Tööstus (november 2023)

TÖÖSTUS

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

November 2023

RIPUTUSTROSSID LAVATROSSID TURVATROSSID VINTSITROSSID

Terastrossid, tõste- ja kinnitusvahendid, silmustrosside tootmine TG Lift OÜ, Urda tee 3-6, Saku vald, Jälgimäe www.tglift.ee | info@tglift.ee | tel. 515 7966, 529 5634

LASERKEEVITUS Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus

TEENUSED • Laserlõikus • Laserkeevitus • Painutus • Keermestus • Detailide puhastamine Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | tel 517 9701, 510 6226 | info@laserline.ee

www.laserline.ee

TÖÖSTUS

Edukas toimimine kui saavutus omaette Kuigi kolmandas kvartalis töötleva tööstuse tootmismahu langus aastases võrdluses veidi aeglustus, oli see siiski jätkuvalt väga sügav. Septembris vähenes Swedbanki andmetel tootmismaht aastases võrdluses 11 protsenti ja see langus on viimastel kuudel taas süvenenud.

Ligi kolmandik langusest on tulnud puidutööstusest.

Mis on sellise seisu puidutööstuses tekitanud? On see ehitusmahtude langus või hoopis Eestile võetud ebaproportsionaalselt suured kohustused ja sellega seotud konkurentsivõime langus? Või on asi selles, et ühiskonnas on märgata palju vastandumist, mis omakorda seotud teadmatuse ja hirmuga? Puidutööstus pole kindlasti ühe vitsaga löödud ja arvamusi on seinast seina, mistõttu uurisimegi sektori asjatundjate käest, millisena näevad nemad Eesti metsa- ja puidutööstuse olevikku ning tulevikku.

Majandusanalüütikud on praegu seisukohal, et majandus hakkab taastuma tuleval aastal, mis polegi enam kuigi kaugel, ning suures plaanis tõdetakse, et kui praegu on kriis, on see kriis, kus tahaksime elada.

Eesti on saanud oluliselt jõukamaks riigiks, kui olime

15 aastat tagasi, ja maailmamajanduse võbelused ei löö enam ettevõtjaid täielikult jalust maha. Seda kinnitab ka tõsiasi, et äsja valiti 2023. aasta Eesti parimaid ette­ võtteid, kelle hulgas pälvisid tunnustuse ka mitmed tublid tööstusettevõtted – palju õnne! On, mille üle olla uhke ja õnnelik, sest muutlikus keskkonnas edukas toimimine on saavutus omaette, mis nõuab kamaluga julgust raamidest välja mõelda ja ettevõtlikkust, et väljakutseid varasemast erinevalt lahendada.

Sigrid Aunap

TÖÖSTUS Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: Printall

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.

KONVEIERLINDID Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtprofiliga, lainelise servaga jne) TULEME KOHALE! Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond) KIIRE TARNE! Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi

Lindimees OÜ, Räägu 8/3, Tallinn, tel 512 1884, info@lindimees.ee www.lindimees.ee

KAUBAALUSE HINNAD LANGEVAD NAGU SÜGISLEHED Lainepapist kaan ja kärgpapist klotsid

KAUBAALUSE hind al 1 , 99 €

Kärgpapist kaan ja kärgpapist klotsid

Kastoram WOOD TOODAB PAKENDEID - SELLISEID NAGU VAJA

www.kastoram.com • Tel: 50 28 643 • E-post: kastoram@kastoram.com

TÖÖSTUS

AIRA TOSS:

metsamajandaja töö tulemus on ennekõike puit Puidutööstus ei saaks eksisteerida tublide metsamajandajateta.

Ehrpaiside suguvõsa on hea näide, kuidas väärtustada ja väärindada metsa ning puitu nii, et kirg metsanduse vastu säiliks lausa põlvkondade kaupa. „Vanim teadaolev suguvõsa liige, kes metsavahi ametit pidas, sündis 1715. aastal,“ räägib metsakasvataja Aira Toss, neiupõlvenimega Ehrpais.

Foto: Erakogu

Tekst: Sigrid Aunap Ehrpaiside nimi on metsamajandajatele ja puidutöösturitele hästi teada, sest aktiivseid metsaga toimetajaid on suguvõsas palju. Metsamajandaja Aira Tossu jaoks on mets nii elatusallikas kui ka hobi ning kui uurida temalt põhjust, miks on just nende suguvõsas metsandus nii tugevalt au sees, vastab toimekas naine, et metsa majandamine on lihtsalt niivõrd huvitav. „Põhitöö on mul metsamajandus, aga organisatsiooni vedamine on mu hobi,“ sõnab ta.

Kes kaitseb metsaomanike huve?

Aira Tossu elus oli periood, kus Eesti Erametsaliidu juhtimine oli usaldatud tema kätesse. „Erametsaliit on katusorganisatsioon, mis ühendab metsaühistuid. Praegu juhin aga Hiiumaa Metsaseltsi, mis on üks erametsaliidu liikmesorganisatsioon,“ räägib naine ja selgitab, et metsaseltsi juhtimist peab ta n-ö maailmaparanduslikuks ühiskonnategevuseks, kuid põhitöö on t al s e i tsm e s Euro o p a r i i g i s tegutsevas ­m etsandusettevõttes November 2023 5

TÖÖSTUS

Foto: Tiit Blaat

Mis mõjutab sektorit enim?

Nordwood

Eesti puidutööstustel läheb praegu oluliselt kehvemini kui teiste Euroopa Liidu riikide puidutööstustel, kuna meil puudub juba mõnda aega investeerimiskindlus ja seetõttu meie konkurentsivõime võrreldes naabritega pidevalt langeb, kommenteerib kolme saeveskit ühendava Nordwoodi grupi juhatuse esimees, samuti Ehrpaiside suguvõsa liige Tõnu Ehrpais.

Nordwood on kolme saetööstuse ühine kaubamärk, mille all turustatakse AS-i Viiratsi Saeveski, AS-i Viru-­ Nigula Saeveski ning AS-i Aegviidu Puit toodangut. Sae­ materjali toodetakse kohalikust põhjamaisest männi- ja kuusepalgist ning seda kasutatakse nii Eestis kui ka eksportturgudel ehituses, aga ka toorainena nii mööbli-, pakendi- kui ka puidutööstuses.

Otsene negatiivne mõju puidutööstusele on kindlasti ­Venemaa ja Valgevene saematerjali impordi lõppemine seoses sõja algusega. Pikemas plaanis, alates Eestile võetud ebaproportsionaalselt suurtest LULUCF kohustustest, on tehtud ilma igasuguste mõjuanalüüsideta otsuseid, mis kahjustavad Eesti majandust ja puidutööstust oluliselt.

Puidutööstuste praegune suurim võimalus, mida ka välisettevõtted aina hoogsamalt kasutavad, on aga kapitali kiire välja viimine – kui mitte riigist, siis vähemalt sektorist.

Kui rääkida maailmas valitsevatest trendidest, mis puidutööstust praegusel ajal enim mõjutavad, vajavad suurimate teguritena kindlasti märkimist ehitusmahtude langus ning sõda Euroopas. Ja nii nagu teisteski tööstusharudes, on märksõnadeks ka automatiseerimine ning digitaliseerimine.

Kuidas aga kohalikku puitu maksimaalselt väärindada? Selleks tuleb investeerida nii tehnoloogiasse kui ka inimestesse. Investeerimiseks on aga paraku vaja puiduressursi stabiilset kättesaadavust, kuid selle vastu töötab meil ametnike ja poliitikute ühisrinne väga edukalt.

Vaatamata kõigele on metsa- ja puidutööstus E ­ esti väliskaubanduse üks suuremaid tasakaalustajaid ja meie esmane turg on ikkagi Euroopa Liit. Uus kasv saab sektorisse tulla eelkõige Euroopa Liidu turu ehitus­ mahtude taastumisest.

6 November 2023

GreenGold, kus tema ülesanne on just Eesti poole eestvedamine.

