TÖÖSTUS
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Oktoober 2023
Kaitse oma äri küberrünnakute eest! Vali usaldusväärne partner küberturvalisuse tagamiseks.
küberkaitse.ee
TÖÖSTUS
Targa tehnoloogia taga seisab ikkagi inimene
AVASTA
Digitaliseerimine ja innovatsioon on tööstussektoris kahtlemata olulised märksõnad ning suunad, millesse kasvu leidmise eesmärgil lähiaastatel üha enam panustama peab. Samas seisab kõige selle taga ennekõike ikkagi inimene – nii statsionaarsed kui ka mobiilsed seadmed, tootmisliinid ja robotid nõuavad vaatamata oma tänapäevasele tarkusele siiski teadmisi, mille najal üldse tegutseda. Need teadmised, kuidas kogu see masinavärk omavahel või inimestega suhtlema panna, on vaid oma ala spetsialistide käes. Tööstussektori eestkõnelejad peavad niisiis teravaimaks probleemiks just seda, et insenere meil ikkagi napib, kusjuures vaatamata tõsiasjale, et palganumbrid on sektoris keskmisest kõrgemad ning töö ei käi enam ammuilma „räpases ja kõledas angaaris“, nagu varasem kuvand tööstusest ehk olema kippus. Milles siis asi? Jah, arusaadavalt on keeruline leida talente, kes ettevõttesse tööle tulles koheselt nii tark- kui ka riistvarast aru saaksid ning oskaksid need koos tööle panna, kuid teisalt on see ka võimalus tööstusettevõtetele näita-
maks, et töö nende juures on mitmekülgne, väljakutserohke ning iga inimese teadmised on ettevõttele väärtuslikud. Tööjõuprobleemile lahenduse leidmisel peaksid koostööd tegema nii riik kui ka ettevõtjad, sest lõppeks toob heade töötajate „kodus hoidmine“ kasu mõlemale. Riigil on kindlasti suur roll haridus- ja tööjõupoliitika kujundamisel, kuid vähemtähtis pole tõsiasi, et oma osa jääb siinkohal alati ettevõtete teha. Eduka toimimise nimel on tööandjal lausa hädavajalik töötajate koolitamisse ja hoidmisesse panustada – teisiti lihtsalt enam ei saa! Sigrid Aunap
TÖÖSTUS Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: Printall
TULEVIKULAHENDUSED TÖÖSTUSMESSILT
12.- 14. OKTOOBER www.instrutec.ee
EESTI NÄITUSTE MESSIKESKUSES
TÖÖSTUS
Tootmine, mille maksutulu on suurem kui kogu Eesti automaksu prognoos VKG tänane tootmisterritoorium Kohtla-Järvel.
Viru Keemia Grupi hinnangul vajab Eesti puidu väärindamiseks tänapäevast biotoodete tootmiskompleksi ja Ida-Virumaal on olemas eeldused sellise tootmise rajamiseks. „Tarbimist ei juhi tootja, vaid tarbija. See tootmiskompleks hakkab asendama praeguseid fossiiltooteid, mida ühiskond eluks tarvilike tegevuste jaoks vajab,“ sõnab Viru Keemia Grupi biotoodete arendusjuht Lauri Raid. Tekst: Sigrid Aunap VKG on arendamas biotoodete tootmis, mis kasutaks Eestis ära paberipuu, mida siiani on eksporditud Skandinaaviasse. Tootmiskompleksi ehitamise perioodil on selle eeldatav maksutulu 50 miljonit eurot aastas ja tehase töötamise ajal 25 miljonit eurot aastas. Võrdluseks: näiteks automaksu eeldatav maksulaekumine oleks aastas 20 miljonit eurot. 4 Oktoober 2023
Foto: Sven Arbet
Järgneb intervjuu Viru Keemia Grupi biotoodete arendusjuhi Lauri Raidiga. Paljud ettevõtted ei julge praegu suuri investeeringuid teha. Kuidas jõudis VKG sinnamaani, et tehase rajamise otsus vastu võeti? Nii suurte projektide idee ja ka eeltöö ei teki üleöö. On klassikaline reegel, et investeerimisotsuseni jõudmine võib võtta kümme ja tehase ehitamine kaks aastat. Viis aastat tehakse idee testimiseks kergemaid uuringuid ja kui otsus on algatada eriplaneering (mis seaduste järgi on üksi juba kolm aastat), siis kokku planeerimise alustamine, planeeringujärgsed keskkonna kompleks- ja ehitusload on eraldi viieaastane protsess. See tähendab, et paari aasta kriis ei mõjuta pika perioodi otsuseid. Kui rääkida lähemalt, siis esialgu jälgiti ka VKG poolt Tartu piikonnas arendamisel oleva biorafineerimise tehase käekäiku, aga kui sealt tuli nn poliitikute seisukoht, et „tehke 1/3 väiksem ja rajage Ida-Virumaale“, siis selle suunise tõttu hakati projekti tõsisemalt uurima. Sarnase tootmise teket toetab ka globaalse
SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER
TÖÖSTUS
Foto: Sven Arbet
nõudluse kasv biotoodete järele. On ju praeguses VKG tööstuskomplekside piirkonnas peamised soodsad eeltingimused olemas ja lihtne vastus ongi: miks siis ka mitte? Milline saab olema tootmiskompleksi tootmisvõimsus ja milliseid tehnoloogiaid seal kasutama hakkate? Põhitoodete lähtekoht on: keskeltläbi 500 000 t/a okasja lehtpuidutselluloosi ning lahustuva tselluloosi tooteid, samuti ligi 1 TWh roheelektrit. Põhitoodetele lisanduvad biokeemiatooted ja rohesoojus. Plaan oli, et tootmine käivitub 2026. aastal. Kas olete kenasti graafikus? 2021. aasta augustis algatas Lüganuse vald eriplaneeringu. Sellele järgnevatel kuudel korrigeerisime tootmise käivituseesmärgi 2027. aastale. Siis ilmnes asjaolu, et arvestades soovi teha eriplaneeringut võimalikult detailselt, venib protsess kokku ikkagi 3,5 aastale. Näiteks Soomes võttis kolm korda suurema Kemi tehase planeering 1,5 aastat. Kust hakkate varuma tootmises kasutatavat puitu? Ligi 75% ulatuses Eestist, ülejäänu tuleb Lätist, Leedust ning lisaalternatiivina ei välista ka teisi lähiriike. On selge, et praeguses olukorras ei planeerita ida suunalt ühtegi tihumeetrit. Kas vastab tõele, et investeeringu suuruseks on 800 miljonit eurot? Enne 2022. aastat oli see nii, kuid kriisist tulenev inflatsioon on viinud meie hinnangu ja arvutused ühele miljardile eurole. Ei välista, et majanduse jahtudes ja kulusisendite alanedes muutub hinnang mõningal määral positiivsemaks – aeg näitab. Number peab nn euro täpsusega paigas olema investeeringuotsuse tegemise ajaks.
