Sügissündmused (september 2023)

Sugissundmused

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

„Lennart. Pöördtooliaastad“ on kaasakiskuv lugu president Merist

6. oktoobril 1992 astus ametisse taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri. Järgnenud ajast ja meie esimese presidendi keerukatest aastatest ning veel keerulisematest ülesannetest kirjutas käsikirja Jaak Jõerüüt, endine diplomaat, poliitik ja minister, eelkõige aga tunnustatud kirjanik ja Lennart Meri kaasteeline.

Lavastuse paatos pärineb meie lähiajaloost. 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri aeglase ja väärika sammuga Kadrioru presidendilossi trepist üles. Eesti oli saanud taas endale presidendi. Lennart –just nii on ta rahva mälus! – oli iseseisvuse taastanud Eesti vabalt valitud president. Siis oskasid vähesed midagi loota või karta, millised presidendiameti kontuurid ta meie kahvatule poliitkaardile joonistab. Kirjanikust ja filmimehest oli

saanud president, keda sai uue Eesti ajaloos ainsat korda valida rahvas.

Just sellest räägibki endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“. Esimesed aastad Kadriorus olid kui poliitiline start-up-äri, kus otsustati Eesti arengu kiirus ja tulevikumaailma positsioon. Lennarti intelligents ja ambitsioonid tekitasid paljudes kimbatust. Temaga

„Lennart. Pöördtooliaastad“ tuleb lavale ka sel sügisel

Lavastuses „Lennart. Pöördtooliaastad“ astuvad peale Lennarti lavale ka Helle Meri, Mart Laar, Boriss Jeltsin, Bill Clinton, Jaan Kross ja teised, kelle näpu- ja tegutsemisjäljed on Eesti lähiajalool. Autor on Jaak Jõerüüt, lavastaja Karl Laumets, peaosatäitja Ivo Uukkivi. Mängivad ka Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Tõnn Lamp, Eva Koldits, Ragnar Uustal, Anu Lamp, Christopher Rajaveer, Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves. Kunstnik on Eva Maria Põldmäe, muusika on loonud Robert Jürjendal. Pileteid saab osta Piletitaskust.

polnud lihtne, see-eest oli iga sekund ta kõrval kordumatu. Lennart tõestas nii Eestile kui ka maailmale, et pisikesest Eestist saab välja kasvada rahvusvaheline mees ja Moskvast Washingtonini nõudlik president. Eesti ülesehitamise hind oli emotsionaalselt kõrge, aga 30 aastat hiljem ajalugu hinnates saame ainult rõõmustada: just sellist riiki me tahtsimegi. Ööpäevaringne Kadriorus töötamine ja enda jõuga

rahvusvahelisesse vereringlusse lülitamine pakkus pinget, pisaraid ja sisekaemusi. Teksti autor Jaak Jõerüüt teab ja mäletab täpselt Lennarti presidentuuri algust. 2022. aasta hakul kirjutatud „Lennart. Pöördtooliaastad“ koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.

Allikas: EPL Kultuur

PILETID: kuressaareteater.ee piletimaailm.com

TEKST: Eve Kallaste

Foto:

„Lennart. Pöördtooliaastad“

20.09 kl 19 Kuressaare Teater | 12.10 kl 19 Rapla Kultuurikeskus 13.10 kl 19 Väätsa Rahvamaja

RAHVUSOOPER PAKUB NAUDINGUID, müstikat ja võrratut meelelahutust

Rahvusooper Estonia 118. hooaja esimese uuslavastusena saab 22. septembril publikuküpseks prantsuse helilooja Claude Debussy müstiline ooper „Pelléas ja Mélisande“, mida pole Eestis varem lavale toodud, ent mille maailmaesietendusest sündis revolutsioon ooperimaailmas.

Lavastaja Albert-André Lheureux’ sõnul ümbritseb meid salamaailm täis vaimolendeid ja endeid – samasugune ebamaisus valitseb ka lavastuse tegelaskujudes ning nendevahelistes suhetes. 20. sajandi koidikul, sümbolismi ajajärgul, kui pilgud olid pööratud esoteerikasse ja tundmatutesse maailmadesse, kirjutas belgia kultuskirjanik ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat Maurice Maeterlinck müstilise draamateose „Pelléas ja Mélisande“. Muusikalise impressionismi isaks ja esimeseks modernseks heliloojaks kujunenud Claude Debussyl kulus 12 aastat, et vormida sellest ooper, mis osutas vajadusele pöörduda tagasi inimeseks olemise lätete juurde.

