Tervis + ( 3/2024)

Tervis

IMMUUNSUSE ERI

NÕU ANNAVAD: ARSTID TOITUMISNÕUSTAJA

TREENER

LUUBI ALL ON: TSÖLIAAKIA

REUMATOIDARTRIIT

ALLERGIAD

PSORIAAS

DIABEET VAKTSIINID

Mari-Liis Helvik:

õppisin uuesti sööma ja poes käima

sisukord

Kaanelugu

6 Mari-Liis Helvik: õppisin uuesti sööma ja poes käima

Arst selgitab

19 Põletik on kahe teraga mõõk

Elustiil

25 Immuunsus käib elustiiliga käsikäes

Autoimmuunhaigused

31 Kui immuunsüsteem on sinu keha vaenlane

Reumatoidartriit

34 Reumatoidartriit võib tekkida igas vanuses

Allergia

41 Igal viiendal inimesel esineb elu jooksul allergiat

Psoriaas

45 Psoriaas ehk soomussammaspool

Hea teada

49 Turguta oma immuunsust

Kogemus

52 Karmeni ja Ülle lugu: elu diabeediga

Pane tähele

58 Märgid, et immuunsus on langenud

Vaktsiinid

61 Vaktsiinide ABC

Kehakaal

64 Kust see ülekaal küll tuli?

Teadus

66 Uued avastused immuunsuse rindelt

Toit

69 Sinu (uus) poenimekiri immuunsuse tugevdamiseks

Retseptid

72 Värviküllased smuutid

74 Küpseta gluteenivabalt!

Kaanel:

Mari-Liis Helvik

Fotod:

Kristiin Kõosaar

Stiil: Kenneth Bärlin

Meik: Grete Lill

Riided: Maximalist

Aksessuaarid:

Tallinn Design

House

Täname: Puri Restoran

Sinu immuunsus

Immuunsüsteem on meie tervise alustala. Selle tugevus määrab, kui vastupidavad oleme haigustele ja kuidas meie keha reageerib keskkonnast tulevatele stressoritele. Kahjuks ei ole immuunsüsteem alati vankumatu.

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee

Peatoimetaja: EVE KALLASTE eve.kallaste@delfi.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee

REKLAAM

KADRI KUNINGAS

kadri.kuningas@delfi.ee, 5647 2473 HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee, 504 7929 KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee, 5816 9050

JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee, 5656 6130

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee, 5191 1516 HESTER RÜÜSAK hester.ruusak@delfi.ee, 5366 4549

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

TRÜKK PRINTALL

TELLIMINE JA KOJUKANNE www.lehed.ee klienditugi@delfi.ee, tel 680 4444

TELLIMINE VÄLISMAALE

KE Ajakirjanduse OÜ www.ke.ee, info@ke.ee, tel 641 1753

Toimetuse aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, tel 669 8030 (E–R 9–17), e-post toimetus@tervispluss.ee

Ajakiri Tervis Pluss on autorikaitse objekt.

Sageli märkame immuunsuse nõrgenemist alles siis, kui keha hakkab andma selgeid signaale, et midagi on valesti. Näiteks võib immuunsüsteemi langus väljenduda sagedastes külmetushaigustes, aeglases haavade paranemises, kroonilises väsimuses või seedetrakti probleemides. Need on kõik märgid, et keha kaitsesüsteem ei tööta oma täielikus võimsuses.

Immuunsüsteemi tasakaalustamatus võib põhjustada kehas põletikulisi protsesse, mis on seotud paljude krooniliste haigustega. Näiteks krooniline nahahaigus psoriaas on tihedalt seotud immuunsüsteemi ülereageerimisega. Samuti on reumatoidartriit autoimmuunhaigus, kus immuunsüsteem ekslikult ründab keha enda kudesid, põhjustades liigestes põletikku ja valu.

Uuemad uuringud on toonud esile immuunsüsteemiga seotud avastusi, mis võivad aidata meil paremini mõista, kuidas seda turgutada ja kaitsta. Üha enam selgub, et immuunsust toetava toitumise ja elustiili olulisus on palju suurem, kui varem arvati. Õige toit, piisav liikumine ja stressi vähendamine on võtmetegurid, mis aitavad hoida immuunsüsteemi tasakaalus ning tugevana.

Eriti oluline on immuunsüsteemi toetav toit. Antioksüdantiderikas toit, näiteks värsked köögi­ ja puuviljad, võib kaitsta keha immuunrakke ohustavate vabade radikaalide eest. Lisaks on teatud toidud, nagu küüslauk, ingver ja mesi, tuntud oma immuunsüsteemi toetavate omaduste poolest.

Ülekaalulisus võib suurendada põletikulisi protsesse kehas, mis omakorda võib nõrgendada immuunsüsteemi. Seetõttu on tervisliku kehakaalu säilitamine oluline osa immuunsuse tugevdamisest.

Allergiad on samuti immuunsüsteemiga seotud reaktsioonid ja neid saab enamasti hallata teadliku ravi, toitumise ning elustiili kaudu.

Diabeetikute immuunsüsteem on sageli eriti õrn, mistõttu on neil suurem risk haigestuda erinevatesse nakkustesse. Samal ajal võivad diabeediga seotud veresuhkrutaseme kõikumised veelgi enam nõrgestada keha kaitsevõimet.

Vaktsiinid, mis on olnud nüüdisaegse meditsiini suursaavutus, aitavad meie immuunsüsteemil paljusid ohte ennetada. Nad treenivad keha ära tundma ja võitlema konkreetsete haigusetekitajatega, andes vajaliku kaitse isegi enne, kui oht meieni jõuab.

Tasub teada, et immuunsüsteemi tugevdamine ja selle toetamine tervisliku elustiili kaudu on meie võimuses. Meie keha on keeruline ja imepärane süsteem, mis vajab pidevat hoolt ja tähelepanu. Olgu see toitumine, liikumine või piisav uni – kõik need elemendid mängivad võtmerolli, et tagada tugev ja tasakaalus immuunsüsteem, mis kaitseb meid igapäevastes väljakutsetes.

Kõigest eelnevast, hea lugeja, meie ajakirjas juttu tulebki. Sõna saavad immuunprobleemidega inimesed, kommentaare jagavad arstid, trenni­ ja toitumisnõustajad.

Nüüd aga keera lehte ja loe alustuseks ajakirjanik Mari­Liis Helviku kogemust sellest, kuidas õige diagnoos ja toidust gluteeni väljajätmine tema elu tuhat korda paremaks muutis.

Eve Kallaste

Kaheksa aasta eest sai ajakirjanik Mari-Liis

Helvik teada, et ta peab elu lõpuni gluteeni vältima. Uutmoodi toitudes hakkasid kiiresti kaduma ka tervisemured, millele arstid pikalt selgitust ei leidnud.

MARI-LIIS HELVIK: ÕPPISIN UUESTI SÖÖMA JA POES KÄIMA

Tekst: Eve Kallaste | Fotod: Kristiin Kõosaar |

Stiil: Kenneth Bärlin | Meik: Grete Lill | Riided: Maximalist

Aksessuaarid: Tallinn Design House | Täname: Puri Restoran

Mari­Liisi suvi on kulgenud varsti kaheseks saava poja rütmis – kohe pärast hommikusööki küsib Herman, kas „õue“ või „auko“ (auto), ja siis minnaksegi välja jalutama või autoga sõitma. Tavaliselt piirdutakse kas poe, kodulähedase sadama või rannaga, aga ka Hiiumaa, kus on Mari­Liisi juured, on korduvalt otsast otsani läbi sõidetud.

Pere kõrvalt on naine võtnud teadlikult aega ka endale – alles hiljuti käis ta sõbrannaga taasavastamas Lõuna­Prantsusmaad. „Usun, et selline laadimine on enne tagasi tööleminekut ülivajalik,“ ütleb sel sügisel lapsepuhkuselt ajakirjandusse naasev ja Eesti Naise peatoimetajana alustav Mari­Liis.. Elamisel ja töötegemisel on praegu tema jaoks hoopis teine mekk kui aastaid tagasi, mil gluteenist põhjustatud piinad teda igapäevaselt saatsid.

Tunnen

neist kõigist siiani puudust!

Alates lapsepõlvest on Mari­Liis üle kõige armastanud saiakesi, koogikesi… mida magusamad, seda paremad! „Esimesed päris enda pärmitainast tehtud šokolaadikattega moonirullid, mis sööjate sõnul andsid isegi koogiletis pakutavatele saiakestele silmad ette, tegin 11­aastaselt ema kokaraamatust leitud retsepti järgi. Ja sealt edasi katsetasin aina uusi ja uusi küpsetisi. Neist kõigist tunnen siiani puudust!“ Igatsust ta nende järele tundma jääbki, sest ühtegi nisujahust kohevat kuklit, kooki ega pirukat ei tohi Mari­Liis enam kunagi suhu panna.

Kuidas meenutad aega, mis eelnes sinu erinevate tervisemurede põhjuse selgumisele? Uhh, kui mõtlen tagasi 2016. aasta kevadele, kui mul tsöliaakia lõpuks diagnoositi, tulevad külmavärinad peale… See oli päris pingeline aeg. Olin mõnda aega tagasi alustanud uues töökohas ja stress oli kuude viisi laes. Muu hulgas oli mul eelnevalt diagnoositud ka ärritunud soole sündroom, mis, nagu hiljem olen kuulnud, kimbutab just väga

kõrge stressitasemega noori naisi. Alles hiljem sain teada, et minu puhul ei olnud see diagnoos päris täpne, kuigi osa sümptomeid, nagu näiteks pidevad seedeprobleemid, ju klappisid.

Lisaks tekkisid sel kevadel mu põlvedele ja küünarnukkidele meeletult sügelevad väikesed punnikesed. Tegelikult oli neid ka varem olnud, aga kuidagi eriti hulluks läks olukord just sel ajal. Käisin perearsti juures, kes määras hormoonkreemi – seda kasutades punnid taandusid korraks, aga olid tagasi niipea, kui kreemituub otsas. Järjekordselt perearsti juures käies küsisin, et MIS see siis ikkagi on? Tuleks ju välja selgitada, millega tegu.

Suure lunimise peale sain saatekirja nahaarstile, kes vaatas mu verele kratsitud põlvi ja käsi ning teatas, et siin on silmaga näha, et nahahaigust pole, mingu ma allergoloogi juurde. Sinna enam saatekirja ei antud, läksin ise tasulisse. Allergoloogi juures tehti torketestid, sain teada, et olen allergiline kassi (seda teadsin ka varem), olmetolmu ja ristõieliste suhtes, kuid punnide kohta ei sõnagi…

Mis siis diagnoosi saamise teekonnal edasi sai?

Olin ausalt öeldes päris lootusetus meeleolus ja jätkasin eraarstide vahet käimist. Seda enam, et nüüd olid punnidele lisandunud veelgi ebameeldivamad mured: kõhus pidevalt keeras, olid imelikud valusööstud ja seedimine oli pea peal. Selle tõttu arvaski perearst, et tegemist on ärritunud soole sündroomiga. Raviks pakkus ta kaks nädalat kestva rohukuuri. Kui kolme nädala pärast olukord veelgi hullem oli, ja tõesti mul enam mitte midagi sees ei püsinud, sain aru, et olukord on tõsine. Näiteks mäletan, et vanemate pulmaaastapäeva tähistades restoranis toitu valides lähtusin sellest, „mis ei teeks mu kõhtu lahti“. Kui isegi

ahjukala enam tund aega sees ei püsinud, tegin otsuse, et olgu mis on, ma pean teadma saama, mis minuga toimub.

Panin aja Fertilitase sisehaiguste arstile, kes arvas, et midagi on maoga lahti, ja tegi analüüsid… Järgmisel päeval sain aga tasulise aja ITK allergoloog­immunoloog Krista Ressi juurde, kes muutis mu elu otseses mõttes paremaks. Just tema küsis, kas mul on testitud gluteeni­ ja laktoositalumatust. Muidugi ei olnud. Pall oli veerema pandud. Aga kuna olin dr Ressi juures käinud tasulisel vastuvõtul, soovitas ta perearstilt gastroskoopia (maakeeli mõõganeelamise) uuringule saatekirja küsida, vastasel juhul pidanuksin mitusada eurot maksva uuringu eest ise tasuma.

Kõnet perearstile ei tahaks ma

tegelikult meenutada – ta ütles otse, et see pole tema diagnoos ja tema ei ole sekretär, kes saatekirju väljastab ning digisaatekirja ei oskagi ta üldse teha. Lõpuks selle siiski sain ja kohe pärast seda vahetasin ka perearsti.

õnnestuda. Toimisin vastavalt.

Olgu mainitud, et andsin eelnevalt ka vereanalüüsi, kust leiti marker, mis võib viidata sellele, et ma ei talu gluteeni. Tsöliaakia diagnoosi kinnitab aga gastroskoopia uuringu tulemus.

Paari nädala pärast saingi kinnituse arstide kahtlusele.

Milliseid uuringuid sulle tehti?

Saatekiri käes, andis dr Ress uuringueelsed juhised, et ma ei tohiks kahe nädala jooksul oma toitumist muuta ja söögu ma edasi ikka gluteeni sisaldavaid asju ka – muidu ei pruugi uuring

Kannatasin kaks nädalat veel oma hädade käes ja oligi uuringu päev käes. Tuttavad, kes olid eelnevalt selle läbi teinud, ajasid mulle korraliku hirmu nahka. Pidi olema kõige hullem asi maailmas. Isegi sünnitus pidi olema lihtsam ja humaansem. No ütleme nii, et olin ärevuses. Uuring ise oli siis selline, et mind pandi selili lamama ja fikseeriti suhu „rõngas“, läbi mille siis viidi läbi söögitoru makku ja mujale juhe/voolik (loomulikult mitte mõõk), mille otsas oli kaamera ja väike näpits koeproovide

HARMOONIKUM AITAB –LÕÕGASTU JA TAASTU

• ökospaapaketid ja -iluteenused • kuputeraapia

• õllespaa

• tervistav Eesti toit

• seminariruum

• butiikhotell

SEMINAR VIIMSI MÕISA

HUBASES KARJAKASTELLIS

• kuni 40 inimest

• valmistame tervislikku toitu

• kohvipausid, lõuna- ja õhtusöögid

TEIE IMMUUNSUST TOETAVAD:

• saun ja ehe Eesti saunarituaal

• kaaniteraapia

Tervisedenduskeskus Harmoonikum

• meemassaaž

• stressiteraapia

ÕLLESPAA, ÖKO-SPA, SEMINARIRUUM, TOITUMIS- JA LIIKUMISNÕUSTAMINE

Tel 5308 1188 | Avatud ettetellimisel

Pargi tee 8, Viimsi, 74001 Harjumaa | harmoonikum www.harmoonikum.ee

võtmiseks kaksteistsõrmiksoolest ning veel mõnest kohast. Pimeda protseduuriruumi seinal oli ekraan, kust siis minu sisemusest nähtav arstidele arutada oli.

Räägitakse, et see on päris ebameeldiv protseduur... Jah, loomulikult oli see ebameeldiv; ajab ju öökima, kui keegi sulle midagi sisse ajab, aga kui rahulikult hingata, on ebameeldiv vaid „juhtme“ sissepanek ja väljavõtmine. Võrdluseks võiksin tuua näiteks sukeldumise – et kõik edukalt sujuks, pead sujuvalt­sügavalt sisse ja välja hingama. Kui hakkad vahepeal rapsima, on väga keeruline ühtlast hapnikuvoolu tagada. Kohe, kui see mõte mulle seal pähe turgatas ja seda proovisin, sain ka arstidelt kiita, et hingasin väga ilusti. Aga mul ei olnud kordagi valus. Ja kindlasti ei olnud see nüüd ka nii hull kogemus, nagu mind eelnevalt hoiatati. Mäletan, et arstid arutasid, et selliseid silmaga nähtavaid „plekke“ ei olegi nad varem inimeste peensooles näinud ja et siin on kindlasti tegemist juba pikaajalise tsöliaakiaga. Aga nad rõhutasid, et lõpliku vastuse saab siiski pärast labori vastuseid.

Paari nädala pärast saingi kinnituse arstide kahtlusele.

Mida sa oma elus pärast diagnoosi selgumist muutma pidid?

Dr Ress andis mulle mõned tsöliaakiat käsitlevad brošüürid ja soovitas paari kuu jooksul ka laktoosi vältida. Kuna mu sooled olid niivõrd põletikus ja õrnad, olevat nii parem. Vältisin laktoosi sisaldavaid tooteid umbes kuu, edasi tarbisin pigem vähe. Muide, teatud asju, näiteks laktoosivaba võid olen harjunud siiani poest ostma.

Läksin siis koju ja hakkasin brošüüre läbi uurima. Et mis see gluteenitalumatus siis ikkagi on?

Ei või süüa nisu (head aega, kõik need saiakesed, mida olin nii

armastanud), rukist (rukkileiba polegi ma eriti kunagi eelistanud), otra (sellest ilmajäämisest oli täiesti ükskõik), aga ka kaer, mis puhtal kujul ongi gluteenivaba, oli ristsaastumise tõttu siiski keelatud. Tuli selgeks teha, mis on ristsaastumine – pindade või töötlemise käigus kokkupuude mulle keelatud toiduainetega. Ja hoopis teine taipamine tabas mind, kui sain aru, KUI palju ristsaastumist esineb, et ka näiteks toorjuustudesse­määretesse ja isegi majoneesidesse lisatakse NISU. Võib öelda, et õppisin uuesti sööma, süüa tegema ja poes käima (kõiki silte lugema). Nullist.

Gluteenivaba elu on kerge, kui sellesse positiivselt suhtuda.

Millal sa esimesi positiivseid muutusi täheldasid?

Enesetunne püsis päris niruna veel paar nädalat pärast diagnoosi saamist, kui päevapealt ka oma toitumist korrigeerisin. Arstki oli öelnud, et üleöö muutusi ei tule, aga ühel hetkel kindlasti. Ja siis äkki panin tähele, et seedimine on palju parem, isegi täiesti korras. Kõht ei puhitanud. Lööbed taandusid. Vaid väga väikesed armid meenutavad neid veel. Et tsöliaakia on autoimmuunhaigus, soovitas arst ka pereliikmed ära diagnoosida. Õnneks ei avastatud kellelgi midagi murettekitavat.

Kuidas sinu lähedased sellesse suhtusid, et hakkasid oma tervise tõttu uutmoodi sööma?

Kui oma diagnoosist perele ja sõpradele rääkisin, oldi väga mõistvad. Mul on vedanud näiteks sõbrannaga, kes on imeline gluteenivabade toitude kokkaja (supid, salatid, praed, magustoidud – paremad kui restoranis!), ja veel teisegi sõbrannaga, kes teeb imelist gluteenivaba tiramisut! Ema toob mulle erilistel puhkudel alati karbitäie parimaid makroone – ta teab, et hindan gluteenivabu maiuseid üle kõige. Jah, mul on vedanud…

Aga oi kui palju olen kokku puutunud ka inimestega, kellele sõna „gluteenivaba“ on täielik müstika. Moehaigus! – see on ehk levinum väärarvamus. Arvatakse, et see on võib­olla lihtsalt mingi dieet, mida katsetan. Või lihtsalt kapriis. Olen olnud kõikvõimalikel ametlikel ja vähem ametlikel üritustel, kus laual on võileivad, võileivakorvikesed ja stritslid­tordid, mis võivad küll imeliselt maitseda, aga mida mina süüa ei saa. Alguses oli kahju, et ei saa. Olin isegi kurb. Aga nüüd on mul täiesti ükskõik. Reeglina on mul oma käekotis ka mõni puuvili või näiteks väike pähkliports kaasas.

Turguta

LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS –NATURAALSELT ELUS! Vaata kui hea

Aga ikkagi tuleb ette, et keegi, kellele olen oma haigusest rääkinud, selle unustab ja näiteks torti pakub. See on sama, mis pakkuda pähkliallergiaga inimesele pähkleid. Samas mõistan, et inimesed ei viitsi teiste muredesse süüvida ja see on tegelikult okei. Seda enam hindan neid, kes on viitsinud süveneda ning ikka ja alati mind gluteenivaba hõrgutisega üllatada suudavad. Olen neile väga­väga tänulik.

Kuidas sulle tundub, kas gluteenivaba toitu saab väljaspool kodu juba vabamalt?

See läheb paremaks. Reisidel olen üllatunud, kuidas gluteenivaba dieeti suhtutakse ja kui hästi on gluteenivabad road läbi mõeldud. Alles hiljuti sain LOT­i lennuki pardal imelist gluteenivaba toitu (väga hästi maitsetatud riis ja kana, super kaste, lisaks sink ja juust, puuviljad, pähklid). Mõne aja eest Roomas olles üllatusin, kui palju gluteenivabu restorane seal oli. Meenub, et üsna pea pärast diagnoosi saamist külastasin Itaaliat. Ühes Rimini hotellis peatudes ei söönud ma sealset pastat ja kokk uuris, et kas ei maitse. Vastasin siis, et ma ei saa seda süüa. „Mamma mia!“ hüüdis naine ja hurjutas mind, et miks ma siis kohe ei öelnud?! Tema tütrel on ka tsöliaakia ja ta teab gluteenivabast kokkamisest kõike! Ütleme nii, et sel puhkusel nautisin iga päev mõnd spetsiaalselt mulle valminud rooga – gluteenivaba mereannipasta selle kõikides vormides, si claro. Pitsa? Jah, muidugi! Maisijahus paneeritud valge kala. Erinevad mereannid. Koogid. Tiramisu. KÕIKE. Võtsin kümne päevaga kolm kilo juurde. Kokkuvõtteks ütleksin, et gluteenivaba elu on kerge, kui sellesse positiivselt suhtuda. See pole minu jaoks ENAM raske, olen täiesti harjunud. Mis ei tähenda, et heasse pagarikotta minnes mind need päris saialõhnad endiselt ei uimastaks.

Tasakaalustatud gluteenivaba toitumine

Mis on gluteenivaba?

Gluteen on teraviljavalk, mida leidub teraviljades, nagu nisu, oder ja rukis. Väljendit gluteenivaba võib kasutada toidu puhul, mille gluteeni sisaldus ei ületa 20 mg/kg kohta. Arusaam, et gluteen on kahjulik ja mõjub halvasti kehakaalule, ei vasta tõele. Gluteen on kahjulik vaid tsöliaakiaga inimesele, kelle peensoolehatud saavad gluteeni tarbides kahjustada.

Kas teadsid, et tsöliaakiaga inimese peensool kahjustub juba ainuüksi 50 mg gluteenist päevas? Kui jagame röstsaia 40 tükiks, siis üks pisike tükk sisaldab 50 mg gluteeni.

Inimesed, kes toituvad gluteenivabalt ilma näidustuseta, võivad endale teha hoopis karuteene, kuna mitteteadlik toitumine võib olla väga toitainetevaene. Üks levinumaid probleeme gluteenivaba toitumise juures on kiudainete ja B-grupi vitamiinide puudus. Et seda vältida, peab gluteenivaba menüü sisaldama piisavalt puu- ja köögivilju, seemneid, pähkleid ja kaunvilju. Tsöliaakiaga inimese toitumise aluseks on samuti nagu teistel inimestel Eesti riiklikel toidusoovitustel põhinev toidupüramiid.

