4,2% PRO-RETINOL KOMPLEKS
5% NIATSIINAMIID
3% AMINOHAPETE JA F-VITAMIINI KOMPLEKS
93% KASUTANUTEST KINNITAB VISUAALSELT SILEDAMAT NAHKA
4,2% PRO-RETINOL KOMPLEKS
5% NIATSIINAMIID
3% AMINOHAPETE JA F-VITAMIINI KOMPLEKS
93% KASUTANUTEST KINNITAB VISUAALSELT SILEDAMAT NAHKA
Loodud inimesele, kes tahab ja saab lubada endale parimat.
Babori kosmetseutikumid on saadaval Dr Mari Laasma ilukliinikus, The Health Clinicus, Babor Beauty SPA Tallinna ja Tartu salongides, Telegraaf Hoteli spaas ja GOSPA Georg Otsa spaas, Tallinna ning Tartu Kaubamajas, I.L.U. ketis ning Babori volitatud edasimüüjate ja Babori ekspertide juures.
Aeg on „vist“ ainukene väärtus maailmas, mida kuidagi juurde teenida pole võimalik. Raha saab juurde teenida, sõpru juurde leida, kaotatud väärikuse ja austuse (enamasti) taastada. Samuti saab teenida juurde armastust ja kui hästi läheb, siis ka andestust ning lunastust. Aeg on aga oma voolavuse ja veidra sotsiaalse konstruktsioonina väga „libe kala“, mis pidevalt liigub, kordagi ei peatu ja mille lõpp on konkreetne ning enamasti äkiline. Tekib põhimõtteline küsimus: kas on midagi, mis on meile ajast väärtuslikum?
Aega ei saa küll osta ega müüa, kuid seda annab siiski muude väärtuste vastu vahetada. Saab vahetada lastega mängimise, sõpradega naermise või õhtusöökide vastu, samuti hea sõna, kallistuse või kiituse vastu. Samas võib aega vahetada ka liiklusummikus istumise, vihastamise, ületundide või rumalate inimestega suhtlemise vastu. Ühtede puhul on vahetuskurss madal ja me teeme vahetuse hetkega. Teiste puhul on see kurss aga raskelt meie kahjuks. Saaks me ainult öelda, et selle valiku teeme ka raskelt.
Kuulus Ameerika astrofüüsik Neil DeGrasse Tyson on öelnud, et „aeg muudab kõik inimesed vangideks, kes on kinni olevikus, mis liigub aga ise meie minevikust tundmatusse tulevikku“. Eriti ärritas teadlast aga selle mõtte juures asjaolu, et kõikidel muudel koordinaatidel – vasakult paremale ja ülevalt alla – saame me liikuda vabalt, kuid ajas oleme kinni alati ühes punktis. Me suudame aega mõõta, sest kõik on ju pidevas kordumises (päev, aastaaeg, aasta), kuid peatada me aega ei suuda, nagu ka seda korrutada, jagada või salvestada.
Kas meil on aega? Milleks? Lollusteks ja rumalusteks ei tohiks aega olla, perele, sõpradele, hobidele, unele ja õnnele peaks aega alati leiduma. Ärge kartke aega kulutada, kui kulutate seda mõistlikult. Aeg on luksus – me kõik mõistame seda varem või hiljem.
Martin HansonVäljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@delfi.ee
Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee
Trükk: AS Printall
Tähelepanu, tegemist on alkoholiga, see võib kahjustada teie tervist!
Tekst: Liisbet Estra
Glämping – kus luksus kohtub loodusega
Viimastel aastatel on reisimise ja vabaõhuseikluste maailmas popiks saanud glämping. See glamuuri ja matkamise sümbioos on reisitööstuse vallutanud, pakkudes ainulaadset ja luksuslikku viisi kogeda looduse ilu ilma mugavusest loobumata. Glämping, mis on sõnaühend ingliskeelsetest sõnadest „glamurous“ ehk „glamuurne“ ja „camping“ ehk „telkimine,“ on ümber defineerinud traditsioonilise telkimise, meelitades erinevaid reisijaid, kes otsivad unustamatut luksuse ja looduse kombinatsiooni.
Uus lähenemine loodusele
Traditsiooniline telkimine toob sageli esile kujutluspildid karmist maastikust, lihtsatest telkidest ja minimaalsetest mugavustest.
Kuigi see kõnetab mõningaid entusiaste, ei sobi see kõigile. Glämping seevastu on murranguline. See võtab telkimise olemuse –ühenduse loodusega, suurepäraste välistingimuste rahu – ja lisab luksusepuudutuse, mis meeldib neile, kes eelistavad mugavamat ja glamuursemat kogemust.
Glämping pakub võimalust loodusega uuesti ühendust saada viisil, mida traditsioonilised majutuskohad pakkuda ei suuda. Kujutage ette ärkamist luksuslikus voodis, taustaks lindude rahustavad hääled ja õrn tuul, mis mängib puude lehtedega. Paljud glämpingud asuvad maalilistel maastikel, võimaldades külalistel nautida majutuskohas suurepäraseid vaateid. Olgu see siis vaikne järv, roheline mets või võimas mäestik, glämpingud kasutavad ära ümbruse ilu ja võlusid.
Jätkusuutlikkus ja eetiline reisimine
Glämping kipub tihti olema säästliku ja ökoloogilise suunitlusega. Paljud telkimispaigad on kavandatud minimaalse keskkonna mõjuga, kasutades taastuvaid energiaallikaid, vähendades jäätmete hulka ja edendades looduskaitset. Keskendumine vastutustundlikule reisimisele sobib keskkonnateadlikule seiklejale, kes soovib minimeerida ökoloogilist jalajälge ja nautida samal ajal luksuslikke puhkusereise.
Paljudesse Eestimaa paikadessegi on püsti pandud kauneid telklaid, mis ootavad matkaselle ja puhkajaid.
Ohukotsu glämping Raplamaal
Raplamaal Ohukotsu glämpingus on võimalik puhata eriti ebatavalises ja maalilises keskkonnas – metsikute puude all hobusekarja keskel. Külastajaid ootab suur kaheinimesevoodi, tugitoolid, avar terrass ja hubane valgustus. Telki soojendab mõnusat atmosfääri loov elektrikamin ning väljas saab grillida head ja paremat. Võimalik on rentida ka kümblustünni, tellida hobuvankrimatka või ratsutada.
Põltsamaa WPargi glämping
Põltsamaal WPargis on samuti uudne telkimisvõimalus, kus igal hommikul linnulaulu saatel ärgata. Maalilise Kamari järve ääres on mugavad ja privaatsed glämpingutelgid, kus on olemas voodipesu, rätikud, elekter ja soojendus, samuti sisaldab hind pesemisvõimalust ja sauna. Miks mitte pärast väljakutsuvat veelauasõitu wakepark ’is end mõnusas ja hubases glämpingus välja puhata?
Viirelaiu glämping ja KUUL
Maagilisel Viirelaiul looduse rüpes on võimalik elamusi nautida nii kahekesi kui ka suure grupiga. Kahekesi reisijad saavad peatuda vee peal ujuva klaasist KUUL-i elamusmajutuses. Lisaks KUUL-ile leiab Viirelaiult klaasseinaga kuubikmajad, millest imelist loodusvaadet nautida, laiult ei puudu ka erinevate vooditüüpidega glämpingutelgid. Viimased sobivad nii paaridele, peredele kui ka sõpruskondadele. Ööbimiskohta tulijad sõidutatakse paadiga laiule ja tagasi.
ÖÖD House – unikaalne, luksuslik, seksikas
ÖÖD-i majade näol on tegemist unikaalsete ja väga luksuslike väikemajadega. Need on segu kaasaegsest disainist ja rahustavast loodusest. Need stiilsed ja kompaktsed eluruumid on loodud sulanduma ümbritsevaga, pakkudes luksuslikku ja kaasahaaravat põgenemisvõimalust rutiinsest argipäevast. Tänu majade siledale klaasist esteetikale ja maast laeni akendele saavad külastajad mõnusalt loodusega „koos“ olla ning samal ajal nautida glamuurse elu mugavusi. Neid
HOIA Nature Spa Ohukotsu glämping ja hobused Põltsamaa WPargi glämping KUUL Foto: www.hoianaturespa.com Foto: www.hoianaturespa.comuuenduslikke ja luksuslikke majakesi leiab mitmest paigast Eestis. Igal juhul on unustamatu puhkusekogemus garanteeritud.
Üügumetsa puumaja on võluv pelgupaik looduse südames. Asudes põhjarannikul okaspuude keskel, pakub see puidust majake hubast ja maalähedast, kuid samas luksuslikku olemist. Oma sooja ja kutsuva sisekujundusega on see ideaalne koht lõõgastumiseks, enda laadimiseks ning sukeldumiseks Eesti maapiirkonna looduslikku ilusse. Jalutuskäigu kaugusel ootavad külastajaid Üügu pank ja ujumiskohad ning maja rõdult avaneb kaunis merevaade. Alumise korruse terrassil väliköögis saab end värske õhu ja maitsva toiduga laadida.