Ooper „Pelléas ja Mélisande“ on nauding kõigile, kes armastavad otsida varjatud maailmu. Mõistatusliku Mélisande rollis on Helen Lokuta või Karis Trass, tema hinge puudutavat Pelléast kehastavad Heldur Harry Põlda või Samy Camps (Prantsusmaa).

Teatri jalutuskoridorides on kõigil huvilistel võimalik nautida koostöönäitust, mis toob publiku ette Maurice Maeterlincki draamateksti „Pelléas ja Mélisande“ sünniloo ning jõudmise erinevate teatrite lavadele nii Eestis kui ka mujal maailmas, nii

draamateose kui ka samanimelise ooperina. Muu hulgas saab näha nii kuulsa kirjaniku päevaraamatut, kostüüme, kavandeid, maketti tema tekstidele loodud erinevate Eesti ja välismaa teatrite lavastustest, Maeterlincki naise Georgette Leblanci kirja, fotosid kui ka palju muud põnevat. Väljapanek pärineb La Monnaie ooperi, Brüsseli kirjandusarhiivi ja -muuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest.

NB! „Pelléase ja Mélisande“ teemaline näitus jääb avatuks vaid kuuks ajaks ning lavastust mängitakse vaid kuuel korral!

Tantsusõpru ootab Estonia sügishooajal ees kaks tõelist maiuspala. Neist esimene on legendaarse koreograafi Tiit Härmi originaalballett „Õhtused majad“ , eelmisel aastal esietendunud intiimne ja samas intensiivne lavastus, mis toob vaatajateni Eduard von Keyserlingi samanimelise jutustuse ainetel põhineva baltisaksa armastusloo Gustav Mahleri muusikale. Tiit Härm on lavale toonud väga sügavate tunnetega draamaballeti, kus peaosalistel on füüsiliselt äärmi-

selt nõudlikud ja detailirohked rollid, ent tema enda sõnul mängib lavastuses pearolli just värviküllane muusika.

Teiseks maiuspalaks on eelmise hooaja menuk, balletilavastus „Must/Valge“ ehk kaks vastandlikku lühiballetti. Lavastuse esimeseks osaks on Poola koreograafi Katarzyna Kozielska poolt Eesti Rahvusballeti trupile ja spetsiaalselt Estonia lavale loodud „Open door“ („Avatud uks“), mis räägib moraalist, naudingutest ja elu edasi viivatest stiimulitest. Lavastaja sõnul on selle taga soovide ja ihade lõputu võitlus selle üle, mis on õige ning mis vale. Ent elamiseks vajame neid kõiki.

Lavastuse teises pooles on aga võimalus näha maailmakuulsa ukraina-prantsuse koreograafi Serge Lifari poolt 1943. aastal Édouard Lalo muusikale loodud art déco balletti „Suite en blanc“ („Süit valges“), mis tõstab kilbile puhta tantsu ilu ja võlu. Balleti seadis Estonia lavale Serge Lifari fondi nõukogu liige, koreograaf Charles Jude (Prantsusmaa). Omal ajal Pariisi ooperi balletitrupile loodud teos peegeldab ja esindab kogu Prant

suse tantsukunsti puhast ilu, esteetikat ja akadeemilist tehnikat. Tegemist on meisterliku teosega, mida on esitatud maailma suurimates balletiteatrites Pariisis, Londonis, San Franciscos, Buenos Aireses ja mujal.

Novembris aga ootab nii Tallinna kui ka Rakvere publikut Itaalia maiuspala Donizetti koomilise ooperi „Don Pasquale“ näol. Skandaalse sünnilooga teos kuulub maailma menukamate teoste hulka, olles üks lõbusamaid oopereid, mis iial kirjutatud, ja seda suuresti tänu melodramaatilisele huumorile ning eriliselt kaunitele ja meeldejäävatele bel canto aariatele. „Don Pasquale“ lavaletulekut peetakse ka 19. sajandi Itaalia stiilis koomilise ooperižanri opera buffa viljelemise kõrghetkeks. Üheski teises teoses ei väljendu see stiil nii täiuslikult kui just „Don Pasquales“.