Kui mõelda, milleks üldse sellistesse ühistutesse ja organisatsioonidesse kuulumine tarvilik on, vastab Aira Toss, et peamiseks põhjuseks on demokraatia. „Eesti Erametsaliit on metsaomanike huvide kaitsja ning kui demokraatlikus riigis hakatakse näiteks seadust muutma, räägitakse vastavate organisatsioonidega läbi. Metsaomanike arv on Eestis väike ja selleks, et seaduseloojad metsaomanike huve üldse meeles peaks, tuleb end pidevalt meelde tuletada,“ selgitab Toss liitu kuulumise peamiseid põhjuseid ja meenutab, et ajal, mil tema erametsaliitu juhtis, sai Toompeal käidud kordi. „Praegu on mets ühiskonnas küll aktiivne teema, aga et see ka poliitikuteni jõuaks, peab huvigrupp olema piisavalt suur. Metsaomanik üksi palju ära ei tee,“ nendib Aira Toss ja lisab, et demokraatlikus riigis on elementaarne, et huvigrupid seisavad enda eest ise. „Mäletan ka aega, kui meil oli suur kõige eest seisev sotsialistlik riik. Sellist aega tagasi ei taha,“ ütleb asjatundja kindlalt.

Millised aga on praegu suhted poliitikute ja metsamajandajate vahel? „Riik oleme meie ehk kodanikud ning konfliktid ja probleemid on ikka inimeste vahel. Eestis

TÖÖSTUS Foto: Erakogu

tööstus, metsandusharidus, riigimets ja metsateadus.

Kõiki neid ühendab katusorganisatsioonina omakorda Eesti Metsaselts, sest huvid on asjaosalistel ühised ja koostöövorme on palju. „Tänapäeval on kogu teadus ja tarkus kõigil alati telefoniga taskus kaasas. Infot ja teadmisi on palju ning igaüks toimetab vastavalt oma prioriteetidele,“ ütleb metsakasvataja.

Siiski on Aira Toss veendunud, et pelgalt metsandusega tegelevasse suguvõsasse sündimine pole kindlasti piisav selleks, et sektoris ka edukalt toimetada. „Kutsehariduse poolelt on Eestis tähtsal kohal Luua Metsanduskool, kõrghariduses valdavalt Eesti Maaülikool, aga järjest rohkem ja eriti puidusektoris ka Tallinna Tehnikaülikool,“ toob Toss välja koolid, kus metsandusharidus au sees. „Mina lõpetasin kooli 1991. aastal, kuid see ei tähenda kindlasti, et mu haridustee oleks sellega katkenud. Elukestva õppe ajastu on olulisem kui kunagi varem, sest elame teadupärast infoajastul ning otsuste tegemisel on vaja parimat teadmist, mis antud ajahetkel olemas on. Kuid seda, kas otsused, mida metsakasvatuses praegu teeme, ka õiged olid, saame hinnata alles poole sajandi pärast,“ räägib Toss oma ala eripärast, lisades samas, et põhiteemad, näiteks puuliigi kasvutingimused, on siiski ajast aega samad.

Tulemus on ikkagi puit

on veel väga vähe eraomandist lugupidamist ja sellest need konfliktid alguse saavadki. Nagu meie suguvõsas on mitu põlvkonda metsamajandajaid, on nüüd ka põlvkondade viisi protestijaid, kes arvavad, et nemad teavad kõige täpsemalt, kuidas võõrast eraomandit majandada. Nende hääl on liiga vali ja neid kiputakse liiga palju uskuma ning kuulama,“ toob Toss välja ühe suure murekoha. Ta selgitab, et metsasektoris töötab palju introverte ehk inimesi, kes tahavad omaette nokitseda ja kelle hääl jääb seetõttu mõnevõrra varju. „Meie suguvõsas introverte pole, seetõttu olemegi natuke rohkem kuulda,“ sõnab naine.

Elukestev õpe on olulisem kui kunagi varem Tänapäevane puidu- ja metsasektor on küllaltki lai – nii on omavahel tihedalt põimunud metsamajandajad, puidu8 November 2023

Metsakasvataja vaates on Aira Tossu hinnangul aegade jooksul aga muutunud see, et töö tulemus on ennekõike puit. „Jah, metsal on teisigi toredaid väärtusi, aga nende teiste asjade eest keegi ei maksa. Makstakse ikkagi puidu eest,“ toob Toss välja tõsiasja. Mida aeg edasi, seda enam inimkond puitu vajab, aga milliseid puuliike jms, seda metsakasvataja tema sõnul ise ei otsusta. „Seda suunda arendab metsa- ja puidutööstus, järjest rohkem ka keemiatööstus. Põlvkondade ja perioodide kaupa on väga palju muutunud see, kuidas puitu kasutatakse, samuti sortiment, mida kasutatakse,“ kinnitab metsaspetsialist.

Puidu väärindamisest rääkides toob Aira Toss välja, et lõpuks võidab ikkagi parim hind. „Sortiment, mida Eestis väga hästi väärindatakse, väärindataksegi siin kohapeal, sest nende eest saab puidumüüja siin parima hinna. Ja puit, mida kohapeal väärindada ei saa, läheb paraku ka välismaale,“ nendib naine ja toob välja murekoha, et Eestis ei tahetud isegi uurida, kas siia võiks rajada tehase, kus peenemat sortimenti parimal viisil väärindada.

Kõige suuremaks väljakutseks metsa- ja puidusektoris peabki ta seda, kas lõpuks võidab terve mõistus või jääb peale rumalus. „Kuidas viia otsustajateni sõnum, et nad teeksid õigeid otsuseid, mitte ainult populismist ja häältest lähtuvaid? Kuidas teha nii, et võimalustele, näiteks biotoodete tehase rajamisele, ei loobitaks aina kaikaid kodaratesse? Kuhu oleme jõudnud oma metsanduse arengukavaga?“ tõstatab Toss küsimusi. „Kui teeme ise endale kõige rumalamad seadused, jäämegi teistest maha ja rohelisest saab uus punane,“ võtab metsakasvataja sektori väljakutsed kokku ja lisab, et selgitustööd on teha veel palju, kuid veelgi tähtsam on inimeste vahetu kogemus. „Kui kogemust ei ole, tekivad hirmud. Ja kahjuks on meil ühiskonnas neid hirme palju.“

SAKSA KVALITEET Toodetud Saksamaal

LAI TOOTEVALIK – TÕSTUKID JA LAORIIULID

• Vastukaalutõstukid • Virnastajad • Aluseteisaldajad • Komplekteerijad • VNA tõstukid • Vedukid

• Kasutajamugavus • Kõrge töökindlus • Maksimaalne ohutus • Efektiivsus RENT MÜÜK HOOLDUS REMONT

Maailma parimad tõstukid!

Iga tõstukijuhi unistus!

Ametlik Jungheinrich esindus Eestis Esindused Tallinnas ja Tartus, teenindus üle Eesti www.agrovaru.ee | info@agrovaru.ee | Tel 633 9290

TÖÖSTUS

Foto: Argo Ingver

Eesti puidutööstus pole ühe vitsaga löödud Kuigi paljudel Eesti saeveskitel ja puitmajade tootjatel on Skandinaavia turu kokkukuivamise tõttu keerulised ajad, on ekspordiriske hajutanud puidutöösturid paremas olukorras. Sektorit tabanud kriisi ajal tuleb puiduettevõtetel tegeleda efektiivsuse tõstmisega, et püsida konkurentsis ajani, mil nõudlus hakkab suurenema, leiab puidusektori ettevõtjaid nõustav Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner Karin Oras.

Kui Skandinaavia turust sõltunud Eesti puitmajade sektor on seal valusalt vastu näppe saanud, siis teisi puidutööstureid on päästnud müügiturgude hajutatus. Uute turgude otsimisega tuleb tegeleda nii heal kui ka keerulisel ajal, sest ärisidemete loomine võib võtta aasta või isegi rohkem, sõltuvalt tulevase ekspordipartneri ärikultuurist.