HOIA Nature Spa lummav loodusretriit on justkui põgenemine igapäevaelu kiirusest kaunisse muinasjuttu. Ükskõik kas otsid romantilist puhkust või lihtsalt võimalust lõõgastumiseks, elamusmajutuse mereäärne asukoht värskendab meelt, keha ja hinge. Saad ärgata rahustava linnulaulu saatel, teha lõõgastava saunaskäigu ja mõnuleda mullivannis.
Ümbruses võid matkates või jalgrattaga sõites avastada looduskaitseala ja nautida hingematvaid vaateid merele. Ja ei tasu imestada, kui hommikusel jalutuskäigul tervitavad sind sõbralikud lehmad – nad on osa idüllilise asukoha võlust.
Vormsi läänerannikul pakuvad rahulikku laadimisvõimalust Vaatetorni majad. Mere lähedus loob ainulaadse võimaluse kaunite vaadete nautimiseks ja päikeseloojangu
imetlemiseks otse diivanilt või terrassilt. Majade lähedal asuv rekonstrueeritud vaatetorn pakub ka linnuhuvilistele võimalust jälgida lindude aastaringset rännet.
Olles pühendunud looduse hoidmisele, kasutatakse majades vaid päikeseenergiat ja hoonete ehitamisel on kasutatud loodussäästlikke materjale. Täiuslikuks teeb selle paiga kombinatsioon rahustavast merekohinast, värskest õhust ja ümbritsevast metsast – taastu linnakärast ideaalses oaasis.
WUUD Stay Pädaste pakub tõeliselt võluvat puhkepaika Muhu saarel. Rahulikus looduslikus keskkonnas kujutavad need stiilsed ja kaasaegsed majakesed ideaalset tasakaalu
mugavuse ning rahu vahel. Olgu eesmärgiks romantiline põgenemine või rahulik tagasitõmbumine, WUUD Stay Pädaste lubab taastavat kogemust. Tänu pühendumusele ja jätkusuutlikele vaadetele on WUUD suurepärane valik uhkeks, ent looduslähedaseks puhkuseks.
WUUD-i kompleksi külastades saad nautida vannimõnusid metsiku männimetsa lõhnapilves, turgutada meeli mugavas saunamajas ning terrassil rahulikult mõtteid mõlgutada.
Minivilla Smart
Luxury Hiiumaal
Hiiumaal Kabunas on reisiselle ootamas Luxury Resorti privaatne minivilla. Kompaktne, kuid elegantse joonega villa
annab unikaalse võimaluse end mugavuse ja stiiliga ümbritsetud kaunitel maastikel turgutada. Minimalistlik joon ja kaasaegsed mugavused loovad ideaalse tasakaalu metsikus looduses viibimise ning moodsa elamuskogemuse vahel. Minivilla on tõeline pelgupaik, kus end Hiiumaa ilu ja energiaga laadida.
Merekarp House –Haven Kakumäe pärl
Merekarp House pakub kõike, mida üks glamuuriarmastaja ihaldab – luksust, mugavust ja hubasust –, ning on suurepäraseks peatuspaigaks nõudlikule reisijale. Alates hoolikalt kujundatud interjöörist ja imelistest merevaadetest kuni avarate terrasside ja kaasaegse jahisadama mugavusteni on iga detail hoolega läbi mõeldud. See tagab erakordse ja meeldejääva elamuse. Rahulik ja värskusest pakatav õhk koos läbimõeldud mugavustega teeb kohast maapealse paradiisi, mis sobib täiuslikuks lõõgastumiseks, väärtuslike mälestuste loomiseks ja Haven Kakumäe ümbruse ilu nautimiseks.
Kenshó Tegemist on tõelise pärliga, mis pakub ülimat privaatsust ja autentset kenshō -kogemust. Jaapani zen -traditsioonidest inspiratsiooni saanud Kenshó Stay majakesed on täielikud rahu ja lõõgastumise allikad.
Kenshó Stay majad Esiveres ja Kurgimäel Põlvamaal on pelgupaigaks puhkajatele, kes unistavad iseendaga tugevama ühenduse loomisest ja täielikust zen -puhkusest. Kenshó majakeses peatujal avaneb võimalus Eesti vaikse looduse keskel taasleida oma sisemine rahutunne.
Allikad: viirelaid.ee, oodhotels.com, puhkaeestis.ee, wpark.ee, airbnb.com, hoianaturespa.com, merekarp.ee, wuudstay.ee, vaatetorni.ee
Pilguse ÖÖD House Üügumetsa puumaja Smart Luxury Minivilla Merekarp House Merekarp House Kenshó Esivere WUUD Stay Foto: oodhouse.com Foto: Üügumetsa puumaja Foto: luxuryresort.ee Foto: Terje Talpsepp Foto: Terje Talpsepp Fotod: airbnb.comLuksusauto renditingimused
Luksusautode rendi puhul on võimalik valida lühi- ja pikaajalise rendi vahel. Lisaks tuleb silmas pidada, et enne kui end uhke neljarattalise roolis visualiseerima hakkad, tasub kiirelt passi ja võib-olla ka rahakotti piiluda. Rentida saab üldiselt vähemalt 21-aastane juht, kelle sõidukogemus ületab kahe aasta künnise. Mõnel puhul renditakse luksusautosid ka noorematele täisealistele, kuid sel juhul tuleb tavaliselt arvestada suurema tagatissummaga.
Kui sünniaasta passis rohelist tuld näitab ja pangakonto kurvastusest pisardama ei hakka, polegi enam muud, kui rooli hüpata. Enne peab muidugi auto ka rentima, sest muidu satud suure tõenäosusega pahandustesse.
Kas glamuur ja lõbutsemine peaks olema osa igapäevaelust või piisab, kui end erilisemate sündmuste puhul luksusliku eluviisiga poputad? Erilist vahet ei ole, sest luksusautode rent võimaldab mõnusalt glamuuriellu sukelduda just siis, kui soovid.
eksklusiivse võimalusega rentida luksuslikku Porschet. Eksklusiivsus seisneb glamuurist pakatavates ja suurepärase lisavarustusega automudelites, mille rent on saadaval Euroopas vaid loetud riikides: Šveitsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias ning nüüd ka Eestis. Ja kui juba sellise tiigri rooli istuda, siis võib tekkida tunne, et ei tahagi enam välja ronida. Õnneks saab Porsche Drive’i renditeenuse kaudu elamuse pikkust reguleerida ühest päevast terve aastani.
Mida eestlane armastab?
Kas
Lühiajaline rent sobib imehästi neile, kes soovivad ihaldatud kaaslasest maitse suhu saada, kuid pole veel pikemaks pühendumiseks valmis.
Kui aga lühiajaline kõrvalhüpe ei ole sinu teema ja igatsed kaaslast kauemaks, saad auto rentida ühest kuust terve aastani ning rendihind kujuneb vastavalt kasutusperioodi pikkusele.
Lühiajalise lõbusõidu puhul kõigub luksusautode päevahind 149 ja 500 euro vahel, olenevalt margist, mudelist ja rendi pikkusest.
Porsche on üks armastatumaid sport autosid läbi ajaloo ning hiljuti täienes ka Eesti turg
Auto100 Rent OÜ müügijuht Indrek Jürisoo selgitas, missugune Porsche-turg hetkel Eestis välja näeb. Suvel on inimesed sportautodest pöördes – kõige enam saab vatti Porsche 911. Talvel aga panevad Porschearmastajatel silmad särama maasturid. Kuigi pikaajaline rent tundub vastupandamatuna, armastavad eestlased Porschedega ringi kimada eelkõige nädalavahetuseti. Eks ikka siis, kui on kuskile lõbutsema minna. Indreku sõnul pakub Porsche glamuurne värskus kasutajatele suurt sõidurõõmu ja mõnusat vaheldust oma igapäevaautost. Miks mitte aasta 52 nädalavahetusest kasvõi ükski eriti ägedaks ja meeldejäävaks muuta?
Luksuslik ja glamuurne Porsche ei ole aga ainus võimalus oma elule vürtsi lisada. Auto 100 Rent OÜ kaudu on võimalik nautida teisigi jalustrabavaid masinaid. Kõige silmapaistvama maiuspalana torkab silma vinge Lamborghini Urus 4.0 V8 478 kW,
Tekst: Liisbet Estra Foto: Marko Lõhmus Lamborgini Urus 4.0 V8 478 kWmille päevane rendihind kõigub 450–975 euro vahel, olenevalt päevade arvust.
Lamborghini Urus sobib sulle ideaalselt, kui hindad veetlevat luksuslikkust ja sportlikkust sama palju kui mugavust ja mitmekülgsust. Tegu on uskumatult paindliku kaaslasega, sest ta on alandlikult nõus nii maastikul rallimise kui ka maanteel kruiisimisega. Nurruvas mootoris peidab end massiivne jõulisus, mistõttu lendab auto pulss nullist sajani vaid 3,6 sekundiga –paneb nii mõnedki konservatiivsed möödakäijad pead vangutama. Esmaklassilise
Lamborghini rent eeldab ka oma iseloomule vastavat 5000 euro suurust deposiiti.
