Talvitaja 2018/2019

Talvitaja Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

2018 2019

UUS TUUBILIUTORU Tervise Paradiisi veekeskuses

Tule proovi järele!

Tervise Paradiis spaa-hotell & veekeskus Side 14, Pärnu / tel 44 51666 www.terviseparadiis.ee

TALVINE EESTI Kas sa tead: • millises kirikus asub Harjumaa üks vanimaid kirikukelli; • millises kirikus asub Eesti ainuke kiviskulptuurkantsel; • milline kirik on Eesti suurim ühelööviline; • millises kirikus on erandlikult pöördraamis kaks altarimaali; • millise kiriku pikihoones puudub sissepääs kantslisse; • millise kiriku sisustusse kuulub vanim Gotlandi-pärase kujundusega ristimiskivi; • millisesse kirikaeda on maetud tuntud maastikumaalija Carl von Kügelgeni perekond; • millise koguduse preestrina teenis Eesti vabariigi presidendi Konstantin Pätsi vanem vend; • millise kirikaia muistiseid peetakse Eesti vanimateks hauatähisteks; • milline Eesti kirik on ainsana Püha Lambertuse kaitse all; • millist pühakoda taheti ühel ajahetkel maatasa lammutada.

Kõigile neile küsimustele leiad vastuse nende kaante vahelt. Lisaks saad põhjaliku ülevaate talvistest kultuurisündmustest üle Eesti.

Kultuurisündmused on 4. detsembri seisuga.

Hilisemate muudatuste eest toimetus ei vastuta.

Allikad: piletilevi.ee, kultuurikava.ee, kultuur. info ja omavalitsuste koduleheküljed.

Fotod: Ekspress Meedia, Shutterstock, Pexels

SISUKORD Talvetoidud ja -joogid Talvine esmaabi Harjumaa ja Tallinna talv Hiiumaa talv Ida-Virumaa talv Järvamaa talv Jõgevamaa talv Läänemaa talv Lääne-Virumaa talv Põlvamaa talv Pärnumaa talv Raplamaa talv Saaremaa talv Tartumaa talv Valgamaa talv Viljandimaa talv Võrumaa talv

4 10 14 27 31 34 38 42 46 50 53 57 59 62 70 74 80

Talvitaja 2018/2019 Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Reklaam: Maksim Hrustaljov Trükk: Printall Talvitaja 2018/2019

3

EHE JA EESTIMAINE Foto: Rauno Volmar

Jõuluõhtul ja aasta viimasel päeval ei peaks pidulaual domineerima võõrapärased road ja ülipeened maitsed. Siin on huvitav, lihtne ja veidi teistsugune valik kogu Eestist.

PÕHJA- JA IDA-EESTI HERNE-KARTULIPUDER PRAETUD SUITSURIBIGA Neljale Vaja läheb:

• • • • •

2 dl kuivatatud herneid 2 suurt kartulit vett soola veidi võid või rõõska koort

Lisand:

• 1 keskmine mugulsibul • 100 g sea suitsuribiliha • kaunistuseks punevõrseid Tee nii: Leota herned. Pane herned koos leotusveega keema ja pane kõige peale kartuliviilud. Keeda kartulid ja herned pehmeks ning tambi pudrunuiaga pudruks. Lisa rõõska koort või võid. Maitsesta soolaga. Serveeri praetud sibula ja suitsuribiribadega. Kaunista punevõrsetega.

Suvitaja lemmikretseptid

KAMAVAHT ASTELPAJU-MEEKASTMEGA Neljale Vaja läheb:

LÕUNA-EESTI JA SETUMAA

• 28 väikest vahvlit või väikeseid õhukesi poeküpsiseid (kaeraküpsiseid) • 2 dl 35% rõõska koort • 200 g mascarpone’t • 2 sl suhkrut • 2 sl kamajahu • 50 g astelpajumarju • 50 g mett • kaunistamiseks tuhksuhkrut, kakaod, jõhvikaid

SOE SEENESALAT

Tee nii: Vahusta rõõsk koor toorjuustu ja suhkruga pehmeks vahuks. Sega juurde eelnevalt röstitud kamajahu.

Tõsta vaht serveerimiseni külmikusse.

Kastmeks suru astelpajumarjad läbi sõela ja sega mahl meega.

Aseta taldrikule vaheldumisi küpsised või vahvlid ja kamavaht. Kaunista kastme, jõhvikate ning kakao ja tuhksuhkruga.

4

Talvitaja 2018/2019

Vaja läheb:

• • • • • • • • •

300 g kupatatud metsaseeni 350 g tomatit 200 g sibulat 100 g toiduõli 180 g porgandit 1 sl suhkrut 1 sl soola 1sl äädikat tilli

Tee nii: Tükelda seened ja tomat. Lõika porgand ja sibul ribadeks. Kuumuta õli, lisa porgand ja sibul. Hauta pehmeks. Lisa seened, tomat ja maitseained. Hauta segu 20–25 min tasasel tulel. Sobib nii supi valmistamiseks kui ka sooja salatina kartuli kõrvale.

LÄÄNE-EESTI JA SAARED SEENE-KADAKAMARJAKASTE Vaja läheb:

• • • • • • • •

PORGANDID MEEGA Vaja läheb:

• • • • • •

8 keskmise suurusega porgandit ¾ kl vett ¾ tl soola (maitse järgi) 3 sl võid 3 sl mett 1 sl lauaäädikat

Tee nii: Lõika porgandid pikuti sõrmepaksusteks tükkideks ja pane keema soolasesse vette. Keeda peaaegu pehmeks (12–15 min). Tõsta vaagnale või pannile. Sega teised toiduained ja tõsta lusikaga porganditele. Küpseta 30 min 175–180 ˚C juures.

300 g kuuseriisikaid või muid söögiseeni 100 g sibulat 30 g võid 2 sl jahu 0,5 l seenepuljongit 250 g hapukoort 1 tl kadakamarju 5 cl džinni

Tee nii: Tükelda värsked/kupatatud seened, haki sibul. Kuumuta võis, kuni sibul muutub klaasjaks. Purusta kadakamarjad uhmris ja lisa segule. Raputa pannile jahu ja kuumuta läbi. Lisa vähehaaval seenepuljong ja sega ühtlaseks.

Lõpus sega sisse hapukoor ja džinn. Kuumuta keemiseni. Tõsta taldrikule kaalikatampi ja lisa seenekaste. Lõika juurde seafileest paksemad viilud ja aseta kastmele.

KALASÜLT Vaja läheb:

• 500 g ahvenaid • soola, must terapipart, loorberilehti Tee nii: Pese soomustest puhastatud kalad jooksva vee all.

Tõsta potti ja vala peale nii palju vett, et see kataks kalad. Riisu vaht ja lisa maitseained. Soovi korral lisa peenestatud sibulat. Vala kaussidesse ja lase tarduda.

Suvitaja lemmikretseptid

Allikas: www.eestitoit.ee

6

Talvitaja 2018/2019

OMA PÕRSA LIHAPOODIDES VÄRSKE EESTIMAINE SEALIHA VAJANGU PEREFARMIST Oma Põrsast leiad kõik vajaliku

JÕULULAUALE:

maitsva seaprae, süldi- ja pasteedimaterjali, hõrgud Ühistu Eesti Lihatööstuse singid ja verivorstid, Reti talu marineeritud kurgid, kõrvitsad ja peedid.

KÜLASTA MEIE LIHAPOODE:

Tallinnas Balti jaama turul, Mustamäe ja Nõmme turul Tabasalus Klooga mnt 5a Rakveres Vaala keskuses

www.omaporsas.ee

HÕÕGVEIN BRÄNDIGA

KUUM PIIMAJOOK INGVERIGA

Vaja läheb:

Vaja läheb:

• • • • • • • •

• 3 dl piima • 2 sl mett • 0,5 tl jahvatatud ingverit

1 pudel punast veini 12 suhkrutükki 6 nelgitera (võid panna pooleks vürtsiteradega) 600 ml keedetud vett pool veinipokaali täit brändit väike klaas apelsini-Curacaod purustatud muskaatpähklit apelsini- või õunakuubikuid

Tee nii:

Suvitaja lemmikretseptid

Vala vein suurde kastrulisse, lisa suhkur ja nelgiterad. Kuumuta keemiseni. Lisa Curacao, brändi ja keedetud vesi. Kuumuta veel.

Vala jook kohe klaasidesse ja kaunista pähklipuruga. Lisa apelsini- või õunakuubikuid.

Tee nii:

Kuumuta piim. Maitsesta mee ja ingveriga. Vahusta kuum piim saumikseri või vispliga.

Vala saadud segu klaasi. Puista peale kakaopulbrit või jahvatatud kaneeli. ÕUNANAPS Vaja läheb:

• • • •

hapukaid, mahlakaid õunu 70 cl viina või brändit 1 sl aniisi (tervete tükkidena) 2 tk tükksuhkrut

KOHVIKOKTEIL LIKÖÖRIGA

Tee nii:

Ühe kokteili tarvis läheb vaja:

Pese õunad, eemalda varred ja plekilised kohad.

Lõika õunad õhukesteks viiludeks ja aseta koos aniisiga purki. Vala õuntele peale viin (või brändi), kuid kontrolli, et ubinad oleks üleni kaetud.

Lase neli nädalat seista.

Vala naps läbi sõela pudelisse. Lisa tükksuhkur. Loksuta pudeli sisu, kuni suhkur on lahustunud. Parema maitse saamiseks lase joogil mõni kuu seista ja laagerduda.

• • • • •

1 klaas piima 1 tl lahustuvat kohvi 1 muna 3 tl suhkrut 50 ml kohvilikööri

Tee nii:

Vahusta muna suhkruga, lisa lahustuv kohv ja kuum piim. Jahuta 20 minutit, vahusta. Lisa liköör.

Vala kokteil kõrgesse klaasi, lisa kaks jääkuubikut.

NB! TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

8

Talvitaja 2018/2019

Külmetushaiguste ravis kehtivad kuldsed tõed

Ä

gedaid ülemiste hingamisteede haiguseid põhjustavad viirused – raku sisse tungivad ja seal paljunevad parasiidid. Külmetust põhjustavaid viirusi on üle 200, sagedamini esinevaid siiski mõnevõrra vähem.

MILLINE ON RAVI? Antibiootikumid viirustele ei mõju. Need saavad hävitada vaid baktereid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda. Seega ei saa loota heale ja kangele ravimile, mis hävitab kiiresti viiruse ja parandab kärmelt halba enesetunnet.

Külmetushaiguste ravis kehtivad kuldsed tõed – käi arsti juures, puhka, joo palju vedelikku.

Viirustevastase võitlusega peab organism ise hakkama saama. Immuunsüsteemi toetamiseks kasuta taimeteesid või taimseid preparaate ja turguta organismi tsinki või C-vitamiini sisaldavate ravimitega. Mahlu ära väga palju joo, neis sisalduv liigne suhkur muudab immuunsüsteemi laisaks.

Esmaabi

NOHU Nohuravi eesmärk on, et eritis pääseks ninast välja ja õhk pääseks ninna. Viirusliku nohu korral pole põletik ainult nina limaskestas, vaid ka kõrvalkoobastes (tüsistuste parimad kohad). Viirusliku nohu puhul on nina ja kõrvalkoobaste limaskestade seinad turses. Õhu ligipääsuks vajalike avauste lahti hoidmiseks kasuta nohutilku, -salvi, -tablette. Kui liialdad nohutilkadega, kaob turse korraks ja tuleb kohe tagasi. Põskedele pane sooje soolamähiseid. Õige on nuusata ühte ninapoolt korraga. Ära nuuska tugeva jõuga, sest nii satub eritis kõrvadesse.

KÖHA Köha peab ravima. Kui kurku katab sitke röga, on selle all limaskestas põletik ja köha jääb kestma.

Limaskest saab paranema hakata, kui kasutad röga vedeldavaid ravimeid. Kuiva köha vastu saad apteegist rögalahtistavaid rohtusid ja piinava köha vastu köha vaigistavaid rohtusid. Rahvamedit10

Talvitaja 2018/2019

Foto: Shutterstock

siinist sobivad ravimteed, sooda-, kartulikeedu- ja kummeliaur.

KURGUVALU JA NEELUPÕLETIK Kurguvalu vastu on hea abinõu kuristamine – teelusikatäis soola klaasi vee kohta.

Neelupõletik algab enamasti nohuga, kuid võib olla ajendatud ka kroonilisest nohust. Kaasneda võib palavik, neelamine muutub valusaks, kurgunibu ja neelulimaskest hakkavad punetama.

Kurgumandlite põletiku eelsoodumus on enamasti külmetus. Haiguse krooniliseks muutumine võib tekitada reumat ja neerupõletikku, seepärast tuleb see korralikult välja ravida.

Kui ka raskemail juhtudel kasutatakse põhiravimina arsti välja kirjutatud rohtusid, siis lõpliku tervenemise tagavad enamasti siiski ravimtaimed.

PANE VIIRUSTELE VASTU: Karasta end aasta läbi, viibi värskes õhus. Suvel uju, riietu vastavalt ilmale.

Kui algab pime aeg, kosuta end puu- ja juurviljade või polüvitamiinidega. Viirusepuhangu ajal tarvita palju sidrunit või C-vitamiini. Kevade poole ei tasu loota ainult puuviljadele, sest säilitamisel kipuvad vitamiinid kaotsi minema.

Sügiseti vaktsineeri end gripi vastu.

Viirusepuhangu ajal pese tihti käsi ja pea kinni teistest hügieeninõuetest.

Allikas: Linnamõisa perearstikeskus, www.inimene.ee

Enamasti kukutakse käte peale või küljele

K

õige suuremad ohud varitsevad meid liivatamata ja korrastamata teedel, kui maas on värske lumi ja selle all ohtlik kiilasjää.

Enamasti kukutakse käte peale või küljele. Tulemuseks võivad olla kergemad traumad: verevalumid või marrastused. Marrastuste ja sinikatega saadakse üldjuhul ise hakkama. Aseta vigastatud kohale külm kompress ja anna jäsemele või viga saanud piirkonnale puhkust. Igaks juhuks pöördu arsti poole, kes vaatab viga saanud koha üle ja annab vajadusel nõu, kuidas probleemiga edasi tegeleda.

Tõsisema kukkumise tagajärjeks võivad olla luumurrud. Sellisel juhul on traumatoloogi konsultatsioon hädavajalik. Lihtsaim võimalus on pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, kust saab abi ööpäev läbi.

PEATRAUMA Libedaga kukkudes on üsna tavaline, et vigastada saab peapiirkond. Tegemist võib olla kerge peapõrutuse või tõsisema vigastusega – peaaju vigastusega. Üsna sageli jääb peatrauma katkise käe või jala taustal tagaplaanile.

Esmaabi

Millised on kaebused peatrauma puhul?

Peatrauma järel võivad esineda teadvusekaotus või segasusseisund. Raskema peatrauma puhul tekib talumatu peavalu, esineda võib iiveldust-oksendamist. Kõrvadest ja ninast võib joosta verd. Selliste kaebuste esinemisel tuleb kutsuda kohe kiirabi.

LUUMURRUD Ülajäsememurdudest on kõige sagedasem kodarluumurd. Ravi sõltub murru iseloomust, patsiendi vanusest ja üldtervislikust seisundist. Enamasti rakendatakse konservatiivset ravi – kipslahas 6–8 nädalaks.

Sageduselt teine on reieluukaela murd. See on tavapärasem eakamate puhul, kelle luukvaliteet on kehvem. Kukutakse küljele või selili. Enamasti ei saa inimene pärast kukkumist ise püsti tõusta ja end liigutada. Sestap peaks kõik eakad pimedal 12

Talvitaja 2018/2019

ja libedal ajal liikudes mobiiltelefoni kaela riputama – taskusse jäänud telefoni on raske külje alla jäänud taskust välja õngitseda.

Ravi on enamasti operatiivne. Pärast operatsiooni ollakse haiglaravil ja pärast seda kasutatakse liikumisel abivahendit 6–8 nädalat.

KUIDAS AIDATA? Kutsu kiirabi numbrilt 112 ja alusta kohe kannatanu abistamist. Tuntud esmaabivõtted ja teadmised on äärmiselt vajalikud.

Proovi esiteks kannatanuga ühendust saada: hüüa valjult, pigista kõrvalestast või rangluust. Kui kannatanu ei reageeri (teadvusekaotus, alkoholijoove), keera ta stabiilsesse külgasendisse. Vajalikke õpetussõnu ja tegutsemisjuhiseid saab ka numbrilt 112, kuni kiirabi kohale jõuab.

Kui pärast traumat on tekkinud verejooks, tuleb haav kõvasti kinni katta. Kasuta käepäraseid puhtaid riideesemeid. Kõige olulisem on verejooks peatada ja kiirabi kutsuda.

Kui tegemist on luumurruga, leia viga saanud kehaosale mugav asend, kus kannatanu ei tunne valu. Võimalusel tee toetav lahas vigastatud jäsemel. Oluline on jällegi kutsuda kiirabi või pöörduda koos kannatanuga traumapunkti.

OLULISED SOOVITUSED Eakad peaks vältima liikumist pimedal ajal ja korrastamata teedel. Eriti kehtib see soovitus eakatele. Liikumise tempo peaks olema ühtlane, kanna ilmastikule vastavaid jalanõusid. Ära kasuta sileda tallaga jalanõusid, vaid krobelise või roomiktallaga jalanõusid. Abi on ogadega kaetud lisataldadest ja terava otsaga jalutuskepist.

Kui õnnetus on juhtunud: • kutsu abi numbrilt 112; • säilita rahu, kainet ning selget mõtlemist, et saaksid ennast ja teisi aidata.

Allikas: traumatoloog Janno Atna

Tallinn ja Harjumaa

Viis parimat puhkamisvõimalust • Seiklusmatkad Jägala joa juures • Harjumaa lossid ja mõisad • Ajaloolised tuletornid • Matk Muula mäel • Ratsutamine

Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik Foto: Siim Lõvi

Turismiinfo Tallinna turismiinfokeskus Niguliste 2, Tallinn, tel +372 645 7777 Vaata lisaks: www.visittallinn.ee, www.visitharju.ee

S

ee on üks Eesti vanemaid kirikuid. Puust algkirik seisis Jõelähtmel juba 1220ndatel ning ehitati arvatavasti esimeste pühakodade seas Harju- ja Virumaal. Kirjalikes allikates mainitakse Jõelähtme kirikut esmakordselt 1241. aastal ja pühakoda ehitati muistse Repeli kihelkonna keskele. Hiljem sai sellest Jõelähtme kirikukihelkond. Ütlus „kirik keset küla” peab selle jumalakoja puhul paika, sest kirik jäi suuremate külade vahele ja oli kättesaadav kõigile kihelkonna elanikele.

