TEADLIK KODANIK
on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
NOVEMBER
Salvestavad kaminahjud -10% normaalhindadest kuni 30.11
Väljaande
01.01.2025 hakkab sularahamaksete korral kehtima ostukorvi lõpphinna ümardamise reegel
Alates 1. jaanuarist 2025 jõustuvad olulised muudatused, millega nähakse ette sularahas maksmisele kohustuslikud ümardamisreeglid. Ümardamisreeglite kasutuselevõtt tähendab seda, et müügikohtades on kauplejal ja ettevõtjal kohustus sularahamakse korral ümardada ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus lähima viie sendiga jaguva arvuni. Muudatuse põhjuseks on suur ühe- ja kahesendiste ringlusest väljalangemine, samuti on nende ostujõud väike, tootmine ning käitlemine ebaproportsionaalselt kulukas ja toob kaasa ka tarbetu keskkonnakulu.
Kuidas ümardatakse?
Uuest aastast tuleb sularaha makse korral ümardada ostukorvi lõppsumma järgnevalt: ostukorvi lõppsumma, mis lõppeb 1, 2, 6, 7 sendiga, ümardatakse allapoole;
ostukorvi lõppsumma, mis lõppeb 3, 4, 8, 9 sendiga, ümardatakse ülespoole.
Näited allapoole ümardamise puhul:
ostukorvi lõppsumma on 5,01 ja 5,02 eurot – tarbija tasub 5 eurot;
ostukorvi lõppsumma on 5,06 ja 5,07 eurot – tarbija tasub 5,05 eurot;
ostukorvi lõppsumma on 15,41 ja 15,42 eurot – tarbija tasub 15,40 eurot;
ostukorvi lõppsumma on 15,46 ja 15,47 eurot – tarbija tasub 15,45 eurot.
Näited ülespoole ümardamise puhul:
ostukorvi lõppsumma on 5,03 ja 5,04 eurot – tarbija tasub 5,05 eurot;
ostukorvi lõppsumma on 5,08 ja 5,09 eurot – tarbija tasub 5,10 eurot;
ostukorvi lõppsumma on 15,43 ja 15,44 eurot – tarbija tasub 15,45 eurot;
Teadliku lapsevanema
Mobiilimängud on muutunud paljude laste seas populaarseks ajaviiteks. Erinevalt arvuti- ja konsoolimängudest on need hõlpsasti kättesaadavad ning sageli tasuta alla laaditavad. Siiski sisaldavad paljud mobiilimängud mängusiseseid oste ja virtuaalrahasüsteeme, mis võivad kaasa tuua ootamatuid kulusid ning muid riske Virtuaalraha on mängus kasutatav raha, mille eest saab osta esemeid või pääseda järgmistele tasemetele. Valdavalt saab virtuaalraha koguda mängus ülesandeid sooritades, kuid sageli on võimalik seda osta ka pärisrahaga, mis annab mängijale eelise, mida tasuta mängides ei saavutaks. Paljud tasuta mängud ongi üles ehitatud nii, et mängija tunneks vajadust teha oste, et mängus silma paista või kiiremini edu saavutada. Lapsevanematel on oluline mõista, et mobiilimängude ja mängusises-
Teadliku tarbija
1. Hoia hindadel juba aegsasti silma peal. Veendumaks, et musta reede raames pakutakse tõelist hinnaeelist, soovitame huvipakkuvate kaupade hindu enne soodusmüügi algust jälgima hakata. Nii saad ostlemise ajal hindu võrrelda ja teha teadliku ostuotsuse.
2. Järelmaksuga ostes tutvu intressi ja muude lisatasudega. Mõni kallim toode, mida kohe välja osta ei
ostukorvi lõppsumma on 15,48 ja 15,49 eurot – tarbija tasub 15,50 eurot.
Millest tuleb teadlik olla?
Oluline on teada, et ühe- ja kahesendised käibelt ära ei kao ning tarbijatel on jätkuvalt võimalik nendega maksta.
Ostukorvi lõpphind ümardatakse üksnes sularahaga maksmisel nii kaupade kui ka teenuste eest. See tähendab, et ümardamine toimub kassas ega rakendu kaardimaksete korral.
Tarbijal on õigus saada teavet kauba või teenuse lõpphinna ümardamise kohta kirjalikult selgelt loetaval ning üheselt mõistetaval ja kergesti märgataval viisil. Ümardatud lõpphind tuleb esitada viisil, mis on eristatud kauba müügi- ja ühikuhinnast ning teenuse
lõpphinnast. See tähendab, et tarbijale tuleb anda teavet ostukorvi lõpphinna kujunemise ja ümardamise kohta.
Kust saada lisainfot?
Täiendava teabe saamiseks soovitame tutvuda ka Eesti Panga kodulehel avaldatud korduma kippuvate küsimustega ümardamisreeglite kohta.
Hellika Teder, TTJA kaubanduse valdkonnajuht
rubriik: virtuaalrahast mobiilimängudes
te ostudega kaasnevad riskid. Esiteks julgustavad mobiilimängud tegema kiireid ja lihtsaid oste, mistõttu võivad lapsed kulutada teadmatusest rohkem, kui nad aru saavad . Paljud tasuta alla laaditavad mängud sisaldavad mängusiseseid oste, mis kokkuvõttes võivad viia märkimisväärsete väljaminekuteni ja mõjutada pere eelarvet. Samuti pakuvad mõned mängud juhusliku sisuga virtuaalkaste (loot box), mis võivad tekitada hasartmänguga sarnaseid käitumismustreid ja panna lapsi järjest rohkem kulutama, lootuses saada väärtuslikke esemeid. Lisaks võib lastel tekkida sotsiaalne surve teha oste, et püsida konkurentsis või sarnaneda sõpradega. Teiste mängijatega suheldes võib laps jagada teadmatusest isiklikku infot, mis suurendab riski sattuda küberkurjategijate sihtmärgiks.
Soovitused vanematele lapse mobiilimängude ja rahakasutuse jälgimiseks:
1. Seadista vanemakontrollid: Mobiiliseadmetes on vanemakontrolli võimalused, mis aitavad piirata rakenduste kasutust ja mängusiseseid makseid. Näiteks saab määrata, et iga uue mängu allalaadimine või mängusisese ostu tegemine nõuaks vanema nõusolekut.