Tesla – kui sa armastad loodust
Inimesele, kes hoolib keskmisest rohkem sellest, et tema ninakarvu ei kõditaks reostunud õhk ja toidulauale ei jõuaks mürkainetest pakatavad köögiviljad, võib oma pilgu suunata ettevõttesse Beast. Keskkonnasäästlik ja iseseisev (päriselt!) paugupill Tesla on kõikidest eelmainitud
Porschedest ja Lamborghinidest kõige kergemini kättesaadav.
Rakendus Beast Rent põhineb samal
põhimõttel kui Bolt Drive. Ägeda sõidukaaslase skoorimiseks ei tule sul teha muud, kui äpp Beast Rent alla laadida, konto luua, sobiv Tesla välja valida ning rooli taha potsa -
tada. Pole vaja maadelda ei autovõtmete ega paberimajandusega – kõik toimib elektrooniliselt. Letti tuleb lüüa ainult oma juhiluba ja pangakonto andmed ning seejärel võib, Taukar kõlarites, reipalt seitsme tuule poole põrutada.
Lühiajalise rendi puhul sõltub lõbusõidu hind valitud Tesla mudelist, läbitud kilometraažist ja sõidetud minutitest. Kõik kulud lähevad sinu kontolt maha nähtamatu sekretäri abiga, st automaatselt, ning auto laadimine, kindlustus ja autoabi on juba hinnas. Pikemaajaline lõbutsemine on üles ehitatud kuutasu põhimõttel, kuid ületades
2500 km piiri, hakkab lisanduma taaskord kilomeetrihind. Nii et kruiisimise vahepeal tasub ka mõni puhkepaus teha – nii näed ise rohkem ja ka ratsu saab rahulikult ilma nautida.
Kui aga eelnevalt välja toodud sõidukid sind külmaks jätsid, siis ehk sobib oma masinavärki ajutiselt täiendada hoopis Ferrari või Bentleyga. ABSR Autorendi kaudu on võimalik erinevaid luksusautosid, sh Bentleyt ja Ferrarit, enda käsutusse saada lausa kogu
Euroopas. Tuleb ainult oma soovist teada anda ja ülejäänu tehakse kliendi jaoks imelihtsaks. Vinge Bentleyga saab sõitma minna ka SpeedRenti salongist, kuid sel juhul tuleb arvestada, et autot saab broneerida ainult juhiga.
Bentley rentimine pakub rohkemat kui lihtsalt transporti – see on sukeldumine luksuse, stiili ja prestiiži maailma. Bentley võlu peitub tema laitmatus käsitöös, elegantses disainis ja võimsas sooritusvõimes. Alates luksuslikust siseviimistlusest, mis tagab erakordse mugavuse, kuni domineeriva kohalolekuni teel, jätab Bentley sõitjale tõeliselt sügava mulje.
Võimsa Ameerika Dodge Chargeri mudeli saad enda käsutusse renditeenuse TomRuz-Sport abil. Dodge Chargeri rent pakub põnevust otsivatele inimestele võimsat kogemust, muljetavaldavat sooritusvõimet ja julget sõiduseiklust. Võimsate mootori valikute, super hea juhitavuse ja kaasaegse tehnoloogia kombinatsioon loob sõiduelamuse, mis on ühteaegu nii põnev kui ka mugav. Olgu sul plaanis silma paista erilisel sündmusel või lihtsalt kõrgsooritusliku sõiduki võlu nautida, Dodge Charger annab enesekindlusele ja hulljulgusele võimaluse.
Tuleb välja, et Eesti turul on päris palju võimalusi end autoroolis kuninga kassina tunda. Vali oma lemmik välja ja kruiisima!
Tesla Ferrari Bentley Dodge ChargerViisteist aastat tagasi ilumaailma sisenenud naine on praeguseks loonud omanimelise kaubamärgi, millel läheb äärmiselt edukalt. Edu saladuseks peab Marju vaid temale omast – ausust ja otsekohesust. 75 000 ilutorget ja juhtivate täitesüstibrändide Allergan ja Juvederm esindajatelt pälvitud auhinnad peaksid tema tööle ning ka välimusele omamoodi kinnituseks olema.
„Ma kasutan oma klientide peal samu tooteid, mida endal, ja lolle lootuseid ega tühje lubadusi ei anna.“
ja
Marju ise vaatab korra aastas „ennast üle“, sest mida varem saab vanusele iseloomulikke muutuseid pidurdada, seda vähem on vaja edaspidi ilutorkeid teha. Naine tõdeb, et ilusüstidega on samamoodi nagu hambaraviga – alustama peab siis, kui tekivad probleemid.
„Kuuekümneselt võib olla hilja alustada,“ tõdeb kogenud iluasjatundja, kuid lisab, et on häid tulemusi saanud ka üle 75-aastaste prouadega. „Minu vanim klient on olnud 94-aastane, seega peaks siin usaldama spetsialisti.“
Millal ja mida valida – kas niit või nõel?
„ Hea vanus alustamiseks on eluaastates 25–30 ja siis on just mesoteraapia igati omal kohal,“ selgitab Marju ja lisab, et mesoteraapia puhul viiakse preparaadid süstitorgetega
naha keskmisesse kihti. Tulemuseks on säravam ja niisutatum nahk.
Samuti on valikus erinevad nahka pinguldavad niidid, millega välimusele värskust lisada. „Niit ei tõsta midagi, sellega võib vaid pindmist nahka natuke kokku tõmmata,“ kirjeldab ta võimalust, mis sobib siiski vähestele, sest füsioloogiliste muutuste vastu pelgalt niidiga ei saa ning täitesüstideta head tulemust ei saavuta.
Marju tõdeb ka, et kui nahk, silmad või kael on juba piisavalt lõtvunud, siis ennast lollitada ei maksa – siin on eranditult abiks kirurgia.
Petta ei tasu end ka näojoogast, mis lubab kiireid tulemusi. „Noored naised joogatagu, aga vanemad peaksid ikka aru saama, et kui luu taandub, rasv ja naha elastsus kaob, siis kahjuks lihaste pingutamine ei aita,“ on ta kindel. „Siis saaks ju tissid ka joogaga pringiks tagasi!“
Kuulsad kumminäod
„ Ega ma pärast hullem välja näe?“ on küsimus, mida iluspetsialist on oma kabinetis nii mõnelgi korral kuulnud. Marjul on sellele vastus alati üks: „Kui ilusti teha, ei näe, aga kui õigel ajal ei alusta, siis kindlasti.“
Spetsialisti valides tuleks Marju sõnul panna tähele, et teie nägemused ühtiksid. Seejärel võiks üheskoos panna paika plaani, mis lubab kliendil säilitada värske välimuse järgmiseks 50 aastaks. „Selleks, et säiliksid proportsioonid, tuleks suuta nägu säilitada tervikuna.“
Just sel põhjusel pelgavad paljud naised ka „kumminäoks“ saamist. Selline ilukirurgia jääb Marju sõnul eelmisesse sajandisse, mil kiputi materjalidega liialdama. „Siin on hea spetsialist alati vastas.“
Halva ja liiale läinud ilukirurgia näitena toob ta välja sarjast “Vaprad ja ilusad” tuntud Taylori. „ Hunter Tylo on meie generatsiooni hea näide. Paljudel teistel on aga head spetsialistid ja nad saavad süütu näoga oma bränditud kreeme müüa,“ naerab Marju.
Millal Marju juurde minna? „Siis, kui on soov väsimust, kurbust või kurja ilmet peita ning saavutada noorem ja naiselikum välimus, mis rõhutab näo kuju ja kontuure.“ Marju ise on oma soovituste eredaim näide. Fotode vahe on 18 aastat.
Tema klientide seas ei ole ka neid, kel oleks tekkinud ilulõikustest või süstidest omamoodi sõltuvus. „ Minu juurde nad ei tule, sest teavad, et mulle ei meeldi miski, mis „karjub“.“ Nii on ta ukselt tagasi saatnud mitmed noored neiud, kelle sooviks on saada „ebaadekvaatselt suured huuled“. „Õnneks on see trend kadumas,“ rõõmustab naine.
Kaotab väsimust, mitte rõõmu! Nii nagu ka mujal maailmas, näeb Marju tervitatavat trendi – üha rohkem mehi soovib oma välimust ilukliinikutes värskendada. „Need on mehed, kes märkavad oma näos väsimust,“ tõdeb ta ja lisab, et kuigi Eesti mehed on tagasihoidlikud tihti ka oma välimuse suhtes, on nad altid enda eest hoolitsema. „Seda siis, kui selgitatakse, et need ( ilusüstid –toim.) ei vähenda maskuliinsust, vaid värske puhanud nägu pigem tõstab atraktiivsust,“ sõnab iluasjatundja. „Korts silma ümber on ainuke, mis näitab, et mees oskab olla ka õnnelik. Minu töö on kaotada väsimust ja rusutust, mitte naerukortse
Viimased on Marjul endal suuresti seotud tema nelja lapse ja kahe lapselapsega. Vanim tütar Diana käib samuti ema kingades. „ Diana töötab sisehaiguste osakonnas õena ja tal on oma ettevõte Hea Õde, mis
loob õppimist lihtsustavaid võimalusi meditsiinitudengitele. Arendamisel on ka äpp Learn Med Pro. Praegu on ta Eestis nõutuim esmaabiõpetaja ja podcast ’i „Hea õde“ üks saatejuhte. Seal kõneletakse teemadel, mil moel emotsionaalne intelligentsus saab mõjutada meedikute töökogemust ja patsiendi hoolt,“ loetleb Marju.
