Start (kevad 2024)

TREENER SHALINI MODY: oluline on oma keha tunnetada

TOIDULISANDID EI ASENDA

tasakaalustatud toidulauda

MATKAMINE –sport ja lõbu käivad käsikäes

KUIDAS ENNETADA

VIGASTUSI ja hoida oma liigeseid?

Kristjan

Ilves

PLAHVATAS KÕIK VÄLJA

Kaanel: KRISTJAN ILVES

Foto: RAUNO VOLMAR

TOIMETUS

Peatoimetaja: LIISBET ESTRA

Kujundaja: MARJU VILIBERG

Keeletoimetaja: JOLANA ARU Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

REKLAAM

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee

JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

MARIA SOOTLA maria.sootla@delfi.ee

VÄLJAANDJA

AS DELFI MEEDIA

TRÜKK

PRINTALL

Toimetuse aadress

Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti

Ajakiri Start! on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

Tähelepanu! VALMIS! Start!

Kevad on käes ja nagu ikka, motiveerib päike meid kõiki tegevusi üha enam väljas ette võtma ning oma energiat looduse poole suunama. Seetõttu saab kevaditi ka sport uue hoo sisse, kas metsajooksu, rattasõidu, rulluisutamise või hoopis uute väljakutsete näol.

Selleks, et luua endale terve ja tervislik elukeskkond, tuleb olla järjepidev. Ei ole oluline, kas sinu järjepidevus peitub kodust tööle ja töölt koju jalutamises või harrastad pikki ja keerulisi matku igal aastaajal – oluline on leida endale meelepärane liikumisviis ning sellele kindlaks jääda.

Värske Start! viib sind sportlikule rännakule, mille käigus leiad loodetavasti sinagi aina rohkem indu ja inspiratsiooni liikumiseks ning uuteks sportlikeks väljakutseteks. Järgmistelt lehtedelt saad muu hulgas vastused sellistele küsimustele nagu kuidas sportimisest viimast võtta, missuguseid uusi liikumisviise katsetada, kuidas end liikudes hästi tunda ja mille järgi varustust valida. Samuti anname nõu, mis spordiala võiks just sulle kõige paremini sobida. Oma lugu tippspordi maailmast jagab ka kahevõistleja Kristjan Ilves. Pane vaim valmis, sest stardipauk on kõlanud!

Liisbet Estra Toimetaja

Tšempioniks kasvav Kristjan Ilves

Justkui paisu tagant pääses veebruaris peetud Otepää maailmakarika etapil valla aastaid oodatud kahevõistleja Kristjan Ilvese potentsiaal: võimsa soorituskarjatuse saatel hüppas ta end esimest korda poodiumile, auhinnaks teine koht. Samal nädalavahetusel võitis mees veel ühe teise koha, kuid vormistas võidu suusarajal. Aastaid maailma tippu kuulunud sportlane nendib ka ise, et läks Otepääl hüppama rahuliku tundega, pea mõtetest tühi. Mis aga toimub mehe peas, kes istub hüppetorni poomil ja ootab minekut?

TEKST: Martin Hanson

FOTO: Rauno Volmar

„Kui ausalt öelda, siis polnud mul mingit ootust Otepää võistluse osas, sest sellest nädal varem toimunud võistlus oli täielik katastroof. Kõik on kinni ikka minu enesekindluses, mitte milleski muus. Tasemel, kus ma olen, oskan ma tehniliselt ju hüpet sooritada, tean täpselt, kuidas see käib. Aga kui peas pole asjad korras ega oska mingil hetkel nii-öelda vabaks lasta, siis polegi pikka lendu loota. Enesekindlus aga ei teki niisama, seda peab ise tekitama ja parim viis seda teha on saavutada häid tulemusi,“ räägib Ilves ja lisab, et saigi Otepääl justkui mingi „punni

maha“, usaldas ennast ja kohe hakkas ka juhtuma – tulid meetrid, mida oodati juba hooaja algusest.

Kuid mis toimub suusahüppaja peas, kui ta istub poomil ja valmistub laskumiseks? Ideaalne seisund oleks see, kui peas pole absoluutselt mitte midagi – ei mõtle tehnikale, ei mõtle konkreetsele lennule või kehaasendile, mainib Ilves.

„Võib-olla lased peast läbi paar detaili, mis on seotud konkreetse mäega, kuid peamine on säilitada rahu ja lasta asjadel juhtuda. Kõlab ehk veidralt, kuid nii lihtne see ongi. Kui aga vorm on nõrk, hakkad enne hüpet ja ka selle

ajal liigselt seda sooritust sättima. Sefeldis see juhtuski – sättisin hüppe nii ära, et kõik oli lõpuks nii kontrollitud, et hüpet ennast ei tulnudki. Otepää võistlusel olin nii omas mullis ega pannud tähele, mis ümber toimub. See pole kuidagi ebaviisakalt öeldud, kuid seetõttu mul nii head sooritused ka tulid. Ma suutsin olla nii rahulikult omas mullis, mitte muule mõelda. Kui ära olin hüpanud, märkasin kõiki eestlasi ja seda möllu enda ümber,“ selgitab kahevõistleja. Kõik, kes kohapeal või telerist Otepää võistlust vaatasid, nägid, kuidas supertulemusega Ilves maandudes emotsioonid valla lasi ja sügavalt

Kahevõistluse MK-etapp Otepääl 11. veebruaril 2024. Fotod: Argo Ingver

südmest rahulolust karjus. Mees ütleb, et kuigi ta pole väga emotsionaalne inimene ja kontrollib end üldiselt hästi, siis sel momendil ei olnud võimalik midagi tagasi hoida. „Sellel hetkel paiskus kõik minust välja, kõik need ootused, kogu hooaja vältel minusse kogunenud frustratsioon. Olin saanud hüpped korda, selle viimase detaili,“ mainib tippsportlane.

Eriliseks muudab Otepääl tehtud pika hüppe ka asjaolu, et sealne mägi pole tegelikult Ilvese lemmik. Kuna tegemist on uuema mäega, ei sobi selle profiil tema stiiliga. Kui paljudel muudel mägedel tuleb õige tunnetus kiiremini kätte, siis Otepää mäega on vaja palju pikemalt harjutada. Nagu Ilves selgitab, on kõik hüppemäed erineva kraadi ja kujuga ning nõuavad erinevat lähenemist.

„Sellel hetkel paiskus kõik minust välja, kõik need ootused, kogu hooaja vältel minusse kogunenud frustratsioon.“

„Väikene, aga oluline detail: meie kui hüppajate jaoks on ülioluline mäe raadius ehk see kurv seal mäe allosas, enne seda rajaäärt, kust ära tõukame. Mida sügavam on see raadius, seda parem mulle. Mul on vaja tunda survet, tunda mäge oma jalge all. Kui selles punktis on tunne õige, on hüpe ise juba „lihtne“. Arvatakse, et äratõuge on kõige olulisem, kuid tegelikkuses on selleks ikkagi see, kuidas sinna hüppeni jõuad,“ arutleb suusahüppaja.

Võitlus koha eest poodiumil Kahevõistluse huvi sai alguse isast, kes oli Ilvese kodulinnas Elvas kahevõistluse treener. Ilves ütleb, et surus end lapsena isa trenni kaasa ja kui maitse oli hüpetest (esimesed hüpped tegi ta nelja-aastaselt 8 m mäelt) ning rajal võistlemisest suus, siis tagasiteed enam polnud. Lisaks on mehe kehatüüp ideaalne just kahevõistluse jaoks. Võrk- või korvpall – mis talle samuti meeldivad – olid tegelikult välistatud, nagu ka puhas suusatamine. Kui esimeste puhul jäi väheks pikkusest ja suurusest, siis suusatamise erinevate distantside jaoks vastupidavusest. Kahevõistluses sõidetakse alati kümme kilomeetrit ja selleks on vaja plahvatuslikkust, mida Ilvesel selgelt on.

„Kui olin 12-aastane, käis meil treeningul kuulus austerlane, suusahüppe olümpiahõbe Martin Höllwarth. Mäletan, et tema tegi ettepaneku, et ma võiksin jääda vaid hüppama, eeldusi selleks olevat juba siis näha olnud. Mulle meeldib aga vaheldus ja nii jäin ikkagi mõlemale alale truuks,“ mainib Ilves.

Praeguseks on ta kahevõistlusega tegelenud üle 20 aasta. Selle aja sisse mahuvad nii kolmed olümpiamängud kui ka kolmed pronksmedalid juunioride MM-idelt: 2016 Rasnovis, 2015 Almatõs ja 2013 Liberecis. 27-aastast sportlast on nüüd ees ootamas elu ja karjääri kõige olulisemad hooajad –taas on tulemas olümpiamängud.

2024. aastal on Ilves jõudnud tervelt neli korda poodiumile, kõik need korrad on olnud viimase kuu jooksul. Otepääl oli mees kahel korral teine, sellest järgmisel MK-etapil Lahtis kolmas. Hooaja eelviimasel võistlusel Holmenkollenis astus ta taas kolmandale poodiumiastmele. Ilves on MK-sarjas jõudnud karjääri jooksul kümme korda esikolmikusse. Eesti rekord selles vallas

Ilves on MK-sarjas jõudnud karjääri jooksul kümme korda esikolmikusse. Eesti rekord selles vallas on „veel“ Allar Levandi käes, kel on ette näidata 11 poodiumikohta. on „veel“ Allar Levandi käes, kel on ette näidata 11 poodiumikohta.

„See näitab, et hooaeg on minu jaoks olnud senistest üleüldiselt kõige stabiilsem. Isegi kui hooaja alguses poodiumeid ei tulnud, olin vähemalt selle lähedal. Kui poodiumikohad hakkasid tulema, näitas see, et olen saanud hüpped toimima,“ analüüsis kahevõistleja.

Ilves peab ennast ise maksimalistiks ja perfektsionistiks, mis tähendab aga seda, et kõige suurema pinge paneb

endale peale alati ta ise. Näiteks seda, et spordikommentaatorid on juba mitu hooaega rääkinud, et nüüd kohe tulevad ka võidud, Ilves endale liiga ligi ei lase. Pigem peab mees seda heaks pingeks, mis motiveerib, nagu eestlaste huvi ja toetuski.

„Minule annab rahva toetus indu ja energiat juurde. Kuid eks nüüd paistab, kuidas see pinge mulle mõjuma hakkab, kui oodatakse aina rohkem poodiume ja nüüd juba ka võite,“ muheleb kahevõistleja.

Elu Norras muutis kõike Ilves treenib juba mitmendat hooaega Norra koondise juures ja see tähendab ka seda, et mees veedab suurema aja oma hooajast Norra erinevates treeningkeskustes. Lisaks sellele, et ta treenib koos maailma parimatega, on olemas kõik võimalused teha seda absoluutse tipu tasemel. Lisaks on muutnud Norras tegutsemine ka sportlase mõttemaailma, eriti seda, kuidas ta näeb oma elu väljaspool ja pärast tippsporti.

„Mul on keeruline kahevõistlust pidada tööks, kuid tegelikult see seda ju on.

Kahevõistluse Otepää MK auhinnatseremoonia.

Foto: Delfi Meedia

Pigem on see ikkagi kutsumus, elustiil ja mõnes mõttes isegi vajadus. Kuid mulle meeldib mu töö ja nii ongi vahel tööks seda keeruline kutsuda. Tunnen, et olen hetkel kahevõistluse vaates oma parimas vanuses, parimas vormis. Järgmised kaks kuni kolm aastat vajutan veel täiega, et rakendada oma suurimat potentsiaali. Tunnen, et mul on parimad tulemused veel sees. Kuigi mind ju keegi kahevõistlusest ära ei aja ja mulle meeldib seda teha, siis tuleb hakata mõtlema ka elule pärast sporti. Kuna hetkel paistab, et järgmine generatsioon mehi tuleb peale umbes 5–6 aasta pärast, siis aega mul sportida veel on. Aga eks paistab,“ selgitab tippsportlane.

Pikka karjääri lubab ka asjaolu, et kahevõistlejatel pole nii-öelda tüüpilisi vigastusi. Ilves ütleb, et kõik liigutused on tema valitud spordialal väga kontrollitud ja sisse harjutatud. Muidugi mõjub tervisele see, et peab külmas, vihmas treenima, kindlasti pole ka hea aastakümneid suuskadel maha prantsatada, kuid ka see pole ülisuur probleem.

„Kukkumised ja sealt saadavad vigastused lõhuvad keha, kuid need on väga harvad olukorrad. Lisaks on varustus

„Aegajalt vestlen psühholoogiga, kellega saab rääkida „pea puhtaks“ ja arutada läbi kõik see, mis seal ringi jookseb.“

pidevalt paranenud ja muutunud hüppajasõbralikumaks. Aina enam võtab varustus maandumisel valitsevad jõud enda kanda. Samuti on hüppemäed tehtud aina hüppajasõbralikumaks,“ mainib Ilves.

Suur rõhk on ka tervislikul treenimisel. See, mida tehti 30–40 aastat tagasi, nii-öelda tugevam-jääb-ellu-loogika järgi, on kadunud. „Vähemalt siin Norras on meetodid väga inimsõbralikud, teaduslikult põhjendatud ja humaansed. Väga hinnatakse inimest ja tema heaolu – isegi kui treeningud on rasked ning tingimused karmid, siis kõik muu, mis inimese elus toimub, peab olema balansis. Sport

on oluline, kuid samuti on pere ja sõbrad, vaba aeg, puhkus. Isegi tippsportlased pole vaid sportlased,“ lisab Ilves.

Selleks, et kõik üle pea ei kasvaks, on ta juba aastaid kasutanud ka psühholoogi abi. „Aeg-ajalt vestlen psühholoogiga, kellega saab rääkida „pea puhtaks“ ja arutada läbi kõik see, mis seal ringi jookseb. Ma pole kunagi saavutanud häid tulemusi neid nii-öelda surudes või ebaselge peaga tehes. Seetõttu on vajalik ka enda vaimu eest hoolitseda,“ lisab kahevõistleja. Väga suurt tuge selle vaimu eest hoolitsemisel pakub ka mehe elukaaslane Karmen Puusalu, kes on peaaegu alati olnud ka laagrites tema kõrval. See hooaeg on eriline, kuna elukaaslane lõpetas kooli ja läks tööle, mistõttu on rohkem Eestis „kinni“. Praegu otsitakse võimalust, et naine leiaks Norras nendeks „viimasteks“ tippspordihooaegadeks tööd. Sest nagu Ilves ütleb, võib ta silmaklappidega nädala probleemideta vaid spordile keskenduda, kuid siis on vaja vaheldust ja, mis põhiline, inimesi. Eelmise suve veetis mees pea täielikult üksi Norras treenides ja see oli lõpuks vaimselt väga rängaks osutunud.

Kristjan Ilves Ramsau MK-etapil.

Foto: Flawia Krawczyk

Toidulisand ei asenda tasakaalustatud ja täisväärtuslikku toitumist ega tervislikke eluviise.

„Puhkan ikka koos pere, elukaaslase ja sõpradega, teeme väikeseid väljasõite, spontaanseid õhtusööke,“ lisab Ilves.

Kalapüük ja püsimatu hing Kuna suusahüppamine on niigi adrenaliinirikas tegevus, siis liigset särtsu Ilves mujalt ka ei otsi. Suusahüpetest endast mees enda sõnul enam „surakat“ ei saa, tehnika on käpas ja hüpetel toimub pigem lihvimine, kui selle hüppe nautimine. Tõsi, talle meeldib aga sõita lumelauaga, isegi sellega hüpata ja saada sealt nii-öelda adrekat.

„Olen üsna igav inimene – mul pole mingit erilist hobi lisaks oma põhitegevusele. Aga mind on alati huvitanud lennundus ja piloodiamet. Olen sellele palju mõelnud, et kas see võiks olla minu järgmise eluetapi fookus, äkki lennukooli minna ja sealt edasi areneda. Mulle ei meeldi ühe koha peal istuda, meeldib liikuda ja olla minekul. Veel huvitab mind ajalugu, selleteemalised memuaarid, biograafiad ja dokfilmid. Ilukirjandus ei istu üldse, mul peavad olema numbrid, faktid ja reaalmaailm,“ mainib Ilves.

„Olen üsna igav inimene – mul pole mingit erilist hobi lisaks oma põhitegevusele.

Aga mind on alati huvitanud lennundus ja piloodiamet.“

Juba lapsest peale on ta käinud kalal – vanaisaga Võrtsjärvel ja nüüd Norras sõpradega kohalikel jõgedeljärvedel. Siin on peidus aga väga huvitav dissonants: mehele, kes hindab vaheldust ega suuda olla pikalt ühes kohas, meeldib nüüd äkki seista ühe koha peal ja püüda kala. Ilves aga ütleb, et käib õngitsemas alati koos teiste inimestega ja ehk ongi kalapüük see koht, kus saab aja tõeliselt maha võtta. Veel meeldib talle elada kaasa teiste Eesti sportlaste sooritustele: vaadata Ott Tänakut rallimas, laskesuusatajaid võistlemas ja Eesti korvapallipoisse kellelegi tuult alla tegemas.

„Oleme väga väikesest riigist ja spordi kaudu saamegi end maailmakaardile panna. Mulle väga meeldib elada teistele nende edus kaasa. Peaksime seda rohkem tegema,“ mainib kahevõistleja.

Kristjan Ilves Planica 2023 suusatamise maailmameistrivõistlustel 24. veebruaril 2023.

Foto: Kiur Kaasik

Raud aitab ja hemoglobiini moodustumisele

Salus FloradixMagneesium

Raud aitab süsteemi normaalsele

Raud aitab väsimust ja

luid ja hambaid normaalsetena

Magneesium aitab hoida

Magneesium aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele ja energiavahetusele

energiavahetusele Magneesium aitab hoida luid ja hambaid normaalsetena

aitabMagneesium normaalsele lihasteaitabMagneesium normaalselesüsteemi energiavahetusele hoidaaitabMagneesiumluid hambaidjanormaalsetena

süsteemi normaalsele talitlusele ja

aitabMagneesium normaalsele lihasteaitabMagneesium normaalselesüsteemi energiavahetusele hoidaaitabMagneesiumluid hambaidjanormaalsetena

Salus Floradix Ferrum Väsimus niidab?