2. Selgita raha väärtust: Räägi lapsele, kuidas virtuaalraha töötab ja millised on pärisraha kulutamise tagajärjed.
3. Jälgi kulutusi: Kontrolli regulaarselt lapse mänguaega ja mängudes tehtavaid kulutusi.
4. Vali sobivad mängud: Enne uue mängu allalaadimise lubamist uuri mängu sobivust ja seda, kas seal esineb mängusiseste ostude ning virtuaalrahasüsteeme.
5. Räägi andmete jagamise ohust: Selgita lapsele, et mängu sees ei ole turvaline jagada isiklikku teavet teiste mängijatega. See aitab vähendada riski, et lapse andmeid võidakse kuritarvitada või kasutada tema mängukontole ligipääsuks.
Mobiilimängud pakuvad küll rõõmu ja arendavad lapse oskusi, kuid nendega kaasnevad ka riskid. Virtuaalraha ja mängusisesed ostud võivad kiiresti muutuda kulukaks ning anda lapsele ebaõige arusaama raha väärtusest. Avatud suhtlus ja õiged meetmed aitavad tagada, et lapse mängukogemus oleks turvaline ning kontrollitud.
Martin Simmermann, TTJA ettevõtluse osakonna jurist
raatsi, võib tunduda allahinnatult eriti vastupandamatu. Seepärast peab meeles hoidma, et järelmaksuga kaasnevate tasude tõttu võib soodushinnaga toode kokkuvõttes oluliselt rohkem maksma minna.
3. Enne ostu sooritamist kontrolli kaupleja tausta. Veendu, et kaupleja on avaldanud kontaktandmed, mille vahendusel tagatakse klienditeenindus ja kaebuste lahenda -
mine. Enne ostuotsuse tegemist tutvu internetis kaupleja kohta avaldatud arvustustega ja kontrolli, mis infot leiab äriregistrist.
4. E-poes sooritatud ostust on võimalik 14 päeva jooksul taganeda. Erinevalt füüsilisest kauplusest kehtib Euroopa Liidu sisesest e-poest ostes 14-päevane järelemõtlemisaeg, mille ajal võib toote põhjust avaldamata kauplejale tagastada. Küll aga võib
kaupleja kehtestada piiranguid kauba tagastamisel, mistõttu tuleb taganemisõiguse tingimustega tutvuda juba enne ostu sooritamist
5. Ära kaota soodushindade tõttu pead. Kaitse ennast emotsiooniostude eest ja koosta enne kampaania algust nimekiri toodetest, mida päriselt vajad.
Isabel Kaerpõld, TTJA ettevõtluse osakonna jurist
Teadlik e-ostleja: mida tasub teada tellimuste tagastamisel e-poodi?
Seadusega on kehtestatud 14-päevane taganemisõigus e-poest ostetud kaupadele. Kuigi seadus lubab panna kauba tagastamisega seotud kulud tarbija õlule, jääb tarbijate kaebustest silma, et tagastamiskulud võivad tulla üllatusena. Küsimusi tekitab ka see, kas kaupa tohib enne tagastamist kasutada. Mida enne e-poest ostmist tagastamisõigusega seoses silmas pidada, selgitab Kristina Tammaru Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.
Millise summa peab kaupleja tarbijale tagastama?
14-päevase taganemisõiguse kasutamisel tuleb kauplejal tagastada tarbijale kogu makstud summa. See hõlmab lisaks kauba hinnale ka tarbija tasutud saatekulusid. Tagastamisega seoses tohib tarbijat kohustada kandma üksnes kauba tagasi saatmisega seotud kulusid. Aga ka seda vaid juhul, kui see oli kirjas ostueelses teabes ehk teisisõnu, kui kaupleja ei teavita enne ostu e-kaupluses, et kauba tagastamise kulu peab kandma tarbija, siis jääb kauba tagasisaatmise kulu kaupleja kanda.
Tagasisaatmise kulu ei tohi olla ebamõistlikult suur võrreldes kauba maksumusega Kui kauba tagasisaatmise kulu suurus ei ole teada, võib tarbija mõistlikult eeldada, et tagastamise kulu on samas suurusjärgus kui kauba kättetoimetamise kulu.
Näiteks: Tarbija tellis Eestis registreeritud ja eestikeelsest .ee lõpuga veebipoest õhuniisuti hinnaga 60 eurot ning kaup saadeti tarbijale pakiautomaati saatmistasuga 1,99 eurot. Tarbija kasutas 14-päevast lepingust taganemise õigust, kuid veebi lehel puudusid juhised, kuidas ja kuhu kaup tagastada. Pärast kaupleja poole pöördumist andis veebi -
pood tarbijale juhise saata tagastatav kaup kulleriga Leedus asuva lao aadressile, mis oleks läinud maksma 17 eurot ehk pea veerand kauba maksumusest.
Kuna e-poes puudus teave kauba tagastamise aadressi ja kulude suuruse kohta, ei ole õigustatud tarbija õlule panna saatekulu kandmist, mis on ebamõistlikult suur võrreldes kauba maksumuse ja kauba tarbijale tarnimise kuluga.
Kaupleja asukohamaa mõjutab tarbija õigusi
Ostes aga tooteid kauplejalt, kes asub väljaspool Eestit, on ootuspärane, et kauba tagastamine võib maksta mitukümmend eurot ning olla tarbija jaoks ülemäära kallis või ületada kauba enda maksumust. Seega on ostueelse teabega tutvumine väga oluline ja enne veebis ostu sooritamist tuleb alati kindlaks teha kaupleja isik, sh tema ärinimi ning kontaktandmed ja müügitingimused ning kuidas toimub kauba tagastamine.
E-poe tippdomeen .ee või lehe eestikeelne sisu ei anna alust arvata, et tegemist on Eesti ettevõttega. Sagenenud on tarbijate kaebused, kus ostjale tuleb üllatusena, et kauba müüja on Leedus, Poolas või mõnes muus riigis asuv kaupleja, sest e-pood oli eestikeelne.
Alati taganemisõigust ei ole Taganemisõiguse olemasolu mõjutab see, milline kaup või teenus on internetist ostetud. Näiteks ei kehti 14-päevane taganemisõigus kiiresti riknevatele kaupadele, avatud ümbrisega arvutitarkvarale ega -mängudele, kosmeetikatoodetele, samuti majutusteenustele või lennupiletitele. Seega tuleb tagastamise võimalused veebipoe tingimustest enne ostmist üle kontrollida.
Kui seadus lubab taganemisõigust mitte pakkuda, peab taganemisõiguse puudumine olema e-poe kodulehel ostueelses teabes kirjas.
Kui vastav info on jäetud esitamata, võib tarbija eeldada, et taganemisõigus kehtib.