Diana hoiab ka ema ilukliinikus kätt n-ö soojana. „Nii et 15-aastaselt saadud tütrest on saanud tipp-topp inimene,“ naerab energiast pakatav Marju, kellele on sõnapaar „hoo raugemine“ üsna võõras.
„Ma ei saa tänapäeval aru jõu raugemisest. Rooma sõdur, täisvarustuses, läbides kuumas tuhandeid kilomeetreid ja mitte teades, kas tuleb eluga tagasi … vot neilt peaks küsima,“ teatab naine. „Minul, heaoluühiskonnas – ainult mine õpi, tööta, teeni, sünnita, armasta, ela. See ongi jõud iseenesest.“
„Muidugi oleks tore, kui presidendi vastuvõtul märgitaks disaineri, juuksuri ja jumestaja kõrval ära ka, kes nägu kohendanud on,“ unistab naerdes Eesti ilusüstide kuningannaks tituleeritud Marju Karin.
Iga pruutpaari jaoks jääb ikka omaenda pulm kõige sügavamale
südamesse, kuid tihti kujuneb pulmalaulu valimine keerukamaks
ülesandeks, kui esialgu arvata võis. Kuna pulmalaul on paljude jaoks sündmuse üks tähtsamaid nüansse ja peab sobituma pulma teemasse, võib erilise loo väljavalimine osutuda korralikuks proovikiviks.
Maailmakuulsate muusikute seas on ikka ette tulnud, et luuakse abikaasale pulmadeks personaalne laul, millega väljendada kallimale armastust ja pühendumust. Just nii tegi näiteks 2011. aastal kolmandat korda abiellunud endine ansambli The Beatles bassimees Paul McCartney, kes oma armsamale Nancyle pulmadeks isikliku loo kirjutas. „My Valentine“ sündis just Nancy ja Pauli armastuse auks ning laulu saatel esitas pruutpaar pulmas ka avatantsu.
Samasse patta võib ehk panna ka maailma popikuninganna Beyoncé ja tema abikaasa Jay Z, kes esitasid samuti oma pulmapeol avatantsu paari kuulsaima ühiselt loodud pala „Crazy in Love“ saatel.
Pulmapeoks ise muusika kirjutamine võib kõlada üsna hir mutavana. Lugu peab ju olema ideaalne, sest on loodud enda elu kõige tähtsamaks päevaks ja sellele on omistatud väga eriline tähendus.
Hobimuusik
Kaisa Linnamägi just seda aga tegi. Oma pulmadeks kirjutas naine viisi ja sõnad lau lule, mille kandis üritusel ette
pulmadeks kokku pandud bänd. Pulmalaulu sõnad on sees ka naise 2022. aastal välja antud luulekogus „Mustvalge unistus“.
Kuna luuletus oli loodud tulevasele abikaasale mõeldes, sai pulma planeerides üsna kiiresti selgeks, et pulmateema hakkab keerlema just nende, Kaisa enda kirjutatud sõnade ümber. Pulmad loodigi mustvalged – just nii nagu luuletuse pealkiri. Loodud teksti kasutas pruutpaar ka pulma kutsetel ja 2013. aasta juulis tuli lugu peol esmaettekandele. Niisugune detailide mäng on suurepärane ja originaalne viis, kuidas oma pulmapidu isiklikuks ja omanäoliseks muuta.
Kuidas leida oma muusa?
Pulmalaulu loomine osutus Kaisa jaoks üpris lihtsaks ülesandeks, kuna loominguga on ju nii, et see sünnib siis, kui vaim peale tuleb, mitte käsu peale. „Huvitav on see, et vahel sünnivad sõnad justkui ühe hingetõmbega ja kui olen kirjutamise lõpetanud, siis ta ongi valmis ega vaja parandusi,“ mõtiskleb naine loomisprotsessi üle. Samamoodi sündis ka „Mustvalge unistus“, mille viis hakkas koos sõnadega Kaisa peas kohe helisema ja muutis loometöö
mõnusalt voolavaks. Sugulase Liisa Surva abiga loodi seade bändile – seda pidas pruut kõige keerulisemaks osaks. „Arvan, et see, mis tuleb südamest, on aus ja ehe ning seega on seda ka lihtne luua. Seda enam, et mind inspireeriski meie armastus, ja luuletus oli pühendatud abikaasale. Pulmas oma loodud laulu kuulmine on ka väga eriline kogemus,“ kirjeldab Kaisa armastusest sündinud „Mustvalget unistust“.
Milles siis seisneb ühe armastuslaulu kirjutamise saladus?
Kaisa arvates on pulmalaulu tähtsaim komponent see, et laul kõnetaks tulevast pruutpaari ning oleks neile endile tähenduslik.
Kui isekirjutatud pulmalaul tundub üle jõu käiv, siis miks mitte valida välja ühine lemmiklaul, mida pulmaloona kasutada? Kaisa usub, et ei ole olemas õiget ega valet loomisviisi – loominguid ja teid loomingu sündimiseks on palju ning erinevaid. „Mind inspireeris mu abikaasa ja meievaheline siiras armastus, usaldus ning teineteise hoidmine. Kui oled elus sellises punktis, kus hakkad kellegagi peagi oma elu jagama, on õhus palju erinevaid emotsioone, millest kinni haarata ja mida loominguks muuta,“ räägib Kaisa oma armastusloo sündimise saladusest.
Allikad: dailymail.co.uk, songfacts.com
Kaisa Linnamäe luulekogus „Mustvalge unistus“ on pulmalaulu sõnad sees ja luulekogu on kättesaadav Solarises Levi Designi kaupluses. Miks mitte ammutada inspiratsiooni kellegi teise, armastuse ja siira inspiratsiooniga loodud luuleridadest?
Tekst: Liisbet Estra Foto: Kaisa LinnamägiLoosime kõigi sõrmuste tellijate vahel
31. oktoobril ühe sõrmuste paari eest
KOGU RAHA TAGASI
Kihla- ja abielusõrmuste hinnad seni
KUNI –30%
Parima valikuga sõrmuste salong
Rävala pst 6, Tallinn
Viimaste aastate üks suuremaid kinohitte „Barbie“ on maailma roosaks värvinud.
Nukud, kellega me väikesena mängisime, on asunud juhtima moemaailma – ja me ei räägi ainult kiirmoest, vaid ka tippude tippudest.
Näiteks Oscar de la Renta ja Versace uued ehtekollektsioonid on täiesti Barbiecore!
Tekst: Kairi Prints Foto: Shutterstock
Matteli läbi aegade enim müüdud mänguasi Barbie on muutunud ikoonilisemaks kui kunagi varem. Kõik naised tahavad nüüd kanda midagi roosat – ja kannavadki! Muidugi on ka neid naisi, kes ikka veel usuvad ammu aegunud kõnekäändu „Mida vanem eit, seda roosam kleit!“ ja roosasid riideid seepärast selga ei pane, kuid Barbiecore’il on pakkuda midagi ka nende jaoks. Ehk kui roosat kleiti kanda ei julge, saab roosaga mängida ka veidi (kuid tõesti ainult veidi!) reserveeritumal moel, näiteks eelistades väiksemaid Barbiecore’i stiilis ehteid. Tagasihoidlikud võivad valida ka vaid ühe väikese barbieliku ehte, kuid eriti trendikad on siiski suured ja väljapaistvad kulinad ning nii palju, kui külge mahub!
Nagu öeldud, on tänu Margot Robbiele „Barbie“ nimiosas saanud ereroosast moemaailma juhtiv trend – Barbiecore. Mida siis Barbiecore täpselt tähendab? Eks ikka kõikides roosades varjundites riideid ja Barbie-nukule omaseid aksessuaare, nagu
Filmi avastseenis kannab
Margot Robbie väga naiselikku 50ndatest inspireeritud ehtekomplekti, mis koosneb lilledega kaelakeest ja kõrvarõngastest. Väga sarnase komplekti leiab Amina Muaddi kollektsioonist.
retrohõngulised roosad päikeseprillid, väikesed roosad käekotid, roosad päikesevisiirid ja alati kohustuslikud rulluisud. Ning muidugi ehted, üks roosam ja nunnum kui teine!