KrambidSalus Floradix Magneesium Krambid kimbutavad?

Magneesium aitab kaasa närvi-

Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle

Krambid kimbutavad?

Krambid kimbutavad?

Salus Floradix Magneesium Krambid kimbutavad?

Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle

Salus FloradixMagneesium

Salus FloradixMagneesium

Krambid | tennis |

Küsi apteegist!

Salus Floradix Magneesium Krambid kimbutavad?

FloradixSalus Magneesium Krambid kimbutavad?

kaasaaitabMagneesium normaalsele lihaste tööle närvi-kaasaaitabMagneesium jatalitluselenormaalselesüsteemi energiavahetusele hoidaaitabMagneesiumluid hambaidjanormaalsetena

Küsi apteegist!

Game. Set. Match*

Krambid

kaasaaitabMagneesium normaalsele lihaste tööle närvi-kaasaaitabMagneesium jatalitluselenormaalselesüsteemi energiavahetusele hoidaaitabMagneesiumluid hambaidjanormaalsetena

Salus FloradixMagneesium

FloradixSalus Magneesium Krambid kimbutavad?

Kloostrist õukonnamänguks, edasi lihtrahva sekka ja lõpuks maailma üheks populaarsemaks telespordiks – nii võiks vist ühes lauses võtta kokku selle reketiga veidrate punktisummadeni mängitava mängu olemuse. Eesti on aga viimased aastad olnud meie kahe naistennisisti mängude lummuses ja poleks vist inimest, kelle pihku poleks tennisereket sattunud.

Salus Ferrum

MkaasaaitabMagneesium töölelihastenormaalseleMagneesiumnärvi-kaasaaitab jatalitluselenormaalselesüsteemienergiavahetuseleMagneesiumhoidaaitabhambaidjaluid normaalsetena

Väsimus kaasaaitabMagneesium töölelihastenormaalseleMagneesiumnärvi-kaasaaitab jatalitluselenormaalselesüsteemienergiavahetuseleMagneesiumhoidaaitabhambaidjaluid normaalsetena

aitabMagneesium normaalsele lihasteaitabMagneesium normaalselesüsteemi energiavahetusele hoidaaitabMagneesiumluid hambaidjanormaalsetena

aitabMagneesium normaalsele lihasteaitabMagneesium normaalselesüsteemi energiavahetusele hoidaaitabMagneesiumluid hambaidjanormaalsetena

aitabRaudväsimust ja normaalselekaasaaitabRaudsüsteemiRaud kaasaaitab normaalselehemoglobiinija moodustumisele

Küsi apteegist!

Küsi apteegist!

TEKST: Martin Hanson FOTO: PA Wire

aailmas mängib tennist väidetavalt 87 miljonit inimest, kuid seda spordiala jälgib televiisorist või võistlustel kindlasti kümme korda suurem rahvahulk. Sellised tennisistid nagu Rafael Nadal, Roger Federer, Serena Williams on ebajumalad, kelle võitudele ja kaotustele on elatud kaasa Sondast Ulan-Batorini. Tennisemängu ajalugu, areng ja kasu inimesele on aga väga huvitav teema, mida lahata.

ga, siis nahast kindaga. Hiljem võeti kasutusele väikest puulabidat meenutavad löögivahendid, aga keelestuga reketid ilmusid mängu 15. sajandil. Selle teooria järgi tuleneb tennis prantsuskeelsest sõnast tenez (tlk ole valmis).

Energialoodusest aitabvähendada kurnatust normaalseleimmuun-talitlusele normaalselepunaliblede FerrumSalusFloradixVäsimusniidab?

võib olla pärit ka sõna „reket“ (araabia keeles tähendab rahat inimese peopesa). Tunduvalt realistlikum on aga tõdemus, et tennise eelkäija on mäng nimega jeu de paume (tlk käega mäng), mis leiutati 800 aastat tagasi Prantsusmaa kloostrites. Algul löödi palli üle võrgu peopesa-

Foto:

Küsi apteegist!

Küsi apteegist!

Kõik algas Prantsusmaal

Tennis, mis tänapäeval tundub oma esmaklassilise varustuse ja tehnoloogia poolest nii modernne, on tegelikult spordialana üks maailma vanemaid. Liigub legend, mille järgi võiks tennise sünnipaik olla Antiik-Egiptus, kus asub linn nimega Tinnis ja araabia keelest

Küsi apteegist!

Küsi apteegist!

Monarhid olid need, kes hoidsid mängu pikkade sajandite ajal elus. On teada, et näiteks 1316. aastal suri raske tennisemängu tagajärjel Prantsuse kuningas Louis X. Algne tennis oli segu tennisest (mida tänapäeval mängitakse) ja squash’ist: mängijate vahel oli võrk ja palli löömiseks võis kasutada väljakut ümbritsevaid seinu. Paljuski meenutas see „tõeliseks tenniseks“ nimetatud mäng praegust trendimängu padelit. Tõelist tennist mängitakse tänapäeval veel neljas riigis: Suurbritannias, USA-s, Austraalias ja sünnimaal Prantsusmaal. 18. sajandi lõpus hakkas Briti

Novac Djokovic Roland Garrosil, 2023.

aristokraatia mängima tennist murul, vabas õhus ja nii algaski tänapäevase tennise võidukäik.

Turniirid viisid mängu rahva sekka

Esimese suure turniirina hakati

Wimbledonis tennisevõistlusi korraldama 1877. aastal. See muutus isegi korraldajatele üllatuseks kiiresti populaarseks. 1905. aastaks olid kalendrisse saanud kõik neli suurturniiri: Wimbledon, USA, Prantsusmaa ja Austraalia lahtised meistrivõistlused. Praegu, rohkem kui sada aastat hiljem, on samad turniirid endiselt au sees. 1900. aastal sai alguse

Davis Cup, üks maailma vanemaid võistkondlikke turniire. Tõeliselt rahvusvaheliseks muutus tennis 1920. aastatel. Kuigi aeg-ajalt käidi slämmiturniire mängimas ka üle mere, tõmbasid majanduslikud võimalused ja aeglane transport (lennuliinid alles hakkasid tekkima) kõigi nelja turniiri mängimisele kriipsu.

1920ndatel tekkisid esimesed suured tennisekuulsused, kelleks olid ameeriklased Bill Tilden ja Helen Wills Moody ning prantslanna Suzanne Lenglen. Kuid esialgu ei mänginud keegi neist veel Austraalias. Proffide võistlused läksid üha rohkem moodi, seal jagati priskeid rahapatakaid, samal ajal loeti tugevaimateks turniirideks endiselt nelja slämmi, kus said osaleda ainult amatöörid. See olukord polnud tennisele hea ja nii küpses otsus muuta ala kõik tippvõistlused lahtiseks – alguse sai niinimetatud Open Era, mis kestab tänini.

Hoiab vormis ja Alzheimeri eemal

Tennisel kui spordil on hämmastavalt palju positiivseid mõjusid selle harrastajale. Lisaks füüsilisele pingutusele, mis vähendab stressi, alandab kaalu, suurendab inimese agiilsust, tasakaalu ja painduvust, aitab tennis kaasa ka aju värskuse säilumisele. Kuna aju peab pidevalt looma sidet palli, silmade ja käes oleva reketi vahel, tekib ajus pidevalt uusi ühendusi. On tõestatud, et tennis võitleb imeliselt Alzheimeriga. Veel aitab reketisport reguleerida serotoniinihulka, mis omakorda kontrollib meie tujusid, unerežiimi ja palju muud.

Tennis on ka sotsiaalne sport, mida saab harrastada koos pere ja sõpradega ning tennist saab mängida väga kõrge vanuseni. Tegemist on vanust mitte diskrimineeriva spordialaga. Niisiis ... kelle serv on järgmine?

Allikad: ajakiri Tennis, Delfi Sport, WTA, ATP

TENNISE ETIKETT: kas lihtne viisakus või midagi enamat?

Kauaaegne tennisesõber ja endine rahvusvahelise taseme tennisekohtunik Margus Uba leiab, et tennise etikett on oluline, et säiliks ilus tennis ja mängu naudiksid nii mängijad kui ka pealtvaatajad, olgu väljakul siis amatöörid enda lõbuks või maailma tipptennisistid suurel slämmil. Kokkuvõtvalt aga ei ole tennise etikett midagi muud kui lihtne viisakus ja austus mängijate ning pealtvaatajate vahel.

„Suurim põhjus, miks tennises on etiketil ja käitumisnormidel nii suur rõhk, on spordiala pikad, sajanditepikkused traditsioonid. Kui tänapäevase tennisega sarnane mäng leiutati, oli see pigem aadlike õukonnamäng ja enamik etiketireegleid pärinebki sealt. Kui tuua aga algsed reeglid tänapäeva, aitavad need säilitada mängijatele tennise ilu ja pealtvaatajatele vaadatavust. Äärmiselt oluline on see, et tennise reeglid ja etikett on samasugused nii lastetennises, WTA ja ATP karussellis, suurtel slämmidel kui ka lihtsalt sõprade vahel mängides,“ selgitab Uba. Endine kohtunik lisab, et harrastustennises on iga mängija enda poolel ka kohtunik ja siin ütleb etikett, et ausus vastase punkti osas on ülimalt oluline: kui pall on joonel või sellest väljas, tuleb sellest teada anda. Kui on segadus, kuhu pall langes, jääb lõplik sõna ikka kohtunikule. Kui kohtunikku mängus ei ole, siis džentelmenid mängivad sellise punkti lihtsalt ringi. Uba lisab, et harrastajate vahel on kindlasti ka palju reeglite painutamisi, kuid seda ikka selleks, et mängus oleks voolavust ja ilu, kirge ning mõnu.

Anett Kontaveit Roland Garrosil, 2022.

Foto: REUTERS

Elina Svitolina (paremal) oodatult Aryna Sabalenka kätt mängu järel ei surunud.

Foto: AFP7

Nüüd 33 aastat vändatud!

RATTAHOOAEG KÄES.

Kuidas siva sadulasse saada?

Jalgrattasõit on rohkem kui lihtsalt hobi – see on elustiil, mis pakub rõõmu, tervist ja vabadust. Õige jalgratta valimine on esimene samm sellel põneval teekonnal ning võimaldab sul avastada uusi maailmu ja seiklusi nii üksi kui ka koos sõprade ja perega.

TOIMETAS: Sven Sula FOTOD: Shutterstock

Üks levinud viga, mida algajad jalgratturid teevad, on minna jalgrattapoodi, ilma et nad oleksid endale selgeks teinud, mida nad tegelikult vajavad. Enamikul juhtudel müüakse sulle jalgratas, mida ostma lähed. Nagu mujal, nii võib ka spordipoes müüja sulle soovitada kalleimat mudelit või kõige vingemat tehnoloogiat, mis võib sulle tegelikult üle jõu käia või siis üldse mitte sobida sinu sõidustiili ja kohaga, kus jalgrattaga põhiliselt liikled. Terve Eesti on täis maastikurattaid, mis pole iial asfaldilt ära käinud.

Seega on oluline enne poe külastamist teha põhjalik eeltöö, et mõista, millist tüüpi ja millistes tingimustes sa kavatsed oma rattaga sõita.

Osta ratas vajaduse, mitte nime ja värvi järgi Kõigepealt peaksid kaaluma, milline on sinu peamine sõidustiil ja eesmärk. Kas soovid sõita maanteel ja saavutada suuri kiirusi või eelistad seigelda metsaradadel ja mägiteedel? Võib-olla otsid hoopis mugavat ja mitmekülgset ratast linnasõitudeks – hea sirge sõiduasen-

Õige jalgratta valimine tagab nauditava ja ohutu sõidukogemuse ning avab uksed põnevatele seiklustele ja avastustele.

diga. Igat tüüpi sõidustiil nõuab veidi erinevat jalgrattatüüpi ning oluline on valida selline ratas, mis vastab sinu vajadustele ja eesmärkidele.

Maastikurattad on ideaalsed neile, kes armastavad seiklusi ja looduslikke

maastikke. Nende tugev konstruktsioon ja laiad rehvid tagavad stabiilsuse ning haarduvuse erinevatel teedel ja radadel, olgu need siis kruusateed, metsarajad või isegi kivised mägiteed. Maastikurattad on varustatud sageli pakiraamidega, mis võimaldavad kaasa võtta kogu vajaliku varustuse, olgu selleks siis telk, magamiskott või piknikukorv.

Kui sulle meeldib siledatel teedel sõita ja kiirust nautida, võib maanteeratas olla sinu jaoks ideaalne valik. Need kerged ja aerodünaamilised rattad on mõeldud kiireks ning efektiivseks liikumiseks maanteel ja pakuvad suurepärast sõidumugavust ning stabiilsust. Maanteerattaga sõites võid avastada uusi maalilisi maanteid ja mägesid ning samal ajal parandada

Ära osta niisama kaasa! Lase lisavarustus, nagu porilauad, paigaldada poes.

oma vastupidavust ja tugevdada oma südant ning kopse.

Hübriidrattad on aga suurepärane valik neile, kes soovivad ühendada endas maanteeratta kiirust ja mugavust ning maastikuratta mitmekülgsust. Need sobivad suurepäraselt igapäevaseks linnasõiduks, kuid pakuvad piisavalt stabiilsust ja mugavust ka kergemateks maastikusõitudeks. Hübriidrattad võivad olla suurepärane valik neile, kes soovivad oma jalgrattaga teha erinevaid sõite erinevates keskkondades, nii linnas, maal kui ka metsas.

ja kehaehitusele. Samuti tuleks arvesse võtta istme ja käepidemete kõrgust ning laiust, et tagada parim ergonoomika ja mugavus sõidu ajal. Kõiges selles saad abi spetsiaalses rattapoes, kus töötavad need, kes ise jalgrattasporti teinud, rattaid ehitanud ja teavad, et juba mõni sentimeeter siit-sealt võib päästa seljavaludest ja liigesehädadest.

Enne jalgratta ostmist võta aega enda jaoks oluliste faktorite läbimõtlemiseks ja ära kiirusta otsuse tegemisega.

Mõõdu järgi nagu kleit või ülikond

Kui oled välja valinud sobiva jalgrattatüübi, on järgmine samm leida endale sobiv suurus ja seadistus. Õige suuruse ja seadistusega ratas tagab mugava ning efektiivse sõidukogemuse ja vähendab vigastuste riski. Oluline on jälgida, et jalgratta raam oleks piisavalt suur või väike vastavalt sõitja pikkusele

Ohutus peaks olema alati esmatähtis. Enne sõidu alustamist veendu, et sul on korralik kiiver, mis kaitseb sind võimalike kukkumiste eest. Lisaks võiks kaaluda helkurite ja esitule olemasolu, eriti kui plaanid sõita pimedal ajal või halva nähtavuse tingimustes. Samuti on oluline õppida ja järgida liiklusreegleid ning olla tähelepanelik teiste liiklejate suhtes.

Sõidumugavust silmas pidades tasub muretseda ka geelpehmendusega rattakindad ja -püksid. Esimesed aitavad tagada ka ohutust, kui peopesad higistavad ja libisema kipuvad. Teised aga väldivad sadulamaitset suus pikematel sõitudel.

Kui peale tööle ja koju sõitmise plaanis ka pisut sportida, küsi poest tsüklokrossi ratast – kõige mitmekülgsemat jalgratast.

Kui plaan veidigi tõsisemalt rattatrenni tegema hakata, võiks kaaluda kohe rattakingade ja klipp-pedaalidega sõitmist. Just nende pedaalidega saab jalalihased tööle panna 360 kraadi ulatuses – minek on parem ja lihased arenevad rohkem.

Alusta tasa ja targu

Ratturiks nädalaga ei saa. Kestvusspordi vundamenti laotakse aastaid ja jalgrattaspordis tuleb taluda vahelduvaid koormusi. Seepärast alusta tasa ja targu, et mitte lõpetada koormavaid treeninguid visiidiga südamearstile. Seda juhtub üsna tihti, et keskmisest kerekamad mehed, kes vahepeal peale ränga töö ja õllejoomise suurt midagi teinud pole, enda tervise lühikese ajaga ratta seljas veel rohkem tuksi keeravad. Nii et enne tõsisemat harjutamist tasub käia spordiarstiga konsulteerimas.

Rattaga saab lõppude lõpuks ikka ju sõita, lihtsalt omas tempos. Kes varem veidi rattasõitu n-ö nuusutanud, teab hästi, et üpris kiirelt jääb selg kangeks ning siis tahaks selle ratta saata kus kuuskümmend. Alguses annabki selg paar nädalat tunda, kuid siis hakkab seljalihas arenema ja sõit läheb kergemaks. Turja kangeks jäämise vastu aitab regulaarne trenn. Selleks võib julgelt mõningaid jõuharjutusi lisaks teha.

Argisõitudeks on kõige mugavam lihtne linnaratas.

UNIKAALNE JA MAAILMAS HÄSTI TUNTUD AJUTOIT EFALEX BRAIN FORMULA NÜÜD SAADAVAL KA EESTIS

Aju toitaineteks mõeldud toote koostist on 25 aastat uuritud ja efektiivsemaks timmitud.

Soovitatud tunnustatud psühhiaatrite poolt. Sobib hästi ka lastele, kes tunduvad hajevil, pinges või kes väldivad kala söömist. Efalex Brain Formula on ainulaadne kooslus kalaõlist ja kuningakepiõlist, mis sisaldab DHA-d ja EPA-d (oomega-3-rasvhappeid) ning GLA-d ja AA-d (oomega-6-rasvhappeid). Efamol sisaldab õlisid, mis on hoolikalt ekstraheeritud nende looduslikest allikatest.

• DHA toetab aju funktsiooni.