Harjumaa

Sellist Jõelähtme kirikut, nagu meie teame, ei olnud enne 1912. aastat. Õigemini ei olnud vägevat sihvakat läänetorni. Vanal fotol on Jõelähtme kirik madala haritorniga, mis ehitati Liivi sõja järel. Muide, selles kirikus asub Harjumaa üks vanimaid kirikukelli.

Räägitakse, et Jõelähtme kirik on korraga kolme õpetaja hoole all. Eesti Kirjandusmuuseumi tallele pandud lugu on selline: „Jõelähtme kiriku parandamise ajal vedanud üks töölistest teistega kihla, et ööseks altarile magama heidab. Õhtul teinud teised temale altarile aseme. Mees heidanud magama. Öösil tulnud kolm kirikuõpetajat kiriku. Üks nendest olnud selle kiriku õpetaja. Käskinud meest ära minna.

Mees ei läinud. Õpetaja peksnud mehe raudvitsadega läbi. Hommikul mees õpetaja juure. Õpetaja ei teadnud öisest sündmusest midagi, seletanud, et kiriku peale vanne olevat pandud. Kolm õpetajat pidavat teda valvama: üks kes elab ja kahe eelmise õpetaja vaimud. Nõnda kestvat see põlvest põlve.”

Huvitav! Renessanss-stiilis kantsel pärineb aastast 1639 ja barokkaltar aastast 1670. Uute vitraažakende autor on kunstnik Andrei Lobanov.

Allikas: EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus 14

Talvitaja 2018/2019

DETSEMBER 12.–14. detsember • Etendus „Vürst ja tantsijanna ehk Klaasist mälu” kl 19 Keila-Joa loss 12.–16. detsember • Vanamõisa jõulumaa 13. detsember • Liis Lemsalu duo kl 19 Alavere rahvamaja 14. detsember • Marko Matvere ja Jassi Zahharov „Jõuluooper” kl 19 Viimsi Püha Jaakobi kirik • Käsikellade ansambel Campanelli jõulukontsert kl 19 Viimsi huvikeskus 15. detsember • Liipa talu jõulumaa kl 10 • Ööjõulumaa kl 16 Vanamõisa vabaõhukeskus • Rolf Roosalu & Tiit Kikas „Helgus” kl 19 Viimsi Püha Jaakobi kirik 16. detsember • Kontsert „Armastuse lugu” kl 17 Keila-Joa loss • „Käbid & Kännud” – Ivo Linna, Robert Linna, Antti Kammiste ja Eric Kammiste kl 19 Laitse Graniitvilla 18. detsember • Jõululugu „Jõuluvanaks saamise saladus” kl 11 Kehra rahvamaja • „Käbid & Kännud” – Ivo Linna, Robert Linna, Antti Kammiste ja Eric Kammiste kl 19 Aruküla rahvamaja • Jõulukõla kontsert kl 19 Viimsi Püha Jaakobi kirik

19. detsember • Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontsert „O’ Holy Night/Püha öö” kl 19 Virla siidrifarm 20. detsember • Inga ja Toomas Lunge kontsert „Kingitus” kl 19 Keila kultuurikeskus • Maarja-Liis Ilus, Ott Lepland & Noorkuu – jõulukontsert kl 19 Laitse Graniitvilla • „Ko topa ana – On aeg” Siiri Sisask ja Uku Masing kl 19 Lilleoru keskus 21. detsember • Kontsert „Valgrega”, solist Kärt Tomingas kl 18 Riisipere kultuurimaja 22. detsember • Lauri Saatpalu ja Jaan Sööt „Olemise tahumatu kergus” kl 19 Laitse Graniitvilla 23. detsember • Aastalõpu tähed – Ines & Karl-Erik Taukar kl 19 Virla Siidrifarm • Sissi jõulud isaga – Dave ja Sissi Bentoni jõulukontsert kl 19 Viimsi kirik 25. detsember • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 19 Laitse Graniitvilla 28. detsember • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 19 Aruküla rahvamaja • Tõnis Mägi & Siiri Sisask „Talveöö” kl 19 Laitse Graniitvilla • Orthodox Singersi jõuluootuse kontsert kl 19 Saue kristlik vabakogudus Talvitaja 2018/2019 15

Harjumaa

Üritused

30. detsember • Orthodox Singersi jõuluootuse kontsert kl 17 Keila-Joa loss • Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontsert „O’ Holy Night/Püha öö” kl 19 Laitse Graniitvilla 31. detsember • Aastavahetuspidu kl 17 Nelijärve puhkekeskus • Aastavahetuspidu kl 20 Laulasmaa spaa • Ostap Benderi uusaasta seiklused Viimsi Talveaias

JAANUAR

Harjumaa

6. jaanuar • Orthodox Singersi jõuluootuse kontsert kl 15 Keila-Joa loss • Kontsert „Perejõulud” kl 18 Kõltsu mõis 13. jaanuar • Kontsert „Armastuse lugu” kl 17 Keila-Joa loss • Etendus „Avameelselt abielust ehk Peatükid, mis me omal ajal vahele jätsime” kl 19 Kiili rahvamaja 19. jaanuar • „Krunks More” kl 18 Turba kultuurimaja 20. jaanuar • Helin-Mari Arder kl 17 Keila-Joa loss 21. jaanuar • Etendus „Sipsik” kl 11 Keila kultuurikeskus • Etendus „Antigone New Yorgis” kl 19 Keila kultuurikeskus 25. jaanuar • Etendus „Antigone New Yorgis” kl 19 Viimsi huvikeskus • Etendus „Hotell California” kl 19 Jõelähtme rahvamaja

16

Talvitaja 2018/2019

Kas teadsid, et: • Eesti maalilisimad veekukkumised asuvad Harjumaal. Keila-Joa ning Jägala juga muutuvad talve tulles kui nõiduslikeks jääpitsi mähkunud võlulossideks.

• Harjumaal asuvad Eesti kümne pikima jõe hulka kuuluvad Keila (116 km) ja Pirita (105 km).

• Siit leiad Eesti tuntuimad karstialad Kostivere ja Tuhala.

• Harju maakonda jääb u 75 meresaart, millest suurimad on Naissaar, Suur- ja Väike-Pakri ning Prangli.

• Just siit leiad Eestimaa Šveitsi (Kõrvemaa), kus maalilised vallseljakud ja soostunud orud koos loendamatute järvesilmadega pakuvad tegutsemist ka talvel. Kõrgeim on Orgimägi (98,6 m).

• Harjumaal asuvad Baltimaade suurim hiidrahn Muuga Kabelikivi ja kolmandat kohta hoidev Juminda Majakivi.

• Harjumaad läbiv ja uhkeid vaateid pakkuv Balti klint kui ürglooduse monument on esitatud kandidaadina UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Allikas: www.visitharju.ee

Aleksander Nevski katedraal

3

Harjumaa

0. aprillil aastal 1900 kõlas Tallinnas esimest korda vastvalminud õigeusu katedraali üheteistkümne kella helin. Toompeal kõrguv pühakoda valmis ülevenemaalise korjanduse abil küllalt kiiresti – seitsme aasta jooksul. Tänini hästi säilinud kunstimälestise pühakoja ehitamisel ei hoitud kokku raha ega materjale. Kiriku kuplid kattis lehtkullaga Peterburi kullassepp, väidetavalt seoti isegi vundamendikivid sulatina seguga. 27 tonni kaaluvad kirikukellad toodi kohale otse Venemaalt, nagu ka tänini kirikut ehtivad mosaiikpannood, mis transporditi valmis kujul raudteed pidi Peterburist.

Nevski kuppelkiriku ehitamine Toompea lossi endise iluaia kohale tekitas juba ehitusaastatel üldsuse hulgas paksu pahameelt. Üks Eesti esimesi kutselisi arhitekte Karl Burman märkis, et pühakoja silmatorkav asukoht valiti tsaariajal teadlikult, sest „katedraal paistab kaugele üle me-

18

Talvitaja 2018/2019

re ja maa oma koguga ja hiilgavate kuplite säraga”. Leiti veel, et kuldkuplid ei sobi kuidagi Tallinna kui vana hansalinna arhitektuuriga, liiati riigikogu hoone vastas. Samuti polnud meeltmööda, et kirikuhoone ummistas kogu lossiesise avara platsi ja varjas vähimagi vaate lossiplatsi idaküljel, Pika jala nurgal seisvale riigivanema majale. Nii hakatigi 1929. aastal pidama plaani katedraal lammutada. Õnneks ei jõutud tegudeni.

Huvitav! Poleemika pühakoja ümber sai isemoodi lahenduse 1936. aastal, kui riigivanem Konstantin Pätsi vend, õigeusukiriku ülempreester Nikolai Päts siirdus koos oma eesti kogudusega Ahtri tänava Tallinna püha Siimeoni kirikust Nevski katedraali.

Allikas: ajaloolane Kalmar Ulm Foto: Teet Malsroos

Üritused TALLINN DETSEMBER

Harjumaa

12. detsember • Etendus „Sina ja mina ja meie” kl 19 Vaba Lava teatrikeskus • Lasteetendus „Nagu esimene ingel” kl 18 Salme kultuurikeskus • Gustav Ernesaks 110 kl 19 Estonia kontserdisaal • Tanja & Mikk Saar kl 19 restoran Maikrahv 12.–14. detsember • Lasteetendus „Nikolaus ja apelsinid” Hopneri majas 12.–15. detsember • X teatrifestival „Talveöö unenägu” 12.–16. detsember • Etendus „Elias maa pealt” NUKU teatris 12.–30. detsember • Näitus „Pühad käsikirjad” Eesti teatri- ja muusikamuuseumis 12.–31. detsember • Näitus „Isad ja pojad” Eesti loodusmuuseumis

20

Talvitaja 2018/2019

12. detsember – 19. jaanuar • Näitus „Anna sõna, mida mööda minna. Palvemeeleolud eesti luules ja kunstis” Eduard Vilde muuseumis 12. detsember – 3. veebruar • Näitus Marko Mäetamm, Rita Bozi, Ken Cameron „Üks kuu Kanadas” Tallinna Kunstihoones 12. detsember – 1. september • Näitus „Alguses olid … Köler ja Weizenberg” Kadrioru kunstimuuseumis 13. detsember • Hedvig Hansoni ja Uku Suviste jõulukontsert „Valguse ootel” kl 19 Metodisti kirik • Eesti Filharmoonia kammerkoor & Robert Jürjendal, Arve Henriksen (Norra) ja Madis Metsamart „Talvemaastikud” kl 19 Niguliste kirik • Giulia Farnese kl 19 Vene teater • Kaisa Selde & Mart Müürisepp „Baariteraapia” kl 19 restoran Maikrahv • Cradle of Filth (UK) kl 19 klubi Tapper 13.–14. detsember • Lastelavastus „Külmunud laulud” kl 12 Vene teater 14. detsember • Puhkpillisolistide gala kl 19 Estonia kontserdisaal • Mari Jürjens ja Riho Sibul „Hingedeaja laulud” kl 19 Kaarli kirik • Jõuludžäss: Dock in Absolute (Luxemburg) kl 19 Kumu auditoorium 14.–15. detsember • Krimikomöödia lastele „Pesukaru pesupäev” Von Glehni teater 14.–16. detsember • Kogupere jõulufestival – suur Tallinna jõululaat lauluväljakul 15. detsember • Etendus „Abielutunnistus” kl 17 Kumu auditoorium • Talendid kodus: Robert Traksmann ja Juha Kangas kl 18 Mustpeade Maja • Sepo Seemani monoetendus „Mees ja mootorratta õpik” kl 20 Von Glehni teater 15.–16. detsember • Jõuluküla Rocca Al Mare vabaõhumuuseumis 16. detsember • Disainiturg „Jõuluks koju” kl 11 Kultuurikatel • Jõulukontsert „Rõõmulaulud kõlagu” kl 15 Toomkirik • István Baráth (trompet), Kadri Ploompuu (orel) kl 17 Niguliste kirik • Tantsuetendus „Lumekuninganna” kl 17 Alexela kontserdimaja • Lossimuusika: jõulukontsert kl 18 Kadrioru loss • OMAtsirkuse etendus „Luba, et lendad” kl 18:30 OMAsaal

Harjumaa

17.–18. detsember • Etendus „Emmanuelle’i jälgedes” kl 19:30 Kanuti Gildi saal 18. detsember • Kontserdisari „Lõunamuusika”, ansambel Floridante kl 16 Estonia kontserdisaal • Annely Peebo, Karl Madis ja Karavan: „Talve võlumaa” kl 19 Kaarli kirik • Kaisa Selde & Mart Müürisepp „Baariteraapia” kl 19 restoran Maikrahv • Indrek Taalmaa parimad palad kl 19 Von Glehni teater 18.–19. detsember • Etnorokkmuusikal „Kullaketrajad” kl 11, 14 Salme kultuurikeskus • Lasteetendus „Kuhu kadus unejonniliiv?” kl 18 Salme kultuurikeskus 18.–22. detsember • Etendus „Elias maa pealt” NUKU teatris 19. detsember • Etendus „Susanna saladus” kl 18 Toompea muusikasalong • „Käbid & Kännud” – Ivo Linna, Robert Linna, Antti Kammiste ja Eric Kammiste kl 19 Vaba Lava teatrikeskus • Krimikomöödia lastele „Pesukaru pesupäev” kl 19 Von Glehni teater • Lastelaulude kontsert „Trikatrei” kl 19 Estonia kontserdisaal 19.–20. detsember • Etendus „Pilgatud pimedus” kl 18 rahvusraamatukogu teatrisaal • Lastelavastus „Külmunud laulud” kl 11, 14 Vene teater 20. detsember • ERSO sümfooniline lõuna 3: Kristiina Poska ja Mahler kl 13 Estonia kontserdisaal • Heategevuskontsert „Jõulumõtisklus” kl 18 Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirik • C-Jam ja Mikk Kaasik „Valged jõulud koos” kl 19 Jaani kirik • Jõulud Nigulistes: Maria Cherepanova kl 19 Niguliste kirik • The Soul Singers kl 19 Hopneri maja • Birgiti jõulukontsert kl 19 restoran Maikrahv • Etendus „Sätendav pimedus” kl 19 Vaba Lava teatrikeskus • 2 Quick Start kl 20 Saku suurhall • Käbid & Kännud: Leiburid, Remmelid, Tafenaud kl 20 Mustpeade Maja 20.–22. detsember • Etendus „Tahe” kl 19:30 Kanuti Gildi saal 21. detsember • Lastelavastus „Külmunud laulud” kl 11 Vene teater 22

Talvitaja 2018/2019

• Rahvusooperi jõulutervitus kl 18 Jaani kirik • Marko Matvere ja Jassi Zahharov „Jõuluooper” kl 19 Kaarli kirik • ERSO: Poska ja Mahler kl 19 Estonia kontserdisaal • Maria Maksakova kl 19 Alexela kontserdisaal 21.–22. detsember • OMAtsirkuse etendus „Luba, et lendad” kl 18:30 OMAsaal 22. detsember • Orelipooltund kl 12 Toomkirik • Etnorokkmuusikal „Kullaketrajad” kl 12, 15, 17 Salme kultuurikeskus • Hortus Musicus „In natali Domini” kl 16 Väravatorn • Kaminamuusika: „Tunne oma radu” kl 17 Vanalinna muusikamaja • Inga ja Toomas Lunge kontsert „Kingitus” kl 19 Nõmme kultuurikeskus • Sissi jõulud isaga – Dave ja Sissi Bentoni jõulukontsert kl 19 Kaarli kirik • Swingers, Tanja, Birgit, Jüri Pootsmann, Mikk Saar – „No tere talv!” kl 19 Alexela kontserdimaja • Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester, Risto Joost kl 19 Estonia kontserdisaal • Inga ja Toomas Lunge kontsert „Kingitus” kl 19 Nõmme kultuurikeskus • Anne Veski suur juubelisõu kl 19:30 Saku suurhall 23. detsember • „Uusaastaöö unenägu” kl 12 Alexela kontserdimaja • Lastelavastus „Külmunud laulud” kl 12 Vene teater • Rahvusmeeskoori pühadekontsert kl 15 Jaani kirik • Marko Matvere ja Jassi Zahharov „Jõuluooper” kl 18 Nõmme Rahu kirik • Maarja-Liis Ilus, Ott Lepland & Noorkuu – jõulukontsert kl 19 Kaarli kirik 25. detsember • Jõulupühakontsert kl 17 Toomkirik • Rolf Roosalu & Tiit Kikas „Helgus” kl 19 Kaarli kirik 26. detsember • Tallinna poistekoori jõulukontsert kl 15 Niguliste kirik • Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontsert „O’ Holy Night/Püha öö” kl 18 Jaani kirik • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 19 Kaarli kirik • Jõulujahutuskontsert „Leitud asjad”:Jarek Kasar, Jaan Pehk ja Mari Kalkun kl 19 Estonia kontserdisaal

Vanamõisa Jõulumaal on Ööjõulumaa Sel aastal väisab Vanamõisa Jõulumaad detsembri alguses grupikülastustega üle 4000 külastaja ning Jõulumaa kulminatsioo­ niks saab Ööjõulumaa, mis toimub 15. detsembril. Pole vaja karta, et see päriselt öösel toimub – programm kestab kella 16st kella 20ni. Ööjõulumaa märksõnadeks on tuli, valgus ja soojus. Maagilise pööripäevarituaalina süüdatakse kõigi osalejate poolt loodud tule­ mandala, mis imelisi jõulusoove kaasas kandes süttides tähtede poole lendab. Valguse ja soojuse märgiks süttib ka suur lõke. Te­ gevusrohke õhtu kulmineerub kunstnik Margus Kontuse loodud suure tuleskulptuuri süütamise ja tuletantsijate etendusega.

Maagilise helikeele lisab õhtule palksaalis toimuv “Klassika­ tähed 2018” võitja Tanel­Eiko Novikovi jõuluhõnguline kontsert löökpillidel. Ööjõulumaal on avatud mitu eripalgelist tegevuskoda. Pilet sisaldab kogu programmi (v.a fototeenus): jõuluvana jõulukoda, sepikoda, meisterdamise koda, tulemandala koda, indiaani püstkoda, miniloomaaed, saani­ või vankrisõit. Tanel­Eiko No­ vikovi jõulukontsert, tule­ ja valgusetendused, programm jõulu­ laval, jõuluetendus. Jõuluvana kojas teeb perepilte Tippfoto ja pildi saab kohe kätte.