Itaallase Giorgio Bongiovanni lavastus köidab lisaks muusikale ka haarava psühholoogilise põnevuse ja situatsioonikoomikaga. Kuidas see kõik lõpeb ja kes kellega kokku jääb, ei tea isegi ooperi peategelased!

TEKST: Marion Leppik

„Pelléas ja Mélisande“ Foto: Rasmus Jurkatam

„Don Pasquale“ Foto: Veljo Poom

„Õhtused majad“

Foto: Rünno Lahesoo

„Must/Valge“

Foto: Veljo Poom

Väikelastelavastus „Lenda-lenda, röövik“ kutsub avastama liblikaid ja loodust

Eesti Noorsooteatri ovaalsaalis avaneb 10. septembril üks samblane ja kirgas lavamaailm – esmakordselt jõuab publiku ette Katri Pekri liblika eluringi tutvustav väikelastelavastus „Lenda-lenda, röövik”, mis kutsub ühtviisi väikeseid ja suuri looduses seisatama, kuulama ning märkama.

„Lenda-lenda, röövik“ räägib nukukunsti vahendeid, laule ja muusikat kasutades loo sellest, kuidas munast kooruvast näljasest röövikust saab lustlik liblikas.

Idee autori ja lavastaja Katri Pekri sõnul innustasid teda lavastust looma vestlused lastega. „Lavastuse loomisel oli minu sooviks jutustada lastele liblika eluringi lugu nii tõe päraselt, kui see looduses on, aga väikeses fantaasiakastmes, sest loodus võib hetketi olla kriipivalt otsekohene ja isegi karm. Võib-olla meelitab see lugu kedagi pikemalt õues viibima, uurima, avastama. Päriselt nägema.“

Lavastuse kunstnik on Eesti Noorsooteatri nukumeister Annika Aedma , kelle

sõnul sai ta röövikuloo lavamaailma loomisel inspiratsiooni pop-up-raamatutest ja vanaaegsetest paberteatri makettidest. Aedma sõnul võimaldas lavastus katsetada tegutsemist korraga nukumeistri ja kunstnikuna ning luua midagi, millesarnast ta seni veel loonud ei ole.

 Mängivad Getter Meresmaa, Jevgeni Moissejenko ja Karl Sakrits.

 Lavastuse dramaturg ja laulude autor on Helena Läks, helilooja Liina Sumera, valguskujundaja Targo Miilimaa.

 Etendus kestab 30 minutit.

 Vanusele 3+

Katri Pekri

Foto: Jaana Süld

Kümnes sügis Mustas Kastis

Juubelisügisel on Musta Kasti kavas viis erinevat lavastust, mis toovad pimedatesse õhtutesse sära, rõõmu ja ebainimlikult palju energiat.

Sügishooaja esimene etendus toimub Raplas, Kultuurifestivalil SÄRIN, kus mängitakse kaasaegset kangelaseepost „Lilli“ . Sügavamal sügisel saab lavastust näha ka Tartus ja Tallinnas ning hea õnne korral mujalgi Eestis. „Lilli“ räägib ärkamisaja vähetuntud peatüki Eesti esimesest naisõiguslasest Lilli Suburgist, aga teose rokkiv vorm paneb unustama, et jutt on ajaloost. Riim ja rütm hoiavad vaatajat algusest lõpuni kikivarvul!

Oktoobris võib nii Tartus kui ka Tallinnas näha palavalt armastatud turbamullas püherdamist: „Peks mõisatallis“ on taas kohal, särtsakam kui kunagi varem. Üksteist nii otseselt kui ka kaudselt tümitades selgitavad kolm väsimatut näitlejat välja eestlase identiteedi põhialuseid, unustamata enda ja oma kannatuste üle südamest naerda. Värskendav tuulutus kõigele, mis püha.

Sügishooajal on kolm korda laval ka kurikuulus „Carmen“ – Peeter Volkonski lavastatud seksikas, kelmikas ja ootamatu ooper draamanäitlejate esituses. „Carmen“ kõneleb inimestest, kes ei saa teha teisiti, kui nad parasjagu teevad – ja Musta Kasti näitlejad ei saa teisiti, kui panna kogu oma ihu ja hing sellesse higisesse ning peadpööritavasse lavatükki. Mõnda asja lihtsalt pole võimalik kirjeldada, saab ainult

kogeda. Seekord Pärnus, Tallinnas ja Tartus.