• DHA toetab normaalset nägemist.

• DHA ja EPA aitavad kaasa normaalsele südametalitlusele.

• E-vitamiin aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

• Sobib tervele perele (alates 5. eluaastast).

• Lapsesõbralikud, maitsetud, väikesed, kergesti neelatavad kapslid

• Piima-, laktoosi-, pärmi-, suhkru- ja kunstlike säilitus- ja värvainetevaba

Osta axmer.ee veebipoest!

KEVADINE RÕÕM TOIDULISANDITEST

RÕÕM magneesiumdiglütsinaadi kompleks on toidulisand magneesiumi (magneesiumdiglütsinaadist), foolhappe ning B6- ja C-vitamiiniga. Magneesium toetab lihaste talitlust, aitab kaasa elektrolüütide tasakaalule ning aitab hoida luid ja hambaid normaalsetena. Vitamiin C ja vitamiin B6 aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ja normaalsele energiavahetusele. Folaat (sh foolhape) aitab kaasa normaalsele aminohapete sünteesile. Magneesium, vitamiin C, vitamiin B6 ja folaat (sh foolhape) aitavad vähendada väsimust ja kurnatust ning toetada psühholoogilisi funktsioone.

Toidulisand on gluteeni- ja laktoosivaba ning sobilik ka veganitele. Ei sisalda lõhna- ja maitseaineid, magusaineid ega toiduvärve.

60 tabletti 16,62 €.

Müügil Apotheka ja Südameapteegi apteekides ning Apotheka Beauty e-poes.

KERGEJÕUSTIK:

sinu keha vajab mitmekülgsust

Kergejõustik on üks mitmekülgsemaid spordiväljundeid, mis hõlmab endas väga erinevaid alasid, sh jooksu, hüppeid, heiteid, viskeid, ja ka nende kõigi kombinatsiooni mitmevõistluse näol. See mitmekülgsus ei ole oluline mitte ainult sportliku arengu, vaid ka füüsilise ja vaimse tervise seisukohalt.

Kergejõustik on suurepärane viis keha tugevdamiseks, vastupidavuse tõstmiseks ja stressi maandamiseks ning sobib igasuguse füüsilise ettevalmistusega inimestele.

Kergejõustikus on kõike

Kergejõustiku regulaarne harrastamine toetab südame-veresoonkonna tervist, tugevdab lihaseid, parandab liigeste paindlikkust ja aitab säilitada tervislikku kehakaalu. Samuti on kergejõustik tõhus aeroobne treening ja aitab seeläbi vähendada südamehaiguste riski.

Universaalse spordialana pakub kergejõustik positiivset väljakutset igale vanusegrupile. Noortele sportlastele ja lastele annab see ühe tugevama vundamendi kehaliseks arenguks ning spordipõhiste oskuste õppimiseks. Täiskasvanutele pakub see treening võimalust hoida oma keha füüsiliselt kaunis vormis, arendada mitmeid oskusi ja leida uusi sotsiaalseid kontakte.

Millest alustada?

Kergejõustikuga alustamiseks on kasulik pöörduda mõne kergejõustikutreeneri poole. Kuna kergejõustik on tohutult mitmekülgne sport ja hõlmab väga erinevaid alasid, tuleb professionaali abi kindlasti kasuks. Treener oskab kergejõustiklasele määrata sobilikud harjutused, treeningvahendid ja -raskused ning treenimissageduse.

Varustuse puhul on oluline valida jalanõud, mis toetavad jalga ja neelavad põrutusi – nii minimeerid vigastuste riski. Treeningriided võiksid olla hingavad ja niiskust eemale juhtivad, sest tegemist on üsna intensiivse treeninguga ning nahk saab tõenäoliselt kiiresti märjaks. Lisavarustusena on kasulik tööriist pulsikell

või aktiivsusmonitor – distantsi, kiiruse ja südame löögisageduse jälgimiseks. Nii saad veenduda, et endale treeningkoormusega liiga ei tee.

Treeningu efektiivsus Kergejõustik treenib kogu keha. Jooksudistantsid ja hüpped keskenduvad peamiselt alakeha lihastele – reitele, sääremarjadele ja tuharalihastele, samas kui heited ning visked nõuavad tugevat keret ja ülakeha – käsi, õlgu ja seljalihaseid. Kuna aga kõik kergejõustikualad vajavad tugevalt kogu keha tööd, ei pääse ühegi ala puhul ainult üla- või alakeha treenimisega.

Vali endale mugavad treeningjalatsid, helista treenerile ja kohtume staadionil!

TEKST: Liisbet Estra FOTOD: Shuttertsock

Vastavalt oma tugevustele ja eeldustele saad keskenduda kergejõustiku üksikaladele.

Sprint ehk lühimaa kiirjooks nõuab plahvatuslikku kiirust ja suurt jõudu. Tegemist on kergejõustiku ühe kiirema alaga, kus mängivad rolli ka murdosasekundid.

Keskmaajooks nõuab nii kiirust kui ka head vastupidavust, kuna distantsid on pikemad kui sprindis. Selle ala harrastajad peavad suutma säilitada kõrget tempot pikema aja jooksul.

Pikamaajooksu puhul on võtmeks vastupidavus ja strateegia. Jooksjad peavad oskama oma energiat hoolikalt jaotada, et säilitada optimaalne tempo kogu distantsi vältel. Tõkkejooks ühendab kiiruse tehniliste oskustega, kuna sportlased peavad ületama jooksurajal paiknevad tõkked võimalikult kiiresti ja efektiivselt.

Teatejooks on meeskonnaala, kus iga liige jookseb kindla distantsi, enne kui annab teatepulga üle järgmisele jooksjale. Vajalik on hea koordinatsioon ja täpne ajastus ning meeskonnatöö.

Kaugushüppes peab sportlane sooritama võimalikult pika hüppe liivakasti pärast lühikest hoojooksu. Edu sõltub hüppekiirusest, õhku tõusmise tehnikast ja maandumisoskusest.

Kõrgushüppes üritavad sportlased ületada kõrgemal asetsevat latti, kasutades selleks spetsiifilist hüppetehnikat

ja maandudes selili kõrgushüppematile. See ala nõuab tugevat tõukejõudu, paindlikkust ja koordinatsiooni.

Teivashüppes asub latt kõrgemal kui kõrgushüppes ja lati ületamiseks kasutatakse teivast. Teivashüpe nõuab samuti jõudu, osavust ja ka julgust, kuna hüppekõrgused võivad kasvada väga suureks.

Kolmikhüpe koosneb mitmest osast: hoojooksust ja kolmest hüppest enne liivakasti maandumist. Vaja on jalgade jõudu, head rütmitunnetust ja koordinatsiooni.

Kuulitõuge ehk metallist kuuli võimalikult kaugele tõukamine nõuab suurt jõudu nii ala- kui ka ülakehas, õiget tehnikat ja kontrolli oma keha üle.

Kettaheites heidab sportlane ketta alal, mida ümbritseb võrk, võimalikult kaugele. Edu sõltub heitetehnikast, jõust ja pöörlemisoskusest, mida on hoovõtuks vaja.

Odaviske eesmärk on samuti viskevahendi ehk oda viskamine võimalikult kaugele. Mida rohkem on viskajal jõudu, täpsust ja tehnilist oskust, seda suuremad eeldused tal sellele alale on.

Vasaraheites heidab sportlane metallist kuuli, mis on kinnitatud traadi ja käepideme külge. Jõud, tehnika ja tasakaal on sellel alal asendamatud.

Kõige lihtsam viis KOGU KEHA TREENIMISEKS

Suvel meres ja talvel spaas käimist armastame me kõik.

Tegelikult pakub aga vesi lisaks lõõgastumisele ideaalset treeningkeskkonda, mis mõjub hästi nii meie kehale kui ka hingele.

TOIMETAS: Mariann Vilbre FOTOD: Shutterstock

Jooksulindil või staadionil vantsimine on muidugi tervisele väga kasulik, kuid võib siiski lõpuks igavaks muutuda. Ujumine seevastu on palju lõbusam, kannab endas palju väiksemat vigastuse võimalust ja on sisuliselt eluks vajalik oskus. Lisaks on see ideaalne viis jahutada end suvise kuumuse ajal või teha tõhusat sisetreeningut lumistel talvekuudel.

Ujumine on lihtsaim viis kogu keha treenimiseks

Ujumine on tõhus viis südameveresoonkonna seisundi parandamiseks, mis suurendab vastupidavust ja tugevdab südant. See on kogu keha hõlmav treening, mis tugevdab lihaseid,

parandab paindlikkust ja vähendab liigeste koormust, muutes selle ideaalseks valikuks igas vanuses inimestele.

Ujumine on aeroobne treening ning see arendab kõhu-, selja-, käe-, jala- ja rindkerelihaseid. Samuti koormab mõõdukalt kaelalihaseid. Vaheldumisi tuleks harrastada erinevaid ujumisviise, kuna nii on töös erinevad lihased ja tugevneb harmooniliselt kogu keha. Rinnuli- ja selilikroolis langeb ligi 75% lihaskoormusest kätele, rinnulibrassis ja liblikujumises on kätel ning jalgadel koormuse suhe võrdne. Ujuda tuleks mõõdukal pulsil ja võiks teada, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10–15 lööki madalam kui joostes.

Just seetõttu sobib ujumine igas vanuses inimestele, kellel tervis korras ja ujumisoskus olemas. Hingamishäirete ja epilepsia korral tasub arstiga aga enne nõu pidada. Ujuma ei tohiks minna ka siis, kui on palavik, köha, kõhulahtisus, haavad või paks kollane nohu.

Vähene traumaoht

Ujumine on üks turvalisemaid spordialasid vigastuste ja trauma vältimise mõttes. Vesi kahandab kehale langevat survet, mis omakorda vähendab liigeste, luude ja lihaste koormust. See teeb ujumisest suurepärase valiku neile, kes soovivad vältida ülekoormusvigastusi või taastuda olemasolevatest vigastustest.

Selle spordiala vähene mõju liigestele on ka üks põhjus, miks paljud sportlased pöörduvad jooksu- või jalgrattavigastustest taastudes just ujumise või vesijooksu poole. Treeningu tõhususe tõttu ei jää sportlased tegelikult ilma jõu- või vastupidavustreeningust, mida nad muudel spordialadel teeksid.

Mis on vesijooks?

Vesijooks on põnev vaheldus traditsioonilisele ujumisele, vesiaeroobikale ja vesivõimlemisele. Vesijooksu abivahendiks on vöö, mis tõstab veesolija veepinnale püstiasendisse, ilma et oleks vaja teha liigseid liigutusi. Veetakistuse tõttu tuleb vees liigutuste tegemiseks suuremat vaeva näha kui kuival maal, koormamata samas igapäevaelus niigi vatti saavaid liigeseid. Pool tundi jooksu vees võrdub kahe tunni sama intensiivsusega jooksuga kuival maal. Vesijooks arendab aeroobset töövõimet, suurendab lihasjõudu ja vähendab lihaspingeid, parandab südameveresoonkonna tööd, kiirendab ainevahetust. Vesijooks on jõukohane ja sobiv kõigile –nii eakatele kui ka lastele, sportlastele ja tervisesportlastele. Eriti hästi sobib vesijooks ülekaalulistele, liigesevalude käes kannatajatele ja taastusraviks.

Allikas: Eesti Spaaliit (estonianspas.eu)

Positiivne mõju meelele

Veesport mõjub väga positiivselt ka vaimsele tervisele. See aitab vähendada stressi, ärevust ja parandab meeleolu, pakkudes samal ajal lõõgastust ning meelerahu. Ujumine ja vesiaeroobika võimaldavad keskenduda hingamisele ja liikumisele, mis aitab saavutada meditatiivse seisundi, vähendades seeläbi vaimset pinget. Lisaks pakub vees veedetud

aeg meeldivat vaheldust igapäevarutiinile, mis aitab vaimset tervist tugevdada ja üldist heaolu parandada.

Vesivõimlemine sobib seltskonnale

Kui tunned siiski, et ujumisega päris sina peal veel ei ole, on vees liikumiseks ka teisi variante. Üks hea valik on näiteks vesivõimlemine. Kui ujumine on

horisontaalne, siis vesivõimlemine on vertikaalne tegevus vees. Vesivõimlemine, nagu ka vesiaeroobika, on kindlasti seltskondlikum ja rütmikam kui ujumine. Samuti on vesivõimlemine ujumisega võrreldes vähem tehniline, seega neile, kel on ujumisega raskusi, kuid tahe treenida vees, võib just vesivõimlemine õigeks treeningvormiks osutuda.

Vesiaeroobikat soovitatakse inimestele, kellel on soov teha midagi rütmikat, saada head energiat, saavutada hea vorm ning teha seda kõike vees. Ujumine on sobiv kõigile, kes tahavad treenida individuaalselt. Vesiaeroobika ei anna samaväärset treeningkoormust kui ujumine, sest võimlemisel ei ole tarvis ise edasi liikuda, oluline on liigutuste sooritamine.

Vesivõimlemises või -aeroobikas võib olla tegemist kas ühtlase aeroobse koormuse või ka treeninguga, kus viiakse aeg-ajalt pulsisagedus maksimumi lähedale (tehakse maksimaalseid spurte, kasutatakse intervalltreeningut jne), mis aga oma iseloomult paraku kõigile ei sobi.

Allikas: healthline.com

Uju uute võimaluste suunas ja ühine Kalev Spa veetreeningutega professionaalsete treenerite juhendamisel.

Tule ja avasta AquaMix, AquaFit või lõbus Suppama – meelepärase treeningu leiab igas vanuses ja erinevate eelistustega inimene!

Soovid õppida ujuma või lihvida oma ujumistehnikat? Liitu täiskasvanute ujumiskursusega meie ainulaadses 50-meetrises basseinis.

Kalev Spa pakub treenimisvõimalusi kõigile, alates beebidest kuni täiskasvanuteni.

Tutvu veetreeningute tunniplaaniga siin:

www.kalevspa.ee

Lisainformatsioon: spordiklubi@kalevspa.ee

FENIX HM60R

Võimas ja pika tööajaga laetav pealamp

• Komplektis laetav aku (2600mAh)

• USB-C laadimisjuhe

• Vee- ja tolmukindel IPX-8, 2m

• Valge ja punane valgus

• Reguleeritav kaldenurk

• Läätsel kahe valgusvihu süsteem

39 €

Võimas

Võimsus

Valgusvihk

145 €

Võimsus max 1300 lm

Valgusvihk max 120 m

84 €

FENIX HL32R-T Kerge ja kompaktne pealamp

Võimsus max 800 lm

Valgusvihk max 132 m

69 €

Erakordselt võimas ja pika tööajaga taskulam

• Komplektis laetav aku (5000 mAh)

• USB-C laadimisjuhe

• Vee- ja tolmukindel (IP68)

• Käepael ja vööklamber

• Vutlar

FENIX PD36R V2.0

Valgusvihk

max 1700 lm

max 396 m

108 €

Võimsus max 3000 lm

Valgusvihk max 470 m

82 €

FENIX UC35 V2.0 Väike, kompaktne ja võimas taskulamp

Võimsus max 1000 lm

Valgusvihk max 266 m

93 €

FENIX E-CP

FENIX taskulampide tippkvaliteedi, erakordse võimsuse, vastupidavuse ja funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide kasutamine ja pidev arendustöö. Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid LED-elemente, kullatud vedrusid ning optimaalset energiakasutust. Erinevate töörežiimidega põrutus- ja veekindlaid FENIX taskulampe usaldavad professionaalid ja armastavad tavakasutajad.

Taskulamp-akupank 5000 mAh

Võimsus max 1600 lm

Valgusvihk max 222 m

66 €

FENIX TK20R UE

FENIX E20 V2.0

MATKAMINE on looduslik teraapia

Maailmas, kus pidevalt valitseb kaos ja infoküllus, on väga keeruline oma mõtted mõneks hetkeks pausile panna ning päriselt puhata.

Loodus on selleks puhuks hädavajalik abimees. Pea ja keha vajavad vaikust, et akusid laadida ning uue energialaenguga edasi minna.

TOIMETAS: Liisbet Estra FOTOD: Shutterstock

Matkamise näol on tegemist justkui loodusliku teraapiaga.

Matkamine rahustab ja puhastab meeli

Oma matka pikkus ja rajad tasub valida vastavalt sellele, kui võimekaks sa end pead või kui suurt väljakutset soovid. Vahet ei ole, missuguse seikluse endale kombineerid – matkamise ja looduse kokteil on vahend, mis vabastab meele ebavajalikust ja võimaldab keskenduda suuremale pildile.

Aktiivne elustiil mõjub hästi ka loovusele – Ludwig van Beethoven leidis, et jalutamine on tema loomingulisuse

jaoks hädavajalik, nii et ta tegi päeva jooksul mitu jalutuskäiku. Helilooja kandis alati kaasas pliiatsit ja paberit ning kirjutas loodusest inspireeritud ideed üles.

Matkamine loob sidemeid nii looduse kui ka matkakaaslastega

Matkamise võlu seisneb paljudes elementides – looduse keskel akusid laadides saad ise valida, kus ja millal peatud ning oma telgiplatsi üles sead. Matkaseiklustega kaasnevad nii lõbusad õhtused söögivalmistamised kui ka öised suplused (kui oled end sättinud mõne järve äärde). Loomulikult ei saa unustada matkamise sotsiaalset aspekti – ühine

„Läksin välja ainult jalutama ja jõudsin lõpuks järeldusele, et jään välja kuni päikeseloojanguni, sest välja minek, leidsin, oli tegelikult sisse minek.“

JOHN MUIR

sport ja liikumine, eriti pikaajalisem matk, tugevdavad sotsiaalseid suhteid, toovad esile inimeste erinevad küljed ning arendavad koostööoskust. Seega –kui soovid sõpradega midagi põnevat ette võtta ning omavahelisi sõprussuhteid tugevdada, tasub ehk minna ühisele matkale. Kuigi matk ei pea olema pikk ning võib vabalt piirduda ühepäevase väljakutsega, annab see suhetele uue hingamise ning toob esile sidemed, mis igapäevaelus võivad ununeda ning tagaplaanile jääda.

