Tööstus (talv 2019/2020)

EESTI

Talv 2019/2020

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Millisena näevad tulevikku meie lõunanaabrite tööstused?

Emajõe kaldale kerkib midagi erilist Chemi-Pharm kolis oma tehase rekordajaga

Asi, millest sa mõelda ei taha – ettevõtte kaaperdamine Kutsekoolide esindajad räägivad ausalt koostööst ettevõtetega

Signe Ratso HIND: 2,98 €

ISSN 2674-4112

selgitab, kuidas Euroopast raha saada

SISSEJUHATUS

20aastane kogemus aurusüsteemide 20aastane kogemus aurusüsteemide terviklahenduste loomisel terviklahenduste loomisel

AURUKATELDE AURUKATELDE HOOLDUS HOOLDUS MÜÜK MÜÜK RENT RENT

Tööstur, võta jalad kõhu alt välja!

SISUKORD

Elame ajal, kui kõik kogu aeg muutub, kuid üks on kindel – selleks, et meie tööstused püsiksid rahvusvahelises konkurentsis, on tarvis juba praegu mõelda digiteerimise peale. Ja mitte ainult mõelda, vaid ka tegutseda.

Sellest ajakirjast leiate näpunäiteid neilt, kes raha jagavad, kuid ka neilt, kes on seda ettevõtjatena tulevikulahendustesse juba investeerinud. ABB avas aga tuliuue liini, mis on suunatud eelkõige just Eesti tööstustele lahenduste pakkumiseks.

Mida aga teevad meie lõunanaabrid? Selge on see, et ka nemad ei puhka, kuid nad maadlevad täpselt samade kahtluste, kõhkluste ja murede küüsis nagu nende Eesti ametivennad. Kas sellest kõigest ikka on kasu?

Aga mis siis, kui see on mööduv trend? Ja see kõik on ju nii pagana kallis!

Eksperdid ja digiteekonnal juba liikuvad töösturid ütlevad aga välja lihtsa tõe: alusta tasa ja targu, samm sammu haaval, aga alusta. Võta ette kõige suurem pudelikael ja lahenda see ära, küll siis tuleb juba uus, millega pead murda.

Ja siis veel see neetud tööjõupuudus. Võib-olla on see isegi hea, et see ettevõtjaid nii teravalt puudutab – on olemas väga selge ajend, miks investeerida tulevikku. Investoritel on käibel lause „kõige suuremad kaotused saadakse kriisi oodates, kui ei julgeta investeerida”. Sama võiks üle kanda ka tööstustele – julgust võiks olla kas või uurida, mida üldse teha annab.

Kuvaldaga ei ole mõtet pähkleid purustama hakata, nagu ütleb ühe Eesti digiteerituma ettevõtte juht. Midagi on teie tööstuses kindlasti sellist, mis vajab nutikat lahendust.

Töökäsi on aga vaja ka robotite ajastul. Millist koostööd ootavad ettevõtetelt meie kutsekoolid? Õnneks selgub, et olukord ja suhted kahe poole vahel muutuvad aina paremaks. Nii on lootust, et tööstustes saavad koos tegutseda nii robotid kui ka haritud spetsialistid.

Inspiratsiooni nii töötajate koolitamiseks kui ka digiajastul orienteerumiseks leiad ehk just sellest ajakirjast.

10

5–8 Signe Ratso: Eesti ettevõtted

võiksid raha kaasamisel olla veelgi aktiivsemad

12–14 Ruth Oltjer: digitaalne kaksik peaks

olema iga ettevõtte jaoks nagu inimõigus 18

Võta ühendust ja Võta ühendust ja küsi pakkumist: küsi pakkumist: mail@kaul.ee mail@kaul.ee tel 512 6421 tel 512 6421 www.kaul.ee www.kaul.ee

REKLAAM MAKSIM HRUSTALJOV, 5837 3916, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee IRIS ÖPIK, 5303 6499, iris.opik@ekspressmeedia.ee MARIANNE PEEP, 5309 0677, marianne.peep@ekspressmeedia.ee

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Tanel Saarmann tanel.saarmann@ekspressmeedia.ee Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek helina.koldek@ekspressmeedia.ee TRÜKK PRINTALL

TALV 2019/2020

HELEN SILTS, 5647 6754, helen.silts@ekspressmeedia.ee HELDIN JEGIS, 504 7929, heldin.jegis@ekspressmeedia.ee KERLY VAHUR, 516 2283, kerly.vahur@ekspressmeedia.ee KELLY SAAREPERA, 5816 9050, kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee RAUNO VOMM, 5348 6084, rauno.vomm@ekspressmeedia.ee

Mida oodata Eesti majanduselt 2020. aastal?

20–22 Elvas asuv ettevõte on teenäitaja

tervele suurele Šveitsi kontsernile 24–26 Kolm suunda. Milliseid teenuseid

EAS tööstustele pakub?

28–30 Buum on algamas? Eesti tööstustele

hakati kohapeal robotliine tootma 35–36 Värbamine sel ja järgmisel aastal:

tööstus teeb IT–le endiselt pika

puuga ära 39–40 Valmistu halvimaks ehk kas peaksid

kartma ettevõtte kaaperdamist?

42–43 Eesti tööstuse lipulaev loodab

järgnevatel aastatel kordades kasvada 44–46 Masinate vahele jäämise asemel on

tööstuses suurimaks ohuallikaks

saanud arvuti 49

VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

Väikeste Eesti tööstusettevõtete peamine väljakutse on lao haldamise digiteerimine

Aasta tööstur Arno Kütt: ettevõtte juhtimine on nagu rallisõit

50–56 Kutsekoolide esindajad otse ja ausalt.

Milline peab olema koostöö

ettevõtjate ja kooli vahel?

61

Ettevõtete üks suurim kulufunktsioon soovitakse muuta kasumimootoriks

62–63 Emajõe kaldale kerkib Eesti kõige

olulisem teaduspõhist majanduskasvu

toetav keskus 64–68 Läti ettevõtete olevik ja tulevik.

Ettevõtete juhid räägivad, kuidas nad

muutustega hakkama saavad 70

Appi, IT trügib igale poole!

Kas alla anda või kohaneda?

74–78 HY–Tech Compis aitavad robotid

tõsta ka töötajate palkasid 82

Töökohapõhine õpe on tulnud, et jääda

3

4

Tekst: Tanel Saarmann •

INTERVJUU

INTERVJUU

Signe Ratso: Eesti ettevõtted võiksid raha

kaasamisel olla veelgi aktiivsemad Eesti teadusasutused ja ettevõtted on Euroopast saanud sadade miljonite eest toetust. Järgmisel perioodil võib vabalt tulla uus rekord.

S

igne Ratso on Euroopa Liidu struktuurides üks kõige kõrgemal ametikohal asuvaid eestlasi. Ta on teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi üks kolmest asepeadirektorist. Ratso sõnul katavad nad neljakesi sisuliselt kõiki teadusja innovatsioonipoliitika valdkondi. Peale selle on aga igaühel oma spetsiifilised vastutusvaldkonnad. Ratsol on nendeks innovatsioon, rahvusvaheline koostöö ja kodanike kaasamine. Eesti Tööstusele antud intervjuus ütleb Ratso, et ehkki meie ettevõtted on olnud seni Euroopa teadusja innovatsiooniraha kaasates tegusad, siis järgmisel perioodil ootab ta veelgi suuremat aktiivsust. Euroopas on üldine probleem see, et kõrgtasemel teadust küll tehakse, aga rakendatakse seda vähe.

Millised on praegu Euroopa kõige suuremad väljakutsed teie vaatevinklist?

Signe Ratso on Euroopa süsteemides üks kõige kõrgemal positsioonil asuvaid eestlasi.

Foto: Rauno Volmar

TALV 2019/2020

Selge on see, et teadus ja innovatsioon on alati olnud majanduse mootor. Euroopas puuduvad rikkalikud maavarad ega ole ka kasvavat elanikkonda. Me hoopis vananeme. Seetõttu on teaduspõhise majanduse arendamine olnud suur eesmärk juba alates 2000. aasta Lissaboni strateegia vastu võtmisest.

Rahastus on suurenenud. Põhiline väljakutse on rahvusvaheline konkurents.

Kui ei investeeri, siis minnakse meist mööda. Kiirenev tehnoloogiline areng näitab, et peame panustama rohkem.

Peale selle on ka ühiskondlikud väljakutsed, nagu kliima soojenemine, rahTALV 2019/2020

vastiku vananemine ja tööturu muutused. Horisont 2020 oli just neile suunatud ja sama kehtib ka uue raamistiku kohta, mis on planeerimisel.

Millised on meie plussid ja kus me eurooplastena maha jääme?

Euroopa teaduse tase on jätkuvalt hea.

Kui Euroopas elab ligi 7% maailma rahvastikust, siis 20% teaduse ja innovatsiooni rahastusest tuleb Euroopast ja kolmandik parimatest teadussaavutustest on pärit siit. Suhteline osakaal aga väheneb pidevalt. USA, Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea panustavad SKT-st kõrgema protsendi teadusesse ja innovatsiooni. Euroopa ei ole aga tugev teaduse kasutusele võtmises ja turule viimises.

Põhiline väljakutse on rahvusvaheline konkurents. Kui ei investeeri, siis minnakse meist mööda.

Uues programmis on uus rõhuasetus Euroopa Innovatsiooninõukogul, mis peaks tugevdama finantseerimisvõimalusi eelkõige turgu loovatele innovatsioonidele. Need on liiga riskantsed, et turult raha saada. Kümnendik kogu rahastusest läheb Euroopa Innovatsioonifondi. Muide, nõukogu 22 liikmest kaks on Eestist: Heidi Kakko ja Martin Villig.

Meediast on läbi käinud, et uuel perioodil võiks teaduse ja innovatsiooni rahastus tõusta 100 miljardi euro peale.

See on olnud komisjoni ettepanek. Euroopa parlament on küsinud 120 miljardit. Lõplik otsus on siin valitsusjuhtide käes. See on väga poliitiline ja oleneb Euroopa eelarve üldisest suurusest, mis ei ole veel kinnitatud. Siiani on kõige suurema mahuga olnud põllumajandus- ja regionaaltoetused, aga suund on võetud nende vähendamisele. Eesti toetab nii komisjoni pakutut kui ka ambitsioonikamat plaani. Loodetavasti summa väiksemaks ei muutu.

Meenutame, milline oli see lõppeval perioodil.

76 miljardit eurot. Iga seitsmes kvaliteetne projekt sai rahuldatud. See näitab, et see ei olnud piisav summa.

Võtame Eesti. Kuidas see raha üldse siia jõuab? Milline on protsess?

Raha jagatakse Horisondi programmist.

On kolm suunda. Esiteks alusuuringud, mida jagatakse Euroopa teadusfondi kaudu. Siis tulevad erinevad temaatilised valdkonnad, nagu tööstus, digiteerimine, kliima ja transport, kus taotlusi esitavad tavaliselt erinevad teadusasutuste ja ettevõtete konsortsiumid. Ning viimasena innovatsiooni toetamine, nagu Euroopa Innovatsiooninõukogu pilootskeem ja laenuraha Euroopa innovatsioonipanga kaudu, kus peamisteks taotlejateks on ettevõtted ise. Taotlusi hindavad reeglina sõltumatute ekspertide komisjonid, kes teevad Euroopa Komisjonile ettepaneku parimate taotluste rahastamise kohta.

Saate ehk tuua näiteid mööduvast perioodist. Mõnest projektist, mis on meelde jäänud.

5

6

INTERVJUU

loogiad – nende areng ja rakendamine.

Seda nii tööstuses kui ka avalikus sektoris. Enamik prioriteete on neis sektorites, kus Eestil on heal tasemel teadus ja üha enam ka ettevõtteid. Teadusvaldkondadest näiteks tervisega seotud teemad – Eestil on digitaalsed terviseteenused väga heal tasemel.

Ratso julgustab ettevõtteid ja teadusasutusi koostööle. Euroopa ja Eesti ei ole eriti edukad teaduse rakendajad.

Foto: Priit Simson

Kas plaanis on vähendada ka bürokraatiat?

Selles suunas tegutseme jah. Oleme juba üle läinud elektroonsele asjaajamisele. Lihtsustanud oleme norme ja auditeerimist. Jätkame. Peame aga järgima üldist Euroopa raha kasutamise reeglistikku. Tuleb maksumaksjale tõestada, et tema raha on hästi kasutatud. Samas olen käinud erinevates liikmesriikides ja seal öeldakse, et nende siseriiklikud reeglid on isegi keerulisemad kui Euroopa tasandil. Kindlasti ei tasuks end heidutada lasta asjaajamisele kuluvast ajast.

Oletame, et olen ehitusmaterjalide tootja. Millised on minu võimalused toetust saada?

Eestile on oluline ja hea teada, millised olid meie edukamad. Lõviosa toetustest on läinud ülikoolidele ja uurimisasutustele, rõhuasetusega rakendusel ja innovatsioonil. Ettevõtetest on osutunud valituks näiteks Skeleton Technologies, Graanul Invest ja Guardtime. Meie volinik toob Skeletoni alati välja kui väga head näidet.

Kuidas siis teha nii, et meie ettevõtteid oleks taotlejate seas rohkem?

Eks kõigepealt on vaja ideed, kas teadustehnoloogilist või innovaatilist.

Tarvis on ka ettevõtlikkust, et taotlus ära teha ja partnerid leida. Kasuks tuleb oskus kirjutada heal tasemel taotlust. Lõpuks on vaja ideed ka kaitsta.

Tuleb lihtsalt erinevatel taotlusvoorudel silma peal hoida ja vaadata, kuhu minu idee või projektitaotlus võiks asetuda. Samuti saab teemade, taotlusvoorude ja projektitaotluste puhul nõu küsida Eesti Teadusagentuuri inimestelt.

Kas eestlaste aktiivsusega võib rahul olla?

Oleme hästi osalenud ja võimekus on suurenenud. Aastatel 2007–2013 saadi 96

miljoni eest toetust. Praeguses programmis (2014–2020) on jõutud 175 miljonini, kuid see võib tõusta 230 miljoni peale, sest viimased taotlusvoorud on veel ees. Samast suurest potist moodustab see ainult 0,4%. Arenguruumi on kindlasti, eriti selles, mis puudutab erasektori kaasamist.

Kas järgmisel perioodil on ka põhjapanevaid muutusi oodata?

Jätkuvalt on fookuses ühiskondlike väljakutsete valdkonnad. Uuel perioodil vaadatakse ka eri sektorite kokkupuutepunkte. Klastris on koos kliima, energeetika, mobiilsus ja transport. Kui mõtleme uute kütuste ja tehnoloogiate peale transpordisektoris, siis see puudutab ka kliimat ja energeetikat. Tuleb meelde veel üks hea näide Eestist, Elcogen, kes on tugev vesiniktehnoloogia teemal. Tartu ülikoolil on see kõrgetasemeline valdkond, aga tegelema peaks turule toomisega.

Kuidas üldised prioriteedid Eesti omadega kokku lähevad?

Lähevad. On see siis tarkade linnade arendamine, energiatõhusus, innovaatiline transport, digitaalsed tehno-

Midagi uut pead tegema – teadust ja arendust –, et tegemist oleks tehnoloogilise uuenduse või innovaatikaga. Vaatama peaks eelkõige tööstusklastri poole. Miks mitte energiatõhusam tootmine.

Jälgida tuleks taotlusvoore, aga mitte ainult oma klastri piires. Võib tekkida ideid avaliku ja erasektori partnerluse osas või näiteks mõtteid eraldi klastris oleva tulevikuvabrikute teemal.

OECD-l on innovatsiooniedetabel. Mida see endast kujutab?

Meil on endal koostatud samasugune tabel (naerab), kus teeme iga-aastast võrdlust. Sel aastal tõusis Eesti esimest korda tugevate innovaatorite hulka, ehkki Euroopa Liidu keskmisele jääme veel veidi alla. See on siiski tubli saavutus. Oleme õigel teel. Mida peaksime parandama, et tõusta? Erasektori teaduskulutuste tase on meil madal. Väike on ka teaduspõhise innovatsiooni osakaal. Eestis on organisatsioonilist innovatsiooni, tööd osatakse korraldada, aga vähe on teaduspõhist.

Teadusasutuste ja ettevõtete koostöö aitaks siin edasi. Planeeritav innovatsiooniagentuur ja toetusmeetmed oleksid siin suureks abiks.

TALV 2019/2020

8

INTERVJUU

Reeglina on selliste tabelite tipus Soome ja Skandinaavia riigid.

Põhjala riigid on ka meil eesotsas.

Kindlasti on põhjus see, et seal on tükk aega tagasi aru saadud, et teadmistepõhine majandus on paratamatu. Nemad on ka kõige suuremad investeerijad teadus-arendustegevusse ja innovatsiooni. Seda juba aastakümneid.

Neil on hea baas. Nad on tugevad digitaalses arengus. Nokia ja Ericsson on aidanud ka tööstustel lahendusi kasutusele võtta ja oma tootlikkust suurendada. Kuna Eesti on neile kultuuriliselt lähedal, siis ei tohiks olla keeruline neid järgida.

Kes on Logistika Plussi sihtkliendid, kes võidavad kõige enam teie teenuseid kasutades?

Milline on meie tõusu põhjus ja kus me enne paiknesime?

On liidrid, tugevad innovaatorid, keskmised ja madala tasemega tegijad. Seni olime keskmiste seas. Vaadatakse, kui palju panustab riik, kui palju ettevõtted, kui palju on publikatsioone, mida kõige rohkem tsiteeritakse. Viimases on Eesti heal kohal. Hea on ka rahvusvaheline koostöö. Veel hinnatakse patentide arvu, teadlaste osakaalu miljoni elaniku kohta ja seda, kui palju on töötajaid teadusmahukates valdkondades.