Tagastada ei ole võimalik ka selliseid asju, mis on valmistatud tarbija isiklikke vajadusi silmas pidades, näiteks tarbija mõõtude alusel valmis tehtud eritellimusmööbel või sisustuskaubad, aga ka spetsiaalse graveeringuga ehted või aksessuaarid. Kui toodet või selle detaile on võimalik valida erinevas suuruses või värvi toonis ning vastav valikuvõimalus, näiteks mööblikanga või -mõõtude valik, on tarbijatele e-poes välja pakutud, ei ole tegemist eritellimusega.
Kui aga sellisel eritellimusena valmistatud kaubal on midagi viga ehk ilmneb puudus, on õigus kahe kuu jooksul alates puuduse ilmnemisest või sellest teadasaamisest esitada müüjale pretensioon.
Taganemisõiguse olemasolu sõltub ka sellest, millises riigis on e-kaupleja registreeritud. Sellise võimaluse pakkumine on kohustuslik Euroopa Liidu riikides registreeritud e-poodidele. Seevastu nt Ameerika Ühendriikide või Hiina müüjate puhul sõltuvad taganemisvõimalused konkreetsest e-poest.
Allahindlused ja kampaaniapakkumised ei mõjuta taganemisõigust
Kui kaubad on tellitud e-poest sooduskampaaniate, nt hooajaliste või tähtpäevadega seotud allahindluste ajal (näiteks must reede), ei mõjuta see tarbija 14-päevast taganemis õigust. Seega isegi väga suure, näiteks 90-protsendilise soodustuse puhul ei pea tarbija kaupa endale jätma, kui see talle ei sobi või ei vasta ootustele.
Kui kaupa on enne tagastamist kasutatud
Võimalus ostetud kaup tagasi saata on tingitud eelkõige sellest, et tarbija ei saa toodetega enne ostu tutvuda samaväärselt kui tavapoes. Tarbija taganemisõigus ei tohiks samas tekitada e-poele kahju, mistõttu peab olema võimalik tagasi saadetud kaupu uuesti realiseerida. Niisiis ei tohi kauba väärtus tarbija valduses olles väheneda.
Näiteks : Kui tarbija on e-poest ostetud tolmuimejaga enne selle tagastamist korduvalt oma elamist koristanud, on toodet kasutanud rohkem kui vajalik sellega tutvumiseks ning selle omadustes veendumiseks, vastutab tarbija asja väärtuse vähenemise eest ja kauplejal on õigus tarbijale esitada nõue, mis hüvitaks tolmuimeja väärtuse vähenemise.
Samas peab kaupleja esitama tõendid väärtuse vähenemise ja summa kohta. Kindlasti aga ei võta asja ülemäärane kasutamine tarbijalt taganemisõigust.
Puudusega toote korral saab esitada kaebuse 14-päevase taganemisõiguse möödumine ei mõjuta tarbija õigust esitada kahe aasta jooksul pretensioon, kui ostetud ese lakkab töötamast, läheb katki või tuleb esile mõni puudus. Näiteks ilmneb ostetud mantli kangal defekt, nutitelefoni komplektist puudub laadija või kuumaõhufritüür ei tööta nii nagu lubatud. Ka väga suur allahindlus ei vähenda kaupleja vastutust tootel ilmevate puuduste korral, seega saab kaebuse esitada ka nende kaupade kohta, mis on ostetud sooduspakkumiste raames.
Vähemalt kaheaastast pretensiooni esitamise õigust kaubal esinevate puuduste osas peavad tarbijale pakkuma kõik Euroopa Liidu kauplejad. Kui kaupleja ei vasta või tarbija ei nõustu saadud vastusega, on tarbijal õigus esitada Eesti müüja kohta avaldus asja lahendamiseks tarbijavaidluste komisjonile (www.komisjon.ee). Euroopa Liidu kaupleja puhul saab pöörduda EL-i tarbija nõustamiskeskuse poole (www.consumer.ee). Ameerika Ühendriikidest, Hiinast või muudest kolmandatest riikidest tehtud ostude puhul tuleks kaebuse esitamise võimalused iga konkreetse müüja puhul enne ostu välja selgitada.
Eesti Autismiliit pakub
peredele abi ja tuge
Autismispektri häire ei ole haigus, vaid arenguhäire.
Kuidas saab toetada selle häirega last ja tema peret, räägivad Eesti Autismiliidu juhatuse esimees Marianne Kuzemtšenko ning lastepsühhiaater Anu Susi.
Mis on autismispektri häire? Autismispektri häiret iseloomustavad püsivad raskused vastastikuste sotsiaalsete suhete alustamisel ja säilitamisel ning toimetulekul sotsiaalsetes olukordades esinevad piiratud, korduvad ja jäigad käitumismustrid, huvid või tegevused, mis on vanust ja sotsiokultuurilist tausta arvestades selgelt ebaharilikud või ülemäärased. Sageli kaasnevad mõne meele (nägemine, kuulmine, maitsetundlikkus, puutetundlikkus, tasakaal jne) liig- või alatundlikkus.
Millised on peamised väärarusaamad autismispektri häirete kohta, millega spetsialistid tihti kokku puutuvad? Üheks väärarusaamaks on see, et autismispektri häiretele on iseloomulikud tugevad ja ülemäärased tundepuhangud või et sellised tundepuhangud avalikus ruumis peegeldavad vanemate väheseid püüdlusi oma lapsi hästi kasvatada. Tegelikult võib tugevaid tundepuhanguid esineda igaühel, kes satub ootamatusse ja talle üle jõu käivate nõudmistega olukorda, millega kaasneb ärevuse tõus raskesti kontrollitava määrani ja inimesel puudub oskus/suutlikkus oma tugevate tunnetega toime tulla või olukorrast väljapääs leida. Autismispektri häirega inimestel tuleb nende psüühilise tegevuse eripärade tõttu selliseid olukordi peaaegu pidevalt ette.
keskkonna kohandamiseks, et lapsele ei esitataks kõiki tavapäraseid eakohaseid nõudmisi, mida ta pole suuteline järgima, ega asetataks teda keskkonda, mis täiendavat stressi ja raskusi põhjustab. Lapse ebatavaliselt vähene huvi teiste inimeste vastu juba väga varases eas, vähene pilkkontakt või selle täielik puudumine, kontaktivõtule reageerimata jätmine on esimesed märgid, mida vanemad võivad märgata autismispektri häirega lapse puhul.
