Tervis + ( november 2024)

KUIDAS ENNETADA

LÄBIPÕLEMIST?

RASV, MIS ON TEISTEST OHTLIKUM

AJU AJAB OMA JONNI –

MILLINE ON MEES, KELLEL ON ATH?

MIS PÕHJUSTAB

MEESTE KIILANEMIST

JA MIS SEDA PEATAB?

LISAKS UURIME

LÄHEMALT:

MEESTE SÕPRUST

TESTOSTEROONI

VERERÕHKU

VALU

RelaxSan

Brecuro Medical OÜ pakub suurt valikut meeste ja naiste Relaxsan SPORT kompressioontooteid, mis suurendavad jõudlust ja aitavad vältida vigastusi ja lihasrebendeid treeningute ajal . Valikus on spordipõlvikud ja retuusid ning lühikesed püksid, samuti spordisäärised ja käesukad.

Meestele pakume lisaks ka veenilaiendite ennetamiseks erinevaid kompressioonpõlvikuid, milliseid saab kanda nii tööl, kui ka puhkusel.

Lisainfo: www.brecuromedical.ee info@brecuromedical.ee

Toodetega saab tutvuda Tervisekaupluses VENOSAN aadressil Pärnu mnt.110, Tallinn, 11313. Oleme avatud: E-R 10-19, L 10-16 Tel.: 5361 4569

Kaanelugu

6 Roald Johannson: olen nagu kolmnurk, keda üritatakse ruudukujulisse kasti panna

Vaimne tervis

15 Aju ajab oma jonni

Stress

23 Kuidas ennetada läbipõlemist?

24 Liikumine hoiab pea terve

Mehe ilu

27 Juuste siirdamine kui uus turismiharu

Juuksed

31 Mis põhjustab meeste kiilanemist?

Kaalunumber

35 Rasv, mis on teistest ohtlikum

Liikumine

39 Aeg sportida, kuid milline treening valida?

Sisemine iu

44 Mees, leia uus hobi!

Hea nõu

49 Mehed ja tunded

Rutiinist vabaks

53 Muutuste loomine toob sageli kaasa sahmaka värsket õhku

Pahed

57 Reaalsus: alkohol on mürk, igast asendist ...

Mehe tervis

61 Tähelepanu eesnäärmele

Mehelikkus

65 Miks tasub vältida testosterooni kunstlikku tõstmist?

Voodielu

71 Seks kui tervisevitamiin!

Ihuhädad

75 Mis neid mehi ometi kimbutab?

Arstlik kontroll!

78 Pooltel Eesti meestel on kõrge vererõhk

Arst vastab!

81 Igal valul on lugu

Fotod:

Mees kui ühiskonna kanaarilind

KErilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee

Peatoimetaja: MARTIN HANSON martin.hanson@delfi.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee

REKLAAM

KADRI KUNINGAS

kadri.kuningas@delfi.ee, 5647 2473

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee 504 7929

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee 5816 9050

JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee 5656 6130

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee, 5191 1516

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

TRÜKK PRINTALL

TELLIMINE JA KOJUKANNE www.lehed.ee klienditugi@delfi.ee, tel 680 4444

TELLIMINE VÄLISMAALE

KE Ajakirjanduse OÜ www.ke.ee, info@ke.ee, tel 641 1753

Toimetuse aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, tel 669 8030 (E–R 9–17), e-post toimetus@tervispluss.ee Ajakiri Tervis Pluss on autorikaitse objekt.

ummalisel kombel on just keskealised valged mehed need, kellel on maailmas teadupärast kõige rohkem võimu, ja samal ajal tundume olevat (siinkirjutaja on 42-aastane eestlane) ka kõige allasurutum punt kogu planeedil. Meie muresid eriti ei kuulata ja kui aus olla, siis on meist ka välja surutud igasugune soov neid väljendada. Mentaliteet „võitleme aga edasi“ viib igal aastal sadu mehi vabasurma, abielusid lahutuseni ja läbipõlemiseni. Pidev nurka surutud tunne, kus mõtteviis, et mees ei saa kunagi olla plussis, ainult miinuste vähendamisega edus, paneb ahastama. Aga kellele kurdad? Oled ju rikas, edukas, rassipuhas, pikka kasvu, musklis, „maailm-on-sullevalla-valge-mees.

Nii me hõõrumegi (grind’ime) vaikselt edasi, nagu kivi lõhub vilja, nagu liivapaber võtab puuronti – päevi, kuid, aastaid. Läbi kooli, läbi töö, läbi pereelu, läbi sõpruste, läbi ühiskonna. Ka läbi pahameele, hirmu, kurbuse ja masenduse. Kui eestlane üldiselt hangib endale nii naise, lapsed kui ka pesumasina, siis uus Eesti mees – mees 2.0 – hõõrub end läbi elu. Mitte kõik ja mitte pidevalt, kuid mingil veidral põhjusel on kogu ühiskond – suurimast kuni väiksema osani – võtnud hoiaku, et meestega on asi klaar, nemad jaksavad. „Mis on maailma muud mured?“ küsitakse hoopis. Positiivne on see, et lõpuks on hakatud meid tähele panema: mitte meest kui vägevat perejuhti, nurgakivi, tugevuse allikat, vaid kui inimest, indiviidi, vigade, nõrkuste ja vajadustega tegelast.

Uskuge, me pole vaid vändagängsterid koosolekuruumis, marukoerad voodis ja hampelmannid pidumajades. Me oleme tihti ka nõrgad, löödud, loobumas ja vigastatud. Tihti lausa sinnamaani, kus „plaaster“ enam pulseerivat verejooksu ei peata. Kuid see hõõrumine on ju pidev, see peab jätkuma, alati! Ühtäkki aga käib litakas – silmist lööb pimedaks, punasinised virvatuled, hapnikumask, karjuvad arstid, nuttev pere – ning ongi aeg hakata elama elu tablettide ja teraapiaga.

Arvate, et jutt on liiga negatiivne, halav ja düstoopiline? Küsige esimeselt ettejuhtuvalt mehelt, et kuidas tal läheb. Kuulake ära esimene positiivne lalin. Suunake mees pargipingile, vaadake sügavalt silma ja küsige uuesti. Nüüd jääge vakka ja kuulake, tund, kaks... Aga ärme hala, sellel pole tegelikult mõtet: räägime hoopis probleemist, hakkame paremini elama, kallistame lapsi ja läheme koeraga jalutama, võtame enda eest hoolitseda ning saame mured seljast. Sest ega muu kui elu ole ka mehi endid sellesse nurka maalinud!

Martin Hanson, toimetaja

Kaanel: Roald Johannson

Kristiin Kõosalu

„Olen ju kogu aeg selline olnud, nüüd on lihtsalt teatud minule iseloomulikud tunnused ühise nimetaja saanud – ATH. Jah, elamist ei tee aktiivsus- ja tähelepanuhäire lihtsamaks, kohe kindlasti mitte, aga sellega on siiski võimalik elada,“ ütleb Roald Johannson, kes sai ATH diagnoosi 45-aastaselt.

ROALD JOHANNSON:

OLEN NAGU KOLMNURK, KEDA ÜRITATAKSE

RUUDUKUJULISSE

KASTI PANNA

Tekst: Eve Kallaste Fotod: Kristiin Kõosalu

„ K

ogu aeg unustan! Seljakoti, kus sees on kõik minu tööks vajalikud kõvakettad, võin ka mitu korda päevas kusagile unustada. Alles oli selline lugu: viisin lapse võimlemistrenni, ise läksin lähedal asuvasse parki ja natukese aja pärast avastasin, et mu seljakott oli kadunud. No jumal küll! Kõik mu asjad – arvuti ja rahakott, kõik olid seal sees. Otsisin kohe auto läbi ja ei midagi. Läksin majja tagasi ja otsisin sealt. Lõpuks avastasin, et olin selle kätepesu ajal maha pannud ja seal põrandal ta mind ootas ka. Aga enne leidmist oli kümme minutit paanikat.“

Niisugune hajameelsus on üks aktiivsus- ja tähelepanuhäirele iseloomulikke tunnuseid. Ilmselt üks süütumaid, aga jama on sellest palju – unustada võib teinekord ka erakordselt olulisi asju. Enamasti on igal ATH diagnoosiga inimesel omad teemad, mis elamise keeruliseks muudavad. Roaldi suurimaks probleemiks on impulsiivsus, millega kaasnevad teinekord ka emotsiooni pealt tehtud otsused. „Teen mingit asja aastaid ja siis ühel hetkel lähen töölt ära, nipsust! Ja muud sellised olukorrad.“

tingituna läheb mõõdik nullist sajani väga ruttu. Vahefiltrid mul puuduvad, olen impulsiivne ja ärritun kergesti. ATH diagnoos ja liiklusrikkumised on ju seotud –ütlevad ka uuringud. Nüüd õpin ennast jälgima ja aru saama, et teise auto ettesõitmise pärast ägestumine on ebaratsionaalne.“

Kupli all

ATH-d otsustas Roald tundma õppida mitte üksnes iseennast uurides, vaid ka häirega seonduvaid erinevaid valdkondi oma raviarstiga läbi arutades ja inimeste isiklikke kogemuslugusid kuulates. Seda kõike saame jälgida tema vaimse tervise saatesarjas „Kupli all“. Praeguseks on sarja osad salvestatud ja mees tunneb, et üks suur ja oluline teema, mis pikki aastaid püüdis endast talle märku anda, on natuke selgemaks saamas. „Mida paremini ennast ja oma toimimisviise tunnen ning korrigeerin, seda edukamalt hakkama saan. Paljud sotsiaalsed olukorrad on siiani minu jaoks keerulised. Olen ju nagu tulnukas siin maalaste keskel, nagu kolmnurk, mida üritatakse ruudukujulisse kasti panna. Aga no ei lähe, ei lähe!“

Olen ju nagu tulnukas siin maalaste keskel.

Sisemine raev kerkib Roaldis aga siis, kui ta mingis situatsioonis, näiteks liikluses, ebaõiglust tajub. Kuidas tulla toime häirivate agressiivsete stsenaariumitega, mis tema peas seoses nahaalselt käitunud osapoolega lahti rulluvad, sellega tuleb tal jätkuvalt tööd teha. „Lihtne see pole. Ärevusest

Viimasel ajal on Roald oma uue saate ja ATH diagnoosi teemal päris palju intervjuusid andnud ning ka vaatajate soov teema kohta rohkem teada saada on olnud meeletu. „Mulle tundubki juba, et minusuguseid on päris palju – on lausa oma hõim nendest, kes on teistmoodi, kes ei sobitu massi. Minu puhul on läbivaks teemaks see uskumatu hajameelsus, aga ka mingid kompulsiivsed tegevused, et kõnnid tänaval mööda kiviplaatide jooni või asjad peavad olema teatud viisil paigutatud. Ja siis saad kellegagi kokku, kes ütleb, et jaa, tal on täpselt samamoodi. Ning siis arutame, mis iseloomulikud tunnused veel esile kerkivad ja kuidas nendega toime tulla.“

Mina olen

ELAV TÕESTUS

Varakult avastatud haigust on lihtsam ravida.

TULE SOOLEVÄHI SÕELUURINGULE!

2024. a on tasuta uuringule kutsutud kõik naised ja mehed sünniaastaga 1956, 1958, 1960, 1962, 1964.

Tagasiside saatele on intensiivne. Roald püüab ühendust võtvatele inimestele jõudumööda ka vastata. Ta tõdeb, et kõige rohkem tahetaksegi oma lugusid ja kogemusi jagada. „Ja siis räägitakse oma sümptomid ära ja soovitakse, et mina neile diagnoosi paneks. Suurem osa inimesi aga lihtsalt tänab. Üks üheksateistaastane tüdruk kirjutas mulle pärast esimest saadet, et ta on aastaid võidelnud depressiooni, söömishäirete ja isiksusehäiretega, ning alles pärast seda, kui ta vanematega koos seda saadet vaatas, tundis ta, et vanemad mõistavad teda päriselt.“

Tänu saatele näevad ja kuulevad paljud, kes senini enesest arusaamise teekonnal päris pimeduses on kobanud, et nad ei ole üksi, et teistsugune maailmatunnetus on omane paljudele, ja mis kõige olulisem, et sellega on võimalik ka elama õppida. Kas siis ravimitega või ilma. Roald tunnistab, et tänapäeva tabletid on väga efektiivsed, aga tema ise praegu nende poole ei vaata. Pigem püüab ta tervist toetava elustiili ja reageerimismustrite korrigeerimisega end rajal hoida.

Foto: Erakogu

oma põneva intensiivse saateprojekti ära teha, vahel on see väga kurnav, aga tean, et pärast on taastumise aeg. Taastumine on väga oluline. Ma ei suudaks näiteks sellist elu elada, et hommikul teen raadios mingi hommikuprogrammi, siis lähen televõtetele ja õhtul veel kirjutan kusagile midagi. vMulle meeldib teha ühte asja korraga – selle ma haldan ära.“

Mitte ainult ATH

ATH võib inimeses esile tuua omadusi, mis teevad ta teistele atraktiivseks ja põnevaks, aga varjuküljed, mis sellega haakuvad, on tõsised. ATH-ga kaasuvad mitmed komorbiidsed häired, milleks on näiteks sõltuvused, depressioon, ärevushäire, söömishäired, isiksusehäired... Roald arvab, et tema puhul on kõik eelnevad mingil määral esindatud „Depressioon ehk teistest vähem, aga samas võib minu puhul teemaks olla ka mingisugune autismispektri häire. Inimesed, suhtlemine, igasugu müra, nii visuaalne kui ka heliline – see kõik väsitab mind. Olen niisuguste asjade suhtes päris tundlik.“

Vabakutselise elu sobib

Minu jaoks on kõige suurem puhkus, kui saan olla lihtsalt vaikuses.

Roald on mõelnud, et arvestades piiranguid, mida ATH inimese töövõimele võib panna, on tal hästi läinud, sest meediale omane vaheldus ja teatud aja tagant uutesse projektidesse sukeldumine on just tema jaoks. „Näib jah, et ATH-le iseloomulikud jooned on sellised, mille puhul sobib tegutsemiseks pigem loominguline tööpõld. Minuga sarnaseid on selles valdkonnas muidugi üksjagu.“ Teatud ATH-le omased tunnused, nagu spontaansus ja hetkeline reageerimisvõime, on Roaldile saadete tegemise juures kindlasti kasuks tulnud. „Tunnen, et olen kõiges päris kiire, ja et ma ka jõuan keskmisest rohkem.

Mõtlen ja räägin väga kiiresti – kui satun vestlema mõne neurotüüpilise inimesega, on mõnikord tunne, et see inimene on ikka eriti aeglane, lausa flegma. Tema võib aga mõelda, et mina olen närviline ja seepärast muudkui vuristan.“

Roald arutleb, et kõik oleneb situatsioonist. Mõnikord on hea endasugusega tempokaid mõttekäike põrgatada, teinekord on aga hoopis meeldivam mõne rahusadamaga koos olla. „Üldiselt usun, et vabakutselise elu on minusugusele õnnistuseks. Saan

Paradoksaalne on muidugi see, et Roaldi töö ongi inimestega suhtlemine. „Minu jaoks on kõige suurem puhkus, kui saan olla lihtsalt vaikuses. Suhte alguses naine imestaski, et televiisoris olen nii hoogne ja kodus nagu ei jaksagi eriti suhelda. Ärevusfoon on mul ka kogu aeg sees. See kuramuse pidev ärevuse foon. Ja siis veel obsessiiv-kompulsiivne häire. Asjad peavad mul olema struktuurselt ja riided garderoobis värvide järgi. Alkoholiga mul probleemi ei ole, aga magusasöömise sõltuvus on küll. Jah, kaasnevaid häireid siin ikka on ja jõudumööda avan neid ka oma saates.“

Roaldi saate üks eesmärke ongi vaimse tervise teemadel rääkimise normaliseerimine. Et

ka keskealine Eesti mees suudaks oma mure sõnadesse panna. „Ma toon selle valdkonna läbi isikliku prisma esile, aga mingit kõneisikut minust ilmselt ei saa. Vanglasse siiski olin nõus rääkima minema. Arvan, et see on oluline, seal ilmselt ikka on neid inimesi, kellel pidurid ei tööta. Muidugi tuleb aru saada, et kui ATH mingit negatiivset käitumist võimendabki, siis see ei ole vabandus. Kohe kindlasti mitte.“

Sisemine rahutus

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire nimetus justkui kannab endas infot, et inimene, kellel see häire on, peaks kogu aeg ka kuidagi ringi rahmeldama. Roald ütleb, et tema rahutus on pigem sisemine ja seda juba lapsest saati. „Kasvasin üksiklapsena ja elasin palju sissepoole. Ma ei jooksnud ringi ega loopinud koolis teisi kustutuskummiga, aga seesmiselt oli küll selline tunne, et kogu aeg peaks nagu midagi tegema.“

Kui ATH-d seostataksegi sageli koolis ringi tormavate poistega, kes hoolimata sellest, et nad

seid saateid. „Ma ei välista kedagi. Mind huvitab, miks inimesed on sellised, nagu nad on. Mulle meeldib silmast silma vestelda. Siis ma saan aru, mida teine öelda tahab. Ja kui on väga rasked teemad... ma ei kaeva alati lõpuni, ei taha haiget teha.“

Kõik on hästi

võivad olla keskmisest tunduvalt targemad, ei suuda õppimisele keskenduda, siis Roald sai koolis päris hästi hakkama. „Alguses õppisin kohe väga hästi, tahtsin olla perfektne, saada kõik viied, aga kuna ma ei pidanud viisi, sain laulmise nelja ja oligi kõik täiuslikkusest asi kaugel. See oli minu jaoks maailmalõpp! Lõin käega ja pingutasin edaspidi vaid nii palju kui vaja.“

Mul on omad head ja halvad päevad.

Peagi sai Roald aru, et ka kolmedele-neljadele õppimine on täitsa okei. Ja ta oli koolis päris populaarne. „Sain kõigiga läbi, nii nendega, keda kiusati, kui ka tegelikult nendega, kes mõnikord kiusasid. Mulle tundub, et oskasin märgata, teistega suhestuda ja vajadusel ka suunata, mingeid niite tõmmata.“ Roald on mõelnud, et see joon temas on üheks eelduseks, miks ta on saanud edukalt teha päris karme sotsiaal-

Tunne, et ta on teistest kuidagi erinev, on Roaldis olnud kogu aeg ja mõnikord on selle tundega raske midagi peale hakata. „Mul on omad head ja halvad päevad ning kui juhtubki nii, et mõnel päeval kisub viltu, lähengi oma urgu ära.“ Praegu leiab tuntud saatejuht rahu vaikuses ja liikumises, aga näiteks eelteismelisena oli tema jaoks jalgpalli kõrval oluline filmimaailm, mis teda väga lummas. „Olin kohe täielikult filmide sees.“

Teised lõid sel ajal juba romantilisi suhteid, aga Roald polnud selleks pikka aega valmis. „Jälgisin kõrvalt, kuidas sõbrad muudkui uute pruutidega käisid ja mis neil kõik suhtes nässu läks, ning püüdsin õppida, et ise samasuguseid vigu vältida. Mulle kuidagi ei sobinud see mõte tüdrukute vahetamisest.“ Ta tundis, et tahaks kedagi kindlat ja tõsisemad suhted tekkisidki alles kahekümnendate teises pooles. „Praegu, kui mul on naine ja kaks last, olen suhtekontekstis täpselt seal, kus peaksingi olema. Olen rahul.“

Roald on tänulik, et ta naine on mõistev ja toetav ka siis, kui mehel on mõõnaperiood, ja neid on Roaldil rohkem kui neurotüüpilisel inimesel. „Ta on ka minu tervisesaadete hall kardinal, aitab mul töö kaudu ennast ja oma häiret paremini tundma õppida. Miks see diagnoos mulle üldse nii oluline oli? Et ma saaksin enda kohta rohkem teada, mõistaksin ennast paremini ja õpiksin olema parem inimene, parem mees, lastele parem isa. See on kõige tähtsam.“

Foto: Erakogu

Aju ajab oma jonni

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on üldiselt valesti mõistetud diagnoos, sest arvatakse, et tegemist on vaid nii-öelda pahade poiste haigusega, kes ei suuda kohapeal istuda ega panna tähele kõige lihtsamaid asju enda ümber. Reaalsus on aga see, et ATH puhul on tähelepanu üleliia: see on igal pool laiali, raskusi on tähelepanu juhtimise ja ümberlülitustega. Nii ollaksegi rahutud, ei suudeta ühe koha peal pikalt olla ja peas käib pidev „mõttepesumasin“.

Mainitud „pesumasina“ all peetakse silmas pidevat kõikide mõtete ja probleemide korraga kohalolekut ATH inimese peas: kui tahate seda ette kujutada, siis mõelge pesu täis ja pidevalt keerlevale pesumasinale. Püüdke nüüd selles segaduses jälgida üht konkreetset sokki. Lisaks ajab iga kõvem heli selle

diagnoosiga inimese segadusse ja kogu selline olukord hoiab ärevusnivoo üle keskmise.

„ATH paljude hädade keskmes on raskused aju täidesaatvate funktsioonide töös. Need hõlmavad paljusid kasulikke võimeid, mille sujuvat toimimist soovivad endale ilmselt kõik: tähelepanuvõimet, töömälu, enesekontrolli, plaanimist, prioritiseerimist,

tegevuste algatamist, kognitiivset paindlikkust, eesmärkide seadmist,“ kirjutab terapeut Ande Etti Tervis Plussi veebilehel. Kui need funktsioonid ei tööta, nagu peaksid, võibki inimene istuda tunde arvuti taga, täiesti siiralt soovides, kavatsedes oma tuludeklaratsiooni ära esitada, kuid ta ei suuda seda tegevust algatada. Samal ajal ei ole ta võimeline ka

Toimetas: Martin Hanson Fotod: Shutterstock

Mis on aktiivsus- ja tähelepanuhäire?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire lühemaks variandiks on eestikeelses kirjanduses ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire), ingliskeelses kirjanduses ADHD (attention deficit hyperactivity disorder). Viimaste uuringute järgi loetakse häire levimuseks lastel 4–8%, täiskasvanutel 3–5%.

ATH ei ole haigus. Arstid nimetavad seda häireks. Mis siis on häiritud? Häiritud on keskendumine ja tähelepanu koondamine vaimset pingutust nõudvale tegevusele. Lapseeas ja täiskasvanul võivad häire jooned olla mõnevõrra erinevad. Kui lastel on esiplaanil just kehaline üliaktiivsus, mistõttu nad võivad teinekord olla nagu „üles keeratud Duracelli jänesed“, siis täiskasvanutel ja noortel on see teisiti.

