Start (kevad 2021)

Parimad kodumaised

Kevad 2021

supertoidud MATKATES MÖÖDA EESTIMAAD

Suur vitamiinigiid ET TERVIS TULEKS!

HIND 2,49 EUROT

9

772733

204017

ISSN 2733-2047

GRIT ŠADEIKO SOOV SAAVUTADA ENAMAT

Tuntud eestlaste tervisenipid

HAARAME HÄRJAL SARVIST UUTELE MÄNGIJATELE 100% BOONUS IGANÄDALANE CASHBACK Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult.

| PEATOIMETAJA VEERG |

JÄRJEPIDEVUS KUI

tervislikkuse võti

K

evadtuuled toovad meieni uue värske energia ja peatselt saabuva suve eel on kasulik võtta hetkeks aeg maha ning mõelda sellele, mida saaksime enda tervise heaks teha, et end oma kehas võimalikult hästi tunda – mitte vaid eesseisvat suve silmas pidades, aga ka pikemas

plaanis.

Möödunud aasta pole paraku soosinud ei välismaale reisimist ega hoogsaid rühmatreeninguid, seega toome ajakirjas välja mitmeid avastamist väärivaid kodumaiseid marsruute, et sinu aktiivsustase jätkuvalt kõrge püsiks, ning anname nõuandeid iseseisvateks treeninguteks, mida nii kodus kui ka vabas looduses teha saad. Miks mitte ühendada üks tore Eestimaa avastusretk ja energiat süstiv treening kodumaa kaunis looduses? Jääb üle vaid suveks plaan paika panna!

Eesti läbi aegade parim seitsmevõistleja, mitmekordne noorte tiitlivõistluste medalist ja olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel ning Euroopa meistrivõistlustel korduvalt osalenud Grit Šadeiko jagab ajakirja lugejatega seda, milline on tippsportlase elu praeguses maailmas. Griti loost selgub, et kindel rutiin ja järjepidevus on edu pant ning kui midagi väga tahta, ei saa end välistest mõjutajatest ülemäära häirida lasta – kui kindel siht on võetud, siis endast 100% andes jõuab inimene ikka soovitud tulemuseni, ehkki oma koht on selles valemis ka õnnel. See lugu on kindlasti innustav, sest kui suurvõistlusteks valmistujad saavad vaatamata takistustele edukalt hakkama, ei tohiks ka harrastussportlastelterviseentusiastidel olla ettekäänet enda tervise unarusse jätmiseks.

Ajakirjas kordame üle ka hea enesetunde alustalad – räägime tervislikust toitumisest kodumaiste supertoitude võtmes, tuletame meelde veejoomise olulisust ja teeme ülevaate parimatest vitamiinidest, mida just praegu lisaks tarbida, et suvele säravana vastu minna. Muidugi on iga asja puhul aga oluline mõõdukus ja liigne agarus võib osutuda ka tervise seisukohalt pigem ogaruseks.

Niisiis meenutame, et üle ei tasu pingutada ei veejoomisega, grillihooajal maitsvate hõrgutiste mekkimisega ega ka liiga suurel koormusel treenimisega, eriti olles algaja spordihuviline.

Kaanel: Grit Šadeiko Foto: Silver Gutmann

Toredat lugemist ja tervislikku suve!

SIGRID SÕRMUS Ajakirja Start! peatoimetaja

REKLAAM TOIMETUS Peatoimetaja: SIGRID SÕRMUS Kujundaja: MARJU VILIBERG Keeletoimetaja: HELINA KOLDEK Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

TRÜKK PRINTALL

MAKSIM HRUSTALJOV maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee HELEN SILTS helen.silts@ekspressmeedia.ee HELDIN JEGIS heldin.jegis@ekspressmeedia.ee KERLY VAHUR kerly.vahur@ekspressmeedia.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti Kojukanne: AS Express Post tellimine@expresspost.ee, tel +372 617 7717 AS Eesti Post info@post.ee tel 1661

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee KRISTI KUUSK kristi.kuusk@ekspressmeedia.ee JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@ekspressmeedia.ee

Ajakiri Start! on autorikaitse objekt.

Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

kevad 2021 | 3

| PERSOON |

Grit Šadeiko:

SOOV ON SAAVUTADA ENAMAT Kuigi koroonapandeemia on räsinud meid kõiki ja surunud meile peale uued reeglid, ei saa tippsportlased oma igapäevaelus suurt midagi muuta – trenni on ikka vaja teha, eriti veel siis, kui tulemas on olümpiamängud. Tokyo suveolümpiamängudeks valmistub ka seitsmevõistleja Grit Šadeiko.

TEKST: MEELIKA SANDER-SÕRMUS, AJAKIRJANIK FOTO: SILVER GUTMANN

E

esti läbi aegade parim seitsmevõistleja, mitmekordne noorte tiitlivõistluste medalist ja olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel ning Euroopa meistrivõistlustel korduvalt osalenud Grit Šadeiko ei vaja kergejõustikust huvitatule tutvustamist – tema nimel on seitsmevõistluse Eesti rekord 6280 punktiga, mille ta saavutas 2017. aastal Austrias Götzises. Ise rõhutab Grit, et see ei ole tema lagi – tal on soov saavutada enamat ja selle nimel ta töötabki.

Tulemused ei ole tulnud kergelt – viimastel hooaegadel on Gritil olnud nii mõnedki mured, mis tingitud vigastustest. “Põlveoperatsioonist, kus katkise ristatisideme asemele tuli panna uus, saab juuni alul aasta. Praeguseks tunnen, et saan juba hästi treenida ja kõik on läinud tagasilöökideta. Kartus, et jalg ei ole selline nagu varem, on hajumas. Siiski mingi väike ärevus on ikka sees, aga eks see möödub ajaga,” ütles Grit.

Koroonapandeemia ajal on ära jäänud enamik võistlustest, kuhu algselt oli kindel plaan minna, eelmisel suvel toimus vaid paar võistlust. Sellele vaatamata ei saa aga ära jätta treeninguid.

Eelmisel nädalal naasis Grit treeninglaagrist Türgist. “Treeningbaas Türgis on uus ja väga kõrge kvaliteediga, ühes kompleksis on nii staadion, taastumisvõimalused, majutus kui toitlustus. Sellise tasemga treeningpaika on raske leida.

4 | kevad 2021

Ka ilm oli super, juba ainuüksi päike annab energialaengu,” rääkis Grit.

Ta kirjeldas, et tippsportlastele on tehtud koroonaajal päris mitmeid erandeid eeldusel, et sportlane käib vaid trennis ega liigu mujal avalikes kohtades. “Kõik treeningul olevad sportlased on loomulikult korduvalt testitud, siseruumides treeningul maski ei kanna, väljas samuti mitte. Pärast treeningut aga tuleb minna otse majutuskohta,” tõi ta välja.

Koroona on ka laagrites käimistes teinud korrektiive – Türgis käis Grit üksi, ilma treenerita. “Koroona seab omad piirangud reisimisele, mina olen õnneks saanud kätte oma esimese vaktsiinisüsti ja nii on kindlam tunne reisida. Aga treenerid on mul vanemas eas ja kuuluvad seega riskigruppi ning neil ei ole hetkel tark Eestist eemal olla,” sõnas Grit ning lisas, et nii tuleb ise hakkama saada, meenutada õpitut ja harjutatut. “Päris üksi ma seal ei olnud, olin küll ilma treeneriteta, aga Rasmus Mägi ja tema füsioterapeut olid ka,” mainis ta veel. Üldse jagub Türilt, pikkade sporditraditsioonidega perest pärit naisel vaid kiidusõnu oma treeneritele. “Olen treeninud nii kodumaal, Türil ja Tartus, kui ka näiteks USAs. Toona liitusin Harry Marra treeninggrupiga ja sain võimaluse treenida koos tolle hetke maailma tippude, seitsmevõistleja Brianne Theisen-Eatoni ja endise kümnevõistluse maailma-

rekordiomaniku Ashton Eatoniga. See oli väärt kogemus,” rõhutas Grit.

Optimistlikud plaanid – saada suveolümpiale

Hetkel on sportlasel natuke rahulikum aeg, saab laagrist puhata ja valmistuda mai lõpus toimuvateks võistlusteks, mis taas toimuvad Austrias. Ka Eesti meistrivõistlustel juunis plaanib ta osaleda.

Tänavu toimuvad Tokyo olümpiamängud oleksid Grit Šadeiko jaoks juba kolmandad olümpiad. Neil osalemiseks peab kõik hästi minema, sest osalemiseks tuleb saavutada vajalik lävend.

Grit ise toob välja, et lisaks suurele tahtmisele peab ka õnne olema. “Igal juhul olen treeninud selle nimel, et osaleda olümpial. Tegu oleks minu kolmandate olümpiamängudega ja mingi kogemus on juba olemas ses osas, kuidas suurvõistlusteks valmistuda. Treenin endale ja tean, et mind rahuldav tulemus on ju veel saavutamata – vaja on rohkem punkte seitsmevõistluses! Isiklikud rekordid lubavad üht, aga õnne on ka vaja – ja see kõik kokku saabki anda hea punktitulemuse,” rõhutab ta. Rõõmu teeb Gritile see, et üksikalade tulemused on läinud paremaks, nii jääb vaid loota ja hoida pöialt, et sportlane saavutabki soovitud tulemuse.

Küsimusele, kas see, et rahvusvahelist publikut sel suveolümpial võistlustele ei lubata, teda ka kuidagi häirib, vastas

| PERSOON |

Šadeiko on Eesti läbi aegade parim seitsmevõistleja, kelle nimel on seitsmevõistluse Eesti rekord 6280 punktiga, selle tulemuse saavutas ta 2017. aastal Austrias. kevad 2021 | 5

Grit, et pigem ei. “Kui sa seisad juba staadionil, siis keskendud vaid antud hetkele ja oma alale ega mõtle sellele, kes sind vaatavad ja kes kaasa elavad,” lausus ta ning meenutas, et samas esimestel olümpiamängudel, minnes 100 meetri tõkkejooksu starti, olid tal küll külmavärinad ja kõhe tunne ning siis oli publikust abi. “Londoni olümpial tõkkejooksu starti minnes oli kõhedus ja külmavärinad seetõttu, et hommikul vara, kui mitmevõistlejad alustavad, oli staadionil täismaja. Ja eks sellest ongi natuke kahju, et paljud võistlused ei saa veel nii toimuma.”

Rutiinid paigas

Tippsportlase päev on kindlates raamides. “Hommikusöök, kella kümnest algab kahetunnine treening, seejärel lõuna, siis puhkus, mis sageli on lõunauinak ja pärastlõunal taas treening, see on siis veidi lühem – 1,5-tunnine. Pärast seda on vaja taastuda, selleks sobib kõige paremini lõõgastav massaaž, saun või jäävann. Päeva lõpetab õhtusöök ja ööuni,” kirjeldas Grit lühidalt oma päevakava.

Tema eelistuseks on jäävann koos jääkuubikutega, sest pärast treeningut tekivad lihastesse põletikud ning siis külm rahustab ja aitab taastuda. “Selline vann on meil olemas ka Tartus Ülikooli spordiklubis, samuti on võimalik teha karastav suplus Emajões. Saunadest eelistan ma infrapunasauna, mis on liigestele ja sidemetele hea, samas ka tavasaun aitab alati lõõgastuda, kui see väga käre, 100-kraadine ei ole,” selgitas Grit.

Mõistlik ja tasakaalus toit

Heade tulemuste saavutamiseks on lisaks treeningule oluline ka vaadata, mida süüa. Siin aga ei taha Grit midagi konkreetset välja tuua, sest inimesed on ju erinevad, neil on erinevad vajadused ja seega ei saa jagada kõigile sobivaid soovitusi.

“Mina olen oma keha tundma õppinud ja tean, mida vajan.

Söön täiesti tavalist toitu. Hommikuks ikka puder, mis annab pikemaajalist energiat, muna ja kohv. Lõunaks süsivesikute- ja valgurikas pastaroog. Õhtuks aga kindlasti midagi kergemat – kana, kala, salat, vahel ka supp. Menüüs on samuti palju värsket ja hooajalist – palju rohelist köögivilja ja mõistlikus koguses puuvilju,” lausus sportlane.

Abi vitamiinidest ja toidulisanditest

Grit Šadeiko sõnul peaks saama täisväärtusliku toiduga kätte enamiku vajalikest vitamiinidest. “Aga sportlasena vajame me natuke rohkem, seda nii treeninguks kui ka taastumiseks.

Muidugi pean olema kindel vitamiinide ja toidulisandite kvaliteedis ja koostises, sest need ei tohi sisaldada keelatud aineid. Tippsortlasi kontrollitakse Karjääri päris palju. Sul peab olema iga päev kindel koht, kust sind kõrghetk jääb kokkulepitud ajal – tund aega Šadeikol 2011. on see ajavahemik – kontroll leida võib, et võtta proov ja aastasse, mil ta teha test. Iseenesestmõistetav on ka see, et pärast rahvusvavõitis U-23 Euroopa helisi võistlusi pead sa olema meistrivõistlused. valmis andma proove,” ütles Grit. “Seitsmevõistlejana, kes Toona kogus ta palju liigub ja kasutab erinevaid 6134 punkti. tehnikaid, ning alal, kus on oht lihas6 | kevad 2021

BIOMARKET SOOVITAB

Pihusta terviseks!

Tabletivabad vitamiinid Vaid paari pihustusega kiire ja tõhus toetus immuunsüsteemile.

Beebidest täiskasvanuteni.

Iga päev.

Pakend on valmistatud ookeanist kogutud plastikust

Kliiniliste uuringutega tõestatud toimega ainulaadsed toidulisandid on suhkru-, alkoholi-, kunstlike värv- ja maitseainetevabad.

Müügikohad: Biomarket, Kaubamaja Toidumaailm, valitud Prismad ja Selverid, Tradehouse, www.astri.ee

te ja liigeste vigastusteks, on soovitatav tarbida juurde kollageeni ja glükosamiini sisaldavaid toidulisandeid.”

Grit lisas, et sama oluline on tarbida magneesiumi, kaltsiumit ja oomega-3-vitamiine, ka valgupulber on taastumisel oluline.

Lihtsamate haiguste ravil usub sportlane looduse jõudu. “Minu vanaema on mind ravinud rahvameditsiini tarkuste järgi ja midagi on külge ka jäänud. Nii kasutangi end õigustanud taimi ja teesegusid. Üks põhjus loodusravi eelistamisel on ka see, et tuleb teada, mida ravimid sisaldavad, ega seal ei ole keelatud aineid,” rõhutas ta veel.

Imevidinatesse usku ei ole

Läbitud kilomeetreid ja aega, kulutatud kaloreid, pulsisagedust – neid näitab Gritil tark kell. Muid peeneid imevidinaid ta ei kasuta. “Minu loogika ütleb, et liiga palju andmeid ajab pildi segaseks.

Olen jäänud klassika juurde – kasutan paari lihtsat programmi üldkehalise, ujumise ja rattasõidu kohta, kus jälgin lihtsalt distantsi, aega, pulssi ja kalorikulu. Minu veendumus on, et kõige aluseks on oma keha tundmine ja usaldamine,” rääkis Gritt.

Anna kevadele võimalus

Kevad ja ilusad ilmad meelitavad õue ka neid, kes muidu tubased. Grit Šadeiko sõnul on vaja end liigutada, lihtsalt tuleb teha see esimene samm – minna uksest välja. “Meie loodus on ilus, sajad matkarajad üle Eesti, sood ja rabad on kohad, kust saab mõnusa energialaksu. Ma olen 100% kindel, et pärast väikest jalutuskäiku on enesetunne ja tuju märgatavalt parem ning motivatsioon järgmiseks käiguks olemas,” soovitab Grit kevadele vastu minna sportlikumalt meelestatuna ka mittesportlastel. “Mina naudin jalutuskäike mõnusas ja koduses Tartus. Ka vanemate juures Kesk-Eestis Türil on tore, nende koduaias on kevadel palju kauneid taimi meeli rõõmustamas.”

Olla eeskujuks oma tegudega

Seitsmevõistleja peab oluliseks hästi võistelda, saavutada tulemus, mitte olla nii-öelda meediatäht.

“Minu eeskujuks on kogu maailma tippsportlaste klass ja seda vaid positiivselt. Mitte et nad mind kuidagi mõjutaks ja ma kedagi otseselt järgiks, aga ma jälgin, mida nad teevad – hoian

Karjääri kõrghetk jääb Šadeikol 2011. aastasse, mil ta võitis U-23 Euroopa meistrivõistlused.

Toona kogus ta 6134 punkti.

koorekihil silma peal,” selgitab Grit.

Tõsi, suur osa suhtlusest on läinud ka spordi puhul sotsiaalmeediasse, nendib ta ja sestap on ka Grit Šadeikol oma sotsmeediakanalid, aga väga aktiivselt ta neis ei toimeta. “Läbi sotsiaalmeedia on võimalik olla nii-öelda orbiidil, aga minul sportlasena on tunduvalt olulisem olla valmis hästi võistlema ja seeläbi olla positiivseks eeskujuks noortele. Samas, kui ikka keegi soovib suhelda, siis leian ka selleks aja.”

kevad 2021 | 9

ÕIGE HOOLDUS TAGAB

trenniriiete pika eluea Õnnestunud trenn sõltub paljuski ka trenniriietest ja trenniriiete eluiga omakorda riiete hooldusest. Kuidas hooldada enda trenniriideid nii, et need võimalikult kaua oma eesmärki täidaks ja kandjat sooritustel hätta ei jätaks?

TEKST: SIGRID SÕRMUS FOTOD: Pixabay

Eriomadustega kangaste võlu ja valu

Spordiriideid tuleb teiste riietega võrreldes pesta sagedamini ja kuna spordiriided võivad olla mitmetest erinevatest materjalidest, tuleb neid ka pisut erinevalt pesta.

Erinevatel materjalidel on erinevad funktsioonid ja vale pesemisviis võib kanga omadusi kahjustada.

Millal aga spordiriideid pesta? Kuna spordiriided on disainitud imama higi ja niiskust, ei tohiks neid pärast kandmist pikaks ajaks seisma jätta, sest selline teguviis soodustab halbade bakterite põhjustatud lõhnade tekkimist ning isegi hallitust.

Järgi hoolikalt pesemisjuhendit

Trenniriiete komplekt saab alguse – nagu iga muu riietuski – pesust.

Esimeseks oluliseks sammuks spordiriiete pesemisel on õige pesuprogrammi valik. Kui pesumasinal pole spetsiaalset spordirõivaste programmi, tuleks valida õrnale pesule mõeldud programm, sest tavaprogrammid ja tsentrifuugimine ei mõju hästi näiteks veekindla riietuse õmblustele. Üldiselt kehtib spordiriiete pesemisel reegel, et pesta võiks pigem jaheda veega (maksimaalselt 40 kraadi) ning kindlasti ei tohiks kasutada pesupehmendusvahendeid, loputusvahendeid ega pesuvalgendeid, sest neis sisaldu-

| RIIETUS |

Spordiriided vajavad hella hoolt.

ÄRA UNUSTA KA TRENNIJALATSEID Selleks et sinu trennijalatsid püsiksid võimalikult kaua ilusad ja teeniksid sind pikalt, pea kindlasti meeles järgnevat.