Hinnatakse, et ainult iga viies Euroopa ettevõte on kõrge digiteerituse tasemega.

Kui räägime digiteerimisest, siis üldiselt on kosta, et Euroopa ei ole siin heas seisus.

Selleks peab vaatama 2018. aasta digiteerimise raportit, kus taas on juhtimas Põhjamaad. Eesti on keskel. Euroopas on tööstussektor tugev, aga digiteerimise tase ebaühtlane. Hinnatakse, et ainult iga viies Euroopa ettevõte on kõrge digiteerituse tasemega. Taanis ja Norras on neid lausa 40%, aga Lätis näiteks 14%. Selge on vahe ka väikeste ja suurte ettevõtete vahel. Arenguvõimaluseks on väikeettevõtluse digiteerimise toetamine. Selleks on ka erinevad meetmed meie Horisondi programmis ja digitaalse Euroopa programmis. Eraldi on digitaalsete keskuste (digital hub) programm.

Andri Piik Müügidirektor

Skeleton Technologies (fotol juht Taavi Madiberk) on Euroopa raha kaasamises hea näide, mida Brüsselis tihti esile tuuakse.

Foto: Karin Kaljuläte

Eesti puhul peaksid kaasa aitama TalTech oma digiteerimisprogrammide ning Tartu ülikool uue Delta majaga, eriti mis puudutab ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd.

Euroopas on vähe suuri IT-ettevõtteid ja võrreldes USA ning Aasiaga on needki väikesed. On see oluline või mitte?

Euroopa on tugev tööstuses. Spetsiifiliste seadmete tootmises, nagu meditsiinitehnika ja robotid. Ka suured tööstustarkvara tootjad on Euroopast. Nad on turuliidrid ja rahvusvahelise haardega.

Aasia ja USA ettevõtted on rohkem tarbijatele suunatud. Ericssoni asemel on meil Samsungi, Apple’i ja Huawei tooted. Euroopast tuleb palju idufirmasid.

Uus Euroopa Innovatsiooninõukogu võimaldab neisse investeeringuid teha.

Projektidesse, mis siiani on finantsvõimenduse puudumisel liikunud USA-sse või Aasiasse.

Euroopas peame tegelema ka siseturu liigse killustatusega. Kasvuks on vaja suuremat turgu, aga kui sul on 28 eri riiki tihti erinevate reeglitega, siis on see probleem. Komisjon töötab selle nimel.

Meie enda volinik Andrus Ansip juhtis digitaalse ühisturu initsiatiivi. Piirid

tuleb siin kaotada. Olen optimistlik ja usun, et Euroopa võimalused ning roll suurenevad.

Mida öelda Eesti ettevõtjatele? Kuidas neid julgustada?

Üks asi on digitaalsed oskused. Kui räägime Tööstus 4.0-st, siis oluline ei ole ainult tehnoloogiline tase, vaid ka võimekus neid tehnoloogiaid kasutada. Digitaalsed oskused on võtmeks. Eesti ettevõtetel ja inimestel tuleb meeles pidada, et õppimine käib kuni elu lõpuni. Töökohad on muutumises.

Ettevõtted, kes juba osalevad teadustegevuses, võiksid jätkata samamoodi või hoogsamalt. Neil aga, kes ei ole teadusele rõhku pannud, on tulevikku silmas pidades head võimalused siiski nutikaks saada. Euroopa pakub mitmeid toetusvõimalusi. Aga kui vaadata Põhjamaade eeskuju, siis peaks ka Eesti riik ise rohkem investeerima. SKT-st 3% teadus- ja arendustegevusele on hea eesmärk. Siin on aga vaja visiooni ja edasi liikumist.

Valmimisel on hariduse ja teaduse arengukava aastani 2035. See võiks olla majakaks.

Lõpetuseks ütleksin ühe tsitaadi, mis mulle väga meeldib. "Töö toob leiva lauale, aga teadus või leivale."

TALV 2019/2020

„Saame aidata tootmisettevõtteid, kes tarnivad algosad, toodavad, pakivad, ladustavad, teostavad jae-ja hulgimüüki. Anname meie ladudes olevale kaubale lisaväärtuse, mida teised lao- ja logistikaettevõtted ei pruugi teha.

Oleme korduvalt tõestanud edukat ärimudelit, kus klient tegeleb tootmise ja tootmise arendusprotsessiga, aga kõik muud tegevused – tootmise eelsed, tootmise aegsed lisategevused ja tootmise järgsed tegevused on meile, kui laoteenuse partnerile usaldanud.

TOOTMIST toetavad lahendused

LAOTEENUSED

Logistika Pluss on kliendi strateegiline partner, kes aitab erinevaid tööprotsesse võimendada.“

Loe pikemat intervjuud Andri Piiki ja Rein Roosmäega Logistika Plussi võimekusest teenindada tööstusettevõtteid ettevõtte blogist www.logistikapluss.ee/blog.

logistikapluss

logistikapluss

TOLLITEENUSED

www.logistikapluss.ee

10

INTERVJUU

TÖÖSTUSUUDIS

"Eestis on väga palju just väikeseid või keskmise suurusega tööstusettevõtteid, millel oleks kvaliteedi mõttes võimekus toota suure ekspordipotentsiaaliga tooteid, kuid olemasolevatest ressurssidest jääb puudu. Arendusmaratoni võitnud Suckõrs on hea näide sellest, kuidas ka tagasihoidlikest tootmistingimustest alustanud start-up saab edeneda tööstussektorisse, arendada välja uuendusliku tööstusprotsessi ja saavutada digilahenduste abiga ekspordipotentsiaaliga tootmisvõimsuse," ütles Tehnopoli innovatsioonijuht Kadi Villers.

Arendusmaratonil väljatöötatud lahendused

Suckõrsil oli lisaks heale nimele ka võitu väärt idee.

Foto: Paul Poderat

Väikeste Eesti tööstusettevõtete peamine väljakutse on

lao haldamise digiteerimine

20.–22. novembrini korraldas Tehnopol koostöös EAS-i ja Tartu Teaduspargiga targa tööstuse arendusmaratoni, mille käigus töötati välja kaheksa lahendust Eesti tööstusettevõtete digiteerimiseks ja protsesside tõhustamiseks. Arendusmaratoni võitis Suckõrs, mis toodab pilliroost korduskasutatavaid joogikõrsi.

"D

igiteerimine ja innovatsioon on tööstussektori lahutamatud osad, mis aitavad ettevõtetel väärtusahelas liikuda. Targa tööstuse arendusmaratonid on näidanud, et Eesti tööstus- ja IT-ettevõtete vahel kokkupuu

tepunkti loomine on oluline. Arendusmaratonidel loodavad koostööprojektid tõstavad nii tööstus- kui ka IT-ettevõtetes kompetentsi, et sünniks üha rohkem tööstusettevõtete arenguks vajalikke digitaalseid ja innovaatilisi lahendusi," ütles EAS-i tööstuse digiteerimise projektijuht Kersti Kuusksalu.

• Enics Eesti – automaatlõikamise süsteem elektrolüütkondensaatoritele • Puidukoda/Proladu – lahendus, mis ladustuspindade visualiseerimisega lihtsustab laost kaupade leidmist • Puidukoda/Singleton – ERP-süsteemiga ühilduv laopinna haldussüsteem, mis võimaldab varude tarka paigutamist suurtel laopindadel • Puidukoda – ERP-süsteemiga liidestatud laopinna haldamise süsteem, mis võimaldab positsioneerida tooteid ja optimeerida laoprotsesse • Suckõrs – automaatne süsteem pilliroo lõikamisel, mis pilliroo ettekandel jätkukoha fototuvastuse abiga registreerib ja annab saele infot selle eemaldamiseks • Digiarhitekt – aitab tööstusettevõttel tuvastada õige probleemi, leida sellele parima lahenduse ja lahenduse pakkuja • Doordec ladu – võimaldab reaalajas toodete jälgimist laos ja automaatset registreerimist territooriumilt välja liikumisel • Doordec klient – toote elutsükli jälgimise platvorm NFC-märgise ja QRkoodi baasil • Afterone – võimaldab andmekogumise automatiseerimist toote 3D-mudeli põhjal hinnapäringute ja -pakkumiste tegemise kiirendamiseks Varasematel targa tööstuse üritustel on oma väljakutsele digilahendusi otsinud ja leidnud mitmed edukad ettevõtted, nagu Pipelife Eesti, BHC, Incap Electronics, Elektrilevi, Operail, Palmse Mehaanikakoda, Räpina Paberivabrik ja paljud teised. Peale selle on arendusmaratonidel valideeritud või edasi arendatud ka juba töös olevaid muudatusi, nagu on teinud Ericsson Estonia või Enics Eesti.

TALV 2019/2020

20aastase kogemusega Äri- ning laokinnisvara Täishaldusteenus Täishaldusteenus haldus- ja hooldusettevõte 20aastase

kogemusega Äri- ning laokinnisvara haldus- ja hooldusettevõte Täishaldusteenus

Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu teostamine



Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja Täishaldusteenus on kogu korrashoiu teostamine



haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu KOGU HARJUMAA PIIRES teostamine

TASUTA KONSULTATSIOON

Korrashoiu korraldamine  TEHNILISE HALDURI TEENUSED 

666 3606

Korrashoiu korraldamine Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja

Korrashoiu korraldamisel tagatakse sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja kinnisvara omanikule hoone väline koristuse sagedus ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja koristuse sagedus ELEKTROONILISE HOOLDUSPÄEVIKU KOOSTAMINE OBJEKTILE 

 TEHNILISE HALDURI TEENUSED  PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD  Korrashoiu korraldamine Tehnohoolde korraldamine Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja KOGU HARJUMAA PIIRES koristuse sagedus

Tehnohoolde Tegevused ja tööd selleks, et füüsiliselt säilitada korraldamine kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende

LAO HnendeAüksikute L Dselleks, UjaS .EE ning tehnosüsteemide Tegevused ja tööd osade et seisundi vastavuse ettenähtud nõuetele

füüsiliselt säilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende TASUTA KONSULTATSIOON  ELEKTROONILISE HOOLDUSRAAMATU ning nendeKOOSTAMINE üksikute osadeOBJEKTILE ja tehnosüsteemide  PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD  ÜÜRIKLIENTIDE IGAPÄEVANE TEHNILINEseisundi TEENINDAMINE vastavuse ettenähtud nõuetele

666 3606

LAOHALDUS. EE

 ELEKTROONILISE HOOLDUSPÄEVIKU KOOSTAMINE OBJEKTILE  ELEKTROONILISE HOOLDUSRAAMATU KOOSTAMINE OBJEKTILE  TEHNILISE HALDURI TEENUSED  PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD  ÜÜRIKLIENTIDE IGAPÄEVANE TEHNILINE TEENINDAMINE

LAOHALDUS. EE

12

TULEVIKU TÖÖSTUS

TULEVIKU TÖÖSTUS

Ruth Oltjer ütleb, et mingil kujul peaksid kõik ettevõtted digiteerimisega pihta hakkama.

Digiteerimine ja panustamine uutesse tehnoloogiatesse on parandanud Chemi-Pharmi tootlikkust viimastel aastatel 40%. Digitaalne kaksik aitas neil rekordkiirusel uude tehasesse kolida.

Foto: Tanel Meos

Ruth Oltjer:

C

hemi-Pharm on Eesti ettevõte, mille põhifookus on algusest peale olnud võitlemine hospitaalinfektsiooniga, mis on maailmas malaaria ja tuberkuloosi järel tapja number kolm. Firma eesmärk on inimelude päästmine desinfektsiooni- ja puhastusvahendite tootmise kaudu. Meditsiiniasutused üle maailma kasutavad nende tooteid iga päev.

Teise suunana tegelevad nad luksuskosmeetikaga.

Ettevõtte juht Ruth Oltjer ütleb, et firma 2019. aasta on olnud hea, aga ka palju väljakutseid pakkuv. Eeskätt oli see seotud uude tehasesse kolimisega. Samas on hakanud vilja kandma kõik need arendused ja muutused, millesse nad aastate jooksul investeerinud on. "Näeme seda iga kuu müügi- ja tootmisnumbrites, mis mõlemad üha tõusevad," on Oltjer rõõmus. Uus hoone toob kaasa suurenenud tootmisvõimsuse ja nii saavad nad uusi projekte rohkem ette võtta. "Oleme aastaid töötanud ka uute ravimisarnaste toodete kallal, millega varsti välja tuleme."

Digitaalne kaksik eurorahaga Chemi-Pharm on digiteerimises eeskujulik.

Nad on üks Eesti ettevõtetest, kes on kasutanud programmi "Horisont 2020" võimalusi. Projekti "L4MS" eesmärk on väikestes ja keskmise suurusega tootmisettevõtetes katsetada, kuidas siselogistika automatiseerimine arengule kaasa aitab. Üks projekti väljund on ka digitaalne kaksik, mis tähendab tehase detailset 3D-mudelit. Sellega saab virtuaalreaalsuses erinevaid simulatsioone ja eksperimente teha.

Ettevõtte õnneks kattus see projekt uue tehase projekteerimisega. Ehitustööde käigus said nad virtuaalreaalsuses

digitaalne kaksik peaks olema iga ettevõtte jaoks nagu inimõigus

läbi mängida erinevaid tööprotsesse ja nii mõneski kohas, kus probleeme avastati, viidi sisse ka muudatused.

Oltjer ütleb, et nüüdseks on nad läbi viinud simulatsioonid, et hinnata, kui palju logistikaroboteid oleks mõistlik nende tehases rakendada ja milliseid ülesandeid neile jagada.

"Järgmise sammuna on plaanis ühendada digitaalse kaksikuga ka tehases tekkivad andmed, et meil oleks kõigist tööprotsessidest reaalajas ülevaade," valgustab Oltjer.

Kolimine rekordajaga Digitaalne kaksik on osalt mõeldud uute võimaluste avastamiseks ja eksperimenteerimiseks, aga sellega on võimalik täita väga erinevaid ülesandeid.

"Näiteks tänu detailsele mudelile suutsime kogu tehase koos sisseseade, tooraine ja valmistoodanguga kolida uude asukohta ainult viie päevaga.

Saime kõik pisiasjad juba enne kolimist digitaalselt läbi mängida ja veenduda, et kõik on nii, nagu peab," ütleb ChemiPharmi juht.

Lihtsustatult öeldes saab enne tehase kolimist või uue tootmisliini soetamist läbi mängida kogu paigutuse ja protsessid. Saab näha, kui palju ruumi ümberringi jääb, kas kõik asjad mahuvad ära, kas liikumiseks jääb piisavalt ruumi ning kas elekter ja muud kommunikatsioonid on vajalikes kohtades olemas. Seadme saabudes ei pea kohapeal aega kulutama ja katsetama hakkama.

Kõik peaksid kaksiku saama Oltjer ütleb lausa, et nii nagu inimõigused, peaks ka digitaalne kaksik olema tulevikus iga ettevõtte elementaarne põhi-

MILLELE CHEMI-PHARM ENIM RÕHKU PANEB? Ettevõte on nüüdseks juurutanud uued süsteemid laoprotsesside lihtsustamiseks, tootmise planeerimiseks ja juhtimiseks, samuti kvaliteedi tagamiseks. Praegu on juurutamisel tootehaldusmoodul, mis aitab toodetes tehtavaid muudatusi paremini hallata ja juhtida. Järgneva aasta jooksul on tulekul ka ostujuhtimise ja tellimise moodulid.

Peale selle tegelevad nad pidevalt tootmise automatiseerimisega. Seda nii uute seadmete abiga kui ka robootikamaailma poole vaadates. Nad uurivad võimalusi mobiilsete tootmisrobotite kasutuselevõtuks, samuti pakkerobotite rakendamiseks.

Eelnevale lisandub veel panustamine andmeanalüütikasse, et toetada otsustus- ja tagasisideprotsesse ajakohase ning täpse infoga.

TALV 2019/2020

TALV 2019/2020

13

14

TULEVIKU TÖÖSTUS

Virtuaalses tehases saab ringi liikuda virtuaalreaalsuse prillide abil.

õigus. See ei ole enam üksnes suurettevõtete mängumaa, vastav tehnoloogia ja võimalused on muutumas kättesaadavamaks ka väiksematele ettevõtetele.

"Samas on raske välja tuua ühte konkreetset põhjust, miks digitaalne kaksik hea on. Igal ettevõttel on omad vajadused. Aga tulevikuperspektiivi silmas pidades, kui digitaalsetesse lahendustesse ei investeerita, muutub konkureerimine järjest raskemaks," on Oltjer kindel.

Ta lisab, et selleks, et digitaalsest kaksikust kasu saada, peab andmekvaliteet olema hea ja tihtipeale on selleks vaja ka protsesse täiendada ning muuta või võtta kasutusele uusi IT-süsteeme. "See kõik võtab aega ja mida varem pihta hakata, seda parem."

Isejuhtivad sõidukid logistikas ja mujal Programm "Horisont 2020" toob ChemiPharmile tõenäoliselt veel teisegi põneva uuenduse. Nimelt on projekti "L4MS" eesmärk väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul katsetada, kas siselogistika automatiseerimine tasub end ära. Selle ühe poolena soovib Chemi-Pharm tuua oma lattu isejuhtivad logistikarobotid. "See ei ole kindlasti ainus viis siselogistika parandamiseks, aga see on oluline tegur," ütleb Oltjer.

Autonoomsed laorobotid ei ole uus teema, suuremates logistikakeskustes on

Foto: Shuttertsock

need juba kasutusel. Chemi-Pharm töötab aga selle kallal, et muuta need lahendused kättesaadavaks ka väikeettevõtetele.

Siin saab firma taas ära kasutada oma digitaalset kaksikut. Selle abiga tehti esmalt simulatsioonid, et testida, kuidas, mida ja kui palju peaksid robotid tegema ning kuidas ühendada need olemasolevate süsteemidega.

