Start (kevad 2022) by Delfi Meedia

SQUASH –

FÜÜSILISELT INTENSIIVNE MALEMÄNG

MIKS ON PULSI JÄLGIMINE OLULINE?

MATKAMISENTUSIAST

KERTU JUKKUM

KÕNDIMISEST EEMALE JA ENDANI

HIND 2,49 EUROT

772733

204017

ISSN 2733-2047

JOOSTA VÕI KÕNDIDA?

Kevad 2022

Lohesurfar Kristiin Oja: merel kaovad kõik argimured

Kelly Sildaru TAVALINE TÜDRUK EBATAVALISTE SAAVUTUSTEGA

| peatoimetaja veerg |

TÄHELEPANU,

valmis olla, start!

Kaanel: KELLY SILDARU Foto: KRISTJAN JÄRV Müts: RED BULL (ERAKOGU) Dressipluus: ROXY (SPORTLAND) Jakk: ROXY (SPORTLAND) Stiil: MERIT BOEIJKENS Meik: SIGRID SAAR Soeng: CAROLYN PAJULA

ida lähemale suvi jõuab, seda pingsamalt võtame luubi alla oma bikiinivormi. On ju aeg keha, mis sai talvehooajal kenasti üleriiete alla ära peidetud, nüüd taas päevavalgusse tuua. Kuigi pole kedagi, kes oleks vaadanud meie talvise vormiga rohkem tõtt kui me ise, tundub ikkagi sageli vastu suve, nagu näeksime seda pikkade riiete alt avanevat vaatepilti ise samuti esimest korda. Nagu omamoodi reaalsuskontroll. Ükskõik kui šokeerivalt vaatepilt ei mõjuks ja ükskõik kui ahvatlev see teinekord ei tunduks, ei maksa seepärast vaadata veel kiireid tulemusi lubavate dieetide poole või vihtuda nõrkemiseni trenni teha. Tühja sellest, kui ei jõuagi enam sel aastal ideaalvormi! Õnneks me siinsetel veergudel kiiretest (ja vihastest) meetoditest juttu ei teegi. Küll aitame spordialasid tutvustavate lugude läbi viia lugejaid kokku mõne enda jaoks uue ja vahva harrastusega. Niipea kui spordist saab meeldiv hobi, ei ole see enam üksluine tüütu kohustus, vaid ootad seda sama pikisilmi nagu nädalavahetuse koosviibimist sõpradega või igaõhtust sukeldumist oma lemmiksarja või -raamatusse. Sellest saab elustiil! Niisiis kui sulle ei meeldi joosta, jaluta! Kui sul on vaja ala juurde püsima jäämiseks, et see pakuks mõnusat närvikõdi või adrenaliini, proovi surfi! Muidugi nagu ütleb lohesurfar Kristiin Oja, tasub viimasega olla isegi ettevaatlik – harrastus on sõltuvust tekitav ja nii võib juhtuda, et sinu elu jääbki sõltuma tuuleprognoosidest. Matkamisentusiast Kertu Jukkum tunnistab seevastu, et jõudis matkamiseni hoopis sunniviisiliselt. “Olin linnastunud maalaps, kel nõukogudeaegsetest vettinud telkidest tõsine trauma hingel.” Kuidas ja millega matkamine ta siis ikkagi ära võlus? Kohe saad teada! Seekordse ajakirja avame aga hoopis värske olümpiamedalisti Kelly Sildaruga, kes eelistab nimetada oma sporditegemist samuti pigem elustiiliks kui tippspordiks. Saime värske olümpiamedalistiga kokku seal, kus ta poolteist nädalat varem pidulikult vastu võeti – Rotermanni kvartalis. Mis siis ikkagi nende kinnaste ja klambritega olümpial juhtus? Mida on sport Kellylt omal ajal röövinud, mida kinkinud? Neid ja paljusid teisi Kelly mõtteid saad lugeda juba järgmistel lehekülgedel. Mõnusat lugemist!

REKLAAM TOIMETUS Peatoimetaja: RIINA PALMISTE Kujundaja: MARJU VILIBERG Keeletoimetaja: HELINA KOLDEK Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

TRÜKK PRINTALL

MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@ekspressmeedia.ee KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@ekspressmeedia.ee HELDIN JEGIS heldin.jegis@ekspressmeedia.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti Kojukanne: AS Express Post tellimine@expresspost.ee tel +372 617 7717 AS Eesti Post info@post.ee tel 1661

KERLY VAHUR kerly.vahur@ekspressmeedia.ee JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@ekspressmeedia.ee RACHEL BRANTEN rachel.branten@ekspessmeedia.ee

Ajakiri Start! on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

| kaanepersoon |

OLÜMPIAMEDALIST

Kelly Sildaru. TAVALINE TÜDRUK EBATAVALISTE SAAVUTUSTEGA

Öö vastu 15. veebruari jäi paljudel eestlastel lühikeseks. Olime telekate ette aheldatud, peopesad higistamas. Ja siis see juhtuski! Kelly lõpetas meie jaoks 12 aastat väldanud medalipõua taliolümpiamängudel. 22. veebruaril võeti värske pronksmedalist Rotermannis pidulikult vastu. Nüüd, poolteist nädalat hiljem seisame jälle siin. TEKST: Riina Palmiste FOTOD: Kristjan Järv RIIDED JA TOSSUD: Sportland MÜTSID: erakogu STIIL: Merit Boeijkens MEIK: Sigrid Saar SOENG: Carolyn Pajula TÄNAME: Golden Club

4 | kevad 2022

Müts: Red Bull (erakogu) Dressipluus: Roxy (Sportland) Püksid: Nike (Sportland)

| kaanepersoon |

lm on kevadiselt päikseline, aga parasjagu karge. Kõrgete hoonete vahele tekkinud tuulekoridoris lõikavad tugevamad iilid läbi lihast ja luust. Äsja kõlekülmast Pekingist naasnud talisportlane ei lase end sellest suurt heidutada. Ta võtab vapralt kaamera ees üha uusi poose ja valmistub meile endast ja oma tegemistest rääkima. Edukale olümpiasooritusele lisaks jõudis Kelly hiljuti veel ühe tähtsa verstapostini. Temast sai X-mängude ajaloo edukaim teismeline, kellel on õnnestunud võita kõige rohkem medaleid. Päev enne Pekingist koju jõudmist selgus, et tänutäheks suurjeooneliste saavutuste eest on meie noor spordisangar pälvinud presidendi teenetemärgi. Jõuda selleni juba 20. eluaastaks (Kelly tähistas 17. veebruaril oma 20. sünnipäeva – toim) on isevärki saavutus. Põhjust endale uhkelt vastu rinda koputada oleks niisiis küll ja veel. Ometi jääb sportlane oma saavutustest rääkides võrdlemisi tagasihoidlikuks. Nagu ta peagi ka ise avaldab, on ta ennast ise tundnud alati lihtsalt ühe täiesti tavalise tüdrukuna. Tavalise Kellyna.

Mitte tippsport, vaid elustiil

Tippspordiks ei taha Kelly ise oma sporditegemist kuidagi nimetada. Ammugi mitte tööks. “See on rohkem nagu elustiil minu jaoks. See ei ole ... Okei, ma ei saa ju öelda, et see ei ole sport,” naerab ta ja lisab siis: “Aga ma tunnen tõesti, et freestyle on teistsugune sport. Eks ikka teed eesmärgipäraselt trenni, aga see ei ole ikkagi päris see, mis kergejõustiklased või murdmaasuusatajad teevad.” Mõte spordist muutus Kelly hinnangul tema jaoks väga palju ka pärast seda, kui ta lõpetas isaga treenimise. “Hakkasin siis sporti rohkem enda jaoks tegema. Muidu ma lihtsalt kulgesin mingis rütmis kaasa justkui, aga nüüd pärast seda olen ise rohkem fokuseeritud ja vaatan spordile natuke teise külje alt.” Niisiis – kuigi paljudele eestlastele jäi kripeldama 2018. aasta olümpia, millest Kelly oli sunnitud vigastuse tõttu eemale jääma, usub noorsportlane ise, et oligi alles praegu suurvõistluseks küps. “Kui hakkasin 2017. aastal 2018. aasta olümpiaks ette valmistuma, siis see ettevalmistus oli midagi hoopis muud kui nüüd. Toona ei osanud ma ise ka medalist unistada, sest ma ei

saanud olümpia väärtusest selliselt aru,” avaldab Kelly. Ta jääb hetkeks mõttesse ja teatab siis, et vast oligi 2018. aasta olümpia esimene, mida ta üldse ise televiisorist vaatas. Kusjuures jälgitud sai pigem ainult enda ala. Mis seal salata – noorelt alustades oledki karusselli peale kistud juba enne, kui seda kõike endale päris selgelt teadvustada oskad. Teadlikkus oma saavutustest tuleb hiljem tagantjärele. Sama kehtib Kelly sõnul X-mängudega. “Kui ma selle spordiga tegelema hakkasin, siis ma isegi ei teadnud, mis asi see X Games on. Ma isegi absoluutselt ei mäleta, kui vana ma võisin olla, kui ma esimest korda sellest teada sain. Kas ma seda kunagi üldse vaatasin? Mul pole aimugi. Lihtsalt üks hetk olin ise X Gamesil,” naerab äsja võistluste edukaimaks teismeliseks tituleeritud vigursuusataja.

“Ma ei tea, kui palju seal võistlejaid oli, aga kui ma poodumile ei saanud, hakkasin igatahes nutma.”

Müstiliselt kadunud kindad

Seda, et freestyle on olemuselt vabam sport, on olnud näha ka tüdrukute omavahelisest suhtlusest, mis on alati paistnud väga teineteist toetav ja kannustav. “Meil sellist rivaalitsemist ei ole jah. Vähemalt mina ei ole oma silmaga näinud. Kõik elavad kogu aeg võistlustel üksteisele kaasa,” jagab Kelly. Ometi saime kõik pärast olümpiat lugeda Kelly müstiliselt kadunud kinnastest. Samuti ei andnud skeptikule lõpuni rahu korduvalt lahti läinud suusaklambrid. Kas ei või olla, et õhkkond sportlaste vahel on ainult pealtnäha nii sõbralik ja viisakas ning tagaselja ollakse ikkagi valmis teineteisele kanna peale astuma? “See on tõepoolest ikka küsimärgi all, mis nendest kinnastest sai,” naerab

Kelly. “Võib-olla see oligi see üks kord, kui keegi üritas saboteerida. Ma ei tea. Samamoodi olen tagantjärele mõelnud, et see, et mul suusk jalast ära tuli, võis täpselt samamoodi olla. Enne kui läksin pargisõidu finaalis kolmandat sõitu tegema, üritas Mihkel klambril tugevust juurde keerata. Mul olid klambrid niigi lõpus, aga ta kontrollis, kas ikka on. Tavaliselt peaks klambril olema nii, et kui keerad lõppu ära, siis sa ei saa enam edasi keerata, aga sellel klambril sai. Ehk võib-olla oli keegi sellel klambril midagi ära surkinud.” Nagu ütleb Kelly ise, siis spekulatsioonid jäid õhku, aga ega reaalsuses ei tea tõde keegi ja küllap pole mõtet ka end oleksite-poleksitega liialt vaevama jääda.

Võidust tähtsam sooritus ise

“Viimasel paaril aastal ei keskendu ma nii palju võitmisele, vaid oma sooritusele, et ma ise oma sõiduga rahul oleksin. Tulemus – see on lihtsalt tagajärg,” räägib Kelly. “Tihtipeale ongi olnud nii, et olen küll kuskil võistlusel poodiumile saanud või isegi võitnud, aga soorituse endaga pole kuidagi rahule jäänud. Siis tundub ka võitmine või poodiumil olemine kuidagi poolik. Muidugi me kõik tahame võita. See on ju siiski sport. On tore, kui jõuad poodiumile. Aga see ei ole kindlasti see, millele keskendun.” See, et võitmine ei ole Kelly jaoks eesmärk omaette, ei tähenda, et temas poleks võistlusjanu. Sellest rääkides meenub neiule üks tema esimesi sportlikke heitlusi Männiku karjääris – vettehüppevõistlused. “Ma vist olin sel ajal äkki viieaastane. Võistlused toimusid kolmes klassis: meeste-, naiste- ja lasteklassis. Ma ei tea, kui palju seal võistlejaid oli – seda ma ei mäleta –, aga kui ma poodumile ei saanud, hakkasin igatahes nutma. Kuniks siis vanemad teatasid mulle, et Kelly, ära muretse, sa võistlesid naisteklassis. Sinu autasustamine alles tuleb.” Nagu Kelly ise ütleb, siis küllap näitab toonane pettumus poodiumilt kõrvale jäämise pärast selgelt, et võistlusjanu oli temas olemas juba siis. “Eks ma ikka tahan võita. Aga kas ma olen selle nimel valmis ükskõik mida tegema, peaasi et ma võidaksin? Pigem mitte,” mõtiskleb neiu. Küll on ka nüüd täiskasvanueas olnud üksikuid võistlusi, kus ta on läinud viimasel sõidul tegema midagi täiesti uut. “Kas või nüüd, kui ma rennisõidus maailmameistriks tulin. kevad 2022 | 5

| kaanepersoon | Dressipluus: Roxy (Sportland) Püksid: Nike (Sportland)

Viimane hüpe, mis ma seal tegin – ma ei olnud seda kunagi varem teinud. Läksin lihtsalt võistlusel proovima, kas tuleb välja. See võib-olla ikkagi näitab ka natuke võidujanu,” pakub Kelly, et eks võistlus iseendaga jääb alati. Tahe ennast tõestada ja ületada.

Tahe olla tavaline

Aega röövib see elustiil – nagu Kelly ise nimetab – omajagu. Eriti võistlushooajal. Kolm-neli nädalat võõrsil, nädal kodus ja nii jälle otsast peale. Ka need vähesed kodus veedetud päevad kipuvad täituma kõiksugu kohustustega, mis on jäänud välismaal olles oma aega ootama. Seega kui küsin, mida Kelly olümpiakülast koju naastes kõige enam ootas, on vastus kiire ja ootuspärane. Oma voodis magamist, äratuskellata ärkamist ja muidugi taaskohtumist oma kaheaastase koerakese Kiraga. Samas on Kelly sellesama orav rattas elustiili sees ju sõna otseses mõttes üles kasvanud. Küllap tuli juba noorena tiheda võistlusgraafiku tõttu loobuda nii mõnestki klassiõhtust, kooliekskursioonist või lihtsalt lõbusatest koosviibimistest eakaaslastega. Kas ta tundis juba siis, et pidi ikkagi spordi nimel kuigi palju 6 | kevad 2022

“Mul oligi selline tunne, et ma hästi palju pendeldasin kõigi vahel ja mul ei olnud seda oma kohta.”

siinsest sotsiaalelust kõrvale jääma või on see arusaamine tulnud hiljem tagantjärele? “Ma mingil hetkel võib-olla tundsingi – ja see on tegelikult siiamaani –, et ma ei arva ise, et ma mingi hull sportlane oleksin ja vajaksin erikohtlemist. Ma tunnen, et ma olen täiesti tavaline inimene. Täiesti tavaline Kelly. Lapseeas oli sellist kohtlemist hästi palju, tegelikult siiamaani. Ülitihti see mind ikkagi häiris. Tahtsin ka olla tavaline koolilaps, kes saabki kogu aeg koolis olla või kes saabki minna klassiekskursioonile. Või kui ta jätab üks päev trenni minemata, siis sellest ei juhtu midagi.” “Tagantjärele vaadates oli ikkagi mingi periood – ma arvan, et see oligi kuskil põhikooli lõpu kanti, seitsmes-kaheksas klass –, kus mul oli tegelikult väga raske oma kohta leida. Eks klassides on ikka mingid grupid välja kujunenud, aga kuna ma olin palju ära, ei kuulunud ma otseselt ühtegi neist. Kui tagasi tulin, siis mäletangi, et suhtlesin

vahepeal ühtedega, siis teistega. Mul ei olnud isegi selliseid kindlaid sõpru, et kui tulen tagasi Eestisse, siis tean, et nad on mu sõbrad ja saan nendega koos midagi teha. Tihti oligi enam-vähem nii, et sa üritad küll vahetunnis kellegagi juttu teha, aga nad räägivad mingitest oma teemadest. Sa oled kõigest nii palju eemal olnud, et ei saa üldse aru, millest jutt käib. Siis sa lähed proovid kellegi teise juurde istuda, aga muster on sama. Mul oligi selline tunne, et ma hästi palju pendeldasin kõigi vahel ja mul ei olnud seda oma kohta.”

Mõtete suunamine kui Kelly super-power

Kuigi sportlaskarjääri nimel on tulnud tõesti paljust loobuda, on teekonnast samavõrd palju positiivset kaasa võtta. Kuidas Kelly ise näeb? Mida on sport talle kõige rohkem õpetanud? “Päris palju on silmaringi avardanud. Samamoodi seda, kuidas rasketes olukordades toime tulla. Eks ka suhtlusoskust hästi palju. Võib-olla eeskätt just

ISAINED

LIK KU

LO O PÄ

õrna

LU KO

| kaanepersoon | meediaga suhtlemist. See

“Sport võib annab hästi palju ka muuks eluks olulisi oskusi.” küll õpetada sulle Kõige enam rõõmustab vaimset tugevust, aga et Kelly aga viimastel aastatel mentaalse arengu aru saada, miks sa mingil toimunud üle. “Olen tõesti enda pooles nii palju uusi hetkel mingit moodi käitud vaimses külgi avastanud. Spordil on kindlasti väga suur osa selles või reageerid ja kuidas kõiges. Samas, sport võib nende olukordadega küll õpetada sulle vaimset tugevust, aga et õpiksid aru toime tulla – seda saama, miks sa mingil hetkel peab õppima.” mingit moodi käitud või reagee-

Müts: Red Bull (erakogu) Pluus, püksid ja jope: Roxy (Sportland) Tossud: Nike (Sportland) 8 | kevad 2022

rid ja kuidas nende olukordadega toime tulla – seda pead ise juurde õppima. Sport ainuüksi seda sulle ei anna.” Kelly usub, et väga suur osa tema mentaalses arengus on kanda spordipsühholoogil, kellega on eelmisest kevadest saadik koostööd tehtud. “Tunnengi, et just selle aja jooksul olen hakanud endas uusi külgi märkama või aru saama, miks ma midagi mõtlen ja kuidas eri olukordades toime tulla. See on nii lahe tunne, kuidas suudan ennast vaimselt kontrollida või oma mõtteid suunata. Tunnengi vahepeal, nagu see oleks minu super-power. Nii võimas lihtsalt!” Kuigi see ehk tavavaatajale enamasti välja ei paista, tunnistab Kelly, et eks enne sõite ja trikkide tegemist ole siiski hirm naha vahel, mis vajab maandamist. “Mõnikord on see lihtsalt selline hea ärevus, et davai, lähen teen ära. Teisel korral on tõsisem hirm, et sa parema meelega ei teekski seda trikki, aga tead, et pead tegema, et ennast ületada. Ma arvan, et ma ikkagi suhteliselt igapäevaselt maadlen mingite asjadega. Kõik inimesed ei oska sellest aru saada tõesti. Aga kui olen pärast võistlusi emaga rääkinud ja öelnud, kuidas olin täna enne sõitu nii närvis, siis mu ema on ikka seepeale öelnud, et jah, seda oli näha. Ehk lähedasemad, kes mind rohkem tunnevad, oskavad seda võib-olla rohkem näha. Nad teavad, kuidas see närvisolek minu kehakeeles väljendub.” Nüüd ongi koos spordipsühholoogiga tööd tehtud selle nimel, et mitte keskenduda ärevusele, vaid pigem sooritusele endale. “Sellest on päris palju kasu olnud.” Veel tunnistab Kelly, et on õppinud viimasel ajal oma keha ülihästi tundma. “Saan aru signaalidest, mida mu keha mulle annab. See võib küll kõlada nüüd nagu mõne esoteeriku või pendlikeerutaja jutt, aga see on see, kuidas ma tunnen. Tean nüüd juba enam-vähem, kuidas mu keha toimib, kui mitu võistlust suudan järjest teha või kui pikalt mu keha koormusele vastu peab,” avaldab Kelly, et just sellestsamast sisetundest ajendatuna jäeti eelmise aasta lõpus ühele võistlusele minemata. “Mu keha ei oleks vastu pidanud ja olümpia oli juba nii lähedal. Ma ei tahtnud ennast üle koormata.”

| kaanepersoon | Kampsun: Roxy (Sportland) Müts: Red Bull (erakogu) Püksid ja tossud: Nike (Sportland)

On näha, et Kellyl läheb veospordist rääkides silm põlema. “See on tõesti hästi lahe. Näitab, kuidas koer sind usaldab. Näiteks hästi palju on seal võistlusel just veetakistusi ja enamik haskisid pelgab vett. Kira veel eriti. Mulle tunduski hästi raske see, kuidas ma ta veetakistustest üle saan. Mõnikord hakkasin teda lihtsalt vette sikutama, aga lõpuks sain aru, et ta tuleb palju parema meelega, kui läheme koos. Isegi kui tegime seda esimest korda, siis pärast võistlust sain kohe aru, kuidas saaksin teda hoopis paremini suunata või aidata.” Kuna koer saab alles kaheaastaseks, ei ole veel rohkem võistlema jõutud. “Ma eelmisel talvel oleksin tahtnud temaga ka mõnel suusavõistlusel käia, aga siis ta oli veel liiga noor. Suvel ka, kui mingid rattavõistlused vahepeal toimusid, juhtusin alati ära olema.” Takkaotsa sattus koerte suvelaager, kus osalemisest Kelly väga unistas, enda treeninglaagriga täpselt samale ajale. “See sarnaneb nüüd võib-olla natuke sellele, nagu kunagi koolis oli, kui tahtsid hullult klassiekskursioonile minna,” naerab Kelly, et esialgu oli väga raske valida. Küll jõuti viimaks treener Mihkliga kokkuleppele, et olümpia-aastal peab peale jääma ikkagi treeninglaager ja küll järgmisel aastal jõuab ka koertelaagrisse.

