Sügise Sündmused (sügis 2024) by Delfi Meedia

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Viis põhjust Ryoji Ikeda isikunäituse külastamiseks

2. novembril avaneb Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 raames hinnatud Jaapani kunstniku ja helilooja Ryoji Ikeda isikunäitus

Eesti Rahva Muuseumis. Tartu 2024 loovjuht Kati Torp toob välja, miks näitust kindlasti külastada.

1. Maailmakuulus kunstnik kultuuripealinnas Tartus

Pariisis elav Jaapani heli- ja visuaalkunstnik

Ryoji Ikeda on tuntud unikaalse stiili poolest, mis seob teadusandmed ning tehnoloogia kaasaegseteks kunstiteosteks. Ta on võrdväärselt tunnustatud kunstimaailmas ja elektroonilise muusika ringkondades, astudes üles nii laval kui ka näitusesaalis. Ikeda isikunäitus ERM-is on erakordne võimalus tutvuda tema maailmaklassi kuuluvate töödega siinsamas Eestis.

2. Unikaalsed teosed, mis põhinevad Eesti teadusel ja kultuuril

Näituse teeb unikaalseks kaks uut teost, mis on loodud spetsiaalselt Tartu 2024 initsiatiivil. Esimene neist on koostöös Eesti Biopanga teaduri Kristiina Tambetsiga valminud installatsioon, mis kasutab eestlaste DNA-d. Teine installatsioon

on Ikeda esimene heliteos, mis kasutab inimhäält ja on loodud koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. See oli ka Ikeda soov: ta on Eesti Filharmoonia Kammerkoori suur austaja ja nägi Tartu 2024 raames enda jaoks once-in-a-lifetime-võimalust leida koostööpartnereid, kelleni ta muidu poleks jõudnud.

3. Ainulaadne ruumiline ja kehaline kogemus

Olulisem sellest, mis andmeid Ikeda kasutab, on see, kuidas ta oma kunsti väljendab. Visuaalkunstis on Ryoji Ikeda tuntud suurte ruumi- ja videoinstallatsioonide poolest, mis loovad tugeva kehalise ja ruumilise kogemuse. Oma erinevates teostes on ta kasutanud nii NASA kui ka CERN-i andmeid ja sageli toonud kokku mikro- ning makrotasandi, luues haaravaid elamusi nii mõistusele kui ka kehale.

Lisaks uudisteostele näeb ERM-is ka Ryoji Ikeda varasemast loomingust tuntud teost „data-verse“. Foto: David Stjernholm

4. Ikeda teeb koostööd ERM-i arhitekti Tsuyoshi Tanega Näituse ettevalmistamisse on kaasatud ka ERM-i arhitekt ja Ikeda hea sõber Tsuyoshi Tane. See koostöö lubab uskuda, et näitus sobitub suurepäraselt ERM-i ainulaadse arhitektuuriga, luues sümbioosi kunsti ja ruumi vahel.

5. Maailma esiettekanne Eesti Filharmoonia Kammerkooriga 2. novembril toimub ERM-is Ryoji Ikeda uue teose maailma esiettekanne – tema loomingut esitab Eesti Filharmoonia

Kammerkoor Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. Karjääri jooksul peamiselt elektroonilise muusikaga tegelenud Ikedale on see esimene kord, kui ta loob teose inimhäälele. Kontserdi piletid tulevad müüki 4. septembril.

Ryoji Ikeda on varem olnud Eestis ühel korral: 2015.–2016. aastal oli Eesti Kunstimuuseumis tema isikunäitus „supersümmeetria“. Näituse raames toimunud „supercodexi“ ettekanne müüdi välja üliruttu, seega tasub koht ERM-i kiiresti ära broneerida!

Kütkestavad kired Rahvusooperis Estonia

Rahvusooperi 119. hooaja esimese uuslavastusena saab 27. septembril publikuküpseks üks maailma tuntumaid kireoopereid, Georges Bizet’ võrratu „ Carmen “. Prantsuse lavastaja Pierre-Emmanuel Rousseau käe all on valminud tavatult mässumeelne nägemus maailmast, kus valitseb religioon ja lokkab ebausk ning metsikule vabamõtlemisele ei ole kohta.