Toonitan, et tarbimist ei juhi tootja, vaid tarbija. Seega – see tehas hakkab asendama praeguseid fossiiltooteid, mida ühiskond eluks tarvilike tegevuste jaoks vajab. Millist kasu tootmiskompleksi käivitumine kaasa toob? Alustame suurest pildist. Toodetav 1 TWh roheelektrit on 12% Eesti kogutarbimisest ja väärindatav puidumaht ligi 20% Eesti raiemahtudest. Kui energeetika on asendus (kuid siiski tagab roheelekter konkurentsivõimelisema hinnaga energia Eestile, kui CO2 kvoodist sõltuv praegune peamine saadaolev elekter), siis puiduväärindamise osa loob n-ö uue sektori, sest seda tehakse toormele, mida praegu eksporditakse ilma väärindamata. Viimasel on nii otsene kui ka kaudne, aga ka kaasnev mõju. Praegune Eesti riigi eelarve on ligi 1,7 miljardit defitsiidis. Riigieelarve vajab kasutatud ressursside efektiivsemat väärindamist ja siin oleme üheks nurgakiviks oma tehase plaaniga. Kindlasti on kriitiline luua Ida-Virumaale jätkusuutlikud töökohad, arvestades tulevikus vähendatavaid põlevkivi töötlemismahte energeetikas – ka selle välja6 Oktoober 2023
Lauri Raid
kutse osaline lahendamine on tootmiskompleksi üks põhitalasid. 50 mln eurot maksutulu ehitusperioodil ja 25 mln eurot kompleksi töötamise ajal on sümpaatne panus, et ära jätta nii mõnedki maksutõusud, mida valitsus on praegu sunnitud menetlema. Kuid mis kasu saab Eesti lisaks maksutulule sellest, kui biotooteid siinsamas toodetakse? Elame 21. sajandil, mil on möödapääsmatu asendada fossiilsete toodete osakaalu taastuvatega. Toonitan, et tarbimist ei juhi tootja, vaid tarbija. Seega – see kompleks hakkab asendama praeguseid fossiiltooteid, mida ühiskond eluks tarvilike tegevuste jaoks vajab. Kuna praegu puidutselluloosipõhised toorained või tooted Eestis puuduvad, pole ka nendel materjalidel eksisteerivaid järeltöötlemisettevõtteid. See tähendab, et puidutselluloosi materjalide kohapealne tootmine loob võimaluse uue klastri tekkeks, kus oma panuse annavad nii teadus- ja arendusasutused, järeltöötlejad ise kui ka kõik muud teenuseosutajad uute toodete tootjatele. Tööjõud on kõikjal suureks murepunktiks. Milline on VKG kogemus ja kus näete võimalusi olukorra parendamiseks? VKG-s töötab praegu üle 1600 inimese ja uus ärisuund loob uusi otseseid töökohti juurde 250, millele lisandub
TÖÖSTUS Foto: Kaupo Kalda
tuhat kaudset töökohta. Kui rääkida vaid biotoodete tootmisest, siis see loob laiemad võimalused kõigile piirkonna inimestele. Samas on Eestis n-ö krooniline defitsiit inseneridest ja oskustöötajatest, põhjuseks juba alg- ja põhikoolides nõrgenev reaalainete õppetase ja populaarsus ning haridussüsteemi jätkuv ebaproportsionaalne rahastus erialadele, mis hilisemate töökohtadena uut maksutulu riigieelarvesse ei too. See tendents on tugevalt süvenemas ka Ida-Virumaal. Rääkides puidutööstusest laiemalt, põrkume pidevalt hoiakuga, kus antakse sõnum sektorile, et „rahastage endale vajalikud erialad või looge ise enda haridusasutused“. Selline hoiak ei aita kuidagi kaasa riigi eelarvedefitsiidile ja kui sellest aru saadaks, siis oleks vajadus ümber muuta riiklik tellimus haridusa sutustele. Riik peab väärtustama rohkem neid erialasid, mis loovad maksutulu, kui ka algatama eriprogrammi reaalainete tugevdamiseks alg- ja põhikoolides. Reaalselt on Eestis kurb tendents, kus elementaarne matemaatikaoskus koolides alaneb, samas meeldib meile kõigile vana hüüdlause: „Eestlased on nutikas rahvas!“. Kui me hariduseesmärke ei muuda, siis see nutikus tuhmub ajas ja me ei ole tiigrihüppe sõna väärilised!
Eraldi teema on aga see, et jätkusuutlikkusse investeerijad on riskide osas ilma riigi seljatoeta. 8 Oktoober 2023
Kuidas läheb teie hinnangul Eesti metsa- ja puidu tööstusel üldises plaanis? Pikas perspektiivis väga hästi. Eesti on metsarikas ja kogumetsade juurdekasv on 1,5 korda suurem kui metsa majandamisest eraldatud tarbepuidu osakaal, mis ühiskonna hüvanguks ringlusesse võetakse. Samuti on Eesti saepalgi väärindamine maailmas esmaklassiline nii tehnoloogia kui ka automatiseerituse ja digitaliseerituse kontekstis. Väheväärtuslikuma, nn paberipuidu sortimendi kohapealne väärindamine on siiani alla 20%, mistõttu on meie missioon seda nõrka kohta parendada. Eraldi teema on aga see, et jätkusuutlikkusse investeerijad on riskide osas ilma riigi seljatoeta. Ebastabiilsus ja otsustuspõhimõtete ebaselgus on viinud dominantselt praeguse metsatööstuse olelusvõitlusesse. Kulusisendid on kujundatud naaberriikidega võrreldes konkurentsivõimetuks ja teadolevalt on Skandinaavia eksportturud mõõnas, kus olukorda võimendab Rootsi ja Norra võimekus oma valuutakursiga aidata sisemajandust (pannes nn kulupiiri riiki sisse müüjatele). Kui metsamajanduses on sõltuvalt puuliigist elutsükkel 40-100 aastat ja puiduväärindajad peavad investeeringuotsuseid tegema vähemalt 20 aasta perspektiivi arvestades, siis tänaseks on metsanduspoliitika selgus vähendatud kohati ühele ööpäevale. Viimasega viitan viimastel aastatel olnud üleöö otsustele kohendada RMK raiemahte. Viimase osas näiteks Lätis antakse LVM-le (Läti riiklik metsamajandamise organisatsioon) valitsuse
Torude laserlõikus
Metalli müük
Torude painutus
Keevitustööd
www.arcometal.ee Tule 25, Saue
TÖÖSTUS
poolt viieks aastaks raiemahu selge kokkulepe ette. No ei ole ju palju palutud, kuid – palun võtame eeskuju naabritest, sest konkurents sõidab eest ära ja me imetleme nende tagatulesid. Valitsustasandile on ootus, et otsuseid tehtaks teadmistepõhiselt, sest arvamuspõhisteks otsusteks majanduslanguse ajal võimalust ei ole. Majanduslanguses võimenduvad valed otsused mitmekordselt ja fataalselt osale erasektori ettevõtetele (meedias koondamiste kajastused on tänaseks igapäevased). Eesti on ju tarkade ja nutikate rahvas – peame otsuseid tegema antud seisusele kohaselt. Milline on puidutööstuse tulevik kiire tehnoloogilise arengu kontekstis? Pidevalt on vaja investeerida kulu-, tehnoloogia- ja automaatikatõhususse. Puidu väärindamise kõrgem tase saab võluvõtmeks. Samuti efektiivsus, kui metsanduse kõik sortimendid on efektiivselt väärindatud, sest tabureti üks puuduv jalg tõstab teise sisendhinda. Kaskaadkasutus annab väärindamise ahelas rikkuse. Kaasa arvatudlihtne lähendamine (jätkusuutlik on esmalt toota pikema elueaga tooted – mehaaniline töötlemine), nendest kasutamata ressursist või esmase töötlemise jääkidest teise ringi tooted (keemiline väärindamine) ja lõpetuseks puidutööstuse või metsanduse jääkidest energeetika. Väärindamise
ahel töötab jätkusuutlikult vaid ühtpidi ja vajadus on lühiperioodi anomaaliaid ära hoida (viitan viimase kahe aasta energiakriisile, mis toormenõudluses valetrende tekitas) ning ikka kahe jalaga maas seistes vaadata jätkusuutliku pika trendi vajadust. Millised on Eesti metsa- ja puidutööstuse suurimad võimalused ning väljakutsed? Konkurents suureneb. Eesti on väikeriik ja logistiliselt kaugel suurtest tarbimiskeskustest. Praegu on metsaressursi kasutuse siseriiklike piirangute tõttu kujundatud Eesti puidutööstuses sisendkuludes kalliks maaks ja konkurents eelistab naaberriike. Nii lihtne see ongi – kui maailmatrend on rohetooted, siis Eestis on reaalsus vastupidine – puidutoodete sisendid kujundatakse kalliks, millega luuakse reaalselt ideaalne võimalus jätkata fossiilsete toodete tarbimist. See on nii fundamentaalne probleem, et minu arust võiks iga eestlane teha peegli ees sisekaemust ja mõtelda näiteks pärast mõnda Skandinaavias käidud visiiti sellele, kes on metsarahvas ja miks eestlased seda ei ole. Eelnev ei ole mingil juhul ultimaatum ja võib-olla ongi paljude vastus „Räägin rohelisest ja hinna tõttu tarbin fossiilset“, kuid enesepetmine on kahepalgeline ja hea on, kui jutud ja teod omavahel kokku lähevad. Nagu klassikud on küsinud: „Kas me sellist Eestit tahtsimegi?“.