Millised on Eestis kättesaadavad varase sekkumise teenused ja kuidas aitavad need parandada autismispektri häirega lapse tulevikuperspektiivi?
Pole ühte ega täielikku „käsiraamatut“ autismispektri häirete kohta – iga laps ja tema pere on erinev.
Kui oluline on autismispektri häire varane märkamine ja sekkumine?
Kas on olemas kindlaid varaseid märke, millele vanemad peaksid tähelepanu pöörama?
Autismispektri häire varane märkamine on oluline edasise arengu toetamiseks vajalike meetodite rakendamiseks ning
Eestis saab kasutada erinevaid teenuseid rehabilitatsioonisüsteemi kaudu. Lapsed, kes on saanud erinevaid teenuseid, on arenenud enamasti kiiremini ja omandanud uusi oskusi, mis kinnistuvad kõige paremini järjepideva teenustel osalemise käigus. Praeguste teadmiste kohaselt on üheks esmaseks soovituseks keskkonna kohandamine autismispektri häirega inimesele sobivaks. Kuna autismispektri häirete korral on aju ette ennustamise võime vähene, on tähtis, et keskkond ise oleks kujundatud võimalikult ette ennustatavaks. See tähendab, et asjad peaksid toimuma sellisel viisil, nagu need on eelnevalt planeeritud; välti-
ma peaks ootamatuid, ka n-ö tühiseid muutusi; inimesele endale peaks olema eelnevalt teada, millist käitumist temalt selles olukorras oodatakse; kaua kõik planeeritu kestab ja mis siis edasi saab. Vältima peaks neid stiimuleid, mille suhtes konkreetsel inimesel on ülitundlikkus. Sageli võib näiteks tavaline koolikeskkond autismispektri häirega lapse jaoks olla liiga stiimulirohke, mistõttu ta suvalisel hetkel ennast keskkonnast täiesti välja lülitab või suvalisel hetkel klassist lihtsalt lahkub. Loomulikult on üheks osaks autismispektri häirega inimeste toetamisest sotsiaalsete oskuste õpetamine ja harjutamine; samuti tugevate tunnetega toimetuleku oskuste õpetamine.
da ja koos võimalikke lahendusi otsida. Pole ühte ega täielikku „käsiraamatut“ autismispektri häirete kohta – iga laps ja tema pere on erinev. Korraldame koolitusi erinevatel teemadel lapsevanematele, spetsialistidele ja asutustele ning toome Eestisse Euroopa riikide teadmisi ja kogemusi, et paremini avada autismispektri häirete valdkondi. Oleme tõlkinud ja kirjastanud 12 raamatut (vt www.autismiliit.ee).
Meie pika traditsiooniga pereüritused (väljasõit Vembu-Tembumaale, jõuluüritus) toovad osalema ka kõige keerulisemad lapsed ja noored koos perega, pakkudes sooja ning toetavat keskkonda ja teiste peredega õlg õla tunnet.
Teadlikkus
autismispektri häiretest on palju paranenud, ühiskonna suhtumine on teistmoodi käituva lapse suhtes mõistvam ja toetavam.
Kuidas saavad vanemad, spetsialistid ja laiem kogukond parimal viisil kaasa aidata autismispektri häirega inimeste arengule ning toimetulekule? Autismispektri häirega inimeste arengu ja toime tuleku toetamiseks on vaja vastava valdkonna teadmisi ning koostööd inimese enda, tema lähedaste ja spetsialistide tugivõrgustikuga. Lapsevanem kui kõige enam puudutatud ja huvitatud isik on enamasti seda võrgustikku käimas hoidev lüli. Omavahel avatult suhtlemine ja ühiste eesmärkide seadmine tagab hea alguse lapse arenguks.
Millist toetust ja võimalusi pakub Eesti Autismiliit autismispektri häirega lastele ja nende peredele?
Eesti Autismiliit on püüdnud läbi oma 33-aastase tegevuse jagada tõenduspõhist infot peredele, toetada nende igapäevaelu ja toimetulekut. Perede vaimse tervise toetamiseks oleme korraldanud just neile mõeldud koolitusi, et tugevdada psühholoogilisi oskusi iseendaga toimetulekuks ja pereelu toetamiseks, sest lapse autismispektri häire diagnoosiga leppimine on sageli pikk ning keeruline protsess. Meil ei ole küll igaks olukorraks valmis lahendusi pakkuda, aga saame kaasa mõel-
Milliseid muutusi olete täheldanud Eesti ühiskonnas autismispektri häire mõistmise ja aktsepteerimise osas? Teadlikkus autismispektri häiretest on palju paranenud. Ühiskonna suhtumine on mõistvam ja toetavam teistmoodi käituva lapse suhtes ning vanemale enam otse halvasti ei öelda. Ka lapsevanemad räägivad oma lapse autismist ja autismiga inimesed iseendast avatumalt.
Kahjuks kohtab ka suhtumist, et last ei peagi arendama, vaid laskma tal olla just selline, nagu tema autism seda määrab. Lapse arendamine ei ole lapse terveks ravimine, vaid sellega me anname lapsele paremad oskused ja võimalused võimalikult iseseisvaks toimetulekuks ning ühiskonnas aktsepteeritud olemiseks.
Eesti Autismiliidu juhatuse esimees
Marianne Kuzemtšenko
Lastepsühhiaater Anu Susi
Nähtamatud kutsehaigused laastavad sadu elusid! Kas vaikime edasi või võtame midagi ette?
Eesti Vabariigis on juba alates 1994. aastast arutatud huvirühmade ja riiklikul tasandil tööst põhjustatud tervisekahjustuste kompenseerimiseks kindlustussüsteemi väljatöötamise teemadel.
Eesti Kutsehaigete Liidu (EKHL) hinnangul on tegemist olulise teemaga, esmajoones nii rahvatervise kui ka isiku põhiõiguste tagamise seisukohalt, sest tööga on seotud enamik rahvastikust ja eeskätt töö kaudu saab tekitada majandusele lisandväärtust.
Praeguseks on Eesti Vabariik ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kellel puudub tööst põhjustatud tervisekahjustuste kindlustussüsteem. EKHL leiab, et kõnealuse kindlustussüsteemi olemasolu on üks selge heaoluühiskonna määratlemise kriteerium.