Täiskasvanueas on kõige suuremad raskused seotud tähelepanu- ja keskendumisraskuste, hajameelsusega ning raskustega kokkulepetest ja tähtaegadest kinnipidamisel. Raskusi võib olla ka otsuste langetamisel ja langetatud otsuse juurde jäämisel. Lisaks võib olla ATH-ga inimesel kalduvus reageerida liiga emotsionaalselt ja impulsiivselt.

Allikas: www.peaasi.ee

oma tähelepanu ümber lülitama enda vajaduste eest hoolitsemisele, näiteks janu korral veejoomisele, kuigi vedelikupuudusest on tekkinud peavalu.

Raskus algatada tegevusi

ATH-ga inimesed kogevad midagi, mida inglise keeles nimetatakse task paralysis Eesti keeles võiks selle kohta öelda ka „tardumine“. See on olukord, kui sa tahad midagi teha, oled motiveeritud ja plaanid seda teha, tahad seda kohe praegu tegema hakata, aga lihtsalt ei tee. Samas ise ei saa aru, miks sa ei ava arvutikaant, et tööle hakata. Sa lihtsalt ei suuda – aju ei tee koostööd. Tegevust algatada ei saa. „Tardumisel mängib rolli palju tegureid. Üks peamine neist on juba tuttavad täidesaatvad funktsioonid oma kapriisidega. Inimeselt võtavad võime tegevust algatada, selles püsida ja see lõpuni viia ka väljastpoolt tajutud surve, stress, ärevus ja vaimne väsimus. Tardumise olekusse aitab inimest suunata ka oma peas toimuv – kõik mõtted ja plaanid on korraga peas (ja ma mõtlen korraga!). Kõike tahaks kohe teha

kokkuvarisemine selliselt, nagu „tavalise“ ajuga inimesed seda ei koge. Sarnaselt autistliku närvisüsteemiga inimestega esineb ka ATH puhul sageli sensoorse info töötlemise eripärasid. Sensoorne info on meeleelunditega saadav teave, mida aju võib teinekord tõlgendada omamoodi – liiga tugevasti, liiga nõrgalt, teinekord üldse segaselt.

ja ühtegi ülesannet ei suuda tähtsuselt esimesele kohale asetada. Aju „jookseb kinni“ ja tagajärjeks on see, et ta ei teegi midagi,“ mainib terapeut.

Kõrvaltvaatajale võib tunduda ilmselge ja lihtne, et „muidugi võta kõigepealt kõrbev puder tulelt, siis lonksa vett, sest sul on janu, ja alles siis mine süga nuruvalt otsa vaatavat koera“. ATH aju võib need hetkes asetada kõik ühele pulgale. Kuigi seesama inimene on mõistuse poolest võimeline need tegevused õiges järjekorras üles loetlema – ta võib olla isegi intellektuaalselt võimekam kui suurem osa inimesi –, siis selles olukorras ei mängi see rolli. Kui on vaja tegutseda, mitte arutleda, ajab aju oma jonni.

Sensoorse töötlemise

raskused muudavad ärevaks

ATH-ga kaasnevatest raskustest on Etti hinnangul liiga harva rõhutatud vähest võimekust oma emotsioone reguleerida. Mõtlemise vähesest paindlikkusest võib tulla kerge ärritumine, vaimsest ja sensoorsest ülekoormusest emotsionaalne

„Inimese jaoks tähendab see, et igapäevane keskkond võib tema jaoks olla liiga stimuleeriv ja raske taluda – helid on liiga väsitavad, valgus ere ja haiget tegev, riiete materjal võimatu kannatada. Või hoopis alastimuleeriv, nii et keskkonnast tulevad impulsid ei jõua piisava tugevusega ajuni ning pidevalt on tunne, et „kõike on nii vähe“. Vähe elamusi, vähe liikumist, liiga nõrk kallistus, kampsun liiga tuhmi värvi, toit mage ja maitsetu,“ selgitab terapeut.

Ajul võib olla keskkonna tõlgendamine keeruline. See juhtub, kui üht liiki informatsiooni on palju ja tekib infomüra. Sagedasti tekib koolis õppimise olukorras raskusi visuaalse ehk silmade kaudu tuleva info tõlgendamisel. ATH-ga inimesel võib olla raske või võimatu keskenduda või õppida, kui laual on palju asju, õpetaja sahmib klassi ees edasi-tagasi. Info kogumiseks mitmest allikast korraga peab õpilane pidevalt silmadega tähelepanu ühelt teisele viima.

Eksitavate diagnooside koorem

„Teadlikkus ATH-st ei ole veel kõikide spetsialistide seas piisavalt hea, mistõttu pannakse ATH-ga täiskasvanutele sageli eksitavaid diagnoose, nagu korduv depressioon, generaliseerunud ärevushäire, bipolaarne häire või piiripealne isiksusehäire. Eksita-

Sõltuvused kui eneseravi

Diagnoosimata ATH-ga kaasnevad sageli sõltuvushäired, nagu alkoholi-, narko-, ostuja töösõltuvus, mis toimivad toimetulekumehhanismidena. Diagnoosimata ATH-ga täiskasvanud kasutavad neid sõltuvusi eneseraviks, et hallata keskendumisprobleeme, sotsiaalset ärevust ja unetust. Näiteks võivad nad sotsiaalsetes olukordades, kus neil on raske suhelda, lõõgastumiseks alkoholi või narkootikume tarvitada. Need on aga lühiajalised lahendused, mis pikaajaliselt probleeme süvendavad. Allikas: www.tervispluss.ee

sisuturundus

Mitte kõik ATH riskitegurid

pole geneetilised

Meditsiinidoktorant Jandeh Jallow Oulu ülikoolist uuris oma väitekirjas ATH ohutegureid raseduse ajal ja varajases lapseeas. Jallow selgitas välja, kas rasedusaegne krooniline põletik ja stress, rinnaga toitmise kestus ning lapse isiksuseomadused või psühhiaatrilised haigused on seotud häire suurenenud riskiga lapsepõlves ja noorukieas. Uuringus jälgiti enam kui 9000 naist ja nende Soomes sündinud lapsi 18 aasta jooksul. Uuringu järgi oli soovimatul rasedusel ja alla kolme kuu kestnud rinnaga toitmisel seos lapse ATH sümptomitega kaheksa-aastaseks saades. Ema stress raseduse ajal ja alla kuue kuu kestnud osaline imetamine suurendas lapse riski haigestuda 16-aastaselt. Rinnaga toitmisel on oluline roll imiku aju arengus, märgitakse uuringus.

Noorukieas saadud ATH diagnoosi seostati ka lapse enda isiksusega. Sagedamini olid sellised noored seiklushimulisemad ja halvemate enesejuhtimisoskustega kui kontrollrühm. Samuti olid nad püsimatumad ja vähem kootööaltid kui samaealised, kel ei diagnoositud ATH-d.

vate diagnoosidega käivad sageli kaasas ebaefektiivsed ravimeetodid, mis tekitavad ATH-ga täiskasvanule veelgi rohkem segadust. Näiteks ravitakse nende ärevust ja korduvat depressiooni kümnete antidepressantidega, millest pole aga pikemas perspektiivis kasu, kui juurpõhjuse ehk ATH diagnoosini pole jõutud,“ räägib pereteraapia väljaõppes eripedagoog Annika Laving.

Statistika näitab, et kuni 75% ATH-ga täiskasvanutest kannatab ka mõne muu vaimse tervise häire all, mis teeb õige diagnoosi paneku veelgi keerulisemaks ja rõhutab vajadust suurema teadlikkuse järele spetsialistide seas. Näiteks võivad häbi ja frustratsioon näida depressioonina, mure unustamise pärast võib sarnaneda ärevusega ning energia ja emotsioonide juhtimise raskused tunduda bipolaarse häirena. Sellised sümptomite kattuvused võivadki tihti kaasa tuua eksitavad ja ebaefektiivsed ravimeetodid, kus kasu asemel võidakse ATH-ga täiskasvanule tekitada sootuks kahju.

Allikas: www.tervispluss.ee

Ravimitest üksi ei piisa

„ATH-ga täiskasvanutele on abiks medikamentoosne ravi, milleks on stimulandid, kuid sellest üksi ei piisa. Väga oluline on ka regulaarne teraapias käimine ja tugivõrgustiku toetus, mis aitab ATH-ga täiskasvanul igapäevaste väljakutsetega toime tulla. Lisaks ravimitele ja teraapiale on tähtis rutiini hoida, liikuda, korralikku unehügieeni järgida, kalendermärkmikku kasutada ja negatiivseid mõtteid aktsepteerida, mis kõik aitavad stressi vähendada ning elukvaliteeti parandada,“ mainib Laving. Kuna iga inimene on indiviid, peaks ATH-ga täiskasvanu leidma koos oma terapeudiga paremad toimetulekuviisid, mis sobivad just tema vajadustega. Terapeut aitab välja töötada strateegiad, nagu tõhus ajajuhtimine, prioriteetide seadmine ja stressiga toimetulek. Koos saab teha plaani, mis hõlmab rutiini hoidmist, füüsilist aktiivsust, unehügieeni parandamist ja praktiliste vahendite, näiteks kalendermärkmiku kasutamist.

Artikkel on pandud kokku varasemalt veebilehel Tervis Pluss ilmunud artiklitest!

PREMIO kontseptsioon on uudne, ainulaadne ja teaduspõhine. PREMIO sündis soovist võimaldada sul tutvuda maailma absoluutsesse tippu kuuluvate teaduspõhiste ning tõendatud kliiniliste toimetega preparaatidega ja sind selles valdkonnas harida.

PUus tipp-preparaat

PREMIO portfellis on sulle!

REMIO kontseptsiooni fookuseks pole äri, vaid meie missiooniks on pakkuda tarbijatele tõestatud toimetega tipp-preparaatide ostmiseks mugavat, informatiivset ja turvalist keskkonda ning aidata ka populariseerida seda osa tippteadusest, mis tegeleb taoliste tipp-preparaatide teaduspõhise arendamise ja uuringutega. Seega: nii vajalikku kindlustunnet kui ka teaduspõhist kliiniliste uuringutega toetatud süsteemset abi saab sulle nüüdisajal pakkuda vaid see, kui iga konkreetne toode, mida sa ostad, kuulub tervis-soodsate maailma tipp-preparaatide hulka.

Patenteeritud ja standardiseeritud (Berbevis ®) berberiiniekstrakt PREMIO® tipp-preparaatide portfellis on sulle vajalik!

Kolesterool, veresuhkur, metaboolne tervis.

Teeme koostööd maailma juhtivate biotehnoloogia teadusettevõtetega, kes on aastakümneid panustanud ning pühendunud erinevatele uurimissuundadele, olgu selleks siis tervisliku vananemise toetamine või vaimse tervise probleemide leevendamine.

Nüüdisajal levinud terviseprobleemide hulka kuuluvad kõrgenenud kolesteroolitase ja üsna sageli ka probleemid veresuhkrutasemega. Seetõttu teevadki mõned tippkompaniid äärmiselt põhjalikke mahukaid innovaatilisi töid, et luua kõrvaltoimeteta ja kliiniliselt tõendatud looduspõhiseid tipp-preparaate, mis aitaks laiendada teaduspõhiseid valikuvõimalusi nimetatud probleemide puhul. Üks sellistest tipp-preparaatidest on BERBEVIS®. See on patenteeritud ja standardiseeritud berberiiniekstrakt, mille puhul Indena Phytosome™ uudse tehnoloogiaga on tagatud antud liposomaalse preparaadi suurepärane püsivus ja efektiivseks toimeks vajalik väga kõrge biosaadavus. Selle kõige tõttu on BERBEVIS® väga tugeva toimete fookusega (erinevalt tavapreparaatidest) ülalnimetatud probleemide korral.

Teadus- ja kliiniliste uuringute alusel sobib antud toode kasutamiseks järgmiste probleemide korral:

• kõrgenenud kolesteroolitase;

• kõrgenenud veresuhkrutase;

• mittealkohoolne rasvmakshaigus;

• üldise metaboolse tervise jaoks.

Täpsustatud manustamise juhise leiate PREMIO e-kaubamaja lehelt toote juurest. Ülaltoodud probleemide korral on kasutamise „kuldstandard“ kaheksa nädalat järjest.

PREMIO portfelli ei paisutata suureks. PREMIO portfelli vääriliste toodete süsteemset ja ranget teaduspõhist valikut juhib sõltumatu ning kompetentne teaduskomitee. Kõik PREMIO kauba-

märki kandvad tooted toetuvad PREMIO kontseptsiooni kolmele vankumatule alustalale ning on heaks kiidetud põhjaliku süsteemse analüüsi alusel teaduskomitee poolt. Need on tarbija jaoks teadus-tootjate loodud tipp-preparaadid, kuna need vastavad meie kontseptsiooni kõikidele kohustuslikele võtmenõuetele. Lisaks peavad PREMIO portfellis olevate toodete teadus-tootjad olema valmis vastama meie meeskonna kõikidele teadus-praktilistele küsimustele portfelli võtmise hetkel ja ka edaspidi. Meie missioonis kirjeldatud turvalise ning mugava e-keskkonna maailma tipp-preparaatide soetamiseks mõeldud PREMIOstore e-kaubamaja leiad aadressilt premiostore.eu, kus kõik müügil olev on suurepärase hinna ja tippkvaliteedi suhtega. PREMIO tipp-preparaate soetades soovitame alati ka põhjalikult tutvuda iga toote juures esitatud kogu informatsiooniga, mis on koostatud eesmärgiga sind maksimaalselt abistada sobiva sisulise valiku tegemisel.

Et võimalikult tervena elatud aastaid oleks rohkem!

Sinu PREMIO

Lõpetame professor Mihkel Zilmeri motoga „Targemaks ning seeläbi võrdsemaks ja tasakaalustatumaks muudab inimesi nende süsteemne harimine“.

Läbipõlemine ja tööstress on teemad, millega tänapäeval paljud inimesed kokku puutuvad. Kiire töökeskkond, pidevad nõudmised ja ebapiisav puhkus võivad põhjustada pikaajalist stressi, mis omakorda viib tõsiste vaimse ning füüsilise tervise probleemideni.

Kuidas ennetada läbipõlemist?

Mis on tööstress?

Teatud piirini võib tööpinge olla motiveeriv, kuid olukord läheb ohtlikumaks, kui pinge on tajutavalt väga tugev, pikaajaline ja ressursse toimetulekuks vähe.

Stressirohkel päeval võib piisata vaid kümneminutilisest pausist värskes õhus, et saada uut perspektiivi ja läheneda olukorrale uue energiaga. Selliste pauside võtmine on väga oluline ja aitab igapäevaste harjumuste kaudu ennetada stressi kuhjumist. Kui aga inimene oma igapäevast stressi ei märka või läheb pinge nii suureks, et väikesed harjumused enam ei aita, saab stressireaktsioonist püsiv seisund.

Pikaajalise tööstressi tagajärjel keha väsib ja tekivad vaimsed ning füüsilised tervisehäired. Need hakkavad endast märku andma väsimusena, millest pole võimalik ööunega välja puhata; unehäiretena, kui töömõtted ei lase uinuda või ajavad öösel üles; erinevate valudena – näiteks pea-, selja-, põlvevalu; vererõhu ja südamelöögisageduse püsiva tõusuna; seedehäirete ja iiveldusena; meeleoluhäiretena – kergem ärrituvus,

kurbuse- ja abitusetunne, liigne emotsionaalsus.

Õigel ajal märkamine võimaldab stressi leevendada ja mis kõige tähtsam – muuta töökeskkonnas ja protsessides midagi, mis aitaks kaasa sellele, et need seisundid ei korduks. Kui aga inimene stressinähte ignoreerib, võtab ette liiga väikeseid samme või ei seosta neid tööstressiga ja otsib vaid füüsilist leevendust, on oht, et pikaajalise stressi tõttu võib tekkida läbipõlemine.

Mis on läbipõlemine?

Läbipõlemist kirjeldatakse kui sündroomi, mis tekib kroonilise tööga seotud stressi tagajärjel, mida ei ole edukalt maandatud.

Läbipõlemist kirjeldatakse kolme dimensiooni kaudu:

Kurnatus – inimene tunneb end emotsionaalselt tühjana, ei saa enam tööga hakkama, on pidevalt väsinud, tunnetab energiapuudust.

Kurnatusega võivad kaasneda mitmesugused valusündroomid, seedetrakti vaevused jms.

Võõrdumine – pettumine oma töös, pidades seda enesele

laastavaks. Võõrandumisega võib kaasneda küünilisus oma töökoha ja kolleegide suhtes.

Vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, mis põhjustavad raskusi keskendumises ning toovad kaasa loomingulisuse puudumise.

Kuidas ennast aidata?

Oluline on olla teadlik ja endaga võimalikult aus. See tähendab oma interpersonaalsete oskuste arendamist – võimet märgata ja suunata oma mõtteid, tundeid ning teadlikku käitumist. Märkamisest keerulisem samm võib tihti olla päriselt midagi muuta ja ette võtta –rääkida tööandjaga, teha oma töös ümberkorraldusi, võtta aega maha, lisada oma päevakavasse uusi toetavaid harjumusi. Siin aitab kõige paremini sotsiaalne tugi ehk inimesed meie ümber. Võimalik on abi otsida ka psühholoogilt, vaimse tervise nõustajalt, superviisorilt või coach’ilt. Abi otsimine on normaalne ja iseenda vastu lahke tegu, mida me kõik peaksime rohkem praktiseerima.

Tekst: peaasi.ee

Stress ja läbipõlemine on tänapäeva kiire elutempo kõrvalmõjud, mis mõjutavad nii vaimset kui ka füüsilist heaolu. Sageli unustame ära, kui olulist rolli regulaarne liikumine ja tasakaalustatud toitumine vaimse ning füüsilise tasakaalu hoidmisel mängivad. Treenerid Monika ja Rein Kahro selgitavad, miks ning kuidas end liikuma saada.

Liikumine hoiab pea

terve

Liikumine kui

stressi vastumürk

Füüsiline aktiivsus on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise, kuidas vaimset stressi vähendada ning enesetunnet parandada, selgitab Rein. Tema sõnul aitab see viia inimese mõtted stressorite juurest eemale ja luua kehas positiivset energiat: „Kõikide sportlike soorituste tulemuseks on dopamiini, serotoniini ja endorfiini vallandumine organismis, mis on olulised õnnehormoonid ehk hea tuju tekitajad ja stressileevendajad.“

Trenni tegemine ei pea olema midagi keerulist. „Isegi lühike, 20-minutiline jalutuskäik võib märkimisväärselt vähendada stressi ja depressiooni sümptomeid,“ lisab Monika ja selgitab, et kui koormame liigselt oma pead, tõmbub pingesse terve meie füüsiline keha.

Toitumine kui

heaolu alustala

Stressi ja läbipõlemise ennetamisel ei saa alahinnata ka toitumise

rolli. Rein rõhutab, et regulaarne ja tervislik toitumine on äärmiselt oluline. „80–90% serotoniinist toodetakse soolestikus, mistõttu on regulaarne ja tervislik toitumine võtmetähtsusega, et vältida hormoonide taseme liigset kõikumist.“

Ta soovitab süüa 4–5 korda päevas, nii et söögikordade vahele ei jääks rohkem kui kolm-neli tundi. Samuti tuleks tema sõnul vältida töödeldud toite ja keskenduda värskele toorainele.

Monika soovitab kõigile, kes ei tea, kuidas oma keha toita, uuesti otsa vaadata vanale heale toidupüramiidile, mida juba algklassides tutvustatakse. „Sööma peab ju niikuinii, miks mitte siis juba õigeid asju.“ Alustada võiks lihtsatest toitudest, nagu näiteks täisterapasta koos seafilee ja juurviljadega või praemuna kaerapudru ja salatiga. Selle juures rõhutab ta veel, et pikaajalise edu võti peitub järjepidevuses: „Toitumise ja füüsilise aktiivsuse mõju meie vaimsele stressile on üüratu.“

Läbipõlemise ennetamine ja taastumine

Kui inimene tunneb, et ta on läbipõlemise äärel, on esimene samm hakata aktiivselt otsima lahendusi oma enesetunde parandamiseks. Rein soovitab sellise enesetunde korral otsida endale meelepärane spordiala, olgu selleks jalutamine, pallimängud või jõusaal. „Üldine käitumine stressi korral on endasse tõmbumine ja „mitteviitsimine“, kuid käituma peaks just sellele vastupidiselt ning astuma surnud ringist välja,“ märgib ta.

Monika toob esile ka mängu kui olulise vahendi vaimse tasakaalu taastamiseks. „Kõik, mis pakub rõõmu ja viib mõtted mujale, on ideaalne,“ sõnab treener. Tema sõnul on füüsiline aktiivsus kombineerituna rõõmu tekitavate tegevustega väga tõhus viis vaimse stressi leevendamiseks. Naine mainib, et mängimine –olgu selleks korvpall, tantsimine või seikluspargis ronimine – aitab oluliselt vähendada stressi ja tõsta heaoluhormoonide taset kehas.

Raske nõuabaegteravat aju

Kodukontoris haarad tavapärasest tihemini kohvi järgi, tellid kulleriga kiirtoitu ja võtad õhtul lõõgastuseks mõne napsu.

Kui lisaks tarbid ka tubakatooteid, siis see on organismile üpris kurnav. Selleks, et ka sellistes oludes teravat mõistust säilitada, tuleb närvisüsteemi turgutada B1-vitamiiniga.

B1-vitamiin ehk tiamiin on B-grupi vitamiini seas väga oluline, mille puudus võib lõppeda tõsise tervisekahjustusega. See on hädavajalik normaalse ajutegevuse tagamiseks ja mälu talitluseks.

Lisaks on B1-vitamiinil ülioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja südame normaalse töö tagamisel.

Tiamiinipuudust esineb ka koos diabeediga, sest siis vajab organism enamat B1-vitamiini, et veresuhkru taseme hoidmisega toime tulla. B1 vajavad ka gluteenitalumatud ja haavandilise soolepõletikuga inimesed.