Kütkestav Carmen on kuuma Hispaania päikest ja vabadust armastav roma. Aga ta on ka ühiskonnale ohtlik mässaja, kes raputab 19. sajandi meestekeskse maailma alustalasid; ta on anarhist,

kes keeldub sobitumast ühiskonna väljakujunenud vormi.

Georges Bizet’ ooperi legendaarne muusika (sealhulgas kuulus „Habaneera“ ja „Toreadoori laul“) viib publiku hingeraputavale rännakule, mida on võimatu unustada. „Carmen“ on ooper, kus kirg valitseb mitte ainult lava, vaid kogu atmosfääri.

19. oktoobril valmib maiuspala erilise muusika sõpradele. Nimelt tuleb Estonia kontserdisaalis ühekordselt ettekandele Hector Berliozi dramaatiline legend „Fausti needmine“. Koostöös Eesti Rahvusmeeskooriga kahasse sündiv vaimukas

fantaasialend heast ja kurjast käsitleb vabas vormis Johann Wolfgang von Goethe filosoofilise poeemi temaatikat, ühendades endas romantikute loodusearmastuse, kadunud nooruse ja ideaalse armastuse otsingud, saatanliku kihlveo, kirgliku ahvatluse ning needmise ja pääsemise. See on märgiline teos helilooja loomingus, kus on selgesti tajutav Berliozi vaimukas fantaasialend poeedi ja koloristina.

29. novembril on publikul ainukordne võimalus nautida maailma esietendust, kui publiku ette jõuab Alisson Kruusmaa ballett „Valgus maailma lõpust“ Jevgeni Gribi lavastuses.

„Valgus maailma lõpust“ räägib loo maailma loomisest, inimkonna sünnist, harmoonia kadumisest, ahnusest ja hävingust ning uue sünnist. Apokalüpsise palge ees paljastuvad nii inimeste süngeimad impulsid kui ka nende hästi varjatud helgemad toonid. Pealiskaudne vajub kõrvale ja jääb vaid inimeseks olemise karge reaalsus, mis on viimane, mida vana maailm veel näeb. Hävingust koidab aga uue maailma tekke võimalikkus. Sünni ja hävingu eri faase ühendab naispeategelase arengulugu, kes koos maailmaga teeb läbi tõuse ja languseid, kuid kelle tee viib inimkonna peavoolust eemale.

Toimetas: EVE KALLASTE

„Carmen“, pildil Helen Lokuta.

„Fausti needmine“, pildil Raiko Raalik.

„Valgus maailma lõpust“, pildil Jevgeni Grib.

Fotod: Kalle Veesaar

Pärimusmuusika Lõikuspidu

Tänavune Pärimusmuusika Lõikuspidu toob langevate lehtede perioodi värskeid kõlasid ja põnevaid uusproduktsioone folgimaastikult. Oma juurtega seotud paladest koosneva kavaga esinevad esmakordselt üheskoos suurepärased lauljad Alika Milova ja Arno Tamm; folgigurmaanid saavad nautida koosluse Kass/Talsi/Sink, Alterne (BE/DK/EE) ning Hypnosis Negative’i (CA/EE) modernset helikeelt; traditsioonilise folgi sõbrale aga pakuvad häid emotsioone „Ruhnu saare lugude ja laulude“ koosseis ning alati aida lage kõrgemale tõstvad Zetod.

Reede, 4. oktoober

17.30 Paul Neitsov

19.00 Etnokulp 2024

20.15 Toomas Valk: klubikarmoška

21.00 Hypnosis Negative ja ETNO ringreisid

23.00 Pärimusmuusika jämm

Laupäev, 5. oktoober

16.00 Kass/Talsi/Sink

17.30 Ruhnu saare lood ja laulud, plaadiesitluskontsert

19.00 Alterne

20.30 Alika ja Arno

22.00 Zetod

Festivalipassi soodushind 45 € kehtib kuni 30. septembrini, oktoobris täishind. Piletikeskuses on saadaval ka päevapassid ja üksikkontsertide piletid. Kuni 12-aastased (k.a) lapsed pääsevad festivalile tasuta.

Lisaks suurepärastele kontsertidele, öösse kanduvatele jämmidele ja tantsudele jagatakse kätte ihaldusväärseimad pärimusmuusika auhinnad – Etnokulbid –rahvale aasta jooksul kõige rohkem korda läinud pärimusmuusikutele, -lugudele ja -plaatidele.