Piletid on eelmüügis Piletilevis 13. detsembrini ja toimumise päeval kohapeal.

Info: www.vabaõhukeskus.ee / FB: Ööjõulumaa

Harjumaa

27. detsember • Etendus „Ürgmees” kl 19 Vaba Lava teatrikeskus • Ooperigala jõulukontsert kl 19 Tallinna Raekoda • Rolf Roosalu & Tiit Kikas „Helgus” kl 19 Kaarli kirik • Aastalõpu sving: Sofia Rubina & Raivo Tafenau kl 20 Mustpeade Maja 27.–29. detsember • Etendus „Sina ja mina ja meie” kl 19 Vaba Lava teatrikeskus 28. detsember • Lasteetendus „Kuhu kadus unejonniliiv?” kl 18 Salme kultuurikeskus • Lauri Saatpalu ja Jaan Sööt „Olemise tahumatu kergus” kl 19 Mustpeade maja • Etendus „Ürgmees” kl 19 Vaba Lava teatrikeskus • Moskva patriarhaadi koor kl 19 Jaani kirik • Suur aastalõpukontsert W. A. Mozart „Kroonimismissa” kl 19 Kaarli kirik 28.–29. detsember • Maria Metsalu „Mademoiselle X” / soololavastus kl 19:30 Kanuti Gildi saal 29. detsember • Orelipooltund, Andres Uibo kl 12 Toomkirik • Tõnis Mägi & Siiri Sisask „Talveöö” kl 19 Estonia kontserdisaal • Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontsert „O’ Holy Night/Püha öö” kl 19 Kaarli kirik • Kontsert „Jõuluingel” kl 19 Jaani kirik • Tommy Cash kl 20:30 Saku suurhall 30. detsember • Lastelavastus „Külmunud laulud” kl 12 Vene teater • Talvemuinasjutt Maria Morozovaga kl 16 Tallinna Raekoda • Naised Köögis – „Soojuse hoidmise aeg” kl 17 Salme kultuurikeskus

24

Talvitaja 2018/2019

• Les Bohemes – kirikukontserdid „Grande Amore” kl 18 Kaarli kirik • Voces Musicalese aastalõpukontsert „Messias” kl 18 Jaani kirik • Aastalõpukontsert kl 18 Kadrioru loss • Abba Gold – suur aastavahetuskontsert kl 19 Alexela kontserdimaja 31. detsember • Aastalõpukontsert. Hando Nahkur ja Prezioso kl 14 Estonia kontserdisaal • Hortus Musicus „Aastalõpu meeleolus” kl 15, 17 Tallinna raekoda • Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert kl 17 Estonia kontserdisaal • Sofia Rubina & Jason Hunter kl 19 restoran Maikrahv

JAANUAR 1.–7. jaanuar • VIII Tallinna Bachi muusika festival „Bachfest” Niguliste kirikus 3. jaanuar • Lastelavastus „Külmunud laulud” kl 12 Vene teater 4. jaanuar • Orthodox Singersi jõuluootuse kontsert kl 19 Toomkirik 4.–5. jaanuar • Etendus „Vihmapiisad ja kuupaiste kl 18 Tallinna keskraamatukogu 5. jaanuar • Marius Järvi (tšello) ja Mihkel Järvi (klaver) kl 18 Mustpeade Maja 8. jaanuar • Kontserdisari „i nagu interpreet”: Age Juurikas (klaver), ansambel Fresh kl 19 Estonia kontserdisaal

WWW.KIRBUTURG24.EE Telliskivi 60a, Tallinn

OTSID ENDALE MIDAGI KIHVTI, MILLELE UUS ELU ANDA? MURRAD PEAD, MIDA LÄHEDASTELE KINGIPAKKI PANNA? KUTSUME SIND TELLISKIVI KIRBUTURULE! 15.

16.

22.

29.

DETSEMBER DETSEMBER DETSEMBER DETSEMBER

– – – –

KIRBUTURG JÕULULAAT KIRBUTURG SULETUD

Oleme avatud laupäeviti 10–15.

Rohkem teavet tulevate ürituste kohta leiad meie veebilehelt. Kui soovid ise oma vanale uue hingamise anda, siis tule meile müüma!

Sinu vana on teise uus!

OOTAME TEID TELLISKIVI KIRBUTURULE JA TULGE IKKA KOOS PEREGA!

Harjumaa

9. jaanuar • „Edith Piaf ja II maailmasõda” kl 16 Estonia kontserdisaal 10. jaanuar • ERSO sümfooniline lõuna 4: „Rahmaninovi kolmas” kl 13 Estonia kontserdisaal 11. jaanuar • „Rahmaninovi kolmas” kl 19 Estonia kontserdisaal 11.–13. jaanuar • Etendus „Miisu” NUKU teatris 12.–13. jaanuar • Etendus „Võlupood” kl 12 NUKU teater 15. jaanuar • Etendus „Võlupood” kl 11 NUKU teater 17. jaanuar • ERSO sümfooniline lõuna 5: „Reini sümfoonia” kl 13 Estonia kontserdisaal 17.–18. jaanuar • Etendus „Sina ja mina ja meie” kl 19 Vaba Lava teatrikeskus 18. jaanuar • „Reini sümfoonia” kl 19 Estonia kontserdisaal • Chalise / Jarek Kasar kl 19 restoran Maikrahv 19. jaanuar • „Jäljed sinu sees” Sven Grünbergi autoriõhtu kl 19 Estonia kontserdisaal • Jarek Kasar: „Lõbus kontsert Nõmmel” kl 21 Von Glehni teater 20. jaanuar • Etendus „Sina ja mina ja meie” kl 19 Vaba Lava teatrikeskus 23. jaanuar • Kontserdisari „Mängud alateadvusega” kl 19 Vaba Lava teatrikeskus 24. jaanuar • Risto Joost, Villu Vihermäe, Kristo Käo, Ene Salumäe kl 19 Niguliste kirik • Etendus „Südames sündinud” kl 19 Vaba Lava teatrikeskus • Raivo E. Tamme monoetendus „Mis see E. tähendab?” kl 19 restoran Maikrahv 26. jaanuar • Marek Sadam ja Sadamasild kl 19 Nõmme kultuurikeskus 27. jaanuar • Muusikalikontsert „Memory 2019” kl 16 Estonia kontserdisaal 30. jaanuar • Lastelavastus „Külmunud laulud” kl 11 Vene teater

VEEBRUAR 1. veebruar • MustonenFesti avakontsert kl 19 Estonia kontserdisaal 26

Talvitaja 2018/2019

2. veebruar • MustonenFest: Steinberg, „Sod Ha’kavana” kl 19 Jaani kirik • 3. veebruar • MustonenFest: Yukio Yokoyama (klaver, Jaapan) kl 17 Estonia kontserdisaal 5. veebruar • MustonenFest: François Fernandez (barokkviiul) kl 19 Tallinna Raekoda 6. veebruar • Kontserdisari „Lõunamuusika”, MustonenFest: Hortus Musicus, Gurdjieff Ensemble kl 16 Estonia kontserdisaal 7. veebruar • MustonenFest: Gurdjieff Ensemble (Armeenia) kl 19 Niguliste kirik 8. veebruar • MustonenFest: „Bach ja Mozart ajaloolistel pillidel” kl 19 Väravatorn 9. veebruar • MustonenFest: arokkorkester Barrocade (Iisrael) kl 16 Estonia kontserdisaal 14. veebruar • Ivo Linna & Antti Kammiste sõbrapäevakontsert kl 19 restoran Maikrahv 14.–16. veebruar • Etendus „Sina ja mina ja meie” kl 19 Vaba Lava teatrikeskus 17. veebruar • Kontserdisari „Helisevad šedöövrid”, trio LaivGiardini-Raide kl 18 Kadrioru loss 20. veebruar • Kontserdisari „Mängud alateadvusega”, ETV tütarlastekoor kl 19 Vaba Lava teatrikeskus 21. veebruar • Kontserdisari „Eesti ajastud”: „Vene aeg” kl 19 Suurgildi hoone 26. veebruar • Kontserdisari „i nagu interpreet”: „Romantiline klaver” kl 19 Estonia kontserdisaal

Hiiumaal valmistatakse piparkooke helilooja

Rudolf Tobiase

perekonnaretsepti järgi

K

ui SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektor Helgi Põllo helilooja Rudolf Tobiase perest järele jäänud pabereid sorteeris, pudenes Rudolfi õdede kirjavahetuse hulgast välja veidi kortsunud vihikuleht saksakeelse tekstiga. Selle ülemises servas seisis: Familien Pfefferkuchen ehk Perekonna piparkoogid.

Allikas: Harda Roosna / Hiiu Leht

RUDOLF TOBIASE MAJAMUUSEUM XIX sajandi esimesel poolel ehitatud maja on üks väheseid säilinud sedalaadi hooneid Eestis – linnamaja, millel on säilinud talumaja elemendid.

Külastamine kokkuleppel, tel +372 463 2091

Talvitaja 2018/2019 27

Hiiumaa

„Näib, et suure pere ema Emilie isiklikult pani selle koogitegemise õpetuse paberile. Nii vähemalt tundus vanapärast kirjaviisi vaadates,” oletas Põllo.

Hiljem tuli välja veel teinegi leht sama retseptiga, kuid kirjutatuna juba kellegi noorema inimese käekirjaga. „Küllap see on igas peres nõnda, et kui midagi väärtuslikku põlvest põlve edasi anda soovitakse, siis muudkui kirjutatakse seda ümber.”

Hiiumaa muuseumi töötajad valmistasid retsepti järgi küpsised, mis Põllo sõnul on mõnusalt erilise mõru apelsini ehk pomerantsimaitselised. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal täitus Hiiumaal sündinud andeka muusiku Rudolf Tobiase sünnist 145 aastat ja 100 aastat möödus tema surmast. „Kes oleks osanud arvata, et Tobiaste pere suudab meid veel millegi nii kodusega üllatada,” kõlas Helgi Põllo kommentaar.

Ja mis peamine – ärge unustage mõnel eriti magusal hetkel ka Rudolf Tobiase muusikat kuulata või tema sünnimaja uue ekspositsiooniga tutvuda.

Sest just selles köstrimajas võib olla nende maitsvate pomerantsiküpsiste esimene kodu.

Selleks, et teisedki maitsest osa saaks, tellis muuseum Hiiu Pagarist originaalretsepti järgi tehtud taina. Kauni retseptiga varustatud pakendi kujundas SA Hiiumaa Muuseumid direktor Toomas Kokovkin.

Nüüd jõudis ajaloolise retsepti alusel valminud tainas ka kauplustesse müügile.

Hiiumaa

Viis parimat puhkamisvõimalust • • • •

Jääalune võrgupüük Talv Hiiumaa laidudel Uudisretk Ristimäele Odratolguste aarde otsimine lume alt • Metsaonnid ja tuletornid

Turismiinfo Hiiumaa turismiinfokeskus Hiiu 1, Kärdla tel +372 504 5393 Vaata lisaks: www.hiiumaa.ee, www.hiiuvald.ee

Hiiumaa

Foto: Ingel Kink / et.wikipedia.org

Pühalepa Püha Laurentsiuse kirik

P

Huvitav! Kirikus on Eesti ainuke kiviskulptuurkantsel aastast 1623, autor Haapsalu kiviraidur Joachim Winter. Kirikuaiast leiad kahe rõngasristi (ainsad Hiiu- ja Saaremaal) fragmendid ja mitmeid huvitava kujundusega hauaplaate.

Allikas: www.eelk.ee

Üritused DETSEMBER 12. detsember – 9. veebruar • Näitus „Kirgas elu. Aarne Miikmaa 110” Hiiumaa muuseumi Pikas Majas 14.–15. detsember • Talvine käsitöö- ja omatoodangu laat Kärdla kultuurikeskuses 15. detsember • Jõulutuur „Tähesadu” kl 18 Käina huvi- ja kultuurikeskus 16. detsember • Etendus „Südames sündinud” kl 18 Kärdla kultuurikeskus

VEEBRUAR 16. veebruar • II Jääkala festival Orjaku sadamas Talvitaja 2018/2019 29

Hiiumaa

ühalepa esidiakonile ja märter Laurentsiusele pühendatud kirik ehitati arvatavasti XIII saj teises pooles – see on vanim Hiiumaa jumalakodade seas. Peamiselt maakivist ehitatud kirikut on aegade jooksul muudetud-täiendatud. Ordu rajatisena pidi jumalakoda täitma ka kaitseülesandeid, sest koori võlvipealsel asus eraldatud redupaik. Pikihoone kõrged võlvid hävisid Liivi sõjas, mil sõjalist tähendust omanud kirik sai tugevasti kannatada. Ehitis taastati madalamana, ristvõlviga võlviti uuesti üksnes kooriruum ja ennistati võidukaar.

Kolme aastakümne möödudes pandi alus kellatornile, millele lisati hiljem kaks uut korrust.

Sellist kivikantslit kui Pühalepas pole üheski Eestimaa kirikus. Võib-olla telliti see ligi paarkümmend aastat varasema, kivist korpuse ja puutrepiga Käina kantsli eeskujul. Kantslikorpuse raskust kannab oma turjal evangelist Markus, käes raamat, jalge juures lõvi. Kantsli autorilt on kirikus veel teinegi töö – hauaplaat, millesse on kaarja kaksikniši alla raiutud lebama puhvpükstes härrasmehe ja tema abikaasa figuurid.

Eesti Kunstimuuseumi keskaegse kunsti ekspositsioonis Tallinna Niguliste kirikus näeb Pühalepa kirikusse kuuluvat dateeritavat kappaltarit (1460– 1470). Seda kunstitööd peetakse tuntud tisleri ja nikerdaja Clawes van der Sittowi teadaolevate teoste seas parimaks.

Viis parimat puhkamisvõimalust • Päev Alutaguse lumistes laantes • Saka-Ontika-Toila pankrannik • Kirveviskamine iga ilmaga • Tervise- ja lõõgastuspaketid • Kohtla kaevandusparkmuuseum

Jõhvi Mihkli kirik

P

eaingel Miikaelile pühendatud ja sügava vallikraaviga ümbritsetud kindluskirik on linna vanim hoone. Pühakoda mainitakse esmakordselt venelaste rüüsteretkede puhul aastal 1364 – seega rajati pühakoda arvatavasti XIV saj keskpaigas. Kiriku omapära on kahe meetri paksused müürid ja linnuslikud elemendid, mis teevad selle kõige tugevamini kindlustatud kaitsekirikuks kogu Eestis.

Algselt oli pühakoda võlvimata nelinurkne kaitseehitis, mille kitsad aknad paiknesid kindlusarhitektuurile iseloomulikult kõrgel ja hoonel oli vaid üks, lääneküljele avanev sissepääs. XVI saj esimesel poolel ehitati kirik põhjalikult ümber, läänefassaadi keskele ehitati

Turismiinfo Jõhvi turismiinfokeskus Rakvere 13a, Jõhvi tel +372 337 0568 Narva külastuskeskus Peetri plats 3, Narva tel +372 359 9137 Vaata lisaks: www.idaviru.ee

veidi eenduv sale 8-korruseline torn ja kogu hoone võlviti ühelööviliseks nelja võlvikuga pikihooneks.

Sisustusest on väärtuslikumad XVII saj hõbedane armulauakarikas, 1728. a Johann Rabe valmistatud barokk-kantsel ja võidukaare grupp. Kirik sai mitmel korral sõdades kannatada – nii Liivi sõja algul kui ka Põhjasõja ajal. Pärast seda paigaldati kirikule barokne tornikiiver. Praegune neogooti kiivrikuju on aastast 1875 – see hävis küll II maailmasõja ajal, kuid taastati 1984. aastal.

Aastal 1957 valmistasid vennad Kriisad kirikule oreli kahe manuaali ja 25 registriga. 2009. aastast on kirikus ka 470 kilo kaaluv pronksist kirikukell. Pühakoda on väga populaarne kontserdipaik unikaalse akustika tõttu.

Huvitav! Kirik on Eesti suurim ühelööviline kirik.

Muuseumis on eksponeeritud Jäbara kalmetest leitud Eesti vanimad raudesemed.

Allikas: www.eelk.ee Foto: Maris Juuse /et.wikipedia.org

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa

Üritused DETSEMBER

Ida-Virumaa

12.–31. detsember • Näitus „Peidetud ajalugu” Narva muuseumis 12. detsember – 6. jaanuar • Näitus „Muinasjutu-vanaema jutulõngakera” Narva muuseumi kunstigaleriis • Näitus „Enne valguse kustumist” Narva muuseumi kunstigaleriis 12. detsember – 13. jaanuar • EV100 vaibanäitus „Koo end ajalukku” Narva linnuses 12. detsember – 20. jaanuar • Näitus „Elus! Eesti rahvapillide lugu” Narva linnuses 13. detsember • Lasteetendus „Bremeni moosekandid” kl 18 Geneva kontserdimaja

• Operett „Linnukaupleja” kl 19 Jõhvi kontserdimaja 15. detsember • „Maša ja karu jõuluseiklused” kl 15 KohtlaJärve kultuurikeskus • Kontserdi- ja kokteiliõhtu Narva Kreenholmis kl 19 16. detsember • Pavel Šell „Kuulen sinu häält” kl 18 KohtlaJärve kultuurikeskus 17. detsember • Lasteetendus „Uusaasta Fiksi show” kl 18 Geneva kontserdimaja 18. detsember • Lasteetendus „Uusaasta Fiksi show” kl 18 Jõhvi kontserdimaja 19. detsember • Etendus „Meessugu, ainsus” kl 19 Geneva kontserdimaja • Kultuuriloeng Eesti kammermuusikast kl 19 Narva Kreenholm 20. detsember • Etendus „Meessugu, ainsus” kl 19 Kohtla-Järve kultuurikeskus 22. detsember • Peterburi kuberneriorkester „Filmimuusika” kl 14 Kohtla-Järve kultuurikeskus • Eesti rahvusmeeskoori pühadekontsert kl 17 Jõhvi Mihkli kirik • Arsise jõulukontsert kl 18 Jõhvi kontserdimaja 23. detsember • Jõulupidu lastele „Tuhkatriinu” kl 13, 16 KohtlaJärve kultuurikeskus 26. detsember • Jääkontsert „Alice peeglitagusel maal” kl 17 Narva jäähall 27. detsember • Jõulujahutuskontsert „Leitud asjad”: Jarek Kasar, Jaan Pehk ja Mari Kalkun kl 19 Jõhvi kontserdimaja 28. detsember • Lasteetendus „Lumekuninganna” kl 18 Jõhvi kontserdimaja 29. detsember • Lasteetendus „Havi käsul” kl 12 Jõhvi kontserdimaja 30. detsember • Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert kl 17 Jõhvi kontserdimaja

JAANUAR 5. jaanuar • Kontsert „Perejõulud” kl 18 Narva Hermanni kindlus 9. jaanuar • Etendus „Vägagi abielus taksojuht” kl 19 Kohtla-Järve kultuurikeskus 32

Talvitaja 2018/2019

VEEBRUAR 6. veebruar • Mustkunstnikud vennad Safronovid kl 19 Jõhvi kontserdimaja 8. veebruar • MustonenFest: Gurdjieff Ensemble (Armeenia) kl 19 Jõhvi kontserdimaja 13. veebruar • Jelena Vaenga kl 19 Jõhvi kontserdimaja 20. veebruar • Trio Laiv-Giardini-Raide kl 19 Jõhvi kontserdimaja 27. veebruar • Lasteetendus „No oota sa!” kl 18 Jõhvi kontserdimaja

Kas teadsid, et: • Eesti kõige innukamad mobiiltelefoniga helistajad elavad Ida-Virumaal (allikas: Tele2, 18. jaanuar 2018) • Narva-Jõesuu rand on pikim mererand kogu Eestis – see kulgeb 7,5 km ulatuses mööda Soome lahe lõunakallast.