Mida enne matkale minekut teadma peaks?

Enne matkale minekut on oluline aga teha eeltööd ja ettevalmistusi, et tagada nii enda kui ka kaaslaste turvalisus ja nautida matka täiel rinnal. Siin on mõned olulised punktid, mida tuleks arvestada:

l Vali sobiv matkarada

Tee eeltööd, et leida endale sobiv rada. Arvesta distantsi, raskusastme ja maastiku eripäradega. Samuti kontrolli ilmaprognoosi ja vali varustus vastavalt oodatavatele tingimustele.

l Varustuse valimine

Olulised on mugavad ja hea haarduvusega matkajalatsid või -saapad, mis sobivad maastiku ja ilmastikuoludega. Riietus peaks olema kihiline – see võimaldab kohanduda ilmastikuoludega. Vee- ja tuulekindel pealisriie hoiab sind kuiva ja soojana.

Väga oluline on soetada mugav, piisava suurusega seljakott, mis mahutab kõik vajaliku, kuid ei ole liiga raske. Kaart, kompass või GPS-seade on samuti matkaradadel hädavajalikud, eriti kui lähed matkama keerulisema maastikuga aladele. Ainult telefonile ja akupangale lootma jääda ei tasu.

Paki kaasa ka piisavalt vett ja kergesti söödavaid energiarikkaid suupisteid. Samuti võib vaja minna esmaabivahendeid, nagu plaastrid, antiseptikud, sidemed ja isiklikud ravimid.

l Jäta loodus puutumatuks

Vii kogu matka jooksul tekkinud prügi tagasi tsivilisatsiooni ja utiliseeri nõuetekohaselt. Samuti ära lõhu taimestikku ega kahjusta looduslikku keskkonda –liigu mööda ette nähtud radu.

Top 5

lühimatkaks sobilikku matkarada Eestis

Matka, jookse või kõnni –ükskõik, mida sa ka ei valiks, Eesti loodusrajad viivad sind läbi lummavate rahvusparkide, metsade, märg- ja rannikualade. Need kümme matkarada sobivad nii algajatele kui ka edasijõudnutele ning mõned neist on isegi ratastooli ja lapsevankriga ligipääsetavad.

1. Viru raba õpperada – 3,5 km pikk rabarada koos laudtee ja vaatetorniga.

2. Pääsküla raba loodusõpperada – 4 km pikkune rada koos vaatetorniga ning 2 km pikkune laste- ja invarada.

3. RMK Mukri raba loodusrada –lastelegi jõukohane laudteerada viib mööda tumedatest rabajärvedest ja 18-meetrisest vaatetornist.

4. Meenikunno raba matkarada –läbi raba viib nii lapsevankri kui ka ratastooliga ligipääsetav laudteerada ning olemas on nii vaatetorn kui ka matkamajad.

5. Kakerdaja raba matkarada – üks Kõrvemaa suuremaid rabasid pakub lõbu ka ujumissõpradele ning laudteega on kaetud matkaraja 4 km pikkune osa.

Matkamine on imeline viis looduse nautimiseks ja samal ajal füüsilise aktiivsuse hoidmiseks. Selleks aga, et kogemus oleks nauditav ja ohutu, on oluline olla hästi ette valmistatud. Pane tähele ülaltoodud soovitusi ja naudi oma matka turvaliselt!

Allikad: americanhiking.org, puhkaeestis.ee

RULLUISUTAMISEL on mitu tahku

Kui kevad seostub sulle päikesepaisteliste ilmade, linnulaulu, äsja puhtaks lükatud kergliiklusteede ja välispordiga, siis on rulluisutamine tõenäoliselt sulle mõeldud. Kuna seda liikumisviisi

saab nautida nii kiiresti ja tehniliselt sõites kui ka mitmekesi lõbusalt kruiisides, sobib see tõsisema treeningvõimaluse kõrval ka lõbusaks ajaveetmiseks nii pere kui ka sõpradega.

Mida rulluisutamine endast üldse kujutab?

Rulluisutamine on dünaamiline ja lõbus viis füüsiliseks tegevuseks – kui sõitmine on juba käpas, saad samal ajal ka mõnusalt muusikat kuulata, kaaslasega lobiseda või kasvõi kasutada rulluiske lihtsalt kiiremini punktist A punkti B jõudmiseks. Tegemist ei ole aga loomulikult lihtsalt toreda tegevusega, vaid –olenevalt koormusest – ka korraliku treeninguga.

Sinu tervis tänab sind

Igasugune liikumine ja treenimine on su kehale tänuväärne tegevus. Rulluisutamise näol on tegemist suurepärase südame- ja veresoonkonna treeninguga,

TEKST: Liisbet Estra FOTOD: Shutterstock mille abil paraneb südame tervis, suureneb vastupidavus ja nagu igasugune liikumine, põletab ka rulluisutreening omajagu kaloreid. Spordiala koormab liigeseid vähem kui jooksmine ning on seetõttu suurepäraseks alternatiiviks neile, kes soovivad vältida liigestele avalduvat suurt survet. Lisaks aitab rulluisutamine tugevdada alakeha lihaseid, nagu reie-, sääre- ja tuharalihased, ning parandab tasakaalu ja koordinatsiooni.

Kas see spordiala võiks sulle sobida?

Rulluisutamine sobib peaaegu kõigile, olenemata vanusest või füüsilisest vormist. Tõenäoliselt satud igal aastal vähemalt korra nägema, kuidas mõni

vanem õde või vend oma pisemale pereliikmele rulluisutamist õpetab – tegemist on alaga, mis ei nõua alustamiseks metsikuid füüsilisi võimeid ega eeldusi. Seetõttu on see liikumisvorm suurepärane valik nii perekondlikeks ühistegevusteks, sõpradega ajaveetmiseks kui ka üksinda kruiisimiseks ja soovi korral tõsiseks ning efektiivseks treeninguks.

Kuidas alustada?

Alustamisel ei ole muud takistust, kui õige varustuse soetamine. Esimeseks sammuks on sobivate rulluiskude valimine, mis sobivad hästi sinu jalale ja pakuvad tuge. Algajatel on stabiilsuse tagamiseks mõistlik valida rulluisud, millel on neli ratast ja mis võimaldavad

seega lihtsamat, stabiilsemat juhtimist. Lisaks on oluline investeerida kvaliteetsesse kaitsevarustusse: kiivrisse, põlve-, küünarnuki- ja randmekaitsmetesse, et vähendada vigastuste riski kukkumisel. Kõige sellega saad abi spordivarustuse poodidest, kus spetsialistid oskavad välja selgitada just sinu vormile ja kogemusele vastavad parimad varustuselemendid.

Sõitmist tasub alustada aeglasemate ja lühemate distantsidega, et harjutada tasakaalu ning koguda enesekindlust. Edasijõudnud rulluisutajad saavad juba muretult nautida pikemaid distantse ja suuremaid kiirusi ning miks mitte katsetada ka kolmerattalisi uiske.

See ei ole ainult füüsiline sport Nagu igasugune sport ja liikumine, on ka rulluisutamine väga efektiivne stressimaandaja ja meeleolu parandaja. Spordiala saab harrastada vabas õhus loodust nautides ning regulaarse harrastamise ja mitmekesise toitumise korral märkad tõenäoliselt üsna pea muutusi ka oma füüsilises toonuses.

Kuna rulluisutamine on väga mitmekesine spordiala, on see suurepärane valik neile, kes soovivad tugevdada oma keha, parandada oma füüsilist vormi ja toetada südame tervist.

Rulluisutamise näol on tegemist tõhusa treeninguga, mis mitte ainult ei tugevda mitmeid lihasgruppe, vaid

parandab ka südame-veresoonkonna tervist ning on suurepärane võimalus liikumaks koos sõprade ja perega. Oluline on meeles pidada, et nagu iga teisegi treeningu puhul, on ka rulluisutamisega soovitatav alustada järk-järgult ning kuulata oma keha, et vältida vigastusi ja tagada treeningu ohutus.

Koksvere Veski toodab eestimaisest toorainest teraviljatooteid –jahud, helbed, kruubid ja mannad.

RULLUISUTAMINE –SPORTLIK HOBI JA PÕNEV ELUSTIIL

Kevad on suurepärane aeg välistingimustes liikumiseks ja üks põnevamaid viise selleks on kindlasti rulluisutamine, millest võib lõpuks välja kujuneda põnev elustiil. See sobib hästi sportlikuks treeninguks, meeldivaks ajaviiteks või liikumiseks ühest punktist teise.

Rulluisutamisega alustades on igaühel oma teekond – ühel võib tasakaal olla juba loomulikult paigas, et kohe sõitma asuda, teisele võib see esialgu tunduda väljakutseid pakkuv. Siiski, takistuste ületamine on osa protsessist ja teadlikult lähenedes on lihtsam hirme ületada. Rulluisutehnika on spetsiifiline, mistõttu on nii algajal kui ka kogenumal iseõppijal oluline leida asjatundlik juhendaja, kes aitab põhitõed selgeks teha. Õige lähenemisega omandatakse oskused palju kiiremini ning sõit muutub turvaliseks ja nauditavamaks. Tähtis on ka oma piiride tunnetamine – liialt ettevaatlikult harjutades ei toimu piisavat arengut ja põnevus kaob. Kui aga ülemäära julgeks minna, võib kukkuda ja ohtlikult viga saada. Õige piiri peal harjutades püsib põnevus ning osavus ja vilumus ei jää tulemata.

Kui põhioskused on omandatud, siis on hea aeg liikuda järgmisele tasemele, et avardada ja avastada rulluisutamise erinevaid võimalusi, mida pakub Freeskate rulluisutamine. Freeskate on oskus liigelda linnamaastikul, ületades seal erinevaid takistusi, kasutades erinevad oskuslikke võtteid rulluiskude paremaks valitsemiseks. Kõik need oskused üheskoos annavad rulluisutajale vabaduse liigelda enamikes kohtades linnamaastikul, teha shortcut’e ja läbida vabalt mitmesuguseid linnakeskkonda kuuluvad elemente, mis ei ole enam takistused, vaid muutuvad võimalusteks rakendada omandatud oskusi. Lisaks osavusele vajab see kiiret mõtlemist ja loovust, et linnas liigeldes suudaks reageerida ning leida uusi ja põnevaid viise oma sihtkohta jõudmiseks. Terve linn võib olla mänguväljak, kus iga sõit on unikaalne seiklus.

Tallinnas toimuvad ka erinevad Freeskate Movementi ühissõidud, millega on võimalik ühineda peamiselt reedeõhtuti. Kogukondlikud ühissõidud ja kohtumised pakuvad võimalust jagada kogemusi, õppida uusi trikke ja avastada põnevaid kohti erinevates linnaosades koos teiste kirglike rulluisutajatega. Need sündmused ühendavad inimesi, kes armastavad rulluisutamist, vabadust, kiirust ja osavust.

Kui rulluisutamisega regulaarselt tegeleda, siis on mõistlik soetada omale isiklikud rulluisud, mis oleksid kvaliteetsed ja sobivad. Rulluisuvarustusest sõltub suures osas sõidu parem kvaliteet ja õige valik teeb elu palju lihtsamaks. Eriliselt hea kogemuse saamiseks võiks valida kuumutatava saapaga rulluisud, mida on võimalik oma jala järgi mugavaks vormida, et uisud oleksid jalas kohe parajad ja mõnusad – nendega annab oluliselt paremat kontrolli saavutada. Kogenumad Freeskate’i rulluisutajad kasutavad enamjaolt üherealisi rulluiske, millel on suurema diameetriga 3 ratast, et oleks suurem kiirus ja parem manööverdus.

Rulluisukoolist leiad kõik vajaliku rulluisutamisega tegelemiseks. Treeningud toimuvad nii lastele kui täiskasvanutele, kohapealt või e-poest leiad sobiva rulluisuvarustuse ja saad infot Freeskate Movementi ühissõitudega ühinemiseks.

Vaata kõige kohta täpsemalt: rulluisukool.ee

Tõnis Paalme

18. mail 2024, Tallinna Lauluväljakul

Registreeri hiljemalt 30. aprilliks -20% sooduskoodiga START2024

jooks.ee

JOOKSE end terveks

„Jooksmine on minu jaoks eluviis, mis annab füüsilist ja vaimset energiat,“ ütleb endine tippsportlane ja praegune jooksuinstruktor

ning Enefiti spordiklubi juht Roman Fosti. Olles ise tõeline maratonifänn, treenib ta ka oma õpilasi südamega. Start! uuris Romanilt, kuidas ta maratonideni jõudis ja mismoodi käib harrastajast maratonijooksja võistluseks ettevalmistamine.

TEKST: Eve Kallaste FOTO: Jaanus Lensment

Roman Fosti, kes on peagi juba kolmkümmend maratoni läbinud ja harrastajatest pikamaajooksjaid koolitab, ei jõudnud jooksmiseni sugugi otseteed pidi. Pärnust pärit poiss tegeles mitme erineva spordialaga ja kooliajal oli tema suureks lemmikuks hoopis meeskonnamäng jalgpall. Tallinna Audentese spordigümnaasiumisse ja hilisematele suurvõistlustele jõudis Roman aga juba keskmaajooksjana.

„Amsterdami poolmaraton jättis mulle vapustava mulje.“

Maratonidel osalemine sai tema jaoks alguse pooljuhuslikult ja esimene maraton, kus Roman jooksis, pani tema tuleviku paika pikaks ajaks. „Amsterdami poolmaraton jättis mulle vapustava mulje. Oli aasta 2009, olin võitnud Eesti meistrivõistlustel 800 meetrit ja mulle kingiti klubi poolt Amsterdami reis tingimusega, et pean seal ka poolmaratoni jooksma. Jooksin selle ära, nägin ja tundsin, milline oli stardi ja finiši feeling, ning teadsin kohe, et ma tahan seda pärast

Tallinna maratoni poolmaraton, 2022.

keskmaajooksu karjääri lõpetamist kindlasti veel teha. Ja nii ongi läinud.“

Maratonid kui elustiil

Kolmekümnendates jõudis Romani jaoks kätte aeg, kui talle tundus, et maratoniturism oleks midagi sellist, mis talle kohe eriti hästi sobiks. Ta reisis poolmaratone ja maratone joostes mööda maailma ning eelnev keskmaajooksja karjäär andis nii palju kiirust, et head tulemused ei lasknud end oodata. Mida aeg sedasi, seda rohkem mees tundis, et tal on kogunenud piisavalt kogemusi, et ka teisi jooksuhuvilisi treenima hakata. Et näidata, kuidas jooksmine mõjub hästi nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

„Peamine, mida ma ise pika maa jooksmisest võitsin, oli see, et muutusin inimesena palju tasakaalukamaks. Olin tööl efektiivsem ja kodus parem mees ning parem isa oma kolmele lapsele. Kui tulen jooksmast, on meel puhtam, asjad selgemad, lisaks saan ka maailmast kuidagi paremini aru.“ Jooksmine ongi Romani jaoks suurepärane iseendale pakutud teraapia. „See ei peagi tingimata just jooksmine olema, sobib ka muu aeroobne tegevus. Peamine on, et inimene ennast liigutaks.“

ROMAN FOSTI

ISIKLIKUD REKORDID:

• 5000 m jooks, 14:21.24, Tallinn, 2017

• 10 km jooks, 29.37, Rapla, 2020

• Poolmaraton, 1:03:03, Gdynia (POL), 2020

• Maraton, 2:10:46, Siena (ITA), 2021

• 2018 Põhjamaade meister 10 km maanteejooksus, 30:20

Romani soovitused jooksmisega alustajale leiad lehelt maratonimees.ee

moel või teisel kogenud. „Tean, mis on treeningud, surnud punktid, vigastused... Tean sedagi, et kõiki inimesi ei saa ühtemoodi treenida, igaühele tuleb läheneda individuaalselt. Pean aru saama, kes on kiiruslikku, kes vastupidavustüüpi, pean teadma, milline on inimese elustiil, tema harjumused ja töö. On ju täiesti erinev, kuidas treenida puhtalt kontoriinimest või aktiivse elustiiliga rahvatantsijat, kes tantsib kolm korda nädalas ja käib nädalavahetustel veel perega matkaradadel.“ Aga seda mees küll ei ütle, et kontorirotid joosta ei suudaks. Suudavad küll, kui regulaarselt treenivad. Jõudis ju Roman ka ise olümpiale just siis, kui tema päevatööks oli kontoris finantsauditite tegemine.

„Kõige tähtsam on tahtmine.“

Neile, kes planeerivad jooksmisega süvitsi tegelema hakata, ütleb Roman, et enda diivanilt püsti ajamine on asja juures kõige raskem ja lihtsamaks teeb treenimise see, kui endale siht seada ja motivatsioon leida. „Kõige suuremaks motivatsiooniks võiks inimesele saada rõõm eneseületamise tundest ja sellest, kui värskeks liikumine vaimu teeb. Aga selleni jõudmiseks tuleb esmalt pingutada.“

Algaja vajab tuge

Romani kui jooksuinstruktori suureks plussiks on see, et ta on ka ise kõike, millega algajad rinda pistma hakkavad,

Isikliku treeneri kaasatust, kes arvestab personaalselt nii treenitava elustiili kui ka eesmärkidega, peab ta maratoniks valmistumise puhul väga oluliseks. „See pole päris nii, et ostad jalanõud ära ja vaatad internetist, kuidas teised treenivad ning lähed teed järele. Inimene peab enne vaatama passi, tegema perearsti või spordiarsti juures tervisekontrolli, selle põhjal arutama arstiga enda vastupidavust, arengusuundi ja eesmärke, ja alles siis saab inimene individuaalse treeningkava ning õpib muu hulgas nii enda pulssi kui ka puhkamist ja toitumist jälgima. Nõustaja olemasolu on väga tähtis ka maratonieelse vaimse ettevalmistuse puhul,“ kinnitab endine tippjooksja.