“Ma ei arva ise, et ma mingi hull sportlane oleksin ja vajaksin erikohtlemist.” Psühholoogia, modellindus, treeneripaberid ja koerasport

Kelly tunnistab, et psühholoogia, millest ta väga vaimustunult räägib, tõesti väga paelub teda. Seda, kas ta seda ühel päeval ka ülikooli õppima läheks, ei julge ta siiski lubada. “Olen sellele ülipalju mõelnud küll. Samas mõtlen, et kui ma juba midagi õppima lähen, võiks see olla midagi sellist, millest on mulle ka tööalaselt kasu. Ma ei näe ennast otseselt psühholoogina töötamas. Küll olen mõelnud lühemaid koolitusi läbida,” kergitab ta oma tulevikuplaanidelt saladusloori. Ta ei välista turundust ega ettevõtlust ning tahaks ühel hetkel ära teha treeneripaberid. Samamoodi on paar aastat tagasi Fitbiti moelavale kõndima kutsutud neiu unistanud alati modellinduse vallas rohkem kätt proovida. “Ma ei ole seda 10 | kevad 2022

väga palju teinud, aga nii palju, kui olen, siis mulle endale hullult meeldib. Ma muidugi nüüd ei tea, kuidas see mulle siis meeldiks, kui peaksin seda tegema igapäevaselt. Kui kaks korda aastas teed, siis on ju muidugi tore.” Rääkides aga vabast ajast, siis viimasel ajal on Kelly avastanud enda jaoks veel ühe spordiala – koeraspordi. “Ma olen nii lühikest aega selles valdkonnas sees olnud, et ma ei ole kindel, kuidas seda kutsuma peab, aga põhimõtteliselt on see veosport. “Suvel teeme bikejoring’ut ehk mina olen rattaga ja tema rakmetega veab mind. Talvel on skijoring ehk siis sama asi murdmaasuuskadega.” Üheskoos on käidud juba ka esimesel võistlusel Poolas. Sedakorda hard dog race’il ehk takistusjooksul koos koeraga.”

Ees ootab välja teenitud puhkus

Loo valmimise ajaks on Kelly põrutanud Prantsusmaale võistlema, mis viimaks tugeva tuule tõttu ära jäetakse. Nädal hiljem sõidab ta Roxy tiimi tüdrukutega Šveitsi – koos minnakse mäele ja surfama, et hooajale auga välja teenitud punkt panna. Kevade poole plaanitakse minna veel sõpradega Põhja-Soome sõitma, pärast mida saab viimaks aja rohkem maha võtta ... et siis suve lõpus taas uue hooaja ettevalmistusega algust teha. Loodetakse, et ehk õnnestub pääseda Uus-Meremaale treenima. Edasise dikteerib juba võistluskalender ise. Üks on aga selge – nelja aasta taga ootavatele järgmistele olümpiamängudele Kelly veel ei mõtle. “Aega on selle kiire asjaga,” ütleb ta naerulsui, et praegu, hooaja lõpus, oskab ta unistada üksnes puhkamisest ja suvest. “Need on kaks asja, mida ootan ja millest unistan.”

PARIM VALIK POPULAARSEID TOIDULISANDEID www.fitit.ee

21. mail 2022, Tallinna lauluväljakul Virtuaaljooks 1.–21. mail üle terve Eesti

Registreeri soodsalt aprilli lõpuni. Registreeri jooks.ee

| riietus |

KEVADEL

võib küll mõned kihid maha võtta, aga mitte kõiki Külmadel varakevadistel hommikutel võib vahel vaja minna isegi ühte kihti sooja pesu, sinna peale tuult, vihma ja külma tõrjuvat jakki ning windstopper-pükse. Kappi ei maksa ära panna veel ka kindaid ja mütsi. TOIMETAS: Sven Sula FOTOD: Shutterstock

ihilise riietumise mõte on lihtne: alumised kihid peavad töötama drenaažina, ise kuivaks jääma ja juhtima kehast eralduva niiskuse ülemistesse kihtidesse. Ülemised kihid aga seisavad hea selle eest, et niiskus saaks sealt hõlpsalt aurustuda. Lisaks sellele on kihtidega mugav treenimisel kehatemperatuuri reguleerida, neid vastavalt vajadusele eemaldades või lisades. Nendes kihtides pole kohta niiskust siduvatele kangastele, vaid kasutatakse n-ö tehnilisest kiust tekstiile. Hea

tehnilisest materjalist riietus on suhteliselt kallis, kuid tasuv investeering. Õige hoolduse korral peab ka kõige kõvemat vatti saav treeningriie vastu üle viie aasta ja väga sageli seda välja vahetada pole vajadust.

Arvesta temperatuuriga

Lihtne rusikareegel võiks olla aktiivse treeningu puhul see, et õue minnes oleks pisut jahe olla. Treenima hakates kehatemperatuur tõuseb ja külmatunne kaob peagi, kuid pole karta, et hakkab palav. Hea nipp on 10 kraadi reegel,

Kuidas kihid töötavad? • Esimene kiht – juhib niiskust kehast eemale Selle kihi moodustavad alus- ja spordipesu. Sobivad tehnilistest ehk funktsionaalsetest kiududest tekstiilid. Aluspesu ja spordipesu moodustavad ühtse drenaažisüsteemi, mis lubab nahal kuivaks jääda. • Teine kiht – reguleerib temperatuuri Kiht peab vastutama selle eest, et vältida liigset maha jahtumist või ülekuumenemist. Siia sobivad vahel ka naturaalsetest materjalidest soojustuskihid, mis tagavad mugava ja muutuvale ilmastikule sobiva soojusisolatsiooni. • Kolmas kiht – kaitseb ilmastiku eest Välimise kihi peamine funktsioon on kaitsta tuule ja kõige selle eest, mida vanajumal taevast alla kallab – vihm, rahe, lumi. Ja tegema seda kõike nii, et see ei takistataks keha vaba liikumist. NB! Kiht peab hingama ja laskma lenduda niiskusel, et sportija kaltsmärjaks ei muutuks. kevad 2022 | 13

| riietus |

Spordirõivaste hooldamine mis soovitab riietuda nii, et kui väljas on 6 kraadi sooja, valid riided, millega mugav jalutada 16-kraadises soojas. Isegi kui termomeeter näitab juba 10–15 kraadi sooja, võib tuul lõõtsuda ikka veel päris külmalt ja õige nurga alt tulles lõigata läbi luust ja lihast. Tuulise kevadilmaga on parim valida lühikeste varrukatega jooksusärgi peale õhuke jooksujope ja pikad liibuvad jooksupüksid. Vihmase ilmaga tuleks selga panna vett hülgav jooksujope. Kui õhk soojeneb, kui temperatuur on +15 kraadi või rohkem, saab jooksmisel hästi hakkama lühikeste varrukatega või varrukateta särgiga. Lühikesed püksid või jooksuretuusid on mõnus valik veidi soojema ilmaga.

Olulised ka tempo ja maastik

Jooksuriietuse valikut mõjutab ka tempo: mida kiiremini silkad, seda vähem riideid selga. Sörkija ülakeha jahutab palju kergemini kui jalad, mis püsivad pidevas liikumises. Seetõttu võib jalga jätta õhema kihi riideid. Jooksma minnes on alati hea arvestada ka maastikuga. Kui linnas saad enamasti hakkama tavapäraste jooksuriietega, siis metsa võiks selga panna pikkade varrukatega jooksusärgi, jalga aga paksemad sokid ja pika säärega püksid, mis kaitsevad okste ja kriimustuste eest. 14 | kevad 2022

Pesemine taastab ja säilitab rõivaste eriomadusi ning parandab materjali efektiivsust. Kõiki patenditud kangastest (Gore-Tex, eVent, Polartec vms) rõivaid pesumasinas tavaprogrammiga pestes on aga suur oht, et nende kangaste omadused halvenevad. Tavaprogramm ja kõva väänamine muudavad kangaste hingavust, veepidavust ja muid omadusi halvemaks. Enamikul pesumasinatel on spordirõivaste pesurežiim. See ongi tehtud jälgimaks, et pesemine ei muudaks tehniliste tekstiilide eriomadusi. Pesta ei tohiks pesupulbriga – see sisaldab vees mittelahustuvaid osakesi, mis ummistavad funktsionaalseid kiude. Vali õige vedel spordipesuvahend! Loputusvahend rikub spordiriideid. Tosse pesumasinas pesta ei ole tark.

Toidulisand ei asenda tasakaalustatud ja täisväärtuslikku toitumist ega tervislikke eluviise.

SUUNTO 5 PEAK Sportlasele ja matkajale UUS

Saadaval MATKaSPORT kauplustes ja e-poes Järve Keskus I Ülemiste Keskus I Rocca Al Mare Keskus Pärnu Keskus I Tartu Lõunakeskus I Jõhvi Pargi Keskus

matkasport.ee/suunto

| jalanõud |

Kas sul on ikka

ÕIGE JALATS?

Sellel on põhjus, miks spordipoodides nii suur jalatsivalik on. Vähim, milleni ebamugav või vale jalats viib, on rakk või sisse kasvanud varbaküüs. TEKST: Teele Teder FOTOD: Shutterstock

sin sportimine pakub tegevust jalatallast pealaeni ulatuvale paljudest liigestest, luudest ja lihastest püsti pandud keerulisele süsteemile. Jalad on kogu selle kuningriigi tugisambad ja kui nendega on midagi valesti, võib olla üsna kindel, et probleem hakkab aeglaselt, kuid kindlalt ülespoole ronima, mõjutades põlvi, puusi, selgroogu, rühti ja kõnnakut. Tundub uskumatu, kuid valesti valitud spordijalats võib välja lüüa seal, kus jalgadega pole esmapilgul vähimatki pistmist.

See, mis teeb uskumatult heaks jooksutossu, teeb väga halvaks jõusaalijalatsi. Just seetõttu valib vähegi arukas sportija jalavarju ala järgi, mida harrastab, et harjutada oleks lihtsam, turvalisem, mugavam ja lõppude lõpuks efektiivsem. Spordijalatsi kõige tähtsamad omadused on mugavus, põrutuskindlus, toestus ja kaal. Oluline on teada – igal sammul, mis trennis teed, langeb jalale koormus. Pehmendav vahetald aitab seda koormust ja põrutust leevendada. Väga laia puuga lüües võib jalatsid jagada kahte rühma.

Tempo- ja kardioalade jalatsid. Nende alade puhul on oluline vähendada jalgadele langevat äkk-koormusi. Jalatsite tallamaterjal on harilikult pehmem ja neelab lööke jooksmisel, hüppamisel, tantsimisel jms. Vastavalt alale toestatakse neis ka erinevaid jalapiirkondi. Jõualade jalatsid. Nende alade puhul tehakse harjutusi tavaliselt ühe koha peal ja raskusi tõstes. Jalanõude tallad ja kannaosad on kõvad, et võimalikult palju jõust suunduks üles upitatavale raskusele, mitte ei sumbuks pehmetes taldades.

Vali ala järgi

Jalatsi otsimisel on võimalik sukelduda peensustesse, mis arvestavad jala iga kühmu ja sedagi, missugune on sinu kõnnak. Selleks on spetsiaalsed poed – sageli ühe ala kesksed – ja ostmiseks tuleb varuda aega, sest suure tõenäosusega tuleb kevad 2022 | 17

| jalanõud |

Valesti valitud spordijalats võib välja lüüa seal, kus jalgadega pole esmapilgul vähimatki pistmist.

ära proovida kümneid jalavarje, millele eelnevad jalalaba skannimine ja mõõtmised. Asjatundlikku abi saab muidugi ka suurematest spordipoodidest, kuid mitte kunagi supermarketist. Kui ise pole viitsimist põhitõdesid selgeks teha, siis pigem tasubki minna kohe asjatundjate juurde. Nii on see pea alati näiteks hea jooksujalatsi puhul. Rütmikateks rühmatreeninguteks jooksujalats ei sobi, sest liikumise iseloom on sootuks teine. Esiteks kahjustavad külgsuunalised liikumised jalatseid ja teiseks ei paku jooksususs piisavat küljetuge ega summuta piisavalt päkale suunatud lööke. Kuna jooksmisel puudutab esimesena maad kand, paigutatakse sinna ka summutav materjal. Nii et kui meeldivad siseruumides tehtavad kardiotreeningud, näiteks tantsutunnid, Zumba ja aeroobika, otsi jalatseid, mis pakuvad külgmist tuge ja pehmust kogu talla ulatuses. Saalialad, nagu korvpall, squash, sulgpall, tennis ja võrkpall, vajavad jalatseid, mis suudavad taluda kiireid suunamuutmisi. Iga ala jaoks on oma jalats ja valimine on seetõttu ka lihtne. Niisama palli patsutamas võib omal vastutusel käia ka lihtsamates tossudes. Üks olulisemaid asju, kui otsida jalavarje koolilapsele võimlas toimuvateks tundideks, on vaadata, et taldadel oleks märge non marking. Ka õuetunnid sisaldavad sageli vigastusohtlikke külgliikumisi, täisvereline jooksujalats ei sobi ka sinna.

Jooksulajats kõndimiseks ei sobi

Ka tervisekõnd vajab oma spetsiifikaga jalatsit. Nende soetamisel tuleb arvestada, et kõndimisel tabab (tihtipeale erinevalt jooksmisest) maad tugevamini just jala kannaosa. Olenevalt kasutusel olevast kõndimise tehnikast toimub see kellel suurema põrutusega, kellel nõrgemaga. Kepikõndjatel on see surve väikesem või ka suurem vastavalt valitud tempole ja tehnikale. Sellise löögi tasandamiseks peavad kõndimisjalanõud olema turvalise kannaosaga ja sujuva ülemineku ehk rulluvusega. Kõndimisjalatsite päkaosa peab olema stabiilne, ainult parajalt vetruv ja hästi painduv. Liialt jäiga tallaga jalatsid ei paindu koos jalaga, hakkavad jala liikumisele vastu võitlema ja loksuma ega ole mugavad. Kõige paremini aitab õige ala jaoks jalatsi leida aga müügikonsultant spordipoes. Seega küsi kindluse mõttes kindlasti oma valik üle või lase tal soovitada sobivaid mudeleid. 18 | kevad 2022

Massaaž peaks kuuluma iga füüsiliselt aktiivse inimese elustiili juurde, tippsportlasele on see aga sama vältimatu osa päevast nagu treening. Selline tugitool on praktiliselt nagu personaalne massöör, kes on ööpäev läbi sinu käsutuses just siis, kui sul seda tarvis on. Olgu siis enne või peale trenni või juhul, kui lihtsalt vajad üht korralikku lõõgastust. Magnus Kirt MM hõbe 2019 odaviskes

UUE PÕLVKONNA MASSAAŽITOOLID

Talisman Stuudio, AL Invest OÜ , Laki Ärikeskus, Värvi 5, A-145. info@talismanstuudio.ee vaata lisainfot: www.talismanstuudio.ee; helista: 50 25 350

| liikumine |

Joosta või kõndida, kumba eelistada ja

KUIDAS VALIDA? Kevad on käes, ilmad muutuvad järjest soojemaks ja aina enam tekib soov õues aega veeta. Paljude jaoks tähendab aga kevade tulek taas võimalust värske õhu käes sportima hakata. Kõige levinumad trenni tegemise viisid on jooksmine ja kõndimine, kuid kuidas nende vahel valida? TEKST: Mariann Vilbre FOTOD: Shutterstock

20 | kevad 2022

| liikumine |

õned teavad juba täpselt, milline treening nende kehale kõige paremini sobib ja mis aitab neil oma eesmärke kõige kiiremini saavutada, teised aga on alles oma sporditeekonna alguses ning see võib põhjustada teatud nõutust. Kuidas siis otsustada, kas kevadise päikese kätte astudes alustada kerge sörgi või tempoka jalutuskäiguga? Tegelikkuses on nii kõndimine kui ka jooksimine suurepärased trennitegemise viisid. Kummagi kohta ei saa öelda, et üks oleks kindlasti teisest parem, pigem sõltub treeningu valik sinu enda eesmärkidest, treenitusest ja soovidest. Kui kindel eesmärk on kaalukaotus, siis oleks targem mõelda jooksmisharjumuse tekitamise peale. Joostes kulutab inimene rohkem kaloreid, mis tähendab, et kaalunumber hakkab alanema kiiremini. Teisalt aga on ka kõndimisel hulk kasulikke tegureid, mis muu hulgas aitavad samuti kaalunumbrit kontrolli all hoida. Jooksmine ja kõndimine on treeningutena üsna sarnased, oluline on lihtsalt meeles pidada oma võimeid ja soove. Nii kõndimist kui ka jooksmist peetakse vastupidavustreeninguks ja nende peamine kasutegur tervisliku eluviisi seisukohalt on südame-veresoonkonnahaiguste ennetamine.

Teisalt aga ei pea kõndimist vaatama kui ettevalmistust jookmiseks. Ka kõndimine üksi suudab pakkuda parajat koormust ja toredat ajaviidet. Minimaalselt soovitatakse päevas liikumisele kulutada umbes 30 minutit. Tihti ei pea selle saavutamiseks isegi oma päevaplaani suuri muudatusi tegema. Võib lihtsalt näiteks autoga tööle või poodi sõitmise asemel sinna jalutada, head ilma nautida ja seeläbi oma tervislikku seisundit parandada. Kui rahulik tempo ja lühikesed vahemaad juba igavavõitu tunduvad, saab hakata tempot tõstma, ette võtta pikemaid matkasid ning isegi raskuseid lisada. Samuti soovitatakse jooksmise asemel esialgu tegeleda kõndimisega suurema kehakaaluga inimestel. Seda nii sellepärast, et joostes langeb jalale kuni kolmekordne kehamass, mis on liigestele koormav, kui ka sellepärast, et kui keha ei ole kasvanud koormusega harjunud, on oht endale liiga teha suurem.

Kehale tuleb anda aega harjumiseks, tõsta koormust tasapisi ja nii võib rahulikest jalutuskäikudest jõuda maratonideni välja!