TÖÖSTUS
Riigimetsa puidu kasutamisel eelistatakse edaspidi kõrgema lisandväärtuse loomist Riigimetsa puitu saavad edaspidi kasutada eelisjärjekorras need ettevõtted, kes teevad sellest kõrgema lisandväärtusega tooteid. Lisaks saavad riigimetsa raieõiguse ja müügi korra muutusega edaspidi avalikuks RMK kestvuslepingud ning nende tingimused. Vabariigi Valitsus muutis kliimaministri ettepanekul riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja müügi korda. Muudatused aitavad vältida puidu müümist maksuvõlaga ettevõtjatele. Korda lisandub reegel, et lepingu saamiseks RMK-ga peab maksuvõlgnevus puuduma või olema ajatatud. „Kliimapoliitika eesmärk on puidu kõrgem väärindamine, reeglite muutus annab selleks raami. Hindamisel lisandub puidu kestliku kasutamise ja kõrgema lisandväärtuse andmise eelisaspekt, see annab plusspunktid puidu kõrgväärindajatele ja lühema tarneahelaga tootjatele. Lisaks pakutavale hinnale saab vaadata ka puidu transpordiga kaasnevaid laadimis- ja veokulusid ning lõpptooteid,“ ütles kliimaminister Kristen Michal.
Muudatuste mõju sõltub puitu ümber töötlevate ettevõtete profiilist. Ernst & Young Baltic AS-i koostatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju viimase analüüsi kohaselt, mis tugineb 2021. aasta äriregistri andmetele, luuakse ühe kuupmeetri puidu töötlemisel lisandväärtust 265 eurot. Statistikaameti andmetel eksporditi 2021. aastal Eestist 1,7 miljonit kuupmeetrit ümarpuitu. Selle puidukoguse kohaliku töötlemise korral loodaks Eestis juurde lisandväärtust 450 miljonit eurot, millega kaasneks märkimisväärne töökohtade arvu suuremine sektoris. Ligikaudu 85% kogu metsamaterjali müügimahust RMK-s moodustab kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel müüdud puit. RMK on otsustanud, et alates 1. jaanuarist 2023 sõlmitud metsamaterjali müügilepingud on järgmise aasta algusest avalikud. See on kooskõlas nõudega, et riigivaraga tehtavad tehingud peavad olema avalikud. Allikas: kliimaministeerium
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.
KONVEIERLINDID Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtprofiliga, lainelise servaga jne) TULEME KOHALE! Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond) KIIRE TARNE! Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi
Lindimees OÜ, Räägu 8/3, Tallinn, tel 512 1884, info@lindimees.ee www.lindimees.ee
www.ssab.com
anti.metsamaa@ssab.com
Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.
Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.
SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.
SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.
SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.
Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.
TÖÖSTUS
Tööturg: insenerieriala
tööjõuvajadust ei suudeta katta Foto: erakogu
Tööstusvaldkonnas toimub pidev ja üha kiirem areng ning uued tooted, teenused ja tehnoloogiad nõuavad töötajatelt uusi oskusi. Eriti teravaks probleemiks on inseneride vähesus. Tekst: Sigrid Aunap OSKA üldprognoosi tööstust käsitlevast peatükist selgub, et enamikul tööstuse kutsealadel jääb vastavate erialade lõpetajatest tööjõuvajaduse katmiseks puudu. Kuid näiteks 2021. aastal olid COVID-19-st tingitud tööturu muutused tööstussektori jaoks soodsad, st enamik tööstuse ametialasid sai muudest valdkondadest tööjõudu juurde.
Puudujääk on pikaajaline Kõrgharidusõpe ei suuda pea ühelgi insenerierialal tööjõuvajadust katta ning puudujääk on pikaajaline. Kuna nii tehnoloogia arengu kui ka rohepöörde tulevikutrendide vaates kasvab vajadus inseneride järele pikaajaliselt, vajab ka tehniliste erialade tööjõupuudus süsteemset ja laiahaardelist lähenemist. Olulisel kohal on nii insenerihariduse süsteemne tähtsustamine, sh inseneriakadeemia loomine, kui ka MATIK-õppe arendamine. Üle saja tasemeõppe lõpetaja jääb aastas tööjõuvajaduse katmiseks puudu mehhatroonikute ning masinate ja seadmete tehnikute, puittoodete ja konstruktsioonide valmistajate ning töömasinate ja tõsteseadmete operaatorite puhul. Üle 50 tasemeõppe lõpetaja aastas jääb puudu metalltoodete ja konstruktsioonide valmistajate, tekstiili-, rõivaste ja jalatsite tootjate, muude tööstusoperaatorite (sh keemiaprotsesside operaatorid) ning tööstuse töödejuhatajate puhul. Toiduainetööstuses on puudus toidu tehnoloogidest, kvaliteedi- ja tootearendusjuhtidest.
Mitmesugused võimalused Samas on tõsiasi, et osal tööstuse kutsealadest ei ole tingimata vajalik eelnev tasemeõpe, vaid toimib ka lühem väljaõpe. Ka kutseõppega seotud ametialade tööjõuvajaduse leevendamisel on oluline MATIK-õppe ja laiapõhjalisema kutsehariduse terviklahenduse arendamine ning tööstuse automatiseerimise edendamine. Nii töökohapõhine õpe kui ka täienduskoolitused (sh tööstusharuüleselt loodud teatud spetsiifikaga töötajate esmaväljaõpe) on olulised tööks vajalike kompetentside omandamise võimalused. Tööjõuvajaduse katmiseks tuleb rakendada ka välistööjõudu ja kaaluda selleks töötleva tööstuse erisusi riiklikus rändepoliitikas. Allikas: OSKA üldprognoos 2022–2031
Raul Kütt
Pole teadmist, mis on tööstus ja inseneriamet Tööstuses on üheks suureks probleemiks see, et noortel ei ole enam kokkupuudet tööstusega – pole teadmist, mis on tööstus ja inseneriamet. Aga meil on just vaja insenere, kes keerulisemaid ja kallimaid lahendusi välja töötaks. Raul Kütt, Eesti Masinatööstuse Liidu juht Meie sektoris lihttööjõudu peaaegu enam polegi – meil on automatiseeritud tootmine, digitaaljuhtimisega pingid jne. Inimene tuleb kas kutsekoolist või teisest ettevõttest, kuid mõlemal juhul on vaja teda õpetada konkreetse ettevõtte masinapargi peale. Vähesel määral tuleb masina- ja metallitööstusesse ka väljastpoolt tehnikateadlikke inimesi, keda õpetatakse ettevõtetes kohapeal, kui neil on eeldused valdkonnas töötamiseks. Suur puudus on inseneridest ning CNC-pinkide operaatoritest, kes on samas kogu Euroopas väga hinnatud. Paratamatult, kui ettevõttel on vaja arendada, peab konkurentide juurest insenere või tööpingispetsialiste üle meelitama. Eesti Masinatööstuse Liit püüab aktiivselt koos Eesti Inseneride Liiduga tegutseda selles suunas, et saaksime riigis käima kampaania, et inseneritöö on huvitav ja vajalik. Noortel ei ole enam kokkupuudet tööstusega – pole teadmist, mis on tööstus ja inseneriamet. Paljudel on mulje, et tööstus on raske, füüsiline ja must töö. Näeme ka, et tänapäeva koolilastele on olemas vahendid, millega saab neid viia teatrisse ja matkaradadele, kuid puuduvad vahendid, et viia neid tööstusesse. Ettevõtted on hea meelega nõus koole vastu võtma ja näitama, milline on tänapäeva moodne tööstus, ning kui koolidel on huvi, ollakse nõus näiteks koostöös tehnoloogiatunde läbi viima, et noored valdkonnaga kokku puutuks. Samuti ei ole koolides tihti ka karjääri nõustajad väga palju tööstusega kokku puutunud ja kohtab rohkem suhtumist, et tasub valida gümnaasium, mitte mingil juhul kutsekool. Samas, vaatamata sellele on näha, et ka mitmed ülikooli lõpetanud inimesed lähevad hiljem kutsekooli, et õppida midagi oma kätega tegema.