Käesoleva aasta teises kvartalis langesid Eesti suuremate puidutööstusettevõtete käibed 30–40 protsenti, kuid neile järgnes firmasid, mis suutsid käivet sama palju kasvatada.

Eesti puidutööstuse 2022. aasta koondkäive oli 3,6 miljardit eurot, kasvades võrreldes 2021. aastaga 16,1 protsenti. Koondkasum suurenes mullu vaid 4,1 protsenti, samas kui 2020. aastal oli kasv 72,2 protsenti ja aasta varem 110,7 protsenti. Töösturite olukord on arusaadavalt keerulisem kui varem ja loodetavasti on kogutud korralik puhver, et paremate aegadeni vastu pidada.

Töötajaid on vaja müügimahtude taastumisel

Puidutööstuse tootmismahtude ja ekspordikäibe vähenemine on tänavu toonud kaasa töötajate arvu vähenemise – 2–3 protsenti kvartalis. Keskmine töötasu kasvas puidutööstuses eelmisel aastal 6,5 protsenti, kuid käesoleva aasta esimesel poolel vaid paar protsenti, mis jääb alla Eesti keskmisele palgatõusule. Kuigi koondamistest on kuulda, siis paljud töösturid püüavad siiski töökohti säilitada. Tööandjana soovivad nad maapiirkondades võtta sotsiaalse vastutuse ja lisaks on töösturitel plaan enda vähenenud müügimahte ka taastada.

Puidutööstusele tekitavad suurimat muret toorme kätte­saadavus ja hind, riigi poliitika raiemahtude vähendamise suunal ning suhtumine puidutöötlemiseks vajalikesse raietesse, kuigi CO2 seotakse puittoodetesse, nagu uksed, aknad, liistud, lengid jm, pikkadeks aastateks.

10 November 2023

Foto: Jake Farra

Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner Karin Oras.

Äripäeva koostatud puidutööstuse konkurentsiraporti põhjal on esmapilgul üllatav, et 50 protsendil ettevõtetest on tellimustega kaetud vaid üks kuu. 22 protsenti vastas, et tellimusi jätkub üheks kvartaliks, ja 18 protsenti kinnitas, et üheks aastaks. Samas tuleb teada sektori spetsiifikat ja arvestada, et hinnad on sektoris tugevalt volatiilsed. Ei ostjad ega ka müüjad soovigi tellimusi pikemaks perioodiks lukku lüüa ning tellimuste justkui vähene arv ei pruugi tähendada ettevõtte nõrkust.

Ettevõtete ostud-müügid päevakorral

Kriiside ajal ja järel võib täheldada konsolideerumisi. Vaadatakse otsa omandistruktuuridele, püütakse muuta juhtimist õhemaks ja tegeleda tootlikumate üksustega ning mõned otsivad omandamis- ja ülevõtmistehingutega võimalusi sünergia kasvatamiseks. Üha suuremat tähelepanu pälvib tehingutes uus mõõde – ESG ehk jätkusuutlik ja vastutustundlik lähenemine äri juhtimisele, lähtudes keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest. ESG-näitajad on muutunud investoritele oluliseks, näiteks seavad teatud välisfondid enda investeeringute tegemisele täpseid tingimusi või välistusi.

Ka pangad esitavad finantseerimiste puhul üha rohkem ESG-suunalisi küsimusi.

Kolm toetust Ida-Virumaa ettevõtluse arendamiseks EASi ja KredExi ühendasutuse kolm erinevat toetust tööstuse, infotehnoloogia ja arendustegevusega tegelevatele ettevõtetele, mis tegutsevad Ida-Virumaal või plaanivad sinna investeerida.

Eesmärk on luua mitmekesine, konkurentsivõimeline ja innovaatiline Ida-Viru majandus.

Mida toetatakse?

Toetussumma

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

• Uue äriüksuse loomine • Masinate ja seadmete ostmine • Tootearendus

€ 500 000 – € 19 000 000

55%–75%

Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus

• Masinate ja seadmete ostmine • Tootearendus • Protsesside arendus

€ 30 000 – € 500 000

55%–65%

Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus

• Teostatavusuuringu läbiviimise toetamine • Tootearendus • Intellektuaalomandi kaitse • Rakendusuuringud • Piloottaristu rajamine

€ 100 000 – € 5 000 000

20%–80%

Uuri lähemalt info@eas.ee

Programmi kaasrahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

osakaal

TÖÖSTUS Icosagen Cell Factory juht Mart Ustav.

Foto: Rene Riisalu

PARIMAD ETTEVÕTTED

kui meie ettevõtlussektori läbilõige Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ kategooriate võitjad selgusid 24. oktoobril. Vaatame üle, millised tööstusettevõtted teiste seast tunnustuse pälvisid, ja uurime, mis seisab nende edu taga.

Tekst: Sigrid Aunap EAS-i ja KredExi ühendasutus ning Eesti Tööandjate Keskliit valisid välja parimad kuues kategoorias ning Kaubandus-Tööstuskoda kolmes kategoorias. „Konkurents on tihe ja kategooriate võitjatest peegeldub meie ettevõtlussektori mitmekesisus,“ sõnas EAS-i ja KredExi juhatuse liige Sigrid Harjo. „Siiras tänu kõikide ette­võtete tiimidele – teie mõju meie ühiskonna edendamisele on hindamatu ja konkursil saavutatud edu on vaid killuke tunnustusest, mida te tegelikult väärite,“ sõnas Harjo kõikide korraldajate nimel. „Muutlikus keskkonnas püsimine ja majanduse elavdamine on iseenesestki märkimisväärne saavutus, mille eest väärivad kõik ettevõtlikud isikud tunnustust. Ettevõtjaks olemine nõuab palju julgust ja proaktiivsust, seda eriti viimastel aastatel, mil ettevõtjaid on proovile pannud erinevad väljakutsed,“ ütles Kaubandus-​Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman 4. novembril toimunud Eesti parimate ettevõtete auhinnagalal.

Taust EAS-i ja KredExi ühendasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss toimus tänavu 28. korda. „Ettevõtluse auhind“ on kõrgeim riiklik tunnustus ettevõtetele.

Parimate ettevõtete valimist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

2023. aasta parimad tööstusettevõtted Aasta eksportöör – Silen. Silen toodab auhinnatud vaikuseruume, mida kasutavad ka globaalsed tipptegijad, nagu Spotify, Amazon ja Volkswagen. Žürii hindas kõrgelt nende jõudsat ja väga kiiret laienemist välisturgudele, läbivat ning pidevat tootearendust, mis arvestab väga erinevate vajaduste ja olukordadega ning tugevat brändingut.

Aasta innovaator ja aasta ettevõte – Icosagen Cell Factory. Tartu ettevõte Icosagen Cell Factory pakub globaalselt bioloogiliste ravimite arenduse teenust ja valmistab ette Tartus ravimitehase käivitamist.

Icosageni puhul hinnati kõrgelt nende võimsat meeskonda, kes on suutnud väga keerulises valdkonnas läbi lüüa. Samuti tunnustati nende rahvusvahelist tipptasemel koostööd teaduse ja arenduse vallas.

Aasta kestlik ettevõte – A. Le Coq. Läänemere piirkonna kõige laiema tooteportfelliga joogitööstuse puhul hindas žürii nende detailideni läbimõeldud tegevust kestliku arengu edendamisel ning sotsiaalse vastutuse tajumist.

Aasta välisinvestor – FLIR Systems. Rahvusvahelisse kontserni kuuluv Eesti haru arendab ja toodab Tallinnas infrapunaseadmeid. Tunnustust väärib nende maailmatasemel innovatsioon, koostöö ülikoolidega ja panustamine Eesti inseneeriavaldkonna arendamisse.