Kui me räägime Barbiecore’i ehetest, siis me räägime roosadest, suurtest ja ülinaiselikest ehetest, me räägime südametest, lilledest ja liblikatest. Kindlasti ei räägi me tagasihoidlikkusest – Barbicore’i ehteid võib endale külge riputada nii palju, kui kanda jaksad. Just nii saadki elada oma parimat Barbie-elu.
Kõige stiilsem näed välja, kui otsid endale võimalikult sarnased ehted nendega, mida Margot Robbie Barbie-filmis kandis. Originaale kõik ehk endale lubada ei saa –ja kui saakski, pole paljusid neist ehetest siiski kusagil enam müügil –, sest filmis kandis Margot peamiselt vintage -Chaneli. Sarnaste ehete leidmisel tasub usaldada moepiibli Vogue valikut, mis otsis üles parimad alternatiivid filmiehetele.
Filmi Barbie ja Keni ikooniline rulluisutamisstseen on filmitud Californias rahvarohkel Venice Beachil. Paari riided selles stseenis on inspireeritud 1994. aastal välja tulnud „Hot Skatin’ Barbie“ sarjast. Robbiel ripuvad selles stseenis kõrvas suured neoonkõrvarõngad – väga sarnased ehted leiab Swarovski Lucenti sarjast.
Ühes juba filmi treilerist kuulsaks saanud stseenis ütleb Barbie Kenile, et tal ei ole õhtuks midagi suurt plaanis, ainult „lihtsalt suur pidu koos kõigi teiste Barbiedega, mille jaoks on kavandatud koreograafia ja spetsiaalselt loodud laul“. Mis on siis ideaalne riietus selliseks tagasihoidlikuks õhtuks? Loomulikult litterkombinesoon koos ülisuurte südamekujuliste kõrvarõngastega. Täiusliku paari leiab Balenciagast.
Margot Robbie veedab märkimisväärse osa filmist roosas cowgirl ’i riietuses, kuid teeb oma kostüümi šikiks tähekõrvarõngastega, mille küljes ripuvad ketid. Täpselt samasugused kõrvarõngad leiab Saint Laurent’ist.
Filmi lõpustseenis kannab Margot Robbie kollast V-kaelusega kleiti, mis toob suurepäraselt esile südamekujulise ripatsiga kaelaehte. Täpselt sama kaelakee võib leida Missoma kollektsioonist.
Barbie ja Ken ehk Margot Robbie ja Ryan Gosling filmi „Barbie“ Euroopa esilinastusel Londonis Foto: MyTheresa Foto: Swarovski Foto: Balenciaga Foto: Missoma1972. aastal läks (veini)ajalukku „Pariisi hindamisena“ (“The Judgement of Paris“) tuntud veinidegustatsioon, kus Inglismaalt pärit veinikaupmees Steven Spurrier pani „pimedal“ maitsmisel
võrdlusse kokku kümme punast veini maailma kõige nooblimast piirkonnast Bordeaux’st ja Vanas-Maailmas pigem naerualuseks peetud California maakonnast. Tulemus üllatas nii korraldajaid kui ka veinitootjaid, kui prantslased kaotasid: parimaks veiniks peeti Stag’s Leap Wine Cellarsi Cabernet Sauvignoni.
Olgugi et ühe maailma tuntuma veinikoostöö ja veinimaja Opus One sünd Californias ei ole selle degustatsiooni otsene vili, tõestas Pariisis toimunud mõõduvõtt seda, et USA-s osatakse teha suurepärast veini. Samuti seda, et veinimeistrid tunnevad sealkandis oma tööd ja kohalik terroir pakub imelisi võimalusi veiniuuenduseks. Täpsemalt rõhutas Pariisi sündmus ka asjaolu, et kui prantslased soovivad jääda veinimaailmas asju suunama, tuleb ameeriklastega arvestada ja miks mitte nendega ka koostööd teha, neilt isegi õppida. See oli tõeliselt uudne kontseptsioon toonasel Prantsusmaal –enamik prantslasi jälestas Ameerika võitu degustatsioonil, targad prantslased aga nägid selles võimalust.
Just nimelt soov valmistada maailma parimat `Cabernet Sauvignoni´ marjast veini oli põhjus, miks 1970. aastal arutasid Hawaii suurimal saarel asunud Mauna Kea Beach
Hotelis tulevikuplaane kaks veinimaailma
suurimat nime: Bordeaux’ veinimaja Chateau Mouton Rothschildi omanik parun Philippe de Rothschild ja Napa Valley legend, veinimeister Robert Mondavi. Muuseas, jäi veel kolm aastat, kui Chateau Mouton Rothschild
pääses mängima oma kodukandi kõrgliigasse: Premier Grand Cru Classe kaalukategooriasse. Samal ajal pidas oma veinimaja nullist üles ehitanud Mondavi omandivõitlust vend Peteriga – olukord, mille tõttu kuulus California veinigeenius peaaegu pankrotistus. Olgugi et reaalsete tegudeni läks veel peaaegu kümnend, oli seeme uue veinimaja loomiseks edukalt mulda pandud. Ideeks oli sulandada kokku uus ja vana, Euroopa ja Ameerika, ning teha seda ühes pudelis, ühes suures oopuses. Kokku pidid saama Bordeaux’ selgroog ja California lustlikkus. Koostöö kuulutati välja 1980. aastal, kui Mondavi müüs uuele ühisüri
tusele 15 hektarit maad oma veiniaiast Oakville’i apellatsioonis. Neli aastat hiljem lasti turule ka veinimaja esimesed kaks aastakäiku (1979 ja 1980) ja sealt alates on maailmale pakutud just seda, mida lubati: parimat punaveini. 1990ndatel muutus veini maja legendaarseks nii Euroopas kui ka Aasias, mille järel on veinid saanud külge ka legendaarseid hindu.
1978. aastal kutsus parun oma tulevase partneri Pauillaci külla, võttis vastu nii nagu kuningat. Esimesel õhtusöögil ärist ei räägitud, lepiti kokku, et kohtutakse järgmisel varahommikul. Kui ameeriklane paruni töötuppa jõudis, ütles seal toimetav koristaja, et „hommikul teeb parun tööd oma magamistoast“. Nii istusidki Mondavi ja toona 76-aastane Phillip viimase sängi veerel ja panid
Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstockpooleteise tunni jooksul kirja kogu tulevase Opus One’i veinimaja reeglid:
6 Veinimaja kuulub 50 : 50 mõlemale osapoolele (see on nii ka praegu, olgugi et 2004. aastal müüs Mondavi perekond oma osaluse).
6 Veini valmistavad koos kaks veinimeistrit: ühelt poolt Lucien Sionneau, kes oli toona Mouton Rothschildi veinimeister, ja teiselt poolt Roberti poeg Tim Mondavi. Nii ühendatakse uus ja vana ning koostööst sünnib midagi unikaalset.
6 Vein valmistatakse Mondavi veinimajas (see muutus 1990ndatel, kui avati Opus One’i enda veinimaja). Mouton saatis omalt poolt USA-sse vaate ja kattis muid kulusid.
6 Vein, mida toodetakse, saab olema parima võimaliku kvaliteediga.
Kui Mondaviga tulid ühisprojekti teadmised Nappa Valleyst, pinnasest, kliimast, teistest veinimeistritest ja sellest, kuidas Californias veini müüa, siis parun tõi lauale temaga alati kaasas käinud veinimaailma tähelepanu ja „sügavad taskud“. Legendi kohaselt valmistasid mõlemad veinimeistrid esmakohtumisel erinevates keldrinurkades valmis oma parima segu ja tõid selle Mondavile maitsta. Mees mekkis ja ütles resoluutselt, et „see ei sobi, minge tagasi ja tehke koos ning vaid üks vein“.
Lisaks veinile endale on vaja ka nime ja nägu ehk silti. Nime kohta väidab ajalugu, et parun oli millalgi Pariisist helistanud ja pakkunud välja nimeks Opus, millele Mondavi abikaasa lisas juurde sõna „One“. Logo valiti välja aga alles pärast seda, kui kunstnik Susan Pate oli Prantsusmaal töötanud välja ligi 200 erinevat näidist: võitjaks osutus kuni tänaseni kasutuses olev joonistus kahe mehe profiilist, mis on kuklaid pidi ühendatud.
Kui aga veinid segukastina esimest korda oksjonile tulid, pandi neile külge krõbe hind, 50 dollarit pudeli kohta. Parun olla meedias Opus One’i alguse kohta öelnud, et „prantslasi intrigeerib Opus One, kuid ostma nad seda veel ei kipu“.