Oktoober 2023 13
TÖÖSTUS
ROBOT kooli õpetajale appi? Foto: TalTech
Tallinna Tehnikaülikooli didaktika uurimisrühma teadlased viisid Tallinna Reaalkoolis reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsil läbi töötuba „Minu õpetaja(-i) on robotassistent ehk kaugosalusrobotid hariduse jätkuvuse tagamisel“. Selle käigus said õpetajad teada, kuidas säästa robotassistendi abil oma väärtuslikku aega ja rikastada õppeprotsessi. Toimetas: Sigrid Aunap IT kolledži teadlased tutvustasid poolautonoomse robot assistendi TEMI kasutamist õppetöös, uurisid, mis mõtteid uudse tehnoloogia toomine kooli ja klassiruumi õpetajates tekitab, ning arutlesid traditsioonilise õpikäsituse eeliste ja uute tehnoloogiliste suundumuste üle. Töötoas said õpetajad järele proovida äppi, mis suhtles nendega eesti keeles ChatGPT abil. „Robotassistent ei ole mõeldud õpetajate asendamiseks, vaid pigem nende toetamiseks ja õppekogemuse rikastamiseks,“ selgitas IT kolledži doktorant-nooremteadur Kristel Marmor, lisades, et tehnoloogia on kui täiendav ressurss traditsioonilise õppeprotsessi kõrval. „Sellest põhimõttest lähtudes arutlesime teemal, kuidas
TEMI võiks õpetajale rohkem aega anda – näiteks saab pedagoog oma õppeaine teoreetilise osa sisse lugeda, lisada videoid ja jooniseid ning TEMI kannab selle siis tunnis ette. Samal ajal saab õpetaja täita ülesandeid, millega ta muidu peaks tegelema pärast tunde – hinnete kandmine e-kooli vms.“ Kuigi TEMI toimib ennekõike iseseisvalt, saab seda kasutada ka kaugosalusrobotina. See tähendab, et inimene saab ise mujal olles robotisse sisse helistades enesele robotkeha koos nägemise, kuulmise, rääkimise ja liikumise võimekusega. Selleks, et töötoas osalejad saaksid reaalselt suhelda inimesega, kes on ruumis roboti vahendusel, osales üks teadlane töötoas TEMI kaudu. „Liigume uudsema ja mitmekülgsema õpikogemuse suunas ning soovisime töötoaga avardada õpetajate arusaama sellest, milliseks võib kujuneda õppimine tulevikus,“ selgitas TalTechi doktorant-nooremteadur Aleksei Talisainen. „Töötoa lõpus viisime läbi küsitluse, et teada saada, kas õpetajad kasutaksid robotit oma tunnis. Need õpetajad, kes töötoas TEMI-ga esmase tutvuse tegid, olid tema suhtes hästi meelestatud. See julgustab ka meid sel teemal tööd jätkama, et pakkuda kaugosalusroboteid ühe võimaliku uudse lahendusena õppetöö tõhustamiseks.“ Allikas: Tallinna Tehnikaülikool
TÖÖSTUS
FERROMETAL OY
CleverBin sobib kasutamiseks ka laohaldusautomaatides. Lugemine algab otse automaatidest.
CleverSystem
automatiseerib väiketarvikute logistikat Ferrometal Oy välja töötatud CleverSystem on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma põhitegevusele keskenduda ning automatiseeritud tellimis- ja tarneahelast võimalikult palju kasu saada. Täiendustellimused saadetakse ennetavalt
Ainulaadne Soome uuenduslik lahendus kasutab tehis intellekti ja vabastab ressursse. Ennetav tellimissüsteem muudab töö tõhusamaks, tehes täiendustellimuse enne toodete lõppemist. Kõigil CleverSystemi rakendustel on nutikas optiline andur, mis jälgib toodete kogust. Tooted võivad olla vastuvõtukastis, sest süsteem loeb neid ka ühikutena. Pole tähtis, kas tegemist on karpide, pudelite, ketaste, komponentide või kasvõi kaubaalustega. Süsteem on ka asukohast sõltumatu ja töötab näiteks paigalduskohas või -autos. Kui tellimispiir jääb määratletust allapoole, genereerib süsteem ostutellimuse automaatselt ettevõtte ressursside planeerimise (ingl enterprise resource planning, ERP) süsteemis mobiilside kaudu. Ferrometal või mõni muu tarnija toob kohale lisapartiid ja tarvilikku ladustatakse kokkuleppe kohaselt. 16 Oktoober 2023
Nutikas lahendus kõrvaldab viivitused ja vead „Kõiki tooteid, mida on võimalik tootmiskeskkonnas jälgimissüsteemiga hallata, saab hõlpsasti ühendada ennetava CleverSystemiga. See tagab, et toodet on piisavalt, kuid mitte liiga palju,“ kirjeldab tegevjuht Mika Brandt CleverSystemi eeliseid. „Tänu ennetavale süsteemile on võimalik kahe- või mitmekastijuhtimisest üle minna ühekasti- ja tellimispiirijuhtimisele, säästes seeläbi ruumi. Samal ajal väheneb laovaru, kuna enam pole vaja hoida suurt puhvervaru. Traditsioonilises vöötkoodilugemises ja ka raadiosagedustuvastuses (ingl radio-frequency identification, RFID) on alati olemas inimlik element – keegi peab meeles pidama, et ta peab midagi kuhugi panema või koodi lugema. CleverSystemi puhul on inimlike vigade võimalus minimeeritud,“ rõhutab Brandt.
CleverSystem toimib kaugjuhtimisel CleverSystemi monitooring on haldus- ja interaktsioonitööriist, mille abil on võimalik programmeerida andureid ning muuta mõõtmiskaugust. Monitooring toimib lihtsalt selge kasutajaliidesega veebibrauseris. „Andureid saab määratleda ühikute suuruste järgi, mis võimaldab arvutada ühikute arvu ja nende muutust. Kui tellimispiir jääb
FERROMETAL OY
TÖÖSTUS
määratletust allapoole, teeb andur automaatselt täiendustellimuse,“ ütleb Brandt. „Monitooringus saab määrata piirväärtused nii kiiresti kui ka aeglaselt ringlevatele toodetele. Kogunenud andmete põhjal saab vajaduse korral muuta piirväärtusi ja seada laovarude rotatsiooni.“ Brandt juhib tähelepanu sellele, et tegelikult ei kirjelda sõna „monitooring“ enam päris täpselt kõiki funktsioone, kuna CleverSystem on monitooringust juba kaugemale arenenud. „Monitooring muidugi toimib, kuid on ka uusi, innovaatilisi funktsioone, nagu interaktiivsus ja süsteemi täpne kaugjuhtimine. Andurid on väga töökindlad. Umbes kahe aasta jooksul oleme teinud sadakond kliendirakendust tuhandete anduritega. Tehnika on töötanud laitmatult.“
CleverSystemit kohandatakse kliendi vajadustele CleverSystemist huvitatud võivad võtta ühendust Ferrometali müügiosakonnaga (eesti@ferrometal.ee), kus on alati olemas asjatundja, kes aitab koostöös kliendiga süsteemi rakendamise läbi mõelda. „Kõigepealt selgitame välja kliendi protsesside hetkeolukorra, seejärel hakkame kavandama optimaalset lahendust. Peab arvestama, millist layout’i ja tegevust klient soovib ning millised on toodete ringluseesmärgid. Selgitame välja, millised on praegused kitsaskohad. Koos kliendi tootmise ja arendamise eest vastutavate isikutega määratleme eesmärgid, töötame välja uue tegevusmudeli ja lepime kokku selle rakendamise teekaardi,“ selgitab Brandt.