"Laboritingimustes on katse juba tehtud ja järgmise sammuna hakkame roboteid katsetama meie tootmispõrandal. Siit on veel mitu sammu minna, enne kui robotid päriselt meie protsessidesse ilmuvad, aga selle nimel me töötame," räägib Oltjer.

Tootlikkuse oluline kasv Ruth Oltjer ei oska täpselt öelda, kui palju üks või teine lahendus on konkreetselt tootlikkuse kasvule kaasa aidanud.

Pigem näevad nad seda, et mitmed lahendused töötavad käsikäes.

"Kokkuvõttes võime öelda, et kõigi muudatuste rakendamisega oleme aastaga tootlikkust parandanud ligi 40%," saab ta uhkustada.

Oltjer ei usu, et väiksemate ettevõtete puhul, kes on siiani vähem digiteeritud, kehtib see, et omanikud on ükskõiksed. Ikka soovitakse ju, et ettevõttel läheks hästi. Digitaalne periood on ettevõtetes olnud lihtsalt nii lühikest aega. Tihti

on probleemiks kompetentsi puudumine või isegi teadmine, mida ja kuidas on üldse võimalik teha. Suure tõenäosusega aga areneb tehnoloogia edasi veelgi kiiremini.

"Meie arvates varitseb tõeline oht neid, kes varakult digiteerimise teemaga tutvust ei tee. Sellised ettevõtted võivad sattuda mõne aja pärast üsna keerulisse olukorda," hoiatab Oltjer. Ta peab silmas, et konkureerima peab nendega, kes suudavad tänu digiteeritusele kiiremini, täpsemini ja kvaliteetsemalt teenuseid ning tooteid pakkuda. Samuti teha parema kvaliteediga juhtimisotsuseid.

Oltjer soovitab lihtsalt pihta hakata.

Alustada võib kas või andmebaaside korrastamisest. Uute digilahenduste rakendamine ei ole ühekordne ettevõtmine ja see ei juhtu üleöö. See on õppimisprotsess ja lõpuks ei ole küsimus lihtsalt paari IT-lahenduse hankimises, vaid valmisolekus kiiresti uusi lahendusi juurutada ning uute olukordadega kohanduda.

"Meil on endal kindlasti veel palju teha. Paljuski oleme seni tegelenud eelduste loomisega ja nüüd alles hakkab põnevaks minema. Järgnevate aastate jooksul võib meie tehases näha järjest rohkem automaatseid lahendusi ja tarku roboteid.

Samuti ei saa välistada, et teeme oma väljatöötatud IT-lahendused ka teistele kättesaadavaks," käis Oltjer välja põneva idee.

KOMPRESSORID

Saksa tootjalt RENNER Kolbkompressorid, Kruvikompressorid Võimsused: 2,2 - 355 kW

KÕIGE SELLE HINDA ON RASKE MÕÕTA Suur osa Chemi-Pharmi digitaalse kaksiku arendustegevusest on seotud Euroopa rahastatud projektiga "L4MS". Kuid nad ise tegelevad teemaga jooksvalt juba aastaid.

"Meie jaoks ei ole tegu konkreetse projektiga, mille eesmärk on hankida digitaalne kaksik või isejuhtiv robot. Pigem on tegu õppimiskõveraga, majasisese eksperimeteerimise ja arendamisega," ütleb Oltjer. Seega on raske täpselt öelda, kui palju nad sellesse panustanud on. Paljud arendused on ju seotud ka IT-süsteemide uuendamisega, et need suudaksid seda arengut toetada. "Töötunde oleme panustanud ikka väga palju," ütleb Oltjer.

essorid r p m o k Õlivabad pressorid, veega om ressorid p Spiraalk m o k i v kru töötavad kW : 1,5 – 120 d e s u s iin, Võim d: Medits , a n n o k ld a sjaamad Kasutusv ööstus, veetöötlu ad et onn toiduain us, valdk t s ö ö t a nik a 100% elektroo ranteerid a g ja a v kus on uruõhk. õlivaba s

Peterburi tee 65, Tallinn | Tel. +372 6051050 | aircom@aircom.ee | www.aircom.ee TALV 2019/2020

16

ENERGOGEN OÜ

ENERGOGEN OÜ

Tulus investeering ja roheline mõtteviis päikesepaneelide kaudu Elektriarvete kokkuhoidu ja rohelist mõtteviisi sümboliseerivad päikesepaneelid on viimaste aastate jooksul inimestele üha lähemale jõudnud, leides tee eraisikutest suurettevõteteni ja isiklikust tarbest lisatuluallikani. Aastakümneteks vastu pidama mõeldud terviklahendused on tulnud Eestisse selleks, et jääda ning ka kiirelt edasi areneda.

T

aastuvenergia abiga oma igakuiste elektriarvete vähendamine ei ole enam kaugeltki hüpoteetiline ja suuresõnaline ideaal, mis oma keerukuse, esmase investeeringu ja ebamäärase kasumimarginaali tõttu lõviosale inimestest kättesaamatuks jääb. Suurte ettevõtete kõrval võib päikesepaneele järjest enam kohata ka eramajade katustel ja õuel, sest üha võimsamaks arenenud paneelid võimaldavad korrektse paigalduse ning hoolduse juures oma otstarbekust vägagi täpselt mõõta ja õigustada. Päikesepaneelid ehk päikesepatareid koosne-

vad fotogalvaanilistest elementidest, mis muundavad päikeseenergia elektrienergiaks. Mõistagi on tootlus suvel suurem kui talvel, kuid vaadates päikeseenergia tulevikuväljavaateid terviklikus plaanis, asub Eesti päikesepaneelide kasutamiseks geograafiliselt sobivas paigas. Lihtsustatult öeldes tähendab päikesejaama toodetava elektri ära tarbimine seda, et selle arvelt tuleb vähem elektrit võrgust juurde osta. Eraisikul on päikesepaneelide abiga täiesti reaalne võimalus kulud umbes kümne aastaga tasa teha. Suure elektritarbimisega tootmisettevõtetel kulub selleks ligi kuus aastat, millele järgneb

üksnes kasum. Päikesejaam tagab puhtama keskkonna ja tõstab koos hoone energiaklassimärgisega ka kinnisvara väärtust.

Päikesejaama põhilised komponendid ja nõuded Päikesejaam koosneb päikesepaneelidest, paneelide kinnitusvahenditest ja inverterist. Inverterid on seadmed, mis toodavad alalisvoolust vahelduvvoolu ehk päikeseenergiast elektrit, mida me hoonetes kasutame. Inverterist, nagu ka nutitelefonist ja arvutist, saab inimene pidevalt jälgida oma päikesejaama päevast, kuist või pikema perioodi energiatootmist, maksimaalset võimsust, rahalist kokkuhoidu ning sedagi, kui palju CO2 on tänu jaamale õhku paiskamata jäänud.

Päikesejaama töökindlusele ja kestvusele muutlikes ilmastikutingimustes aitab muu hulgas kaasa asjaolu, et sellel puuduvad liikuvad osad. Kvaliteetsete päikesepaneelide tööiga ületab isegi 30 aasta piiri ja kuigi nende paigaldamisel on kindlad nõuded, mistõttu tuleks usaldada see kogemustega teenuseosutaja kätesse, sobivad need erinevatele pindadele ja katusetüü-

pidele. Toimivaid lahendusi on mitu, kuigi varem on levinud arvamus, et kui päikesepaneele ei saa katusele paigaldada, siis muid võimalusi polegi. Tegelikult saab paneele paigaldada nii maja kõrvale lagedale alale kui ka hoopis maja fassaadi külge, mis lisaks praktilisusele mõjub ka omamoodi uudse disainielemendina.

Loevad kogemus ja usaldusväärsus Tõsiseltvõetavaid päikesepaneelide tootjaid võib Eestis üles lugeda ühe käe sõrmedel. Selle valdkonna turuliider Energogen OÜ on oma kaheksa tegutsemisaasta jooksul ellu viinud umbes 500 projekti nii eraisikutele kui ka suurtele firmadele. Pakutud on laias ampluaas päikesejaamu, mille jõudlus ulatub mõnest kilovatist mõnesaja kilovatini. Ettevõte näeb päikesepaneelide vastu üha kasvavat huvi ja eriti teadlikud on ärikliendid ning ärihoonete ehitajad ja projekteerijad. Tootmishooned, põllumajandusettevõtted ja laohooned on Energogeni jaoks pigem igapäevased kliendid, kellele sobivate lahenduste leidmiseks vajalik koge

TALV 2019/2020

TALV 2019/2020

mus püsivalt kasvab. Märkimisväärne osa kliente tuleb eelmiste rahulolevate päikesejaamade omanike seast. Mida suurem elektritarbimine, seda suurem on ka päikesejaamast saadav kasu, kuid kokkuhoid on siiski võimalik igal pool, kus elektrit tarbitakse, ja lahendused on välja töötatud lähtudes arusaamast, et nende kasutamine ei tohi olla kellegi jaoks keeruline.

Sobiva lahenduse väljaselgitamiseks algab kõik ideest ja konsultatsioonist, kus mõtted, soovid, info ning võimaluse korral visuaalne materjal annavad aimu kliendi vajadustest. Sobivale pakkumisele järgneb projekteerimine ja lõpuks paigaldamine. Energogen pakub terviklahendust ideest lõpliku teostuseni. Kindlus pakutava kvaliteedis tingib ka pika garantiiaja: 12–15 aastat päikesepaneelidele, 5 aastat inverteritele, 10 aastat kinnitusvahenditele ja 2–5 aastat ehitustöödele. Päikesepaneelide töökindlus on 30 aastat, täpsemalt on 12 aasta pärast garanteeritud tootluslikkus 90% ja 30 aasta pärast 80%. Millegi müümine ei ole eesmärk omaette ja ebasobivate asjaolude ehk tehnilise teostamatuse korral (näiteks juhul, kui suured puud on ees) seda ka öeldakse.

Taastuvenergiatoetus Taastuvenergiatoetus on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia pealt makstav toetus. Taastuvenergiatoetusi makstakse hiljemalt 2020. aasta lõpuks valminud kuni 50 kW päikeseelektrijaamadele järgneva 12 aasta jooksul. Toetust maksab Elering. Elektrituruseaduse §59 alusel jagatakse taastuvenergiatoetusi toetamaks taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiasektori tõhusamaks muutmist ja sisemaist varustuskindlust. Taastuvenergiatoetuse saamiseks tuleb pöörduda Eleringi poole ja esitada nõutud andmed, mille põhjal toetus välja makstakse.

Seega on taastuvenergiatoetuse saamiseks kvalifitseeruvate päikeseelektrijaamade rajamiseks jäänud veel napilt üks aasta. energogen.ee info@energogen.ee +372 5303 7734

17

18

ARVAMUS

Tekst: Rasmus Kattai, Eesti Panga ökonomist

Mida oodata Eesti majanduselt 2020. aastal?

2020. aasta on ukse ees. Peale möödunud aasta meenutamise on paras aeg mõtiskleda, milline tuleb järgmine aasta Eesti majanduse jaoks. Peab tõdema, et seda pole teps mitte kerge teha.

Ü

leilmses majandusruumis, milles meiegi iga päev toimetame, on palju määramatust ja lahtisi otsi. Need kõik võivad väljavaateid ühes või teises suunas kangutada. Meil on kaubandustülid kahe hiiglase, USA ja Hiina vahel, meil on ootel Brexit, aga on ka geopoliitilised pinged riikide vahel ning poliitilised heitlused riikide sees. Majandusolude muutust on sama raske prognoosida nagu seda, mida Donald Trump järgmiseks Twitteris säutsub. Ühest asjast annavad määramatuse põhjustajad siiski aimu: kui üldse midagi, siis varitseb pigem väljavaadete halvenemise oht.

Kui maailma ja Euroopa majandus lainetab, siis Eesti loksub sellega kaasa. Euroopa Keskpank prognoosis eelmise aas

ta lõpus, et euroala 2020. aasta majanduskasv on 1,7%, kuid tänavu septembris antud hinnang oli kuivanud 1,2% peale. Võimalus, et Eesti majandus elavneb tänu ekspordile, on seega muutunud nigelamaks. Veidi lohutab siiski see, et mitmel peamisel eksportturul, nende hulgas kahes teises Balti riigis, suureneb turunõudlus kiiremini kui ülejäänud euroalal. Rootsi ja Soome seisund pole samal ajal küll kiita. Mõlemas on üsna ilmsed jahtumise märgid ja Eesti ekspordi senises eduloos osalejad – palkmajade tootjad – on Skandinaavia jäist kargust juba tunda saanud. Järgmine aasta ei tõota paremat. Samas ei ole liiga laialt levinud teadmine, et väga suur osa Eesti kaubaekspordist jõuab teiste riikide ja muude toodete koosseisus USA turule. Seal aga on raha-

PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS

ja eelarvepoliitikast turgutatud majandus järgmisel aastal päris heas kasvuhoos.

Järgmisel aastal võib Eestis oodata töötajate ülemvõimu vaikset hääbumist.

Tööandjad on seda pikisilmi oodanud, sest töötajad on juba mitu aastat järjest ettevõtete palgakulude kasvu paljuski dikteerinud. Lõppeval aastal langes tööpuuduse määr suisa 3,9% peale, mis on madalaim näitaja alates taasiseseisvumisest.

On selge, et kui töötajaskonda suurendaval ettevõttel pole rakenduseta inimeste hulgast kedagi valida ja ainus variant on väärtuslik töötaja konkurendi juurest üle meelitada, järgneb sellele jõuline palgakasv. Ettevõtete kasumid on aga selle tõttu kannatanud. Juba sel sügisel võis näha teatavat suunamuutust: registreeritud tööpuudus hakkas suurenema ja täitmata töökohtade hulk vähenema ning ettevõtete soov värbamisega samas tempos jätkata hakkas küsitluste põhjal kaduma. Kõik märgid viitavad sellele, et järgmisel aastal tööturg rahuneb ja palgamaksjad saavad veidi vabamalt hingata.

Uue aasta majandussoov võiks olla just nimelt konkurentsivõime parandamine. Kuidas seda saavutada? Võimalusi on tohutult, aga esmajoones tuleks raha, mida ringleb Eestis iga aastaga üha rohkem, suunata õigesse kohta, investeerida targalt. Tundub, et keskmisel Eesti ettevõttel on siin palju arenguruumi. Euroopa Investeerimispanga andmetel investeeris uutesse toodetesse, protsessidesse või tehnoloogiatesse 16% Eesti ettevõtetest. Euroopa Liidu riikides oli see näitaja keskmiselt 34%, mis tähendab, et oleme moderniseerimisvõistluses selgelt maha jäänud. Ilma tänapäevaste vahenditeta aga konkurentide seas edu ei saavuta. Veel näeme andmetest, et Eesti riik ja ettevõtted on sel sajandil investeeringutesse paigutanud suurema osa oma tulust kui ükski teine Euroopa Liidu riik, kuid see ei ole toonud meile kõige kiiremat majanduskasvu. Sellest ei saa järeldada muud, kui et osa investeeringuraha on lennanud tuulde. Seda kinnitab ka Euroopa Komisjon, kes on näidanud, et enamikus teistes Euroopa riikides rakendatakse soetatud põhivara märksa tõhusamalt kui Eesti ettevõtetes. Me ei tohiks tunda end nii rikastena, et võiksime raha paigutada projektidesse, mis toovad vähe kasu. Seega tuleb uueks aastaks soovida palju tarku otsuseid!

TALV 2019/2020

Suure-Jaani tööstuspark avab ettevõtetele Kesk-Eestis uued atraktiivsed võimalused Ettevõtjad on aina enam avatud mõttele viia tootmis-, tööstus- või laopind kallitest ja liiklustihedatest tõmbekeskustest välja paikadesse, kust oleks lihtne liikuda strateegilistesse kohtadesse üle Eesti. Põhja-Sakala valla Suure-Jaani tööstusala pakub ettevõtjatele selleks suurepäraseid võimalusi. „Suure-Jaani tööstuspargi oluline eelis on logistiline asukoht, kus on tihe transpordiühendus keskuste ja elamupiirkondadega, heas korras tugiteede võrgustik ning vahetu lähedus suurematele maanteedele. Maakonnakeskusesse Viljandisse on vaid 24 kilomeetrit, Pärnusse 80, Tartusse 100 ja Tallinnasse 140,” räägib Põhja-Sakala valla arendusspetsialist Erki Heinaste.

Suure-Jaani tööstuspark pakub vajaliku infrastruktuuriga 16 tootmis- ja 4 ärimaakrunti, kus on olemas kõik vajalik tootmise alustamiseks või laiendamiseks, sealhulgas liitumiste valmidus. Ajalooliselt tugeva piirkonna arengut ja seal soodsa ettevõtluskeskkonna loomist ning hoidmist väärtustab ka kohalik omavalitsus, tagades ettevõtjatele vallavalitsuselt kiire ja korrektse asjaajamise, tegevuslubade andmise ning igakülgse infovahetuse.

Põhja-Sakala vallas elab pisut üle 8000 inimese. Vallas on kaks linna (Võhma ja Suure-Jaani), kaks alevikku (Olustvere ja Kõpu) ning 70 küla. „IniTALV 2019/2020

meste arv meie vallas on piisav, et varustada siin tegevust alustavaid ettevõtteid tööjõuga, samuti asuvad vahetus läheduses Olustvere teenindus- ja maamajanduskool ning Viljandi kutseõppekeskus, kust on potentsiaal leida noort kvalifitseeritud tööjõudu,” nendib Heinaste, lisades, et kava järgi tegutseb 2030. aastaks tööstuspargis vähemalt 15 ettevõtet, kes on loonud ligikaudu 200 töökohta.