Ligi 30 aastat on nii tööandjatele kui ka töötajatele arusaamatu töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustuste õiguslik käsitlus. Inimesed, kes on oma tervise kaotanud töökeskkonnas olevate ohutegurite tõttu, peavad oma õigusi kaitsma kas kohtus või vahendite puudumisel jääma ilma nii tervisekao hüvitistest kui ka lisakulutuste kompensatsioonist. Eestis hüvitatakse riiklikust sotsiaalkindlustuse süsteemist ravi- ja ravimikulud, makstakse haigushüvitist, töövõimetoetust ja toitjakaotuspensionit, tagatakse tööturu- ning rehabilitatsiooniteenused.
Tööõnnetuste ja kutsehaigustega tekivad lisaks sellised kulud, mida riiklik süsteem ei kata, näiteks vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, töövõime vähenemine ja sellest tingitud edasiste majanduslike võimaluste halvenemine, samuti mittevaraline kahju näiteks valu ja kannatuste eest. Ravikindlustusseaduse § 26 kohaselt on tervisekassa poolt makstud haigushüvitise tagasinõudeõigus, juhul kui kahju tekitaja on tuvastatud.
Riigi ressursside kokkuhoid oleks sotsiaalmaksu alt välja viia töö -
õnnetuste ja kutsehaigustega seonduv kulu. Paljudes riikides on juba loodud eraldi tööõnnetuskindlustus, mida rahastavad tööandjad. EKHL leiab, et kindlustusmakset peaks maksma nii tööandjad kui ka töötajad kindlustamaks ennast tööõnnetuste ja kutsehaigustega seonduvate kahjunõuete vastu ning kindlustusjuhtumi saabudes hüvitatakse tekkinud kahju kindlustusest. See muutus vähendaks üldise sotsiaalsüsteemi kulusid.
Mis on tööõnnetus?
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et tervisekahjustus saadakse töö käigus.
Mis on tööst põhjustatud haigestumise ja kutsehaigestumise vahe?
Peamine vahe seisneb selles, et tööst põhjustatud haigestumisest võib õige ravi ja ohutegurite kõrvaldamise korral inimene paraneda. Kutsehaigestumise
korral on aga tegemist süvenenud haigestumusega ja ravi abil saab hoida haiguse kulgu kontrolli all, kuid üldjuhul on täielik paranemine vähetõenäoline. Kutsehaiguste loetelus (vastu võetud 09.05.2005 nr 66) on ligi 60 diagnoosi ja 70 ohutegurit, mis põhjustavad kutsehaigusi, kuid valdavalt on diagnoositud ainult luu- ning lihaskonna haigused ülekoormushaigusena. Jääb mulje, et kutsehaiguste loetelus välja toodud töökeskkonna riskid on hindamata.
Miks ei diagnoosita kutsevähki, kuigi on olemas hinnangud, et aastas on u 776 kutsevähki haigestumist?
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on kutsehaiguste loetelus, kuid senini pole suudetud diagnoosida ühtegi kutsehaigust psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tingituna. Väide, et pole võimalik haigestumist seostada töökeskkonnaga, ei ole tõene. Töötervishoiuarst peaks oskama tervisekahjustusi seostada töötingimuste ja töö laadiga (öötöö, pikad vahetused, üksi töötamine, töökius, konfliktid kollektiivis jne).
Tegelikult puudub riigil adekvaatne ülevaade tööõnnetuste ja kutsehaiguste täpsest arvust, sest Eestis on tööõnnetused alaregistreeritud ning kutsehaigused aladiagnoositud. Näiteks 2023. aastal registreeriti Eestis 3296 tööõnnetust, millest 10 lõppesid töötaja surmaga. Kutsehaigusi diagnoositi 13 ja tööst põhjustatud haigestumisi 38. Tööinspektsiooni 1. oktoobri 2024 seisuga on juba registreeritud 2399 tööõnnetust, mida on üle 90 rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Surmaga lõppenud tööõnnetusi on 8.
Rohkem infot töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustuse saanud isikute õigustest ja kohustustest leiate Eesti Kutsehaigete Liidu kodulehelt: www.kutsehaiged.ee
Eesti Kutsehaigete Liit Rahu 8, 50112 Tartu (Tartu Puuetega Inimeste Koda) Tel +372 518 0837
E-post: kutsehaiged@gmail.com
Foto: Shutterstock
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda selgitab:
millised on füüsilise isiku võimalused isiklike makseraskuste korral?
Nii nagu on majanduslikes raskustes äriühingud lahutamatu osa majanduskeskkonnast, on ka füüsilise isiku makseraskused tavapäraseks osaks ühiskonnast. Tihtilugu võivad inimese raskused saada alguse töökoha kaotusest, nt ka siis, kui tööandja läheb ise pankrotti või tekivad muul põhjusel võlgnevused töötajate ees. Sellistes olukordades on seadusandja näinud ette mitmeid erivõimalusi inimese õiguste kaitseks, aga ka kohustusi, kirjutab kutsekogu juhatuse esimees, pankrotihaldur Maarja Roht.
Sõltumata sellest, kas inimese enda makseraskused on põhjustanud püsiva sissetuleku vähenemine, töökoha kaotus või muu asjaolu, on füüsiliste isikute ajutiste makseraskuste või püsiva maksejõuetuse lahendamiseks loodud füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS), mille kaudu olukorrale leevendust saada.
Kohtueelses menetluses aitab selgust selles, mis viisi sekkumist inimese majanduslik olukord vajaks, luua nt võlanõustaja, kellega koos selgitatakse välja varade ja võlgade täielik koosseis ning kes mõtleb (juriidiliselt) kaasa, kuidas saab keerulist majanduslikku olukorda lahendada. Iseseisvalt või koos võlanõustajaga aru pidades ja maksejõuetusavalduse kohtule esitamisel hindab seejärel kohus esitatud avalduse alusel inimese majanduslikku olukorda ning aitab teha valiku, kas alustatakse võlgade ümberkujundamise või pankrotimenetlusega.
Kuigi võlgade ümberkujundamine, pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus on kõik erinevad oma sisult, ühendab neid kõiki üks – inimene, kelle suhtes menetlust läbi viiakse.
Võlgade ümberkujundamine on võimalik lahendus ennekõike ajutiste majanduslike raskuste ületamiseks, vastupidiselt pankrotile, kus inimese suutmatus igakuiseid kohustusi täita on pikaajaline ehk püsiv. Võlgade ümberkujundamise menetlust on võimalik viia läbi inimese suhtes, kellel on (kõrge) sissetulek või muu vara, vastupidisel juhul tuleb kõne alla vaid pankrotimenetluse läbiviimine. Seda, kas ja milline on inimese majanduslike raskuste iseloom, aitab kohtumenetluses selgitada maksejõuetusavalduse
esitamise järel välja kohtu nimetatud usaldusisik. Usaldusisik on sõltumatu kolmas osapool, kelle ülesanne on tagada, et menetlus kulgeks ausalt ja läbipaistvalt ning et mõlema poole (nii võlgniku kui ka võlausaldajate) huvid oleksid kaitstud. Usaldusisikul on oluline roll tagada, et menetlus on õiglane ja et võlgnik ei kuritarvitaks menetluse võimalusi.