Aasta konkurentsivõimelisim tööstusettevõte – Ericsson Eesti AS. Ericsson on rahvusvaheline ­võrgu-­­ ja telekommunikatsiooniettevõte, mille Eesti harus arendatakse ja toodetakse sidevõrgu tugijaamu ning luuakse uuenduslikke sidetarkvara lahendusi. Eesti üksuses töötab üle 1800 inimese, kellest ligi kolmandik on seotud arendustegevustega ning ülejäänud tootmise ja tugiteenustega.

November 2023 13

TÖÖSTUS

Foto: Rene Riisalu

Täiesti uus tase biotehnoloogia sektoris „Eesti parimad ettevõtted 2023“ auhinnagalal pärjati aasta ettevõtte tiitliga Tartu biotehnoloogiaettevõte Icosagen Cell Factory. Lisaks aasta ettevõtte tiitlile pärjati Icosagen ka aasta innovaatori tiitliga. „Icosagen on üks teadmusmahukamaid ettevõtteid ­Eestis. Nad loovad majanduslikus mõttes ülisuurt lisandväärtust, aga mis veel tähtsam – tänu nende tööle on inimestel tervem ja parem elu,“ ütles EAS-i ja KredExi ühend­ asutuse juhatuse liige Sigrid Harjo. „Icosagen on arendanud välja maailmas unikaalsed bioloogiliste molekulide arendamise ja tootmise tehno-

loogiad, millega pakutakse teenuseid maailma juhtivatele farmaatsiaettevõtetele. Lähiajal valmib ka nende ravimitehas, mis on täiesti uus tase kogu Eesti biotehnoloogia sektorile,“ rääkis Harjo aasta ettevõtte laiemast mõjust.

Tööandjate Keskliidu tegevjuht ja žürii liige Arto Aas selgitas, et Eesti ettevõtlus vajab ning otsib Icosageni-­ sarnaseid edulugusid. „Icosagen on eeskujulik näide sellest, kuidas Eesti teadlaste töö viljad jõuavad ettevõtluse kaudu ühiskonna teenistusse ja löövad läbi rahvusvahelises konkurentsis. Sellised teadusmahukad ettevõtted näitavad eeskujuna, et innovatsiooni ja arendustegevustesse panustamine tasub ära,“ ütles Aas.

TÖÖSTUS

Tunnustus lisab ka ühiskondlikku vastutust Jaanus Vihand, A. Le Coq AS-i juhataja A. Le Coqile tähendab aasta kestliku ettevõtte tunnustus ennekõike seda, et meie samme kestliku äritegevuse suunal on nii märgatud kui ka ekspertide poolt eeskujuks olemise vääriliseks hinnatud. Loomulikult teeb see meid rõõmsaks ja kinnitab valitud tee õigsust. Aga tunnustus lisab ka ühiskondlikku vastutust olla jätkuvalt eeskujuks ettevõtluses, eriti toidusektoris.

Paljud ettevõtted teevad suuri ja väga olulisi samme keskkonda säästvama äritegevuse arendamiseks. Meie usume, et meie tunnustamise põhjuseks on meie laiem vaade – žürii hinnangul oli määravaks A. Le Coqi detailideni läbimõeldud järjepidev tegevus kestliku arengu edendamisel koos sotsiaalse vastutuse tajumise ning kogukonnast hoolimisega.

Kestlikkus on meie strateegia üheks põhi­ aluseks ja kõik meie edasised tegevused ning investeeringud arvestavad alati selle aspektiga. See tähendab, et peame edaspidi olema veelgi nutikamad uute lahenduste otsimisel ja leidmisel.

Foto: Rene Riisalu

Kinnitus, et tehakse õiget asja Endrus Arge, Sileni asutaja ja tegevjuht Aasta eksportööri auhind tähendab eelkõige palju meie mees­ konnale. See annab meile tagasisidet, et viimased viis aastat pingutust on olnud seda väärt ja et oleme tegemas õiget asja. See, et meid on märgatud, annab indu ja motivatsiooni edasi minna.

Olgem ausad, peamiseks põhjuseks nominentide hulka jõudmisel on meie meeskonna dünaamiline energia. See on julgus, millega me piire nihutame ja oma tegemistesse põlevate silmadega usume. Nii lihtne see ongi!

Meie plaan on Sileni vaikusevabriku tuntust jõuliselt kasvatada, investeerida maksimaalselt oma inimestesse ning leiutada üha paremaid tooteid ja teenuseid, millega vaikus, fookus ja produktiivsus maailma kõikidesse töökeskkondadesse tuua!

EELISTA KODUMAISTTARNIJAT KODUMAISETOEGA SCHRÖDER ainuesindaja Baltikumis

Külastage meid Tech Industry messil 30.11–02.12 Riias

USALDADA EESTIMAIST TARNIJAT.

Kohapealne kindel ja professioonaalne Service.

Seadmete MÜÜK, HOOLDUS, REMONT ja KOLIMISTEENUSED .

3MS MACHINERY OÜ | tel 56 692300 | e-post info@3ms.ee

TÖÖSTUS

EVARI EHITUS

Katuse õigeaegne hooldus

on kogu maja tervise alus

Katuse remont tasub usaldada kogemustega spetsialistidele usaldusväärsest ettevõttest. FOTO: OÜ EVARI EHITUS

Kortermajade üks populaarsemaid valikuid on lamekatus, mis on visuaalselt kaunis ja kestab õige hoolduse korral kaua. Kuidas käib katuste hooldamine ning millele on oluline seejuures tähelepanu pöörata, selgitab Lõuna-Eesti juhtiva lamekatuste ehitusfirma OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.

Hooldust ei tohi edasi lükata Rein Kala nendib, et kortermajade puhul on reeglina hoone korrashoiuga seotud ülesanded antud korteriühistule või haldurile. Ta toonitab aga, et katuse hooldamine on siiski iga peremehe südameasi, mida ei tohiks unustada või edasi lükata. „Terve ja korras katus toob majaelanikele südamerahu ning kindlustunde ja kaitseb neid paljude võimalike kulukate probleemide eest,“ põhjendab ta. Üheks oluli16 November 2023

seks aspektiks on selle ülesande täitmisel kindlasti katuse õigeaegne ülevaatus, mille peab lamekatuste puhul ette võtma minimaalselt kaks korda aastas ehk sügisel enne külmade tulekut ja kevadel pärast lume sulamist. Katuse tervist mõjutavad nii sooja- ja külmakraadide kõikumised kui ka päike, tuul, sademed, inimtegevus – loetelu võiks veelgi jätkata.

Kala ütleb, et näiteks külmakraadidega tõmbub katusekattematerjal kokku ehk kahaneb ning suvel soojade ilmadega paisub. Vaadates tagasi möödunud suvele, kus soojaks läks alles juunis ning siis püsis nii mõneski kohas Eestis õhutemperatuur viis nädalat järjest üle 30 kraadi, võis juhtuda, et materjal hakkas ebaharilikes oludes järele andma ega täitnud enam oma funktsiooni. „Kui tundub, et katuse visuaalne väljanägemine on muutunud, tasub kohe pidada nõu spetsialistiga. Vastasel juhul võivad talvel oodata majaelanikke ees kulukad ebameeldivused,“ lisab Kala.

EVARI EHITUS

TÖÖSTUS

Prahi ja puulehtede koht ei ole katusel Koristamata jäänud puulehed, okkad, käbid ja muu praht tekitavad aja jooksul lamekatusele huumusekihi, millel aegamööda hakkavad kasvama sammal, taimed ja isegi puud. Taimede juurestik rikub omakorda katusekatte, tekivad läbijooksud ning lõpuks võivad selle tagajärjel kandekonstruktsioonid koguni puruneda. Seetõttu on oluline nii kevadel kui ka sügisel katusele pilk peale visata ning see lehtedest, prahist ja kõigest ebavajalikust puhastada.