Projekti „Suure-Jaani tööstuspargi arendamine” eesmärk on suurendada ettevõtlusaktiivsust ja töökohtade arvu Põhja-Sakala vallas ning Viljandimaal laiemalt ja seda toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Suure-Jaani lähedal tegutsevad edukad ettevõtted Combimill Sakala OÜ, VinCom OÜ, OÜ Eesti Höövelliist jt. Piirkonda iseloomustab suurepärane looduskeskkond, heas korras taristu, tugevad kogukonnad ja head tingimused vaba aja veetmiseks. Suure-Jaanis asub 2019. aasta veebruaris valminud Tervi-

SUURE-JAANI LÄBI KOHALIKU ETTEVÕTJA SILMADE Aimar Kreevald Combimill Sakala OÜ juhatuse liige

Kaheksa aastat tegutsemist on näidanud, et ettevõtluskeskkond ja tehniline infrastruktuur on aasta-aastalt paranenud. Valla tegutsemine selles suunas sisendab usku, et Suure-Jaani ümbruses on ruumi mitmele heale ettevõtmisele. Miks mitte ka mõnele teenusele, mida praegu mõnest muust piirkonnast sisse ostame.

Andrus Rooks Eesti Höövelliist OÜ juhataja

Olud ja elukeskkond on märgatavalt edenenud ning igati konkurentsivõimelised teiste Eesti piirkondadega. Kohaliku omavalitsuse toetus, asjaajamise tõhusus ja professionaalsus – need on siin 5+!

sekoda, kuhu on koondatud veekeskus ja perearstikeskus, samuti politsei, kiirabi ning apteek.

Täpsem info: Erki Heinaste, erki@pohja-sakala.ee, tel 5190 0865 toostusala.suure-jaani.ee

19

20

TULEVIKU TÖÖSTUS

TULEVIKU TÖÖSTUS

Tekst: Tanel Saarmann Fotod: Ruudi Pukk

Elvas asuv ettevõte on teenäitaja suurele Šveitsi kontsernile

Enics on Šveitsi elektroonikatootja Eesti haru ja eksperdid peavad neid üheks meie vägevamaks näiteks sellest, kuidas tulevikutehas välja peaks nägema.

K

usjuures digiteerimine ei ole neile tähendanud töökäte vähenemist. Aastaga on töötajate arv siin kasvanud 719 inimeselt rohkem kui 800 peale.

Enics Eesti juhi Andres Kase sõnul on firma tõesti eriliselt fookusesse võtnud organisatsiooni võimekuse ja üksuse tootmisvõimsuse suurendamise. Enics on läbinud kogu spektri: seadmete ja tehnoloogia uuendamise, automatiseerimise, digiteerimise ja tarkvaradesse investeerimise.

"Liinide ja seadmete tehnoloogilise taseme tõstmisest saab alguse uute oskuste omandamise vajadus, õppimine ja mõnevõrra hiljem ka tulemus – meie suure pere tootlikkus," alustab Kase.

Lisaks seadmetele ja opereerimisele on neile oluline kiirendada tegevuste tulemust peegeldava analüüsi ja visualiseeritud tagasiside andmete juhtaega – tagasisidetsükkel peab olema laitmatult ning maksimaalselt nobe, andmed sorditud ja süstematiseeritud nii juhtkonnale kui ka tootmisele. Igale töös osalejale on tagasiside väga tähtis.

Enics Eesti paneb olulist rõhku visuaalsele ja avatud juhtimisele.

"Oleme lisanud palju digitaalseid ekraane, aga kasutame ka käsitsi täidetavaid valgeid tahvleid. Tahvlite täitmine tähendab sisulist koostööd ja mõtestatust. Meie tiimid seavad ise oma eesmärke ja püüavad neid täita," selgitab alles hiljuti Enics Eesti juhiks saanud Kase.

Miljonid eurod Enics Eesti on viimase kolme aasta jooksul ja ka käesoleval aastal investeerinud ligi 5 miljonit eurot nii hoonetesse kui ka erinevatesse seadmetesse. Nad on uhked oma SMA dual line konfiguratsiooni üle. Liin on varustatud kaasaegsete kvaliteedikontrolli tehnoloogiatega, 3D- ja optilise kontrolli seadmetega. Pidades silmas ettevõtte tulevikuvajadusi ja üha kasvavat toodete keerukust, on nad suurendanud IC-testrite tootmisvõimsust.

Lisandunud on ka boundary scan’i võimekus.

"Lakkimisrobotiga oleme lisanud lakkimisvõimsust. Püüame lihtsama käsitöö mahtu igal võimalusel vähendada. Kindlasti aitab sellele kaasa näiteks trükkplaatide depaneliseerimise masin," tutvustab Kase.

Automaatlaod ja uued kolleegid Andres Kase ütleb, et laonduse poole pealt on suure panuse andnud automaatlaod, mis võimaldavad kontrollida inventari ja säästa põrandapinda. Kõigi töötajate vahvad sõbrad ja kolleegid on transpordirobotid, kes vuravad ringi ja tegutsevad pea segamatult. Selle kõige taga on tublid inimesed, sest juurutamisega nähti omajagu vaeva.

"Muide, meie esimese transpordiroboti programmeeris Enicsi enda majas Tallinna tehnikaülikoolist tulnud praktikant, kes tuli pärast kooli lõ-

Vaikselt ja iseseisvalt toimetavad tehases sellised transpordirobotid.

TALV 2019/2020

TALV 2019/2020

21

22

TULEVIKU TÖÖSTUS

E-431 OÜ

kokkuhoid andmete töötlemisel, aga teine on info, mida vahetult saadakse.

Lihtsalt rahast ei piisa

Saage tuttavaks, see on lakkimisrobot.

petamist Enicsisse arendusinseneriks," toob Kase välja.

Transpordirobotite ülesanne on viia ja tuua pooleli olevaid tooteid ning materjale järgmistesse tootmise etappidesse. Nii saavad Enics Eesti inimesed teha palju suuremat väärtust loovat tööd ega pea olulist osa tööpäevast mööda tehast ringi tiirutama.

Töötajad ja insenerid löövad kaasa Enics Eestis aitavad ka töötajad ja insenerid lahendusi arendada. Näiteks katsetab ettevõte masinõppe ja -nägemise ning smart desk lahendust, mis aitab ennetada võimalikke kvaliteediprobleeme toodete pakkimisel. Ühtlasi arendavad nende insenerid praegu automaatlõikamise süsteemi trükkplaadi komponentidele.

See vabastaks inimesed tüütust mehaanilisest tööst.

"Mõlemad lahendused aitaksid tulevikus säästa head raha. Oleme osalenud ka häkatonidel ja viimati targa tööstuse arendusmaratonidel, kus meie esindajaid on saatnud edu ning auhinnalised tulemused – vastavalt esimene ja teine koht," saab juht uhke olla.

Raportid protsessidest Niisiis on Enicsi digitaktivistidel käed, jalad ja ajud tööd täis, sest ootused tootlikkuse arengule on suured. Firmas valitseb paindlik suhtumine, töö on põnev ja

MIS FIRMA ON ENICS? Enics valmistab näiteks detaile rongide ja teiste liiklusvahendiste juhtsüsteemidele, ehitiste kontrollsüsteemidele, tuulegeneraatoritele, elektroonikasüsteemidele, intelligentse kodu ja ohutusseadmetele ning tööstusautomaatikasüsteemidele.

Käive (2018): 107 882 781 eurot Kasum (2018): 4 770 770 eurot Töötajaid (2019, september): 801 Peamised turud (2018): Rootsi (27,22 miljonit), Prantsusmaa (16,14 miljonit), Soome (12,42 miljonit)

arendav. Kaasnevad ka uuel tasemel väljakutsed, aga Kase sõnul on see valik parem kui jätkata vanal moel.

Kase toob nüüd sisse igapäevase tööalase info liikumise digiteerimise. Ta ütleb, et nii nagu autojuhil on spidomeeter ja teda suunavad liiklusmärgid, on oskustöötajale, spetsialistile ja juhile vajalik vahetu info protsessidest nii detailsel kui ka üldisel tasandil. Koos oluliste seoste ja suhetega. Enics Eesti on digiteerinud ja automatiseerinud ka raportid. Nüüd saadakse infot õigel ajal ja õiges vaates. Üks asi on aja

Andres Kase rõhutab, et võit tootlikkuses ei tule kohe. Pärast suuremate investeeringute tegemist on väga oluline inimeste koolitamine ja organisatsiooni koostoime arendamine, et soetatud investeeringutest ka abi oleks. Tuleb tõdeda, et organisatsioonile on tema töötajate uute kompetentside omandamine hea väljakutse, aga ka võimalus. "See on olnud Enicsi selle aasta üks suuremaid väljakutseid ja ülesandeid," nendib Kase.

Enics on paralleelselt miljonitele eurodele investeerinud teadliku personalitöö kaudu oma keskkonda ja selle hinge.

Selle eest on neid kahel korral tunnustatud haridus- ja teadusministeeriumi Eesti koolitussõbralikuma ettevõtte tiitliga.

Enics Eesti tegutseb Elvas ja võib julgelt öelda, et uuenduslikes lahendustes on nad läbi aegade olnud suure grupi suunanäitajad ja eestvedajad. Emaettevõtte teiste tehastega tehakse järjest põhjalikumat koostööd ja nad ise õpivad teiste parimatest praktikatest.

Kuvaldaga pähklit purustama Andres Kase soovitab ettevõtjatel mõelda, mida nad digiteerimisega saavutada soovivad. Tegemist on tänapäevase tööstusrevolutsiooniga ja selge on see, et sellega kaasnevad hirmud, teadmatus ning vahel ka vastuolud.

"Usume, et digiteerimiseta ei saa. Digiteerimise nagu iga teisegi arenduse puhul on oluline, et see looks kindlasti reaalset kasu ja tõstaks tootlikkust. Väärtused on muidugi mugavus, ajakohasus ja kindlus. Samas peab ka ise piisavalt tark olema, et ei läheks "kuvaldaga pähklit purustama"," ütleb Kase.

Keeruline aasta 2019. aasta on olnud Enicsile omal moel keeruline, sest investeeringuid ei tehta niisama ja sellele järgneb üldiselt mahtude kasv. Nii on see ka nendega. Investeeringud toovad kaasa suure koolitamisja õppimiskoormuse. Mahud omakorda töökoormuse kasvu. Selle kõigega on kollektiiv Kase sõnul suurt vaeva näinud.

Enics on Lõuna-Eesti suurim äriettevõttest tööandja, aga Kasele tundub, et nad mõtlevad ja tegutsevad paljuski nagu idufirma.

TALV 2019/2020

Mis on ühist

tööstusautomaatikal ja elektrikitarril?

Ilmselt ei ole tööstusautomaatika ainuke tegevusala Eestis, kus ettevõtlusega alustaval juhil võib tekkida küsimus, kuidas olla edukas konkurentsitingimustes, kus väga paljud ettevõtted pakuvad sarnast teenust või toodet. Tavaliselt on õige vastus omanäolisus.

K

uidas ja millega eristub automaatika-robootika valdkonnas tegutsev E-431 OÜ teistest?

Kõik algab personalist.

Ideoloogilisel tasandil on selles ettevõttes üks hinnatuim isikuomadus lai silmaring. Oskus kombineerida teadmisi eri valdkondadest, et luua väga kvaliteetne toode. Võimalik, et kõige kummalisem allikas, millest tootmises esineva probleemi lahendamiseks inspiratsiooni ammutatud, on elektrikitarr.

Hiljuti oli firmal vaja moderniseerida ühe kliendi tootmismasin. Kui üks probleem oli lahendatud, ilmnes järgmine takistus, pärast seda kolmas jne. Lõpuks selgus, et suure probleemi lahendamiseks piisab ühe koodi täiendamisest ja kogu protsess läks kordades täpsemaksparemaks.

Palju oleneb detailidest, määravaks saavad pisiasjad, ollakse OÜ-s E-431 veendunud. Seepärast ei jää neil midagi kahe silma vahele.

Ettevõte alustas tegevust tootmisseadmete hooldustöödega. Lahendati probleeme, milleks teistel ei leidunud aega või ressurssi. Tihti oli tegemist vigadega, mis tekkisid kord päevas, kuid halvasid tootmise tundideks. Kirjeldatud perioodist kogutud teadmisi kasutatakse praegu uute seadmete programmeerimisel ning projekteerimisel.

Näitena saab tuua vineeri tootmises käitatava sae programmi, kus seade kaTALV 2019/2020

E 431

sutab andurite rikete tuvastamise algoritme.

Seadmete omavahelise suhtluse ja andmete kogumise valdkonnas kestab juba mitmendat aastat projekt, mille põhisisu on lisaks seadmete juhtimisele mitmekülgne monitooring ning andmete edastus.

Igal seadmel on ettevõtte sisevõrgus oma koduleht hetkeolukorra kuva-

INFO LIIKUMISE DIAGRAMM

miseks. Seadmed suhtlevad omavahel, Modbusi kaudu edastatakse infot SCADA-sse ja alarmide seisud vahendatakse keskse andmeside kontrolleri kaudu e-posti või SMS-i vahendusel soovitud kontaktidele. Kasutajaliidese loomisel on arvestatud mugavust ja visuaalselt meeldivat disaini.

Ettevõttes kasutatakse partnerite programmi, mis väljendub projektipõhises koostöös, lähtudes tööde tegemiseks vajalikest kompetentsidest. Määrava tähtsusega on korrektsus, mitmekülgsus, uuenduslikkus ja disain.

Igal maal on automaatika-robootika valdkonnal oma käekri. Eestlastel on oma käekirja arendamiseks veel ruumi, sageli ei ole masinad täiuslikud. E-431 OÜ tahab seda muuta, pannes rõhku sellele, et iga masin oleks detailideni hästi läbi mõeldud. Selline kvaliteetne, lõpuni disainitud toode või teenus aitab neil ennast müüa.

Ettevõtte moto Engineering – for excellent ideas kannab endas mõtet, et kogu tegevus on suunatud parima võimaliku lahenduse leidmisele, kasutades olemasolevaid ressursse. E-431 OÜ usub, et miski pole võimatu, kõik on selgeks tegemise küsimus. Omanäolisus?

Pigem tagab edu mitmenäolisus, see tähendab võimekus.

23

24

TEENUSED

Tekst: Tanel Rebane, EAS-i ettevõtluse keskuse juht•

TEENUSED

Kolm suunda.

Milliseid teenuseid EAS tööstustele pakub?

EAS aitab tööstusettevõtteid peamiselt kolmel suunal: eksport, digiteerimine ja tootearendus.

E

ttevõte on nii tugev, kui on tema väärtuspakkumine kliendile. See tähendab, et ettevõttel peab olema väga hea toode või teenus, müük, kasutajakogemus, järelteenindus jne. Ühesõnaga – ettevõtete areng on tervik ja ei saa olla nii, et kui tegelen müügiga, siis tuleb kõik muu iseenesest. Kui klient ikkagi ei taha toodet või teenust, siis ühe asja parandamisest ei piisa.

Seega on ka EAS-il üks toetus, mida võib pidada tervikuks. Ettevõtte arenguprogrammi abiga saab ettevõte ellu viia oma pikaajalisi läbimõeldud plaane. Koos kliendihalduri, diagnostiku ja mentoriga paneb iga ettevõte enda jaoks kõige sobivama tee paika ning saab nende eesmärkide saavutamiseks ka rahalise toetuse, mis võib olla maksimaalselt pool miljonit eurot. Selle toetusega saab ettevõte teha mitmeid tegevusi, nagu personali arendamine, talentide palkamine, protsesside lihvimine, müügile ja turundusele panustamine, tootearendusega tegelemine ning eri seadmete soetamine. Praegu aitab EAS arenguprogrammiga juba rohkem kui 130 ettevõtet, kes oma ambitsioone selle toetusega ellu viivad.

Eksport Ekspordis on ettevõtetele abiks meie üle maailma 14 turul tegutsev ekspordinõunike võrgustik, samuti korraldame jätku

valt rahvusvahelistel ärimessidel ühisstende ja kontaktreise. Eraldi oleme fookusesse võtnud Saksamaa ja Hiina turud ning koondanud kõik oma Saksa- ja Hiina-suunalised tegevused vastavate ekspordi kasvuprogrammide alla. Nendele lisandub seoses Dubai EXPO-ga ka kolmas ehk Araabia Ühendemiraatide kasvuprogramm.

Tanel Rebane Foto: Ilmar Saabas

Praegu aitab EAS arenguprogrammiga juba rohkem kui 130 ettevõtet, kes oma ambitsioone selle toetusega ellu viivad.

Sedavõrd ulatuslikku lähenemist konkreetsetele turgudele ei ole EAS-il kunagi olnud. Ekspordi kasvuprogrammi moodustab kvaliteetne info turu kohta, nõustamine, partneriotsing ja osalemine messidel ning VIP-delegatsioonidega visiitidel. Samuti pakume ettevõtetele turuspetsiifilist müügi-, tootearendusja turundusekspertide abi ning tegeleme riigi- ja sektoriturundusega. Kasvuprogrammi tuum on aastapikkune koostöö vastava turu asjatundjaga, et Eesti ettevõtjad jõuaksid esimestest kontaktidest ja tellimustest suurte lepingute ning pikaajaliste kliendisuheteni.

TALV 2019/2020

TALV 2019/2020

25

26

TEENUSED

Ettevõtjad ootavad, et EAS neid toetaks.

Tootearendus Hinnad ja palgad on kiiresti tõusnud ning Eesti ei ole enam ammu odav koht tootmiseks. Paljudel ettevõtetel on küsimus, et kas see, mida nad oma klientidele müüvad, on ka see, mis neile viie aasta pärast leiva lauale toob. Järelikult peab tõusma ka toote või teenuse hind.

Selleks on meil tööstusettevõtetele eraldi tootearenduse toetus ja peale selle mitmeid toetavaid teenuseid – näiteks on käimas registreerimine uue toote turule toomise meistriklassi.