Jaluta, palju jaksad

Kõndimise kõige suurem pluss on kahtlemata see, et see on treening, mis on kõigi jaoks tehtav. Hoolimata inimese varasemast treeningkogemusest saab kõndimisega hakkama igaüks. Alustada saab väga rahulikult ja alguses ette võtta vaid lühikesed vahemaad. Näiteks kui oled juba pikalt mõelnud alustada sportimisega, kuid potentsiaalsed suured koormused ja algne vähene võhm on sind siiamaani tagasi hoidnud, siis kõndides saad rahulikus tempos oma eesmärkide poole liikuma hakata. Isegi kui pikemas perspektiivis on soov hakata käima jooksmas, siis ka sellisel juhul oleks parem alustada kõndimisest. Kohe jooksmisega alustades võib see osutuda liiga raskeks, mis võib mõjuda demotiveerivalt ja tekitada tahtmise trennitegemisest üleüldse loobuda. Kehale tuleb anda aega harjumiseks, tõsta koormust tasapisi ja nii võib rahulikest jalutuskäikudest jõuda maratonideni välja! kevad 2022 | 21

Naturaalne juukseid hooldav ja tugevdav šampoon sagedaseks juuste pesuks. Suurepärane kaaslane sportlastele ning basseini- ja jõusaalisõpradele.

Ära endale jooksuga liiga tee

Uuenduslik kahefaasiline juustesse jäetav spreipalsam annab juustele kohevust ning lisab sära. Lihtne ning trendikas soeng peale trenni ongi valmis! Professionaalse kvaliteediga tooted, ei sisalda silikoone, parabeene, paraﬁini, mineraalõlisid, DEAsid ja SLSe.

www.ilukaubad.ee

Jooksmise kasuks otsustamine on hea mõte nende inimeste jaoks, kes on enda kindlaks eesmärgiks seadnud kaalukaotuse. Joostes on võimalik kaalu kaotada oluliselt kiiremini kui kõndides, kuid meeles tuleb pidada, et ka vigastuste ja ületreenimise oht on suurem. Teadustöö on näidanud, et joostes kulutame rohkem kaloreid kui kõndides, mistõttu on jooksmine vööümbermõõdu vähendamiseks just see parem valik. Just nagu kõndimine aitab jooksmine parandada ka üldist tervislikku seisundit ning suurendab inimese võhma ja vastupidavust. Joostes peab aga olema tähelepanelik ja hoidma ennast ületreenimise tõttu tekkivate vigastuste eest. Vigastused tekivad peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, kui oled jõudnud oma treeningutega sinnamaale, et läbid nädalas juba üle 45 kilomeetri. Kui tegeled jooksmisega ainult oma tervise huvides, soovitatakse kilometraaži veidi vähendada. Teine suur põhjus vigastuste tekkimiseks on koormuse järsk kasv. See juhtub suurema tõenäosusega inimestega, kes alles alustavad jooksutreeningutega ega oska tihtipeale enda võimeid veel hinnata. Kõige tihemini vigastatakse jooksmise käigus puusi, põlvi, hüppeliigeseid või jalalabasid. Kui aga mitte üle pingutada ja enda keha korralikult ette valmistada, ei tohiks miski sind jooksmast tagasi hoida. Üldiselt kaalub jooksmise positiivne mõju meie tervisele alati üle vigastuste ohu. Oluline on lihtsalt oma keha kuulata ja murede korral treeneri, füsioterapeudi või arsti poole pöörduda.

Harjumus, mis püsib

Kõige olulisem on tegelikult aga see, et hoolimata sellest, kas oled otsustanud jooksmise, kõndimise või mõne muu treeningviisi kasuks, peab sellest saama harjumus, mis jääb püsima. Ei ole mõtet sundida ennast tegema midagi, mis sulle absoluutselt ei meeldi. Isegi kui oled endale eesmärgiks

Suurenenud magneesiumivajaduse korral

400 EXTRA direkt

suus lahustuvad graanulid • EXTRA TUGEV 400 mg magneesiumi • EXTRA KIIRE tarvitatav ilma vedelikuta

TERVISE HEAKS!

• EXTRA MAHLANE naturaalse apelsinipulbriga

ta Tarvit a

v ilma v

edeliku

Liikumine on võtmesõna paljude haiguste ennetamises ja ravis, samuti tervist tugevdava eluviisi kujundamises. Tänapäeval peetakse vähest liikumist neljandaks riskifaktoriks surma põhjuste seas maailmas. Liigutakse järjest vähem ja see mõjutab oluliselt südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi ning luu- ja liigesehaiguste levikut. Nii lüheneb elanike keskmine eluiga ja väheneb tervena elatud aastate arv. Igasugune füüsiline aktiivsus on parem kui mitte midagi. Isegi väikesed muudatused, nagu lifti asemel trepi kasutamine, jalgsi tööleminek või jalutuskäik lõunapausi ajal, võivad kaasa aidata füüsilise vormi parandamisele, kui need on järjepidevad ja regulaarsed. Terviseinfo.ee

seadnud kaalukaotuse, kuid tunned iga kord jooksma hakates vastumeelsust, on väga tõenäoline, et sellest sinu jaoks püsivat harjumust ei kujune. Füüsiline aktiivsus on terve olemise jaoks määrava tähtsusega, mistõttu tuleks leida endale tegevus, mida naudid. Seetõttu tasubki läbi mõelda ka oma päevakava ja leida, milline treeningviis sinna kõige paremini sobitub. Muidugi ei teki harjumused üleöö, kuid kui nende jaoks peab pidevalt millegi muu arvelt ohverdusi tooma, siis on väga väike tõenäosus, et need püsima jäävad. Kui jalutuskäik ega jooksmine sinu päevaga ei sobitu, siis püüa algust teha kasvõi lifti asemel trepi kasutamisega. Ka väikeste sammudega võib jõuda kaugele!

Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle ja närvisüsteemi talitlusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust. Suurem magneesiumivajadus on kasvueas noorukitel, aktiivselt spordiga tegelevatel inimestel, rasedatel ning eakatel, samuti vaimse ja füüsilise koormuse korral.

Allikad: healthline.com, terviseinfo.ee, nytimes.com Tootja: Protina Pharm. GmbH, Saksamaa. www.diasporal.ee Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 6A, 50412 Tartu. www.miecys.ee

| tark treening |

PULSI

Miks on jälgimine oluline? Targalt treenimisel tuleb mängu pulss. Kuidas pulssi lugeda ning millised sagedused on parimad, selgitab spordiklubi Golden Club personaaltreener ja treeningute juht Piret Käen. TOIMETAS: Teele Teder FOTOD: Shutterstock

ihtsalt öeldes on pulss südame löögisagedus. Pulss kiireneb ehk maakeeli süda hakkab kiiremini lööma, kui me räägime, liigume, teeme trenni või oleme ärevad, ning aeglustub, kui me jääme rahulikuks ja puhkame. Südamelihast saab treenida nii, et annad südamele erinevat koormust ehk tegeled südamelöögi kiirendamisega ja oskad südant ka maha rahustada.

Algaja treenija pulss

Iga päev me oma pulssi ei jälgi ega peagi jälgima, kui meil selleks põhjust ei ole. Põhjus tekib siis, kui sul on mõni

tervisemure, mille puhul sa ei tohi pulssi liiga kõrgeks lasta. Soovituslik on jälgida pulssi ka treeningu ajal, kui sa tegeled aeroobse treeninguga ja kindlasti ka intensiivsema kardio- ja lihastreeninguga. Seda just eriti algajate puhul, kelle tunnetus oma enesetundest ei pruugi väljenduda oodatud pulsisageduses. Algajate puhul on entusiasm ja tahe trenni teha väga suur ning võib juhtuda, et hoolimata kõrgest pulsist ei tunne nad end halvasti. Algajal treenijal on pulsi tõus ka väga kiire, kuid see ei tekita esialgu halba enesetunnet ja seetõttu ei saa algaja veel pulssi arvestada enesetunde järgi.

Erinevad pulsi vahemikud

Oluline ongi pulssi jälgida sellepärast, et sa eelkõige enda südamele liiga ei teeks ja oma “mootori” korras hoiaks. Lisaks on oluline pulssi jälgida selleks, et treenida südant tugevamaks. Selleks on vaja viia pulss erinevate tsoonide vahele seiklema. Kuidas teada, mis on kõige õigem pulss treenides? Pulssi on oluline jälgida kõige rohkem just vastupidavusaladel, nagu jooks, rattasõit, suusatamine jne. Jõutreeningul seda pingsalt jälgida nii oluline pole. Õige pulsivahemiku saab ligikaudselt välja arvutada vastavalt oma vanusele: naised teevad arvutuse 226 miinus oma vanus ja mehed 220 miinus oma vanus ning nii saadaksegi kätte oma maksimumpulss. Näiteks kui oled 35-aastane naine, siis sinu maksimumpulss on 226 – 35 = 191. Siit edasi saad maksimumpulsist arvutada tsoonid: 50–60% maksimumpulsist on n-ö soojenduse tsoon (näite puhul pulsisagedus 95,5–114). kevad 2022 | 25

Kujutletav sõber

Näiteks kui oled 35-aastane naine, siis sinu maksimumpulss on 226 – 35 = 191.

60–80% maksimumpulsist on aeroobne tsoon (näites 115–153), kus energiaallikateks on nii süsivesikud kui ka rasvad. Nagu näha, toimub siin energia tootmiseks ka rasvade lagundamine, sest rasvade lagundamiseks on vaja hapnikku, mis on aeroobses tsoonis treenides olemas, ja kõige üldisemalt võib öelda, et selles tsoonis saad kõige paremini rasvu põletada. Algajad võiksidki oma treeningud ohutuse mõttes just sellesse tsooni sihtida, mitte küll rasvapõletuse pärast, vaid ohutuse pärast südamele. 80% maksimumpulsist algab anaeroobne tsoon (näites üle 153), kus toimub energiatootmine ilma hapniku juuresolekuta ja energiaallikateks on ainult süsivesikud. Ainult selles tsoonis ei saa kaua treenida, sest see koormab südant väga, lisaks väsib kiirelt ka vaim, sa ei jaksa enam ja see omakorda annab tunda lihastes, kuhu hakkab kogunema laktaati, mis väljendub lihaste kiires väsimises ja kangeks muutumises, samuti tunned lihastes kerget valu, kibedust. See aga ei tähenda, et selles tsoonis treenida ei tohiks – vastupidi, siia tuleb ka sattuda, et vastupidavust ja kiirust veel rohkem arendada.

plaan võtta ning selle järgi treeninguid alustada. Näiteks algajatel on anaeroobse läve piir pigem madalamal kui 80% maksimumist ja treenima hakates tuleb see piir väga kiirelt kätte, pulss tõuseb väga kiiresti, sest vastupidavus on veel nõrk. Vastupidavuse ulatust näitab väga üldistavalt öeldes see, kui kõrgel sul anaeroobse läve piir on ehk kui suures vahemikus suudad aeroobselt (hapniku juuresolekul) treenida. Selle piiri tõstmiseks on vaja osata seal piiri lähedal ja seda aeg-ajalt ületades treenida. Kõige parem viis individuaalsete tsoonide väljaarvutamiseks on koormustestid, kus saad teada just endale sobivad tsoonid. Koormustesti tehakse nii jooksulindil kui ka rattal. Koormustesti jooksul mõõdetakse teatud aja tagant laktaati (sõrme otsast võetakse vereproov), mis näitab ära, millise koormuse juures sinu laktaaditase veres hüppeliselt kasvab. Vastavalt sellele saadki teada oma tsoonid, kus on sulle ohutu treenida, ja milliseid piire võid ületada, et südant ja vastupidavust treenida.

Teadlik treenimine

Kuidas pulssi jälgida/mõõta? Pulssi saad jälgida pulsi- või nutikellaga, millel on olemas vastav andur, mis mõõdab pulssi sinu käelt. Varem olid kasutusel pigem sellised andurid, mis seoti ümber rindkere ja kellalt said jälgida pulssi, kuid praegu on mugavam versioon otse käe pealt mõõtmine. Sellel, kas tegu on pulsi- või nutikellaga, ei ole vahet. Andurid on samad ja mõõdavad täpselt sama asja.

Need tsoonide kirjeldused on väga üldistavad ja tegelikult on nii südame kui ka vastupidavuse treenimiseks vaja käia kõigis neis tsoonides, kuid teadlikult. Jah, ka ainult ohutut joont hoides aeroobses tsoonis treenides treenid sa samuti end ja oma südant, aga kui tahad tulemusi kiiremini parandada, saada kiiremaks ja ka vastupidavamaks, siis tasub teadlikult valitud treening26 | kevad 2022

Pulssi saad mõõta ka manuaalselt. Selleks otsi sõrmeotstega pulsi tuksed üles (näiteks randme siseküljelt), vaata kella ja loenda, mitu korda 10 sekundi jooksul pulss lõi, korruta saadud arv kuuega ja saad teada, mitu lööki süda ühes minutis teeb. See ongi see sama number, mille järgi oma hetkeseisundit vastavasse tsooni määrata. Lisaks on sul võimalik pulssi hinnata ka enesetunde järgi. Kõige lihtsam viis selleks on tunnetada, kui lihtne sul oleks kaaslasega rääkida. Kui hingeldad ja kaaslasega rääkida on pigem kurnav, siis oled liiga kõrges pulsitsoonis. Võta tempot julgelt rahulikumaks ja too pulss alla. Selleks piisab näiteks jooksusammu vahele kergest paariminutilisest kõnnist. Kui tunned end kergemalt, võid rahuliku jooksusammuga uuesti alustada. Algajad võiksidki jälgida seda, et suudavad hoida oma jooksutempot aeroobses tsoonis ja kui pulss on liiga kõrge, siis käimisega see alla tuua ei ole üldse mitte patt, vaid väga tark tegu! Liiga kõrgel pulsisagedusel ja pikalt treenides oleme pidevas hapnikuvõlas, mida reedab juba meeletu hingeldamine. Sellega väsib organism väga ära. Samuti läheb sul taastumiseks ja järgmise trenni õigeaegseks alustamiseks oluliselt kauem aega kui sellisel juhul, kui hoiad pulssi rohkem all. Areng toimub ikka, ega see tulemata jää! Ja kui tippsportlaseks saada pole plaanis, siis ära lõhu ennast liiga kiirete tempodega ega ka liiga pikkade distantsidega. Ära sea eesmärgiks joosta kilomeetreid, vaid alusta kindlasti sellest, et jooksed aega – täna jooksen 25 minutit ja vahele kõnnin, kui läheb raskeks. Esiteks võtab see maha stressi kilomeetrite hulga ees ja teiseks on sul enesetunne pärast seda oluliselt parem ja ootad juba järgmist treeningut. Tee pigem lühemaid treeninguid ja sagedamini õiges pulsitsoonis, leia enda jaoks see õige jooksutempo, mitte ära lõhu end pikkade distantsidega, sest viimane kurnab sind nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kui oled juba piisavalt arenenud, võid loomulikult vastavalt enesetundele aega pikemaks nihutada ja ka kilomeetreid püüda. Treeni targalt, nii saad tugevamaks ja oled terve!

Pulsikell vs. nutikell

| jalgratas |

KEL RATAS VEEL HOOLDAMATA, saab varsti sabas seista

“Neile, kes oma jalgratta sügisel niisama kuuri seisma lükkasid, on mul kevadel ainult halbu uudiseid,” ütleb üle 20 aasta rattapoodi pidanud Tarmo ja näitab äsja keskjooksust välja kougitud laagreid. Kumbki ei liigu. TOIMETAS:

õiges, mis seotud ratastega, on Tarmo nii põhjalik, et kuuleb tihti – sa oled peast jalgratas. Sestap on ta õige inimene rääkima, mida saab kodus oma raudruuna juures enne hooaja algust ise ära teha. “Tänapäeva rattad on nii keerulised ja erinevad, et ilma tehnilise taibu ja osavate käteta ise tegelikult midagi väga ära ei teegi,” räägib Tarmo ning lisab: “Kui päris aus olla, ei saa päris kõigega hakkama ka iga mehaanik. Üks asi siiski on, millest ka kodune rattahooldus tegelikult algab – jalgratta puhastamine –, aga seegi tahab harjutamist. Mutrid ja poldid tasub ka üle käia.”

Sven Sula FOTOD: erakogu, Shutterstock

Šansid, et saad ratta hooldusest rutem kätte, kasvavad, kui viid selle sinna puhtana. Esiteks häälestab see positiivselt mehaanikut ja teiseks võib hooldusega kohe pihta hakata. Porist pilli tuleb kinni paakunud sodist küürida vahel isegi tunde. Töökojas lisab see arvele 15–20 eurot.

Kuidas ratast puhastada?

“Paljud soovitavad survepersurit, mina mitte, sest inimesed teevad asju sageli liiga südamega ja uhavad vee ning sodi näiteks jooksudesse. Soojal ajal ei pruugi märgatagi, et midagi nihu on, määre käib koos veega laagrites rõõmsalt ringi. Aga kui jätad ratta pikemaks seisma

või talveks külma kätte, on kuri karjas,” soovitab Tarmo pesta pigem lapi, harja, sooja vee ja nõudepesuvahendiga. Pärast pesu oleks hea panna ratas pikali kuivama, esmalt käiguvahetaja küljele, siis teisele. Tunnike ühele, tunnike teisele – sellest piisab. Kui ratas on lihtsalt tolmune, teeb töö ara ka kuiv lapp. Omaette kunst on keti, käiguvahetaja ja hammasrataste puhastamine. Kui seda ei tee, väheneb nende eluiga märgatavalt. “Kõige lihtsam on määrde ja liiva segu lihtsalt maha kraapida. Paljud entusiastid haaravad autodele mõeldud piduripuhastuse aerosoolide järele, aga nendega hooletult ringi kevad 2022 | 29

| jalgratas | käies on ratas mustem kui enne, riided rikutud ja raha ka rohkem kulutatud, kui asi väärt on. Keti saab hästi puhtaks lakibensiini ja lapi abil,” annab Tarmo vihje. Kui jooksudes pole käega lokse tunda, võib keti ära määrida, kummid korralikult täis pumbata ja sõitma minna. Loksude puhul vajad mehaanikut. Määrimiseks soovitab Tarmo kasutada määret, mitte pihustiga laiatarbeõli, mida sageli ka jooksudesse lastakse, pestes sealt välja viimasegi määrderaasu.

Neile, kes selle loo nüüd tuleviku tarbeks magnetiga külmiku külge panevad, on Tarmol veel üks sõnum. “Laske enne järgmist talve kummid pooltühjaks. Miinuste juures on kivikõvaks löödud kumm nagu plastmass ja praguneb. Kui kevadel selline rehv taas korralikult täis pumbata, tuleb ehk rahakoti rauad enne lahti lüüa, kui sõitma saad. Veel parem, pange ratas rippuma ja laske rehvid tössiks. Aga enne seda tuleks teha korralikus kohas hooldus, et poleks vaja kevadel töökodade uksi kraapida. Sügisel ja talvel on see soodsam ka.”

Millest alustada, kui plaanis rattaga sportida? 1. Mine oma sõiduriistaga rattapoodi või töökotta. Saad teada, milleks su jalgratas üldse võimeline on. Mehaanik vahetab välja kulunud osad (sageli piduriklotsid, rehvid, keti jne) ja seab ratta sõidukorda. 2. Lase häälestada ratas enda järgi. Õiges mõõdus ratas muudab sõidu mugavamaks, hoiab ära käte tuimuse, koormusvalu kaelas, õlgades, alaseljas ja põlvedes. 3. Polsterdatud rattapüksid on hädavajalikud. Paljudel sadulatel puudub pehmendus, sest need on loodud toimima koos rattapükstega. Muude rõivaste puhul väldi puuvillast ja riietu kihiliselt. 4. Ära unusta kiivrit! 30 | kevad 2022

Mis peab ratta küljes olema ja mis võiks olla? Kell, helkurid ja pimedas sõites tulede kasutamine pole lihtsalt iluasjad, vaid suisa kohustuslikud. Liiklusseaduse järgi peab iga alla 16-aastane juht sõitma jalgrattaga, kiiver peas. Ja mitte niisama kuklas tolknemas, vaid kindlalt kinni rihmutatud. Töökorras jalgrattal toimivad pidurid ja kell, lisaks on ees valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. NB! Pimedal ajal või halva nähtavuse korral sõites peab jalgrattal põlema ees valge ja taga punane tuli. Tänavarattal olgu ka porilauad Kui kõik eelnev on korras jalgratta puhul kohustuslik, siis on olemas terve rida mugavusvarustust, nagu pakiraam või eesmine korv. Mõlemad lisavad olulisel määral funktsionaalsust, aga ka turvalisust, sest sõitu segavad asjad saab käest ära panna. Eesti kliimas pole mõeldav sõita jalgrattaga, millel puuduvad porilauad. Vastasel juhul on rattur pärast sõitu porine ja mustaks võivad saada ka jalakäiad, kellest mööda sõidetakse.

