Suvesündmused (suvi 2024)

Suvesündmused

Suvi 2024

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Eesti Noorsooteater läheb suvele vastu koguperelavastusega

„LAHENDUSTE MINISTEERIUM“

Eesti Noorsooteatri 72. hooaja viimaseks uuslavastuseks on kogu perele mõeldud „Lahenduste ministeerium“, mille on lavastanud

Taavi Tõnisson. See põhineb Hollandi nüüdisaegse lastekirjaniku

Sanne Rooseboomi samanimelisel jutustusel. Lavastus esietendub küll Noorsooteatri Ferdinandi saalis, kuid suvehooajal rändab teater üle Eesti ja kokku antakse 15 etendust erinevates mängupaikades.

Seikluslik „Lahenduste ministeerium“ võlub oma värvikate tegelaste, universaalsuse ja vahetu optimismiga. Ajal, mil maailmas muutub kõik aina keerulisemaks, leidub keegi, kes julgeb astuda vastu ülekohtule ja püüab inimesi aidata, seejuures iseendale tähelepanu tõmbamata. Varateismeline Niina teeb julge valiku, asudes koos parima sõbra Alfaga kaitsma poissi, kes on koolikiusamise ohver. Nii asuvad noored missioonile, mis osutub palju suuremaks ja keerulisemaks, kui nad algselt arvata oskasid.

Lavastaja Taavi Tõnisson tõdeb, et „Lahenduste ministeeriumi“ juures kõnetas teda enim mõte anonüümsest heateost. „Nii lihtne on mõelda, et mind

teise inimese mure ei puuduta. Aga kui palju paremaks ja lahkemaks muutuks maailm, kui me kõik oskaksime näha iseendast pisut kaugemale, kui me kõik julgeksime, jaksaksime, sooviksime kellegi heaks miskit ära teha, kasvõi midagi väikest? Mitte selleks, et ise kasu saada, vaid lihtsalt inimlikust soovist aidata. Headus loob headust, kurjus aga kurjust. Nende nähtuste vaheline tasakaal on tänapäeva maailmas taaskord kõikuma löödud. See teeb muret ja sunnib tegutsema.“

Lavastuses mängivad Eesti Noorsooteatri näitlejad Maria Ehrenberg, Laura Kukk, Laura Nõlvak, Hardi Möller, Mart Müürisepp ning külalisena astub lava -

le EMTA lavakunstikooli tudeng Alice Siil. Kunstnikutöö on teinud Kristel Maamägi, kaasates tänavakunstniku Ats Allaste. Lisaks helilooja Liina Sumerale on lavastuse muusika loomisesse kaasatud Eik Erik Sikk (EiK) ja produtsendid Maris Pihlap ning Mattias Tirmaste.

2024. aasta suvel mängitakse lavastust üle Eesti:

08.06 – Kose lauluväljak

09.06 – Kadrina laululava

15.06 – Tartu laululava

16.06 – Rapla laululava

28.06 – Lihula laululava

29.06 – Kuressaare lossihoov

30.06 – Kärdla laululava

04.07 – Märjamaa lauluväljak

05.07 – Viljandi lauluväljak

06.07 – Võru Kandle aed 07.07 – Paide vallimägi

11.07 – Rakvere vallimägi

12.07 – Suure-Jaani lauluväljak

13.07 – Rõuge Ööbikuoru laululava

14.07 – Aruküla laululava

ROOSEBOOM / CAMPBELL / TÕNISSON

Lahenduste ministeerium

noorsooteater.ee

Kogupere suvelavastus mängupaikades üle Eesti!

Näitlejatel on tegus suvi

Kertu Moppel, Sveta Grigorjeva ja Urmas Lüüs avavad enda suveplaane ning räägivad, missugused lavastused neid praegu erksana hoiavad.

KERTU MOPPELIL on üle pika aja üsna vaba suvi ja põhiliselt tahab ta Võrumaal erinevate sugulaste juures elades suvitada. „Üritame ka perega telkima minna – laps on kaks ja pool, katsetame, kuidas talle meeldib,“ jagab näitleja ja lavastaja.