Kiire areng alates 2020. aastast Esimene samm 2020. aastal oli nutika CleverBini vastuvõtukasti turuletoomine. Sellest ajast alates on Ferrometal teinud suuri edusamme ja ehitanud terve Cleveri taristu. „Asjade interneti tehnoloogiat ja andureid saab kasutada kliendi kogu tootmiskeskkonnas. Tarbimist ja toote koguste muutusi saab jälgida riiulitel, põrandakohtadel, vastuvõtukastides – kõikjal! CleverSystem toimib isegi suurtes mahtudes ja töötab kulutõhusalt ka väiksemates mahtudes,“ kirjeldab Brandt. „Esialgsed Clever Systemile seatud tegevuslikud eesmärgid on täidetud: me suudame pakkuda kliendile reaalajas tõelist kestlikku lisaväärtust, ning tänu läbipaistvusele ja ennetavusele on võimalik usaldusväärselt vähendada laovaru, ilma et tooted lõppeksid.“
Kliendi huvides Ferrometali eesmärk on eelkõige tarnida klientidele kvaliteetseid tööstuslikke kinnitustarvikuid ja väikekomponente, kuid pakkuda ka lisaväärtusega teeninduslahendusi. „Sel viisil tahame aidata oma klientidel edu saavutada. Otsime pikaajalisi partnerlussuhteid, et saaksime koos areneda, õppida ja edu saavutada. Meie jaoks on tähtis, et meie kliendid usaldaksid meid nii praegu kui ka aastate pärast,“ rõhutab Brandt. „Kuigi globaalsel hanketurul on praegu keerulised ajad, oleme klientidele tarnimisel olnud siiski väga edukad. Oleme tuntud kui kiire ja usaldusväärne partner ning CleverSystem rõhutab veelgi meie tugevaid külgi.“
Automaatsed ja tõhusad protsessid on konkurentsieelis Ferrometal annab oma panuse, et Soome tööstusel läheks võimalikult hästi. Brandti sõnul on automatiseerimine tähtis edutegur kodumaise tööstuse ja riigi konkurentsivõime jaoks tulevikus. „Meile ei piisa sellest, et me oleme kliendi jaoks tõhusad tarnijad, vaid peame olema tõhusad kogu tellimis- ja tarneahelas, alates tootjast kuni kliendi tootmiseni. Kogu ahela tõhustamine on lähituleviku põhiteema. See aeg paneb meid kõiki proovile, kuid Ferrometal on ettevõttena selleks hästi valmistunud. Meie strateegilised valikud on osutunud õigeks. Me vaatame julgelt tulevikku,“ sõnab ettevõtte tegevjuht. Arutame hea meelega süsteemi kohandamist teie vajadustele. Võtke ühendust!
Ferrometal Baltic OÜ,
Varre 1, 10138 Tallinn, tel +372 699 0470, eesti@ferrometal.ee, www.ferrometal.fi
Oktoober 2023 17
TÖÖSTUS
Foto: Instrutec
Instrutec ja Greenexpo 2023 esitlevad tulevikutrende Rahvusvaheline tööstusmess Instrutec ja taastuvenergiamess Greenexpo toimuvad 12.–14. oktoobril Eesti Näituste messikeskuses. Teist aastat järjest on messid ühendanud jõud ning toovad halli korraga tööstus- ja tehnoloogiavaldkonna. Tekst: Sigrid Aunap Instrutecil saab ülevaate tööstusvaldkonnast Instrutec on 27-aastase ajalooga business-to-businessmess (B2B), kus valdkonna ettevõtted saavad tutvustada oma uusimaid tooteid ja teenuseid, kohtuda klientidega ning leida uusi koostööpartnereid. „Hea meel on, et nii paljud leiavad igal aastal tee messile. Suur aitäh meie osalejatele, kes seal põnevaid tooteid näitavad,“ ütleb Instruteci projektijuht Kristiine Herkel. Suuremate väljapanekutega on esindatud säästliku tootmise jaoks tööjaamade, riiulisüsteemide ja intralogistikasüsteeme tootev BeeWaTec Baltic, esmakordselt Eestis tutvustatakse laias valikus pneumaatilisi Bizoni tööriistu. Easycut OÜ tegeleb CNC-metallitöötlemisseadmete jahutus-määrdevedelikega (emulsioonidega) ning EMJ Metals pakub allhankena lehtmetalli lõikamis- ja painutamisteenust. Invendor esitleb esimest korda oma uut kaalupõhist lahendust ScaleLocker, kus kaupade laoliikumised registreeritakse nüüd automaatselt tänu tarkadele kaaludele. VRV METAL on Baltimaade suurim laiendatud ja perforeeritud metallplaatide ning -rullide müüja. 3D-maailm võtab messile kaasa 3D-printeri Ultimaker S7, mis on selle ala tippsõna. Instrutecilt saab hea ülevaate Eesti tööstus- ja tehnoloogiavaldkonnast, kuid messilt leiab ka rahvusvahelisi eksponente Soomest, Lätist, Leedust ning Poolast.
Greenexpo esitleb taastuvenergialahendusi Greenexpo on taastuvenergia ja rohelist eluviisi propageeriv rahvusvaheline mess, mis toob kokku eksponendid, eksperdid, äripartnerid ja huvilised üle maailma. Greenexpo koordinaator Toni 18 Oktoober 2023
Foto: Instrutec
Käsper usub, et messi näol on tegemist investeeringuga tulevikku. Greenexpo võimaldab B2B ja B2C partnerlussidemete loomist, et stimuleerida majanduskasvu ning koostööd ettevõtete, valitsuste ja ühiskonna vahel, aidates samas vähendada ressursside tarbimist ning tõsta tootmise energiatõhusust. Messil aset leidev foorum „Roheline eluliin“ tutvustab uusi tehnoloogiaid ja nende kasutuselevõttu, uuenduslikke ärimudeleid ning taastuvenergia toetuspoliitikat ja rahastamisskeeme. Programm sünnib koostöös partneritega, et anda edasi parimaid ja silmapaistvamaid tuleviku ideid ning praktikaid. Messist võtavad osa mitmed roheenergia aktiivsed eestvedajad, osalejad ja külalised Eestist, Lätist, Ukrainast, Poolast, Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Erinevate valdkondade esindajad tutvustavad oma tooteid ja tehnoloogiaid alates elektritranspordist, päikese-, tuule- ja hüdroenergia valdkonnast kuni bioenergia, jäätmekäitluse, loodus toodete ning keskkonnakaitseni.
Instrutecil võisteldakse elektroonika käsijootmises Messil toimub IPC maailmameistrivõistluste eelvoor jootmises ja võitja pääseb novembris toimuvatele maailmameistrivõistlustele. Võistlusel tuleb tunni aja jooksul etteantud komponentidest kokku monteerida pindmontaaž- ja läbiviiktehnoloogiaid kasutav elektroonikaseadme trükkplaat. Ülesanne vajab täpsust ja osavust, kuid kõige olulisem on, et seade peab tööle hakkama. Võitjaks kuulutatakse osaleja, kes koostab toimiva koostu kõige kvaliteetsemalt ja kiiremini. Võistlust korraldab Eesti Elektroonikatööstuse Liit.
Ajakava: Neljapäeval, 12. oktoobril kell 10–18 Reedel, 13. oktoobril kell 10–17 Laupäeval, 14. oktoobril kell 10–16
TÖÖSTUS
3D-printer on tööstuses muutumas sama tavaliseks kui klassikaline paberiprinter 3D-printimine on kiiresti muutunud arenenud tootmistehnoloogiaks, olles hea lahendus prototüüpide jaoks ja pakkudes märkimisväärset kasu väikeste ning keskmise suurusega tootmistsüklite tarbeks. Kuhu on 3D-printimisega maailmas jõutud ja milline on selle roll spetsiifiliselt tööstuses, selgitab 3DKoda OÜ juhatuse liige Priit Norak. Tekst: Sigrid Aunap
Foto: Shutterstock
Uue põlvkonna printerite, eriti tööstuslike lahenduste võtmeks on võime käsitleda suuremat valikut täiustatud materjale. 3D-printimine avab ettevõtetele seega üha enam uksi, et saavutada targa tehnoloogia kaudu tootmisest kasu ka nendes töölõikudes, kust varem niivõrd suurt kasu lõigata polnud võimalik.
KÜSI PAKKUMIST info@kaubikusisustus.ee +372 5456 1075 ǀ www.kaubikusisustus.ee
TÖÖSTUS
Kvaliteetne ja kiire 3D-printimine muutub aina kättesaadavamaks tavakasutajatele ning 3D-printer tööstuses ja masinaehituses on muutumas tulevikus sama tavaliseks kui klassikaline paberiprinter. Vaatamata 3D-printimise tormilisele arengule pole innovaatilisus antud valdkonnast veel kuhugi kadunud ning aasta-aastalt on tööstuslike 3D-printerite hinnad odavnenud, samas prindikvaliteet ja kiirus paremaks läinud.