• Põlevkivi hakati Kirde-Eestis kaevandama 1916. aastal: siis ammutati Järve mõisa lähedal esimene rongitäis pruuni kulda ja saadeti Poola kivisöest ilma jäänud Peterburi kütteks.

• Eesti suurim järvestik on Kurtna järvestik – seal asub 42 järve.

• Ida-Viru südames paikneb fjordidest läbipõimunud mägismaa – Aidu veemaa.

Seiklusi pakutakse nii vee peal, vee sees kui ka vee ääres. Aastaks 2020 valmib endisesse põlevkivikarjääri rajatud veemaale moodne veespordi- ja vabaajakeskus.

• Eesti pikim trosslaskumine asub Kiviõli seikluskeskuses. Sõit käib mäetippu ehitatud tornist 600 m kaugusele kulgevat trossi mööda. Laskumiskiirus võib tõusta kuni 80 km/h.

• Ontika pankrannikul asuv Valaste juga on üle 30meetrise veeseinaga Eesti kõrgeim.

Talvitaja 2018/2019 33

Ida-Virumaa

14. jaanuar • Etendus „Meistrite Liiga” kl 19 Jõhvi kontserdimaja 15. jaanuar • Lasteetendus „Kohtume kell 8 Noa laeval” kl 12 Jõhvi kontserdimaja 16. jaanuar • „Edith Piaf ja II maailmasõda” kl 19 Jõhvi kontserdimaja 23. jaanuar • Muusikalikontsert „Memory 2019” kl 19 Jõhvi kontserdimaja 27. jaanuar • Etendus „Meister ja Margarita” kl 17 Jõhvi kontserdimaja 28. jaanuar • Etendus „Südames sündinud” kl 19 Narva Vaba Lava

Järvamaa

Viis parimat puhkamisvõimalust • • • • •

Matkad Vargamäel Külaskäik Jäneda lossi ja Albu mõisa Seiklus Simisalu rabades Hetked Valgehobusemäel Retk Paide vallitorni ja raekotta

Turismiinfo

Järvamaa

Järvamaa turismiinfokeskus Keskväljak 8, Paide tel +372 385 0400 Vaata lisaks: www.paide.ee www.jarva.ee

Foto: Ivar Leidus / Wikimedia Commons

34

Talvitaja 2018/2019

Järva-Peetri Püha Peetruse kirik

E

1868. aastal ehitati kirikule Johann Gottfried Mühlenhauseni projekti järgi Järvamaa kõrgeim torn (67,5 m). Põltsamaalt pärit ehitusmeister oli XIX sajandil kõige viljakam luteri kirikute ehitaja ja ümberkujundaja. Et varasematel sajanditel pidi kiriku korrashoiu ja hea välimuse eest seisma kohalik mõisnik, toimis tõenäoliselt nii ka Köisi mõisa esimene omanik, Rootsi kuninga kolonelleitnant Peter Stormkrantz. Peteri ja tema abikaasa baroklik hauaplaat on kirikus väga hästi säilinud. Samast perioodist on ka osa kiriku lühtreid.

Järva-Peetri kiriku sisearhitektuuri üks oluline omapära on selles, et pikihoonest puudub sissepääs kantslisse. Sinna pääseb läbi käärkambri.

Kiriku altar, kantsel ja pingistik pärinevad XIX saj teisest poolest. Arheoloogiamälestisena on riikliku kaitse all maa-alune kalmistu, mis paikneb kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses. Kirikuaias asuv ja arvatavasti Rootsi ajast pärinev rõngasrist kuulub kahele talumehele – Odrese Andresele ning Andrese Mardile.

Huvitav! Peetri koguduse pastorina teenis aastail 1623–1633 keeleajaloos tuntud vaimulik ja kirjamees Heinrich Stahl, kes kirjutas esimese eesti keele õpiku koos sõnastikuga.

Allikas: Järvamaa omavalitsuste liit, www.palverand.ee

Üritused DETSEMBER 12.–21. detsember • Jõulud Vargamäel 12.–28. detsember • Rändnäitus „Et rada ei rohtuks” Järvamaa keskraamatukogus 12.–31. detsember • Näitus „Igale ühele oma Tammsaare” A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel 12. detsember • Kontsert „Jõuluootus” kl 12 Sargvere mõis • Etendus „Paunvere poiste igavene kevade” kl 19 Paide muusika- ja teatrimaja 13. detsember • Film „Eia jõulud Tondikakul” kl 19 Sargvere mõisakino 14. detsember • Koigi küla jõulupidu kl 18:30 Koigi mõis 15. detsember • Operett „Linnukaupleja” kl 19 Paide muusika- ja teatrimaja 16. detsember • Perepäev „Jõulud Vargamäel” 18. detsember • Etendus „Hotell California” kl 19 Järva-Jaani kultuurimaja • Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontsert „O’ Holy Night/Püha öö” kl 19 Paide Püha Risti kirik • 21. detsember • Jõulukõla kontsert kl 19 Paide Püha Risti kirik • 22. detsember • Etendus „Kaitseala” kl 19 Paide muusika- ja teatrimaja 27. detsember • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 19 Paide kirik Talvitaja 2018/2019 35

Järvamaa

simene kirjalik teade kirikust pärineb 1253. aastast, kui Tallinna piiskop ja Saksa Ordu sõlmisid lepingu, mille tunnistajate hulgas oli ka Ämbra preester. Nii kutsuti algselt Peetri kirikut ja kihelkonda. Järva-Peetri kirik ehitati XIV saj teisel veerandil ja ehituslikult sarnaneb hoone väga Koeru kirikuga. Olulised erinevused on ainult torni kujus ja interjööris. Legendi järgi ehitas Koeru kiriku poeg ja Peetri kiriku isa. Kirikute ehitamise ajaline vahe on peaaegu pool sajandit.

28. detsember • Glamuurne aastalõpupidu „Tähesära” kl 19 Paide muusika- ja teatrimaja 30. detsember • Aastalõpupidu kl 20 Oisus

JAANUAR 5.–6. jaanuar • Etendus „Kaitseala” kl 19 Paide muusika- ja teatrimaja 19. jaanuar • Ooper „Pilvede värvid” kl 19 Paide muusika- ja teatrimaja 24. jaanuar • Marek Sadam ja Sadamasild kl 19 Türi kultuurikeskus 25. jaanuar • Muusikalikontsert „Memory 2019” kl kl 19 Paide muusika- ja teatrimaja

VEEBRUAR

Järvamaa

2.–3. veebruar • Etendus „Kaitseala” kl 19 Paide muusika- ja teatrimaja 14. veebruar • Etendus „Hotell California” kl 19 Paide muusika- ja teatrimaja 17. veebruar • Etendus „Kaitseala” kl 19 Paide muusika- ja teatrimaja 18. veebruar • Töötuba „Teeme ise muusikat” kl 10, 12 Paide muusika- ja teatrimaja

36

Talvitaja 2018/2019

Kas teadsid, et: • Seriaalist «Naabriplika» tuntud Esna külla ehitati 1920. aastal veskilistele mõeldud teemaja. Tänapäeval pakub Esna teemaja ettetellimisel majutust, jalgrattarenti, giiditeenuseid ja toitlustust.

• Paides asub helilooja Arvo Pärdi sünnikohta tähistav muusikaaed.

Nii aed ise kui ka skulptor Riho Kulla paeskulptuurid «Paesümfoonia» ja «Loomingu läte» on inspireeritud kuulsa helilooja loomingust.

• Jalgsema külamajas asub kuulsa admirali Johan Pitka tubamuuseum.

• Reopalu kalmistule on maetud kuulsa kirjaniku Herman Hesse vanaisa Carl Herman Hesse.

• Seidla külas asub algupärane, restaureeritud ja töökorras Hollandi tuulik. Tuulikus jahvatatud jahu saab kaasa osta.

• Müüsleri külas saab osa võtta käsitöö õpitoast «Kilplased viskavad villast».

Korralik talvekartul kartulisalvest!

Sordid: Laura | Gala | Vineta | Esmee 25 kg võrk maksab 12 € (0,48 €/kg).

Lisaks pakume taliküüslauku ‘Ljubaša’ 8 €/kg, sibulat 2,5 €/kg ja värsket mett 8 €/kg.

Külasta ka meie e-poodi

www.kartulisalv.ee Tallinnas, Harjumaal, Tartus ja Tartumaal kojuvedu alates 50 kg tasuta ja kaardimakse võimalus!

Info: tel 513 2310

20 aastat liha grillimise kogemust

Mäo Sämmi Grill +372 384 6000 e-post sammigrill@hot.ee

Jõgevamaa

Viis parimat puhkamisvõimalust

Turismiinfo

• Päev Põltsamaal – kuningalinn, veinipealinn, sildade linn • Jalutuskäik Palamusel ja ajalooradadel • Elamusretked Peipsi ääres, Mustvees ja Kasepääl • Talvine piknik Kassinurme linnamägedes või hiies • Päev Laiuse ordulinnuse varemetes

Jõgevamaa turismiinfokeskus Suur 3, Jõgeva tel +372 776 8520 Vaata lisaks: www.visitjogeva.com, www.jogevamaa.com

Põltsamaa Niguliste kirik

Jõgevamaa

Foto: Siim Lõvi

N

iguliste kirik tervitab teelisi oma punase torniga juba kilomeetrite tagant.

Hoone rajati aastatel 1632–1633 vanadele ehitistele ja seetõttu erineb see Püha Nikolause nime kandev kirik kõigist teistest pühakodadest.

Altar ja kantsel telliti Tallinna tähtsaimalt nikerdusmeistrilt Tobias Heintzelt. Kui Põltsamaa uus lossihärra Hermann von Wrangel 1630ndatel keskaegset linnust moodsaks aadlipaleeks ümber asus ehitama, kamandati sinna ka uus kihelkonnakirik. Ent kohavalik ei toonud pühakojale õnnistust – XVI sajandi esimeses pooles valminud jumalakoja purustasid venelased Põhjasõjas.

Järgnevalt ehitati kirik uuesti üles, kuid sedakorda suuremana. Ümmargune suurtükitorn, mis algkirikus teenis käärkambrina, muudeti ümberehituse käigus kooriruumiks ja on seda tänaseni.

Pühamut külastades tasub kindlasti pilk lakke suunata, sest Põltsamaal asub Eestimaa kirikutest kõige omapärasem kuppellae ja sõõrja põhiplaaniga koor.

Vahepeal pseudogooti sisustuse saanud, aga üldjoontes XVIII sajandi kuju säilitanud hoone põletasid Vene relvad taas varemeteks suure sõja esimesel kuul.

Tänu ettevõtliku kirikuõpetaja Herbert Kuurme ja Põltsamaa kihelkonna elanike ühistele jõupingutustele ehitati hoone pärast sõda taas üles. Sisustus toodi Tartu ülikooli ja Viljandi Jaani suletud kirikutest.

Huvitav! Erandlikult on siin kirikus pöördraamis kaks altarimaali: Woldemar Friedrich Krügeri „Ülestõusmine” („Naised haual”) 1860. aastast ja Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi „Kristus ristil” (1894). Eripärane on ka kantsliala kujundus.

Allikas: www.poltsamaakogudus.ee

38

Talvitaja 2018/2019

Üritused DETSEMBER 12. detsember • „Maša ja karu jõuluseiklused” kl 19 Jõgeva kultuurikeskus 12.–14. detsember • „Siili jõulumaa!” Kalevipoja Kojas 16. detsember • Villahaldjate meisterdamise õpituba kl 11 Sadala rahvamaja • Jõgeva jõulujooks kl 12 Virtuse spordimaja • Talvekontsert: Paul Neitsov & Brigita Murutar kl 16 Põltsamaa kultuurikeskus • III advendiküünla süütamine kl 16 Betaania kogudus • Jõulurahu kontsert: Sissi ja Dave Benton kl 17 Jõgeva kultuurikeskus 17. detsember • Jõululugu „Jõuluvanaks saamise saladus” kl 11 Jõgeva kultuurikeskus 19. detsember • Ott Leplandi kvartett kl 19 Mustvee kultuurikeskus 26. detsember • Lauri Saatpalu ja Jaan Sööt „Olemise tahumatu kergus” kl 19 Põltsamaa kultuurikeskus 28. detsember • Aastavahetuspidu Jõgeva kultuurikeskuses, ansambel C-Duur • Aastalõpupidu „Imeline karnevaliöö” Mustvee kultuurikeskuses 29. detsember • Revüüteater Starlight Cabaret kl 19 Põltsamaa kultuurikeskus

JAANUAR 15. jaanuar • Etendus „Aabitsa kukk” kl 19 Põltsamaa kultuurikeskus 24. jaanuar • Etendus „Aabitsa kukk” kl 19 Pajusi rahvamaja

VEEBRUAR

Jõgevamaa

• 7. veebruar • Etendus „Hotell California” kl 19 Põltsamaa kultuurikeskus

MÄRTS 3. märts • Kaunimate Aastate Vennaskond „Eurovisiooni kaunimad laulud” kl 19 Põltsamaa kultuurikeskus 4. märts • Kaunimate Aastate Vennaskond „Eurovisiooni kaunimad laulud” kl 19 Mustvee kultuurikeskus 40

Talvitaja 2018/2019

Kas teadsid, et: • Vooremaa on rohkem kui ükski teine paik Eestis seotud meie rahvuseepose kangelase Kalevipoja lugudega. Rahvasuus kutsutakse voori Kalevipoja künnivagudeks.

• 1918. aastal moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni.

• Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa kindlus Liivimaa kuninga Magnuse residents.

• Põltsamaa lossikompleksis asub galerii pART. Tegemist on pööningule ehitatud soojustamata ekstreemgaleriiga, kus kehtib väide: «KUNST ju ei karda külma». Igal kuul on pART kunstigaleriis uus professionaalse kunsti näitus.

• Laiuse õlemuuseumis eksponeeritakse erinevates tehnikates (punumine, põimimine, intarsia) valmistatud õle-, roo- ja kasetohuesemeid, õlest ehistöid ning toakaunistusi.

• Paduvere talumuuseum tutvustab 18. sajandi taluolustikku ja esivanemate igapäevast elu ning tööd.

Muuseumi juures on viis Peterburi kunstniku Grigori Azarenkovi valmistatud tammepuust kuju.

• Mustvee vanausuliste muuseum on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Kollektsioonis on samovare, triikraudu, vanausuliste rõivaid, tarbeesemeid, mööblit ja kalapüügiriistu.

• Mustvee peatänaval asub Eestis ainulaadne Heino Lubja kaalumuuseum. Rohkem kui 30 aastat kaalumeistri ametit pidanud Heino kollektsiooni kuulub üle 120 kaalu, poolsada margapuud, samuti suur hulk metallist ja keraamilisi vihte.

Allikas: www.visitjogeva.com

Talvitaja 2018/2019 41

Jõgevamaa

• Pala vallas on avatud kuulsa luuletaja Anna Haava mälestustuba.

Läänemaa

Viis parimat puhkamisvõimalust

Läänemaa

• Suusatamine Paliveres, Paralepas, Roostal • Hobusega saanisõit nii Ridalas kui ka Marsi ratsatalus • Vibulaskmine Kullametsa viburajal • Jäämõnud – uisuretk ja räätsamatkad Haapsalu lahel, Vormsil, Marimetsa rabas • Haapsalu Pitsikeskus ja Iloni Imedemaa

Turismiinfo Haapsalu turismiinfokeskus Karja 15, Haapsalu tel +372 473 3248 Vaata lisaks: www.haapsalu.ee, www.laanemaa.ee

M

artna kiriku välismüüril on näha kolme kivist risti. Rahvasuu kõneleb nende kohta järgmist: „Vanasti, kui kirikut ehitatud, vajunud imelikul viisil igal ööl see osa maa alla, mis päeva jooksul üles ehitada jõutud. Ehitajad olnud meeleheitel, ei teadnud, mida teha. Üks vanaeit andnud nõu: toodagu kolm Mardi-nimelist meest, joodetagu need viinaga purju ja müüritagu elusalt kiriku müüri sisse. Tehtudki selle nõu järgi. Sissemüürimise kohad märgiti ära ristidega. Nüüd olnud ka kuri võidetud ja ehitus viidud ilma vahejuhtumiteta lõpule. Selle sündmuse järgi olevat Martna endale ka nime saanud.”

2004. aasta sügisel avastati pühakoja altariruumi lubjatud seinte alt erksad keskaegsed maalingud. Vaatamata sellele, et pärast reformatsiooni jõudis kogudus kiriku seinu valgendada umbes kolm korda sajandis, olid arvukad maalingud väga heas seisukorras. Maalingud restaureeriti 2005. aasta suveks.

1700. aastal Johann Baranoffi ja Hedvig Elisabet Taube annetatud altariseina autoriks on peetud Christian Ackermanni. Ülemine altarimaal „Kristus ristil” on algne. Alumise „Kristus Ketsemani aias” maalis H. Hofmanni järgi 1896 kohalik kooliõpetaja W. Treumund.

Kirikus on säilinud ka algne alumine maal „Püha õhtusöömaaeg”.