3 d ü ü N

v t a t 1 aas

! d u t ända

KVALITEETSED VITAMIINID KOGU PERELE JUBA AASTAST 1959 LIVOL elustiiliprogrammi väljatöötamisel hindasid Skandinaavia teadlased erineva vanuse ja soo inimeste vajadusi ning pakkusid välja optimaalse lahenduse. Igaüks, kes võtab LIVOL-vitamiine süstemaatiliselt vastavalt personaalsele vajadustele, võib olla kindel, et saavutab just sellise toe, mida keha ja immuunsus kõige rohkem vajab. LIVOL töötas välja koordineeritud vitamiinisüsteemi Vitamiine ja toidulisandeid tuleb kombineerida vastutustundlikult, et kehale antaks vajalikke aineid õiges koguses. LIVOL on tasakaalustatud vitamiinisüsteem, mis on kohandatud parima efekti saavutamiseks. See on terviklik süsteem, kus üksteist täiendavad tooted moodustavad täiuslikult koordineeritud heaolusüsteemi.LIVOL vitamiinisüsteem on esimene omataoline tootesari: selge, lihtne ja kõigile kättesaadav. Toidulisandid on üks heaolu elemente LIVOL püüdleb terviku poole ja võtab arvesse iga organismi unikaalseid omadusi ning isiksust. Sõltuvalt soost, vanusest, kehalisest aktiivsusest, immuunsusest, toitumisharjumustest ja muudest teguritest vajab iga inimene erinevaid mineraale ja vitamiine, et olla terve ja tunda end hästi. Kõik LIVOL toidulisandid on kombineeritud. Sel viisil saate valida endale või oma pereliikmetele kõige sobivamad vitamiinid ja kohandada täiendavaid preparaate. Loomulikult soovitame lisaks konsulteerida perearsti või apteekriga või teha personaalseid teste vitamiinivajaduse kindlakstegemiseks. Millist LIVOL vitamiinisüsteemi me vajame? LIVOL-vitamiinisüsteemide väljatöötamisel hindasid Skandinaavia teadlased erineva vanuse ja sooga inimeste vajadusi, et leida optimaalne lahendus. Vastavalt teadlaste soovitustele on LIVOL vitamiinid jagatud kategooriatesse: • Vanuse järgi. Laste vajadus erineb suuresti vanematele vajalikest vitamiinide ja mineraalide hulgast organismis, seega on eraldi vitamiinisüsteemid lastele, noorukitele, täiskasvanutele ja eakatele.- Soo järgi. Naiste ja meeste organismid toimivad erinevalt, seega erinevad ka vajalike mikroelementide kogused ja suhted. LIVOL toodete puhul on sellega arvestatud • Elustiili järgi. Meie põhiandmed (nt vanus või sugu) ei ole veel kõik. Palju sõltub individuaalsest elustiilist ja vajadustest. LIVOL vitamiinisüsteemid on suurepärased nii neile, kes soovivad taimeekstraktidest jõudu ammutada kui ka neile, kes soovivad tugevdavad immuunsust ja on aktiivse eluviisiga. • Mõju järgi. Teatud hetkedel elus peame aitama kehal aktiveerida elutähtsaid funktsioone, seega oleme välja töötanud eraldi vitamiinisüsteemid immuunsuse, energia, iikumise, vaimse aktiivsuse jms jaoks.

LIVOL EXTRA elustiiliprogrammid Kõigi erinevate LIVOL EXTRA vitamiinisüsteemi kuuluvate toodete ühiseks osaks on pakendi alaääres paiknev värvijoonte koodsüsteem koos süsteemile viitava lisateabega, nagu nt „Aastaringne heaolu“. Iga loodud süsteem on kujundatud vastavalt teie elustiilile. Maksimaalse efekti saavutamiseks võib vitamiine koos tarvitada ilma, et peaks muretsema liigtarbimise pärast. Üks ja sama värvikood, mis ühendab erinevaid tooteid on ohutud tarvitada koos, suurendades seeläbi toidulisandite terviklikku toimet, mitte dubleerides üksteist, olles samal ajal ohutu tarbida, luues sünergilise efekti. Toodete valik on omavahel kombineeritav vastavalt soovile ja vajadusele, järgida tuleb värvijoonte sobivust. LIVOL vitamiinisüsteem "Loodusest inspireeritud" on mõeldud neile, kes eelistavad taimseid ekstrakte ja soovivad loodusest jõudu saada. LIVOL vitamiinisüsteem "Aastaringne heaolu" on mõeldud kõigile, kes soovivad end hästi tunda 365 päeva aastas ja tugevdada pidevalt immuunsust. LIVOL vitamiinisüsteem "Aktiivselte elavale inimesele" – neile, keda pidevalt ümbritseb tegevus, kes elavad äärmiselt kiires tempos, on alati hõivatud või kogevad sageli stressirohkeid olukordi. LIVOL vitamiinisüsteem "Neile kes soovivad saavutada rohkem" – inimestele, kes elavad füüsiliselt aktiivselt, treenivad või töötavad aktiivselt vaimses töös, õppides. LIVOL vitamiinisüsteem "Mõeldes naistele" – mõeldud naistele kes eelistavad terviklikku lähenemist tervisele. LIVOL lastele! Saage tuttavaks vallatute Livoli uute lastele mõeldud vitamiinisarja tegelastega. Need on lahutamatud sõbrad, kes õpetavad, et IMMUUNSUS ja selle teotamine on kõige tähtsam. Uued Livoli lastesarja tegelased soovivad saada iga väikese ja suure inimese asendamatuteks sõpradeks ning aidata neil end aastaringselt hästi tunda. Gazu, Tipo, Kipo, Imu, Moo Moo ja Mumu pole mitte ainult võluvad ja mängulised, vaid kasulikud ka immuunsusele! Miks valida LIVOL? • LIVOL vitamiinisüsteemid töötati Skandinaavias välja 1959. aastal vastavalt kõrgeimatele kvaliteedistandarditele, toodete hinnad on kõigile kättesaadavad. • Toidulisandeid on lihtne omavahel kombineerida, vitamiinid täiendavad üksteist optimaalselt ja annused toodetes on ohutud. • Terviklik lähenemine tervisele ja inimkehale. Süsteemides domineerib individuaalsus, mistõttu toidulisandite valimisel ja kombineerimisel üksteisega on nende mõju ja kasu kehale optimaalne. • Valmistamisel kasutatakse arenenud EC (enteric coating) tehnoloogiat. Koostisosad on kaetud spetsiaalse kihiga, mis kaitseb maohappe mõju eest, nii et ained vabanevad alles seal, kus need kõige paremini imenduvad. See tagab koostisosade maksimaalse imendumise ja efektiivse toime. • Mandlikujuline tablett – lihtsam neelata.

www.livol.ee

| rulluisutamine |

RULLID ALLA! Rulluisutamine on üks armastatumaid spordialasid, mis sobib kõigile sõltumata vanusest või eelnevast sportlikust taustast. Kergliiklusteel liuglemise võib käppa saada tõepoolest igaüks, kellel jagub piisavalt tahtmist ja pealehakkamist. TEKST: Riina Palmiste FOTOD: Shutterstock

la ajaloost rääkides ei lähe me aga tagasi mitte spordirajale, vaid 1760. aasta Londonisse peenele maskiballile, kus belglasest leiutaja John Joseph Merlin tutvustas oma uut leiutist – ratastega kingi. Kahjuks puudusid tema uiskudel pidurid. Ka tasakaaluga polnud kiita. Nii juhtus, et kui ta viiulit mängides peosaali vuras, sõitis ta vastu peeglit, lõhkus pilli ja sai ka ise raskeid vigastusi. Tänapäevaste neljarattaliste rulluiskude sünniks peetakse aga ameeriklase James Plimptoni leiutatud uiske, millel oli kaks

paralleelset rataste komplekti – üks paar jalatsi kanna all ja teine paar talla all. Tema disainitud uisud olid esimesed, millega sai sujuvalt kurve võtta ja uisutada ka tagurpidi. Plimptoni uisud tegid rulluisutamise nii lihtsaks, et tekitasid noorte seas esimese rulluisuhulluse. Sellest peale on rulluisutamise populaarsus olnud kasvuteel. Üheks suuremaks hiilgeajaks võib pidada 1970ndate diskoajastut. Rulluisutamine ei olnud korraga enam mitte ainult lõbus ajaviide, vaid uiske kasutati ka transpordivahendina ja kanti tantsupidudel

ketside asemel. Lähiminevikus kasvas rulluisutamise populaarsus märgatavalt 2020. aasta pandeemia ajal, kui inimesed otsisid viise, kuidas karantiini ajal turvaliselt meelt lahutada.

Kuidas rulluiskudega sõbraks saada?

Ei maksa arvata, et õpime kaheksal rattal liuglema üleöö. Seega kui tunned end alustades nagu lehm jääl, ei maksa veel sellepärast alla anda. Need, kes on lõpuks oma hirmud seljatanud ja tasakaalu leidnud, kinnitavad kui ühest suust, et pingutus on seda väärt ja küll lõpuks saab ka tehnika käppa. Muretse õiges suuruses rulluisud Päris sageli tuleb ette, et ei süveneta suurustabelisse ja ostetakse kogemata vales suuruses uisud. Paraku võivad vales suuruses rulluisud tekitada jalgadele ville ja panna end uiskudel kevad 2022 | 35

| rulluisutamine | ebamugavalt tundma. See omakorda võib viia kiiresti tasakaalu kaotamiseni ja viimaks panna sind ka raskemini kukkuma. Niisiis kontrolli kindlasti ostes uiskude suurustabelit, mõõda oma jalad mõõdulindiga üle ja osta alati õige pisut suuremad uisud. Alusta tasa ja targu Muidugi tekitab uus hobi elevust. Üks suurim viga, mida alustajad suures vaimustusjoovastuses tegema kipuvad, on kiirustada otsejoones rahvarohkele terviserajale või suure liiklusega maanteele. See on väga ohtlik! Kuigi see võib kõlada veidralt, siis alusta sellest, et pane kodus rulluisud jalga ja püüa neil lihtsalt püsti seista. Eelistatavalt alguses isegi vaibal või murul. Edasi harjuta oma kodu sissesõiduteel või kas või toas. Rulluisusaabastega harjumine, tasakaalu leidmine, pidurdama ja ümber pöörama õppimine on tõepoolest väga kasulik, enne kui kiirustad rahvarohkele kergliiklusteele või rulluisuparki. Samuti ei tasu kohe liiga enesekindlaks muutuda ja hakata liialt kiirustama. Juhul kui rulluisutamine pole veel täielikult käpas, võib liiga suur hoog olla äärmiselt ohtlik, sest sa ei suuda kiirust veel täielikult kontrollida. See omakorda võib lõppeda kukkumisega. Õpi ohutult kukkuma Küllap kukume alustades kõik ja mitte vähe. Siiski annab teadmine, kuidas seda õigesti teha, nii palju enesekindlust juurde. See on hädavajalik, et saaksid ratastel veedetud aega päriselt nautida. Üks lihtsamaid viise selleks on tasakaalu kadudes madalale kükki laskuda. See võimaldab paremal juhul uuesti tasakaalu leida või kui siiski ei õnnestu kukkumist vältida, on maapind lähemal ja vigastuseoht seeläbi väiksem. Väga oluline on vältida tahapoole kukkumist! Muidugi ei pruugi see

36 | kevad 2022

alati õnnestuda. Kui tunned siiski, et hakkad tahapoole kukkuma, proovi end kallutada kas vasakule või paremale. Otse tagumikule kukkudes on suurem tõenäosus vigastada enda sabakonti. Küljele kukkudes maandud lihasele. Hangi õige kaitsevarustus Kuigi on võimalik õppida n-ö ohutult kukkuma, juhtub vahel ikka õnnetusi – nii alustajatel kui ka professionaalidel. Ühed levinumad uisuvigastused on randmemurrud ja -nikastused. Seepärast on oluline investeerida randmekaitsetesse. Need on suhteliselt odavad ja tagavad, et sinu randmed püsivad õiges asendis. Seega isegi kui kukud, on väiksem tõenäosus luumurruks või nikastuseks. Mis veel? Nagu suure intensiivsusega ratastel spordialadega ikka, on ka rulluisutades oht peapõrutuse tekkeks. Leia niisiis sobiv kiiver juba enne õppimise juurde asumist. Muidugi ei maksa unustada ka küünarnuki- ja põlvekaitsmeid, mis aitavad sind hoida kõikvõimalike kriimustuste, sisselõigete ja verevalumite eest, mida tuleb asfaldil kukkudes ikka ette. Allikad: healthline.com, mentalfloss.com, healthpointe.net, solosportsworld.com

7 PÕHJUST, MIKS RULLUISUTAMINE ON TERVISELE HEA 1. On liigeste vastu hell. Erinevalt näiteks jooksmisest ei põruta uisutamine jalgu. Liigutus on sujuv ega kahjusta seetõttu liigeseid. 2. Hea kaloripõletaja. Näiteks 73 kg kaaluv inimene, kes uisutab ühtlase intensiivsusega 30 minutit järjest, kulutab treeninguga ligikaudu 267 kalorit. 3. Hoiab töös nii käed kui ka jalad. Rullisutamine pakub mõnusa koormuse kõigile lihasrühmadele. Kui põhilise koormuse saavad just reied ja tuharad, siis tasakaalu hoidmisega treenid ka käsi ja kerelihaseid. 4. Parandab tasakaalu ja koordinatsiooni. Uisutades õpid koordineerima nii oma tasakaalu kui ka jalgade liikumist, mis omakorda parandab ka üldist koordinatsiooni. 5. Tugevdab südant. Rulluisutamine on ülimalt efektiivne aeroobne treening ja nii nagu iga aeroobne liikumine, väga hea sinu südamele. 6. Parandab vastupidavust. Lisaks lihaste tugevdamisele aitab rulluisutamine parandada nende vastupidavust. Kui lisad igale uisusessioonile paar mäkketõusu, treenid nii lihaseid kui ka südame-veresoonkonda, et kasutada keha energiavarusid tõhusamalt. See tähendab, et mõne aja möödudes saad uisutada üha pikemaid distantse ja teha teisi intensiivseid treeninguid ilma oma keha kurnamata. 7. On ühtlasi hea vaimule. Kas oled näinud kunagi kedagi rulluisutamas nii, et kulm kortsus? Muidugi mitte! Rulluisutamine on üks lõbusamaid treeninguid, mida saab hõlpsasti harrastada nii üksi kui ka koos sõbraga.

| matkamine |

KÕNDIDES

eemale ja endani Kertu Jukkum rändab matkates kohas ja ajas. Olles vallutanud mäetippe ja mütanud džunglites, leiab ta, et eriliselt lummav on just meie oma Eesti. Just siit, ühelt koduselt matkarajalt sai Kertu seikluslik meel tuule tiibadesse ja viis ta ilma peale kõndima. TEKST: Eve Kallaste FOTOD: Laura Strandberg, erakogu

“K

õige vägevam oli matkata 107 kilomeetrit järjest Taliharja Vanakuri ürituse raames Lõuna-Eesti talvises metsas. Ööpäev läbi polnud ma varem matkanud ja see valu ning piin õpetas palju,” hindab üle maailma matkaradu katsetanud Kertu kodumaiseid kõndimisi. Omamoodi eriliseks matkaks peab naine ka palverännakut Hispaanias, kus ta kõndis 23 päevaga rohkem kui 800 kilomeetrit Baskimaa ja Galicia provintside tõuse. Näib, et iga raja lõppedes on Kertul juba uus mõtetes. Kuidas üldse matkamiseni jõudsid? Sunniviisiliselt. See oli 2013. aastal, kui RMK avas oma esimese matkatee ja mind paluti kaasa matkama. 38 | kevad 2022

Kertu Eestis RMK matkateid mõõtmas.

Foto: Laura Strandberg

| matkamine |

Kertu ja Huaorani hõimu nõid (vasakul, tema proua paremal), kes ei tea, kui vana ta on, kuid pakatab enda sõnul tervisest.

Kertu külas Amazonase džunglis elaval Huaorani hõimul.

Aga kõrgeim tipp Aconcagua on juba ainuüksi selle pärast eriline, et see on kõrgeim mägi, mille otsas olen turninud. 6962 meetri peale jõudmiseks tuli trotsida nädalaid külma ja ebamugavust, sekka helgeid ja peaaegu mugavaid hetki. Aga see tunne, kui lootused hakkavad kaduma ja sa tead, et võimalus tippu jõudmiseks on üliväike, aga sa riskid ja lähed – kõige kiuste, saagu mis saab ning viimaks seisad esimese jaanuari hommikul Ladina-Ameerika katusel. Nagu oleksid kõikvõimas! Küllap me olemegi nii võimsad, kui usume end olevat. Iga mägi on väljakutse ja eneseületus. Sarnane (ultra)maratonile, mille puhul on füüsilisel jõul oluline roll, kuid määrav on viimaks vaimne võimekus. Olen kogenud, et tihti on see usu küsimus. Kui ma usun, et suudan, siis suudangi. Kui eneseületused kõrvale jätta, siis matk keset Antarktika puutumata loodust on olnud mu unistuse täitumine. Arvutud pingviinikarjad, merikarud ja -lõvid, delfiinid, isegi vaalad oma hoomamatus suuruses. Päevi Antarktikas ei unusta ma ka oma viimsel tunnil.

Teatasin kohe, et mina võin mõne tunni kaasa kõndida, aga metsa ööbima ma ei jää! Olin linnastunud maalaps, kel nõukogudeaegsetest vettinud telkidest tõsine trauma hingel. Mis hetkel tundsid, et jah, mulle meeldib matkata? See oli üks konkreetne hetk, kui Noku lõkkeplatsil hoolitseva matkakaaslase Margit Härma kõrval telgis ärkasin ja mõistsin, et tänapäevased telgid on luksus. Halva kogemuse üle kirjutamisel ja sootuks teiseks kujundamisel oli mõistagi teisigi mõjutajaid – lõkkel valminud seeneseljanka, hea seltskond ja Margiti püüded telgis magamine ilusaks rääkida. Millised matkakogemused sul kunagi meelest ei lähe? Mägede lummusest ei saa üle ega ümber. Kilimanjaro oma vahelduva loodusega on kindlasti üks lemmikmägesid, pealegi oli see mu esimene mäekogemus. Esimene on alati kuidagi erilisem, teistmoodi ja samas ka meeldejäävam.

Küllap me olemegi nii võimsad, kui usume end olevat.

Kohtumine roosa delfiiniga Amazonases.

Kui on valida, siis kas kohe mäkke või džunglisse. Miks? See on umbes sama raske küsimus kui “kas koer või kass?”. Kui ma olen loomainimene, armastan ma neid mõlemaid. Džunglis võin istuda päevi, et kohata kaslast või vabas looduses elavat roosat delfiini. Samas kui pärast päevi kevad 2022 | 39

KERTU NÄPUNÄITED NEILE, KES LOOST INSPIREERITUNA MATKAMIST PROOVIDA SOOVIVAD Matkailu seisneb lihtsuses. Tõmba tossud või saapad jalga ja mine. Näiteks mõnda rappa või tähistatud metsateele. Sihtkohast olulisem on märkamine ja kohalolu. Kõige põnevamad seiklused algavad siis, kui lubad end eksiteele.