Seikluslik perelavastus viib kõik soovijad erakordselt mängulisele retkele Saksa Kultuuri Instituudis Tartus, kui novembris etendub taas „Ernesto küülikud“. Perelavastus pole siin tõepoolest sõnakõlks, sest soe huumor ja värvikad karakterid ei jäta kindlasti külmaks ka täiskasvanud vaatajat, kes

pere pisematega teatrisse kaasa on tulnud. Näpuotsaga maagiat ja kamaluga südamesoojust sobib igaühe novembriretsepti.

Ning muidugi on Musta Kasti kavas ka midagi täiesti uut: Birgit Landbergi uurimus elu lõppemisest ehk „Surm“, mis esietendub detsembris Tartus ja jõuab Tallinna publikuni juba jaanuaris. Lavastaja käekirjaga kursis olijad võivad juba aimata kergust ja rõõmu, ehkki lavastuse teema ise on tõsine. Kogu trupiga uuritakse end kui surijaid, sest algus ja lõpp on see, mis meil on ühine – mis teeb meist inimesed.

Lavastus on pühitsus elatud eludele, julge vastu astumine hirmule ja teadmatusele. Ning võib-olla isegi laulu ja tantsu saatel, kes teab! Kõikidele lavastuste „Lilli“, „Peks mõisatallis“ ja „Surm“ etendustele järgnevad vestlusringid, kus publik saab oma rõõmud ja mured kogu näitetrupile ära rääkida. Või siis kuulata, mida laval olnud mängides mõtlesid. Kohtumise rõõm on kõige suurem: saame kokku Mustas Kastis!

Fotod: Rasmus Kull

Näitlejate sügis on sündmustest kirju

Sügissündmuste eriväljaandes avaldavad Kellerteatri näitlejad

Liis Haab, Riho Rosberg ja Meelis Kubo, milliste ürituste ja ettevõtmistega nad algavat sügist sisustavad.

TEKST: Eve Kallaste / FOTOD: Siim Vahur, Heikki Leis

UUS ALGUS

Liis Haabi tänavune sügis tuleb erilisem ja pidulikum, sest tema noorem laps alustab kooliteed.

„September kulub kooli-, trenni- ja töörütmide paika loksutamisele ning pääsu pole ka hilisõhtustest käsitööringidest õpikukuhjade paberiga katmiseks-kiletamiseks. Samas peab kindlasti jõudma selle kaose keskel ka maale, et sügisesed kaevamised ja istutamised tehtud saaksid. Ploomimoosi keedame igal aastal. Seenel käime aia taga ja väikese ämbriga, sest keegi neid eriti ei söö, aga lastega ühistegevusena korjata ja raamatust uurida, millega tegu, on tore.

Tütrel tuleb sünnipäev ja tema juba oskab oma sündmustest festivali teha ...

Pean muidugi mainima, et kõik sügisesed tegemised tulevad mulle veidi raskelt. Juba poolest augustist hakkan suve leinama ja kogu pimeda aja tahaks kamina ees keras mööda saata. Õnneks on sõber kutsunud septembris kuulama head džässi – meid ootab kontsert „Holger Marjamaa Trio ft. Chad Lefkowitz-Brown“, samuti olen paar teatrikülastust plaani võtnud.

Kui kõik eeltööna vajaliku (lapsed ja koer hoitud) korraldatud saan, võiks enne prooviperioodi algust sõita Londonisse Agatha Christie „Hiirelõksu“ vaatama. Novembri lõpus on meil Kellerteatriga juba „Hiirelõksu“ esietendus. Pean muidugi mainima, et piletihinnad on septembri lõpuni soodsamad.

Lisaks kontsertidele, etendustele ja heale seltskonnale aitab „sügiskassi“ kõige paremini ära ajada külm vesi. Suvel supelda on tore, aga ilmade jahenedes on ujumisel eriti positiivne efekt tervisele ja tujule.“

Liis Haab Carmeni rollis Kellerteatri psühhotrilleris „Skiso“

Kellerteatri foto Edgar Allan Poe mõrvamüsteeriumist „Marie Rogêt’ mõistatus“

VÄRVIKÜLLUST NAUTIDES

Riho Rosbergi jaoks on sügis töine aeg ja suuri plaane ta ei tee – vaatab, kuidas aega ja jaksu on. Pigem soovib mees anda panuse, et iga etendus, kus ta mängib, oleks kultuurisündmus teistele.