Roman Fosti on võitjana finišis.

Foto: Jaanus Lensment

Maratoniks valmistumine on kui majale vundamendi ehitamine

Kui uurida treenimisnippide kohta, ütleb Roman, et tegelikult on neid küll. „Treeningute puhul on selline 80 : 20 reegel, mis tähendab, et treenides peaks olema 80 protsenti ajast aeroobsel režiimil ja 20 protsenti mugavustsoonist väljas ehk hingeldades. Kohe, kui protsendid on 60 : 40, võib arvata, et tulevad haigused või vigastused. Ja need mugavustsooni protsendid kehtivad minu meelest ka muudes eluvaldkondades, kui eesmärgiks on areneda ja edasi liikuda.“

Roman on oma treenitavate jaoks alati olemas. Inimestel on küll treeningkavad, aga mõnikord murrab elu sisse ja neid ei saa järgida. „Siis ongi hea koos treeneriga kava uuesti üle vaadata, et omaenese tarkusest endale näiteks ära jäetud trennide hilisema kuhjamisega liiga ei teeks. Maratoniks enda keha ja vaimu ettevalmistamine on nagu majale vundamendi ehitamine – sellega ei saa kiirustada ja see peab olema vastupidav.

Foto: Erakogu mistuseks pool aastat, aga teisel näiteks aasta. Kõige tähtsam on tahtmine. Ja mõnikord aitab sihti silme ees hoida ka see, kui ennast maratonile kirja ära panna ja võib-olla ka mõnele sõbrale sellest plaanist rääkida. Siis on eesolev enda jaoks fikseeritud.“

Kui maratonieelne aeg on juba kätte jõudnud, tuleb vaadata, et üle ei treeniks. „Viimased kaks nädalat on kerged nädalad, siis keha puhkab ja võtab ennast kokku suureks pingutuseks – toimub superkompensatsiooniefekt.“ Enne, kui treenitav maratonistarti läheb, võtab Roman aega, et aidata jooksjal end vaimselt valmis panna. Ta jagab enda lugusid ja kogemusi, räägib, et keset jooksu ette tulevad madalpunktid on normaalsed, ja juhendab, kuidas neist üle saada. „Ma panen jooksjale põhipunktid ka kirja. Et tal oleks enne võistlust mingi konkreetne asi, millele toetuda.“ Aga miks üldse inimesed ühel eluhetkel otsustavad, et nüüd peaks jooksma hakkama? Ja veel pikka maad! Roman on täheldanud, et paljudel keskealistel (just see on vanus, mil kõige enam pikamaajooksu vastu huvi tundma hakatakse) on see seotud sooviga hoida tervist ja olla lastele eeskujuks. „Ütlen oma treenitavatele pärast maratoni, et kõige tähtsam polegi see, mis koha sa finišisse jõudes said, vaid see, et sinna jõudsid.

Foto:

Teekond Eesti RAHVUSSPORDIKS

Discgolf või kettagolf on ala, mille pärast innukad kepikõndijad on kepid nurka visanud – ketast lennutades kõnnivad nad rohkem. Mänguväljakud on kohati nii rahvast täis, et tuleb viskejärjekorras oodata. Loomulikult on sellele kaasa aidanud ka asjaolu, et discgolf’i praegune valitsejanna on Eestist.

TEKST: Martin

Hanson

Kettagolf on spordiala, mida saavad kohe hakata harrastama kõik. Tegemist on aktiivse jalutusega kaunitel metsa- ja põlluradadel, kus vahel tuleb parimaid oskuseid rakendades visata kettaid korvidesse. Kolmest kettast koosneva stardipaketi saab mõnekümne euro eest ja radu on Eestis sadu, peaaegu kõik neist ka tasuta kasutamiseks. On öeldud, et Eestis on ühe inimese kohta kõige rohkem kettagolfiradu maailmas. Kuid ikkagi, mis on mis kettagolfis ja kuidas alustada?

Eesti meistrivõistlused discgolf’is.

Mitte lihtsalt lendav taldrik Ketaste põhiline erinevus seisneb kujus ja sellest tulenevalt lennuomadustes. Laias laastus on põhilisi kettaid viis. Putter on laia servaga ketas, mida kasutatakse peamiselt viimase viske tegemiseks korvi, kuid see sobib ka teisteks viseteks. Putter’ist järgmine on approach- ehk lähenemisketas. Seda kasutatakse lühemateks, kontrollitud viseteks. Järgneb keskmaa- ehk midrange-ketas, mis on ka kõikidel mängijatel kotis olemas. Kaks viimast on loetelus pikema lennuga fairway ja driver. Kitsama servaga, terav ja kiire driver sobib pikkadeks viseteks ja seda kutsutakse ka distantsikettaks. Driver vajab lennuomaduste esile toomiseks ja tööle hakkamiseks kõige rohkem pingutust ehk korralikku tõmmet.

Paljude, kuid mitte kõikide tootjate ketastele on märgitud lennuomaduste numbrid. Need võivad tootjati erineda, aga üldjoontes õpid sa kiirelt neljakohalisest numbrikombinatsioonist ketta kiirust, hõljuvust, pööret ja hajuvust välja lugema. Lisaks kõigele mainitule erinevad kettad veel ka plasti poolest. Alguses tekib hasart osta ägeda välimusega kettaid, aga peab arvestama, et nende välimus pole peagi enam samasugune, kui need on vastu maapinda, kive ja puid lennanud. Algajatel ei tasu karta kasutatud ketaste soetamist. Need on soodsamad ja mõnikord leiab just nii selle õige.

Mängides peab sobiva ketta valikul peale raja nüansside arvestama ka ilmaga, et konkurentidest paremini

Foto: Eiliki Pukk

otsustada. Ainult toore jõuga kaugele ei jõua – arvestama peab oma võimeid, raja iseloomu ja ilmaolusid. Mida paremaks muutuvad sinu oskused ja mida enam tunned oma kettaid, seda osavam oled igal rajal.

Mängides keha vormi

Rajad on eri pikkusega, lisaks tuleb kõndida ühelt viskealalt järgmisele, kettale peab järele minema, teinekord mäkke ronima jne. Mängides läbid korralikult kilomeetreid: 18 000 – 20 000 sammu ühel rajaläbimisel on teinekord reaalsus. Liikumises on kogu keha, koormust saavad nii jalad kui ka ülakeha. Vigastusi kettagolfis üldiselt ette ei tule. Ainuke asi, millega võib endale haiget teha, on vale visketehnika.

Öeldakse, et kui tuled mängimast ja kuskilt valutab, oled midagi valesti teinud. Suurim viga on liigse jõu rakendamine ja liigutuse järsk lõpetamine, lukustamine. Oluline on, et liigutused oleksid lõpuni välja sujuvad. Selleks, et ketas korralikult lendama saada, peab sellele korraliku hoo sisse andma, ehk kogu lend sõltub sellest, kui kiiresti ketas õhus pöörleb. Seda nii eestkäe- kui ka tagantkäevisetel. Mõningane eelis on neil, kes on tegelenud käsipalli, squash’i ja teiste aladega, kus ranne on liikuv ning on vaja ka jõudu. Visketehnika areneb aja jooksul ja sõltub eelkõige mängukordade arvust. Tasub katsetada eri asukoha ja raskusastmega radu, võtta aega ning leida enda jaoks sobiv lahendus.

Discgolf on populaarsuse saavutanud peamiselt tänu soovitustele. Harrastaja pereliikmed, sõbrad ja tuttavad on samuti peagi mängust vaimustatud. Kettagolfiga tegelemine on soodne, sest keskmine ketas maksab 13–17 eurot. Algajale piisab pikaks ajaks näiteks kümnest kettast – väljaminek koos kotiga on kuni 200 eurot. Kuna mäng sai aastaid tagasi alguse pigem sotsiaalse ajaveetmise viisina, siis on mõnusa äraolemise tähtsus siiani säilinud. Vabas riietuses ja värskes õhus sõpradega mängimine ei muutu igavaks, kuna hasarti hoiab üleval konkurentsimoment.

Allikas: Tervis Pluss

KRISTIN TATTAR:

kui ma alustasin, oli discgolf majanduslikult täiesti perspektiivitu

Donatas Narmont

Kui kunagi alustasin, oli see majanduslikult täiesti perspektiivitu, seal ei olnud isegi lootust raha teenida. Teenisin kõrvalt mingite muude asjadega, andsin trenne ja kuidagi hoidsin end vee peal. Aga mingil hetkel käis nagu plõks ära, koroonaaeg aitas ka kaasa, rahad hakkasid ka discgolf’is rohkem peale tulema. Viimased paar aastat olen ma üldse olnud enim teeniv discgolf’ar nii meeste kui ka naiste auhinnarahade osas, ka palganumber on keskmisest suurem.

Ju siis pidi nii minema, universum korvas mulle selle vaeva, mida sai aastaid discgolf’i panustatud. Kõik need viimaste aastate võidud on olnud väga tasuvad. Ja neid võite on olnud palju! Discgolf ei ole mainstream-spordiala, aga nüüd on hakanud rahad liikuma ja see võimaldab ära elada. Paljud sportlased sõltuvad riigi toetusest või sponsorrahadest, mina ei pea otseselt mõtlema, kas Eesti riik mulle midagi annab, ma olen hakkama saanud.

Mis ala see kettagolf ikkagi on?

Discgolf’i saab võtta kui lihtsalt hobi või ka spordiala. Delfi kommentaarides ikka räägitakse, et ma olen amatöörsportlane ning midagi ei oska ega ole tõsiseltvõetav. Aga mind see ei kõiguta, tean ise, miks ma seda teen, tean, et see toob paljudele rõõmu ja see on hea väljund mulle. See on ikkagi emotsionaalne spordiala, samas ka füüsiliselt ja mentaalselt väljakutsuv. Aga ma ei tahaks seda ala teistega võrrelda.

Nagu ma ühes USA intervjuus ütlesin: „Comparison is a thief of joy.“ See on tore, et on hulk inimesi, kellele see on äge väljund, mingile grupile on midagi muud äge väljund. Mis puudutab konkurentsi, siis see on tegelikult tihe, kuigi eri riikide lippe suurvõistlustel väga palju ei ole. EM-il oli küll 27 või 28 lippu, aga see ei tähenda, et konkurents veel tihedam oleks. Muidugi ma tahaks, et oleks rohkem riike võistlustele kaasatud.

Allikas: ajakiri Jooksja

Foto: Andres Putting

Mahe multivitamiin naisele

Sisaldab 22 erinevat vitamiini ja mineraalainet, 17 täisväärtuslikku ravimtaime ja taime ning 4 seent.

Naistele mõeldud mahedad multivitamiinid on läbimõeldult välja töötatud, et rahuldada naiste spetsiifilisi toitumisvajadusi, kasutades orgaanilistest allikatest hangitud looduslikke koostisosi. Nendes multivitamiinides on tavaliselt oluliste toitainete laiaulatuslik segu, sealhulgas A-, C-, D-, E- ja mitmesugused B-vitamii-

nid, nagu B6 ja B12, ning peamised mineraalid, nagu raud, kaltsium ja magneesium, kroom, tsink, vask, mis on kohandatud naiste tervise toetamiseks igal eluetapil. Valides maheda koostise, saavad naised tagada, et nende toidulisandid on saadud tervislikest pestitsiidivabadest allikatest, mis ei sisalda sünteetilisi

lisaaineid ega geneetiliselt muundatud organisme (GMO). Olenemata sellest, kas eesmärgiks on tõsta energiataset, toetada hormonaalset tasakaalu või lisada elujõudu nahale, juustele ja küüntele, pakuvad mahedad multivitamiinid loomulikku ja terviklikku lähenemist, aidates naistel end iga päev hästi tunda.

Mahe multivitamiin mehele

Sisaldab 21 erinevat vitamiini ja mineraalainet, 14 täisväärtuslikku ravimtaime ja ürti ning 4 seent.

Meeste mahedad vitamiinid on spetsiaalselt loodud meeste ainulaadsete toitumisvajaduste rahuldamiseks, pakkudes orgaanilistest allikatest pärinevate looduslike koostisosade segu. Mahe koostis tagab, et vitamiinid on saadud looduslikest, mittesünteetilistest allikatest ilma kunstlike lisanditeta, pakkudes meelerahu neile, kes otsivad

loomulikumat lähenemist toidulisanditele. Ükskõik, kas eesmärk on tõsta energiataset, toetada immuunfunktsiooni või edendada südame tervist, pakuvad meestele mõeldud Royal Green mahedad vitamiinid mugavat ja tervislikku viisi heaolu parandamiseks ja toitumisalaste lünkade lahendamiseks.

MUST KÜÜSLAUK TARUVAIGUGA

KAITSEB VIIRUSTE EEST, TUGEVADAB IMMUUNSUST, ÄRATAB KIRELÕÕMA JA VÄHENDAB SÖÖGIISU.

Musta küüslaugu (90%) ja taruvaigu 10% kapslid on toidulisand eestimaisest loodusest, mis toetab immuunsust, tõstab füüsilist võimekust ja vitaalsust, aitab toime tulla stressiga.

Musta küüslaugu tervist toetvad omadused:

• aitab toime tulla stressiga;

• aitab kaitsta keha kahjulike mikroorganismide, parasiitide ja seente eest;

• aitab hoida soolestikus mikrobioloogilist tasakaalu;

• aitab hoida kolesterooli kontrolli ja aitab kaitsta maksa;

• aitab ennetada vähki ja toetab vähiravist taastumist;

• aitab alandada kaalu ja vähendada rasva akumulatsioon;

• must küüslauk on üks tugevaimaid antioksüdante

Taruvaigu tervist toetvad omadused:

Väikest 0,5 g kapslit on lihtne neelata! Kapsli sisu on hea maitsega, soovi korral tee kapsel lahti ja puista sisu toidule.

• toimib loodusliku antibiootikumina, toetades suu-, nina-, kurgu-, kõrva-, hingamisteede tervist;

• kasutakse eesnäärmehaiguste ennetamiseks ja vaevuste leevendamiseks;

• aitab võidelda põletikega;

• üks parimaid biostimulaatoreid;

• aitab stimuleerida kudede kasvu, regenereerimisprotsesse, vereloomet;

• aitab ennetada vähi ning trombide tekkimist ja aitab leevendada keemiaravis kasutatavate ravimite toksilisi kõrvalnähte.

Must küüslauk on valmistatud eestimaisest küüslaugust, fermenteerides küüslauku madalal temperatuuril 3 nädalat. Fermenteerimisel tõuseb küüslaugu antioksüdantsus kuni 80 korda! Seetõttu on must küüslauk ehtne eestimaine supertoit ja isegi tervislikum kui tavaline küüslauk. Taruvaiku toodavad mesilased mesilastaru kaitseks viiruste, bakterite ja seente eest, samamoodi kaitseb ja tugevdab taruvaik ka inimkeha

Musta küüslaugu ja taruvaigu kapslitesse ühendasime need imelised stimulaatorid Sinu tervise, vitaalsuse ja hea enesetunde nimel!

ONLINETREENINGUD: treener taskus

Online-treeningud on tulnud ja jäänud, sest nende mugavus on ületamatu – sõna otseses mõttes võimaldab see treenerit taskus kanda! Virtuaalne fitness pakub hetkega inspiratsiooni, kus tahes seda vajad. Ja olgugi me sotsiaalsed olendid, kel on tarvis kogukondlikku lävimist ja elava energiaga toitmist, pakub virtuaalne treenimine rohkem võimalusi ning paindlikkust.

„GraceFiti online-treeningud sobivad kõigile,“ julgustab treener Shalini Mody, naistele suunatud online-treeningprogrammide GraceFit asutaja. „Liikumine on ju nii tavapärane ja elementaarne, et selles ei ole midagi ohtlikku, eriti kui me räägime mõõdukast treeningust, mitte ekstreemspordist, või spordialadest, mis hõlmavad väga palju mingisuguseid akrobaatilisi trikke või milles on kalduvus end vigastada. Neid treeninguid tuleb tõesti teha treeneri valvsa pilgu all.“

Rääkides tavapärasest harrastus- ja tervisespordist, on need harjutused Shalini sõnul siiski väga hästi järele

TEKST: Krista Kiin FOTOD: Pilleli Läets tehtavad ka videote ja õpetuste järgi. „Kui ennast jälgida, jagub küllap meil kõigil võimekust ära tunda, kui üks või teine ala ei sobi,“ jätkab treener. „Aga mis puutub üleüldisesse ohutusse, siis on näiteks GraceFiti harjutused väga tehtavad, sobides nii alg- ja kesktasemele kui ka edasijõudnutele. Treeninguid tehakse väga erinevates stiilides ja tasemetel: algaja, mõõdukas või intensiivne.“

Nii algajale kui ka edasijõudnule Shalini on oma GraceFiti treeningprogrammi valinud baasharjutused, mida ta vürtsitab tantsuliste, voolavate harjutustega. „Ma jälgin, et need harjutused

ei oleks liiga keerukad, vaid mõõdukas tempos, et ei oleks võimalik end vigastada,“ kinnitab treener. „Näiteks joogas ei tee ma teadlikult pea peal seise ega muid sedalaadi asju, mida ei ole mõistlik harrastada vigastuste ennetamiseks. Rääkides aga tavapärasest terviseliikumisest, saab neid harjutusi kenasti teha ja intensiivsust võib tõsta vahendite, pikkuse ja raskusastmetega.“ Seega sobivad online-treeningud ka taseme mõttes kõigile.