Enne trennijalanõude kasutuselevõttu käi need üle vett ja mustust tõrjuva hooldusvahendiga – kanna seda peale puhtale jalatsile. Ära pese trennijalatseid pesumasinas – soovitatav on ainult käsipesu umbes 35-kraadises vees.

Kasuta spetsiaalselt jalatsitele mõeldud pesuvahendit või äärmisel juhul väga õrna riietele mõeldud pesuvahendit.

Enne pesemist eemalda suurem mustus kuiva lapi või harjaga ning nööride edukaks pesemiseks on mõistlik need eemaldada. Ära kuivata spordijalatseid küttekehal, vaid lase neil õhu käes kuivada.

vad kemikaalid jäävad riidekiudude vahele, mis teatud tüüpi kangastele pigem kahju teeb – kangad ei pruugi enam imada niiskust ja kaotavad oma hingavuse. Samuti ei tohiks spordiriideid panna pesukuivatisse ega triikida, või kui, siis vaid sooja auruga.

Mõistagi tasub ka trenniriideid pestes jälgida seda, et erinevad värvitoonid saaks pestud eraldi – kirkaid ja neoonseid trennipluuse koos tumedate retuusidega pestes on tulemuseks tuhmunud pluusid.

SPORDIRINNAHOIDJA VALI TREENINGU ISELOOMU JÄRGI Trenniriiete komplekt saab alguse – nagu iga muu riietuski – pesust. Eriti oluline on naiste jaoks leida korralik spordirinnahoidja, mis pakub treeningu ajal rinnale piisavalt tuge.

Trennirinnahoidjate valik ulatub kergetest topp-tüüpi rinnahoidjatest tugevat toestust pakkuvate rinnahoidjateni ning valiku peaks tegema igaüks oma keha ja harrastatava spordiala järgi. Kehtib põhimõte, et mida suurem rind ja trennitempo, seda enam tuge vajad.

Kui sul on suur rind ja eelistad jooksulindil jooksmist või tempokaid intervalltreeninguid, siis peaksid valima kindlasti maksimaalset toestust pakkuva rinnahoidja – jälgi, et sellel oleksid korvid ning võimalikult kattev ja/või laiade õlapaeltega lõige. Väikesema rinnaga naised saavad edukalt kanda ka korvideta ja peenikeste õlapaeltega variante. Kui tegemist on aga väga intensiivset liikumist eeldava spordialaga (jooksmine, aktiivsed rühmatreeningud, pallimängud), on toestav rinnahoidja aga igas suuruses rinnaga naistele mugavam kui avarama lõikega rinnahoidja.

Et spordirinnahoidjat võimalikult kaua ilusana hoida, vali selle pesemisel jahe veetemperatuur ja spetsiaalne õrn pesuvahend. Väldi pesemisel pesuvalgendit ja -pehmendajaid, kuna see võib õrnu materjale kahjustada.

kevad 2021 | 11

| TURGUTA TERVIST |

ET TERVIS TULEKS –

suur vitamiinigiid Kaunite juuste, klaari naha ja tugevate küünte saladust tahaks teada iga naine. Hea väljanägemise saavutamiseks aga ei piisa ainult ühest purgikesest vitamiinist. Räägime lähemalt, milliseid vitamiine tarbida, et saada klaar nahk, tugevad küüned ja läikivad juuksed.

TOIMETAS: SIGRID SÕRMUS FOTOD: Shutterstock, Pixabay

P

ika pimeda perioodi jooksul oleme ära kasutanud suurema osa suvel kogutud kehale tarvilikest vitamiinidest ja mineraalidest.

Parajas koguses juur- ja puuvilju hõlmava menüüga oleks organismil vajaminevaid vitamiine ja mineraale aasta läbi, kuid paraku on keskmise eestlase talvisel toidulaual rohelist märksa vähem. Kevadise vitamiinikuuriga saame turgutada talvest väsinud keha ning särava ja energilisena suvele vastu minna.

12 | kevad 2021

Kevadine ilukuur vitamiinide ja mineraalidega

Väsimus ja kahvatu väljanägemine võib viidata vitamiinipuudusele. Vitamiine on vaja, et organism saaks täistuuridel toimida, ja kuna igal ajal me neid toidust parajalt kätte ei saa, oleks hea organismi kosutada toidulisanditega.

Näiteks toetab naha nooruslikkust A-vitamiin, mis on vajalik limaskestade normaalseks arenguks, soodustades rakkude arengut ja kudede moodustamist.

β-karoteen ehk A-vitamiin parandab naha tekstuuri ja aitab kaasa peente kortsude vähenemisele. Niisamuti aitab hoida keha nooruslikuna ja vähendada kortsukesi E-vitamiin, millest võib abi olla ka püsiva akneprobleemi korral. E-vitamiin kaitseb nahka UV-kiirguse eest. Seda vitamiini on nimetatud ka energia- ja vastupidavuse vitamiiniks. Samuti takistab see kortsude teket ja aeglustab vananemist.

Antioksüdantsete omadustega vitamiini sarnase ehitusega koensüüm Q10 on

organismi igapäevase energiavarustuse oluline komponent, mis võimaldab rakus energiat toota ning suurendab vastupanu stressile ja haigustele. Lisaks aitab Q10 pidurdada keha vananemisprotsesse. Viimase omaduse tõttu leiab Q10 koensüümi ka erinevas kosmeetikas, eriti kreemides.

Iluvitamiinide kõrval vajab keha talveunest ärkamiseks ka mitmeid mineraale. Räni parandab juuste struktuuri ja välimust ning muudab küüned tugevaks.

Just räni võime siduda sidekudedes vett niisutab nahka ja muudab selle siledamaks. Paraku ei suuda keha pärast 20. eluaastat räni ise toota ega varusid koguda, mistõttu tuleks seda kindlasti juuste, küünte ja naha tervise nimel juurde tarvitada.

Tsink on organismis üks olulisem mineraalaine, mis toetab organismi arengut. Tsinki on läbi sajandite peetud “ilumineraaliks”. Normaalne tsingi kogus organismis hoiab tasakaalus kõikide

Kevadise vitamiinikuuriga saame turgutada talvest väsinud keha ning särava ja energilisena suvele vastu minna. kevad 2021 | 13

MAGNESIA SITRAATTI ja MAGNESIA PLUS

Toetavad lihaste tegevust ja kiirendavad taastumist peale treeninguid Vähendavad lihaskrampide teket, stressi ja närvilisust Ennetavad lihaste vigastusi

Hulgimüük: Loodustoode OÜ

Parandavad une kvaliteeti

Tootja: Hankintatukku OY, Soome.

MAGNESIA PLUS tabletid sisaldavad magneesiumi, B-rühma vitamiine ja inuliini.

mineraalide imendumise. Puudus organismis väljendub kõigepealt kuivas nahas ja haprates küüntes.

Rasvhapetest on asendamatu oomega-3. Erinevalt oomega-6-rasvahappest ei suuda keha oomega-3 ise toota, mistõttu tuleb meil ka seda juurde manustada. Oomega-3ja -6-rasvahapped peavad olema tasakaalus ning kuna igapäevane toit sisaldab oluliselt rohkem oomega-6-rasvhappeid (taimsed õlid) kui oomega-3-rasvhappeid (kalad ja meresaadused), tuleks suurendada nimelt viimase tarbimist.

C-vitamiin ehk askorbiinhape osaleb kogu organismi pidevas uuendamises: parandamisprotsessides, naha, sidekoe, luude, kapillaaride, igemete ja hammaste tervise tagamises, vere puna- ja valgeliblede uuenemises, vere kolesteroolisisalduse tasakaalustamises, ensüümide aktiveerimises, raua imendumises jm.

Biotiini mõju välimusele

ÜLISUUR PAKEND Jätkub 6 kuuks!

Saadaval hästi varustatud apteekides, Selverites ja Mustamäe Tervisepoes, Kadaka tee 1/3 ning www.tervis24.ee

Väsimuse vastu on väga head B-rühma vitamiinid, eelkõige on neid vaja toidust energia kättesaamiseks ning osa neist on väga head ka naha,

juuste ja küünte jaoks. Kui B3 on vaja närvikoe ja naha normaalseks toimimiseks, siis biotiin (tuntud ka kui B7-vitamiin) aitab organismil omastada rasvu ja süsivesikuid ning on oluline naha taastumiseks ja elastsuseks ning juuste ja küünte tugevdamiseks.

Tavateadmine seostab biotiinipuudust beebikõõma ja ekseemiga, aga ka kiilaspäisuse ja juuste hallinemisega. Sageli on biotiinivaeguse kergemad sümptomid haprad küüned ja kergesti väljalangevad juuksed. Nimelt väikese biotiini kehavaru korral kasutab organism biotiini esmajärjekorras süsivesikute lagundamiseks, et varustada aju energiaga.

Kuna biotiinivaeguse korral on valkude lagundamine teisejärguline, pole organismis sel ajal vajalikul määral ehitusmaterjale ehk aminohappeid, mis toetaksid elujõuliste küünte ja juuste kasvamist. Sel põhjusel kutsuvad sakslased biotiini H-vitamiiniks (saksa keeles Haar und Haut Vitamine), mis otsetõlkes viitab juuste ja naha vitamiinile.

Biotiini leidub ka rasvade lõhustamiseks vajalikes ensüümides, mis

| TURGUTA TERVIST |

MIKS VAJAB INIMESE ORGANISM MAGNEESIUMI? Magneesium sai oma nime Vana-Kreeka linna Magnesia järgi ja on üks enam levinud maakoores leiduvatest mineraaliühenditest. Magneesiumi peetakse üheks olulisemaks mineraaliks inimese kehas ja selle puudulikkus võib olla mitmete terviseprobleemide põhjuseks.

Magneesium vastutab inimese organismis väga paljude füsioloogiliste funktsioonide ja keemiliste protsesside eest.

See mineraal on neljas levinum mineraal inimkehas ja hädavajalik kõikidele rakkudele ning üle 300 ensüümi töö tagamiseks.

Mis toiduained sisaldavad magneesiumi?

Magneesium on levinud nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Loomses toidus leiduv magneesium on kergesti omastatav, aga seda leidub seal vähe. Head loomsed magneesiumiallikad on muna, juust, liha, kala (räim, lõhe, makrell).

Heas koguses magneesiumi leiab sellisest taimsest toidukraamist nagu toorkakao, tume šokolaad, halvaa, kamajahu, täisterakaerahelbed, nisu ja kaerakliid, India ja Brasiilia pähklid, pekani- ja pistaatsiapähklid, kõrvitsa- ja päevalilleseemned, linaseemned, mandlid, banaan, toortatar, ploomid, datlid, aprikoosid, spinat, lehtpeet, herned, oad, läätsed, täisterariis.

| TURGUTA TERVIST |

aitavad lagundada nahapoorides olevaid rasvu rasvhapeteks. Need on vajalikud särava naha ja terve jume jaoks. Järjepidev biotiini tarbimine aitab näiteks ära hoida rasunäärmete põletikku, mille tunnus on punane ja sügelev nahk.

Pingelisel ajal kasutab keha B-vitamiine tavapärasest rohkem. Et hoida juuksed ja küüned tervetena, tasub üle vaadata igapäevased puhkamisharjumused ning vähendada stressi. Peale selle, et pikaaegne stress mõjub kurnavalt näonahale ja võib tekitada kortse, pidurdab see organismis seedeaktiivsust ning imendumisprotsesse. Niisiis tagab vähem stressi ning biotiinirikaste toitude söömine juuste, küünte ja naha tervisliku välimuse.

Tervete juuste ja küünte sõber on ka seleen, mis on oluline antioksüdant, kaitstes rakke oksüdatiivse stressi eest, aidates tugevdada immuunsust ja toetades kilpnäärme normaalset tööd.

Allikad: Naistekas, Anne & Stiil

16 | kevad 2021

NAHA PARIM SÕBER – KOLLAGEEN Kollageen hoolitseb selle eest, et nahk oleks elastne ega hakkaks liiga vara vananemismärke näitama.

Kollageen on meie naha, küünte ja liigeste peamine ehitusmaterjal ning selle puuduse ilminguid näeme oma välimuses üsna kiiresti – küüned on rabedad, nahk kuiv ja närtsinud ning liigesed valutavad.

Kollageen on põhiline ehituskivi, millest moodustatakse luid, nahka, lihaseid, kõõluseid jms. Kollageeni leidub ka veresoontes, hammastes ja isegi silma sarvkestas. Sageli öeldakse kollageeni kohta, et see on kui liim, mis hoiab meid sõna otseses mõttes koos.

Kui kollageenisisaldus nahas on piisav, siis on nahk elastne, terve ja sile.

Samuti hoiab see naha niisutatuna ja kiirendab rakkude uuenemist. Kui aga nahas on kollageeni vähe, hakkab terve ja särav jume kaduma ning ilmnevad esimesed kortsud. Aja möödudes kortsud süvenevad ning nahk muutub üha kuivemaks ja hapramaks.

Keha on võimeline ise kollageeni tootma. Üksnes vananedes väheneb organismi võime seda teha. Samas, esimesed vananemise tunnused hakkavad ilmnema juba 25–30-aastaselt. Kollageeni tootmist vähendab ka liigne päevitamine ja solaariumikülastustest saadud ultraviolettkiirgus. Samuti intensiivistab kollageenikadu suitsetamine, sest see vähendab naha niiskustaset ja verevarustust. Kindlasti peaks vältima liigset suhkrutarbimist. Suhkur ja rafineeritud süsivesikud kahjustavad kollageeni struktuuri.

Kõige rohkem sarnaneb inimese kehas leiduva kollageeniga merekollageen, mis läbib kergesti sooleseina, jõuab kiiresti kudedesse ja imendub kehas kõige tõhusamalt.

| NIPID |

KEHA HEAKS –

soovitusi algajale trennientusiastile Mida peaks algaja tervislikkuse ja trennientusiast kindlasti meeles pidama, et treenimine liiga ei teeks ning motivatsioon ei kaoks?

Toome välja mõned kasulikud näpunäited, mis aitavad keha ja vaimu tervena hoida.

TOIMETAS: SIGRID SÕRMUS FOTOD: Shutterstock, Pixabay

P

aljud annavad endast ilmselt praegu kõik, et võimalikult terved püsida. Pidev kätepesu, 2+2-reegli järgimine, köögiviljade ja puuviljade söömine ning palju muud, et end hoida. Tegelikult on veel nii mõndagi, mida saaksid oma tervise heaks ära teha.

Regulaarne ja piisav uni

Seitse tundi und iga öö on üks olulisemaid asju, et oma immuunsüsteemi tugevdada. Uneuuringud on näidanud, et need inimesed, kes magavad öösel vaid tunni võrra vähem, see tähendab kuus tundi, võivad neli korda tõenäolisemalt haigestuda mõnda viirusesse.

Kui inimene magab alla viie tunni iga öö, suureneb haigestumise tõenäosus veelgi. Seega loo endale kindel unerutiin ja proovi saada vähemalt seitse tundi und igal ööl. Lisaks tasub sama rutiini nädalavahetusel jätkata.

Alusta hommikut õues

Proovi igal hommikul veeta pisut aega õues. Hommikune valgus aitab meie bioloogilisele rütmile kaasa ja see tugevdab samuti immuunsüsteemi. Pimedal ajal ajavad asja ära ka päevavalguslambid.

Söö magneesiumirikkaid toite

Magneesiumit sisaldavad toidud, näiteks spinat, oad ja pähklid, annavad ajule

KESKLINNA LPG - SINU KINDEL ABILINE KAUNIMA KEHAKUJU SAAVUTAMISEL Tartu mnt 65/ Hermanni 2, Tallinn Tel 6014850 www.kesklinnalpg.ee

| NIPID | ning kehale vajalikke aineid. Lisaks tagab magneesiumi tarbimine hea une.

Keera magamistoas temperatuur pisut madalamaks

Umbes 18-kraadine temperatuur magamistoas aitab kiiremini uinuda. Lisaks peaks uni olema sügavam.

Ära muretse liiga palju

Stress ärgitab kehas kortisooli tootmist. See on hormoon, mis tõstab pea ka ohtlikes olukordades, kus tuleb kiiresti mõelda ja vahel ka kiiresti joosta.

Kortisool takistab immuunsüsteemi tööd, seega proovi leppida asjadega, mida sa ei saa muuta, sest nende pärast muretsemine võib su füüsiliselt haigeks teha.

Treeni targemalt

Treening aitab immuunsüsteemil paremini viirustega rinda pista. Uuringud on kinnitanud, et regulaarselt treenivatel inimestel on madalam kortisoolitase.

Küll aga võib ületreenimine mõjuda vastupidiselt. Kuldreegel on see, et päevas on kasulik leida kasvõi 30 minutit jalutamiseks, et enda keha kuidagi tegusana hoida.

Allikas: Women’s Health

NÄGU PESE KA ENNE TRENNI Pärast treeningut näo pesemine selle higist ja rasust puhastamiseks on loomulik ja loogiline. Kuid paljud meist kipuvad unustama, et samasugust kohtlemist vajab nahk ka enne treeningut! Miks?

Trennis rassides ja higistades kipume me käe või rätikuga üle näo tõmbama, mis tähendab seda, et nii satuvad sügavamale naha sisse mustus ja võimalikud meigijäägid.

Kui aga näonahk jääb enne trenni puhastamata, koguneb rasu mustuse ja meigi alla ning ummistab poore, mis omakorda annab soodsa pinnase akne tekkeks. Seepärast tuleks hoolsalt nahka puhastada ka enne trenni tegemist.

Allikas: Daily Makeover

20 | kevad 2021

Soovitatav on hoida oma keha liikumises minimaalselt 30 minutit päevas.

ET KEHAL OLEKS ENERGIAT Õige söömine ja piisav vedeliku tarbimine enne treeningut, treeningu ajal ning pärast seda tagab parema ettevalmistuse ja sooritusvõime, aitab vähendada väsimuse teket ning ennetada haigestumisi.

Kuna treening kulutab märkimisväärselt energiat, siis enne treeningut on hea ennast laadida just süsivesikutega, mis tagavad piisava võimekuse, et treeningul vastu pidada.

Parim viis on aga süsivesikuid kombineerida valguallikaga.

Kui on plaanis põhitoidukord, siis võiks see sisaldada kõiki kolme toidugruppi: süsivesikuid, valke ja rasvu. Treeningueelne snäkk võib aga olla kombinatsioon valgust ja kiirest süsivesikuallikast.

Pärast treeningut on oluline anda kehale valku, et tagada optimaalsed taastumisprotsessid. Ideaalne treeningujärgne toidukord sisaldab aga lisaks süsivesikuid ja kasulikku rasvaallikat, et taastada energiavarusid ning varustada keha kõikide kaotatud vitamiinide ja mineraalainetega. Kui pärast trenni kuni kahe tunni jooksul pole võimalik põhitoidukorda süüa, siis võiks tarbida treeningu lõppemisest tunni aja jooksul näiteks valgujooki või -batooni.

Allikas: MyFitness

Õige toit aitab lihastel pärast trenni kiiremini taastuda.

KUIDAS TOIMIDA, ET MOTIVATSIOON EI KAOKS? Iga kord pärast kõrgema intensiivsusega treeningut on oluline anda kehale võimalus maha jahtuda, et vererõhk ja südamelöögisagedus normaliseeruksid. Näiteks võid iga treeningu lõpus teha mõned kergemad aeroobsed harjutused või võtta ette väikse kõnniringi. See ennetab vigastusi ja paneb treeningule ilusa punkti.