Ole valvas, kui sa tunned:

• kestvat kurnatust

• mälu altvedamist

• koordinatsioonihäireid

• kergesti ärritumist

• käte ja jalgade külmetamist ning suremist

• säärelihaste krampe, ebamääraseid valusid

• südamekloppimist

• halba und

• kõhukinnisust ja raskustunnet

Benfotiamiin on parim valik B1 puuduse puhul

Benfotiamiin on B1-vitamiini ehk tiamiini rasvlahustuv ja hästi imenduv analoog. Ainus Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50mg. Päevas tuleks võtta sõltuvalt nähtude raskusest 1–3 tabletti. Tulemuse saavutamiseks peaks turgutuskuuri pikkuseks olema vähemalt 2 kuud.

50mg, kaetud tabletid N50

kaetud tablett sisaldab 50 mg benfotiamiini

1...3 tabletti ööpäevas

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Toimetas: Mariann Vilbre Foto: Shutterstock

& Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa. Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas

Maksihoius võimaldab head tulu

teenida tagatud laenudega

Kui kõrge tootlusega investeerimine tähendab reeglina ka kõrgeid riske, siis Eestihoiuse Maksihoius toob väga head intressid hoiustaja käeulatusse palju turvalisemalt. Hoiuseintress 9% on turul pakutavate seas üks kõrgeimad, kuid laenud, mille abil see tulu teenitakse, on täielikult tagatistega kaetud.

Hiljuti tabas Eesti investeerijate kogukonda suur šokk. Kopsaka tulu teenimise nimel võeti suuri riske ja vaba raha paigutati laenudesse, millel puudusid igasugused tagatised. Kahjuks juhtus kõige hullem: võetud riskid realiseerusid ning paljud Eesti inimesed on nüüd oma rahast ilma jäämas. Mõistetavalt on juhtunu teinud ettevaatlikuks kõik, keda huvitab säästudega tulu teenimine. Õnneks leidub palju konservatiivsemaid raha paigutamise viise, mis hullumeelsete riskide võtmist ei eelda. Üheks selliseks on tähtajaline Maksihoius Eestihoiuse hoiu-laenuühistus.

Maksihoius toob tulu kuni 9% aastas

nõukogu esimees Roman Villo. „Aasta alguses pakkusime Maksihoiust tootlusega kuni 9% aastas ja täpselt sama kõrgete intressidega saame jätkata nüüdki,“ rõõmustab Villo.

Erinevad tähtajalised hoiused on Eestihoiuse liikmetele saadaval aastaringselt, kuid on üks hoius, mida saab avada ainult piiratud ajaga kampaaniate jooksul. Tegemist on hoiusetootega Maksihoius, mis ületab pankade pakutavaid maksimaalseid hoiuseintresse rohkem kui kahekordselt. Tänavuse aasta viimane Maksihoiuse kampaania stardib 1. novembril.

„Maksihoius on alati olnud meie üks kõige populaarsemaid hoiuseid, sest iga kampaania eel hindame põhjalikult olukorda ning teeme oma liikmetele nii atraktiivse pakkumise, kui turutingimused vähegi võimaldavad,“ kinnitab Eestihoiuse

Tulusaid, kuid samas madala riskiga hoiustamisvõimalusi saab Eestihoius Villo sõnul pakkuda tänu läbimõeldud ärimudelile ning kahepoolsele usaldusele, mis on ühistu ja selle liikmete vahel välja kujunenud.

Kõik laenud on tagatud

Hoiu-laenuühistu Eestihoius on edukalt tegutsenud juba üle 10 aasta. Eestihoiuse ärimudel on oma olemuselt lihtne. Ühelt poolt pakutakse Eesti inimestele ja ettevõtetele laene, teiselt poolt kaasatakse tähtajaliste hoiuste näol raha neilt, kes soovivad oma säästud teenima panna. Teisisõnu – intresse makstakse hoiustajatele tulust, mis ühistu laenu andmisega teenib.

„Raha välja laenamisel oleme ettevaatlikud, valides hoolikalt, kellele üldse laenu anda ning millistel tingimustel seda teha. Heakskiidu saab keskmiselt vaid 5% meile esitatud laenutaotlustest,“ ei tee Villo saladust.

Kuidas kontrollida ühistu usaldusväärsust?

Hoiu-laenuühistu elujõulisust ja seeläbi ka usaldusväärsust aitab hinnata see, kui palju tulu on liikmed teeninud. Kõrgeid intressiprotsente võib ju lubada igaüks, aga kas see raha reaalselt ka hoiustajateni jõuab?

Ühtlasi on kõik Eestihoiuse laenud alati tagatud. See tähendab, et sel, kes soovib kinnisvara või sõiduki ostuks laenu võtta, peab olema ette näidata piisav tagatis. Piisavaks tagatiseks peab Eestihoius vara, mille väärtus on laenusummast suurem.

Eestihoiuse liikmetele on kogu ühistu tegevusaja jooksul välja makstud üle 8 miljoni euro. Igal aastal kasvab see number stabiilselt rohkem kui miljoni euro võrra. „Näiteks 2023. aastal teenisid meie ühistu liikmed üle 1,12 miljoni euro tulu, aasta varem pisut rohkemgi,“ rõhutab Villo. Aga vähetähtis pole hoiustajate kõrval ühistu enda kasum, sest ka see mängib elujõulisuse osas olulist rolli. 2023. aastal teenis Eestihoius kasumit üle 400 000 euro, mis näitab, et ühistu strateegia ja juhtimine on olnud tõhusad.

Kindlust lisab Garantiifond

Kindlasti kõlab igale lugejale tuttavalt Eesti riigi loodud Tagatisfond, mis kaitseb pangas tähtajalise hoiuse avanud hoiustajaid. Ehkki riigi Tagatisfondi kaitse hoiu-laenuühistus hoiustajatele ei laiene, ei tähenda see, et viimased oleks päris ilma kaitseta. Vastutustundlik ühistu pakub kaitsemeetmeid omavahenditest.

„2023. aastal oli Eestihoiuse kinnisvaralaenude maht üle 15,7 miljoni euro, kuid nende laenude tagatiste koguväärtus ulatus koguni 34 miljoni euroni. Liisinguid väljastasime umbes 4,8 miljoni ulatuses, ent nende tagatiste väärtus ületas 5,5 miljonit eurot,“ tutvustab Villo möödunud aasta statistikat. „Tagatiste olemasolu annab kindlustunde nii laenu väljastajale kui hoiustajale, kes oma raha ühistu hoolde usaldab,“ lisab ta.

„Ka Eestihoiusel on vabatahtlikult loodud Garantiifond, mis võimaldab kohustusi hoiustajate ees täita isegi juhul, kui laenu teenindajad peaks oma tagasimaksetega hilinema. Peame seda väga oluliseks instrumendiks, millega Eestihoiuse liikmete meelerahu tõsta,“ selgitab Villo. Eestihoiuse Garantiifondi suurus ületab julgelt miljonit eurot, pakkudes erinevateks ootamatusteks piisavat puhvrit.

Ava hoius veebis või kontoris

Kõiki hoiuseid (sh Maksihoiust) on võimalik hõlpsalt avada üle interneti kodulehel www.eestihoius.ee või Eestihoiuse

Tallinna kontoris aadressil Pronksi 3. Maksihoiuse kampaania kehtib olemasolevatele ja uutele liikmetele. Ühistuga saavad liituda täisealised Eesti elanikud ja Eestis registreeritud juriidilised isikud.

Unikaalne, kõrgeima intressimääraga hoius, mida pakub Eestihoius. Teeni kuni 9% intressi

Enesest hoolimise juurde kuulub ka oma välimusega tegelemine: toonuses lihased, kreemitatud nägu, väike jume lõunamaareisilt. Hoolitsuste paketi hulka käivad ka pestud ja kammitud juuksed, kuid aina enam mehi leiab ennast olukorrast, kus pole midagi ei pesta ega kammida. Juuste hõrenemine on probleem paljudel juba kahekümnendates eluaastates, hilisemas vanuses karvakadu kiireneb. Üks lahendus on juuste siirdamine.

Kas Türki või Riiga?

Juuste

siirdamine kui uus turismiharu

Inimesed kaotavad päevas regulaarselt 50–100 juuksekarva, kuid vanuse kasvades aeglustub nende tagasikasv, mis tähendab, et juuksed hõrenevad või kaovad

täielikult. Vähe on teada, et androgeenne alopeetsia ehk kiilanemine on pärilik ja seotud geenidega. Täpsemaks põhjuseks on geneetiliselt päritud suurenenud tundlikkus ühe meessuguhormooni –

dihüdrotestosterooni (DHT) suhtes. Arvatakse, et DHT põhjustab juuksekasvufaasi lühenemist, mille tagajärjeks on karvade järkjärguline õhenemine. Teatavate ravimite ja vitamiinidega on võimalik seda

Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstock

Mis on juuste siirdamine?

Juuste siirdamine (follikulaarne siirdamine) on kiilaspäisuse ravi meetod, kus üksikud juuste folliikulid (juuresibulad) korjatakse otse doonorpiirkonnast, ilma operatsioonita. Selle protseduuri käigus kasutatakse 1 mm läbimõõduga ringjat skalpelli, millega vabastatakse juuresibul peanahast ja viiakse siirdamise kohale.

Allikas: Nordic Medical Center

protsessi pidurdada, kuid mitte peatada.

Meestel algab kiilanemine tavaliselt M-kujuliselt ehk juuksed hõrenevad kahelt poolt oimukoha äärtest ja alles siis pealaelt. Kuna enamik riiklikke meditsiinisüsteeme sellise ihuhäda parandamist ei rahasta, tulebki pöörduda plastilise kirurgia ja juuksesiirdekliinikute poole.

Miks

peaks juukseid siirdama?

Vanuse kasvades aeglustub rasunäärmete viljakus, mis tähendab, et õli, mis annab juustele sära, toodetakse vähem. Samuti väheneb juuksefolliikulite aktiivsus ja produktiivsus. Juuste hõrenemise vastast võitlust peaks alustama vitamiinide, toidulisandite ja selleks mõeldud juuksekosmeetikaga. Ning seda peaks tegelikult alustama iga mees juba kahekümnendates eluaastates. Juuste tervist mõjutavad suurel määral

ka igapäevane toit, stress, alkoholitarbimine ja suitsetamine. Kui miski aga enam ei aita ja juuksed on hõredad, siis polegi teha muud, kui minna siirdamisele. Uuringud on näidanud, et 90 protsendil patsientidest on aasta pärast protseduuri tegemist väga hea karvakasv kogu nii-öelda istutuspiirkonnas, see aga langeb järgmise nelja aastaga kuni kümme korda. Põhjused on ikkagi needsamad, millest juba räägitud: protseduurijärgselt antakse patsiendile kaasa väga täpsed juhised, kuidas oma uusi juukseid hooldada, milliseid vitamiine võtta, mis toitu tarbida ja millest hoiduda. Esimese aasta jooksul ollakse vägagi täpsed selle „menüü“ järgimises, kuid mida aeg edasi, seda vähem. Nii ongi pikaajalise juuste siirdamise edukuse taga ikka distsiplineeritud harjumused, et juuste tervist hoida. Ning pange tähele: kulub 10 kuni 18 kuud, et siirdatud juuksed saaksid kätte oma tõelise „kohevuse“.

Juuste siirdamise protseduur

Doonorjuuksed võetakse reeglina patsiendi kuklapiirkonnast ja stereomikroskoobi abil valmistatakse juuresibulad ette siirdamiseks. Mikroskoopiline meetod võimaldab prepareerida juuksesibulaid kahjustamata. Samuti aitab mikroskoobi kasutamine eemaldada juuksesibula ümber asetsevat nahka, mis hoiab ära hilisema armide tekke. Siirdamiseks ette valmistatud juuksesibulad sisaldavad üht kuni kolme juuksekarva.

Juuksesibula istutamine on väga tähtis etapp, millest sõltub, kui loomulikud näevad välja siirdatud juuksed. Implantaatori kasutamine võimaldab kontrollida siirdatud juuksesibula sügavust peanahka, samuti siirdamisnurka (10–45 kraadi) ning -suunda. See tagab võimalikult loomuliku tulemuse. Implantaatori abil viiakse juuksesibul kahjustamata üle doonori pinnast juuste siirdamise kohale. Keskmise suurusega paljaku katmiseks kulub orienteeruvalt 4–6 tundi.

Pärast protseduuri vaatab kirurg teid üle ja enne koju lubamist annab teile kaasa individuaalse järelhooldusprogrammi.

Allikas: Nordic Medical Center

Siirdamisturism

Paljud meist on näinud oma silmaga, aga kindlasti ka pil tidelt või videotest kaadreid Istanbuli lennujaamast, kus kuumal päeval kolab terve hulk mehi ringi, suusamütsid peas. Need kõik on siirdamisturistid, kes lasknud just Türgis endale uued juuksed pähe istutada. Peaaegu et stereotüüpne on juba lause, kui keegi hõikab kiilaspäist vaadates, et „siin pole midagi teha, Türki minek“. Türgi on hetkel kliinikute arvult, kuid peamiselt hindade tõttu maailma juuste siirdamise keskus. Hinnad on KeskEuroopaga võrreldes kordades, Eestiga võrreldes enam kui poole odavamad. Kui heita kiire pilk internetisügavustesse ja erinevate kliinikute kodulehtedele, selgub, et juuksed saab pähe juba alates 1000–1500 eurost. Loomulikult tuleb teha korralik eeltöö ja olla kindel, et kliinikul ja arstil on kõik nõutavad sertifikaadid ning töö on senini olnud kvaliteetne. Lisaks võib uurida ka mõnda Eestiski tegutsevat vahendajat, mis müüb edasi kontrollitud ja usaldusväärsete kliinikute teenust. Loomulikult on võimalik juukseid siirdada ka Eesti erinevates kliinikutes või sõita pisut parema hinna saamiseks naabrite juurde Riiga. Üldiselt on kadumas stigma, et mehed ei tohiks või ei peaks enda eest hoolitsema ja et juustega, mille „looja“ on meile andnud, tulekski lõpuni välja vedada. Kellel raha, aega ja pealehakkamist, siis uus juuksepahmak on kindlasti suur panus enesekindluse tõusu ja enesetundesse.

Allikad: Dr. Mari Laasma Ilukliinik, The Conversation

Türgis saab pikendada ka jalgu

Istanbul pole vaid juuste siirdamise meka, sest Türgi pealinna on koondatud terve ilukirurgiauniversum, mis pakub väga laiu võimalusi enda ihu „arendamiseks“. Lisaks juuste siirdamisele, hammaste korrastamisele ja klassikalistele plastilise kirurgia teenustele saab Türgis valida ka üsna ekstreemseid protseduure. Üks nendest on jalgade pikendamine. Kuulsite õigesti! Kliinikud reklaamivad lõikust, mille jooksul lubatakse jalgu kuni 8 cm pikendada: kliinikud ise väidavad, et teevad aastas kuni 10 000 sarnast protseduuri, lõikus on ohutu ja meetodeid mitmeid. Mõlema meetodi puhul lõigatakse säärekondid läbi, fikseeritakse erinevate varrastega vajalikku pikkusesse ja lastakse siis luul ise tekkinud vahemik kinni kasvatada. Väidetavalt saab juba pool aastat pärast operatsiooni rahulikult pikemate jalgadega joosta. Sõltuvalt meetodist ja lõikuse raskusest saab jalad pikemaks 10 000 – 20 000 euroga.

VÕTAME VASTU UUSI KLIENTE

VASTREMONDITUD HOONE UUDE OSAKONDA.

Teenuse hind al 1450 €

Varajane kiilanemine meestel on laialt levinud probleem. Kiilanemist võivad põhjustada vale toitumine, stress või ravimid, aga ka geneetilised tegurid. Kuigi kiilanemist ei saa täielikult vältida, siis õigeaegne ravi aitab seda vähendada. Südameapteegi proviisor Elen Nikker annab nõu.

Mis põhjustab meeste kiilanemist?

Tekst: Elen Nikker Fotod: Shutterstock

9

5% juhtudest põhjustab meestel kiilanemist androgeenne alopeetsia.

See on päritav haigus, mida põhjustab vigane geen, mis võib pärineda nii emalt kui ka isalt. Meestüüpi juustekadu ehk androgeenset alopeetsiat iseloomustab juuksepiiri tahapoole nihkumine ja järkjärguline juuste hõrenemine valdavalt meelekohtadelt või pealaelt. Tavaliselt saab haigus alguse teismeeas. Juba varajases haiguse staadiumis võib täheldada juuksepiiri taandumist otsmiku piirkonnas. Alguses muutuvad juuksekarvad õhemaks ja kao-

tavad pigmenti, sellele järgneb suurem juuste väljalangemine ja juusteta laikude teke.

Androgeense alopeetsia tekkes mängivad rolli mitmesugused geneetilised ja keskkonnategurid. Androgeenne alopeetsia on seotud meessuguhormooni DHT tavalisest kõrgema tasemega. DHT on hormoon, mis soodustab karvakasvu ebasobivates piirkondades (meestel näiteks seljal või kõrvades) ning väljalangemist seal, kus neid näha soovitakse (pealael).

Juuste väljalangemist võivad põhjustada ka juuste puhkefaas, hormonaalsed probleemid, kilpnäärme üle- või alatalitlus, valgupuudus ning suguhormoonide tasakaalu häire. Juuksekadu võib olla tingitud ka teatud ravimitest, nagu näiteks verevedeldajatest, podagra-, vererõhu- või krampidevastastest ravimitest ning antidepressantidest. Põhjuseks võivad olla ka üleliigne A-vitamiini manustamine või raua, biotiini, B12-vitamiini, tsingi ja foolhappe puudus.

Abinõud kiilanemise peatamiseks

Kiilanemise ravi lähtub sellest, mis on probleemi põhjus. Kui juuste väljalangemist põhjustab mingi ravim, tuleb see välja vahetada. Hormonaalsete häirete korral on vaja taastada hormonaalne tasakaal ja saada nii juuste väljalangemine kontrolli alla.

Meestüüpi juuksekadu ei ole täielikult võimalik ära hoida, kuid mida varem ravi alustada, seda tõenäolisemalt see tulemusi annab ja seda kauem on juukseid võimalik säilitada. Kiilanemist aitavad edasi lükata DHT teket pidurdavate toodete kasutamine. Saadaval on nii peale määritavaid lahuseid kui ka retseptiravimina tabletid.

Käsimüügiravimina on apteekides saadaval minoksidii-

Meeste juuste väljalangemise levinumad põhjused

Androgeenne alopeetsia (95% juhtudest)

Geneetiline haigus, mis pärineb mõlemalt vanemalt

Seotud kõrgema DHT (dihüdrotestosterooni) tasemega

Muud tegurid:

Hormonaalsed tasakaaluhäired (nt kilpnäärmeprobleemid)

Toitainete puudus (nt raua-, biotiinipuudus)

Ravimid (nt verevedeldajad, antidepressandid) Liigne A-vitamiini tarbimine

Abinõud kiilanemise vastu

Minoksidiilipihusti:

Käsimüügiravim, mis soodustab uute juuste kasvu ja aeglustab väljalangemist. Toimib paremini varajases staadiumis ja pealael. Esimesi tulemusi on näha 4–6 nädalaga, täielik toime ilmneb nelja kuu jooksul.

Finasteriidi sisaldavad tabletid:

Retseptiravim, mis vähendab DHT-taset, takistades juuste väljalangemist. Kasutada vähemalt kuus kuud, tulemused kaovad, kui ravi lõpetada.

Kofeiini sisaldavad šampoonid:

Stimuleerivad juuksejuuri ja vähendavad testosterooni kahjulikku mõju peanahale.

Toidulisandid:

Spetsiaalsed vitamiinide ja mineraalainete preparaadid, mis on mõeldud juuste tervise toetamiseks (nt E-vitamiin, D-vitamiin, tsink, biotiin).

lipihustid, millest on abi umbes 40% patsientidele. Minoksidiil soodustab uute juuste kasvamist ja takistab olemasolevate väljalangemist. Minoksidiil toimib paremini meestel, kellel juuksed langevad välja pealaelt, ja naistel, kellel on üldine juuste hõrenemine. Kõige tõhusam on ravi, kui kiilanenud ala on alla kümnesentimeetrise läbimõõduga ja juuste väljalangemine ei ole alanud enam kui kümme aastat tagasi. Pärast 4–6-nädalast minoksidiili kasutamist peaks olema näha esimesed tulemused ja juuste väljalangemine peaks olema aeglustunud. Karvakasvu taastumiseks kulub umbes neli kuud. Kui minoksidiili kasutamine lõpetada, taastub ravimiseelne seisund 3–4 kuuga. Androgeense alopeetsia raviks kasutatakse ka finasteriidi sisaldavaid tablette. Tegemist on retseptiravimiga, mis küll ei soodusta juuste kasvu, kuid takistab nende väljalangemist. Finasteriid alandab DHT-taset peanahal ning seda tuleb kasutada vähemalt kuus kuud. Ravi ärajätmisel tulemus kaob.

Kasu on ka kofeiini sisaldavatest šampoonidest ja lokaalselt kasutatavatest lahustest. Kofeiin vähendab testosterooni kahjulikku toimet ja stimuleerib nõrgenenud juuksejuuri. Toetavaks raviks on apteekides saadaval spetsiaalsed juustele mõeldud vitamiinide ja mineraalainete preparaadid. Toidulisanditest võib proovida

E-, A- ja D-vitamiini, biotiini ning tsinki, kuid nende kasutamist meestüüpi kiilanemise puhul on vähe uuritud ja tulemused on olnud vastuolulised.

Meestüüpi kiilanemine on päritav haigus, mida ei ole võimalik ennetada. Siiski on võimalusi seisundi edasilükkamiseks ja välimuse parandamiseks. Ravi tuleb alustada võimalikult varakult, arvestades, et see on pikaaegne.

KAS TEIL OLEKS AEGA 30 PÄEVA?

GROWS

UUS VÄLIMUS, ENDISED SUUREPÄRASED KOOSTISED

SAADAVAL TALLINNA JA TARTU KAUBAMAJADES, STOCKMANNI KAUBAMAJAS, I.L.U. ja TRADEHOUSE kauplustes ning valitud salongides üle Eesti. (TAAS) AVASTAGE NIOXIN

Süü Ää Mahenäksid on toorkuivatatud köögivilja valmistoidu palad.

Toitainete-, mineraalide-, vitamiiniderikkad ja kiudaineterohked.

Mahenäksid on head kaaslased reisile, matkale, tööle, kooli.

Üle püksivärvli loksuv rasvavolt on olenemata suurusest suhteliselt kergelt märgatav, palju keerulisem on aga saada „näppu peale“ sellele rasvale, mis laiutab meie kõhuõõnes. Vistseraalne rasv ümbritseb meie siseorganeid (maks, neerud), seda pole võimalik palja silmaga tuvastada ja seda rasva võib olla ka neil, kes iga muu parameetri järgi tunduvad vormis olevat. See rasv on aga see, mis tegelikult loeb ja on ohtlik.