„Selge on see, et sügisel jäävad päevad lühemaks ja pimedamat aega on juba üsna palju. Seega tuleb leida rohkem tubasemaid tegevusi, kuna kodus on ka palju teha. Valgel ajal naudin maksimaalselt sügist, loodust ja selle värviküllust. Kindlasti külastan kontserte ja etendusi, kuid ühelegi konkreetsele sündmusele veel piletit ostnud ei ole.

Soovitan nii endal kui ka teistel rohkem minna vaatama lavastusi, mis asuvad kodukohast kaugemal. Päevasel ajal saab avastada vanu ja uusi põnevaid paiku ning õhtul minna etendust vaatama. Imetlen näitlejaid, kes ise on väga hõivatud, aga leiavad aega, et külastada ka teiste kolleegide etendusi. Proovin sügisel neist eeskuju võtta.

Suvel, puhkuse ajal, sai juba tohutult palju mööda Eestit sõidetud ja tegelikult see teekond sügisel jätkub seoses lavastustega, kus ma mängin. Ise satun sügisel lisaks Mandri-Eestile ka saartele. Võimalusel käin teatrite väljasõitudel oma autoga, et olla oma aja peremees. Nii võin juhuslikult sattuda lahedatesse kohtadesse ja olukordadesse.

Salamisi unistan suvise puhkuse pikendamisest. Suur soov oleks näiteks hilissügisel minna mõnele soojamaareisile. Viimati sai see ette võetud enne koroona levikut ning nüüd oleks aeg taas kuumema päikesega patareisid laadida. Eesti suvi oli mõnus, kuid sooja ja päikest jäi natukene väheseks.“

SÜGISLAINETE MAAGIA

Meelis Kubo pikendab valget aega varasema ärkamisega ja peab suure muuseumituuri plaani.

„Sügise lähenedes ootan eelkõige tugevaid tuuli. Eestis on mõned üksikud kohad, kus tormi ajal ja järel tekivad kaunid lained. Keha tuleb katta paksema kalipsoga, surfilaud vette lohistada ja kondimootorile valu anda. Jäine tuul lõikab näonahka, laud hulbib korgina lainemäsus. See on jahipidamine, loterii, distsipliin, eneseületus, meditatsioon, kuuvarjutus. Piisab ühest heast lainest, et nädal oleks korras, ja ühest väga heast lainest, et sellest kuuleksid ka lapselapsed.

Mul on vastumeelsus käia sügisel maakodudes – hääbuv päevavalgus on suveromantika koletu lõpp. Fotograafist sõber aga andis suurepärase soovituse: „Ärka varem üles.“ Õhtuinimesena pole ma kunagi selle peale tulnud. Sedasi venib suvi pikemaks. Plaanin ette võtta mõne matka hommikukarguses ja veeta sügispuhkuse maal. Esialgu ettevaatlikult, matkad jäävad ilmselt Tallinna lähistele ja kümne kilomeetri kanti. Maakodu on mul Hiiumaal, mis võib hea ajastuse korral tähendada kahte kärbest ühe hoobiga – pikk päev ja surf.

Kalendrisse vaadates avastasin, et kõik kultuursed siseruumide külastused on seotud tööga. Kellerteatris algab uus hooaeg näitlejana ja oktoobris etendub Noblessneri valukojas „Circum Absurdum“, kus astun üles mustkunstnikuna. ETV „Eesti mängust“ sain auhinnaks aastase muuseumikaardi, millega on võimalik väisata 100+ muuseumi ja 500+ näitust. Mul puudub muuseumisoon, aga kavatsen hambad ristis läbi käia nii palju kui võimalik. Samas, kui kellelgi lugejatest on samasugune teatrikülastuse kaart, võime vahetada.“

Riho Rosberg kindral MacKenzie rollis Kellerteatri trilleris „Ja ei jäänud teda ka“

Meelis Kubo Auguste Dupini rollis Kellerteatri mõrvamüsteeriumis „Marie Rogêt’ mõistatus“

Autor: Toomas Kall Lavastaja: Henrik Normann

PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA AASTALÕPUPIDU

“SEE POLE VEEL KÕIK!”