Unustada ei tohi katuse vihmavee äravoolusüsteeme, vihmaveerenne ja -torusid, millel on kõigil tähtis ülesanne kaitsta katust liigse vee ja niiskuse eest. Ummistunud vihmavee äravoolu- ehk katuselehtrite tõttu võib Kui jätta probleemne koht liiga pikaks ajaks karmide ilmaolude räsida, on selle katusele koguneda nii suur hulk vett, parandamine ja tagajärgede likvideerimine tunduvalt kallim ning ajamahukam et see hakkab kahjustama maja katusekui õigeaegne remont. FOTO: OÜ EVARI EHITUS konstruktsioone ja kogu hoonet.

Kindlasti tuleb nii kevadel kui ka sügisel kontrolKala soovitab katuse visuaalse vaatluse käigus alati üle lida, et vihmavesi saaks katuselt korralikult ära voolata ja kontrollida, et katusekate ja erinevad katuse elemendid ei vihmavee äravoolusüsteemid ei oleks umbes. Ummistunud oleks lahti või mingil muul moel ohtlikud nii katusele kui vihmaveerennid ja -torud hakkavad ajapikku roostetama ümbritsevale keskkonnale. ja lagunema. „Kõik katusekatte mehaanilised vigastused, näiteks augud materjalis või keevisõmbluste rebendid, tuleb kohe Soodsam on katust remontida üks kord ja parandada,“ räägib OÜ Evari Ehitus juht, lisades, et alati põhjalikult kui mitu korda lappida on soodsam ehitada või renoveerida üks kord ja korralikult kui mitu korda ikka uuesti ja uuesti.

Vahel tuleb lisaks katuse ja vihmaveesüsteemide puhasKontrollida ja vajadusel hooldada tuleb ka kõiki katusel tamisele ette võtta mõned pisemad hooldustööd, olevaid käiguradasid, katuseaknaid, -luuke, turvapollareid, näiteks asendada mõni tormituulega minema lennanud läbiviikusid, parapette, parapetiplekke, räästaid, räästa-, plekk või kinnitada uuesti kattematerjali serv. lõpetus- ja harjaplekke, varikatuseid ning muid katusega Rein Kala viitab, et õigel ajal avastatud mure lahendaseotud elemente. mine hoiab kokku palju raha ja aega. „Kui jätta probleemne Kui olukorda kaardistades selgub, et katus on amortikoht talvistele heitlikele ilmadele räsida, on selle parandaseerunud, on just sügisel õige aeg asuda otsima spetsiamine ja tagajärgede likvideerimine tunduvalt kallim ning liste, kes võiksid renoveerimistöödega alustada kevadel ajamahukam,“ annab ta nõu. kohe pärast lume sulamist.

Rohkem kui 30 aasta pikkusele töökogemusele toetudes soovitab OÜ Evari Ehitus juht katuse renoveerimise tellimisel kindlasti huvi tunda töövõtja usaldusväärsuse ja seni tehtud tööde vastu.

Terve ja korras katus toob elanikele südamerahu ning kindlustunde ja kaitseb neid paljude võimalike kulukate probleemide eest. FOTO: OÜ EVARI EHITUS

OÜ Evari Ehitus tel 738 0927, 506 0579 evari@evari.ee evari.ee November 2023 17

TÖÖSTUS

Eksperdid hindasid,

kas Eestist võiks saada tuumariik Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) eksperdid hindasid kuni 30. oktoobrini Eesti ettevalmistusi tuumaenergia kasutuselevõtu küsimuses põhimõttelise otsuse langetamiseks.

Ekspertide järeldused esitatakse Vabariigi Valitsusele koos tuumaenergia töörühma lõpparuandega.

Toimetas: Sigrid Aunap IAEA eksperdid andsid hinnangu, kas oleme riigina piisava põhjalikkusega läbi mõelnud kõik tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevad aspektid ning kaardistanud arenguvajadused ja -võimalused. Selleks tutvusid IAEA eksperdid kaheksa päeva vältel tuumaenergia töörühma analüüsidega ja viisid läbi intervjuusid. „IAEA ekspertide arvamused ja soovitused annavad meile tuumaenergia kaalumise protsessis väärtuslikku teavet,“ sõnas kliimaministeeriumi asekantsler, tuumaenergia töörühma juht Antti Tooming. „Töörühma kohustus on rahvusvaheliste standardite alusel kõik tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud aspektid hoolikalt läbi kaaluda. IAEA ekspertmissiooni hinnang on oluline kvaliteedimärk, mis näitab, kui hästi me oleme sellega hakkama saanud,“ kinnitas ta.

Tuumaenergia töörühma lõpparuanne valmib selle aasta lõpuks. Seejärel saab riigikogu langetada otsuse, kas tuumaenergial on Eestis tulevikku. Tuumaenergia töörühm järgis analüüsimisel IAEA juhendit „Teekaart riikliku tuumaenergia taristu arendamiseks“, mis nõuab vastuste leidmist 19 eri valdkonda puudutavatele küsimustele. Uuritud on muu hulgas tuuma- ja kiirgusohutust, keskkonnakaitset, potentsiaalseid asukohti, õiguslikku raamistikku, hädaolukordadeks valmisolekut ja radioaktiivsete jäätmete käitlust. Kõikide teemade puhul on kaardistatud hetkeolukord ning ka arenguvajadused ja -võimalused.

Eric Mathet ja Antti Tooming

Foto: Teet Koitjärv

Eksperdid tõid tuumaenergia töörühma analüüsitust eraldi välja strateegia inimressursside arendamiseks.

Samuti märgiti ära, et esialgsesse tuumajaama asukohtade uuringusse hõlmati ka kasutatud tuumkütuse geoloogilise lõppladustuspaiga rajamine. Matheti sõnul lisab see kindlustunnet, et Eestis on võimalik nende jäätmetega tegeleda.

Kliimaministeeriumi asekantsler ja tuumaenergia töörühma juht Antti Tooming kinnitas, et ekspertide järeldused lisatakse valitsusele esitatavasse lõpparuandesse. „IAEA ekspertide tagasiside andis meile kindlustunde, et oleme oma ettevalmistustega õigel teel. Samuti saime väärtuslikku teavet võimalikuks järgmiseks etapiks. Seda muidugi juhul, kui Eesti otsustab tuumaenergia kasutusele võtta,“ sõnas Tooming.

Eksperdid märkisid ka, et aasta lõpuks valmiv lõpp­ aruanne peab hõlmama selgeid ajakavasid edasiste suure­ mahuliste tegevuste jaoks. Juhul, kui riigikogu otsustab 2024. aastal tuumaenergia kasutuselevõttu toetada, korraldab IAEA seekordse hindamise käigus esitatud ettepanekute ja soovituste rakendamise ülevaatamiseks järelmissiooni tuumaenergia kasutuselevõtu järgmises etapis.

Ettevalmistus tuumaenergia kasutuselevõtu üle otsustamiseks on olnud põhjalik

TASUB TEADA

„Eesti on piisava põhjalikkusega läbi mõelnud kõik tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevad aspektid, et toetada riigi üleminekut kliimasäästlikule energiatootmisele,“ ütles IAEA tuumainfrastruktuuri arendamise osakonna operatiiv- ja missiooni juht Eric Mathet. „Veendusime Tallinnas veedetud nädala jooksul, et Eesti spetsialistid on kompetentsed ja kõrgelt motiveeritud ning pühendunud tuumaenergiaprogrammi arendamisele,“ sõnas ta.

IAEA ekspertmissiooni juht on aatomienergiaagentuuri tuumainfrastruktuuri osakonna vanemtuumainsener Eric Mathet. Lisaks temale on meeskonnas veel üheksa pikaajalise kogemuse ja valdkonnapädevusega eksperti.

IAEA ekspertmissioonid võimaldavad liikmesriikidel pidada rahvusvaheliste ekspertidega arutelusid eri riikide kogemuste ja parimate praktikate kohta, et koostada paremini läbi mõeldud tegevuskava riikliku tuumaenergia taristu arendamiseks.