Mõistagi tulevad mängu nii inimeste elukorraldus kui ka tehnoloogiaajastu, milles me elame. „Oleme harjunud, et kõik asjad on väga kättesaadavad,“ tõdeb Shalini. „Online-treeningud sobivad

neile, kel on kiire eluviis, sest neid saab harrastada igal pool: kodus, reisil, linnakeskustest eemal.“

Paljud meist ei taha tipptunni ajal liigelda ja oma graafikut spordiklubi tunniplaaniga klapitada. Online-treeningud sobivad ka neile, kes tahavad midagi erinevat ega soovi spordiklubisse minna, vaid eelistaksid omaette harrastada. Online-treeningute valik on tänapäeval

24.08.2024

25.08.2024

Treenida

tuleb

mõõdukalt ja tasapisi

Puhkus peaks olema sama rütmiline, nagu on treeningu tegemine.

Shalini Mody kinnitusel on online-treeningutega täiesti okei alustada ka neil, kes on kaua treenimisest eemal olnud või pole pärast kooliaega üldse midagi teinud. „Lihtsalt tuleb valida algaja tase ja vastav programm,“ juhendab ta. Mis GraceFiti treeningprogrammi puutub, võib alati treenerile kirjutada – see ongi ehk GraceFiti üks suuremaid eeliseid, et tegemist on Eesti ettevõttega, kellega alati ühendust saab. „Mulle on naised näiteks kirjutanud, et mingi tegevuse käigus on vigastus tekkinud, või on eelnev vigastus või ollakse beebiootel,“ kirjeldab Shalini. „Saan alati juhendada, teinekord teen selgituseks ka video.“

Ühtlasi julgustab ta: „Meie kehad on loodud liikuma ja me oleme palju võimekamad, tugevamad ning osavamad, kui ise arvame, seega pelgama ei pea. Oluline on ennast hinnata ja õige programm valida, oma keha tunnetada ning tasapisi, samm-sammult edasi minna.“ GraceFiti programmis on oluline mõõdukus. „Õpetan inimesi algusest peale oma keha tunnetama,“ märgib Shalini. „Kui tunned, et kuskilt on valus või midagi sai liiga palju, tuleb kohe tagasi võtta.“

Kui tema käe all treenijatel tekib küsimusi trauma, diastaasi või äsjase sünnitusega seoses, soovitab Shalini alati

Kaunis pesu Lilibet pesusalongist

On aeg lisada oma rannakollektsiooni särtsu ja stiili!

Kaunid rannariided on pilgupüüdjateks nii rannas kui ka basseini ääres. Nad lisavad sulle julgust ja enesekindlust ning annavad võimaluse eristuda ja särada, kui astud päikese kätte.

Pane tähele, et enesekindlad inimesed tõmbavad ligi häid asju ning on seega eelistatud seisus.

Vali julgelt, tunne end mugavalt, näe ilus välja!

Oled oodatud Haapsalu vanalinna Karja 11, sest meie kliendikeskne teenindus on abiks õigete toodete valikul erinevate kehatüüpidega klientidele.

arsti või füsioterapeudiga konsulteerida. „Pärast saame koos vaadata, milliseid harjutusi on soovitav teha, millised treeningud sobivad ja millised harjutused tuleb välistada,“ jätkab treener. „Mõnikord inimene kirjeldab, et tal on üks või teine probleem, ja siis ma soovitan üht või teist kava mitte teha. Rõhutan alati, et kui on vigastus või kui keegi on beebiootel, ei ole siin koht, kus endale väljakutseid esitada, vaid treenida tuleb mõõdukalt ja tasapisi, nii et saad kehale koormust, aga kindlasti mitte end lõhkudes. Treenimise eesmärk on anda tervist, jõudu ja energiat, mitte vastupidi, ja seda vähemalt hobi- ja harrastusspordis, kuhu kuulub ka GraceFit.“

Oma naiselikkust kuulates ja järgides

GraceFiti treeningprogramm naistele on iseäranis kehatunnetuslik – seda tehakse kuutsükli teooria järgi, kus meie neljas erinevas faasis teeme erineva intensiivsuse ja iseloomuga trenne. „Näiteks ütlen, et menstruatsiooni ajal ära tee liiga intensiivseid treeninguid, mis võiksid su kehale mõjuda vastupidise efektiga, ehk nad ei tervenda, vaid võivad lõhkuda,“ toob Shalini välja. „Oluline on kehatunnetus, kus me ise harime oma keha ja vaimu, et teada,

Onlinetreeningud sobivad neile, kel on kiire eluviis, sest neid saab harrastada igal pool: kodus, reisil, linnakeskustest

kus on meie piirid, millal tuleb pingutada ja millal on tegelikult puhkust vaja. Puhkus peaks olema sama rütmiline, nagu on treeningu tegemine.“

Naine usub, et tema loodud GraceFit ongi sellepärast kõige erinevam, et ei ole „tee-tee-tee!“ sundi, vaid vahelduvad pingutus ja puhkus. „Mina teen treeninguid, mis on pilatese-, jooga-, tantsu- ja balletipõhised, mis on turvalised ning head treeningud meie kehale,“ kinnitab ta.

Praeguseks on GraceFiti programmist läbi käinud sadu ja tuhandeid naisi ning Shalini tõdeb, et suurimad edulood on naised, kes ütlesid esmalt, et nad ei ole suutnud mitte kunagi treenida järjepidevalt, aga praeguseks on nad ometi

seda suutnud. „See on paljus seotud kuutsükli teooriaga,“ usub treener. „Sul on erinevad treeningud erineva kuutsükli faasis: menstruatsioonitreeningud, ovulatsioonitreeningud, ja sinna vahele follikulaar- ja luteaalfaasile sobivad treeningud. Energia ja jõud muutuvad kuu raames ja siis on väga hea ka oma treeninguid muuta, aga samal ajal saab olla järjepidev ning isegi menstruatsiooni ajal ikkagi treenida.“

Edulood on Shalini sõnul ka need naised, kes on saanud väga heasse ja terviklikku vormi, mis eeldab head energiat, särtsu, enesetunnetust, vaimset tervist, und, tuju ja teotahet. „On neid, kes ei ole alguses sallinud treenimist, kuid on tänu nendele kavadele hakanud trenni tegemist ootama ja armastama,“ lisab ta. „Tunnustust väärib just mitmekülgsus, enda kehaga kontakti saamine ja iseenda harimine. Kuutsükkel või naiseks olemine ei ole trend, moeröögatus ega midagi mööduvat – need olemegi meie, naised, läbi erinevate eluetappide ja faaside.“

Shalini leiab, et suurim edulugu on nimelt järjekindlus, püüdlus ja sügavus, mida naised on tundnud nende liikumiste ja treeningute kaudu. „Paljud on mulle jaganud taipamisi enda keha ja vaimu kohta,“ toob ta välja. „Nii mõnesidki on aidanud need treeningud teatud eluetapis mingitele küsimustele vastuseid leida.“

Immunity

Toode on loomulik ja efektiivne viis oma immuunsüsteemi tugevdamiseks.

Chaga Bi er

Kuusevõrsetest ja L-askorbiinhappest vitamiin C allikas.

Chaga on tuntuse saanud Põhja-Ameerika, Siberi ja Hiina rahvameditsiinist. Tootele on lisatud vitamiin C, mis aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitusele, vähendab väsimust ja kurnatust.

Relax-Zen

Lihaspingeid ja krampe leevendav ja rahustava toimega. Parandab une kvaliteeti. Toetab pingelistel perioodidel. Ideaalne valik sportlastele ja veganitele.

ELUJÕU ALLIKAS igas eas

Sport ja regulaarne füüsiline aktiivsus mängivad võtmerolli elujõulisuse säilitamises ning tervena vananemises. Liikudes saad aidata oma kehal mitte ainult parandada füüsilist vormi, vaid hoida end ka vaimselt ja emotsionaalselt noorusliku ning tervena.

TEKST: Liisbet

Estra FOTO: Shutterstock

Tugev keha, terve meel

Liikudes ja sportides tugevdad oma südame-veresoonkonna süsteemi, parandad keha lihastoonust ja liigeste paindlikkust ning aitad kaasa tervisliku kehakaalu saavutamisele ja hoidmisele. Lisaks on füüsiline aktiivsus oluline tugevate luude säilimiseks ning aitab ennetada paljusid vanusega seotud haigusi ja terviseprobleeme.

On aga selge, et füüsiline aktiivsus mõjutab positiivselt ka vaimset tervist. Sportimine vabastab õnnehormoone, nagu endorfiinid, mis aitavad maandada stressi, ärevust ja depressiooni. Regulaarset treeningut peetakse ka mälu, keskendumisvõime ja probleemilahendusoskuse parendajaks, aidates seeläbi säilitada vaimset teravust ka vanemas eas.

Ühenduse loomine ja kuuluvustunne

Sport on üks paremaid sotsiaalse suhtlemise platvorme. Hakates tegelema endale huvi pakkuva spordialaga, kohtud sarnaste huvidega inimestega ja võid luua mitmeid uusi sõprussuhteid. Ühine

gute intensiivsust ja kestust suurendada, kuid ära unusta kuulata oma keha ning vältida ülekoormust.

Alustada ei ole kunagi liiga hilja.

füüsiline tegevus, olgu see siis meeskonnasport või lihtsalt koos sõpradega treenimine, loob tugeva kuuluvustunde ja toetava keskkonna, mis on väärtuslik emotsionaalse heaolu saavutamiseks ning säilitamiseks.

Kuidas alustada?

Sportimisega alustamine ei nõua suuri eelnevaid investeeringuid ega erioskusi. Oluline on leida endale meelepärane tegevus, mis sobib sinu isiklike eelistuste ja füüsilise seisundiga. Alustada võib kerge jalutuskäiguga looduses, ujumisega, rattasõiduga või liituda mõne rühmatreeninguga. Järk-järgult võib treenin-

Järjepidev ja mõõdukas liikumine on investeering sinu tulevikku, mis aitab naturaalsel teel säilitada nooruslikkust, elujõudu ja tervist pikkadeks aastateks. Oluline on mõista, et alustada ei ole kunagi liiga hilja – iga samm tervislikuma eluviisi suunas on samm parema enesetunde ja pikema ning tervema elu poole.

Selg sirgeks!

Alati on hea vaadata inimesi, kellel on sirge selg ja hea rüht, kuid ennast sirgu ajada tasub palju rohkematel põhjustel, kui vaid teistele silmailu pakkumiseks – nimelt mõjutab meie kehaasend kogu meie keha ja ka vaimu. Nii et selg sirgeks!

TOIMETAS: Kairi Prints FOTO: Shutterstock

Meie rüht mõjutab nii meie füüsilist tervist kui ka enesetunnet. Toome välja põhjused, miks hea rüht on oluline, ja ka soovitused, kuidas õige kehahoiak saavutada.

MIKS ON HEA RÜHT OLULINE?

Vähendab lihaspingeid ja valu Hea rüht aitab vähendada lihaspingeid ja valu, eriti selja- ja kaelapiirkonnas ning õlavöötmes, kuna jaotab keharaskuse ühtlaselt ja vähendab liigeste ning lihaste ülekoormust.

Parandab hingamist

Korrektne rüht soodustab sügavamat ja efektiivsemat hingamist, kuna avab rindkere ja võimaldab kopsudel täielikult avaneda.

Parandab vereringet ja seedimist Keha õige asend aitab parandada vereringet ja soodustab seedimist, kuna elundid saavad töötada optimaalsetes tingimustes ilma tarbetu surve või kokkusurumiseta.

Suurendab enesekindlust ja parandab välimust

Hea rüht aitab inimesel paista enesekindlam ja atraktiivsem. See väljendab positiivsust ja võib parandada inimese enesehinnangut ning sotsiaalset kuvandit.

Parandab kontsentratsiooni Korrektne kehaasend võib parandada ka kontsentratsiooni ja vähendada väsimust, kuna soodustab vereringet ning seega aju hapnikuvarustust.

KUIDAS SAADA HEA RÜHT?

Ole teadlik

Hakka oma rühti teadlikult jälgima. Püüa märgata, kui istud või seisad kõveras, ja korrigeeri oma poosi kohe.

Veendu oma töökoha ergonoomikas

Veendu, et sinu töölaud, tool ja arvuti asetseksid nii, et saad töötada sirge selja ning lõdvestunud õlgadega.

Tugevda oma süvalihaseid

Tee harjutusi, mis tugevdavad sinu kõhu- ja seljalihaseid, kuna need toetavad sinu selgroogu ning aitavad hoida head rühti.

Tee venitusharjutusi

Regulaarne venitamine – eriti rindkere, õlgade ja kaelapiirkonnas – aitab vähendada pinget ning parandada rühti.

Istu ja seisa õigesti

Istudes hoia jalad põrandal ja sirge selg toetatud, õlad lõdvestunud. Seistes jaota raskus mõlemale jalale ühtlaselt, hoia selg sirge ja õlad all.

Kasuta meeldetuletusi

Kirjuta meeldetuletusi oma töölaua kalendrisse või seadista need oma telefoni kalendrisse, et kontrollida ja parandada oma rühti mitu korda päeva jooksul.

Konsulteeri spetsialistiga

Kui sul on raskusi hea rühi saavutamisega, kaalu füsioterapeudi või kiropraktiku poole pöördumist.

Hea rühi arendamine võib võtta aega, aga kui oma kehaasendit pidevalt jälgid ja sellega järjepidevalt tegeled, ei jää muutused paremuse poole tulemata. Kui saavutad oma eesmärgi, muutub sinu elukvaliteet igas mõttes paremaks.

Allikas: MedlinePlus

KUIDAS TANTS MEILE MÕJUB?

Jalutan talviselt külmal ja hallil Pärnu maanteel. Näen tuttavat nägu juba kaugelt. See nägu naeratab ja särab. Lehvitan.

„Tšau. Kas ma tohin sind kallistada?“ küsib tantsuõpilane.

„Jah, ikka võid,“ vastan naeratades.

„Aitäh, et sa sellise toreda koha oled loonud! Kõik minu vabad õhtud mööduvad Casa de Bailes salsat ja bachatat tantsides. See teeb mu meeleolu alati nii heaks.“

See on üks näide paljudest, mil mind Ladina-Ameerika tantsutrennide ja -pidude eest tänaval või erinevatel üritustel tänama tullakse. Ma naudin ise tantsimist täiel rinnal. Selles on midagi maagilist, midagi, mis toob minu maailma rohkelt liikumist, rõõmu, head tuju ja toredaid inimesi. Ja mul on hea meel näha, et see mõjub teistele samal viisil. Aga mis see siis ikkagi on, mis Ladina-Ameerika seltskonnatantsude tantsimise nii nauditavaks liikumisvormiks teeb?

Tantsimine on üks parimaid kõikehõlmavaid hobisid. See arendab nii

keha kui vaimu. Lisaks suurendavad seltskonnatantsud sinu suhtlusringkonda, rikastades seltsielu.

On üks asi, mida tantsimine nii hästi õpetab – hetkes olemist. Tantsides pead sa olema praeguses hetkes, et koordineerida enda ja partneri liikumist, kuulata ja kuulda muusikat, ühildada oma liigutusi rütmiga ning partnerile naeratades silma vaadata. Hetkes olles ei keerle su peas teisi, praegu ebaolulisi mõtteid ja pea võimatu on tantsides töömuredele keskenduda. Nii pole ka üllatav, et tantsimine toob endaga kaasa positiivseid elamusi ja rõõmsa meeleolu, sest muremõteteks ei jää tantsupõrandal lihtsalt aega.

Tantsimine paneb keha intensiivsemalt tootma erinevad hormoone ja neurokemikaale, nagu endorfiinid, serotoniin, oksitosiin ja dopamiin. Miks need olulised on? Kõik need aitavad luua õnnetunnet. Seega loob tantsimine õnnetunnet neuroloogilisel tasandil.

Üks hormoon aga väheneb kehas, kui sa tantsid. See on stressihormoon kortisool. Kui selle tase kehas läheb liiga kõrgeks, siis langeb inimene stressi. Tantsimine aitab kortisooli

vähendada ja seeläbi suurepäraselt argipäeval kogunenud stressi leevendada.

Loomulikult aitab tantsimine väga edukalt ka kaloreid põletada. 2000 tantsusammu tunnise trenni kohta on tavapärane. Samas on treening mugav, kuna toimub valdavalt madala intensiivsusega südame löögisageduse tsoonis. See parandab sinu aeroobset võimekust, tekitamata kehale liigset treeningstressi. Südame baaslöögisagedus väheneb. Ja see on hea.

Casa de Baile tantsustuudio eesmärk on panna inimeste silmad särama. Ja need säravad silmad paistavad kaugele isegi sombusel Tallinna tänaval. Igal õhtul käib meie juures sadu inimesi tantsu õppimas ja nautimas. Olgu see siis salsa, bachata, kizomba, urban kiz, argentiina tango, zouki või muudes tantsutrennides või hoopis iganädalastel tantsupidudel.

Kui ka sina tahad kiigata, milline maailm meie juures peitub ning kuidas see sinu elu avardada võiks, siis tule ja proovi. Iga kuu alguses alustavad Casa de Bailes uued algajate kursused, proovitrenn on loomulikult tasuta. Kaotada ei ole midagi, tule ja vaata üle.

Tantsimiseni!

Registreeri end tasuta proovitrenni siin:

Tekst: Andre Põlm Fotod: Kerrit Toom

VIGASTUSED on ebameeldivad, aga kuidas

neid ennetada?

Sage nähtus on see, et kui inimesel tekib suur treeningtahe, hakkab ta usinalt treenima ning viib järsult füüsilise koormuse kõrgele. Selline äkiline muutus võib kaasa tuua aga ebameeldiva üllatuse vigastuse näol, mis planeeritud treeningkavasse kiilu lööb. Vaatame lähemalt, millistest vigastustest tasub harrastussportlasena teadlik olla ja mida saab ennetavalt ära teha, et neist hoiduda.

TEKST: Georg-Marten Meumers FOTO: Freepik

Paljude jaoks algab oma füüsilise vormi parandamine jõusaalist, kus raskustega treenimine võimaldab kasvatada lihasmassi ning saavutada ka visuaalselt märkimisväärseid tulemusi. Kuigi jõusaalitreening on põhjusega omal kohal kui hea treeningmeetod, tasub enne suures tuhinas raskusketaste ja hantlitega treenimise alustamist end kurssi viia, kuidas vältida ülekoormust ja sellest tingitud hädasid. Vaatame kõigepealt otsa võimalikele vigastustele, mis võivad jõusaalis treenijaid kimbutama hakata.