„Kultuuriüritustest on tulemas Shiro Takatani uue lavateose Euroopa esietendus, millega tähistatakse maailmakuulsa legendaarse multidistsiplinaarse kunstikollektiivi Dumb Type 40. aastapäeva.

„Tangent“ on esimene Shiro Takatani sooloartistina loodud etenduskunstiteos pärast 2015. aasta teost „ST/LL“. See toimub Vanemuise kontserdimajas. Ootan väga.

Päev pärast seda lähen vaatan Draamateatri ja taanlaste koostöös valmivat „Rahamaad“, see on Mehis Pihla näidend Eesti pankade rahapesust, la -

vastaja Hendrik Toompere jr, originaalmuusika autor Maria Faust. Kõlab, nagu väga huvitav kombo.

Juulis lähen Vastseliina piiskopilinnusesse vaatama tükki „Salakuulaja Vastseliinas“. Kuulu järgi pidi hea tekst olema. Peaosades Sten Karpov ja Markus Truup, kes on minu arust väga head näitlejad.

Ise teen kultuuri Ümberlülituse festivalil Tartus, kus me mängime viimast korda „Mure staatuse pärast“. Ümberlülitus on Kanuti Gildi SAAL-i korraldatud festival, kus tuuakse palju huvitavat etenduskunsti otse Tartusse.

õnnestub mõnel päeval ka sinna minna ja kasvõi järelturult mõned piletid hankida, sest need lähevad nagu soojad saiad.“

Kertu Moppeli kaasautorlusena valminud lavastus „Mure staatuse pärast“ etendub Tartus festivalil Ümberlülitus 22. mail.

URMAS LÜÜS ütleb, et kultuuritegijana on ta küllaltki kesine suvine kultuuritarbija, sest kes see loll ikka tööd puhkuselainele kaasa tahab võtta. „Ent mõned asjad on siiski ootenimekirja kogunenud.“

„Suvel, kui asjatoimetused peale ei suru, on hea kulgeda näitustel. Kindlasti lähen Kumusse Jaanus Samma ja Elisàr von Kupfferi näitusele „Elisarion“ ja vaatama Eesti Noorsooteatri Nukuteatrimuuseumi uut näitust „Teatrinuku anatoomia“. Tartmusis tahaks ära näha Kris Lemsalu näituse „DONATELLA. Elukeeris“. Samuti soovitan soojalt rihtida ka kaugemaid paiku. Näiteks asuvad idüllilise Peipsi järve veerel AmbulARToorium ja Voronja galerii.

Rohkem kindlaid plaane pole, aga Bal toscandalil täitub 20. tegevusaasta ja ehk

Suvelavastuste osas olen olnud pelg lik, kuid suure tõenäosusega võime koh

Kertu Moppel

Foto: Alana Proosa

tuda Rakveres Baltoscandali festivalil, kuhu kogutakse kokku eksperimentaalsema teatriskeene eredamad lavastused, või siis Tartu Uue Teatri korraldataval viiepäevasel eskapistlikul kunstiretriidil Hungerburg Narva-Jõesuus. Suvi on minu jaoks ekslemise aeg. Olen võtnud eesmärgiks matkata igal suvel Eestis vähemalt 600 kilomeetrit. Selle käigus kogen kultuuri selle kõige eriilmelisemates vormides: väikesed koduloomuuseumid, matkaradade looduskultuur, poetaguste joomakultuur, külakeskuste ossikultuur, simmanikultuur. Neid kultuurinähtuseid ja kohtumisi ei saa ette planeerida. Parafraseerides Tolkieni: leidmiseks pole paremat viisi kui otsimine, kuid leides pole see tavaliselt enam see, mida otsima läksid. Suvi on ideaalne aeg ka selleks, et võtta kätte mõni mahukam teos, millega koos läbi kuumuse kulgeda. Et päikesest rammestunult õhulossidesse liialt ära ei eksiks, soovitan rinda pista Jonathan Littelli „Eumeniididega“. Matkates avastad, et ükskõik millisesse järve või lompi vaatad, vahib sealt ikka samasugune lõust vastu. „Eumeniidid“ aitab leida julgust sellele tõprale otse silma sisse vaadata.“ Urmas Lüüsi aprillis esietendunud lavastuse „Tädi Õie 65. sünnipäev“ järgmised etendused toimuvad Tartus etenduskunstide festivalil Ümberlülitus.