November 2023 19

TÖÖSTUS

Võimaliku tuumajaama reaktor tekitaks oma eluea jooksul

720 tonni tuumajäätmeid Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni. Tuumajaama rajamise otsust veel ei ole, selle üle otsustab riigikogu ja teadmistepõhise otsuse langetamiseks on kliimaministeeriumi eestvõttel tegutsev tuumaenergia töörühm tellinud mitmeid analüüse.

Toimetas: Sigrid Aunap Värskes analüüsis hindasid spetsialistid tuumaelektrijaamas tekkivate radioaktiivsete jäätmete koguseid ning nende käitlemise ja ladustamise valikuid. Kuna Eestile sobivaid väikereaktoreid veel kasutusel pole, on analüüsis esitatud jäätmekogused hinnangulised ja tuginevad meile tinglikult sobivaks peetava GE Hitachi BWRX-300 reaktori andmetele ning tuumaelektrijaamade senistele koge-

mustele. Arvestades tuumaelektrijaama elueaks 60 aastat, tekiks selle aja jooksul kasutatud kütust ühe reaktori kohta kokku 720 tonni, mis oma mõõtmetelt on võrreldav umbes kolme merekonteineriga.

Analüüsi koostaja, radioaktiivsete jäätmete ekspert Peter Breitenstein soovitab Eestil hoida oma kasutatud tuumkütuse haldamise valikud avatuna. „Praeguses olukorras võiks suhteliselt väikese koguse kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemine olla Eesti jaoks üks huvipakkuvatest valikutest, mis ei pruugi aga olla kohe teostatav,“ lausus tuumaekspert. „Sellegipoolest ei tohiks kütuse ümbertöötlemise varianti õiguslikult piirata, sest tulevikus võib see ikkagi osutuda otstarbekaks,“ lisas ta.

Valik avatud ja suletud kütusetsükli vahel Kui Eesti otsustaks suletud kütusetsükli kasuks, siis praegu oleks Euroopas ainsaks võimalikuks kütuse ümbertöötlejaks Prantsusmaa. Ümbertöötlemise puhul tuleb

TÖÖSTUS Fotod: Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur

aga arvestada tuumamaterjali keeruka ja kalli transpordiga ning leida kasutatud kütusest valmistatud segaoksiid­ kütusele ostja, kui meil endil seda tüüpi kütuse kasutamise võimalus puudub. Seejuures tagastatakse riigile ümbertöötlemise järel siiski väike kogus jäätmeid, mida ei saa ringlusse võtta ning millele tuleb ikkagi leida lõppladustamise võimalus.

Avatud kütusetsükli osas pakub analüüs kasutatud kütuse lõppladustamiseks välja kolm valikut: sügavgeoloogilise lõppladustuspaiga rajamine sarnaselt Soome ja Rootsiga, puurauk-meetodil lõppladustuspaiga rajamine, kus jäätmed viiakse spetsiaalsetes kapslites 1–3 km sügavusele maa alla, või osalemine regionaalse lõppladustuspaiga rajamisel.

Tuumaenergia töörühma juhi Antti Toomingu sõnul tuleks ka tulevasel jaama operaatoril kaaluda tehnilistes lahendustes kasutatud kütusest valmistatud tuumkütuse kasutamise võimalust. „Sellise kütuse kasutamine ei nõua reaktori disaini juures väga suuri tehnilisi muudatusi. Pealegi arendatakse kasutatud kütuse ümbertöötlemise võimalusi maailmas pidevalt edasi,“ sõnas ta.

Analüüs rõhutab, et riik peab looma õigusliku raamistiku tuumaelektrijaamas tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise ja jaama sulgemisjärgsete kulude fondi loomiseks ning valitsemiseks põhimõttel „saastaja maksab“. Fondi vahendeid kasutatakse tuumajaama eluea lõpus jäätmete käitlemiseks ja lõppladustamiseks.

Paljud ettevõtted ja laod seisavad silmitsi vajadusega tagada kaupade tõstmine teisele korrusele, kuna seal toimub kauba komplekteerimine ja/või ladustamine.

Tavaliselt teostab sellist toimingut tõstuk või korralik šahtlift. Kui seda tööd teeb tõstuk, siis võivad tekkida erinevad probleemid: - Kauba tõstmiseks tuleb kutsuda tõstuk, mis omakorda võtab aega.

- Eraldi tõstuki kasutamine selle töö tegemiseks on majanduslikust seisukohast ebaefektiivne, samuti väheneb lao turvalisus, kuna tihtipeale on teisel korrusel asuv laoluuk suhteliselt tagasihoidlikult turvatud ja seetõttu ligipääsetav kõrvalistele isikutele. Šahtlift on hea valik, kuid ka sellel lahendusel on puudusi: - Šahtlift võimaldab tõsta ainult ühte kaubaalust korraga, seejärel tuleb oodata mahalaadimist ja tagasi saabumist ning siis juba tegeleda teise kau-

Hepmet OÜ on spetsialdiseerunud rahvusvaheliste ettevõtete allhangetele.

Pakume kliendile vastavalt joonistele treimist ja keevitamist.

Eesti turul oleme aastast 2001 ning ettevõtte suur tootmishoone asub Viljandis.

baalusega. Automaatsele süsteemile Automaatne süsteem saab hakkama saab paigaldada vajaliku pikkusega nii kaubaaluste kui ka väiksemate aspuhverkonveierid ja koguda neile kau- jadega – karpidega, kastidega jms. pu mahalaadimise ootel.

Tööpõhimõte on äärmiselt lihtne: Automaatse kaubaaluste lifti saab in- Kaubaalus paigaldatakse laadimistegreerida olemasolevasse hoonesse konveierile, mis toimib ka puhverilma oluliste ehitustöödeta. Liftišahti konveierina. Konveieril liigub kauja lifti paigaldamine eeldabсhoone baalus lifti rullplatvormile ja sõidab projekti muutmist ning suuremaid ja automaatselt üles. Rullplatvormilt kulukaid ehitustöid. liigub kaubaalus mahalaadimiskonveierile. Konveieritel olev andurite Automaatne kaubaaluste lift on hästi süsteem jälgib kaubaaluste asumugav ja liigutatav seade – kui šahtlift kohta ja suunab neid automaatselt jääb hoone omanikule, siis automaat- tõsteplatvormile. Sisendkonveier on set kaubaaluste lifti saab hiljem liigu- varustatud kaaluga ja kauba gabariitada teise kohta, kasvõi teise laoruumi. tide mõõtjaga.

• Valmistame tigu- ja kraaptransportööre • Metallikonstruktsioonid • Puurimine, freesimine, treimine CNC- ja manuaalpinkidel • Mustmetallikeevitus • Mahutid • Valmistame treppe ja hooldusplatvorme, erinevaid kaminapuude hoidjaid vastavalt kliendi joonistele • Valmistame grillahjusid ja välibasseini katteid

TÖÖSTUS

SÜNDMUSED Välisminister väisas Eesti jaoks HIMARS-e tootva Lockheed Martini tehast Välisminister Margus Tsahkna külastas oktoobrikuus Ameerika Ühendriikides Arkansase osariigis Camdenis asuvat relvatootja Lockheed Martin tehast, kus toodetakse mitmikraketisüsteeme HIMARS ka Eestile.

Toimetas: Sigrid Aunap

Kohtumine Arkansase osariigi kaubandusministri Hugh McDonaldiga. Foto: Välisministeerium

Taust

Välisminister Margus Tsahkna Arkansase osariigis Camdenis ­asuvas Lockheed Martini tehases. Foto: Välisministeerium

„Rõõm oli oma silmaga näha uuenduslikke tehnoloogiaid, millest ka Eesti riigikaitse kasu lõikab,“ sõnas Margus Tsahkna Lockheed Martini tehase külastusest rääkides.

Ta lisas, et Arkansas läheb ajalukku osariigina, mis annab tohutu panuse Eesti julgeolekusse.

Mullu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja Lockheed Martini vahel sõlmitud hankeleping näeb ette mitmikraketisüsteemide HIMARS soetamist Eestile.