Ei ole tõestatud, et trennijärgne venitamine mõjutaks kuidagi oluliselt lihaste arengut, kuid tõenäolisel on sul trennile järgnevatel päevadel oluliselt vähem valus, kui ikkagi venitusteks aega leiad. Ja kui tunned end oma kehas hästi, jõuad ka suurema tõenäosusega peagi uuesti trenni.

Pärast treeningut tuleb kindlasti trenniriided esimesel võimalusel seljast ära võtta. Seda seepärast, et higised riided hoiavad kinni niiskust, mis omakorda tekitab hea pinnase seentele ja loob sobivad tingimused mitmete teiste nahaprobleemide tekkeks.

Uni on pärast kurnavat treeningut hädavajalik, sest vaid sügava une ajal saab keha korralikult taastuda ja tugevaid lihaseid kasvatada.

TÄIDA OMA KEHA UUE ENERGIAGA 10 aastat kogemust • Massaaž ja spordimassaaž • • Füsioteraapia • • Refleksoloogia • • Teipimine • • Koolitused • • UUS! Koerte massaaž • • Saadaval ka kinkekaardid •

Fysiopark massaaži- ja taastusravikeskus Pärnu mnt 139e/11, 2. korrus, ruum 30, Tallinn Parkimiskellaga 2 h Sparta parklas tasuta tel 517 3356 • e-post: fysiopark@fysiopark.ee Vaata lisa ja broneeri aeg: www.fysiopark.ee fysiopark •

fysiopark.baltic

| STAAR |

TUNTUTE TERVISENIPID – teekond parema minani Kõigil meist on omad nipid, kuidas enda tervist turgutada – olgu selleks siis igahommikune meditatsioon, küüslaugu söömine või viinasokkide tegemine. Mida teevad oma parema enesetunde heaks aga armastatud eestimaalased?

TOIMETAS: SIGRID SÕRMUS ALLIKAS: TERVISEATLAS

Foto: Karli Saul

EDA-LIIS KANN, reporter Reporter Eda-Liis Kann u terviseretsept on üpris kirju. Naine karastab end hommikuti külma dušiga , sööb iga päev ära pool mu gulat sibulat ja saunas teeb alati küüslauguleil i. Eda-Liis peab oluliseks ka jooga harrastamist väh emalt kolm korda nädala s, et saaks kondid lahti ja ene rgia liikuma. “Lisaks ole n suur kibuvitsaarmastaja , see on tõeline C-vitamiini-pomm. Ise korjan , ise söön. Tavaliselt tee n kibuvitsast siirupit ja tee d,” räägib reporter.

Kibuvits pole aga ainus looduslik tervendaja.

“Veel korjasin tänavu bar barissimarju, sellest tegime kange tõmmise.

Baburitsk ehk barbariss on looduslik palavikualan daja. See on uus katset us, mida hakkame tarvitama külmarohuna,” avaldab naine.

Tervisenippidest soovita b reporter ka teistel proovida küüslauguleili.

“See on meie pere lemmi k. Ühtlasi soovitan alustada hommikuid hapukapsaampsuga, sest hapuka psas on seedetrakti sanitar. Lisaks tasub me eles pidada lapsepõlvest saadud tarkust: terves kehas on terve vaim. Viim asel ajal on kohe karjuv vaj adus ennast painutada ja ringutada ehk jooga on tõusnud minu jaoks väg a tähtsale kohale,” avalda b naine.

22 | kevad 2021

| STAAR | Foto: Ilmar Saabas

RAIMOND KALJULAID, poliitik

asel eb, et eks me oleme kõik viim Poliitik Raimond Kaljulaid tõd eles me on line Olu . nud saa emaks aastal viiruste osas palju targ isele dm kan ski ma ja sule epe kät pidada, et lisaks sagedasele s õhus liikumine ning tervislik on tähtis ka piisav uni, värske res on see väga keeruline, kuid toitumine. “Minu töötempo juu nd, l oleks vähemalt 7–8 tundi ööu annan endast parima, et mu me Pea . mu sam 500 0–7 500 alt em lisaks üritan päevas teha väh id. jula Kal gib islikku toitumist,” rää perega väga oluliseks ka terv in püs na asja ese esim siis kõige “Kui tunnen ennast kehvasti, a. aeg se viiru se egu pra e ka enn kodus. Olen seda alati teinud, a teisi inimesi ja viirust mitte hoid b tule et d, unu usk ti ala Olen ata, kehva enesetunde puhul puh edasi kanda. Üldiselt üritan et , ata ood ja ke ida palju vedelik ekraanidest eemal olla, tarb a leg mil , seid viiru osa suurem tervis paremaks läheks. Eks masti ise üle – tuleb lihtsalt ena dki eva läh e, tum puu kokku kannatlikult kodus olla.” s s ütleb Raimond, et tema jaok Tervisenõuannetest rääkide mis , ep” Sle We y “Wh t i raama oli elumuutev Matthew Walker litervise seisukohast kõige olu on uni et lt, nva vee a väg tõestab islik terv sind eli magamata, ei aita sem küsimus. “Kui oled sag järel n varem käinud vähese ööune Ole e. min toitumine ega liiku t eal gep Kõi e. pol ulik kas lasti trennis, kuid tervisele see kind järel see ja et, rite prio a olem sti tõe tuleb ikkagi ööuni, mis peab kõik muu.”

Foto: Karli Saul

ERIK ORGU, toitumisnõustaja Toitumisnõustaja Erik Orgu peab tervise hoidmise seisukohast kõige olulisemaks õiget toitumist. “See määrab küllaltki suures osas organismi kaitsevõime tugevuse. Pean oluliseks ka puhkamist, sest puhanud organism on samuti tugevam.

Lisaks võtan C- ja D-vitamiini, hoian eemale tõbistest inimestest ja väldin rahvarohkeid kohti,” räägib Orgu.

Kui enesetunne pole kiita, aitavad kõige paremini täielik puhkus, välja lülitumine ja tervislik toit. “Vajadusel tuleb võtta ka vastavaid ravimeid ja paari päevaga on tavaliselt tervis parem. Paljud inimesed alahindavad nende asjade positiivset mõju organismile ja rapsivad edasi, pikendades niimoodi põdemise aega mitmekordselt,” sõnab toitumisnõustaja.

Mis on aga parim tervisealane nõuanne?

“Ennetamine on parim ravim,” ütleb Orgu ja rõhutab ka siinkohal õige toitumise olulisust.

kevad 2021 | 23

| STAAR | Foto: Tiit Blaat

EVE KALLASTE, saatejuht ja ajakirjanik Kui peaks juhtuma, et enesetunne pole kiita, kuid palavikku veel ei ole, teab saatejuht ja ajakirjanik Eve Kallaste , et tuleb aeg maha võtta. Kasvõi paariks tunniks. “Enamasti lähen esimese asjana kuuma vanni, lisan vette ka pisut eukalüptiõli ja pärast vanni lähen magama,” räägib naine.

“Külmetusnähtude puhul panen jalad kuumaveekaussi, kuhu olen raputanu d sinepipulbrit, ja joon ema korjatud pärnaõitest keedetud teed meega. Üldiselt katsun mõelda ka häid mõt teid ja kui suudan tööasjade pärast mitt e muretseda, saan üpris ruttu terveks.

Rahulik meel on tervenemisel alati abiks,” teab Kallaste.

Kui aga rääkida parimatest tervisenõuannetest, siis soovitab Eve guugeldada ega tee siinkohal sugu gi nalja. “Lisaks metsikule sodihulgale on internetis olemas ka palju vajalikku .

Kriitilise meelega vastavateemalist sisu analüüsides saab targemaks küll, ” soovitab ta.

Foto: Kiur Kaasik

TOOMAS LUHATS, tele- ja raadioajakirjanik ja süüa “Üritan liikuda rohkem see paremini, eb tervislikult. Vahel tul kuivõrd mul aga ja, väl ini vahel kehvem söömise juures on väikesed lapsed, siis d porgandid, jälgime, et menüüs oleksi a. Samuti kal ja liha kaalikad, juurikad, s kak alt em väh vas võiks olla päe em kui par a, ord gik söö uga sooja toid s mu kaaluga kolm. Jälgin ka seda, mi a suureks, liig eb toimub. Kui see läh n dieedile.” jää ja ast siis karistan enn b Luhats too es kid rää t tes Treeningu us ja ta on eld välja, et talle meeldib vah ujuda kui nii b saa s rahul, kui koduklubi on mu al usa “Jõ a. teh i ka jõusaalitrenn i viis kun kolm põhiline suund. Ideaalis em pig aga s korda nädalas, reaalsuse kaks kuni kolm.”

24 | kevad 2021

Kollageen Extra on loodud naha heaolu tagamiseks

Väldi D-vitamiini puudust

• Aitab hoida naha elastsust • Hästi imenduv kollageeni vorm • C-vitamiin soodustab kollageeni tootmist ja imendumist • Biotiin soodustab naha normaalset aktiivsust • Vask säilitab naha pigmentatsiooni • Aitab säilitada niiskust kudedes • Kaitseb ja taastab nahka ning liigeseid • Ei sisalda laktoosi, gluteeni, soja, suhkrut ega želatiini • Sobib veganitele, kes lubavad oma menüüs kala

TOODETUD SOOMES

Apteq Vitamiin D3 on suurepärane igapäevaseks kasutamiseks mõeldud D-vitamiini allikas. Vitamiinil D 3 on väga oluline roll kaltsiumi ainevahetuse (imendumise) regulatsioonil. Vitamiini D 3 vaeguse korral langeb kaltsiumi imendumine soolest, mistõttu ei suuda organism ennast piisavalt kaltsiumiga varustada. Võib põhjustada väga erinevaid terviseprobleeme – luud hõrenevad ja kaotavad oma mineraalset tihedust, hambad kaotavad tugevust ning lagunevad, lihaste (sh südamelihase) funktsioon halveneb.

• Täiendab tervislikku toitumist • Ksülitool ennetab kaariese teket hammastele • Hea maitsega väike närimistablett • Soovituslik päevane kogus 1 tablett sisaldab 50 mikrogrammi ehk 2000IU-d D 3 -vitamiini

Biotiin Extra tagab juuste, küünte ja naha heaolu Biotiin Extra on juuste, küünte ja naha heaolu soodustav mitmekülgne toidulisand. Aitab kaasa juuste, küünte ja naha moodustumisele ning taastumisele. Edendab küünte ja juuste tootmist ning hoiab naha tervena.

• Biotiin aitab kaasa juuste, naha ja küünte taastumisele ja moodustumisele • Tsink on hästi imenduvas vormis, aitab hoida naha, juuksed ja küüned tervena • Metioniin aktiveerib keratiini sünteesi ja aitab biotiinil imenduda • Vitamiin B6 soodustab tsüsteiini normaalset tootmist, mis on juuste tekstuuri keratiini loomulik osa • Pantoteenhape (B5) on rakkude loodusliku regenereerimisprotsessi oluline koostisosa • Bambuse ekstrakt on eriti rikas loodusliku räni allikas.

TOODETUD SOOMES

TOODETUD SOOMES

Crampex – Tõhusam kui lihtsalt magneesium!

• Sobib kõigile krampide ja rahutu une korral.

• Apteq Crampex on unikaalne ja tugev kombinatsioon hästi absorbeeri tud magneesiumtsitraadist ja kliiniliselt testitud B-vitamiini kompleksist (B12-B9-B6-B2-B1).

• Krampe põhjustab lihas- ja närvisüsteemi koostöö häire.

• Crampexi ainulaadne koostis mõjutab nii lihaseid kui ka närvisüsteemi.

• Magneesiumtsitraat soodustab lihaste ja närvisüsteemi normaalset toimimist.

• B-vitamiinid aitavad kaasa närvisüsteemi normaalsele toimimisele.

epood.meditsiinigrupp.ee TASUTA TRANSPORT

TOODETUD SOOMES

| STAAR | Foto: Andres Raudjalg

REET HÄRMAT, jumestuskunstnik Jumestuskunstnik Reet Härmat usub, et tema puhul toimib tervise seisukohast kõige paremini ennetamine, mis tähendab järjepidevat toidulisandite ja tervisetoodete tarbimist. “Toiduvalmistamisel kasutan võimalikult palju mahetoorainet ja maitsestan ise, väldin ka poolfabrikaate,” räägib iluspetsialist. “Üks toidulisand, ilma milleta ma oma elu enam ette ei kujuta, on probiootikumid. Veel võtan spiruliinatablette, mis aitavad organismil toksiine väljutada.

Spiruliina sisaldab palju olulisi toitaineid ja antioksüdante, sealhulgas proteiine, kompleksseid süsivesikuid, rauda, A- ja K-vitamiine ning B-kompleksi. Samuti on see rikas klorofülli, rasvhapete, nukleiinhapete ja lipiidide poolest,” toob ta välja.

Naise üks suur lemmik on ka Eesti päritolu toidulisand Chaga Health Elemental eliksiir, mille üks peamisi koostisosasid must pässik on Hiinas, Venemaal ja Aasias tuntud kui üks võimsamaid immuunsüsteemi parandajaid. Seda soovitatakse tarbida kuurina paar korda aastas. “Veel tarbin aeg-ajalt mahedalt kasvatatud aaloemahla konsentraati.

Segan seda konsentraati hommikul sooja veega kaks supilusikatäit,” soovitab Härmat. Lisaks kiidab jumestuskunstnik ka Dr. Ohhira kollageenijooki ja probiootikume: “Tegemist on loodusliku ilu ja nooruse saladusega, mis töötab seestpoolt väljapoole.”

Lisaks tarbib Reet regulaarselt ka biotiini, tsinki,

26 | kevad 2021

D- ja C-vitamiini. Alati on naisel kodus ka ökoloogiliselt kasvatatud värske sidrun, kurkum ja ingver, millest saab väga maitsva ning tervistava tee. “Hommikul joon esimese asjana suure klaasi kehasooja vett (38 kraadi), kuhu on lisatud tiba soodat ja Himaalaja soola. Päeva jooksul tarbin vähemalt 2,5 liitrit seda aluselist vett,” jagab naine ilu- ja tervisenippe.

Kui enesetunne pole kiita, tulevad appi lihtsad asjad. “Üks geniaalne ja ülimalt lihtne tervisenipp on soolveega nina loputamine. Niipea kui tunnen nohu moodi kripeldust ninas, kraamin välja oma ninaloputuskannu ja teen korraliku ninapesu leige Himaalaja soola lahusega. Teen seda alati ka siis, kui olen naasnud lennureisilt ja nina on veidi kuiv.” Seevastu kui ligi kipub tikkuma külmetus, tuleb appi suur kogus kvaliteetset C-vitamiini.

Tervisenõuandena toob Reet välja ka igihalja soovituse, et ennast tuleb liigutada. “See ei tähenda, et iga päev peaks jõusaalis rassima, vaid piisab näiteks kiirkõnnist mererannas või jooksutiirust pargis. 10 000 sammu päevas ei ole ju nii võimatu.”

Oluline on hoida ka vaim erk ja hing õnnelik. Positiivne ellusuhtumine on hea enesetunde võti. “Igast olukorrast on väljapääs ja stressamise peale ei tasu oma aega raisata.

Kuula kvaliteetset muusikat, loe head kirjandust ja vaata väärtfilme,” soovitab naine.

LIIGESTE JA LIHASTE HOOLDUSSALVID Jahutav spordigeel 150ml • • •

Jahutav ja värskendav geel valulikkuse ja pingete korral CellActive® toimeainete kompleksi suurendab jõudlust ja vastupidavust Tauriin, Siberi ženženn ja olulised rakke tugevdavad faktorid

Kasutatakse väsinud ja valulike lihaste hoolduseks, liigesvalu ja lihaspingete ning värske spordivigastuse leevendamiseks ja soojendava efektiga GEL HOT spordigeel, mis on mõeldud liigeste ja lihaste abistavaks hoolduseks, ettevalmistuseks enne sportimist, soojendusfaasi toetamiseks või valu leevendamiseks vana spordivigastuse korral.

Tänu ainulaadsele massaažikuulidega tuubiotsikule on spordigeelide pealekandmine.

Soojendav spordigeel 150ml • • •

Lõõgastav toime lihastele ja liigestele peale sporti Valmistab lihased ette eelseisvaks treenimiseks ning suurendab jõudlust ja vastupidavust Imendub kiiresti ja tekitab sooja tunde

» Omab põletikuvastast toimet, aitab alandada turseid ja leevendada valu ning jahutab nahka. » Palsamiga masseerimine hoiab naha terve ja elastsena, stimuleerib vereringet ja hoiab ära lihaspinged.

Startlan OÜ, Allika tee 8, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa tel 66 54 844 · www.startlan.ee

» Väärtuslikud hobukastani- ja punase viinapuu ekstraktid hoolitsevad hea verevarustuse eest, sisaldab ka melissi, kummelit, humalat, palderjani, raudrohtu, puuvõõrikut ja apteegitilli.

| VIGASTUS |

Kuidas ennetada

SPORDIVIGASTUSI?

Sportimisega käib kaasas vigastuste oht, aga teadlikult treenides on võimalik seda riski maandada. Vigastusi saab ennetada ja neist edukalt taastuda. Probleemi tekkimisel tuleb sellega ise või spetsialisti abiga tegeleda, sest mure vältimine muudab selle vaid suuremaks.

TEKST: SIGRID SÕRMUS FOTOD: Pixabay, Shutterstock

H

arrastussportlaste kõige sagedamini esinevad vigastused on seotud ülekoormusega.

Liigset pingutamist tuntakse ka treeningukoormuse-puhkuse-intensiivsuse vale osakaaluna (ingl k training load error). Ülekoormus tähendab, et treeningukoormuse ja puhkuse vale osakaalu tulemusena hakkavad teatud koed kehas järele andma. Koed hak28 | kevad 2021

kavad valutama, lähevad paiste ja/või põletikku ning häirivad biomehaanikat ehk liigutusi ja see võib viia sunnitud treeningupausini.

Teine levinud vigastustegrupp on traumad, näiteks lihase äratõmbamine, olgu probleemiks reie-, sääre- või õlalihased. Enamasti juhtuvad lihastega seotud traumad treeningu alguses või lõpus. Treeningu alguses tuleneb vigas-

Trauma tekkides on kõige olulisem seda piirkonda mitte koormata.

| VIGASTUS | tuse oht puudulikust soojendusest, kui lihaseid ette ei valmistata ja intensiivselt harjutama asutakse. Treeningu lõpus tekkinud trauma puhul võib põhjus olla liiga pikk või intensiivne koormus, samuti mitmel järjestikusel päeval ületreenimine.

Jooksmisega tegelejatel tuleb sagedamini ette jalgavigastusi: põlvede ülekoormust ning tagareie, sääre ja hüppeliigese kõõlusega seotud vigastusi. Ratturitele teevad enamasti samuti muret põlved ja veel alaselg. Ujujate peamine vaevus on aga õlaprobleemid.

Jooksjatel võib ette tulla ka äkilisi traumasid, aga ratturite ja ujujate mured on tavaliselt tingitud ülekoormusest.

Vaim taastub kehast kiiremini

Vigastusest saab rääkida, kui tekkinud valu ei möödu kolme kuni viie päeva jooksul ja see liigutamisel süveneb. Lihasekangus ja mõõdukas valu võivad mõnikord liigutamisel paremaks muutuda, vigastusest annab märku aga olukorra halvenemine. Mure korral tuleb trauma piirkonnale puhkust anda ja seda taastavate kreemidega määrida. Kui see

ei aita ja valu jätkub, tasub pöörduda ortopeedi või füsioterapeudi poole.