Ampiirstiilis kantsel valmis 1820. aasta paiku. Oreli ehitas C. A. Tanton 1845, orelirõdu laiendati praegusesse mahtu 1862. Kooriruumis seisab kuulus Käsumees Hansu mälestuskivi, mille lasi valmistada tema poeg Käsumees Laur.

Huvitav! Kiriku sisustusest on vanim gotlandipärase kujundusega ristimiskivi (u 1500).

Allikas: www.salm.ee, Juhan Kilumets Foto: Ren12/commons.wikimedia.org

Talvitaja 2018/2019 43

Läänemaa

Martna Püha Martini kirik

Üritused

Läänemaa

DETSEMBER 12.–19. detsember • Haapsalu jõulumaa 12.–31. detsember • EV100 püsinäitus „100 rahvariide seeliku triibustikku Eestimaa kaardil” Rõude muuseumis • Näitus „1982” Haapsalu raekojas 13. detsember • Jõuludžäss – Swing à la Django (Ungari) kl 19 Haapsalu kultuurikeskus 15. detsember • C. Kreegi nim Haapsalu muusikakooli jõulukontsert kl 16 Haapsalu Jaani kirik 16. detsember • Jõululaat Haapsalu kultuurikeskuses • Film „Eia jõulud Tondikakul” kl 18 Vormsi rahvamaja 21. detsember • Aastalõpu tähed – Ines & Karl-Erik Taukar kl 19 Haapsalu kultuurikeskus 44

Talvitaja 2018/2019

23. detsember • Arsise jõulukontsert kl 14 Haapsalu toomkirik 27. detsember • Johannesepäeva kontsertaktus kl 18 Haapsalu Toomkirik 28. detsember • Vana-aastapidu „Meri”, kapten Norbert Kaareste, sõiduvees ansambel Kruiis kl 20 Vormsi rahvamaja

JAANUAR 5. jaanuar • Vene jõulud ja laat Haapsalu vanalinnas 18. jaanuar • Etendus „Südames sündinud” kl 19 Haapsalu kultuurikeskus 21. jaanuar • Etendus „Meistrite liiga” kl 19 Haapsalu kultuurikeskus • 22. jaanuar • Etendus „Kohtume Noa laeval” kl 12 Haapsalu kultuurikeskus

Kas teadsid, et:

• Kõik XIX saj Venemaad valitsenud tsaarid on külastanud Haapsalut, nende tuules saabusid ka vene kultuurihiiglased Pjotr Tšaikovski ja Nikolai Roerich.

• Haapsalu oli ligi 300 aastat (1279–1559) piiskopiriigi pealinn, omades otsesidemeid nii Rooma kui ka paljude tollaste Euroopa keskustega.

• Haapsalu Toomkirikus vältab heli 11 sekundit – see loob ainulaadse akustikaga kontserdipaiga.

• Haapsalu ajaloolise raudteejaama 216 m perroon on täies ulatuses kaetud katusega.

• Käsitööime Haapsalu sall on nii peen, et mahub läbi sõrmuse.

• Ilon Wiklandi joonistatud Ronja loss Astrid Lindgreni raamatutes sarnaneb Haapsalu piiskopilinnusega.

• Haapsalu raekojas näeb maailma vanimat säilinud ausammast Friedrich Schillerile.

• Maailma suurim ratasristide kogum on Vormsi Olavi kiriku surnuaial – üle 300 ratasristi.

• Lääne-Nigula kiriku altarimaalid «Püha õhtusöömaaeg» ja «Ülestõusmine» on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest.

• Nõva puukirik on mõõtmetelt (13,6 × 7,1 m) üks väiksemaid Eestis.

Allikas: www.visithaapsalu.com

Talvitaja 2018/2019 45

Läänemaa

• 2010. aasta suvel võttis Haapsalu Promenaadil ühel ajal mudavanni 51 inimest – püstitati maailmarekord.

Lääne-Virumaa

Viis parimat puhkamisvõimalust

Turismiinfo

• Jalutuskäik Rakvere vallimäel ja linnuses • Suusamatkad Pariisis • Õdusad hetked Lahemaa rahvuspargis, • Palmse, Sagadi ja Vihula mõisas • Talvine piknik Käsmus, Altjal ja Mahus • Saani- ja reesõidud ratsataludes

Foto: Ivar Leidus / commons.wikimedia.org

Rakvere turismiinfokeskus Lai 20, Rakvere tel +372 324 2734 Vaata lisaks: rakvere.kovtp.ee, www.virumaa.info

Simuna Püha Siimoni kirik

K

Lääne-Virumaa

iriku ehitusaasta pole täpselt teada, kuid see kuulub koos Tallinna Toomkirikuga Eesti vanimate ehitiste hulka (XIII sajand). Kirikut kutsuti pühak Simona nime järgi Katkuküla Püha Siimoni kirikuks. Ju ehitati kirik eesmärgiga hoida ära Riia sakslaste sissetungi ja näidata, et Tallinna taanlased on juba kohal. Et Katkuküla oli 1219. a Taani valduste lõunapiiriks, tekkiski siin Riia sakslaste ja Tallinna taanlaste vahel ristimistüli. Seda tüli käis XIII saj alguses kohapeal lahendamas Rooma paavsti legaat Modena piiskop Wilhelm.

1346 annetas Taani kuningas Valdemar III Simuna kiriku Tallinna Toomkirikule.

Kirik on sõdades mitmel korral hävinud ja taas üles ehitatud. XV saj esimesel poolel ehitati kolmelööviline kodakirik, 1728–1729 ja 1885–1886 ehitati kirikut taas ümber. Vanast kirikust on säilinud vaid väike osa kaitseotstarvet täitnud tornist. 1684 valmistas kuulus puunikerdaja Christian Ackermann kirikule altari.

Kantsel on 1721. aastast. Sellel on kahe aadli perekonna vapid, vasakul Schulmannide ja kõrval Uexküllide vapp.

XIX saj algul maalis Carl Sigismund Walther altarimaali.

1889 ehitas orelimeister Gustav Normann kirikusse oreli, olles üks vanimaid eesti rahvusest orelimeistri töid.

1951. a juulis puhkes kirikus tulekahju – põlesid katus ja torn. Sama aasta detsembriks oli kiriku katus taastatud, kuid torn sai korda alles 1984. a sügisel.

Huvitav! Kirikaeda on maetud tuntud maastikumaalija Carl von Kügelgeni perekond ja Peterburi Kunstiakadeemia professor, Muuga mõisa rajaja Karl von Neff, kelle maale on Peterburis, Londonis, Nice’is.

46

Talvitaja 2018/2019

Allikas: Väike-Maarja vald

20 aastat liha grillimise kogemust

Haljala +372 384 6001 haljala@sammigrill.ee

www.sushitiger.ee tel 621 8282 E–L 10–22, P 12–22

Osta sushi kaasa!

toit ma o i l Tel

! urest u j e mei

Üritused

Lääne-Virumaa

DETSEMBER 12.–13. detsember • Jõulumaa Aseri rahvamajas 12.–23. detsember • Jõuluküla Rakvere keskväljakul 13. detsember • Kontsert „Jõuluvalgus” kl 18 Kadrina valla raamatukogu 14. detsember • Jüri Homenja kl 20 Viitna kõrts 15. detsember • Hedvig Hansoni ja Uku Suviste jõulukontsert „Valguse ootel” kl 17 Vihula mõis • Jõuluball „Talveöö unistus” kl 19 Rakvere rahvamaja 16. detsember • Jõulukontsert kl 15 Vainupea kabel • Kunda linnaorkestri kontsert kl 15 Aseri rahvamaja 17.–20. detsember • Jõulumaa Aseri rahvamajas 18. detsember • Marko Matvere ja Jassi Zahharov „Jõuluooper” kl 19 Vihula mõis 19. detsember • Etendus „Hotell California” kl 19 Laekvere rahvamaja 20. detsember • „Käbid & Kännud” – Ivo Linna, Robert Linna, Antti Kammiste ja Eric Kammiste kl 19 Haljala rahvamaja 21. detsember • Jõululugu „Jõuluvanaks saamise saladus” kl 11 Laekvere rahvamaja • Naised Köögis – „Soojuse hoidmise aeg” kl 19 Vihula mõis 22. detsember • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 19 Rakvere Kolmainu kirik 27. detsember • Lauri Saatpalu ja Jaan Sööt „Olemise tahumatu kergus” kl 19 Vihula mõis 28. detsember • Haljala rahvamaja vana-aasta pidu. Näiteringi esietendus E. Albee „Loomaaialugu.”

Tantsuks mängib ansambel Vanaviisi 31. detsember • Head vana aasta lõppu ja „Sajaga edasi” kl 22 Rakvere keskväljak; uusaastapidu Viru-Nigula rahvamajas

48

Talvitaja 2018/2019

Kas teadsid, et:

• Kapteniteküla Käsmu kalmistu on tuntud oma kaunite hauakujudega. Siin asub ka Eesti kalmistute üks väljapaistvaim hauatähis. Pronksist põlvitav tütarlaps hoiab käes vaasi lilledega.

Skulptuur on püstitatud kaugsõidukapteni Oskar Tiedemanni noorelt surnud tütre Signe hauale.

Skulptuuri autor on Juhan Raudsepp.

• Võsu mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates 1510. aastal. 1870ndatel hakkas Palmse mõis Võsule suvilakrunte müüma.

• Palmse mõis taastati esimesena Eestis koos kõigi mõisasüdamesse kuuluvate hoonetega.

• Sagadi mõisa pargis sirguvad Eesti kõrgeimad tammed (33 meetrit).

• Kalame talu Karepa külas on kunstnik Richard Sagritsa (1910–1968) sünnikodu. Hooned ehitas tema kalurist isa XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul.

• Käsmu poolsaar on Eesti üks kivirikkamaid paiku. Umbes 400 ha suurusele metsaalusele kivimaastikule lisavad mustrit kive katvad samblad ja samblikud. Käsmu poolsaare suurimaid rändrahne on Matsikivi.

• Palmse mõisahoonest lääne pool asuvad väljal suured korrapärased kivikangrud. Need olevat näljased talupojad kokku kandnud näljahäda ajal XVII sajandi lõpul.

Allikas: www.virol.ee

Talvitaja 2018/2019 49

Lääne-Virumaa

• Käsmu küla mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1453. aastal. Legendi järgi olevat olnud küla ristiisaks Kasperi-nimeline kapten, kes kord merehädast pääsenuna siia kabeli ehitas.

Põlvamaa

Viis parimat puhkamisvõimalust • Tõukekelgumatkad • Talvine piknik Meenikunno maastikukaitsealal • Energia loodusest ja ehe toit • Reis Pokumaale • Mõisad ja lossid

Turismiinfo Põlvamaa turismiinfokeskus Kooli 1, Räpina tel +372 799 5001 Vaata lisaks: www.polvamaa.ee, www.rapina.ee, www.polva.ee

Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kirik

Põlvamaa

Foto: www.folklore.ee

50

Talvitaja 2018/2019

Huvitav! Aastatel 1904–1918 teenis Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduses preestrina Nikolai Päts – Eesti vabariigi presidendi Konstantin Pätsi vanem vend.

Allikas: teelistekirikud.ekn.ee

Üritused DETSEMBER 12.–14. detsember • RMK Kiidjärve külastuskeskuse jõuluprogramm „Jõuluootus metsas” 12.–20. detsember • Jõuluprogramm „Teemeistri jõulud” Eesti maanteemuuseumis 12. detsember • Jõululugu „Jõuluvanaks saamise saladus” kl 11 Põlva kultuurikeskus 13. detsember • Jõululaat Ahjal ja Vastse-Kuustes 16. detsember • Aastalõpu tähed – Ines & Karl-Erik Taukar kl 19 Mooste mõisa folgikoda 19. detsember • Päkapiku retk kl 18.30 Põlva Keskväljak • Jõulutuur „Tähesadu” Germán Gholami (tenor Hispaania) ja Saarsalu-Ehala kvartett kl 19 Räpina aianduskool 20. detsember • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 19 Mooste mõisa folgikoda 21. detsember • Ansambel Hellad Velled Põlva ööklubis Kino • Jõulupidu ansambliga K.T.K. kl 20 Leevi rahvamaja 22. detsember • Tõukekelgumatk talvises Taevaskojas kl 11 • Jõulupidu ansambliga Lycille kl 20 Ahja kultuurimaja 23. detsember • Jõuluhõngune räätsamatk Meenikunno rabas kl 11 26. detsember • Jõulukilodest priiks! Fatbike’i jalgrattamatk Taevaskoja metsaradadel kl 11 • EV100 üle-eestiline matkapäev, algus Põlva Keskväljakult kl 12 27. detsember • Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontsert „O’ Holy Night/Püha öö” kl 19 Mooste mõisa folgikoda • 28. detsember • Aastalõpupeod Põlvas, Aravul, Maaritsas, Tilsis Talvitaja 2018/2019 51

Põlvamaa

E

simene apostlik õigeusu kirik ehitati siia 1752. aastal keisrinna Jelizaveta käsul.

Jumalakoda pühitseti ülempreester Sakaria ja tema naise Elisabeti mälestuseks, kes elasid Juuda mägisel maal Hebroni linnas. See abielupaar oli Uues Testamendis vanemateks ristija Johannesele, kes kuulutas I sajandi esimeses pooles ette messia tulekut ning hiljem ristis Jordani jões Jeesus Kristuse.

Kirik allus otse keisrikojale. 1813. aastal puukirik põles. Parun Löwenwolde initsiatiivil ehitati asemele palvemaja, mis pühitseti 1815. aastal. Viis aastat hiljem tuli palvemaja katuseprobleemide tõttu sulgeda. Tänast Püha Sakariase ja Elisabeti kirikut hakati paberivabriku töölistele ehitama 1827. aastal tsaar Nikolai I käsul ja rahalisel toel ning see võttis kuus aastat. Projekt valmis Peterburis, koostajaks Tartu linnaarhitekt Georg Friedrich Wilhelm Geist.

Kirik on klassitsistlik kolmeosaline pikliku kujuga ehitis, mille väliskujunduses leidub karniise ja rustikat. Läänepoolses otsas on kellatorn, ida pool ümarrapsiid. Hoone keskel asub umbtambuuriga kuppel. Sisekujunduses torkab silma lihtne XIX saj ikonostaas.

Eestis harukordse kujuseina ehitas uude pühakotta Staraja Russa meister Teodor Šišelovski, kes maalis ka ikoonid. Siiski on osa ikonostaasi ikoone kirikust vanemad – need tegi Pihkva ikoonimaalija Hieroteos Kalinin.

29. detsember • Jõulukilodest priiks! Fatbike’i jalgrattamatk Taevaskoja metsaradadel kl 11 • Aastalõpupidu ansambliga Everest Veriora rahvamajas 30. detsember • Tõnis Mägi & Siiri Sisask „Talveöö” kl 19 Mooste mõisa folgikoda • Aastalõpupidu ansambliga Hellad Velled kl 21 Kanepi seltsimaja 31. detsember • EV100: üle-eestiline kingitus „Eesti tantsib”.

Põlva tantsib kl 15 Põlva Keskväljakul

JAANUAR 12.–13. jaanuar • Lasteetendus „Meile tuli jonn” kl 16 Alle-Saija teatritalu 16. jaanuar • Etendus „Hotell California” kl 19 Põlva kultuurikeskus 19.–20. jaanuar • Lasteetendus „Meile tuli jonn” kl 16 Alle-Saija teatritalu 26.–27. jaanuar • Lasteetendus „Meile tuli jonn” kl 16 Alle-Saija teatritalu

VEEBRUAR 9.–10. veebruar • Lasteetendus „Meile tuli jonn” kl 16 Alle-Saija teatritalu 16.–17. veebruar • Lasteetendus „Meile tuli jonn” kl 16 Alle-Saija teatritalu

Kas teadsid, et: • Friedebert Tuglase lugu väikesest Illimarist on ühtlasi ka lugu Ahja mõisast.

Põlvamaa

• Süvahavva küla on tähistatud National Geographicu kollase aknaga – seal tuleb ära käia.

• Räpina paberivabriku endise peasissekäigu vastas haljasalal seisab Puuaiasõdalane – ajaloolise Puuaiasõja mälestusmärk (autor Riho Kuld, 1984), mida kohalik rahvas Raudmeheks kutsub.

• Rändaja kuju Postiteel on esimene maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuur Eestis.

See kujutab tõttavat meest, kel õlal postipaun ja käes tugev rännukepp.

52

Talvitaja 2018/2019

• Räpina mõisa härrastemaja ehk Sillapää lossi ehitati mitu inimpõlve. Hoonekompleks valmis XIX sajandi keskel.

• Võhandu jõe ürgoru maastikukaitsealal asuvad jõe kuulsaimad koopad – Sõjatare, Uku ja VäikeSõjatare.

• Räpina külje all Sillapää külast väikese jalutuskäigu kaugusel asub tamme- ja pihlakavõsases männikus vaevumärgatav kõrgendik. Tegu on Eesti suuruselt viienda meteoriidikraatri – Tsõõrikmäega.

• Igal eestlasel on kohustus kordki elus Taevaskodades ära käia.

Viis parimat puhkamisvõimalust • • • • •

Spaapuhkus Joogapuhkus Looduspuhkus Perepuhkus Kihnu romantika

Foto: Avjoska / et.wikipedia.org

Turismiinfo Pärnu külastuskeskus Uus tn 4, Pärnu tel +372 447 3000 Vaata lisaks: www.visitparnu.com, www.parnumaa.ee, www.parnu.ee, www.visitkihnu.ee

Karuse Püha Margareeta kirik

K

aruse kohanime mainitakse esmakordselt 1218. aastal ja jumalakoda ehitati XIII sajandil Saaremaalt Põhja-Eestisse kulgeva kaubatee äärde kindluskirikuks. Ehitajaks peetakse ordumeistrit ja Karuse kuningat Otto von Lutterberghi, kes lasi kiriku ehitada endale igaveseks rahuasemeks ja igaveseks mälestuseks. Lutterbergh langes lahingus leedulaste vastu Karuse lähedal Suure Väina jääl 1270. aastal ja maeti arvatavasti kirikusse.

Kirik on romaani ja varase gootika sugemetega ühelööviline kahe võlvikuga hoone. Varaseim osa on kooriruum, mis on ülejäänud osast kitsam ja madalam. Kiriku ristimisvaagen on pärit XIII ja laelühter XVI sajandist. XVIII sajandist pärit altarit kaunistab saksa kunstniku Albrecht Düreri maali koopia.