Üheskoos Tartu 2024 programmi kuuluva Viljandi pärandusfestivaliga pakub Pärimusmuusika Lõikuspidu oktoobrikuu algusesse vägevaid muusikaelamusi ja silmaringi avardavat kultuuri!

1.–17. november 2024

Juhan Uppin Mar tin Arak

KONTSERDIPAIK

01.11 kell 19.00 Võru Kannel

VABARIIGI PILLIMEHED

02.11 kell 18.00 Karksi-Nuia Kultuurikeskus

03.11 kell 17.00 Tartu Lodjakoda

08 11 kell 19.00 Haapsalu Kultuurikeskus

09.11 kell 18.00 Pärnu Nooruse Maja

10.11 kell 17.00 Nõmme Kultuurikeskus

15.11 kell 19.00 Türi Kultuurikeskus

16.11 kell 18.00 Kadrina Rahvamaja 17 11 kell 17.00 Nar va Vaba Lava

PÄRIMUSMUUSIKA LÕIKUSPIDU

Viljandi Pärimusmuusika Aidas Piletid www folk ee! Ker t Krüsban

ALIKA JA ARNO

KASS/TALSI/SINK

ZETOD

ETNOKULP 2024

ALTERNE (BE/DK/EE)

PAUL NEITSOV

TOOMAS VALK

HYPNOSIS NEGA

ETNO RINGREISID

RUHNU SAARE LOOD

Vabariigi Pillimeeste

üle-eestiline

tuur

1.–17. novembrini sõidavad igasse Eesti ilmakaarde kontserttuurile kolm Vabariigi Pillimeheks valitud muusikut – 2018. aastal ajaloo esimese Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud Juhan Uppin, 2020. aastal tiitli omanikuks saanud Martin Arak ja 2022. aastal aunimetuse teeninud Kert Krüsban . Kuna Vabariigi Pillimehe tiitel on igavene, on Eestil nüüd kolm Vabariigi Pillimeest, kes oma muusikaga Eestimaa publikut rõõmustavad.

Juhan Uppini „igapäevaseks“ pilliks on Teppo tüüpi lõõtspill, „pühapäevapilliks“ kandled. Kontsertidele lubab ta aga üllatuseks kaasa võtta ka mõne muu lemmikpilli.

Martin Arakut tuntakse ka nime all Kandle-Oss, kelle armastatud hobiks on saanud esiisade kombel rahvakandle mängimine. Ossiliku fassaadi taga peitub aga õrn hing ja soe süda, mis on ka kuulajatele lahkelt avali.

Kert Krüsban tegutseb nii soolopillimehena kui ka ansamblites ning jagab oma virtuoosseid oskusi mitmes muusikakoolis üle Eesti.

Piletid Piletikeskusest, eelmüügist kuni 31. oktoobrini 15 € / (üli)õpilased ja pensionärid 10 €.

Kontserdipäeval 20 € / (üli)õpilased ja pensionärid 15 €. Kõik kuni 12-aastased lapsed (k.a) saavad sisse tasuta.

KAVA JA PILETID: .EE

Vabariigi Pillimees 2024

Eesti Pärimusmuusika Keskus kuulutab neljandat korda välja Vabariigi Pillimehe konkursi, mille käigus valitakse välja järgmine esinduslik ja silmapaistev vabariigi pillimängija. Konkurss toimub 22. novembril Pärimusmuusika Aidas.

Osalemise tingimused:

Vanus vähemalt 19 aastat.

Esitada tuleb kuni 9-minutiline Eesti pärimusmuusikast koosnev kava.

Osaleja võib võistelda mitme pilliga (9-minutilise kava sees).

Lisaks igavesele aupaistele pälvib Vabariigi Pillimees järgmised auhinnad:

Vabariigi Pillimehe hõbemärk.

Eesti Kultuurkapitali preemia 2000 €.

Soolokontsert XXXII Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Kontserttuur koos eelmise Vabariigi Pillimehega sügisel 2026.

Registreerumine Vabariigi Pillimehe konkursile kestab kuni 25. oktoobrini 2024 aadressil www.folk.ee.

Vabariigi Pillimehe kontsert-võistlust hindab professionaalne žürii, kelle valitud finalistid esinevad finaalis. Võitja selgitatakse žürii ja publiku hääletusega.

Tule osalema või pealt vaatama, kes saab sel aastal Vabariigi Pillimehe tiitli, mis on pärimusmuusikule kõrgeim tunnustus!