Kertu Siniallikatel: “Hoolimata sellest, et olen külastanud võrratuid paiku kõikjal maailmas, leidub ka meie oma pisikeses Eestis välismaad!”

Iidne matkatarkus ütleb, et lõkke ääres räägitud jutud jäävad lõkke äärde. Kes sellest lummusest osa tahab saada, peab saapad jalga panema ja teele asuma.

rasket matkateed, külma ja ebamugavust trotsides pole ma iial õnnelikum kui viimaks tippu jõudes. Pigem on küsimus, kas enne mäkke ja siis džunglisse või vastupidi. Mõned meeldejäävamad kohtumised huvitavate inimestega, kellega oled matkateel kokku puutunud? Amazonase metsas Huaorani hõimuga kohtumine on olnud inspireeriv ajarännak. Kogu eelnev protsess, nendega viimaks ühenduse loomine ja moosiriiuliga sügavale džunglisse lendamine oli unustamatu seiklus. Kohata sellist ehedust, millest pajatavad vaid raamatud ja mida Jimmy Nelson oma näituste kaudu tutvustab. Huvitava kokkusattumusena käiski vahetult enne just Nelson Huaorani hõimu jäädvustamas. Maailm on võrratult põnev paik ja samas omamoodi väike. Tegelikult olen iga rännaku ajal kohanud kedagi väga erilist ja inspireerivat. Eriti kui olen omapäi rändamas. Matkad meelsamini üksi või seltskonnaga? Millised on kummagi valiku plussid-miinused? Vahel ma väsin kiirest elutempost, seltskonnast ja siis meeldib mulle endaga koos olla. Omapäi rännakud on kõige enam õpetanud iseenda kohta ja see arendab palju. 40 | kevad 2022

Maailma kõige õnnelikuma inimese naeratus. Kertu Aconcagua tipus 1. jaanuari hommikul.

| matkamine | Aga ka heas seltskonnas on tore seigelda. Võõraga on kõige riskantsem, kuigi sedagi on ette tulnud. Mida aeg edasi, seda valivam luban endal reisiseltskonna osas olla ja riskim vähem. Elu on liiga lühike, et end kehva seltskonda sundida. Viimati ostsime endise töökaaslasega lennupiletid Keeniasse. Jõudsin pisut kahetseda, et kaks naist ja sellisel maal seiklemas. Seiklusest kujunes mu elu üks meeldejäävamaid reise üldse, kui laevaõnnetusse sattusime. Reisikaaslase puhul, kellega midagi nii hirmsat läbi saab elatud ja sellest sõpradena välja ujutud, võin kindel olla, et olen eluaegse sõbra leidnud.

Hispaania palverännakul viimaks mere äärde jõudnuna. Väsinud, aga õnnelik.

Matkates õpid ju ka ennast uue nurga alt tundma ja eks see on kestev protsess. Mida oled oma matkajaelu jooksul enda kohta õppinud? Ennekõike olen matkates õppinud elu ilu. See on väikestes asjades. Vahel on teel olemine

Ennekõike olen matkates õppinud elu ilu. See on väikestes asjades.

olulisemgi kui kohale jõudmine. Enda kohta olen õppinud, et ma saan hakkama! Ning et kohanemine on oskus, mis on õpitav. Raskused õpetavad muidugi kõige enam ja neist olen õppinud, et halb möödub ning et viimaks läheb kõik hästi. Ja kui veel ei ole hästi, siis järelikult pole lõpp veel saabunud. Mida ütleksid algajale matkajale Kertule praegu, kui kogemusi juba üksjagu? Ära raiska aega, mine juba.

Mine spordi valuvabalt!

Antarktika vulkaanilisel saarel pakkus Kertu seltsi merikarudele.

“MA NAERAN, ET MA NUTAN” Kõndimine võib olla teraapia. Kertu pani Hispaania palverännakul ja Ladina-Ameeerikas kogetu raamatukaante vahele. “Ma naeran, et ma nutan” on raamat leinast ja teekonnast iseendani. Kertu: “Maailm me ümber ei olnud enam endine ja mina olin jõudnud oma eluga nullpunkti, kui otsustasin üheotsapiletiga tundmatusse rännata. 800-kilomeetrine ja ebatavaliselt tühi palverännutee kulges mööda Hispaania põhjarannikut ääristavaid mägesid ja üksildasi külasid. Raskel rajal olid saatjaks hingevalu ja katsumused, mis sunnivad eelnenud elule tagasi vaatama ja olulise üle mõtisklema. Iseendaga koos olles leidsin ootamatult, et kõik, mida parasjagu otsisin, on alati minuga kaasas olnud.” “Unistuste seiklus Ladina-Ameerikas” on raamat tänulikkusest. Kertu: “2018. aasta sügisel teen otsuse: enam ma ei looda, et tänasest saab mu elu parim päev, vaid haaran ohjad enda kätte. Jätan kõik, et minna unistuste reisile Ladina-Ameerikat avastama. Pakin väikese seljakoti ja lendan ookeani taha, kus mind ootab neli kuud ja üheksa riiki täis pööraseid seiklusi, ootamatuid kohtumisi ning magusaid õppetunde. Pole ime, et glamuurse elu järele kodumaal ei teki mingit igatsust! Reisi sisse mahub ränkraske teekond läänepoolkera kõrgeima mäe Aconcagua tippu, kohtumine sügaval Amazonase džunglis elava hõimuga ja isegi lummava Antarktika külastamine. Ladina-Ameerikas kogetu teeb mu tänulikuks kõige eest, mis mul on, ning õpetab elu veelgi kirglikumalt usaldama ja armastama.” Raamatu leiad lehelt www.kertujukkum.ee.

| sisuturundus |

6 DETAILI,

MILLELE MATKAPÜKSTE VALIMISEL TÄHELEPANU PÖÖRATA Kevadilmad lausa kutsuvad loodusesse. Korralike jalanõude ja seljakoti järel määravad matka õnnestumise ka püksid, mis peavad istuma jalas nii, et sul ei tule matkal olles nende peale isegi mõelda. Fjällräveni matkaeksperdid nimetavad kuus detaili, millele matkapükste valimisel tähelepanu pöörata.

Keerulisem matkarada nõuab stretšmaterjalist pükse

Matkapükste valimisel on oluline pöörata tähelepanu pükste materjalile ja sellele, kuidas see sinu keha kumerustega sobitub. Mida ekstreemsem ja aktiivsem matkarada, seda venivamast materjalist võiksid ka püksid olla – nn üle kivide ja kändude matk ihkab rohkem stretšmaterjali, seda eriti pükste põlve või tagumiku puhul, mis saavad matkal olles kõige rohkem vatti. Kui plaanid ette võtta veidi lühema, mööda laudteed kulgeva stabiilse rabatee või jalutuskäigu pargis, on kõige paremaks valikuks lihtsad klassikalise lõikega matkapüksid.

Enne, kui matkapüksid jalga paned, vaata ilmateadet

Soojemateks päevadeks sobivad kerged ja venivad, soovitatavalt koos õhuavadega matkapüksid, mida saab kiirema matkatempo puhul lukuga avada ja nahal hingata lasta. Fjällräveni üks vaieldamatuid hitte on mugavad stretšmaterjalist matkaretuusid, mida on täiustatud erinevate taskute ning kulumiskindlast materjalist põlve- ja tagumikuosaga. Külma ja vihmase ilma korral vajavad sinu jalad aga veidi robustsemast materjalist pükse. Fjällräveni valikust sobivad selleks kõik püksid, mis on tehtud vastupidavast G-1000 materjalist.

| sisuturundus |

Oled sa kunagi matkaretuuse proovinud?

Põlvetaskud hoiavad põlved kuivade ja tervetena

Väga tänuväärseks detailiks matkapükstel on põlvetaskud. Loodusfotograaﬁd ja jahimehed, kel tuleb õigeks tabamuseks palju kükitada ja põlvitada, eelistavad just põlvetaskutega täiustatud matkapükse, mille sisse saab pehmenduseks või vee tõrjumiseks peita põlvepadjad. Põlvepadi töötab märja ja kõva pinnase peal justkui kaitsekiht ning hoiab põlved kuivad ja terved.

Tee püksisääred kitsamaks, et kaitsta jalgu pori ja putukate eest

Pükste alumise ehk sääre osa reguleerimiseks on headel matkapükstel olemas reguleerimisrihmad, mis võimaldavad pükse alt kitsamaks või laiemaks teha. Kitsama alaosaga püksid kaitsevad jalgu niiskuse, pori, putukate ja okste eest. Sama funktsiooni täidavad ka saapakonksud ja säärised.

Mugavad püksitaskud hoiavad matkatempo stabiilsena

Kuna seljakotti on matkal olles tüütu ära võtta ja tagasi selga panna, mängivad püksid matka mugavuse mõttes olulist rolli – sealt peab olema asju lihtne kätte saada ja tagasi panna. Mõtle läbi asjad, mida sul kõige rohkem vaja läheb, ning aseta need taskutesse loogiliselt ja käepäraselt. Suurematesse reietaskutesse mahuvad ära telefon ja matkakaart, väiksematesse näiteks salvrätikud, kompass, energiabatoon, tikud ja taskunuga. Paberist matkakaart ja kõik tuletegemiseks mõeldud vahendid paiguta eelnevalt suletud zip-kotti, et need märjaks ei saaks.

Riidevaha hoiab kokku raha

Kui sa mitut paari matkapükse ei täi osta, on palju abi ka riidevahast. Paljudele matkariiete tootjate, sealhulgas ka Fjällräveni G-1000 materjalist matkariietele saab lisakaitsena peale kanda mesilasvahast ja paraﬁinist valmistatud riidevaha, mis muudab materjali vastupidavamaks vihmale ja tuulele. Soojemate ilmadega saab vaha maha pesta ning materjali taas hingavamaks teha.

Fjällräven täiustas sel kevadel oma matkaretuuside valikut. Fjällräveni matkaretuusid on ka paljude Eesti naismatkajate lemmiktooted, kuna lasevad mugavalt liikuda ning istuvad hästi seljas. 2022. kevade ja suve hitt-toodeteks on kindlasti Fjällräveni Abisko Trekking Tights Pro ja Abisko Tights matkaretuusid.

Stretšmaterjal laseb mõnusalt liikuda

Sel kevadel ja suvel eelista stretšmaterjalist matkapükse. Soovitame klassikalise lõikega vastupidavast ja venivast Fjällräveni G-1000 Eco Stretch materjalist Stina Trousers ja Karla Lite Trousers matkapükse, mida on varustatud kuni kuue mugava taskuga, et kõik matkaks vajalik kiiresti ja lihtsalt kätte saada.

Tee püksid ise veekindlamaks!

Kõiki Fjällräveni G-1000 materjalist matkapükse ning teisi Fjällräveni matkariideid ja -kotte saad soovi korral muuta veelgi tuule- ja veekindlamaks mesilasvahast ning parafiinist valmistatud Greenland Wax riidevaha abil. Kasutamiseks kanna vaha kuuma triikrauaga riide peale. Vaha maha pestes muudad materjali taas hingavamaks.

REKLAAM

www.startlan.ee

DISCGOLF

| discgolf |

sobib kõigile

Viimasel mõnel aastal on paljude inimeste iganädalase aktiivse elu osaks saanud metsades ketaste loopimine. USAs alguse saanud discgolf on mäng, mida saab harrastada läbi aasta, varustust läheb vaja vähe ja radasid on Eestisse püsti pandud juba üle paarisaja. TEKST: Martin Hanson FOTOD: Shutterstock

esti Discgolfi Liidu (EDGL) juhatuse liige Rainer Lipand ütleb, et Eestisse jõudis sport juba sajandi alguses, kuid siis kohe suurt plahvatust populaarsuses ei toimunud, selleks läks veel umbes 10 aastat aega. Nüüdseks on aga harrastajaid palju, lisaks on Eestisse tekkinud ka tippmängijad, kes maailmas täiesti arvestatavaid tegusid teevad. Rainer, alustame aga algusest: millal ja kust on discgolf alguse saanud? Discgolf on pärit Ameerikast. Kuuekümnendatel oli populaarne parkides frisbee-ketta lennutamine üksteisele. Osa lennutajate jaoks aga muutus see liiga igavaks ja nad hakkasid mängima golfireeglitega mängu puid sihtmärgina kasutades. Seitsmekümnendatel hakkas mäng aga ametlikke reegleid omandama ja 1976. aastal lõi discgolf’i isaks saanud Ed Headrick firma Disc Golf Association (DGA), mis järgmisel aastal tootis esimese, tänapäevase discgolf’i korvi. Tippspordina tehti esimesed sammud 1982. aastal, kui toimusid esimesed maailmameistrivõist-

lused. Euroopasse ja ennekõike Skandinaaviasse jõudis discgolf aga alles sajandi lõpus. Kuigi Eestis sajandi alguses ala küll tutvustati ja avati ka radasid, siis enne 2012. aastal Nõmme discgolf’i-pargi avamist alal laia populaarsust ei olnud. Mis on olnud selle spordiala nii kiire ja laia leviku taga? Kui me räägime Eestist, siis kindlasti see, et eestlasele meeldib värskes õhus sporti teha ja eriti teha seda metsas. Ala on jõukohane väga laiale vanusegrupile, mängu on võimalik harrastada aasta ringi ja ka täiesti üksi. Ainus asi, mis võib mängu takistada, on discgolf’ile mõeldud radade puudumine. Õnneks peale Nõmme ja Tartus asuva Dendropargi raja edu rahva seas asuti väga

usinalt uusi radasid rajama ka mujale Eestisse. Praeguseks on Eestis kokku juba üle kahesaja discgolf’i-raja ehk praktiliselt igas Eesti nurgas on võimalik oma lemmikalaga tegeleda. Kindlasti aitab kaasa ka asjaolu, et kõik 200 rada on rajatud äärmiselt erinevatele maastikele, mis ei luba tekkida küllastumusel ja võimaldab kõikidel leida endale uusi väljakutseid. Mida on vaja, et saaks discgolf’i mängima hakata? Varustuse osas on mängima minekuks vaja vaid kahte erinevat ketast. Lisaks võiks võtta appi kellegi, kes oskaks pisut rääkida reeglitest ja visketehnikast. Edasi tuleb discgolf’i harrastades kõikidel mängijatel juba päris kiire areng. Ena-

kevad 2022 | 47

| discgolf | Meil on aga üks vaieldamatu tippmängija – Kristin Tattar –, kes mõnede arvates on maailma naiste seas esikolmikus ja kuulub koguarvestuses lausa maailma esikuuikusse. Meestest on ennast suurel areenil tõestanud Albert Tamm, kes on hetkel maailma TOP 30 piiri peal. Potentsiaali on Albertil aga kindlasti enamaks. Tagala on meil ka tugev, sest on mitu väga andekat noormängijat, kellest me saame lähiaastatel kindlasti üha rohkem kuulda. Selle tõestuseks on hea näide eelmise aasta Eesti meistrivõistlused, kus kolmas ja neljas koht meeste seas läksid juuniormängijale.

mik Eestis avatud radadest on avalikuks kasutamiseks ehk ketaste loopimise eest ei pea midagi maksma. Kui nõudliku spordialaga on tegemist ja kas alustama peaks koos treeneriga? Oleneb kindlasti, mis on mängimise eesmärk. Tehnilisi aspekte võib discgolf’i puhul õppida aastaid, sest nüansse on palju. Selleks et päris perfektseks saada, tuleks lasta ennast kindlasti juhendada. See on kindlasti kiirem samm paremaks saamisel, eriti võrreldes inimestega, kes omapäi näiteks YouTube’i abiga visketehnikaid omandavad. Kui palju on Eestis radu ja kui palju on plaanis neid juurde ehitada? Radasid on Eestis nii 200 ringis. Neid tuleb aga ka pidevalt juurde. Selleks et rada oleks elujõuline, peaks see olema disainitud kogenud inimese poolt. Lisaks peaks kohapeal olema fanaatik, kes hakkab raja eest igapäevaselt hoolt 48 | kevad 2022

Kui suure spordialaga on tegemist maailmas, kui suurega Eestis? Maailmas on mastaapide mõttes ala väga suur Soomes ja ma julgeks öelda, et ka Eestis. Kuigi USAs on mängijate arvud suured, siis nii suures riigis ei paista mäng nii teravalt silma kui näiteks Soomes. Kui Skandinaavia oli Euroopas juhtiv discgolf ’i piirkond, siis nüüd on mitmed Kesk-Euroopa riigid ka väga kiirelt arenema hakanud. Üks neist on näiteks Tšehhi, kus suvel toimusid ka Euroopa meistrivõistlused. Muuseas, Eesti tuli sealt tagasi kahe medaliga.

Mul on endal olnud mitmeid vestlusi inimestega, kes kannatasid näiteks ärevushoogude käes, kuid läbi discgolf’i ja sotsiaalsuse rajal on saanud tagasi normaalse elu.

kandma ja võistlusi korraldama. Kui seda ei juhtu, siis kasvab rada rohtu ja võib-olla unustatakse. Enamik radu siiski saab ja ka jääb elujõuliseks.

Kui palju on Eestis professionaale, kui paljud neist on maailmas tegijad? Eestis on tõsiseid mängijaid umbes tuhatkond – nemad on rahvusvahelise assotsiatsiooni PDGA liikmed ja käivad pidevalt ka võistlustel. Neist päris professionaalid on 5–6 mängijat, kellel on otselepingud suurte kettatootjatega, mis tagab neile lisaks muudele toetustele ka mingi sissetuleku. Lisaks neile mainitud professionaalidele toetavad maailma kettatootjad suuremal või vähemal määral umbes 30–40 eestlasest mängijat.

Mis on plaanis tulevikus discgolf’iga veel saavutada? Tunneme, et meie otsene missioon on inimeste füüsilise ja vaimse tervise eest hoolitsemine. Selles osas oleme päris kindlasti suutnud väga palju ka juba ära teha. Mul on endal olnud mitmeid vestlusi inimestega, kes kannatasid näiteks ärevushoogude käes, kuid läbi discgolf’i ja sotsiaalsuse rajal on saanud tagasi normaalse elu. Eesti Discgolfi Liidu plaanidesse kuulub soov tuua meile Euroopa meistrivõistlused ja seda juba sellel kümnendil. Maailma mastaabis unistatakse aga olümpiaalaks saamisest. Eestis kuulub discgolf ühe suurema mitte-olümpiaalana Olümpiakomiteesse ja meiega arvestatakse kui tõsise tegijaga.