Bordeaux’ traditsioonidele kindlaks jäädes on Opus One valmistamas vaid ühte grand vin ’i ehk suurt veini ja sedagi vaid aastatel, kui tingimused on sellised, et lubavad majale vastava kvaliteediga jooki valmistada. Seda veini tehakse viiest marjast: `Cabernet Sauvignon´, `Merlot´, `Petit Verdot´, `Cabernet Franc´ ja `Malbec´ ning vahekorrad muutuvad aastakäikude lõikes. Samas, alati on fookuseks `Cabernet Sauvignon´, millele lisatakse muude marjadega nüansse. See on tõeline Bordeaux’ segu kaugel kodumaast. Veini hoitakse kestadel kahest kolme nädalani ja see järel Prantsuse tammevaatides keskeltläbi 18 kuud. Seejärel veedab vein pudelis veel 15 kuud ja alles siis läheb müüki: iga uus aastakäik saabub lettidele 1. oktoobril. Praegu müügis olev uusim, 2019. aastakäik on rõhutatult marjane, tunda on nii musta sõstart, musta ploomi kui ka mustikaid, millele lisandub kerge roosilehenoot ja tihked tanniinid. Maitses on tunda ka kohvi- ja kakaonoote, pikalt aga püsib järelmaitses tume šokolaad. Veinimaja kodulehelt saab teada, et pudel 2019. aasta veini maksab 460 dollarit, kuid õnnelik on see, kes selle hinnaga ka pudeli kätte saab. Pöörduma peab ikka kohaliku edasimüüja poole, mis aga tõstab hinda. Eestiski on Opus One’i veinid saadaval, kahjuks mitte kõik aastakäigud ja mitte pidevalt, aga kätte need saab.
Hiiglasliku nõudluse rahuldamiseks lasti 1993. aastal turule ka maja nii-öelda teine vein, millel nimeks Overture. Vein segab endas kokku nii erinevaid marju kui ka erinevaid aastakäike, mis annab võimaluse pakkuda Opus One’i käekirja laiemale publikule. Ligi 250-eurose pudelihinna juures on tegemist küll väga hea veiniga, kuid soovitus oleks raha pisut edasi koguda (kui see aitab) ja osta kohe pudel grand vin ’i ning pigem vanemat aastakäiku, sest üks, mida Opus One’i veinid teha oskavad, on ajaga aina paremaks minna.
15. juulil kutsus Opus One’i veinide maaletooja Balen sommeljeed degusteerima veinimaja hetke parimaid aastakäike. Maitsmisele tulid nii Overture kui ka kuulsa veinimaja veinid aastatest 2019, 2018, 2010 ja 2006. Kõik väga head ja erilised aastakäigud, millest enim pakkus kõigile ootamatult huvi uusim ning vanim. Täpsemalt siis, milline on potentsiaal ja milliseks saab California vein „küpseda“. Overture pakub klassikalist keskteed kõikide Opus One’i ideede koosmõjust: tunda on nii lopsakaid marju, kirgast hapet, tanniine, mis pärinevad nii marjarootsust kui ka vaadist. Kuna kokku on segatud erinevatest aastatest pärinevaid veine, on olemas ka kakao- ja kohvinoodid. Suurepärane vein, mis aga kahjuks ei vea end hinnale järele.
2019 kui uusim Opus One’i veinimaja aastakäik on hõrk ja värske ning potentsiaali paiskub välja igast aroomist, maitsest. Kõik, mida on suutnud pakkuda California pinnas ja kliima, on veinis juba olemas, puudu on veel ajaga lisanduv areng. Huvitaval kombel sobib vein joomiseks ka kohe, kui seda lühikest aega dekanteerida.
Aastakäikude 2018 ja 2010 kokkuvõte on lihtne: suurepärased veinid, kuid laveerivad veel nooruslikkuse ja arengu vahelises vaakumis. Maitseid on palju, kuid skisofreeniat samuti –kui aastakäiku 2018 võib pidada isegi igavaks (loe: vajab aega arenguks), siis 2010 on täpselt piiri peal, et muutuda tõsiseks pommiks. Soovitus: keldrisse seisma!
2006 lööb aga õide koos kõige sellega, mida Opus One oma algusajal teha lubas: vein on lopsakas, moosine, kuid samal ajal värske. Aeg on laulatanud kokku veini, vaadi, andnud kerge oksüdatsiooni ja rahustanud kogu kogemust. Vein on elegantne, sügav, kuid ikkagi veel nooruslik. Suurepärane näide Opus One’i olemusest.
Röögatu hinna põhjuseks on enamasti defitsiit, mille on põhjustanud ränk ülepüüdmine Kaspia meres. Seetõttu on enamik planeedi restoranides ringlevast kaaviarist pärit kasvandustest. Tuleval sügisel jõuab aga turule kaaviar, mis on toodetud Eestis. Jaapanis resideeruv Növa Caviari üks asutaja Reelika Matsumuto ütleb, et idee hakata kodumaal kalamarja tootma sündis tänu tutvustele Jaapani ühe prestiižsema kaaviaritootjaga.
Selgus, et nõudlus Jaapani „Alpides“ kasvatatud tuuramarja järele on nii saareriigis endas kui ka mujal maailmas väga suur, pakkumine jääb sellele tugevalt alla. Kuna väike Eesti on maailmas tuntud kui puhta looduse ja veega riik, millel on Jaapanis ka väga tugev uuendusliku kantsi kuvand, võttis idee tootmist Maarjamaale laiendada ka tuld.
„Täiesti juhuslikult erinevates kinnisvaraportaalides ringi kolades sattus ette Varbla kalakasvatuse müügikuulutus. Majand oli küll umbes kuus aastat tühjana seisnud, kuid varasemalt tegeleti selles just nimelt tuurakasvatusega – liha eesmärgil, kuid kõik tundus kuidagi õigesti kokku langevat. Kolme aastaga oleme ehitanud majandi täiesti ringi, võtnud kasutusele kõik tänapäevased vahendid ja pärast pikka maadejagamist müügiloa osas saame sel sügisel ametlikult oma kalamarja müüma hakata,“ selgitab Matsumuto.
Eestis pole varem kaaviari toodetud, seega puudusid ka selged reeglid ja tead -
Alates 10. sajandist on maailma gastronoomiat hullutanud janu ideaalse musta kalamarja – kaaviari järele. Ka mustaks kullaks nimetatud beluugamarja müüakse hinnaga, mis võtab tihti sõnatuks: kuni 22 000 eurot kilogrammi kohta.
mine, kuidas näiteks mõõta kalamarja säilivusaega. Nii vaieldigi enam kui kuus kuud toidu- ja veterinaarametiga, tulemuseks on aga ametlik luba. Septembri alguses algas ka ametlik kalamarja võtmine ja kaaviariks muutmine. Kui siiani on kogemuste saamiseks kogutud ligi 30 kilogrammi marja, siis nüüd loodetakse sama kogust hakata tootma ühes kuus. Tulevikueesmärgiks on pandud kuni tonn kaaviari aastas: majand kannatab selle ära, kuid sinna soovitakse jõuda aeglaste sammudega, nii, et kalamarja kvaliteet ei kannataks.
Tulevikueesmärgiks on pandud kuni tonn kaaviari aastas: majand kannatab selle ära, kuid sinna soovitakse jõuda aeglaste sammudega, nii, et kalamarja kvaliteet ei kannataks.
Kvaliteeti püüab rõhutada ka bränd Növa, mis on tuletatud sõnadest „supernova“, „uus“ ja siis lisatud eripära tekitamiseks o-le täpid peale –väga eestlaslik ja kindlasti ka kaugemal tähelepanu püüdev. Kindel on aga ka see, et tähelepanu hakkab saama ka kaaviari maitse, mida siiani on ka eksperdid pidanud suurepäraseks.
„Kaaviari puhul on äärmiselt oluline selle värskus ja marja kalast võtmise õige aeg. Kui kõik on õigesti tehtud ja ajastatud, on kalamari alati ühesuurune (2,5–3 mm),
Tekst: Martin Hanson Fotod: Növa Caviaralati ühte värvi ja pehme, kuid krõmpsuva konsistentsiga. Seetõttu ei poolda me ka mõnedes kohtades kasutatavat „lüpsmist“, kus mari masseeritakse kaladest välja: see ikkagi kahjustab marja, mis vähendab kaaviari kvaliteeti, söömismõnu ja loomulikult ka hinda. Meie võtame kalast marja välja, mille järel läheb kala ise töötlusse ja selle liha müüme samuti maha,“ mainib kaaviaritootja.
Must kalamari ei ole veel kaaviar, selleni jõudmiseks on vaja läbida paar lihtsat, olulist ja tihti ärisaladusena hoitud protsessi. Kui kalamari on kalast eemaldatud, liigub see puhtasse tootmisruumi, kus suurel metallsõelal masseerides eraldatakse mari kelmetest ja muudetakse sõmeraks. Edasi mari loputatakse, nõrutatakse ja soolatakse. Kui enamasti on kaaviari soolasus erinevatel tootjatel 3% ümber, siis Növa kaaviaril jääb see 2,5% juurde. Matsumuto ütleb, et idee selle taga on jätta kalamarjale alles võimalikult palju oma maitset, et inimene tunneks kaaviari, mitte soola mekki.
Kui enamasti on kaaviari soolasus erinevatel tootjatel
3% ümber, siis Növa kaaviaril jääb see 2,5% juurde.
Kui kalamari on soolvees kindla aja seisnud, toimub taas nõrutamine ja seejärel juba pakkimine: 20-, 50- ja 100-grammistesse pakkidesse, aga ka 0,5-kilogrammistesse ning kilogrammistesse alumiiniumpurkidesse.