Rasv, mis on teistest ohtlikum

Martin Hanson Fotod: Shutterstock

On üsna tavaline, et rasvkude peetakse kasutuks, mitteaktiivseks organiks, kuhu keha üleliigset energiat talletab, kuid tegelikult on see aktiivne organ, mis eritab hormoone ja mõjutab otseselt keha funktsioone. Kuna seda rasva pole silmaga näha, võib jääda vale mulje oma tervislikust seisundist hetkel või millalgi tulevikus.

Miks on vistseraalne rasv ohtlik?

halva kolesterooli tase ja see mõjutab põletikumehhanismide, immuunvastuse ning veresoonkonna stabiilsuse kontrolli. Vistseraalne rasvkude vabastab vereringesse aineid, mis soodustavad südame pärgarterite põletiku ja II tüüpi diabeedi teket. See rasv on tuntud ka arteriseinte põletike põhjustaja. Ette võlvuv kõht mõjutab viljakust ja põhjustab stressi. Lisaks on rasvumine seotud teatud vähivormide väljakujunemise ja luude hõrenemisega. Suureneb ka koormus liigestele.

normis, võivad siseorganid olla kaetud vistseraalse rasvaga. Klassikaline „õllekõht“ on näiteks kindel märk sisemise rasva olemasolust. Esimese indikatsiooni annabki vööümbermõõt: rohkem kui 102 cm meestel annab juba alust diagnoosida ainevahetus- ehk metaboolset sündroomi. Kõige täpsemini saab keharasva analüüsida kompuutertomograafia uuringuga.

Miks koguneb rasv kõhuõõnde?

Kõhuõõnesisene rasv on osutunud palju aktiivsemaks ja seetõttu ohtlikumaks kui rasvkude, mis asub naha all. Kõhuõõnes asuv rasvkude mõjutab süsivesikute ja rasvade ainevahetust. Rasvade ainevahetuse häirumisel tõuseb

Ohustatud on esmajärjekorras just mehed, kellel on tavaliselt madalam keha rasvaprotsent kui naistel, aga enam just sisemist rasva. Mõnel inimesel ei pruugi olla näiliselt väga palju üleliigset rasva, aga see, mis tal on, on kõige ohtlikum. Isegi kui kehakaal on

Alustame aga põhjusest, mida kahjuks muuta ei saa: ka kõhusisese rasva tekke taga on geenid, mis mõne puhul soodustavad selle rasva teket, teise puhul aga mitte. Nii saab geenidest sõltuvalt kutsuda inimesi kas õuna- või

Tekst:

pirnikujulisteks: esimestel koguneb rasv pigem kõhu õõnde, teistel naha alla. Kui on soodumus kehasisese rasvkoe kasvamiseks, tuleks eriti suurt rõhku panna sellest vabane misele.

Veel on avastatud, et vistse raalse rasva kasvu põhjustavad stress ja vähene uni. Stressi korral tõuseb kortisoolitase organismis, mis saadab aga kehale mitmeid rasvakasvuks soodsaid sõnumeid: esiteks tõstab söögiisu, mille tõttu tarbitakse ebakvaliteetset toitu.

Vistseraalsest rasvast lahti saamiseks on vaja „vaid“ muuta elustiili, sest pole ühte liigutust või toitu, mis aitaks konkreetselt vistseraalset rasva vähendada. Esiteks tasub loobuda suhkrusisaldusega toitudest, samuti vähendada süsivesikute hulka oma menüüs.

Teine sõnum on lihtsam: meid rünnatakse, alustage salvestamist! Ülejääkenergia salvestatakse aga just nimelt kõhuõõnes olevasse rasvkoesse – kõhu ümbruses on ka neli korda rohkem kortisooliretseptoreid, mistõttu ongi energia sellesse piirkonda kogunemine aktiivsem.

Üks uuemaid Mayo kliiniku uuringuid on leidnud, et vähene uni on see, mis paneb rasvkoe kasvama, seda nii naha all kui ka kõhuõõnes. Vaid neli tundi öösel maganud inimestel kasvas vistseraalse rasvkoe hulk 11 protsenti. Unepuudus muudab inimesed ka laisaks ega lase neil langetada tervislikke toiduotsuseid. Arvestades, kui palju meid maailm une osas segab – sotsiaalmeedia, nutitelefon, televiisor jne –, võib seda pidada ka üheks olulisemaks teguriks kõhuõõne rasva tekkeks. Kuid mis peamine: vistseraalse rasva teke on pea täielikult siiski seotud elustiiliga, täpsemalt siis toitumisega, sest ka kõhnadel inimestel, kes end vähe liigutavad ja kelle toitumine on süsivesikute suunas kaldu, esineb seda rasva. Selle probleemi olemusest saab teada näiteks kliinilise vereuuringuga, mis

näitab muutusi vere kolesterooli- ja suhkrunäitajates. Teine viis on lasta end mõõta kehakoostisaparaadiga, mis annab komponentide ja osakaalude järgi teada, millest keha täpselt koosneb.

Kuidas kõhuõõnesisesest rasvast vabaneda?

Kuid kõik ei ole vaid negatiivne: kuna vistseraalne rasv on organitele kõige lähemal ehk selle kogunemine on kõige aktiivsem, siis täpselt samal põhjusel on tegemist ka kõige lähema energiavaruga organismile. See tähendab, et pingutades ja probleemiga tegeledes on võimalik see rasv „lagunema“ saada.

Täpsemalt peab vähendama siis kasutamata kolorite hulka organismis. Teisalt aga tuleks tugevalt tõsta proteiini (kanaliha, rasvase kala ja ka veiseliha, muna) ja kiudainete (oad, herned, läätsed) sisaldust toitudes, mida tarbida. Need toiduained aitavad hoida kõhtu kauem täis ja neist saadav energia imendub kehasse aeglasemalt.

Veel tasub mõelda termogeensetele toitainetele: kõrgem kehatemperatuur vähendab rasva. Sellised toiduained on näiteks kurkum, Cayenne’i pipar, must pipar, roheline tee ja ingver, aga ka lahjad proteiinid, mida leidub nt kalkunilihas. Vee joomine on odav ja efektiivne viis peletamaks eemale näljatunnet: kui tarbida vähem asjatuid kaloreid, saad ka saledama kõhu.

Lihaseid

Vistseraalne rasv Nahaalune rasv

Loomulikult tuleb hakata end ka liigutama: teha paralleelselt nii aeroobset kui ka jõutreeninguid. Mida enam kulutab keha energiat, siis kõike seda ta toidust tagasi ei saa ja tulebki „ellu jäämiseks“ võtta vajalikku rasvkoest. Ning mida suurem on inimese lihaskude, seda suurem on organismi energiatarve ja energiakulu suureneb ka magades. Lisaks annab regulaarne sport hea enesetunde, endorfiine ja jällegi platvormi tegemaks paremaid toitumisotsuseid. Lisaks on uni parem.

Veel tuleb rõhutada üht olulist punkti: muutused peavad olema pikaaegsed ja püsivad!

Allikad: Kaalukirurgia Keskus, kliinik.ee, Anne & Stiil

Üldkehaline ettevalmistus alates 3-ndast eluaastast

Tule karated õppima! Ole esimene! Karate

Ilmselt oleme kõik elus kasvõi korra stressi kogenud ning teame, millise ebameeldiva ja äreva tunde see endaga kaasa toob. Eestis on aga pidev stressi all kannatamine omamoodi igapäevaelu osaks muutumas. Kuidas suure töökoormuse, pimedate õhtute ja sotsiaalse surve mõju all stressiga toime tulla?

Aeg sportida, kuid milline treening valida?

Jõusaalitreening manab tõenäoliselt paljude meeste jaoks ette pildi kümne- või sajakilostest kangidest, mida on vaja kogu loomse jõuga suruma hakata. Golden Clubi spordiklubi personaaltreener Martin Pukspuu tõdeb, et see kujutlus on sageli üks põhjus, miks mehed jõusaalist eemale hoiavad ja alternatiivseid treeningviise otsivad. „Enamiku meeste eesmärk pole saada kulturistiks ega jõutõstjaks, mistõttu tundub jõusaali vältimine loogiline. Tegelikult saab jõutreeningu-

tega luua tugeva aluse tervisele ja heaolule, kui sellele läheneda arukalt ning läbimõeldult,“ ütleb treener.

Alusta hetkevõimekuse hindamisest

Martin toonitab, et alustama peaks oma hetkevõimekuse hindamisest ja ehitama selle ümber treeningkava, mis arendab kogu keha jõudu, lihasmassi, vastupidavust ning liigesliikuvust. „Esimene samm on õppida selgeks harjutus-

Treener Martin Pukspuu

Tekst: Georg-Marten Meumers Fotod: Shutterstock

te tehnikad ja treeningu põhitõed. Alles seejärel saab soovi korral liikuda keerulisemate ja konkreetsematele eesmärkidele suunatud kavade juurde,“ ütleb ta. Arusaam, et jõusaal ja -treening on vaid nooremate meeste pärusmaa, tema sõnul paika ei pea. „Inimese vanus ei ole kõige olulisem tegur – tähtsam on füüsiline ja vaimne võimekus. Mõni 50-aastane mees võib olla väga heas vormis ja tema tervisenäitajad võivad sarnaneda noorema mehe omadega,“ lausub Pukspuu. Põhiline erinevus tuleb tema sõnutsi sisse koormustaluvuse ja taastumise võimekuses. „Nooremad, näiteks 20-aastased, taluvad üldiselt suuremaid koormusi ja taastuvad kiiremini kui 50-aastased,“ räägib mees ja lisab, et treening peab igakülgselt inimese võimetele vastama.

Vali õige koormus

Siiski tuleb Martini sõnul ka noorematel meestel treeningkoormust jaotada selliselt, et kehal oleks võimalik taastuda. „Iga päev jõusaalis käimine pole enamasti vajalik ega ka mõistlik. Jõutreeningu järel ajutiselt füüsiline võime-

kus langeb, seejärel keha taastub ja tekib areng. Kui treenida liiga tihti ja intensiivselt, ilma et keha saaks taastuda, tekib aja jooksul ületreenitus, mis vähendab tulemusi,“ selgitab ta. Treener lisab, et üldiselt on 2–3 jõutrenni nädalas enamikule meestele piisav suurepärase vormi saavutamiseks.

Arusaam, et jõusaal on vaid noorte meeste pärusmaa, ei pea paika.

Vaata üle oma toitumine

Kui inimene pole pikka aega sporti teinud ja ka üldine elustiil pole tervislikkuse osas just hiilanud, ei ole ilmselt olnud pääsu lisakilode tekkimisest. Äärmisel juhul võib tekkinud olla märkimisväärne ülekaal, millele nüüd lahendust otsitakse. Kuigi tavainimese loogika võib mõtte viia kohe „kilode maha jooksmisele“ ehk standardsele kardiotreeningule, on kaalu langetamise eesmärgil sobilik ka jõutreening, mida Martin soovitab kombineerida teadliku toitumisega.

„Tõsiasi on, et halb toitumine takistab igasuguseid kaalulangetamise tulemusi, isegi kui treenid palju. Kui toitumine pole kontrolli all ja tarbid rohkem kaloreid, kui keha kulutab, on kaalutõus vältimatu,“ selgitab ta, miks on toitumise korrigeerimine oluline. Treeningu vaates on jõutreening tema hinnangul pikemas perspektiivis kõige efektiivsem, kuna see suurendab lihasmassi. „Lihasmass on keha kõige energiamahukam kude, mis tähendab, et mida rohkem sul on lihasmassi, seda rohkem kaloreid kulutab keha ka puhkeolekus. Seega, kui võrrelda kaht võrdse kaaluga meest, siis just see, kellel on rohkem lihasmassi, kulutab rohkem energiat ja kaalulangetamine on tema jaoks lihtsam,“ kirjeldab Martin loogikat.

Toitumise puhul on lisaks sellele, palju süüa, treeneri sõnul oluline ka see, mida süüa. „Keha ja aju vajavad optimaalseks toimimiseks õigeid toitaineid. Mida puhtam ja vähem töödeldud on toit, seda rohkem saab sellest vajalikke toitaineid,“ ütleb ta.

Puhkus ja uni on olulised

Oluliste aspektidena toob ta välja ka puhkuse ja une. „Paljud tähtsad protsessid kehas sõltuvad unekvaliteedist. Näiteks vähene uni mõjutab hormoone, mis reguleerivad täiskõhutunnet ja söögiisu. Seega võib vähene uni põhjustada kaalutõusu, kuna on tendents rohkem süüa,“ selgitab Martin. Tähtis on treeneri sõnul puhata ka väljaspool uneaega, et vähendada stressi, kiirendada taastumist ja parandada vaimset ning emotsionaalset tasakaalu. „Kuigi paljud teavad, et puhkamine on tähtis, on seda sageli raske ellu viia. Muudatusi tuleks teha sammhaaval ja vältida terviseprobleemide tekkimist, mitte oodata, kuni on juba hilja,“ õpetab mees.

6 sportlikku hobi, mida tasub proovida

Väga võimalik, et jõusaalitreening üheski vormis inimest aga ei kõneta. Trennimõtteid ei tasu sel juhul siiski peast visata, sest leidub mitmeid teisi sportlikke tegevusi, mille abil end liikumises hoida isegi siis, kui vanust juba omajagu.

Ujumine

Ujumine on mitmekülgselt kasulik, sest arendab nii lihastugevust kui ka kardiovaskulaarset võimekust. Vee vastupanuvõime tekitab olukorra, kus lihased peavad rohkem tööd tegema ning süda ja kopsud kiiremini verd ning hapnikku kehas laiali transportima. Seetõttu paraneb südame-veresoonkonna tervis. Samuti koormab ujumine tunduvalt vähem liigeseid kui näiteks sörkjooks.

Padel

Üha enam kogub ülejäänud maailma eeskujul Eestiski populaarsust padel, mis ühendab tennise ja squash’i elemendid. Mängureeglid on sarnased tennisega, kuid mängupall ja reketid on kergemad ning seinast tagasi põrkuvat palli saab uuesti mängu lüüa. Padel suurendab füüsilist vastupidavust ja painduvust, parandab koordinatsiooni ja tugevdab lihaseid. Padeli mängimiseks läheb kokku tarvis nelja inimest.

on võimalik mängutempot koos mängupartneriga vastavalt võimetele sättida.

Golf

Kuigi golf tundub kui üsna aeglane ja vähese liikuvusega spordiala, pakub see siiski mitmekülgset treeningut. Golfiväljak paikneb suurel maa-alal, mis tähendab, et erinevate radade juurde koos varustusega jalutades teeb inimene korraliku koguse samme ja kulutab energiat. Samuti aitab golf parandada painduvust, tasakaalu ja keretugevust – golfikepiga palli löömisel töötavad nii käed kui ka süvalihased. Lisaks nõuab golf pidevat mõttetegevust, kuna palli tabamine nõuab keskendumist ja koordinatsiooni, radade iseärasuste meeldejätmine kujutab endast aga mäluharjutust.

Jalutamine

Rattasõit

Rattasõit on samuti jooksmisele hea alternatiiv, sest koormab vähem põlvi ja teisi liigeseid.

Rattaga sõites töötab kogu kere ja sõidu käigus kalorite kulutamine võimaldab kehakaalu langetada. Lisaks võib tegu olla mõnest teisest spordialast põnevama harrastusega, kuna ilmastikukindla riietusega võid rattaga läbida kümneid kilomeetreid ja avastada uusi kohti.

Squash

Kui oled rohkem pallimänguusku ja ühe uue spordiala selgeks õppimist ei pelga, tasub vaadata Briti saartelt pärit squash’i poole. Tegemist on tenniselaadse mänguga, kus mängijate ülesanne on pall lüüa vastu esiseina selliselt, et vastane selleni ei jõuaks. Tegemist on väga liikuva spordialaga, kus kulutatakse keskmiselt 500 kalorit pooletunnise mängu jooksul. Siiski

Värskes õhus jalutamine on ehk lihtsaim viis, kuidas energiat kulutada ilma keha liigselt koormamata. Kõndimine paneb vere kehas liikuma, kuid väldib südameveresoonkonna täistuuridel tööle panekut. Regulaarsed tempokad jalutuskäigud aitavad vererõhu hoida normaalsel tasemel ja kulutada kaloreid, mille tulemusel langeb kehakaal. Samuti tõstab õues jalutamine meeleolu ja turgutab vaimset tervist.

Kepikõnd

Pisut spetsiifilisema jalutamisviisina tuntakse kepikõndi, kus keppide kasutamine annab mõõduka koormusega treeningu kogu kehale. Kepid aitavad rakendada kõndimisel rohkem ülakeha, kusjuures kepikõnni tegemisel kulutab inimene uuringute järgi kuni 46% rohkem kaloreid kui tavalise jalutamisega.

Allikas: lifeconnect24.co.uk

Üle 33 aasta kogemust ja Eesti soodsaimad hinnad!

Vaata ise – külastades meie veebipoodi www.hcpro.ee või tule HC Pro poodidesse kohapeale. Tule ja veendu, miks meid valitakse ikka ja

HCP TESTOSTERONE BOOSTER

“Testosterone Booster” on väga valitud ja tasakaalustatud segu, mis suurendab naturaalset testosterooni kehas ja mille põhikomponentideks on DAA ja Tribulus Terresteris.

Meessuguhormoon testosteroon on äärmiselt oluline oma treeningtulemuste ja voodielu parandamiseks nii meestel kui ka naistel!

Seleen, tsinki ja vitamiin B6 aitab kaasa viljakusele, reprodutseerimisele, hormoonide aktiivsusele ja testosterooni tootlikusele.

Lisaks saavutame võime suurendada lihastes anaboolset keskonda (lihaskasv) ning hoiame all östrogeeni teket.

Tavahind 39,90 €

Soodushind 20,90 €

OSTROVIT VITAMIN

4000 IU 120 TAB.

OSTROVIT VITAMIN D3 4000 IU 120 tab. on mõeldud inimestele, kellel võib olla D-vitamiini puudus. Toode võib olla kasulik eriti neile, kes elavad piirkondades, kus päikesevalgus on piiratud või kellel on piiratud võimalused D-vitamiini sisaldavate toitude tarbimiseks. Enne toidulisandi kasutamist on soovitatav konsulteerida tervishoiutöötajaga, eriti kui on olemas meditsiinilisi seisundeid või võetakse ravimeid, et tagada, et see sobib konkreetse isiku ja tema tervisliku seisundiga.

Tavahind 11,90 €

Soodushind 9,99 €

jälle!

BCAA+ ELEKTROLÜÜDIDLIHASE TAASTUMINE JA VASTUPIDAVUS

BCAA-d (hargnenud ahelaga aminohapped) on asendamatud aminohapped, mida organism ise toota ei suuda, ning neid on kasutatud lisandina eelkõige vastupidavus- ja jõutreeningutel. Elektrolüüdid on olulised mineraalid, mis aitavad säilitada keha vedelikutasakaalu ja on eriti olulised intensiivse füüsilise koormuse ajal. Teiseks aitavad elektrolüüdid säilitada keha vedelikutasakaalu ning aitavad vältida krampe ja muid valusid intensiivse füüsilise koormuse ajal. Samuti võivad need aidata vähendada väsimust ja parandada jõudlust.

Hind 14,90 €

ULTRAVIT

B-VITAMIINI

KOMPLEKS 90

PEHMET GEELI

KÜKIPUURIMMORTAL SERIES V3

SELF BCAA 8:1:1 250/500 G

SELF BCAA 811 toidulisandi BCAA pulber, mis sisaldab suur kogus ekstra leutsiini ning teisi olulisis hargnenud ahelaga aminohappeid (BCAA). Toode on mõeldud neile, kes taotlevad maksimaalset taastumist ja lihaskasvu. Hargnenud ahelaga aminohapete (BCAA) hulka kuuluvad leutsiin, isoleutsiin ja valiin on lihaste poolt treeningu ajal enim energiaks kasutatavad aminohapped.

Hind 8,90 €

UltraVit B-vitamiini kompleks on terviklik valem, mis on loodud hea tervise ja optimaalse sooritusvõime toetamiseks. Aidate muuta toitu energiaks, on see toidulisand hädavajalik närvisüsteemi tervise säilitamiseks, ajufunktsiooni toetamiseks, nägemise parandamiseks ja südame tervise edendamiseks. Igas purgis on 90 kergesti neelatavat pehmet geeli. Sobib igapäevaseks kasutamiseks.

Tavahind 8,99 €

Soodushind 3,59 €

HC PRO kükipuur seeriast Immortalon paljude sportlaste eelistus.

Selle puuri raami KONSTRUKTSIOON võimaldab moodulilahendusi, mis on universaalsed ja kohandatavad.

Profiili paksus: 75x75x3 mm

Tavahind 1790,00 €

Soodushind 1190,00 €

HC Pro - PRO jooksulint, kust leiate kõik varuosad otse meie enda laost, ja selle jooksulindi ostuga saate kaasa tasuta hooldussilikooni ja lihtsad juhised, mida saate ise teha. Need võimaldavad jooksulinal koduses kasutuses kesta aastaid.

Tavahind 1590,00 €

Soodushind 1190,00 €

OSTROVIT KOLLAGEEN + VITAMIIN C 400G

Kõrgelt hinnatud Collagen + Vitamiin C nüüd saadaval koos imendumist veelgi parandava C vitamiiniga – teaduslikud uuringud on tõestanud, et parimaks toimeks peame tarbima 10g kollageeni päevas. Kollageen kaitseb liigeseid ja aitab neid kiiremini taastada, parandab luude elastsust ja vastupidavust, aitab moodustada lihaskudedele kvaliteetset struktuuri. Kergesti seeditav, allergiavaba ja keha poolt väga hästi omastatav. Sobib hästi segamiseks erinevate toitude, smuutide ja jookidega. OstroVit Collagen + Vitamiin C pulber koosneb kahest teineteist täiendavast toimeainest ning nendega täiendamine toetab ideaalselt meie osteoartikulaarse aparatuuri tööd, tagab lihaste hoolduse ja liigesekõhre korraliku funktsioneerimise.