Omaette vaatamisväärsus on Karuse kirikaed. Siin leidub iidseid hauaplaate ja paekiviriste, samuti on siin XVIII sajandist pärinev kabel. Kirikaia vanimad hauatähised, kaks trapetsikujulist hauaplaati, kuuluvad XIII saj keskpaika või kolmandasse veerandisse ja neid leidub vaid Saare-Lääne piiskopkonna aladel.

Neid muistiseid peetakse Eesti vanimateks hauatähisteks, mille vanuse üle vaieldakse siiani.

Huvitav! 1697. aastast pärinev hinnaline barokkstiilis kantsel on kuulsa puutöömeistri Christian Ackermanni looming.

Allikas: Kinksi Küla Selts Talvitaja 2018/2019 53

Pärnumaa

Pärnumaa

DETSEMBER 12. detsember • Flo Kasearu näitus „Vana-vana-vana-vana-paberinirk” Koidula muuseumis • Ballett „Pähklipureja” kl 13 Pärnu kontserdimaja • Kellaviietee Ammende villas • Lääneranna valla eakate jõulupidu koos Heidy Tammega kl 17 Lihula kultuurimaja • The Soul Singers kl 19 Pärnu keskraamatukogu 12.–15. detsember • Seikluslik lastelavastus „Doktor Dolittle” Endla teatris 12.–23. detsember • „Jõulud talus” C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal 12. detsember – 6. jaanuar • Raul Meel: „Grand Concert” Pärnu muuseumis 12. detsember – 31. jaanuar • Tiina Ojaste maalid Ammende villas • Talvevalguse Promenaad Pernova loodusmajas 13. detsember • Jõululugu „Jõuluvanaks saamise saladus” kl 11 Vändra kultuurimaja • Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontsert „O’ Holy Night/Püha öö” kl 19 Tori kirik • Gustav Ernesaks 110 kl 19 Pärnu kontserdimaja 14. detsember • III advendi kontsert kl 18 Raeküla Vanakooli keskus • Jõulukõla kontsert kl 19 Ammende villa • Monolavastus „Ma olen paks” kl 19 Seljametsa rahvamaja • Kontsert-õhtusöök Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehalaga kl 19 Jaanihanso siidritalu

• Jõuludžäss: Ulla Krigul kl 19 Pärnu Eliisabeti kirik 15. detsember • Lasteetendus „Raamatudraakon” kl 12 Pärnu keskraamatukogu 15.–16. detsember • Lottemaa jõulumaa 16. detsember • Jõulaat Kõmsi rahvamajas • Advendilõuna muusikaga kl 12 Ammende villa • Kontsert „Jõuluöö” – Ille Saar (sopran) ja Pille Saar (klaver) kl 15 Ammende villa • Hedvig Hansoni ja Uku Suviste jõulukontsert „Valguse ootel” kl 17 Tori kirik 17. detsember • „Käbid & Kännud” – Ivo Linna, Robert Linna, Antti Kammiste ja Eric Kammiste kl 19 Pärnu kontserdimaja • Marko Matvere ja Jassi Zahharov „Jõuluooper” kl 19 Tori kirik 17.–22. detsember • Seikluslik lastelavastus „Doktor Dolittle” Endla teatris 18. detsember • Naised Köögis – „Soojuse hoidmise aeg” kl 19 Pärnu kontserdimaja 19. detsember • „Jõuluvanaks saamise saladus” kl 11 Pärnu kontserdimaja • Muuseumi jõululõuna kl 12 Seljametsa rahvamaja ja muuseum • Kellaviietee Ammende villas • Annely Peebo, Karl Madis ja Karavan: „Talve võlumaa” kl 19 Pärnu kontserdimaja 21. detsember • IV advendi kontsert kl 18 Raeküla Vanakooli keskus • Lauri Saatpalu ja Jaan Sööt „Olemise tahumatu kergus” kl 19 Pärnu kontserdimaja Talvitaja 2018/2019 55

Pärnumaa

Üritused

27. detsember • Swingers, Tanja, Birgit, Jüri Pootsmann, Mikk Saar – „No tere talv!” kl 19 Pärnu kontserdimaja 28. detsember • Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontsert „O’ Holy Night/Püha öö” kl 19 Pärnu Eliisabeti kirik • Aastalõpukontsert Pearu Paulus & liveband kl 19 Pärnu kontserdimaja • Aastalõpupidu Varbla rahvamajas 29. detsember • Les Bohemes – kirikukontserdid „Grande Amore” kl 19 Pärnu Eliisabeti kirik • Aastalõpupidu Kõmsi rahvamajas 30. detsember • Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert kl 17 Pärnu kontserdimaja • Vanakooli nääripidu kl 18 Raeküla Vanakooli keskus 31. detsember • Maagiline aastavahetus kl 19 Ammende villa

Pärnumaa

JAANUAR

• Sissi jõulud isaga – Dave ja Sissi Bentoni jõulukontsert kl 19 Tori kirik • Etendus „Kaarnakivi perenaine” kl 19 Endla teater • Legendid Pärnus: Ivo Linna & Antti Kammiste, Terminaator, Shanon, 5Miinust kl 21 ööklubi Sunset 22. detsember • Kidise jõulumuusika ja Chalise kl 17:30 Paadrema kirik • Aastalõpu tähed – Ines & Karl-Erik Taukar kl 19 Pärnu kontserdimaja 23. detsember • Advendilõuna muusikaga kl 12 Ammende villa • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 17 Pärnu kontserdimaja 25. detsember • Jõulujahutuskontsert „Leitud asjad”: Jarek Kasar, Jaan Pehk ja Mari Kalkun kl 14 Pärnu kontserdimaja • C-Jam ja Mikk Kaasik „Valged jõulud koos” kl 18 Tori kirik 26. detsember • Jõuluvana Korstna talu perepäevad • Maarja-Liis Ilus, Ott Lepland & Noorkuu – jõulukontsert kl 17 Pärnu kontserdimaja • Kellaviietee Ammende villas 26.–30. detsember • Lottemaa jõulumaa 56

Talvitaja 2018/2019

10. jaanuar • „Edith Piaf ja II maailmasõda” kl 19 Pärnu kontserdimaja 11. jaanuar • Seikluslik lastelavastus „Doktor Dolittle” kl 18 Endla teater 18. jaanuar • Marek Sadam ja Sadamasild kl 19 Nooruse Maja 19. jaanuar • Muusikalikontsert „Memory 2019” kl 19 Pärnu kontserdimaja 20. jaanuar • Etendus „Hotell California” kl 16 teater Endla 23. jaanuar • Seikluslik lastelavastus „Doktor Dolittle” kl 12 Endla teater 27. jaanuar • Etendus „Südames sündinud” kl 17 Endla teater 31. jaanuar • MustonenFest: Yukio Yokoyama (klaver, Jaapan) kl 19 Pärnu kontserdimaja

VEEBRUAR 5. veebruar • MustonenFest: Gurdjieff Ensemble (Armeenia) kl 19 Pärnu kontserdimaja 8. veebruar • Raud/Saller/3 kl 19 Pärnu kontserdimaja 19. veebruar • Trio Laiv-Giardini-Raide kl 19 Pärnu kontserdimaja

Raplamaa

Turismiinfo

Viis parimat puhkamisvõimalust • • • • •

Päev küünla- ja kudumistöökodades Talvine piknik Raplamaa rabades Mõisad ja linnused Puhkus turismitaludes Klaasitootmise ajalooga tutvumine

Rapla turismiinfokeskus Viljandi mnt 4, Rapla tel +372 489 4359 Vaata lisaks: www.rapla.kovtp.ee, www.raplamaa.ee

Hageri Lambertuse kirik

E

simese kiriku ehitasid Hagerisse Taani misjonärid arvatavasti juba 1221. aastal, kuid sellest ega ka järgnevast kirikust pole peale nime tänaseni midagi säilinud. Esmakordselt mainitakse arhiivimaterjalides Hageri kirikut ja preestrit XV sajandi esimeses pooles.

1710. aastal puhkenud tulekahjus sai lisaks kirikule kannatada ka Eesti ühe kuulsaima barokiajastu puunikerdaja Christian Ackermanni loodud altar – praeguse Johann Valentin Rabe valmistatud altariseinas on kasutatud Ackermanni altariseina osi. Taastamiskulud kattis Sutlema mõisaomanik kapten von Baer koos abikaasaga – nende vapid paiknevad altariseinal.

XIX saj äratusliikumine kasvatas kogudust sedavõrd, et kirik jäi kitsaks. Pealegi oli kirik suhteliselt halvas olukorras. Kui esialgu plaaniti vaid kiriku suurendamist,

siis lõpuks otsustati ikkagi uus pühakoda ehitada. Uue kiriku projekti tegi kubermanguvalitsuse arhitekt Erwin Bernhard ja ehitajaks oli meister Lukk Koselt. Uue jumalakoja arhitektuur kõneleb historitsismiajastu keeles – tegemist on omas laadis stiilse ehitisega, kus on kokku sobitatud romaani, gooti ja idakiriklikud kirikuehituse kogemused. Vanast kirikust sobitati uude pühakotta altar. Et uues kirikuhoones eelistati näha uut altaripilti, osteti selleks puhuks Berliinist ristilöödut kujutav õlimaal – viimane on tänaseni oma kohal.

Huvitav! Püha Lambertus on Eestimaal tundmatu ja peale Hageri polegi meil ühtegi teist selle pühaku kaitse all olevat kirikut.

Allikas: EELK Hageri Lambertuse kogudus

Raplamaa

Foto: Tanel Meos

Üritused

Raplamaa

DETSEMBER 12. detsember – 28. veebruar • Näitus „Sammudes Eesti Vabariiki” Sillaotsa talumuuseumis 15. detsember • Rapla XVII jõululaat kl 9 Sadolini spordihoone • Käsitööküünalde valmistamine kl 12 Varbola rahvamaja • Kontserttuur „Rõõmsad jõulud Varbolas” kl 19 Varbola rahvamaja 16. detsember • Jõululaat kl 10 Kuimetsa rahvamaja • Miss Raplamaa 2019 eelvoor kl 12 Sadolini spordihoone • Tallinna poistekoori jõulukontsert kl 17 Märjamaa rahvamaja 17. detsember • Näituse „Magusamaailm läbi 100 aasta” avamine kl 18 Varbola rahvamaja 18. detsember • Inga ja Toomas Lunge kontsert „Kingitus” kl 19 Rapla kultuurikeskus 19. detsember • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 19 Hageri kirik 58

Talvitaja 2018/2019

21. detsember • Suur noorte kooride jõulukontsert Rapla kirikus • Hoogne aastalõpupidu Märjamaal, esinevad Kalle Sepp ja Purple Gang kl 20 Märjamaa rahvamaja 22. detsember • XV Raplamaa õpilasfirmade laat • Kontsert „Teretame talve” kl 13 Varbola rahvamaja • Korvpall: Eesti-Läti ühisliiga kl 17 Sadolini spordihoone 23. detsember • Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontsert „O’ Holy Night/Püha öö” kl 18 Rapla MaarjaMagdaleena kirik • Arsise jõulukontsert kl 18 Rapla kultuurikeskus 28. detsember • Aastalõputrall kl 21 Varbola rahvamaja 29. detsember • Nääripidu ansambliga S.E.K.S kl 21 Vana-Vigala rahvamaja 31. detsember • „Tere tulemast, 2019” kl 20 Valtu seltsimaja

MÄRTS 21. märts • Kaunimate Aastate Vennaskond „Eurovisiooni kaunimad laulud” kl 19 Rapla kultuurikeskus

Saaremaa

Viis parimat puhkamisvõimalust • • • • •

Puhkus Saaremaa spaades Jalutuskäik Kuressaare linnuses Talvine piknik Panga pangal Omanäolised kirikud Koguva küla ja Abruka saar

Turismiinfo Saaremaa turismiinfokeskus Tallinna 2, Kuressaare tel +372 453 3120 Vaata lisaks: www.saaremaa.ee, www.kuressaare.ee, www.ruhnu.ee

Ruhnu Püha Magdaleena kirik Foto: Robin Roots

küla suurim vaatamisväärsus. Nii haarab näiteks lääneküljel peaportaali kohal tähelepanu rikkaliku hilisbarokse dekooriga puitkaar, mis pärineb oletatavasti mõne laeva ahtriosast.

Kui sattud aga järgmine kord Stockholmi, käi kindlasti ajaloomuuseumis. Seal on tänini hoiul haruldane Ruhnu klaasimaalide kollektsioon, mille ruhnlased 1944. aastal Rootsi põgenedes koos muu väärtusliku kirikuvaraga kaasa võtsid. Eesti klaasikunstiajaloo vanim ja väärtuslikum kollektsioon sisaldab kuut XVII saj klaasimaali.

Huvitav! Riia ajaloomuuseumis on hoiul viis Ruhnu keskaegset puuskulptuuri.

Allikas: Hans Lepp „Rootsi mälestised Eestis”, www.eelk.ee Talvitaja 2018/2019 59

Saaremaa

S

aare muudab kuulsaks 1644. aastal ehitatud puukirik – vanim säilinud puitehitis Eestis ja arhitektuurilt unikaalne kogu Euroopas. Siseseinad ja mööbel on värvimata puidust. Paremat kätt jääb meeste pool, kus pingiotsad on kõrged ja tähistatud nimedega. Vasakul istusid naised, nende pingiotsad on madalamad ja õiekujulised. Omapärane pingistik on XVII sajandist ning ka kantsli on asjatundjad määratlenud sama sajandi teise poolde.

Vana puukirik oli ligi kolmesaja aasta vältel ruhnlaste ainus, uus ehitati 1912. aastal. Nüüd ongi kaks kirikut kõrvuti.

1920ndate algul plaaniti puukirik viia kavandatavasse vabaõhumuuseumi Tallinnas. Kümmekond aastat hiljem otsisid Rootsi ametivõimud võimalusi see viia Skansenisse Stockholmis. Paraku tuli sõda vahele ja kirik jäi saarele, kus see on siiani

Üritused DETSEMBER

Saaremaa

12. detsember • Etendus „Sipsik” kl 11, 13 Kuressaare linnateater • Tund terviserajal Kuressaare tervisepargis 12.–31. detsember • Kaspar Stroomi näitus „Louis Kahni keskuse arhitektuurne visioon” Saaremaa muuseumis 15. detsember • Jõulukõla kontsert kl 19 Kuressaare Püha Laurentiuse kirik 15.–16. detsember • Viikingite jõulumaa Asva Viikingite külas 16. detsember • Salme jõululaat kl 10 Salme rahvamaja • Advendikohvik kl 12 Kihelkonna rahvamaja • Jõulutuur „Tähesadu” kl 15 Kuressaare kultuurikeskus • Jõulutuur „Tähesadu” kl 19 Orisaare kultuurimaja 17. detsember • Etendus „Kaarnakivi perenaine” kl 19 Kuressaare linnateater 22. detsember • Muhu jõululaat kl 9 Muhu spordihall • Laimjala aastavahetuspidu „Valged jõulud” 23. detsember • Jooks talvesse Loode tammikus • „Käbid & Kännud” – Ivo Linna, Robert Linna, Antti Kammiste ja Eric Kammiste kl 19 Kuressaare kultuurikeskus 27. detsember • Liikudes tervemaks: aastaloos Kuressaare spordikeskuses

60

Talvitaja 2018/2019

• Etendus „Antigone New Yorgis” kl 19 Kuressaare linnateater 28. detsember • Aastalõpupidu Muhu spordihallis • Etendus „Sipsik” kl 11 Kuressaare linnateater • Etendus „Järgmine peatus: Kosmos” kl 16 Kuressaare linnateater 29. detsember • Koledate kampsikute pidu Muhus • Lauri Saatpalu ja Jaan Sööt „Olemise tahumatu kergus” kl 19 Kuressaare kultuurikeskus • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 19 Kuressaare Laurentiuse kirik 31. detsember • Aastavahetuspidu Georg Otsa spaahotellis, Leisis ja Kihelkonnas

JAANUAR 1.–13. jaanuar • Raudrüüde ja relvade näitus Kuressaare linnuses 17. jaanuar • Etendus „Südames sündinud” kl 19 Kuressaare linnateater 25. jaanuar • Marek Sadam ja Sadamasild ning raamatu „Tulbid ja bonsai” esitlus kl 19 Kuressaare kultuurikeskus 31. jaanuar • Etendus „Paljasjalgne Debora” kl 19 Kuressaare linnateater

VEEBRUAR

Talvitaja 2018/2019 61

Saaremaa

13. veebruar • Etendus „Mida mehed tegelikult tahavad?” kl 19 Kuressaare kultuurikeskus

Tartumaa

Viis parimat puhkamisvõimalust

Turismiinfo

• Reesõit Sõrmuse ja Saksa turismitaludes • Eesti Rahva Muuseum • Teatriõhtud Vanemuises • Elamushetked Tähtvere puhkepargis • Looduskaitsealad ja matkarajad

Tartu turismiinfokeskus Raekoja plats, Tartu tel +372 744 2111 Vaata lisaks: www.visittartu.com, www.tartumaa.ee www.peipsi.ee

Nõo Püha Laurentsiuse kirik

K

irik ehitati umbes 1300. aastal ja esialgne ilme on võrdlemisi hästi säilinud.

Pühakoda ehib puidust haritorn aastast 1819 (keskajal kirikul torni polnud) ja XIX saj stiilne pseudogooti sisustus. Erilist tähelepanu väärib rikkalike kaunistustega kiriku fassaad. Väga omapärane ning kogu Eesti ja Läti keskaegses arhitektuuris ainulaadne on koori kuppelvõlv. Sees väärivad vaatamist Tõnis Grenzsteini altarimaal „Kristus ristil” (1895) ja neli puidust apostlikuju.

Kindluskirikule viitavad tagumine kaitsekäik ja endised kõrged aknad. Et vaenlane kaitsjatele järgneda ei saaks, ehitati võlvidele viiv trepp sarnaselt teiste keskaegsete kirikutega 3,5 m kõrgusele põrandast. Lõunaportaali kohal oleva akna

Tartumaa

Foto: Gunnar Pihl

kõrval on kaks eenduvat kivi. Omal ajal asus siin ukse kohal ärklisarnane ehitus, mille põrandas oli ava, kust võis ründajatele valada kaela kuuma vett, tõrva või loopida kive. Redupaigana oli siin ette nähtud ruum võlvidel, kuhu pääses loodenurgas asuva trepi kaudu. Kirikumõisa uusi hooneid hakati ehitama 1857. aastal. Ehitustöid juhatas Pulleritsu kooli esimese koolmeistri Mihkel Miti poeg Mart. Hooned hävisid viimases sõjas.