Edasi lendab kalamari üle maailma erinevatesse restoraniköökidesse, eratarbijate külmikutesse ja tulevikus ka poodidesse müüki.
„Jaapani tootjal on valikus erinevad soolad, millega kaaviari valmistada, ja kliendid saavad valida oma lemmiku. Huvitaval kombel saab kaaviari valmistamisel kasutada vaid tüki-, mitte meresoola. Meresool muudab marja pehmeks ja söömiselamus kohe kannatab. Sõltuvalt sellest, milline on kliendi soov, saab ka kaaviarile erinevat iseloomu anda: kas jätta alles väga tugevalt kala enda iseloom või timmida maitset erinevate sooladega,“ mainib Matsumuto. Eesti tootmises praegu selliseid valikuid teha ei saa ja Növa kaaviari asutaja ütleb, et pole ka vaja, kuna nende kaaviari maitse ja kvaliteet on ülimalt täpselt paika timmitud.
Kaaviari peetakse ka supertoiduks, kuna see sisaldab palju oomega-rasvhappeid, B12-vitamiini ja seleeni. Kahjuks suudavad vaid vähesed hoida kaaviari osana oma balansseeritud toitumisest. Küll aga võiks kaaviar koos šampanjaga leida tee juubelija pühadelauale.
Paatsalu küla majandis kasvatatakse praegu nelja liiki tuura: enamik tootmisest baseerub siberi ja vene tuural, kuid suurtes basseinides ujuvad ka beluugad ning Varblas aretatud hübriidid. Tuurad kasvavad kaua ja suureks, näiteks suurim Eesti vetest püütud siberi tuur küündis 18 kilogrammi kanti. Növa kaaviari tootmiseks kasutatakse seitsmeaastaseks kasvanud tuuri. Beluuga marja pole hetkel veel võetud, kuna kalad on kaugel oma vajalikust 15 eluaastast.
Majandi juhataja Tarmo Toomenurm, kes on viimased kolm aastat majandit üles ehitanud, ütleb, et keskeltläbi annab üks tuur marja 10–15% oma kehakaalust. See tähendab, et täiskasvanud ja kuni 60-kilogrammise beluuga kõhust saab kätte umbes 10 kilogrammi marja. Kuid arvestades, kui palju aega ja raha kulub kala sellisesse kaalu kasvatamiseks, on ka lihtsamaid vahendeid, kuidas rikastuda.
„Tööd on kaladega väga palju, isegi olukorras, kus meil on majandis suurem osa töid automatiseeritud ja mitmes kihis monitooritud. Oleme viinud riski, et majandis midagi juhtuks, miinimumini, kuna kontrollime täie -
likult iga veeliitrit, mis majandis ringleb, igapäevast toitmist, temperatuure ja nii edasi. Lisaks võtame kaladelt regulaarselt proove ja jälgime nende marjakasvu. Hetkel olen tulemustega väga rahul, kalad kasvavad turvaliselt ja tempos, mille oleme endale ette kirjutanud,“ selgitab Toomenurm. Tuurad elavad Pärnumaa rannikul puhtas puurkaevuvees, saavad süüa väga täpselt välja töötatud menüü järgi ja nende elukohti vahetatakse vastavalt nende kasvule. Nagu majandi juhataja ütleb, siis paremad tingimused oleks neil vaid looduses, kui seal oleksid ideaalsed olud. Kahjuks ei ole ei Kaspia ega ka Must meri enam need, mis siis, kui seda valitse -
sid tuurad. Toomenurm ootab juba uut hooaega, kui saab majandi tõeliselt tööle just tootmise poolelt.
Ühe tuura kalamarjast vabastamine, kaaviari tootmine ja kala fileerimine võtab aega kokku umbes 2,5–3 tundi ja nii hakatakse praegu Varblas palgal olevate inimestega päevas „protsessima“ maksimaalselt kolme marja täis kala. Muuseas, kas teadsid, et mari on alguses valge ja muutub kala kasvades umbes kuu jooksul mustaks ja küpseks?
Kaaviar kui luksus
Oleme harjunud nägema, et kalamarja süüakse elevandiluust lusikaga pakist võttes kas puhtalt viinapitsi või šampanja kõrvale, hammustatakse seda koos pliinidega või tõstetakse tötsak mõne muu roa peale. Kuid tegelikkuses sobib kaaviar peaaegu iga toiduga, igasse maitsekombinatsiooni. Mõnes on kaaviari mõju elamusele suurem, mõnes väiksem. Tegelikult pole ei õiget ega valet söömisviisi. Kuid on eelistused ja soovitused.
„Ma tean inimesi, kes hindavad näiteks seda kergelt plekist maitset, mille on kalamarjale andnud purk, milles kaaviar on seisnud. Mina ise hindan puhtust. Kuid söömiseks võib kalamarja panna mõnele kala- või mereanniroale, mina lisan kaaviari maitseaineks näiteks pastale. Kuid miks mitte võtta lihtsalt amps marja ja nautida seda puhtalt,“ mainib Matsumuto.
„Saan aru, et see kõlab ehk suurustavalt, kuid üks ideaalsemaid kooslusi on kaaviar praetud värske kartuliga.“
Kuna majandi juhataja töö üks osa on ka olemasoleva toodangu maitsmine, kvaliteedi kontrollimine ja testimine, on Toomenurm söönud kaaviari kogustes, mida paljud inimesed tõenäoliselt kadestaks. Kuid selline testimine on andnud mehele ka unikaalse võimaluse kaaviariga köögis eksperimenteerida. Tulemused ja maitsekooslused, mida ta välja pakub, on pehmelt öeldes intrigeerivad.
„Saan aru, et see kõlab ehk suurustavalt, kuid üks ideaalsemaid kooslusi on kaaviar praetud värske kartuliga. Kahe toidu kokkukõla on tõesti midagi unikaalset. Ning proovige kaaviari kindlasti puhta vanillijäätisega, see on ka midagi täiesti vägevat – soolakus ja meresus sobivad vanilliga imeliselt. Kui rääkida jookidest, siis ma ei soovitaks kaaviari viinaga, sest viin on liiga jõuline. Samuti ei soovita õllega, sest maitse muutub kergelt metalseks. Mina ise hindan kaaviari kõrvale kergelt magusat valget veini,“ räägib majandi juht. Veel sobib Növa kaaviar imeliselt tumeda šokolaadiga.
Kaaviarist ei soovigi keegi kõhtu täis süüa, tegemist on pigem ikkagi maitseaine ja lisandiga. Ning selle koduse toorainega katsetamine võiks olla peaaegu et iga toidunautija püha kohus.
Idee ja lavastus: Jaak Jõekallas
Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp
Kunstnik: Reili Evart
Koreograaf: Triinu Upkin
Valguskunstnik: Ritšard Bukin
Jeff Koons on kaasaegse kunstimaailma vaieldamatu enfant terrible , kes vilistab traditsioonidele ja seab kunsti olemuse pidevalt kahtluse alla. Tuntud oma piiritu kiindumuse poolest kitši ja tarbimiskultuuri vastu, loob Koons monumentaalseid skulptuure ja kunstiteoseid, mis on ühteaegu nii meeliköitvad kui ka segadusse ajavad. Tema tööd sunnivad vaatajaid seisma silmitsi omaenda eelarvamustega kunsti ja ilu kohta, kuna ta julgeb tungida valdkondadesse, mida traditsiooniline kunstimaailm peab tabuks.
Üks Koonsi kuulsamaid töid on tema roostevabast terasest õhupalliloomade seeria, mis on inspiratsiooni saanud laste sünnipäevadelt tuttavatest õhupalliloomadest. Skulptuurid, mille hulka kuuluvad õhupallikoer, -jänes ja -luik, on teostatud piinliku täpsusega ning nende poleeritud peegeldavast pealispinnast lausa õhkub glamuuri ja luksust. Kõige kuulsamaks on neist teostest saanud „Õhupallikoera“ seeria, mida võib pidada märgiliseks teoseks popkunsti maailmas.
„Õhupallikoer“ on suurepärane näide Koonsi iseloomulikust stiilist, mis muudab igapäevased esemed kunstiteosteks. Lisaks tõstatab skulptuur küsimuse, mida üldse võib pidada kunstiks, ja hägustab seeläbi ka piire nii-öelda kõrge ning madala kultuuri vahel. Kuigi kunstnik ise oma tööde süvaanalüüsi ei poolda ega taha oma teostele liiga kompleksseid tõlgendusi anda, võib kriitikute hinnangul „Õhupallikoera“ siiski pidada süütuse ja mängulisuse, aga ka lapsepõlverõõmude kaduvuse sümboliks.
Märkimist väärib kindlasti ka skulptuur
„Michael Jackson ja Bubbles“, mis kujutab elusuuruses Michael Jacksonit, kes hoiab sü-
Koonsi teoste hinnad on hiljutistel oksjonitel kõikunud 7000 ja 40 000 dollari vahel.