Võimalik rakendada pea igas valdkonnas Praegune suundumus on see, et aina enam ettevõtteid lasevad oma seeriatoodangut 3D-printida ning asendavad survevalu või freesimisega toodetud detaile 3D-prinditud detailidega. „Traditsioonilise survevalu ees on 3D-printimise eeliseks tunduvalt väiksem kulu, juhul kui detailide vajadus on näiteks alla tuhande aastas,“ räägib 3DKoda OÜ juhatuse liige Priit Norak. Ta toob välja, et suures pildis on 3D-printimist võimalik tänapäeval rakendada pea igas valdkonnas – alates juba mainitud seeriatootmisest kuni isegi kunsti ja turunduseni välja. „Valmistame oma töös igapäevaselt makette ja mudeleid arhitektidele ning kunstnikele, prototüüpe, seeriatoodangut nii väikestele kui ka suurematele ettevõtetele, meeneid ja kingitusi, vorme ja rakiseid, varuosi tootmisliinidele, aga ka taastame ja kopeerime katkiseid/ kulunud plastdetaile,“ toob Norak näiteid 3D-printimise võimalusterohkest maailmast.
Foto: Shutterstock
Oodata on põnevaid arenguid Prinditavate materjalide areng on Priit Noraku sõnul võimaldanud luua aina tugevamaid detaile ja seda üha soodsama hinnaga. „Tööstuslike 3D-printerite puhul on konkurents aina suurenemas, mis paneb printerite tootjaid uuenduslikke lahendusi välja mõtlema ning on toonud tööstuslike printerite hindu tunduvalt alla,“ selgitab Norak ja lisab, et ka tavakasutajatele mõeldud FDM-tehnoloogial 3D-printerid on muutumas aina kasutajasõbralikumaks ning prindi kvaliteet ja kiirus on hobimasinatel nüüdseks juba pea sama head nagu 10–20 korda kallimatel masinatel. „Näitena toon välja Bambu Lab FDM 3D-printerid, mis raputasid 2022. aasta lõpul korralikult tavakasutaja 3D-printerite turgu oma uuenduslikkuse ning kiirusega. Konkurendid näevad suurt vaeva, et tehnoloogiaga järele jõuda ja lähiajal on oodata veelgi põnevaid arenguid 3D-printimise maailmas,“ kinnitab Norak.
EELISTA KODUMAISTTARNIJAT KODUMAISETOEGA SCHRÖDER ainuesindaja Baltikumis
Külastage meid Tech Industry messil 30.11–02.12 Riias
USALDADA EESTIMAIST TARNIJAT.
Kohapealne kindel ja professioonaalne Service.
Seadmete MÜÜK, HOOLDUS, REMONT ja KOLIMISTEENUSED . 3MS MACHINERY OÜ | tel 56 692300 | e-post info@3ms.ee
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Kasulik uute toodete turule toomisel Millised on aga 3D-printimise trendid spetsiifilisemalt tööstuses ja millistes töölõikudes sellest eriliselt kasu lõigata saab? Priit Noraku hinnangul on tööstussektoris 3D-printimine äärmiselt kasulik just uute toodete turule toomisel. „Prototüüpe oleme valmistanud isegi loetud tundidega ja see võimaldab inseneridel ning disaineritel kiirelt näha disaini või komponentide sobivust,“ toob Norak näiteid, kuidas 3D-printimist tööstuses parimal moel rakendada. Samuti on tema sõnul võimalik 3D-printida selliseid geomeetriaid, mida CNC-freesimise või survevaluga on tunduvalt keerukam ning kallim teha. „Seeriatootmise puhul on 3D-printimine suurepärane alternatiiv väikeste
ja keskmise suurusega detailidele puhul, kui aastane tootmiskogus on väiksem, näiteks kuni tuhat ühikut.“ Rääkides 3D-printimise põnevamatest kasutusaladest tööstuses, toob Norak näitena välja toiduaine- ja kosmeetikatööstuse vormide loomise. „Tänu 3D-printimisele on erinevate silikoonist vormide loomine muutunud märksa lihtsamaks,“ selgitab Norak ja lisab, et 3D-printimine võimaldab selliseid protsesse tunduvalt lihtsustada. „Samuti oleme koostööd teinud meditsiinivaldkonnaga, näiteks kirurgidega – oleme CT-skaneeringu põhjal 3D-printinud patsiendi kasvaja koos ümbritsevate veresoonte ja organitega, mis võimaldas paremini operatsiooniks valmistuda ja saada parem ettekujutus operatsiooni ulatusest ning keerukusest,“ toob ta välja veel ühe 3D-printimise märkimisväärse kasutusala.
Eelised traditsiooniliste tootmismeetodite ees Alar Niidas, ettevõtlusspetsialist, Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituut 3D-printimine leiab rakendust järjest rohkemates valdkondades ja levik on viimastel aastatel tehnoloogia arenedes ning odavnedes kiirelt hoogustunud. Printimisel on traditsiooniliste tootmismeetodite ees mitmeid eeliseid: kiirus, puuduvad detaili geomeetrilised piirangud, on võimalik luua tooteid, mida muul moel ühe detailina valmistada ei õnnestu, saab valmistada liikuvaid sõlmi ilma koostamisoperatsioonideta, ei vajata rakiseid ega tööriistu. Protsess on suures osas automatiseeritud ja jääb vaid vajaduspõhine järeltöötlus. Kihtlisandustehnoloogiaid kasutatakse prototüüpimisest ja makettide valmistamisest kuni rakiste, abivahendite ja seeriatoodete tootmiseni välja, täiendavalt veel juurde rakendused meditsiinis. Tallinna Tehnikaülikoolis prindime plasti ja metalle, nagu alumiinium, roostevaba teras, titaan ja tööriistateras. Oleme arhitektuuri ja kunsti vallas loonud skulptuure, makette, tööstusele seeriatoo22 Oktoober 2023
detena masinaelemente, toodete korpuseid, tootmisrakiseid ja prototüüpe, vanasõidukitele detaile, mida enam saada ei ole, ning uutele sõidukitele komponentide seeriatootmist. Meditsiinis leiavad rakendust prinditud proteesid ning patsientide luude ja liigeste mudelid, millel on võimalik operatsioonieelselt kriitiline protseduur läbi teha. Kokkuvõtvalt on võimalik öelda, et kihtlisandustehnoloogiatele leiab rakendust igas eluvaldkonnas. Kui traditsiooniliste tootmismeetodite puhul on detaili valmistamiseks vajalikud spetsiifilised tööriistad, rakised, vormid, siis kihtlisandustehnoloogiatega on võimalik kiirelt ja säästlikult liikuda ühelt tootelt teisele, täiustatud tootepõlvkonnale, või valmistada erinevaid tooteid korraga. Sõltuvalt kihtlisandustehnoloogiast võib materjalikulu piirduda praktiliselt ainult toote jaoks vajaliku materjaliga. Plastide puhul arendatakse printimiseks sobivaid ümbertöödeldud materjale ja see annab minimaalsele materjalikulule lisaks täiendava keskkonnasäästlikkuse.