Tegemist on toidulisandiga! Toidulisandid ei asenda mitmekesist toitumist. Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ehk oled märganud, et mehed, kes pühendavad töö ja pereelu kõrvalt aega ka põnevatele hobidele, on sageli rahulolevamad ning õnnelikumad kui need, kes ainult töölt-koju- ja kodust-tööle-elustiili harrastavad. Igatahes on seda tõestanud Nature Medicine’i poolt 2023. aastal läbi viidud uuring. Kuidas aga leida igapäevaelu mugavast rutiinist aega ja energiat, et oma huvidega tegelema hakata, ning milline on üldse mehelik hobi?

Mees, leia uus hobi!

Kiire elutempo ja stressirohke töö kõrvalt on oma huvide ning hobide jaoks aja leidmine kriitilise tähtsusega, et hoida oma meel värskena. Siin on nimekiri erinevatest hobidest, millest iga mees, kes veel „oma“ pole leidnud, mõnda katsetada võiks.

Sportlik ja sotsiaalne padel

Viimastel aastatel on padel –tennise ja squash’i segu – suurt populaarsust koguma hakanud, ning seda põhjusega. Tegemist on suurepärase viisiga, kuidas end füüsiliselt aktiivsena hoida ja samal ajal sotsialiseeruda ning sõpradega kvaliteetaega veeta. Lisaks sellele, et padel parandab füüsilist vormi, on see ka suurepärane võimalus kohtuda uute inimestega ning õppida ära põnev ja tehniline spordiala. Küll aga ei ole padel ainus spordiala, mis kehale ja vaimule positiivselt mõjub. Tasub mõelda, missugune sportlik väljund võiks just sulle huvi pakkuda, ja seda katsetada.

Puutöö arendab loovust ja käelisi oskuseid

Puutöö ei ole kasulik mitte ainult oma loovuse rakendamiseks ja käeliste oskuste lihvimiseks, vaid annab suurepärase võimaluse ise midagi praktilist ning kasulikku valmis teha. Alustada võib lihtsatest projektidest, nagu linnupesakastide valmistamine, ja vastavalt võimetele liikuda edasi keerukate mööbliesemete loomiseni. Puuja käsitöö arendab nii kannatlikkust kui ka täpsust ja on suurepärane pingeid maandav tegevus.

Pühenda aega raamatutele

Lugemine on ajatu hobi, mis laiendab silmaringi ja arendab empaatiavõimet. Olgu lemmikžanriks ajalugu, teadus, ilukirjandus või eneseabi – iga raamat pakub uusi teadmisi või perspek-

Meelis, 43

Minu hobi on metsas matkamine ja looduse pildistamine. Olen alati loodust armastanud, aga matkamise ja fotograafiaga hakkasin tõsisemalt tegelema umbes kolm aastat tagasi. Algul läksin lihtsalt matkama, et end füüsiliselt vormis hoida, ja tasapisi tekkis huvi ilusaid hetki jäädvustada.

Matkamine aitab mul stressi vähendada ja meelt puhastada. Füüsiline koormus metsaradadel hoiab ka keha vormis ja looduses viibimine toob alati rahu ning tasakaalu tagasi, eriti pärast pingelist töönädalat.

Pildistamine on õpetanud mulle kõvasti kannatlikkust ja hetke väärtustamist. Looduse jäädvustamine fotole nõuab tihti õige valguse ja kompositsiooni ootamist, mis on arendanud minu tähelepanuvõimet ning loovat lähenemist. Olen hakanud ka rohkem hindama vaikust ja aega iseendale.

Tekst: Liisbet Estra | Fotod: Shutterstock

tiivi. Lisaks vaimsele stimulatsioonile aitab lugemine parandada ka keskendumisvõimet ja mälu. Lisaks on tegemist ühega vähestest hobidest, mida saab nautida pea igal ajal ja igas kohas.

Matkamine ehk seiklus vabas looduses

Matkamine on ideaalne kombinatsioon füüsilisest pingutusest, energia maandamisest looduse keskel ning iseenda või sõpradega kvaliteetaja veetmisest. Selle hobi harrastamine pakub Eestis lummavaid loodusvaateid igal aastaajal ning parandab ka üldist tervist ja vastupidavust.

Meisterlikkus ja loovus köögis

Kokandus on igavesti kasulik hobi, mis võimaldab katsetada erinevaid retsepte ja toiduvalmistamise tehnikaid ning roogi siis nii perele kui ka sõpradele serveerida. Miks mitte korraldada iga kuu või nädal mõnus koosviibimine, kus igaüks saab

looduses ning nautida sealset vaikust ja rahu. See hobi nõuab küll kannatlikkust ja keskendumist, ent pakub ka omajagu elevust ning põnevust, kui lõpuks näkkab.

Muusikainstrumentide mängimine

Muusikainstrumentide õppimine ja mängimine toob endaga kaasa mitte ainult loomingulise eneseväljendusvõimaluse, vaid ka kognitiivsete oskuste hüppelise arengu. Muusika – nagu kokkamine või tiimisport –pakub naudingut nii endale kui ka teistele ja annab võimaluse nende oskustega ka hiljem raha teenima hakata.

oma kokaoskused proovile panna ja ühiselt maitsvat toitu ning kvaliteetaega nautida?

Kalapüük on rahu ja kannatlikkuse kunst

Kalapüük on rahustav ja stereotüüpselt mehine hobi, mis võimaldab veeta segamatult aega

Jooga – keha ja meele tasakaalustamine

Joogat tembeldatakse tihti naiselikuks hobiks, ent tegelikkuses on selle spordialaga kaasnevad hüved väga kasulikud ka meeste tervisele. Jooga praktiseerimine on suurepärane viis parandada enda paindlikkust, jõudu ja üldist tervist ning lubada oma kehale vaimset lõõgastust ja sisemist rahu.

Lauamänguõhtud

Lauamängude mängimine on suurepärane võimalus arendada oma strateegilist mõtlemist ja veeta lõbusalt aega sõprade ning perega. Alates klassikalisest malest kuni tänapäevaste meelelahutusmängudeni – lõbu ja väljakutsed on garanteeritud igas vanuses.

Hobide valik on sama mitmekesine kui mehed, kes neid harrastavad. Iga hobi pakub ainulaadseid eeliseid ja võimalusi isiklikuks arenguks. Oluline on valida tegevused, mis kõnetavad just sinu huvisid ja elustiili ning panevad silmad särama.

Risto, 29

Minu kireks on enduurorattaga sõitmine. Tehnika on minu elu osa olnud nii kaua, kui mäletan, eriti on mulle alati sümpatiseerinud just mootorrattad. Enduuro on hea alternatiiv krossile: rajad on kitsamad ja tehnilisemad, ent kiirused väiksemad. See vähendab suuremate vigastuste ohtu.

Tunnen, et minu hobi annab mulle võimaluse kõik oma argielu mõtted välja lülitada ning viibida hetkes, muretsemata igapäevaelu probleemide pärast. Kuigi tegemist on väga füüsilise spordialaga, tajun, et minu puhul on sel isegi suurem mõju vaimsele tervisele. Mootorratta seljas on koht, kus saan end füüsiliselt välja elada ning samal ajal lasta ajul täielikult puhata.

Enduuro on aastate jooksul mõjutanud positiivselt nii minu enesekindlust kui ka füüsilist võimekust ning kasvatanud tugevalt iseloomu. Olen õppinud mitte alla andma ja see mentaliteet on edasi kandunud ka minu igapäevaellu – tean, et igas raskes asjas tuleb näha väljakutset ning miski pole ületamatu.

Georg-Marten, 23

Pean enda hobideks peaasjalikult sportimist, kitarri mängimist ja kokkamist. Sport ja kokkamine jõudsid minu juurde iseenesest ning loomulikul teel, kitarriga viis mind kokku aga koroonaepideemia. Nimelt olin parasjagu kogunud raha üheks reisiks, mis piirangute tõttu ära jäi, ning otsustasin kogutud raha eest hoopis kitarri osta. Tagantjärele olen tegelikult õnnelik, et reisi asemel just selle investeeringu tegin.

Hobid on minu jaoks väga suureks abimeheks, et rutiinist välja rebida ja töömõtetest eemale saada. Enda puhul olen täheldanud, et kõige tugevamat efekti annab sörkjooks metsas – mis tahes tempoga –, sest loodus ja klappidest muusika kuulamine viivad mu justkui korraks täiesti teise maailma. Kitarrimäng aga justkui vallandab mingisugused heaoluhormoonid ja usun, et tegelikult igasugused musikaalsed tegevused aitavad argielule positiivse laengu anda.

Tunnen, et minu hobid võimaldavad mul areneda mitmes suunas, kuna on üksteisest üpris erinevad: treening parandab sportlikku vormi ning annab kindlama enesetunde nii vaimselt kui ka füüsiliselt, kitarrimäng aga arendab järjepidevust ja loomingulisust. Julgen pakkuda, et ilmselt on igaühel kuklas mingi hobi, mida ta pole viitsinud või julgenud veel proovida. Enda kogemuse pinnalt soovitan selle sammu aga kindlasti ära teha.

5 põhjust, miks broneerida otse:

• A at parimad saadao evad hinnad ja va ikud

• Lihtne, kiire ja mugav broneeringu vormistamine

• Ei mingeid peidetud tasus d

• Vastutulelik k ienditugi 24/7

• Pa ndlikkus muudatuste tegemisel ja tühistamisel

Spetsiaalselt mehele loodud toidulisand

Annabenergiat ja säilitab lihastoonust

Toetab immuunsust

Aitab kaasastressi leevendamisele

Parandabfookust

Meeste enesearengu teejuht Tiit Trofimov usub, et kui mehed saavad oma tunnetest teadlikumaks, muutuvad nad ka igas mõttes tervemaks. „Tundetargad mehed usaldavad ennast, julgevad elada ja nende suhted on paremad,“ ütleb ta.

Mehed ja tunded

Hiljuti vaatas Tiit üht telesaadet, kus tuli juttu meeste heaolust ja tervisest. Pöörati tähelepanu liikumisele, tervisekontrollis käimisele, tervislikule söömisele, unele, töötamisele... Aga millest ei räägitud, olid tunded. „Ometi on ju tunded need, mis suunavad mehe ühel või teisel moel tegutsema. Tunded, ja eriti osa tunnete vaigistamine, on see, mis paneb mehe üle töötama, üle sööma, vähem magama, aga ka alkoholi

jooma. Kui tundeid, näiteks ärevust või ebakindlust, pidevalt vaigistatakse, hakkab see varem või hiljem kahjustama ka mehe suhteid. Tööl läheb olukord keeruliseks ja kodus on tülid üleval.“ Tiit ütleb, et kui tundeid pikka aega ignoreerida, on lõpuks valdavaks jõuetustunne –elamise jaks on otsakorral. „Mina olen veendunud, et iga mees, kes tahab olla terve ja täis elujõudu, peab oma tundeid tundma õppima, samuti õppima seda, mida oma tunnetega peale hakata.“

Et oma tunnetega tegelemiseni jõuda, tuleb ilmselt esmalt mõelda, et milles üldse asi on, et tunded sisse lukku jäävad. See on ju päris keeruline?

Mõnikord on erinevad negatiivsed ja hirmudest lähtuvad tunded mehe nii ummikusse ajanud, et nende lahtiharutamist tuleb alustada mitte pea ja mõtlemise, vaid keha tunnetamise ning keha lõdvestamise kaudu. Mõistus on meie ratsionaalses elus üks väga tarvilik asi, aga võib lisaks kõigele

Tekst: Eve Kallaste | Fotod: erakogu

kasulikule, mida ta loob ja toob, igasugu kahjulikke lugusid rääkida näiteks selle kohta, miks on vaja veel rohkem pingutada, veel edukam olla või siis veel üks vein avada.

Aga keha ei valeta. Keha on kui antenn nähtamatu ja nähtava maailma vahel. Kehas tekkinud pinged näitavad selgelt, kui suureks on mehe raskusekoorem kasvanud. Ja kui keha ka enam pingetega toime ei tule, on kahjustada saanud juba mehe vaim. Keha lõdvestamiseks sobivad väga hästi näiteks hingamispraktikad. Nende käigus võivad valla pääseda väga erinevad emotsioonid, tunded ja ka füüsilised pinged. See võib ehmatada, aga see on tegelikult okei. Paljudel juhtudel jõutakse sobilike hingamistehnikatega vabastavate kogemusteni juba esimestel kordadel. Enamasti on iga hingamispraktika tulemus mõnevõrra erinev, sest teemad, mis väljapääsu otsivad, on samuti erinevad. Selliste praktikate puhul on hea, kui keegi on kõrval. Ka täiskasvanud mehel on teinekord vaja, et keegi tal käest kinni võtab.

Keha on kui antenn nähtamatu ja nähtava maailma vahel.

Kui pinged kuhjuvad, võiks õppida oma elus tasakaalu looma, eks ole, aga kust alustada? Ega ainuüksi see aita, et teed kõvasti tööd ja siis tasakaaluks kõvasti sporti ka. Sellisel juhul oled küll väliselt heas vormis ja näiliselt edukas ka, aga väga oluline on sisemine aspekt, kuidas sa selle kõige juures ennast päriselt tunned.

Trenn on väga hea ja kasulik, aga kogu mehes valitsevat ärevust üksnes trenniga ära ei võta.

Tunded, mida pinnale ei lasta, trügivad ikka esile ja nende vaigis-

tamiseks on vaja siis ka kohe hommikul uuesti trenni minna. Või hoopis avada arvuti, et seal justkui tööd teha või niisama klõbistada. Tänapäeva mehel tuleb muudkui midagi teha, et oma rahutust ja rahulolematust vaigistada. Uute tegevuste kaudu surume on tundeid, mida me kardame, üha uuesti ja uuesti alla. Pole parata, aga tasakaalu saavutamiseks tuleb julgeda ka enda sisse vaadata. Tunda oma tundeid. Lubada nendel tunnetel endas olla ja õppida neid vabaks laskma. Minu kogemus on näidanud, et selleks sobivad mitmed erinevad praktikad. Kehatöö ja rääkimine on tunnete vabastamiseks ühtemoodi vajalikud.

See, kui pead rabelemise rongist välja astuma, et aeg maha võtta, võib päris hirmutav tunduda. Kes teab, mis juhtuda võib, kui kogu aeg kätt pulsil ei hoia. Aga ega muud moodi ilmselt saa ka?

Et mees saaks aru, mis tema sees tegelikult toimub, tuleb tal tõepoolest esmalt mõneks ajaks

aeg maha võtta. Jah, väga raske on mitte midagi teha. Ka lihtsalt rahulikult olla on raske, enda sisse vaatamisest rääkimata. Tulin just Portugalist vaikuse laagrist ja ehkki ma olen enesearengumaailmas juba pikka aega sees, oli ka minul laagri alguses lausa kolm esimest päeva selline rahutus sees – kohe kuidagi ei saanud lihtsalt olla...

Kui oma tunnetes

selgusele jõuad, võib taas edasi liikuda.

Aga kui see kiirrong juba peatub, hakkad tasapisi päriselt aru saama, mis su elus parasjagu toimub, missuguses punktis parasjagu oled, milline on sinu suhe iseendaga, milline on sinu suhe perega. Võib juhtuda, et sellisel hetkel jõuab mees tõdemuseni, et peres kulgetakse justkui paralleelselt, aga mitte koos – ollakse teineteisest lahti ühendatud ning kogu elu käib automaatselt, enda, partneri ja laste tegelikke vajadusi ning tundeid märkamata. Kõigis on see hirm, et kas ma saan hakkama, kas ma peaks veel rohkem pingutama, ning sellest hirmude virvarrist on raske välja astuda. Ja me tõesti ei julge ka, sest meil on ju ka see hirm, et midagi koledat võib juhtuda, kui me tempos ei püsi, et siis kukub kõik kokku. Aga reaalsus on see, et kui proovime elada nii, et pidevalt ei rabele, kui leiame endas kasvõi mingite praktikate käigus aeg-ajalt taas tasakaalu, oskame pärast ka tunduvalt targemini ja hirmuvabamalt edasi minna.

Sellepärast ongi täiesti normaalne vahel aeg maha võtta ja vaadata, mis suunas see elurong üldse liigub. Ja mis tundeid see meis tekitab ja siis need tunded vastu võtta. Kui oma tunnetes selgusele jõuad ja kui need tunded vabastad, võib taas edasi liikuda. Vabama ja tervemana.

Oma oskuste ja teadmiste pidev täiendamine on üks oluline pikaealisuse ja õnneliku elu võti. See mitte ainult ei aita meil püsida füüsiliselt tervena, vaid ka vaimselt terava ja asjalikuna. Täiskasvanueas uue eriala õppimine, eriala vahetamine või oma huvide ja oskuste maailmas kannapöörde tegemine võib tunduda hirmutav, kuid just sellised väljakutsed toovad endaga kaasa uusi perspektiive ja aitavad mugavustsoonist välja astuda. Tihti on aga keeruline endale tunnistada, et aeg on küps muutusteks.

MUUTUSTE loomine

toob sageli kaasa sahmaka värsket õhku

Igapäevaelu ja rutiin on end ammendanud

Sageli oleme mingiks vanuseks saavutanud teatud positsiooni, mugava elukorralduse ja kindla rutiini. Niisugune elu võib olla küll mugav, ent mida teha siis, kui tabad end ootamatult mõttelt „ma ei ole õnnelik“? Tihti on enesele tunnistamine, et elu ja olu on end ammendanud, keeruline ning pikk protsess. Siin on aga mõned näpunäited, kuidas aru saada, et on aeg teha muutusi.

Õnnetunde ja rõõmu puudus ning pidev rahulolematus võivad olla märgiks, et elu ja igapäevategevused ei paku enam rahuldust ning tuleb midagi teisiti teha. Eriti kipub see nii olema juhul, kui kõik on pealtnäha justkui hästi, ent hing ei rõõmusta. Siis

Tekst: Liisbet Estra | Fotod: Shutterstock

Tarmo lugu

23 aastat raamatupidajana töötanud Tarmo otsustas 48-aastaselt oma karjääris kannapöörde teha. Kuigi raamatupidamisteadmisi saab Tarmo elus veel küllaga ära kasutada, on mees endale praeguseks leidnud uue väljundi hoopis mööbli restaureerimise ja puutöö näol.

Tarmo, miks otsustasid oma karjääris uue lehekülje pöörata?

Pikaajaline töö samas valdkonnas muutus lõpuks nii rutiinseks, et tundsin vajadust ennast proovile panna mõnes uues valdkonnas. Kuna olen alati nautinud rahulikult mööbli kallal nokitsemist, hakkas restaureerimise mõte mulle aina enam meeldima. Lapsepõlves veetsin ka palju aega oma vanaisa töökojas, kus ta puitmööblit meisterdas.

Aga ega ma selle juurde karjäärieesmärgil pöördunud. Esialgu oli see ikka pikalt ainult hobi, nii umbes 8–9 aastat. Lõpuks aga sain aru, et võiksin sellega vabalt ka raha teenida, ja otsustasin mõneks ajaks raamatupidamisest pausi võtta.

Kuidas mõistsid, et vanaviisi enam ei saa, ja mis ajendas sind muutusi tegema? Ega ma vist ise olekski julgenud või taibanud midagi muuta, aga lapsed ja naine utsitasid tagant. Kui lõpuks silmanägemine üha halvenes ja seljavalud kimbutama hakkasid, sain ise ka aru, et aeg on suunda muuta. Tegelikult mõjutas mind ka ühe hea tuttava ootamatu terviserike. Me oleme enam-vähem ühevanused ja juhtunu lõi ikka mul korralikult pildi virvendama. Mõtlesin, et see oleksin vabalt võinud mina olla. Ma arvan, et see võib-olla oligi see lüke, mida muutuse tegemiseks vajasin. Mitte muidugi sõbra õnnetuse näol, aga midagi sellist nii lähedalt näha… See paneb ikka oma elu üle järele mõtlema küll.

Kas oled ka enda meeleolu ja tervise juures pärast karjääripööret muutusi märganud?

Töö raamatupidajana oli periooditi väga ajumahukas ja stressirohke. Mööblirestauratsioon ja puutöö pakuvad mulle aga võimalust töötada oma kätega ning teha midagi loomingulist. See on minu jaoks täielik energia maandamise vorm, kui nii võib öelda. Olen pärast seda muutust tegelikult palju rõõmsameelsemaks muutunud ja nüüd on ka rohkem energiat perega aega veeta ning teiste hobidega tegeleda. Varem võttis töö nii palju energiat ära, et oma eluks jäi vähe aega.

Muidugi on suuri plusse selle otsuse juures veel. Varem ikka ekraani taga töötamine ja pidev pinge, et kõik peab olema täpne ning korrektne, tekitas kohati endalegi terviseprobleeme. Praegu ma isegi tunnen peeglisse vaadates, et näen noorem välja kui paar aastat tagasi. Lihtsalt kuidagi kergem tunne on.

on oluline seda tunnet märgata ja mõelda, mis tegevus võiks sinu ellu põnevust tuua või milline on see üleliigne kohustus, mida pidevalt täidad, kuid mis midagi vastu ei anna.

Ka pidevad „mis oleks, kui...“ mõtted viitavad rahulolematusele ja sellele, et tegelikult unistatakse millestki muust. Niisugustesse mõtetesse ei pea aga suhtuma kui probleemi, mis vajab lahendust – neid võib hoopis vaadelda kui suunda näitavaid ideid. Äkki ongi praegune elustiil end sinu jaoks ammendanud, kuid suurte elukorraldusmuutuste asemel piisab lihtsalt mõne uue oskuse omandamisest ja selle integreerimisest oma tavapärasesse rutiini.

Kui aga tunned, et töö ja karjäär ei paku enam rõõmu, tasub oma huvidele ning soovidele tõsiselt otsa vaadata. Ehk on aeg uuesti kooli minna või oma töökarjääris sootuks kannapööre teha?

Kunagi ei ole hilja õppida midagi uut

Kui oled jõudnud järeldusele, et sinu praegune elustiil sind enam ei toida, on aeg alustada millegi uuega. Mõtle läbi, millist osa oma elust soovid täielikult välja vahetada, mille osas lihtsalt fookust muuta või mida oma igapäevatööle ja hobidele juurde õppida.

Elukestev õpe ja uute oskuste omandamine ei pea ilmtingimata ning kõigi jaoks pälvima drastiliste muutuste ja karjääripöördega. Küll aga tuleks rahulolematusesse ja „mis oleks, kui...“ uitmõtetesse suhtuda teatava uudishimuga –äkki on siin elus veel midagi, mis on läbi proovimata, ent võiks sinu ellu kirkaid värve ja uut hingamist luua.

Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon

Diso on uus tulija toidulisandite ja tervise maastikul. Diso vitamiiniribad on välja töötatud Inglismaal mitmete arstide ja spetsialistide poolt ning sealsel turul laineid löömas.

Uued ja innovaatilised

Diso kõige märkimisväärsem omadus on kõrge imenduvus. Õhukesed vitamiiniribad lahustuvad täielikult keelel ning väärtuslike mineraalide ja vitamiinide imendumine toimub juba suu limaskesta kaudu, kust vajalikud mikrotoitained liiguvad otse vereringesse.  Diso vitamiiniribad on meeldiva maitsega, vegan ja suhkruvabad. Kui sulle ei meeldi kibeda või ebameeldiva maitsega kapslite neelamine, oled vegan või hoidud liigse suhkru tarbimisest, on uued Diso vitamiiniribad täpselt sulle mõeldud!

Lisa Diso oma igapäevasesse rutiini

Meie kompaktsed ja suus lahustuvad Diso vitamiiniribad ei vaja tarbimiseks vett ning on saadaval mugavates karpides, mida on lihtne kaasa võtta ja oma igapäevasesse rutiini kaasata. Olenemata sellest, kas eelistad Disot kasutada teel kontorisse, trenni, lõõgastudes puhkusel või kodus olles, on vitamiiniribad nii mugavad kui ka maitsvad ja tõhusad.

November on meestekuu

Diso vitamiiniribad

Diso vitamiiniribad sobivad ideaalselt tarbimiseks ka kõigile meestele, kes hindavad tervislikku eluviisi ja praktilisust. Soovitame mõningaid vitamiine, mida võiks tarbida või näiteks kinkida meestekuul oma isale, vennale, kaaslasele või sõbrale.

Multivitamiin M-Vit: multivitamiinide kompleks, mis sisaldab olulisi vitamiine ja mineraale tervise toetamiseks. Vitamiin C immuunsüsteemi tugevdamiseks. Vitamiinid B5, B6, B2 ja B1 ainevahetuse ja energia taseme toetamiseks. Vitamiin A nägemise ja naha tervise jaoks. Vitamiin K2 luude tervise ja kaltsiumi ainevahetuse toetamiseks. Vitamiin D3 luude ja hammaste tervise toetamiseks.

Vitamiin D3 + K2: D3 on oluline luude tugevusele ja immuunsüsteemi tervisele. K2 toetab luude tervist ja kaltsiumi ainevahetust.

Kurkumiin: tuntud oma võimsate antioksüdantsete ja põletikuvastaste omaduste poolest. Kurkumiin toetab südame-veresoonkonna tervist.

Vitamiin C: sisaldab immuunsüsteemi toetamiseks

vajalikku C-vitamiini, et võidelda haigustekitajatega, ning beetaglükaane, mis toetavad immuunsust ja aktiveerivad immuunrakke. Sisaldab mustsõstra ekstrakti, mis tugevdab immuunsüsteemi ning on antioksüdantse toimega. Snooze: vitamiiniriba, mis sisaldab erinevaid looduslikke ekstrakte. Mõeldud rahuliku ja kvaliteetse une toetamiseks. Energy: tõstab energiat. Vitamiinid B5, B6 ja B12 toetavad energiavahetust. Aitab võidelda väsimusega, reguleerida kehakaalu ja vabastada õnnehormoone.

08.11-31.01. sooduskoodiga

DisoTervis -20%

*sooduskood ei rakendu juba allahinnatud toodetele

sisuturundus

Hambaimplantaatide ümber tiirleb mitmeid müüte, mis kipuvad pigem olema väärarvamused. Pirita Hambaravi hambaarst-kirurg Anu Sepp võtab ette neist sagedasemad ning selgitab, miks neil pole tõepõhja all.

HAMBAARSTID MURRAVAD MÜÜTE: implantaadid pole enam ammu kallid!

Müüt nr 1: implantaadid on liiga kallid

Kõige sagedasem väärarvamus on just implantaatide krõbe hind. Kohtan selliseid patsiente iga päev, kes ehmuvad, kui pakume implantaatide paigaldamise võimalust. Nad muretsevad, et see on luksuslik ja kallis protseduur, mis maksab tuhandeid eurosid – see ei ole tõsi. Meie kogemus näitab, et püüdes hammast ravida või kasutades mõnda teist meetodit, võib hind lõppkokkuvõttes hoopis kõrgem olla. Veel kümmekond aastat tagasi olid implantaadid uudistoode, mistõttu oli ka nende hind pigem kopsakas. Inimeste elatustase ja palgad on tunduvalt kerkinud ning implantaadid ei ole mingi luksus-

• Implantaatide konsultatsioonid ja raviplaanid on tasuta.

• Ravilahenduste finantseerimiseks on võimalik kasutada intressivaba järelmaksu ilma lepingutasuta.

• Hambaravi kogu perele –proteesimine, kirurgia, implantoloogia, juureravi, ortodontia, suuhügieen.

• Laste hambaravi tasuta.

• Lisaks võimalus operatsioonid teha sedatatsioonis.

kaup. Pirita Hambaravi püüab klientidega tegelemisel olla võimalikult paindlik. Seega võib implantaatidele kuluva summa maksta kahes osas ning kasutada ilma intressita järelmaksu. Me ei soovi kunagi midagi pähe määrida, vaid lähtume oma kliendi vajadustest.

Müüt nr 2: implantaat on organismis kummaline võõrkeha

Selle metoodika kasutamisel paigaldatakse lõualuusse titaanist tehisjuur ehk hambaimplantaat, millele luustumise järgselt valmistatakse metallokeraamiline või keraamiline kroon. Titaan, millest implantaadid valmistatakse, on tänapäeval teadaolevatest materjalidest kõige koesõbralikum. Ühel hetkel hakkab implantaat luustuma ning on viimaks osa luust. See ei mõju tervisele kuidagi halvasti. Inimene saab mugavalt rääkida, magada ja need ei sega igapäevast elu kuidagi.

Müüt nr 3: on paremaid võimalusi kui implantaadid

Tänapäeval hinnatakse implantaati kõige paremaks võimaluseks kaotatud hamba asendamisel. Implantaati on soovitatav eelistada oma hamba lõhkumisele, et teha sildproteesi.

Kuigi põhiliselt on implantatsiooni vajav klient vanem inimene, jõuab hambaravisse üha enam nooremaid. Peamisteks põhjusteks on just erinevad traumad ja kukkumised, aga ka geneetilised probleemid. Noorem inimene eelistab pigem implantaate, sest arusaadavalt ei taha 30aastane esihammastele ärakäidavaid proteese – see pole ilus ega mugav.

Müüt nr 4: protseduur on valus

Kuigi implantatsioon pole valus, kardavad mõned inimesed hammastega seotud protseduure väga. Muretsejad võivad rõõmustada, sest nüüdisajal on kasutusel sedatatsioon – selle puhul süstib erialase väljaõppe saanud anestesioloog patsiendile rahustit, mille mõju pole väga tugev ja mille käigus tunneb ta end lõdvestunult.

See tähendab, et inimene ei maga, kuid on väga unine. Ta saab kõigest aru ja reageerib, kuid on oma mõtetega pooleldi mujal. Pole harv, et patsient on nii lõõgastunud olekus, et jääbki magama. Implantatsioonil kasutatakse ka tavalist tuimestust.

Muide, kõige kartlikumad saavad sedatatsiooni kasutada ka hammaste eemaldamisel.

Vaata täpsemalt Pirita Hambaravi kodulehelt www.piritahambaravi.ee Mai lõpuni on konsultatsioonid tasuta!

Võime seda „arbuusi“ lõigata ükskõik millega või mismoodi, tulemus on ikka sama: alkohol, olenemata kogusest, vormist või liigist, on inimorganismile mürk. Kuid nagu mürkidega ikka: kui ei tapa, aga on mõnus, on võimalik võtta kaalutletud riske. Ära tuleb aga tunnetada piir, kusmaalt tekib probleem ja kerged kasud tulevad kalli hinnaga.

Reaalsus: alkohol on mürk, igast asendist...

Enamik mehi ei alusta päeva õlle või pitsi viinaga, kuid meestele on omane juua tihemini ja suuremaid koguseid, kui siiski tervislik on. Seda tehakse ka oma käitumises ise probleemi nägemata. Lisaks haigustele, mis ohustavad nii alkoholiga liialdavaid mehi kui ka naisi, käivad meeste joomisega kaasas veel

eraldi ohud, näiteks erektsioonihäired ja impotentsus, vähenenud viljakus, erinev riskikäitumine ja nii edasi.

Confido neuroloog Toomas

Toomsoo alustab juttu, öeldes, et siiski on alkoholi tarbimisel ajule nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Vahemärkusena tasub öelda, et maailmas on tehtud alkoholi mõju kohta palju uurin-

guid, kus on jõutud üsna vastakate tulemusteni.

Loeb kogus, mitte liik

„Isegi väikestes kogustes alkoholi tarbimine võib suurendada teatud vähiliikide, nagu rinna- ja seedetraktivähk, riski. Seevastu mõõdukas tarbimine võib mõnel juhul vähendada südame-veresoonkon-

Tekst: Martin Hanson | Foto: Taavi Sepp

nahaiguste riski, kuid see efekt on vaieldav ega õigusta alkoholi tarbimise alustamist. Suurt rolli mängivad ka individuaalsed erinevused. Alkoholi mõju inimesele oleneb näiteks geenidest, tervislikust seisundist ja vanusest. Mõnel inimesel võib olla suurem risk alkoholisõltuvuse, teisel vähi tekkeks,“ selgitab neuroloog.

Tagasi alkoholi mõjude juurde: peamised muutused toimuvad alkoholi tarbimisel neurotransmitterite tasandil, mõjutades eriti gamma-aminovõihappe (GABA) ja glutamaadi tasakaalu. Head mõjud selle juures on lühiajaline ärevuse vähenemine, sotsiaalse pinge leevendamine, eufooriatunne, loetleb dr Toomsoo, kuid siirdub siis kohe ka pahupoole juurde.

Halbadeks mõjudeks saab aga pidada näiteks kognitiivsete funktsioonide halvenemist (mälu ja eneseväljenduse selguse vähenemine, pidev oma mõtete kordamine jne), motoorika häirumist (tasakaalu kadumine, kõne raskeks muutumine) ja otsustusvõime langust (tunne, et tahaks juba lõpetada, aga võtame ühed veel jne). Need on samas lühiajalised ja kiireloomulised mõjud.

„Alkoholi mõju tervisele algab juba esimesest tarbitud ühikust. Kroonilise tarbimise korral võivad terviseriskid märkimisväärselt suureneda, kui mehed tarbivad regulaarselt üle 14 alkoholiühiku nädalas. Üldjuhul hakkab alkohol kognitiivseid funktsioone märgatavalt mõjutama, kui vere alkoholisisaldus ületab 0,05–0,08%. See vastab umbes 1–2 alkoholiühikule tunnis, olenevalt inimese kehakaalust ja soost,“ mainib neuroloog.

Alkoholiliigil on teatud mõju tervisele, kuid peamine tegur on siiski tarbitud puhta alkoholi kogus. Siiski võib märkida, et punane vein sisaldab teatavas koguses antioksüdante (näiteks resveratrool, kvertsetiin), millel võib olla teatud kardioprotektiivne toime, ja et õlu sisaldab B-vitamiine ning

mineraale. „On aga oluline rõhutada, et mõningatele võimalikele positiivsetele aspektidele vaatamata ületavad alkoholi tarbimise riskid üldiselt selle võimalikke kasusid. Tervislik lähenemine on alkoholi tarbimist piirata või vältida,“ mainib dr Toomsoo.

Halvendab südame tervist

Kardioloog Margus Viigimaa arvates ei ole alkoholil tervisele head mõju. Euroopa kardioloogide seltsi antud lubatud kogus on 100 g absoluutset alkoholi nädalas, mis on üks väike pokaal veini päevas. See kogus on kardioloogi sõnul tolereeritav, kui inimene on terve.

„Kui vaadata üldsuremust, siis igasugune alkoholi tarbimine suurendab maksahaiguste riski. Seda näitab väga hästi Prantsusmaa näide. Südameinfarkte on seal küll vähem, aga maksahaigusi palju rohkem,“ ütleb arst. Lisaks sellele loetleb ta alkoholi tarbimise tagajärgedena surmad, mida põhjustavad vägivald, liiklusõnnetused, ajuinsult ja vähihaigused. Alkoholi ei tohiks üldse tarbida, kui inimesel on mõni südame-veresoonkonnahaigus, näiteks südamerütmihäire.

„Neid inimesi on päris palju, 2–4 protsenti elanikkonnast, kellel on süda püsivalt või vahelduvalt rütmist väljas. Alkohol teeb olukorra halvemaks,“ keelab dr Viigi-

maa sellisel juhul alkoholi tarbimise täielikult. Kuna alkohol tõstab vererõhku, peaksid sellest hoiduma ka need, kellel on kõrgvererõhktõbi. Samuti põhjustab alkohol südamelihase nõrgenemist. Kõrge vererõhuga on seotud ka ajuinsuldi oht, mille risk alkoholi tarbimisega aina kasvab. Kardioloogi sõnul toimivad ka ravimid teistmoodi, kui inimene alkoholi tarbib.

„Kuigi väike doos alkoholi võib verevarustust pikas plaanis vähesel määral parandada, siis südamelihase funktsioon halveneb,“ selgitab dr Viigimaa kardiomüopaatia ehk südamepuudulikkuse tekke riski ja leiab, et karskusele polegi tegelikult tervislikku alternatiivi.

Mõõdukus

tuleb kasuks

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib mõõduka tarbimisena mitte rohkem kui üks ühik päevas naistele ja kuni kaks ühikut meestele. Üks ühik on 10 g puhast alkoholi, mis on umbes 100 ml veini või 250 ml õlut. Seega oleks neuroloog Toomsoo sõnul kaks klaasi veini või õlut nädala jooksul tõenäoliselt väikese riskiga, jäädes enamiku „mõõduka tarbimise“ definitsioonide piiresse. Samas on WHO ka öelnud, et tervisele ohutut alkoholikogust pole olemas. „Kui alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt ja olge teadlik võimalikest riskidest. Kaks klaasi nädalas on tõenäoliselt väike risk enamikule inimestele, kuid parim viis alkoholiga seotud terviseriske vältida on siiski karskus. Aga jällegi võib esitada küsimuse, kas toit, mida me sööme, on samuti kahjulik, ja mida me üldse teha võime? Iga inimene otsustab oma elu üle ikka ise. Ega arstiteadus oska ka lõpuni seda tõde öelda. Mõõdukus tuleb aga alati kasuks,“ võtab dr Toomsoo teema kokku.

Allikad: alkoinfo.ee, Confido, www.tervispluss.ee

Foto: Argo Ingver

Naine, hoolitse oma mehe tervise eest!

Soovitatakse

üle 40-aastastele meestele eesnäärme talituse normaliseerimiseks.

 Kui mees käib sagedamini urineerimas, eriti öösel. Uriinijuga on nõrk või katkendlik, ei tunne, et põis oleks täielikult tühjenenud, või siis on urineerimine valulik

 Leevendab eesnäärme healoomulisest suurenemisest tingitud urineerimishäireid

mehe tervis

KASUTAMINE: 2 tabletti päevas. Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili! Toode on saadaval apteekides.

Auxilia Pharma OÜ Lelle 24, 11318 Tallinn info@auxiliapharma.eu

Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja, mis on varase avastamise korral siiski hästi ravitav. Mis on eesnääre ja miks tekib eesnäärmevähk?

Tähelepanu eesnäärmele

Toimetas: Kairi Prints | Fotod: Shutterstock

Mis on eesnääre?

Eesnääre ehk prostata on väike organ, mis kuulub meeste suguelundkonda. Eesnääre paikneb kusepõie all häbemeluu taga ja pärasoole ees – seetõttu on võimalik seda pärasoole kaudu sõrmega katsuda ja ultrahelianduriga vaadata. Eesnääret läbivad põiest lähtuv kusiti (ehk kusetoru) ja kaks ejakulatoor- ehk seemnepursejuha.

Eesnääre koosneb näärmekoest ja silelihaskoest. Eesnäärme lihastööl põhinev ülesanne on

olla mehaaniline lüliti urineerimise ja ejakulatsiooni vahel. Näärmerakud aga toodavad eesnäärmevedelikku ehk sekreeti, mille leeliseline olemus aitab neutraliseerida naise tupekanali happesust, pikendades spermide eluiga, parandades nende liikuvust ja kaitstes geneetilist materjali. Eesnäärmevedelik moodustab umbes 30% spermast ja eritub ejakulatsiooni esimeses osas koos enamiku spermatosoididega tänu eesnäärme silelihasrakkude kokkutõmmetele.

Eesnäärmehaiguste sekka kuuluvad healoomuline suurenemine (ehk eesnäärme adenoom), põletik ja vähk. Eesnäärme ümber ja kõrval kulgevad sugutit varustavad veresooned ning närvid. Seetõttu mõjutavad kõik eesnäärmehaigused teatud määral nii kusemist kui ka mehe viljakust ja seksuaalsust.

Miks tekib eesnäärmevähk?

Tähtsat rolli, mis haigused inimesel elu jooksul kujunevad, mängib

geneetika. Oma geenides peituva riski teada saamiseks ei pea tingimata geenitesti tegema, vaid palju informatsiooni saab ka sellest, kui vaadata, mis haigusi inimese lähisugulased põdenud on. Kui teie isa või vend on põdenud eesnäärmevähki, on tõusnud ka teie risk eesnäärmevähki haigestuda, mispärast võiks hakata juba vanusest 45 osalema PSA vereanalüüsipõhises jälgimises (tavaliselt alates vanusest 50).

Lisaks geenidele mõjutab eesnäärmevähki haigestumise riski ka keskkond, mille oleme elu jooksul

Eesnäärmevähi varase avastamise uuringus hinnatakse riskipõhise sõeluuringu teostatavust Eestis

Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Eesti Uroloogide Selts alustavad teostatavusuuringuga, et hinnata, kas Eestis on võimalik läbi viia sõeluuringut eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, milles võetakse arvesse meeste individuaalset riski haigestuda.

Uuringu juhi, TAI juhtivteaduri Kaire Innose sõnul on eesnäärmevähi

riskipõhise sõeluuringu eesmärk selgitada välja mehed, kellel on suur risk eesnäärmevähi esinemiseks, vähendades samal ajal madala riskiga meestel tehtavaid diagnostilisi ja raviprotseduure.

„Selline lähenemine aitab ära hoida nende protseduuridega kaasnevaid tarbetuid terviseriske ja ühtlasi säästa tervishoiukulusid. Riskipõhine sõeluuring koosneb mitmest etapist ja igas etapis sõelutakse välja mehed, kes vajavad täiendavaid uuringuid,“ lisas Innos.

2024. aasta jooksul kutsutakse uuringus osalema 12 000 meest vanuses 50–69 aastat, kes elavad Tallinnas või Tartus, kellel on kehtiv ravikindlustus ja kes ei ole teinud viimase 12 kuu jooksul PSA-analüüsi. Kõik osalejad saavad personaalse kutse e-kirja, tavakirja või SMS-i teel. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja tasuta.

Sõeluuring algab osaleja jaoks PSA ehk prostataspetsiifilise antigeeni

oma kehale loonud. Mitmekesine toitumine ja füüsiline aktiivsus on tervisliku elu alus. Siiski – milline toit ja milline füüsiline aktiivsus on kõige parem konkreetselt eesnäärmevähi riski langetamiseks, ei ole veel kuigi selge. Kuigi teaduslikud uuringud on suutnud seostada erinevaid toite kas vähiriski suurendavate või vähendavatena, ei paku uuringud lihtsaid juhiseid, mida inimesed oma elus rakendada võiksid. Praeguste teadmiste juures tuleb möönda, et „õigesti“ toitumine pole selline võlurelv, mis eesnäärmevähi ära hoiab või välja ravib. Vähiriski aga suurendavad suitsetamine ja ülekaal. On ka teisi riski suurendavaid või vähendavaid aineid, kuid nende mõju üksikisiku riskile on väike.

Varase avastamise korral on eesnäärmevähk hästi ravitav

määramisega verest. Selleks palutakse osalejatel broneerida veebikeskkonnas või telefoni teel endale sobiv vereproovi andmise aeg proovivõtupunktis Tallinnas või Tartus. Mehed, kellel PSA-analüüsi tulemus ületab teatud taseme, suunatakse edasi uroloogi vastuvõtule ja edasine tegevus toimub juba tervishoiuasutuses. Uroloogi vastuvõtul hinnatakse eesnäärmevähi riski küsitluse ja läbivaatuse abil ning kui riskiskoor ületab määratud taseme, suunab uroloog osaleja MRT-uuringule ja vajadusel edasistele uuringutele.

„Riskipõhise sõeluuringu puhul on tegemist uudse lähenemisega eesnäärmevähi varasele avastamisele, mida samal ajal uuritakse mitmes Euroopa riigis,“ selgitas Eesti Uroloogide Seltsi president dr Martin Kivi „Julgustan kõiki kutse saanud mehi uuringus osalema. Varases arengujärgus kasvaja ei põhjusta mehele mingeid kaebusi, ent eesnäärme kontrollimine võimaldab avastada vähi agressiivsemaid vorme piisavalt vara, et tagada edukas ravi.“

Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja, mis on varase avastamise korral väga hästi ravitav. Vähidiagnostika ja -ravi on tänapäeval jõudnud nii kaugele, et 95% patsientidest on elus üks aasta pärast vähidiagnoosi, 85% on elus viis aastat pärast vähidiagnoosi ja ligi 80% elavad ka kümme aastat pärast vähidiagnoosi.

Eestis on loodud Eesnäärmevähi Patsientide Liit, mille tegevusel on neli eesmärki: tõsta teadlikkust eesnäärmevähist, pakkuda liikmetele neile vajalikku ja tõenduspõhist informatsiooni, toetada patsiente ja nende lähedasi ning seista patsientide õiguste eest. Eesnäärmevähi Patsientide Liiduga saavad ühineda eesnäärmevähi diagnoosiga mehed ja nende lähedased. Vaata lähemalt: vahimehed.ee

Allikad: Eesnäärmevähi Patsientide Liit, Tervise Arengu Instituut

November on eesnäärmevähi teadlikkuse tõstmise kuu.

Sest iga sõna on oluline.

Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Esindame üht maailma suurimat kuuldeaparaatide brändi GN Resound Taanist.

Broneeri aeg personaalsele ja turvalisele nõustamisele!