Balloon Rabbit (Violet), 2019: 10 000
USA dollarit
Puppy (Vase), 1998: 7560 USA dollarit
Popey Tryptich, 1994: 2066 USA dollarit
Gazing Ball (Manet Olympia): 38 100
USA dollarit
Diamond (Red): 19,050 USA dollarit
les oma lemmiklooma šimpans Bubblesi ja on üks Jeff Koonsi kõige vastuolulisemaid ning tuntumaid teoseid. 1988. aastal loodud teos on osa Koonsi „Banaalsuse“ seeriast, milles ta kõrvutab kitši ja tarbimiskultuuri klassikaliste kunstivormidega, kutsudes esile arutelusid hea maitse, kuulsuse ja ühiskondlike väärtuste üle.
„Michael Jackson ja Bubbles“ on samuti Koonsile väga iseloomulik, sest ka seal mängib ta kõrg- ja madalkultuuri ning kunsti ja kommertsi piirimaadel. Skulptuuri võib tõlgendada nii Jacksoni popikooni staatuse tähistamise kui ka kommentaarina kapitalistliku ühiskonna pihta. Kulla ja portselani kasutamine, mis on tavaliselt seotud luksuse ja rafineeritusega, vastandub kujutatu argisusele, kutsudes vaatajaid mõtisklema kuulsuse ja kuulsuste ülistamise üle.
Kujutatavate teemade osas ongi Koons tuntud tarbimiskultuuri ning kunsti ja kaubanduse vahelise suhte uurimise poolest. Ta on öelnud, et tema tööde eesmärk on tekitada vaatajas rõõmu ja imestust, kuid kutsuda samas üles kriitiliselt mõtlema tarbimisühiskonna olemuse ja kunsti rolli üle tänapäeva
ühiskonnas. Oma teostega püüab ta vaidlustada traditsioonilisi arusaamu ilust ja kunstist ning kritiseerida tänapäeva ühiskonnas valitsevat tarbimiskultuuri.
Teisalt on mehe kunstiteoste tähendus sageli mitmeti tõlgendatav ning konkreetset sõnumit või kavatsust võib olla raske kindlaks teha. Tema töid on halvustavalt nimetatud ka kõrgekvaliteediliseks kommertskunstiks ja mõned süüdistavad Koonsi selles, et ta seab kunstilise terviklikkuse asemel esikohale rahalise kasu.
Kriitikast hoolimata on tema tähtsusest ja mõjust kunstimaailmale raske mööda vaadata. Ta on olnud paljude retrospektiivide objektiks ja saanud mitmeid auhindu oma panuse eest kaasaegsesse kunsti. Koonsi mõju on näha lugematute teiste kunstnike töödes ja tema pärand kujundab kunstimaailma veel mitmeid põlvi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Jeff Koons on kaasaegse kunstimaailma meister, kelle teosed seavad traditsioonilised arusaamad kunstist kahtluse alla ja loovad kaasaegse kunsti uue paradigma. Need, kes popkunsti hinnata oskavad, peaksid elu jooksul kindlasti vähemalt ühel tema näitusel ära käima.
Tekst: Mariann Vilbre Foto: Shutterstock„Õhupallikoer“Jeff Koons „Michael Jackson ja Bubbles“ „Kimp tulpe“ Üleelusuurune skulptuur baleriinist New Yorgis
Kaasaegne kunst noortest talentidest elavate legendideni.
ARTROVERT GALERII
Turu plats 3, Nõmme, Tallinn
Avatud: T - L 12.00 - 18.00
Muudel aegadel kokkuleppel
Nagu kõik teisedki sotsiaalse mõõtmega spordialad, on ka padel suurepäraseks lisandiks puhkusele või koguni lõõgastusreisi peateema. Kohti, kus löömatus luksuses padelit toksida, leidub rohkem kui küll. Peatume paaril. Eksklusiivseima keskuse leiab tšehhist miljardärile Jiří Šmejcile kuuluvalt Velaa saarelt Maldiividel. Üle 50 luksusliku villaga kaetud maalapp kuulub Noonu atolli koosseisu ja eksklusiivsus sel saarel läheneb lõpmatusele. Padeli mängimise võimalused luksuses näitavad seal tagatulesid ükskõik millistele spordikuurortidele.
Tekst: Sven Sula Fotod: Shutterstock
Padel on põnev ala, mille selgeks saamine on kontimööda pea kõigile. Kuna põhimõtted on väga lihtsad ja plats parasjagu pisike, leiab taudina leviva padeli harrastajate seast inimesi n-ö koristajatest kuni kuulsusteni. Viimaste hulgas ka tenniseässa Rafael Nadali, aga ka näiteks David Beckhami. Harrastamise kõrval on ala pidanud investeerimiskõlblikuks vutimehed Zlatan Ibrahimovic, Zinédine Zidane, kel kummalgi padelikeskusi rohkem kui üks.
Mängu juured ulatuvad 1969. aastasse, kui mehhiklasest ärimees Enrique Corcuera ehitas oma koju kõige esimese väljaku. Nagu paljud toredad uusavastused, nii sai ka padel alguse pisikesest apsust. Mees hakkas rajama koju
Kõige tunnustatum padeliturniir on World Padel Tour (WPT), mis sai alguse 2013. aastal Hispaaniast ja on nüüdseks levinud üle maailma. Teine rahvusvaheliselt tuntud võistlussari on Padel Pro Tour (PPT). Rahvusvaheline Padeli Assotsiatsioon koondab enda alla riikides tegutsevad spordialaliidud (nt Soomes Finnish Padel Federation). Ka Eestis on loodud ühendus, mis toimetab Eesti Padeli Liidu nime all.
Reket, kuigi väike, käib turvakaalutlustel paelaga ümber randme.
tenniseväljakut, kui äkitsi selgus, et ruumi täismõõdus väljaku jaoks nappis. Nii valmiski poole väiksem plats, kus tennisehuviline Enrique oma perega muretult mängima asus.
Corcuera pere ja sõprade jutu järgi ehitati väljaku otstesse seinad, et vältida palli sattumist naabrite hoovi. Peagi selgus, et mäng saab palju põnevam, kui võtta käiku seinapõrked. Nii otsustatigi loobuda pisikesel väljakul tennisest ja hakati looma täiesti uut reketispordiala.
Edasisest sai juba ajalugu, mida luuakse üha aktiivsemalt juurde kogu maailmas. Padelihulluse epitsentrite hulka Euroopas kuuluvad Hispaania, Portugal, Rootsi, Inglismaa. Keskusi kerkib nagu seeni pärast vihma ka Araabia Ühendemiraatides, Mehhikos ja Argentinas. Eestiski on mitmeid ja Baltimaade suurim parasjagu Lasnamäele kerkimas.
Pea kõik harrastajad kinnitavad kui ühest suust, et peapõhjus, mis padeli vastupandamatuks muudab, on mängu sotsiaalne pool.
Kitsamates oludes mängimine seab mängijad üksteisele lähemale ja pidev suhtlemine kiires mängus toimetulekuks muutub eluliselt oluliseks. Rääkimist on palju nii partneriga, kellega on vaja mänguplatsil efektiivselt koos toimetada ja vastaseid võita, kui ka vastasmängijatega.
Velaal haarati uuest trendist kinni varakult ja eelmisel aastal valmis tuliuus keskus, kus saavad mängida nii kollanokad kui ka profid. Padeliväljaku rentimine Velaal maksab vaid 115 euro kanti, eratund pisut rohkem ja kahe instruktoriga treeningtunni eest peab loovutama pisut üle 200 euro. Telkima saarele ei lasta ja nii lisandub padeli hindadele rent öömaja eest – alates 2200 eurost ööpäeva eest.
Toks ja toks Toscanas Märksa soodsamaks osutub padelituur Toscana päikese all COMO Castello Del Nero lossi valdustes. Kaheteistkümnendast sajandist pärit kompleksi lähedusse jäävad väljakud on prestiižne koht oma altkäe harjutamiseks. Sambuca padeli klubis ootavad uusima põlvkonna väljakud, kus pakutakse samuti eratunde koos treeneritega või võimalust mängida päris enda tempos sinisinise taeva all. Maldiividega võrreldes on Itaalia hinnad kui sööklas. Poolteise tunni eest tuleb loovutada umbes 48 eurot ja reketirent jääb kahe euro piirimaile. Tagasi hotelli jõudes võib valutavaid sooni leevendada Shambhala Retreati spaas, kus pakutakse Aasia inspiratsiooniga hoolitsusi, moodsat saunakompleksi ja 25-meetrist välibasseini.
Kuna padelit mängitakse paarismänguna ja väljakut ümbritsevate seinte kasutamine on pärast maapinnaga põrget lubatud, on tegemist ühe kaasahaaravama reketispordialaga maailmas. See on rahulikum kui squash ja sulgpall ning tennisest vähem jõudu nõudev.
Päris mänguks läheb padelis juba esimesel korral. Isegi kui puudub reketispordi kogemus, saab palli kergemini käima ja kohe ka punktidele mängida.
Kiire, ligipääsetav
K AU G E M A D R E IS I D