Eelvoorud algavad kell 11.00 ja on tasuta. Finaalkontserdile algusega kell 19.00 on Piletikeskuses saadaval piletid hinnaga 15 €, sooduspilet (üli)õpilastele ja pensionäridele 10 €.

Soolopillimeeste konkurss

VABARIIGI PILLIMEES 202 4

22. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aidas

Eelvoorud tasuta Finaalkontserdi pilet 15 / 10 €

Tantsumaja

Tantsumaja formaadis on võimalus osa saada külapeo kaasakiskuvast meeleolust.

Sügishooaja esimese tantsumaja teemaks on ingerisoome tantsud ja laulumängud!

Soomest peamiselt 17. sajandil ümber Peterburi linna väljarännanud inimesed võtsid kaasa hulganisti Soome tantse. Nende seas leidub laulumänge, paaristantse, kadrille ja Põhja-Ingerile omaseid röntyskä-tantse, mida jagab Folkloorirühm Röntyskä Tartust.

Oktoobris on võimalus õppida Pakri saarte tantse!

Pakri tantsutraditsioonis on omavahel põimunud erinevad kultuurkihid: arhailised tantsuvormid, 20. sajandi alguse moetantsud ja rahvatantsuharrastuse mõjud. Tantse tutvustab ja õpetab Kristiina Siig, tantsuansambli Leesikad asutaja.

Novembrikuu tantsumajas on fookuses Ukraina tantsud!

Paides tegutseva Ukraina tantsurühma Rütm tantsujuhi rolli kannab Olena Mukhina, kes on 26 aastat juhendanud Ukrainas Harkivi oblastis tantsuringe. Nüüd on tantsurühm valmis Viljandis õpetama oma rahvuslikke tantse laiemale publikule.

Hooaja viimases tantsumajas detsembris mängivad tantsuks TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika tudengid.

Tantsumaja avab uksed kell 19.00, sissepääs täispiletiga 9 €, tudengid ja pensionärid 7 €, pillimängijad tasuta.

Vaata kava:

Kultuurne sügis

Oma mõtteid kultuurist ja sügisest jagavad Vanemuise näitlejad Ken Rüütel, Robert Annus ja Margus Janovits.

KEN RÜÜTEL:

„Tartus on väga lihtne kultuuri kogeda – iga nurga peal toimub midagi.“

„Repertuaariteatris töötades võib tunduda, et oled alati sündmuste keerises –ühest küljest oled ise elamuse pakkuja, mis võib olla kellegi teise jaoks suur sündmus, ja loomulikult ka tegijale endale. Teisalt võib see kõik muutuda argipäevaks ja kaotada oma erilisuse, mis pole sugugi halb, vaid lihtsalt osa igapäevaelust.

Seetõttu võib sündmuseks muutuda ka üks vaba päev – puhkus terveks päevaks kodus. Lihtsalt lamamine. Seda kavatsen kindlasti nautida, sest mulle meeldivad ühe-kahepäevased puhkused. Kui puhkus kestab kauem, tekib juba soov midagi teha.

Mind ootavad aga ees ka uued põnevad väljakutsed. Tartusse jõuab taas

Draamafestival, mida kavatsen kindlasti külastada. Olen ka ise osaline programmis „Lugemisteater“, mis toimub 5. ja 6. septembril – tundub väga põnev! Rohkem infot leiab kindlasti nende kodulehelt.

Kuna elan Tartus, on praegu väga lihtne kultuuri kogeda – iga nurga peal toimub midagi ja igaüks leiab midagi oma maitsele. Kindlasti plaanin külastada mõnda kontserti ja laata, kuid suuri plaane ette ei tee. Hiljuti olen taas avastanud oma jooksukire ja kuna ma pole kunagi osalenud ühelgi ühisel jooksuüritusel, siis ehk leian aega osaleda Tartus 4. oktoobri ööjooksul. See oleks vahva! Muidugi on tulemas ka uus lavastus, milles osalen. „Päevaraamat“ jõuab lavale 9. novembril. See on kindlasti sündmus, sest juba algavad proovid. Ootan juba väga prooviprotsessi, sest ma pole mitu kuud proovisaali astunud. Lisaks

on see minu esimene koostöö hea sõbra Ringo Ramuliga, kes on selle tüki lavastaja ja dramatiseerija. Usun siiski, et need kõige magusamad sündmused jõuavad minuni ootamatult, kuskilt kaugelt nurga tagant, just siis, kui ma neid oodatagi ei oska. Ilusat sügist ja palju naeru!“