SVETA GRIGORJEVA suvised plaanid on lugeda, laiselda, lugeda, jalutada, lugeda, tantsida ja vegeteerida nii palju kui võimalik. „Kõige rohkem ootangi mitte midagi tegemist,“ ütleb ta.

„Suve algus on küll töine, esinen HeadReadi festivalil, suve keskel kiikan korra Sõltumatu Tantsu Lava korraldatud heategevuslikule tantsumaratoni -

le koostöös Eesti liikumis- ja heaolufestivaliga 26. juulil Elvas, kus osalen kohtunikuna. Sündmusega soovitakse suurendada liikumis- ja tantsualast teadlikkust, rõhutades, et igasuguse füüsilise vormi ja ettevalmistusega inimesed on tantsupõrandal võrdsed ja kaasatud. Muidu on plaanis mõnele mõnusale festivalile ka ikka jõuda, aga eks jooksvalt

vaatab, kuhu täpselt, neid ju ka omajagu. Ning augustis hakkavad juba Kanuti Gildi SAAL-is esietenduva lavastuse proovid, milles hakkame pom-pom’ide saatel maailma päästma.“

Sel sügisel esietendub Kanuti Gildi SAAL-is Sveta Grigorjeva uuslavastus „Radikaalne ergutaja“.

Urmas Lüüs

Sveta Grigorjeva

Foto: Vallo Kruuser

Foto: Marie Obermeier

Baltoscandal – juubeldav ja täisealine

Iga kahe aasta tagant Rakveres toimuv festival Baltoscandal, mis toob kokku etenduskunstide paremiku Eestist ja maailmast, on seikluslikuma maitsega teatrisõpradele muutunud suve lahutamatuks osaks.

Tänavu leiab Baltoscandal aset 3.–7. juulini ja on juubelihõnguline, kuna Pärnus alguse saanud festivali Rakverre kolimisest möödub kolmkümmend aastat. Toimumiskordade poolest aga võib festivali vanuseks kirjutada 18, nii et täisiga koputab uksele.

Priit Raua kureeritud festivali kavast vaatab seekord vastu järjepidevus: uute töödega on oodata mitmeid rahvusvaheliselt tuntud nimesid, kes on Baltoscandalit külastanud varemgi.

Prantsuse lavastaja ja paljude maailma teatrifestivalide lemmik Philippe Quesne osaleb kolmandat korda, tuues sedapuhku kaasa postapokalüptilise loo „Farm Fatale“ poeetilistest hernehirmutistest.

Norra teatrirühmitus Susie Wang on kiirelt tõusnud kodumaa üheks silmapaistvamaks teatritrupiks. Nende eksistentsiaalne lavastus „Burnt Toast“ pakub Tarantino stiilis verepritsmetega küllastatud absurdihuumorit, mida New York

Times on kirjeldanud häiriva, kuid ometi õrnana.

Robert Henke, kelle installatsioone ja kontserte on näha saanud kõikjal maailma kultuuripealinnades, kostitab audiovisuaalse etteastega, täis vana kooli arvutitel loodud graafika ja helide ilu. See lavastus pärjati parimaks Veneetsia biennaali 67. kaasaegse muusika festivalil.

Muu hulgas sisaldab festivali kava tervelt kolme välislavastust, mis sobivad kogu perele ja mille puhul ei pea kartma keelebarjääri, sest need on sõnadeta.

Belgia visuaalkunstnik Miet Warlop tuleb Rakveresse oma humoorika teosega „After All Springville“, milles elegantne kõndiv laud, pettunud elektrikilp ja väga

pikad püksid loovad soodsa pinnase koomikaks. Itaallase Andrea Salustri lavastus „Materia“ näitab meile, kuidas äratada publiku silme all ellu termoplast.

Kirevaid elamusi ja õhustikku on festivalil loomulikult varuks veel. Kohtumiseni Baltoscandalil, hea Eesti kultuurihuviline!