Uue suunana aitame ettevõtteid nüüd ka innovatsiooni ja intellektuaalomandi teemadega seotud nõustamisega. Kui kellelgi on küsimusi näiteks patentide, kaubamärgi kaitsmise, sertimise või arenduspartnerite ja sobilike laborite leidmise kohta, siis oskame aidata.

Digiteerimine RAIT Faktum Ariko 300 tööstusettevõtte hulgas tehtud küsitluse järgi on Eesti töötleva tööstuse ja mäetööstusettevõtetest digiteerinud oma tootmisprotsesse

Foto: Madis Veltman

Arenguruumi on, kuid on näha, et digiteerimise vajadusest saadakse aina paremini aru.

24% ettevõtetest. Arenguruumi on, kuid on näha, et digiteerimise vajadusest saadakse aina paremini aru. Üle poole Eesti tööstusettevõtetest on näidanud üles soovi alustada või jätkata tootmisprotsesside digiteerimisega järgmise kahe aasta jooksul. Kui soovime rahvusvahelises konkurentsis ja eksporditurgudel konkurentsivõimet tõsta, siis muud võimalust ei olegi.

EAS pakub digiteerimise ja automatiseerimise jaoks ettevõtetele mitut teenust ning toetust. 2018. aasta teises pooles avasime digidiagnostika meetme, mille eesmärk on anda ettevõtetele terviklik ülevaade ettevõtte digiteerimise potentsiaalist, selle maksumusest

ja võimalikust kasust. Nüüdseks oleme toetanud üle 90 ettevõtte digidiagnostikaid ja huvi digidiagnostika toetuse vastu on aasta jooksul märgatavalt kasvanud – ainuüksi tänavu septembris esitati 17 taotlust.

Digiteerimise ja automatiseerimise projektideks saab toetust ka uuel aastal avaneva Eesti-Norra koostööprogrammi Green ICT põhiskeemi kaudu. Norra programmis toetatakse IT-komponendiga uute toodete ja teenuste arendamist ning tööstus- ja energeetikasektorile suunatud protsesside tõhusust suurendavate automaatikal ja robootikal põhinevate lahenduste väljatöötamist. Toetust antakse kolmes valdkonnas: tööstusja rohetehnoloogiad, IT ja personaalmeditsiin.

EAS on pannud õla alla ka digiteerimise teemadel teadlikkust tõstvatele tegevustele. Näiteks toimuvad regulaarselt targa tööstuse arendusmaratonid, tööstustele mõeldud digilahenduste seminarid ja uue teemana "Digi Kickstarti" koolitused.

TALV 2019/2020

28

TULEVIKU TÖÖSTUS

Tekst: Tanel Saarmann Fotod: Arno Mikkor

TULEVIKU TÖÖSTUS

Buum on algamas?

Eesti tööstustele hakati kohapeal robotliine tootma

Eesti ABB avas robotliinide tootmisüksuse, mis on eelkõige mõeldud just Eesti klientide teenindamiseks.

K

lientide järjest suurenev nõudlus pani Eesti ABB tegema midagi erilist. Nimelt hakkavad nad peamiselt kodumaistele ettevõtetele robotliine tootma. Üksuses koostatakse kliendi tellimuse alusel ABB projekteeritud lahendusi, mille üks kindel komponent on robot või robotid. Esimese tellimusena valmib robotjaam siiski Soome ABB ajamite tehasele.

"Nõudlus valmis robotliinide järele on nii üle maailma kui ka Eestis järjest kasvamas," märkis ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen. "Robotiseerimine on tootmise tulevik ja mõistmine, et robotiseerimise kaudu saab tootmisettevõtte eduvõimalusi suurendada, on tugevalt kanda kinnitanud ka siin piirkonnas. Meil on hea meel, et saame Eesti tööstusettevõtetele siin professionaalne partner olla. Oleme valmis "võtmed kätte" projektid ellu viima."

Roboti enda võib saada kätte odavalt, kuid üksi pole temast töötegijat

katsetamiseni. ABB enda tarkvara RobotStudio abiga modelleeritakse tulevane lahendus 3D-mudelina veendumaks, et see vastab kliendi vajadustele nii kiiruses, täpsuses kui ka ulatuses. Seejärel koostatakse liin ja viiakse läbi katsetused.

"Uus robotliinide tootmisüksus annab meile võimekuse olla kiiremad ja paindlikumad," ütles ABB müügi- ja korrashoiuüksuse juht Leho Kuusk.

"Tänu meie enda territooriumil asuvale tootmisüksusele saame kliendi soovitud täiendused ja parandused kiiresti oma üksuses ära teha. See on kliendi jaoks oluline ajaline võit. Pärast katsetamist jääb vaid üle liin lahti monteerida ja juba kliendi tootmises üles seada."

Kuidas liin valmib?

Uues tootmisüksuses tehakse kohapeal kõik vajalikud tööd alates robotliini projekteerimisest ja ehitamisest kuni lõpp

Leho Kuusk TALV 2019/2020

TALV 2019/2020

Esimene tellija ABB ise Uues üksuses on lähiajal valmimas robotjaam ABB Soome ajamite tehasele.

Lepingu alusel tehakse "võtmed kätte" projekt, mis sisaldab konveiereid, automaatkruvikeerajaid, robotit IRB 2600, programmeerimist ja töössevõtmist. ABB Soome ajamite tehase jaoks on projekt osa tootmise automatiseerimisest, millega kaasneb tootlikkuse kasv ja töökvaliteedi paranemine. Tulemusena vähenevad tootmiskulud ja läbiminekuajad, suurenevad tootlikkus ning paindlikkus ja paranevad montaažitöö ergonoomika ning ohutus.

ABB robootikavaldkond on tööstus- ja koostöörobotite ning kõrgtehnoloogiliste digiteenuste teerajaja.

Ühe maailma juhtiva tarnijana tegutseb ABB robootikavaldkonnas 53 riigis ja rohkem kui 100 asukohas ning on tarninud üle 400 000 robotilahenduse mitmesugustele tööstusharudele ja rakendustele. ABB aitab klientidel parandada paindlikkust, tõhusust, ohutust ja töökindlust, liikudes samas ühendatud ning koostööl põhineva tulevikutehase poole.

Leho Kuusk: Eesti tööstuste robotiseerituse seis on väga hea ABB müügi- ja korrashoiuüksuse juht Leho Kuusk andis Eesti Tööstusele lühiintervjuu. Saame teada, mida ta Eesti ettevõtete autometiseerituse tasemest arvab ja kui lai nende tööpõld siin on.

29

30

TULEVIKU TÖÖSTUS

Robotliine hakatakse tootma peamiselt Eesti tööstustele.

Kuidas peaks käituma Eesti tööstusettevõte, kel on huvi robotliini vastu? Kas selleks on vaja ka kuidagi valmistuda?

Robotiseerimisprojektide elluviimisel on kaks suuremat piirangut: tehniline teostatavus ja liiga pikk tasuvusaeg. Robotiseerimise võimalused arenevad kiiresti ja ülesannetel, mis paar aastat tagasi ei olnud lahendatavad, võivad nüüd olla juba standardsed lahendused. Sellepärast soovitame alati võtta ühendust valdkonna spetsialistiga. ABB pakub robotiseerimisprojektide puhul tööprojekti puudumisel kõigepealt esialgse võimaluse hindamist ja eelarve koostamist. Kui tehniline teostatavus ja eelarve vastab ettevõtte investeeringuotsuse kriteeriumitele, teeme RobotStudio (spetsiaalne ABB robotliinide modelleerimise tarkvara) abiga virtuaalse lahenduse, millega on võimalik koostada juba täpne eelarve ja ajakava.

Kellele siiani selliseid liine teinud olete?

Praeguseks oleme teinud robotiseeritud liine ilmselt enamikule Eesti tööstusharudest. Kui kümme aastat tagasi oli suurem osa robotiprojektidest seotud keevitamisega, siis nüüd on suur vajadus näiteks pakkimise ja palletiseerimise ehk lii

nilt alusele (või vastupidi) ladumise lahenduste järele toiduainetööstuses. Samuti teeme erinevaid koostamise ja dispenseerimise (jagamise, jaotamise) lahendusi nii puidu- kui ka elektroonikatööstusele. Huvitavamatest meie tehtud lahendustest võib välja tuua kvaliteedikontrolli tegevad robotliinid.

Arvestades meie robotiseerituse kehva seisu, on tööpõld lai.

Minu hinnangul on Eesti tööstuse seis pigem väga hea. Seda näiteks põhjusel, et meie ettevõtete juhid otsivad aktiivselt tootmise tõhustamise võimalusi ja võibolla tänu Eesti digiriigi kuvandile ei kardeta mõelda ka robotite peale.

Millised on liinide hinnad? Kust need algavad?

Robot ise maksab vähe, samas ei ole robotist üksi veel töötegijat. ABB tehtud keskmise robotliini maksumus koos tööks vajalike masinatega jääb umbes 100 kuni 130 000 euro vahele. Roboti enda saab aga kas või kogemuse omandamiseks ja katsetamiseks soetada juba alates 20 000 eurost. Robotiseerimise tõhususe näitena võib tuua koostööpartnereid, kes pärast esimese roboti soetamist on suuren-

danud oma tootmises robottööjõudu üle kümne robotini.

Kas ettevõtete huvi on juba suur?

Tööstusel on robotite vastu suur huvi, kuid oluline on selle huvi korral ka näiteks ABB poole pöörduda. Tänu olemasolevale kogemusele ja ülemaailmsele infopangale saame kiiresti öelda, kas idee elluviimine on võimalik ja mis on robotliini eelarveline investeeringu suurus.

On teil ka mingi prognoos, kui palju te ettevõtteid teenindama hakkate?

ABB jaoks on olnud alati oluline meie seadmete töökindluse ja korrashoiu tagamine.

Kõigile koostööpartneritele, kellele oleme robotliini tarninud, tagame kogu liini kasutamise aja jooksul meie inseneride tehnilise toe ja võimaluse ennetavaks hoolduseks.

See põhineb ABB ülemaailmse infopanga andmetel ning konkreetse roboti seisukorra (töötsüklite arvu, koormuse jne) võrdlusel.

Kõik ettevõtted ja koostööpartnerid, kellel on küsimusi robotiseeritud lahenduste kohta, võivad alati meie poole pöörduda. Mida suurem on huvi ja vajadus, seda rohkem investeerime oma meeskonna suurusesse ning seda kiiremini suudame kõik tekkinud vajadused rahuldada.

TALV 2019/2020

32

ELIKO TEHNOLOOGIA ARENDUSKESKUS OÜ

ELIKO TEHNOLOOGIA ARENDUSKESKUS OÜ

Eliko – sild tulevikutehnoloogiate

ja tööstuse vahel

Uusimatel tehnoloogiatel põhinevad targa tööstuse lahendused loovad suurema lisandväärtuse.

U

ute tehnoloogiate katsetamise ja juurutamisega tasub alustada täna, sest kui see tulevikku lükata või arendada midagi, mis on turul juba laialdaselt olemas, ollakse homme juba maha jäänud.

Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus tegeleb IoT ehk asjade interneti tehnoloogiate arendamise ja rakendamisega ettevõtete äriliste probleemide lahendamiseks. Eliko juht Indrek Ruiso ütleb, et ettevõtte eesmärk on aidata arendada tulevikukindlaid autonoomseid süsteeme. Tallinnas tegutsev ettevõte ühendab selleks parimad tööstuspraktikad ja teadusarenduse ning aitab põhiliselt tööstust, aga ka teisi valdkondi automatiseerida nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Eliko loodi aastal 2004 Eesti info- ja kommunikatsioonivaldkonna ettevõtete ning Tallinna tehnikaülikooli koostöös. Tihe koostöö akadeemilise ringkonnaga tagab ettevõttes arendatavatele süsteemidele teadusel põhineva teoreetilise aluse ja ühes sellega ka nende jätkusuutliku arengu.

Ettevõtte meeskonnal on ka tugev praktiline kogemuste pagas tehnoloogiate juurutamisel reaalses tootmiskeskkonnas. Nimelt tehakse igapäevaselt koostööd nii mõnegi juhtiva masina- ja elektroonikatööstuse ettevõttega Euroopas ning erinevate tehastega üle maailma.

Uued võimalused tagavad konkurentsivõime “Tehnoloogia areneb teadupärast kiiresti.

Kui protsesside kaasajastamine tulevikku lükata, ollakse homme juba maha jäänud.

Siin on abi ka teaduspõhisest lähenemisest, kaasates projektimeeskonda nii praktikuid kui ka teadlasi. Nii saab üheskoos välja töötada tulevikukindlad süsteemid, kus on rakendatud nii kaasaegseid tehnoloogiaid kui ka meetodeid. Kokkuvõttes annab see turul konkurentsieelise ka veel kümne aasta pärast," märgib Indrek Ruiso.

Arenguruumi on Eesti tööstusmaastikul ohtralt: erinevate uuringute andmetel on Eesti tööstuse tõhususe ja automatiseerimise tase alla Euroopa keskmise.

Nii näiteks toob 2019. aasta septembris tehtud Swedbanki uuring välja, et umbes viiendik Eesti tööstussektori ettevõtetest ka

TALV 2019/2020

sutab tööstusroboteid ja viiendik tööstussektori tootmisprotsessidest on automatiseeritud.

Digimajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) järgi on Eesti peamine probleem ettevõtete sektori vähene digiteeritus, mistõttu paikneb Eesti EL-i liikmesriikide seas alles 16. kohal.

Reaalajas andmed muudavad tootmise tõhusamaks Ruiso sõnul on tootmisjuhtide igapäevane väljakutse info puudumine tootmise eri etappidest. “Tootmises võib küll esialgne plaan olla üks, kuid reaalne olukord tihtipeale ei vasta sellele. Kui mingi info on puudu, siis ei vasta aruandlus tegelikkusele ja nii ei saa teha õigeaegseid otsuseid, mis aitaksid efektiivsust tõsta,” selgitab Ruiso.

Ruiso väitel muutub tootmises olukord pidevalt. “Iga tund võib ette tulla muudatusi, mida esialgne plaan ette ei näe: õige materjalirulli käsitsi otsimine võtab plaanitust pikemalt aega, masin läheb katki, töötaja jääb haigeks, tellimus tühistatakse või tähtaeg muutub,” loetles Ruiso. “Klassikaline haldustarkvara aga ei paku sellistes olukordades vajalikku paindlikkust, kuna sealt on puudu piisav sisendinfo. Samuti näiteks RFID või triipkoodid pole alati töökindlad ega võimalda nähtavale tuua kogu tarneahela detaile.”

Selleks, et teha õigeid otsuseid, on vaja Ruiso sõnul teada, mis täpselt reaalajas toimub. Selline baasinfo peab jõudma õigel ajal ja õigel kujul otsustajateni.

“Erinevate objektide asukoha jälgimine tootmises on tööstus 4.0 oluline osa.

Kui detailid on reaalajas näha, saab tootmist ka täpsemalt planeerida ja efektiivsust tõsta,” selgitab Ruiso.

Indrek Ruiso sõnul on andmete olemasolu siiski vaid üks samm tõhususe kasvatamise suunal – sama oluline on ka see, kuidas neid andmeid lugeda ja nende põhjal otsuseid teha.

Kuigi pikemaajalise automatiseerimise visiooni elluviimine toimub etapiti ja võtab oma aja, siis esimesi tulemusi näeb tihtipeale juba algfaasis. Seega ettevõtted, kes kaasaegsete tehnoloogiate juurutamisega juba praegu tegelevad, loovad endale tulevikuks konkurentsieelise. “Näiteks võib tuua ehitusmaterjale tootva Ruukki lao, kus analüüsiti tehnoloogia katsetamiseks esmalt töötajate liikumistrajektoore.

Analüüs andis ka ülevaate, milliseid riiuleid enim kasutatakse, ning selle põhjal TALV 2019/2020

saab materjali asukohti edaspidi efektiivsemalt planeerida,” toob Ruiso näite kodumaisest tööstusest.

Täpne ja töökindel positsioneerimine Eliko on positsioneerimise rakendusi välja töötanud juba üle kümne aasta, keskendudes alates 2014. aastast põhiliselt ülilairibatehnoloogial (ultra wideband – UWB) põhinevate süsteemide arendamisele. UWB võimaldab objekti asukoha tuvastada 5–30 cm täpsusega nii 2D- kui ka 3D-mõõtmes ja siseruumi tingimustes. UWB-tehnoloogial on mitmeid eeliseid: madal energiakulu, suur töökindlus, võime näha läbi takistuste.

Eliko teeb tihedat koostööd UWBtehnoloogia komponentide tootjaga Decawave ja kuulub lisaks Eesti Elektroonikatööstuse Liidule ka globaalsesse UWB Liitu, et luua töökindlaid süsteeme, kasutades uusimaid valdkonnateadmisi.

Terviklikud digitaalsed lahendused Eliko töötab välja ka masinnägemisel põhinevaid süsteeme erinevateks rakendusteks alates parkimisest kuni tööstusautomaatikani. Masinnägemine põhineb matemaatilistel meetoditel, mille abiga saada piltidest andmeid. Näiteks aitavad loodud masinnägemisega süsteemid tootmises objekte suunata ja tuvastada.

“Varem tuttavale raadiosagedustuvastusele (RFID) lisatakse nii töö- kui ka tulevikukindlust silmas pidades masinnägemine ja ülilairibatehnoloogia ning kokku saadakse terviklik automaatne ja digitaalne lahendus, mis suudab nii identifitseerida kui ka anda protsessidest reaalajas ülevaate. See säästab aega ja vähendab inimeste tehtavat tööd,” selgitab Indrek Ruiso.

Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuse programm Programmi eesmärk on välja arendada, katsetada ja turule tuua värkvõrgus töötavaid uudseid tooteid ja tehnoloogiaid, mis targas tehases rakendust leiaksid.

Programmi rahastab Euroopa Regionaalarengufond ja selle kaudu on oma innovatsioonitegevust ellu viinud juba 20 Eesti ettevõtet. See on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad protsesside automatiseerimiseks luua oma tarka juhtimist või uusi nutikaid tooteid ja teenuseid.

Programmis osalev ettevõte saab pikemas perspektiivis tulevikukindla lahenduse, mis tõstab märgatavalt ka konkurentsivõimet turul.

Euroopa Liit Euroopa struktuurija investeerimisfondid

Eesti tuleviku heaks

UUED SUUNAD TULEVIKUTÖÖSTUSES Kaasaegsed automaatsed ja terviklikud süsteemid tootmises ning ladudes sisaldavad objektide identifitseerimiseks lisaks teada-tuntud RFID-le juba ka UWB- ja masinnägemise tehnoloogiaid, mis tõstavad märgatavalt protsesside tõhusust.

• RFID-koodiga tuvastatakse transporditav kaup.

• UWB võimaldab luua täpset reaalajas ülevaadet sõidukite, kauba ja töötajate asukoha kohta ning selle info alusel saab ka nende trajektoore optimeerida. Seda tehnoloogiat saab kasutada ka kokkupõrkevastaste süsteemide ja tsoonide loomiseks, mis hoiavad ära kulukaid ning ohtlikke tööõnnetusi.

• LIDAR-i abiga toimub automaattõstukite (automatic guided vehicles, AGV) navigeerimine.

• Masinnägemine aitab ära tunda eri objekte ja teha n-ö täppispositsioneerimist (näiteks kahveltõstuki kahvlite täpse asetuse määramiseks ning liigutamiseks kaubaaluste suhtes).

• 5G võrguühenduse tulek tehastesse võimaldab turvalisemat ja väga väikese viivitusega traadita kommunikatsiooni, mis laiendab märgatavalt ka tulevikutööstuse tehnoloogilisi võimalusi. Ka Eliko arendab juba praegu oma süsteeme ja seadmeid sellest lähtuvalt.

33

Tekst: Henry Auväärt, CVKeskus.ee turundusjuht Fotod: Karin Kaljuläte

pulbervärviseadmed vedelvärviseadmed haavel ja haaveldusseadmed viimistlusliinide terviklahendused mõõteseadmed tööstuslik ventilatsioon müük / hooldus / eriprojektid

ARVAMUS

Värbamine sel ja järgmisel aastal:

tööstus teeb IT-le endiselt pika puuga ära Neli korda IT-st enam

Millised on 2019. aastal olnud tööstuse trendid?

Millised on 2020. aasta vajadused?

BBT OÜ Allika tee 14/7; Peetri, Rae vald Harjumaa 75312 +372 515 3829 / +372 522 1912 info@bbt.ee www.bbt.ee

1

8% Eestis hõivatud ametikohtadest on seotud töötleva tööstusega, näitavad maksu- ja tolliameti andmed. Seega leiab tööstussektorist tööd pea iga viies eestimaalane. Ka uute töötajate värbamisel on tööstussektor üks aktiivsemaid. Kui kokku võetakse Eestis igas

TALV 2019/2020

kvartalis tööle keskeltläbi 50 000 töötajat, siis tööstussektorisse asub tööle neist umbes 14–17%. Rohkem töötajaid läheb praegusel ajal tööle ainult hulgi- ja jaekaubandusse, sest sealgi on tööjõuliikuvus väga suur. Seega on tööstussektori tööandjatel Eesti tööturul kanda vaieldamatult vastutusrikas roll.

Eesti tööstussektori majanduslanguse järgne värbamise tippaeg jäi statistikaameti andmetel 2017. aasta II kvartalisse, kui võeti tööle pea 10 000 töötajat. Viimasel aastal on värvatute arv jäänud 8000 juurde, mida on aga endiselt pea neli korda rohkem kui näiteks IT-sektoris.

Tänavu avaldati esimese kolme kvartali jooksul Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee 5% rohkem tööstusvaldkonna tööpakkumisi kui aasta varem.

Enim kasvas lisatööjõu vajadus Tartu-

35

36

ARVAMUS

arv kasvas seeläbi 30%. Käesoleva aasta trendidest on veel näha, et langenud on Soome tööstussektori nõudlus Eesti töötajate järele – tänavu avaldati 15% vähem neid tööpakkumisi, kus otsiti tööstussektori töötajaid Soome.

Lisatööjõud ja palgatõus Värsked Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööandjate küsitluse tulemused peegeldavad vaatamata majanduse jahenemise märkidele 2020. aastaks optimistlikku vaadet.

Värskest uuringust joonistus välja, et töötlevas tööstuses plaanib uusi töökohti luua 39% tööandjatest ja 74% kavatseb värvata töötajaid. Värbamisvajadus on märksa kõrgem, sest tööstussektoris on keskmisest suurem liikumine ja tööandjatel tuleb pidevalt asendada ka lahkuvaid töötajaid.

Palgatõus jääb tööstussektori tööandjate arvates uuel aastal 3–6% piiridesse ja palku plaanib tõsta iga teine tööstussektori tööandja. Palku saavad aga loomulikult tõsta üksnes majanduslikult tugevad tööandjad, kes suudavad ka majanduse jahenedes leida konkurentsieeliseid ja võimalusi kasvamiseks.

Tööstusvaldkonna tulevik

Henry Auväärti

maa tööstussektoris, kus tööpakkumisi avaldati pea viiendiku (+17%) võrra rohkem kui möödunud aastal. Kiire tööpakkumiste arvu kasv suurendas Tartus ka tuntavalt konkurentsi ja ühele tööstusvaldkonna tööpakkumisele kandideeris keskmiselt 23 töövõtjat, mida on 7% vähem kui möödunud aastal.

Hüppeline kasv Ida-Virumaal Tööstussektori tööpakkumiste arv kasvas ka Tallinnas (+6%). Keskmiselt kandideeris Tallinnas ühele tööstusvald

konna tööpakkumisele tervelt 34 kandidaati, mida on 8% rohkem kui möödunud aastal. Hüppeliselt on tänavu kerkinud (+113%) ka keskmine kandideerijate arv Ida-Virumaa tööstussektori tööpakkumiste puhul, kuid arvatavasti mängib siin suurt rolli paljude töötajate ebakindlus olemasoleva töö säilimise pärast.

Tööstussektori tööpakkumiste arv vähenes aga Pärnus (–15%), mis omakorda suurendas valdkonna tööandjate valikuvõimalust ja keskmine kandideerijate

Viimase viie aastaga on tööturg läbi teinud suuri muutusi ja tööandjatel ei õnnestu enam samadel tingimustel töötajaid leida. Ühelt poolt on märgata tugevat palgasurvet, kuid muutumas on ka töötajate ootused tööle. Peale selle, et töötajad soovivad liikuda kõrgemalt tasustatud töökohtadele, eeldatakse ka teatud töötingimusi, sisu ja -aega. Taolised muutused on sundinud paljusid tööstussektori tööandjaid liikuma üha rohkem automatiseerimise suunas ja kaotama töid, mida suur osa Eesti töövõtjatest enam teha ei taha.

Arvatavasti on just tööstussektor üks peamisi valdkondi, mida digiteerimine ja tehnoloogia kiire areng enim muudavad. Kuigi paljud ametid hakkavad seeläbi kaduma, luuakse kõrvale uusi ja kõrgemalt tasustatud ning suuremat väärtust loovaid töökohti. Kokkuvõttes annab see Eesti inimestele võimaluse liikuda paremate tingimustega ametitele, kuid selleks peavad tööandjad võimaldama ümberõpet ja töövõtjatel tuleb suurendada valmisolekut uuesti õppida.

TALV 2019/2020

HIIGLANE LIEBHERR KAALUGA 70 TONNI, TÕSTEVÕIMEGA 350 TONNI JA NOOLE PIKKUSEGA 132 MEETRIT OTSIB VÄLJAKUTSEID ÜLE EESTI

Uuri lähemalt virurmt.com

PARIMA HINNA – KVALITEEDI SUHTEGA KAITSE KORROSIOONI- ning TRANSPORDIKAHJUSTUSTE VASTU ENNE

Tekst: Maarja Martsik

Valmistu halvimaks ehk kas peaksid kartma ettevõtte kaaperdamist?

Eesti ajalugu teab mitut juhtumit, kus töötajad on oma ettevõtte kaaperdanud või on proovinud seda teha. Tagajärgedega on tihti raske tegeleda. Kuidas kaaperdamist ennetada?

PÄRAST

Ü

ENNE

PÄRAST

PÄRAST

KÕIK KASUTUSVÕIMALUSED LEIATE KODULEHELT.

www.heat3.ee

ks markants em näide kaaperdamise kohta puudutab Laomaailma, mis sattus kriisi ajal ehk 2010. aastal olukorda, kus äkki lahkusid ettevõttest mitmed võtmetegelased alates tegevdirektorist ja lõpetades raamatupidajaga. Kuu varem olid nad registreerinud teise juriidilise keha Cubical OÜ. Tegelikult sõlmiti ka kokkulepe, et kaks firmat tegelevad erinevatel suundadel, kuid nii ei läinud. Kokkulepetest ei peetud kinni. Emotsioonid olid laes. Praegu on Laomaailm alles, kuid Cubical likvideeriti juba õige pea.

Uuel firmal meeletu kasv

ENNE

NÕUANNE

Viimaste aastate kuulsaim juhtum puudutab logistika- ja transpordifirmat Via3L Spedition.

Sealt lahkusid väikeosanikud väidetavalt koos autode, haa-

Piret Blankin Foto: Aivo Kallas

TALV 2019/2020

giste, kontoritarvete ja töötajatega. Ka selles loos käivad keskse teemana läbi inimestevahelised suhted. Arusaamatused, pettumine, erimeelsused. See kaasus on jõudnud kohtuveskitesse.

Endised töötajad läksid üle teise ettevõttesse Nordic Spedition OÜ. Selle firma 2018. aasta käive kasvas 2018. aastal võrreldes aasta varasema ajaga nullist 10,36 miljoni euroni. Kasum nullist 335 837 euroni. Bilansimaht näiteks kasvas üle 24 000 protsendi. Via3L Speditioni 2018. aasta aruannet ei ole veel üles pandud. Ju ei ole nende seis liiga roosiline. 2017. aastal ehk enne vahejuhtumit näitasid nad 21,3 miljoni eurost käivet ja üle 400 000-eurost kasumit.

Tõenäosust saab vähendada Advokaadibüroo Derling Primus partneri Piret Blankini sõnul mõistetakse ettevõtte kaaperdamise all tavaliselt ettevõtja võtmeisikute korraldatud suure hulga töötajate ühist etteteatamata lahkumist koos teadmiste, oskuste, klientide ja sisuliselt kogu ettevõtte intellektuaalse varaga. Halvemal juhul võib tagajärjeks olla ettevõtte tegevuse täielik seiskumine.

Blankin ütleb, et üsnagi sageli on ettevõtted nende büroo poole pöörd u nu d o l u ko rras, kus on alust kahtlustada firma kaaperdamist.

"Kaaperdamise tagajärgedega on oluliselt keerulisem toi-

39

40

NÕUANNE

me tulla kui seda ennetada. Oma kogemuse pinnalt võin öelda, et kui kõik vajalikud aspektid ettevõtte töökorralduse ja juhtimise juures on hästi läbi mõeldud, on kaaperdamist raskem korraldada. Tõsi küll, ebalojaalsete inimeste ja oskusliku varjamise puhul võib see kahjuks saada teoks ka kõige eeskujulikumates ettevõtetes," ütles Blankin.

On olud juhtumeid, kus selgub, et varem on ostetud suure varuga kontoritarbeid ja mingist hetkest hakkas kuluma palju kontoripaberit.

MÕNED SOOVITUSED KAAPERDAMISE VÕIMALUSE VÄHENDAMISEKS Ole kohal Juhi töö eeldab inimestega suhtlemist. Üknes meili teel kirjalike korralduste saatmise asemel tasub eelistada vahetut näost näkku suhtlust.

"Juht, kes suhtleb eri tasanditel töötavate inimestega otse, käib erinevates majatiibades, tunneb huvi töötajate käekäigu ja rahulolu vastu, võib kuulda alarmeerivatest detailidest juba varakult," rääkis Piret Blankin ning lisas, et märgiks, et midagi on viltu, võivad olla ka muutused töötajate igapäevastes tegevusmustrites, "On olnud juhtumeid, kus selgub, et varem on ostetud suure varuga kontoritarbeid ja mingist hetkest hakkas kuluma palju kontoripaberit."

Hoia andmete kasutusel silm peal Piret Blankini sõnul on ettevõtte kaaperdamise tõendamise aspektist väga oluline hoolikas andmete hoidmine ja IT-süsteemide võimekus talletada, kes ja millal on andmeid kopeerinud või kustutanud, samuti võimalus kustutatud infot taastada.

"Kui töötajad on ettevõttest lahkunud ja kõik andmed ning programmid on alles, siis lihtsaim võimalus töötajate ebaausat tegevust tõendada on näidata, et teatud andmeid on ilma põhjuseta ning massiivselt kopeeritud.

Samuti peaks tööandjal olema võimalus salvestada serverisse varukoopia töötajate tööalasest e-kirjavahetusest, sest infovahetus klientidega võib oluliseks tõendiks osutuda. Näiteks viitab kaaperdamiskavatsustele kirjavahetus, kus kliente teavitatakse, et toimumas on teatud ümberkorraldused, kuid kliendi jaoks ei muutu midagi," kirjeldas Blankin.

Selleks, et tööandja ei rikuks töötaja ekirjavahetuse kontrollimisel töötajate õigust privaatsusele, peaks töölepingus olema kokku lepitud, kas ja kui, siis millistel tingimustel võib töötaja oma tööalase e-posti vahendusel erakirjavahetust pidada. Töötaja peab olema saanud arvestada võimalusega, et tööandjal on õigus tema töömeililt peetud isiklikku kirjavahetust vaadata.

Lepingud töötajatega olgu üksikasjalikud Ettevõtte kaaperdamist ja muid ettevõtte tegevusega seotud riske aitab maandada korralike töölepingute olemasolu nii töötajate kui ka juhatuse liikmetega. Muu hulgas tuleks üksikasjalikult määratleda, mis on ettevõtte jaoks ärisaladus ja mis on ärisaladuse kasutamine ning vajaduse korral sätestada konkurentsikeeld.

"Töölepingusse ei ole mõtet kirjutada ühte lauset stiilis "töötaja ei või avaldada tööandja ärisaladust ja eeldatakse, et kogu tööandja informatsioon on ärisaladus". Vaatamata sellele, et ärisaladuse kohta on olemas isegi seadus, peab iga ettevõtja ise kindlaks tegema, mis on konkreetselt tema jaoks kaitset vääriv info ja kas kogu kliendiajalugu on ikka ärisaladus. Ettevõtjal tuleks läbi mõelda ettevõtte protsessid ja vaadata, mis hetkel ärisaladus tekib, kuidas see talletatakse ning kuidas seda peaks kaitsma.

"Kui lepingusse lisada vähemalt näitlik loetelu konkreetse ettevõtte ärisaladusest, mitte üldised põhimõtted, on teisel poolel raskem tõendada, et tegemist ei olnud või ei saanud olla ärisaladusega," selgitas Blankin.

Keeld töötada konkurentide juures pärast lepingu lõppemist peaks olema optimaalne, arvestades selle isiku väljaõpet, positsiooni ja muid asjaolusid. Sellise keelu eest tuleb maksta õiglast tasu, et keeld üldse kehtiks. Keelu kokkuleppimisel tuleb läbi mõelda nii piirangu ajaline pikkus kui ka see, kelle juures töötamist piirata. Ebamõistlik keeld (näiteks liiga väikse tasu eest) on kasutu, sest seda on lihtne vaidlustada.

KUI KAAPERDAMINE ON SIISKI TOIMUNUD Kui on kahtlus, et teatud töötajad soovivad hulgakesi lahkuda, tuleks kaaluda, kas kohe asjaosalised välja kutsuda ja ettevõtte kahjustamine lõpetada või esialgu vaikselt andmeid koguda: vaadata üle, kas ja milliseid arveid on välja saadetud, võrrelda neid eelmiste perioodidega, vaadata inimeste töölkäimisi, puhkusi, samuti seda, kas töölepinguid on muudetud või tagasiulatuvalt lõpetatud, kas on kokku lepitud lahkumishüvitisi. Kaaperdamisplaanide märgiks võib olla ka see, kui võtmetöötajad kingivad või võõrandavad oma vara, eelkõige kinnisvara.

"Kui näed, et grupp töötajaid kavatseb lahkuda ja seda ei ole võimalik ära hoida, on variant nad ise läbirääkimistele kutsuda. Saab ju ka kokku leppida, kuidas lahku minnakse: kes ja kuidas kliente teavitab, milline vara ning kes klientidest kaasa võetakse, kas makstakse mingeid hüvitisi. Kindlasti on kõigile kasulikum leida võimalus mõlemaid pooli rahuldaval viisil äritegevusega edasi minna," märkis Piret Blankin.

Kui kaaperdamine on juba toimunud, on otsustamise koht, kuidas sellele reageerida – kas suunata oma energia ja ressursid olemasoleva ettevõtte tegevuse jätkamisele või otsida õiguste kaitset kohtust. Kui ressursse jagub, võib muidugi teha ka mõlemat, kuid enamasti on sellised kohtuvaidlused pikad ja keerukad ning olenevad sellest, kui palju leitakse toetavaid tõendeid. Kindlasti tasub pöörduda õigusvaldkonna ekspertide poole vähemalt selleks, et oma väljavaadetest paremat ettekujutust saada.