Weleda toodete edasimüüjad on Tallinna ja Tartu Kaubamaja (www.kaubamaja.ee), Tradehouse Ilukaubamajad (www.tradehouse.ee), I.L.U. kauplused (www.ilu.ee), Coop Maksimarketid, Prisma Peremarketid ja Selverid üle Eesti, erinevad loodustoodete kauplused, nagu Sinu Looduskosmeetika (www.sinulooduskosmeetika.ee), Ökosahver (www.sahver.ee), Looduspere (www.looduspere.ee) jt, Loverte (www.loverte.ee) ja teised looduskosmeetika veebipoed.

| sisuturundus |

LIHTNE NIPP,

kuidas saavutada kiiremini paremad treeningtulemused Sageli võib suure innuga alustatud sportimine lõppeda lihasekrampide ja -valuga, suure väsimuse ja organismi kurnatusega. Siin on üks lihtne võimalus oma keha ja vastupidavuse turgutamiseks. Millised protsessid toimuvad kehas treeningu ajal? Treeningu ajal sünteesitakse lihastes leiduvatest glükogeenivarudest glükoos, millest saab keha peamine kütuseallikas. Glükoosi metabolismis osalevad ensüümid vajavad aktiveerimiseks aga magneesiumi. Kuna suur füüsiline koormus soosib magneesiumikadu, on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu sellele, et magneesiumivarud oleksid piisavad. Mis on magneesium? Magneesium on üks elutähtsaid mineraale, mis osaleb meie kehas lausa 300 erinevas

Foto: Carina Männik

50 | kevad 2022

ainevahetusprotsessis. Näiteks kaitseb magneesium meie südant, on abiks vererõhu kontrolli all hoidmisel ning võitleb ka põletikutekitajatega. Lisaks on see suurepärane energiavarude taastaja, mis teeb temast asendamatu kaaslase iga inimese jaoks. Eriti aga spordi harrastaja jaoks. Kuidas saab magneesium treeningtulemusi parandada? Magneesiumil on oluline roll protsessides, mis mõjutavad lihaste tööd, hapniku kasutamist, elektrolüütide tasakaalu ja lihaste arenguks vajalikku valkude sünteesi. Ka glükogeenivarudest glükoosi sünteesimiseks on just magneesiumi vaja. Veel aitab magneesium kaasa lihaste lõõgastumisele ja seeläbi erinevate vigastuste ennetamisele. Kuidas saan aru, et peaksin treeningute ajal kasutama magneesiumit? Esmasteks ja levinuimateks sümptomiteks on lihasekrambid, liigse piimhappe kogunemisest põhjustatud lihasevalud, pidev väsimus, treeningtulemuste langus ja aeglasem taastumine. Veel võivad esineda peavalud, migreenihood, ärevus ja pidev näljatunne ka siis, kui kõht on täis. Kuidas saan kõige kiiremini oma magneesiumivarusid täiendada? Kõige tõhusamaks viisiks on magneesiumi välispidine kasutamine, kasutades selleks jalavanni tarbeks mõeldud magneesiumihelbeid või magneesiumiõli nahale määrimiseks. Magneesium ei imendu läbi soolestiku väga hästi ja võib suurtes kogustes tekitada lausa kõhulahtisust. Seepärast teeb välispidine kasutamine elu lihtsamaks ja

soovitud tulemused saabuvad kiiremini. Nädalas soovitatakse võtta 2–3 magneesiumivanni, kuid vajadusel võib seda teha ka tihedamini. Magneesiumihelbed sobivad kasutamiseks igas vanuses ning ka raseduse ja imetamise ajal. Magneesiumiõli puhul tuleb seda lihtsalt nahale pihustada ja lasta sel naha sisse imbuda. Parim aeg selleks on pärast vannis või duši all käiku, sest nahk on siis soe ja poorid avatud. Õli puhul võib esmasel kasutuskorral tunda kerget kipitusvõi sügelustunnet. Regulaarse kasutamise käigus aga kipitus taandub. Miks ei ole tabletid parim lahendus? Magneesiumiga toidulisandid aitavad magneesiumipuudust küll leevendada, kuid samas koormavad need seedimist ning võivad tekitada kõhuprobleeme. Seepärast tasub kõige efektiivsemaks tulemuseks magneesiumipuuduse korral eelistada naha kaudu imenduvaid magneesiumipreparaate. Keha omastab vajaliku magneesiumi koguse esimese 20 minuti jooksul, mistõttu on üledoseerimine praktiliselt võimatu. Lisaks pole karta ebameeldivaid kõrvalmõjusid, nagu kõhuvalu või -lahtisus. Leia Nurme magneesiumitooted e-poest WWW.NURME.EU. Lisaks leiad Nurme tooted kõigist suurematest Selveritest, Rimidest, Coop Maksimarketitest, Maximatest, Prismadest, Tallinna ja Tartu Kaubamajast ning I.L.U. ja Tradehouse’i ilukaubamajadest.

| squash |

19. sajandil Suurbritannia vanglasüsteemis sündinud mäng sai populaarseks hoopis ühiskonna täiesti teises otsas, nimelt kuulsates Inglismaa erakoolides. Nüüdseks on squash levinud üle kogu planeedi, tippvõistlusi näidatakse televisioonis, mängijanumbrid kasvavad. Samas ootab sport siiani pääsu olümpiale. TEKST: Martin Hanson FOTOD: Shutterstock

SQUASH –

füüsiliselt intensiivne malemäng

esti hetke number üks mängija Jaanus Pettai ütleb, et squash’iga on äärmiselt lihtne alustada: pole võrku, pole piire, on vaid kuubik, kus palli vastu seina lüüa. Ning kui on mahti veel võtta ka treener, kes õpetaks selgeks mõned põhitõed, siis hakkab squash välja tulema kohe esimesel proovimiskorral. Pettai aga ütleb, et tegemist pole ei tennise, sulgpalli ega pingpongiga. "Mina hakkasin mängima 8. klassis, nii 2005. aastal legendaarses Tartu squash’i-klubis. Tehnilist taiplikkust ja reketit vajavad spordialad on mind alati huvitanud. Reketisportidest alusta-

sin nagu paljud tennisega. Põhikooli klassivend kutsus mind endaga kaasa ja selgus, et üsna kiiresti võitsime kõiki teisi. Nii hakkasimegi Alger Vedleri käe all vanemate mängijate grupis treenima," räägib Pettai. Mis on Jaanuse jaoks squash’i võlu? "Praegu on mängu võlu minu jaoks selles, et see nõuab head füüsilist vormi ja pean pidevalt oma keha eest hoolitsema. Teiseks meeldib mulle squash’i tehnilisus, reketiga nikerdamine. Squash on küll kiire, kuid on palju tehnilisem kui teised reketiga mängitavad spordialad. Ma võin öelda, et minu reketiga toimetamise skill, oskus on üsna kõrge,

kuna olen palju üksi väljakul leiutanud ja katsetanud, harjutanud," ütleb Pettai.

60 ruutmeetrit jooksuruumi

Squash’i mängitakse 6 x 10 meetri suuruses "kastis", kus mängimiseks on kasutusel põrand ja kõik neli seina. Pall peab alati jõudma otsaseina, lubatud on üks põrge ja iga viga loetakse punktiks. Reket on squash’is sama pikk kui tennises, kuid kiitsakam, kergem ja äkilisem. Palliks kasutatakse seest tühja kummipalli. Edasi on vaja vaid vastane üle mängida. kevad 2022 | 51

| squash | "Lisaks kõigele muule tingis minu squash’i juurde jäämise see, et hakkasime ka kohe trenni tulles võistlema ja need võistlused läksid hästi, hakkasin võitma. Siis tekkis meil mängijatest juba oma seltskond ja sealt edasi asusin Audentesesse õppima. Läksin venna eeskujul. Ma olen alati olnud sportlik ja mulle on meeldinud joosta, samuti oli särtsu squash’iga seoses," räägib Pettai oma järgmistest sammudest. Kunagi oli Eestis neli squash’i-liigat, kus mängis palju erinevas vanuses inimesi. Kuid mida aeg edasi, seda vähemaks mängijaid jäi – osa lõpetas vanuse, teised vigastuse tõttu. Lisaks hakati panema kinni väljakuid ja liiga hea ei ole nendega seis siiani. Kuid seal, kus on väljakud, on ka mängijad alati kohal. "Viimase kolme aastaga näen ja tunnen, et minu mäng on läinud täiskasvanulikumaks, on toimunud muutus mõtlemises. Ma teen nüüd sporti enda jaoks, vaatan kogu tegevusele hoopis uuest nurgast. Füüsis peab alati olema vastav sellele, kuidas oskad väljakul tehniliselt mängida. Joosta saab squash’is

52 | kevad 2022

väga palju ja vaid vastupidavuse pealt saab kogu protsessi nautida," mainib Eesti hetke number üks.

Kuhu squash areneb?

Pettai leiab, et kõige parem on hetkel seis noorte mängijatega, kes teevad seda eesmärgiga tõusta tippu. Kuni 17-aastaste grupis on mehe sõnul kaks noormeest – Martin Etverk ja Kaspar Simulman –, kes hakkavad tegema tõsiseid tegusid. Samas on ka kuni 13-aastaste hulgas noori, kes juba väga vingelt

Squash on küll kiire, kuid on palju tehnilisem kui teised reketiga mängitavad spordialad.

mängivad. Millega on Pettai sõnul aga kitsam, on treenerite, väljakute ja praeguste tippudega. "Tipud ei panusta nii palju, kui ehk võiks. See on ka arusaadav, sest muu elu on tulnud peale ja squash ei ole ala, millega saaks end ära elatada. Seda kogu maailmas, rääkimata Eestist. Kõik tipud teevad ka treeneritööd, kuid seda lisaks oma muu töö kõrvalt. Ehk siis ka treeneritega on nii, et võiks olla paremini," lisab Pettai. Väljakuid ehitatakse, kuid neist on alati puudus. Samuti võiks mängija sõnul olla harrastajaid rohkem, kuid nendega tuleb veel eraldi tegeleda. Pettai ütleb aga oma tulevikuplaanide kohta, et edasi on soov stabiilselt trenni teha ehk siis kuni tunneb rõõmu, senikaua ka squash’i mängib. "Ma naudin head mängu, võitlust hea vastasega. Mis mind hetkel peamiselt motiveerib, on see, et tahan näha, kui palju paremini ma olen veel võimeline mängima. Lisaks võiks võita veel paar meistritiitlit, tahaks noortele veel võimalikult kaua pähe teha, sest see motiveerib ka neid pingutama," mainib mängija.

| squash |

Miks valida squash? Mari-Liis Stalde, Eesti Squashiföderatsiooni juhatuse liige Mänginud üle kümne aasta Mina sattusin squash’i mängima palju aastaid tagasi juhuslikult. Tutvusringkonnas ei olnud teisi mängijaid. Seega tuli lihtsalt minna kohale, laenutada reket ja pall ning astuda väljakule. Mul vedas, sest meie teadmatut vehkimist nägid pealt kogenud mängijad, kes aitasid kohe õigemaid liigutusi tegema hakata. Kiiresti sattusime ka treeneri juurde squash’i ABC-d õppima. Teadsin kohe, et selles spordis on see miski, mille pärast tahan jätkata.

Squash sobib kõigile Ükskõik millisel sportlikul tasemel mängija ka poleks: squash sobib kõigile, kuna mängida on lihtsalt lõbus! Vahet pole, kas oled algaja või edasijõudnud, väljakul on alati tore ja seal juhtub asju, mis mõlemat mängijat alati naerma ajavad. Lisaks jagatakse platsivälisel ajal suurema seltskonnaga oma muljeid ja paha tujuga ei lähe väljakult ära keegi. On ka uuritud, et squash’i mängimine alandab kõvasti stressitaset. Ükskõik mis sind ka ei vaevaks, väljakul lihtsalt ei ole aega millegi rohkemaga tegeleda kui palli ja sõbralike vastastega. 54 | kevad 2022

Squash’i nimetatakse maailma kõige tervislikumaks spordialaks See tuleb peamiselt sellest, et squash’i mängimisel saab terve keha võrdlemisi lühikese aja jooksul väga intensiivse treeningu. Proovile pannakse nii mängija oskus kontrollida reketit ja palli kui ka mängija üleüldine vastupidavus. Sama oluline on ka mängija mentaalne tasakaal, sest lisaks tohutule keskendumisvajadusele on vajalik ka jälgida vastast ja tema käike. Mäng nõuab paljudesse erinevatesse suundadesse lühikesi kiireid sprinte, mis vahelduvad aeglasema mänguga. See kõik arendab mängija tasakaalu ja koordinatsiooni. Tegemist on väga kompleksse kõikide lihaste treeninguga, mis kulutab 30 minutis rohkem kaloreid kui ükski teine spordiala. Squash’i peetakse ka üheks parimaks alaks oma keha vormi saamiseks või selle vormi hoidmiseks. Seega sobib squash hästi näiteks neile, kellel napib sportlikuks tegevuseks aega – mäng pakub maksimaalselt efektiivse treeningu väga lühikese ajaga. Squash’iga on lihtne alustada Squash ei vaja palju varustust ja algtõed saavad kiiresti selgeks. Kuid samas on squash’is tippu tõusta võrdlemisi raske –

Mari-Liis Stalde

Foto: erakogu

mida parem mängija ja kõrgem liiga, seda kiirem on mäng. Alal pikalt tegutsenud tõdevad, et kõrgele tasemele jõudmine nõuab mängija täielikku pühendumist. Minu lihtsast “lähen proovin” mõttest on kasvanud välja täielik fänlus selle spordiala vastu. Arvan, et squash on ala, mida võiksid kõik spordihuvilised vähemalt korra-kaks proovida, isegi kui pole plaani tõsisemalt tegelema hakata. Proovida just sellepärast, et võib-olla see on ka sinu jaoks see õige kombinatsioon lõbususest ja spordist ning tervest kehast ja vaimust!

| squash |

Maailmas läheb squash’i tase iga aastaga paremaks Priit Lumi, Eesti jooksva edetabeli teine koht Millal mängima hakkasid ja miks? Esimest korda puutusin squash’iga kokku oma kooli kehalise kasvatuse tundides – ilmselt üks väheseid koole Eestis, mis sellist võimalust pakkus. Tol ajal mängisin usinalt tennist ja lauatennist ning squash tundus huvitav, aga mitte piisavalt, et hakata trennis käima. Ülikooli algusaastal mängisin rohkem sulgpalli. Üks sõbranna oli squash’ist vaimustuses ja pidevalt kutsus mind endaga kaasa squash’i mängima. Hakkasin käima, kogukonnaga tutvuma ja vaikselt mängust aru saama. Olles aasta-kaks regulaarselt käinud, hakkasin vaikselt mõistma, et kõigist reketialadest meeldib just see mulle kõige rohkem. Mis sind squash’i juures enim võlub? Minu jaoks on squash nagu füüsiliselt intensiivne malemäng. Kõik, mis mind spordi juures enim paelub, on ühte mängu kokku toodud – reketiala, kus on palju strateegilist ja taktikalist mõtlemist, tehnilisi nüansse ja vajalik intensiivne liikumine ning vastupidavus. Vaimne tugevus on võistlemiseks kindlasti määrava tähtsusega. Kui raske on squash, nii tehniliselt kui ka füüsiliselt? Mida peaks algaja ootama? Kui reketitega üldse kogemust pole, siis kulub alguses mõni kuu aega, et silma-käe-reketi koordinatsiooni arendada ja hakata pallile pihta saama. Tennises näiteks on alguses kindlasti keerulisem stabiilselt palli üldse platsile saada, sest squash’is on ju sein ees ja enamasti tuleb pall sulle tagasi, kui pihta saad. Tehniliselt pole vaja muretseda – lihtsalt tuleb mängima hakata. Pigem on küsimus selles, kas sulle meeldib reketiala puhul intensiivsus, liikumine ja enese igapidi väänamine. Juba lühikese trenniga on võimalik kehale väga korralik treeningefekt saada – selles mõttes on see ala võrreldav sõudmise ja intervalltree56 | kevad 2022

ninguga. Tennis on märksa rahulikum ja paljude pausidega ning matš kestab kauem. Lauatennis on väga tehniline, aga füüsiliselt lihtsam. Padel on justkui squash’i ja tennise rahulikum hübriid. Sulgpall on intensiivsuse poolest vast kõige rohkem squash’iga võrreldav. Kokkuvõtteks – squash on pigem väga algajasõbralik ja pall on kohe mängus, pigem peaks alguses olema ettevaatlik, et oma partnerile palli või reketiga pihta ei löö, sest alguses pole taju, kus täpselt platsil oled ja kus teine sinu suhtes asetseb. Kipub nii olema, et professionaalide mängud on sada korda kiirema tempoga, aga üksteisele mingit ohtu ei kujutata. Algajad kipuvad aga alguses väga hoogu minema ja unustama ära, et sõber on ka platsil. Oled hetkel Eesti edetabelis teine. Kuidas oled nii kõrgele jõudnud? Olen paljudel aastatel mõelnud, et rohkem mulle küll squash meeldima ei saa hakata, ja siis pean jälle tunnistama, et eksin. Olen terve elu mänginud reketialasid ja squash’i näol leidnud just selle, mis mulle kõige paremini sobib. Võistlesin aastate jooksul nii Eestis kui ka välismaal, andsin ise trenne, tegin järjest kõrgemaid Euroopa squash’i-treeneri tasemeid, vaatasin squash’i-võistluseid, käisin treeninglaagrites ja võtsin omale ka üheks perioodiks tipptreeneri kaugelt juhendama. Eks seda kirge on üleval hoidnud suur armastus ala vastu ning just see kogukond, kellega on alati hea platsil madistada ja vahel treeninglaagreid teha. Mõnel aastal paranesid palju liikumine või tehnika, teisel aastal füüsiline vorm tänu crossfit’ile, või paindumine tänu joogale. Mõned perioodid olen pühendanud vaimse poole tugevdamisele ja spordipsühholoogiale ning nüüd on ka toitumise ja toidulisandite kohta väga palju õpitud. Arengukohti on igas valdkonnas lõputult, ikka pisikeste sammude kaupa. Kui niimoodi järjepidevalt aastaid teha, siis jõuadki kõrgele ükskõik millisel alal.

Priit Lumi

Foto: Elsavie

Milline on Eesti squash’i tase ja mida ootad tulevikust – on meil häid mängumehi tulemas? Eestis professionaalseid mängijaid ei ole, kuid koondis on käinud aastate jooksul omajagu Euroopas kolmandat divisjoni mängimas. Parimad on koondislased, kaks paari vendasid – Piigid ja Pettaid –, kes hoiavad viimase mitmekümne aasta kõiki meistritiitleid enda käes. Olen eriti just viimastel aastatel neil kandadel tallunud ja võrdväärseks vastaseks saanud, kuid ikka veel pole õnnestunud tiitlit saada. Eelmistel meistrivõistlustel sain esimest korda finaali ja see inspireeris end jälle rohkem liigutama, et äkki järgmisel korral ka kuldne medal koju tuua. Meil on mõned väga lootustandvad noored squash’i-fanaatikud, kes hakkavad kindlasti lähiaastatel koondislaste kandadele astuma, aga kindlasti on sealt eduka professionaalse karjäärini pikk järjepidev ja pühendunud tee. Maailmas läheb squash’i tase iga aastaga paremaks – kui TOP 100 hulgas mängumehi kujutan veel ette, siis selleks et esikümnes laineid lüüa, peab alustama väga noorelt ning olema läbi ja lõhki squash’i-keskkonnas kasvanud, näiteks koos tuhandete Egiptuse squash’i-juunioritega. Eestisse rajatakse loodetavasti juba selle aasta lõpul üks võimas squash’i-väljakute kompleks, mis kindlasti elavdab meie väikest kokkuhoidvat kogukonda ja loodetavasti toob uusi fänne juurde. Kõrgel tasemel järelkasvu kasvatamine on paljude aastate pikkune pühendunud töö.

SISUTURUNDUS

TERVISLIK TOITUMINE ON TEADUS!

iveat Green on ainulaadne projekt, mis sisaldab endas tasakaalustatud toitumiseks vajalikke teenuste kompleksi. Idee alustada sellist ettevõtet sündis Skandinaavias. Töötades seal pikka aega panime tähele, et tänapäeva maailmas ei ole inimestel sageli aega õigesti toituda või nad lihtsalt ei tea, mida see täpsemalt endast ette kujutab ning kust alustada. Omades vajalikke teadmisi ja kogemust, me lõime platvormi, mis teeb tervislikku toitumist lihtsaks ja kättesaadavaks kõigile, olenemata töögraa�iku tihedusest.

PAKETID

Iga klient saab valida toidupaketi, mis vastab tema eesmärkidele, toitumisvajadustele ning maitse-eelistustele!

PERSONAALNE TOITUMISKAVA

Tasakaalustatud toitumiskava on mõeldud meie kliendile, kes soovib alustada tervisliku eluviisiga ja säilitada õiget kehakaalu kasutades kalorite hulka, mida vajab oma eesmärgi saavutamiseks.

CATERING

Pakume restoranikvaliteediga toitlustusteenust sündmustele kõikjal Eestis:

• • • •

üritused vabas õhus grillimisüritused & aiapeod piknikud paketid konverentside jaoks

ÄRIKLIENTIDELE

Korraldame tervislikku toitumist töökohal. Personaalselt koostatud menüü abiga aitame tõsta töötajate produktiivsust, energiataset ning kinnistada tervisliku eluviisi harjumusi ja positiivset õhkkonda tööl.