Tasakaalustatud gluteenivaba

toitumine

Gluteenivabade toodete, nagu leib ja pasta, põhiliseks koostisosaks on sageli kõrge glükeemilise indeksiga riisi- ja maisijahu. Kindlasti tuleks selle tasakaalustamiseks menüüsse lisada gluteenivaba kaer, täisterariis, toortatar ja kinoa. Töödeldud ja valmistoidud, isegi, kui need on gluteenivabad, jätame poodi. Poolfabrikaadid tervisliku toitumisega

Kui vaid mõni aasta tagasi oli väljend „gluteenivaba“ paljudele uus või suisa arusaamatu, siis täna oleme jõudnud olukorda, kus gluteenivaba toitumine kogub aina rohkem populaarsust. Tsöliaakiaga inimesele on see justkui kahe teraga mõõk. Tänu suuremale huvile gluteenivaba toitumise vastu on poodides ja söögikohtades oluliselt paranenud gluteenivabade valikute võimalused. Teiselt poolt on aga arusaam raskest haigusest nagu tsöliaakia hajunud ja sellest on saanud paljude jaoks moedieet, millega edukalt kaalu langetada.

käsikäes ei käi. Gluteenivaba toidu tarbija peaks võimaluse korral eelistama gluteenivabade müslide, jahude, kuklite, pastade, pitsapõhjade, leiva-saiatoodete ning muude küpsetiste seast seemneid sisaldavaid, mitmevilja- ning täisteratooteid.

Kui sul on diagnoositud tsöliaakia ja toidulaud jääb hetkega kitsamaks, siis konsulteeri pädeva toitumisterapeudiga, kes saab sind aidata.

Tsöliaakiaga inimese ainus ravi on range eluaegne gluteenivaba toitumine Tsöliaakiaga inimeste gluteenivaba toitumine peab olema väga range, sest keelatud teraviljade söömisel kahjustub

nende peensool uuesti, mis toob kaasa väga erinevaid tervisehädasid. Hoolega tuleb lugeda pakendeid ning uurida toitude koostist. Samuti tuleb tähelepanu pöörata ristsaastumisele, et gluteenivaba toit ei oleks kokku puutunud gluteeni sisaldava toiduga. Eelistada tuleb gluteenivaba märgistusega tooteid.

Eesti Tsöliaakia Selts toetab kõiki tsöliaakiaga inimesi. Pakume küünarnukitunnet ja rõõmsaid elamusi! Meiega on oodatud liituma kõik, keda antud teema huvitab. Tule ja osale meie ägedatel ühisüritusel või liitu meie vabatahtlike tiimiga! Meie poole võib pöörduda e-postil info@tsoliaakia. ee ja uurida lisa meie kodulehelt tsoliaakia.ee.

Annely Püttsepp, Aive Antson Eesti Tsöliaakia Seltsi koolitajad

Foto: Eesti Tsöliaakia Seltsi suvelaager 2024.

Uus lähenemine autoimmuunhaiguste ravis

Autoimmuunhaiguste arv on tõusuteel ning neid on väga keeruline ravida. Värske ülevaateartikkel, mis avaldati ajakirjas International Journal of Molecular Sciences, toob aga esile vitamiinilaadse koensüümi Q10 kui ohutu ja tõhusa vahendi ennetuseks ja toetuseks.

Autoimmuunhaigus on seisund, kus organismi immuunsüsteem ründab ekslikult keha enda terveid kudesid, mitte soovimatut sissetungijat, näiteks viirust. See võib põhjustada mitmesuguseid sümptomeid. Meditsiinilises kirjanduses on kirjeldatud ligikaudu 90 erinevat autoimmuunhaigust, mis võivad mõjutada keha erinevaid kudesid.

Autoimmuunsuse kolm peamist tunnust on mitokondrite talitlushäired, oksüdatiivne stress ja põletik. Vastavalt 2024. aasta aprillis ajakirjas International Journal of Molecular Sciences avaldatud ülevaateartiklile paistab siinkohal silma koensüüm Q10 kui eriti huvitav ja paljulubava potentsiaaliga ühend.

Rohkem energiat ja vähem põletikku

Koensüüm Q10 on võtmeteguriks mitokondrites toimuvas energiatootmises, kus rasv, süsivesikud ja valgud muudetakse ATP-ks (adenosiintrifosfaat). Immuunsüsteem sõltub suurel määral energiavarudest, mistõttu on koensüüm Q10-l tähtis roll keha kaitsemehhanismide toetamisel. Lisaks on koensüüm Q10 võimas antioksüdant, mis kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ja on põletikuvastaste omadustega.

Praegu kasutatav autoimmuunhaiguste ravi keskendub immunosupressiivsetele teraapiatele, kus kasutatakse sageli kortikosteroide. Need ravimid põhjustavad mitmeid soovimatuid kõrvaltoimeid, mistõttu on suur huvi leida ohutumaid ja loomulikumaid viise autoimmuunhaiguste ennetamiseks ja raviks. Arvestades koensüümi Q10 loomupärast rolli mitokondrite funktsioneerimises ja antioksüdandina, on see molekul suurepärane kandidaat edasiseks uurimiseks.

Toetab rakkude optimaalset toimimist

Koensüümi Q10 teeb väärtuslikuks ka asjaolu, et tegemist on väga põhjalikult uuritud ja ohutu ühendiga. Medline’is on loetletud üle 200 randomiseeritud kliinilise uuringu, kus koensüüm Q10 toidulisandit on kasutatud erinevate häirete vastu. Ükski neist uuringutest pole teatanud tõsistest kõrvaltoimetest, sõltumata kasutatud annusest. Põhimõtteliselt aitab koensüüm Q10 immuunrakkudel optimaalselt toimida, kaitstes samal ajal rakumembraane ja vereringes olevaid lipoproteiine (nt kolesterool) oksüdatiivsete kahjustuste eest. Samuti näib, et koensüüm Q10 kaitseb fagotsüütide rakke enesehävituse (apoptoosi) eest, mida võivad põhjustada nende endi poolt toodetud vabad radikaalid.

Head tulemused bromüalgia ravis

Mõned autoimmuunhaigused, nagu bromüalgia ja hulgiskleroos, on seotud koensüüm Q10 vaegusega. Fibromüalgia patsientidel on täheldatud, et neil on selle ühendi tase kudedes tugevalt vähenenud (umbes 40–50 protsenti väiksem kui normaalne tase), samal ajal kui nende mitokondrite talitlushäired, oksüdatiivne stress ja põletik on suurenenud. Ühes 20 bromüalgia patsiendiga tehtud uuringus vähendas igapäevane 300 mg koensüüm Q10 manustamine 40 päeva jooksul valu ja väsimust üle 50 protsendi. Samuti paranes märkimisväärselt mitokondrite energiavahetus ning vähenes oksüdatiivne stress ja põletik.

Immuunsusele ja energiale

Bio-Selenium® + Zinc Hoia ennast tervena – vaid ühe tabletiga päevas

Bio-Selenium®+Zinc sisaldab patenteeritud orgaaniliselt seotud seleeni (seleenipärmi) SelenoPrecise, tsinki ning antioksüdantse toimega mineraalaineid ja vitamiine, mis toetavad organismi immuunsüsteemi.

Seleen:

• Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele

• Aitab kaitsta rakke vabade radikaalide põhjustatud oksüdatiivse stressi eest

Bio-Quinone® Active Q10 FORTE Lae end energiaga!

Bio-Quinone Active Q10 FORTE sisaldab ka vitamiini B2, mis aitab kaasa normaalsele energiavahetusele, aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning aitab hoida limaskesti, nägemist ja nahka normaalsena.

• Preparaat, mille toime on tõestatud enam kui 130 teadusuuringus.

• Teaduslikult tõestatud kõrge imendumine

Teaduspõhine info tervise ja toidulisandite kohta – liituge uudiskirjaga: www.pharmanord.ee/uudiskiri

Inimese organism on võimeline muutma haigustekitajaid kahjutuks enne, kui need saavad tõbe põhjustada. Seda nimetatakse immuunsuseks.

Kui haigustekitajad satuvad organismi, hakkab immuunsüsteem neid hävitama. See on hästi lihtne selgitus.

Põletik on kahe teraga mõõk

Tartu Ülikooli bio­ ja siirdemeditsiini instituudi biomeditsiini osakonna juhataja, akadeemik Pärt Peterson räägib immuunsüsteemi toimimisest, inimese immuunsuse mõjutajatest ning selle toetamisest.

Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta organismi haigusi põhjustavate nakkuste eest. Selle toimimist mõjutavad paljud

tegurid, näiteks bakterid ja viirused ning inimese elustiil. Kuidas immuunsüsteem inimesi haiguste eest kaitseb?

Mikroobide maailma kuulub palju viirusi ja baktereid, mis suudavad meie kehas elutseda. Ilma toimiva immuunsüsteemita ei suuda organism ennast nende vastu kaitsta. Lisaks viirustele ja bakteritele on looduses ka seeneriigi esindajaid ning parasiite, kes püüavad elada meie kui peremeesorganismi kulul.

Tekst: Einar Ellermaa | Fotod: Shutterstock

Foto: Maris Krünvald

Kõigi nende sissetungijatega peab terve inimese immuunsüsteem hakkama saama.

Terve immuunsüsteem suudab enamiku viiruste ja bakteritega toime tulla. Uue nakkuse korral kujunevad välja kindlat patogeeni ära tundvad immuunrakud, T­ ja B­lümfotsüüdid. Need omakorda mobiliseerivad organismi teisi rakke viiruse vastu võitlema. Kord tekkinud, on need rakud suutelised püsima inimeses pikemat aega, aastaid, ja uuesti aktiveeruma kui sama viirus püüab rünnata. T­ ja B­lümfotsüütide kaudu tagatakse immuunmälu, mis kaitseb meid kordusnakkuste vastu ja on oluliseks osaks vaktsiinide loodud kaitses.

Immuunsüsteem ei suuda iga bakterit või viirust organismist lõplikult välja juurida. Mõnega neist tuleb organismil õppida koos elama. Kõik inimeses elavad mikroobid ei ole ka kogu aeg aktiivsed, ja mõned, nagu herpesviirused, võivad olla aastaid vaikelus. Osa mikroobe ei põhjusta ka haigus­

tunnuseid või on koguni organismile vajalikud. Näiteks vajame normaalseks seedimiseks sooles elutsevat vägagi mitmekesist mikrobioomi. Kuna viiruste ja bakterite maailm on ääretult mitmekesine, on meie immuunsüsteemil välja kujunenud erinevad strateegiad, kuidas ühe või teise haigustekitajaga võidelda.

Immuunsüsteem ei suuda iga bakterit või viirust organismist lõplikult välja juurida.

Kas me saame öelda, millest immuunsüsteem täpsemalt moodustub?

Immuunsüsteem koosneb mitmetest erinevatest kudedest, rakkudest ja kaitsemehhanismidest, millel kõigil on oma ülesanne. Osa kaitsemehhanisme saab inimene kaasa juba sündides ja sellepärast nimetataksegi neid kaasasündinud immuunsüsteemiks. Need

kaitsemehhanismid toimivad esimese kilbina nakkuste vastu. Need on reeglina ka lihtsakoelisemad, kuid ei pruugi alati olla tõhusad. Immuunsüsteemi kaitse toimib selle aktiveerumise kaudu. Immuunsüsteemi tugev aktiveerumine tekitab põletikuprotsessi, mis on organismi normaalne reaktsioon välistele kahjulikele mõjudele. Kuigi oma loomult normaalne reaktsioon, on põletik kui kahe teraga mõõk, sest liiga suureks võimendudes või väga pikalt püsima jäädes hakkab see organismi ennast kahjustama.

Kuidas immuunkaitset elu jooksul omandatakse? Keerulisem immuunkaitse toimib elu jooksul omandatud immuunsüsteemi kaudu. Nagu iga teine õppimine, areneb omandatud immuunkaitse kõige tõhusamini kogemuse kaudu. Kui immuunsüsteemi rakud puutuvad kokku erinevate antigeenidega ehk mistahes viiruse või bakteri valguosadega, talletub see koge­

mus inimese immuunrakkudes mällu ja hoiab neid mälurakke elus pikka aega. Immunoloogiline mälu võib kesta aastaid või isegi aastakümneid, aga mälurakud on ja jäävad toimima vaid selle konkreetse viiruse või bakteri puhul, millega kokkupuutel need tekkisid. Mälurakkude printsiibil ja nende pikaajalisel säilimisel organismis põhineb ka vaktsineerimine.

Nagu muu õppimine, on ka immunoloogilise mälu treenimine kõige tõhusam lapseeas. Erinevatel ja seni mitte päris täpselt teada olevatel põhjustel hakkab see vananedes nõrgenema. Seetõttu on lapseeas tehtud vaktsiinid efektiivsemad kui vanemas eas inimestel. Mõnede viiruste, nagu näiteks gripiviiruse korral on aga viirus nii kiire muutuma, et pea iga aasta tuleb uus viiruse vorm, mille vastu immuunsüsteemil varasem mälu puudub.

Mis võib immuunsüsteemi toimimist häirida?

Immuunsüsteem ei ole kuidagi eraldiseisev, vaid on üks osa ülejäänud organismist. Kõik, mis võib tugevalt häirida organismi tervikuna, võib häirida ka organismi immuunkaitset. Stress, suur koormus ja erinevad haigused kurnavad organismi ning nii tõuseb infektsioonirisk. Samuti mõjutab immuunsüsteemi toitumine, kehv uni, vähene füüsiline aktiivsus ja suitsetamine.

Aeroobne füüsiline aktiivsus on tõhus viis immuunsüsteemi tugevdamiseks.

Noortel tervetel inimestel on immuunkaitse nakkuste vastu reeglina hea või väga hea ja hästi treenitav. Probleemid tekivad vananedes, sest vanusega suureneb

organismis üldine põletikutase, mis on olemuselt krooniline ehk pidev. Põletikutase mõjutab immuunsüsteemi toimimist ja see, et immuunsüsteem püüab põletikku alla suruda, võib olukorda tegelikult veelgi halvendada. Inimestel, kes põevad kroonilisi põletikuga seotud haigusi, nagu südameveresoonkonna haigused, 2. tüüpi diabeet või neerupuudulikkus, on üleüldine põletikutase organismis kõrgem. Mõningane põletiku tõus võib vanematel inimestel esineda ka ilma mingi nähtava põhjuseta. Vanusega kaasneva põletiku taseme suurenemise põhjused ei ole täpselt teada. Arvatakse, et organismis toimub aja jooksul vananenud ja põletikulisi tsütokiine tootvate keharakkude kuhjumine ning mida vanem on inimene, seda vähem suudab organism neist vabaneda. Samas leidub palju ka neid vanemaid inimesi, kellel on väga head immuun­

ja põletikunäitajad ning kelle immuunsüsteem tuleb haiguste tõrjumisega edukalt toime.

Kuidas on võimalik oma immuunsüsteemi tugevamaks muuta?

Uuringutest on selgunud, et aeroobne füüsiline aktiivsus on tõhus viis immuunsüsteemi tugevdamiseks. Immuunsüsteemi tõhusaks toimimiseks tuleks vähendada stressitaset, võimaldada organismil piisavalt puhata ja magada, toituda mitmekesiselt ning püsida normaalkaalus. Tavaliste külmetushaiguste ehk ülemiste hingamisteede viiruste puhul ei ole tarvis peale liiga kõrge palaviku alandamise ja teiste nakatamise vältimise suurt midagi teha. Selliseid viirusi on mitmeid, ravi nende vastu puudub ja haigus läheb paari nädala jooksul ise üle. Et nakkusest vabaneda, peavad immuunrakud läbi tegema mitu jagunemisprotsessi ja see võtab neil aega

Autoimmuunhaigusi ei ole võimalik täielikult välja ravida,

kuid raviga saab leevendada sümptomeid või vähendada immuunsüsteemi ülereageerimist.

umbes nädala. Protsessi täpne kestus sõltub viiruse tüübist, nakkuse ulatusest, varasemast kokkupuutest sarnaste viirustega ja inimese enda organismist, kuid üldjuhul suudab organism 7–10 päevaga viirusest vabanemiseks valmis olla. Enamiku apteegis müüdavate immuunsust toetavate toidulisandite tõhususel ei ole erilist teaduslikku alust, aga kui need parandavad haige enesetunnet, siis kahju neist ka ei teki. Raskemaid nakkusi põhjustab gripiviirus ja selle vastu on kõige mõistlikum end igal aastal vaktsineerida.

Tõsisemaid immuunsüsteemi häiringuid on autoimmuunhaigused. Miks need tekivad? Immuunsüsteemiga on seotud mitmeid haigusi: mõned neist on kaasa sündinud, kuid suurem osa tekib elu jooksul. Immuunsüsteemi haigused tekivad, kui mõni äge viirus või immuunsüsteemi alla suruv ravi nõrgestab immuunsüsteemi võimet reageerida –immuunsüsteem reageerib üle, näiteks allergiate korral, või pöördub omaenda kudede vastu, nagu autoimmuunhaiguste puhul. Autoimmuunhaiguste korral kohtleb immuunsüsteem inimese kudesid ja rakke samamoodi nagu organismi rünnanud viirust või bakterit. Tavaliselt peab immuunsüsteem sellistel juhtudel mõnda oma keha valku patogeeni omaks ning püüab eemaldada rakud, mis seda valku toodavad. Autoimmuunhaigusi on teada umbes 70–80. Põhjuseid, miks immuunsüsteem valesti käitub, on ka palju. Tuntumad autoimmuunhaigused on reumatoidne artriit, 1. tüüpi diabeet, autoimmuunsed kilpnäärmehaigused, tsöliaakia ja süsteemne erütematoosne luupus. Autoimmuunhaiguste teket võivad esiteks mõjutada vanematelt saadud geenikombinatsioonid, aga see ei ole ainus põhjus. Kindlasti on olulised ka elustiil ja muutused immuunsüsteemi väljakujunemisega seotud juhuslike geenide kombinatsioonides ning asjaolu, kuidas mõjutab väliskeskkond ja elustiil geenide avaldumist.

Autoimmuunhaigusi ei ole võimalik täielikult välja ravida, kuid raviga saab leevendada sümptomeid või vähendada immuunsüsteemi ülereageerimist. Tulevikus peaks teadus keskenduma sellele, kuidas oleks võimalik eemaldada organismist spetsiifilised valesti reageerivad immuunrakud, et sümptomite leevendamiseks ei peaks alla suruma kogu immuunsüsteemi.

POKSIKOOL

võtab vastu

aasta ringi

uusi liikmeid

• LASTE JA NOORTE RÜHMAD

• NAISTE RÜHMAD

KALEV

Avasta endas Avastapoksijageenid. endas poksijageenid.

• MEESTE JA SEGARÜHMAD

Treeningud toimuvad

Liivalaia 7, Tondi 17 ja Pirita MGs.

Broneeri rühma- või personaaltreening uueks hooajaks: poksiklubikalev.ee

Poksiklubi Kalevi võistlussportlased kasutavad kiiremaks taastumiseks

Recovery Clinicu teenuseid

MIKS VALIDA KRÜOTERAAPIA?

• Kiirem tulemus

• Võtab vähem aega

• Tõhusam taastumine ilma kõrvalmõjudeta

KRÜOTERAAPIA VS. JÄÄVANN –MIS ON ERINEVUS?

Krüoteraapia: * Temperatuur: –110 kuni –160 °C * Kestus: 2–3 minutit * Eelised: kiirem taastumine, rohkem energiat

Jäävann: * Temperatuur: 0 kuni 10 °C * Kestus: 10–20 minutit * Eelised: aeglasem taastumine, vähem mugav

Broneeri aeg: recoveryclinic.ee

Tugeva immuunsuse saavutamise ja säilitamise juures mängib olulist rolli elustiil. See, mismoodi me toitume, mil määral liigume, kui palju magame ning kuidas oma vaimse tervise eest hoolt kanname, kandub üle ka füüsilise tervise kvaliteedile. Olulisi immuunsust soodustavaid nõuandeid jagavad treener, joogaõpetaja, hingamisterapeut ja kehatöötaja Mona Kattel ning kopsuarst ja unemeditsiini ekspert Erve Sõõru.

Immuunsus käib

elustiiliga käsikäes

Immuunsus ja treening

Regulaarne treening mõjub immuunsüsteemile väga kasulikult.

„Liikumine aktiveerib keha õnnehormoonid, mistõttu on inimene pärast treeningut rõõmsam ja parema enesetundega. See tõstab aga omakorda üldist meeleolu ja elukvaliteeti. Positiivse meeleoluga inimene teeb suurema tõenäosusega enda tervist austavaid valikuid ka toidulaual, unerutiinis, vee tarbimises ja stressi reguleerimises,“ kirjeldab Mona Kattel spordi olulisust vaimse tervise ja

igapäevaelu parendamise vaatenurgast.

„Teisalt aitab regulaarne treening (kasvõi 15–20 minutit liikumist või jõutreeningut päevas) suurendada keha lihasmassi osakaalu, tugevdada luid ja tõhustada verevarustust. Kui keha on tugev ja terve, ei kimbuta inimest liiga tihti ka erinevad haigused,“ võtab Kattel kokku ka liikumise mõju immuunsusele.

„See, kui palju oleks tervise seisukohalt kasulik treenida, oleneb inimese vanusest, senisest treeningharjumusest, treeningu

Kopsuarst ja unemeditsiini ekspert Erve Sõõru.

Foto: Triin Maasik

Tekst: Liisbet Estra | Fotod: Shutterstock

intensiivsusest ja treenija eesmärkidest – ühtset vastust ei ole,“ selgitab treener. „Inimene peaks leidma endale sportimise viisi, mis mõjub tema vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi. Mõnele sobib igapäevane veerandtunnine liikumine, teisele aga neli korda nädalas tunniajane treening. Kindel on see, et vähemalt kaks korda nädalas võiks inimene jõutreeningut harrastada, et lihasmassi hoida või kasvatada. Kui inimesel on istuv töö, võiks ta iga päev võtta kasvõi 20 minutit, et käia kõndimas,“ soovitab Kattel.

Jooga ja meditatsioon kui immuunsuse tugevdajad

„Jooga ja meditatsioon, nagu ka tegelikult igasugune teadlik treenimine, aitavad inimesel fookuse suunata peast kehasse:

ühendada enda keha oma tunnete ja tajudega,“ kergitab Kattel joogalt ja meditatsioonilt saladuseloori. „Niisugused praktikad aitavad reguleerida närvisüsteemi ning omakorda leevendada stressi ja pingeid – mida vähem stressi, seda rõõmsam on inimene,“ lisab ta. „Tänapäeva ühiskonnas toimetab enamik inimesi just mõistuse tasandil ehk mõtetes, plaanides ja struktuurides, mistõttu on oluline igapäevaselt korraks enda fookus teadlikult peast kehasse suunata,“ selgitab treener stressi maandamise praktikat.

Kuidas aga jooga­ või meditatsioonimaailmaga tutvust teha, kui see on täiesti võõras? Alustajatel soovitab Kattel kõigepealt teha päeva jooksul teadlikke hingamisharjutusi: suunata sissehingatav õhk rinda ja kõhtu korraga. „Seda võib teha näiteks autoga sõites või mistahes vabal hetkel. Proovi

kümme korda teadlikult sisse­välja hingata – see on juba suur abiline,“ õpetab ta. Fookuse soovitab asjatundja suunata siinkohal samuti mõtetest kehasse ja tundmisesse, et iseendaga ühenduda.