Jõusaalis treenimisel on vigastused tavaliselt seotud kas vale treeningtehnika, ülekoormuse või ebapiisava soojenduse ja venitusega. Soojendamata lihastele liiga suure jõu ja koormuse rakendamisel on oht eelkõige lihasvenitusteks. Erinevatel andmetel esinevad jõusaalis treenides venitused kõige sagedamini reie tagaküljes, õlgades ja alaseljas.

Vale tehnika või liiga suurte raskuste kasutamise tagajärjel võivad esineda aga näiteks erinevad õlavigastused, mille tagajärjel häirub rotaatormanseti ehk ülajäseme sirutamiseks vajalike lihaste ja kõõluste komplekti korrektne töö. Väga sagedased on ka alaseljavalud ja -vigastused – tehakse liiga lülisamba liigestele või selgroodiskidele. Valest tehnikast ja ülekoormusest võivad olla tingitud ka teatud põlve- ning randmevigastused.

Kuidas siis valida jõusaalis treenimisel jõukohased raskused ja mõistlik koormus, mis vigastusi kaasa ei tooks? Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi personaaltreener Rasmus Kala rõhutab, et kõige olulisemad on õige tehnika ja sobilikud treeningvahendid. „Esmase soovitusena tuleks kindlasti kasutada kergemaid ja lihtsamaid treeningvahendeid, nagu näiteks hantlid, sangpommid, kettad ja topispallid,“ annab Kala nõu. Samuti tuleks tema sõnul vastavalt treeningplaanile järk-järgult raskustega progresseeruda. „Oluline on see, et treeningutes ei tekiks n-ö platood ja tasapisi saaks inimene kogu aeg tugevamaks,“ lisab ta. Harjutuste tehnika üle vaatamiseks ja võimekusele vastava treeningplaani koostamiseks soovitab ta varakult konsulteerida ka personaaltreeneriga.

Lihaste treenimiseks on Kala sõnul mitmeid meetodeid. „Kasutatakse nii kogu keha treeningpäeva, alakeha fookuse päeva kui ka ülakeha fookuse päeva.

TÜ Akadeemilise Spordiklubi personaaltreener Rasmus Kala.

Foto: TÜ Akadeemiline Spordiklubi

Alustada võiks kogu keha ja suuremate lihasgruppide treenimisega 1–2 korda nädalas,“ soovitab ta. Personaaltreener nimetab läbitöötamist vajavate põhiliste liigutusmustritena kükkimist (näiteks keharaskusega kükk), puusakallutusi (näiteks puusatõste hantli või kangiga), surumisi (näiteks hantlite üles surumine pingil istudes) ja tõmbamist (näiteks trenažööril ülevalt alla seljatõmbed).

Vigastuste vältimiseks ja keha tervikliku arengu seisukohalt on oluline Kala sõnul sooritada harjutusi nii agonistlihasele kui ka sellele lihasele vastandliigutust tegevale antagonistlihasele. „Näiteks treenides õlavarre kakspealihast ehk biitsepsit, peame treenima ka õlavarre kolmpealihast ehk triitsepsi lihasgruppi,“ selgitab ta. Samuti on oluliseks teguriks tema sõnul treeningpäevade variatiivsus ja puhkepäevade arv treeningpäevade vahel. „Suuremaid lihasgruppe saab treenida umbes 48–72 tunni tagant, väiksemaid 24 tunni tagant ja kerelihaseid praktiliselt iga treeningpäev,“ ütleb Kala.

Treener annab lisaks viis üldist soovitust, mida jälgida vigastuste vältimiseks:

Korralik ja kosutav ööuni. Normaalne ja korrapärane toitumine.

Progressiivne ja mõtestatud jõutreening vastavalt võimekuse astmele, kasutades adekvaatset tehnikat. Ebavajalike riskide vältimine. Madal stressitase ja algajafaasis jõusaalitreeningu tegemine koos treeneriga, kes aitab jälgida jõuharjutuste tehnikat.

Samuti on vigastuste ennetamisel oluline rõhku panna korralikule soojendusele. Üldiselt soovitatakse enne jõutreeningut anda kehale esmane koormus 5–10-minutilise kardiovaskulaarse tegevusega, nagu sörkimine, rattasõit või hüppenööriga hüppamine, lisaks sooritada erinevaid dünaamilisi venitusharjutusi, mille abil lihaseid aktiivselt venitada.

Krüoteraapial põhinevad

kosmeetilised hooldused

Ilumaailmas on külmakraadidel põhinevaid hoolduseid kasutatud juba sadu aastaid, et säilitada naha nooruslikkust ja elastsust.

Cryo21 spetsiaalselt näo- ja kaelapiirkonnale mõeldud vananemisvastased ja pinguldavad hooldused stimuleerivad naharakkude uuenemist, lümfiainevahetust, naha verevarustust ning kollageeni ja elastaani tootmist naha sügavamates kihtides. Tulemuseks on nooruslikum, pehmem ja pringim nahk.

Kehaprotseduur on turvaline, kuid siiski on mõned vastunäidustused: flebiit, tromboflebiit ning veenilaiendite piirkond, rasedus, põletikulised protsessid, ägedad akuutsed haigused, siirdatud organitega inimesed, külmaallergia, Raynaud’ sündroom. Näohooldusel ainult külmaallergia.

Kuidas Cryo21 krüolipolüüs toimib?

Rasvarakkude tavatemperatuur on 34 kraadi – Cryo21 teraapia käigus alandatakse rasvarakkude temperatuuri 34 kraadilt 8 kraadini, mis kutsub esile

loomuliku rakusurma ehk apoptoosi. Surnud rakud väljutatakse organismist lümfiringe kaudu protseduurile järgneva 2–3 nädala jooksul. Tulemused on kohe näha – juba esimese protseduuri tulemusena väheneb probleemse piirkonna ümbermõõt tavaliselt 2–3%. Rasvarakkude lõhustumise protsess jätkub pärast protseduuri veel järgneva 2–5 nädala jooksul. 6–10 protseduuriga on nt vööpiirkonnast võimalik kaotada juba kuni 12 cm. Kuna rasvarakud juhitakse läbi lümfiringe kehast välja, on tulemused tasakaalustatud toitumise ja piisava kehalise aktiivsuse korral püsivad.

Kuidas Cryo21 näohooldus toimib?

ning uute kollageeni- ja elastaanikiudude tootmist.

Aktiivsem vereringe toob kudedesse lisahapnikku ja tervendavaid ensüüme.

Samuti aktiveerub nahaalune lümfiringe, mis viib toksiinid nahaalustest kudedest välja.

Cryo21 on spetsiaalne meetod, mille käigus tekitatakse naha päriskihis (dermis’es) termiline šokk. See omakorda sunnib nahka parandama verevarustust

Kommentaar

Testis Kroonika

reklaamijuht

Vallandub lisakogus nn heaolu endorfiine, mis võitlevad väsimuse jälgedega ning näonahk jääb pärast hooldust värske ja pinguldatum.

Heldin Jegis

Ma arvan, et ma ei valeta, kui ütlen, et kehakaalu ja sentimeetrite kaotamine on igale naisele oluline, kasvõi juba tervise seisukohalt. Seega olen ka mina kaotanud 16 kg ja loodan kaalu veelgi langetada. Mingil ajahetkel aga on seda juba keerulisem teha ning mugav inimene, nagu ma olen, siis ega ma eriti trenni teha taha. Kaalulangus on minu keskosa n-ö pehmeks teinud ja tahaks kuidagi selle probleemi ära lahendada. Seega hakkasin otsima võimalusi, mis mind sel teekonnal vähese vaevaga aitaks. Cryo21 krüolipolüüsi protseduur tundus täpselt minu probleemile lahendust pakkuv. Käisin ja proovisingi ära! See on lokaalne teenus ehk valid probleemse koha, millega tegeleda. Ma valisin muidugi talje. Ise ei pea üldse vaeva nägema, sest sa lihtsalt lamad ja sinuga tegeletakse pool tundi. Selle protseduuri käigus viiakse väljavalitud piirkonnast jääkaineid välja ja aktiveerub verevarustus, mis aitabki nahka pinguldada ja kuurina protseduuri tehes väheneb ka vööümbermõõt. Minu ümbermõõtu mõõdeti enne ja pärast protseduuri. Ma olin 1 cm oma ümbermõõdust kaotanud. Seega see hooldus töötab ja lisan selle oma kaalulangetusprogrammi!

Vale riidevalik võib su panna juba esimestel spordiminutitel tundma end nagu nöörile kuivama visatud pesu. Õiged spordirõivad seevastu võivad oluliselt parandada sinu mugavust ja jõudlust. Kuidas neil vahet teha ja valida?

TOIMEATS: Sven Sula FOTOD: Shutterstock

LEIA RIIDED, mis parandavad su trennikogemust

Pärast rasket treeningut tunned end ilmselt kurnatuna ja hellade lihastega ning oled üleni higiga kaetud, aga olemine on fantastiline. See on kindlasti veel fantastilisem siis, kui kandsid ka mõnusaid riideid. Usu või mitte, aga rõivad, mida treeningul kannad, mõjutavad päris palju seda, kuidas sa end pärast füüsilist pingutust tunned. Õigete trenniriiete valimisel on mitu aspekti: kui mugavad need on, mis kangast need on valmistatud ja kas need sobivad sinu treeningtüübile.

Mõned kangad juhivad treeningu ajal higi nahast eemale ja teised imavad

seda endasse. Treeningriiete puhul tuleb valik teha olenevalt spordiala tüübist, õues liikumise korral muidugi ka olenevalt ilmast.

Sünteetilisest kiust trenniriided

On palju hingavaid sünteetilisi kangaid, mis viivad higi nahast eemale, aitavad sel kiiresti aurustuda ja hoiavad keha jahedana. Sellised on näiteks polüpropüleeni sisaldavad kangad. Hingavad sünteetilised treeningriided tasub valida treeninguks ja muudeks tegevusteks, mille korral sa tõenäoliselt palju

Kuidas säilitada trenniriiete

hingavus ja hüdrofoobsus?

higistad, et rõivad jääksid kuivaks ega muutuks seljas ebameeldivalt niiskeks ja raskeks.

Puuvill kõigeks ei sobi

Puuvillased treeningriided seevastu ei juhi higi nahalt eemale ega aita sel kiiresti aurustuda, vaid imavad higi endasse. Seetõttu võivad puuvillased treeningriided muutuda intensiivse trenni ajal seljas niiskeks ja ebamugavaks. Rahuliku trenni, lõõgastava venituse või jooga jaoks on need jällegi hea valik, sest on naha vastas soojad ja pehmed.

Funktsionaalsest või sünteetilisest kangast spordiriiete hooldus nõuab erilist tähelepanu. Pese trennivarustust alati muust pesust eraldi, vältides pesupulbreid ja valgendeid. Kasuta madalat temperatuuri (mitte üle 40 kraadi) või spetsiaalset spordirõivaste režiimi ja väldi tsentrifuugi, mis lõhub õmblusi. Spetsiifiliste kangaste, erinevate Texide puhul järgi rida-realt tootja hooldusjuhiseid ja ära kasuta tavalist loputusvahendit lisaks sellele, et kasutad alati vedelat spetsiaalset pesuvahendit. Õigesti pestud trenniriided taluvad vett ja vilet.

Väldi umbseid kangaid

Ära kunagi kanna trennis riideid, mis on valmistatud kummi- või plastipõhistest materjalidest, kuna need takistavad higi aurustumist ja hoiavad kehatemperatuuri treeningu ajal liiga kõrgel.

Sobivate treeningriiete valimine

Selleks, et treeningriided sobiksid sinu kehale ja kavandatud spordialale, võta arvesse järgmisi nõuandeid:

Kanna trenniriideid, mis ei ole liiga ümber, et ennast liigutada oleks vaba ja mugav.

Kui sinu trenn sisaldab jooksmist või jalgrattaga sõitmist, väldi laia säärega pükse, mis võivad pedaalidesse või jalgadesse takerduda.

Jooga või pilatese puhul on hea valik hästi venivad kangad, et need ei takistaks sind võtmast erinevaid poose. Kasuks tuleb ka, kui sa ei vali sellise treeningu jaoks liiga nappe riideid, et ei peaks muretsema mõne piirkonna liigse paljastumise pärast trenni käigus.

Õues treenides arvesta aastaaja ja ilmaga

Kui treenid õues või harrastad hooajalisi spordialasid, peaks riietus muutuma vastavalt aastaajale. Kui valmistud õues treenimiseks, pea silmas järgmisi nõuandeid:

Soojadel suvekuudel vali kindlasti riided, mis võimaldavad nahal hingata ja juhivad higi eemale. Kanna jahedaid ja mitte liiga ümber rõivaid, mis võimaldavad sul vabalt liikuda.

Külma ilmaga tuleb loomulikult riietuda soojalt, kuid samas pea ka meeles, et sa teed trenni ja see tõstab su südame löögisagedust ning kehatemperatuuri. Riietu õues külmaga treenides kihiliselt, et saaksid vastavalt enesetundele kihte eemaldada. Alumise kihina tasub kasutada kehast higi eemale juhtivat riietust ja pealmised kihid peaksid olema soojahoidvad. Kata külma ilmaga õues treenides alati oma pea, kõrvad ja käed, et kaitsta neid külmakahjustuse eest.

Viis nippi jalatsite valimiseks

1. Osta spordijalatsid spordijalatsite poest, kus saad neid proovida ja head nõu.

2. Ära mine poodi õhtul pärast pikka linnas vantsimist, kui jalad on tursunud.

3. Suure varba ja jalatsi nina vahele peab jääma ruumi (1 cm).

4. Võta poodi kaasa ka oma jooksusokid.

5. Ära mine uute „sussidega“ maratonile enne, kui oled neis jooksnud sadakond kilomeetrit.

Märja või tuulise ilma korral tuleb treeninguks riietuda eriti hoolikalt. Kui saad treenides vihma käes läbimärjaks, on treening kohe rikutud. Märja ilma korral peab treeningriiete pealmine kiht olema kindlasti vett tõrjuv.

Pea meeles, et olenemata sellest, milline temperatuur õues on, hakkad sa trenni ajal tõenäoliselt ikkagi higistama. Et seda vältida, tasub alati treeningriietuse alumise kihina kanda higi nahalt ära juhtivast materjalist esemeid.

Ükskõik, kas sa treenid siseruumis või õues, kas eelistad rahulikku või aktiivsemat trenni – õiged treeningriided muudavad trenni palju paremaks. Kui sul endal tekib raskusi õigete riiete valimisega, siis sinu treener või spordipoe müüja oskab alati parimat valikut soovitada.

Üldiselt on rusikareegel treening riiete valimisel ikkagi see, et need ei tohiks kuidagi trenni segada või ette jääda ning et need võiksid su naha vastas olla mugavad – lausa nii mõnusad, et unustad, et need üldse sul seljas on.

Allikas: Everyday Health

Mõnusas enesetundes pärast trenni on oma osa ka riietel.

Valikul kaalu kõiki külgi.

MuRu Craft

MUHUMUSTRILISED DISAINRÕIVAD

Avasta Muhumaalt pärit rõivabrändMuRu Craft! Ainulaadsed disainrõivad on inspireeritud Muhu saare traditsioonilistest tikandimustritest, pakkudes alternatiivi ühevärvilistele treeningriietele.

MuRu Crafti treeningriided on valmistatud kvaliteetsetest disainkangastest, mille eesmärgiks on kohaliku pärandi väärtustamine, elus hoidmine ning ka edasi arendamine.

Lase treeningriietel end motiveerida!

Valida saad kas eraldi tootena või luua endale sobiv komplekt- olgu selleks siis pikad või lühikesed retuusid või hoopis erinevad värvikombinatsioonid, vastavalt sinu enda maitsele ja vajadustele!

• Väga mugavad ja pehmed: pakuvad suurepärast kandmismugavust ka treeningvälisel ajal.

• Hea istuvusega: ei rõhu ega pigista, tagades maksimaalse liikumisvabaduse.

• Kõrgendatud pihaosa ja sisetasku retuusidel: lisavad praktilisust ja funktsionaalsust.

• Mugav väljalõige spordirinnahoidjal: sobib ideaalselt madala ja keskmise intensiivsusega treeninguteks.

• Eemaldatavad padjad: pakuvad lisamugavust ja mitmekülgsust.

• Neljasuunaline veniv kangas: tagab suurepärase venivuse ja taastab oma esialgse kuju.

Külasta MuRu Crafti e-poodi ning uudista kogu tootevalikut: www.murucraft.eu

murucraft

MuRuCraft

Tervis on meie kõige suurem vara ja rikkus ... aga selleks ei pea tervet varandust kulutama!

VPLAB NUTRITION KOLLAGEENIVESI

330ML

Kollageenivesi on kergelt gaseeritud, hõrgult värskendav mango- ja passionmaitseline jook, mis on rikastatud kollageeniga ja tasakaalustatud noorendava hüaluroonhappe, acai marjade, vitamiinide ja mineraalidega. See ainulaadne iluvalem pole mitte ainult madala kalorsusega, rasva- ja suhkruvaba, vaid stimuleerib ka teie keha loomulikku kollageeni tootmist. Iga maitsev piisk pakatab ainult headusest terve naha, küünte ja juuste jaoks.

Maitse: Mango / passion.

Soodushind 9,84 €

Tavahind 48,00 €

VPLAB NUTRITION KOLLAGEENI FLEX

25ML X 7, TROOPILINE

Collagen flex firmalt VP Laboratory / VPLABkompleks liigeste, sidemete, luude ja lihaste terviseks mugavas joogivormis meeldiva troopilise maitsega. See võimas hüdrolüüsitud kollageenivalem on rikastatud n-atsetüülglükoosamiini, kondroitiini, metüülsulfonüülmetaaniga (MSM), hüaluroonhappe ja C-vitamiiniga, mis tõestatult toetavad ja taastavad lihas-skeleti tervist.