GURMEE

Meie teenuste pere uusim liige on Liveat Green Gourmet. See innovatiivne teenus pakub võimalust nautida kvaliteetset ja tervislikku gurmeetoitu kodust lahkumata.

KOHALETOIMETAMINE

Kuna meie toidud koosnevad looduslikest ja värsketest toiduainetest, siis toidukorrad toimetame kohale alati värskelt valmistatuna igal hommikul kliendile sobival kellaajal. Praegusel ajal toimetame Tallinna, Viimsi, Tabasalu ja Rae valla piires. Varsti saab meie toitu tellida ka Bolt Food Marketis! Meie jaoks on keskkond oluline ning kõik meie toidu transpordiks kasutatavad ühekordsed pakendid on keskkonnasõbralikud. www.liveatgreen.ee

LIITUMISPROTSESS & ARVESTUS

Arvestus oleneb konkreetsest plaanist, mida klient tellida soovib. Toiduplaaniga liitumiseks on tarvis vormistada tellimust minimaalselt kolmeks päevaks meie veebilehel. Pakume samuti ka plaane, mis kestavad 5, 7, 10, 14 ja 21 päeva. Päevamenüü sisaldab kolme toidukorda ja kahte vahepala.

KUIDAS PANEME KOKKU VALITUD TOITUMISKAVA

Tegime põhjalikku tööd koos toitumisnõustajaga ja töötasime välja spetsiaalse adaptiivse algoritmi, mis arvutab kaloreid ja makrotoitaineid iga kliendi jaoks individuaalselt. Toetume täielikult teaduslikule lähenemisviisile ja teaduspõhise meditsiini põhimõtetele ning just seetõttu põhineb algoritm Maailma Terviseorganisatsiooni poolt heaks kiidetud valemitel ja numbritel. Igapäevaseid tellimusi muidugi vaatab läbi ka meie toitumisnõustaja. Tavaelu rutiiniga on regulaarselt sellise täpsuse ja tasakaalu saavutamine toitumises võimatu ning meie teeme seda võimalikuks ja kanname hoolt kõige eest!

| toitumine |

SPORDIFÄNNI parimad sõbrad K

Selleks et spordimaailmas veelgi paremaid tulemusi saada, tuleb varem või hiljem vaadata üle oma toitumine ja seda vajadusel tuunima asuda. TEKST: Teele Teder FOTOD: Shutterstock

aks maailmas enim müüdud sportlaste toidulisa on proteiin ja kreatiin. Keha vajab esimest neist ehk proteiini kudede taastamiseks ja säilitamiseks ning hemoglobiini, antikehade, ensüümide ja hormoonide tootmiseks. Keskmisel inimesel on soovitatav tarbida päevas vähemalt gramm valke ühe kilogrammi kehakaalu kohta, suurematel trennitegijatel aga kuni 2,3 grammi kehakilo kohta. Vee järel on valgud teine kõige mahukam komponent meie organismis, ligikaudu 20% kehast moodustavad

valgud. Valk on peamine ehitusmaterjal meie lihastele, nahale ja luudele. Valgud ei ole esmane energiaallikas, vaid neid kasutatakse eelkõige meie rakkude ehituseks ja taastamiseks. Treening kiirendab valkude lõhustamist, eriti lihasrakkudes. Sellepärast peavad harrastussportlased või lihtsalt füüsiliselt aktiivsed inimesed jälgima, et nende toidus oleks piisavalt valke. Need on olulised lihasmassi suuruse, jõu ning kehakoostise seisukohalt. Inimesed, kes soovivad kaalus alla võtta, peaksid meeles pidama, et treenides väheneb keha rasvaprotsent ja suureneb lihasmass, kevad 2022 | 59

| toitumine | mille loomise jaoks on vajalik süüa ka piisavalt valku. Lihasmassi suurendamine on aga hea seetõttu, et lihased põletavad rohkem kaloreid kui rasvkoed ja see aitab kaalu langetada. Valgujoogi peamine mõte on aidata täita valguvajadust juhul, kui selle kättesaamine tavatoidust on mingil põhjusel raskendatud või kui see ei ole piisav. Eriti hea on see treeningjärgse vahepalana, sest valgujooki on organismil väga kerge omastada võrreldes mõne muu vahepalaga. Valgušeik seedub kiiresti ja seda esitletakse sageli valgupulbrite positiivse omadusena. Öeldakse, et mida kiiremini saad ained pärast trenni tekkivas n-ö anaboolses aknas kätte, seda parem on taastumine ja lihasmassi kasvatamise võime. Valgujoogi teine eesmärk on aidata pärast rasket treeningut kehal kiiremini taastuda. Valgujook on edasijõudnud sportlastele (eriti jõuja kiirusalade sportlastele), kellel on raskusi saada piisavalt energiat ja valke

tavatoidust ning kellele on oluline kiire taastumine treeningutest.

Kreatiin kui täiuslik spordivahend

Kreatiin on enimmüüdud toidulisand maailmas. See parandab treeningutel füüsilist võimekust, suurendab lihaste jõudu ja kasvu ning kiirendab treeningust taastumist. Kreatiin on lämmastikku sisaldav orgaaniline hape, mida looduslikult esineb selgroogsete organismis. Kreatiini abil varustatakse keharakke, põhiliselt lihaseid, adenosiintrifosfaadiga (ATP), millest keharakud toodavad omakorda energiat. Kreatiini avastas 1832. aastal prantsuse keemik Michel Eugène Chevreul. Ta nimetas leitud aine kreekakeelse sõna κρέας (kreas) järgi, mis tähendab liha. Kreatiini kasutavad toidulisandina ena-

masti sportlased, näiteks maadlejad, sprinterid, atleetvõimlejad, kulturistid ja teised, kes tahavad lihasmassi suurendada. Selleks tarbitakse kaks-kolm korda rohkem kreatiini, mida muidu oleks võimalik saada proteiinidieedi korral. Paljud uuringud on näidanud, et 5–20 grammi kreatiini suukaudne manustamine päevas on ohutu ega too kaasa ebameeldivaid kõrvalmõjusid, vaid selle asemel paraneb füüsiline vastupidavus ja lihaste kontraktsiooni kiirus, samuti paranevad nii meeste kui ka naiste lihaste jõunäitajad. Normaalse täiskasvanu vere kreatiinisisaldus jääb tavaliselt vahemikku

JOOK

TREENINGU AJAL

• Treeningu ajal kaotab keha vedelikku kiiremini kui rahuolekus. Kehalise sooritusvõime säilitamiseks on oluline kaotatud vedelik kiiresti taastada. Treeningu ajal on soovituslik alustada vedeliku tarbimist 30 minuti jooksul pärast treeningu algust. Sealt edasi võiks väikestes kogustes vedelikku manustada iga 15–20 minuti järel. • Treeningutel, mis kestavad kauem kui üks tund, on soovituslik juua süsivesikuid sisaldavat jooki, näiteks spordijooki või veega lahjendatud mahla. • Vedelikupuuduse tunneb ära janutunde, suukuivuse, kiire väsimise, jõuetuse, iivelduse, peavalu, keskendumishäirete, uriini tekke vähenemise ja/või selle tumeda värvuse järgi.

2–12 mg/l. Ühekordne viiegrammine suukaudne annus tõstab täiskasvanu vere kreatiinisisalduse umbes 120 mg/l, seda üheks-kaheks tunniks pärast manustamist. Kreatiini tase veres normaliseerub aga kolme tunni pärast. Selleks et säilitada veres kõrge kreatiinitase, tuleb võtta väike annus iga kolme kuni kuue tunni tagant ja seda kogu päeva jooksul. Seda nimetatakse laadimistsükliks. Pärast laadimistsüklit – 1–2 nädalat 12–24 g päevas – ei ole enam tarvis hoida nii ühtlaselt kõrget kreatiinitaset veres. Piltlikult öeldes annab kreatiin kehale selle plahvatuslikkuse, mis tagab, et trennile ei lööda käega. Proteiin aitab aga pärast kehalist pingutust ravida lõhutud lihasrakke, annab tagasi jõu ja hoiab kõhu täis. 60 | kevad 2022

SISUTURUNDUS

MAAILMASKI AINULAADNE!

Eestlased panid musta küüslaugu kreemipurki Küüslaugust on alati lugu peetud – tänu oma tervist toetavatele omadustele leiab see palju kasutust nii maitseainena kui ka loodusliku ravimina. Tõsi, nahahoolduses on sellest seni üpris vähe kuulda olnud. Kuniks tuli meie oma looduskosmeetikatootja Tilk! ja pani koostöös TalTechi teadlastega musta küüslaugu loodusliku väe ka kreemipurgi sisse.

TILK!-I MUSTA KÜÜSLAUGU TOOTESARI VÕIDAB JÄRJEPANU EESTLASTE SÜDAMEID Tootja isiklikust vajadusest tekkinud idee must küüslauk kreemipurki panna aitasid ellu viia TalTechi teadlased eesotsas Raivo Vokiga. Koostöös välja töötatud musta küüslaugu tootesarjas täiendavad võimsat musta küüslauku saaremaist päritolu väetaimed, nagu astelpaju, kummel, kadakamarjad, kassinaer, lavendel ja salvei. Selleks et võimendada noorendavat toimet veelgi, on tooteid rikastatud ka C-vitamiini ja hüaluroonhappega. Sari on võitnud praeguseks paljude eestlaste südamed. Seda, et keegi pärast nahahooldussarja kasutamist küüslaugu järele lõhnaks, ei ole tarvis karta. Võrreldes värske küüslauguga on mustal küüslaugul õrnalt magus ja karamelline maitse ning fermenteerimise käigus kaob ka küüslaugule omane vänge lõhn.

Tilk! brändi looja Pille Lengi

PROOVI OMAL NAHAL JÄRELE! Toitev vananemisvastane öökreem lavendli ja musta küüslauguga

iks just musta küüslaugu? Vastus on lihtne! Kuigi must küüslauk ei ole tegelikkuses midagi muud kui kõrgel temperatuuril kääritatud valge küüslauk, on see läbi aegade armastatud looduslik antioksüdant ja antibiootikum sellisel kujul mitmeid kordi efektiivsem. Näiteks antioksüdanti nimega S-allüültsüsteiin, mis pakub tõhusat kaitset põletike ja infektsioonide eest, leidub mustas küüslaugus isegi ligikaudu 16 korda rohkem kui toores küüslaugus. See teeb sellest ülimalt hea abimehe ka nahahoolduses. Kuidas täpselt must küüslauk meie nahale hea on? • Alandab põletikke ja aknet ning ennetab seente teket Tänu antibakteriaalsele toimele aitab must küüslauk säilitada naha tervislikku mikrobioota tasakaalu ning kaitsta nahka kahjulike mikroorganismide ja nahaseene tekitajate eest. Kuna must küüslauk soodustab ka haavade paranemist, aitab see ühtaegu leevendada aknet ja vältida selle armistumist. • Noorendab Tänu kääritamisele sisaldab must küüslauk võrreldes värske küüslauguga topeltkoguses antioksüdante ja aitab seeläbi kaasa kollageeni moodustamisele nahas. Seetõttu on must küüslauk eriti tugevatoimeline vananemisprotsessist kahjustatud naharakkude uuendaja ja turgutaja. • Leevendab muid nahahaiguseid Must küüslauk võib aidata lisaks aknele leevendada veel mitmeid nahahaigusi. 2011. aastal tehtud uuringust selgus nimelt, et sellest võiks olla suur abi ka psoriaasi, alopeetsia, armide, tüügaste konnasilmade ja naha seeneinfektsioonide korral.

See lavendli ja musta küüslaugu öökreem on ülimalt toitev, mis teeb sellest ideaalse öise hooldaja ja naha ILULEMMIK niisutaja. Eriti hästi sobib 2022 kuivale ja vananemisilmingutega nahale. Võiks kuuluda iga 35+ vanuses naise vannitoariiulile või kosmeetikakotti. • Must küüslauk aitab nahka uuendada ja taastada ning kaitsta keskkonna kahjulike mõjude eest. • Lavendliõli rahustab nahka. Kreemile omane lavendliaroom tagab hea rahuliku une. • Kookosõli toidab ja annab nahale elastsust. • Mandli- ja jojobaõli tagavad hea niisutuse.

TILK!

AITAB TEHA PAREMAID VALIKUID Too pakend tagasi! Tilk! On loonud Eestis unikaalse keskkonnahoiuprogrammi REUSEME, millega kogutakse kasutuses olnud pakendid tarbijatelt tagasi ja suunatakse uuesti ringlusse. Samamoodi on võimalik e-poes tellida kõiki tooteid ilma välise pakendita. Tutvu musta küüslaugu toodetega siin:

www.tilk.bio

| surf |

LOHESURFAR

Kristiin Oja:

merel kaovad kõik argimured “Ole valmis, et sinu elu hakkab sõltuma tuuleprognoosist,” on 14 aastat tagasi lohesurfiga alustanud ja mõned head aastad tagasi oma surfikooli avanud Kristiin Oja hoiatus alustajale entusiastile. Kuidas leidis tema tee lohelauasõiduni ja kuidas selle võrdlemisi ekstreemse hobiga algust teha? Uurisime järele. TEKST: Riina Palmiste FOTO: erakogu

014. aastal vabastiili maailmameistrivõistluste sarjas kõrgele kuuendale kohale jõudnud Oja ei ole pärit mereäärsest piirkonnast. Siiski polnud lauasport talle enne surfilauale astumist võõras. Otepääl üles kasvanuna tegi ta 12-aastaselt algust lumelauaspordiga ja nii möödus lapsepõlv hoopis pidevas talveootuses. “Pärast keskkooli tulin aga Tallinnasse ülikooli ning lumeootus venis liialt pikaks. Tundsin, et mul oleks ka suveks üht

ekstreemset hobi vaja. Tutvusringkonda tekkisid mõned lohesurfarid ja ega ma siis pikalt mõelnud, vaid läksin ostsin kohe varustuse ära. Kuna tegemist on lauaspordiga, olin kindel, et see mulle meeldib,” meenutab ta.

Algaja õnn

Õppimine toimus sel ajal, 14 aastat tagasi, suuresti omal käel ja sõprade seltsis. Katse ja eksituse meetodil. “Sain mõnelt tuttavalt näpunäiteid, kuidas

lohe lennutada, ja katsetasin ise. Praegu koolitaja olles on muidugi üsna ulmeline mõelda, kuidas mul õnnestus see suuremate viperusteta selgeks saada,” on Kristiin üllatunud. Eks oma osa oli ka sellel, et tol ajal ei olnud koolitajaid just jalaga segada. Praegu, kui surfikoole on järjest rohkem ning oskus ilmaolusid ja potentsiaalseid ohte hinnata hoopis teine, ei soovitaks ta mingil juhul alustajatel temast endast õppust võtta. “Arvan, et see oli tegelikult puhas kevad 2022 | 63

| surf | päikeseloojangut veel pooleks tunniks vette laineid püüdma jõuda. Hommikuti ärkas aga koos kukega, et ainult enne tööpäeva merele saaks. See kõik oli seda väärt.

Maailma kuuendaks

Aasta pärast surfipisikuga nakatumist viis elutee Kristiini Egiptusesse El Gounasse, kus asus tööle koolitajana. Seejärel paistis olevat õige aeg astuda ka lohesurfi vabastiilis võistlustulle. Hea eelduse selleks andsid Egiptuse randadel selgeks õpitud keerukamad trikid. “Pärast seda olin väga enesekindel ja läksin võistlema Saksamaale Euroopa karikaetapile. Kuna olin trikke harjutanud pigem siledas vees, aga võistluskohas olid suured lained, oli mul raskusi üldse võistlusalasse saamisega. Pool aega läks kaldast välja saamisele. Takkaotsa kukkusin esimesel hüppel, nii et uut sooritust mul enam teha ei õnnestunud.” Kristiini sõnul oli see talle üks parimaid õppetunde. “Sain aru, et kui tahad olla hea võistleja, pead hakkama saama kõikides tingimustes. Edaspidi ei olnud ma enam nii valiv sõidutingimustes, vaid halbades oludes üritasin ära maanduda trikke, mida juba oskasin, ning heades tingimustes õppisin uusi trikke juurde.” Saksamaa vetel tabanud heureka õigustas end. Pärast kaht Aasias veedetud talve õnnestus Kristiinil tulla Kite Tour Asia üldvõitjaks. Nagu sellest veel vähe oleks – seejärel astus ta sammukese veel edasi ja asus võistlema maailmameistri tuurile, kus tase juba mär-

“Kui alustasin, siis mul juba tööl käed higistasid, kui puuladvad liikusid.” Kristiin oma surfikoolis Surftown Stroomi rannas

Foto: Lisett Kruusimae

vedamine, et midagi kapitaalselt nässu ei läinud,” avaldab nüüd ise ohutuskoolitusi korraldav naine. Kas hirmu alustamise ees ei olnud siis üldse? “Olin tõesti noor ja hirmu otseselt ei tundnud. Küll on see natuke teistsugune tunne, mis enne igat vetteminekut päris pikalt sees oli. See on pigem ärevus, sest lohesurfis ei saa me kunagi samu tingimusi. Tuul ja vesi on alati pisut erinevad. Samuti vahetame palju randasid. Igas rannas on jällegi oma ohud, mida tähele panna, et turvaliselt surfata. Õnneks on teised surfarid väga abivalmid ja alati sai neilt uurida nii tuule kui ka ranna kohta.” Küsimusele, kui kaua võiks alustajal surfihuvilisel aega minna, et end laual mugavalt tunda, ei ole Kristiinil ühest vastust. Kõik sõltub inimese enda järjepidevusest. “Nagu igas spordis, loevad siiski töötunnid. Kui ma näen algajaid, kes käivad ainult loetud korrad aastas merel, siis on progress aeglane ning tihti tuleb alustada jälle õpitu meeldetuletamisega.” Kristiin avaldab, et temal endal läks aega mõned kuud, et ennast surfilaual hästi tunda. Küll tunnistab ta, et oli kohe ka pealaest jalatallani entusiasmi täis. “Kui alustasin, siis mul juba tööl käed higistasid, kui puuladvad liikusid. Kasutasin ära iga võimaluse surfamiseks ja käisin veel hilissügiseni merel.” Õhtuti andis ta endast kõik, et enne 64 | kevad 2022

Taiba, Brasiilia

Foto: Vincent Bergeron

TERVISLIK ELUSTIIL – INVESTEERIDES TULEVIKKU! Hüdrolüüsitud merekollageeni tarbimine toidulisandina on üks tõhusamaid vananemisprotsesside aeglustajaid ning lisab maksimaalset tuge meie organite ja luustiku tervisele.

Selle aasta HITT!

ILULEMMIK

2022

Kaitseb rakke kronoloogilise vananemise eest · hüdrolüüsitud merekollageen – naha elastsus ja nooruslikkus · C-vitamiin – võimas antioksüdant ja immuunsuse booster, mis suurendab kollageeni imendumist ning tootmist · bambuseekstraktist saadud räni – lisaenergia sinu rakkudele, tagab kõõluste ja sidemete elastsuse ning paindlikkuse · hüaluroonhape – võimas seespidine niisutaja NB! Kuuri ajal väga oluline tarbida piisavalt vedelikku

www.coldumarine.ee |

Col Du Marine Estonia |

Col_du_marine_ee

| surf |

Liquid Force’i tootete pildistamisel 2018. a Egiptuses

gatavalt kõrgem. “2014. aastal õnnestus mul tulla kuuendale kohale,” meenutab naine oma sealset parimat saavutust, mis viis ta lohesurfis maailma tippude sekka.