TALV 2019/2020

KANGADZUNGEL XXL TALLINN, Tartu mnt 35 Tel +372 621 3105 E–R 9–19 L–P 9–17

MUSTAMÄE Mustamäe tee 12 Tel +372 656 2869 E–R 9–19 L–P 9–18

LAAGRI Pärnu mnt 558a Tel +372 600 3443 E–R 10–20 L–P 10–18

OUTLET-TALLINN Tartu mnt 35 2. korrus E–R 10–18, L 10–17

TARTU Turu 14 Tel +372 735 2277 E–R 10–20 L–P 10–18 KURESSAARE Kihelkonna mnt 3 Tel +372 621 5786 E–R 9–18 L 10-18, P 10-15

PÄRNU Karja 6 Tel +372 443 1460 E–R 9–18 L 9–15

HAAPSALU Jaama 9 Tel +372 473 7034 E–R 9–18 L 9–17, P 9–15

Kehtib kuni: 31.03.2020

42

TEGIJA

Tekst: Tanel Saarmann

TEGIJA

logistikasektoris tegutseva robootikaettevõttega aitavad nad laoroboteid laadida seitsme sekundiga. See võimaldab ööpäevaringset kasutust, sest erinevalt akudest pole vaja aega kulutada pikale laadimisele.

Taavi Madiberk on viinud Skeletoni maailma tippu.

Uus tööstus- ja laologistikalahendus

Foto: Ilmar Saabas

Eesti tööstuse lipulaev

loodab järgnevatel aastatel kordades kasvada Skeleton Technologies on kasvanud pisikesest Tartus asunud laborikesest maailma suurnimeks.

Skeletoni superkondensaatorid trammides energiat säästa aitavad, lisandub järgmisel aastal veelgi, lubab ta.

Maailma võimsamad lahendused

S

keleton Technologiesil täitus 2019. aasta septembris kümme aastat. Alustati 20-ruutmeetrisest laborist Tartu Teaduspargis. Nüüdseks on neljaliikmelisest meeskonnast saanud maailma superkondensaatorite tööstuse tehnoloogia liider. Seda ei kinnita mitte ainult kliendid, vaid ka USA mereväe tellitud uuring, mis näitab, et Skeletoni tooted on võimsuselt maailma tipus. Need edestavad selgelt isegi Tesla Maxwelli superkondensaatoreid. Üks Skeletoni suurimaid tugevusi on nende inseneri- ja IT-alane ekspertiis, mis on suuresti üles ehitatud Eesti asjatundlikkusele.

"Näiteks on paljud meie insenerid välja kasvanud TalTechist ja nad on hankinud kogemusi sealsest vormelitudengite meeskonnast. Nüüd ehitavad nad lahendusi maailma suurimatele sõidukitootjatele," ütleb Taavi Madiberk.

2019. aasta on olnud Madiberki sõnul ettevõtte ajaloo vaieldamatult kõige edukam. Skeleton on suutnud läbida aastatepikkuse kadalipu ja jõudnud esimese suurtehinguni Saksa autotööstuses. Tehingutest, millest saab avalikult rääkida, toob ta välja mitmes Saksa linnas sõitvad Škoda trammid, kus superkondensaatorid võimaldavad säästa 30% energiat. Neid Euroopa linnasid, kus

Elektrivõrgud ei ole tipuvõimsustega hästi kohanenud ja seetõttu sai Skeleton Saksamaalt sel aastal tellimuse 10 MW süsteemi ning Prantsusmaalt üle 50 MW süsteemi jaoks. Need on seni kõige võimsamad superkondensaatori lahendused, mis maailmas toodetud on.

"Me ei võistle siin akudega ja ütleme alati, et me pole kilovatt-tunni, vaid megavattsekundi äris. Need lahendused on välja töötanud Eesti "ajud" – inseneeria on tehtud siinsamas Ülemiste kontoris," on Madiberk uhke.

Lisaks Euroopale on Skeletoni jaoks edukas olnud ka Põhja-Ameerika turg, nad on seal allkirjastanud kaheksakohalises summas lepinguid – näiteks koos TALV 2019/2020

Skeletoni viimane uudis on see, et nad toovad turule uue platvormi SkelCap SCA0300, mis on mõeldud kiiresti arenevate tööstus- ja laologistikalahendustele.

Tootmisettevõtetes kehtivad ranged energiakvaliteedinõuded suurendavad nõudlust superkondensaatoritel põhinevate UPS-lahenduste järele. SCA0300 sobib ideaalselt süsteemidele, mis tagavad kõrge energiakvaliteedi tundlike tootmisseadmete kaitsmiseks.

Lao- ja pakkekeskuste robootika areng tõukub e-kaubanduse kiirest kasvust. Tarbijakäitumise muutused ja ootused kiirele tarnele loovad uusi võimalusi superkondensaatoritel põhinevale laomajandusele, kus automatiseeritud transpordilahenduste tootjad asendavad energia, töökindluse ja kasutusea eeliste tõttu akusid superkondensaatoritega.

Oluline energiasääst Uus tooteplatvorm on Skeletoni vastus turu populaarseimale 300F kondensaatori suuruse tüübile, mis on hõlpsasti kinnitatav PCB-plaatidele, võimaldades lihtsat montaaži mitmesugustele seadetele. SCA0300 eelis võrreldes konkurentidega on suur võimsus ja suurepärased termilised omadused, mis tulenevad madalast ESR-ist ehk sisemisest takistusest, mis on võimalik tänu ettevõtte patenteeritud tehnoloogiale.

"Otsus töötada välja tooteplatvorm, mis põhineb 300F suurusega superkondensaatoritel, tuleneb turunõudlusest, sest need on edukat kasutust leidnud juba mitmesuguste toodete puhul.

Madal takistus ja patenteeritud tootmistehnoloogiad muudavad SCA0300 juhtivaks tooteplatvormiks energiatiheduse, väikse soojusenergia tekke ja eluea poolest," ütles dr Sebastian Pohlmann, Skeleton Technologiesi superkondensaatorite arenduse juht.

"Koostöös Hispaania ettevõtte Epic Poweriga oleme selle tootega juba edukalt liftide turule sisenenud, vähendades liftide energiatarbimist. Meie tooTALV 2019/2020

dete abiga säästetakse kogu maailmas kümnetes protsentides energiat nii uute liftide kui ka moderniseerimisprojektide puhul," lisas Pohlmann

Kellele mõeldud?

Keskne asukoht ja kaasaegsed tootmistehnoloogiad, mida rakendatakse Skeleton Technologiesi tootmishoones Saksamaal, pakuvad klientidele mitmeid eeliseid, mis annavad lisapõhjusi Eesti ettevõtte toote kasutusele võtmiseks. Skeletoni superkondensaatorite tehasel on vajaduse korral võimekus kiirelt tootmismahtu suurendada, et teenindada kasvavat turgu.

"Uus tooteplatvorm koos meie superkondensaatorite juhtimissüsteemi ja kaasaegsete tootmisprotsessidega võimaldab meil pakkuda usaldusväärseid ning nüüdisaegseid superkondensaatori mooduleid kulutõhusa hinnatasemega, säilitades samas tootmise kõrge jõudluse ja kvaliteedi," ütles Skeleton Technologiesi tegevjuht Taavi Madiberk. "SCA0300 vastab autotööstuses kasutust leidnud rangele IATF-standardile, tagades ohutuse, kvaliteedi ja töökindluse mitte üksnes sõidukite jaoks, vaid ka meditsiiniseadmete ning nafta- ja gaasivõrkude süsteemide toimimiseks ning taastuvenergia tootmiseks."

Skeletoni uusim toode peaks olema hitt.

Aina kasvavas äris Huvi ja nõudlus superkondensaatorite energia salvestamise järele kasvab kiiresti ja seda põhjustab maailma suurimate tööstusharude hübridiseerumine ning elektrifitseerimine.

"Jätkame tööd, et meie tooted leiaksid tuleval aastal ja pärast seda üha rohkem autotööstuses kasutust ning näeme seda tulevikus suurima superkondensaatorite turuna. Samas on ka transpordi-, võrgu-, taastuvenergia- ja tööstusseadmetele superkondensaatorite pakkumine meie plaanides kesksel kohal," selgitab Madiberk.

Skeleton teeb koostööd mitme maailma suurettevõttega, et aidata neil energiat säästa. Kineetilise energia taaskasutamisele, UPS-i lahendustele ja võrgu stabiilsusele tuginevatel seadmetel on kogu maailmas tohutu potentsiaal ning need on koos autotööstusega Skeletoni tuleviku selgroog, ütleb Madiberk.

"Uuel aastal on meie jaoks üks suurimaid väljakutseid meeskonna laiendamine ja õigete inimeste leidmine. Otsime alati erinevate oskustega inseneritalente, müügiinimesi ja teadlasi, kuid oskustest vast veel olulisem on eesmärgile orienteeritus.

Otsime inimesi, kellel on "get shit done!" suhtumine ning kes tahavad tuua kaasa reaalset muutust kliimasoojenemise vastases võitluses," ütleb Madiberk.

Foto: Skeleton Technologies

SKELETONI ÕNNESTUMISE PEAPÕHJUS ASUB EESTIS Skeleton kasvab aina edasi. Praegu antakse tööd rohkem kui 130 inimesele Tallinnas ja kolmes asukohas Saksamaal. 2023. aastaks on plaanis jõuda juba 600 inimeseni.

Skeletoni tootmine asub Saksamaal Saksimaal ja tehas on suurim omataoline Euroopas. Praegu käivad tööd, et kahekordistada tehase pinda. Peale tootmise asub Saksamaal ka näiteks osa teadus- ja arendustegevuse ning müügimeeskondadest. Tallinnas Ülemiste City kontoris, kus töötab üle 50 inimese, on neil rahandus-, turundus-, projektijuhtimis- ja IT-meeskond. "Aga ka üks suurimaid õnnestumise põhjuseid – moodulite ja süsteemiarenduse meeskond, kes tegeleb nii teadus-arendustegevuse kui ka inseneeriaga," ütleb Madiberk.

43

44

INIMENE VS MASIN

Tekst: Siiri Liiva

INIMENE VS MASIN

Masinate vahele jäämise asemel

Kunagi käis Räpina paberivabrikus töö veel nii. Suurim oht oli jääda masina vahele.

on tööstuses suurimaks ohuallikaks saanud arvuti

Foto: Raivo Tasso

Tööstuse automatiseerimine ja tööprotsesside digiteerimine toob kaasa terve rea muutusi, mis esitavad ettevõtetele uusi väljakutseid ka töötervishoiu ning tööohutuse vallas.

"K

ui sinu töökaaslasteks muutuvad robotid, siis mida see sinu jaoks tähendab? Missuguseid muutusi toob see kaasa sinu sotsiaalses tugisüsteemis ja tööga rahulolus?" uuris novembri alguses Tallinnas toimunud tööinspektsiooni konverentsil Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) projektijuht Annick Starren, illustreerimaks mõningaid küsimusi, mis tööelus toimuvate muutustega kaasnevad.

Põhja-Hispaanias Bilbaos paiknevas asutuses, mis näeb end Euroopa Liidu kompetentsikeskusena tööohutuse ja töötervishoiu alal, on töötatud välja neli võimalikku stsenaariumit selle kohta, missuguseid muutusi, sealhulgas riske, toob tööstuse digiteerumine endaga kaasa just tööohutuse ja töötervishoiu vallas.

Aspektide hulgas, mis on ühised kõigile neljale stsenaariumile, on nii tööharjumuste muutumine, praeguste töökohtade kadumine kui ka tööülesannete muutumine. Seal on aga ka kasvav hulk nii iseenda tööandjaks olevaid kui ka platvormitöötajaid. Olulised on ka muutused töötaja ja tööandja omavahelistes suhetes, kaasaskantavate seadmete ning isiklike kaitsevahendite kasutuse kasv, arvutitööga seonduvate ergonoomiliste riskide ja tööga seonduva stressi kasv.

Asemele tuli teine ohuallikas Samas tõdes ta, et kui varem oli töötaja seisukohalt suurim oht mõne masina vahele jäämine, siis nüüd on peamine ohuallikas pigem töö arvuti taga, sest see võib silmi liialt väsitada. "Ütleme nii, et need on alati sellised kergemad probleemid, mida lahendada," märkis Peedimaa.

Kuigi protsesside automatiseerimine on toonud kaasa olulised muutused ettevõtte töökorralduses, ei ole keegi paberivabriku töö automatiseerimise käigus töökohast ilma jäänud. "Kõik on alati näinud, et tänu uutele seadmetele on inimestel võimalik hakata rohkem palka teenima või ägedamat asja tegema.

Ei ole üldse mingit masina lõhkumise või "robotid võtavad meie töö ära" suhtumist," rääkis Peedimaa.

Estanci miljon

Vaja on häid juhendeid ja juhendajaid Mitmeid nendest muutustest on rida siinseid tööstusettevõtteid juba oma automatiseerimise ja digiteerimise protsesside käigus tunda saanud. "Mõne töö pu

hul muutus töö iseloom 100%, mõne puhul 60–70%," kirjeldas Räpina Paberivabrik AS-i juhataja Mihkel Peedimaa. Esimest korda võttis ettevõte suurema seadmete automatiseerimise ette 2006. aastal, teine laine järgnes 2014. aastal.

"Eks inimestel on alati skepsis ja hirm muutuste ees, aga me selgitame rahulikult ja mõned nädalad pärast masinate käivitamist saavad kõik väga hästi hakkama," rääkis Peedimaa. Tema sõnul on selleks vaja häid juhendeid ja ühte inimest, kes masinate tööst aru saab ning suudab seda ka teistele seletada.

"Oma tellimuste voogu ei ole me veel digitaalseks teinud," tõdes Räpina paberivabriku juht. Küll aga plaanitakse sellega järgmisest aastast algust teha. Töötajatele tähendab see, et senine paberimajandus kolib tahvelarvutisse. Ettevõtte seisukohalt muutub sujuvamaks nii laohalduse kui ka tootmise juhtimise pool.

Neid muutusi, mis paberivabriku töö automatiseerimine on töötervishoiu ja tööohutuse seisukohalt kaasa toonud, näeb Peedimaa valdavalt positiivsena. "Üldiselt lähevad asjad tehnoloogia vahetumisega ohutumaks, kõrvaldatakse ka mingid senised ohuallikad," ütles ta.

Foto: Rauno Volmar

TALV 2019/2020

Estanci robotid ja süsteemid peavad aitama lihast ja luust töötajaid.

TALV 2019/2020

Väga palju digitehnoloogiaid on kasutusel ka üle 27 aasta Eestis tegutsenud tööstusettevõttes Estanc, mille toodangust 97% läheb ekspordiks. "Kõige tähtsam on kindlasti ERP-süsteem Microsoft Dynamics Axapta (majandustarkvara – S. L.), mis on meie vajadustest lähtuv rätsepalahendus," rääkis ettevõtte tegevjuht Mihkel Tammo.

Tema sõnul on selle kallal käinud aastatepikkune arendustöö. "Sinna on investeeritud suuri summasid, aga nüüd saame siit juba ka kasu kätte," mär-

45

46

INIMENE VS MASIN

kis Estanci tegevjuht. Ta tõi näiteks, kuidas nad saavad ettevõttes kasutusel olevate süsteemide kaudu tööle toitu tellida, ja et projektijuhid saavad teha töödest fotosid, mis liiguvad nende telefonides kohe õigesse projektikausta.

Ka on ettevõtte keevitustehnoloogia andmebaasid digitaalsed ja sellega ka lihtsamini hallatavad. "Oleme pannud tervesse tehasesse üles ekraanid, mille abiga saame ka võtmesõnumeid paremini töötajateni viia. Tegime näiteks tööohutusalased videod, mida hakkame seal kuvama," kirjeldas Tammo. Ka tegeleb ettevõte oma personaliportaali loomisega. Viimase nelja-viie aasta jooksul on digiteerimisse investeeritud pea miljon eurot.

Estanci juht tõdeb, et digisüsteemide juurutamine on olnud üsna aeganõudev, sest nõuab töötajatelt paremat digikirjaoskust, mistõttu on nende koolitamine hädavajalik. Midagi muud peale uute oskuste õpetamise töötajatele Tammo praegu ei plaani. "Minu jaoks on tehisintellekt veel niivõrd uus asi, mida tööstuslikul tasemel protsesse juhtimas lähema kahe-kolme aasta jooksul ei näe," märkis ta. Viie aasta perspektiivis ehk küll.

Uus trend on inimesesõbralikud robotid Üks valdkond, mis on automatiseerimisele ja digiteerimisele Eestis rohkem avatud olnud, on elektroonikatööstused.

"Puht ajalooliselt juba – kui meile hakkasid arvutid tulema, siis elektroonikud olid ühed vähesed, kes aru said, mis see arvuti on ja kuidas ta töötab," rääkis Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk.

Sellest hoolimata on elektroonikatööstuste investeeringud seadmetesse siiani üsna märkimisväärsed. "Robotitesse ja tarkvaralahendustesse pannakse päris reipalt raha, sest palgakasv on meil, nagu ta on, mistõttu sama inimeste arvuga tuleb teha rohkem asju," põhjendas Kolk.

Ka tema näeb neid muutusi tööohutuse ja töötervishoiu seisukohalt valdavalt positiivsena. "Kui inimene käru lükkama ei pea ja selle asemel sõidab ringi robot, siis on see ju hea," põhjendas ta, viidates sellele, et just rutiinsemad ning tervist tapvamad tööd on tavaliselt esimesed, mis robotite kätte lähevad.

"Uus trend on praegu inimesesõbra

Euroopa suurim tootja Friulair TÖÖSTUSTARKVARA ARENDAJA: PEAMINE OHT ON, ET SA HAKKAD INIMESI KÄSITLEMA KUI MASINAID

JAHUTUSKUIVATID SURUÕHULE Alates 300L/min kuni 150 000L/min Rõhkudele kuni 50 Bar

Maido Janke (istub fotol toolil) ütleb, et inimene peab masinate kõrval ikkagi inimeseks jääma.