Huvitav! See pühakoda on ainus ehe keskaegsete müüride ja võlvidega maakirik Lõuna-Eestis, rohkem tellistest kirikuid siinkandis pole.

Allikas: www.eestigiid.ee; www.eelk.ee

Üritused

Tartumaa

DETSEMBER 12. detsember – 13. jaanuar • Näitus „Maailma kuulsaim hiir” Tartu mänguasjamuuseumis 12.–14. detsember • Jõulumaa Vapramäe loodusmajas 12. detsember • Jõululaat kl 10 Pala kultuurimaja • Hedvig Hansoni ja Uku Suviste jõulukontsert „Valguse ootel” kl 19 Tartu Pauluse kirik • Etendus „Mida mehed tegelikult tahavad?” kl 19 Tartu Athena keskus • Indrek Taalmaa püstijalakomöödia „Onu Heinari lood” kl 20 Tartu Aleksander 13. detsember • „Käbid & Kännud” – Ivo Linna, Robert Linna, Antti Kammiste ja Eric Kammiste kl 19 Vanemuise kontserdimaja • Kasar/Chalice/Laulupesa. SADA kl 19 ERMis • Sepo Seemani monoetendus „Eesti mees ja tema poeg” kl 22 Tartu Aleksander 64

Talvitaja 2018/2019

14. detsember • Gustav Ernesaks 110 kl 19 Vanemuise kontserdimaja • Etendus „Unusta/Unista” kl 19 uus anatoomikum • Live-muusika Reimo Kivine kl 21 Emajõe Pruulikoda • Retropidu kl 22 Tartu Aleksander 15. detsember • ERMi suur jõululaat • Tartu talvine tantsupäev kl 13 Raekoja plats • Ülenurme muusikakooli kontsert kl 13 Salemi kirik • Etendus „Unusta/Unista” kl 19 uus anatoomikum • Ansambel Eesti Mees kl 22 Tartu Aleksander 16. detsember • Peipsiääre valla isetegevuskollektiivide talvekontsert „Tähesära” kl 13 Pala kultuurimaja • Naised Köögis – „Soojuse hoidmise aeg” kl 17 Vanemuise kontserdimaja • Vanemuise sümfooniaorkestri advendikontsert kl 17 Tartu Jaani kirik • Sinine laulupidu – III advendiküünla süütamine kl 17 Raekoja plats

21. detsember • Tartu jõulugala 2018 kl 18:30 ERMis • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 19 Tartu Peetri kirik • Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester, Risto Joost kl 19 Tartu Pauluse kirik • Jõulukontsert Laura „Maagiline lugu” kl 19 Tartu Jaani kirik • Inga ja Toomas Lunge kontsert „Kingitus” kl 19 Elva kultuurikeskus • Vara piirkonna jõuluõhtu kl 19:30 Vara kogukonnakeskus • Anne Loho kl 22 Tartu Aleksander 22. detsember • Jõulupidu Kokora külakeskuses ja Uhtil • Tartu jõulugala 2018 kl 18:30 ERMis • Tõnis Mägi & Siiri Sisask „Talveöö” kl 19 Vanemuise kontserdimaja • Jõulupidu koos Kaire Vilgatsiga kl 19 Reola kultuurimaja • Ansambel Respekt kl 22 Tartu Aleksander 23. detsember • Roheline rahu – IV advendiküünla süütamine kl 17 Raekoja plats

Talvitaja 2018/2019 65

Tartumaa

• Etendus „Unusta/Unista” kl 19 uus anatoomikum 16.–17. detsember • Tsirkusestuudio Folie jõulutsirkus „Krudiseja” Vanemuise teatri väikeses majas 17. detsember • Nele-Liis Vaiksoo & Tanel Padar „Need jõulud kõlavad tuttavalt” kl 19 Tartu Peetri kirik • Indrek Taalmaa püstijalakomöödia „Onu Heinari lood” kl 20 Tartu Aleksander 18. detsember • The Soul Singers kl 19 Tartu Jaani kirik • Maarja-Liis Ilus, Ott Lepland & Noorkuu – jõulukontsert kl 19 Vanemuise kontserdimaja • Rolf Roosalu & Tiit Kikas „Helgus” kl 19 Tartu Peetri kirik 19. detsember • Kontsert-õhtusöök „Raimond Valgre 105” kl 19 ERMis • Lauri Saatpalu ja Jaan Sööt „Olemise tahumatu kergus” kl 19 Vanemuise kontserdimaja 20. detsember • Mari Jürjensi kontsert kl 19 ERMis • Annely Peebo, Karl Madis ja Karavan: „Talve võlumaa” kl 19 Vanemuise kontserdimaja • Indrek Taalmaa püstijalakomöödia „Onu Heinari lood” kl 20 Tartu Aleksander

Tartumaa

• C-Jam ja Mikk Kaasik „Valged jõulud koos” kl 18 ERMis 24. detsember • Jõulurahu kuulutamine kl 12 Raekoja plats 25. detsember • Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontsert „O’ Holy Night/Püha öö” kl 18 Tartu Peetri kirik 26. detsember • Marko Matvere ja Jassi Zahharov „Jõuluooper” kl 18 Tartu Peetri kirik • Swingers, Tanja, Birgit, Jüri Pootsmann, Mikk Saar – „No tere talv!” kl 19 Vanemuise kontserdimaja 28. detsember • Les Bohemes – kirikukontserdid „Grande Amore” kl 19 Tartu Peetri kirik • Ansambel Terminaator kl 19 ERMis • Jõulujahutuskontsert „Leitud asjad”: Jarek Kasar, Jaan Pehk ja Mari Kalkun kl 19 Vanemuise kontserdimaja • Kontsert „Jõuluingel” kl 19 Tartu Jaani kirik • Aastalõpu maskiball kl 19 Alatskivi loss • Aastalõpupidu kl 20 Kambja kultuurikeskus 66

Talvitaja 2018/2019

• Ansambel Patune Pool kl 22 Tartu Aleksander 29. detsember • Voces Musicalese aastalõpukontsert „Messias” kl 18 Tartu Pauluse kirik • Aastalõpukontsert Pearu Paulus & liveband kl 19 ERMis • Moskva patriarhaadi koor kl 19 Tartu Peetri kirik • Ansambel Wismari Poisid kl 22 Tartu Aleksander 30. detsember • Vanemuise aastalõpuball 31. detsember • Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert kl 12 Vanemuise kontserdimaja • „Tähti täis on öö” kl 20 Dorpati konverentsikeskus • „Tere tulemast, 2019” kl 21 Ranna rahvamaja • Aastalõpupidu kl 23 Kokora külakeskus

JAANUAR 9. jaanuar • Muusikalikontsert „Memory 2019” kl 19 teater Vanemuine

31. jaanuar • Ooperigala kl 19 Vanemuise kontserdimaja • Eesti Laul 2019: I poolfinaal kl 19 ülikooli spordihoone

VEEBRUAR 6. veebruar • Etendus „Hotell California” kl 19 Puhja kultuurimaja 8. veebruar • MustonenFest: Barokkorkester Barrocade (Iisrael) kl 19 Vanemuise kontserdimaja 17. veebruar • Etendus „Südames sündinud” kl 16 ERMis 27. veebruar • Kontserdisari „i nagu interpreet”: „Romantiline klaver” kl 19 Vanemuise kontserdimaja

Talvitaja 2018/2019 67

Tartumaa

11. jaanuar • „Edith Piaf ja II maailmasõda” kl 19 Vanemuise kontserdimaja 16. jaanuar • „Jäljed sinu sees” Sven Grünbergi autoriõhtu kl 19 Vanemuise kontserdimaja 17. jaanuar • Etendus „Aabitsa kukk” kl 19 Tabivere rahvamaja 19. jaanuar • Marek Sadam ja Sadamasild kl 19 Karlova teater 20. jaanuar • Muusikalikontsert „Memory 2019” kl 16 teater Vanemuine 24. jaanuar • Muusikalikontsert „Memory 2019” kl 19 teater Vanemuine • Etendus „TRANSIIT. Peatage muusika” kl 19 ERMis 26. jaanuar • Etendus „Hotell California” kl 16 ERMis 30. jaanuar • Etendus „Avameelselt abielust ehk Peatükid, mis me omal ajal vahele jätsime” kl 19 ERMis

Kas teadsid, et: • Näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninovi sõnul on Elva enneolematult vaikne ja puhas paik.

• Kaunil Toomemäel asuv Tartu toomkirik on üks suurimaid ja ainus kahe torniga keskaegne kirik Eestis.

• Tartus asub Hullu Teadlase kabinet.

• Kärkna külas asuvad Kärkna kloostri (1234) varemed. Kärkna klooster oli tsistertslaste mungaordu üks suuremaid keskusi Liivimaal.

• Kolkja külas asuvas sigurimuuseumis saab tutvuda sigurikasvatuse ajalooga Peipsi-äärsetes ridakülades ja näha sigurikasvatusega seotud tööriistu.

• Alatskivi lossi teisel korrusel asuva muuseumi ekspositsioon annab hea ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust.

• Alatskivi lossipargi – Tartumaa suurima pargi (130 ha) – rajas XVIII sajandi lõpus mõisnik von Stackelberg.

• Tartu Salemi baptistikoguduse kirikus asub Tartu ainus barokkorel.

• Tartuff on Balti riikide suurim vabas õhus toimuv filmifestival.

• Kogu Tartu vanalinn on rajatud soisele Emajõe kaldale ja majade vundamendid toetuvad enamasti puitparvedele. Tartu viltuse maja kalle on 5,8 kraadi – see on suurem kui kuulsal Pisa tornil.

• Aasta lõpuni otsib Tartu Kunstimuuseum eraisikutele kuuluvaid Pallase kunstnike teoseid ja nendega kaasnevaid isiklikke lugusid. Põhjus lihtne – 2019. aasta mais avatakse Tartu Kunstimuuseumis mahukas Pallase kunstikooli 100 aasta juubelit tähistav näitus.

Allikas: www.visittartu.com

Tartumaa

• Esmakordsele Tartu külastajale soovitab muusik Toomas Lunge külastada Eesti Rahva Muuseumit.

Valgamaa

Viis parimat puhkamisvõimalust • • • • •

Kekkose matkarada Harimäe vaatetorn Otepää ja Kuutsemäe Apteekrimäe matkarada Ponimaa ja Pühajärve

Sangaste kirik

Valgamaa

Foto: Raivo Tasso

Turismiinfo Valga turismiinfokeskus Kesk 11, Valga tel +372 766 1699 Otepää turismiinfokeskus Tartu mnt 1, Otepää tel +372 766 1200 Tõrva-Helme turismiinfokeskus Valga tn 1, Tõrva tel +372 766 3300 Vaata lisaks: www.valga.ee, www.valgamaa.ee, www.otepaa.eu, www.kuutsemae.ee, www.tehvandi.ee, www.torva.ee

P

ühakoda rajati ilmselt XIII sajandil kihelkonnakirikuna, kuid esimest korda mainitakse seda 1379. aastal. Asjatundjate sõnul on kirik vaatamata hävingutele ja ümberehitustele säilitanud omaaegse põhiplaani.

Kirik on sõdades korduvalt kannatanud, hävinud Liivi sõjas, Poola-Rootsi taplustes taas purustatud ja Rootsi võimu ajal üles ehitatud.

Järjekordselt põletasid venelased kiriku maha Põhjasõjas. 1715. a rajati puidust hädakirik ja praegusel kujul taastati kirik 1742.

Taastamise ja sisseõnnistamise järel on kirikus teostatud suuremaid remonttöid ning interjöörivahetusi. 1861. aastal sai peauks endale praeguse segmentfrontooni ja klassitsistlikule stiilile omased toskaana pilastrid. Hiljem ehitati puidust neobarokne haritorn. 1905–1906 vahetati välja osa katusekive ja Tartu pottseppmeister Hans Lõoke ehitas sisse kahhelahjud. Kiriku esimese üheksa registriga oreli valmistas meister Thal Paides. Praegune orel on vendade Kriisade meistritöö ja sellel on kaks manuaali ning 24 registrit. Viimase sõja ajal sai kirik taas laastamise karmi kätt tunda ja vendade Kriisade orel rüüstati. Väärikas pill seati hädapärasesse töökorda 1950ndatel, kuid parandati täielikult aastaks 2004.

Huvitav! Pühakoja suurim vaatamisväärsus on 1883. aastal Münchenis ateljeetööna valminud altarimaal „Kolgata”.

Allikas: www.sangaste.ee 70

Talvitaja 2018/2019

Tore Kingiidee — Vihula mõisa kinkekaart Vihula mõisa kinkekaardid on parim kingitus perele, sõpradele ning äripartneritele.

Kinkekaart sisaldab majutust standardtoas, rikkalikku hommikusööki ning ujula ja aurusauna kasutamist.

HIND

49 € KAHELE INIMESELE

Kinkekaart kehtib müügiks kuni 07.01.2019 ja majutuseks P–R 20.11.2018–30.04.2019 (v.a 23.–26.12.2018 ja 31.12.2018–05.01.19) vabade kohtade olemasolul. Salasõna: KINKEKAART Rohkem infot ja broneerimine reserv@uhotelsgroup.com Tel +372 660 0709

MEELEOLUKAS AASTAVAHETUSE PIDU VIHULA MÕISAS 31.12.2018 Neljakäiguline pidulik õhtusöök, saabudes tervitusjook. Meeleolu loovad Koit Toome bänd ja mustkunstnik Fred-Erik Johanson ning õhtut juhib DJ Tõnis Kotsar.

Majutus hubases hotellitoas ja tavapärasest hilisem check out.

Rohkem infot ja broneerimine info.vihula@uhotelsgroup.com Tel +372 326 4100

www.vihulamanor.com

al

Aasta vahe peo h tuse ind

249 € /i ma

jut stand usega ard kahes klassi es toa s

n

Üritused DETSEMBER

Valgamaa

12.–31. detsember • Valgamaa kunstnike ühisnäitus Valga kultuurija huvialakeskus • Näitus „100 inglit Eesti Vabariigile” Valga kultuuri- ja huvialakeskus 12. detsember • Huvialaringide talvekontsert kl 18 Valga kultuuri- ja huvialakeskus 14. detsember • Hedvig Hansoni ja Uku Suviste jõulukontsert „Valguse ootel” kl 19 Sangaste Püha Andrease kirik 15. detsember • Eesti lahtised meistrivõistlused taliujumises Veski spordibaasis • Advendikontsert kl 18 Otepää kultuurimaja • Talvehooaja avalöök koos Liis Lemsaluga kl 22 ööklubi Comeback 16. detsember • III advendi kontsert kl 12 Valga kultuuri- ja huvialakeskus • Kontsert „Usun inimeste headusesse” Tõrvas 20. detsember • Orthodox Singersi jõuluootuse kontsert kl 18 Valga Jaani kirik 21. detsember • Jõululaat kl 14:30 Tõrva keskväljak • Etendus „Meessugu, ainsus” kl 19 Valga kultuuri- ja huvialakeskus • Tõrva valla aastalõpupidu koos ansambliga Patune Pool kl 19 Ala rahvamaja • Jõulupidu kl 20 Lüllemäe kultuurimaja 22. detsember • Muusika- ja luuleõhtu kl 16 Tõrva kirik-kammersaal 25. detsember • Jõuluro(og)ck ja Shanon kl 22 ööklubi Comeback 28. detsember • Aastalõpupidu koos Merlyn uusküla ja Shanoniga kl 20 Valga kultuuri- ja huvialakeskus 31. detsember • Suurejooneline aastavahetuspidu Wagenkülli lossispaas, esinevad Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova • Võimas aastavahetus Otepääl

JAANUAR 4. jaanuar • Suur suusanädal & Karl-Erik Taukar kl 22 ööklubi Comeback 6. jaanuar • Valga rahvamatka III etapp kl 12 Valga spordihall 72

Talvitaja 2018/2019

20. jaanuar • Mäespordi tutvustamise päev kl 12:30 Kuutsemäe puhkekeskus

VEEBRUAR 2. veebruar • Tanel Padar kl 22 ööklubi Comeback 3. veebruar • Valga rahvamatka IV etapp kl 12 Valga spordihall 16. veebruar • Etendus „Seikleja või kuidas leida meest (vene keeles) kl 18 Valga kultuuri- ja huvialakeskus 17. veebruar • 46. Tartu Maraton

Kas teadsid, et: • Sangaste loss esindab ühte avastamisväärt paikadest, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.

• Võimsa juugendstiilis Taagepera lossi lasi oma elupaigaks ehitada parun Hugo von Stryk juba rohkem kui sada aastat tagasi.

• Valgas sündinud tõstesportlane Alfred Neuland (1895–1966) on esimene eestlasest olümpiavõitja.

1920. aasta Antverpeni olümpiamängudelt naasis ta koju kuldmedaliga.

• Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly on Eestiga seotud inimestest üks kuulsamaid ja ilmselt suurim Vene väejuht, kelle põrm puhkab Eestis.

• Dalai laama ajaloolist külaskäiku Eestisse tähistab puuskulptuur Pühajärve pargi rannapoolses servas.

• Otepää kesklinnas asub Eesti kõrgeim lipumast – suisa 20 meetrit.

• Helme ordulinnuse all orus vuliseb Arstiallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu.

• 1997. valminud Karula kirik ehitati ümber vanast mõisa viljaaidast. Kiriku teeb eriliseks Eesti kunstniku Dolores Hoffmanni vitraaž «Püha õhtusöömaaeg», millel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke.

• Otepääl asub Talvekirik. See on ümber ehitatud vana kirikumõisa abihoonest ja kasutusel peamiselt talveperioodil.

• Poola kuningas Stefan Batory andis 11. juunil 1584. aastal Valgale linnaõigused.

Allikas: www.valgamaa.ee Talvitaja 2018/2019 73

Valgamaa

• Ala kalmistu lõunapoolses otsas paikneb esimese Eesti soost mõisniku Mats Erdelli kabel.

Viljandimaa

Viis parimat puhkamisvõimalust • Paistu põrguorg • Ööbimine püstkojas • Tõukekelgu- ja räätsamatkad Soomaal • Mulgid ja Mulgimaa • Mõisad ja kirikud

Karksi-Nuia õigeusu kirik

Viljandimaa

K

arksi-Nuia püha Aleksei kogudus asutati Vene õigeusu kiriku püha Sinodi ukaasiga 1847. aasta lõpus. Esialgu peeti jumalateenistusi Karksi mõisa ruumides. 1851. aasta lõpus koliti Vana-Kariste mõisa sõjaväe kortermajja, aga 1853–1868 asus kogudus taas Karksi mõisas.