Kui on selge, et võlgade ümberkujundamine ei ole võimalik eelkõige vara puudumise tõttu või ebaõnnestub muul põhjusel, jääbki ainsaks lahenduseks füüsilise isiku pankrot, hilisema võimaliku võlgadest vabastamise võimalusega. Kui kohus algatab füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetluse (koos pankrotimenetlusega), tuleb kindlasti meeles pidada, et seda menetlust ei viida samuti läbi mitte menetluse enda pärast, vaid menetluse edukuses on keskne roll jätkuvalt inimesel (võlgnikul) endal. Tegemist on perioodiga, mil inimene elab äärmiselt kasinat elu ja peab väga suure osa oma sissetulekust andma üle pankrotihaldurile/ usaldusisikule. Inimese enda toimetulekuks jäävad seadusest tulenevates piirmäärades ette nähtud rahalised vahendid. Lisaks vähenenud sissetulekule ja vahendite nappusele peab inimene harjuma ka uue elukorraldusega, vähendama igapäevaseid kulusid ning õppima oma tulusid ja kulusid oskuslikumalt planeerima, loobudes tõenäoliselt paljudest ahvatlustest ja võimalustest, ning seadma selgeid piire majanduslikust vaatest.
Ehk ka pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses sõltub edukas lõpptulemus inimese (võlgniku) enda tegevusest, panusest ja aususest kolme kuni nelja
aasta jooksul, mil menetlus kestab. Kui võlgnik ei ole olnud aus, võib kohus kohustustest vabastamise määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kindlasti tasub meeles pidada, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ega lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Ehkki füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse eesmärk on pakkuda
abivajajale teist võimalust – nn uut algust – võlgade ümberkujundamise ja täitmise või neist vabanemise ja majandusliku toimetuleku saavutamiseks, sõltub see vaid inimesest endast, mitte kohtust, võlausaldajast, usaldusisikust või pankrotihaldurist. Eduka menetluse ja eesmärgi saavutamise võti peitub tegelikkuses võlgniku proaktiivsuses, aususes ja kommunikatsioonis! Mida varem asuda lahendama enda majanduslikke raskuseid, seda tõenäolisem on saavutada kõiki osapooli rahuldavam tulem, sh elu-, töökoht jm inimlikuks eluks vajalik vara ja võimalused.
Maarja Roht
Foto: Advokaadibüroo RASK
OLEME TEILE ABIKS ja toeks lahenduste leidmisel
Dementsuse Kompetentsikeskuse eesmärk on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut ning elukvaliteeti, viies ellu tegevusi, mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest ning parandavad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kvaliteeti ning teenuste kättesaadavust.
Teenused
Dementsuse Kompetentsikeskus pakub nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele, aidates tõsta sihtgrupiga töötavate spetsialistide pädevust, korraldab teavituskampaaniaid jms. Üle-eestilise kompetentsikeskuse tegevus põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ning tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koostööl ning tegeleb terve valdkonna arendamisega. Nõustame nii dementsusega inimesi ja nende lähedasi kui ka teenuseosutajaid. See on lähedastele ja teenuseosutajatele tasuta. Pakume ka venekeelset nõustamist.
Info- ja usaldusliin 644 6440 Kellele? Info- ja usaldusliinilt saavad tuge ning praktilist nõu dementsussündroomiga inimesed ja nende lähedased, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonna spetsialistid, samuti inimesed, kes soovivad dementsuse teemal oma teadlikkust tõsta. Helistajal aidatakse mõista, mis on dementsus, ja antakse praktilisi soovitusi, kuidas haiguse erinevate staadiumite korral käituda ning kust abi saada.
Spetsialistidel on võimalik vastava valdkonna ekspertidelt soovitusi saada.
Infoliinile helistajal on võimalik jääda anonüümseks.
Infoliin ei osuta tervishoiuteenust!
Ajal, mil info- ja usaldusliin ei tööta, võib küsimused saata aadressile info@dementsus.ee.
Dementsuse info- ja usaldusliin on avatud igal tööpäeval ehk E–R kl 9–16.
Helistaja tasub kõne eest telefonioperaatori hinnakirja alusel.
Personaalne nõustamine
Kellele? Personaalne nõustamine on toetav teenus dementsusega inimestele ja nende lähedastele, kes vajavad dementsuse sündroomiga seonduvate küsimuste osas nõu ning põhjalikumat ärakuulamist. Personaalne nõustamine pakub inimestele tuge ja praktilisi soovitusi parimate lahendusteni jõudmiseks.
Personaalselt nõustatakse kas telefoni või veebi teel ja võimaluse korral ka füüsilise kohtumisena. Personaalseks nõustamiseks palume helistada meie info- ja usaldusliini numbrile 644 6440.
MIS ON DEMENTSUS?
Dementsus on mälu ja teiste vaimsete võimete ning igapäevategevustega toimetuleku süvenev halvenemine määrani, kus inimene vajab kõrvalist abi. Dementsuse sümptomeid kutsuvad esile kahjustunud närvirakud peaajus ja nende väljendumine sõltub sellest, millises ajupiirkonnas närvirakkude hävimine parajasti peamiselt kulgeb. Dementsus ei ole vananemise normaalne osa.
Kelle poole pöörduda?
Dementsusele viitavate sümptomite korral pöördu perearsti poole. Põhjalikumate uuringute vajadusel suunab perearst edasi neuroloogi või psühhiaatri vastuvõtule.
Tugigrupid
Kellele? Tugigruppidesse on oodatud dementsussündroomiga inimeste lähedased. Tugigrupp annab võimaluse jagada oma mõtteid, muresid ja kogemusi teiste sarnases olukorras olevate inimestega ning saada emotsionaalset abi ja praktilist tuge. Samuti on oodatud omastehooldajad, kelle lähedasi enam meie seas ei ole. Teie panus oma kogemuste jagamisel on hindamatu väärtusega. Korraldame tugigruppe üle Eesti nii kohapeal kui ka virtuaalselt.