TÖÖSTUS
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Eksperthinnanguks
murtakse vahel ka raudteerelsse Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabor koostab eksperthinnanguid, teeb selleks purunemisanalüüse, kontrollib keevisliiteid ning hindab materjalide margivastavust. Tavaliselt arvutihiire klõbina saatel, mõnikord aga väriseb ülikoolis ka põrand. Ülikool on kõige laiemas mõttes teadus- ja õppeasutus. Samas mitte ainult: Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabori töö ning selle tulemused on valdavalt suunatud ettevõtjatele, eelkõige neile, kes ühel või teisel moel peavad lahendama metallidega seotud probleeme. Neid võib tekkida näiteks siis, kui mingi metallist, sulamist, komposiitmaterjalist või ka plastist detail on purunenud, selle põhjus aga teadmata. Vastuse leidmine võib olla küllalt keeruline, samas on ülikooli juures tegutseval katselaboril kolleegide-konkurentide ees selge eelis – on ju TalTechis mitmete erialade kompetentsid. Viimane ei tähenda, et iga probleem sajaprotsendiliselt üles leitakse ja sõnastada suudetakse. Küll liigutakse katse katse haaval tõesele teadmisele lähemale – enamikul juhtudel selleni ka jõutakse. Mehaanika ja metroloogia katselaboril on Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteering, mis sisaldab Euroopas aktsepteeritud katsemeetodeid. „Kuna oleme oma usaldusväärsust tõestanud, käiakse meid kontrollimas tavalisest pikema ajavahemiku ehk 1,5 aasta tagant,“ kinnitab ülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi koosseisu kuuluva labori juhataja Liisa Kurissoo. Akrediteering on omalaadne kvaliteedimärk, mis näitab, et laboriseadmed on kalibreeritud, personal tasemel ja et osaletakse võrdluskatsetustes, mida teevad ühesugustel tingimustel maailma erinevad laborid. Põhiliselt teeb TalTechi mehaanika ja metroloogia katselabor purunemisanalüüse, aga labori pädevuste hulka
Tõmbekatse koos deformatsioonide mõõtmisega
24 Oktoober 2023
„Meie arendustööde ja eksperthinnangute alus on tuhandete tehtud tööde kogemus,“ kinnitavad mehaanika ja metroloogia katselabori juhataja Liisa Kurissoo ning ekspert Mart Kolnes. „Oskame mõne võimaluse eos välistada, aga ka uusi, ehk isegi ootamatuid meetodeid soovitada.“
kuuluvad ka keevisliidete katsetamine ja kontroll ning materjali margi määramine. Viimase puhul võib töö tellija huvi olla vägagi erinev: veenduda, et tarnitud materjal vastab esitatud nõuetele, aga saada ka teada, millest mõni seade on tehtud, et selle põhjal uus – või ka parem – tellida. Ukraina sõda on selles valdkonnas muresid juurde toonud. „Materjalid tulevad nüüd mujalt,“ sõnab katselabori ekspert Mart Kolnes. „Paberite järgi võib kvaliteet tunduda ideaalne, aga tellijad on märganud, et materjal pole see, mis ta tegelikult olema peaks.“ Katselabor saabki siin selguse tuua. „Samas ei piirdu me ainult standardsete katsetega, mis kodulehel kirjas,“ nendib labori juhataja Liisa Kurissoo. „Oleme ettevõtjate partner nende algatatud arendustöödes, pakume välja erinevaid katsemeetodeid, sealhulgas mitte standardseid, mis aitavad neil soovitud tulemuseni jõuda. Küll vajame selleks ettevõtjatelt kogu asjasse puutuvat infot.“ Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsemine lisab laborile võimekust ja usaldusväärsust. Samas on sellel ka teine külg: ettevõtetele tundub, et labor tegutseb maksumaksja raha eest ja siit võiks saada tasuta teenuse. „Nii see aga pole. Tegutseme küll ülikooli juures, aga katame oma kulud ise, tegutseme nagu eraettevõte,“ kinnitab Liisa Kurissoo. Laboris on ametis üheksa töötajat. Kui uksest sisse kiigata, näeb säravate silmadega eksperte või siis vaikset mikroskoobi taga istumist. „Aga kui katseid teeme, murrame vahel ka raudteerelsse, nii et maa väriseb,“ kirjeldab Mart Kolnes. Mehaanika ja metroloogia katselaboril on aga veel üks roll, mida esmapilgul ei oska oodatagi. Murega pöördunu jaoks ollakse vajadusel ka jurist või psühholoog. Seda kasvõi reede õhtul – et klient saaks nädalavahetusel rahulikumalt magada.
www.kastoram.com • Tel: 50 28 643 • E-post: kastoram@kastoram.com
Rohkem kui kahekümneaastase tehnilise ja juhtimismeeskonna kogemusega on Nordel OÜ aidanud mitmeid Eesti masinatööstuse ettevõtteid tööstuslike lukkude, hingede, käepidemete, tihendite ja teiste masinaosadega. Nordel OÜ kasutab materjalidena peamiselt AISI 304, AISI 316 (1.4401) happekindlat roostevaba terast, terast, tsinki, kroomi jpm ning plastikuid, mida kasutatakse laialdaselt lehtmetalli-, masinaehitus-, mere-, toiduaine- ja meditsiinitööstuses.
LISAKS STANDARDLAHENDUSTELE TÖÖTAME KOOSTÖÖS KLIENDIGA VÄLJA KA ERILAHENDUSI
Nordel OÜ Treiali tee 2, Peetri, 75312 Rae vald, Harjumaa info@nordel.ee I www.nordel.ee tel 600 6063
TÖÖSTUS
TÖÖSTUSINVESTEERINGUD Solina uus tootmiskompleks suurendab märkimisväärselt tootmismahtu Solina uue tootmiskompleksi koguinvesteering ulatub 27 miljoni euroni.
Foto: Egert Kamenik
20. septembril sai Saue vallas Laagris nurgakivi Euroopa juhtiva maitseainesegude valmistaja Solina uus tootmiskompleks, mille koguinvesteering ulatub 27 miljoni euroni ning kus hakkab igapäevaselt töötama 110 inimest.
Toimetas: Sigrid Aunap Kapitel arendab ja Eventus Ehitus rajab 15 000 m2 suuruse A-energiaklassi hoone koos päikesepargiga vastavalt rohesertifikaadi BREEAM New Construction tasemele Very Good. Projektil on kõik eeldused olla esimene uus kinnisvaraarendus Eestis, mis kvalifitseerub SEB grupi rohelaenule. Kapitel annab 2024. aasta suvel valmiva hoone Solinale 20 aastaks üürile. Saue valda Laagrisse Gate Tallinna tehnoparki kerkivas kompleksis hakkab asuma maitseainesegude valmistaja Solina uus kontor, tootmisüksus, tootearenduslabor ja ladu. „Uus tootmiskompleks on ettevõtte arengus suur samm mitmes mõttes. Selle ehituse ja tootmise sisseseade investeering ulatub 27 miljoni euroni ning planeeritud toodangu ja käibe kasv 25 protsendini. Kompleksi valmimisel hakkab siin töötama 110 inimest ja prognoosime järgmise viie aasta jooksul täiendavalt kuni 20 töökoha vajadust,“ sõnas Solina Estonia juht Veiko Soome. Kapitel Logisticsi juht Holger Tilk lisas, et kuigi ainuüksi Solina mastaabiga rahvusvahelisele kontsernile uue tootmiskompleksi arendamine on suur tunnustus nende mees-
konnale, on tal väga hea meel, et Solina kontserni näol on nad leidnud keskkonnasäästlikkusele pühendunud partneri. Saue vallavanem Andres Laisk väljendas omalt poolt heameelt koostöös saavutatud tulemuse üle, et piirkonna tööandja jätkab asukoha vahetamise järel tegevust siiski samas piirkonnas. „See annab võimaluse tööandjale säilitada kohalik tööjõud ja töötajatele oma töö ilma märgatavalt kasvava pendelrände vajaduseta,“ kommenteeris Saue vallavanem.
SOLINA ESTONIA / SAUE PRODUCTION OÜ Kuulub rahvusvahelisse toiduainetööstuse gruppi Solina Group. On rahvusvaheline toiduainetööstuse grupp, millel on äritegevus 75 riigis. Toodab maitseainesegusid 38 tehases üle maailma sellistele globaalselt tuntud brändidele nagu McDonald’s, KFC, Taco Bell. Annab tööd enam kui 3400 inimesele. 2022. aastal ületas Solina grupi käive 1,2 miljardit eurot. Solina Eestis tegutseva tootmisüksuse peamisteks koostööpartneriteks on Põhjamaade suurimad toidu ainetööstused, mistõttu enam kui 90% toodangust eksporditakse.
Oktoober 2023 27
TÖÖSTUS
Höhle mikrotorude tehas laieneb 10 000 ruutmeetrit Fiiberoptiliste kaablite paigaldamiseks vajalike mikrotorude tootja Höhle uuelt Raplamaale ehitatavalt tootmisüksuse laienduselt võeti sarikapärg. Praegu valmistatakse mikrotorusid 6500 ruutmeetril, tuleva aasta kevadel valmiva 10 000 ruutmeetri suuruse laienduse ehitab Mapri Ehitus.
Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Höhle
Esimeste tootmisliinide paigaldamisega tehasesse tahetakse alustada aasta lõpus.