ROBERT ANNUS:

„Haun plaani teha väike sügisene tsiklimatk.“

„Septembri keskpaigas saab Sadamateatris esietenduse Mélody Mourey

näidend „Big Mother“, proovid on täies hoos. See on triller ajakirjanikest, kes uurivad Ameerika presidendivalimiste eel lahvatanud skandaali ja leiavad end selle käigus ootamatutest olukordadest. Põnevalt kirjutatud kaasaegne dramaturgia täis vaimukat pilget lääneliku maailmavalitsemise suunas. Noor prantsuse dramaturg muigab oma näidendites tänapäeva poliitiliste dogmade üle, proovib vabastada inimest süsteemist. See on orwellik lähtepunkt, kus iga inimene on süsteemi lahutamatu osa ja tema vabadus näiline.

„Neljas õde“ (2023)

Tekst: EVE KALLASTE

Mulle on selline maailmavaateline küsimus tundunud alati huvitav oma vastuolulisuses, sest iga indiviid tahab mõelda oma olemasolust kui vabadusest.

Sügise teises pooles algavad aga proovid Ott Kiluski uue näidendiga „Elleni sekund“, mille toob lavale Kaili Viidas. Tuleb vist lühike lavastus.

Nende kahe sündmuse vahele jääb kindlasti rohkelt elamusi kolletavast loodusest ja vihmasest Tartust, rõõmu õunamahla tegemisest. Haun plaani teha ka väike sügisene tsiklimatk.

Kindlasti on sündmuseks minu vennalaste aastaseks saamine novembri alguses. Siis sõidan pealinna neile külla, viin tordi ja lilled.

Igapäevaseid pisisündmusi tuleb ilmselt veel, aga mis need on, see on veel teadmata. „Ma ei mõtle tulevikule – see saabub piisavalt kiiresti,“ ütles Albert Einstein. Tunnen sama, kui naudin suve taandumist kolletavasse jahedusse ja lükkan endast eemale mõtted poristest saabastest ja lumehangedest majaesisel parkimisplatsil, mida naabrimees juba uljalt puhastab.“

MARGUS JAANOVITS:

„Sügiskülma saab kontidest välja suitsusaunas viheldes.“

„On plaanis võimalikult palju liikuda, kas jalgsi või rattaga, ning sügisvärvidesse rüütatud loodust nautida – metsad, rabad, matkarajad jne. Sügisel toimub Eestimaa erinevates paikades rikkalikus valikus sügislaatu ja festivale. Mõtlen väisata legendaarset Lindora laata, mis toimub igal aastal 28. oktoobril. Tegemist on ainulaadse ja ühe vanema laadaga. Esimesed kirjalikud teated pärinevad 1893. aastast. Laadaplats

asub Võrumaa ja Setomaa piiril, teede ristumiskohas. Laada eripäraks on see, et kauplemine algab varavalges ja lõunaks on suurem ost-müük läbi. Olen viis aastat selle laada külastamist plaaninud ja loodan, et sel sügisel see teostub. Sügava sügiskülma saab kontidest välja ehedas suitsusaunas viheldes. Oktoobris esietendub Vanemuise teatri Väikeses majas lavastaja Hendrik Toompere käe all H. Ibseni „Nukumaja“. See legendaarne lugu on lavastajaid köitnud väga erinevatel aegadel ja näidendist on tehtud palju töötlusi. Tõotab tulla väga huvitav ja omanäoline prooviperiood. Töö tulemust saab kaema tulla alates 26. oktoobrist.

Sügisesse mahub ka teine suurem prooviperiood, mille vilju näeme alles talvel. Mind ootab töö VAT teatris, kus 24. jaanuaril esietendub „Kullervo“. Lavastaja Aare Toikka võtab fookusesse Kalevala eeposest tuntud Kullervo traagilise saaga ja loob loole uudse vaatenurga, lähtudes Akseli Gallen-Kallela maaliloomingust ja Aleksis Kivi, Elias Lönnroti ning J. R. R. Tolkieni teostest. Usun, et tuleb erakordselt huvitav töö materjaliga, mis kõlksub tänapäeva maailmaga valusalt ja hirmutavalt tabavalt kokku.