6. juulil toimub tasuta etendus „Shrink“

Lawrence Malstafi „Shrink“ paigutab linnapromenaadil maa ja taeva vahele vaakumpakendatud vabatahtlikud, kasutades inspiratsiooniks füüsikat ja tehnoloogiat. Etendus on publikule tasuta ja saab teoks 6. juuli pärastlõunal.

Farm Fatale

Burnt Toast

Shrink Foto: Martin Argyroglo

Foto: Simen Ulvestad

Foto: Baltoscandal

Toimetas: Eve Kallaste

Südasuvel ootab sind Võhandu kaldal kelmikas aferist IVAN NARODNY

Räpina vald toob 2024. aastal lavale muusikalise suvelavastuse

„Ivan Narodny – mees, kes luiskas tõde“. Kümme etendust leiavad aset Võhandu kaldal Leevi küla vabaõhulaval juulikuu teises pooles.

1869. aastal Räpina vallas sündinud kirjanik ja müüdilooja Jaan Sibul sai maailmas tuntuks kui Ivan Narodny. Kirevat elu elanud ja maailmapoliitikat mõjutada püüdnud mees lävis oma teel paljude suurkujudega, nagu Lenin, Stalin, Maksim Gorki, Lev Tolstoi ja Mark Twain. Narodny oli mitmekülgne, julge ja tegus mees, kes näiteks lõi kaasa Õpetatud Eesti Seltsis, luuletas ja kirjutas Jaan Talune nime all, oli Võrus raamatu kaupmees ja pidas linna esimest foto ateljeed. 1890. aastal kolis ta oma ateljee Tartusse, kus mehel oli veel mehaanika, galvaanika ning tsinkograafia töökoda. Peale selle asutas ta Räpinas karskusseltsi Võhandu, kus

praegu tegutseb küll hoopis samanimeline ööklubi. Tema tegevused ületasid Eestimaa piire kauge maa taha.

Käsikirja autori Aapo Ilvese sõnul on Narodnysse suhtutud valdavalt mahavaikivalt või peetud teda aferistiks, ent tegelikult oli mees oma haardelt ja kul-

võsapärimuse järgi valetas ta ennast kriitikuna tööle nii, et tootis iseteenindustrükikojas enda nimega võltsartikleid, mis nagu oleks ilmunud suurtes Euroopa ajalehtedes, tsiteeritakse teda Ameerikas tänapäevani.

jalajäljelt meie eelmise sajandi esimese poole Carmen Kass ja Arvo Pärt. Lisaks oli tegu esimese eestlasest ulmekirjanikuga, paraku küll ingliskeelsega. Ta astus üles ka muusika- ja kunstikriitikuna ning kirjutas erinevate rahvaste tantsuajaloost. Ja kuigi sugu-

Eelnevale lisaks oli Ivan Narodny valerahategija, vang, hullumaja patsient, poliitiline pagulane USA-s, kahe samaaegse abielu pidaja ning Eesti patrioot. Ivan Narodny kohta leiad rohkem infot guugeldades – härra oli nii tegija, et tal on oma Vikipeedia leht, jälgides Narodny Facebooki veebikodu, kus ilmub postitusi nii suvelavastuse ettevalmistuse kui ka peakangelase enda kohta ning lugedes Toivo Kitveli raamatut „Kolm nime – üks mees“ (puhtalt Narodnyst).

Suvelavastus „Ivan Narodny –mees, kes luiskas tõde“ kuulub Tartu 2024 lisaprogrammi. Etendus kestab u 2,5 h koos vaheajaga. Kohtumiseni Võhandu kaldal!

tuuriliselt

Rakvere Teatri suvi

Rakvere Teatri suvelavastusena esietendub 7. juunil Loobu mõisa aidas briti näitekirjaniku Philip Osmenti perekonnadraama „Lahkumine“, mis kuulub tema Iiri-teemaliste näidendite hulka. Ühtlasi ilmub Osmenti looming Eesti publiku ette esimest korda.