Oma pühakoja sai kogudus 1868. aastal, kui valmis arhitekt A. Edelsoni projekti järgi ehitatud kivikirik. Ehitus läks maksma 12 000 rubla, ehitajaks oli Riia kaupmees Lomonossov. Samasuguse projekti järgi on ehitatud ka Kalli, Uduvere ja Vändra õigeusu pühakojad.

Kirik on ristkülikukujulise põhiplaaniga. Läänes paikneb eenduv kellatorn, mis on allosas ruudukujulise läbilõikega, ülaosas polügonaalne. Ümarkaarte ja ümmarguste aknaavadega kaheksatahulist torni katab plekk-kiiver. Väike telkkiivriga tornike paikneb ka pikihoone altaripoolses otsas. Tagasihoidliku lahenduse ja rõhtsa laega kirikusaalis on kaherealine historitsistlik, peamiselt hallikate-sinakate toonide ning kuldsete raamistustega lihtne ikonostaas. Lisaks traditsioonilistele 74

Talvitaja 2018/2019

Turismiinfo Viljandi turismiinfokeskus Vabaduse plats 6, Viljandi tel +372 433 0442 Karksi-Nuia turismiinfokeskus Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia tel +372 435 5527 Vaata lisa: www.viljandimaa.ee, www.mulgimaa.ee, www.mulgivald.ee

preestrikspühitsemisel sai otsustavaks just mehe väga hea eesti keele oskus.

Huvitav! Karksi-Nuia õigeusu kirikus teenis aastatel 1903–1908 ka Aleksander Paulus, hilisem Eesti apostlik-õigeusu kiriku metropoliit.

Allikas: www.eoc.ee

Foto: www.eoc.ee

Talvitaja 2018/2019 75

Viljandimaa

apostlitele, kiriku nimipühakule ja Nikolai Imetegijale on sellel kujutatud Kiievi vagad munk-pühakud.

Kirikuhoone pühitseti XIV sajandil elanud Püha Aleksei ehk Moskva metropoliit Aleksiuse auks 3. oktoobril 1876.

Koguduse esimene hingekarjane oli Kiprian (Karl) Sarnet. Ta teenis Karksi-Nuias 1847–1849 ja salviti õigeusku usuliikumise kõrgpunktis. Tema

Üritused

Viljandimaa

DETSEMBER 12. detsember • „Käbid & Kännud” – Ivo Linna, Robert Linna, Antti Kammiste ja Eric Kammiste kl 19 Pärimusmuusika ait • Etendus „Emadepäev” kl 19 Ugala teater 12.–13. detsember • Etendus „Kohtume Noa laeval” kl 11, 15 Ugala teater 12.–31. detsember • Näitus „Jõulukuusk 2018” Karksi-Nuia kultuurikeskus 13. detsember • Päevane kontsertkohtumine: Kait Tamra kl 13 Pärimusmuusika ait • Jõulukõla kontsert kl 19 Pärimusmuusika ait • Etendus „Sätendav pimedus” kl 19 Ugala teater 14. detsember • Etendus „Kohtume Noa laeval” kl 11 Ugala teater • Eesti Filharmoonia kammerkoori & Robert Jürjendal, Arve Henriksen (Norra) ja Madis Metsamart „Talvemaastikud” kl 19 Viljandi baptistikirik • Etendus „Meistrite liiga” kl 19 Ugala teater • Etendus „Krdi loll lind” kl 19 Ugala teater 15. detsember • Jõululaat kl 9 Abja kultuurimaja • Etendus „Elav laip” kl 14 Ugala teater • Etendus „Meistrite liiga” kl 17 Ugala teater • Tantsumaja kl 19 Pärimusmuusika ait • Jõulupidu: ansamblid Meie Mees, Sinu Naine kl 20 Karksi-Nuia kultuurikeskus 16. detsember • III advendi kontsert kl 15 Karksi-Nuia kultuurikeskus 76

Talvitaja 2018/2019

• Koit Toome ja Valter Soosalu jõulukontsert „O’ Holy Night/Püha öö” kl 18 Viljandi Pauluse kirik 17. detsember • Etendus „Kohtume Noa laeval” kl 11, 15 Ugala teater • Aastalõpu tähed – Ines & Karl-Erik Taukar kl 19 Pärimusmuusika ait 18. detsember • Etendus „Kohtume Noa laeval” kl 11 Ugala teater • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 19 Viljandi Pauluse kirik 19. detsember • Inga ja Toomas Lunge kontsert „Kingitus” kl 19 Pärimusmuusika ait 19.–21. detsember • Etendus „Kohtume Noa laeval” Ugala teatris 20. detsember • Lauri Saatpalu ja Jaan Sööt „Olemise tahumatu kergus” kl 19 Viljandi Sakala keskus • Nele-Liis Vaiksoo & Tanel Padar „Need jõulud kõlavad tuttavalt” kl 19 Viljandi Pauluse kirik 20.–22. detsember • Jõululaat kl 10 Viljandi vana spordihoone 22. detsember • Etendus „Kohtume Noa laeval” kl 12, 16 Ugala teater • Naised Köögis – „Soojuse hoidmise aeg” kl 19 Pärimusmuusika ait 27. detsember • Les Bohemes – kirikukontserdid „Grande Amore” kl 19 Viljandi Pauluse kirik 28. detsember • Aastalõpukontsert: Arsise käsikellade ansambel kl 17 Karksi-Nuia kultuurikeskus 29. detsember • Eesti sinfonietta. Aastalõpukontsert. „Strauss ja sõbrad” kl 19 Pärimusmuusika ait

Karksi-Nuia

kultuurikeskuses 11.12.2018 kl 18.00

August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilaste jõulukontsert

15.12.2018 kl 21.00

Jõulupidu ansamblitega Meie Mees ja Sinu Naine. Tantsurühm Uppsar, photobooth, jõuluvana, loterii, suupistelaud

17.12.2018 kl 18.00

Karksi-Nuia muusikakooli jõulukontsert

26.12.2018 kl 17.00

Lastele jõulukino “Eia jõulud Tondikakul”. Pilet 5 € / 3,50 €

28.12.2018 kl 17.00

Aastalõpukontsert. Arsise käsikellade ansambel, dirigent Aivar Mäe.

Pilet 5 € / 3 €

31.12.2018 kl 22.00

Ansambliga PS Troika tantsides uude aastasse.

Pilet eelmüügist 8 €, kohapeal 10 €

02.–31.01.2019

Näitused: “2017. aasta parimad pressifotod II”, I korruse fuajees “Pesakastid” (Läti 100), Kaupo Leoni joonistused

04.01.2019 kl 19.00

Segaansambel Pool Kuus 10

09.01.2019 kl 17.00

Animafilm “Talvelugu”. Pilet 4 € / 2,50 €

13.01.2019 kl 12.00

Pühapäevane kohtumine. Urmas Tartes „Elu lumehelvestel”.

Pääse ette tellides 5 €, kohapeal 7 €

23.01.2019 kl 19.00

Kino “Elu hammasratastel”. Pilet 5 € / 3,50 €

24.01.2019 kl 19.00

Kammerteater: Indrek Taalmaa

26.01.2019 kl 19.00

Viljandimaa seltskonnatantsupäev. Mustlaspidu ansambliga Treff unks.

Pilet eelmüügist 5 €, samal õhtul 8 €

30.01.2019 kl 18.00

Argo & Arko klaveriduo kontsert. Pilet 5 € / 3 €

03.02.2019 kl 12.00

Pühapäevane kohtumine. Ahto Kaasik „Mulgimaa looduslikud pühapaigad”.

Pääse ette tellides 5 €, kohapeal 7 €

11.02.2019 kl 19.00

Kontsert: Kalle Sepp ja Mikk Tammepõld. Pilet 10 €

16.02.2019 kl 20.00

Tantsuõhtu ansambliga Polero. Pilet eelmüügist 6 €, samal õhtul 8 €

17.02.2019 kl 12.00

Pühapäevane kohtumine. Hendrik Relve „Reisijutud”.

Pääse ette tellides 5 €, kohapeal 7 €

22.02.2019 kl 17.00

Näituse “NKK Karksi jaoskond 5” avamine

24.02.2019 kl 11.00

Pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile

24.02.2019 kl 12.00

Kontsertaktus “EV 101”

Info: www.kultuurikeskus.karksi.ee, telefon 4355 5529

31. detsember • Tantsuga uude aastasse, ansambel PS Troika kl 22 Karksi-Nuia kultuurikeskus

JAANUAR

Viljandimaa

10. jaanuar • Etendus „Elav laip” kl 19 Ugala teater 11. jaanuar • Etendus „Naine merelt” kl 19 Ugala teater • Etendus „Tähtede seis” kl 19 Ugala teater 12. jaanuar • Etendus „Krdi loll lind” kl 17 Ugala teater • Etendus „Meistrite liiga” kl 17 Ugala teater 17. jaanuar • Etendus „Moraal” kl 19 Ugala teater 18. jaanuar • Etendus „Tähtede seis” kl 19 Ugala teater • Etendus „Mäng on alanud” kl 19 Ugala teater 19. jaanuar • Etendus „Naine merelt” kl 14 Ugala teater 22. jaanuar • Etendus „Antigone New Yorgis” kl 19 Ugala teater 26. jaanuar • Etendus „Mida mehed tegelikult tahavad?” kl 19 Pärimusmuusika ait 30. jaanuar • Etendus „Krdi loll lind” kl 19 Ugala teater • Etendus „Meistrite liiga” kl 19 Ugala teater 31. jaanuar • Muusikal „Once” kl 19 Ugala teater

78

Talvitaja 2018/2019

Kas teadsid, et: • Viljandi lossipargi heakorrastustöödel kasutati ammustel aegadel arestante – inimesi, kes mingil põhjusel kandsid arestimajas karistust ja said seda hoolsa töö arvel siis lühendada.

• Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai veevärgi ja kanalisatsiooni.

• Halliste surnuaias võid näha huvitavat eripära – Mulgi taluperemeeste hauakivil on alati kirjas ka talu nimi.

• Halliste kirikul on pühakodades harvaesinev musta värvi lagi.

• Kärstna Kabelimäel asub üks kaunimaid klassitsistlikke kunstiteoseid, mis Eestist leida – hiigelsuurel kivirahnul puhkab malmist lõvi, koheva lakaga pea käppadel.

• Karksi-Nuia kiriku viltune torn on halva pinnase tõttu kaldunud üle meetri lääne suunas.

• Tarvastu ordulinnuse lähedal paikneb XIX sajandi alguses ehitatud klassitsistlikus stiilis Mensenkampffide hauakabel. Mausoleumi lasi püstitada kohalik mõisaproua abikaasa mälestuseks.

• Peaaegu igast Mulgimaa vallast võid leida kauneid mulgiteemalisi puuskulptuure.

• Halliste on Allistekundena ära märgitud juba 1211. aastal Läti Hendriku kroonikas.

• • • •

majutus 70-le katusega väliterrass 150-le peosaal 60-le pulmad, firmaüritused, sünnipäevad • privaatne territoorium

www.vehendi.ee motell@vehendi.ee tel 504 1725, 534 52892

Võrtsjärve ümbrus tasub avastamist!

Võrumaa

Viis parimat puhkamisvõimalust • Räätsaretked Haanjamaal • Talvine piknik Alaveski loomapargis • Pilguheit lumisele Võrumaale kõrgelt Munamäelt • Lumine Setomaa • Mõnusad hetked suitsusaunas

Turismiinfo Võru turismiinfokeskus Jüri 12, Võru tel +372 782 1881 Vaata lisaks: www.visitvoru.ee, www.rauge.ee, www.verska.ee www.setomaa.ee, www.vastseliina.ee

Värska Püha Georgiuse kirik

K

el ees sõit Värskasse, tehku korraks põige ka Velna teele. Siin kõrgub pühakoda, millel vanust omajagu.

Värska piirkonna talupojad pole elanud orjuses, siin ei olnud mõisaid ja mõisnikke. Maa ja järv, mida kohalikud talupojad teatud rendi eest kasutasid, kuulusid Petseri kloostrile. Misjonitööd tegid maausuliste seas aga rahumeelsed Petseri mungad. Visalt, kuid tasapisi harjusid maausulised kirikuga ja uus usk kinnistus rahva südamesse.

1759. aastal oli Värska piirkonnas juba nii palju õigeusulisi, et Petseri kloostri osakonna asemel sai asutada koguduse kohalikele elanikele. Samal aastal ehitas klooster Värskasse väikese puukiriku püha suurkannataja Georgiuse (Jüri) auks, mis lammutati ligi poolsada aastat hiljem, kui valmis

Võrumaa

Foto: www.eoc.ee

80

Talvitaja 2018/2019

uus kivikirik. Puukiriku altari koht on tähistatud praeguse kiriku kõrval ristiga tornikesega.

Uue kiriku ehitus algas 1904 ja hoone valmis kolme aastaga rahva enda raha eest. 1926. aastal valmistati Tartus Teguri tehases Värska kiriku jaoks Jüri kell. Tänapäeval seda kasutada ei saa, sest kella sees on suur pragu. Punasest kivist õigeusu kirik äratab huvi nii ehitusstiililt kui ka interjöörilt. Kirikus näeb huvitavaid ikoone, nende hulgas XVII sajandist pärit ja puule maalitud „Püha Jüri”.

Huvitav! Kirikukalmistule on maetud setode vaimse kultuuri suurim kandja, lauluema Anne Vabarna, kellelt on kirja pandud ligi 150 000 värssi.

Allikas: www.eoc.ee

Üritused DETSEMBER 12. detsember • Kunstnikud kogudes: Marge Monko „Naer kuni pisarateni” Võrumaa muuseumis 12.–14. detsember • Jõulunädal Mõniste talurahvamuuseumis 12.–21. detsember • Jõulud Karilatsis • Jõuluprogramm „Jõulusoku seiklused” Mõniste talurahvamuuseumis 12. detsember – 31. detsember • Eesti rahvusarhiivi näitus „Kirju ühest sajandist” Võru keskraamatukogus 12. detsember – 6. jaanuar • Kunstinäitus „Vabadus 21. sajandil” Võru linnagaleriis 13. detsember • Inga ja Toomas Lunge kontsert „Kingitus” kl 19 Vastseliina rahvamaja

14. detsember • Kreutzwaldi mälestuspäev kl 14 dr Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum 17. detsember • Liisi Koiksoni ja Jaan Tätte jõulukontsert „Kui mu süda sõnadeks saab” kl 19 Võru kultuurimaja Kannel 18. detsember • Swingers, Tanja, Birgit, Jüri Pootsmann, Mikk Saar – „No tere talv!” kl 19 Võru kultuurimaja Kannel 21. detsember • Ansambel Shabat Quartet kl 20 Stedingu maja kohvik 24. detsember • Jõuluvalguse üritus kl 17 Pindi kirikutee ja -aed 25. detsember • Ekstreempargi jõulumatk Haanjas – 20 Eesti kõrgeimat mäge 26. detsember • Arsise jõulukontsert kl 13 Võru kultuurimaja Kannel 28. detsember • Aastavahetuspidu kl 21 Lasna rahvamaja 29. detsember • Naised Köögis – „Soojuse hoidmise aeg” kl 19 Võru kultuurimaja Kannel 31. detsember • Aastavahetus Suurel Munamäel

JAANUAR 5. jaanuar • Ansambel Von Dorpat kl 18 Suur Muna kohvikrestoran 17. jaanuar • Etendus „Hotell California” kl 19 Võru kultuurimaja Kannel 24. jaanuar • Etendus „Mida mehed tegelikult tahavad?” kl 19 Võru kultuurimaja Kannel 29. jaanuar • Lastetendus „Sipsik” kl 11 Võru kultuurimaja Kannel • Etendus „Järgmine peatus: Kosmos” kl 15 Võru kultuurimaja Kannel

VEEBRUAR

Võrumaa

7. veebruar • Etendus „Meistrite liiga” kl 19 Võru kultuurimaja Kannel

MÄRTS 5. märts • Kaunimate Aastate Vennaskond „Eurovisiooni kaunimad laulud” kl 19 Võru kultuurimaja Kannel 82

Talvitaja 2018/2019

KUS SINA OMA MAZDAT HOOLDAD? Pirita-Kosel Vabaõhukooli tee 68/ Karukella tee 1 12015 Tallinn Tel 623 7974, 50 27 524 email@eurotrans.ee

Mustamäel Teaduspargi 9a 12618 Tallinn Tel 680 0280, 56 800 280 info@eurotrans.ee

ISSN 1736-2490

Ära enam külmeta! Tee õige valik!

Vali Woolpower!

Woolpower alus- ja vahekihi rõivaste materjal on Ullfrotté Original.

1970ndate alguses töötati see välja koostöös Rootsi relvajõudude, teadlaste, arstide ja ellujäämisspetsialistidega. Täna kasutavad Woolpower tooteid Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa ja Prantsusmaa armee- ning politseiüksused.

Alussärk 200

Lukuga villane kampsun 400

W7112/00

81 €

Aluspüksid 200

W7234/10

145 €

W7342/00

71 €

Classic õhukesed sokid W8411/00

14 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

HIND 1.99

KÜLMETAD?

Logoga paksud sokid 400 W8424/00

TAMREX OHUTUSE OÜ

25 €

Eriti paksud sokid 600 W8416/00

28 €

Ullfrotté Original on unikaalne ja vastupidav tekstiil, mis koosneb peenekiulisest meriinovillast, polüamiidist ja polüestrist. Kanga teeb eriliseks see, et materjali ruumalast ca 80% on õhk. Õhk on ideaalne isolaator, mis omab kanga funktsionaalses toimimises ülisuurt rolli. Õhk lukustab keha soojuse kangasse. Samas võimaldab õhuline materjal niiskusel ideaalselt aurustuda ja juhib selle naha pinnalt eemale.Tiheda silmuskoega kanga pind on sile ega aja sügelema. Ullfrotté Original säilitab keha soojuse isegi märjana. Woolpower Ullfrotté Original kangast valmistatud tooted on meriinovillale omaselt antibakteriaalsed ja nõuavad minimaalset hooldust. Üldjuhul piisab vaid tuulutamisest, kuid kannatavad ka kuni 60 °C masinpesu ning trummelkuivatust.

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGAVabaduse39 • NARVAMaslovi1 • HAAPSALUEhitajatetee2a • PAIDEPikk2 • JÕGEVATallinnamnt7 • TÜRITüri-Alliku • RAPLATallinnamnt2a • KEILAKekitee1 • KURESSAARETallinna80a