Kompleksi põhikomponendiks on puhas hüdrolüüsitud VERISOL kollageen. Hapetega hüdrolüüsi käigus laguneb kollageen peptiidideks, mis suurendab oluliselt selle biosaadavust. Kollageeni I ja III tüüpi leidub nahas, tagavad selle tugevuse ja elastsuse, vastutavad elastsuse, veetasakaalu ja toitainete omastamise eest. See on kollageen naha, luude ja sidekudede tervise jaoks. Kompleksis sisalduv C-vitamiin parandab kollageeni imendumist. Koos glükoosamiini ja kondroitiiniga on kollageen efektiivne artriidi, bursiidi, müosiidi ennetamiseks ja raviks ning aitab kiiremini taastuda pärast operatsiooni või vigastust.

OSTROVIT MAAPÄHKLIKREEM KOOKOSEGA

500G

MSM on organismile bioloogiliselt kättesaadav väävliallikas – kõik sidekuded moodustavate valkude komponent. Mikroelement vähendab põletikku, kiirendab kollageenivalkude sünteesi ja aitab säilitada terveid liigeseid.

Soodushind 4,90 €

Tavahind 29,80 €

VPLAB NUTRITION KURKUMIIN + D3

500MG, 60 KAPSLIT

Curcumin&Vitamin D3 Licaps kapslid sisaldavad tõhusat kombinatsiooni hästi imenduvast kurkumiinist ja D3-vitamiinist vedelal kujul.

Toode sisaldab Nova SOL® Curcumin mitselle, millel on 185 korda parem imendumine kui toores kurkumiin. Toode toetab skeletilihaste ja südame tervist, samuti normaalset luude, hammaste ja liigeste tervist. Kurkumiin toetab maksa ja närvisüsteemi tervist, antioksüdantsed omadused ja tugev põletikuvastane. Osaleb ka rasvade lõhustamise protsessides. D3-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele omastamisele ning immuunsüsteemi talitlusele. Tänu mitsellidele säilib kurkumiini kontsentratsioon vereplasmas kuni 24 tundi.

Kurkumiin ja D3-vitamiin sobivad aktiivsetele ja oma tervisest hoolivatele pensionäridele!

Soodushind 4,90 €

Tavahind 19,70

OstroVit maapähklikreem kookosega on suurepärane ja ainulaadne toode, mis on loodud mitte ainult kõige nõudlikumatele gurmaanidele, vaid inimestele, kes hoolivad oma saledast figuurist, teevad sporti ja ka neile, kes piiravad oma toidus kahjuliku soola või suhkru liigset kasutamist. Maapähklite sügav, täidlane maitse ja kookoslaastud segunevad ideaalselt magusa ja soolase lisandina. See on tõeline väärtuslike rasvhapete, valkude ja mineraalide pomm. Maitse sügavus, 100% rahulolu ja kõrgeima kvaliteedi garantii. Maitsev toode on kombinatsioon kahest väärtuslikust meie kehale vajalikest toitainete allikast. Maapähklipähklid on rikkad mono- ja polüküllastumata rasvhapete, vitamiinide (B, A ja E), mineraalainete (magneesiumi ja kaaliumi) poolest ning sisaldavad suures koguses kergesti omastatavat taimset päritolu valku. Teisest küljest on kookospähkli krevetid eelkõige suurepärane kiudainete ja keskmise ahelaga rasvhapete allikas. Maapähklikreem kookosega on suurepärane energia- ja valguallikas sportlastele ning tänu kõrgele kiudainesisaldusele ja tarbimisejärgselt kauakestvale küllastustundele sobib see ka vähendavate dieetide rikastamiseks. Lisaks mõjub selle tarbimine positiivselt kolesteroolitasemele, aju ja närvisüsteemi talitlusele.

Soodushind 7,40 €

Tavahind 9,99 €

ENIM MÜÜDUD REGULAARITAV HC PRO KALDPINK RATASTEGA

Tänu reguleeritavale HC PRO kaldpingile on teie treeningud veelgi tõhusamad ja mitmekülgsemad. HC Pro sarja kaldpink on treeningvahend, mis võimaldab teil treenida erinevaid lihasrühmi, nagu rinnalihased, õlad ja biitseps, kohandades pingi kallet vastavalt oma eelistustele ja vajadustele. Selle mitmekülgsus teeb sellest suurepärase valiku nii algajatele kui ka kogenenumatele treenijatele. Kaldpingi lisab teie treeningutele uue mõõtme ja võimaldab teil keskenduda erinevatele lihasrühmadele. Sellel on tugev ja vastupidav konstruktsioon, mis tagab selle pikaajalise vastupidavuse ja usaldusväärsuse.

Selle treeningvahendi kompaktsus ja kohandatavus muudavad selle suurepäraseks lisaks nii kodusele kui ka kaubanduslikule jõusaalile. Tugev konstruktsioon ja vastupidavad materjalid tagavad selle usaldusväärsuse ja vastupidavuse, mis kestab aastaid.

Soodushind 290,00 €

Tavahind 499,00 €

KOKKUPANDAV KÜKIRAAM SEINALE

HC PRO seina külge kinnitatav kokkuklapitav kükiraam. Seda kükraamii saab kinnitada ja voltida seina vastu, nii et see võtab minimaalselt ruumi.

See on valmistatud terasprofiilist 75 x 75 x 3 mm ja kestab kuni 450 kg raskust.

Kasutusvalmis seadmiseks eemaldage lihtsalt 6 pesa, voltige see seinast eemale ja paigaldage kükipukkidele tõmbekang.

Soodushind 595,00 €

Tavahind 897,00 €

MIKS EELISTADA spaakeskuse spordiklubi

tavalisele jõusaalile?

Üha rohkem sportlike eluviisidega inimesi liigub kevadtalvisel perioodil jõusaalidesse, kus soovitud moel trenni teha. Jõusaali valiku määrab tihti spordiklubi hinnakiri või asukoht ning seetõttu võivad peale jääda valikud, kus treeningjärgseks lõõgastumiseks pole liiga palju võimalusi ette nähtud. Siiski on mitmeid põhjuseid, miks lõõgastumist võimaldavate saunade ja basseinidega varustatud spordiklubid sobivad treenimiseks paremini.

TEKST: Georg-Marten Meumers FOTO: Shutterstock

Mitmed uuringud on kinnitanud, et kuuma sauna mõju nii tervisele kui ka treeningtulemustele on märgatavalt positiivne. Hiljuti Jyväskylä ülikoolis läbi viidud uurimistöös katsetati infrapunasauna mõju sportlaste peal ja leiti, et treeningjärgne 20-minutiline infrapunasauna seanss parandas plahvatusliku jõu taastumist ja vähendas lihasvalu päev pärast vastupanuharjutuste sooritamist.

HUUM-i kodulehe blogis on erinevatele materjalidele tuginedes välja toodud, et saunas kogetava kuumuse toimel kiirenev vereringe paneb kehas liikuma suurema koguse hapnikku, mis aitab lihasrakkudel toitaineid lõhustada ja vajaliku energia kätte saada. Selle tulemusel suudavad lihased kiiremini kurnatusest taastuda.

Uurisime, kuidas ühildab treening- ja lõõgastumisvõimalusi Tallinna külje all asuv Viimsi SPA spordiklubi. „Pakume oma jõusaalis ring- ja

rühmatreeninguid, samuti venitussaali ja sportujula kasutust ning ägedaid veetreeninguid,“ tutvustab spordiklubi peatreener Maris Benita. Kõige populaarsem rühmatreening on neil tema sõnul saunajooga, mida viiakse läbi saunakeskuse infrapuna-joogasaunas. Infrapunasauna puhul toob ta välja selle tervistavad toimed, samuti kiirema treeningjärgse taastumise ja lihaste lõõgastamise funktsiooni.

„Lõõgastumiseks pakume ka erinevaid massaažihoolitsusi Ilukeskuses, näiteks magneesiumimassaaži,“ lisab Benita.

Erinevatel andmetel on saunal märgatav mõju ka füüsilise vormi paranemisele. Ajakirjas Journal of Science and Medicine in Sport avaldatud ja laialdast kajastust pälvinud uuring näitas, et sportlased, kes sidusid kolmenädalase treeningperioodi regulaarsete saunaseanssidega, suutsid keskmiselt joosta 32% kaugemale enne kurnatuse tekkimist kui need sportlased, kes saunas ei käinud. Uuringud on näidanud, et

saunatamine treenib lihaseid vähem väsima ja harjutab lihaseid intensiivselt pingutama just kehatemperatuuri tõustes, mis leiab aset inimese kehas ka treeningu jooksul.

Kellele võiksid sauna- ja spaakeskusega spordiklubid kõige rohkem sobida? Benita ütleb, et nemad pakuvad treening- ja lõõgastumisvõimalusi kõikidele vanusegruppidele ja sportliku tasemega inimestele. „Me ei profileeri liikmeid, kuna leiame, et meie teenused ja treeningud on võrdselt sobilikud kõigile,“ ütleb ta. Erinevate uuringute põhjal saab väita, et mõõdukas saunas käimine tuleb eriti kasuks inimestele, kes soovivad parandada oma südametervist, nahaseisundit ja unekvaliteeti.

Allikad: Jyväskylä ülikooli uurimistöö: www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/ PMC10286597/

Ajakirjas Journal of Science and Medicine in Sport avaldatud uuring: www.jsams.org/ article/S1440-2440(06)00139-3/abstract

Hoia oma LIIGESTE TERVIST

Liigeste tervise hoidmine on oluline igas vanuses, et säilitada liikuvust ja ennetada valu ning artriidi ja muude liigesehaiguste teket. Loe, kuidas hoida oma liigeste tervist.

TOIMETAS: Kairi Prints FOTO: Shutterstock

Säilita või saavuta tervislik kehakaal

Liigne kehakaal suurendab liigestele langevat koormust, eriti mõjutab see põlvi, puusi ja selga. Kui oled ülekaaluline, tasub kindlasti võtta ette kaalulangetamise protsess, et vähendada liigeste koormust ning vältida artriidi ja muude liigeseprobleemide teket.

Treeni regulaarselt

Regulaarne füüsiline aktiivsus tugevdab liigeseid ümbritsevaid lihaseid, vähendades seeläbi liigestele langevat koormust. Parimad treeningud nende lihaste tugevdamiseks ja seega liigeste tervise hoidmiseks on ujumine, jalgrattasõit, kõndimine ja vesiaeroobika.

Söö liigestele kasulikku toitu

Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab palju puu- ja köögivilju, täisteratooteid, valku ja tervislikke rasvu, toetab liigeste tervist. Eriti kasulikud on toidud, mis sisaldavad oomega-3-rasvhappeid, antioksüdante ja D-vitamiini.

Joo piisavalt vett

Hüdratatsioon on oluline, et säiliks kõhre tervis ja liigesevedeliku hulk. Kui liigesevedelikku on piisavas kogu -

ses, aitab see vähendada hõõrdumist liigestes.

Väldi liigset koormust

Väldi tegevusi, mis koormavad liigeseid, kuna sisaldavad liigset kordust või põhjustavad liigestele liiga suurt survet. Kui tegeled spordiga või sul on füüsiliselt nõudlik töö, tuleb kasutada õiget tehnikat ja kaitsevarustust.

Pööra tähelepanu kehahoiakule ja liikumistehnikale

Nii spordi tegemisel kui ka igapäevaste toimingute juures tuleb alati tähelepanu pöörata õigele kehahoiakule ja liikumistehnikale. Teadlik tuleb olla ka oma igapäevast tööd tehes – liigset survet liigestele aitavad vältida ergonoomilised töövahendid.

Venita ja tee painduvusharjutusi Regulaarne venitamine ja painduvusharjutused aitavad säilitada liigeste liikuvust ning vähendada vigastuste riski.

Kuula oma keha

Väldi tegevusi, mis põhjustavad liigestes valu või ebamugavustunnet. Kui tunned liigestes pikemaajalist valu või jäikust, pöördu arsti poole.

Alusta oma

liigeste eest hoolitsemist enne, kui nad valutama hakkavad

Uuringud näitavad, et enamasti hakkavad inimestel liigesed tunda andma 40. eluaastates, aga kui hoolitseda oma liigeste eest juba ennetavalt – elada tervislikult ja liikuda piisavalt –, saab seda edasi lükata või koguni ära hoida. Kui liigesed juba valutavad, pole samuti sugugi hilja neile rohkem tähelepanu pöörama hakata, sest nii saab ennetada artriiti ja muid liigesehaigusi.

Kaalu toidulisandite kasutamist

Mõned inimesed võivad leida abi liigeste tervist toetavatest toidulisanditest, mis sisaldavad glükosamiini ja kondroitiini, kuigi nende tõhusus võib individuaalselt erineda. Enne toidulisandite kasutama hakkamist konsulteeri oma arstiga.

Allikad: Healthline, Harvard Health

MAGNEESIUM on sportlikele inimestele hädavajalik

Magneesium on oluline mineraal, mis mängib võtmerolli enam kui 300 ensümaatilises reaktsioonis, sealhulgas valkude sünteesis, lihaste ja närvide funktsioonides, veresuhkrutaseme reguleerimises ning vererõhu alandamises. Lisaks aitab magneesium kaasa energia tootmisele ja on seega hädavajalik kõigile, kes soovivad oma sportlikku sooritust parandada või lihtsalt tervislikult ja aktiivselt elada.

TOIMETAS: Mariann Vilbre FOTO: Shutterstock

Miks me magneesiumi vajame?

Magneesiumi tähtsust ei saa alahinnata. See aitab reguleerida lihaste ja närvide tööd, mis on oluline mitte ainult igapäevaelus, vaid ka treeningute ajal ja -järgselt. Lisaks aitab magneesium vältida lihaskrampe ja väsimust, mis on sportlastele hästi teada. Samuti toetab see mineraal tervet immuunsüsteemi ning aitab hoida luud tugevad ja südame tervena.

Millistest toitudest saame magneesiumi?

Magneesiumi leidub mitmesugustes toiduainetes, mis peaksid kuuluma iga aktiivse inimese toidulauale. Rohelised lehtköögiviljad, nagu spinat ja lehtkapsas, on suurepärased magneesiumiallikad. Samuti leidub seda täisteratoodetes, pähklites (eriti mandlites ja India pähklites), seemnetes (näiteks kõrvitsa- ja päevalilleseemned), ubades ja läätsedes. Lisaks võib magneesiumi saada ka näiteks lõhest.

Kuidas annab endast märku magneesiumipuudus?

Magneesiumipuudus võib endast märku anda mitmeti, kuid kõige levinumad sümptomid hõlmavad lihaskrampe ja -väsimust, nõrkust, iiveldust, isutust ja isegi südame rütmihäireid. Sportlastel ja regulaarselt treenivatel inimestel võib magneesiumipuudus põhjustada ka treeningjärgset lihaste valulikkust ja aeglasemat taastumist. Kui märkad neid sümptomeid, on soovitatav oma toitumist kohandada või konsulteerida arstiga.

Millal võtta magneesiumi toidulisandina?

Kuigi parim viis magneesiumi saamiseks on tasakaalustatud toitumine, võivad mõnel juhul olla vajalikud ka magneesiumilisandid, eriti kui on tegemist intensiivse treeninguga või on diagnoositud magneesiumipuudus. Seejuures on aga oluline valida kvaliteetne toode ja arutada selle kasutamist eelnevalt

Magneesiumi vajavad ka meie nahk ja juuksed

Lisaks füüsilise ja vaimse tervise toetamisele mõjub magneesium hästi ka meie juustele ning nahale. Näiteks aitab magneesium säilitada naha niiskustasakaalu, toetada naha kollageeni tootmist ja võidelda vananemisilmingutega. Samuti on magneesiumil põletikuvastane toime, mis aitab vähendada akne ja teiste nahaprobleemide teket. Veel toetab see võimas mineraal juuksefolliikulite tervist, edendab kiharate kasvu ja tugevust ning aitab vältida juuste väljalangemist.

tervishoiutöötajaga, et vältida võimalikke kõrvalmõjusid või koostoimeid teiste ravimitega.

Magneesium on hädavajalik mineraal, mis toetab aktiivset ja tervislikku eluviisi. Selle piisav tarbimine aitab tõsta sportlikku sooritust, parandab taastumist ja hoiab üldist tervist. Oluline on pöörata tähelepanu oma toitumisele ja tagada, et see sisaldaks piisavalt magneesiumirikkaid toite. Kui kahtlustad magneesiumipuudust, kaalu oma toitumiskava kohandamist või aruta lisandite kasutamist tervishoiuspetsialistiga.

Allikad: toitumine.ee, Tervise Arengu Instituut, nih.gov

Tervisespordi elamused tagad joostes, jalutades, kepikõndides või laineid alistades!

Eesti

Revin Grupp Südasuve Challenge - Võsu

juuni 2024

Sportland Tallinn Open Water - Pirita Ainult 150 pääset – stardid laevalt Tallinna lahes! 13. juuli 2024

KFC Südasuve Challenge - Tallinn, Pirita

Neptunas Tallinn Grit (3 h ja 6 h väljakutse). Ainult 160 pääset! 4. august 2024

Ülemiste Ööjooks, Tallinn (esimest korda kavas raju poolmaraton – K2)

Maardu City Run

Elke Tallinn Run - Noblessner

Eesti

august 2024

august 2024

september 2024

Distantsid: Panasonic 4 km; Stebby 5 km;

Neptunas 10 km, poolmaraton.

Kavas Cappy lastejooksud 200–300 m.

Tutvu soodustusi ja auhindu tagavate sarjadega: Linnadžungel, Südasuve Challenge ja Open Water Estonia duubel.

Sündmused kogu perele ja lisainfo:

LEIA