Enda surfikool

Praeguseks on Kristiin suurelt võistluskarussellilt maha astunud. Viimastel aastatel on põhiaur läinud hoopis enda loodud surfikoolile Surftown. “Viin läbi algajate koolitusi, treenin välja IKO lohesurfi instruktoreid ja juhin surfikooli igapäevatööd,” kirjeldab ta. “Suved mööduvad läbinisti töötähe all, praktiliselt ilma puhkepäevadeta, kuid ennast maandan ikka vees. Pigem olen lihtsalt tingimustega valivam ehk surfata meeldib just siis, kui vesi on sile ja tuul ühtlane. Samuti olen enda jaoks leidnud lainesurfi. Olen selles veel algaja, aga mulle meeldib ennast jälle algaja rolli panna. Eestis saab lainesurfiga tegeleda üsna vähe – selleks peab olema tugev tuul just õigest suunast, et ilusad surfilained tekiksid. Seega iga sellise võimaluse katsun ära kasutada.” Hoopis teine lugu on surfireisidega. Kuigi viimaste aastate jooksul on neid arusaadavatel põhjustel üpris vähe ette tulnud, siis enne koroonaaega korraldas 66 | kevad 2022

Foto: Andy Witschi

Kristiin neli-viis surfilaagrit aastas, mille sihtkoht sõltus just nimelt tuuleoludest. “Sel ajal, kui veel võistlesin, olin Eestist ära aga isegi umbes kaheksa-üheksa kuud ning kodus olin vaid meie suvel.” Kuigi reisimisvõimalusi koroonaaeg pärssis, siis eestlaste huvi lohesurfi vastu see hoopis kasvatas, mis venitas hooaja Kristiini surfikoolis väga pikaks. “Eelmisel hooajal alustasin veekoolitustega juba aprillis ja lõpetasin novembris,” toob ta näiteks. Ka ära jäänud reisidel ei ole ta lasknud end eriliselt heidutada. “Olen õppinud rohkem nautima seda, mida siin teha saab. Nagu öeldud, alustasin lainesurfiga, leidsin enda jaoks taas murdmaasuusatamise ja käisin see aasta

“Sain aru, et kui tahad olla hea võistleja, pead hakkama saama kõikides tingimustes.”

esimest korda paaril maratonil. Eelmisel aastal tegin lumelauainstruktori litsentsi. Seega viibin palju ka mäel.” Võib arvata, et Eesti ilm seab surfamisele siiski mõned piirid ette. Millal üldse siinkandis lohesurfihooaeg algab ja millal lõpeb? “Tänapäeval on meil nii head kalipsod ja neopreentooted, et surfamas saab käia aasta läbi. Tõsi, külm vesi on ohtlikum ning kindlasti ei soovita seda algajatele,” õpetab Kristiin, kelle sõnutsi on talvel heaks alternatiiviks snowkite. “Sõidetakse lagedatel aladel, nagu põllud, jäätunud järved või merekaldad. Lohelaua asemel kasutatakse lumelauda või suuski.”

Parimad surfikohad meil ja mujal

Küsimusele, millised on parimad surfikohad Eestis ja mujal maailmas, on Kristiinil kohe küllaltki ootuspärane vastus varrukast võtta. “Üks südamelähedasemaid on loomulikult Stroomi rand, kus asub ka mu enda surfikool. Kuna eelistan siledat vett, on lemmikuteks veel Püünsi, Häädemeeste, Paralepa ja Österby rannad. Mujal maailmas on väga palju surfikohti ja iga kohaga neist on omad mälestused, aga kui mõned välja tuua, siis Brasiilia

| surf |

Uruau, Brasiilia

Foto: erakogu

põhjaosa laguunid, Sitsiilia, Sardiinia ja Sri Lanka. Üheks mu lemmikuks on veel El Gouna, kus elasin kaks talve.” Just viimases korraldab Kristiin nüüd surfilaagreid. Miks just seal? “Sest sinna saab kohale vaid viietunnise tšarterlennuga. Tunne on alati, nagu läheks koju. Seal on pea alati soe ja päikseline ning loomulikult ka väga head surfitingimused.” Viimase aja meeldejäävamatest surfireisidest toob naine eraldi välja Sri Lanka. “See oli võib-olla kõige suurem üllataja. Meil vedas. Kahenädalase laagri vältel puhus tuul iga päev. Seega olimegi korralikus spordilaagris. Kuna tegelen ka crossfit’iga, oli nii ideaalne see, et kohe sileda laguuni kõrval oli crossfit’i välisaal koos kohvikuga, kus olid väga maitsvad ja tervislikud toidud, millega sai ennast pärast surfi ja crossfit’i premeerida.” Arvestades Kristiini seniseid reisikogemusi, kus sihtkoha valikul on jäänud otsustav sõna öelda ikka tuulele, on oht, et kõik kõige populaarsemad surfisihtkohad on praeguseks juba läbi käidud. Kas leidub veel nimekirjas mõni unistuste koht, mis ootab mahakriipsutamist? “Reisisin küll palju – eriti kui võistlesin –, aga on mõned paigad, kuhu ma jõudnud ei ole. Kuna harrastan nüüd ka lainesurfi, siis kohad, kuhu tahaksin kindlasti minna, on Hawaii, Costa Rica ja California,” avaldab naine. 68 | kevad 2022

“Halbades oludes üritasin ära maanduda trikke, mida juba oskasin, ning heades tingimustes õppisin uusi trikke juurde.”

Varustusega lihtne ämbrisse astuda

Lohesurf, lainesurf, snowkite ... Nagu näha, on armastus lauaspordi vastu ajas ainult hoogu juurde saanud – astutakse või ühelt laualt teisele. Mis on surfi juures niivõrd paeluvat? “Minu ja ma usun, et ka enamiku teiste surfarite jaoks pakub see palju vabadustunnet. Merel kaovad kõik argimured ja saab ennast välja lülitada.” Puudu ei tule naise sõnul ka väljakutsetest ja adrenaliinist, mõnusast närvikõdist. Kuigi lohesurf paistab esmapilgul ja küllap ka esimesel katsetamisel keerulisevõitu, kinnitab Kristiin, et harrastusena sobib see kõigile, sõltumata vanusest ja füüsilisest ettevalmistusest.

Lastele kehtivad siiski omad piirangud – nemad peaksid olema vähemalt 12 aastat vanad ja kaaluma minimaalselt 40 kg. “Ei ole vaja teha muud, kui ennast koolitusele kirja panna ja kohale tulla,” kutsub kogenud lohesurfar enda juurde kätt proovima. Küsimusele, kas selleks peaks ka juba varustus endal võtta olema, vastab Kristiin ruttu eitavalt. “Ei, ei ole mõtet kohe osta. Kogu varustus on koolituse hinna sees. Ka on varustuse ostmisega lihtne ämbrisse astuda. Seega oleks hea kõigepealt oma koolitajaga konsulteerida, mida osta.” Kas Kristiinil on ehk varuks mõni nõuanne või tähelepanek, millele entusiastlik alustaja võib-olla esimese hooga ise mõelda ei oska, aga võiks? “Näen, et inimesed, kes on juba varustuse ostnud, ei julge sageli üksi merele minna. On hea, kui leiad endale sõbra, kes tuleb sinuga koos koolitusele, või kes on juba surfiga sina peal. Samuti võivad tuuleprognoosid algul keerulised paista. Minu surfikoolis saab tulla pärast koolitust ka Surftowni klubiliikmeks, kus meil on hästi kokkuhoidev ja toetav seltskond ning jagame jooksvalt tuuleinfot,” räägib ta. Lõpetuseks on Kristiinil tagataskust võtta veel üks humoorikas hoiatus: “Kindlasti tuleks arvestada, et lohesurf võib sõltuvust tekitada, nii et ole valmis, et sinu elu hakkab sõltuma tuuleprognoosist.”

Kui lähed suvel ujuma või veesporti tegema – tee seda turvaliselt! Tule ja omanda väärt ujumisoskus Kalev Spa ainulaadses 50meetrises basseinis professionaalse treeneri käe all. Kunagi ei ole liiga hilja, et alustada! Kalev Spa täiskasvanute ujumiskursused sobivad nendele, kel puudub oskus ujuda. Ootame osalema ka neid, kellel oskused olemas, kuid tunnevad, et tahaks lihvida oma tehnilisi oskusi – hingamist, kehaasendit või jalgade ja käte tööd. Ujumisoskus annab veekogus enesekindluse.

Rohkem infot algavate ujumiskursuste kohta saab Kalev Spa kodulehelt kalevspa.ee või kirjutades meile spordiklubi@kalevspa.ee

Sooduskoodiga

„START“

Kalev Spa ujumiskursus täiskasvanutele e-poest ostes 125 € (tavahind 145 €). Pakkumine kehtib 29.03–31.05.2022.

| ujumine |

Kuidas paremini

UJUDA?

Ujumine on üks neist spordialadest, mis harrastaja tasemel laveerib sportliku liikumise ja eluks vajaliku oskuse piirimail. Kindel on aga see, et isegi kui ei ole plaanis ujumisega tõsisemalt tegeleda, siis ujumise oskus peaks meil kõigil olemas olema. Kasvõi selleks, et vees oleks mugav lustida või oskaks ennast ja teisi päästa. TEKST: Martin Hanson FOTOD: Shutterstock

esti Ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Kirsti Mäesepp ütleb, et ujuma õppimiseks ei ole ühte ja õiget aega – ideaalne oleks hakata õppima võimalikult vara, kuid ilusti pannakse ujuma ka täiskasvanud ja ka need, kellel varasemast veega mõni trauma. Tema sõnul teeb täiskasvanute ujuma õpetamiseks suurepärast tööd triatloni populaarsus, kus ilma ujumiseta ei ole võimalik võistelda. "Minu statistika ütleb, et täskasva-

nud eestlastest pooled ikkagi ujuda ei oska või on neil sellega seoses mingi probleem. Kuid alustada tuleb nendega nagu lastega ehk siis põhitõdedest, põhiliigututest, harjutustest. Seda siis, kui see esimene hirm vee ees on ületatud. Rääkides aga lastest, siis võib öelda, et pooled neist, kes ujumistunnis käivad, ujumisoskuse ka omandavad," mainib Mäesepp. Oluline on teha selgeks, mida see ujumisoskus tegelikult tähendab. Selleks on olemas ujumise definitsioon ja see ei

ole vaid "Oskab vees olla ja hakkama saada". Täpsemalt tuleb ujumisliidu eeskirja järgi suuta ujumisoskuse kinnitamiseks teha järgmine kompleksharjutus: hüpata ülepea sügavusse vette, ujuda selle järel 100 meetrit, mille järel tuua vee alt (sügavamalt kui enda pikkus) ära ese, mille järel hõljuda 3 minutit ühe koha peal ja seejärel ujuda 100 meetrit selili harjutuse alguspunkti. "Hea on öelda, et ujumisõpetus on algkoolis kohustuslik ja selle eesmärk ongi anda lastele võimalus veega tutvuda, saada uusi oskuseid, kuid mis väga oluline – võime olla vees turvaliselt ja ennast ohu korral päästa," lisab Mäesepp. Eestis on ametlikult ujumisharrastajaid üle 16 000, need on siis need, kes mõne klubi või kooli alt sporti teevad. Ujujaid on aga hoomamatu arv rohkem. Mäesepp on veendunud, et ujumisoskused on vajalikud kõigile ja mida varem nende õppimisega alutada, seda parem. kevad 2022 | 71

| ujumine |

Avaveeujumine on täitsa teine sport Eesti Ujumisliidu avaveeujumise projektijuht Kristiina Arusoo ütleb, et avavees ei tasuks kunagi ujuda üksinda ja kindlasti peaks andma oma plaanidest teada ka mõnele inimesele kaldal. Samas ei ola vaja avavees ujumiseks muretseda kuigi palju erilist varustust ja ujuda saab pea kõikjal meres ja järvedes. Mil moel erineb avavees ujumine basseinis ujumisest? Avavee ja basseini suurim erinevus on loomulikult see, et kui basseini puhul on tegemist kontrollitud keskkonnaga: vee- ja õhutemperatuur alati maksimaalselt 2–3-kraadises vahemikus, vee sügavus kergelt tuvastatav, vesi paistab läbi ja on puhas, basseini mõõdud hoomatavad ehk siis turvaline maapind lähedal, kohal ujujaid jälgivad vetelpäästjad/insturktorid, puuduvad võimalikud häirivad loodusnähtused, nagu tuul, lained, vihm, päike jne. Avavees on kõik mainitud faktorid vastupidi ja võivad olla ka pidevas muutumises. See kõik teeb avavees ujumise mõnes mõttes oluliselt ohtlikumaks kui basseinis, kuid samas annab just see vaba ja igal hetkel erinev keskkond avavees ujumisele oma erilise võlu.

72 | kevad 2022

Mille peaks avavette ujuma minnes tähelepanu alla võtma? Avavette ujuma minnes tuleb ennekõike olla veendunud oma ujumisoskuse piisavuses. Kui ikka basseinis suudad pea püsti hingeldades kühveldada ühe või kaks otsa ja siis pead basseini äärest kinni haarama, siis kindlasti ei tasuks avavees väga julgelt kaugustesse tüürima hakata. Algajal avaveeujujal tasuks kindlasti esialgu ujuda võimalusel piki kallast, kus vee sügavus ei ole tal üle pea. Loomulikult on oluline teada veetemperatuuri ja üldiselt ilmaprognoosi. Kas on oodata tuule tõusmist või suunamuutust, vihma, äikest. Ka väga kuum ilm ja kõrge veetemperatuur ning lagipead kõrvetav päike võivad olla ohtlikumad, kui meie laiuskraadidel üldiselt arvatakse. Kui plaanis on pikem ujumine ning oma võimeid on üle hinnatud, on nii alajahtumine (jahe vesi + tuul + ujumine näiteks ilma ujumismütsita + jõuvarude ammendumine) kui ka ülekuumenemine (palav ilm + väga soe vesi + kalipso ja ujumimüts + vedelikupuudus) väga kiired tekkima. Kõik sõltub konkreetsest olukorrast ja tuleb osata hinnata tingimusi, millesse ennast pannakse.

Kõik vajalik ujumistreeninguteks! Parim valik Speedot saadaval:

| ujumine | Millist lisavarustust oleks vaja avavees ujumiseks endale muretseda? Avavees ujumine on selles mõttes hea füüsiline tegevus, et mingit erilist varustust ei ole vaja. Kui on olemas ujumisriided, ujumismüts ja prillid, siis sellest täiesti piisab. Loomulikult on võimalik kasutada ka kalipsot, mis annab kindlasti võimaluse Eesti tingimustes avaveehooaega varem alustada ja hiljem lõpetada, või teha ka oluliselt pikemaid ujumisi, kui veetemperatuur tavariietuses lubaks. Mõnele inimesele võib kalipso kasutamine olla alguses ka lihtsalt julgustavaks elemendiks, millest oskuste ja enesekindluse kasvades aja jooksul loobutakse. Aga kindlasti ei ole kalipso avaveeujumiseks mingi must-have asi. Kõik oleneb eesmärkidest ja soovidest. Harilikus ujumisriietuses ujudes tunnetab keha ümbritsevat kindlasti ka oluliselt paremini ja emotsionaalne nauding on hoopis erilisem. Siinkohal tuleb kindlasti ära märkida, et kuumades tingimustes ja eriti võistlustempos ujudes ei pruugi inimene kalipsos tajudagi, kuidas ta keha üle kuumeneb. Eelmises punktis mainitud erksavärviline ujumismüts ja ujumispoi on aga küll sellised olulised asjad, mis aktiivsel avaveeujujal peaks olemas olema. Kui ei plaanita ujuda just avalikus valvega rannas, siis ei tasu kunagi minna avavette ujuma üksinda. Ning ka teiste inimeste hulgas ujudes võiks siiski keegi kaldal olla teadlik, et olete ujuma läinud. Väga oluline on end avavees ujudes nähtavaks teha. Kõige lihtsam vahend selleks on erksavärviline ujumismüts. Kõige paremini on igas olukorras nähtavad heledamad värvilised mütsid, tumedad ja eriti musta värvi mütsid võivad lainete vahel täiesti märkamatuks jääda, rääkimata ilma mütsita peanupust. Veel kindlam vahend enda nähtavaks tegemiseks on ujumispoi – spetsiaalne täispuhutav hõljuv väike poi, mis kinnitatakse ümber keha. Neid on tänapäeval erinevat tüüpi (mõndadesse saab sisse panna ka isiklikud asjad, nt autovõtmed, mida ei taha kaldale jätta) ja erinevat erksat tooni. Tegemist ei ole küll päästevahendiga, kuid kriitilises olukorras on võimalik mõningaid poisid kasutada ka puhkamiseks, hoides neist ümbert kinni. Ausalt rääkides on kaaskodanike suhtes viisakas, et kui tõesti peaks ujujat tabama näiteks tõsine terviserike ja juhtuma kõige hullem, siis on poid kasutades võimalik teid üles leida ja omastele üle anda, tuukrid ei pea veekogu põhja kammima ja seda veekogu kasutavad rannakülastajad või ujujad närveerima, et millal see kadunud tüüp pinnale tõuseb ... Must huumor, aga tegelikult tõsi. Loomulikult peab ujuma minnes teadma, kuhu sa lähed ja kes sellel veekogul veel liiguvad. Vee peal võib olla väga palju erinevaid sõidukeid, kes ei pruugigi ujajat üldse märgata, hoolimata erksavärvilistest mütsidest või poidest. Loomulikult ei ujuta sadamates, laevateedel, surfarite või jetide tähistatud aladel. Aga ka täiesti tavalistes veekogudes, kus kõik võivad liikuda, peab endale aru andma, et kurvi tagant võib välja lennata mööda jõge kihutav mootorpaat. 74 | kevad 2022

Soovitage kahte paika, kus on kõige parem oma avaveeujumist alustada? Raske soovitada. Oleneb inimese oskustest ja eesmärkidest. Turvalisuse huvides võiks ehk alustada avalikest valvega randadest ja sealsetest piiratud ujumisaladest. Meres (näiteks Pirita rannas) saab ujuda päris hästi ja pika maa rannapoidest kalda pool. Paljudes järvedes on aga ka välibasseinid, kus alustuseks proovida ja kus saab ka pikemaid otsi piki kallast ujuda (näiteks Tamula järves). Siis saab ka aimu, kuidas mõjub konkreetsele inimesele näiteks pime ja läbipaistmatu järvevesi. Mõnele tekitab aga hirmu hoopis see, kui vesi paistab läbi ja ta näeb põhjas kõiksugu taimi, kive ja ei-tea-veel-mida. Milliseks hindate eestlaste ujumisoskuse? Ujumisoskusega on meil pigem siiski kehvasti. Kuigi paljud inimesed käivad suviti vees, siis pigem on see ikkagi korraks vette kastmine ja kuumal suvepäeval keha jahutamine. Eesti Ujumisliidu poolt määratletud ujumisoskuse tasemele ei küüni kahjuks ilmselt paljud, kes enda arvates ujuda oskavad. Õnneks on laste kooliujumise programmi kallal palju tööd tehtud ja ujumistunde lisatud ning eesmärk on, et kõik lapsed selle määratletud ujumisoskuseni jõuaksid. Selle testi sooritamine näitab, et inimene tunneb ennast vees turvaliselt ja vabalt, suudab ilma paanikasse sattumata vees otsuseid vastu võtta ja läbida rahulikus tempos teatud vahemaad. Ujumine on lisaks sellele, et annab võimaluse lõbusalt aega veeta ja elu lõpuni ilma liigeseid koormamata füüsiliselt aktiivne olla, ennekõike ikkagi elupäästev oskus. Ja kunagi pole hilja ka nõukaaegsetes kehalise tundides veetrauma saanud täiskasvanutel veega sõbraks saada.

Kodumaine Stiilne Kestev voodi

OOT-OOT STUUDIO

LE S S

R ä v a l a 7 , Ta l l i n n

www.oot-oot.com

Erergy & High Protein batoonid 3x40g Vitamiinid ja valitud süsivesikud või tõhus proteiinilaeng parimaks füüsiliseks soorituseks.

Hydrate & Perform isotooniline elektrolüütidega spordijoogipulber 400g Mõeldud organismi toetamiseks soorituse eel, selle ajal ning taastumiseks pärast pingutust.

Hydrate & Perform tabletid isotoonilise joogi valmistamiseks 10x12g Mugav lahendus spordijoogi valmistamiseks.

Fruit Boost Energy marmelaadid 10x10g Vitamiinid, valitud süsivesikud ja kofeiin. Imemaitsev, kiire energialaks väsimuse peletamiseks soorituse ajal.