Trauma tekkides on kõige olulisem seda piirkonda mitte koormata. Esimesed paar päeva võiks probleemsele kohale külma peale panna. Kui valu jätkub ka rahuolekus, võib kolmel esimesel päeval valuvaigistit võtta. Alati võib proovida ka selleks ettenähtud kreeme või kinesioteipimist. Kreemi puhul tasub esimestel trauma tekkimise järgsetel päevadel kasutada külma ja sealt edasi sooja. Võib ka niipidi mõelda, et kui

Vigastusest saab rääkida, kui tekkinud valu ei möödu kolme kuni viie päeva jooksul.

LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUST PÄSSIKU TÕMMIS – NATURAALSELT ELUS! Lahemaa pärimuskoja musta pässiku tõmmis on puhas ja valmistatud vaid vee baasil.

Müügil paljudes looduskauplustes üle Eesti.

Võta meiega ühendust!

5566 1535, passik@passik.ee, www.passik.ee

Musta pässiku tõmmis aitab hoida kehas loomulikku tasakaalu ja tugevdab organismi.

ME EI LISA RAVIMTAIMI, METT, ALKOHOLI EGA TEISI MAITSEMÕJUTAJAID

SOOJENDUSE OLULISUS Kui treeningvarustus on sobilik, on üheks vigastuste ennetamise alustalaks funktsionaalne erialaspetsiifiline soojendus. Õigesti sooritatud soojendus võib peale vigastuste ennetamise ja treeninguks ettevalmistamise aidata ka treening- ja võistlussituatsioonis paremini kontsentreeruda, tagada kiirema taastumise treeningust, parandada liigeste liikuvust või hüpermobiilse piirkonna stabiilsust. Pikad venitused soojenduse ajal muudavad lihase aga pigem külmaks ega pruugi seega oma eesmärki täita. Kui mõne liigese liikuvus on tõesti piiratud, tasuks pikemad venitused jätta treeningu lõppu või sooritada neid täiesti eraldi treeningkorrana.

vigastus on liigeses, kasutada alati pigem jahedat leevendust. Lihase probleemi korral aga esialgu külma ja siis sooja.

Kui ei ole kindlat tunnet, et tegemist on vigastusega, on alati hea indikaator taastav treening – kui mure süveneb, on aeg pöörduda spetsialisti poole. Vigastuse küüsis liiga pikalt kannatamine ei ole tugevuse märk ja võib pikemas plaanis kehale jälje jätta. Näiteks tagareie vigastuse järel treeningutega jätkates võib valu olla kord nõrgem, kord tugevam. Ebasoodsas olukorras võib aga väikesest vigastusest tekkida suur. Kergemat sorti venitust on võimalik kolme kuni viie nädala jooksul treeningutega jätkates rebestuseks muuta.

Teatud vigastused võivad nende ignoreerimisel ja välja ravimata jätmisel muutuda krooniliseks. Need annavad edaspidi treeningutes tunda ja tekitatud kahju ei ole võimalik tagasi pöörata. Kuude ja aastate möödudes tekib traumeeritud piirkonda üha enam armkude ja keha harjub vigastusega nii ära, et seda on väga keeruline korda teha.

Selleks et ülekoormust ja võimalikke traumasid ennetada, tasub nädala treeningute planeerimisel lähtuda süsteemist 2+1 või 3+1. Sellise kava puhul on iga kahe või kolme trennipäeva järel üks päev taastumiseks. Tagasilöögi korral tuleb kehale vähemalt kakskolm päeva rahu anda – pigem olla kindel, et kõik on korras, kui traumaga liiga vara treenima asuda.

Allikas: Tervis Pluss

• • • • • •

spordisöögid-spordijoogid vitamiinid ja toidulisandid kehahooldustooted matka- ja reisisöögid meriinovillased riided tantsujalatsid ja -riided

VESINIKUGA RIKASTUD VESI VESINIKUGA RIKASTUD VESI Vesinikveel on antioksüdatiivne toime, mis aitab tugevdada immuunsüsteemi ja kehal Vesinikveel on antioksüdatiivne toime, mis paremini stressiga toime tulla. Vesinikuga aitab tugevdada immuunsüsteemi ja kehal rikastatud vesi sobib hästi krooniliste paremini stressiga toime tulla. Vesinikuga haiguste puhul, sest soodustab organismi ise rikastatud vesi sobib hästi krooniliste haigusega võitlema. haiguste puhul, sest soodustab organismi ise haigusega võitlema.

VESINIKVEE GENERAATOR hind: 299€ VESINIKVEE GENERAATOR hind: 299€ soodushind: 239€

soodushind: 239€ Soodushind kehtib 31. maini Soodushind kehtib 31. maini

Lai valik tervisetooteid meie e-poes Tutvu tootevalikuga ning saa osa Lai valik tervisetooteid meieigakuistest e-poes

sooduspakkumistest.

Tutvu tootevalikuga ning saa osa igakuistest sooduspakkumistest.

Tasuta transport alates 50€ ostust!

Tasuta transport alates 50€ ostust!

www.borealis.ee

| SEIKLUS | Ühed kaunimad Eesti matkarajad asuvad Lahemaa ja Kõrvemaa kandis.

Foto: Ilmar Saabas

Matk EESTIMAA LOODUSES Enesearengu teejuht ja nõustaja Tiit Trofimov usub, et murede leevendamiseks on vaja oma vaimset poolt lõdvestada ning selleks sobib hästi igasugune liikumine, miks mitte ka matkamine. Seetõttu toomegi välja viis põnevat matka, mida kasvõi saabuval nädalavahetusel ette võtta.

TEKST: KEILIT AEDMA

32 | kevad 2021

| SEIKLUS |

S

elleks et matk ikka suuremate viperusteta mööduks, tuleb teha põhjalik ettevalmistus. Alustada tasuks matkatee üksikasjalikust planeerimisest ja siinkohal on paslik otsustada, kas matkata kõigest üks päev või võtta ette pikem rada. Kui oled algaja, siis peaks proovima kõigepealt ühepäevaseid matku ja piirduma umbes kümnekilomeetrise rajaga, aga kui oled juba korduvalt matkanud, siis tead juba ise, kui palju sa läbida jõuad. Arvestada tasub ka puhkepausidele ja looduse ilu nautimisele kuluva ajaga.

Siin on viis eri pikkusega põnevat matkarada, mille vahel valida.

Hiiumaa tõusud ja langused

Leemeti matkarada Hiiumaal on läbitav kahe- ja kolmekilomeetrise ringina ning kuigi Hiiumaa tundub justkui üks lame saar, siis sealsed tõusud ja langused pakuvad mõnusat koormust, sobides autoga ringreisi tehes suurepäraselt natukene pikemaks jalgade sirutamiseks.

Sealne metsaloodus pakub palju silmailu, imetleda võib jääajajärgseid luitenõlvu ja nendevahelisi soiseid nõgusid. Kui hooaeg õige, saab nautida mustikaid, pohlasid ja seeni.

Rada on korralikult tähistatud ja pärast matka saab pidada pikniku Leemeti metsaonnis, kust rada ka alguse saab.

on laudteed ning teele jäävad mitmed telkimisalad ja lõkkekohad, mis võimaldavad matkata kaks-kolm päeva.

Metsade ja küngaste keskel

Foto: Shutterstock

KEPID MATKALE KAASA Pikematele matkadele tasub matkaekspertide sõnul kaasa võtta kepid. Kepikõnd vähendab koormust puusa- ja põlveliigestele ning suurendab lihaste tööd ülakehas, andes liikumisele juurde rütmi ja kindlust.

Kepid hoiavad ka rühi sirgena, õlad õiges asendis ja lihased loomulikus liikumises. Pikemate distantside puhul vähendavad kepid oluliselt ka füüsilisest koormusest tingitud väsimustunnet ja tagavad parema hingamisrütmi.

Lõuna-Eestis matkates tasub ette võtta metsade ja küngaste keskel asuv kevadine Karula rahvuspark. Seiklust alusta näiteks Ähijärvelt, kus asub rahvuspargi külastuskeskus ja saavad alguse mitmed matkarajad. Jaluta Ähijärve-äärsel puisniidul, piilu lasterajale jäävatesse pesakastidesse, suundu Suuremäele ja naudi õhtupäikeses kauneid vaateid järvele.

Raja äärde jäävad ka mitmed telkimis- ja lõkkekohad, näiteks Veski, Plaagi ja Suuremäe.

Kogenud matkasõbra soovitus

Ajakirjanik Siiri Liiva on ühtlasi ka suur matkasõber ja soovitab siinkohal avastada kõige piiriäärsemaid radu ühe- või mitmepäevase matka raames.

“Eesolevaks suveks peaks valmima kõige suurem Peipsi-äärne sadam – Vasknarva sadam. Vasknarva küla on koht, kus saavad kokku Peipsi järv ja Narva jõgi, mistõttu on see heaks alguskohaks nii lühemale kui ka pikemale matkale

Kesklinna läheduses

Matkamiseks ei pea tegelikult alati võtma ette pikka autosõitu, vaid piisab täitsa ka trammi või bussi peale hüppamisest või lühikesest rattasõidust pealinnas – näiteks Paljassaare poolsaarele. Sealsest parklast saab alguse ligi kaheksa kilomeetri pikkune ring, kust peegeldub Paljassaare ajalugu ja loodus ning mööda laudteed (kogupikkus 550 meetrit) kõndides jõuab mere äärde, kus õnnestub näha ka šoti mägiveiseid ja põnevaid linde.

Suvel, kui ilmad on soojad ja päikeselised, võib matka lõpetada suplusega Pikakari rannas.

Armastatud matkarajad ühes

Ühed kaunimad Eesti matkarajad asuvad Lahemaa ja Kõrvemaa kandis ning selleks, et mitmed neist ühe matka jooksul üle kaeda, tasub alustada teekonda Järvilt ja võtta suund Aegviidu poole.

Kokku 27 kilomeetri pikkune matkarada kattub osaliselt Paukjärve ja Jussi loodusradadega, sellest 2,5 kilomeetrit

Paljassaare poolsaarel saab näha šoti mägiveiseid.

Foto: Anette Parksepp

kevad 2021 | 33

VÄRSKE ÕHK TEEB KÕHU TÜHJAKS Värske õhk ja matk teevad kõhu tühjaks. Mida pakkida matkale kaasa, et tühi kõht ei kimbutaks?

Söögikraami kaasa võttes tuleb arvestada, et matkaja kulutab keskmiselt 3000 kilokalorit päevas. Kõige mugavam on kasutada kiirkuivkülmutatud matkatoitusid. Need valmivad lihtsalt ja kiiresti ning on ka kerged kaasas kanda. Hommikusöögiks sobib toekas puder, päevaseks kütuseks käigu pealt söödav kraam – Kreeka pähklid, pähkli-rosinasegud ja energiabatoonid. Tummisema õhtusöögi saab valmistada laagriplatsil-grillimiskohas vastavalt oma maitse-eelistustele ja võimalustele, kuid kindlasti tasub enne matka läbi mõelda, millised toiduained endaga kaasa võtta. Näiteks võid sütel küpsetada kartuleid ja grillida liha, soojendada konserve, purgitoite jms, aga samas võid kodus valmistada ka lihtsa salati ning võileivad-pirukad, mida matkal kiiresti süüa ja mis soojendamist ei vaja.

Matkale on mõistlik kaasa võtta ka mõned sööginõud, näiteks plekist söögikauss, lusikas, nuga ja kruus. Samuti ei tohiks unustada tuletegemise vahendeid, kui on plaanis grillima hakata.

Karula rahvuspark

Suurenenud magneesiumivajaduse korral

400 EXTRA direkt

suus lahustuvad graanulid • EXTRA TUGEV 400 mg magneesiumi • EXTRA KIIRE tarvitatav ilma vedelikuta • EXTRA MAHLANE naturaalse apelsinipulbriga

ta Tarvit a

v ilma v

edeliku

ta

Foto: Shutterstock

mööda Narva jõge ning selle lähiümbruses,” räägib ta. “Läbi Karoli, Permisküla ja Kuningaküla liikudes näeb matkaja, mismoodi kohalikud elavad, ning Puhatu looduskaitsealale jõudes leiab eest Poruni matkaraja, mille ääres asuvad mitu RMK lõkkekohta, mida tihti kasutavad ka kalurid.”

Siiri soovitus julgemale seiklejale on küsida luba Eesti Energialt, et läbi kaevanduste ala kas Kurtna järvede ja matkarajani jõuda ning neid avastama asuda või hoopis mööda jõekallast liikudes Narva ja Narva-Jõesuusse välja marssida. “Kindlasti tuleb sel teel olla valmis ka kohtumiseks piirivalvega!” hoiatab ta.

Korralik ettevalmistus on edu võti

Muidugi on matkamise puhul ülimalt oluline ka varustus. Päevasele väljasõidule suundujatel võiks olla pakitud kaasa veepudel, külma ilma puhul termos sooja joogiga ja muidugi ka söögipoolis, mis annab matkamiseks energiat. Kuna Eesti ilmad on muutlikud, tasub ka riideid varuga võtta, et ei peaks poolt matkarada külmast lõdisedes läbima.

Kui otsustasid võtta ette pikema matka, tasub lisaks telgile ja magamiskotile pakkida kaasa ka laetud telefon ning akupank, toiduvarud, puhas joogivesi, nuga, kaart, taskulamp ja kompass. Kasu on ka veekindlatest jalanõudest ja üleriietest. Jalanõude puhul veendu, et need oleksid sissekäidud.

Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle ja närvisüsteemi talitlusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

Suurem magneesiumivajadus on kasvueas noorukitel, aktiivselt spordiga tegelevatel inimestel, rasedatel ning eakatel, samuti vaimse ja füüsilise koormuse korral.

Allikad: Reisijuht, RMK

Tootja: Protina Pharm. GmbH, Saksamaa. www.diasporal.ee Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 6A, 50412 Tartu. www.miecys.ee

| TRENN |

ISESEISVA TREENINGU VÕLU

Välijõusaalid on muutunud väga populaarseks ja neid võib leida pea kõikjalt üle Eesti.

Kodustes tingimustes enda treenimine ja vormis hoidmine on väga kerge ning selleks ei pea kulutama suuri summasid kallitele treeningvahenditele.

Alustamiseks sobivad väga hästi ka soodsamad ja lihtsamad vahendid.

TOIMETAS: SIGRID SÕRMUS FOTO: KIUR KAASIK

Millised treeningvahendid võiksid kodus kindlasti olemas olla?

Üldiselt on põhilisteks treeningvahenditeks hantlid, treeningmatt ja treeningkummid. Kes on juba edasijõudnud, võiksid varuda endale erineva raskusega hantlid. Näiteks kergemad hantlid ülakeha jaoks ja raskemad alakeha treeninguks. Lisaks ei teeks halba ka sangpomm, millega saab koormust anda kogu kehale.

Kummist võimlemislint on elastne ja veniv ning väga efektiivne

võimlemisvahend kodus kasutamiseks. Võimlemislint aitab tugevdada peaaegu kõiki lihasrühmi, venitada lihaseid ja parandada ka painduvust.

Võimlemislintide tugevusi eristatakse värvidega.

Võimlemispall on samauti kasulik abivahend koduseks treeninguks. Võimlemispalliga harjutuste tegemine aitab tugevdada kehalihaseid, parandab kehahoidu ja ühtlasi aitab ennetada seljavalusid. Võimlemispalli tuleks kasutada siseruumides tasasel pinnal ja veenduda, et kevad 2021 | 37

| TRENN |

Foto: Pixabay

TRX-varustuse saad riputada ükskõik mille külge ja teha sadu erinevaid harjutusi. ümberringi on piisavalt vaba ruumi. On väga oluline, et võimlemispall oleks õige suurusega. Kõige sobivam võimlemispall on selline, millel istudes on puusad samal tasemel või veidi kõrgemal kui põlved. Võimlemispallil on võimalik teha hulgaliselt erinevaid harjutusi, millega saavad hakkama nii noored kui ka vanemaealised.

Tunne ennast nagu jõusaalis või rühmatreeningus

Kasuta ka välijõusaale ja oma keharaskust Selleks et treening oleks mitmekülgne, soovitab tervisenõustaja ja treener Egle Eller-Nabi lisaks aeroobsele treeningule teha lihasharjutusi, milleks sobivad hästi mitmete matkaradade äärde püstitatud välijõusaalid. “Tuleb ainult fantaasiat kasutada. Kõndides ei pane me lihaskonda nii tööle nagu lihasharjutused, seepärast on parima enesetunde tagamiseks vajalik teha regulaarselt ka lihasharjutusi. Lihasharjutustega saame parandada rühti, kiirendada ainevahetust, muuta keha proportsioone ja ennetada vigastusi,” loetleb ta mõned näited lihastrenni positiivsest mõjust.

Egle sõnul seostuvad meestele lihastrenniga õues tavaliselt kätekõverdused ja naistele kükid või istesse tõusud. “Hea oleks tööle panna kogu keha ehk siis teha kasvõi üks harjutus igale lihasgrupile,” soovitab treener. “Mõelda ka sellele, mis just sinu elustiili arvestades vajaks kõige rohkem aktiveerimist.”

Väike näidis välijõusaali sobivast treeningkavast

Oma keharaskusega treenimine on muutumas järjest populaarsemaks.

Kui tahad aga tavapärastele harjutustele vaheldust, siis osta endale koju TRX-varustus, mille saad riputada ükskõik millise ukse või puu vms külge.

TRX-treening sai alguse USA mereväes, kus laevade kitsastes oludes leiti võimalus füüsilise vormi hoidmiseks ja parandamiseks. Treeningvahendiks on käepidemete ja aasaga kinnitusrihm, mis jaguneb kaheks. TRX on Eestis populaarne rühmatrenn, kuid seda saab tõepoolest hõlpsasti teha ka kodus. YouTube annab inspiratsiooniks ka hulgaliselt TRX-treeningu videoid.

• Kõigepealt tee ette mõned soojendavad harjutused. Käte-, õla-, puusaringid. Kerged dünaamilised venitused, et keha oleks valmis lihastrenni alustama.

• Kükk lisaraskusega või oma keharaskusega. Vahel on välistes jõusaalides olemas lisaraskused, kerged palgid, kivid, mida sülle võtta, või muud seadmed, mille abil kükke teha. Kui kükk on sinu jaoks liiga raske harjutus, võid teha palgile või pingile istumist ja uuesti püsti tõusmist. Tee 12–15 kükki.

• Kätekõverdus (käed palgil või olemasoleval trenažööril). Asetades käed kõrgemale, on kätekõverdusi oluliselt lihtsam teha kui maas. Tee 12–15 kätekõverdust.

• Väljaastekükid. Kui sa pole ammu väljaastekükke teinud, võid otsida toestuseks puu või aktiivalal oleva seadme. Tee mõlema jalaga 12–15 kordust.

• Küünarvarte sirutused tagatoengistes (käed kas mõnel sobival trenažööril või palgil). Tee 12–15 kordust.

• Redelil või torul rippes kõverdatud jalgade tõstmine. Kui viimane on liiga raske, võib teha istesse tõusu maas kõverdatud jalgadega. 12–15 kordust.