Väikeses Iiri maakohas, tänapäeva talus arenev lugu vastandab kaks venda, kelle iseloom jookseb väga erinevaid radu pidi. Vanema õlule on jäänud kodutalu pidamine koos ema-isaga, noorem aga pöördub jõulupuhkuseks koju ülikoo -

list. Nooremas perepojas avaldub luulearmastus, milles on ikka nähtud iirlaste pärisosa, ometi peab maakoha rahvas veidraks igaüht, kes eelistab luulet jalgpallile. Ettevalmistusi pühadeks pingestavad nii vendade jahedad suhted, ühe pruut, kes sisse võetud mõlemast, kui ka teineteisele võõraks jäänud ema-isa. Kuni täiesti ootamatu sündmus muudab kõik...

Näidend tõestab taas eestlaste ja iirlaste hingesugulust; selle tegevus võiks vabalt aset leida Virus või Võrus. Ühe peateemana tõuseb esile meilgi hästi tuttav hirm väikesesse kohta ja etteantud mustritesse lõksu jäämise ees, mille kõrval on sama tugevalt tunda pisikese

koha kodune võlu. Äraigatsus pole õieti äraigatsus – rohkem soov pääseda iseendaga puntras olemisest.

Näidendi lavastaja on Peeter Raudsepp, kelle sõnul räägib see korraga nii elu ja surma vahelise piiri haprusest kui ka poeesia tähtsusest ellujäämise kunstina.

Juhtrollides astuvad üles Rakvere Teatri noored näitlejad Johannes Richard Sepping, Rainer Elhi ja Laura Niils, keda toetavad Ülle Lichtfeldt ning esimest korda Rakvere Teatri lavastuses kaasa tegev Jaan Rekkor (Eesti Draamateater, Endla).

Muusikalise kujunduse on loonud Eesti-Iiri folkbänd Cú, lavalist

tegevust saadab harfil bändi liige Jaan Eerik Priks.

Lavastust mängitakse juunis 12 korda. Etendused algavad kell 19, pühapäeviti toimuvad lõunased etendused algusega kell 15. Loobu mõis asub Tallinna-Narva maantee ääres, Tapa-Loobu teeristi lähedal Lääne-Virumaal.

Suvehooaega jääb 3.–7. juulil lõpetama rahvusvaheline etenduskunstide festival Baltoscandal, mis toimub tänavu 18. korda. Kuigi Baltoscandal on tuntud oma uuendusliku ja alternatiivse teatrikeele poolest, leiab tänavusest festivalikavast mitu lavastust, mida saab vaatama tulla ka koos perega.

20. augustil kell 20 ERMi

Taasiseseisvuspäeva kontsert

MAARJAMAA FILHARMOONIKUD ja Marko Matvere, German Gholami Torres-Pardo, Karmen Puis, Merle Silmato, Peep Puis, Aivar Kaseste, Kristjan Häggblom

Dirigent

Jagame kirge muusikas

FILHARMOONIKUD

Konferansjee Andres Dvinjaninov

PILETID müügil Fientas ja tund enne algust kohapeal

Pärt & Händel

Con C er to Copenhagen e esti Filharmoonia k ammerkoor

Dirigent tõnu k al juste

Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitleb:

Concerto Copenhagen – Põhjamaade juhtiv barokkorkester – on Eesti publiku ees koos Grammy-kooriga, et tuua kuulajateni suurmeistrite Arvo Pärdi ja Georg Friedrich Händeli ajastuteülene looming!

Concerto Copenhagen on üks põnevamaid varasele muusikale pühendunud ansambleid maailmas. Mängides ajaloolistel instrumentidel on orkester väga hinnatud nii oma kõrge mängukvaliteedi kui ka mitmekesise repertuaari poolest. Esmakordselt esitab orkester Arvo Pärdi teoseid ajastupillidel, mis loob uusi hämmastavaid kõlapilte ja tõlgendusvõimalusi helilooja loomingust. Kontserdil kõlava kavaga lähevad kaks rahvusvaheliselt tunnustatud kollektiivi dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel turneele Euroopasse!

Kontsert „Pärt & Händel“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.

Piletid Piletilevis. www.epCC.ee