Tehing saab teoks USA kaitseabi toel ja lepingu kogu­ maksumus on üle 200 miljoni euro. „HIMARS-i kaudtulesüsteemi hange täidab olulise puudujäägi Eesti sõjalises võimekuses,“ sõnas välis­ minister. „Veelgi enam, selle hankega astuvad Eesti ja Ameerika Ühendriigid olulise sammu transatlantilise julgeoleku tugevdamise suunas.“ Arkansase osariigi visiidi käigus kohtus Tsahkna ka osariigi kaubandusministri Hugh McDonaldi, osariigi kuberneri kabinetiülema Gretchen Congeri ja osariigi kongressi liikmetega. Kohtumiste käigus kõneldi innovatsioonist kaitsetööstuses, Ukraina toetamisest ja Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmisest Ukraina üles­ ehitamiseks.

2022. aasta detsembris allkirjastas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Ameerika Ühendriikide kaitsekoostööagentuuriga DSCA lepingu mitmikraketisüsteemide HIMARS hankimiseks. Mitmikraketiheitja HIMARS relvahanke projekt on 200 miljoni dollarilise kogumaksumusega Eesti läbi aegade suurim. Selle raames hangib Eesti kuus mitmikraketiheitja süsteemi HIMARS koos laskemoona, sidelahenduste, väljaõppe-, logistika- ning elu­­ tsüklilahendustega. Hankega soetatakse erinevaid rakette, mille laskeulatus ulatub 70–300 kilomeetrini. Lisaks Eestile hangivad mitmikraketiheitja süsteemi HIMARS ka Läti ja Leedu. Poola on aga teatanud, et plaanib HIMARS-i süsteeme osta ligikaudu 500.

Kohtumine esindajatekoja liikmete Mike McCauli, Bill Keatingu ja Tom Keaniga Washingtonis. Foto: Välisministeerium

November 2023 23

TÖÖSTUS

President külastas Ecobio biogaasitehast 18. oktoobril külastas oma Põhja-Eesti visiidi raames EKT Ecobio gaasitehast president Alar Karis. Riigipeale tutvustati tehase töötehnoloogiat ja Eesti Pakendiringluse sorteerimiskeskust. Kohtumise käigus arutleti materjalide ringlussevõtu olukorra ja sektori probleemide üle Eestis.

Fotd: AS Eesti Keskkonnateenused / Helen Lill

Toimetas: Sigrid Aunap EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on Eestis praegu ainulaadne – esmakordselt on loodud võimalus taaskasutada inimestelt kokku kogutud köögi- ja sööklajäätmeid.

Kogutud biojäätmetest toodetakse biogaasi, millega sõidavad Tallinna bussid. Samuti on saaduseks digestaat, millega väetatakse Põhja-Eesti põlde. „Mõistagi teeb presidendi külaskäik meile au ja pean väga õigeks, et riigipea pühendab oma tähelepanu ring­ majandusega seotud teemadele. Jäätmed on ressurss ainult sellisel juhul, kui me oskame ja saame nendega ka midagi peale hakata. Eesti Keskkonnateenused on investeerinud materjalide ringlussevõttu ja plaanime seda teha edaspidigi – biogaasitehas on vaid üks väike osa sellest, mida tegelikult saaks ja peaks Eestis jäätmete materjalide ringlussevõtu perspektiivis tegema,“ ütles AS-i Eesti Keskkonnateenused juhatuse esimees Argo Luude ning lisas, et investeeringud vajavad stabiilset keskkonda. „Ringmajanduse mudelis on kõikidel süsteemi osapooltel oluline roll – alates materjalide ja esemete tootjatest, kodustest jäätmekogujatest kuni ringlustehasteni,“ sõnas Luude.

Taust

EKT Ecobio tehas toimib ringmajandusmudeli järgi ja sellel on suur mõju ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamisele. Biogaasitehas vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ja jäätmete ladestamisega kaasneva võimaliku keskkonnareostuse tekkimist.

Tehase rajamise koguinvesteering oli 14 miljonit eurot, projekti toetas 3,9 miljoni euroga Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Oleg Ossinovski veduritehases sai valmis esimene tramm ritelt, kuid töö käigus selgus, et suutsime trammid praktiliselt otsast lõpuni omade jõududega Daugavpilsis valmis ehitada,“ kommenteeris veduritehase kommertsdirektor Vladislav Pavlovitš.

Läti suuruselt teises linnas Daugavpilsis peaks veel enne käesoleva aasta lõppu liinile jõudma kokku neli samas linnas toodetud uut trammi. Trammi­ projekti maksumus on ligikaudu kaheksa miljonit eurot ja selle teostamiseks saadi toetust ka Euroopa Liidult.

Eesti ettevõttele Skinest Grupp kuuluvas Daugavpilsi veduritehases Lätis sai valmis esimene tramm neljast. Trammid hakkavad Daugavpilsi linna elanikke teenindama kohe pärast 250 kilomeetri pikkuse testimisperioodi läbimist.

Toimetas: Sigrid Aunap „Muidugi on see edulugu. Kuigi trammitootmine pole meie raudteesektori kogemuste juures iseenesest midagi nii erilist, siis teisest küljest on see kõik meie jaoks ikkagi uus. Oleme valmis ehitanud tänapäevase trammi ja valmis edaspidi osalema ka mahukamate tellimuste täitmises,“ ütles esimeste trammide valmimise puhul Skinest Grupi omanik Oleg Ossinovski. Suurettevõtja rõhutas, et trammi kui loodussäästliku ühistranspordi liigi arendamine on kõikjal Euroopa Liidus prioriteet. „Meie jaoks oli tegemist uue valdkonnaga ja algselt plaanisime umbes poole teostusest tellida oma Tšehhi partne24 November 2023

TAUST Daugavpilsi veduritehase (Daugavpils Lokomotîvju Remonta Rûpnîca – DLRR) ajalugu algas 1866. aastal, mil avati auruvedurite remondibaas. Praegu renoveeritakse ja ehitatakse seal erinevaid raudteeliikluses kasutatavaid vahendeid. Üle 150 aasta tegutsenud Läti tähtsamate hulka kuuluv tööstusettevõte kuulub Skinest Grupi kaudu Eesti ettevõtjale Oleg Ossinovskile.

Foto: DLRR

TÖÖSTUS

Arvi Jõers:

ettevõtteid huvitab töötav tehnoloogia, mitte lihtsalt patent Iduettevõte Gearbox Biosciences arendab uudset tehnoloogiat, mis võimaldab toota tööstusliku biotehnoloogia abil valke ilma antibiootikume kasutamata. Nelja aastaga on teaduslikust uurimisprojektist välja kasvanud kahe patenditaotlusega kaitstud tehnoloogia ja nüüd kaasas ettevõte pool miljonit eurot.

Tekst: Sigrid Aunap Firma loodavat tehnoloogiat saab kasutada näiteks diabeediravimi insuliini tootmiseks. Seda pole ilma elusrakkudeta võimalik teha ja klassikaliselt kasutatakse sel puhul suures koguses antibiootikume. Uus lähenemine võimaldab aga antibiootikumidest loobuda ja suurendada sealjuures tootmise efektiivsust.

Järgneb intervjuu ettevõtte Gearbox Biosciences tegevjuhi ja kaasasutaja Arvi Jõersiga.

Palun kirjeldage ettevõtte kujunemisprotsessi. Kuidas üldse tekkis idee ja huvi valdkonna vastu?

Gearbox Biosciences kasvas välja teaduslikust uurimistööst, mida tegime, olles Tartu Ülikooli teadlased.