Allikad: Eesti Naine, Anne & Stiil, Liigume Terviseks

Allikas: Liigume Terviseks

38 | kevad 2021

NEWTON DISTANCE 9 JOOKSUTOSSUD SOBIVAD KA ÕRNEMA SOO ESINDAJATELE Kasutajakogemust vahendas Sandra Hints, ajakiri Jooksja tegevtoimetaja ja aktiivne harrastussportlane.

Newton Distance 9 tossud on mõeldud minu eelinfo põhjal kiiruse armastajatele, seetõttu lootsin neid testides ka vastavat kogemust saada. Ja ette rutates pean ütlema, et nii ka tõepoolest läks.

A lust asin oma t avapärast soojendusjook su rahulik us tempos Audentese spordihallis. Esimese muljena sain positiivse kinnituse sellele, et tossud istuvad väga hästi jala ümber ja hingavad mõnusalt. Joostes oli igal sammul tunda, kuidas õhk neist läbi käib.

Jätkates jooksu jäin iga sammuga üha rohkem ootama nende tõelist fenomeni, mis teadusliku poolt uskudes peaksid parandama inimese loomulikku jooksuasendit ja hõlbustama jooksmist üleüldiselt ka neil, kes selle alaga igapäevaselt ja süsteemselt kokku ei puutu. Seda oodatud fenomeni tundsin ma aga alles siis, kui soojendus oli lõppenud ja põhitreeningu ehk 200 m lõikude jooksmise juurde asusin. Mida kiirem oli tempo, seda kergemaks ja otsekui avatumaks mu samm muutus.

Oli äärmiselt huvitav kogemus tunda, kuidas ma justkui ei jõuagi oma jalga täielikult maha panna, kui juba mind tõugatakse uut sammu alustama. Kontakt maaga tundus nii minimaalne, et võrdlesin seda oma peas lendamisega. Teadupärast, nagu kuulsin peale oma treeningmuljete jagamist Jooksja väljaandja ja kogenud jooksumehe Donatas Narmontiga, ongi just nn. lendamise tunne see, mida heas vormis jooksjad otsivad ja mis aitab neid ka võistlustel parema tulemuse saavutamisel.

Artikkel ilmus veebruarikuu ajakirjas Jooksja 2021.

2021. aasta uuendusena sisaldavad Newton Running kõik mudelid ülimalt tugevaid taaskasutatud materjale, mis on töödeldud EcoPure ® koostisega, et pärast jalanõude kasutamist võiks need prügilates laguneda mittetoksiliseks biomassiks ja biogaasiks kuni 75% kiiremini kui tavaline jooksutoss.

NEWTON RUNNING – LAIENDAB HAARET

E

esti spordimaastikul on tegu suhteliselt uue kaubamärgiga. Newton rõhutab eelkõige tervislikku ja loomulikku jooksuasendit ning lisab sammule agressiivsust ja kiirust, kulutades seejuures vähem energiat – on jalatsitootja enda moto.

Newton Running eripära seisneb eelkõige kõrgendatud padjandites, mis on paigutatud jalanõu talla esiosa alla.

See tagab, et maandudes asetame jala maha just võimalikult sarnases asendis, nagu teeme seda paljajalu joostes või kõndides. Kui keharaskus kandub jalanõule, siis padjandid liiguvad veidike sisse oma pesadesse, toimides amortisaatoritena. Kuna jalatsid võtavad põrutuse vastu peamiselt talla välisosaga, on see võimaldanud luua ülejäänud jalanõu konstruktsiooni võimalikult jäigana.

Kaubamärgina soovib Newton Running säilitada oma erilisust ja ainulaadsust ega pürgi laiatarbekaubaks.

Pigem on eesmärk kasvatada oma kogukonda inimestest, kes armastavad tervislikke eluviise, iseennast ja teisi.

Fysiopark OÜ

Pärnu maantee 139E/11 (2. korrus), Tallinn Kontakt: 56 201 646, fysiopark@fysiopark.ee

SISUTURUNDUS

Kevad kutsub

ÕUE SÖÖMA!

Arvatavasti puudub eestlaste hulgas inimene, kes ei naudiks kaunil kevadpäeval oma söögikordi õues. Kerges päikesepaistes, linnulaulu keskel keha kinnitamine on aga palju enamat kui lihtsalt lõuna- või õhtusöök. Tegemist on sündmusega, mis veel päevi meelest ei lähe.

L

oomulikult on esimene õues kokkamine peaaegu alati seotud grilli kuumaks kütmisega ja nii mõnegi põneva liharoa valmistamisega. Kuid kiiresti tekib ju soov pakkuda piknikule kogunenud inimestele midagi põnevamat, midagi mitmekihilisemat. Näiteks mitmekäigulist söömingut või mõnda rooga, mis esmapilgul ei pruugigi tunduda toiduna, mida saaks õues edukalt valmistada.

Kui huvi on katsetada millegi põnevamaga kui lihtsalt süte kohal liha,

kala või juurviljade küpsetamine, siis abistava käe ulatab Salvest oma laia ja maitserikka tootevalikuga. Põnevaid toite saab panna kokku kiiresti ja mugavalt, tulemused aga üllatavad ka kõige kogenenumaid piknikupidajaid. Salvesti toodete kasutamine annabki kaks peamist eelist: kiiruse ja mugavuse, et ei peaks liiga kaua grilli või lõkke juures küpsetama ega hiljem pikalt koristama. Nii saab lõviosa piknikust veeta seltskonda ja ilma nautides.

Lõbusat ja maitserikast kevadist õueskokkamist!

SÜTEBURGER Vaja läheb

Burger • 500 grammi delikatessveisehakkliha • 50 grammi maisihelbepuru • Keskmine punane sibul • Kaks küünt küüslauku • Suurem muna • 50 grammi Salvesti Smushie ökoloogilist peedi-vaarikasmuutit • Musta pipart • Meresoola

• Musta pipart • Meresoola Sibulasegu • Keskmine punane sibul • Palsamiäädikat • Musta pipart • Meresoola • Oliiviõli Lisandid • Kolm suuremat muna • Cheddari juustu • 50 grammi Savesti veganmajoneesi • Kolm suuremat burgerisaia (näiteks brioche’i) • Musta pipart • Meresoola

Burgerisalat • Purk Salvesti suitsuribiga seljankat • 100 grammi Salvesti salatikurki • 100 grammi Salvesti letšot • Teravat tšillikastet (näiteks Sriracha) Valmistamine Alustame sellest, et oleks vaja teha lõke – kas siis lõkkekohale või grillile, teine variant on panna kuumama hea kvaliteediga grillsöed. Kui see on tehtud, siis läheme toidu juurde!

Sega suuremas kausis kokku toatemperatuuril hakkliha, maisihelbepuru, ühe suurema muna kollane, riivitud küüslauk, peeneks hakitud keskmine sibul, peedi-vaarikasmuuti. Maitsesta segu meresoola ja pipraga ning jäta seisma, laagerduma.

Samal ajal sega keskmise suurusega potis kokku seljankapõhi, salatikurk ja hakitud letšo ning tõsta sütele (süte kohale). Maitsesta tšillikastmega ja tõsta kuumutamise järel kõrvale. Nüüd pane samasse kohta pann, lisa oliiviõli ja viilutatud punane sibul, see teine. Prae sibul pehmeks, maitsesta ja lisa sellele palsamiäädikas – tulemuseks peaks olema mõnusalt kreemine ja kleepuv sibulasegu. Tõsta pann tulelt ära. Teisel pannil prae kolm muna härjasilmana.

Kui kasutad kvaliteetset puitu või sütt, peaksid saama kaunid söed kokku roobitseda, nii et need moodustavad plaadi – siia lähevad burgerid küpsema, ole kindel, et söed on tulikuumad. Lisaks võta appi grillikaas! Nüüd jaga veiseliha kolme ossa, veereta neist pallid ja vajuta kenad sentimeetripaksused burgerid. Nüüd pole muud kui burger otse sütele visata – kata söed kaanega, nii valmib burger kiiremini. Samal ajal lõika lahti burgerisaiad. Kuna lihas on suhkruid, mis kuumuses kristalliseeruvad, siis laseb burger mingil hetkel ise end süte küljest lahti ja saab liha teisele küljele keerata.

Kui see tehtud, saad lisada burgerile viilu Cheddari juustu ja panna selle kaane alla sulama. Pane burgerite kõrvale korraks röstuma ka saiaviilud.

Nüüd pole muud, kui paneme burgeri kokku: taldrikule esiteks kukli alumine pool, millele määri mõnuga seljankasegu ehk burgerisalatit, sellele tõsta sulanud juustuga burger, millele riputa peale sibulasegu ja praemuna. Nüüd on juba igaühe enda valik, kas katta burger ka teise kukliosaga. Kui valid selle tee, määri kuklile mõnus kiht veganimajoneesi ja lisa paar kurgiviilu. Head isu!

SISUTURUNDUS

PILAFISALAT TZATZIKI JA HAPUSAIAKRUTOONIDEGA Vaja läheb • Purk Salvesti pilaffi • 200 grammi Salvesti letšot • 200 grammi Salvesti magusvürtsikat köögiviljasalatit • 100 grammi Salvesti marineeritud kurke sibulaga • Teravat tšillikastet (näiteks Sriracha) • Musta pipart • Meresoola • Oliiviõli • Värsket koriandrit Kaste • 100 grammi Salvesti salatikurki • 350 grammi Kreeka jogurtit

• • • • • •

Teravat tšillikastet (näiteks Sriracha) Kaks küünt küüslauku Suurem sidrun Musta pipart Meresoola Oliiviõli

Krutoonid • Kaks suuremat hapusaiaviilu • Näpuotsaga kuivatatud tüümiani • Näpuotsaga kuivatatud oreganot • Näpuotsaga kuivatatud koriandrit • Musta pipart • Meresoola • Oliiviõli

Valmistamine Pane grillile või õuepliidile pann ja kuumuta pilaff kergelt läbi, kalla ära tekkinud rasv ning jahuta pilaff toatemperatuurile. Nüüd viiluta letšost nõrutatud paprika, nõruta korralikult ka marineeritud kurk ja köögiviljasalat. Sega suures serveerimiskausis kokku. Tulemuseks peaks olema hõrk ja sõmer salat.

Blenderda kaste kodus valmis: Kreeka jogurt, nõrutatud salatikurk, riivitud või pressitud küüslauk ja poole sidruni mahl, riivi masinasse ka sidrunikoort. Maitsesta soola, pipra ja natukese tšillikastmega ning oliiviõliga. Blenderda kaste ühtlaseks.

Lõika sai kuubikuteks, kuumuta pannil õli, pane õlisse tüümian, koriander ja oregano ning 5 sekundit hiljem ka saiakuubikud. Sega korralikult pannil olevaid saiu, et oliivõli kataks neid ühtlaselt, maitsesta kergelt ka soolaga.

Enne serveerimist sega krõbedad krutoonid salatisse ja tõsta salat pastakaussidesse, nirista peale tzatzikikaste ja lisa hakitud koriandrit. Head isu!

GRILLITUD LAHTINE JUURVILJAPIRUKAS Vaja läheb • 500 grammi soolast tainast • 500 grammi Salvesti praekapsast mandariinide ja köömnetega • 100 grammi Salvesti salatipeeti • 100 grammi Salvesti salatiporgandit • 50 grammi sidrunimahla • Supilusikas vedelat mett • Kuivatatud tšillikaun (näiteks Birds Eye tšilli) • Suluguni juustu (võib asendada ka näiteks mozzarella’ga) • Näpuotsaga kuivatatud tilli • Näpuotsaga kuivatatud basiilikut • Musta pipart • Meresoola • Oliiviõli Tainas • 0,5 kg nisujahu • 0,3 liitrit piima • 100 g sulatatud võid • 5 grammi kuivpärmi • Suhkrut • Soola Valmistamine Võtame šnitti oma vendadelt Gruusiast ja valmistame Adžarija hatšapuri tüüpi lahtise piruka, grillil!

Alustame tainast. Sega kausis kokku käesoe piim, suhkur, sool ja pärm. Lase paar minutit tõmmata,

nüüd sega vedeliku juurde eelnevalt sõelutud jahu. Sõtku tainas ühtlaseks massiks, järk-järgult lisa tainale ka jahtunud sulavõi. Vormi tainas pallikujuliseks, puista see kergelt jahuga üle, kata tainakauss puhta rätikuga ja lase tainal soojas kohas tunnikene kerkida. Sõtku tainas selle aja möödumise järel uuesti läbi ja lase veel tund seista. Nüüd jaga tainas neljaks-viieks võrdseks palliks.

Rulli tainas lahti ja moodusta sellest „laevuke” nii, et taina ääred ulatuvad üsna kõrgele. Pane grillile väike pott, kuhu nirista sidrunimahl, oliiviõli ja mesi ning lisa tšillikaun – kergel kuumusel pidevalt segades hauta need maitsed omavahel kokku. Nii saame tunda pirukas tšillikuuma, kuid kauna ennast ei ole näha.

Nüüd sega kausis kokku kapsas, salatiporgand ja tšilli-mee-sidrunisegu. Viimasena lisa nõrutatud ja kuivatatud peet – sega kergelt ja sõmeralt, et peet satuks kõikjale, kuid ei värviks kapsast ära. Maitsesta segu ka tilli, basiiliku, pipra ja soolaga. Tõsta segu tainakaussi, mis on ise kahe-kolmekordse fooliumiga ümbritsetud. Riivi pirukale peale juust, puista sellele ka maitseaineid ja ürte. Grilli kaane all kuni pirukas on valmis, juust sulanud ja pealt krõbe. Ideaalis lisa fooliumi alla ka näiteks pitsakivi. Parima tulemuse saab keraamiliste grillidega. logo Serveeri kuumalt. Salvest Head75.isu!

| VITAMIINID |

SUPERTOITE ei pea kaugelt otsima

Supertoitudeks peetakse toitaine­rikkamaid loodussaadusi, mida iseloomustab üldiselt ka väga hea imendumisvõime. Need on hea lahendus inimestele, kes soovivad saada organismile vajalikke aineid otse toidust.

TOIMETAS: SIGRID SÕRMUS FOTOD: SHUTTERSTOCK

42 | kevad 2021

| VITAMIINID |

N

iinimetatud supertoiduaineid ei pea otsima tervisetoodete riiulist ja mahepoodidest – neid leidub Eesti looduses ja aedades küllaldaselt. Supertoit tähistab toitaineterikast ja tavatoidust suurema toiteväärtusega tervisele kasulikku toitu. Supertoidud sobivad enamikule meist oma toidulaua rikastamiseks, kuid ettevaatlikud peaksid olema lapsed, rasedad ja ravimite tarvitajad. Millised on levinumad ja kõige kasulikumad kodumaised supertoidud?

Väljend “supertoit” on käibel kõnekeeles ja teadlased sellist terminit ei kasuta. Tegelikult on ju suurem osa toitu tervisele kasulik ja mitmekülgselt süües saame kõik vajalikud ained ka nn tavatoidust kätte. Supertoidus on suurel hulgal antioksüdante, polüfenoole, vitamiine, mineraalaineid, aminohappeid, rasvhappeid ja bioflavonoide, mis on ka selle hüüdnime põhjustaja.

misisalduselt. Rooskapsas ehk Brüsseli kapsas sisaldab elutähtsaid toitaineid tunduvalt rohkem kui valge peakapsas.

Selles on ohtralt kergesti omastatavaid taimseid valke, mineraalainetest kaltsiumit ja rauda.

Kõigis kapsaliikides on suhteliselt palju vett, 90 protsenti või rohkemgi. Suuri erinevusi ei ole ka valkude, rasvade ja süsivesikute sisalduses. Tänu süsivesikute vähesele sisaldusele annavad kapsalised vähe energiat, kuid rohkelt kasulikke vitamiine.

Kapsas teeb reipaks, annab jõudu ja hoiab organismi tasakaalus. Peale selle on kapsas kasulik mitmete tõvede korral – aitab ennetada vähki, takistab veresoonte lupjumist, hoiab vererõhku normi piires ja tugevdab luustikku.

Köögiviljad ja taimed toovad tervise

Kapsaste suguvõsa on suur, neid on üle saja liigi. Kui jutt on kapsast, tuleb meil esimesena silme ette tavaline valge peakapsas kui Eestimaal kõige levinum köögivili.

Ometi on valgest peakapsast väärtuslikumaid liike.

Näiteks sisaldab punane peakapsas kaks korda rohkem C-vitamiini ja neli korda rohkem karotenoide kui valge peakapsas. Spargelkapsas ehk brokoli on esikohal kaltsiu-

Punapeet sisaldab vähe kaloreid, kuid suures koguses kasulikke aineid, mis tugevdavad immuunsüsteemi.

Punapeet sisaldab kiudaineid, mis läbivad keha muutumatuna, pannes seepärast korralikult tööle soolestiku, mis aitab hästi kõhukinnisuse korral.

Lisaks aitab kiudainete kogus tõsta veresuhkru taset aeglasemalt, tasakaalustades energiataset. See aitab tunda täiskõhutunnet kauem ja vähendada magusaisu.

Peet puhastab ka neerusid, maksa ja sapipõit, ergutades samas neerude ja maksa talitlust. Suure rauasisalduse tõttu sobib hästi

kehvveresuse raviks ja profülaktikaks, aitab südame-veresoonkonda korras hoida.

Lisaks sisaldab punapeet foolhapet, mis on hädavajalik rakkude ainevahetuseks ning uute punaste vereliblede loomiseks.

Karulauk on aga üks parimaid kevadisi organismipuhastajaid ja aitab välja viia kõik ebavajaliku, mis on talvel kehasse kogunenud. Tal on väga palju raviomadusi. Kunagi usuti, et karulau-

guga on võimalik peletada kurje vaime ja niisamuti on karulaugul vägi eemaldada inimesest negatiivsed mõtted ning tõrjuda eemale välisest keskkonnast meisse tunginud halvad energiad, kuid lisaks sellele on karulauk üks parimatest vitamiiniallikatest, sisaldades vitamiine rohkem kui enamik tsitruselisi.

Karulaugus on külluslikult väävliühendeid, mis on ühed juuste ja naha ilu allikad – karulauk kiirendab juuksekasvu, tervendab juukseid ning aeglustab kogu organismis vananemisprotsesse. Lisaks on karulauk väga hea klorofülliallikas, aidates kehal omastada päikeselt saadud vitamiine. Karulauk on ka rikkalik booriallikas – D-vitamiin ei imendu päikesest ilma boorita, seega on suurepärane mõte tarbida karulauku just kevadel enne päevitama hakkamist. Samuti on karulauk asendamatu krooniliste nahaprobleemidega inimestele.

Kama ja keefiri ideaalne kooslus

Eesti rahvustoit kama sisaldab rohkelt kiud- ja mineraalaineid, aminohappeid, B-grupi vitamiine ning antioksüdante.

Tänu rukkile ja hernele on kamajahus B-grupi vitamiine mitu korda rohkem kui teistes jahudes. Kes veel ei tea, siis kamajahu saadakse soolakas vees keedetud, seejärel kuivatatud ja röstitud kevad 2021 | 43

| VITAMIINID |

EESTIMAA LOODUSE PARIMAD PALAD Kasekäsn – üks võimsamaid antioksüdantseid toiduaineid, mis sisaldab ka palju B-rühma vitamiine ja valke.

Mustikad – antioksüdantide poolest rikkad marjad, samuti head kiudainete ja kaaliumi allikad.

Jõhvikad – neis sisalduv bensoehape on tugeva antibakteriaalse toimega, lisaks on neis palju C-vitamiini ja kaaliumi.

rukki-, nisu- ja odraterade ning herneste või ubade jahvatamisel.

Keefiri on aga suurepärane kasutada nii toidus kui ka niisama juua. Joogina on see parem janukustutaja kui vesi, sest keefiris olev vesi on seotud, mistõttu imendub vesi seedetraktist organismi aeglaselt. Organism omastab keefirit hästi. Keefiris leiduvad piimavalgud on suure bioväärtusega ja neid on kerge seedida, sest mikroorganismide ensüümid on neid juba osaliselt lõhustanud. Keefiri valkudest saab sobivas vahekorras kõiki aminohappeid, sh neidki, mida inimese organism ise ei tooda.

Eestlased on harjunud segama kamajahu keefiriga ja üldiselt armastatakse seda süüa suvel. Kuna kamal on suur toiteväärtus ja palju kasulikke omadusi, siis võiks kamast tehtud toite süüa aasta ringi – näiteks katsetada kama erinevates tervisejookides, kuhu võib panna teisi meelepäraseid lisandeid. Kamajoogid sobivad nii laste kui ka suurte peolauale ja võidavad tavaliselt kõigi külaliste südame.

Arooniad – regulaarsel arooniamarjade tarbimisel kas hoidisena, mahlana või kuivatatuna on mitmeid tervisele kasulikke mõjusid.

Arooniamarjad sisaldavad ohtralt C-vitamiini ja kiudaineid. Rasvlahustuvad vitamiinid E ja K on põhiosas koondunud seemnetesse. Veel sisaldab aroonia mõningaid B-rühma vitamiine. Mikroelementidest leidub musta aroonia viljades joodi, vaske, rauda, mangaani ja boori.

Astelpajumarjad – palju C- ja E-vitamiini ning B-rühma vitamiine ja karotenoide, koliini ning flavonoide.

Mesi – mesi sisaldab eluks vajalikke mikroelemente, vajalikku seleeni ja bioaktiivseid aineid, nagu taruvaik, mis on looduslik antibiootikum. Mesi koosneb peamiselt fruktoosist ja glükoosist, samuti on mees eri liiki suhkruid ja vett ning hulgaliselt erinevaid vitamiine. Mee kasulikke omadusi võib loetlema jäädagi – peamiselt tuntakse mett kui immuunsüsteemi tugevdajat ja võimsat abimeest käheda kurgu puhul, kuid mõistagi ei saa unustada ka mett kui maitsvat magustajat.

Allikas: Anne & Stiil

Allikad: Oma Maitse, Naistekas 44 | kevad 2021

Toidulisandit ei kasutata mitmekesise, tasakaalustatud toitumise ega tervisliku eluviisi asendajana.

www.magnex.fi/et/

| RATTASÕIT |

Ajavõit ja tõhus treening KÄSIKÄES

Jalgrattasõit pole üksnes kiire võimalus jõudmaks punktist A punkti B, vaid ka tõhus treening. Rattasõiduga saab kaalust alla võtta, parandada jõunäitajaid ja südameveresoonkonna jõudlust ning suurendada osavust, aga ka taastuda vigastustest.

TEKST: SIGRID SÕRMUS FOTOD: Pixabay, Shutterstock

K

ui näiteks jooksmine ei pruugi sobida igaühele, siis jalgrattasõit sobib ka ülekaalulistele ja neile, kes on hädas liigeseprobleemidega. Istuva asendi ja liigutuste sujuva iseloomu tõttu on alakeha liigesed vähe koormatud, kuid ühtlasi annab rattasõit organismile küllaltki märkimisväärse koormuse. Rattasõidul on haaratud enam kui kuuendik lihaskonnast, mis on vastupidavuse arendamiseks väga soodne.

Kui alles tehakse rattasõiduga algust, tuleb alustada mõõduka koormusega.

Sageli on nii, et soovitakse lühikese

Kuna rattasõit mõjutab positiivselt ajukeemiat, vähendab see harrastus depressiooniohtu.

46 | kevad 2021

ajaga tagasi teha seda, mida aastatega kaotatud. Kuid treeningkoormust tuleb suurendada aeglaselt, sõita tuleb optimaalse koormusega. Liiga tugevasti end pingutades võib organismi üle koormata, liiga aeglaselt sõites ei tarvitse aga vajalikku kasu olla. Lihtsaim viis oma treeningkoormust reguleerida on südame löögisagedust jälgida.

Tasa ja targu

Jalgrattasõidu treeningtund peaks algama umbes 10-minutilise kerge ülekandega sõiduga ja lõppema samuti 5–10-minutilise lõdvestava sõiduga.

Kuna rattasõidul on ülakeha staatilises asendis ja alakeha liigeste liigutuste ulatus ei ületa 50 protsenti liigese liikumisulatusest, peaks iga treeningu lõpus kulutama 10–15 minutit staatilistele venitustele.

Venitusharjutused peaksid hõlmama sääre kolmpealihaseid, reie ees- ja tagaküljelihaseid, niude-nimmelihaseid, tuharalihaseid, alaselga, kaela sirutajaid, õlavöödet, käte lihaseid.

Treeninguid alustades tuleks esimesel paaril nädalal harjutada umbes 30–40 minutit korraga ja teha seda 2–3 korda nädalas. Seejärel tuleks kasvatada treeningute mahtu, suurendades esmalt treeningute arvu ja seejärel kestust.

Treeningu maht ei tohiks nädalas kasvada üle 10 protsendi ja igal neljandal nädalal on soovitatav koormust vähendada, et tagada organismi kohanemine koormusega.

Artikkel baseerub raamatus “Liikumise ja spordi ABC” ilmunud peatükil “Jalgrattasport kui tervisesport”, mille autor on spordipedagoogika teadur Indrek Rannama.

Enne jalgrattasõitu veendu, et kaherattaline oleks töökorras Rattaõnnetusi esineb autoavariidega võrreldes küll oluliselt vähem, kuid ka ratturid pole täielikult kaitstud.

Alati ei hüüa õnnetus tulles, kuid ometi saab igaüks palju ära teha, et rattasõit oleks võimalikult turvaline – lisaks liiklusreeglite järgimisele tasub veenduda, et ratas oleks sõidukorras.

Enne sõitma asumist veendu, et jalgrattal oleks küljes kõik kohustuslikud osad: signaalkell, kodarahelkurid, esimene helkur ja tagahelkur. Pimedal ajal või halva nähtavusega liigeldes peavad rattal olema ka tuled – ees valge ja taga punane.

Kui jalgratast ei ole eelmise hooaja lõpust alates puhastatud, oleks mõistlik ratas seebi ja veega üle pesta.

Nii tulevad mõned vead ka paremini välja. Kindlasti ei tohiks kasutada survepesurit ja tugevatoimelist nõudepesuvahendit.

Kontrolli rehvides olevat rõhku. Kui rattad tunduvad tühjad, ei tähenda see kohe, et rehv on katki. Pigem on tegu märguandega – rehvid vajavad pumpamist. Rehvi peal on kirjas, kui suur peab olema minimaalne ja maksimaalne rehvirõhk. Pumpama hakates jälgi, et neisse saaks täpselt nii palju õhku, et see jääks rehvi äärel märgitud vahemikku.

Veendu, et rattad oleks raami küljes piisavalt kõvasti kinni. Sagedamini on probleeme just esirattaga, millel kiirkinnitus. Kiirkinnitusel tuleks jälgida, et ekstsentrik on kinni vajutatud, ainult kinnikeeramisest ei piisa.

Pane rattaketi siseküljele õli ja vänta paar tiiru, nii et õli valguks ketilülide vahele laiali. Kui õli saab kogemata liiga palju, siis pühi see ära. Liiga õline kett hakkab tolmu ja mustust koguma. Rattaketti õlita spetsiaalse ketiõli, mitte toiduõliga. Enne keti õlitamist tuleks kett lapiga puhastada sinna kogunenud tolmust ja mustusest.

Kontrolli, et sadul oleks õigel kõrgusel. Vända alumises asendis peaks jalg jääma põlvest veidi kõverdatud. Linnas sõites peaks olema võimalik jalg valgusfoori taga maha panna. Linnaratastel võiks sadul olla madalamal kui mägiratastel.

Testi kindlasti jalgratta pidureid. Pidurit vajutades peab ratta pöörlemine kohe peatuma, vastasel juhul tuleks pingutada piduritrossi või õhutada õlipidurit. Vajalik oleks kontrollida ka piduriklotside kulumist.

Lisaks jalgrattale kontrolli üle ka rattasõidu juurde kuuluv kiiver. Pea meeles, et kiiver kaitseb pead vaid siis, kui kiiver on terve, paras ja korralikult kinnitatud.

kevad 2021 | 47

| sisuturundus |

MATKAMINE

annab uue hingamise nii kehale kui ka vaimule!

Ilmselt on kõik tundnud seda mõnusat energialaengut, mille annab looduses veedetud päev. Põsed õhetavad värskest õhust, muremõtted hajuvad ning oleks justkui kergem hingata. Matkamine on vaieldamatult üks parimaid võimalusi, kuidas astuda stressist dressi.

Kuid miks looduses liikumine meile nii palju rõõmu valmistab?

Matkates õnnelikuks!

Kõiki neid emotsioone ja muutusi kehas, mida me õues liikudes tunneme, toetab ka teadus. Juba liikumine iseenesest mõjutab meie ajukeemiat, mille tulemusel vallandub kehasse endorfiine, mida kutsutakse ka õnnehormoonideks.

Muutused aju verevarustuses ja hormonaalses tasakaalus mõjutavad omakorda positiivselt meie emotsioone ja ka motivatsiooni. Värske õhk ning loodus annavad kõigele sellele aga veelgi suurema energiasüsti!

Mitmed uuringud on näidanud, et just roheluses viibimine mõjub meie vaimsele tervisele ülimalt hästi. Looduse roheline värv rahustab, vähendades stressi ning ärevust. Aga isegi kui matkad kohas või ajal, mil rohelisi värvitoone ei esine, on värske õhk see põhitegelane, mis enesetunnet parandab.

Mõnus värske õhk sisaldab rohkelt hapnikku, mis tõstab ka meie vere hapnikutaset. See omakorda toetab aju tööd, suurendades meie energiataset ning keskendumisvõimet. Samal ajal aeglustub aga südametöö, mis paneb meid vaimselt rahulikumana tundma.

See on lausa uskumatu, milline ühtne tervik meie keha on ja kuidas õues liikumine seda mõjutada suudab!

Teise riidekihi ülesandeks on hoida meid soojas. Vastavalt ilmale on hea peale tõmmata näiteks hingav jakk või soojem fliis.

Kuidas matkaks valmistuda?

Kolmas riidekiht kaitseb meid tuule ja sademete eest. Ehk see peaks olema vastavalt ilmale kas veekindel või vett tõrjuv ning püüdma kinni ka tuule. Kui just paduvihma ei luba, on eriti super valik softshell-kangast riided, mis on nii hingavad, vett tõrjuvad kui ka tuulekindlad!

Selleks, et saaksid täiel rinnal nautida seda kasu, mida looduses matkamine pakub, on oluline ennast mugavalt tunda. Seega tuleb kindlasti läbi mõelda oma riietus, sest keset metsa või raba on ümberriietumine keeruline. Mitmekülgse valiku matkariideid ning -jalatseid leiad Rademarist!

Loodusesse minnes on õigeks märksõnaks kihiline riietus. Kihtide arv oleneb muidugi ilmast. Kui on soe suvepäev, piisab ühest kihist, kuid kui ilm on heitlik või külm, läheb vaja kahte või kolme kihti.

Esimese riidekihi ülesandeks on niiskust nahast eemale suunata. Seega tuleks valida hingavad riided, millel on niiskust suunav omadus. Seetõttu ei sobi esimeseks kihiks näiteks puuvillased riided, sest need imavad niiskusse endasse ning püsivad naha vastas märjad.

Matkajalatsid peaksid kindlasti olema tugevast materjalist ja hea hingavusega.

Veekindlus on suur pluss. Oluline on ka hea haarduvusega alustald – eriti kui plaanid metsarajalt kõrvale astuda ning ürgses looduses seigelda. Üks on kindel – kui tahad kaks ühes paketti, siis on matkamine õige valik! See turgutab nii sinu vaimset kui ka füüsilist tervist. Meie armas väike Eesti pakub õnneks hulgaliselt võimalusi, et looduse keskel oma akusid laadida. Eriti mõnus aeg on seda teha praegu, kui loodus ümberringi tärkab. Muud ei jäägi üle öelda, kui et matkariided selga ning loodusesse!

| rubriik |

IN SA H SP

Nüüd

t a t s a 30 a

! d u t a vänd

| VEE VAJALIKKUS |

VEETARBIMISEL leia kuldne kesktee

Selleks et olla piisavalt hüdreeritud, ei pea iga päev liitrite kaupa vett jooma. Juua tasuks puhast vett alati siis, kui on janu. Rohkem vedelikku peaksid tarbima rasedad ning inimesed, kes teevad palju trenni ja higistavad rohkem. Kuid kui janu iseenesest ei teki, peab vee joomist ise meeles pidama.

TOIMETAS SIGRID SÕRMUS FOTOD: Shutterstock, Pixabay

P

iisavas koguses puhta vee tarbimine on oluline organismi korraliku ja normaalse funktsioneerimise tagamiseks.

Et taastada organismist välja viidud vedeliku kogus, peaks päevas tarbima 1,5–2,5 liitrit vedelikku, sest keskmiselt 2,5 liitrit vedelikku väljub meie tavapärases kliimas ööpäeva jooksul kehast. Päevas tarbitav vedeliku kogus ei ole mitte ainult joodav vesi, vaid selle

hulka tuleb arvestada ka kõik muud joogid ja söödud toit.

Kui tarbitud vedeliku kogus on aga liiga suur, siis vedelik koguneb organismis ja soola osakaal väheneb, mille tagajärjel võivad tekkida iiveldus, peavalu, krambid ja lõpuks ajuturse. Tavapärases olukorras seda ohtu siiski pole, sest neerud suudavad ööpäevas läbi töötada isegi kuni 15 liitrit vedelikku, kuigi see ei tähenda, et ka üleliia innukas veetarbimine mõistlik on.

See, kui palju vett me iga päev vajame, on sõltuvuses tervest reast faktoritest: inimese kaalust, aktiivsusest, kliimast, niiskusest, haigustest, vigastustest ja nii edasi. Vett on vaja, et keha saaks toimida, et liigestel oleks vajalikku lubrikanti, et silmad, suu ja nina limaskestad oleks niisked ning saaksid toimida. Ajutegevus – nii pea- kui ka seljaaju – on otseselt seotud veega, ka vere hulk sõltub veest. kevad 2021 | 51

| VEE VAJALIKKUS |

KUIDAS SAADA ARU, ET KEHA VAJAB VETT? Kuiv ja tuhm nahk Kui naha epidermises ei ole piisavalt vedelikku, siis on naha kihtides vähem niiskust ja naha elastiin hakkab jäigastuma. 2015. aastal korraldatud uuring näitas, et füsiloogiliselt terve naha ja vee tarbimise vahel on otsene seos.

Janutunne ja kuiv suu ning halb hingeõhk Vähene vedeliku tarbimine tekitab süljevoolu vähenemise. Selle tulemusena tekib suu kuivus, mis omakorda vallandab nende bakterite leviku suus, mis on süüdi halva hingeõhu tekkimises. Kui juba janutunne tekib, siis tähendab see, et organismis on vedelikupuudus.

Püsiv peavalu Vähene veejoomine tekitab vereringe probleeme, vere mahu vähenemist ja see omakorda tekitab peavalu.

Millal on vett tark juua?

Kindlasti on tark juua vett kohe hommikul, sest öö jooksul on kehast palju vett kadunud, seda nii hingamise kui ka uriini kaudu, aga ka higina. Lisaks aitab suure klaasi toasooja vee joomine lahjendada maomahla ja keha ainevahetus kiiremini tööle saada. Vett tuleks kindlasti juua ka enne igat sööki, seda samal maomahlaga seotud põhjusel.

Kindlasti tuleb vett ekstra kogustes juua trenni eel, selle ajal ja ka järel, sest keha on kaotanud palju vedelikku ning veehulk on vaja taastada. Siinkohal oleks aga vaja juua filtreeritud vett, kuhu on lisatud tagasi vajalikud soolad, mineraalid, vitamiinid ja muud toitained.

On ka mõned lisanähud, mille puhul tuleks lihtsalt haarata klaas vett regulaarsemalt: näiteks kui on palavik, kui olete rase või toidate rinnaga, kui on kõhulahtisus. Vedelikupuudust indikeerib ka see, kui hingeõhk on halva lõhnaga – see tähendab, et sülje tootmine on pidurdunud. Keha vajab vett!

Ning loomulikult tuleb vett juua alati, kui tunneme janu, ja alati, kui tunne52 | kevad 2021

me nälga. Enamik kordi, kui tunneme nälga, soovib keha hoopis vett.

Kui palju vett on inimesel päevas vaja?

Rusikareegel ütleb, et täiskasvanud mees vajab ööpäevas ligikaudu 4 liitrit, naine aga 2,8 liitrit vett ühes 24-tunnises tsüklis. See ei tähenda, et kogu see vesi peab olema vaid joogivesi, sest umbes 20 protsenti oma päevasest vedelikuvajadusest saame hoopis söödud toidust. Ülejäänud vedelik võiks tulla nii teest, kohvist, mahlast, puljongist kui ka veest.

Kuid nagu mainitud sai, siis sõltub inimese veevajadus väga paljudest detailidest ja olukordadest. Näiteks kui teete trenni, lisage kohe kogu tarbitavale veele 10–15 protsenti juurde. On aga üks kindel võimalus oma veevajadust hinnata – seda saab teha uriini kaudu: kui uriin on väga tugeva värvi ja lõhnaga, joote liiga vähe, kui aga uriin on kergelt kollane, on veehulk kehas normaalne.

Lõpetuseks – kuldreegel on see, et oma keha tasub kuulata, muutusi märgata ja tegutseda vastavalt enesetundele.

Uriini värvuse muutumine Uriini värv on kõige parem märk, mis näitab, kas organismis on vedelikupuudus või ei ole. Mida tumedam on uriin, seda suurem on vedelikupuudus.

Samuti on heaks näitajaks urineerimise sagedus.

Näljatunne Dehüdratsiooni korral tekib sageli näljatunne, ehkki tegemist on vedelikupuudusega. Erinevad uuringud on näidanud seoseid ülekaalulisuse ja vähese vee joomise vahel.

Liigesevalud ja -krambid Kõhred, luud ja hambad sisaldavad samuti vett. Kui kehas pole piisavalt vedelikku, siis tekib kõhrede vahel hõõrdumine ja sellega kaasnevad liigesvalud. Samuti tekivad krambid dehüdratsiooni tõttu, mis on vallandanud mineraalide kao organismis.

Väsimustunne Keha reageerib vedelikupuuduse korral, muutes aeglasemaks füüsilisi pingutusi, et vältida vähem olulisi kulutusi. See reaktsioon toob kaasa väsimustunde.

Allikas: Naistekas

ASTU VASTU VIIRUSTELE VÕI TAASTU HAIGUSE JÄREL: HÜPERBAARILINE HAPNIKUTERAAPIA TOOB UUE HINGAMISE! Tõstja Mart Seim külastas varem OxyTherapy barokambrit võimalusel kaks korda nädalas – mehe sõnul aitas see treeningutest taastuda, et järgmisel korral endast veel rohkem anda. Tänaseks on see saanud osaks tema COVID-19 järgsest taastumisest, kuna sportlasele on oluline saada endisesse vormi nii kiiresti kui võimalik. Hüperbaariline hapnikuteraapia sobib kõigile inimestele, ka mittesportlastele, kes soovivad oma tervist turgutada ja oma enesetunnet parandada.

Elamiseks vajab inimene toitu ja hapnikku.

Kui toidu puhul peetakse väga oluliseks, et see oleks võimalikult kvaliteetne ja tervislik, siis miks mitte pakkuda organismile aeg-ajalt ka tõelist delikatessi puhta hapniku näol ehk hüperbaarilist hapnikuteraapiat – seda võimaldab nii Tallinnas kui ka Tartus tegutsev OxyTherapy barokeskus.

Kui sissehingatavas õhus on hapnikku 21 protsenti, siis kõrgendatud rõhu all olevas barokambris saab inimene hingata 97-protsendilist hapnikku, mille abil imendub seda kudedesse ja rakkudesse kuni kümme korda rohkem.

Rohkem hapnikku kõrge rõhuga kambris tähendab paremat tervist. Hea näide on mitteparanevad diabeedist tingitud nahahaavad, mille korral jõuab hapnik kahjustatud piirkonda väga vaevaliselt – kui kudedes pole piisavalt hapnikku, siis ei suuda ka keha loomulik paranemisvõime korralikult toimida.

Baroteraapia pakub vajalikku lisahapnikku loomulikult ja minimaalsete kõrvaltoimetega.

Kuna lisahapnik suurendab oluliselt valgete vereliblede võimet hävitada baktereid, toetab hüperbaariline hapnikuteraapia ka immuunsüsteemi.

Mõnel juhul on vaja barokambrit selleks, et ravida eluohtlikke seisundeid – seda kasutatakse suurtes haiglates erakorraliselt vingugaasimürgistuse või sukeldumisel tekkida võiva kessoontõve raviks. Kuid baroteraapia leiab järjest laialdasemat kasutust ka lihtsamate tervisehädade raviks ja seda kasutatakse ka organismi üldiseks taastumiseks.

Eriti populaarne on see sportlaste seas, aga sobib ka kõigile teistele inimestele, kes soovivad oma tervist turgutada.

Tõstja Mart Seim külastab OxyTherapy barokambrit alates 2019. aasta lõpust, käies seansil paar korda nädalas. Sportlane ütleb, et on täheldanud ennekõike kiiremat taastumist treeningutest, mis omakorda tähendab paremat sooritust järgnevatel treeningutel.

Hüperbaariline hapnikuteraapia pole mõeldud vaid sportlastele. Näiteks on baroteraapia enda jaoks avastanud ka haiglas hooldusõena töötav Riina, kes sattus sinna esimest korda tänu tütrelt saadud kinkekaardile. „Peamiselt oli see kartus, mis tunne on rõhu all ja kambris kinni olla,“ ütles naine.

Seda tunnet aga, mis pärast teraapiat oli, on Riina sõnul raske sõnadesse panna: „Hea kerge on olla, pärast on nagu rohkem tahtmist midagi teha või kuhugi minna,“ jagas ta oma kogemust.

Ka on paranenud naise füüsiline vorm. Sellest sai ta hästi aru, sest elab viiendal korrusel – kui varem ajas trepist üles minek hingeldama, siis enam ta seda ei taju. Samuti on Riina sõnul tulnud juurde energiat, et lapselapsi hoida ja nendega tegeleda. „Eriti annab energias tunda, kui olen eelnevalt 24-tunnise vahetuse tööl olnud ja hommikul ühe tunni kambris magan,“ lisas naine.

Kuigi ta julgeb seda soovitada kõigile, kes unistavad paremast enesetundest, siis eriti hea efekti võib baroteraapia naise sõnul anda mõnest tõsisemast tervisehädast (näiteks läbi põetud insuldist) taastumisel.

Hüperbaariline hapnikuteraapia tapab anaeroobseid baktereid, on suure mõjuga immuunsüsteemi parandamisele ning aitab organismil võidelda mis tahes sekundaarsete infektsioonide vastu.

COVID-19 järel võivad erinevad haigusnähud inimesi jääda vaevama veel mitmeteks kuudeks. Nendeks võivad olla nt nõrkus, väsimus, unehäired, lihasvalud, lõhna- ja maitsehäired.

Inimesed USA-s ja Euroopas, kes on COVID-19 järgsete sümptomite puhul kasutanud hüperbaarilist hapnikuteraapiat, on teatanud pärast 10–20 seansi läbimist osalisest enesetunde paranemisest.

Hüperbaariline hapnikuteraapia (HBOT) pakub mitteinvasiivset lahendus nende inimeste elukvaliteedi parandamiseks. See aitab

HBOT-i kaudu manustatav lisahapnik: • tugevdab organismi põhifunktsioone, parandades märkimisväärselt inimese füüsilist tervist; • turgutab immuunsüsteemi; • aitab kehal vabaneda jääkainetest; • mõjub vananemisvastaselt; • parandab naha tervist; • soodustab uute veresoonte arenemist; • suurendab organismi võimet võidelda infektsioonidega; • toimetab lisahapnikku keha ja aju puudustkannatavatesse piirkondadesse; • soodustab haavade paranemist; • on abiks kiiritus- ja keemiaravi talumisel suurendada energiataset ja leevendada COVID-19 järgseid sümptomeid, et inimesed saaksid tagasi tööle ja oma igapäevaellu naasta.

Me kõik tahame taastuda ja olla peale paranemist nii kiiresti kui võimalik endises vormis. Üks võimalikke lahendusi, et anda kehale taastumiseks vajalikku energiat, on hüperbaariline hapnikuteraapia.

Pange tähele, et me ei ravi aktiivse COVID-19 diagnoosiga inimesi. HBOT-le tulijad peavad enne hüperbaarilise hapnikuteraapia alustamist olema läbinud COVID-19 karantiininõuded ja olema ilma COVID-19 sümptomiteta.

Rohkem infot leiab kodulehelt www.oxytherapy.ee. Mai lõpuni kehtib soodushind – 10 korra kaart vaid 290 eurot!

(Tavahind 450 eurot.)

| TERVISTAV KOGEMUS |

REGULAARNE SAUNATAMINE

kui tervise ja ilu pant Enamik inimesi käib saunas sellepärast, et see lihtsalt on nii mõnus. Aga lisaks mõnule on saun ka ülimalt kasulik teraapiavorm – saunast saab turgutust nii meie vaimne kui ka füüsiline tervis.

TOIMETAS SIGRID SÕRMUS FOTOD: Shutterstock, Pixabay

L

õõgastumine on hea nii kehale kui vaimule – juba ainuüksi saunas istumiseks aja võtmine on aeg, mille pühendad puhkamisele. See vähendab stressi ja ärevust, parandab saavutusvõimet ja loovust, langetab vererõhku ja normaliseerib südame tööd. Lisaks on leitud, et regulaarne saunas käimine suurendab valgete vereliblede hulka, mis aitavad haigusetekitajatega võidelda.

Sauna tervistav mõju

Saun mõjub hästi meie südamele, sest kuuma ja külma vaheldudes veresooned vaheldumisi ahenevad ja laienevad. See 54 | kevad 2021

teeb veresooned vastupidavamaks ja treenib ka südamelihast, mis peab meie kehas rohkem verd pumpama.

Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet oluliselt parandada, näiteks astma või hingamisteede haiguste puhul hingamisteed laienevad ja puhastuvad saunas, mis muudab ka hingamise kergemaks. Hingates kuuma õhku sisse, surevad ka bakterid ja viirused, mis muidu kinnitaksid end meie nina- ja kurguepiteelile ehk limaskestadele ning tekitaksid seal põletikke. Nii on võimalik külmetushaiguste perioodil vältida ülemiste hingamisteede haigusi.

Sauna õige mõju tuleb esile külma-

de ja kuumade faaside vaheldumises – igale laval käimisele peaks järgnema jahutamine külma veega või värske õhu käes. Keha "ehmatamine" stimuleerib efektiivselt ainevahetust ja ergutab vereringet. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine kasulik ja lõõgastav, kuid kõrge vererõhuga seotud haiguste, südamehaiguste või krooniliste kopsuhaigustega inimestel tasuks olla pärast saunalaval olemist jahutavate protseduuridega äärmiselt ettevaatlik, sest äkiline jahutamine põhjustab väikeses vereringes arteriaalse rõhu ekstreemset kõrgenemist ja suurendab hingamissagedust.

| TERVISTAV KOGEMUS |

Tänu kõrgele temperatuurile saab saunaskäigust abi ka lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ning valu korral, samuti aitab saun pikaajaliste kaela-, turja- ja seljavalude puhul.

Lisaks on teada sauna stressi leevendav toime – saun lõõgastab närvisüsteemi ning soosib head ja rahulikku und.

Mikroobid surevad saunas

Kuumus tugevdab tervist ka selle kaudu, et tapab mikroobe meie naha pinnal ja kurgu ning nina limaskestadel. Meie nahapinna temperatuur võib saunas tõusta kuni 45 kraadini ja selle juures surevad seal olevad mikroobid.

Samuti tapab kuumus ka saunalaval olevaid mikroobe, mistõttu ei tasu üldjuhul karta ka ühissaunadest mõne haiguse saamist.

Saun treenib meie keha termoregulaatorit

Meie kehas on selline asi nagu termoregulatsiooni mehhanism. Põhimõtteliselt see aparaat, mida me hooldame karastamisega. Tänapäeva inimene on mugav: toas on kogu aeg soe, autos on soe, riided on ilmastikukindlad ja meie termoregulatsiooni aparaat teeb võimalikult vähe tööd. Aga siin tulebki mängu saun.

Kuuma ja jaheda vaheldumisega treenime oma termoregulatsiooni aparaati. Igapäevakeeles nimetame seda tegevust karastamiseks.

Regulaarne saunas käimine suurendab meie keha võimet panna vastu äärmuslikele temperatuuridele. Näiteks ootamatult külma või ootamatult palava kätte sattudes oskab karastatud keha nende oludega toime tulla.

Allikad: Alkeemia, Moodne Kodu

Saun on suurepärane abimees kehast toksiinide väljutamisel. kevad 2021 | 55

| TERVISTAV KOGEMUS | Regulaarne saunas käimine suurendab meie keha võimet panna vastu äärmuslikele temperatuuridele.

SAUN MÕJUB TERVISTAVALT, KUI SAUNATADA ÕIGESTI Selleks et saunast tervisele kõike head ammutada, tuleb seal käies kinni pidada õigetest reeglitest.

Saunaskäimiseks on soovitatav varuda vähemalt kaks tundi aega. Ka viimase korraliku söögikorra ja saunamineku vahele peab jääma vähemalt kaks tundi.

Kui tulla saunast näiteks kaks tundi enne magamaminekut, tagab sauna mõju meile ka hea ja kiirelt saabuva une.

Kindlasti on soovitatav end enne lavaleminekut puhtaks pesta ja ka kuivatada. Seda näiteks põhjusel, et puhtal higil on nahka desinfitseeriv toime. Kuiva nahaga hakkab higi laval ka paremini jooksma.

Lavale ja lavalt ära Kõige rohkem ajab higistama Soome saun, sest seal on kuiv õhk (õhuniiskus 5–10 protsenti) ja kõrge õhutemperatuur – 85 kuni 100 kraadi. Mõnevõrra vähem paneb higi voolama aurusaun, kus õhuniiskus võib ulatuda isegi kuni 100

protsendini, õhutemperatuur aga jääb vahemikku 50 kuni 55 kraadi.

Tavaliselt on lava Soome saunas mitmeastmeline ning higistada tuleks just ülemistel pinkidel ja lühikest aega, mitte alumistel ja pikalt. Soovitatavalt võiks laval lamada (maksimaalselt 15 minutit) ja lamamise järel paar-kolm minutit istuda.

Et organism omastab laval viibides vähem hapnikku, võiks laval lobisemist vältida. Nii Soome kui ka aurusaunas on soovitatav viibida korraga 10–15 minutit, millele järgnegu 15–30 minuti pikkune puhkeaeg jahedas, näiteks sauna eesruumis. Suvel miks mitte ka õues.

Kuna hingamisteed on ülekuumenenud, on väga oluline end laval viibimise järel jahutada. Parim selleks on värske õhk, nii saavutab limaskest kiiresti oma optimaalse temperatuuri. Lavalt tulles võib käia läbi ka külma duši alt või minna võimalusel suplema. Puhkefaas kestku sama kaua või pikemaltki kui saunasolek ise.

KRISTIINA VIIRON

56 | kevad 2021

Taaskasutatud materjalidest Green Clean – uuenenud tootevalik

Jordan Green Clean on valmistatud nii sind kui ka keskkonda silmas pidades.

Jordan Green Clean kombineerib ülima funktsionaalsuse, kasutajasõbralikkuse, mugavuse, andes taaskasutatud materjalidele uue elu. Võimaldab sul oma hammaste eest hoolitseda, säilitades puhta südametunnistuse.

RECYCLED PLASTIC

RECYCLED PACkAGING

100% VEGAN

Turustaja: Ursus OÜ, info@ursus.ee Tooted on saadaval Tallinna Kaubamajas, Stockmannis, Selverites, Maksimarketites, Konsumites, Tradehouse’is, Rõõmu Kaubamajas.

| TERVISTAV KOGEMUS |

ERINEVAD SAUNATÜÜBID JA NENDE TERVISTAVAD OMADUSED Soome saun, aurusaun, infrapunasaun, soolasaun, suitsusaun – kõik nad puhastavad ja tervendavad, kuid olenevalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Vaatleme lähemalt, millist mõju erinevad saunatüübid tervisele avaldavad!

Soome saunas on õhk kuum ja kuiv ning ruumi seinad on reeglina kaetud puitlaudisega. Astmeline lava võimaldab nautida erinevaid temperatuure. Soojusallikaks on kuumad kerisekivid, millele leili viskamisega õhku lühiajaliselt niisutatakse. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39 kraadini, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37 kraadi lähedal.

Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Samal ajal lõdvestuvad lihased ja langeb keha soojusakumulatsioonivõime.

Türgis on aurusauna ehk hamam’i traditsioon kestnud vankumatult aastatuhandeid ning toonud ka meie kõnepruuki ja kultuuriruumi mõiste Türgi saun. Aurusaun levis ka Põhja-Venemaale, kus see sai nimeks banja. Tänapäevane aurusaun ongi sarnane Vene saunaga, kuid seda köetakse veidi teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub.

Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega.

Aurusaunal on mitmeid teraapilisi omadusi – tänu suurele niiskusesisaldusele ja kuumusele on aurusaun tõhus terviseparandaja bronhiaalastma, bronhiidi, ülemiste hingamisteede katarri, köha, häälekäheduse, mitteakuutsete reumaatiliste vaevuste ning liigesevalude korral. Tugiprotseduurina on aurusaun kasulik ka inimestele, kellel on unehäired, häiritud naha verevarustus, kuiv ja pragunenud nahk, lihasepinged ning tundlikkus äkiliste temperatuurimuutuste suhtes.

Naha aurutamine aitab vabaneda

58 | kevad 2021

Saun vähendab stressi ja ärevust ning parandab saavutusvõimet ja loovust.

igapäevastest pingetest, lõdvestuda ja taastuda. Niiske kuumus stimuleerib hästi nahaaluste veresoonte verevarustust ja puhastab intensiivselt nahka.

Soolasaun on kõige leebem saunaliik ja on sobilik ka neile, kes suurt kuumust ega õhuniiskust ei talu. Et õhutemperatuur saunas on ligilähedane toatemperatuurile, võib ühekordne viibimine soolasaunas kesta isegi kuni 60 minutit.

Sool on rahvameditsiinis juba ammu tuntud oma erakordsete omaduste poolest. Soolaga hõõrumine saunas mõjub nahale kooriva hooldusena ja saunast väljudes tundub nahk tõeliselt siidisena. Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele.

Temperatuuri mõjul avanevad poorid ja soolasaunas imendub sool väga efektiivselt – organismi jõuavad ligi 80 soolas sisalduvat mineraali. On ju teada fakt, et mitmed neist imenduvad paremini läbi naha, näiteks eelistavad paljud magneesiumi seespidisele manustamisele jalavanne.

Kui 20. sajand oli elektrikerisega sauna võidukäik, siis infrapunasauna võib julgesti nimetada 21. sajandi saunaks. Infrapunasaunas õhku

ei kuumutata ja auru ei kasutata.

Infrapunakiirgus kandub nähtamatute valguslainetena läbi õhu ja soojendab otseselt, ilma ümbritsevat õhku kütmata. Saunas puudub elektrikerisele omane õhu ionisatsioon, sest pole silmale nähtavat hõõgumist. Kui traditsioonilised saunad tekitavad pärast protseduuri kasutajaile kerge väsimustunde, siis infrapunasaunad lisavad hoogu ja reipust.

Insfrapuna toimel soojenevad nahk ja nahaalused koed ning nahaalune rasvakiht vaatamata sellele, et õhutemperatuur püsib seda tüüpi saunas vaid 35–45 soojakraadi juures.

Ka higistamine on infrapunasaunas võrreldes tavasaunaga kuni kolm korda intensiivsem. Infrapunasaun aitab organismist välja viia jääkaineid, parandab lihastoonust ja on tõhus tselluliidi vähendaja. Samuti kiirendab see akne, psoriaasi, ekseemide, nahapõletuste ja haavade paranemist; vähendab stressi ja väsimust ning tugevdab organismi immuunsust.

Allikad: Tamara Habicht “Eesti saun”, Elmut Laane ja Rein Suija “Saun ja tervis”, teraapia.com

JANNO PÕLDMA HEIKI ERNITS PRIIT PAJUSAAR LEELO TUNGAL

UUS

SUUR KOGUPERE SEIKLUS SAKU SUURHALLIS

VANA ÕUNAPUU SALADUS JA

LAVASTAJA Ain Mäeots KUNSTNIK Iir Hermeliin

AINULT

3

!

ST ETENDU

OSADES: Gerli Padar, Mait Malmsten, Vallo Kirs, Sepo Seeman, Jan Uuspõld, Elina Nechayeva, Priit Strandberg jt

PILETID MÜÜGIL

PILETITASKU.EE

korraldaB

| MAKSA TERVIS |

Enne suverõõme mõtle ka

MAKSA TERVISELE Maks on inimese suurim siseorgan ja jääb kõikidest inimorganitest suuruselt alla vaid nahale. Maks täidab organismis üle 500 elutähtsa funktsiooni.

Täiskasvanud inimese maks kaalub umbes 1–1,5 kilogrammi ja see on umbes sama suur kui jalgpall. Kuna maks on organismi loomulik filter ja kaitsja, on maksa tervis ülioluline.

TEKST: EINAR ELLERMAA FOTOD: Shutterstock

60 | kevad 2021

| MAKSA TERVIS |

S

üdameapteegi farmatseut Merile lisastressi. Kui sööme liiga palju, siis lin Israel on nimetanud maksa liigsed toitained säilitatakse tavaliselt neljaks suuremaks vaenlaseks rasvana. Ülekaal on üheks peamiseks alkoholi, valet toitumist, infektrasvmaksa põhjustajaks. Ülekoormasioone ja pikka aega ning suurtes kogustud maksa kohta kirjutas Egle Koppel: tes teatud ravimite võtmist. Kui alkoholi "Kui maksa funktsioonid on ülekoorväga kahjuliku mõjuga maksale ja üldse matud, siis maks ei saa teha oma tööd tervisele on inimesed üldiselt kursis, siis täiel võimsusel. Kannatavad rasvade, ebetervisliku toidu ning maksa tervise valkude ja süsivesikute ainevahetus seostest mõeldakse vähem. ning võib tekkida raskusi veresuhkru Maksaprobleemide ja haigusteni tasakaalu säilitamisega. Juba väiksemgi viib sageli vale toitumine – valgu ja häire võib nõrgestada immuunsust, vitamiinide puudus ning suure rasvapõhjustada energia langust ja allersisaldusega toidu liigtarbimine, eriti giaid. Kui immuunsüsteem peab iga õhtuti. päev töötama suurendatud koormusel, Egle Koppel kirjutas raamatus kaitstes sooletrakti, puhastades verd, "Maksa puhastamine taimetoiduga", et võideldes põletikega ja eemaldades head rasvad õiges koguses on patogeene, siis muutub ta nõrgaks. kehale ja maksa funktsioonide toimimiseks hädavajalikud.

Friikartulid, Maksal on raske kartulikrõpsud, peekon, töödelda küllastatud pitsa ja teised rasvu, rafineeritud samalaadsed toidud aga ei rasvu, transrasvu ole tervislikud, ja hüdrogeenitud kuna sisaldavad suures koguses rasvu. nn halbu rasvu.

Need rasvad on seotud paljude terviseprobleemidega, nagu diabeet, südamehaigused, sapikivid ja rasvmaks.

Maksal on raske töödelda küllastatud rasvu, rafineeritud rasvu, transrasvu ja hüdrogeenitud rasvu.

Vale toitumine ei ole üksnes rasvarikka toidu söömine, vaid ka eluviis, millesse ei kuulu korralik ja regulaarne toitumine.

Sageli võetakse päeval vaid suupisteid ja õhtul süüakse kõht täis kogu päeva eest.

Merilin Israel rõhutas, et sellisel moel pikema aja jooksul toimides on ülekaal garanteeritud, eriti veel siis, kui argielust puudub vähimgi füüsiline aktiivsus.

Seetõttu võib paljude terviseprobleemide algpõhjuseks olla ülekoormuse tõttu häiritud maksa funktsioneerimine."

Maks ei anna ise ei valuga ega muul viisil algavatest probleemidest märku.

Võib kuluda üsna kaua aega, enne kui selgub, et maksale on liiga tehtud.

Tihti peavad nahk, soolestik, neerud, kopsud ja teised organid hätta jäänud maksa töö üle võtma. See koormab ka nende tööd ja võivad ilmneda mitmesugused sümptomid üle kogu keha.

Maksa töö hõlbustamiseks tuleb hoida soolte sisu piisavalt pehme. Selleks tuleb juua piisavas koguses vett. Toitu maitsestades võiks kasutada võimalikult vähe soola ja pipart ning selle asemel kasutada seedimist soodustavaid ja maksa abistavaid maitseaineid, näiteks küüslauku, punet, salveid ning rosmariini.

Allikas: Suve Ootel

Kõik, mis on maitsev, pole tervislik, eriti suurtes kogustes.

Maksa koormamine

Ülesöömine paneb maksale suure koormuse. Ülesöömine võib kaasa tuua ka vajalike ensüümide puuduse kehas, mis tekitab maksakevad 2021 | 61

| NUTIKAD VIDINAD |

Tehnika abil TERVISLIKUKS

Mida enam tehnika areneb, seda enam soovivad inimesed olla kursis oma tervisega.

Tervislike eluviiside poole aitavad tänapäeval püüelda mitmed spordirakendused ja tehnikavidinad, mis motiveerivad parema mina nimel pingutama.

TEKST: EINAR ELLERMAA FOTO: Shutterstock

62 | kevad 2021

| NUTIKAD VIDINAD |

KES JA MIKS VÕIKS SPORDIKELLA KASUTADA?

Nutikell randmel on muutumas justkui kohustuslikuks aksessuaariks, mis muu hulgas ka tervist monitoorida aitab.

Foto: Unsplash

Spordikella võiksid kasutada kõik inimesed, kes regulaarselt spordivad. Kindlasti ka harrastajad, kes alles või taasalustavad aktiivsema liikumisega. Korralik spordikell motiveerib trenni minema, seal pingutama ja regulaarsemalt treenima. Spordikell annab tagasisidet nii kasutaja puhkeaja kui ka treeningute kohta. Veel annab kell soovitusi koormuste suurendamise või hoopis vähendamise kohta, et vältida traumasid, mis võivad kaasneda ületreenimisega.

Nuti- või spordikell?

Piirid nutikate seadmete vahel on hägustunud ja kellade puhul on tihti keeruline määrata, mis on täpselt milleks mõeldud. Spordikelladel on üldjuhul ka aktiivsusmonitori funktsioonid ja enamik neist toetavad kasvõi mingil määral ka nutikella funktsioone. Sama kehtib ka nutikellade puhul, mis suudavad üldjuhul randmelt samme lugeda ja neil on olemas lihtsamad spordifunktsioonid, nagu pulsi, kiiruse ja teepikkuse mõõtmine. Või saab kasutada toetavaid vidinaid: telefoni, tahvlit, pulsivööd.

Nutikell on olemuselt justkui nutiseadme pikendus, isegi selle tehnoloogia on telefoni omaga sarnane. Nutikellal on erinevalt spordikellast ja aktiivsusmonitorist oma operatsioonisüsteem, mis võimaldab otse sellele rakendusi laadida.

Nutikella kasutamisel ei ole vaja telefoni ega mõnd teist nutiseadet taskust välja võtta või pidevalt kaasas kanda. Nutikellalt saab vastata kõnedele ja teatud mudelite puhul ka sõnumitele, näeb e-kirju, kalendrit ning teavitusi, sealhulgas sotsiaalmeedias toimuva kohta. Osa kellasid toetab ka navigeerimist, muusika kuulamise võimalust jne. Enamasti on nutikelladel puutetundlik ekraan ja need näevad väga stiilsed välja, disaini tõttu on neid sportliku tegevuse ajal aga ebamugavam kanda.

Nagu nimigi ütleb, on spordikell mõeldud peamiselt sportimiseks. Spordikella peamine erisus ja tugevus on selles sisalduvad kohandatavad spordiprofiilid. Kella funktsioon on kõikvõimalike andmete mõõtmine, et toeta-

da kella kasutajat valitud sportlikus tegevuses parima saavutuseni jõudmisel.

Spordikell mõõdab suurt hulka näitajaid ja võimaldab kogutud andmete põhjal analüüsida treeningu kestust, kiirust, pulssi, magamise kvaliteeti ja kasutaja hetkevormi. Kell kogub andmeid ja annab nende põhjal tagasisidet ning võimaldab seadmega ühendatud rakenduse kaudu kasutajal tulemustest graafikute ja tabelite näol hea ülevaate saada. Spordikell on kasutatav iseseisva seadmena, aga sellele on teatud mudelite puhul võimalik lisada ka eraldi pulsivöö või tempomõõtja. Disainilt on spordikell enamasti lihtsam, aga samas mugavam kanda ja uuematel mudelitel on juba ka puutetundlik ekraan.

Spordi- või pulsikellaga ning nutitelefoniga seotud rakendused

Need nutikad kaaslased töötlevad kellalt saadud info kasutaja jaoks visuaalselt arusaadavasse vormi ja annavad mitmete näitajate kohta tähtsat teavet.

Kindlasti on spordikellad liikumist motiveerivad, ent need võivad tekitada ka häirivat sõltuvust. Osa kellasid annab järgmisele treenituse tasemele jõudmiseks endast häälekalt märku või kui jääd kauemaks paigale, siis antakse sulle kohe liigutamiskäsklus – siin võid siiski jälgida oma keha, kui see on ikka väsinud ega taha enam liikuda, siis puhka.

Selleks et oma kellast põhiinfo kätte saada, läheb vaja nutitelefoni ja vastavat äppi. Sellised rakendused on väga motiveerivad, sest aitavad jälgida treeningu, näiteks jooksu või rattasõidu trajektoori ja kiirust. Lisaks õpetavad paljud rakendused sind joostes oma läbitavaid

Ka telefoniga ühilduv nutikaal on terviseteekonna jälgimisel abiks. Foto: Pixabay

vahemaid kasvatama ja jagavad soovitusi õigeks hingamiseks, lõdvestuseks jms.

Treening- ja toitumiskavade rakendused

See liik nutikaid kaaslasi sisaldab harjutuste kogumeid ja toitumissoovitusi.

Olemas on eri spordialade ja mitmete raskusastmetega harjutuskavu, et iga huviline just kõige õigema leiaks. Üks tuntumaid on MyFitnessPal, mis aitab üldisemalt viljeleda tervislikku eluviisi koos toitumiskavaga.

Toitumisrakendused võimaldavad jälgida kaloraaži ja toidulaua mitmekesisust. Leidub ka selliseid rakendusi, mis tuletavad sulle meelde, millal peaksid vett jooma. kevad 2021 | 63

REKLAAM

LOOBU SUITSETAMISEST JA ALKOHOLIST

KODEERIMISE ABIL Võimsad sõltuvused, nagu suitsetamine ja alkoholism, jäävad sageli võitmatuks. Mida teha, kui oma tahtejõust jääb väheks, räägib hüpnoterapeut Margus Pariots.

Mis selles halba on, et mõnuained tekitavad kiiresti hea tunde?

Halb on see, et mõnuainete tarvitamine tekitab sõltuvust. Alguses piisab hea tunde tekitamiseks väikesest kogusest mõnuainest ehk ainult ühest suitsust või ühest kogusest alkoholist. Aga hiljem ei suuda aju enam väikeste kogusWHJD VDPDVXJXVW KHDG WXQQHW HKN NDLͤ tekitada ja inimene vajab sama tunde tekitamiseks järjest suuremaid koguseid.

Mis selle vastu aitab?

Hüpnoos ja kodeerimine aitavad kõige paremini sõltuvustest vabaneda.

Mida tähendab kodeerimine?

Kodeerimine on sõltuvusahela katkestamine ajus ühe seansiga.

Kui kaua see aega võtab?

Sõltuvusest on võimalik vabaneda kodeerimise abil kahe tunni jooksul.

Kuidas see kodeerimine ikkagi tegelikult töötab?

veloleku ajal ja meile jääb kõik paremini meelde, sest me ei tegutse samal ajal.

Nii et seisund ei ole kuidagi ohtlik. Ja mõtete muutmine positiivses suunas ei ole samuti ohtlik. Vastupidi, uus mõtlemis- ja käitumisviis on väga kasulik.

Kas teisele inimesele saab alkoholivõi suitsetamisvastast koodi peale panna tema teadmata?

56 690 462

Kahjuks ei saa. Seda on väga palju meilt küsitud, aga kahjuks pole see võimalik.

Inimene peab ise tahtma sõltuvusest loobuda ja ise kohale tulema.

Kas inimene jääb seansi ajal magama või on ärkvel?

Inimene on magamise ja ärkveloleku seisundi vahel. Ta veel ei maga ega ole ka enam päris ärkvel. Sisendamine ja uue käitumismustri loomine saab toimuda ainult kuulmise teel. Sest kui inimene ei kuule, ei saa temaga kontakti ja mitte midagi tema ajus ei muutu. Sõltuvus asub ajus ja seetõttu peab muudatus toimuma ka ajus.

Inimene viiakse kergelt meditatiivsesse seisundisse. See võimaldab ligipääsu alateadvusele. Kui alateadvus on avatud, on võimalik inimese mõtlemist ja käitumist muuta väga lihtsalt ja kiiresti paremuse suunas. Ehk et seansi ajal tekib inimese ajus uus mõtlemis- ja käitumismuster. Ning ta ei tarvita pärast seanssi enam sõltuvusaineid ega tegele sõltuvuskäitumisega.

Kui pikaks ajaks saab kodeerida?

Kas kodeerimine on ohtlik?

Mida te inimestele lõpetuseks soovitate?

Absoluutselt mitte. Kodeerimine toimub meditatiivses seisundis. Meditatiivne seisund on selline une-eelne lõdvestunud seisund, mida kõik inimesed kogevad nagunii vähemalt kaks korda päevas. Me oleme samasuguses seisundis enne magamajäämist ja pärast ärkamist. Ehk meie mõte liigub meditatiivses seisundis aeglasemalt kui ärk-

Õnneklubi MTÜ Keskuse 1, Märja, Tartu Margus Pariots

Kuigi kodeerida saab ükskõik millise tähtaja peale, pole sellel mõtet. Kodeerimise mõte on sõltuvusest igaveseks loobuda. Kui kodeerida mingi kindla tähtaja peale, jääb inimene seda tähtaja lõppu ootama ja pärast tähtaja lõppemist hakkab uuesti suitsetama. Seetõttu me ei pane mitte kunagi tähtajalisi koode, vaid kodeerime kogu eluks.

Ärge laske oma sõltuvusel ennast juhtida, vaid otsige abi kohe – enne kui on hilja. Kui kopsuvähk on välja löönud, sureb inimene tavaliselt kolme kuu jooksul. Ärge lükake abi saamist päevast päeva edasi. Olge teie targemad ja otsige abi kohe – siis, kui see veel võimalik on.

Õnneklubi MTÜ Herne 2, Tallinn Anna-Liisa Jaakson

53 053 060

Õnneklubi MTÜ Riia mnt 92, Pärnu Diana Gurimski

56 627 030

www.onneklubi.ee onneklubi@gmail.com

| HOOLITSUS |

Protseduuride abil

TRIMMI

Salongides ja stuudiotes pakutakse üha enam erinevaid keha vormimise teenuseid ning protseduure, mis aitavad kaasa soovitud toonuse saavutamisele. Vaatame lähemalt, millega tegu ja kuidas need toimivad.

TEKST: LIISBET SAUE TOIMETAS: SIGRID SÕRMUS FOTOD: Shutterstock

Rullmassaaž

Rullmassaaži puhul on tegemist massaažiga, mille käigus spetsiaalne masin mõjutab efektiivselt kogu inimese lümfisüsteemi, parandades ühtlasi naha elastsust ja ainevahetust ning vähendades lümfivedeliku seiskumist ja kudede turset. Üldiselt on rullmassaaži tööpõhimõte lihtne: masina puidust rullikud keerlevad ja rulluvad vastu keha erinevaid piirkondi, stimuleerivad sellega lihaseid, nahka ja vereringet ning aitavad kaasa lümfivedeliku liikumisele. Massaaži kogemiseks on spetsiaalselt välja töötatud erinevad poosid, mis hõlmavad kogu keha.

Lümfisüsteemi masseerimine on oluline, sest tema ülesandeks on hävitada baktereid, tugevdada immuunsüsteemi, filtreerida kehast kahjulikke aineid ja juhtida organismis vedelikke. Kui lümfisüsteemi töö on häiritud ja vedeliku teekond kehas takistatud, võivad tekkida tursed. Rullmassaaži ülesanne on stimuleerida välimisi lihaseid ning aktiveerida keha, mille tulemusel langeb ka kehakaal, vähenevad tursed ja tselluliit.

Rullmassaažimasinate sisse on paigaldatud infrapunalamp, mis aitab massaa-

ži toimet kuni 70 protsenti suurendada.

Sealt kiirguv soojus tungib sügavamatesse naha kihtidesse, soojendades keha ja nahka ning laiendades veresooni, mis aitab kaasa ladestunud mürkainete väljaviimisele organismist. Ühtlasi on infrapunalampidesse integreeritud ka kollageenifunktsioon, mis aitab kaasa naha toonuse tõstmisele.

Kokkuvõttes aitab rullmassaaž parandada lümfi- ja vereringlust ning ainevahetust, vähendada turseid ja raskustunnet jalgades, rikastada kudesid toitainete ning hapnikuga. Enne massaaži ja massaaži ajal on oluline juua palju vett, sest massaaž aktiveerib vedeliku liikumise ning vastasel juhul võib tekkida vedelikupuudus. kevad 2021 | 65

| HOOLITSUS |

EMS-treening

EMS-treening kujutab endast lihaste stimuleerimist elektriimpulssidega, mille võimsus ja sagedus on kontrollitud. Täheühend EMS viitab elektromüostimulatsioonile. Tegemist on personaaltrenniga, kus riietutakse spetsiaalselt välja töötatud varustusse ning tehakse 20 minuti jooksul treeneri juhendamisel erinevaid jõu- ja lõdvestusharjutusi.

Harjutuste tegemise ajal saadavad seljas oleva vesti elektroodid lihastesse elektriimpulsse, mille tulemusel tõmbuvad lihased kokku kordades kiiremini ja intensiivsemalt kui jõusaalitrenni ajal.

Erinevalt klassikalisest treeningust saavad ühe EMS-treeningu ajal koormust kõik lihased üle keha. Ühtlasi saavad koormust ka lihaste sügavamad kihid, mis muidu tähelepanuta jäävad.

Kuigi sõna elektriimpulss võib kõlada hirmutavalt, siis tegelikult ei ole tegemist millegi ohtlikuga. EMSi tehnoloogia imiteerib lihtsalt kehaomaseid närviimpulsse, mis igapäevaselt lihastööd korraldavad. Kasutatav elektrivool on vähese tugevuse ja madala sagedusega ning saadetakse lihastesse impulssidena intervallide järgi.

66 | kevad 2021

LPG-massaaž

LPG endermoloogiline massaaž on raviliik, milles on ühendatud nii üld-, lümfi-, punkti- kui ka jalatallamassaaž. LPG massaažisüsteemi leiutas Prantsusmaal arsti ja inseneri haridusega Louis-Paul Guitay, kelle nime esitähtedest on tulnud ka massaaži nimi. Meetodit kasutatakse juba 1986. aastast alates. Kui esialgu oli see mõeldud taastusravi jaoks, siis hiljem muutus see populaarseks ka ilusalongides.

Protseduuri käigus pööratakse erilist tähelepanu probleemsetele piirkondadele, näiteks puusad, kõht ja tuharad, sest LPG-massaaž mõjutab nahaaluskude, mis stimuleerib lipolüüsi ja ainevahetust ning elavdab pindmist vereringet ja lümfiringet.

Protseduuri eesmärk on mõjutada organismi tööd mehaanilise stimulatsiooni käigus. Selle tulemusel saab ennetada ja parandada näiteks ainevahetuse, vereja lümfiringe ning seedimisega seotud probleeme. Samuti aitab LPG-massaaž võidelda tselluliidi, liigse kehakaalu, lõtvunud ja vajunud naha, tursete, lihasepingete ning väsimusega.

Allikad: Beautiful Me kehasalong, Roll Studio, treeningstuudio HAF, KehaSpa

delfi.ee/tellikogupakett

Eesti kõige mitmekülgsem digipakett Tutvumishind 1 euro/kuu

11 väljaannet + Delfi tasuline sisu

Jagamisvõimalus 4 sõbraga

Lisainfo: klienditugi@ekspressmeedia.ee või 680 4444