Mida vähem stressi, seda rõõmsam on inimene.

Hoia oma stressitaset madalana

Katteli sõnul hoiab madalam stressitase ära kiire haigestumise, füüsilised pinged ja ärevuse. „Kui keha on pideva vaimse pinge all, hakkab see välise keha ebakõlades peegelduma – pinges keha, peavalud, seede­ ja nahaprobleemid, valud, kroonilised haigused jms. Seetõttu tuleb lisaks füüsilise keha eest hoolitsemisele ka enda vaimse heaolu eest hoolt kanda,“ soovitab treener.

Enda vaimset tervist saab naise sõnul hoida erinevate meetmete abil: „Olgu selleks terapeudi abi, kehatöö, jooga, mediteerimine, looduses jalutamine, treenimine vms. Iga inimene teab, mis tema hinge helisema paneb ja temas head tunnet tekitab – just seda võikski rohkem enda elus praktiseerida.“

Kopsuarst ja unemeditsiini ekspert selgitab stressi ning immuunsuse omavahelist seost ka meditsiinilisest vaatenurgast: „Pidev emotsionaalne stress pärsib immuunsüsteemi. Stressi korral toodab keha stressihormooni –kortisooli. See tugevdab kiirelt immuunsust ja piirab põletikku. Sageda stressi tingimustes toodab keha aga liiga palju kortisooli, mis viib infektsioonide (nt külmetushaiguste ja viiruste) vastu võitlevate valgete vereliblede arvu vähenemiseni veres,“ selgitab dr Sõõru.

Treener ja joogaõpetaja Mona Kattel.

Foto: Kateryn Morozova

„Krooniline stress on seotud haigustega, nagu astma, põletikuline soolehaigus, autoimmuunhäired, rasvumine ja unehäired. Püsiv ja pikaajaline stress soodustab ka südamehaigusi ja 2. tüüpi diabeeti, rääkimata depressioonist ja ärevusest,“ täpsustab arst ja lisab, et vanemas eas mõjutab stress immuunvastust veelgi enam.

Seega – stressi vähendamine on tõhus viis aidata kehal haigustega võidelda. „Soovitatakse veeta aega inimestega, kellega on hea klapp, toituda tervislikult, juua piisavalt vett, vältida elektroonika kasutamist enne magamaminekut, varuda magamiseks piisavalt aega, viibida õues ja liikuda. Samuti tasub jätta aega ka endale meelepärasteks tegevusteks, näiteks lugemiseks, muusika kuulamiseks, hobideks jt meeldivateks ning lõbusateks asjadeks,“ soovitab dr Sõõru.

Uni ja immuunsus

Selleks, et tervis oleks tugev, on oluline ka piisavalt magada. „Uni on vajalik taastumiseks. Kvaliteetne piisav uni võimaldab hästi tasakaalustatud immuunkaitset –nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsust –, mis väljendub tõhusas reaktsioonis infektsiooni­

de vastu võitlemisel, vaktsiinide puhul ja kergemate allergiliste reaktsioonide korral,“ avab unemeditsiini ekspert immuunsuse ja une teaduslikku tõepõhja. Mis aga on kaasasündinud ja omandatud immuunsus? „Kaasasündinud immuunsus tagab laiema kaitse, ent omandatud

FRANK Fruities komplekt TUGEV IMMUUNSUS

FRANK Fruitiese puuviljakommid on valmistatud 95% ehtsatest puuviljadest. Toote innovaatiline sertifitseeritud kontsentreerimisprotsess võimaldab puuvilju segada, säilitades nende loomuliku maitse, magususe ja pehme koostise. Seejärel rikastatakse puuviljad parimate toitainete ja vitamiinidega. Ei sisalda lisatud suhkruid, želatiini, säilitus- ega värvaineid. Seitsmest tootest viis on vegansõbralikud. Bränd on loodud Šveitsis ning tegu on maailma parima maitsega JAMAVABADE vitamiinidega, mis on võitnud tiitli Great Taste Awards 2021. Tooted on saadaval e-poes www.yumtek.ee, kus tooteid leidub kogu perele!

Meie e-poes kasuta sooduskoodi

TERVISPLUSS ning kosuta enda ja oma lähedaste tervist 20% soodsamalt.

Sooduskood kehtib kuni 31.12.2024

immuunsus areneb aja jooksul ja on suunatud konkreetsetele ohtudele. Tähtis roll on siin valgetel verelibledel – nende ülesanne on tuvastada, rünnata ja eemaldada kehast võõrpatogeenid,“ selgitab arst.

Dr Sõõru sõnul on immuunsusel tähtis roll muu hulgas haavade paranemisel, nakkuste tõrjumisel ning krooniliste ja eluohtlike haiguste eest kaitsmisel. „Viimastel aastatel on leitud viiteid une võimalikust mõjust immuunsüsteemile. Ööune ajal tõuseb põletikuga seotud tsütokiinide tootmine. Seda juhib nii uni kui ka ööpäevarütm, mis on sisuliselt keha 24­tunnine sisemine kell. Unel ja immuunvastusel on kahesuunalised seosed: infektsioon

võib põhjustada nii kehva und kui ka raskust uinumisel. Kehv uni aga muudab organismi infektsioonidele vastuvõtlikumaks,“ selgitab ekspert une olulisust. „Tõsised unehäired, nagu unetus, uneapnoe ja ööpäevarütmi häired, võivad immuunsüsteemi häirida. Kvaliteetne uni aga kindlustab nii kaasasündinud kui ka kohanemisvõimelise immuunsuse toimimise,“ selgitab tohter.

Unepuuduse mõju tervisele

„Unepuudust on seostatud mitmete pikaajaliste terviseprobleemidega. Samuti arvatakse, et unepuudus mõjutab negatiivselt immuunsüsteemi,“ räägib dr

Sõõru. „Tervisliku unega inimestel taandub öine põletik enne ärkamist normaalsele tasemele. Inimestel, kes ei maga piisavalt, tavaliselt see isereguleeruv süsteem ei toimi ja loob aluse põletiku tekkeks. Arvatavalt ei õpi immuunsüsteem ebapiisava unega „harjuma“. Selle asemel võib see madala astme põletik muutuda krooniliseks ja see halvendab tervist,“ selgitab unemeditsiini ekspert unepuuduse tõsiseid tagajärgi.

Unepuudus võib haigeks teha.

Unepuuduse tagajärjel tekkivat püsivat põletikku on seostatud ka mitmete haiguste ja diagnoosidega, sh depressiooni, vähi ja viirusnakkustega. „On leitud, et unekaotus vähendab tapjarakkude aktiivsust, mis suurendab vähi ja viirusnakkuste riski. Samuti põhjustab unekaotus põletikuliste tsütokiinide tootmist ehk suurendab südamehaiguste ja ainevahetushäirete riski, näiteks diabeeti haigestumist. Seega nii lühi­ kui ka pikaajalises perspektiivis võib unepuudus inimese haigeks teha,“ võtab dr Sõõru une olulisuse kokku.

Paranda oma unekvaliteeti

„Arvestades une tähtsust immuunfunktsiooni jaoks, võib igal õhtul piisava katkematu une prioriteediks seadmine immuunsüsteemi tugevdada,“ soovitab arst. „Une parandamine sisaldab nii harjumusi, rutiini kui ka magamiskeskkonda. Oluline on kõik: madrats, padi, tekk ja voodipesu. Selle ühiseks nimetuseks on unehügieen. Isegi lihtsad sammud, nagu järjepidev unegraafik ning mobiiltelefonide ja tahvelarvutite voodis kasutamise vältimine,

soodustavad head und,“ jagab ekspert näpunäiteid unekvaliteedi parandamiseks.

„Inimesed, kellel on uneprobleemid või kroonilised und mõjutavad haigused, peaksid rääkima aga arstiga. Arst leiab parimad meetmed nende leevendamiseks. Unetuse korral võib abi olla unetuse kognitiivsest käitumuslikust teraapiast, mis aitab vähendada negatiivseid mõtteid ja soodustab tervislikku und. Kasu on ka lõõgastustehnikatest,“ täpsustab dr Sõõru.

Kaitse oma immuunsust gripihooajal

„Mitmesugused elustiilitegurid ja ebatervislikud harjumused takistavad immuunsüsteemi täisvõimsusel töötamast, muutes organismi vastuvõtlikuks infektsioonidele,“ jagab dr Sõõru. „Piisav

uni on immuunsüsteemi toimimiseks vajalik, sest ebapiisava une korral ollakse vastuvõtlikud infektsioonile. On tõestatud, et nädalane unepuudus vähendab immuunsüsteemi vastust isegi gripivaktsiinile,“ rõhutab arst veel kord une olulisust.

On oluline oma elustiilile otsa vaadata.

Lisaks une prioritiseerimisele soovitab ta jälgida ka täisväärtuslikku toidulauda. „Aminohapped parandavad organismi võimet toota immuunsüsteemi toimimiseks vajalikke valke. Puu­ ja köögiviljarikas toit aitab saada õiges koguses vitamiine ning mineraalaineid,“ õpetab dr Sõõru. Immuunsuse koha pealt on olulised ka eespool käsitletud regu­

laarsed treeningharjumused, mis parandavad üldist tervist ja võivad seega vähendada ägedate haiguste riski. „Regulaarseks füüsiliseks tegevuseks aja leidmine aitab vähendada ka ärevust, depressiooni ja krooniliste haiguste riski,“ lisab tohter.

Haigestumise ennetamiseks tasub järgida ka järgmisi spetsialisti nõuandeid: „Korralik kätepesu vähendab kindlasti haigestumis­ ja nakkusohtu. Maski kandmine võib aidata vähendada hingamisteede haiguste levikut nakatunud inimeselt. Gripi vastu vaktsineerimine on oluline samm grippi haigestumise vältimisel.“

Selleks, et olla terve ja tugeva immuunsusega, on mitmeid võimalusi. Eelkõige on oluline oma elustiilile otsa vaadata ja probleemkohad välja noppida. Nii saad edasi liikuda spetsialistide antud soovitusi järgides ja oma keha eest hoolt kandes.

ECHINAMAX

punase päevakübara tilgad

Sügisel on soovitav teha 4 nädalane kuur

ECHINAMAX tilkadega, ennetamaks külmetushaigusi ja viiruslikke infektsioone talve jooksul.

Külmetuse korral tilguta 20 tilka ECHINAMAXi sooja vee või mahla sisse ja joo koheselt.

Immuunsüsteem peaks meid kaitsma, aga mis juhtub, kui see hakkab meid ründama? Autoimmuunhaigused on keerulised ja sageli aladiagnoositud probleemid, mis võivad oluliselt mõjutada meie elukvaliteeti.

Kui immuunsüsteem on sinu keha vaenlane

Mis on autoimmuunsus?

Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta organismi, võideldes infektsioonide vastu, lastes sealjuures läbi kasulikke baktereid ja kahjutuid aineid, nagu toit. Immuunsüsteem hakkab tööle kohe pärast sündi ja selle areng sõltub geneetikast ning keskkonnateguritest.

Näiteks mõjutavad immuunsüsteemi arengut, kuidas laps sündis, kas ta sai rinnapiima ja kui tervislik oli ema raseduse ajal. Alguses sõltub suur osa immuunsüsteemi tegevusest ema antikehade üleandmisest, kuni laps on piisavalt tugev, et kujundada enda immuunvastus.

Autoimmuunsus tähendab, et immuunsüsteem ründab eksli­

kult omaenda kudesid, organeid ja rakke. Selle põhjuseks võivad olla mitmed tegurid. Keha on intelligentne – autoimmuunne protsess pole tingimata vale, vaid keha üritab lihtsalt kaitsta end tajutud ohu eest. Kui autoimmuunhaigus on tekkinud, on oluline välja selgitada, miks keha nii käitub.

Levinud autoimmuunhaigused

Autoimmuunhaigused võivad tabada keha erinevaid piirkondi ja elundeid. Kõige levinumate autoimmuunhaiguste hulka kuuluvad:

Reumatoidartriit on krooniline liigesepõletik, mis viib liigeseosiste hävimise ja liigese talitlushäireni, põhjustades tugevat valu. Haiguse täpne põhjus pole teada, kuid seda peetakse autoimmuunseks põletikuks. Geneetilise eelsoodumusega inimestel võivad haiguse vallandada nakkused, suitsetamine, ülekaal ja liigeste vigastused.

Psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus, mida iseloomustavad punetavad ketendavad laigud peanahal ja kehal. Haigus võib avalduda igas vanuses ja sageli vallandavad või ägestavad seda nakkushaigused, nahakahjustused, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarvitamine, D­vitamiini puudus ja teatud ravimid.

Tekst: Hedi Tammsalu | Fotod: Shutterstock

Psoriaatiline artriit on süsteemne haigus, mis põhjustab põletikku liigestes ja seljas, eriti 30–50­aastastel täiskasvanutel. Põletikulised liigesed on valulikud, paistes ja kuumad, põhjustades hommikust kangust, mis väheneb liikumisega, kuid naaseb puhkeolekus. Seljavalud, mis kestavad kuude või aastate jooksul, on samuti levinud, segades sageli ka magamist. Haiguse põhjused on geneetilised ja seotud immuunsüsteemi eripärade, infektsioonide, stressi ja traumadega.

Luupus on krooniline põletikuline autoimmuunhaigus, mis kahjustab erinevaid elundeid, nagu nahk, liigesed, silmad, kopsud ja südame­veresoonkonna elundid. Sümptomiteks on väsimus, nõrkus, punetav liblikakujuline lööve näol, päikesetalumatus, juuste väljalangemine, liigeste valu ja turse, peavalu ning suuhaavandid. Haiguse esinemissagedus Eestis on 2,9–200 juhtu 100 000 elaniku kohta, olles sagedasem 20–30­aastaste naiste seas.

Kilpnäärmehaigused, sealhulgas Gravesi tõbi ja Hashimoto kilpnäärmepõletik, mõjutavad kilpnäärme hormonaalset tasakaalu. Gravesi tõve korral toimub kilpnäärme ületalitlus, mille

tagajärjeks on südamepekslemine, liigne higistamine, kaalulangus, ärrituvus ja kiirenenud seedetegevus. Hashimoto kilpnäärmepõletiku korral toimub kilpnäärme alatalitlus, mille tagajärjel võivad esineda juuste väljalangemine, kuiv nahk, kähedus, meeleolulangus, depressioon ja mälu halvenemine.

1. tüüpi diabeet – seisund, kus kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini. Esimest tüüpi diabeedi esimesed sümptomid hõlmavad suurenenud uriinieritust, pidevat janu, suurenenud söögiisu ja samal ajal kehakaalu langust.

Põletikulised soolehaigused, nagu Crohni tõbi ja haavandiline koliit, põhjustavad kroonilist põletikku soolestikus. Crohni tõbi paksendab sooleseina ja tekitab haavandeid; täpsed põhjused on teadmata, kuid immuunsüsteemi ebanormaalset reaktsiooni võivad soodustada bakterid, viirused, dieet, keskkonnategurid ja suitsetamine. Haavandiline koliit põhjustab põletikku jämesooles ja pärasoole piirkonnas, mille sümptomiteks on kõhulahtisus, alakõhu krambid ja palavik. Haigus on sageli ravitav ravimite ja dieedi abil, kuid raskematel juhtudel võib olla vajalik kirurgiline sekkumine. Haavandilise koliidi põhjused on teadmata, kuid stress võib sümptomeid ägestada.

Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on pärilik autoimmuunhaigus, mille vallandab nisus, rukkis, odras ja kaeras leiduv gluteen. Haigus võib alata igas vanuses, kuid varases eas on sümptomid tavaliselt intensiivsemad. Tsöliaakia pole allergia ega toidutalumatus, vaid seisund, kus immuunsüsteem põhjustab gluteeni tõttu soolestiku seina (peensoole hattude) kahjustusi, takistades toitainete imendumist. See põhjustab aga mitmesuguseid terviseprobleeme, nagu kaalulangus, seedehäired, liigesevaevused ja hammaste sinakas värvus. Haigus esineb umbes 1–2% rahvastikust.

Autoimmuunhaiguste diagnoosimine ja ravi

Autoimmuunhaiguste diagnoosimine võib olla keeruline, kuna paljusid sümptomeid võib segamini ajada teiste tervisehäiretega. Diagnoosimiseks kasutatakse põhjalikku läbivaatust, vereproove, radioloogilisi uuringuid ja kudede biopsiat. Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid, asendada elutähtsaid aineid, mida keha ei saa enam toota, ja pärssida immuunsüsteemi aktiivsust. Kergemate sümptomite korral võivad aidata käsimüügiravimid, kuid raskematel juhtudel võivad olla vajalikud retseptiravimid või isegi operatiivne ravi.

Seega, kuigi autoimmuunhaigused on kroonilised ja tihti keerulised, pakub tänapäeva meditsiin mitmeid võimalusi nende juhtimiseks ning sümptomite leevendamiseks. Õigeaegne diagnoos, tervislik eluviis ja individuaalne ravi aitavad paljudel autoimmuunhaigustega inimestel elada täisväärtuslikku elu. Funktsionaalne meditsiin, uurides haiguste algpõhjuseid, pakub süvitsi minevat arusaamist ja efektiivseid lahendusi autoimmuunhaiguste raviks.

Allikad: virtuaalkliinik.ee

Ilmselt oleme kõik elus kasvõi korra stressi kogenud ning teame, millise ebameeldiva ja äreva tunde see endaga kaasa toob. Eestis on aga pidev stressi all kannatamine omamoodi igapäevaelu osaks muutumas. Kuidas suure töökoormuse, pimedate õhtute ja sotsiaalse surve mõju all stressiga toime tulla?

Pidev stressitunne ei pea olema normaalsus!

Maadlus stressiga

Stressi ennetamine ja leevendamine algab tihti igapäevaste harjumuste ülevaatamisest ning nende kohandamisest. Piisav uni, tervislik toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja teadlik lõdvestumine on tõhusad meetodid. Samuti on oluline püüda luua tasakaal töö- ja eraelu vahel ning mõnikord toetavad võitlust stressiga ka spetsiaalsed toidulisandid.

Õige toidulisand võib olla abimees

Toidulisandite valimisel tasuks aga silmas pidada mõningaid kasulikke näpunäiteid. Alati pööra tähelepanu toote koostisosadele ja nende kvaliteedile – eelista toidulisandit, mis sisaldab looduslikke ja teaduslikult uuritud koostisosi. Samuti pea silmas, kas eesmärk on stressi ennetamine või pikema stressirohke perioodi ajal vajaminev toetus? Alati tasub uurida ka tootja mainet ja klientide tagasisidet ning veenduda, et toidulisand vastab kehtivatele kvaliteedistandarditele. Vajadusel konsulteeri arstiga, eriti kui esineb ka teisi tervisemuresid või kui kasutad samal ajal ravimeid. Sobiv toidulisand

peaks toetama individuaalseid tervisevajadusi, mitte põhjustama ebameeldivaid kõrvaltoimeid.

Sedanorm Spray: looduslik stressileevendaja

Sedanorm Spray on toidulisand, mis sisaldab looduslikke taimeekstrakte. Selle põhikomponentideks on L-teaniin ja taimset päritolu ekstraktid, sealhulgas kannatuslilleekstrakt ning lihtlehise tujukauna ehk Gri onia seemnete vesiekstrakt. Tujukaun mõjutab tuju ja aitab säilitada närvisüsteemi normaalset talitlust. Kannatuslilleekstraktil on rahustavad omadused, mis toetavad vaimset lõõgastust. L-teaniin on aminohape, mida keha ise ei tooda, kuid mis mängib olulist rolli rahuliku ja tasakaaluka enesetunde säilitamisel. Spreid pihustatakse keele alla, et toimeained saaksid kiiresti imenduda ja mõjuda 10–15 minuti jooksul. Üks Sedanormi pudel

sisaldab 200 pihustust ja tänu oma kompaktsele suurusele on seda lihtne igal pool kaasas kanda. Sedanormi tootja on Lotos Pharma ja toodet saab mugavalt soetada tervisepoest lotos-pharma.ee. Spreid võib kasutada vastavalt vajadusele –olgu see igapäevane stressi maandamine või pikemaajaline kasutamine stressirohketel perioodidel.

Lääne-Tallinna Keskhaigla reumatoloog dr Natalia Kiseleva selgitab, kuidas elada reumatoidartriidiga ja kas seda ka mingil moel ravida saab.

Reumatoidartriit

võib tekkida igas vanuses

Reumatoidartriit on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et keha immuunsüsteem hakkab ekslikult ründama omaenda kudesid, eriti liigeseid. „Kuigi haiguse vallandumise täpsed põhjused pole selged, on teada, et reumatoidartriidi tekkeks on vaja kombinatsiooni geneetilistest, keskkonna­ ja immuunsüsteemi teguritest,“ ütleb dr Natalia Kiseleva.

Mille järgi üldse aru saab, et tegemist võib olla reumatoidartriidiga?

Alustuseks tunneb inimene ennast lihtsalt haigena – ta väsib kiiremini, ta on hommikuti jäik, tekivad väikesed palavikud. Iseloomulikud on ka isutus, kurnatus ja töövõime kadu ning muidugi annavad tunda liigesed. Näiteks tekib hommikuti liigese turse ja selline kangus ning jäikus, et on raske voodist välja tulla. Kui liikuma hakata, siis jäikus

Tekst: Eve Kallaste | Foto: Shutterstock

Natalia Kiseleva Foto: Erakogu

kaob, tihti läheb paremaks juba viie minutiga. Tavaliselt ongi nii, et päeva jooksul muutub enesetunne paremaks.

Kokkuvõttes võibki öelda, et reumatoidartriidi puhul on tegemist kroonilise põletikulise autoimmuunse haigusega, mida iseloomustab sümmeetriline ehk mõlemapoolne liigeste haaratus. Näiteks on põletikulised labakäeja labajalaliigesed, kuid põletikus võivad olla ka suured liigesed, nagu põlve­, hüppe­, küünar­, randme­, õlaliigesed. Haigus võib haarata ka limapaunad, kõõlusetuped ja lihased.

Kuidas oma enesetunnet ise leevendada, kas peaks hommikuti rohkem sirutama ja võimlema?

Võiks teha mõlemat. Liigesepõletikuga haiged kuulavad eriti hoolega oma keha ja võimlevad tihti juba voodis. Pärast hommikuhügieeni võimlevad veel põrandal ka. Hommikune võimlemine on väga oluline ja need, kes peavad tööle minema, ärkavad mõnikord lausa kaks tundi varem, et jõuaks korralikult võimelda.

Hommikune

võimlemine on väga oluline.

Millised reumatoidartriidi tunnused on tavaliselt välja kujunenud, kui arsti juurde jõutakse?

Näiteks ei saa inimene sõrmi rusikasse panna. Tavalised on liigese turse, valulikkus ja funktsioonihäire. Eks vastuvõtule tullaksegi enamasti siis, kui sümptomid juba häirima hakkavad.

Kui palju neid inimesi üldse on, kes seda haigust põevad? Reumatoidartriidi levimus on üks protsent täiskasvanud elanikkonnast. Tavaliselt satutakse esime­

ne kord erakorralise meditsiini osakonda või perearsti juurde. Kui perearsti juurde aeg panna, siis enamasti kutsub perearst kas enda juurde või teeb e­konsultatsiooni ning seejärel saadab inimese omakorda reumatoloogi vastuvõtule.

Millega on neil, keda reumatoidartriit kimbutab, kõige raskem hakkama saada? Enamasti valmistab probleeme peenmotoorika. Raskeks muutub ka sportimine, sest kui haaratud on sõrmed, sõrmeliigesed, ka kõõlused, siis on mitmete liigutuste tegemine keeruline. Juba selline esmapilgul väike asi nagu nööpide kinnipanemine on tihti problemaatiline, seega võib juhtuda, et ühel hetkel on inimesel riietumiseks abi vaja. Ka toiduvalmistamine, näiteks salati lõikamine, on raskendatud. Keeruline võib olla ka selline täiesti tavaline asi nagu köögi tööpinna või pliidi ees seismine, sest ka see võib valu tekitada.

Kas on ka mingisugune vanus, mil reumatoidartriit suurema tõenäosusega tekib?

Tavaliselt avaldub see haigus kõige sagedamini 30–50­aastaste inimeste hulgas. Siiski võib reumatoidartriit esineda ka lastel ja eakatel, mistõttu on haiguse tekkimise vanus üsna varieeruv.

Suitsetamine

käivitab organismis põletikulise protsessi.

Millised on riskifaktorid?

Lisaks geneetilistele faktoritele mängivad haiguse ilmnemisel rolli ka viirushaigused ja kroonilised põletikulised haigused, näiteks angiin, parodontiit. Ka stress ja suitsetamine võivad reumatoidartriidi sümptomeid vallandada või süvendada. Kui inimene suitsetab, on tal lausa 40 protsenti suurem risk reumatoidartriiti haigestuda. Ja see risk säilib pärast suitseta­

mise lõpetamist veel 20 aastat. Suitsetamine käivitab organismis põletikulise protsessi samamoodi nagu rasvuminegi.

Mis siis saab, kui diagnoos on käes?

Reumatoidartriiti diagnoosib, jälgib ja ravib reumatoloog koostöös perearstiga. Ravimitega viivitada ei tohi. Ravi eesmärk on saavutada vaibumisperiood või remissioon. Kuna see on krooniline eluaegne haigus, on ka ravi eluaegne. Kui saabub vaibumisperiood, ei tähenda see, et ravi lõpetatakse – ravi on pidev ja algab kohe, kui diagnoos on selgunud. Kasutatakse erinevaid ravimeid, kuid olulised on ka taastusravi ja füsioteraapia, vajadusel kirurgiline ravi.

Kui kolme kuu jooksul selgub, et sünteetilisel ravil pole tulemust või on tekkinud allergilised reaktsioonid, võib konsiiliumi otsuse alusel alustada bioloogilise raviga, mille eesmärk on autoimmuunse põletiku protsessi pärssimine. Bioloogiline ravi on Eestis kasu­

tusel juba 2007. aastast, kogemus on meil suur ja ravi on enamasti tulemuslik.

Aastaid tagasi olid haiguse tõttu deformeerunud käed silmanähtavaks tunnuseks, et inimene põeb reumatoidartriiti, aga enam see nii pole. Õigeaegselt alustatud ravi annab küllalt hea tulemuse ja moondunud käte järgi enam igaüks seda haigust ära ei tunnegi. Nüüdisaegne ravi muudab elukvaliteedi tunduvalt paremaks ning ravi saavad reumatoidartriidiga inimesed töötavad tihti ka täiskohaga. Aga jah, kui deformatsioonid on juba tekkinud, siis need on pöördumatud.

Mis siis aitab, kui deformatsioon on juba tekkinud?

Siis on abiks käekirurgia. Tehakse näiteks väikeste liigeste korrigeerimine. Võimalus, et selle haiguse tõttu operatsioonilauale jõutakse, on tänapäeval väiksem kui enne, sest inimesed on ise teadlikumad ja jõuavad varem arsti juurde ning nüüdisaegne ravi on tõhus. Raskeid juhtumeid, kus käekirurgil

on palju tööd, on üha harvemini näha.

Kas saab ka ise, näiteks elustiilimuutusega, oma olukorda paremaks muuta?

Just nimelt, tervislik eluviis on siinkohal võtmesõna. Peab toituma tervist toetavalt ja peab kindlasti ka liikuma. Ja muidugi on prognoosid paremad mittesuitsetajatel.

Mina arvan, et alates 35. eluaastast ehk just sellest vanusest, kui tekib suurem soov rohkem diivanil olla, võiks vähemalt kolm korda nädalas trenni teha.

Reumatoidartriidi ravi on eluaegne.

Mida võiks veel tervise koha pealt silmas pidada?

Eelkõige ikka seda, et kui liigesed, näiteks käed, on pikka aega ehk rohkem kui pool tundi kanged ja see ei lähe kolme päevaga paremaks, siis tuleb minna arsti juurde. Ja arsti juures on palju rääkimist. See käib asja juurde, kui tegemist on eluaegse haigusega. Eriti kui haigestuvad noored inimesed.

Selle haiguse juures on niisugune huvitav nüanss, et raseduse ajal ta vaibub, sest siis hormoonid kaitsevad naist, aga pärast sünnitust võib haigus ägeneda ja siis tuleb kindlasti reumatoloogiga koostööd teha.

Pere toetus on reumatoidartriidihaigele väga oluline. Kui kangus on juba kehasse tulnud, võib igapäevaasjades päris palju abi vaja olla, eriti just riidessepanekul. Näiteks on naistel raske rinnahoidjat kinni panna või juukseid kammida. Aga ka tualetipotilt tõusmine ja toidutegemine on tihti keerulised. Õnneks on need asjad tänapäevase raviga leevendatavad.

Allikas: Delfi Tasku, LTKH podcast „Tark arst taskus“

Kolesterooli näol on tegemist rasvainega, mida võiks võrrelda vaikse abimehega, kes hoiab meie keha toimimas ja toetab paljusid elutähtsaid protsesse. Küll aga on sealjuures oluline hoida vere kolesteroolisisaldust oma kehas tasakaalus –selle liiga kõrge tase võib hakata meie tervist hoopis ohustama.

Kolesterool: kas sõber või vaenlane?

Mis põhjustab kõrget kolesteroolitaset?

Kõrge kolesteroolitase on sageli seotud meie igapäevaste valikutega. Toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu ja transrasvu, tõstab LDL-kolesterooli taset veres ja see mõjub meie tervisele negatiivselt. Samuti mõjutavad kolesteroolitaset vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine ja ülekaalulisus.

Kui kolesterool koguneb arterite seintele, võib see viia veresoonte ahenemise ja kõvenemiseni ning

pikemas perspektiivis põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, nagu südameatakk ja insult – sageli ilma eelnevate sümptomiteta. Sellepärast on kolesterooli regulaarne jälgimine ja vereanalüüsi abil kontrollimine hädavajalik.

AteroLip® Complexi kapslid

Kui kolesterooli reguleerimiseks elustiilimuutustest üksi ei piisa, tulevad appi toidulisandid, mille

AteroLip® Complexi kapslid sisaldavad seitset teaduslikult tõestatud bioaktiivset ainet, mis toetavad südame tervist ja reguleerivad kolesteroolitaset: monakoliin K – selle toimet võrreldakse sageli statiinidega, kuid ilma nende ravimitele omaste kõrvaltoimeteta; koliin aitab normaliseerida kolesterooli ja lipiidide ainevahetust maksas; niatsiin tugevdab monakoliin K toimet; polükosanool pärsib kehaomase kolesterooli tootmist ja toidust saadava kolesterooli imendumist; hüdroksütürosool on tugev antioksüdant, mis aitab vältida ateroskleroosi teket. kurkumiin aitab aeglustada halva kolesterooli tootmist ja soodustab liigse kolesterooli lagundamist organismis; B12-vitamiin aitab kaitsta veresoonte seinu ja reguleerida homotsüsteiini ainevahetust.

tõhusus on teaduslikult tõestatud. Eesti ja Läti perearstide patsiendid osalesid hiljuti uuringus, mis tõestas, et looduslik toidulisand AteroLip® Complex langetas märkimisväärselt nii üldkolesterooli taset (14,83%) kui ka LDL-kolesterooli taset (17,21%). Uuringus osales 105 kõrge kolesteroolitasemega patsienti, kellest enamik olid naised vanuses 30–85 aastat. Osalejad võtsid kolme kuu jooksul iga päev ühe kapsli AteroLip® Complexi.

AteroLip® Complexi kapsleid saab mugavalt osta Lotos Pharma tervisepoest lotos-pharma.ee

TSÖLIAAKIA – mis see on?

Tsöliaakia on peensoole limaskesta kahjustav päriliku eelsoodumusega autoimmuunhaigus, mille vallandab gluteeni sisaldavate toitude tarbimine. Gluteen on valk, mida leidub nisus (sh speltas), rukkis ja odras.

Gluteeni sisaldavate toitude tarbimine põhjustab tsöliaakiaga inimestel kroonilist peensoole põletikku ja hattude taandarengut. Selle tulemusena ei saa toitained täielikult või osaliselt imenduda ja seetõttu tekib organismis erinevate vitamiinide ja mineraalainete puudus.

SÜMPTOMID

Tsöliaakiale võivad viidata erinevad sümptomid. Tüüpilisemad on kõhulahtisus, kaalulangus, jõuetus, kõhuvalu, puhitused ja kasvupeetus. Teised sümptomid võivad olla näiteks rauapuudus, väsimus, osteoporoos,

vitamiini- ja mineraalainete puudus. Lisaks võib esineda muid sümptomeid. Samuti võivad teised immunoloogilised haigused viidata tsöliaakiale, nagu 1. tüübi diabeet, kilpnäärmehaigused ja toidutalumatused (nt laktoositalumatus, fruktoosi malabsorptsioon). Nende sümptomite ilmnemisel ja tsöliaakia kahtluse korral tuleb kindla diagnoosi saamiseks pöörduda perearsti poole.

LEVIK

Tsöliaakiat esineb palju sagedamini, kui arvata osatakse ja see võib avalduda igas vanuses. Uuringutest lähtuvalt on haigestunud 1% elanikkonnast. Iga 7–10 potentsiaalse

tsöliaakiapatsiendi kohta diagnoositakse tsöliaakia tegelikult ainult ühel.

TEINE GLUTEENIST

PÕHJUSTATUD SEISUND

Mittetsöliaakia gluteenitundlikkus on seisund, mida iseloomustavad soole ärritussündroomiga sarnased sümptomid ja soolevälised ilmingud. Sümptomid tekivad mõne tunni või päeva jooksul pärast gluteeni sisaldava toidu seedimist ning taanduvad kiiresti gluteeni ärajätmisel, taastudes peagi pärast uut kokkupuudet gluteeniga. Diagnoos pannakse tsöliaakia ja nisuallergia välistamise teel ning sümptomite taandumisel, kui inimene toitub gluteenivabalt.

10 NÕUANNET GLUTEENIVABA TOITUMISE JAOKS

 Hankige põhjalikku teavet oma arstilt, toitumisnõustajalt või -terapeudilt gluteenivaba toitumise kohta.

 Tarbige ainult toiduaineid, mis on kindlasti gluteenivabad. Lugege alati silte ja koostisosade loetelu, sest paljudes toiduainetes võib peituda gluteeni.

 Väga paljud toiduained on looduslikult gluteenivabad: liha, kala, munad, kartulid, riis, köögiviljad, puuviljad, piim ja paljud piimatooted.

 Gluteenivabu tooteid leiate näiteks Sinuteek e-poest, ökopoodidest ning paljudest toidupoodidest.

 Paljud tootjad, nagu näiteks Schär, valmistavad spetsiaalseid gluteenivabu tooteid: leiba, pastat, küpsiseid, kooke ja külmutatud valmistoite.

 Pöörake ostmisel tähelepanu gluteenivaba toidu kaubamärgile (läbikriipsutatud nisupea sümbol) ja/või sildile „gluteenivaba“, mis tagab, et toode on ohutu tsöliaakia korral.

 Informeerige lähedasi oma toitumisvajadustest.

 Kodus gluteenivabade toitude valmistamisel puhastage tööpinnad ja seadmed hoolikalt, et vältida gluteeniga saastumist.

 Liituge Eesti Tsöliaakia Seltsiga, et saada asjakohast teavet ja luua kontakte teiste seltsi liikmetega.

 Küsige tootjatelt ja Eesti Tsöliaakia Seltsilt tasuta infomaterjale ja tootekatalooge.

MIDA PEAKSIN SÖÖMA?

OHUTU

Teraviljad:

• mais, riis, hirss, tatar, kinoa, amarant, kaer (uuringute kohaselt talub enamik

• tsöliaakiaga inimesi gluteenivaba kaera)

Pöörake tähelepanu teravilja saastumisohule – eelistada tuleb vastava märgistusega tooteid.

Puuviljad:

• kõik puuviljad ja pähklid ning kastanid

Köögiviljad:

• kõik köögiviljasordid (sh tapiokk (maniokk) ning kartul) ja kaunviljad (sh jaanileivapuujahu)

Piimatooted:

• piim, maitsestamata jogurt, koor, toorjuustud (nt ricotta, mascarpone, mozzarella) ja juustud (nt parmesan)

Liha, kala ja munad:

• kõik liha- ja kalasordid, munad

Rasvad, maitseained, kastmed ja küpsetusained:

• taimeõlid, või, margariin, seapekk, äädikas, puhtad maitseained: vürtsid ja ürdid, sool, pipar

Maiustused ja magusained:

• mesi, suhkur, kõik gluteenivabad maiustused

Joogid:

• karastusjoogid, nagu koola ja limonaad, kohv, tee, puhtad puuviljamahlad ja nektarid,

• vahuvein, prosecco, vein, selged kanged alkohoolsed joogid. Samuti võib tarbida siidrit ja gluteenivaba õlut.

GLUTEENIGA SAASTUMISE OHU

TÕTTU RISKANTSED

TOIDUAINED

Koostisosade loetelu täpne lugemine on oluline!

Teraviljad:

• valmistoit (nt kartulipüree), kartulikrõpsud, paisutatud riis

Puuviljad:

• suhkrustatud puuviljad, smuutid

Köögiviljad:

• valmis köögiviljatoidud

Piimatooted:

• kreemid ja pudingid, valmis piimakokteilid, valmistoit piima või juustuga, sulatatud juust

Liha, kala ja munad:

• vorstitooted, valmistoit ja kastmed liha või kalaga

Rasvad, maitseained, kastmed ja küpsetusained:

• kastmed, sojakastmed, maitseainesegud, puljongikuubikud, küpsetusained (nt küpsetuspulber)

Maiustused ja magusained:

• šokolaad, kommid, kakao, jäätis, närimiskumm

Joogid:

• valmissegud frappé jaoks, kakao, lisanditega mahlad

KEELATUD GLUTEENI

SISALDAVAD

TOIDUAINED

Teraviljad:

• nisu (sh nisuliigid – spelta (sh roheline spelta), emmernisu, kamut), oder, rukis, tritikale, bulgur, kuskuss

• kõik nendest teraviljadest valmistatud taina- ja pagaritooted, jahud, mannad, helbed, kruubid, tangud, müsli jne

Puuviljad:

• gluteeni sisaldavate jahudega kaetud kuivatatud puuviljad

Köögiviljad:

• gluteeni sisaldavate teraviljadega köögiviljatoidud, näiteks paneeritud või jahuga kaetud köögiviljad

Piimatooted:

• jogurt maltoosi, gluteeni sisaldava teravilja või küpsistega

Liha, kala ja munad:

• gluteeni sisaldavate teraviljadega paneeritud või nisujahuga kaetud kala või liha (sh praetud heeringad, praerullmopsid), gluteeni sisaldavate kastmetega kala või liha.

Rasvad, maitseained, kastmed ja küpsetusained:

• gluteeni sisaldav béchamel-kaste

Maiustused ja magusained:

• gluteeni sisaldavate teraviljadega šokolaad

Joogid:

• õlu, otra või maltoosi sisaldav kohviasendaja, ristsaastunud kaera sisaldavad joogid

MAGADES NOOREKS

Me kõik teame, et uni on hea enesetunde ja kauni välimuse üks kõige olulisemaid komponente. Mis aga oleks, kui saaksime oma iluune veelgi efektiivsemaks muuta?

Särava ja noorusliku naha saavutamiseks on meil vaja kollageeni ja hüaluroonhapet: kollageen muudab meie naha elastseks ja hüaluroonhape tagab niiskustasakaalu. Vananedes hakkab keha aga mõlemat aina vähem tootma ja see toobki esile esimesed vananemise ilmingud. Seetõttu soovitataksegi juba hilistesse kahekümnendatesse jõudes hakata kasutama kollageeni ja hüaluroonhapet sisaldavaid tooteid. Tänapäevase kiire elutempo juures ei pruugi meil kõigil aga aega olla, et igal hommikul ja õhtul 10sammuline ilurutiin läbida. Pärast väsitavat päeva ei taha me sageli teha muud, kui kodus diivanil pikutada või teki alla pugeda. Siinkohal tulevadki appi ainulaadsed hüaluroonhapet sisaldavad rõivad.

Yaluronica hüaluroonhapperiietus

Yaluronica hüaluroonhapperiietus on valmistatud ainulaadsest lõngast, mis sisaldab hüaluroonhapet ja eraldab seda

kandmise ajal pidevalt. Regulaarse kandmise korral niisutavad Yaluronica rõivad nahka sügavuti, vähendavad reite ja puusade ümbermõõtu, parandavad naha elastsust ja leevendavad vananemise märke, ilma et peaksime muretsema kreemide või seerumite pealekandmise pärast. Yaluronica rõivad on pehmed ja mugavad ning eelkõige mõeldud kasutamiseks magamise ajal. Samas võib neid kanda ka kodus või soojendava kihina teiste riiete all. Nende rõivaste valmistamiseks kasutatav kiudkangas sisaldab lisaks hüaluroonhappele ka 24karaadiseid kulla nanoosakesi. See on esimene ja ainus lõng maailmas, mis kasutab hüaluroonhappe ja kulla kombinatsiooni, pannes kulla ainulaadseid omadused meie naha kasuks tööle. Kulla nanoosakestel on kaks peamist ülesannet: esiteks toimib kuld hüaluroonhappe kandjana ja teiseks valmistab see nahakoe ette hüaluroonhappe vastuvõtmiseks.

Reklaamimüügi projektijuhi

Racheli kogemus Yaluronica pidžaamaga:

Alguses kõlas toode ikka päris uskumatult. Lugesin ja lugesin, aga aru ei saanud, kuidas selline pidžaama toimima peaks. Ega siis ei jäänudki muud üle, kui ise järele proovida!

Praeguseks olen Yaluronica pidžaamat kasutanud kuu aega. Ainult nendel õhtutel, kui isepruunistavat kreemi kasutasin, ei kandnud pidžaamat, kuna seda tuleb kanda täiesti kuival ja puhtal nahal. Esialgu tundus see veidi kammitsev, aga kui ära harjusin, oli sellega tegelikult väga mugav magada: lasi õhku läbi, ei kiskunud kuskilt ja materjal on väga mõnus pehme. Suvisel ajal oleks võibolla pisut palav olnud, aga talvel oli ideaalne. Ja kuna pidžaama näeb päris kena

välja, siis tegelikult sobib see hästi ka koduriietuseks, või miks mitte isegi näiteks tööle kampsuni alla ja sukkpükste asemele, kui pakane praksub.

Hoolimata sellest, et mul on läbitud vaid üks kuu kolmekuulisest kuurist, võin juba praegu öelda, et pidžaama tõepoolest töötab. Pärast mõnda korda kasutamist tundsin, et nahk oli pehmem, justkui oleksin seda kreemitanud. Ka nahk mu reitel muutus siledamaks ja dekolteel olevad ringjad kortsud, mis vaatamata mu noorele eale väga häirisid ja silma torkasid, kadusid. Igal juhul on tegemist väga põneva tootega ja ootan huviga, mida järgmised kaks kuud toovad.

Regionaalhaigla pulmonoloog-vanemarst Svetlana Sergejeva räägib Eestis levinud allergiatest, kaasaegsetest ravivõimalustest, nagu immunoteraapia, ja sellest, kas elujärje ning üldhügieeni paranemine on ka tegelikkuses aidanud kaasa allergiate sagenemisele.

Igal viiendal inimesel esineb elu jooksul allergiaT

Kui palju inimesi Eestis allergia all kannatab?

Nagu me kõik teame, on meie ühiskonnas palju allergia all kannatavaid inimesi. Statistika põhjal esineb igal viiendal inimesel elu jooksul mõni allergia. Tegemist on sagedase probleemiga. Küll aga ei saa öelda, et esinemissagedus oleks suures tõusujoones, pigem oleme jõudnud n­ö platoole, kus numbrid püsivad samas suurusjärgus.

Millised on levinumad allergiad?

Suur erinevus on laste ja täiskasvanute allergiate vahel. Laste seas on kindlasti suurimaks probleemiks toiduallergia, kuid õnneks kasvab enamus sellest vanemaks saades välja. Täiskasvanutel on rohkem hingamisteedega seonduvaid allergiaid. Väliste allergeenide seas on enam levinud õietolmud ja tubastest allergeenidest Eestis kodutolmulest.

Seoses elujärje ja üldhügieeni paranemisega esineb väidetavalt ka rohkem allergiaid. Kas steriilsem keskkond on ka tegelikkuses aidanud kaasa allergiate sagenemisele?

Tegemist on ühe teooria, nn hügieenihüpoteesiga, mida on kinnitanud ka teadlaste uuringud. On vaadatud ja võrreldud erinevast keskkonnast pärit inimesi ning leitud, et teooria peab paika. Allergia

Toimetas: Mariann Renee Vilbre | Foto: Shutterstock

on immuunsüsteemiga seonduv haigus ja kui immuunsüsteem ei pea võitlema nii paljude patogeenidega nagu varem, otsib ta endale muud tegevust ja võib reageerida ohutute substantsidega, näiteks õietolmuga. Nii kujunebki allergiline reaktsioon.

Kas lastel on võimalik allergia teket ennetada?

Seda küsimust on palju uuritud ja on proovitud leida preventatiivseid meetodeid, mis võiksid vähendada lapsel hilisemas elus allergia tekkeriski. Põhjalikumaid tulemusi pole uuringud aga andnud, seega pole soovitatav panna lapsi potentsiaalsetest allergeenidest vabadele dieetidele. Kõike tuleb hoida mõistlikkuse piirides ja lasta lapsel elada nii, nagu talle vajalik.

Paljudel esineb nahaärritusi või köha, mis võib olla allergilise päritoluga. Millal peaks kahtlustama allergiat ja kuidas seda diagnoosida?

Allergiasümptomeid on erinevaid ja need sõltuvad allergeenist. Kui näiteks igal kevadisel õiteajal tekib inimesel köha ja nohu, on põhjust kahtlustada õietolmuallergiat. Samuti kui teatud toiduaine tarbimisel on tagajärjeks kindlad reaktsioonid. Kahtluse korral peab pöörduma allergoloogi vastuvõtule, kus tehakse vajalikud uuringud. Praktiliselt kõik uuringud on regionaalhaiglas kättesaadavad, nii naha­ kui ka veretestid. Hingamisteedega seonduvate probleemide tuvastamiseks kasutatakse ka kopsufunktsioonimõõtjaid.

Allergia esinemisvormid varieeruvad raskemast kergemani. Kui avastan, et maasikasöömine tekitab minus allergilise reaktsiooni, siis kas peaksin selle oma dieedist täielikult välistama või lootma, et väikesed kogused harjutavad organismi ja reaktsioon väheneb? Üldiselt on soovitatav allergeenist

hoiduda. Harjutamist ei soovitata. Küll aga on olemas meditsiiniline vahend immuunsüsteemi harjutamiseks – spetsiifiline immunoteraapia. Patsiendile süstitakse või pannakse keele alla suures koguses allergeeni, et organism harjuks, ning kui keskkonnas tuleb ette väiksema koguse allergeeniga kokkupuude, siis keha ei reageeri. Tagasihoidlikumatest allergiatest rääkides tuleb oma peaga mõelda. Kas ma olen pärast kahe maasika söömist valmis end järgmise ööpäeva sügama või pigem hoidun. Ilmselt ei tasu ämbrite kaupa maasikaid süüa, lootuses, et organism kohaneb.

Paljud vanemad teavad, et lapse allergia võib suuremaks sirgudes ära kaduda. Kui sagedasti seda ette tuleb ja millised allergiad täiskasvanueas kaovad?

Kõige sagedamini kasvatakse välja toiduallergiatest. Teada on ka mustrid, et lastel esineb varajases eas piima­ või munaallergia, millest vaikselt välja kasvatakse. Mõned kahjuks aga ei kasvagi neist välja, kuid nad on vähemuses. Täiskasvanute allergiad jäävad paraku inimest saatma kogu eluks.

Kui suure tõenäosusega tekib täiskasvanueas allergiaid juurde?

Tavaliselt tekivad täiskasvanueas allergiad inimestel, kellel oli juba lapsepõlves allergilisi reaktsioone. Näiteks on inimesel teada kassiallergia. Ta on olnud tubli ja pole

kassi koju võtnud, kuid ühel hetkel otsustab, et tahaks ikkagi kodulooma, ning võtab koera. Kui inimesel on ühe looma suhtes allergia, on suur tõenäosus, et areneb risk teise looma vastu. Ei ole mõtet kokkupuudet allergeeniga suurendada, vaid pigem vältida.

Rääkides ohtlikumatest allergilistest reaktsioonidest, siis meedias leidub näiteid inimestest, kes pole mitmel korral herilase nõelamisele allergiliselt reageerinud, aga kellel äkitselt tekib järgneval nõelamisel paistetus ning allergia. Kui suur see oht on?

Tõsiste reaktsioonide oht on alati olemas ja just nõelamiste suhtes tuleb olla väga ettevaatlik. See, et esimestel nõelamistel pole allergiat tekkinud, ei tähenda, et järgmisel hetkel ei teki anafülaktilise šokiga eluohtlikku situatsiooni. Nõelamine on oluline allergeen, samuti toidud ja ravimid. Tubaste allergeenide või õietolmuga me Eestis sageli eluohtlikke situatsioone ei näe.

Kui aga toiduga, näiteks pähklite või mereandidega, tekib inimesel äge reaktsioon, siis kuidas saavad kaaskodanikud teda aidata?

Õnneks on Eestis selleks puhuks saadaval haigekassa poolt sponsoreeritud ravim – adrenaliini autoinjektor, mida nii pere­ kui ka eriarstid 100% soodustusega välja kirjutavad. Inimene, kellel võib areneda ohtlik reaktsioon,

peaks seda adrenaliinisüstalt või autoinjektorit alati kaasas kandma. Soovitavalt võiks seda leiduda nii kodus, autos kui ka töökohal. Autoinjektori manustamine on esimene samm, sest see on loodud nii, et seda oleks mugav kasutada ka stressisituatsioonis inimesel.

Järgmine samm on kutsuda kiirabi. Tavaliselt juhtub selline situatsioon ootamatult ja kiirelt reageerimine on oluline. Ümbritsevad inimesed peaksid kannatanu panema lamavasse asendisse ja tõstma jalad kõrgemale. Selle võttega saab igaüks hakkama. Siis tuleb kutsuda kiirabi ja alustada elustamisprotseduuriga, mis võiks kõigil selge olla.

Kuidas suhtuda käsimüügiravimitesse? Kui palju on neist abi sümptomite leevendamisel ja millistes olukordades peaks neid tarvitama?

Tegu on antihistamiinsete vahenditega ja need on allergiaravis väga

olulised. Nendega ei ravita mitte allergia põhjust, vaid sümptomeid. Antihistamiinsed ravimid on olnud ja jäävad väga efektiivseks, neist on kasu ka näiteks allergilise riniidi korral. Suur abi on neist ka õietolmuravis ja naha sügelemise ohjamisel.

Millised on teie arvates olulisemad asjad, mida iga inimene peaks allergia kohta teadma nii enda puhul kui ka kaasinimeste aitamisel hädaolukorras?

Allergiate puhul on olulisim ravivõte allergeenist hoidumine. Kui on karta allergeenist tekkivat eluohtlikku situatsiooni, peab patsient ise olema sellise reaktsiooni ohjamiseks valmis. Nagu mainisin, siis meil on Eestis vastavaks juhuks olemas ravimid, mida kanda kaasas käekotis või taskus. Kõrvalolijad peavad olema valmis allergikule appi tulema ja kui pole vajalikku ravimit käepärast, siis esimene võte on asetada allergik

lamavasse asendisse ja panna jalad ülespoole. See võte on päris palju elusid päästnud.

Regionaalhaigla on kõrgema astme haigla, kus tegeletakse eelkõige keeruliste ravijuhtumitega. Kas allergia sümptomite esinemisel on mõtet PERH­i pöörduda?

Kindlasti tasub. Teeme allergoloogilisi uuringuid pulmonoloogiakeskuses, kus on olemas kõik vajalikud võimalused. Ootame oma vastuvõtule nii täiskasvanuid kui ka lapsi. Pakume ka sisuliselt ainsat efektiivset allergiaravivõtet – spetsiifilist immunoteraapiat. Kui allergiaga on probleeme, on patsient igati oodatud regionaalhaiglasse vastuvõtule.

Allikas: regionaalhaigla podcast „Tervisepooltund“ (www.regionaalhaigla.ee/et/igal-viiendal-inimesel-esineb-elu-jooksul-allergiat)

Lisaks spaamõnude nautimisele pakume võimalust saada kiirelt ja mugavalt ilma saatekirjata ja järjekorrata:

- Vereanalüüs (17 näitajat, mis aitavad tuvastada varjatud terviseprobleeme)

- Ultraheliuuringud:

▪ Kõhuõõne (neerud, maks, sapipõis, kõhunääre) sonograa a

▪ Näärmeuuringud (valikus kilpnäärme-, eesnäärme või rinnanäärmeuuring)

- EKG ehk elektrokardiogramm (annab infot südame löögisageduse ja erinevate südamerütmi häirete kohta).

- Vere hapnikusisalduse mõõtmine

Statistikast nähtub, et psoriaas on võrdlemisi levinud probleem, pea igas meie koolis või töökollektiivis võib olla mõni psoriaasiga inimene. Tuntud inimestest põevad psoriaasi näiteks Art Garfunkel, Cindy Lauper ja Kim Kardashian.

Psoriaas ehk soomussammaspool

Psoriaas on mittenakkav krooniline immuunvahendatud haigus, mis tekib päriliku eelsoodumuse ja väliskeskkonnast pärit vallandavate tegurite – traumad, nakkused, ravimid, psühholoogiline stress –koosmõjul. Psoriaasi põeb ligikaudu 2–3 protsenti maailma inimestest ja levimus on suurem eelkõige arenenud majandusega riikides.

Kulg on igaühel erinev

Nagu iga inimene on unikaalne, avaldub ka psoriaas inimestel erinevalt: haiguse sümptomid varieeruvad, kulg ajas ei ole täpselt ennustatav. Umbes kolmveerandil psoriaasi põdejatest on haiguse kerge vorm, veidi rohkem kui veerandil aga mõõdukas või raske psoriaas. Üle pooltel haigestunutest esineb psoriaatilisi küünemuutusi ning 5–30 protsendil nahapsoriaasiga inimestest

kaasub sellega artriit. Psoriaasil on ka seoseid diabeedi, ateroskleroosi ja kõrgvererõhktõvega, samuti depressiooni ning meeleoluhäiretega.

Psoriaas võib alata igas vanuses, kuid kõige sagedam algusaeg on 15–30 aasta vahel ning seejärel 50.–60. eluaastates. Haigestuvad ka lapsed, sh imikueas. Euroopas on kuni 19­aastaste laste ja noorte seas psoriaasi levimus ligikaudu 0,7 protsenti.

Tekst: Maie Jürisson, Tallinna lastehaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla nahaarst

Toimetas: Eve Kallaste | Fotod: Shutterstock

Miks haigus tekib?

Pärilikkus mängib psoriaasi avaldumisel suurt rolli: üle 1300 enam kui 46 000­st inimese geenist on võimelised ühel või teisel moel mõjutama psoriaasi avaldumist. Kui mõlemal vanemal on psoriaas, haigestub sellesse 40 protsenti nende järglastest. Kui psoriaas on ühel vanemal, on haiguse tõenäosus lastel 14 protsenti.

Üks määravamaid psoriaasi geenikomplekse paikneb kuuendas kromosoomis. Lapseeas alanud psoriaasi korral kombineerub see geenivariant vanemate psoriaasiga ning seda nimetatakse diabeediga sarnaselt esimest tüüpi ehk varase algusega psoriaasiks. Teine ehk hiline tüüp avaldub tervete vanemate järglastel täiskasvanueas.

Mõned psoriaasigeenid määravad naha omadusi ja talitlust, enamik aga immuunprotsesse. Sestap ongi psoriaas krooniline immuunsüsteemi vahendatud põletikuline haigus.

Nahk kui väliskeskkonnaga kokkupuutes olev kaitseorgan on tihedalt seotud immuunsüsteemiga. Psoriaasi korral on nahk tundlikum ja valvsam mitmetele välisteguritele – mikroobidele, viirustele, vigastustele – immuunsüsteemi patrullrakkude suurema arvu tõttu, mis edastavad ohusignaale lümfotsüütidele. Nende immuunstimulatsiooni

mõjul algab lümfotsüütide kloonimine ja autoimmuunne põletik. Naha sarvkihis kiireneb rakkude jagunemine kümneid kordi ja nahale tekib iseloomulik lööve.

Nahk kui väliskeskkonnaga kokkupuutes olev kaitseorgan on tihedalt seotud immuunsüsteemiga.

Psoriaatiline lööve

Kõige sagedamini iseloomustavad psoriaasi teravalt piiritletud, magenta­ ehk fuksiapunased, hõbevalge ketendusega lööbeelemendid. Psoriaatiline laik väljendab väga ilmekalt haiguse kaht olulist mehhanismi: punetus autoimmuunset põletikku ja ketendus naharakkude kiirenenud paljunemist ning kuhjumist.

Kõige levinumad kahjustuskohad on peanahk, küünarnukid ja põlved, millele järgnevad, käed, jalad ja kehatüvi, sh nimmepiirkond. Psoriaatilised naastud võivad paikneda ka suguelunditel või nahavoltides ning väikestel lastel mähkmepiirkonnas.

Raske psoriaasiga kaasuvad sagedamini metaboolne sündroom ja südame­veresoonkonna haigused, sest krooniline põletik loob selleks soodsa pinna.

Psoriaasi ravi

Ravi on välispidine ja raskematel juhtudel tablettide või süstidena seespidine.

Välispidise ravi nurgakiviks on paikne põletikuvastane kortikosteroidhormoon. Oluline on ka kuiva naha hooldus ja järelravi pehmendavate, niisutavate salvide ning kreemidega. Kui psoriaatiline lööve on kaetud paksude valgete kettudega, võib arst välja kirjutada väävlit ja salitsüülhapet sisaldava salvi. Abi võib olla ka uureat sisaldavatest kreemidest.

Peanahale sobib tõrvašampoon, apteegis on veel mitmeid põletikku ja ketendust vähendavaid šampoone.

Kasu on varjatud koldenakkuste ravist, mis ravimata jätmisel soodustavad põletikulist keskkonda, sh psoriaasi püsimist. Ravida tuleb katkisi hambaid, juurepõletikke, põskkoopapõletikke, eemaldada põletikulised mandlid. Ulatuslikuma lööbe või ebapiisava ravimõju korral – kui on tegemist keskmise või raskema psoriaasiga – kasutatakse lisaks salvidele valgusravi. Kui eelnimetatud ravi on korrektselt tehtud, aga raviefekt kasin, lisatakse raviskeemi suukaudsed või süstitavad ravimid, näiteks metotreksaat, tsüklosporiin või atsitretiin. Raske psoriaasi korral ei pruugi nahk siiski paraneda. Psoriaasi hinnatakse mõõdukaks või raskeks, kui kehapinnast on lööbega haaratud viis protsenti ehk viis labakäesuurust kollet. Tänapäeval on ka raske psoriaasi haigetele ravivalikuid. Uued psoriaasiravimid on bioloogilised preparaadid, mis on valmistatud valkudest või muudest looduses esinevatest ainetest. Bioloogiline ravi on enamikule rasket psoriaasi põdevatele inimestele väga tõhus ja parandab oluliselt nende elukvaliteeti. Allikas: allergialiit.ee

Tugevate inimeste haigus

USA tuntud kirjanikul John Updike’il, kelle raamatuid on ka eesti keelde tõlgitud, avaldus psoriaas varases lapseeas. Oma mälestusteraamatus on tal peatükk pealkirjaga „Sõjas oma nahaga“, kus ta nimetab psoriaasi oma keha võõraks hõivajaks ja õnnelikest inimestest eraldajaks.

Updike, kes on saanud Pulitzeri auhinna oma kahe raamatu eest, pidas psoriaasiga võitlust suurema osa oma elust.

Ta leidis juba noorena, et suvel ja päikesega psoriaatiline lööve taandub, ning veetis järjest palju suvesid rannas luidete vahel päevitades, et suve lõpuks pidada ennast kõlblikuks teiste inimeste sekka minemiseks. Aja jooksul päikese tervistav mõju vähenes, kuid siis aitas mitmete aastate jooksul PUVA-ravi.

Updike põdes psoriaasi 50 aastat ja selle aja jooksul tegi ta läbi kõik tolleaegsed raviastmed: paikse naharavi, UVB, PUVA ja metotreksaadi. Tagasivaates oma elule oli tema tähtsaim järeldus, et suurimaks probleemiks polnud psoriaas, vaid suhtumine sellesse, süütunne ja enesevihkamine. Metotreksaadiravil olles ootas ta paranemist, mõistes samas, et haigus võib ägeneda, tema üle võidutseda ja muuta teda taas koledaks.

Koos mõttega „ma saan selleks, kes ma olen“ leppis Updike ka oma psoriaasiga. Ravi aga kandis vilja, paranemislootus suurenes. Tema mõte „psoriaas on minu jaoks norm ja võitlus sellega on mõttetu“ väljendas pigem võimaliku ägenemise kartust. Kui Updike psoriaasist lõpuks lahti sai, oli ta tegelikult sellega juba leppinud.

ARMASTUS

KÄIB KÕHU

JÄRGI?

COMPLIFLORA

KUMMIKARUD

HOIAVAD

SOOLESTIKU

MIKROFLOORA

TASAKAALUS JA

KÕHU KORRAS!

• Päevane annus (2 tk) sisaldab 2 miljardit piimhappebakterit – Lactobacillus rhamnosus ja Bi dobacterium infantis

• Vitamiinid B6, B5, B3 aitavad toetada immuun- ja närvisüsteemi.

• Sobivad üle 3-aastastele lastele ja täiskasvanutele.

• Suhkruvabad. Ilma kunstlike lõhna- ja maitseaineteta.

• Meeldiva mahlase maitsega.

Uued Compli ora kummikarud on saadaval apteekides ja e-apteekides!

RAUDNE RÕÕM KOGU PERELE

RÕÕM RAUD VEDELAL KUJUL 25 mg 150 ml on toidulisand tõhusa imendumisega rauddiglütsinaadist pärineva raua, C-vitamiini, astelpajumahla ja mustasõstralehtedega.

Raud aitab kaasa vere punaliblede ja hemoglobiini normaalsele moodustumisele ning hapniku transpordile kehas, aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning toetada immuunsüsteemi normaalset talitlust. Vitamiin C suurendab raua imendumist, aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ja närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Astelpaju toetab kardiovaskulaarsüsteemi.

Soovituslik päevane kogus: 6. elukuust 10 ml (1 korgitäis ehk 2 tl) iga päev või ülepäeviti, soovitatavalt paar tundi enne või pärast söögikorda. Vältida samaaegset piimatoodete ja kaltsiumirikaste toitude ning jookide manustamist. Enne kasutamist loksutada!

Leia RÕÕM apteekidest ja e-apteekidest ning vaata lisaks: rõõmuvitamiinid.ee

Tervislikud eluviisid hoiavad immuunsüsteemi korras, aga kahjuks mitte alati pole meie toidulaud tasakaalustatud ning pimeda aja saabumisega võtavad stress ja meeleolulangus võimust. Seega peame oma organismi varustama vajalike ainetega, mis turgutaks meie immuunsüsteemi.

Turguta oma immuunsust

Parimad vahendid immuunsüsteemi

tugevdamiseks

Punase päevakübara tinktuur. See on üks võimalik abimees, mille abil oma immuunsust tõsta, grippi ennetada ja ravida. Haigestumisel aitab tinktuur vähendada ja kergendada nii nohu kui ka kurgupõletikku (sobib ka lastele,

kui tilgutada suhkrutükile, segada mahla või leige teega).

Välispidiselt kasutatakse seda väikeste pindmiste haavade, näole tekkinud põletikuliste vistrike, löövete ja ohatiste tupsutamiseks.

Taimetinktuur aitab ka igemepõletiku korral ja huuleherpese esimeses faasis ka herpese kiireks raviks. Punase päevakübara tinktuuri

kuur ei tohiks ületada 28 päeva, kuna toime immuunsüsteemile on väga tugev. Küüslauk. Klassikaline abivahend organismi tugevdamiseks on küüslauk. Kui pelgad vängelt lõhnavat küüslauku, manusta lõhnatuid küüslaugukapsleid, mis tugevdavad immuunsüsteemi ning muudavad organismi külmetushaiguste suhtes vastupidavamaks. Need leevendavad grippi, kurgupõletikku ja bronhide ummistust, puhastavad ning laiendavad veresooni, alandavad kolesteroolitaset ja toimivad ateroskleroosivastaselt, soodustavad resistentsuse kujunemist infektsioonide vastu, parandavad mälu (antisklerootiline efekt) jne.

Ingver. Kuna inimesed muutuvad antibiootikumide vastu üha immuunsemaks, tuleb tagasi pöörduda vanade ravivõtete poole, milleks on tavaline ingver, mis soojendab keha, võtab ära valu (eriti reumaatilise) ning tugevdab

Toimetas: Kairi Prints | Fotod: Shutterstock

ja tervendab hingamiselundeid. Ingver tugevdab kogu immuunsüsteemi, vereringet ja tõhustab seedimist. Ingveritee külmetushaiguste ja gripi ennetamiseks: 1 g värsket ingverit, s.o poole suhkrutüki suurune tükk riivida tassi, lisada poole sidruni mahl. Valada üle kuuma veega ja teha magusaks meega.

Mesilasema toitepiim. Üldtoniseerivad mesilasema toitepiima kapslid sobivad nii immuunsüsteemi tugevdamiseks kui ka väsimustundest jagu saamiseks, sest nende mõjul hävib enamik mikroorganisme 10–15 minuti jooksul. Tänu mesilasema toitepiimale paraneb näiteks uni, suureneb kehaline vastupanuvõime, alaneb vere kolesteroolisisaldus, normaliseerub vererõhk, paraneb enesetunne ja meeleolu.

Immuniteeditee. Segutee linnurohust, põldmarjaürdist, salveist, kaselehtedest, angervaksast ja sibulakoortest aitab jääkained kehast välja saada ning leevendab seeläbi külmetamise tõttu tekkinud peavalu. Viil sidrunit tees tagab hea maitse ja tapab viirusi, meel tees on lisaks raviomadustele ka vedelikku väljutav toime.

C­vitamiin. Võimas vitamiin, mis aitab ära hoida viirushaiguseid ja külmetust, on vajalik sidekoe arenguks ning haavade paranemiseks. Haiguse ajal C­vitamiini vajadus suureneb ja

Kuidas immuunsüsteemi toimimisele ise kaasa aidata?

Tugevat ja toimivat immuunsust aitab saavutada tervislik ning tasakaalustatud eluviis. Kehtivad üldtuntud teadmised: hoiduda tuleks suitsetamisest, liigsest alkoholi tarbimisest, süüa tuleks täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu, et omandada kõik vajalikud vitamiinid ning mineraalid.

Kaasa aitab füüsiline aktiivsus, kuid ei tohiks unustada ka puhkust ja piisavat und. Täiskasvanu unevajadus on keskmiselt 7–9 tundi, 65. eluaastast väheneb unevajadus 7–8 tunnile. Oluline on hoida stressitase mõõdukas ja püsida tervislikus kaalus.

Immuunsüsteemi tööks peab kehal olema piisavalt vitamiine ja mineraale, samuti häid soolebaktereid ning vedelikku. Mineraalidest on olulisel kohal tsink, seleen ja raud. Rolli mängivad ka A-, C-, D- ja E-vitamiinid.

Omal kohal on polüküllastamata oomega- 3rasvhapped, millel on põletiku mediaatoreid vähendav toime. Oomega-6-rasvhapetel on seejuures vastupidine toime. Toitudes tervislikult ja saades kõik komponendid söögist kätte, ei ole vaja toidulisandeid võtta. Kui aga on teada, et inimese dieet välistab mingite toidugruppide tarbimise, on mõistlik vajalikku vitamiini või mineraali juurde võtta.

on oluline, et see oleks kaetud. Suurim lubatud päevane annus on 1000 mg, kuid mitte üle kümne päeva järjest.

Greibiseemnete ekstrakt. Sisaldab aineid, mida tuntakse bioflavonoidide nime all. Isegi väikeses koguses on need võimelised hävitama baktereid, seeni ja viiruseid. Lisaks sellele on bioflavonoidid tugevad antioksüdandid. Nad soodustavad ka C­vitamiini omandamist, tugevdavad veresoonkonda, takistavad trombide teket ega ole organismile toksilised. Võtta 15 tilka kolm korda päevas koos vähese vee või mahlaga.

Probiootikumid. Moodustavad soole seinale kaitsekihi, hoides ära soovimatute bakterite kinnitumist, aitavad luua ja taastada seedetraktis normaalset soole mikrofloorat ning suurendada mao ja soolestiku vastupanuvõimet soovimatute bakterite tõrjumiseks. Laktobatsillid koostöös bifidobakteritega toetavad ka immuunsüsteemi tööd ning on abiks reisidel, füüsilise ja vaimse pinge perioodil, antibiootikumikuuri ajal ja pärast seda. Manustada kaks kapslit päevas, pärast sööki. Antibiootikumide võtmisega tuleb pidada kaks tundi vahet.

Taruvaik ja mesi. Mesi on populaarne toode, mida tuntakse kui looduslikku antibiootikumi, mis aitab eemale peletada viiruseid ja baktereid. Taruvaik on kasutusel nina­, kurgu­, kõrvaja hingamisteede vaevuste ning tundlike hammaste ja igemete korral. Taruvaik on mesilaste vaigutaoline eritis, mis kaitseb mesilasperet tarus viiruste, seente ja bakterite eest. Rahvameditsiinis on taruvaiku kasutatud kui seedetegevuse korrastajat ja immuunsüsteemi tugevdajat, sest see takistab mitmete haigustekitajate arenemist.

Allikad: inimene.ee, Naistekas, Maaleht

Probleemid

liigeste, krooniliste

põletike või haigusjärgse taastumisega?

APPI TULEB PREMIO ® KURKUMIIN!

Nutra Ingredient Award 2022 võitja HydroCurc ® PREMIO®

tipp-preparaatide portfellis on sulle vajalik!

PREMIO

kontseptsioon on uudne, ainulaadne ja teaduspõhine. PREMIO sündis soovist võimaldada sul tutvuda maailma absoluutsesse tippu kuuluvate teaduspõhiste ning tõendatud kliiniliste toimetega preparaatidega ja sind selles valdkonnas harida.

PREMIO kontseptsiooni fookuseks pole äri, vaid meie missiooniks on pakkuda tarbijatele tõestatud toimetega tipp-preparaatide ostmiseks mugavat, informatiivset ja turvalist keskkonda ning aidata ka populariseerida seda osa tippteadusest, mis tegeleb taoliste tipp-preparaatide teaduspõhise arendamise ja uuringutega. Seega: nii vajalikku kindlustunnet kui ka teaduspõhist kliiniliste uuringutega toetatud süsteemset abi saab sulle nüüdisajal pakkuda vaid see, kui iga konkreetne toode, mida sa ostad, kuulub tervis-soodsate maailma tipp-preparaatide hulka.

Teeme koostööd maailma juhtivate biotehnoloogia teadusettevõtetega, kes on aastakümneid panustanud ning pühendunud erinevatele uurimissuundadele, olgu selleks siis tervisliku vananemise toetamine või vaimse tervise probleemide leevendamine.

Teadus- ja kliiniliste uuringute alusel on seda otstarbekas kasutada järgmiste probleemide korral:

• kroonilised põletikud;

• osteoartriidi probleemid (liigeste jäikus ja liikuvuse häired);

• kognitiivse funktsiooni häired;

• seedimisprobleemid (sh kõrvetised);

• probleemid südametöö võimekusega;

• haigusjärgse taastumise perioodil;

Üks tipp-preparaat meie portfellis on HydroCurc ® ehk parima biosaadavusega kurkumiinipreparaat maailmas. Kurkumi tervistavate toimete aluseks on polüfenoolsed kurkuminoidid. Neist on kurkumiin põhiline nii koguselt kui ka tervistavate toimete (väga tugev antioksüdantsus jt) poolest. Paraku takistab tema toimet väga madal omastatavus. LipiSperse ® patentse dispersioonitehnoloogiaga loodi parim innovaatiline kurkumiinipreparaat HydroCurc® (ülihea omastatavus, väga hea kurkuminoidne sisaldus), mis tekitab kiiresti toimeks vajaliku kõrgema taseme veres ja nii ka kasulike toimete pikema mõju.

• lihaste liigtugev koormamine tugevama treeningu või füüsilise tööga.

Ülaltoodud probleemide puhul on kasutamise kuldstandard 8 nädalat järjest. Mõistlik on kasutada ka profülaktiliselt (2–4 nädalat). Efektiivseim manustamise viis: 1–2 kapslit ööpäevas (2 tundi pärast või 1 tund enne sööki, vähese veega). Üks originaal sisaldab 30 kapslit.

PREMIO portfelli ei paisutata suureks. PREMIO portfelli vääriliste toodete

süsteemset ja ranget teaduspõhist valikut juhib sõltumatu ning kompetentne teaduskomitee. Kõik PREMIO kaubamärki kandvad tooted toetuvad PREMIO kontseptsiooni kolmele vankumatule alustalale ning on heaks kiidetud põhjaliku süsteemse analüüsi alusel teaduskomitee poolt. Need on tarbija jaoks teadus-tootjate loodud tipp-preparaadid, kuna need vastavad meie kontseptsiooni kõikidele kohustuslikele võtmenõuetele. Lisaks peavad PREMIO portfellis olevate toodete teadus-tootjad olema valmis vastama meie meeskonna kõikidele teadus-praktilistele küsimustele portfelli võtmise hetkel ja ka edaspidi. Meie missioonis kirjeldatud turvalise ning mugava e-keskkonna maailma tipppreparaatide soetamiseks mõeldud PREMIOstore e-kaubamaja leiad aadressilt premiostore.eu , kus kõik müügil olev on suurepärase hinna ja tippkvaliteedi suhtega. PREMIO tipp-preparaate soetades soovitame alati ka põhjalikult tutvuda iga toote juures esitatud kogu informatsiooniga, mis on koostatud eesmärgiga sind maksimaalselt abistada sobiva sisulise valiku tegemisel.

Et võimalikult tervena elatud aastaid oleks rohkem!

Sinu PREMIO

Lõpetame professor Mihkel Zilmeri motoga „Targemaks ning seeläbi võrdsemaks ja tasakaalustatumaks muudab inimesi nende süsteemne harimine“.

Esimest tüüpi diabeet ei takista elamast täisväärtuslikku elu. Karmen (20) ja tema ema Ülle jagavad oma kogemusi ning õppetunde elust selle haigusega, pakkudes lootust ja tuge kõigile, kes seisavad silmitsi sama diagnoosiga.

Karmeni ja Ülle lugu: elu diabeediga

Tekst: Krista Kiin | Toimetas: Hedi Tammsalu | Fotod: Aivar Kullamaa

Karmen Mikiver, kes sai diabeedidiagnoosi juba lapseeas, on nüüdseks 20­aastane ja vaatab oma elule positiivselt. „Diabeet pole maailmalõpp, kuigi alguses võib nii tunduda,“ ütleb ta. „Saan liikuda, rääkida ja süüa. Olen terve mõistuse juures ja saan sportida!“

Siiski on Karmen pidanud läbima raske teekonna, kogedes lootusetust, hirmu ja arusaamatust. Tema ema Ülle Loogus on olnud kogu selle aja tütre kõrval, jagades rõõme ja muresid. Nende lugu on julgustuseks ja harimiseks kõigile, kes on hiljuti saanud sama diagnoosi või kel on diabeedi kohta eelarvamusi.

Ema kutsuti teise tuppa rääkima, et mind peab kohe haiglasse viima.

Diagnoosi saamine

Karmen on nagu iga teine, kes tunneb rõõmu aktiivsest eluviisist ja armastab maiustada. „Naudin tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning jagan oma kogemusi ka sotsiaalmeedias,“ ütleb ta. „Teen palju sporti, armastan tervislikku toitu valmistada ja leida kookidele­küpsetistele tervislikke alternatiive.“

Küll aga toob diabeet endaga kaasa muutusi igapäevaelus, millega tuleb kohaneda. Karmen meenutab, kuidas spordi tegemine ja koolikohustused olid alguses keerulised, kuid tasapisi tuli arusaamine, et diabeet ei tähenda elu paratamatut peatumist. Näiteks, kui veresuhkrutase langeb keset trenni, tähendab see, et „pean trenni katkestama, et midagi süüa ja veresuhkrutaset stabiliseerida“. Karmen toob näiteid ka oma kooliajast: „Koolis tuli kontrolltöö ajal tihti vabandada: ausalt, ma ei lähe spikerdama, mul on tõesti vaja süüa.“

Kuigi Karmen on nüüd haigusega nii harjunud, et ei mäletagi elu

enne seda, polnud algus kaugeltki lihtne. Ta meenutab: „Olin 11­aastane, kui pidin minema perearsti juurde tavalisse tervisekontrolli, kus mu sõrmeotsast mõõdeti vere glükoosisisaldust. Nutsin üle poole tunni, sest kartsin ja vihkasin tol ajal nõelu­süstlaid.“ Kui tüdruk lõpuks protseduuriga nõustus, siis selgus, et tema veresuhkrutase oli 27,8 – oluliselt kõrgem normist, mis on kuni 5,5. „Olin täielikus šokis, kui nägin, kuidas arstid läksid paanikasse,“ jätkab Karmen. „Mind viidi eraldi ruumi, ema kutsuti teise tuppa ja talle öeldi, et mind tuleb kohe haiglasse viia. Autosõit oli meile mõlemale väga emotsionaalne.“

Kui esimene šokk oli möödas, pidi Karmen üksi haiglasse jääma. „Palatisse tuli mu praegune raviarst, istus mu ette ja rääkis rahulikult, et sellest saab minu uus reaalsus.“

Elu matemaatilise täpsusega

Haiglas viibides asus Karmen kohe uurima arsti antud raamatuid 1. tüüpi diabeedi kohta ja õppima, mida see kõik tähendab. „Iga päev käisin õdede juures justkui matemaatikatunnis, et õppida, kuidas õigesti arvutada süsivesikute ja insuliini koguseid,“ meenutab ta. „Mulle näidati toidupilte ja pidin kiiresti määrama, kui palju süsivesikuid need sisaldavad ning kui palju insuliini selleks vajalik on.“

Pärast haiglat võttis Karmeni elu täiesti uue suuna, sest igapäevaellu ilmusid uued rutiinid ja kohustused. „Nüüd pean iga kord enne sööki, magama minnes ja ärgates mõõtma veresuhkrutaset ja süstima, mis oli mulle varem täiesti tundmatu,“ jagab ta oma kogemust.

Haiglast lahkumise järel tuli Karmenil arsti külastada regulaarselt igal nädalal, kuid nüüd toimub see kord iga kolme kuu tagant. Diabeet on teda saatnud

juba kaheksa aastat ja praeguseks on ta haigusega nii kohanenud, et ei mäleta enam, milline oli tema päevakava enne selle diagnoosi saamist.

Soov olla võrdne

Kuni 16. eluaastani tegutses neiu kergejõustikumaailmas aktiivselt, osaledes nädalavahetustel ka võistlustel. „Olin igas stardis ainus diabeediga tüdruk,“ meenutab ta. „Sellises vanuses oli aga keeruline hallata kõiki aspekte: jälgida toitumist, treenida, koolis käia ja hästi õppida.“ Karmen püüdis olla kõige töökam ja parem, kuid diabeedi aktsepteerimine tundus toona võimatuna. „Tol ajal ma ei aktsepteerinud, et mul on diabeet ja ma ei saagi olla kunagi teistega võrdne,“ tunnistab ta. „Nutsin pärast iga võistlust väga palju ja süüdistasin ennast, korrutades, et ma vihkan ennast ning oma diabeeti.“ Raskused, millega Karmen

Nutsin pärast iga võistlust väga palju ja korrutasin, et vihkan ennast ning oma diabeeti.

sportlasena silmitsi seisis, suunasid teda uute eluvaldkondade poole. Kuna diabeet oli spordimaailmas pigem haruldane nähtus, puudus tal vajalik tugi ja kogemus. See jättis ta tihti oma võistluste ja vaimse koormaga üksi. Kui Karmen hakkas pärast kergejõustikuga lõpetamist ise enda treeneriks, tuli talle mõte, et ta tahaks olla see inimene, kes on saanud teda aidata. „Diabeet on mõjutanud mu edasisi eluplaane, sest kohe, kui diagnoosi sain, hakkasin veetma palju aega haiglates ja arstidega ning tutvusin põhjalikumalt meditsiiniga,“ mõtiskleb neiu. „Sealt tekkis mul suur huvi saada arstiks. Mu unistus on olla endo­

Karmen unistab arstikutsest, et aidata tulevikus ise selliseid lapsi, nagu tema oli.

krinoloog, treener, spordiarst ja toitumisnõustaja – kõik ühes –, et mul oleks igas valdkonnas natuke teadmisi ja oskaksin kunagi aidata selliseid lapsi nagu ma ise.“

Uued rutiinid

Karmen jagab, et tehnoloogia on tema igapäevaelu tublisti lihtsustanud. „Sensor on mul käe peal 24/7 ja mõõdab ise veresuhkrutaset, ehk kõik torkimised ja valusate sõrmeotstega jamamised jäävad ära,“ rõõmustab ta.

Vajadusel manustab ta insuliini pen-süstlaga. Äpp oli neiule tublisti abiks ka kooliajal. Koolipäevadel võib veresuhkrutase kõikuda sõltuvalt närvipingest ja muudest teguritest. „Õnneks aitas äpp mind sellistel hetkedel,“ räägib ta. „Kui veresuhkur hakkab ebasoovitavalt kõikumise suunas minema, annab äpp kohe valjuhäälselt märku, et saaksin kiiresti tegutseda ja oma seisundit korrigeerida.“

Karmeni päev algab hommikusöögiga, milleks on peamiselt puder. „Enne söömist kontrollin äpist veresuhkrutaset ja manustan insuliini vastavalt tulemustele,“ jagab ta oma igapäevarutiini. Kooliajal valmistas Karmen endale ise lõuna kaasa, et olla kindel, mida ja kui palju sööb. „See andis kindlustunde, et mu veresuhkrutase püsib stabiilsena, kuna koolilõuna ja väljas söömine võivad sisaldada peidetud süsivesikuid, mida on keeruline jälgida,“ selgitab ta oma ettevaatlikkust. „Mu argipäev ei tundu millegi erilisena, kui veresuhkur on stabiilne,“ lisab neiu. „Aga kui veresuhkur hakkab kõikuma, muutub päeva kvaliteet kindlasti ja pean oma rutiinist midagi kas ära jätma või asendama.“

Ema kardab, et kui bussis kokku kukun, siis arvatakse, et purjus või mõne muu aine mõju all.

Lähedaste tugi

Karmen saab olulist tuge oma lähedastelt: perelt, sõpradelt ja kaaslaselt. Ta on loonud enda ümber ringi inimesi, kellel on sarnased kogemused, ja neid ühendab tugev side. Karmen räägib, et üks tema lähedasi sõpru, kes hiljuti sai 1. tüüpi diabeedi diagnoosi, on talle väga kallis. „Saame teineteist kogu aeg toetada, kõigest rääkida, nõu anda ja teineteisele süüa pakkuda,

kui emma­kumma veresuhkrutase seda nõuab. Meid ühendab omamoodi kurb saatus, kuid samas on see väga südantsoojendav.“

Karmen hindab väga ka oma pere ja sõprade hoolivust ning teadlikkust tema olukorrast.

„Mõnikord on nad isegi kohusetundlikumad kui mina. Näiteks, mu kaaslane oskab kohe ära tunda, kui mul on veresuhkruprobleem – ta lihtsalt vaatab, kuidas ma välja näen, või tunneb, kui olen liiga kuum.“

Ta meenutab ka, et kooliajal viis ema teda tihti paljudesse kohtadesse kohale, eriti pärast trenni.

„Eks ta kartis, et mu veresuhkrutase järsku langeb ja kui ma talvel raske kotiga ja higisena bussis kokku kukun, siis keegi ei aita – arvatakse, et lihtsalt purjus või mõne muu aine mõju all.“ Midagi sellist õnneks tüdrukuga juhtunud ei ole.

Kohanemine võtab aega

Kuigi diabeet on suhteliselt levinud haigus, arvab Karmen, et sellest rääkimine on endiselt harv nähtus, kuna paljud kardavad teiste reaktsioone oma diagnoosile.

„Tean mitmeid, kes ei julge rääkida, ei taha tähelepanu ega pärimisi või ammugi seda, et keegi paneks „märgi“ külge,“ tunnistab ta. „Seega peaks teadlikkust rohkem olema, et saaksime end oma haigusega paremini, turvalisemalt ja hoituna tunda.“

Karmeni sõnul on diabeedi mõistmine ja sellega toimetulek kõige keerulisem just alguses, sest vaimne kohanemine muutustega võib võtta aega. „Kui su lähedane põeb diabeeti, on parim, mida saad teha, lihtsalt olemas olla,“ soovitab ta. „Kallista, uuri, üllata, räägi nalju – lihtsalt toeta. Too ellu rohkem positiivsust, märka, kui on abi vaja, ja ära karda seda pakkuda.“

Neile, kes on äsja diabeedidiagnoosi saanud, ütleb Karmen:

SALVID PUHTAST

EESTIMAA LOODUSEST

Salvide valmistaja:

Loodusterapeut Irja Suvisild Tel 528 3210 irjasalvid@gmail.com

Irja Salvid e-pood www.irjasalvid.ee

EDASIMÜÜJAD:

Imesalv

Liigesvaevused, külmetusnähud, nohu, kurguvalu, köha, haavad, igemeprobleemid, valu, putukahammustused

Karurasvasalv

Bronhiit, kopsuprobleemid, liigesvaevused (liigeskulumine), nahaprobleemid Taruvaigusalv

Närvivalud, lihasvaevused, haavandite korral, roospõletik, põletushaavad

Elujõusalv

Veeniprobleemid, väsinud ja valutavad jalad, jalakrambid, vereringet parandav, hemorroidid, eesnäärme probleemid, mehe potentsi parandav

TALUTURG kauplused: Tartus Lõunakeskuses ja Tartu Kaubamajas, Tallinnas Solarise keskuses ja Pärnus Pärnu keskuses.

BIOTHEKA kauplused Tallinnas Järve keskuses, Tallinna Kaubamajas, Rocca al Mare Keskuses ja Tartus Lõunakeskuses.

MAARAHVAPOED üle Eesti (Vändras, Pärnus, Rakveres, Tartus, Jõgeval, Raplas).

TALLINN Sadama Turg kauplus Kai tn. 6 ja kauplus ALLIKAS Pärnu mnt 25 JÕGEVA AED ja KODU kauplus.

VÄRSKA Värska Kaubandus OÜ pood Värska Sanatooriumis.

PÕLVA Tillu kodukohvik Jaama 52. PAIDE Rüütli Käsitöökoda Posti 8.

VÕRU GIFTKINK kauplus Tartu mnt 25 Võru linn. HIIUMAA Vokk ja Viipsik kauplus.

Teised edasimüüjad leiab kodulehelt: www.irjasalvid.ee

Kuusevaigusalv

Eriti kuivale ja lõhenevale nahale, lõhed huultel, kätel ja kandadel, haavandid, lamatised Saialillesalv (ei sisalda eeterlikke õlisid)

Tundliku ja kareda naha hooldamiseks, nahaärritusi ja sügelust rahustav, naha kaitsevõimet tõstev, sobib peale päevitamist ja päiksepõletuste korral

Ilusalv / Mustasõstrasalv

Ideaalne näo, käte ja keha hoolduseks, noorendav, toitev, pehmendav, pinguldav ja kortse vähendav

Kanepiõlisalv

Nahaprobleemid (leevendab psoriaasi ja allergilisi reaktsioone), lihaspinged, unetus, naha sügelus, akne Küllusesalv

Pehmendav, niisutav, nahka toitev, sobib kogu keha massaažiks ja intiimpiirkonnale Vanaemasalv

Nahaprobleemid, käsnad, võõrmoodustised

Beebisalv (ei sisalda eeterlikke õlisid)

Eriti tundliku ja kuiva naha hooldamiseks, mähkmepiirkondadele Jalasalv

Jalgade hoolduseks , küüneseene, jalaseene, seennakkuste leevendamiseks Tõrvasalv

Paisetele, halvasti paranevatele haavadele ja põletustele, psoriaasile

Looduslikud salvid mõjuvad kiirelt ja neid on lihtne kasutada. Kanda õhukese kihina leevendust vajavale piirkonnale.

Salvides kasutatavad eesti-maised ravimtaimed on rahvameditsiinis hästi tuntud.

VALMISTATUD KÄSITÖÖNA

„See pole maailmalõpp! Kõik on siiani hakkama saanud ja saad ka sina.“ Neiu lisab end teadvat, et alguses on raske ja võib tunduda, et maailm variseb kokku, kuid ta rõhutab, et on kaheksa aastat hiljem aru saanud: jumal tänatud, et see on kõigest diabeet! „Ma saan ise liikuda, rääkida ja süüa,“ on Karmen tänulik. „Ma olen terve mõistuse juures, ma võin sportida. Aastaid hiljem on diabeet minu jaoks raske haiguse kõige leebem variant.“

Karmeni ema Ülle jagab enda kogemust lapsevanema vaatevinklist: „Diabeediga ei olnud ma enne väga kursis – teadsin vaid seda, mida üks tavainimene üldjuhul teab.“ Ülle ütleb, et temal sujus tütre diagnoosiga kohanemine ehk isegi raskemalt kui lapsel. „Arvasin, et diabeet on seotud magusa söömisega. Loomulikult käisid läbi mõtted, mida ma olen valesti teinud, kas seda oleks saanud kuidagi ära hoida jne. Esialgu tundus ka mulle, et nüüd tuleb maailmalõpp, kuid tegelikult vajas kogu situatsioon kõigi jaoks natuke seedimist.“

Vahel hiilin tütre tuppa, et vaadata, kas tal on kõik ikka korras.

Ema jaoks oli suurim mure tagada, et laps saaks jätkata oma igapäevaseid tegevusi ja huvialaringides osalemist. „Hakkasin teda ise viima ja tooma,“ räägib ema. „Mul on suurepärane tööandja, kes võimaldas juba toona teha kaugtööd, seega istusin tihti kergejõustikuhalli lähedal kohvikus. Paljud ehk mõtlevad, et ärahellitatud laps, miks ta ei võiks ise käia, kuid ei teata, et pärast treeningut võib veresuhkur alaneda väga­väga ruttu. Terve inimene ei suuda mõista, kui olulise tähtsusega on see, mida diabeetik sööb. See määrab, mis

juhtub tema veresuhkrutasemega õhtul ja öösel. Mina leidsin, et parim viis tütart toetada on tuua ta koju normaalset einet sööma.“ Ülle meenutab, kuidas ta käis pikka aega öösiti tütre toas veendumas, et laps ikka hingab. „Ka nüüd, kui Karmenil nädalavahetusel und kauemaks jagub, poeb ema südamesse hirm. Vahel hiilin tütre tuppa, et vaadata, kas tal on kõik ikka korras – loomulikult saan siis riielda, et lase magada!“ naerab Ülle.

„Karmen on oma ellusuhtumisega juba mõnda aega eakaaslastest vanem,“ räägib Ülle, kuidas tema tütrest sai üleöö täiskasvanu. „Ta peab iga päev mõtlema, kuidas ellu jääda. Kahtlemata on see raske. Eks temalgi ole mõõnaperioode, kuid õnneks pole ta hakanud elu või diabeedi vastu protestima, mida kuuldavasti osa diabeetikuid teeb.“

Vähene teadlikkus

Ka Ülle peab üheks peamiseks probleemiks seda, et sportivale diabeetikule vajalik teave ja toetus on sageli kättesaamatud. „Et aru saada, kuidas viia tasakaalu tippsport ja treeningukoormused, diabeet ja toitumine, käisime spordipsühholoogide ja toitumisnõustajate juures, kuid kahjuks tegeleb enamik selle ala spetsialiste tervetega ja diabeetikutega neil kokkupuuteid ei olnud,“ räägib ta. „See koht on Eesti nõustamismaastikul täitmata, olgugi et diabeedidiagnoosiga lapsi tuleb järjest juurde. Paljud neist loobuvadki diagnoosi saades spordist, sest nad ei saa tuge, et seda kõike omavahel sobitada.“

Kuigi diabeeditarvikute kättesaadavus on paranenud, tunneb Ülle, et ühiskonnas on selles osas veel palju arenguruumi. Paljudele vanematele on endiselt probleemiks riikliku toetuse puudumine, kuna sotsiaalkindlustusamet on sageli jätnud lapsed puudeastmeta

või vähendanud endist puudeastet. See piirab oluliselt ligipääsu vajalikule sotsiaaltoetusele ja tugisüsteemile. „Ka ühiskondlikult paneb tavainimene 1. ja 2. tüüpi diabeedi ühte patta – arvatakse, et diabeediga inimesed on ise süüdi, sest söövad magusat,“ nendib Ülle. Enim häirivadki teda küsimused „Kas see ei lähegi üle?“ ja „Miks ta siis sööb nii palju magusat?“.

Loomulikult

tuleb ka mul ette olukordi, kus kõik näib ebaaus. No siis nutan ja liigun edasi!

Karmeni ema tunnistab, et ta ei ole inimene, kellele meeldib halada või kes tunneb, et peab olukorrale vastu hakkama. „Pigem lepin elu paratamatusega,“ nendib ta. „Ma ei saa seda ju muuta, küll aga kontrollida oma suhtumist. Katsun tegeleda reaalsusega. Loomulikult tuleb ka mul emotsionaalselt ette olukordi, kus lihtsalt tahaks nutta, sest kõik näib nii ülekohtune ja ebaaus. No siis nutan ja liigun edasi!“

Teistel sarnases olukorras vanematel soovitab Ülle rääkida oma arsti või diabeediõega. „Lastehaiglas on kõik superinimesed ja väga toetavad!“ kinnitab ta.

„Tänapäeval saab kõike edasi teha, ei pea jätma sporti ega laulmist, kuid lapsevanem peab endale ikkagi teadvustama, et tagasilööke tuleb ette.“

Tütre tulevikuplaanide osas on ema loomulikult toetav. „Praegu räägib Karmen, et tahab saada endokrinoloogiks ehk just selleks arstiks, kes aitab ka diabeetikuid,“ sõnab ta. „Kui see ka nii ei lähe, olen kindel, et mis tahes eriala Karmen valib, jääb ta ikkagi teisi omasuguseid toetama.“

Allikas: Tervis Pluss, suvi 2022

VÕIMALUST, kuidas näojooga igapäevaseks harjumuseks muuta

1. MUUDA NÄOJOOGA

OMA NÄO- VÕI ENESEHOOLDUSE OSAKS

Üks hea võimalus näojoogast harjumus tekitada on see integreerida oma igapäevasesse näo- või kehahooldusesse. Näiteks sobib näojoogat teha enne duši alla minemist, pärast näopuhastust, enne või pärast koorija või näomaski tegemist jne. Võid erinevad harjutused ka päeva peale ära jagada. Näiteks osa harjutusi teed hommikul pärast hambapesu, osa harjutusi koeraga jalutades ja osa õhtusööki valmistades.

2. TEE NÄOJOOGAT KOHE PÄRAST TRENNI

Ükskõik, kas teed lihas- või kardiotreeningut, võid pärast põhitrenni näojooga harjutusi teha. Kui kogu keha lihased on juba soojaks tehtud, siis on hea lõpetuseks ka oma näolihaseid veidi pingutada. Kui tunned, et soovid pärast näojoogat näolihaseid lõdvestada, siis proovi näorullikut. See aitab lõdvestada pinges lihaseid ja toetab samuti lümfi- ja

vereringet. Näorullikut võid kasutada selgi päeval, kui sul joogaharjutusteks aega napib.

3. TEE NÄOJOOGAST MÄNG

Kui soovid oma näolihaseid lihtsalt heas toonuses hoida, siis võid kasutada näojooga kaarte, et endale mänguline võimlemiskava loosida. Võid joogakaardi paki panna näiteks külmkapi kõrvale, esikukapile või mõnda muusse käidavasse kohta, et saaksid iga kord sealt uue kaardi võtta ja harjutuse teha. Või siis tee endaga kokkulepe, et iga kord, kui lähed kööki oma veeklaasi täitma, võtad hetke ja teed mõned sirutused ja näojooga harjutused. Kui sul on lapsed, siis võid valida harjutused, mida nemadki saavad kaasa teha. Näojooga teeb kõigil tuju heaks.

4. TREENI OMA HUULED

PRINGIMAKS LIIKUDES

Kui su elustiil hõlmab palju reisimist ja selle hulka kuuluvad pikad bussi- ja rongisõidud, siis on täiesti okei sõidu ajal omaette mõned näojooga harjutused teha. Kui sinu vastas

istuvad teised reisijad, siis saad ka neile natuke nalja pakkuda. Kui oled ise autoroolis, siis tee harjutusi valgusfoori taga peatudes.

5.

LEIA ENDALE VASTUTUSPARTNER

Kui tead, et su sõbranna või tuttav teeb ka näojooga harjutusi, siis hakake teineteise vastutuspartneriteks. Võite teha näiteks ühise virtuaalse vestluse ja iga päev sinna märku anda, kui harjutused tehtud. Võite mõelda ka trahviühiku peale ehk mis saab siis, kui keegi jätab näiteks kolm järjestikust päeva harjutused tegemata.

Kui alles alustad näojoogaga, siis alusta väikeste sammudega. Piisab, kui teed 2–3 harjutust päevas. Ei ole tarvis kohe 5 või 7 erinevat harjutust kavasse võtta. Saad aegamisi harjutusi lisada või välja vahetada. Kõige olulisem on, et oleksid järjepidev.

Kui soovid näojoogaga lähemalt tutvust teha, siis osale 4-nädalasel e-kursusel „10× nooremaks kirurgilise sekkumiseta“, liitu Loomuliku Ilu virtuaalse klubiga või telli sõbrannadega koolitus: maiwistik.eu.

Foto: Evelin Kruus.

Meie immuunsüsteem on eluliselt oluline kaitsemehhanism, mis aitab meil võidelda nakkuste ja haigustega. Mõnikord võib aga stressirohkem periood või muu ootamatus mõjutada selle süsteemi toimimist. Millised on märgid sellest, et immuunsüsteem ei toimi nii, nagu peab?

Märgid, et immuunsus on langenud

1. Stressitase on kõrge

Ei ole juhus, et kipud pärast suurt projekti tööl või pärast emotsionaalset olukorda kodus haigestuma. Ameerika Psühholoogiaühingu aruande kohaselt nõrgestab pikaajaline stress sinu immuunsüsteemi reaktsioone.

See tuleneb sellest, et stress vähendab organismi lümfotsüüte, valgeid vereliblesid, mis aitavad võidelda infektsioonide vastu. Mida madalam on lümfotsüütide tase, seda vastuvõtlikum oled kõiksugu viirustele, näiteks külmetushaigustele.

2. Pidev külmetus

On täiesti normaalne, et täiskasvanud inimesed veedavad kaks­kolm korda aastas külmetuse pärast mõne päeva aevastades ja köhides. Enamik inimesi taastub sellistest viirustest umbes nädalaga, sest see on aeg, mida immuunsüsteem vajab, et antikehi valmistada ja võitlus tüütute pisikutega võita. Kui sa aga ühe külmetuse lõppedes kohe teise otsa komistad või põed juba pikemat aega nohu, on see

selge märk sellest, et su immuunsüsteem ei suuda sammu pidada.

3. Palju kõhuprobleeme

Kui sul on sageli kõhulahtisus, ­gaasid või ­kinnisus, võib see olla märk sellest, et su immuunsüsteem on kahjustatud.

Uuringud näitavad, et peaaegu 70 protsenti sinu immuunsüsteemist asub seedetraktis. Seal elavad kasulikud bakterid ja mikroorganismid kaitsevad soolestikku infektsioonide eest ning toetavad immuunsüsteemi. Nende kasulike soolestikubakterite vähene hulk võib tähendada, et oled viiruste, krooniliste põletike ja isegi autoimmuunhäirete suhtes vastuvõtlikum.

4. Sagedased infektsioonid

Kui näib, et võitled sagedaste infektsioonidega, võib see olla märk sellest, et su immuunsüsteem tahab sulle midagi teada anda. Ameerika allergia­, astma­ ja immunoloogiaakadeemia (American Academy of Allergy Asthma & Immunology) andme­

tel on täiskasvanute võimaliku immuunpuudulikkuse märgid järgmised: rohkem kui neli kõrvapõletikku ühe aasta jooksul; kopsupõletiku tekkimine kaks korda ühe aasta jooksul; kroonilise sinusiidi või rohkem kui kolme bakteriaalse sinusiidi episoodi esinemine aasta jooksul; rohkem kui kaks antibiootikumikuuri aastas.

5. Pidev väsimus

Me kõik teame, et pidev stress ja kiire elutempo võivad põhjustada väsimust ning kurnatust. Kui sa aga magad piisavalt ja puhkad sageli, kuid kannatad siiski kurnatuse all, tasub kaaluda seda, et su immuunsüsteem üritab sulle midagi öelda, sest kui immuunsüsteem on hädas, kannatab ka energiatase. See tuleneb sellest, et keha üritab säästa energiat immuunsüsteemile kütuse saamiseks, võideldes mikroobide vastu.

Allikas: pennmedicine.org

Toimetas: Mariann Renee Vilbre | Foto: Shutterstock

Sest iga sõna on oluline.

Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Esindame üht maailma suurimat kuuldeaparaatide brändi GN Resound Taanist.

Broneeri aeg personaalsele ja turvalisele nõustamisele!

Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile lühinumbril 17800.

TALLINN Tulika 19 C, 2. korrus

Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

Lasnamäe Medicum, Punane 61, kab 142 , I korrus

Telefon: 5301 1529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

TARTU Medita trepi kõrval

Teguri 37B, I korrus Telefon: 5380 7287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee

RAKVERE

Tuleviku 1, kab 19

Telefon: 324 3253 Rakvere@kuuldeaparaadid.ee

Selle reklaami ettenäitamisel iga uue kuuldeaparaadi ostjale tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).

NARVA Kerese keskus

Kerese 3, 3. korrus, kab 311 Telefon: 53 011 529 Narva@kuuldeaparaadid.ee

VILJANDI Tervisekeskus, I korrus, B korpus, sissepääs Turu tänavalt Telefon: 433 3783 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee

PARIMAD aparaadid!

PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Jannseni 7a

Telefon: 53 011 529 Parnu@kuuldeaparaadid.ee

PAIDE AS Järvamaa Haigla

Tiigi 8, kab. 412

Telefon: 53 011 529 Paide@kuuldeaparaadid.ee

Kuigi esimene toimiv vaktsiin loodi meie planeedil juba rohkem kui 200 aastat tagasi, ei ole vaktsiinidega seotud arutelu tänase päevani vaibunud. Pidevalt arenev meditsiiniteadus loob järgemööda uusi tehnoloogiaid, kuid nagu terviseja teaduseteemad ikka, tekitavad need inimestes erinevaid arvamusi ning seisukohti. Eesseisva sügishooaja hakul vaatamegi lähemalt, mida vaktsiinid endast kujutavad, miks ei tasu neid karta ja milliste haiguste vastu tuleks end kindlasti vaktsineerida.

Vaktsiinide ABC

Vaktsiinid sisaldavad nõrgestatud või tapetud patogeene (viirused või bakterid) või nende osi. Kui vaktsiini manustatakse, tunnetab immuunsüsteem neid antigeene kui ohtu ja hakkab tootma spetsiifilisi antikehi. Selle protsessi tulemusel tekib organismis immuunmälu, mis võimaldab kehal kiiresti ja tõhusalt reageerida, kui ta kohtub tulevikus nõrgestamata patogeeni ehk reaalse haigustekitajaga. Seega

kujundavad vaktsiinid võrdlemisi väikese arvu annustega tugeva ja pikaajalise immuunsuse.

Sõltuvalt sellest, millist antigeeni vaktsiini valmistamisel kasutatakse, jagunevad vaktsiinid nelja kategooriasse: nõrgestatud elusvaktsiinid, inaktiveeritud vaktsiinid, allühik­ ja toksoidvaktsiinid. Kui hiljutise koroonaepideemia ning ikka ja jälle inimesi kimbutava gripiviiruse valguses räägitakse vaktsiinist kui viirushaigusi ennetavast vahendist, kasutatakse vakt­

siine siiski ka teatud bakteriaalsete haiguste ennetamiseks. Sellisteks haigusteks on näiteks difteeria, teetanus, läkaköha ja tuberkuloos, mille kõigi vastu vaktsineerimine toimub riikliku immuniseerimiskava kohaselt ja lapsevanema nõusolekul juba lapseeas.

Selleks, et nii nende kui ka mitmete ohtlikumate viirushaiguste, nagu näiteks leetrite, mumpsi, punetiste, hepatiit A ja B ning HPV (inimese papilloomiviirus) vastu võimalikult palju inimesi

Toimetas: Georg-Marten Meumers | Fotod: Shutterstock

vaktsineeritud saaks, on välja arendatud mitmevalentsed vaktsiinid ehk liitvaktsiinid. Liitvaktsiinides kombineeritakse mitme erineva haigustekitaja antigeenid, mis siis ühe annusena organismi manustatakse. See võimaldab immuunsüsteemil arendada korraga vastupanu mitmele haigusele.

Liitvaktsiinid on eriti tähtsad just lastele, et lühikese aja jooksul oleks võimalik lapsi mitmete haiguste vastu vaktsineerida. See on tähtis seetõttu, et mõned haigustekitajad ründavad ja põhjustavad raskeid haigusvorme just imikutel ja väikelastel. Seetõttu tehakse riikliku immuniseerimise ajakava järgi näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi (lastehalvatus), Hib­nakkuse, B­viirushepatiidi ja rotaviiruse liitvaktsiini kolm süsti imikule juba esimese kuue elukuu jooksul.

Eelmainitud liitvaktsiini kõrval on üheks tuntumaks mitmikvaktsiiniks ka leetrite­mumpsi­punetiste (MMR) liitvaktsiin, mille esimene süst tehakse esimese eluaasta ja teine 13. eluaasta täitumisel.

Koroonaviiruse ja gripi liitvaktsiin pole enam kaugel

Rahvusvaheline ravimifirma Moderna teatas juuni lõpus oma COVID-19 ja gripi ühisvaktsiini katsetuste edust, kui lõpetati kolmanda astme kliinilised uuringud. Ettevõtte sõnul annab nende kombineeritud vaktsiin nakkuste eest tõhusama kaitse kui praegused monovaktsiinid, eriti tagab see parema immuunsuse just üle 50-aastastel inimestel.

Moderna liitvaktsiin põhineb mRNA-vaktsiinitehnoloogial, mis sai laialdasemalt tuntuks just koroonavaktsiinides. Kui kombineeritud vaktsiinide tõhusus oli juba varasemalt teada, siis nende arendamine on olnud keeruline ja kallis. Moderna uue vaktsiini edu näitab aga, et mRNA-tehnoloogia võib arendusprotsessi kiirendada ja hõlbustada.

Moderna on juba alustanud USA toidu- ja ravimiametilt vaktsiinile kasutusloa taotlemist.

Allikas: ERR Novaator

Kui traditsioonilised vaktsiinid jagunevad nendes kasutatavate antigeenide järgi nelja liigi vahel, siis viimase aja meditsiiniteaduste areng on laiemasse kasutusse toonud veel mitmeid uusi tehnoloogiaid. Suurima potentsiaaliga peetakse neist hetkel mRNA­vaktsiinitehnoloogiat, mis leidis laiemat ülemaailmset kasutust koroonaviiruse vaktsiinina.

Traditsiooniline vaktsiin viib organismi valmis viiruse valgu (nt nõrgestatud elusvaktsiin) või osa sellest (nt allühik­vaktsiin), mis toimib vajaliku antigeenina ja lülitab sisse immuunsüsteemi, mis hakkab tootma vajalikke kaitsvaid rakke ehk antikehi. mRNA­tehnoloogia põhjal valmistatakse aga sellist vaktsiini, mis ei sisalda mitte valmis viiruse valku, vaid üksnes viiruse ühe osa mRNA­d ehk juhtnööre, kuidas organismil endal vajalikud antikehad „retsepti“ järgi valmis sünteesida.

mRNA­vaktsiinidel on traditsiooniliste vaktsiinide ees mitmeid eeliseid. Esiteks saab mRNA­vaktsiine valmistada oluliselt kiiremini, sest laboris pole vaja vaktsiini jaoks teha terviklikku viiruse valku, mis on aeganõudev. Samuti on mRNA­vaktsiinide koostist võimalik kiiresti muuta, et kohaneda viiruse uute variantidega. See on oluline eelis kiiresti muteeruvate haigustekitajate puhul, milleks on näiteks gripiviirus ja SARS­CoV­2. mRNA­vaktsiinid on näidanud ka kõrget efektiivsust, genereerides organismis tugeva antikehalise ja rakulise immuunvastuse.

Üheks kitsaskohaks on aga mRNA­vaktsiinide säilitamine. Nimelt vajavad selle tehnoloogia abil valmistatud vaktsiinid pidevat sügavkülmikus säilitamist, mis tähendab, et nende hoiustamine ja transport nõuavad mitmeid ettevalmistusi ning spetsiaalseid tingimusi.

Allikad: vaktsineeri.ee, roche.ee

Müügil suur valik statsionaarseid ja teisaldatavaid k aldteid

Elektriline seade manuaalsele ratastoolile

Trepironija

Immuunsusega seotud haigused ja nende ravi võivad mõnel juhul kaasa tuua soovimatu ülekaalu ja siis on vajalik elustiili muutus. Just nii juhtus Kristinaga.

Kust see ülekaal küll tuli?

Tekst: Eve Kallaste | Foto: Shutterstock

Kristina lugu algas umbes kümme aastat tagasi, kui tal diagnoositi psoriaas. Tegemist on kroonilise autoimmuunhaigusega, mis põhjustab naharakkude kiiret paljunemist ja põletikku, tekitades nahale valulikke ja sügelevaid laike. Haigus mõjutas Kristina igapäevaelu mitmel viisil, kuid üks ootamatumaid tagajärgi oli kaalutõus.

Kerkiv kaal ja kaduv jaks

„Pärast psoriaasi diagnoosi hakkasin põletiku vähendamiseks ja sümptomite leevendamiseks võtma kortikosteroide, mis on tõhusad, kuid millel võib ka kõrvaltoimeid olla,“ meenutab Kristina. „Psoriaasiga kaasnev krooniline põletik ja kortikosteroidide kasutamine põhjustasid ilmselt minu ainevahetuses muutusi. Lisaks hakkas ülekaal mõjutama ka minu psoriaasi – suurenenud keharasv soodustas põletikulisi protsesse, mis omakorda süvendasid pso­

Ole teadlik!

Mitmed immuunsüsteemiga seotud haigused mõjutavad ainevahetust ja võivad viia ülekaalulisuseni.

Hashimoto türeoidiit. Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad ainevahetust, ja kui immuunsüsteem ründab kilpnääret, väheneb hormoonide tootmine, mis võib põhjustada kaalutõusu.

Reumatoidartriit tekitab liigeste põletikku ja valu. Krooniline põletik võib mõjutada ainevahetust ja suurendada insuliiniresistentsuse riski, mis soodustab kaalutõusu.

riaasi sümptomeid.“ Kristina oli sattunud nõiaringi, kus kaalutõus ja psoriaasi ägenemine teineteist toitsid.

Muutuste algus

Naine konsulteeris arsti ja toitumisspetsialistiga. Tema eesmärgiks oli leida viis, kuidas kaalu kontrolli alla saada ja samal ajal psoriaasi sümptomeid vähendada. „Tervislikuma toitumisega alustades keskendusin põletikuvastastele toitudele, nagu kala, pähklid, seemned, värsked köögi­ ja puuviljad. Samas välistasin oma söögilaual töödeldud toidud, mis võivad põletikku süvendada.“ Regulaarne füüsiline aktiivsus mitte ainult ei aidanud naisel kaalu langetada, vaid vähendas ka stressi, mis oli varem üks psoriaasi ägenemise käivitajatest.

Ilus tulemus

„Juba paari kuu pärast tundsin end energilisema ja enesekindlamana. Õppisin, et isegi kui haigus ja selle

Süsteemne erütematoosluupus tekitab insuliiniresistentsust ja kaalutõusu. Raviks kasutatavad kortikosteroidid võivad suurendada söögiisu.

Psoriaasiga inimestel on suurem tõenäosus metaboolse sündroomi ja insuliiniresistentsuse tekkeks

Crohni tõbi ja haavandiline koliit tekitavad kroonilist põletikku seedetraktis. Remissiooniperioodid ja kortikosteroidide kasutamine võivad kaasa tuua kaalutõusu.

1. tüüpi diabeet ei ole otseselt seotud ülekaalulisusega, kuid insuliini puudus ja sellele järgnev insuliinravi võivad mõjutada kehakaalu.

Rasvkoe põletik põhjustab insuliiniresistentsust ja metaboolseid häireid, mis soodustavad kaalutõusu.

Allikad: SpringerLink, Oxford University, American Medical Association

ravi toovad kaasa ebameeldivaid ja enesehinnangut kõigutavaid aspekte, on võimalik ise enda heaks väga palju ära teha. Näen praegu tunduvalt tervem ja parem välja ning kuna mul on vähem stressi, ei ole ka psoriaasilaike nii palju.“

Inimese immuunsüsteem ei väsi teadlasi üllatamast. Iga uuringuga leitakse hämmastavaid funktsioone ja võimalusi, kuidas meie organism toimib ning kuidas neid teadmisi kasutades oleks võimalik erinevatele haigustele veelgi paremat ravi leida. Räägime selles artiklis mõnest uuest avastusest inimese immuunsüsteemi kohta, mis on toodud avalikkuse ette käesoleva aasta juulis ja augustis.

Uued avastused immuunsuse rindelt

Tekst: Kairi Prints | Fotod: Shutterstock, erakogu

Ravimi toimeaine mõju saab parandada valkude kaardistamise kaudu

Täppismeditsiini eesmärk on pakkuda patsientidele võimalikult individuaalset ravi – et oleks vähem kõrvaltoimeid ja paremad paranemisvõimalused. See nõuab täpset arusaamist sellest, mis toimub rakutasandil. Müncheni Tehnikaülikooli (TUM) teadlastel on nüüd esmakordselt õnnestunud kaardistada 144 toimeaine ja umbes 8000 valgu vastastikmõju. Tulemused võivad aidata tuvastada olemasolevate ravimite seni teadmata potentsiaalset kasu.

Uus uuring luukudede, neerupealiste ja vananemise vastastikuse mõju kohta

See, kuidas meie luud, neerupealised, lihased ja rasvkude omavahel „räägivad“, võib aidata teadlastel paremini mõista, mis juhtub meie luustikuga vananedes, kui see kaotab massi ja muutub nõrgemaks, mistõttu on meil oht kukkudes kergesti luid murda.

„Koed ei toimi isoleeritult – kõik inimese kehas „räägib“ kõigega, et hoida inimest tervena,“ sõnab Meghan McGee­Lawrence, Augusta ülikooli Georgia meditsiinikol­

ledži luubioloog ja uue, 2,4 miljoni dollari suuruse riikliku vananemisinstituudi grandi saanud teadusprojekti peamine uurija. „Meie eesmärk on paremini mõista, mis juhtub, kui kudedevaheline „vestlus“ läheb halvasti.“

McGee Lawrence ja tema töörühm usuvad, et meditsiini edasises arengus võib mängida olulist rolli informatsioon, kuidas stressihormoonid annavad skeletile märku, et see toodaks rohkem luurakke, mida nimetatakse osteoblastideks, või luid lagundavaid rakke ehk osteoklaste – ning kuidas see vananedes muutub.

Mast- ehk nuumrakud püüavad ja kasutavad neutrofiile allergiliste reaktsioonide ajal

Nuumrakud on juba ammu tunnistatud meie immuunsüsteemi võtmetegureiks. Kui nuumrakud puutuvad kokku allergeenidega, vabastavad nad kemikaale, mis vallandavad tüüpilisi allergiasümptomeid, nagu kudede turse ja põletik. Nüüd on Freiburgi Max Plancki instituudi immunobioloogia ja epigeneetika teadlased ning Münsteri ülikooli teadlased avastanud mastrakkude varjatud talendi – nad suudavad kinni püüda ja kasutada teist tüüpi immuunrakke, mida nimetatakse neutrofiilideks. See üllatav avastus heidab uut valgust sellele, kuidas meie immuunsüsteem töötab, eriti allergiliste reaktsioonide ajal.

See uus arusaam sellest, kuidas mastrakkude ja neutrofiilide koostöö toimib, lisab meie teadmistele

allergilistest reaktsioonidest ning põletikust täiesti uue kihi. See näitab, et nuumrakud saavad neutrofiilide abil suurendada oma võimekust – see avastus võib viia uute lähenemisteni allergiate ja põletike ravis.

Fekaalse mikrobioota siirdamine võib suurendada immuunravi

tõhusust seedetrakti vähkkasvajate puhul

Uuring, mis avaldati 25. juulil ajakirjas Cell Host & Microbe, näitas, et fekaalse mikrobioota transplantatsioon (FMT) võib suurendada immuunravi tõhusust mitmete seedetrakti vähivormide puhul. Uuringus said patsiendid, kes olid varem näidanud resistentsust immuunkontrollpunkti inhibiitori suhtes, kasu sellest, et neile manustati fekaalset mikrobiootat

doonoritelt, kes olid varem ravile reageerinud.

See uuring toob esile soolestiku mikrobioota kasulike ja kahjulike bakterite keerulise koosmõju ravi tulemuste määramisel. Kuigi seost soolestiku mikrobioota ja immuunvastuse vahel vähiravile on uuritud juba aastaid, pakub käesolev uuring konkreetseid tõendeid ja uusi võimalusi ravitulemuste parandamiseks laiema hulga vähivormide puhul.

Allikas: News Medical

HAMBARAVI JAÜLDNARKOOSIS SEDATSIOONIS NII LASTELE KUI TÄISKASVANUTELEKA

J.Sütiste tee 30A, Tallinn tel.5856 9595

Broneeri aeg internetis www.hammas.ee või kirjuta meile info@hammas.ee

Oleme haigekassa lepingupartner, meie juures saad kasutada täiskasvanute hambaravihüvitist kui ka pensionäride proteesihüvitist. Laste hambaravi eest meie kliinikus tasub haigekassa. Tegevusluba nr. LO4411

•HAMBARAVI

•LASTE HAMBARAVI

•JUURERAVI

MIKROSKOOBIGA

•KIRURGIA

•IMPLANTATSIOON

•PROTEESIMINE

•3D RÖNTGEN

ZOOM VALGENDUS

Praegu on eriti oluline hoida, kaitsta ja tugevdada enda ning oma lähedaste immuunsust. Õnneks annab siinkohal ka toiduga üht-teist ära teha. Mida täpselt, õpetab toitumisnõustaja Teele Teder.

Sinu (uus) poenimekiri immuunsuse tugevdamiseks

Teele Teder | Fotod: Shutterstock, erakogu

Kaheksakümmend protsenti meie immuunsüsteemist sõltub sellest, mis olukorras on meie seedimine. Soolestikus käib vilgas elu. Arvatakse, et seal on umbes kahe kilogrammi jagu elusorganisme ehk baktereid, kellest sõltub meie seedesüsteemi olukord ja

ühtlasi ka immuunsussüsteemi tase.

1. Hapendatud toidud

Hea võimalus heade bakterite osakaalu suurendada ja nende heaolu tagada on lihtsam, kui arvata võiks. Piisab, kui lülitame oma igapäevasesse toitumisse pisut hapendatud toite – need

sisaldavad probiootikume, millega saame oma soolefloorat tasakaalustada. Näiteks paar supilusikatäit värskelt hapendatud kapsast või seeni, üks hapukurk, klaasike keefirit või kombucha’t. Ka jogurtit peetakse heaks probiootikumiks, kuid selle puhul tuleb jälgida, et tegemist oleks naturaalse ja ilma suhkruta tootega.

Tekst:

2. Kiudaineterikkad toidud

Pikka aega arvati, et kiudained on organismile vaid koormaks. 1970. aastatel hakati õnneks mõistma ka nende organismi tervendavaid mõjusid. Lisaks veresuhkrutaseme stabiliseerimisele ja täiskõhutunde pikendamisele on kiudained toiduks ka soolestikubakteritele, võimaldades kasulikel soolemikroobidel paljuneda ja seeläbi seedimist veelgi soodustada. Seega tasub oma menüüsse lülitada nii puu­, kaun­, tera­ kui ka köögivilju, mis on kõik väga head kiudaineallikad. Tasub teada, et vajad iga päev olenevalt vanusest ligikaudu 30 grammi kiudaineid. Tänapäeva läänelik toitumisstiil annab aga heal juhul vaid poole sellest. Seepärast on teadlikult vaja pingutada, et igapäevaselt küllaldaselt kiudaineid saada.

3. C-vitamiin + tsink ehk idud ja maks

Haiguste vastu võitlemisel on ikka kasutatud C­vitamiini. Mitmed uuringud on näidanud, et C­vitamiini tarbimine viiruste esinemissagedust ei mõjuta, kuigi aitab mõningal määral vähendada haiguse kestust ja tõsidust. Samas on leitud, et C­vitamiini toime koos tsingiga on palju tõhusam: 1000 g (200 mg kaupa) C­vitamiini ja 30 mg tsinki päevas leevendab hingamistee­

de infektsioonide sümptomeid ning lühendab haiguse kestust märgatavalt.

Üks paremaid C­vitamiini allikaid on idud. Need sisaldavad suurima võimaliku hulga Cvitamiini 72­tunnise idandamise järel – just siis tuleks selle vitamiini saamiseks idandid ära süüa. Pärast seda hakkab idu kulutama C­vitamiini juba enda tarbeks. Parimad tsingiallikad on aga maks, liha, kamajahu, seemned, pähklid, juust, leib, kaunviljad, mereannid (krabid, räim), täisteratooted ja munad.

4. Parapähklid

Immuunsuse tugevdamiseks on oluline tarbida ka seleenirikkaid toiduaineid. Seleeni leidub lihas, piimas ja teraviljades, kuid üldiselt arvatakse, et Põhjamaade mullastikus on seleenisisaldus väike, seega ei ole seda ka liiga palju meie kodumaises lihas ega piimatoodetes. Seleenimure on aga murtud, kui tarbid päevas neli parapähklit – sellest saab päevase soovitusliku koguse kenasti kätte.

5. Kvaliteetne valk

miseks vajalikud ensüümid on valgulised ühendid. Sel põhjusel ei ole kasulik nälgida ega ka valgulist toitu menüüst täielikult välja jätta. Kvaliteetse valguna võib poest osta nii looma­ kui ka linnuliha, muna ja piimatooteid, aga ka kala ning mereande või liites omavahel kaun­ ja teravilju. Siiski ei tasu valguga ka liialdada. Ametlikult on kokku lepitud, et rohkem kui 2,4 grammi kehakilogrammi kohta pikema aja jooksul on liiga palju. Veebileht International Society of Sports Nutrition soovitab füüsiliselt aktiivsetel inimestel tarbida 1,4–2 g valku kehakilogrammi kohta. Füüsiliselt mitteaktiivsele inimesele on mõnede allikate hinnangul vaja umbes 0,8 grammi valke kilogrammi kohta, et valgudefitsiiti vältida. See on siiski pigem minimaalne valgukogus.

Nimekirjast välja

Üht­teist on ka sellist, mida tasuks senisest poelistist aga täiesti maha tõmmata. Kindlasti tasub piiri pidada maiustamisega, sest liigne suhkru tarbimine nõrgestab immuunsüsteemi. Ka alkoholil ja tubakatoodetel pole selles nimekirjas kohta.

Valke vajame selleks, et organism saaks pidevalt toota uusi immuunrakke ja antikehade (kaitserakkude) molekule. Ka immuunreaktsioonide toimu­

Kui tegutsed selle nimel, et kõhubakterid oleks õnnelikud ja sinu toit täisväärtuslik, oled tõstnud ka oma immuunsuse uuele tasemele.

Värviküllased smuutid

Värvilised puu­ ja köögiviljasmuutid on suurepärane viis immuunsüsteemi toetamiseks tänu nende rikkalikule vitamiinide, mineraalide, antioksüdantide ning kiudainete sisaldusele.

Retseptid: Eve Kallaste | Fotod: Shutterstock

Porgandi-apelsinismuuti

Koostisosad:

2 keskmist porgandit

2 apelsini

1 banaan

1 tass apelsinimahla (värskelt pressitud või pakist)

1/2 tassi Kreeka jogurtit

1 sl mett või vahtrasiirupit (valikuline) jääkuubikud (valikuline) vesi (vajadusel, et saavutada soovitud konsistents)

Valmistamine:

Koori ja lõika porgandid väikesteks tükkideks. Kui sul on võimas kannmikser, ei pea neid väga pisikesteks tükkideks lõikama. Koori apelsinid ja eemalda seemned. Kui soovid, võid eemaldada ka apelsini valged osad, et smuuti jääks magusam ja mahedam. Pane porganditükid, apelsinilõigud ja banaan blenderisse. Lisa apelsinimahl ja Kreeka jogurt. Kui soovid magusamat smuutit, lisa mett või vahtrasiirupit. Surista kõik koostisosad ühtlaseks massiks. Kui smuuti tundub liiga paks, lisa natuke vett, kuni saavutad soovitud konsistentsi. Kui eelistad jahutavat smuutit, lisa kannu ka jääkuubikud ja blenderda uuesti. Vala smuuti klaasidesse ja serveeri kohe. Soovi korral võid kaunistada klaasi porgandiribade või apelsiniviiludega.

Nipp!

Kui eelistad veidi hapukamat maitset, võid lisada smuutile pool sidrunit või laimi. Smuuti maitse ja tekstuuri parandamiseks võid juurde panna tšiia- või linaseemneid. Kui soovid smuutile rohkem kreemisust, lisa veidi avokaadot.

Peedismuuti

Koostisosad:

1 keskmine peet (toores või keedetud, olenevalt eelistusest)

1 suur õun (kooritud ja tükeldatud)

1 keskmine porgand (kooritud ja tükeldatud)

1 banaan

1 tass apelsinimahla (värskelt pressitud või pakist)

1/2 tassi Kreeka või taimset jogurtit (nt kookosjogurt)

1 tl värsket riivitud ingverit (valikuline)

1 tl mett või vahtrasiirupit (valikuline) jääkuubikud (valikuline) vesi (vajadusel, et saavutada soovitud konsistents)

Valmistamine:

Kui kasutad toorest peeti, koori ja lõika see väikesteks tükkideks. Kui eelistad keedetud peeti, lase sel jahtuda ja tükelda. Pane kannmikserisse peedi-, õuna- ja porganditükid ning banaan. Lisa apelsinimahl ja Kreeka jogurt. Kui soovid smuuti sisse veidi vürtsi, lisa riivitud ingver. Magusama smuuti jaoks pane ka mett või vahtrasiirupit. Surista kõik koostisosad ühtlaseks massiks. Kui smuuti tundub liiga paks, lisa natuke vett, kuni saavutad soovitud konsistentsi. Kui eelistad jahutavat smuutit, lisa blenderisse ka jääkuubikud ja surista uuesti läbi. Vala smuuti klaasidesse ja serveeri kohe. Soovi korral võid kaunistada klaasi peedi- või õunaviiludega.

Nipp!

Kui soovid smuutile rohkem kreemisust, lisa veidi avokaadot.

Rohelisema maitse ja lisavitamiinide saamiseks lisa peotäis spinatit.

Kui eelistad tugevamat peedimaitset, lisa veel üks peet.

Roheline smuuti

Koostisosad:

1 küps banaan

1 roheline õun (kooritud ja tükeldatud)

1 tass beebispinatit

1/2 avokaadot

1 tass mandlijooki või kookospiima

1/2 tassi Kreeka jogurtit või taimset jogurtit (nt kookosjogurt)

1 sl tšiiaseemneid (valikuline)

1 sl mett või vahtrasiirupit (valikuline) jääkuubikud (valikuline) vesi (vajadusel, et saavutada soovitud konsistents) peotäis mustikaid kaunistamiseks

Valmistamine:

Koori ja tükelda banaan ning roheline õun. Koori avokaado ja eemalda kivi. Pane banaan, õun, spinat ja avokaado kannmikserisse, lisa mandlijook või kookospiim ning Kreeka jogurt. Kui soovid smuutile rohkem kiud- ja toitaineid, lisa tšiiaseemneid. Magusama smuuti jaoks lisa mett või vahtrasiirupit. Surista kõik koostisosad ühtlaseks massiks. Kui smuuti tundub liiga paks, vala juurde natuke vett, kuni saavutad soovitud konsistentsi. Kui eelistad jahutavat smuutit, lisa jääkuubikud ja blenderda uuesti. Vala smuuti klaasidesse. Kaunista mustikatega. Soovi korral võid kaunistuseks lisada ka mõne mündilehe või tšiiaseemneid.

Nipp!

Kui soovid smuutile tsitruselist maitset, lisa poole sidruni või laimi mahl.

Veelgi toitainerikkama smuuti saamiseks võid juurde panna peotäie lehtsalatit või spirulinapulbrit.

Võid smuuti kaunistada kookoshelveste või pähklipuruga.

Heleroosa maasikasmuuti

Koostisosad:

2 tassi värskeid või külmutatud maasikaid

1 küps banaan

1 tass Kreeka või taimset jogurtit (nt kookosjogurt)

1/2 tassi mandlijooki või kookospiima

1 sl mett või vahtrasiirupit (valikuline) jääkuubikud (valikuline)

vesi (vajadusel, et saavutada soovitud konsistents) mündilehed kaunistamiseks

Valmistamine:

Kui kasutad värskeid maasikaid, pese ja puhasta need. Koori ja tükelda banaan ning pane banaan ja maasikad blenderisse. Lisa Kreeka jogurt ja mandlijook või kookospiim. Magusama smuuti jaoks lisa mett või vahtrasiirupit. Surista kõik koostisosad ühtlaseks massiks. Kui smuuti tundub liiga paks, lisa natuke vett, kuni saavutad soovitud konsistentsi. Kui soovid jahutavat smuutit, lisa blenderisse ka jääkuubikud ja surista kõik uuesti läbi. Vala smuuti klaasidesse. Kaunista värskete mündilehtedega.

Nipp!

Kui soovid smuutile kreemjat tekstuuri, võid lisada veidi avokaadot või rohkem jogurtit.

Heleroosa värvi intensiivsust saab reguleerida maasikate koguse suurendamise või vähendamisega.

Veelgi värskema maitse saamiseks võid lisada mõne tilga sidrunimahla.

Saia- ja koogiarmastajatele võib gluteenivaba dieet kindlasti tunduda ulmeline, kuid tegelikult saab ka ilma nisujahuta maitsvaid küpsetisi valmistada. Siin on paar näidet.

Küpseta gluteenivabalt!

Banaani-šokolaadileib

Koostisosad:

125 g toasooja võid

2,5 dl pruuni suhkrut

2 muna

3 dl toortatrajahu või muud gluteenivaba jahu

2 tl küpsetuspulbrit

2 tl kaneeli

1 tl vanillisuhkrut näpuotsatäis soola

3 sl piima

3 küpset banaani

1 dl metspähkleid

100 g piimašokolaadi (võib panna ka tumedat, kui meeldib mõrum maitse)

Valmistamine:

Eelsoojenda ahi 175 kraadini. Vahusta toasoe või suhkruga, lisa vahustamist jätkates ükshaaval munad.

Sega eraldi kausis omavahel jahu, küpsetuspulber, sool, vanillisuhkur ja kaneel. Lisa jahusegu ja piim või-munavahule ning sega ühtlaseks. Koori banaanid ja purusta need kahvliga. Seejärel haki šokolaad ja metspähklid või purusta need toidulõikuriga. Lisa banaanid, šokolaad ja metspähklid taina hulka. Sega ja kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud piklikku leiva- või keeksivormi. Pane vorm 175-kraadisesse ahju 50–60 minutiks. Katsu tikuga küpsust – sisse torgatud tikk peab jääma kuivaks. Kui leib on valmis, lase sel umbes 15 minutit jahtuda ja tõsta banaanileib koos küpsetuspaberiga lõikelaua või resti peale lõplikult jahtuma. Naudi võiga!

Soolased muffinid juustuga

Koostisosad:

280 g gluteenivaba jahu (sobib ükskõik milline)

1 tl ksantaankummi

(kui sinu jahu juba ei sisalda seda)

40 g maisitärklist

2,5 tl küpsetuspulbrit

1 tl soola

2 väikest sibulat

70 g parmesani

115 g Cheddari juustu

300 g petipiima

55 g võid

2 tl õli

2 tl mett

2 muna

Valmistamine: Eelsoojenda ahi 175 kraadini.

Sega omavahel suures kausis jahu, ksantaankumm, maisitärklis, sool ja hakitud sibul. Järgmisena riivi juust ja lisa jahusegu hulka. Sega kõik omavahel läbi.

Sega eraldi kausis petipiim, sulatatud või, õli, mesi ja munad. Vispelda tugevalt, et kõik korralikult seguneks.

Enne petipiimasegu jahusegusse valamist tee jahusegu keskele väike lohk, kuhu kallad petipiimasegu. Sega need omavahel läbi, kuni tainas on paks, kuid pehme.

Tõsta lusikaga tainas muffinivormidesse, raputa peale natukene Cheddari juustu ja pista umbes 25 minutiks ahju. Pärast välja võtmist lase jahtuda.

Naudi!

Toimetas: Mariann Renee Vilbre

TAI KUNINGRIIK

Reisijuht: Inno Joonas

26.11–9.12.2024

SOODUSHIND 2199.-

AHVENAMAA LÕIKUSPIDUAVATUD TALUDE PÄEVAD 20.–22.09.2024

MADEIRA – PARADIIS OOKEANIS

KULTUURI- JA PUHKUSEREISID

TEATRIREISID

SOODUSHIND al 28.- / reisija

(Parimad eestikeelsed ekskursioonid)

21.–28.10.2024 SOODUSHIND 1299.- (välja müüdud)

28.10–4.11.2024 SOODUSHIND 1199.- (4**** hotell) 4.–11.11.2024 SOODUSHIND 1199.- (4**** hotell)

REISID EESTIMAAL

Teatrireis“Arhitekt“ Viljandi Ugalas 15.10.2024. Soodushind79.- (tavahind 99.-)

Teatrireis“Metsavend” Viljandi Ugalaskell 14 19.10.2024. Soodushind79.- (tavahind 99.-)

Teatrireis“Nukumaja” Vanemuises 03.11.2024. Soodushind79.- (tavahind 99.-)

Teatrireis“KinkyBoots ehk Kirglikudkingad“ Vanemuises; muusikal 13.12.2024. Soodushind 99.- (tavahind 119.-)

Teatrireis“Vaal” Rakvereteatris 14.12.2024. Soodushind 74.- (tavahind 99.-)

Teatrireis“Elleni sekund“ TaruSadamateatris kell 16 (lugu Ellen Niidust) 02.02.2025. Soodushind79.- (tavahind 99.-)

Teatrireis“Turandot” Vanemuises; ooper 16.02.2025. Soodushind79.- (tavahind 99.-)

Teatrireis“Minu geniaalnesõbranna“ TartuVanemuiseskell 16 23.03.2025. Soodushind79.- (tavahind 99.-)

Teatrireis“KinkyBoots ehk Kirglikudkingad“ Vanemuises; muusikal; kell 16 30.03.2025. Soodushind99.- (tavahind 119.-)

Teatrireis“Rohelised niidud“ 27.07.2025. ja 02.08.2025. Soodushind 119.(kuni 30.09.2024) / koosekskursiooniga Moostes

VõluvadSillamäe,Narva-JõesuujaNarva 10.05.2025. ja 02.08.2025. Soodushind 79.- (tavahind109.-)

KihnuMerePidu 12.–13.07.2025. Soodushind 249.- (tavahind279.-)

JÕULUREISID

Muinasjutulised MünchenijaSalzburgi jõuluturud 28.11–01.12.2024. Soodushind899.-

Ooperireis jõulutuledesRiiga, “Aida” LätiRahvusooperis 30.11–01.12.2024. Soodushind179.-

JõuluimeLoviisasjaPorvoos.Kaunid jõuluturud 07.12.2024. Soodushind 147.-

KÜLLA LÄHINAABRITELE

Stockholmikäsitöömess 26.10.2024. Soodushind al79.-

JõuluimedLoviisas jaPorvoos. Kaunidjõuluturud jaromantilisedlinnad 07.12.2024. Soodushind al147.- (tavahind169.-)

NELISOOMEKAUNITARI:

Turu–Naantali –Tampere – Helsingi 30.–31.05.2025. Soodushind 289.-

SUUR KÄSITÖÖMESS STOCKHOLMIS 25-27.10.2024 MESSIREISI HIND 79.-

MUINASJUTULINE LEEDUMAA 09.–11.08.2025 Soodushind299.-

LoviisaVanadeMajadepäevad 24.08.2025 Soodushind al 129.-

KAUGEMAD REISID

Montenegrokuldne kolmik

29.09–06.10.2024. Soodushind 999.Linn, misteeb mind õnnelikuks –unelmate Pariis! GiidMarinaLaikjõe 13.–16.04.2025. Soodushindal999.- (tavahind 1299.-)

Normandia ringreis –avasta ja naudi! GiidMarinaLaikjõe 12.–17.05.2025. Soodushind al1399.- (tavahind 1599.-)

Norraimelineringreis 17.–21.05.2025. Soodushind 1099.-

OoperijakultuurireisVIINI 20.–22.03.2025. Soodushind 990,Loodusidülliline Baierimaa jakillukeTirooli 26.06–2.07.2025. Soodushind 1299,-

RomantiliseLõuna-Prantsusmaapärlid! Eksklusiivne reis koos giid Marina Laikjõega 23.–29.08.2025. / väike grupp! Soodushind al1799.- (tavahind 1899.-)