Viimastel aastatel on Eestis elavate erinevate rahvuste arv suurenenud, seetõttu korraldame ka vene- ja ingliskeelseid virtuaalseid tugigruppe.
Lisainformatsiooni tugigruppi -
de toimumise aja ja koha kohta leiate Dementsuse Kompetentsuskeskuse veebilehe www.dementsus.ee sündmuste kalendrist ja Facebookist: dementsusekompetentsi keskus. Tugigrupis osalemine on tasuta! Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevust rahastab sotsiaalministeerium.
Rohkem infot: www.dementsus.ee dementsuskompetentsikeskus
Kortermaja küttevesi on kehva kvaliteediga?
Saksa tehnoloogia laseb vett töödelda ilma süsteemi seiskamata!
Küttesüsteemis ringleva vee kvaliteet on tähtis, sest kui kasutada sobiva kvaliteediga vett, vähenevad tunduvalt probleemid kütteperioodil. Seega paneb Schöttli Keskkonnatehnika AS-i juhataja Tarmo Juhanson südamele, et korteriühistud kontrolliksid küttesüsteeme ja nende osi, kuna ebasobiva veega täidetud süsteem tähendab kütteseadme garantii katkemist.
Juhanson toob välja, et tänapäevastes küttesüsteemides kasutatakse üha suuremal määral alumiiniumi, sest see on hea soojusjuht ja aitab muuta lõpptooted kompaktsemaks. „Alumiiniumi sisaldavate küttesüsteemide pika eluea tagamisel on esmatähtis, et küttesüsteemis ringleva vee pH-väärtus oleks õige. Teine oluline näitaja on küttevees leiduvad soolaosakesed, mille kogust hinnatakse vee elektrijuhtivuse mõõtmisega. Kui soolaosakesi on küttevees liiga palju ja küttevesi saab lisahapnikku, hakkab küttesüsteemis tekkima korrosioon,“ ütleb ta.
Küttesüsteemi probleemitekitajad Võibki öelda, et küttesüsteemis esinevad tavaliselt kolm probleemitekitajat: happed, soolad ja hapnik.
Happed soodustavad metallide korrosiooni, sest tõkestavad keemiliste reaktsioonide suhtes passiivse kihi moodustumist metalli pinnale. „ Näiteks kui vee pH-väärtus on väiksem kui 9, käitub raud veega kokku puutudes aktiivselt: rauaioonid hakkavad eralduma ja ühinevad veega. Kui mängu tuleb ka hapnik, tekib esmalt roostene vesi, ja kui protsessi lisanduvad magnetiidiosakesed, tekib nii-öelda must muda,“ kõneleb Juhanson.
Seevastu kui vee pH-väärtus on suurem kui 9, moodustub raua pinnale passiivne kiht, mis takistab rauaosakestel veega ühinemast. Selle tagajärjel kokku: korrosiooniprotsess praktiliselt seiskub ning küttesüsteemis kasutatud metallid
ja metallisulamid muutuvad passiivseks. Just niisugune on üldjuhul parim keskkond ja eesmärk, mida saavutada.
Juhansoni sõnul muudab olukorra keeruliseks aga tõsiasi, et erinevatel metallidel tekib passiivne olek erinevate pH-väärtuste juures. Küttesüsteemides enim kasutatavad metallid, välja arvatud raud, saavutavad passiivse oleku alati pH-väärtuse 8,2 korral.
„ Lisamärkusena olgu öeldud, et küttesüsteemides, kus hapniku kaasmõjul leiab aset ulatuslik korrosioon, hakkab küttesüsteemi vee pH-väärtus alati langema, sest korrosiooni peamised saadused reageerivad happeliselt. Korrosioonist veelgi tugevama pH-väärtuse languse võivad aga esile kutsuda antifriiside laguproduktid. Väike kogus antifriisi satub küttesüsteemi ringlusse tahtmatult uhtmispumpade ja voolikute kaudu. Tekkinud hapete tõttu võib küttesüsteemi vee pH-väärtus olla koguni 5,“ selgitab ta.
Nagu mainitud, on alumiiniumil küttesüsteemide tootmisel kasutatavate metallide hulgas eriline roll. Alumiiniumi ohustab samuti korrosioon, kuid seda hoopis skaala teisest otsast – selle passiivne pinnakiht hakkab ammenduma juba õrnalt leeliselises keskkonnas, kus pH-väärtus jääb 8,5 ja 9 vahele. Korrosiooni tagajärjel tekib vesinik, mida on võimalik põlema süüdata, kui see radiaatori õhutusventiilist väljub. Küttesüsteemi kuum vesi, mille pH-väärtus on 10, tekitab korrosiooni, mis tungib edasi umbes 5 mm aastas. „Lihtsamalt
öeldes: pooleteise kuni kahe aasta möödudes võite kindel olla, et katla seinad hakkavad lekkima,“ nendib Juhanson.
Mis rolli mängib hapnik?
Soolad suurendavad vee elektrijuhtivust ja kiirendavad seeläbi hapniku koosmõjul (galvaanilist) korrosiooni.
„Reaktsioonist endast palju olulisem on siiski see, mis liiki soolad reaktsioonis osalevad. Kloriidiosakesed näiteks soodustavad punktkorrosiooni ja seda isegi passiivse pinnakihiga materjalides, nagu roostevabad terased ja alumiinium,“ lausub Tarmo Juhanson. Küttevesi, milles soolaühendid puuduvad, hoiab muu hulgas ära ka teistsugused korrosiooniliigid (nt korrosioonpragunemise, mida võib esineda messingi puhul).
Hapnik on sageli peamine mõjutegur, mille toimel hakkab korrosioon tekkima katlasüsteemides, mis pole tehniliste meetmetega piisavalt suletud ja mille küttevee pH-väärtus pole metallide jaoks õigel tasemel. „Küttesüsteemi täitmisel värske kraaniveega laguneb vees olev hapnik raudmaterjalidega kokku puutudes enamasti mõne päevaga, sest tekib korrosioonireaktsioon. Selle reaktsiooni käigus tekib hea kvaliteediga joogivee korral küttesüsteemis iga kuupmeetri küttevee kohta umbes 36 grammi magnetiidimuda. Täiendava hapniku lisandumisel võib mudakogus veelgi suureneda. Seevastu vähese soolasisaldusega küttevesi, mille pH-väärtus jääb leeliselisse vahemikku, aitab muda tekkimist oluliselt vähendada. Pealegi ei saa keemiliselt tühjas vees ka mikroorganismid vohama hakata,“ seletab asjatundja.