Kõigepealt olid alusuuringud, mille seos praktilise rakendatavusega oli vaid teoreetiline. Tegime katseid puhtalt uudishimust, et kas niimoodi on üldse võimalik bakteritega teha. Tuli välja, et on ja et võib-olla on sellel ka praktiline väärtus. Hakkasime Tartu Ülikooli kaudu patenti taotlema. Naljaga pooleks võib öelda, et alguses oli meil selline ettekujutus, et nüüd on meil patenditaotlus olemas ja rohkem polegi vaja pingutada – keegi ostab meilt patendi ära ning me saame rikkaks. Nii muidugi ei läinud, sest ettevõtteid huvitab töötav tehnoloogia,

TÖÖSTUS

Ettevõtte Gearbox Biosciences tegevjuht ja kaasasutaja Arvi Jõers Startup Dayl. Foto: Kiur Kaasik

mitte lihtsalt patent. Saime aru, et ega keegi teine seda edasi arenda, kui meie seda ei tee. Nii tekkiski arusaam, et tuleb ise asutada ettevõte ja selle kaudu hakata tehnoloogiat toote poole lükkama.

Biotehnoloogia kui valdkond oli meile tuttav, sest kõik asutajad on doktorikraadiga erialainimesed. Küll aga olime me siiani valdavalt kokku puutunud akadeemilise poolega.

Tuleb palju juurde õppida, aga valdkond pole meile võõras.

Kas saate oma tootmisprotsessi lähemalt tutvustada?

Tootmisprotsess tööstuslikus biotehnoloogias on sarnane õlle tegemisega: võetakse üks suur „tünn“ – bioreaktor – ja pannakse see täis vett ning toitaineid, mida mikroobid armastavad. Õlletegemisel on selleks mikroobiks pärm.

Meie kasutame baktereid, aga laias laastus on protsess samasugune. Seejärel pannakse bioreaktorisse mikroobid, kes hakkavad seal kasvama ja paljunema ning ühtlasi

TÖÖSTUS

tootma seda ainet, mida meil vaja on. Õlletegemise korral on selleks eelkõige etanool, aga meie bakterid toodavad mitmesuguseid valke. Kui toitained on otsas, on protsess lõppenud ja jääb üle veel tehtud produkt kokku koguda.

Valkude korral tuleb need veel ka puhastada, nii et lõpuks on meil käes see üks konkreetne meile vajalik valk, ja kõik teised valgud on eemaldatud.

Siinkohal tuleb täpsustada, et me ei räägi sellisest valkude segust, mida pärast jõusaalis käimist manustatakse, vaid konkreetset funktsiooni täitvatest valkudest.

Valgud võivad olla ravimid, näiteks insuliin, aga valke on ka tavalistes igapäevastes toodetes, nagu näiteks riiete pesemisel kasutatavad pesugeelid.

Kus seda tehnoloogiat kasutada saab ja kes on teie peamised kliendid?

Traditsiooniliselt on bakterite abiga valkude tootmisel vaja olnud protsessile lisada ka antibiootikume. Sellel on tehnilised põhjused ja kui antibiootikume mitte panna, kaotavad bakterid üsna ruttu võime seda meid huvitavat valku toota.

Antibiootikumide lisamine tekitab aga tootjatele hulgaliselt lisaprobleeme. Pärast protsessi lõppu tuleb olla kindel, et lõpptootest antibiootikumid kindlasti eemaldatakse – eriti ranged nõuded on valkudele, mida kasutatakse biomeditsiinis ja toidutööstuses. Jäätmekäitlus on oluliselt kulukam, sest antibiootikumid tuleb hävitada, neid ei tohi niisama veepuhastussüsteemi lasta. Lisaks veel

Gearbox Biosciencesi meeskond. Foto: Villu Kasari

see, et igasugune antibiootikumide kasutamine suurendab ohtu, et hakkavad levima antibiootikumiresistentsed haigusetekitajad, mis enam ravile ei allu.

Meie tehnoloogia võimaldab kogu tootmisprotsessi läbi viia antibiootikume kasutamata. Oleme välja töötanud erilised bakterid, mis ei vaja antibiootikume, aga toodavad valke endiselt kõrge efektiivsusega. Seega vähendab tehnoloogia oluliselt ohtlike jäätmete tekkimist.

Meie peamisteks klientideks on biotehnoloogia ettevõtted, kes juba toodavad valke ja tahavad nüüd

TÖÖSTUSSEADMETE KOKKUOST JA LIKVIDEERIMINE Automation Help OÜ ostab: • tööstus-, poolautomaat-, täisautomaatseadmeid ja roboteid • tööstuslike masinate ja seadmete varuosasid • projekti- ja tootmisjääke • laojääke ja varuosasid • inventuuri ülejääke ja mahakantud materjali Ostame vanu, uusi, katkiseid, lõpetamata masinaid ja seadmeid ning tootmisliine.

Konfidentsiaalsed masinad ja seadmed utiliseeritakse akti alusel.

Automation Help OÜ | tel 513 1999 | info@automationhelp.ee

www.automationhelp.ee

TÖÖSTUS ­ ntibiootikumide kasutamisest loobuda. Meie tehnoa loogia kasutuselevõtt võimaldab neil selgelt kulusid kokku hoida.

Kaasasite ligi pool miljonit eurot – mida see teie jaoks tähendab ja kuidas plaanite seda summat kasutada?

See on kindlasti kvaliteedimärk. Ega selliseid investeeringuid niisama tehta – sellele eelnes investoritepoolne põhjalik analüüs, seda nii tehnoloogia, äriplaani kui ka meeskonna koha pealt. Investorid helistasid meie klientidele ja uurisid nende käest, mida nemad meie tehnoloogiast arvavad. Kindlasti aitas kaasa ka Tartu Ülikooli poolne tugi – see on samuti kvaliteedimärk, et ülikool meisse meie tehnoloogia patenteerimise kaudu panustas.

Kaasatud rahaga plaanime jõuda esimese kümmekonna kliendini ja leida selle niši, kus meie tehnoloogia annab kõige suurema efekti kliendi jaoks. Jätkame ka tehnoloogia arendamist ja uute funktsioonide lisamist.

Kas nii spetsiifilises valdkonnas on koostööpartnereid, kliente ja mõttekaaslasi kerge leida?

Maailma mastaabis on biotehnoloogia suur ala ja potentsiaalseid koostööpartnereid palju. Eestis on biotehnoloogiale pigem vähe tähelepanu pööratud, aga see on muutumas. On märgiline, et äsja valiti Eesti parimaks ettevõtteks aastal 2023 kohalik biotehnoloogia lipulaev Icosagen Cell Factory! Selle üle on ainult hea

meel ja kindlasti aitab see biotehnoloogia nähtavust Eestis tõsta.

Kohalikus investorkogukonnas on biotehnoloogia pigem eksootiline nähtus ja investeeringuid siiani vähevõitu. Nüüd, kus esimesed julged on otsa lahti teinud, tulevad loodetavasti kaasa ka järgmised. Sellised ettevõtted nagu Nanordica Medical, Äio ja Gearbox Bioscience on olnud pioneeri rollis, loodetavasti on järgmistel juba lihtsam seletada, millega nad tegelevad.

Millised on ettevõtte tulevikuplaanid?

Meie platvormtehnoloogia, mis on kaitstud kahe patendi­ taotlusega, võimaldab meil bakteritega manipuleerida fundamentaalselt uuel viisil. Antibiootikumivaba valkude tootmine on vaid üks rakendus, mida sellele n-ö peale ehitada saab. Praegu on meie äriarendus fookustatud sellele, aga pikemas perspektiivis plaanime samale platvormtehnoloogiale luua ka uusi rakendusi.

Taust Ettevõtte Gearbox Biosciences asutajad on Arvi Jõers, Marje Kasari ja Villu Kasari, kes on kõik Tartu Ülikooli teadlased ning ettevõttes arendatava tehnoloogia leiutajad.

Investorirühm Specialist VC juhtimisel paigutas koos UniTartu Venturesiga teadlaste asutatud ettevõttesse Gearbox Biosciences 380 000 eurot. Koos grantidega on kogurahastuse maht üle poole miljoni euro.

KOGEMUS LOEB

Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine Hoonete ehitus Projekteerimis- ja ehitustöövõtt Kinnisvaraarendus

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

ehitustrust.ee

SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER