Terviseatlas (kevad2019) by Delfi Meedia

VĂ¤ljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Kevad 2019

SISUKORD 5 Toimekate ja tegusate tervisenipid 10 Kevadväsimus kimbutab? Võta vitamiinid appi! 17 Südame tervise heaks 21 Raud – olulisem, kui oskame arvata 25 Jalad pärast talve korda 28 Jalaseen ei hüüa tulles 30 Kuidas end liigesehädade korral aidata? 34 Oska ennetada õietolmuallergiat 38 Spaas kehtivad käitumisreeglid kõigile ühtemoodi 40 Unepuuduse mõju kehale 44 Kuidas oma maksa eest hoolt kanda?

JUHTKIRI

Vaim virgeks, keha terveks! Usutavasti pole ma ainus, kes kevade saabudes justkui talveunest ärkab ja otsustab, et nüüd on küll viimane aeg enda tervise eest paremini hoolt kandma hakata. Kindlasti tuleb üle vaadata oma menüü ehk rammusate soojendavate talvetoitude asemel valida kergemaid ja vitamiinirohkemaid eineid ning miks mitte asendada mõni oma toidukord aeg-ajalt smuutigagi. Samuti võib märgata, et kui esimesed päikesekiired pilve tagant piiluma hakkavad, ilmub tänavatele aina rohkem elu ja liikumist – kes on hakanud hommikuti sörkimas käima, kes jalutab pärast rasket tööpäeva pikemaid ringe koeraga. Kevade saabumisel on tõepoolest justkui mingi võluvägi, mis meelitab tervislikum ja terviseteadlikum olema. Selle kõige juures on aga oluline, et entusiasm ei raugeks ning tervis ei muutuks meile aktuaalseks ainult enne rannailmade saabumist, vaid tervislikkus oleks pigem elustiil. Loodetavasti annab seekordne Terviseatlas piisavalt mõtlemisainet ja motivatsiooni, miks ja kuidas oma tervise eest parimal võimalikul moel hoolt kanda.

48 Menopaus – naise elu loomulik osa

Head lugemist SIGRID SÕRMUS toimetaja

53 Lemmiklooma tervis 56 Seller – mitmekülgne ja üllatav 59 Mis on seedeensüümid ja miks on need meile vajalikud? 62 Munatoidud lihavõttelauale!

VÄLJAANDJA: AS EKSPRESS MEEDIA ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE OSAKONNA JUHT: IRMELI KARJA, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee TOIMETAJA: SIGRID SÕRMUS REKLAAM: KAJA ÇOLPAN, kaja.colpan@ekspressmeedia.ee KUJUNDAJA: TATJANA VIRULAINE KEELETOIMETAJA: RIINA PALMISTE TRÜKK: AS PRINTALL

Bigbank tervise- ja ilulaen Vaata lähemalt www.bigbank.ee

Laenudele spetsialiseerunud pank

Iga finantsotsusega kaasnevad riskid ja kohustused, mistõttu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Näiteks 5000-eurose laenusumma puhul viieks aastaks fikseeritud intressiga 15,9%, lepingutasuga 75 eurot ja igakuise haldustasuga 1,5 eurot on krediidi kulukuse määr 18,58%, igakuine laenu tagasimakse 121,32 eurot, laenu tagasimaksete summa 7279,58 eurot ning Sinu poolt makstav kogusumma 7444,58 eurot. Tutvu tingimustega lähemalt www.bigbank.ee ning vajadusel pea nõu spetsialistiga.

Toimekate ja tegusate

tervisenipid

Eestis on palju säravaid inimesi, kes alati pakatavad energiast ja keda vaadates tekib tunne, et hea füüsiline vorm koostöös omanäoliste ja julgete mõtetega võivad aidata vallutada maailma. Vähem teame aga, et nemadki näevad oma tervise kallal vaeva, sest terve keha ja terve vaim ei ole kellegi jaoks tegelikult nii iseenesestmõistetavad. Õnneks ei ole need inimesed kitsid enda tervisetarkusi jagama ja inspireerivad oma nippidega Terviseatlase lugejaidki!

MONIKA TUVI

tulihingeline tantsuõpetaja

Kuidas hoiad oma tervist igapäevaselt? Võin vist öelda, et olen selline keskmiselt tervislik inimene ja minu põhinipp on võib-olla see, et ma olen füüsiliselt hästi aktiivne. Usun, et liikumine ongi kõige alus ja sinna ümber saab siis ehitada kõik muu, millega oma tervist toetada (toit, piisav puhkus/uni jne). Kas kevade tulekuga muudad midagi oma toitumis- või liikumisharjumustes? Tahaks öelda, et kevade tulekuga ma midagi ei muudagi, aga tegelikult tekib ka minul, nagu ilmselt paljudel teistelgi, see tunne, et kevade tulekuga tahaks ikka veel rohkem liigutada, #suvekssaledaks ja tuleb selline hoog sisse. Liigun ja treenin aasta ringi palju, aga mu oma tantsutrenn on minu keha jaoks juba rutiin, seega võtan vahel kätte ja teen tantsule lisaks personaaltreeneriga jõutrenni. Kas võtad lisaks mingeid vitamiine? Tarbin magneesiumit, sest tunnen, et selle puudus on, ja vahel võtan veel mingeid toidulisandeid, et kõik oleks tasakaalus. Kumb on sinu jaoks olulisem – kas toitumine või treening? Ei saa vastata, kumb on olulisem. Mõlemad on ja nende koosmõjul saavutab parima tulemuse. Kui treenid ja ei toitu normaalselt, oled ikka jäme – tugev, aga jäme. Ja kui lihtsalt toitud jube eeskujulikult, aga ei treeni, siis oled pigem lodev. Selline on minu arvamus. Millist trenni eelistad? Ma teen kaheksa korda nädalas väga füüsilist tantsutrenni ja kui hästi läheb ning antakse aega iseendale, teen kakskolm korda nädalas jõutreeningut lisaks. Ükskõik millisele trennile eelistan oma lõbusaid, üldfüüsilisi tantsutrenne ja järgmisena kindlasti kas ringjõutreening rühmas või personaaltreeneriga.

Monika Tuvi

FOTO: Ardo Kaljuvee

TERVISEATLAS 2019

RAIN SIEMER tõeline võitleja ja võitja Kuidas hoiad oma tervist igapäevaselt? Olen toidukorrad paika pannud nii, et söön neli korda päevas ja ühel kindlal kellaajal. Lihale ja kalale lisaks söön palju salateid. Hommikul, kohe pärast ärkamist, võtan C-vitamiini ja joon peale klaasitäie vett. Veel käin kolm korda nädalas jõusaalis – see on minu kõige regulaarsem trenniharjumus –, kus lisaks jõutrennile teen aeroobset tegevust. Ning aeg-ajalt jalutan õues. Magada püüan kaheksa tundi ööpäevas. Kas kevade tulekuga muudad midagi oma toitumis- või liikumisharjumustes? Ei muuda väga palju, aga võib-olla käin siis, kui soojemaks läheb, rohkem õues ja metsas jalutamas. Kas võtad peale C-vitamiini veel mingeid vitamiine? C-vitamiini võtan hommikuti ja magneesiumit õhtuti, aga mitte kogu aeg, vaid mingitel kindlatel perioodidel aasta sees. Kumb on sinu jaoks olulisem – kas toitumine või treening? Kui valima peab, on toitumine olulisem, aga minu meelest peab ikka mõlemal silma peal hoidma.

Mari-Liis Helvik

FOTO: Tiit Blaat

Rain Siemer

FOTO: Kristjan Järv

MARI-LIIS HELVIK imeilus ja andekas Anne & Stiili peatoimetaja Kuidas hoiad oma tervist igapäevaselt? Olen positiivse ellusuhtumisega, püüdega ka kõige pingelisemas olukorras midagi head ja õpetlikku näha. Et pean stressi suurimaks haiguseks üldse, siis tegelen pidevalt selle teadliku vähendamisega ning selle eest põgenemisega. Üldised tervislikud eluviisid on minu jaoks elementaarsed. Tervisenipp – joon regulaarselt peedimahla, mis hoiab vere korras ja turgutab üldiselt tervist. Kas kevade tulekuga muudad midagi oma toitumis- või liikumisharjumustes? Proovisin alles hiljuti suhkru- ja süsivesikuvaest dieeti, aga andsin neljandal päeval alla, kuna tundsin nõrkust ja kohinat kõrvus … Dieedid ei ole minu jaoks. Kas võtad lisaks mingeid vitamiine? Milliseid ja miks? Viimane suur iluavastus on Placent Activi juuksekasvuvitamiinid, mis mõjuvad eriti hästi ka küünteja ripsmekasvule. Paljud küsivad, kas kannan ripsmepikendusi. Muud vitamiinid tulevad toidulaualt. Kumb on sinu jaoks olulisem – kas toitumine või treening? Mõlemad on olulised, aga toitumine on muidugi tähtsam. Oled see, mida sööd. Trenni jõuan ikka õnneks ka. Kas teed regulaarselt trenni? Kui jah, siis millist trenni eelistad – kas midagi värskes õhus, jõusaalis, rühmatreeninguid vms? Jah, külastan rühmatreeninguid MyFitnessis ja enamasti jõuan sinna paar korda nädalas. Lemmikuks on kiire BodyAttack. Hiljuti alustasin ka ühes väikeses joogastuudios kundalinijoogaga, mis võtab tempo mõnusalt maha, pakkudes siiski korralikku füüsilist pingutust.

TERVISEATLAS 2019

TÕSTEV EFEKT JUBA 7 PÄEVAGA

(1)

LIFT-STRUCTURE®

KOOSTISES AKTIIVAINED, MIDA KASUTATAKSE KOSMEETILISTES PROTSEDUURIDES (2)

RAKUTASANDIL TOIMIVA MEDITSIINILISE VANANEMISVASTASE RAVI LOOJA (1) Kliinilised uuringud - enesehindamine - Lift-Structure kreemi igapäevasel kasutamisel 22 katseisikul enam kui 7 päeva jooksul. (2) Samast aktiivsete koostisosade perekonnast, mida kasutatakse ilukirurgias, aga kosmeetilise kontsentratsiooni juures. (3) Loodud aastal 1978.

TERVISEATLAS 2019

Erkki Sarapuu

FOTO: Taavi Sepp

ERKKI SARAPUU naerutav ja meelelahutuslik plaadikeerutaja Kuidas hoiad oma tervist igapäevaselt? Kardan, et minu arst ega ka lähedased ei nõustu minu enda väitega, et olen väga tervislik mees. Ise hoian tervist selliselt, et üritan hoida oma toidulauda mitmekesisena. Stressi maandan puhates ja oma hobidega tegeledes (kuigi talvisel ajal on see hobidega tegelemine pisut raskendatud, seega tegelen rohkem lugemise ja puhkamisega). Samuti on üha tähtsamal kohal piisav magamine. Kas kevade tulekuga muudad midagi oma toitumis- või liikumisharjumustes? Kevade tulek muudab alati ka minu toidulaual leiduvat. Üha rohkem saab siis värskemaid vilju lauale panna (olgu köögi-, juur- või puuvili). Samuti veedan rohkem aega vabas õhus ehk ka liikumist tuleb juurde.

TERVISEATLAS 2019

Kas võtad lisaks mingeid vitamiine? Aegajalt olen teinud küll vitamiinikuure ja olen võtnud mitmeid vitamiine, aga olen selle koha pealt ikkagi pigem vana kool. Vajadusel julgen võtta toidulisandeid. Kumb on sinu jaoks olulisem – kas toitumine või treening? Hea toit on alati väga tähtsal kohal, kuid pelgalt toitumisega head vormi ei saavuta, mida reedab ka minu kehavorm. Toitumisega saab väärikaks, aga trenniga trimmi. Kas teed regulaarselt trenni? Kui jah, siis millist trenni eelistad – kas midagi värskes õhus, jõusaalis, rühmatreeninguid vms? Suvisel ajal mängin golfi ja sõidan mootorrattaga. Kuna see hooaeg liitusin A1M Motorsporti tiimiga ja sõidan krosskardiga rallit, siis sellega tegelemine annab ka omajagu koormust ja teisalt nõuab füüsise parandamist.

Kevadväsimus kimbutab? Võta vitamiinid appi! FOTOD: Pixabay

TERVISEATLAS 2019

Head taimsed rasvad on kingitus su kehale.

AEGLUSTAB

Kui tunned, et oled uimane, tüdinud ja pidevalt väsinud, võib süüdi olla kevadväsimus. Keha on kulutanud ära eelmisest suvest saadud vitamiinid ning päike on kogu talve kusagil ära olnud.

eie keha on väga vastupidav ümbritsevale stressile, kuid temalgi on omad piirid. Kevadväsimuse sümptomid, sh stress ja tujukus, näitavad, et keha hakkab väsima ning teda oleks vaja turgutada. Alati võid lasta teha arsti juures analüüsi, et näha, kas vitamiine on normi piires.

mõõdukas oksüdatiivne stress vajalik, kuid

eest. Selle koostises on antioksüdandid vitamiinid A, C, E, seleen ja lükopeen,

C-VITAMIINI TÄHTSUS

Üks võimalus kevadväsimuse leevendamiseks on suurendada toidus C-vitamiini hulka. C-vitamiin on ülioluline terve keha heaks terviseks. Suures koguses aitab see hetkega väsimuse vastu ning pikas plaanis aitab see keha kaitsta vabade radikaalide rünnaku eest, parandab ning TERVISEATLAS 2019

DEHÜDRATSIOON PÕHJUSTAB PEAVALU JA UIMASUST.

säilitab naha ja veresoonte elastsust, on oluline mitmete biokeemiliste reaktsioonide toimimiseks kehas, aju normaalseks funktsioneerimiseks, vere kolesteroolisisalduse normaliseerimiseks, paremaks raua omandamiseks ning väga paljudeks teisteks funktsioonideks kehas. C-vitamiini puudus tekitab väsimust, sageli esinevaid infektsioonhaigusi, isutust ja aneemiat. Pikalt kestnud C-vitamiini puudus tekitab skorbuuti. Inimese keha C-vitamiini ei tooda, nii et saame seda veeslahustuvat vitamiini iga päev koos toiduga. C-vitamiini soovitatav päevane kogus (RDA) on meestel 50–100 mg ja naistel 45–75 mg.

ABI TOITUMISEST

Regulaarsed toidukorrad Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise esmane reegel on, et toidukordade arv peaks olema jagatud päeva peale. Küllap on hommiku-, lõuna- ja õhtusöök tuttavad toidukorrad kõigile, ent mis toimub nende vahepeal? Põhitoidukordade vahele jagatud väiksematel vahepaladel on tervislikus toitumises väga oluline osa. Need aitavad hoida veresuhkrut tasakaalus ning vältida kõhu liiga tühjaks minemist, liigseid isusid ja ülesöömist põhitoidukordade ajal. Keha on väga tänulik, kui anname talle energiat vähemalt viis korda päevas – kolm põhitoidukorda ja nende vahel vahepalad. Hea intervall söögikordade vahel on umbes kolm tundi.

TERVISEATLAS 2019

Tasakaalus veresuhkur = kõrgem energiatase Tähtis on seegi, millist kütust kehale anda. Väsimuse üks sage põhjus on vere glükoosisisalduse suur kõikumine. Igal toidukorral peab valitsema tasakaal – tuleb süüa kindlas koguses süsivesikuid, kvaliteetseid rasvu ja valgurikkaid toiduaineid. Hea ja lihtne viis, kuidas tasakaalustatud toidukorra põhimõte endale selgeks teha, on järgida taldrikureeglit. Suurematel ehk põhitoidukordadel peaks toit jaotuma järgmiselt – ühe poole taldrikust täidavad köögiviljad, teine pool aga jaotub omakorda pooleks. Esimene veerand sellest olgu valgurikka toidu, näiteks kala, liha või kaunviljade päralt, ning teise veerandi moodustagu tärklise- ja süsivesikurikkad toidud, näiteks riis või pasta. Niisiis on väsimuse vältimisel üks määrav tegur süsivesikute kvaliteet. Lisades menüüsse rohkem täisteratooteid, köögivilju, mitte väga magusaid puuvilju ja marju, võid kindel olla, et hoiad oma energiataseme kõrgemana. Rohkem värsket ja töötlemata toitu Enim jõudu ja energiat saab keha köögiviljadest. Pika ja pimeda aja ehk talve üleelamiseks tuleks keskenduda rohkem värske ja töötlemata toidu tarbimisele. Päevane köögiviljade kogus tasub ära jaotada nii, et poole sellest sööd toorel kujul ehk salatina ning teise poole küpsetatud kujul. Kindlasti ei tohi unustada roheliste lehtviljade tähtsust toidulaual. Tumerohelised köögiviljad on

tulvil C-vitamiini ja foolhapet, samuti on nendes arvestatav kogus magneesiumit ja kaltsiumit. Rohelisi lehtvilju võib nimetada lausa supertoiduks, sest need sisaldavad rohkesti antioksüdantseid ja keha puhastusprotsesse soodustavaid fütotoitaineid. Lihtne viis selle supertoidu osakaalu suurendamiseks oma menüüs on valmistada värskeid salateid, mille koostisosadeks on näiteks rukolalehed, spinat, lehtkapsas, basiilikulehed, petersell jne. Kõiki neid rohelisi lehtvilju sobib panna ka smuutidesse ja pajaroogadesse. Head taimsed rasvad Kasulikke monoküllastumata rasvhappeid leidub rohkesti näiteks oliiviõlis, avokaados ja mandlites. Polüküllastumata rasvu saab rasvasest kalast, seemnetest ja pähklitest. Hea nipp, mis aitab vere glükoosisisaldust stabiilsena hoida, on süüa vahepalaks peotäis mandleid koos õunaga. Kõrvale ei tasu jätta küllastunud loomseid rasvhappeid, sest olulised on needki. Küll aga tuleks jälgida, et nende osakaal ei ületaks 10% päevasest toiduenergiast. Hea küllastunud rasvhappeid sisaldav taimne allikas on kookosõli, mis talub hästi kuumutamist ning sobib seega imeliselt toiduvalmistamiseks. Allikad: Oma Maitse, Eesti Naine

KUIDAS TÕSTA ENERGIATASET zz Joo palju vett. Vesi viib kehast toksiinid välja ja kiirendab ainevahetust. Dehüdratsioon põhjustab seevastu peavalu ja uimasust. Veejoomine võib olla uimasusele kõige lihtsam lahendus. zz Söö väikesi koguseid väikeste vaheaegadega. Pea silmas, et vähemalt kolmandiku su toidust moodustaksid köögiviljad ja puuviljad, et saada sealt piisavalt C-vitamiini. B1-vitamiini, mis on vajalik närvisüsteemile ja vereringele, saad ubadest, pähklitest, seemnetest, kalast, sealihast, spinatist, sparglist ning teraviljast. zz Rohkem hapnikku. Käi rohkem õues, maga lahtise aknaga ning hinga päevas mitmel korral kümme sügavat hingetõmmet. zz Mine õue ja liiguta end. Ka 15 minutit päikese käes annab su kehale natuke nii vajalikku D-vitamiini, mis tõstab sinu jõudu ja energiataset. Kõnni tempokalt või sörgi vähemalt 30 minutit. Vastupidavustreening tõstab samuti energiataset. zz Mine külma duši alla. Sellel on väga värskendav toime. zz Tee vanni või mine sauna – mõlemal on rahustav ja taastav toime. zz Maga piisavalt ja tee päeval väikesi uinakuid. Hoia oma magamistuba puhta ja rahulikuna. zz Hoia oma emotsionaalset stabiilsust tegevustega, mis mõjuvad sulle rahustavalt, olgu selleks meditatsioon, jooga või mõni hobi.

TERVISEATLAS 2019

Kreemid on ennetus, laserravi lahendus TEKST: MARI-LIIS SOOTALU FOTOD: MEDEMIS CLINIC

Nahk on meie kõige suurem organ ning peegeldab seda, mis organismis toimub. Naha üks suurimaid ülesandeid on kaitsta organismi erinevate haigustekitajate, kiirguste, väliste vigastuste ja samuti veekao eest. Tihti me kahjuks unustame, et peame ka ise nahka kaitsma ning selle eest korralikult hoolt kandma! Mari-Liis Sootalu esteetilise meditsiini õde

Kui me seda ei tee, siis võivad nahal ilmneda erinevad probleemid, nagu näiteks punetus, naha tundlikkus ja pigmendilaigud, nahk kaotab elastsust ja tekivad enneaegsed kortsud. Naha eest hoolitsemisel mängivad toitumine, aktiivne liikumine ning korralik uni suurt rolli, kuid naha hea olukord sõltub väga palju ka korralikust nahahooldusest.

NAHA ENNEAEGNE VANANEMINE Kõige tugevamalt mõjutavad naha enneaegset vanane-

mist välised tegurid – erinevad keskkonnamõjurid nagu päikesekiirgus ja õhusaaste, aga ka stress. Neist kõige olulisem ja ohtlikum on UV-kiirgus. Naha päevitus on kaitsereaktsioon ultraviolettkiirguse vastu. Kui me saame liialt päikest, põhjustab see naha enneaegset vananemist ehk fotovananemist. Selle tulemusena ilmnevad nahal tavaliselt kõige esimesena pigmendilaigud ning võivad tekkida kortsud, laienenud poorid ja muutused veresoontes. Fotovananenud nahas on kollageen vähenenud, nahk lõtvub, muutub õrnemaks ja õhemaks ning võib näha välja tuhm ja elutu.

PÜSIV PUNETUS NÄOL

Põhjamaalaste, sealhulgas Eesti inimeste seas on suur probleem naha punetus. Püsivalt punetav nahk ja võib viidata kuperoosale või rosaatseale. Tihti kaasneb selle-

TERVISEATLAS 2019

REKLAAM

ga naha ülitundlikkus, kiskuv ja kipitav ning ebamugav põletav tunne nahal, mis võib olla igapäevaselt väga häiriv mure. Püsiv punetus on tingitud vereringehäiretest näos. Probleemi tekkepõhjus on enamasti pärilikkus, kuid suurt rolli mängivad sel puhul ka ultraviolettkiirgus ja temperatuurimuutused. Samuti suitsetamine ja alkohol vähendavad veresoonte seinte elastsust ning kahju võib teha ka vale nahahooldus. Kuperoosa tekib sagedamini õhukesel, kuival ja tundlikul nahal.

ENNETUS ON PARIM RAVI

Kõige olulisem on kaitsta nahka keskkonnategurite eest. Liiga võivad teha tuul, päike ja pakane, UV-kiirgus, temperatuurimuutused, sauna- ja suvekuumus. Korralik nahahooldus aitab nahaprobleemide teket ja nende süvenemist ennetada. Päeva alusta korraliku näopuhastuse ja hooldustoodetega. Näopesuks vali toode, mis on mõeldud sinu näonaha tüübile. Soovituslik on hommikuti kasutada antioksüdante sisaldavat toodet, mis aitab võidelda vabade radikaalidega ning kaitseb nahka keskkonnamõjude eest. Sobilik on näiteks C- või E-vitamiini sisaldusega tooted. Järgmisena tuleb kindlasti peale kanda päikesekaitse. Kui viibid palju õues, tuleks kaitset uuendada umbes iga kahe tunni tagant. Päikesekaitsevahendit valides jälgi, et pakendil oleks kirjas nii UVA- kui ka UVB-kaitse. Enne magamaminekut on oluline jällegi näonahk hoolikalt puhastada ning kasutada nahka toitvat ja taastavat hoolduskreemi. Kui aga probleemid on juba tekkinud, siis ei piisa enam ainult õigetest kreemidest – vaja läheb meditsiinilist sekkumist. Hooldustoodete kasutamine on jätkuvalt väga oluline probleemide leevendamiseks ja ravile kaasa aitamiseks.

En n e

Pärast

Päikesekahjustus ravitud IPL valgusraviga. 

Enne

MEDITSIINILINE SEKKUMINE

Kui tunned, et näonaha seisund on väga muutunud ning elukvaliteet on selle tõttu langenud, siis tasub pöörduda esteetilise meditsiini õe konsultatsioonile. Vastuvõtul selgitatakse välja näonaha seisund ja probleemid, millele tasuks tähelepanu pöörata. Konsultatsiooni eesmärk on leida terviklik lahendus. Olenevalt probleemi ulatusest võib lahenduseks olla väike muudatus elustiilis või erinevate protseduuride ja nahahoolduse kombineerimine. Vahel mängivad rolli ka organismis toimuvad sügavamad protsessid ning ravikuuri kaasatakse ka erialaarst. Esteetiline dermatoloogia on tänapäeval nii arenenud, et lahendus on olemas peaaegu igale probleemile. Väga häid tulemusi punetuse ja fotovananemise korral saab IPL- ehk fotovalgusraviga. IPL-valgus stimuleerib nahas kollageeni sünteesi, mille tulemusena nahk muutub elastsemaks ja pringimaks, veresooned tugevnevad, kaovad pindmised kortsud ja pigmendilaigud. Samuti väheneb põskede punetus, ahenevad poorid ja paraneb päikesest kahjustatud nahk. Parimate tulemuste

Pä ra st Laienenud veresooned eemaldatud laserraviga. 

saavutamiseks teostatakse protseduuri kuurina keskmiselt 3–5 korda. Laser- ja IPL-valgusravi on organismile ohutud. Protseduur on mitteablatiivne, mis tähendab, et see ei kahjusta naha pinda. Tehnoloogia töötab ainult nendel lainepikkustel, mis on konkreetse patsiendi raviks kasulikud ja vajalikud. Tegemist on tervishoiuteenusega, mida teostavad väljaõppinud arstid ja õed. MEDEMIS CLINIC NARVA MNT 7, TALLINN WWW.MEDEMIS.EE

TERVISEATLAS 2019

REGULAARNE TERVISEKONTROLL TAGAB TÖÖVÕIME JA PIKENDAB ELUIGA Tervis on inimese kalleim vara, mistõttu on mõistlik seda ka regulaarselt jälgida. Üheks selliseks võimaluseks on kompaktsed terviseuuringud ehk terviseauditid.

erviseauditid on üldist füüsilist seisundit kaardistavad uuringud, mille käigus otsitakse Eestis enim levinud haigusi nagu kõrge vererõhk, südamehaigused, II tüüpi diabeet, kopsu-, neeru-ja maksahaigused, kilpnäärmeja eesnäärmeprobleemid, kuid arvestatakse ka kasvajate ning muude haigustega. Uuringute käigus hinnatakse kopsude ja kõhuõõne elundite talitlust, südametööd ja selle vastupidavust füüsilisele koormusele. Vere- ja uriinianalüüside põhjal jälgitakse erinevaid näitajaid nagu põletikud organismis, kolesterool, veresuhkur, maksa ja neerude funktsioon jm. Kuna haiguste esinemise tõenäosus kasvab vanusega , siis võiks selliseid uuringuid soovitada kindlasti alates 40. eluaastast. Nii on saab tervislikud muutused võimalikult vara avastada. Kui leitakse mõni tõsisem haigus nagu südamehaigus või pahaloomuline kasvaja, rakendatakse kohe kiire diagnostika ja

ravi. Kui aga olukord ei ole ohtlik või ei vaja kohest lahendamist, saab lisauuringud ja konsultatsioonid läbida kas oma finantsilistest vahenditest või pöörduda soovitustega juba perearsti poole. Kõik uuringud tehakse ära ühekorraga ning minimaalselt 4 tunniga on inimesel käes nii uuringute vastused kui ka arsti otsus tema tervise kohta. Tulemused salvestatakse elektroonilise andmebaasis Digilugu, kus neid on võimalik näha nii inimesel endal kui ka temaga tulevikus tegelevatel arstidel. Uuringud annavad kindlustunde oma tervise suhtes. Hea tervisega aga tunneb inimene elust rõõmu, jaksab nii tööd teha, pere eest hoolitseda kui ka lapsed üles kasvatada. Terviseauditid tasulised uuringutepaketid ning sobivad hästi kiire elutempoga inimestele, kes soovivad aega kokku hoides võimalikult head ülevaadet oma tervisest ning kes hindavad kogemustega arsti konsultatsiooni.

Lisainfo: www.terviseaudit.ee, terviseaudit@itk.ee või tel 620 7987

Aprill on südamekuu, kus pööratakse rohkem tähelepanu südame tervisele. Järgnevalt räägime lähemalt, mida enda südame heaks ära teha ja millised on sümptomid, mille korral tuleks kiiresti arsti juurde pöörduda.

Südamehaigused ei kujuta ohtu üksnes vanemale elanikkonnale.

Südame tervise heaks FOTOD: Pixabay

oimeka rahvana on meil õnnestunud kinni panna mitmed rahvusvahelised edetabelid. Olgu jutt haridusest või edusammudest IT-vallas, ikka särame esirinnas. Kuid paraku figureerime nendeski, kuhu kohe üldse ei tahaks sattuda. Üks neist on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, millega oleme Euroopas paraku esimeste seas. Südame-veresoonkonnahaigused on üks peamisi surma põhjustajaid Eestis, kusjuures kõrgel vererõhul ning üldkolesteroolil on siin oluline osa.

MILLISED SÜMPTOMID ANNAVAD SIGNAALI, ET SÜDANT TULEB KONTROLLIDA?

Kui sa väsid kiiresti, hingeldad ka kõige väiksema füüsilise koormuse korral, kui vererõhk on ebastabiilne, kui rindkere taga on tunda suruvat valu, kui süda lööb sagedamini ja on turseid.

MILLEST ON PAREM LOOBUDA?

Tuleb loobuda ülesöömisest, liigsest soola lisamisest toitudesse, sealihast, kiirtoidust, poolfabrikaatidest ja alkoholist. Rasvaseid kastmeid (näiTERVISEATLAS 2019

Vererõhku on vaja regulaarselt kontrollida.

teks majoneesi) tuleks toidule lisada minimaalselt. Piirama peab ka maiustamist ning jahutoodete tarbimist.

KÕRGE VERERÕHK

Stress on kõrgvererõhktõve üks suurim riskitegur, pannes tõsise lisakoormuse südamele, kuna viimane peab ahenenud soonte tõttu vere pumpamise nimel tavapärasest rohkem vaeva nägema. Kui probleem on pikaajaline, võivad elundite kahjustused suisa pöördumatuks osutuda. Seetõttu ongi vaja vererõhku regulaarselt, vähemalt iga kahe aasta tagant kontrollida. Kui perekonnas on esinenud kõrgvererõhktõbe, infarkti, insulti või kui vererõhu näitajad on piiripealsed (130–139/85–89 mmHg), tuleks vererõhku vähemalt kord aastas kontrollida. Seda ka siis, kui mingeid kaebusi justkui ei esine. Sest salakavala haigusena ei pruugi kõrgustesse hüpanud vererõhk endast esialgu kuidagi märku anda, samal ajal kui süda ja veresooned kahjustuvad muudkui edasi.

TERVISEATLAS 2019

LIIGNE SOOLA TARBIMINE

Stressi kõrval on kõrgvererõhktõve teine suur riskitegur liigne soola tarbimine, mis on ohtlik selles sisalduva naatriumi tõttu. Viimane tõstab vererõhku ning põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi, samuti tursete teket. Kuna Pan-soolas on naatrium asendatud magneesiumi ja kaaliumiga, võiks roogade maitsestamisel pigem seda kasutada. Veel parem oleks soolast sootuks loobuda ning oma toidulauda põnevate vürtsidega rikastada. Kellel südame tervis aga eriti hingel, peaks kriitilise pilguga teisedki harjumused üle vaatama ning muu hulgas suitsetamise ja alkoholi välja praakima.

SUUR KOLESTEROOLISISALDUS

Ligi kolmandiku kolesteroolist saame toidust, ülejäänu toodab meie organism, olles oluline lähteaine sapisoolade, D-vitamiini ja hormoonide sünteesimisel. Kolesterool jaguneb omakorda kaheks: heaks ning halvaks kolesterooliks.

Kui halva kolesterooli sisaldus veres kerkib liiga kõrgeks, hakkab see veresoonte seintele kleepuma. See on aga veresoonte lupjumise peamine põhjus, mistõttu ongi suur kolesteroolisisaldus südame- ja veresoonkonnahaiguste oluline riskifaktor. Kui üldkolesterool on üle 5,0 mmol/l, tuleks riskide maandamiseks esimese asjana oma toitumisharjumused üle vaadata. Alates kolmekümnendast eluaastast peaks kolesterooli vähemalt kord aastas mõõtma.

MILLELE PEAKS TOITUMISEL JA OMA ELUVIISIDES TÄHELEPANU PÖÖRAMA?

Meie tervis sõltub väga suurel määral sellest, mida sööme. Oluline on kinni pidada õigest toitainete vahekorrast ning hoolitseda toidu mitmekülgsuse ja mõõdukuse eest. Soovitatav on vähendada kohvi ja piirata alkoholi tarbimist ning iga päev tuleb tarbida värskeid puuvilju, aedvilju ja täisteraviljatooteid. Toidu soola- ja suhkrusisaldust tasub piirata. Süüa tuleb igast toidugrupist südamesõbralikke toite, milleks on näiteks täisterajahust toiduained, väiksema rasvasisaldusega piimatooted jms.

SÜDAME-VERESOONKONNAHAIGUSTE HULKA KUULUVAD zz Hüpertooniatõbi (kõrge vererõhk) zz Südame isheemiatõbi (infarkt) zz Aju vereringe häired (insult) zz Perifeersete veresoonte haigused zz Südamepuudulikkus zz Südame reumaatilised haigestumised zz Kaasasündinud südamerikked Fütodoktor

KES ON SUURIM RISKIGRUPP, KES OMA SÜDAMETERVIST JÄLGIMA PEAKS?

Südame- ja veresoonkonnahaigused ohustavad nii naisi kui ka mehi ja tänapäeva stressirohkes ühiskonnas puudutavad need üha sagedamini ka noori inimesi. Südamehaigused ei kujuta ohtu üksnes vanemale elanikkonnale, küll aga on riskigrupid naiste ja meeste puhul vanuseti natuke erinevad, näiteks põevad mehed infarkti oluliselt nooremalt

kui naised, ent naistel on südame- ja veresoonkonnahaiguste esinemissagedus kõrgem.

MILLISTE KÄEPÄRASTE VAHENDITEGA LEIAB SÜDAMETERVISE TUGEVDAMISEKS ABI?

Tauriin on kasulik südamele ja veresoonkonnale. Seda leidub kalas, lihas, munades ning piimas. Oomega-3-rasvhappeid sisaldavad preparaadid aitavad alandada kolesteroolisisaldust veres ja reguleerivad arteriaalset vererõhku. Letsitiinikapslid lahustavad kolesterooli kogumikke, parandavad maksa funktsiooni ja väljutavad maksas olevat kolesterooli. Punase riisi preparaadid vähendavad kolesterooli sünteesi maksas, vähendavad kolesterooli imendumist soolestikus ja suurendavad kolesterooli eritumist. Koensüüm Q10 annab energiat ja tugevdab südame tööd. Q10-vitamiinist on palju abi, kuna see aitab südamel paremini kokku tõmbuda. Q10 mõjul veresoonte vastupanu ehk resistentsus vererõhule langeb. Magneesium ja kaalium on südamelihase häireteta töö tagamiseks kõige olulisemad mineraalai-

ned. Magneesium aitab reguleerida südamelööke, soodustab veresoonte lõõgastumist ning takistab trombide teket. Magneesiumi täiendav tarbimine tugevdab südamepuudulikkuse ravimi digoksiini toimet. Diureetikumide tarvitajad peavad kindlasti tarvitama lisaks magneesiumi, kuna magneesium viiakse uriiniga kehast välja. Antioksüdandid: beetakaroteen, seleen, E- ja C-vitamiin kaitsevad südant. B-grupi vitamiinid on kasulikud kesknärvisüsteemile, ainevahetusele, vereringele ja immuunsüsteemile. Peamiselt saab neid teraviljadest, köögiviljadest, munadest ning pärmist. Foolhape on asendamatu immuunsüsteemi ja vereloomesüsteemi tööks. Seda leidub rohelistes köögiviljades, tsitruselistes ja teraviljades. Viirpuu. Ravimtaim, millel on üldtugevdav toime. Mõjub hästi südamele ja veresoontele. Toidab ja tugevdab südant. Viirpuud võib saada apteekidest (ekstraktina, tinktuurina), naturaalselt (viljadena) või džemmidena. Arooniapreparaadid aitavad vererõhku alandada. Allikad: Eesti Naine, Fütodoktor (suvi 2017)

Raud –

olulisem, kui oskame arvata Rauapuudus võib olla süüdi suurenenud stressis, väheses töövõimes ja pidevas väsimuses ning keha halvenenud termoregulatsioonis. Kui oluline on aga raud meie organismile tegelikult ning kuidas mõjutab inimest raua puudus või üleküllus? Kui palju me rauda vajame ja kust seda saame?

Raud on väga oluline sportlaste seisukohast, kes vajavad treeningutel rohkelt hapnikku.

FOTOD: Pexels, Pixabay

MILLEKS ON VAJA RAUDA?

Raua peamine ülesanne organismis on hapniku sidumine kopsudest ja hapniku transport. Enamik kogu kehas olevast rauast on kahe valgu – hemoglobiini ja müoglobiini – koostises, varustades hapnikuga vastavalt kudesid ja lihaseid. Ülejäänud rauast valdava osa moodustavad kehas säilitatavad rauavarud, lisaks kuulub raud paljude ensüümide koostisse, osaledes muu hulgas energiatootmises ning immuunsüsteemi töös. Rauda vajab meie organism küll väga väikeses koguses, kuid selle vajadus on pidev. Lisaks võtmerollile eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis on raud vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning talitluses. Raud on ka väga oluline osa DNA-st ning aitab kehal kollageeni toota. Rauata keha rakud ei kasvaks ega areneks ning vere hüübimine oleks takistatud. Raud on element, mis on oluline osa ka meie hemoglobiinist. Raua kaasabil on võimalik hemoglobiinil hapnikku siduda ja seda kudedesse transportida. See teeb raua olemasolu ja imendumise väga oluliseks ka sportlaste seisukohast, kes vajavad treeningutel rohkelt hapnikku. Samuti on raua oluline ülesanne varustada keha energiaga ja hoida immuunsüsteem tugev. Rauda salvestatak-

Raua kaasabil on võimalik hemoglobiinil hapnikku siduda ja seda kudedesse transportida.

SOOVITUSI RAUA OMASTAMISE PARANDAMISEKS KOKKUVÕTVALT ON RAUA OMASTAMISE MAKSIMEERIMISEKS SOOVITATAV TEHA JÄRGMIST •

Vali toidusedelisse suure rauasisaldusega toiduaineid.

•

Lisa igale toidukorrale häid C-vitamiini allikaid. Parimate C-vitamiini allikate hulka kuuluvad tsitruselised, brokoli, rohelised lehtköögiviljad, paprika, maasikad, roos- ja lillkapsas.

•

Joo teed, kohvi ja kakaod toidukordade vahel, mitte nende ajal.

•

Väldi kaltsiumi toidulisandite võtmist toidukordade ajal.

•

Rösti pähkleid.

•

Kaun- ja teraviljade idandamine on hea moodus suurendada raua biosaadavust.

TERVISEATLAS 2019

se kehas luuüdis, maksas, põrnas, skeletilihastes, südamelihastes ja mujal.

RAUAPUUDUSE SÜMPTOMID

Kui kehas pole piisavas koguses rauda, võib tekkida rauapuudus ehk aneemia. Rauavaegus on üks levinumaid toitainepuudusi maailmas – see tähendab, et punavereliblede arv on väiksem normaalsest ning keha ei saa piisavas koguses hapnikku. Samuti võib rauapuudusega kaasneda osa ensüümide puudulik funktsioneerimine. Paljud pole teadlikud, et põevad aneemiat, ning võib juhtuda, et rauavaegussümptomite käes kannatatakse aastaid, enne kui leitakse tõeline põhjus. Rauapuudus toob kaasa nõrkustunde, kahvatu jume, väsimuse ja suutmatuse hoida normaalset kehatemperatuuri. Samuti võib rauavaeguse käes kannataja tunda apaatsust ja üleüldist motivatsioonilangust. Rauavaeguse sümptomiteks on veel hingeldus ja südamepekslemine, isud mittetavapäraste ainete järele, nagu kriit, jää ja muda. Ka kõditav tunne jalgades, keele paistetamine, külmad käed ja jalad, peavalud ning katkised küüned võivad olla märgid rauavaegusest. Lastel võivad tekkida ärevus ja õpiraskused. Siinkohal on oluline rõhutada, et eespool nimetatud sümptomid ei pruugi olla ainult aneemia tunnusteks, vaid võivad anda märku, et kehas on mõne teise eluks vajaliku aine puudus. Parim viis selle väljaselgitamiseks on pöörduda arsti poole. Keha reguleerib kindlal määral raua imendumist, et varud ei langeks liiga madalale ega tõuseks ohtlikult kõrgeks. Niisiis sõltub see, kui palju rauda imendub, rauavarude suurusest. Huvitaval

TERVISEATLAS 2019

kombel reageerib aga taimedes leiduv rauatüüp (mitteheemne raud) sellele tasakaalustavale kontrollisüsteemile palju tundlikumalt kui heemne raud, mida leidub ainult loomalihas. Kui paljudele inimestele valmistab probleeme rauapuudus, siis teised on hädas liigse rauaga. Hemokromatoos on geneetiline raua ainevahetushäire, mille korral keha omastab toidust liiga palju rauda. Seetõttu peaksid täiskasvanud mehed ja menopausis naised raualisandeid võtma ainult arsti ettekirjutusel, sest neil on rauapuuduse tekke risk väike ning tulemuseks võib olla hemokromatoosi tüsistuste kiirem teke.

KUI SUUR ON SOOVITUSLIK PÄEVANE TARBIMISKOGUS?

Keha on äärmiselt efektiivne raua taaskasutaja – meestel väljub iga päev kehast keskmiselt ainult 1 mg ja viljakas eas naistel 1,5 mg rauda. Need kaod tuleb asendada toidust omastatud rauaga. Rauda on võimalik saada kahel kujul: heemse ja mitteheemse rauana. Heemne raud on seotud hemoglobiini ja müoglobiini valkudega ning on pärit loomade verest ja lihast. Heemne raud moodustab kogu loomade kehas talletatud rauast u 40%, ülejäänud 60% on valkudega seondumata mitteheemsel kujul. Kogu taimedes olev raud on mitteheemne. Keskmiselt moodustab segatoiduliste rauatarbimisest heemne raud u 10%, veganite toidus on aga ainult mitteheemne raud. Heemne raud omastub kergemini (15–35% ulatuses) ja selle imendumine ei sõltu oluliselt ülejäänud dieedist. Mitteheemse raua omastumine sõltub aga nii imendumist parandavatest kui ka pärssivatest teguritest ning imendumismäär on 2–20%. Allikad: Alkeemia, vegan.ee

Jalad pärast talve

korda

Pärast pikka sukkades ja sokkides veedetud talve avastame tihti hooletusse jäetud jalad. Suvi on aga aeg, millal jalad on palju nähtaval ning seetõttu tuleb nende eest ka eriliselt hoolitseda FOTOD: Pixabay

lusad jalad ei ole taevast tulnud kingitus – need näevad kenad ja hoolitsetud välja ainult siis, kui nendega iga päev veidigi tegelda. Jalad peaksid alati olema nii korras, et inimene ei satuks piinlikku olukorda ka ootamatult kingi ära võttes. Jalgade hooldamise põhimõte on puhtus. Pärast igapäevast pesemist tuleb eriti varbavahed hoolikalt kuivatada, sest niiskus soodustab bakterite paljunemist ja naha seenhaiguse teket. Sage kreemitamine ja korrapärane kannanaha lihvimi-

ne pimsskiviga on esmane kodune jalahooldus. Kord kuus võiks igaüks külastada pediküürijat ja lasta teha põhjalik jalgade hooldusprotseduur. See on mõnus ja lõõgastav, tõstab toonust ka järgmiseks päevaks. Kindlasti ei maksa häbeneda või karta protseduurile minekut hooldamata jalgade pärast. Hooldus algab lõõgastava jalavanniga, kuhu on lisatud jalavannisoola, mille eesmärk on jalgu leotada. Soolad sisaldavad pehmendavaid, rahustavaid ja jahutavaid komponente. Ka kodustes tingi-

Suvel on jalad palju nähtaval – oska nende eest ka hoolt kanda!

TERVISEATLAS 2019

JALGADE HOOLDAMISE PÕHIMÕTE ON PUHTUS.

mustes võib jalavanne teha nii sageli kui võimalik. Seejärel on soovitatav kasutada koorimiskeemi, et eemaldada surnud naharakud. Kuna jalavann on küüned varem pehmeks leotanud, on küllaltki kerge ka tugevaid varbaküüsi lõigata. Küünte lõikamiseks kasutatakse spetsiaalseid tange. Vajadusel küüned viilitakse, kasutades õhukest ja küünesõbralikku (näiteks mineraalsetest kivimitest valmistatud) viili. Küünevallide pehmendamiseks kasutatakse spetsiaalset vahendit. Pehmenenud küünenahad lükatakse tagasi (mitte ei lõigata) apelsinipuust pulgaga. Vajadusel lõigatakse narmendavad nahaservad. Pediküüri kõige meeldivam osa – jalamassaaž ning kreemitamine – toob nii mõnelegi kliendile une silma. Küüntele võiks kanda ka seenevastase toimega küüneõli. Viimane lihv antakse poleerviiliga ning ongi valmis. Suvel, kui ilmad soojad ja kantakse lahtiseid jalanõusid, võib lasta küüned lakkida ja lisada ka mõne küünekaunistuse. Siin jäävad igale kliendile vastavalt tema fantaasiale ja meeleolule vabad käed. Kuiva naha korral on soovitatav lasta teha pediküüri käigus jalgadele sooja parafiinihooldust. Soe parafiin tekitab minisauna efekti. Nahapoorid avanevad, kreem imendub hästi ja toidab kuiva nahka sügavuti. Parafiinihooldus mõjub hästi ka külmetavate jalgade puhul.

MÕNED JALATARKUSED

Elu jooksul läbib inimene oma jalgadel väga pika maa. Naised vaevlevad jalaprobleemide käes neli

TERVISEATLAS 2019

korda sagedamini kui mehed just seetõttu, et valivad jalanõusid pigem moodsa väljanägemise kui mugavuse järgi. Jalad higistavad sageli enam kui muud kehaosad. Higi on iseenesest lõhnatu, kuid bakterite toimel tekib ebameeldiv lõhn. Sellisel juhul tuleb kasutada spetsiaalseid kreeme, mis higieritust reguleerivad. Jalavanni vette võib lisada veidi äädikat, mis tapab bakterid ja hävitab ebameeldiva lõhna. Külmetavad jalad on kas vegetatiivse närvisüsteemi või aeglase vereringe põhjustatud probleem. Leevenduseks tasub proovida külma ja sooja veega vahelduvaid jalavanne. Paljudele on suurim probleem jala- ja küüneseen. Haiguse ennetamiseks tuleb kinni pidada hügieenist. Seenhaigus on nakkav ja võimalused see endale hankida on üsna suured – ühiskondlikud pesuruumid, saunad, ujulad. Vältida tuleb teiste inimeste jalanõusid. See ei ole ebaviisakas, kui keeldute külas olles perenaise pakutud sussidest. Kui tekib kahtlus, et tegu võib olla küüneseenega, tuleb kohe pöörduda nahaarsti poole. Palju muret valmistavad ka väga kuivad ja lõhenevad kannad. Probleem muutub suureks, kui lõhed veritsema hakkavad. Siis tuleb suurt rõhku panna sagedasele kreemitamisele spetsiaalselt kuivadele ja lõhenenud jalgadele mõeldud kreemidega. Allikas: Naistekas

Ebameeldiv küüneseen – kuidas sellest vabaneda?

REKLAAM

REKLAAMTEKST

Elukogemus lubab väita, et mehed ei nuta ega kurda. Nii sai ka minu mees endale soovituse kasutada Mycosani küüneseene seerumit just minult, sest probleem oli juba päris tõsine. Ausalt öeldes ma isegi ei mäleta, kui kaua tal see küüneseen olnud oli, aga võin julgelt väita, et üle viie aasta kindlasti. Kirgliku ujujana oli ta selle endale saanud suure tõenäosusega just veekeskusest.

lguses oli seenega nakatunud vaid üks küüs, kuid enne ravima hakkamist oli märgata, et veel mõned küüned sellesama probleemse küüne lähedal olid hakanud tumedamaks tõmbuma. Esimese nädala kasutustulemused näitasid, et tema lemmikuks sai hoopis küüneseene seerumiga kaasas olnud küüneviilide komplekt. Juba see, et ta enne seerumi peale kandmist nakatunud küünt hoolega viilis, aitas palju kaasa. Esialgu võtsid tulemused aega, kuid selgelt oli märgata, et küüs on nähtavalt õhem ja puhtam. Mainimata ei saa jätta, et ujuma minnes pööras ta nüüd ka erilist tähelepanu

sellele, et basseinijalanõud ning seennakkusi ennetav pihusti kindlasti kotti kaasa saaksid. Mycosani pihusti on samuti üks tema lemmikutest, sest seda on lihtne kasutada ning enamasti see nüüd seisabki ta spordikotis, mitte vannitoa riiulil – et mingil juhul maha ei ununeks. Pärast ravikuuri oli see eriti kahjustunud küüs suures osas välja kasvanud ning peale kasvanud küüneplaat ilus ja puhas. Teised küüned, kus nakkus oli vaid pindmine, said terve väljanägemise tagasi umbes nädalajagu varem. Kokku võttis ravi kõikidel küüntel aega veidi üle kahe kuu, kuid kasutaja ise on väga rahul. „Meeldis see, et küüneviil aitas seerumi imendumisele palju kaasa ning see ei olnudki nii tüütu tegevus, kui alguses arvasin,“ rõõmustab ta. Soovitame Mycosani kindlasti ka teistele, kel sarnane mure. Omast kogemusest aga soovime kannatust ning järjepidevust, sest paari nädalaga ei pruugi ideaalseid tulemusi veel näha olla, kuid ravi pooleli jätta kindlasti ei tasu. Tulemuste kiirus sõltub loomulikult ka sellest, millist tüüpi küüneseenega tegu on ning kui kaua probleem on kestnud. Mycosani tooted on kliiniliselt tõestatud toimega, sobivad ka diabeetikutele ja lastele. Saadaval apteekides üle Eesti. Tekst: ajakiri Vegan

ENNETA: Pihusta jalgadele Mycosani spreid, et kaitsta jalgu seennakkuse eest. Jalapihus neutraliseerib lõhnad ning taastab naha loomuliku kaitsebarjääri.

Küüneseerumi komplekti juurde kuuluvad ühekordseks kasutamiseks mõeldud küüneviilid, et väljakasvanud kahjustatud küüneosa maha viilida. NIPP: Lõika viilid mitmeks osaks, jätkub kauemaks.

Jalanaha seenhaigus on väga levinud nakkus, mille tekitajateks on dermatofüüdid, kellele meeldib soe ja niiske keskkond. Eestis põeb seda haigust ligikaudu 50% üle 40-aastastest inimestest.

Jalgade hügieenireeglitest tasub hoolikalt kinni pidada.

Jalaseen

ei hüüa tulles N

FOTO: Pixabay

akatumine toimub haige inimese taldadest ja küüntest eraldunud kübemete kaudu, mis sisaldavad seeneniidistiku osakesi. Jalgade seenhaiguse tekitajaid leidub kõikjal meie ümbruses, kõige enam aga niisketel basseiniäärsetel pindadel ning ühiskasutatavate duširuumide, saunade, võimlate ja spordisaalide põrandatel, kus on liikunud seenhaigust põdev inimene. Harvem nakatutakse kodus pereliikmete või võõraste jalanõude (sh külaliste susside) kandmisel. Nakatumist soodustavad mitmed asjaolud: naha pisivigastused, jalgade liighigistamine, õhku mitte läbi laskvad jalatsid ning ümbritseva keskkonna suur niiskus.

HAIGUSE PÕHJUSTATUD VAEVUSED

Kõik jalaseenega kokku puutujad ei haigestu. Seenhaigustele vastuvõtlikumaks muudavad organismi mitmed haigused (suhkruhaigus, vanurite verevarustuse häired jms), mis nõrgestavad organismi vastupanuvõimet. Ka on märgatud, et sagedamini haigestuvad mehed.

TERVISEATLAS 2019

Algul ei põhjusta jalaseen mingeid vaevusi, mõnikord võib esineda naha sügelemist. Sagedamini tekib haiguskolle esmalt neljanda ja viienda varba vahele, kust see levib teistesse varbavahedesse, tallavõlvile ning taldade külgpindadele. Haigestunud kohtades on nahk valkjas ja pehmenenud. Nahk võib olla punetav ja ketendav. Jalg või jalad lõhnavad halvasti. Halba lõhna tekitavad kahjustatud nahal paljunevad bakterid. Käte nahk ja sõrmevahed haigestuvad äärmiselt harva. Kuid haigus võib sealt üle minna ka varbaküüntele. Küüned paksenevad, muutuvad kollakaks ning ülemisest servast sakiliseks. Haigus võib haarata kõiki küüsi.

SEENHAIGUSTE RAVIMINE ON TÜLIKAS

Küünte seenhaigus ei parane iseenesest, vaid süveneb. Eriti keeruline on seda haigust ravida eakatel. Seenhaigusesse tuleb suhtuda tõsiselt, isegi kui väike ketendus varbavahes või üks kahjustatud küüs teid nagu ei segaks, peaksite siiski pöörduma arsti poole, sest enamasti haigus levib ja sellega ohustate oma perekonnaliikmeid.

Apteegi käsimüügis on tooteid, mis sisaldavad ketokonasooli ja terbinafiini. Salvi määritakse nahale kaks korda päevas, ravides nii ketendavaid varbavahesid. Kui see ravi loodetud tulemusi ei anna või küüned on oluliselt kahjustatud, tuleb minna arsti juurde. Küünte seenhaiguse ravi on suukaudne. Ravi määramisel arvestab arst nakkuse tüüpi ja ulatust ning kontrollib maksa ja neerude näitajaid.

KUIDAS JALGADE SEENHAIGUST ENNETADA?

Raviks kasutatakse näiteks terbinafiini ja ketokonasooli kuni küünte täieliku paranemiseni. Ravi kestab varbaküünte puhul 12–16 nädalat. Küünte täielik tervenemine võib võtta aasta või isegi rohkem, sest küüs kasvab aeglaselt. Täiendavalt kasutatakse seenevastast ravilakki. Ravi soodustab küüne õhemaks viilimine. Kui ravi on alanud, tuleb kanda puhtaid sokke ning jalatsid desinfitseerida. Pärast pesemist kuivatage jalad väga hoolikalt, eriti varvaste vahelt. Vältige jalgade higistamist ja valige õhku läbi laskvad jalatsid, puuvillased või muust õhku läbi laskvast materjalist sokid ja sukad. Sportimisel kandke spetsiaalseid spordisokke, mis lasevad higi läbi ning hoiavad jalad kuivad. Kandke üldkasutatavates saunades, duširuumides ja ujulates rannakingi või kummisusse. Hoolitsege jalatsite eest ning desinfitseerige neid aeg-ajalt. Vältige teiste inimeste käterätikute kasutamist. Allikas: Naistekas

PEA MEELES zz Ära käi üldkasutatavates pesuruumides paljajalu, vaid kanna plätusid. zz Pea hoolikalt kinni jalgade hügieenist, kuivata pesu järel hoolikalt ka varbavahed. zz Kanna puhtaid (eelistatavalt puuvillaseid) sokke ja pigem nahast jalanõusid. zz Lase jalanõudel pärast kandmist vähemalt päev kuivada – näiteks tuuluta neid värskes õhus. zz Ära kasuta teistega samu käterätikuid ega küünetarbeid – ka mitte pere sees.

P NIP SOOVITUS JALAHOOLDUSEKS: määri karedad kannad CCS kannapalsamiga, tõmba jalga sokid ning võta aeg maha mõne hea ajakirja või raamatu seltsis, kuni palsam nahka pehmendab.

Mõlema haiguse puhul on üliolulised nii ravi kui ka füüsiline aktiivsus.

Mida teha,

kui liigesed annavad tunda Reumatoidartriit ja osteoartroos ehk artroos on oma olemuselt erinevad haigused – reumatoidartriit kahjustab põletikuga liigest, artroos on aga liigesekõhre kulumishaigus. AUTOR: Einar Ellermaa, einar.ellermaa@delfi.ee FOTO: Unsplash

REUMATOIDARTRIIT ON PÕLETIKULINE HAIGUS

Reumatoidartriit (RA) on krooniline hulgiliigesepõletik, mida üksnes dieedi ja võimlemisega ravida ei saa. Haigus algab enam noorematel naistel, aga harvem haigestuvad ka lapsed ja eakad. Haigus kulgeb tõsise põletikulise protsessina, mis haarab esmalt liigeseid ja liigeselähedasi kudesid: limapaunasid, kõõlustuppesid, sidemeid jms. Raske kulu või pikaajalise kestuse korral võib haigus haarata ka siseorganeid ja ägenemiste ajal põhjustada palavikku. Õige ravita või raske kulu korral deformeerib haigus liigeseid invaliidistavalt ning inimesed võivad vajada operatsioone. Haigust tuleks kahtlustada siis, kui süvenevad liigesekangus ja -valu, mis annavad eriti hommikuti tunda mitmeid tunde nii, et ei saa isegi koh-

TERVISEATLAS 2019

vitassi käes hoida ega ust võtmega avada. Kui haigus haarab jalgu, on jala väikesed liigesed nii haiged, et astumine on valus. Enamasti haarab RA väiksemaid liigeseid mõlemal käel või jalal. Liigesed on nähtavalt paistes ja turses ning võivad kergelt punetada. Podagra on omaette haigus, mis avaldub samuti tugeva valu, liigese punetuse ja tursega, kuid erinevalt reumatoidartriidist algab podagraatakk järsult, ühe päevaga, ning üles paistetab tavaliselt jala üksik liiges, näiteks suure varba liiges, hüppeliiges vms.

PAISTES JA TURSES LIIGESEGA INIMENE HAKKAB LIIGUTAMIST VÄLTIMA

RA ravi on väga oluline, sest paistes ja turses liigesega inimene hakkab valu tõttu liigutamist väl-

tima ning jääb ka füüsiliselt passiivseks. Ravimata ja taastusravita tekivad liigese kontraktuurid (liigese piiratud liikuvus), liigeste deformatsioonid ning lihaste kõhetumine. Reumatoidartriidi ravi on suunatud põletiku vaigistamisele erinevate bioloogiliste mehhanismide kaudu nii, et põletik ei saaks lammutada liigeseid ning teisi kudesid ja organeid. Taastusravi taastab liigese liikuvuse ning õpetab inimest säilitama ja arendama lihaste jõudu. Valuravi leevendab vaevusi ja aitab jääda füüsiliselt aktiivseks, mis on väga oluline. RA-ga inimestel on põletiku tõttu oht südame-veresoonkonnahaiguste kiiremaks arenemiseks. Seega peaksid selle haiguse põdejad harrastama regulaarselt aeroobset treeningut. RA ravi põhiosa on põletikulist protsessi pärssivad ravimid, mida nimetatakse haigust modifitseerivateks ravimiteks. Sageli läheb haigestumise alguses ja ägenemistel vaja glükokortikoide. Raviskeemi kuuluvad tihti mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja valuvaigistid. Ravi on kombineeritud ja seda juhib reumatoloog. Kui mainitud ravimid ei anna piisavat efekti, võib osutuda vajalikuks ravi nn bioloogiliste ravimitega, tõsiste liigesekahjustuste korral on aga vajalik kirurgiline sekkumine.

ARTROOS ON KULUMISHAIGUS

Artroos on teistsugune, kuid samuti kroonilise kuluga liigesehaigus, mis tuleb eelkõige sellest, et liigesekõhred aastatega lihtsalt kuluvad. See on pigem vanema ea haigus. Artroos on aeglase kuluga haigus, mis süveneb aastatega. Haigus võib tekkida põlvedes, puusades, kätes, harvem ka õlgades. Füüsilise aktiivsuse säilimine, regulaarne aeroobne ja lihastreening aitavad ennetada artroosi, pidurdada selle kulgu ning vähendavad valu. Seega tulevad liigest säästvad spordialad, nagu kõnd, jalgrattasõit, ujumine ja vesivõimlemine, pigem kasuks.

LIIGU, VÕIMLE, OLE AKTIIVNE, AGA KAITSE LIIGESEID

Mõlema haiguse puhul on üliolulised nii ravi kui ka füüsiline aktiivsus. Paljud arvavad, et haigete liigestega tuleb füüsilist aktiivsust vähendada. Tõde on aga vastupidine. Liigeseid toetavad lihased kõhetuvad passiivse elu tõttu ja siis haigused pigem süvenevad, ülekaalust ning kontraktuuridest rääkimata. Lisaks spetsiaalsetele, liigestest lähtuvatele harjutustele on väga kasulik mõõdukas kehaline aktiivsus, vähemalt 30 minutit päevas viiel päeval nädalas − näiteks vesivõimlemine, ujumine ja kõndimine. Põlveliigeseid hoiab hästi töös ka rattasõit, näiteks 20 minutit päevas aitab liigest toitval liigesevedelikul tõhusamalt liigeseõõnde jõuda. Allikas: Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst dr Eve Sooba, Clinic, oktoober 2018 TERVISEATLAS 2019

Liigesehaigused on väga häirivad, aga samal ajal ühed sagedasemad ründajad. Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad. Teadmised sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs. AUTOR: EVE SOOBA, ekspress@ekspress.ee FOTO: Pixabay

Kuidas end

liigesehädade korral aidata?

MILLAL PEAKS END ARSTILE NÄITAMA?

Liigesevalu korral tuleks pöörduda perearsti poole, kes teeb esmase hindamise ja artriidi kahtlusel ka analüüsid. Kui on viiteid põletikule, hakkab patsienti ravima reumatoloog. Artroosihaiget ravib perearst. Nii artriidi- kui ka artroosihaige vajavad taastusravi ja selleks saadab perearst kas füsioterapeudi juurde võimlema või kompleksse taastusravi määramiseks taastusarsti vastuvõtule. Kestvast kangustundest ja liigeste tursest peaks kohe rääkima perearstile või -õele, sest sellega ei saa kaua oodata. Eestis ongi suuremates haiglates varase artriidi kabinetid, et patsient jõuaks kiirelt reumatoloogi juurde diagnoosi täpsustamiseks ja ravi alustamiseks.

TERVISEATLAS 2019

MILLINE ON RAVI?

Artroosi korral tuleb ravida peamiselt valu ning tegeleda liigeste ja lihaskonnaga. Alustatakse nõrgema toimega ravimitest, nagu paratsetamool. Algstaadiumis leevendavad valu ka geelid, kreemid ja plaastrid. Mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, näiteks ibuprofeeni, soovitatakse kasutada lühikest aega, et vältida ravitüsistusi (haavandtõbi, kõrge vererõhk, neerukahjustus jms). Vajadusel määratakse tugevamaid narkootilisi analgeetikume, nagu tramadool. Artriidi korral on valude vähendamine samuti oluline, kuid peamiseks on agressiivne ravi, et põletik kiirelt kontrolli alla saada. Ravi alustatakse

tavaliselt mitme haigust modifitseeriva ravimiga, mida hiljem vastavalt mõjule korrigeeritakse. Ravi kestab enamasti kogu elu.

MILLAL ON VAJALIK TAASTUSRAVI?

Taastusravi peaks algama pärast liigesehaiguse diagnoosi ja esimese ravitulemuse saavutamist, kui valu hakkab vähenema. Füsio- ja tegevusteraapia on liigesehaiguste ravis väga tähtsad. Alguses tehakse harjutusi koos spetsialistiga, hiljem tuleb ise aktiivselt jätkata. Artroosi korral sobib väga hästi soojaravi (parafiin-, mudaravi), väga paistes liigeste korral (artriit, artroosi ägenemine, podagraatakk, operatsioonijärgne turse) tuleb eelistada ainult külma. Nii sooja- kui ka külmamähiseid saab kodus ka ise teha, peaasi on vältida nahakahjustust ja rakendada õiget skeemi. Tugevalt turses liigesel hoitakse külmageelikotti 10–20 minutit sõltuvalt taluvusest ja liigese suurusest ning vähemalt kolm-neli korda päevas. Ka soojamähist võiks peal hoida sama kaua, kuid ühest-kahest korrast päevas piisab. Mõnes taastusraviasutuses (näiteks Ida-Tallinna keskhaiglas) on valude vaigistamiseks külmakamber. Rakendatakse veel mitmesuguseid taastusraviprotseduure (magnet-, laserravi, ultraheli), igal neist omad näidustused, aga ka kõrvaltoimed, seepärast määrab ravi spetsialist. Oluline on, et taastusraviga peaks tegelema juba enne proteesimist ja ka pärast operatsiooni. Kolm kuud varem võiks pöörduda taastusarsti poole, kes õpetab, milliseid harjutusi teha enne ja pärast operatsiooni, milliseid abivahendeid läheb vaja ning kuidas neid õigesti kasutada.

KUIDAS END ISE AIDATA?

Kõikide liigesehaiguste korral on liigse kaalu langetamine väga oluline. Ülekaalu puhul on peamine probleem põlved, järgnevad selg ja puusad. Kui vanasti soovitati artroosihaigel käimist vältida, siis nüüd leitakse, et paraja distantsi läbimine on kasuks. Ei pea kohe viit kilomeetrit jutti käima, alustada võiks poolest kilomeetrist, seejärel distantsi ettevaatlikult suurendada ja kui enesetunne on hea, siis ka kõnnitempot kasvatada. On uuringuid, mis ütlevad, et füüsiline koormus aitab valu vähendada. Jalgade koormamisel on tähtis kasutada häid kannast toetavaid jalatseid ja vajadusel ka tallatugesid. Rusikareegel on: artriidiga peaks liigest säästma, algstaadiumis artroosiga tuleks aga mõelda, et äkki on koormust olnud vähe. Reumatoloogid soovitavad lisaks regulaarsele ravimite võtmisele järgida tervislikku eluviisi: vältida suitsetamist, toituda korralikult (sageli soovitatakse Vahemere dieeti), liikuda, puhata piisavalt ning ohjata stressi. See kõik aitab artriidi tüsistusi ennetada. Allikas: Tervis Pluss

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: PharmaSwiss Ceska republika s.r.o Lisaküsimuste korral pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. PharmaSwiss Eesti OÜ; Tammsaare tee 47; 11316 Tallinn; Tel: 6827 400

Kõige rohkem võib haigusnähte ette tulla just kevaditi.

Oska ennetada õietolmuallergiat Pikisilmi oodatud soe kevad on käes ja kõikjal meie ümber puhkeb õide imeline loodus. Paraku ei saa aga kõik meist seda ilu sada protsenti nautida, sest õietolmust tingitud allergia võib tekitada suurt ebamugavust. FOTOD: Pixabay

AVASTATAKSE ÜHA VAREM

Õietolmust põhjustatud haigusnähud, mida kutsutakse ka pollinoosiks või heinanohuks, on varem olnud ikka suurte laste ja täiskasvanute probleem. Viimastel aastatel on aga ülitundlikkus nii puude kui ka heintaimede õietolmu suhtes sagenenud ning avaldub aina nooremas eas. Veel mõned aastad tagasi oli alla viieaastaste laste hulgas õietolmu ülitundlikkust väga harva, kuid nüüd on pollinoosi nähte juba alla kolmeaastastel lastel.

PAHALASED TAIMED

Kõige enam on Eestis allergiat tuultolmlevate puude õietolmu suhtes: kask, lepp, sarapuu, aga ka paju õietolm on sage allergia põhjustaja. Puud tolmlevad varakevadel. Mõnel aastal on lepa ja sarapuu õietolmu õhus juba märtsis, kask hakkab tolmlema mõnevõrra hiljem, aga teeb seda kauem. Mai lõpus lisanduvad veel tamme ja võilille õietolm. Heintaimed, näiteks timut, aashein, rebasesaba, maarjahein, ja teraviljad tolmlevad juunis-juulis. Rohttaimed, puju

TERVISEATLAS 2019

näiteks, tolmlevad aga suve teisel poolel, juulist septembrini.

KUIDAS ÄRA TUNDA?

Õietolmuallergia tüüpilised nähud on silmade sügelus, punetus, aevastamisega vesine nohu, nina sügelus ja kaasneda võib ka köha, tekkida astmahoog. Mõnel tekivad sümptomid ainult ninas ja siis ei pruugi õietolmuallergiat kohe kahtlustadagi – eriti lastel, kui neil on haigusnähud tekkinud esimest korda.

VIHM TEEB HEAD

Allergianähud võivad aastati avalduda eri aegadel ja väljenduda eri raskusastmes, ka kestus võib erineda – paarist nädalast mitme kuuni. Rohkem võib haigusnähte ette tulla kevadel, kui ühel ajal tolmlevad paljud puud, ilmad on päikeselised ja tuulised. Tolmlemise aeg sõltub suuresti kevade saabumisest, st millal hakkab päike kõrgemalt käima, ilm soojeneb ja puud lähevad õide. Kõik see toimub enne puude lehteminekut.

RISTALLERGIA Need, kes on õietolmu suhtes ülitundlikud, võivad reageerida taimsetele toitudele ning seda kutsutakse ristallergiaks. Ligi 50–75 protsendil pollinoosiga inimestest esineb ristallergia mõnede tooreste puu- ja juurviljade vastu ning nende söömisel võib tekkida oraalne allergiasündroom. Ristallergiat põhjustavad allergiat tekitavates ainetes, näiteks õietolmus ja toiduainetes, olevad sarnased allergeensed osad (epitoobid). Kuumtöödeldud aedvilju taluvad ka ristallergiaga inimesed, kuid pähklite, seemnete, selleri ja soja allergeensus ei kao ka termilisel töötlemisel ning nende söömine võib põhjustada raskeid reaktsioone. Neil, kes on puju vastu ülitundlikud, on sageli allergia ka porgandi, selleri, peterselli, tilli, köömnete, aniisi, koriandri, paprika, piparmündi, küüslaugu, karri, kummeli, sinepi ja päevalilleseemnete vastu. Õietolmule ülitundlikult reageerivad inimesed peavad olema ettevaatlikud taimeteede ja mee tarvitamisega. Tasub teada, et ka ökotoodete söömine ei vähenda allergia tekke riski. Esmane abimees õietolmuallergia korral on allergiatablett, mida saab apteegist retseptita, samuti vastavad siirupid lastele. Kui haigusnähud ei taandu, on näiteks silmaärrituse vähendamiseks abi allergiavastase toimega silmatilkadest ja allergilise nohu korral ninahormoonist. Astma ägenemisel tulevad appi bronhilõõgastid, mis vaigistavad köha ja vähendavad hingeldust. Köha leevendamiseks on tarvitusel ka antileukotrieenid ja inhaleeritavad hormoonpreparaadid. Allikas: Eesti Naine

TERVISEATLAS 2019

Eesti suuremates linnades tehakse õietolmuseiret ning allergialiidu kodulehelt on võimalik jälgida õietolmu kontsentratsiooni õhus. Heintaimede allergia puhul on tavaliselt kõige raskem periood jaanipäeva paiku.

ÄRA OKSI VAASI TOO!

Alati pole võimalik allergeeni vältida. Siis on abi antihistamiinidest, ninahormoonidest, allergiavastastest silmatilkadest, köha korral põletikuvastastest ainetest, näiteks antileukotrieenidest või inhaleeritavatest glükokortikoididest. Õietolmuallergeenid satuvad tuppa mitmel moel: tuba tuulutades, riietega, jalatsitega, juustega, loomakarvadega. Abi on õietolmuvõrkudest, mida saab akna ette panna. Kindlasti ei tohiks tuppa tuua urbadega oksi, nagu kevadel tavaks. Hea, kui õitsemise perioodil välditakse päikeselise ja tuulise ilmaga õues olekut. Kaitset võivad pakkuda päikeseprillid ja peakate.

SEE EI MÖÖDU VANUSEGA

Halb uudis on see, et erinevalt toiduallergiast õietolmuallergia aastatega ei möödu. Enamasti hoopis lisandub õietolmusid, mille vastu tekib ülitundlikkus. Mingit kindlat ja kõigile sobivat meetodit allergia ärahoidmiseks praegu veel ei teata. Kuid hea uudis on see, et uuringud jätkuvad. Allikas: Kerttu Jänese, Pere ja Kodu, aprill 2018

Abiks allergia korral!

MIDA ÕIETOLMUALLERGIA VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS JÄRGIDA? 1. Õietolmude leviku kõrghooajal tasub hoida aknad suletuna. Juhul kui on vaja ruumi tuulutada, tehke seda ühe akna kaudu, kasutades õietolmufiltrit või riputades ette märja lina. Hea lahendus on ka õhupuhastusseade. 2. Ka autoga sõites hoidke aknad kinni. 3. Ärge niitke muru ise, kui teil on õietolmuallergia. Hoidke aknad kinni, kui õues niidetakse muru. 4. Silmade kaitseks õietolmu eest kandke prille või päikeseprille. 5. Kuivade ilmade ajal on parem jalutada hommikuti ja õhtuti või mere ääres. Allergilistele inimestele sobib paremini vihmane ilm, mis n-ö peseb õhu puhtaks. 6. Ärge tooge tuppa urbi ja lõikelilli. 7. Pühkige tolmu iga päev märja lapiga. 8. Kui viibite õues peakatteta, loputage enne magamaminekut juuksed õietolmust puhtaks.

Cetrix 10 mg Toimeaine tsetirisiin 10 mg. Käsimüügiravim.

Näidustus: Allergia sümptomite leevendamiseks. Ravimi tootja: Vitabalans OY. Täiendav teave ravimi müüigiloa hoidja esindusest Hõbekuuse 26, Tallinn

Aprillis Südameapteekides ja Euroapteekides soodushinnaga!

9. Toidu valmistamisel arvestage ristallergia võimalusega. 10. Õietolmu sisaldust õhus saab ise kontrollida aadressil www.allergialiit.ee. Allikas: Kasulik

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne ravimi tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

www.vitabalans.com

TEADLIK KÜLASTAJA MUUDAB SPAAPUHKUSE KÕIGI JAOKS MURETUKS JA MEELDIVAKS.

Spaas kehtivad käitumisreeglid

KÕIGILE ÜHTEMOODI Spaaetiketist peetakse üha rohkem kinni ja arusaamad hügieenist on ajaga paremaks muutunud. TEKST: VILVE TORN FOTO: Shutterstock

ra Mare Thalasso Spa juhataja Maret Suklese hinnangul tuleb vahel ette, et välismaalastest spaakülastajad väljendavad oma nördimust selle üle, et eestlased ei käi enne basseini minekut või saunast tulles duši alt läbi, kuid loomulikult ei saa sellise üldistusega pärjata kõiki eestlasi. Sukles lisab, et väär oleks arvata, nagu käituksid kõik välismaalastest kliendid alati perfektselt, kuid nende puhul on siiski vähem põhjust muret tunda. “Nad tulevad ühiskonnast, kus

TERVISEATLAS 2019

neile istutatakse see teadmine juba lapsepõlves, et enne ühiskondlikku basseini minemist tuleb end korralikult pesta. Nende suhtumine hügieeni on lihtsalt teistsugune.”

TEADLIKKUS PARANEB

Samuti jääb üha vähemaks kliente, kes jalutavad eeva- või aadamaülikonnas spaasauna oma kasevihaga ning määrivad end seal kokku meeja soolamaskiga. Kui alastus on puhtalt kultuuri

küsimus, siis isikliku kaseviha keelustamise taga on lihtne põhjus: enamik spaade keriseid ei ole selliste vihtade jaoks mõeldud ja lahtised lehed kipuvad süttima. Samuti pole mõnus istuda eelmisest kliendist maha jäänud kleepuva meemassi sees. Spaajuhtide tõdemusel on võrreldes aastatetaguse ajaga eestlaste arusaamad hügieenist palju paremaks muutunud ja ka teadlikkus tõuseb tasapisi. Enda raseerimist või kulmude-juuste värvimist avalikus duširuumis enam naljalt ette ei tule. Ja kui varem arvati ekslikult, et tugev kloorilõhn basseinis või basseinist väljumisel tähendab ülemääraseid kloorikoguseid, siis praeguseks oskavad paljud kliendid seda otseselt seostada vee mustusega. Tugev kloorihais basseinis või basseinist väljumisel ei tähenda, et seal on liiga palju kloori, vaid et vesi on must. Ja see viitab otseselt sellele, et keegi on end pesemata jätnud. Terviseamet selgitab, et vaba kloor on see osa vees olevast kloorist, mida algul vette lisatakse ning millel on suur desinfitseerimise võime, et hoida vesi puhas ja selge. See pole veel reageerinud vees leiduvate orgaaniliste ainetega. Vaba kloor ei põhjusta naha ja silmade ärritust. Seotud kloor on aga see osa kloorist, mis on reageerinud vees olevate ammooniumiühenditega, mis omakorda tekivad higist, uriinist, surnud naharakkudest, bakteritest, päevituskreemist jms. Mida suurem on basseini koormus ja vee reostumine ning mida vähem puhastatud ja värsket vett juurde antakse, seda suurem on seotud kloori sisaldus.

MILLAL MÄRKUS END ÕIGUSTAB?

Hügieeniprotseduure eiranud kliendile võiks ju iga eksimuse korral märkuse teha, aga tegelikkuses pole see nii lihtne – enamik võib hingepõhjani solvuda. Osa armastab sellisel juhul põhjenduseks tuua, et käis juba kodus või hotellitoas duši all. Samuti ei ole puhtfüüsiliselt võimalik iga isiku hügieeni igal ajahetkel kontrollida. Alkoholiga on lood teised, sest joobele viitavad nii alkoholilõhnad kui ka olek. Enamasti on tuvastatav ka narkojoove. Sellisel juhul on õigus kliendi teenindamisest keelduda, sest lisaks reeglite rikkumisele seab klient suurde ohtu oma tervise.

MÕNED REEGLID! zz Veega seotud hoolitsustesse minnes (v.a vannid, veealused massaažid) on sobilik kasutada ujumisriideid. zz Kui sul on kaasas lapsed, ära jäta neid järelevalveta. zz Basseini- ja saunapargis kanna ujumisriideid. zz Turvalisuse huvides on basseini- ja saunapargis klaasnõude ning -pudelite kasutamine keelatud. zz Spaahoolitsustega ei sobi kokku alkohol ja uimastid. Fra Mare Thalasso Spa

Unepuuduse mõju kehale

Pidev magamatus on tõsine probleem ning pikaaegne unepuudus võib tekitada tõsiseid tervisehädasid.

FOTOD: Pixabay

eist tüüpi diabeeti on kolm korda suurem oht haigestuda neil, keda on vaevanud unetus kauem kui aasta ning kes magavad öösiti vähem kui viis tundi, selgub artiklist väljaandes Diabetes Care. Nagu ka ülekaalulisuse ja rasvumise korral, mis mõlemad võivad viia diabeedini, arvatakse põhjus olevat keha hormonaalse talitluse kõrvalekalletes. Südame-veresoonkonnahaiguste ja unetuse seoste kohta on tehtud palju uuringuid. Kõrge vererõhu risk kasvab kolm ja pool korda neil, kes magavad vähem kui kuus tundi. Kõrge vererõhk omakorda suurendab südame-veresoonkonnahaiguste tõenäosust.

TERVISEATLAS 2019

Mõningate uuringute järgi kahekordistab alla neljatunnine ööuni naiste riski surra südameveresoonkonnahaigusesse. Kestva unetuse põhjusi peab kindlasti uurima, sest näiteks uneapnoe ehk magamisaegne hingamisseisak kolmekordistab insuldiohtu. Depressiooni langemise võimalus suureneb unetuse tagajärjel neli korda, selgus uuringust, milles küsitleti kolmeaastase vahega tuhandet täiskasvanut vanuses 21–30 aastat. Kahes uuringus, kus ühes kaasati 300 paari noori kaksikuid ning teises ligikaudu tuhat teismelist, leiti, et väga tihti eelnesid uneprobleemid depressioo-

Hea madrats suudab arvestada magaja kehakaalu, magamisharjumisi ja tervist.

MIDA TEHA, KUI UNI ÜLDSE PEALE EI TULE? Väga efektiivne on stiimulikontrolli meetod – tasub voodist välja tulla ja midagi teha. Sellega kaob ärevuse foon, ka kellavaatamisest tuleks hoiduda, sest see muudab omakorda rahutumaks. Kui on ärevuse või unetuse periood, tasuks teise tuppa teha mugava nn pesa, kus oleks mõnus istuda ning kerget kirjandust lugeda. Mõned inimesed hakkavad koristama ja jalutavad veidi ringi, võtavad lonksu vett. Uni ei taha tulla ka siis, kui vahetult (vähemalt tund) enne magamaminekut nutiseadmeid kasutada, sest sealne infovoog aktiveerib aju ning ekraani valgus pärsib unehormooni tööd. Nutiseadmed ja kellad võiksid olla haardeulatusest väljas ning magamistuba pime. Kadri Kütt

Unital 1 mg

Unital Strong 1,9 mg

Unital Long Night 1,9 mg

Melatoniini tabletid.

Melatoniini imemistabletid ksülitooliga, rohemündi maitsega.

Melatoniini prolongeeritud vabanemisega tabletid.

• lühendab uinumiseks kuluvat aega • kergendab reisimisel ajavahest tingitud uinumisraskusi • ei tekita hommikust uimasust

SAADAVAL APTEEKIDES!

TERVISEATLAS 2019

REKLAAM

FILORGA NCEF ÖÖ-MASK ÜLIM MITMETOIMELINE KORRIGEERIV MASK ÖÖSEKS. ULTRA-TAASTAV MASK ÖÖSEKS SISALDAB AKTIIVAINEID, MIS ON OTSESELT INSPIREERITUD ESTEETILISEST MEDITSIINIST. ÄRGATES ON NAHK SILMAGA NÄHTAVALT PUHANUD. Tootevalem sisaldab unikaalset polürevitaliseerivat 50 koostisainest koosnevat kompleksi NCEF vitamiinide, aminohapete, mineraalainete, ko-ensüümide ja antioksüdantidega, mis on väljatöötatud Laboratoires Filorga poolt. Kontsentratsiooniliselt võrdne meso-süstidega. MELATONIN’CX®, võimas naha elustaja töötab öösel, lõdvestades näolihased samal ajal kui hüaluroonhape ja kollageeni sünteesi võimendaja stimuleerivad nahka, muutes selle pringiks. Looduslik nahakudedest mürke eemaldav aktiivaine vabastab rakud oksüdatsiivsest stressist ja saasteainetest, muutes naha säravaks ja puhanuks. Ei määri voodipesu ega jäta jälgi.

FILORGA UUDISTOODE FLASH-NUDE [FLUID] aktiivne meigikreem, mis parandab nahakvaliteeti ja silub kortse. Kahes toonis PROFESSIONAALNE TÄIUSLIKKUS, PIGMENTEERITUD EMULSIOON VEATU, “PUHTA NAHA EFEKT” - KATAB KOHESELT KÕIK NAHAVEAD nahaga kohanduva tehnoloogiaga. Vedelal kujul puuder sisaldab “skin-fusion” ehk nahaga täiuslikud sidemed loovad mikro-pigmendid, mis võimaldavad luua nahale soovitava “ehitatava” katvuse, olles soovi korral keskmise katvusega, intensiivsema katvusega kandes nahale mitme kihina. Samal ajal on tootel nahakvaliteeti ja -sära parandav, kortse siluv toime. Lisatud Filorga kuulus NCEF kokteil, võimsad anti-glükaanid, kollageeni kaitsev peptiid, põletikuvastane niatsinamiid, Hexylresorcinol pidurdab nahas melaniini sünteesi ja vähendab pigmendilaike. SPF30 filter pakub tugevat kaitset UVA ja UVB kiirguse vastu. Nahk on veatu, kortsud korrigeeritud. Sobilik kõikidele nahatüüpidele. Mittekomedoonne. 30 ml hind: 37 eur

SVR SPIRIAL DEO-DUŠIGEEL INTENSIIVNE DESODOREERIV VÄRSKENDAV PESUGEEL Puhastab nahka, andes puhta tunde terveks päevaks. Antibakteriaalsed aktiivained probiootilises kompleksis võitlevad ebameeldivate kehalõhnadega, samal ajal hoides naha mikrofloora tasakaalus. Rahustav, niisutav: õrnatoimeline, glütseriini derivaat annavad 24 h kestva niisutuse ja mugavustunde. Ei kuivata nahka ega ärrita silmi. Tootel on füsioloogiline pH, ei sisalda seepi, alkoholi, alumiiniumsoolasid. Sobilik tundlikule nahale. Nahk on värske ja siidine. Värsked tsitruse lõhnanoodid teevad tootest sobiliku nii meestele kui naistele. Hüpoallergeeniline. Võib pesta nägu, keha, juukseid, intiimpiirkonda. Müügil Tradehouse kauplustes ja e-poes.

nile, vähematel juhtudel ka ärevushäirele – depressioonile 69 protsendil ja ärevusele 27 protsendil juhtudest. Viirushaigused hakkavad kurnatuse korral kergemini külge – see pole ainult käibefraas, seda kinnitavad ka teadusuuringud. Inimesed, kes magavad öö jooksul vähem kui seitse tundi, jäävad kolm korda suurema tõenäosusega mõnda viirushaigusesse. Kaalutõusu taga võib samuti olla unepuudus, selgub ajakirjas Obesity avaldatud artiklist, mis analüüsis 36 teadusuuringu tulemusi. Seos on eriti tugev lastel. Unepuudus häirib nende hormoonide tööd, mis kontrollivad isu ja näljatunnet. Lisaks röövib magamatusele järgnev kurnatus soovi trenni teha. Kuhjuv kehakaal suurendab omakorda terviseriske.

UNEABI KÄSIMÜÜGIST

Taimsed toidulisandid Taimsed uinutid on ühtlasi rahustid. Enamasti on tegu seguga mitmest taimest, nagu palderjan, kannatuslill või veiste-südamerohi. Taimsete ravimite kohta on vähe põhjapanevaid uuringuid. Ravimite puhul, mis on läbinud rangelt kontrollitud kliinilised uuringud, on ette teada näiteks 10 mg ravimi toime ning kaardistatud võimalikud kõrvalmõjud. Taimsete ravimite puhul see nii ei ole. Mõnele inimesele mõjuvad need kenasti, teisele üldse mitte. Ka sama liigi taimed võivad olla erineva toimega. Aiandushuvilised teavad, et üks ja sama maitsetaim võib anda sõltuvalt kasvukohast ja aastast erineva maitsetugevusega taimi. See ei tähenda, et taimi tuleks ravimitena alahinnata – pigem peaks otsima selle, mis sulle sobib. Palderjan Vanarahvatarkus peab palderjani rahustavaks taimeks, see aitavat uinuda ning parandavat une kvaliteeti. Paraku näitab ajakirjas Journal of Clinical Sleep Medicine ilmunud ülevaade, et uuringutes on kasutatud vähe katseisikuid ning isegi kõige positiivsemate tulemuste korral on mõju olnud nõrk. Keemikud on eristanud palderjanis ligikaudu sada ainet, kuid nad ei oska öelda, missugune neist mõjub rahustavalt ning kuidas see toimib koos teiste ravimitega. Nagu taimsete ravimite puhul laiemalt, nii sõltub ka palderjani toime toote kvaliteedist. Seepärast tasub katsetada eri toodetega, et leida sobivaim. Kummel Põlvest põlve on pärandatud teadmist, et kummel on rahustav ja aitab lõõgastuda, kuigi teaduslikke uuringuid selle kohta pole tehtud. Kummelit võib pidada igati ohutuks, vaid harvadel juhtudel põhjustab see allergilist reaktsiooni, sealhulgas bronhide ahenemist. Sünteetiline melatoniin Hilistel õhtutundidel jõuab ajus kulminatsioonini melatoniini hormooni tootmine. Eestis on süntee-

tiline melatoniin saadaval ka käsimüügiravimina tilkade, tablettide ja spreina. Melatoniin pole imerohi ega aita kõigi unehäirete korral, kuid oma toime tal on. Melatoniinist on abi, kui ei suudeta enam uinuda tavapärasel magamamineku ajal. USA ravimiameti ülevaatest selgub, et sünteetiline melatoniin aitab uinuda peaaegu 40 minutit varem kui platseebo. Käsimüügist saadava sünteetilise melatoniini mõju on lühiajaline – üks või kaks tundi. Allikas: Tervis Pluss

MADRATS ARVESTAB MAGAJAGA Kui ebamugava padja võib pea alt kõrvale lükata ja tekki vahetada, siis madratsist sõltub, kas hommikul ärgates on keha puhanud või kael kange. Kõige olulisem unekvaliteeti mõjutav tegur ongi madrats. Parima une seisukohalt on oluline, et madratsi vedrustus seab end magaja keha järgi, mitte vastupidi. Kus vaja, peab madrats andma järele ja vajadusel toetama. Kui madrats on tehtud magaja keha järgi, väheneb voodis rähklemine ja süvaune määr kasvab. Hea madrats suudab arvestada magaja kehakaalu, magamisharjumisi ja tervist. Poest madratsit valides tuleb enne mõelda, millisest materjalist see võiks olla, kas vedrudega või vahtmaterjalist. Ühtlasi tasub mõelda kattemadratsile. Liighigistamine on ebamugavus, millega paljud peavad leppima. Madratsid võivad seda aga leevendada, sest on võimelised higistamist reguleerima ja omavad antibakteriaalseid omadusi. Hõbekiud reguleerivad kehatemperatuuri inimkeha toodetud soojuse eemaldamise kaudu. Hõbekiududel on ka antibakteriaalsed omadused, mis eemaldavad halvad lõhnad. Bambuskiud toimib nagu naturaalne deodorant, sest imab puuvillast neli korda rohkem niiskust. Seega püsib bambuskiude sisaldav madrats värskena ja eemaldab higistamisega seotud probleemid. Kui magajal on allergia tolmu ja tolmulestade vastu, on osa madratseid kaetud mitmesuguste mikroorganismide eest kaitsva ainega. Madratsit tuleks hügieenilistel põhjustel kümne aasta järel vahetada. Samuti on soovitatav madratsit paar korda aastas 180° keerata. Signe Kalberg

TERVISEATLAS 2019

Maks on isevärki organ, mis ei kipu alanud probleemidest kuigi kergesti märku andma.

Kuidas oma maksa eest

hoolt kanda? Maks on elutähtis organ, mille vastutusalas on sadu ülesandeid – neist tuntuim on kohustus puhastada verd mürkidest. FOTOD: Shutterstock, Pixabay

aks on loodud vastupidavaks ning sellel on võimas taastumisvõime. Hoolimata sellest võib hoolimatusest või teadmatusest maksale karuteene teha. Aastaid kestev maksa kurnatus on soodne pinnas mitmesuguste maksahaiguste tekkeks, mis omakorda vähendab veel organi võimet oma elulisi funktsioone täita. Praeguseks tuntakse ligi sadat

TERVISEATLAS 2019

erinevat haiguslikku seisundit, millest osa on ennetatavad ja ravitavad, osa aga mitte.

KAHJUSTUNUD MAKS

Maks on isevärki organ, mis ei kipu alanud probleemidest kuigi kergesti märku andma. Ja nii võibki kuluda aastaid, enne kui selgub, et maksale on liiga tehtud. Siis tuleb nahal, soolestikul,

neerudel, kopsudel jne hätta sattunud maksa toimetused osaliselt üle võtta. Kuna see omakorda koormab nende tööd, võivadki ühel hetkel erinevad sümptomid juba üle kogu keha välja lüüa. Kuna maks ei suuda lakkamatu toksiinide voo tõttu mürke enam eemaldada, kantakse need verega mööda keha laiali. See aga koormab ja ärritab kogu immuunsüsteemi, mis muutub üha nõrgemaks. Sestap võibki paljude terviseprobleemide algpõhjuseks olla hoopis suurest kurnatusest ägisev maks. Eriti laialt on levinud alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemid – rasva kogunemine maksa on nimelt üks esimesi alkoholikahjustuse ilminguid. See protsess toimub maksarakkude arvelt, pärssides maksakoe uuenemist. Tekib rasvmaks ehk steatoos, mis on rohkem levinud, kui arvata osatakse ja mis on eelduseks maksapõletikule. Rasvmaksa avastamise teeb keeruliseks see, et mingeid erilisi sümptomeid justkui pole. Maks ei valuta ja enamasti avastatakse mittealkohoolne rasvmaks mõnd teist tõbe taga ajades. Esiotsa steatoos organismi ei kahjusta, kui jätta kõrvale risk, et 25% tõenäosusega tekib mõni südame-veresoonkonnahäda, nagu kõrge vererõhk või halva kolesterooli sisaldus. Kui aga selles etapis alkoholist loobuda, võib maks kuni kahe kuuga täielikult taastuda. Kui probleemiga ei tegeleta, võib seisund aastate pärast vohava sidekoe ehk tsirroosiga lõppeda.

ÜLEKOORMATUD MAKSA VÕIMALIKUD TUNNUSED zznahaprobleemid – akne, sügelev nahk, ekseem, pigmendilaigud zzallergiad – heinapalavik, allergiline nohu, toiduallergiad zzmadal immuunsus – pidevad külmetushaigused zzpeavalud – migreen zzseedimisprobleemid – gaasid, puhitus, kõhukinnisus või -lahtisus zzrefluks zzsapikivid zzneerukivid zzkrooniline väsimus zzunehäired zzülekaal zzkõrgenenud kolesteroolitase zzveresuhkru probleemid zzhemorroidid zzveenilaiendid zztumedad ringid silmade ümber zzkatune keel, halb hingeõhk zzkõrge vererõhk zzkeskendumisraskused zzkroonilised infektsioonid zzhormonaalsed häired zzraskekujulised menopausi sümptomid zzemotsionaalsed puhangud – vihastamine, ärrituvus

Tsirroosi korral maksarakud surevad, areneb sidekude ja maksas tekivad armid. Enne üldisesse vereringesse jõudmist läbib seedeelunditest tulvav veri maksa, et seal kahjulikest ainetest puhastuda. Sidekoestunud maksa korral on selline verevool takistunud. Verre jäänud mürgid jõuavad ajju ning tagajärjeks võib olla ajukahjustus.

MAKSA HEAOLU EEST SAAD ISE HOOLT KANDA

Soovides panustada maksa heaolusse, on lihtne lähtuda reeglist: mis on hea südamele, on enamasti hea ka maksale. Toidulaualt tuleks kõrvaldada frititud ja praetud toidud. Hoia eemale rasvasest lihast ja maiustustest. Ka küllastunud rasvhappeid sisaldavat toitu on maksal raske töödelda. Jõulude ajal hoia tagasi sealiha, hapukapsa, praekartuli ja õlle-viinaga. Töödeldud soolaseid lihatooteid, nagu peekonit, sinki, suitsuvorsti ja konserve, luba endale võimalikult harva. Jälgi, et sinu toidulaual oleks igat värvi köögija puuvilju ning täisteratooteid. Otsi uusi retsepte vanade ja uute lemmikutega. Tõsta ausse brokoli, spinat ja mustikad. Toidus peab olema häid rasvu, mida leidub seemnetes, kalas ja pähklites. Eriti kasulik on mandlites olev E-vitamiin. Igapäevastel kohvijoojatel on väiksem tõenäosus maksavähi ja teiste maksahaiguste, isegi tsirroosi tekkeks. Teadlased ei oska seletada, miks

TERVISEATLAS 2019

armastab maks kohvi, aga see on tõesti sedavõrd tõhus, et võib ülalnimetatud haiguslikke protsesse isegi aeglustada. Tuntud valuvaigistit paratsetamooli on maksal raske töödelda, seda aga leidub sadades külmetusravimites, näiteks Tylenolis või Coldrexis. Palaviku alandamiseks ravimeid võttes tuleb jälgida, et paratsetamooli kogus ei ületaks 4000 milligrammi päevas, suurem doos kahjustaks maksa. Piira alkoholi tarbimist, sest kui jood, on maksal jaksu tegeleda ainult alkoholi lõhustamisega ja vereringest eemaldamisega. Jälgi, et sa ei võtaks ravimeid alkoholiga samal ajal. Maksale võivad toimetulekuraskusi tekitada ka kolesterooli alandavad ravimid – statiinid – ja mõned antibiootikumid. Ohutud ei pruugi olla isegi taimsed toidulisandid. Rasvmaksa ennetamiseks ja raviks on ainuke seni toimiv moodus elustiili muutmine. Hoolikalt pead jälgima, mida sööd ja jood. Maksa heaolu nimel joo palju vett ning tee trenni. Suureks abiks on ülekaalust vabanemine, kuid see peab toimuma järk-järgult, sest järsk kaalulangus võib olukorda halvendada. Allikad: Tervis Pluss, Egle Koppeli raamat “Maksa puhastamine taimetoiduga. 10 päeva toitumiskava ja retseptid maksa puhastamiseks ja kaalulangetamiseks”.

MAKSAHAIGUSED MAKSA RASVUMINE EHK STEATOOS, RASVHEPATOOS: triglütseriidide ladestus maksas, millest võib areneda organi fibroos või tsirroos. Põhjusteks alkoholi liigtarvitamine, rasvtõbi, suhkruhaigus. HEPATOGESTOOS: sagedamini seotud mitmikraseduse või varem põetud maksahaigustega. HEPATOMEGAALIA EHK MAKSASUURENEMUS: seotud alati haigustega, näiteks verevoolu häirete (tromb) või verehaigustega (sirprakuline aneemia), samuti sapi tootmise ja ringluse häiretega. KOLLATÕBI EHK VIIRUSHEPATIIT A: nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. VIIRUSHEPATIIT B JA C: nakatutakse vere ja teiste kehavedelike kaudu. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks. MAKSATSIRROOS: maksarakkude kärbumine ja sidekoelise asendumine, sagedasemaks põhjuseks on alkohoolne maksahaigus. MAKSAVÄHK: riskifaktoriks on alkoholi või B-hepatiidi tagajärjel tekkinud maksatsirroos. Allikas: www.inimene.ee

TERVISEATLAS 2019

Menopaus – naise elu loomulik osa FOTOD: Pixels, Pixabay

Menopaus on loomulik etapp naise elus, mis tähistab munasarjade tegevuse lõppemist ja sellega seotult menstruatsiooni lakkamist. Keskmiselt jõuab naine menopausi 50–51-aastaselt, kuid see võib toimuda ka varem, näiteks mõnede haiguste või kasutatavate ravimite tõttu.

TERVISEATLAS 2019

MENOPAUS EI TULE OOTAMATULT

Enamik naisi tunneb alates 45. eluaastast hormoonitaseme tugeva kõikumise ära. Seda aega nimetatakse perimenopausiks ja see kestab umbes neli aastat enne menopausi. Tsükkel muutub, võivad esineda episoodilised öised higistamised, meeleolukõikumised, kuumahood, unehäired ja tupe limaskesta kuivus. Menopaus on saabunud siis, kui kogu aasta jooksul ei ole menstruatsiooni olnud, keskmiselt juhtub see 51 aasta vanuses. Hormonaalne tasakaalutus avaldab aga mõju just rasvadele, lisanduvad kilod ning vöökohale kipub tekkima nn päästerõngas. Kaalutõusuga on seotud huvitav dilemma – ühelt poolt on tegu

Enamik naisi tunneb alates 45. eluaastast hormoonitaseme tugevat kõikumist.

üleminekuajaga kaasneva nähtusega, ent teisalt on Ameerika teadlased avastanud, et kilode lisandumine ja keha rasvaprotsendi suurenemine võimendavad üleminekuea ebameeldivusi veelgi. Üleminekueas väheneb lihasmass, mistõttu vajab organism umbes 400 kcal võrra vähem energiat päevas. Kui seda muutust mitte arvestada ning jätkata söömist harjumuspärasel viisil, ongi tagajärjeks ülekilod. Ainult ideaalsest toitumisest pole kasu, kui aina diivanil lösutada. Liikumist ei tohi ära unustada ka siis, kui hormoonid on elu põrguks teinud. Rahvusvaheline menopausi assotsiatsioon soovitab liikuda vähemalt 150 minutit nädalas. TERVISEATLAS 2019

KAS KUUMAHOOGUDEST ON PÄÄSU? Refereeritud meditsiinidoktor Tara Allmeni raamatust “Menopausist valehäbita” Jah, neist võib pääseda küll. Päris paljudel algab menopaus märkamatult spiraali kasutamise varjus, mistõttu nad ei pane tähele kuupuhastuse ärajäämist, kusjuures muid sümptomeid ka ei ole. Siiski, ligikaudu 80 protsenti naistest kogeb kuumahoogusid – keskmiselt seitse aasta jooksul. Mõned isegi kuni 20 aastat! Küll aga on suur vahe kogemuste intensiivsusel. Võib olla nii, et imestad korraks, kas ruumi on liiga palju köetud, kui juba teema ununeb. Teisalt võib juhtuda, et paari minutiga leemendad higist ning päästab ainult riiete vahetamine. Mõnel naisel ennustab kuumahoo lähenemist ärevustunne. Üks kuumahoog kestab kuni viis minutit ning kaasneda võib südame puperdamine. Kuumahoole järgnevad vahel ka külmavärinad. Kõik see kokku võib kesta kuni pool tundi. AGA ÖISEST HIGISTAMISEST? Kuumahoogude häiriv kaaslane on öine higistamine. Kui kuumahoo pärast ei pruugi ärgata, siis higistamine viib une päris kindlasti. Korraliku öise higistamissööstu ajal saad läbimärjaks. Küllap on paljud midagi sarnast kogenud sünnituse järel, kui hormoonid on asunud ümber rivistuma. Kui higistamine on tormiline, võib juhtuda, et peate une kvaliteedi huvides linad ära vahetama. Öise sahmimise tõttu võid tunda end hommikulgi väsinu ja tujutuna. Hea uudis on aga, et mõnel naisel jäävad higistamissööstud sootuks kogemata.

Liikumine ja treening pole olulised tööriistad mitte ainult kehakaalu hoidmisel või langetamisel, vaid leevendavad ka üleminekuea vaevusi. Üldiselt aga tasub leppida paratamatusega, et üleminekuaeg on naise normaalne eluetapp ning ravi enamasti vaja ei ole. Millal see aeg täpselt algab, on üsna võimatu ennustada. Küll aga võib uurida oma emalt, millal temal menopaus oli, sest selle järgi võib ka aimu saada, mis ja millal on ees ootamas. On naisi, kellel üleminekuea vaevused häirivad elu palju, kuid enamasti on need siiski kerged ja sõltuvad paljuski elustiilist. Ehk kehtib ikka tavapärane valem: toitu mitmekesiselt, liigu ohtralt, puhka parasjagu ning ümbritse end heade suhetega.

MUUDATUSED, MIS MENOPAUSIGA KAASNEVAD

1. Muutub silmade kuju – mõnel vajuvad silmad rohkem koopasse, teisel suureneb ülalau surve. Esialgu on erinevus varasemaga väike.

TERVISEATLAS 2019

Kuna limaskestad muutuvad kuivemaks, võib saada senisest suuremaks probleemiks silmade kuivus, eriti neil, kes veedavad päevad arvuti taga. 2. Lisandub paar ülekilo – seda seoses madala östrogeenitasemega ja sellega, et juba 40. eluaastast saati on järk-järgult aeglustunud ainevahetus. 3. Muutub kehakuju. Ülekilod hakkavad kergemini kõhule salvestuma, mistõttu tekib õunakujuline figuur ka neil, kellel on seni olnud pirnikujuline keha. Toitumist kontrollides ja trenni tehes on võimalik loomulikult kontrollida nii ülekaalu kui ka figuuri. 4. Rinnad võtavad teistsuguse vormi, mis ei pruugi olla tingimata halb uudis. Kuigi senine prinkus taandub, rõõmustavad need, kes on soovinud suuremaid rindu. Samal ajal võivad teised olla hädas ülemäärase lopsakusega. 5. Luude hõrenemine algab juba pärast 35. eluaastat, kuid saab erilise hoo sisse menopausi ajal ja järel. Nõrgad luud murduvad kergemini, mistõttu võib olla vajalik kaltsiumilisandite võtmine. 6. Tualetis on tarvis sagedamini käia, sest põis ei pea enam sama hästi kui enne. Tilk tuleb püksi köhimisel, naermisel või raskuste tõstmisel. Abiks on spetsiaalsed harjutused, tupekuulid ja raskematel juhtudel kirurgiline sekkumine. 7. Östrogeenitaseme langedes suureneb insuldi- ja infarktioht. Riskigrupis on noores eas menopausi läbi teinud ja need, kellel on munasarjad

eemaldatud. Parim, mida teha saad, on toituda tervislikult, olla füüsiliselt aktiivne ja mitte suitsetada. 8. Peaaegu kõikidel naistel on meeleolukõikumisi, mida põhjustavad ainuüksi vananemise teadvustamine ja kehas toimuvad muutused. Kas mäletad, kuidas raseduse ajal tõid nunnud kutsikapildid pisarad silma? Ka menopausieelsel ajal on naistel vahel silmad märja koha peal. Nutta löristada võid nii lapse koolilõpuaktusel kui ka ebaõnnestunud kooki ahjust välja võttes. 9. Muutused hormoonsüsteemis võivad aga tekitada sarnaseid tujutuure nagu teismelistel või suruda silmile musta depressioonimütsi. Viimasel juhul tasub kaaluda antidepressantide tarvitamist. Kui märkad, et sinust hakkab saama riiakas ja terava keelega nõid, konsulteeri arstiga. Abi võib olla hormoonasendusravist. Õpi kasutama üldist stressitaset vähendavaid harjutusi. Lugu tasub pidada pikkadest jalutuskäikudest või metsajooksust. 10. Nahk on keha suurim ja kõige nähtavam organ, mis menopausi tõttu muutub kuivemaks ja kortsulisemaks. Küllap on näo niisutamine olnud sinu igapäevase rutiini osa juba varem. 50. sünnipäev on viimane piir, millal hakata kreemitama kogu keha. Allikad: Eesti Naine, Tervis Pluss

R E K L A AMTE K ST REKLAAM

Menopausiga võib kaasneda 10–13 kg suurune kaalutõus. Kas seda on võimalik vältida?

enopausi kogenud naised on suure- kuivekstrakt aitab leevendada, mitte ainult klasmate murekohtadena välja toonud li- sikalisi klimakteerilisi kaebusi nagu kuumahood saks unetusele, öisele higistamisele ja või higistamine, vaid ka keskmise ja pika kestutujukusele olulist kaalutõusu. Aineva- sega tagajärgi nagu kehakaalu tõus ja metaboolhetus aeglustub, suureneb keharasva protsent sed häired. ja vöö ümbermõõt ning lihasmass väheneb. Menopausaalsete sümptomitega naistel ei Kaalutõusu saab esmalt ohjes hoida liikumise muutunud 13 mg kobar-lursslille ekstraktiga raja tervisliku toiduvalikuga, kuid fakt on see, et vimisel kehakaal ega metaboolsed parameetrid. kui naine on 45-aastane või vanem, siis neeru- „Kaalutõus on sageli seotud ebasoodsate muupealiste hormoonide tootmine väheneb, aineva- tustega metabolismi ja glükoositasakaalu kahetus aeglustub ja rasvad hakkavad ladestuma. jastavates vere parameetrites, mis võib halvimal Vähesed õnnelikud, kes sel perioodil kaalus juhul areneda düslipideemiaks, insuliiniresistentjuurde ei võta, kuid üldiselt on suseks ja 2. tüüpi diabeediks,“ keskmine kaalutõus 10–13 kilo1. ütleb uuringu juht professor Mis on ennetavateks võimaDr med Petra Stute. Maksaraklusteks, et ära hoida olulisel kude in vitro uuringud näitavad, määralt menopausiga seotud et Climofemin aktiveerib makkaalu tõusu? „Ravi Cimicifuga sa ensüümi AMPK (AMP-akekstraktiga võib aidata vähentiveeritud proteiinkinaas), mis dada neid füüsilisi muutusi,“ omab keskset rolli lipiidide ning vastab prof. dr. Petra Stute. glükoosi metabolismis. „SeeEelmisel aastal tutvustas prof. ga kobar-lurslille toimed on Dr. Petra Stute Berni Ülikoopositiivsed ja lisaks näitavad, et list uuringut kobar-lursslille efektiivsed alternatiivid hormoo(Cimicifuga racemosa) ekstrakti nasendusravile mitte ainult ei mõjust kaaluiivele menopausi või leevenda menopausaalseid Prof dr Stute Berni Ülikoolist sümptomeid, vaid võivad tuua ka ajal. Uuring näitas, et Cimicifupidamas menopausiteemalist täiendavat kasu.“ ga racemosa risoomist saadud loengut. Tallinn, 2018

Taimne ravim Climofemin sisaldab kobar-lursslille (Cimicifuga racemosa) risoomi kuivekstrakti, mis on näidustatud menopausaalsete sümptomite raviks. K.simüügiravim, saadaval apteekides. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja esindaja: Sirowa Tallinn AS Allikad: 1. Davis SR. et al. Climacteric (2012): 15(5):419–429. 2. Stute P., Ost L., Bütikofer L. P VI/ 65 Effect of CIMicifuga racemosa on metabolic parameters in women with menopausal symptoms – a retrospective cohort study (CIMBOLIC), Annual Meeting SGGG (2018).

TERVISEATLAS 2019

Lemmiklooma

tervis

Inimeste jaoks tavapärane köha ja nohu võib neljajalgsel lemmikul märku anda tõsistest haigustest. Lemmikloomade ravi on muutunud keerulisemaks, sest tänapäeval on rohkem diagnostikavõimalusi ja arstid oskavad rohkem märgata. Testide tegemine ja põhjuste väljaselgitamine võtab aega, ent sel moel välistatakse või tehakse kindlaks mitmeid probleeme.

FOTOD: Pixabay

ida varem lemmiklooma haigusele jaole saadakse, seda parem. Kõrge palavik on kindlasti märk põletikuga kulgevast haigusest. Palaviku diagnoosimiseks ei piisa aga sellest, kui looma ninaots on kuum ja kuiv. Koera tuleb libedaks tehtud digitaalse termomeetriga kraadida pärasoolest, palavikku näitab kehatemperatuur üle 39 kraadi. Kassi puhul ärge kraadimist ise ette võtke, sest see võib päädida tõsiste tagajärgedega nii omanikule kui ka kassile.

kaitsta vaktsineerimisega. Nt parvoviirus võib tekitada noortel kutsikatel ägedat surmaga lõppevat soolepõletikku ja kõhulahtisust. Kui kutsika vaktsineerimine on alles pooleli, tuleks koera kontakte võõraste või vaktsineerimata neljajalgsetega vältida. Õues käivad kassid, kes löövad seal uljaid lahinguid, võivad nakatuda inimeste HIV-iga sarnaneva immuunsüsteemi viiruse FIV-iga. See inimestele üle ei kandu, kuid nakkuse saanud kass levitab seda teistegi kassidega.

KÜLMETUS JA VIIRUSED

MÜRGISTUSED

Mürgistuste klassikalisteks tunnusteks on loidus, Inimestele omaseid klassikalisi külmetushaigusi ohjeldamatu oksendamine või ilastamine loomad ei põe. Väga krõbeda pakase korral ning kõhulahtisus. Juhul kui loom võib külm küll nende kõrvaotsad või on neelanud rotimürki, pöörduge saba ära võtta. Nende loomadega, arsti poole ja võtke kindlasti kes on harjunud õues käima, kaasa mürgipakend, et arst enamasti midagi muud hulteaks, missuguse mürgiga lu ei juhtu. Köha võib olla on tegemist ja saab selle aga märk viirushaigusest, järgi ravi alustada. kopsupõletikust või süKassidele võib saadamehaigusest. Sageli tuslikuks saada see, kui kirjeldavad omanikud peremees paneb neile lemmiku köha korral, kuklale koera kirbu- või justkui oleks loomal puugirohtu. Kassi halmidagi kurgus. Igal juvast seisust annavad hul tuleb pöörduda loomärku isutus, loidus, maarsti poole, kes saab koordinatsioonihäired mitmeid diagnostikavõija krambid. Mürgistusmalusi rakendades hakata te korral on siiski oluline köha põhjusi välja selgitama. Kassi halvast tervisest pöörduda võimalikult kiiresÜlemiste hingamisteede viiannavad märku isutus, loidus, ti kliinikusse, kus loom saab ruste korral võib kassil hakata koordinatsioonihäired ja toetavat ravi ja võimaluse korral ninast või silmadest voolama nõret. krambid. vastumürki. Kumbki nähtus ei ole normaalne, seepärast tuleb arsti juures põhjused välja selgitada. Koerte nn nohu korral on tegu samuti tõsise probKÕRVAD JA NAHK leemiga, mida põhjustab sageli kasvajaline protKui koer laperdab sageli oma kõrvadega, võib põhsess või seenhaigus. juseks olla mitmetest teguritest tingitud põletik, mis võib olla põhjustatud ka allergilistest reaktPeamiste viirushaiguste eest tuleks lemmikuid TERVISEATLAS 2019

sioonidest. Kõrvades võivad olla end sisse seadnud sügelislestad, millest annab märku kohvipurutaoline pruun ollus kõrvas. Seda tuleb ette rohkem õues käivatel kassidel. Apteekidest saadavad puhastusvahendid või käsimüügiravimid probleemi ei lahenda, seepärast tuleks abi otsida loomaarstilt.

SEEDEHÄIRED

Oksendamisel ja kõhulahtisusel võib olla palju põhjusi: allaneelatud võõrkehad, liiga järsk toiduvahetus, prügikasti leiud. Kergemate seedehäirete korral peaks looma enesetunne paari päeva jooksul paranema. Ent seedehäired võivad olla ka märgiks tõsisematest haigustest. Näiteks esineb kassidel neeru- ja maksaprobleeme, mis vajavad kindlasti kompleksset lähenemist ja selliste loomade olukord halveneb ravita kiiresti. Kassid oksendavad sageli välja karvapalle. Selle vastu aitab nn karvapallipastade tarvitamine. Kassimuru peaks olema ka igas kodus, kus on toakass – kassid söövad muru enamasti hea meelega. Selge on aga see, et kõikide haiguste ravil peab silmas pidama, et inimestele mõeldud vahendid loomadele ei sobi ja nende oskamatu kasutamine võib looma tervisele rohkem head kui halba teha. Allikas: lemmikloom.delfi.ee

KUIDAS ANDA LEMMIKLOOMALE TABLETTI? PEIDA RAVIM TOIDU SISSE See õnnestub siis, kui toit maitseb su lemmikule. Näiteks sobivad hästi või, sulatatud juust, loomaliha, maitsestamata jogurt jms. Kauplustes müüakse ka spetsiaalseid mitmesuguse maitse ja lõhnaga hõrgutisi või näiteks konservtoitu, mida saab ümber tableti vormida. Oluline on valmistada selline pallike, mis ei nõua närimist – loom peaks saama selle kohe alla neelata. Paljudel juhtudel ei taga aga maitsev maius edu. Selsamal hetkel, kui sa õnnelikult hingates arvad, et tablett sai alla neelatud, sülitab su lemmik tableti suunurgast põrandale. Või leiad sa selle mingil hetkel diivani taha poetatuna. Kui esimene moodus ei toimi, oota pisut ja katseta siis järgmist. Lemmikloomadele, keda motiveerib enim toit, paku esmalt nende meelistoitu. Seejärel sokuta neile nina ette toidu sisse peidetud tablett. Kui loom on toidu üle piisavalt põnevil, sööb ta tableti ära. Seejärel premeeri ja anna lemmikule taas tema meelistoitu. Allikas: petmd.com

ÄRA UNUSTA USSIROHTU! Ussirohu andmine umbes kümme päeva enne vaktsineerimist on vajalik selleks, et siseparasiidid looma organismis hävitada. See on omakorda vajalik pärast vaktsineerimist täisväärtusliku immuunsuse tekkeks organismis. Üldiselt soovitatakse, et täiskasvanud koerad ja kassid peaksid saama ussirohtu kolm-neli korda aastas. Emastele koertele ja kassidele, kes toovad järglasi, tuleks ussirohtu anda enne paaritumist, poegimise järel ja paar nädalat pärast poegimist imetamise ajal. Esimene ussitõrje tuleks teha kutsikatel ja kassipoegadel juba 3–4-nädalaselt. Kutsikate ja kassipoegade ussitõrjet on soovitatav korrata 7 ja 11 nädala vanuselt. koer.ee

TERVISEATLAS 2019

ESIMENE USSITÕRJE TULEKS TEHA JUBA 3–4NÄDALASELT.

REKLAAM

Seller on tõeline vitamiinipomm ja supertoit!

Seller –

mitmekülgne ja üllatav Seller on ideaalne köögivili neile, kes soovivad kaalust alla võtta, kuna see on väga madala kalorsusega – selleri söömine ja seedimine kulutab rohkem energiat, kui köögivili ise annab. Ühtlasi toetavad selleris sisalduvad kiudained head mikrobioota tasakaalu ja efektiivset ainevahetust.

FOTO: Pixabay

eidub kümneid põhjusi, miks sellerit tasub oma toiduvalikusse lülitada. 1. Seller sobib kaalujälgijatele ja -langetajatele. Ühes jämedas sellerivarres on ainult kümme kalorit. Niisiis võid seda kerge südamega salatitesse, suppidesse ja vokiroogadesse lisada. 2. Seller alandab põletikku. Kui sul valutavad liigesed või sind on tabanud kopsupõletik, astma või akne, söö sellerit – sellel on põletikuvastane toime. 3. Seller rahustab. Neil, kes kannatavad liigse stressi all, rahustab magneesiumit, kaaliumit ja kaltsiumit sisaldav seller närve. Hästi mõjuvad ka selleris sisalduvad eeterlikud õlid. Kui sul on raskusi õhtul magama jäämisega, luba endale enne uinumist üks kalorivaene sellerisnäkk.

TERVISEATLAS 2019

4. Seller soodustab seedimist. Tänu suurele vedeliku- ja kiudainesisaldusele on seller hea seedimisele ja puhastab organismi. 5. Seller aitab alandada keha happesust. 6. Seller sisaldab häid soolasid. Selleris leidub naatriumi, kuid see pole võrreldav lauasoolaga, vaid on kehale vajalik mineraal. 7. Seller on kasulik silmadele. Tänu viljas sisalduvale A-vitamiinile kaitseb seller silmi ning aitab vananemisega seotud nägemislangust peatada. 8. Seller vähendab kolesteroolisisaldust. Selleris sisalduvad ained stimuleerivad sapivedeliku tootmist, mis aitab kaasa kolesteroolisisalduse vähenemisele. Viljas leiduvad kiudained hoogustavad kolesterooli kehast väljutamist.

9. Seller alandab vererõhku. Seller alandab stressihormoone, mistõttu veresooned laienevad ja vererõhk alaneb. 10. Seller võib hoogustada su seksielu. Hiljutiste uuringute järgi tõstavad kaks selleris sisalduvat feromooni – androstenoon ja androstenool – seksuaalset võimekust. 11. Selleril on vähivastane toime. Uuringud näitavad, et selleris leiduv jõuline flavonoid luteoliin pärsib vähirakkude arengut, eriti pankreases. Lisaks aitab selleri pidev söömine tunduvalt vähendada rinnavähki haigestumise riski. Nipp: poest sellerit valides veendu, et varred on värsked ja krõmpsud. Ka lehed peavad olema värsked. Mida tumedam on selleri värv, seda tugevam on vilja lõhn ja maitse. Eriti kasulik on sellerit süüa värskelt! Allikas: Eesti Naine

TÕELINE VITAMIINIPOMM

SELLER SISALDAB INIMESE ORGANISMILE VÄÄRTUSLIKKE TOITAINEID Selleris leidub mitmeid tervisele kasulikke toitaineid ja mineraale: kaltsium, magneesium, fosfor, kaalium, folaadid, mangaan. Veel on seller rikas nii A-, B6-, C-, K- kui ka riboflaviini ehk B2-vitamiini poolest. Samuti on seller hea kiudaineallikas ja sisaldab märkimisväärselt antioksüdante. Oma Maitse

SELLERIMAHLA JOOMINE – kulutulena leviv megatrend MAAILMAS LEVIB KULUTULENA UUS TERVISETREND – SELLERIMAHLA JOOMINE. INTERNET KUBISEB SELLERIMAHLA TEEMALISTEST ARTIKLITEST, SELLERIMAHLA JOOVAD KA MITMED (SOTSIAALMEEDIA)KUULSUSED NING MEGATRENDI LOOJA ANTHONY WILLIAMS ON SELLEL TEEMAL ISEGI RAAMATU KIRJUTANUD. Seller on tõeline supertoit, millel on tervendav võim kõikvõimalike terviseprobleemide korral. Piisab juba sellest, kui juua 500 ml sellerimahla igal hommikul tühjale kõhule, kusjuures sellerimahl peaks olema puhtal kujul ehk lisanditeta. Trendilooja Anthony Williams väidab, et seller võib ravida isegi kroonilistest haigustest, kuid kasulik on mahl kõigile. Sellerimahla tegemiseks läheb vaja ainult üht suurt kimpu sellerit ja mahlapressi. Seller tuleb veega puhtaks pesta ja mahlapressist lihtsalt läbi lasta. Selleri lehed võid enne mahlaks tegemist eemaldada, sest need muudavad mahla mõrkjaks. Kui sul aga mahlapressi pole, võib sellerit ka blenderdada, kuid sellisel juhul peaks segu veel läbi marli vm tihedakoelise riide kurnama, et kõik sellerikiud joogi seest välja saada, sest parima tulemuse annab just puhas mahl. Sellerimahla on kõige kasulikum juua kohe pärast valmistamist, kuid vajadusel võib juua ka hiljem, sellisel juhul lihtsalt mitte hiljem kui ühe ööpäeva jooksul valmistamise hetkest. Need, kes puhta sellerimahla maitset ei kannata, võivad lisada mahlale ühe kurgi või õuna, kuid vähehaaval võiks siiski suurendada selleri osakaalu mahlas, kuniks lisandid täiesti välja jätta saab.

SEEDIMINE K KOR KORDA! ORDA!

SÖÖ MIDA T TAHAD AHAD - SELLEKS SEEDEENSÜÜMID ONGI! Kvaliteetsed ja puhtaimad seedeensüümid: • ainult toimeained • ei sisalda ühtegi lisa- ega täiteainet • Tartu Ülikoolis testitud • taimsel substraadil kultiveeritud • GMO vaba • komplekstooted koos piimhappebakterite ja vitamiinidega

Seedeensüümid on mõeldud selleks, et: • aidata seedida valke, süsivesikuid ja rasvu • omastada toitaineid ja vitamiine • leevendada erinevaid seedimisest tulenevaid kõhumuresid nagu gaasid, puhitused, väsimus peale söömist, üle- ja alakaal, jääkainete kogunemine

Tutvu erinevate toodete ja infomaterjalidega aadressil

WWW.SEEDEENSÜÜMID.EE Kasuta e-poes sooduskoodi proovi15, saad esimeselt tellimuselt 15% allahindlust! Sooduskood kehtib kuni 30.04.2019

SEEDIMISPROTSESSI SAAB TOIDUGA MÕJUTADA.

Mis on seedeensüümid ja miks on need meile vajalikud? Me küll sööme ja närime toitu, kuid keha ei suuda toiduaineid lihtsalt niisama alla neelates omastada ning toidus sisalduvad toitained ei saa seedimata imenduda. Terves ja tasakaalus kehas imenduvad vitamiinid, mineraalained, rasvad ja süsivesikud probleemideta. FOTO: Pixabay

TERVISEATLAS 2019

MIKS ON SEEDEENSÜÜMID VAJALIKUD?

Seedeensüümid aitavad toidu väiksemateks osadeks, nagu vitamiinideks, mineraalaineteks, aminohapeteks, rasvhapeteks ning süsivesikuteks, lagundada. Siis saab keha need omastada ja kasutada neid vajalikes kohtades, näiteks lihaste, naha ning juuste loomisel. Kui organismil pole piisavalt seedeensüüme, võib juhtuda, et kuigi sööd korralikult, ei pruugi kõiki kehale vajaminevaid toitaineid kätte saada. Ühtlasi ei pruugi toit soolestikus lõplikult seeduda, võivad tekkida seedehäired ning ohtlikud jääkained võivad hakata keha aegamööda kurnama. Samuti võib olla raske ohtlikke jääkaineid kehast eemaldada, kuna seedimata toit liigub soolestikus aeglaselt ja võib seal põhjustada väiksemaid ning suuremaid ummistusi, mille tulemusel võivad tekkida gaasid, puhitus, kõhukinnisus ja muud seedeprobleemid. Kuna keha ei pruugi mõnede kindlate ensüümide puuduse tõttu toiduainete lagundamisega enam hakkama saada, võib ta hakata neid hoopis tõrjuma. Halvemal juhul võib see viia allergiate (pähklid), toidutalumatuse (gluteen, piimatooted) ning põletike (ärritunud soolesündroom) tekkeni.

KUIDAS VÄLTIDA SEEDEENSÜÜMIDE PUUDUJÄÄKI KEHAS?

Piisavalt puhates, mitmekülgselt süües ja mõistlikku füüsilise koormuse taset hoides saad enda keha normaalse ensüümide sisalduse ning organite töö taastada. Kindlasti tuleb kasuks seedeelundkonna heade bakterite hulga taastamine. Peale selle võib mõnel inimesel aidata, kui loobuda mõneks ajaks piima- ja teraviljatoodetest ning suhkrut sisaldavatest jookidest. Lihtsalt tasakaalus ja puhta toidu söömine ei tähenda siiski automaatselt, et seedimine saab korda ning püsibki nii. Kahjuks ei ole alati võimalik seedeprobleeme ainuüksi söömise ja toitumisskeemide muutmisega kõrvaldada. Paljud söövad kontoris töölaua taga või kuskile kiirustades. Elame suure osa elust kiires rütmis, andmata aega kehale lõõgastuda ning toitu seedida ja omastada. Kehale piisavalt puhkust anda ja kroonilist stressi vähendada on väga oluline, et taastada normaalne ja tasakaalus seedeelundkonna funktsioon. Peale mainitud elustiilimuutuste, nagu stressi vähendamine, kehale piisava puhkuse andmine ja mitmekülgselt toitumine, võib olla paljudel juhtudel vajalik toidu lagundamiseks ning toitainete kehale kättesaadavaks tegemiseks seedensüümide tarvitamine lisandite kujul. On leitud, et kui tarvitada toidukordade ajal lisaks õiges koguses seedeensüüme, on see suhteliselt odav viis seedeelundkonna normaalse töö taastamiseks ning selle tasakaalus hoidmiseks.

MILLISTEL JUHTUDEL TASUB SEEDEENSÜÜME LISAKS TARVITADA? • •

Une ja väsimuse tekkimine pärast sööki Aeglane seedimine (ülekaal)

TERVISEATLAS 2019

• • • • •

Seedehäired – gaasid, puhitus ja raskustunne pärast söömist Töödeldud ja kuumutatud toidu tarbimine (ensüümid hävivad juba 48 °C juures) Toidutalumatus – nt gluteeni-, laktoosi- ja kaseiinitalumatus Ühekülgne dieet ja vähene värske taimse toidu osakaal Soolestiku probleemid, mille tõttu toitainete lõhustumine ja omastamine on takistatud

MILLAL JA KUI PALJU PEAKS SEEDEENSÜÜME TARVITAMA?

Seedeensüüme tuleks võtta enamasti koos toiduga või pärast toidukorda. Kõige parem on võtta seedeensüüme üks-kaks kapslit või tabletti klaasi veega vahetult enne põhisöögikorda. Tavaliselt ei ole tarvis seedeensüüme väiksemate toidukordade ajal lisaks tarvitada. Allikas: enzymedica.ee

SEEDIMINE ALGAB SUUS Seedimine algab suus ja haarab kogu meie siseorganid (magu, peensool, kõhunääre, maks, sapp, jämesool jt). Seedeprotsessist võtavad osa mikroobid, ensüümid, vitamiinid, mineraalained jm. Söömisel vallanduvad seedekulglas bioloogiliselt aktiivsed ained igaühel erimoodi ja seega mõjub toitki inimestele isemoodi. Iga inimene reageerib toidule individuaalselt, põhjuseks tema ainevahetuse iseärasused. Need omakorda sõltuvad nii pärilikest omadustest kui ka toitumistavadest. Toiduga saab mõjutada seedimisprotsessi ja sellesse tuleb suhtuda kui ravimisse. Hästi toimiv seedimine hoiab ära paljud tervisega seotud probleemid, eeskätt kroonilise kõhukinnisuse. Kuidas kõht läbi käib, sõltub palju meist endist, näiteks liikumisest, töö iseloomust, toitumisest, east jne. Vananedes seedetegevus aeglustub, mis võib kaasa tuua kõhukinnisuse. Ei tohi unustada, et loodus oma ravimtaimedega on parim abiline seedeprotsessi korrastamises. Need, kes hädas kõhukinnisusega, peaksid iga päev sööma täisteraviljatooteid, köögivilju (eriti punapeeti!), musti ploome, rabarberit, õunu, linaseemneid jm kiudainerikast toitu. Normaalset seedimist soodustavad ka kindlad söögiajad, soovitatavalt neli korda päevas. Naistekas

SEEDIMISE TOETAMISEKS lisa leigele teele (veele) 5–15 tilka Carmolist või tilguta lusikatäiele meele. Ürditilkades olevad aniisi-, muskaat- ja melissiõli soodustavad seedimist ja aitavad talitseda kõhupuhitust, lavendliõli toob leevendust mao- ja sapikaebuste korral ning nelgi-ja kaneeliõli on maotegevuse stimuleerijad.

LIHAVÕTTEPÜHADE LAUD LAS OLLA KIRGASTES TOONIDES JA MAITSEKÜLLANE. KUHU MUIDU PANNA LOODUSE TÄRKAMISEST SÜNDINUD HILLITSETUD RÕÕM JA SÜDAMEHÕISKED! SIDUGEM SIIS VÄRVILISED LINDID PUHKAVATE PUNGADEGA PUUDE ÜMBER NING TÄHISTAGEM KEVADE SAABUMIST TÄIEL RINNAL.

Erinevatele munatoitudele lisaks ära unusta mune värvida!

Munatoidud

lihavõttelauale! Rohetavate aasade ja lehekohinas metsade ajani on veel ootamist. Kuid heledat päikesevalgust, mis sunnib talvetardumuse taganema ning sütitab hinge, jagub juba piisavalt. RETSEPTID: TUULI MATHISEN

VALEMUNAD SAFRANI JA MARTSIPANIGA 10 tk, G, M Väikese vimkaga maiused, kus trühvlid suudavad kergeusklikumaid ära petta oma igati keedumunaliku olemisega. Tegelikult peidab valgest šokolaadist ümbrise sees end safranilt kollase värvi saanud martsipanimass ja vaatamata visuaalsele sarnasusele munaga maitseb see trühvel siiski nagu üks väga maitsev komm. paar safraniniiti mõned tilgad konjakit 100 g mandlimartsipani 200 g valget šokolaadi 75 ml 35% koort 1 tl mett glasuurimiseks 200 g valget šokolaadi

TERVISEATLAS 2019

ALLIKAS: OMA MAITSE

FOTO: Pixabay

1. Uhmerda või haki safraniribad hästi peeneks, kalla peale konjak ning jäta veidikeseks seisma. 2. Sega toasoe martsipan safraniseguga läbi, kuni mass on kollaseks värvunud, ning veereta martsipanimassist väikesed pallid. Aseta need külma. 3. Haki šokolaad peeneks. Kuumuta kastrulis koor koos meega ning kalla tükeldatud šokolaadile peale. Sega, kuni šokolaad on sulanud. Aseta mass jahedasse paariks tunniks tahenema. 4. Vormi tahenenud šokolaadimassist kollase martsipani ümber ühtlane kiht. Aseta pallikesed jälle külma. 5. Sulata 200 g valget šokolaadi veevannil ning glasuuri eelnevalt jahutatud pallikesed sulašokolaadi sees. Aseta küpsetuspaberile tahenema. Hoia jahedas. Soovi korral kaunista meelepäraste kaunistustega.

KEVADROHELINE KÖÖGIVILJATARREND VUTIMUNADEGA 4–6-le, T, K, G, L 20 minutit + tarretumiseks vajalik aeg Pilkupüüdvad köögiviljatarrendid tõstavad sinu gastronoomiakunsti kõrgemale tasemele. Lihavõttelaual jäävad need eriti ahvatlevad – inspiratsiooniks on erkkollased ja -rohelised toonid. Tarrendit võid serveerida koos salatitega või kas hapukoore- või kodujuustukastmega. 1 keskmise suurusega brokoli 2–3 noort porgandit 6–7 noort sparglivart 7 dl köögiviljapuljongit 10 želatiinilehte 5 keedetud vutimuna veidi sidrunimahla soola ja pipart 1. Tükelda brokoli õisikuteks. Koori ja tükelda porgandid ning lõika sparglivarred kaheks-kolmeks jupiks. 2. Aja köögiviljapuljong potis keema ja keeda selles brokolit, porgandit ja sparglit 3–4 minutit. Tõsta köögiviljad potist välja ning jahuta kiiresti jääkülma vee all. Jäta puljong alles ning maitsesta soola, pipra ja tibakese sidrunimahlaga. 3. Paisuta želatiinilehti külmas vees mõni minut, nõruta ja lahusta siis kuumas puljongis. Lao vormi põhja kooritud ja poolitatud vutimunad. Säti munade vahele brokoliõisikud, porgand ja spargel. Kalla peale puljong ning aseta jahedasse tarretuma vähemalt neljaks tunniks kuni üleöö. Kalgendunud tarrend tõmba esmalt noaga vormi seinte küljest lahti ja kummuta siis taldrikule.

TÄIDETUD TIBUMUNAD T, G, L Tavapärastest täidetud munadest saad armsaid lihavõttetibusid meisterdada. kõvaks keedetud mune rammusat majoneesi veidi Dijoni sinepit piprateri väikseid tomatist lõigatud kolmnurki soola ja pipart 1. Keeda mune 10 minutit. Jahuta ja koori. Lõika muna terav ots sakiliselt ära. Õngitse munakollased ettevaatlikult välja. 2. Hõõru munakollased majoneesi ja sinepiga ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga. Pritsi pritskotiga või tõsta lusikaga munakollasekreem alumise munavalgepooliku sisse. Sinna peale tõsta ülemine pool. Säti silmadeks pipraterad ja nokaks tomatist lõigatud kolmnurk.

KÜLLUSLIK JA MAHLANE KOHUPIIMATÄIDISEGA PASHAKRINGEL 10-le Pashakringlis ära koonerda millegagi. Peida palmiku sisse nii palju kohupiimatäidist, kui vähegi saab. Tõeline pidulaua kroon. KRINGLITAINAS: 2 dl piima 30 g presspärmi 1 tl kardemoni riivitud sidrunikoort soovi korral sukaadi 1 tl soola 2 munakollast 1 dl suhkrut 100 g võid 500 g jahu KOHUPIIMATÄIDIS: 300 g kohupiima 2 muna 1 dl suhkrut vanillsuhkrut riivitud sidrunikoort paar peotäit rosinaid pintseldamiseks mett ja piima 1. Lahusta pärm käesoojas piimas. Sega juurde umbes pool jahukogusest ja sega tainas ühtlaseks. Lase kerkida soojas kohas 20–30 minutit. Lisa eelkergitusele suhkruga kergelt vahustatud munakollased, sool, sidrunikoor, kardemon ning ülejäänud kogus jahu. Pidevalt sõtkudes lisa järkjärgult pehme või sulatatud või. Kui kasutad sukaadi, lisa nüüd seegi. Sõtku, kuni tainas on ühtlane, läikiv ning lööb käte ja kausi küljest lahti. Kata rätiku või toidukilega ja jäta taas sooja kohta kerkima, kuni selle maht on vähemalt kahekordseks kerkinud. 2. Valmista vahepeal kohupiimatäidis, segades ained omavahel ühtlaseks massiks. 3. Nüüd kalla kerkinud kringlitainas ettevaatlikult jahusele tööpinnale ja jaga neljaks. Rulli ühest osast koogivormi põhja suurune ketas ning tõsta see küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi põhjale. Ülejäänud tükkidest veereta pikad vorstikesed ja punu siis palmikuks. Tõsta palmik ümaralt koogivormi äärtesse nii, et keskele jääb süvend. Lase veel veidi aega kerkida. Kalla süvendisse kohupiimatäidis. 4. Aseta kringel 180–200-kraadisesse eelkuumutatud ahju ja küpseta 15 minutit. Alanda siis temperatuur 170 kraadini ja küpseta veel umbes 40 minutit, kuni sai on kuldpruun. Enne serveerimist pintselda saia mee ja piima seguga. TERVISEATLAS 2019

Terve päev jalgadel!

Kerged ja vastupidavad TAMREXi sisejalanõud nii naistele kui meestele on võitnud tootmis-, toiduainetööstus-, teenindus- ja meditsiinitöötajate usalduse ning kodukasutajate südame. TAMREX kannarihmaga kotad OB FO SRC

Eriti pehmed ja vastupidavad kotad, mille ergonoomiline pehmendusega pööratud nahast sisetald tagab mugavuse kogu päevaks. Parim vastupidavus tuleneb uuest libisemis-, õli- ja bensiinikindlast TPU-välistallast (antislip) ja tugevamast naturaalsest perforeeritud nahast pealsetest. Mugavust lisab reguleeritav rihm. Antistaatiliste jalanõude kulumiskindel vooder on valmistatud 100% polüamiidist. Vastavad standarditele CE, EN ISO 20347:2012. OB FO, SRC. TÜV GS – testitud lisaks Saksa standardi DIN 4843 osa 100, lõige 3.1v.8/93 järgi. Sobivad toiduainetööstusse.

7075 - valge 7085 - must

49 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

Nahast sandaalid ESD OB A E SRB 36912

Perforeeritud kotad OB E FO SRC valge 77020 must 77030

45 €

30˚

Perforeeritud A-micro mikroﬁibrist pealsed ja reguleeritav kannarihm. Veekindlad, hingavad, antibakteriaalsed ja masinpestavad (30 °C). Termopolüuretaanist libisemiskindel välistald. Vastavad standarditele: CE, EN ISO 20347:2012 OB A, E, FO, SRC. TÜV testitud ka vastavalt Saksa Standardiseerimise Instituudi määrusele 4843, punkt 100, paragrahv 3.1v.8/93. Sobivad nii toiduainetööstusse kui ka meditsiiniasutusse.

30˚

MASINPESTAVAD 30 °C

TAMREX OHUTUSE OÜ

Perforeeritud nahast kotad OB A E FO SRC

Kotad Dynamic OB FO E A SRC

7631

valge 7345 must 7341

54 €

Perforeeritud nahast pealsed. Antibakteriaalne SANITIZED-töötlusega vooder. Reguleeritav rihm. Eemaldatavad ja vahetatavad Wave sisetallad. Termopolüuretaanist libisemiskindel välistald. Vastavad standarditele: CE EN ISO 20347:2012 OB A, E, FO SRC. TÜV testitud vastavalt Saksa Standardiseerimise Instituudi määrusele 4843, punkt 100, paragrahv 3.1v.8/93.

TÄISNAHAST PEALSED

VAHETATAVAD SISETALLAD

66 €

30˚

A-micro mikroﬁibrist pealsed ja reguleeritav kannarihm. Veekindlad, hingavad, antibakteriaalsed ja masinpestavad (30 °C ). Eemaldatavad ja vahetatavad Wave sisetallad. Termopolüuretaanist libisemiskindel välistald. Vastavad standarditele: CE, EN ISO 20347:2012 OB A, E, FO, SRC. TÜV testitud vastavalt Saksa Standardiseerimise Instituudi määrusele 4843, punkt 100, paragrahv 3.1v.8/93.

SOBIVAD KA ORTOPEEDILISED SISETALLAD

114 €

Täisnahast pealsetega, kõrgema kannaosaga ESD sandaalid. Kaasas kaks kompekti antistaatilisi ESD sisetaldu (DIN EN 61340). Mikroﬁibrist hingava ja niiskust imava voodriga antibakteriaalsed jalanõud Vastavad standarditele: CE, EN ISO 20347:2012 OB A, E, SRB.

Nahast kotad OB A E SRB 6913

120 €

Täisnahast pealsetega, kõrgema kannaosaga ESD sandaalid. Reguleeritav rihm. Kaasas kaks kompekti antistaatilisi ESD sisetaldu (DIN EN 61340). Mikroﬁibrist hingava ja niiskust imava voodriga antibakteriaalsed jalanõud. Vastavad standarditele: CE, EN ISO 20347:2012 OB A, E, SRB.

ELEKTROSTAATILINE KAITSE

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a