Selleks, et trennis kiiremini tulemusi saavutada, võtavad mõned mehed kasutusele meetmed, mis teevad tervisele rohkem kahju kui kasu. Üheks selliseks abinõuks on testosteroonitaset tõstvad ravimid või ka lausa ametlikult registreerimata toimeained, mida naljalt ilma meditsiinilise näidustuseta omal käel võtta ei tasu. Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku meestearst dr Kristjan Pomm selgitab, mis võib juhtuda, kui kehas on kunstlikult liiga palju testosterooni või selle taset üritatakse tõsta anaboolsete steroididega.

Miks tasub vältida

Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile lühinumbril 17800. Selle reklaami ettenäitamisel iga uue kuuldeaparaadi ostjale tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).

testosterooni kunstlikku tõstmist?

Meessuguhormoon

testosteroon kujundab mehe seksuaalsust ja kehalist arengut. Hormoon mõjutab nii karvakasvu, hääletämbrit, spermatogeneesi ja libiidot kui ka luude ja lihasmassi arengut. Just viimase pärast üritatakse sageli omal käel testosteroonitaset tõsta.

hormoonsüsteemist ning lasta arstil kontrollida testosteroonitaset,“ ütleb meestearst.

Küll küllale liiga ei tee?

TALLINN Tulika 19 C, 2. korrus

Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

Lasnamäe Medicum, Punane 61, kab 142 , korrus Telefon: 5301 1529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

KIIRELT vastuvõtule! TASUTA kuulmisuuring!

TARTU Medita trepi kõrval Teguri 37B, I korrus Telefon: 5380 7287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee

RAKVERE

Tuleviku 1, kab 19 Telefon: 324 3253 Rakvere@kuuldeaparaadid.ee

NARVA Kerese keskus

Kerese 3, 3. korrus, kab 311 Telefon: 53 011 529 Narva@kuuldeaparaadid.ee

VILJANDI Tervisekeskus, I korrus, B korpus, sissepääs Turu tänavalt Telefon: 433 3783 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee

PARIMAD aparaadid!

PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus

Jannseni 7a Telefon: 53 011 529 Parnu@kuuldeaparaadid.ee

PAIDE AS Järvamaa Haigla

Tiigi 8, kab. 412 Telefon: 53 011 529 Paide@kuuldeaparaadid.ee

Kuidas aru saada, et tase on madal?

Testosteroonivaeguse tunnused võivad dr Pommi sõnul olla nii energiapuudus, üldine väsimus, tülpimus, suguiha vähenemine, erektsioonihäired kui ka füüsiliste ja vaimsete võimete halvenemine. „Kui sellised mured esinevad nädalate või lausa kuude kaupa ja nende tekkeks ei ole muud veenvat põhjust, tasub viga otsida

Kui tervis on korras ja pole mingit põhjust kahtlustada, et sinu keha toodab liiga väikeses koguses meessuguhormooni, ei soovita dr Pomm hormooni ega hormoonsüsteemi mõjutavaid ravimeid võtta. „Ilma testosteroonianalüüsiga kinnitatud puuduseta pole see vajalik ega ka mitte mõistlik,“ sõnab ta. „Ravimite abil väga kõrgele aetud testosteroonitase on tervisele ohtlik ning võib põhjustada hemokontsentratsiooni, maksakahjustust, viljatust, rindade valulikkust ja suurenemist, aknet ning lihaserebendeid,“ loetleb arst tekkida võivaid tervisemuresid.

Kas toidulisandid üldse mõjutavad testosteroonitaset?

E-poodides reklaamitakse spetsiaalseid meestele mõeldud toidulisandeid, mis peaksid aitama kasvatada lihasmassi ja parandada sooritust voodis. Populaarsed on Kristjan Pomm

Tekst: Lilian Laanepere Foto: erakogu

näiteks Tongkat Ali, makajuurepulber ja mägipalsam. Kas suured lihased ja hea tervise saab tõesti toidulisandipurgist?

Dr Pomm suhtub lisanditesse ettevaatlikult. „Paljude toidulisandite ja loodusravimite kohta pole tehtud suuri ega usaldusväärseid teadusuuringuid, mis kinnitaks veenvalt nende võimet testosteroonitaset tõsta. Samas ei saa iidseid loodustarkusi alahinnata ja osal neist võib tõepoolest olla kerge testosteroonitaset parandav toime,“ sõnab ta. Siiski juhib meestearst tähelepanu, et paljudele toodetele omistatakse imettegev toime häbitute reklaamitrikkide ja -võtetega. Seetõttu soovitab ta enne lisandite soetamist arsti või apteekriga nõu pidada, et mitte langeda reklaami ohvriks või oma tervisele kahju teha.

Ohutum viis, mis võib testosterooni tõstmisele kaasa aidata, on dr Pommi sõnul oma tervisekäitumise positiivses suunas muutmine. „Juhul, kui mees saavutab näiteks ülekaalus olles uuesti normaalkaalu ja loobub liigsest alkoholi tarvitamisest, võivad tervisenäitajad ja ka testosteroonitase väga olulisel määral paraneda ning seda ilma ravimeid ja toidulisandeid kasutamata,“ ütleb ta.

Aga steroidid?

Omaalgatuslikult anaboolseid steroide ehk testosterooni ja selle analooge meestearst kasutada ei soovita. „See on väga libe ja ohtlik tee end juba noorena ravimite kasutamise võrku mässida,“ hoiatab dr Pomm. „Noores eas anaboolsete steroidide ehk meessuguhormoonide kasutamine võib kasvatada küll lihasmassi ning anda juurde energiat ja tegutsemistahet, aga tegelikkuses on selline sekkumine nagu heeliumi täis õhupalliga sõit – alguses on kõik justkui kena, aga kaugele nii ei lenda, sest kogu aeg on vaja gaasi juurde anda,“ kirjeldab ta.

„Juhul,

kui mees saavutab näiteks ülekaalus olles uuesti normaalkaalu ning loobub liigsest alkoholi tarvitamisest, võib testosteroonitase olulisel määral paraneda.“

Dr Kristjan Pomm

Inimkehas on oluline tasakaal ja seda ka hormoonide puhul. Väga kõrge testosteroonitase võib aidata kasvatada musklit, aga seesama hormoon võib tekitada suure liia

korral aknet, juuste väljalangemist, rinnanäärmete suurenemist, koormata südamelihast ja maksa, stimuleerida liialt vereloomet ning põhjustada ka viljatust. „Puberteedieas kasutades võivad tekkida ka väga valulikud ja kauakestvad erektsioonid,“ hoiatab dr Pomm.

Anaboolsed steroidid võivad võtta viljakuse

Ka meeste viljakusele annab omaalgatuslik anaboolsete steroidide kasutamine hoobi, sest seemnerakkude ja testosterooni loomuomane tootmine mehe munandites lõpeb või pidurdub, kui testosterooni ise juurde süstida. Selle tagajärjel juhtub hulk halbu asju. „Munandid võivad osaliselt kärbuda ja normaalse hormoontalitluse taastumine võib võtta aega vähemalt kuus kuud või isegi mitu aastat,“ selgitab meestearst. Esineb ka juhtumeid, kus kõik päris endisel kujul ei taastugi. „Meestekliinikus näen kahjuks päris tihti neid mehi, kes on isetegevusliku anaboolsete steroidide tarvitamisega oma tervise ära rikkunud,“ räägib tohter. „Neil tuleb laste saamiseks kasutada kunstliku viljastamise meetodeid ja peame enne organismi ravimite

Foto: Shutterstock

„Lihaste kasvatamisele keskendumine võib olla mingi muu elu ja olemisega seotud kitsaskoha kompensatsiooniks.“

Kristjan Pomm

abil nii-öelda uuesti käivitama, et taastuks loomulik testosterooni ja seemnerakkude tootmine,“ sõnab dr Pomm ja lisab, et tuleb ette ka olukordi, kus normaalne munandite funktsioon ei taastugi.

Oht jääda sõltuvusse

Isehakanud spetsialistide soovitatud annused ja „raviskeemid“ on meestearsti sõnul kõike muud kui optimaalsed. Kui internetist anaboolsete steroidide kasutamise kohta infot otsida, leiab erisuguseid soovitusi, kuidas kasvatada steroidide abil lihast, ilma et tervis kannataks. Foorumites jagatakse üksteisele nõu ja kogemusi. Lihtsalt osta, süsti ja tunne rõõmu. „Tegelikult nii lihtne ja ohutu see muidugi pole,“ kinnitab dr Pomm. On teada, et väga kõrge testosteroonitase võib muuta inimese agressiivseks, kärsituks ja ärevaks ning sellisel hormoonide kuritarvitamisel on negatiivne mõju inimese vaimsele tasakaalule. „Omal moel on tegu otsekui sõltuvusega, millest alati ei olegi enam võimalik loobuda. Kord anaboolsete steroidide kasutamist alustanu võib kehvemal juhul jääda nende võrku igaveseks,“ hoiatab ta.

Kui ravi on näidustatud

Erandiks on olukorrad, kus mehel on testosteroonitase madal mõne haiguse või tervisliku seisundi tõttu ning hormoonasendusravi on määranud talle arst. „Kui hormoon-

Normaalse testosteroonitaseme tagab elustiil

Tervisliku kehakaalu hoidmine, et kehamassiindeks jääks soovituslikult 25 juurde. Normaalse kehakaalu säilitamine ja vöö ümbermõõdu hoidmine 94–100 cm vahel on tervisekindlustus, et ära hoida nii südameveresoonkonnahaigusi kui ka madala testoste roonitasemega seotud tervisemuresid.

Piisav uneaeg on samuti oluline, sest inim keha vajab taastumiseks 7–8 tundi ööund. Unehäired ja ebapiisav uni pärsivad hor moonsüsteemi normaalset toimimist.

Ülemäärase stressi ja ületöötamise vältimine. Töö- ja puhkeaja vahel peab olema tasakaal ning jälgima peab oma vaimset tervist, et hormoonsüsteem heas korras oleks.

Sport ja liikumine. Uuringutest teame, et regulaarne iganädalane treeningkoormus ja füüsiline aktiivsus aitavad testosteroonitaset mõnevõrra tõsta. Samas on oluline end mitte üle pingutada, mistõttu tasub oma keha kuulata ja vajadusel treeneritega nõu pidada.

asendusravi on vajalik, pakume seda meestekliinikus, lähtudes parimatest teaduslikult tõestatud teadmistest ja rahvusvahelistest ravijuhtnööridest,“ kinnitab arst. Asendusravi juurde kuulub kindlasti ka regulaarne vereana-

Artikkel ilmus esimest korda Tervis Plussi veebis 5. oktoobril.

Värske forell Eesti vetest

Saadaval kõigis hästivarustatud kauplustes

Rahuldust pakkuv ja teadlik seksuaalelu ei ole pelgalt füüsiline nauding, vaid see mängib olulist rolli meeste üldise tervise ning elukvaliteedi säilitamisel.

Seks kui tervisevitamiin!

Tekst: Keilit Bauer | Fotod: Shutterstock

Mitmed uuringud ja eksperdid on kinnitanud, et regulaarne ning rahuldust pakkuv seks võib olla meeste tervisele väga kasulik. Samuti on seksuaalne rahulolu ja harmoonia partnerite vahel võtmetähtsusega, et suhe toimiks ning emotsionaalne side säiliks. Selleks aga, et seksuaalsed vajadused oleksid täidetud ja mõlema partneri soovid rahuldatud, on väga tähtis avatud ja vastaspoolt mõistev suhtlemine.

Kas seks päästab meeste tervise ja annab juurde eluiga?

Teadlased on jõudnud järeldusele, et regulaarne seksuaalne aktiivsus võib aidata ennetada mitmesuguseid haigusi ja pakkuda pikaajalist kasu. Näiteks on leitud, et seksuaalselt aktiivsetel meestel on väiksem risk infarkti ja insuldi tekkeks. Samuti aitab seks hoida vererõhku madalamal, parandada verevarustust ja vähendada stressi, mis on omakorda seotud parema immuunsüsteemi talitlusega.

Seks on ka suurepärane vahend lõdvestumiseks ja stressi maandamiseks, kuna see vabastab organismis hormoone, nagu oksütotsiin ja endorfiinid, mis parandavad tuju ning vähendavad ärevust. Seega võib rahuldust pakkuv seksuaalelu positiivselt mõjutada ka vaimset tervist, aidates vähendada depressiooni riski ja parandades üleüldist heaolu.

Lisaks on mitmed uuringud näidanud, et meeste seksuaalne aktiivsus ja eesnäärme tervis on omavahel seotud. Regulaarne ejakulatsioon aitab ennetada eesnäärmeprobleeme ja vähendada eesnäärmevähi riski, mis on üks vanemate meeste sagedasemaid tervisemuresid.

Mis seisus on meeste seksuaalsus, ihad ja nende täitmine?

Meeste seksuaalsus ja seksuaalsed soovid on mõjutatud erinevatest teguritest, sealhulgas vanus, hormonaalsed muutused, suhted partneriga ja tervislik seisund. Nooremas eas on meeste sek-

suaaliha tavaliselt kõrgem, kuid vananedes võib see väheneda, sageli füüsiliste või psühholoogiliste tegurite tõttu. Näiteks võivad erektsioonihäired ja seksiisu vähenemine olla seotud haigustega, nagu diabeet, ülekaalulisus või südamehaigused, samuti võivad need olla teatud ravimite kõrvaltoimeks.

Paljud mehed tunnevad, et nende seksuaalvajadused ja soovid ei ole piisavalt täidetud, eriti pikemaajalistes suhetes. See võib olla tingitud nii füüsilistest probleemidest kui ka suhtlemisraskustest partneriga. Näiteks kui suhetes esineb vähe füüsilist lähedust või intiimsust, võivad mehed tunda end tõrjutuna ja soovimatuna, mis omakorda pärsib seksuaalse soovi väljendumist. Seega on oluline, et mõlemad partnerid võtaksid aega teineteise soovide ja vajaduste kuulamiseks ning nende täitmiseks.

Samuti ootavad paljud mehed, et naine näitaks üles rohkem initsiatiivi ja huvi. Kuigi traditsiooniliselt peetakse mehi suhetes sageli „algatajateks“, hindavad nad väga,

kui ka naine võtab juhtpositsiooni ja väljendab oma soovi füüsilise läheduse järele. See paneb mehe end ihaldatuna tundma ja tugevdab paari emotsionaalset sidet.

Kuidas naispoolega vestelda, et soovid täituksid?

Seksuaalelu ja partnerite soovide teemaline vestlus võib olla tundlik ning keeruline, eriti kui mehe ja naise vaatenurgad on erinevad. Kuidas siis rääkida oma naisega, et mõlema partneri seksuaalsed soovid ja vajadused saaksid täidetud?

Esiteks on oluline valida õige aeg ja koht, kus mõlemad partnerid tunnevad end mugavalt, ei ole stressis või muude kohustustega hõivatud. Alustatud vestlus ei tohiks olla süüdistav või kriitiline –oluline on, et see oleks avatud ja lugupidav. Näiteks võib alustada sellest, et väljendada oma tundeid ja selgitada, miks seksuaalne lähedus on sinu jaoks oluline. Samuti tasub rõhutada, et see ei ole ainult füüsiline vajadus, vaid oluline osa emotsionaalsest lähedusest.

samas loodavad nad, et nende soovid leiavad vastukaja. Kui naine vastab mehe komplimentidele või seksuaalsetele vihjetele positiivselt, aitab see luua turvatunde ja tugevdada emotsionaalset sidet.

Seksuaalelu vürtsitamine ja soovide täitmine

Hea suhtlemine ei tähenda ainult rääkimist, vaid ka kuulamist. Partneri tunnete ja vajaduste mõistmine on võtmetähtsusega. Näiteks kui naine tunneb end emotsionaalselt ülekoormatuna või füüsiliselt väsinuna, võib see mõjutada tema seksuaalset iha. Seega on oluline mõista ja aktsepteerida partneri piiranguid ning otsida viise, kuidas teineteist toetada ja ühiselt lahendusi leida.

Ka seksuaalterapeutide soovitused rõhutavad, et empaatia ja mõistmine on olulised. Kui näiteks naine ei ole valmis seksuaalseks läheduseks teatud hetkel, võiks mees väljendada oma mõistmist ja samas anda märku, et ootab pikisilmi järgmist sobivat hetke. Samuti võib sellises olukorras pakkuda välja alternatiivseid viise, kuidas füüsilist ja emotsionaalset lähedust hoida, näiteks kallistused, silitused või lihtsalt ühine ajaveetmine.

Teine oluline aspekt on regulaarne positiivne tagasiside ja komplimendid. Mehed võivad sageli oma soove alla suruda, et mitte tekitada partneris survet, kuid

Seksuaalelu võib aja jooksul muutuda rutiinseks, eriti pikkades suhetes. Selle vältimiseks soovitavad eksperdid seksuaalelu vürtsitada ja olla avatud proovima ka aeg-ajalt midagi uut. Üks lihtne viis on keskenduda eelmängule ja romantilistele žestidele, mis aitavad luua intiimse ja meeldiva atmosfääri. Näiteks väikesed üllatused, sensuaalsed massaažid või ühised lõõgastumisrituaalid, nagu vanniskäimine, võivad tugevdada emotsionaalset ja füüsilist lähedust.

Samuti võib seksuaalelu elavdada mitmesuguste abivahendite kasutamine, nagu sekslelud või rollimängud. Kuigi paljud inimesed võivad tunda ebamugavust selliste teemade arutamisel, võivad need lisada suhtele põnevust ja avada uusi võimalusi, kuidas teineteist rahuldada ning rõõmu pakkuda.

Oluline on ka tagasiside andmine ja vastuvõtmine. Kui partnerid suudavad oma soove ja ootusi avatult väljendada ning olla valmis uusi asju proovima, võib see tuua suhtesse värskust ja sügavamalt rahuldust pakkuvat intiimsust. Seksuaalne rahulolu ja harmoonia on meeste tervise ning suhte kvaliteedi säilitamisel äärmiselt olulised. Kuigi füüsiline lähedus ja seks võivad tuua kaasa tervisehüvesid, nagu südame-veresoonkonna probleemide ennetamine ning vaimse tervise toetamine, on emotsionaalne ja psühholoogiline rahulolu võrdselt tähtsad. Nende saavutamiseks on oluline avatud suhtlus partnerite vahel.

Järva-Jaani hooldekodu

Järva-Jaanis kuutasu

Higistamisprobleemid ja muud bioloogilised tervisemured, nagu liighigistamine, jalalõhn ning akne, võivad märkimisväärselt mõjutada meeste enesekindlust ja sotsiaalset elu.

Mis neid mehi ometi kimbutab?

Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock

Õnneks on enamiku nende probleemide jaoks olemas lahendused, alates lihtsatest hügieeniharjumustest kuni meditsiiniliste protseduurideni. Higistamine on meeste puhul loomulik protsess, mis aitab kehal jahtuda ja reguleerida kehatemperatuuri. Kui aga higistamine muutub ülemääraseks või sellega

kaasnevad ebameeldivad lõhnad, võib see tekitada piinlikkust ja ebamugavust. Liighigistamine ehk hüperhidroos on seisund, kus inimene higistab rohkem, kui kehatemperatuuri reguleerimiseks vaja oleks. See võib esineda kaenlaalustes, kätel, jalgadel ja isegi näol. Umbes 3% maailma elanikkonnast kannatab liighigistamise all. Kuigi higistamine

iseenesest haisuprobleeme ei põhjusta, tekib ebameeldiv lõhn siis, kui nahal elutsevad bakterid hakkavad higi lagundama. Bakterite laguproduktid ongi need, mis tekitavad intensiivse lõhna. Seetõttu, kui jalad ja kaenlaalused palju higistavad, muutuvad need piirkonnad soodsaks elupaigaks bakteritele, mis põhjustavad eriti tugevat lõhna.

Sageli muutub liighigistamine eriti märgatavaks stressi, ärevuse või intensiivse füüsilise koormuse ajal, kuid see võib ilmneda ka puhkeseisundis või jahedas kliimas. Peamised riskitegurid hõlmavad geneetilist eelsoodumust, toitumist ja hormonaalseid muutusi. Hüperhidroos võib tõsiselt häirida igapäevaelu, mõjutades tööelu, sportimist ja sotsiaalseid suhteid. Näiteks võib olla ebamugav käesurumine või avalikes kohtades viibimine, kui higiplekid riietel on nähtavad või käed on pidevalt märjad.

Umbes 3% maailma elanikkonnast kannatab liighigistamise all.

Kuidas liighigistamist kontrolli alla saada? Kerge hüperhidroosi korral võivad aidata antiperspirandid, mis blokeerivad higinäärmeid. Kui probleem on tõsisem, võib olla vajalik pöörduda arsti poole. Ebameeldiva lõhna vastu on esmane lahendus alati lihtne: regulaarne hügieen – seep, vesi ja puhtad riided, eelkõige sokid.

Ebameeldivalt lõhnavad jalad on tihti põhjustatud halvasti ventileeritud jalanõudest, mis loovad ideaalse keskkonna bakterite kasvuks. Kui jalanõusid ei kuivatata piisavalt, võivad bakterid hakata kiiremini paljunema ja probleem süveneb. Lisaks võib sünteetilistest materjalidest valmistatud jalanõude pidev kandmine viia jalaseene tekkeni. Parim lahendus on kanda naturaalsest materjalist jalanõusid ja sokke, mida regulaarselt vahetatakse ning pestakse.

Kui suust tuleb

ebameeldiv lõhn

Halb hingeõhk, mida tuntakse ka halitoosina, on üks sagedasemaid probleeme, millega mehed silmitsi

Kuidas sokihaisust vabaneda

Halb jalalõhn võib olla tõeline nuhtlus, aga selle vastu on mitmeid tõhusaid võtteid. Siin on kaheksa praktilist nippi, kuidas sokihaisust jagu saada.

1. Pese jalgu regulaarselt. Igapäevane hoolikas pesemine seebi ja veega on esimene samm. Ära unusta ka varbavahesid korralikult kuivatada.

2. Pese ja kuivata jalanõusid. Viska pesukindlad jalanõud pesumasinasse või pese käsitsi ja lase kuivada.

3. Jalavann äädikaga. Leota jalgu kord nädalas soojas vees koos äädika või Epsomi soolaga, et vähendada bakterite kasvu.

4. Varusokid kaasa. Vaheta niisked sokid kohe kuivade vastu.

5. Hingavad sokid ja jalanõud. Kasuta niiskust imavaid sokke ja õhku läbilaskvaid jalanõusid, vältides sünteetilisi materjale.