Oma toodangust 95% eksportiv Höhle alustas Eesti omanikega järkjärgulist kasvu 2015. aastal, tänavu aprillist on ettevõttel aga uus omanik, kaablitarvikute valmistaja HellemannTyton. Esimeste tootmisliinide paigaldamisega tahetakse alustada aasta lõpus, esimene mikrotorude trummel veereb välja tuleva aasta aprillis. Höhles tahetakse aastast tootmismahtu suurendada 3–4 korda, aga mitme aastaga see tulemus saavutatakse, on veel vara öelda, tõdes ettevõtte juht Toomas Koobas. „Kolmas samm meie tootmise arendamisel, terve hektar katusealust pinda, oli meil plaanis ammu. Me ei võtnud seda ette, sest toota ju võib – toodang tuleb ka maha müüa. Uus strateegiline omanik koos oma müügivõrguga Euroopas vajab meie mikrotorusid, et müüa paremini oma teisi tooteid. HellemannTyton tegeleb kõikvõimalike kaablitarvikutega ehitiste, autotööstuse ning andmeside tarbeks – meie oleme andmeside valdkonna mikrotorude tootja. Mikrotorud on mõeldud fiiberoptilistele kaablitele, mis toovad hoonetesse ülikiire interneti, signaali mobiilimastidesse, samuti signaalühenduste jaoks liikluses,“ rääkis Toomas Koobas. Mapri Ehituse projektijuht Urmas Adson kinnitas, et aasta lõpuks on suurem osa uue tootmisüksuse ehitustöid tehtud, kuigi Eesti mõistes on 10 000 ruutmeetri ehitamine suur maht.
Euroopa Investeerimispank rahastab 180 miljoniga Eesti suurima tuulepargi rajamist Enefit Green ja Euroopa Investeerimispank (EIP) sõlmisid 180 miljoni euro suuruse laenulepingu Sopi-Tootsi maismaa tuulepargi ehitamiseks Eestis. Leping toetab Eesti teekonda süsinikuneutraalsuse ja energiasõltumatuse suunas. Laenuperiood on 12 aastat.
Foto: Enefit Green
Toimetas: Sigrid Aunap „Enefit Greenil on hea meel alustada strateegilist partnerlust EIP-iga. Uus laenuraha on oluline osa käimasoleva investeerimisprogrammi rahastamisest,“ märkis Enefit Greeni juhatuse liige ja finantsjuht Veiko Räim. „Enefit Greenil on selge teekaart, kuidas 2026. aastaks tootmisvõimsust neli korda kasvatada, et taskukohase hinnaga rohelist elektrit oleks rohkem ja energiajulgeolek tugevam. Sõlmitud laenuleping ei taga ainult vajalikku rahastust projekti elluviimiseks, vaid kinnitab ka meie ühist pühendumust luua tulevastele põlvedele puhtam ja jätkusuutlikum tulevik.“ „Tuulepark suurendab tuuleenergia tootmist riigis ligi 80% võrra, vähendades samal ajal tugevat sõltuvust põlevkivist,“ ütles EIP-i asepresident Thomas Östros, kes vastutab panga tegevuse eest Eestis. „EIP-il on hea meel allkirjastada see oluline laenuleping, et toetada nii kliima-
Tuulepargi toodang katab 8,5% kogu riigi elektritarbimisest ja 40% kodutarbijate elektrivajadusest.
meetmeid kui ka ühtekuuluvust, vähendada Eesti süsinikuheitmeid ning panustada kliimaneutraalsusesse,“ lisas ta. Laen aitab rahastada Eesti tänapäevaseima ja võimsaima, 255-megavatise Sopi-Tootsi tuulepargi projekteerimist, ehitamist ning opereerimist. Projekt hõlmab 38 tuulikut ja nendega seotud tsiviil- ning elektriinfrastruktuuri. Uus taastuvelektrijaam katab hinnanguliselt enam kui 197 000 kodumajapidamise aastase elektrivajaduse ja asub Euroopa Liidu ühtekuuluvuspiirkonnas, kus sissetulek elaniku kohta on EL-i keskmisest madalam, rõhutades pühendumust õiglase majanduskasvu ja elutaseme ühtlustamise osas.
Paljud ettevõtted ja laod seisavad silmitsi vajadusega tagada kaupade tõstmine teisele korrusele, kuna seal toimub kauba komplekteerimine ja/või ladustamine. Tavaliselt teostab sellist toimingut tõstuk või korralik šahtlift. Kui seda tööd teeb tõstuk, siis võivad tekkida erinevad probleemid: - Kauba tõstmiseks tuleb kutsuda tõstuk, mis omakorda võtab aega. - Eraldi tõstuki kasutamine selle töö tegemiseks on majanduslikust seisukohast ebaefektiivne, samuti väheneb lao turvalisus, kuna tihtipeale on teisel korrusel asuv laoluuk suhteliselt tagasihoidlikult turvatud ja seetõttu ligipääsetav kõrvalistele isikutele. Šahtlift on hea valik, kuid ka sellel lahendusel on puudusi: - Šahtlift võimaldab tõsta ainult ühte kaubaalust korraga, seejärel tuleb oodata mahalaadimist ja tagasi saabumist ning siis juba tegeleda teise kau-
baalusega. Automaatsele süsteemile Automaatne süsteem saab hakkama saab paigaldada vajaliku pikkusega nii kaubaaluste kui ka väiksemate aspuhverkonveierid ja koguda neile kau- jadega – karpidega, kastidega jms. pu mahalaadimise ootel. Tööpõhimõte on äärmiselt lihtne: Automaatse kaubaaluste lifti saab in- Kaubaalus paigaldatakse laadimistegreerida olemasolevasse hoonesse konveierile, mis toimib ka puhverilma oluliste ehitustöödeta. Liftišahti konveierina. Konveieril liigub kauja lifti paigaldamine eeldabсhoone baalus lifti rullplatvormile ja sõidab projekti muutmist ning suuremaid ja automaatselt üles. Rullplatvormilt kulukaid ehitustöid. liigub kaubaalus mahalaadimiskonveierile. Konveieritel olev andurite Automaatne kaubaaluste lift on hästi süsteem jälgib kaubaaluste asumugav ja liigutatav seade – kui šahtlift kohta ja suunab neid automaatselt jääb hoone omanikule, siis automaat- tõsteplatvormile. Sisendkonveier on set kaubaaluste lifti saab hiljem liigu- varustatud kaaluga ja kauba gabariitada teise kohta, kasvõi teise laoruumi. tide mõõtjaga.
TÖÖSTUS
Narva soojusvõrk saab kaugkütte moderniseerimiseks 20 miljonit eurot
Kliimaminister Kristen Michal
Kliimaminister Kristen Michal saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega eraldatakse Narva linna soojuse ostukonkursi võitjale 20 miljonit eurot uue taastuvenergial põhineva soojuse tootmisjaama ehitamiseks.
Toimetas: Sigrid Aunap „Praegu kasutatakse Narvas soojusenergia tootmiseks suures osas põlevkivi. See mitte ainult ei saasta keskkonda, vaid toob endaga kaasa ka kõrgemad küttehinnad. Toetusmeede võimaldab tagada Narvas stabiilse hinnaga taastuvenergiast soojuse tootmise ning aitab vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist,“ sõnas kliima minister Kristen Michal. Meetmest saab toetust küsida soojuse tootja, kes võidab Narva kaugküttesoojuse ostukonkursi. Investeeringu tulemusena peab valmima soojuse tootmise seade, milles kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. Üks võimalik lahendus on rajada uus biokütust kasutav koostootmisjaam. Lisaks koostootmisjaamale võib ehitada ka biokütuse katlamaja või rajada taastuvenergiat kasutavad soojuspumbad. Toetatava tegevuse hulka kuulub ka dokumentatsiooni koostamine, tehniliste seadmete soetamine, üldehitus30 Oktoober 2023
Foto: Sven Arbet
tööd, uute kommunikatsioonide rajamine, aga ka liitumistasu soojuse tootmisjaama ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elektrivõrguga. Lisaks toetatakse juurdepääsuteede rajamist ja omanikujärelevalve tegemist. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikkus on 32 kuud, kuid elluviimise käigus saab põhjendatud juhtudel perioodi pikendada – seda juhul, kui ollakse kindel, et pikema ajaga on võimalik projekt lõpuni viia. Projekt peab valmima hiljemalt 31. augustil 2026. Projekti toetamiseks on ette nähtud kuni 20 miljonit eurot ning seda rahastatakse Euroopa Liidu õiglase üle mineku fondi vahenditest.
ÕIGLASE ÜLEMINEKU FOND On ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulenevate tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega. Aitab ellu viia Euroopa rohelist kokkulepet, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
RIPUTUSTROSSID LAVATROSSID TURVATROSSID VINTSITROSSID
Terastrossid, tõste- ja kinnitusvahendid, silmustrosside tootmine TG Lift OÜ, Urda tee 3-6, Saku vald, Jälgimäe www.tglift.ee | info@tglift.ee | tel. 515 7966, 529 5634