Plaanin minna vaatama Von Krahli teatri lavastust „Kindlates kätes“ (missa Reformierakonnast).“

KALLE SEPP MARKO MATVERE VOLDEMAR KUSLAP IVO LINNA

„Kõik minu emast“ (2022)

„Leopoldstadt“ (2023)

Uus hooaeg Mustas Kastis

Oma üheteistkümnendal sügisel toob Must Kast vaatajateni armastatud vanad lemmikud – kuus erinevat lavastust, mis pakuvad nii sisukat meelelahutust kui ka tõsist mõtlemisainet.

S ü gishooajale l ü kkab tempokalt hoo sisse nüüdisaegne kangelaseepos „Lilli“, mille esimesed etendused toimuvad Eesti Teatri Festivali DRAAMA raames juba 4. ja 5. septembril. Räppmuusikali vormis „Lilli“ räägib ärkamisajal tegutsenud Eesti esimesest naisõiguslasest Lilli Suburgist. Vormi ja sisu rokkiv sümbioos muudab teose kõnekaks vaatajale põhikoolist pensioninieani. Kiirelt publiku südamed võitnud lavastust saab näha septembris ja novembris nii Tartus kui ka Tallinnas.

Vaid loetud kordadel õnnestub sel s ü gisel näha Peeter Volkonski lavastatud kelmikat, seksikat ja ü lif üü silist „Carmenit“ . Pöörane ja ootamatu lavastus kõneleb inimestest, kelle elusaa-

tus on teha just nii, nagu nad parasjagu teevad: tragöödia on vältimatu. Ooperit esitavad draamanäitlejad, kes põimivad tsirkusetrikid keeruliste aariatega, nii nagu vähegi suudavad. Alati ei suuda, kuid pingutus on siinkohal tähtsamgi … Nagu ü tleb publik: „Hoogne ja lustlik tragöödia – seda tihti ei näe.“

S ü giseselt sombusesse oktoobrisse toob helgemaid toone hoogne ja lustlik perelavastus „Ernesto küülikud“. Tihe s ü ndmustik ja lavalt kiirgav mängulust paneb rõkkama lapsed ning võtab jala tatsuma ka tagapingi isadel-emadel. Piret Raua esikromaanil põhinev lavastus räägib loo tsirkuse kaotanud mustkunstnikust ja jõuab Tartu publiku ette samuti põnevas tsirkusetelgis, kus maagia ning päriselu piirid hajuvad.

Naerutav must komöödia „Peks mõisatallis“, mis räägib eestlaste identiteedist ja kannatusest, on samuti endiselt mängukavas. Alates oktoobrist võib nii Tartus kui ka Tallinnas näha, kuidas kolm võhmakat näitlejat p üü avad ü ksteisest välja peksta eestlase olemuse põhialuseid. Värskendav vaatamine kõigile, kes oskavad enda ja oma kannatuste üle naerda.

Mängukavast leiab ka Birgit Landbergi uurimuse elu lõppemisest ehk lavastuse „Surm“, mis jõuab sel sügisel nii Tartu kui ka Tallinna lavalaudadele. Tundliku huumoriga palistatud tõsiteemaline lavastus on sisutihe ja peen, kutsudes vaatajaid mõtisklema iseenda surelikkuse üle. Kogu trupiga uuritakse end kui surijaid, sest algus ja lõpp on see, mis meil on ühine – mis teeb meist inimesed. Kuid kõike seda kantakse ette nõtkelt, kerguse ja rõõmuga.

Kevadel esietendunud lavastus „Hing kurgus“ võtab vaatluse alla heaoluühiskonna inimese sisemised vastuolud ja pöörab ootamatute nurkade alt tähelepanu sellele, kuidas ka meie oma maailma nurgas oleme osa globaalsest korrast, mis on loodud põhjustama viletsust ja kannatusi. Lavastuses, mis küsib, kas indiviidina on võimalik maailma muuta, toodavad näitlejad kogu vajamineva elektri ise – ratastel vändates.

Mustal Kastil on traditsiooniks kuulata publiku rõõme ja muresid, jagada omi mõtteid ning tundeid – kõikidele etendustele (v.a „Ernesto küülikud“ ja „Carmen“) järgnevad vestlusringid koos jutujuhi ja trupiga.