6. Jalapuuder. Puista jalanõudesse talki või jalapuudrit, et niiskust imada ja halba lõhna vältida.

7. Tuuluta jalatseid. Pane jalanõud õhu kätte tuulduma ja lase ka jalgadel kodus hingata.

8. Desinfitseeriv sprei. Pihusta jalanõudesse bakterivastast spreid ja lase neil kuivada.

Need lihtsad sammud aitavad sul hoida jalad värskena ja vältida ebameeldivat haisu!

seisavad. Selle põhjuseks võib olla kehv suuhügieen, ravimata igemehaigused, kaaries, suukuivus või seedetrakti probleemid, näiteks refluks. Samuti võib hingeõhku halvendada suitsetamine ja teatud toiduainete, nagu sibul ja küüslauk, söömine. Halitoos mõjutab eriti lähisuhtlust, kus halb hinge-

Kas oled väsinud? Närviline?

õhk võib põhjustada sotsiaalset tõrjutust või piinlikkust. Halitoosi vähendamiseks on mitmeid lahendusi. Regulaarsed hambaarstivisiidid, suuhügieeni parandamine, keele puhastamine ja piisav vedeliku tarbimine aitavad ennetada halba hingeõhku. Kui probleem on tõsisem, võib hambaarst määrata antibakteriaalseid ravimeid või suuvett, kui halva hingeõhu põhjuseks on näiteks igemepõletik.

Akne ja nahaprobleemid

Akne on meestel tihti seotud hormonaalsete muutustega, kuid täiskasvanud mehed võivad aknet kogeda ka stressi, kehva hügieeni või ebatervisliku toitumise tõttu. Akne tekib siis, kui rasunäärmed toodavad liigselt rasu, mis koos surnud naharakkudega ummistab poorid ja põhjustab põletikku. Meestel esineb aknet tihti seljal ja näol, eriti pärast higistamist ja füüsilist koormust, kui poorid võivad ummistuda ning tekkida vistrikud või tsüstid.

Õige nahahooldus ja spetsiaalsed aknevastased tooted aitavad probleemi kontrolli all hoida. Oluline on regulaarselt pesta nägu ja keha, eriti pärast treeningut. Kui probleem on püsiv või tõsine, tasub konsulteerida nahaarstiga, kes võib määrata paikseid ravimeid või vajadusel ka suukaudseid antibiootikume.

Kokkuvõttes võivad mitmed bioloogilised tervisemured, nagu liighigistamine, halb hingeõhk ja akne, mõjutada meeste enesekindlust ja igapäevast toimetulekut. Õnneks on olemas erinevad lahendused, alates lihtsast hügieenist kuni meditsiiniliste raviprotseduurideni, mis aitavad neid probleeme tõhusalt kontrollida ja vähendada nende mõju sotsiaalsele elule.

Allikad: Mayo Clinic, The Men’s Health Guide

Tujutu? Kas su laps ärritub kergesti? Tüdined kiiresti?

Ei jaksa keskenduda?

Testidega on võimalik välja selgitada individuaalseid toidutalumatusi. Toidutalumatuse testi põhjal toitumise jälgimine aitab leevendada erinevaid terviseprobleeme.

 Toitumisnõustamine

 Toidutalumatuse ja ainevahetuse testid

 Loodusteraapia

 Loengud ja koolitused.

Laste autism, hüperaktiivsus, käitumisprobleemid. Depressioon, ülekaal, seedehäired, nõrk immuunsus, nahaprobleemid, väsimus, peavalud, terviseprobleemide ennetamine, organismi puhastamine toksiinidest.

Võta ühendust: MTÜ Stelior Eesti, tel 5336 3472, stelior.ee

TÕESTATULT

TOIMIVAD

KOOSTISAINED

Nioxini peanahka hooldav ja juukseid tihedamaks muutev komplekt: šampoon, palsam ja juustesse jäetav hooldustoode kergelt hõrenevatele värvitud, kuivadele ning kahjustatud juustele on saadaval Tallinna ja Tartu kaubamajas, Stockmanni kaubamajas, I.L.U. ja Tradehouse’i kauplustes ning valitud salongides üle Eesti. Nioxinil on enam kui 35-aastane peanaha teadusliku uurimise kogemus ja brändi eesmärk on võidelda juuste hõrenemise ja väljalangemisega, kombineerides selleks põhjalikud teadmised peanaha kohta ning tõestatult toimivad koostisained, nagu niatsiinamiid, kofeiin, biotiin ning piparmündi- ja mündiõli.

Uued JOIK näohooldustooted!

JOIK Organic näotoodete sari on läbinud totaalse muutuse. Tutvustame kolme uut sarja, mis keskenduvad naha erinevatele vajadustele.

Re-Boost Collagen sari tähistab uut ajastut rakupõhises nahahoolduses. Tõhusad senolüütilised aktiivained, noorendava toimega bio-retinool ja alfalfa hävitavad nahas zombirakud ja toovad esile noorusliku naha. Moisture Magnet sari on loodud naha eri kihtide niisutamiseks. Nelja erineva molekulmassiga hüaluroonhapped, kasemahl ja punavetikas ning nahaomased aminohapped teevad naha pringiks ja klaariks.

Re-Boost Glow sari keskendub naha sära esile toomisele erinevate hüdroksühapete, põhjamaiste marjade, C-vitamiini, muraka- ja pohlaekstrakti ning roosi hüdrolaadi abil. joik.ee

LISTERINE TOTAL CARE EXTRA MILD 500 ml

Suuvesi igapäevaseks kasutuseks, eriti maheda maitsega. Kuusühes-toimega suuvesi tugevdab hambaid fluoriidiga ja aitab vältida hambaaukude teket. Võitleb tõhusalt bakteritega ka seal, kuhu hambahari ei ulatu –hammaste vahel, igemetel ja keelel. Ennetab ja vähendab hambakatu teket, mis on igemeärrituse peamine põhjustaja. Kaitseb igemeprobleemide eest ning värskendab hingeõhku kuni 24 tunniks. Kasutades kaks korda päevas, parandab Listerine® Total Care Extra Mild suuhügieeni – sisaldab eeterlikke õlisid, fluoriidi ja tsinki.

sisuturundus

sisuturunus

Eesti mees usub, et on terve kui purikas. Kuigi värskes terviseuuringus hindasid enam kui pooled keskealised mehed oma tervise heaks, oli sama paljudel paraku kõrge vererõhk, mis on üks peamisi tervisekaotuse põhjustajaid. Seejuures pole pooled mehed isegi teadlikud enda kõrgest vererõhust.

Pooltel Eesti meestel on kõrge vererõhk

Tekst: tervisekassa.ee

Meeste tervise uuringu ühe eestvedaja, Tartu Ülikooli kliinikumi meestearsti dr Margus Punabi hinnangul on murettekitav, et mehed ei võta tõsiselt, kui tervist kahjustav on kõrge vererõhk. Arsti sõnul on kõrge vererõhk „vaikne tapja“, kuna sageli ei kaasne sellega tajutavaid vaevuseid. Ent mida kõrgem on vererõhk, seda kiiremini saab pöördumatuid kahjustusi süda ja veresooned. „Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja on peamine südameinfarkti, südame- ja neerupuudulikkuse ning ajuinsuldi põhjustaja,“ märkis ta.

Kuigi kõrgenenud vererõhuga ei kaasne enamasti kaebusi, võivad sellest märku anda peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine.

Vähemalt pooled mehed polnud oma kõrgest vererõhust teadlikud

Kliiniline uuring näitas, et 40–49-aastastest Eesti meestest oli vähem kui pooltel vererõhunäitajad normis. Kõigist uuritavatest vähem kui kolmandik väitis, et arst on neil kõrget vererõhku

diagnoosinud, mis viitab sellele, et vähemalt pooled mehed polnud oma kõrgest vererõhust teadlikud.

Kõrge vererõhk on ohtlik igas vanuses

Dr Punab rõhutab, et kõrge vererõhk on igas eas haiguslik ega tohiks tõusta. Vanusest hoolimata tuleks igal aastal oma vererõhku kontrollida.

Alates 30. eluaastast tasub oma vererõhku kontrollida sagedamini, kui vererõhunäitajad on piiripealsed (130–139 / 85–89 mmHg) või kui perekonnas on varasemalt esinenud kõrgvererõhktõbe. Suurem kõrge vererõhu risk on ka neil, kes on ülekaalulised, liiguvad vähe, teevad rasket füüsilist tööd, suitsetavad või on diabeetikud.

Mida ise ära teha?

Selleks, et kõrge vererõhk normi viia, saab ise palju ära teha, muutes oma igapäevaseid toitumis- ja liikumisharjumusi.

Toitu mitmekesiselt. Söö rohkem marju, puu-, köögi- ja kaunvilju, kala ning täisteratooteid ja pähkleid-seemneid. Tarbi vähem magusaid piimatooteid, sea- ja

veiseliha, magusaid ja soolaseid näkse ning suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke.

Kasuta vähem soola. Ära ületa päevast soovituslikku soolatarbimise kogust (6 g ehk 1 tl).

Kasuta soola asemel naturaalseid ürte, väldi toidule söömise ajal soola lisamist ja jälgi toite ostes nende soolasisaldust.

Liigu iga päev. Liigu nädalas kokku vähemalt 150 minutit tempoga, kus südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saab vabalt vestelda. Vähemalt kahel korral nädalas tee lihaseid tugevdavaid harjutusi. Hoidu tubakast. Lisaks suitsule tasub vältida ka alternatiivseid tubakatooteid (sh e-sigaretid, huuletubakas).

Tarbi alkoholi mõõdukalt.

Täiskasvanud meestel peetakse madala terviseriski piiriks keskmiselt 2 alkoholiühikut (u 0,5 l õlut või 60 ml kanget alkoholi) päevas ja nädalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.

Maga piisavalt.

Hoia oma vaimset tervist.

Kui elustiili muutused ei aita ja vererõhk on ikka kõrge või kõikuv, tasub minna perearsti vastuvõtule.

Endast hoolimine tähendab ka oma lähedastest hoolimist – kui mees on terve ja puhanud, siis on ka tema perel ning sõpradel muret vähem. Toila SPA Hotell pakub ideaalset võimalust lisaks spaas lõõgastumisele lasta igal mehel end oma ala professionaalidel üle kontrollida. Nagu meeste puhul tavaline, siis piits peab käima ikka koos präänikuga ja Toilas saab korraga mõlemat.

Endast hoolimine tähendab ka oma lähedastest hoolimist!

Toila SPA Hotelli personal on enda südameasjaks võtnud, et iga spaahotelli külaline läheks koju tervema, puhanuma ja värskemana. Seda eesmärki toetavad nii

Toila SPA Hotelli suurepärased liikumisvõimalused, saunakeskused kui ka lai valik protseduure ja hoolitsusi ning laiade võimalustega diagnostikaosakond. Mitmed protseduurid ja uuringud on mõeldud just meeste vajadustele.

Puhkus Toilas on meestele hädavajalik

Spaas puhkamine maandab stressi, mis juba iseenesest on parim ravim paljudele ihumuredele. Toila SPA Hotell pakub aga ka võimalust erinevate uuringute kaudu heita detailsem pilk oma terviseseisun-

dile. Alustada tasuks konsultatsiooni sisaldava EKG ja veresoonte uuringuga, sest südameprobleemid on siiani Eesti meeste põhiliseks hädaks. Kõrvalkabinetis saab aga mugavalt eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks teha nii PSA-analüüsi kui ka ultraheliuuringu. Kui tavaliselt on mehi raske arsti juurde saada, siis näiteks vereanalüüsi võib minna andma spaaskäigu ja hommikusöögi vahel hommikumantlis. Verest saadakse teada nii hea kui ka halva kolesterooli ja veresuhkrutase, neerude, maksa ja kilpnäärme talitluse olukord ning palju muud. Ühe väikese protseduuriga on „kaart“ mehe tervisest olemas.

Ka meestel on „lubatud“ spaahoolitsusi nautida

Olgugi et nii vaimne kui ka füüsiline tervis seisab kolmel sambal, milleks on hea uni, tervislik toit ja piisav liikumine, on oluline ka ihuline ning vaimne lõõgastus. Tasakaalus vererõhk ja kontrollitud pulss on peamised trumbid pikaealisuse saavutamiseks. Lõõgastust pakuvad Toila SPA Hotellis nii saunad, basseinid kui ka erinevad spaahoolitsused.

Meestele on mõeldud näohoolitsus Thalioni merevetikatega, mille jooksul

nägu nii masseeritakse kui ka kaetakse toitva merevetikamaskiga. Tulemuseks on sügav lõõgastus ja vitamiinide ning mineraalidega turgutatud näonahk. Kui üksinda ei tihka kohe esimest hoolitsust nautida, võib kutsuda naise kaasa eksklusiivsele granaatõunahoolitsusele, kus tunni jooksul saab alustuseks nautida vanni ja seejärel granaatõunaõlidega massaaži. Perekonnarahu huvides tasubki ehk broneerida kohe neljaks ööks pakett „Naiselik naine / mehine mees“, mille jooksul saab külastada nii spaad, ujulat kui ka teha erinevaid hoolitsusi ja uuringuid. Nagu alati, koos on lõbusam ja me kõik oleme väärt, et meie eest hoolitsetaks!

Lähemalt uuri Toila SPA Hotelli pakettide ja hoolitsuste kohta: www.toilaspa.ee

Naprokse en

VALU PAIKSEKS

LEEVENDAMISEKS:

• lihaste ja liigeste valulike nin g põletikuliste seisu n dite korral

• trau ma järgsete lihasja liigesvalude korral

JAHUTAV LEEVENDUS

VALULE JA PÕLETIKULE

Valu tunda on täiesti normaalne. Äge valu ehk valu, mis tekib vastusena vigastusele, on kaitsereaktsioon, mille ülesanne on hoiatada meid hädaohu eest. Krooniline valu seevastu on üle kolme kuu kestnud valu, mis esineb sageli koos muude sümptomitega, nagu väsimus, unehäired, isutus või meeleoluhäired.

Igal valul on lugu

Vnaiste suuremat valutundlikkust. Selle täpsed mehhanismid ei ole praegu veel selged, kuid tõenäoliselt mängivad valu tajumise soolistes erinevustes rolli mitmed biopsühhosotsiaalsed aspektid. Siiski ei toeta praegu olemasolevad tõendid valuravi soopõhist kohandamist.

Kroonilist valu esineb kuni 30%-l Euroopa rahvastikust

Kuigi valu tunda on normaalne ja tihti leiab ägedale valule leevendust koduste vahenditega, siis suuremat tähelepanu vajab püsiv ehk krooniline valu. Krooniline valu erineb ägedast valust selle poolest, et vigastus või valu põhjustanud seisund on juba paranenud või puudub üldse ning valu on kestnud üle kolme kuu. Tegemist on sagedase probleemiga, mis on Euroopas levinud kuni 30%-l rahvastikust.

panna inimese piirama või vältima oma liikumist ja tegutsemist. Valu tundmine omakorda tekitab stressi, ärevust ja meeleoluhäireid, see avaldab närvisüsteemile negatiivseid toimeid ja võib veelgi rohkem viia igapäevase toimetuleku piiramiseni. Kroonilise valu põhjus ei ole alati selge. Krooniline valu võib tekkida pärast suuremat kehavigastust, operatsiooni või haigestumist, aga see võib tekkida ka ilma selge põhjuseta. Selles on roll ka valuaistingut pärssivatel mehhanismidel ajus, mis mingil põhjusel ei toimi nii, nagu need peaksid. Praktikas puutume sageli kokku tugiaparaadi kroonilise valusündroomiga (seljavalu, liigesevalu, pehmete kudede valu), peavaluga, pahaloomulisest protsessist põhjustatud valuga ja teatud seisundite järel püsiva valusündroomiga (näiteks vöötohatis).

Kuidas valu leevendada?

pa vimig mis

pa dis ole ebus

vimi kõr ekkimis r

ja ähelepanu! Te gemist on ravimiga. Enne tarvitamist luge ge tähelepanelikult paken olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apte ekriga.

alu tajumine on individuaalne ja inimesed võivad kogeda valu väga erinevalt. Valu tugevus ei ole alati seotud vigastuse raskusega, veelgi enam, valu võib esineda ka ilma vigastuseta. See, kuidas tunneme valu, sõltub suures osas geneetilistest faktoritest, aga ka varasemast kogemusest valuga, emotsionaalsest hetkeseisundist ja ootustest. Viimasel aastakümnel on teadlastele pakkunud suurt huvi soolised erinevused valu tajumisel. Mitmed uuringud on näidanud, et naistel on suurem risk kroonilise valu tekkeks, ja eksperimentaalsed uuringud on näidanud ka

Valu püsima jäämine on põhjustatud muutustest närvisüsteemis, mille tõttu on inimene muutunud valu suhtes liiga tundlikuks. Selle tagajärjel võib tugeva valuaistingu vallandada ka väga tagasihoidlik impulss, mis võib

Valuravi sõltub selle põhjusest. Ägedat valu, mis ei vaja erakorralist abi, saab hästi leevendada koduste vahenditega. Näiteks aitab vigastuste korral valu vastu

Tekst: Dr Johanna Hade, Confido anestesioloog ja valuraviarst Fotod: Shutterstock

Dr Johanna Hade

Foto: Confido

Turusta : Sirowa Tallinn AS

külmakompress ja vigastatud jäsemele rahu andmine ning liikumise piiramine. Käsimüügist sobivad kodustes tingimustes kasutamiseks kõige enam mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite rühma kuuluvad preparaadid (ibuprofeen) ja paratsetamool. Neid ravimeid on olemas erinevas vormis (tablett, suposiit, siirup) ja need sobivad kasutamiseks nii lastel kui ka täiskasvanutel. Oluline on aga silmas pidada annuseid, mis on kirjas pakendi infolehel.

Kroonilise valu leevendamise

võimalused ja ravi

Kroonilise valu ravi sõltub valu põhjusest, iseloomust ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Selle eesmärk on vähendada valu,

Mis on valu?

Valu on organismi esimene signaal haigestumisest ja kõige sagedasem haigussümptom. Äge valu on organismi kaitsereaktsioon ähvardavale või juba tekkinud koekahjustusele. Valu sunnib inimest tegutsema, arstiabi otsima. Valu tekitavad kõik mehaanilised, termilised ja keemilised tegurid, kui nad ärritavad kudedes paiknevaid valuretseptoreid. Sealt kulgevad valuimpulsid läbi piirdenärvisüsteemi seljaajju ja edasi peaajju. Peaajus aktiveeruvad ka struktuurid, mis toovad endaga kaasa tugeva emotsionaalse reaktsiooni valule – hirmu, vahel ka viha. Äge valu ei kesta igavesti, ajutüves ja ajukoores paiknevad struktuurid, mis mingi aja möödudes takistavad valuimpulsside jätkuvat liikumist peaajukoorde, ning valu kaob.

parandada funktsiooni ja elukvaliteeti. Esimesena püütakse leida valu põhjus ja see kõrvaldada. Juhul, kui valu põhjust ei ole võimalik tuvastada ega kõrvaldada, proovitakse valu ravida vastavalt selle iseloomule.

Vastavalt valu iseloomule valitakse ka ravimeetodid. Sageli kasutatakse ravimite kombinatsioone, võimalik on kasutada ka paikseid preparaate ja närviblokaade.

Valuravis on oluline multidistsiplinaarne käsitlus ja valuravi erinevate aspektide kooskäsitlemine ning patsiendi aktiivne kaasamine raviprotsessi. Oluline koht on ka mittemedikamentoossel ravil, samuti pööratakse tähelepanu muudele aspektidele, nagu unetus, ärevus või meeleolumuutused, mis kroonilise valuga sageli kaasas käivad.

Täiesti eriliseks võib pidada kroonilist valu. Sellisel juhul pole valu enam organismi kaitsereaktsioon, vaid pigem kohastumishäire. Kroonilise valu diagnoosimisel on tähtsaks faktoriks aeg. Krooniliseks loetakse valu siis, kui see on kestnud 3–6 kuud ja talle pole uuringutele vaatamata põhjust leitud. Samas ei saa välistada, et kroonilise valu algus ulatub juba tunduvalt varasemasse aega. Kui diagnoositakse kroonilist valu, siis on tegemist täiesti iseseisva sündroomiga, mis vajab spetsiifilist ravi. Praktikas pannakse kroonilise valu diagnoos sel juhul, kui valu on kestnud kauem kui mingi haiguse korral tavaliselt, välistades eelnevalt muud võimalikud valu põhjused. Kroonilise valu korral säilib nn valumälu nii kesk- kui ka piirdenärvisüsteemis ja inimene tunneb valu edasi, ehkki algne valu põhjus on ammu kadunud. Kroonilise valu püsimist soodustavad ka masendus, hirmutunne ja muud negatiivsed emotsioonid.

Tavalisem on siiski olukord, et tekkinud valu viitab konkreetsele haigusele. Seejuures on oluline nii valu tekke aeg, koht, iseloom kui ka varasemad haigused. Nii võib äge kõhuvalu viidata ussripikupõletikule, äkki tekkinud peavalu ajuverejooksule jne. Samas on olemas mitmeid seisundeid, mille ainsaks tundemärgiks on valu (nt äge seljavalu, migreeniatakk). Igal juhul vajab igasugune esimest korda tekkinud tugev valusööst kohe arsti konsultatsiooni. Kas tuleks kutsuda kiirabi või pöörduda perearsti poole, sõltub nii valust kui ka kaasnevatest sümptomitest. Üldjuhul ei vaja äge seljavalu kiirabi sekkumist, kuid äkki tekkinud tugev peavalu võib olla ajuverejooksu tundemärk ning vajab viivitamatut arstiabi.

Ginger pakub idamaist kööki, mille rikkalikus menüüs leidub India päritolu kokkade poolt valmistatud India, Tai kui ka Hiina köögi parimaid palasid. Igas restorani köögis on esindatud tanduuri söeahi, kus küpseb ehe India lameleib naan ja grillitud tikka lihavarras või kebab. Hubases interjööris võimalus privaatselt tähistada sündmusi ka suurema seltskonnaga, kuni 30 külalist.

Ginger Arsenal

Arsenali keskus, Erika 14 Tel 660 8880 arsenal@gingercafe.ee

Ginger Toompuiestee

Toompuiestee 29 Tel 656 6661 ginger@gingercafe.ee

Ginger restoranide perekond alates aastast 2010.

Ginger Mustakivi Mahtra 27 Tel 602 4621 mustakivi@gingercafe.ee