Niisiis oleks katla väljavahetamisel hea lahendus, kui küttesüsteemis juba ringelnud vee (mille seest on hapnik haihtunud) saaks alles jätta ja selle mõne lihtsa lahendusega sooladest ja magnetiidist ära puhastada ning selle pH-väärtuse sobivaks reguleerida.
Küttesüsteemi vee töötlemine Küttesüsteemi vee ümbertöötlemiseks pärast katla väljavahetamist on seni kasutatud mitut lahendust. Üks võimalus on vana vesi süsteemist täielikult välja lasta, süsteem läbi uhtuda ja uue veega täita – see on mõistlik juhtudel, kus katlasüsteemis on palju muda. Ka süsteemi paralleelne läbiuhtmine soolavaba vee või pöördosmoosveega on põhimõtteliselt võimalik, kuid võtab sageli väga palju aega ja suure koguse vett.
Juba enam kui 25 aastat on Eestis kasutatud Saksamaalt pärit kavalat ja tunnustatud inline -tootelahendust, mis suudab küttevee kvaliteeti muuta (sooli eemaldada, pH-d reguleerida ja ka olemasolevat lahustunud hapnikku eraldada) otse kütmise käigus. „Sellisel juhul ei saa küttesüsteem enam lisahapnikku, kütmist ei ole tarvis katkestada ning küttesüsteemi torustikku pole tarvis pikalt õhutada,“ lausub Juhanson.
Küttesüsteemi vee inline-ümbertöötlemiseks ühendatakse veetöötlusseade ajutiselt tagasivoolu kaudu küttesüsteemiga. Küttesüsteemi vesi voolab esmalt läbi peenepoorilise põhjafiltri, mis eemaldab veest hõljuvad aineosakesed ja magnetiidi, ning seejärel läbi spetsiaalse segatäidise, mis filtreerib veest välja lahustunud soolaosakesed, karedust suurendavad aineosakesed ja anorgaanilised korrosiooni soodustavad osakesed.
Protsessi juhivad korraga mitu elektrijuhtivuse andurit ja läbivooluandurit, veetöötlusseadme pump ja magnetklapp, mis sulgeb veetöötlusseadme läbivoolu automaatselt, kui vesi on saavutanud eesmärgiks seatud elektrijuhtivuse või kui seadme toimeaine mõju on ammendunud.
Süsteem töötab muude tegevuste kõrvalt ja müravabalt ning säästab palju aega. Vee muutmine küttesüsteemile sobivaks aitab säästa nii korteriühistu elektriarvelt kui ka hoolduskuludelt.
INLINE-VEETÖÖTLUSE EELISED
Küttesüsteemi vee töötlemine ilma kütmist katkestamata.
Küttesüsteemi täitmine tavalise kraaniveega.
Soolade eemaldamine, pHväärtuse reguleerimine ja lahustunud hapniku eraldamine.
Küttevee samaaegne puhastamine peenfiltriga.
Aja kokkuhoid, sest süsteem vajab ainult veidi õhutamist.
Töökulude kokkuhoid, sest süsteem töötab suures osas automaatselt.
Lahendus järjest suurenevatele küttearvetele kortermajades
Teadaolevalt on korterielanikud hädas suurte küttearvetega ja prognoositakse, et küttehind tõuseb veelgi. Eestis on hetkel pigem levinud, et kogu maja soojusenergia maksumus jagatakse iga korteri köetava pinnaga. Individuaalne korteripõhine küttearvestus loeb aga reaalselt tarbitud kütet ja võimalus säästa motiveerib elanikku kütet tarbima optimaalselt, mille kaudu tekib ka kokkuhoid. Miks korterelamud seda ei kasuta?
AUTOR: JANNE ARAK, MESA EESTI OÜ
MESA süsteemiga liitunutel paigaldatakse radiaatorite peale väike seade –küttekulujaotur, mis loeb konkreetse küttekeha tarbimist. Radiaatorit reguleerides on võimalik kütet kasutada vastavalt vajadusele ja maksta täpselt nii palju, kui ise tarbinud oled. Kui inimene maksab vaid oma tarbimise eest, tekib tal ka motivatsioon kokku
hoida – seetõttu väheneb ka kogu maja küttetarbimine ja -kulu.
Paljud ühistud kardavad seadmetele kuluvat investeeringut, kuid tegelikkuses teenitakse investeering tagasi juba ühe või kahe kütteperioodiga. „Kui sellise individuaalse küttetarbimisega oleme näinud maju, mis on saavutanud soojusenergia vähene-
mise ka üle 40%, jääb keskmine sääst kuskil 20% ringi. Näitena võime tuua ühe Tallinna maja aadressil Paekaare 8, mis on tavaline viiekordne 60 korteriga tüüpmaja. Võrdlesime ruutmeetripõhise arvestuse kahte aastat ja MESA süsteemi tarbimisi ning saime tulemuseks, et maja on säästnud kahe kütteperioodiga 330 MWh. Ehk vähem kui poole kütteperioodiga teeniti tasa kogu maja süsteemi maksumus ja iga korter säästis selle perioodi jooksul 20% oma tarbimisest,“ kommenteerib MESA tegevjuht Janne Arak.
Eestis levinud ruutmeetripõhine maksmine ei motiveeri inimesi oma radiaatoreid reguleerima. „Me ei kujuta enam ette, et elektri- või veearvestus käiks samamoodi ehk kulud oleksid tarbimisest olenemata jagatud kõigi majaelanike peale. Mentaliteet “kõik kasutavad, kasutan ka“ kütte -
arvestuse puhul on see loomulik, sest inimene ei näe otsest seost enda tarbimise ja arvete vahel. MESA individuaalne küttesüsteem aga lahendab selle probleemi ja iga korter maksab vastavalt just tema tarbimisele, mille kaudu tekib ka sääst,“ ütleb Arak. Boonusena on samasse süsteemi võimalik integreerida ka kaugloetavad veearvestid. Korteriomanikul jääb ära igakuine näitude saatmine. Ühistu ja raamatupidaja võit on see, et veevahed vähenevad, kuna kõik korterisisesed veenäidud tulevad ühel ajal ning jääb ära palju lisatööd.
Sõlmides lepingu novembrikuu jooksul, on hinnad kütte- ja veearvestitele super soodsad! Küsi pakkumist kohe, kasutades märksõna MUST NOVEMBER, ja saa osa aasta parimatest hindadest. www.mesa.ee