Foto: erakogu

Kolm aastat Viljandis tööstustarkvara arendamisega tegelenud idufirma juhi sõnul valivad nad väga oma kliente, sest ettevõte, kes asub oma tootmisprotsesse automatiseerima, peab kõigepealt mõistma, et tarkvaralahendus ei ole imevits.

"Läbi kukuvad kindlasti need, kes mõtlevad, et nad võtavad mingi tarkvaralahenduse ja see lahendab neil kõik maailma probleemid ära. Samamoodi tuleb aru saada, et tööprotsessid tuleb disainida ümber selle süsteemi," ütles viimased kolm aastat tööstustarkvara arendamisega tegelenud Eziil Production Intelligence OÜ tegevjuht Maido Janke.

Tootmistarkvara rakendamisel näeb ta töötervishoiu ja tööohutuse seisukohalt peamise ohuna seda, et tarkvaralahendusi "aetakse oksendamiseni vales suunas". "Et sa hakkad inimesi käsitlema kui masinaid – sul on mingi algus- ja lõpuaeg, sa uurid pidevalt, kus ta käib, kas ta käis kaks minutit vetsus," põhjendas Janke. Eziilil endal selliseid kliente olnud ei ole.

Ka tõi ta välja, et tööstustarkvara kasutuselevõtt muudab tööprotsessid rohkem faktipõhiseks, tuues sellega kaasa olulise muutuse töötaja ja tööandja suhetes. "Muidu on tehasepõrandal nii, et kes kõvemini karjub, see rohkem saab, aga faktid räägivad sõnadest valjemini," ütles Janke, viidates sellele, et tarkvara näitab selgemini ära, miks üks inimene jõuab rohkem tööd teha kui teine.

Praeguseks kasutab Eziili lahendusi Eestis umbes 30 ettevõtet, mille kogukäive küündib 235 miljoni euroni. Nende hulgas on nii 500 000-eurose aastakäibega väikeettevõtteid kui ka sarnaselt Eziiliga Viljandis tegutsev Cleveron, mille aastakäive küündib juba 80 miljoni euro kanti.

likud robotid, mis ei tule mitte inimese asemele, vaid inimesele appi – selliseid lahendusi on palju," lisas Kolk. Tema sõnul varieerub suhtumine robotitesse ettevõtete lõikes. "Eks siin on vaja inimestele palju selgitustööd teha," põhjendas elektroonikatööstuse liidu tegevjuht.

VESIJAHUTUSSEADMED

Võimsustega 1 kuni 128 kW Kasutusalad: masina ja autotööstus, toiduainetööstus, põllumajandus, keemia ja õlitööstus.

Ühtlasi tõi Kolk välja, et elektroonikatööstused hakkasid juba 1990. aastatel visuaalset kontrolli tegema kaamerate ja tarkvara abiga. See on tõstnud nii kontrollide kvaliteeti kui ka vähendanud mõju töötajate silmade tervisele.

Peterburi tee 65, Tallinn | Tel. +372 6051050 | aircom@aircom.ee | www.aircom.ee TALV 2019/2020

TÖÖSTUSUUDIS

49

Foto: Cleveron

Arno Kütt tutvustamas Cleveroni suurt pakirobotit, mis hakkab liikuma sõiduteedel.

Aasta tööstur

Arno Kütt:

ettevõtte juhtimine on nagu rallisõit Konkursil "Tööstuse äriplaan 2020" selgus aasta töösturi konkursi võitja ehk aasta tööstur 2019, kelleks valiti Cleveroni asutaja Arno Kütt. Konkurssi korraldasid teist aastat järjest Äripäev, Tööstusuudised.ee ja ABB AS.

A

rno Kütt on juht, kelle mõtteviis, visioon ja tegutsemistahe on kui tõeliselt värske tuuleiil praeguses majanduselus, kõlas põhjendus, miks just Kütt peaks olema aasta tööstur.

"Juhina pean end nii-öelda mängivaks treeneriks – löön kaasa ja osalen ka arendustöös. Mind käivitavad eelkõige väljakutsed. Kui keegi ütleb, et midagi pole võimalik teha, on hea tõestada vastupidist. Kuid üksinda ei tee kunagi midagi, suured väljakutsed saab vastu võtta ainult koos tiimiga. Väljakutse on siinkohal ka meeskonna veenmine selles, et asi on võimalik ära teha," ütles Arno Kütt.

TALV 2019/2020

"Ettevõtte juhtimine on nagu rallisõit, kogu aeg tuleb anda gaasi või pidurit, oluline on leida nende vahel õige tasakaal. Sirge peal tuleb anda gaasi ja kurvis pidurdada," lisas Kütt.

ABB Balti riikide juht ja konkursi žürii liige Jukka Patrikainen ütles, et Eesti töötleva tööstuse tegijad väärivad esiletõstmist, sest tegu on Eesti suurima majandussektori esindajatega.

"Töötleva tööstuse osakaal eelmise aasta sisemajanduse kogutoodangu kasvus oli 20%. Sellesse kasvu on andnud oma osa tugev ja innovaatiline tööstusettevõte Cleveron – hea tööandja, kes on viinud omas valdkonnas Eesti maail-

makaardile. Cleveron on ettevõte, mille üle võib uhkust tunda iga eestimaalane.

Selle ettevõtte juht väärib aasta töösturi tiitlit!" märkis Patrikainen.

Tänavu teatas Cleveron, et käivitab koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor Cleveroni Akadeemia, mille eesmärk on pakkuda Viljandis eraldi rakenduskõrgharidust. Omanimelise akadeemia kaudu hakkab ettevõte rahastama robootikatarkvara arenduse õppekava tudengite õppekulusid, majutust ja toitlustust ning maksab ka üliõpilastele stipendiumi.

Cleveron paistab silma ka tootearendusega. Augustis tutvustas ettevõte uut toidurobotit, mis hakkab pakkide asemel hoiustama toidukaupu. Juunis avaldas Cleveron, et alustab koostööd Tšiilis baseeruva Falabella Retailiga.

Aasta töösturi konkurssi korraldasid juba teist aastat järjest Äripäev, Tööstusuudised.ee ja ABB Eesti. Žüriisse kuulusid eelmise aasta võitja Heiki Einpaul (Hekotek), Jukka Patrikainen (ABB), Igor Rõtov (Äripäev), Tanel Rebane (EAS), Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ja Kaupo Reede (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium).

Selle aasta konkursile laekus kokku 14 kandidaati. Nominendid olid Ruth Oltjer (Chemi-Pharm), Arno Kütt (Cleveron), Juhan Viise (Aru Grupp), Mihkel Tammo (Estanc) ja Urmo Sisask (HY Tech Comp / Hyrles).

50

KUTSEHARIDUS

Tekst: Tanel Saarmann

KUTSEHARIDUS

ja koostöö Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu ehk Prologiga. See puudutab logistikavaldkonna õppijaid. Ühing aitab leida praktikakohti, koostööpartnereid ja vajaduse korral viib läbi ka õppetöö.

"Kriitikat oleme saanud toitlustusvaldkonnas, et õpetame küll, aga keegi ei taha tööle tulla ja tööd teha. Siin peame mõistma, et suurem osa kriitikast tuleb mitte erialaste oskuste, vaid õpilase isikuomaduste kohta," ütleb Ojaots. Ta lisab, et kuna õppimise aeg kutsekoolis on lühike, siis väljakujunenud isikuomadusi oluliselt muuta on problemaatiline. Ojaots küsib ka, kas ettevõtted suudavad ise töökohti atraktiivsetena hoida.

"Valgamaa kutseõppekeskuse 2019. aasta parim lõpetaja oli kokk, kes käis presidendi vastuvõtul ja osales edukalt kokandusvõistlustel. Praegu töötab ta edukalt Soomes maalrina," nendib ta. Üks talent on taas kadunud.

Atraktiivsus oluline

Valgamaa kutseõppekeskus

Kutsekoolide esindajad otse ja ausalt.

Milline peab olema koostöö ettevõtjate ja kooli vahel?

Kutsekoolid näevad, et üha rohkem on Eestis neid ettevõtteid, kes ise oma potentsiaalsete töötajate õppesse panustavad. Paraku leidub veel endiselt ka neid, kes näevad noortes üksnes tasuta tööjõudu.

Ettevõtted saavad ise palju ära teha, et õpilased enda juurde tööle meelitada.

Foto: Valgamaa kutseõppekeskus

E

estis pakuvad kutseõpet 33 kutseõppeasutust ja neli rakenduskõrgkooli. On nii riigi-, munitsipaal- kui ka erakätes kutseõppeasutusi. Nende mured ja rõõmud on mõneti samad, aga paljus ka erinevad. Koostöö ettevõtetega on aga kõigile neile väga oluline. See on tähtis kutseharidusele kui sellisele üldiselt. Mida arvavad koostööst ettevõtetega kuue kutseõppeasutuse inimesed? Millised on nende mured ja rõõmud? Selgub, et tasapisi on möödumas aeg, kus praktikante peeti ettevõttes tasuta tööjõuks või otse öeldes orjadeks.

VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Parim lõpetaja oli kokk, kes töötab nüüd Soomes maalrina Valgamaa kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots ütleb, et klassikalise ettevõttepraktika kõrval on üha kasvav trend õppimine töökohal. See tähendab, et ettevõttel on sobivad töötajad ja koostöös kooliga õpetatakse nad välja. On ka selline variant, et ettevõtte töötajad käivad kohapeal õppetööd läbi viimas.

Ojaots toob positiivse näitena välTALV 2019/2020

Kutsekooli juht jätkab atraktiivsuse teemal. Eesti ühiskond on jõudnud tasemele, kus üha rohkem õppureid valib individuaalse õpi- ja arengutee. Väga spetsiifilisi erialasid tulebki õpetada koostöös ettevõtetega. Oht on aga tema sõnul selles, et väljaõpetatud inimene võib tööle minna kuhu iganes.

"Ettevõtjad ja juhid peavad suutma töökoha nii atraktiivseks muuta, et inimene oleks nõus tema juurde tööle tulema ja seal panustama. Kindlasti on ettevõtteid, kes ootavad kutseõppeasutustest valmis tööjõudu, aga ülekaalus on need, kes on valmis panustama tööjõu arengusse," on Ojaots rahul.

"Takistuseks võib saada inimfaktor: mugavus, bürokraatia ja teadlik muutustele vastu töötamine," ütleb Ojaots lõpetuseks.

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Töökohapõhise õppega peab edasi minema töötukassa kaasabiga Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütleb, et eriti heaks läks nende koostöö ettevõtetega siis, kui viimased sattusid tööjõupuudusse. See sundis ettevõtteid kutseõppeasutusi üles otsima ja praeguseks on koostöö väga levinud.

Ettevõtete jaoks lihtsaim koostöö viis on sponsoreerida kooli õppematerjalidega ja saata asjatundjaid tunde andma.

Keerulisem ja aeganõudvam on õppe planeerimine ning õppekavade koostamises ja rakendamises osalemine.

"Ideaalis võiks kutsekool koostööd teha hoopis ettevõtjate liiduga. See on võimalik, kui mõnd eriala saab õppida Eestis vaid ühes-kahes koolis," ütleb Oselin. Ehituses ja kokanduses seda teha ei saa, kuid Järvamaa hea näide on veekäitlusoperaatori eriala. Koostöös vee-ettevõtete liiduga koostati kutsestandard ja õppekava ning koos ka õpetatakse. Liit korraldab õppijatele kutseeksami.

Järvamaa kutsehariduskeskusel on seoses töökohapõhise õppega kokku 144 koostööpartnerit ja koolitust saab 502 töötajat. Siiamaani on selles õppevormis suures osas koolitatud firmade olemasolevaid töötajaid, kuid Oselin loodab, et edaspidi peaks see olema rohkem suunatud töökohtade loomisele.

Edasiminek on suur Rein Oselin ütleb, et halbu näiteid ettevõtetega koostööst neil viimastest aastatest ei olegi. Aastaid tagasi võis veel kohata suhtumist "õpetage oma töötajatele kiiremini töötamist". Nüüd soovib ettevõtja ikkagi, et töötajatel oleks lai silmaring ja ülevaade kogu tootmisprotsessist. Et töötaja teaks, mis juhtub kogu tootmisprotsessiga siis, kui ta eksib või teeb praaki.

"Algusaastail võis juhtuda, et ettevõtjate osa töökohapõhise õppe protsessis oli kesine ja tulemuseks olid kehvad eksamitulemused. Kõik need nn lastehaigused on ammu põetud ja kvaliteet on valdavalt väga hea," kiidab ta.

Töötukassa roll suurem Töökohapõhine õpe hakkas tööle, kui haridus- ja teadusministeerium otsustas seda eraldi rahastada. See toimib Oselini meelest väga hästi. See tekitas koolides eelkõige motivatsiooni oma õppimisvõimalusi ettevõtetesse tutvustama minna. Ka ettevõtted näevad selles kasu. Selle projekti rahastamine saab varsti siiski läbi. Oselin muretseb, et ei ole teada, kuidas see edaspidi toimuma hakkab ja kas osapooltel jätkub motivatsiooni.

"Kui riik tahab töökohapõhist õpet jätkata, siis tuleb sellesse raha panna. Töökohtade loomises peaks igal juhul osalema töötukassa. Mina arvan, et üle tuleks vaadata töötukassa pikk teenuste nimekiri ja edaspidine töökohapõhine õpe ehk töökohtade loomine võiks olla rahastatud nende vahenditest."

Võimalused ja ohud Eesti haridusstrateegiate visioonid näevad tulevikus keskharidust andvaid õppeasutusi ühe tervikuna. Akadeemiline keskharidus, kutsekeskharidus või mittestatsionaarne keskharidus omandatakse ühes õppeasutuses vastavalt õpilase arengu vajadusele ja võimekusele. Kutseõpe toimub kas koos kutsekeskharidusega või eraldi lühikeste kursustena, mis toimuvad vastavalt ettevõtjate vajadustele ja prognoosidele.

Ojaots usub, et kindlasti kasvab töökohapõhise õppe osakaal. Edasi on arenenud inimeste digipädevused, suhtlemisoskused ehk keelte valdamine ja koostööoskused, mis võimaldavad õpetada kutseoskusi kiiremini ja lühema aja jooksul.

TALV 2019/2020

Järvamaa kutsehariduskeskus

Foto: Järvamaa kutsehariduskeskus

51

KUTSEHARIDUS

Haapsalu kutsehariduskeskus

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Ettevõtetele tuleb veel selgitada, et praktikant ei ole üksnes tasuta tööjõud Haapsalu kutsehariduskeskuse peamine koostöö ettevõtetega hõlmab nii praktikaid kui ka töökohapõhist õpet. On ka õppetunde, mida viiakse läbi ettevõtetes – teemad on siis tihti spetsiifilised. Ettevõtete asjatundjad käivad aga õpetamas konkreetseid teemasid või oskusi, mis vastavad kaasaja tööturu nõuetele. Ettevõtted annavad sisendit ka õppekavade koostamisel.

Kooli avalike suhete spetsialist Tiia Tiisler ütleb, et paraku on neil juhtunud ka seda, et praktikakohas ei panusta ettevõte aega juhendamisele ja nad eeldavad, et õpilane hakkab kohe tööle. Ei mõisteta vastutust.

"Pigem käsitletakse praktikanti kui tasuta tööjõudu. Et olukorda leevendada, tegi kool koostöös SA Innovega praktikajuhendajatele koolitusi. Seal selgitati ettevõtete ja kooli ülesandeid praktikaprotsessis," selgitab Tiisler. Selle aasta septembrist on koolis tööl ka praktika koordinaator, kelle ülesanne on praktikakorralduse kvaliteedi tõstmine ja koostöö tõhustamine ettevõtetega.

Üha rohkem on panustajaid Tiia Tiisler ütleb, et praegu on umbes pooled ettevõtted sellised, kes soovivad neilt eriomaste oskustega töötajaid, ja teine pool selliseid, kes on valmis ise juhendama, et need oskused tekiksid. Õnneks on viimaseid aina rohkem. "Õppekava on laiapõhjaline ega jõuagi hõlmata TALV 2019/2020

Foto: Haapsalu kutsehariduskeskus

kõiki spetsiifilisi oskuseid, mida ettevõtetes vaja. Oskused saavad kujuneda praktikakohas, mitte koolis," ütleb ta.

Tiisler usub ka, et koostöö on tulevikus veelgi tõhusam, sest kool panustab tugevalt sellesse, et praktika tooks kasu nii ettevõttele kui ka praktikandile. Ta rõhutab, et väga oluline on ka kooli tehtav selgitustöö, miks ja kuidas praktika läbiviimine toimub – et see on õppekava osa ja selle mõte on õpilase tööalaste oskuste omandamine.

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS Erialale tööle asumine oleneb ettevõttest Kehtna kutsehariduskeskuses toimib nii praktika, kus õpilane saab aimu, kuidas tööelu tema valitud erialal tegelikult Kehtna kutsehariduskeskus

käib, kui ka see, et spetsialistid käivad koolis erialatunde andmas. Selle kõrval suunavad ettevõtjad oma töötajaid ka kooli taseme- ja täiendõppesse. Ettevõtete esindajad osalevad ka praktika kaitsmise komisjonides ja kutseeksamikomisjonides.

"IT-valdkonnnas aidatakse tehnilist abi nõudvate probleemide lahendamisel ja juhtub sedagi, et ettevõtted annavad oma väljavahetatava riistvara koolile kasutada, mis võimaldab koolil areneda," ütleb õppeasutuse arendusosakonna juht Kaidi Kauffeldt.

On ettevõtteid, kes kasutavad kooli õppetöökoda ja -vahendeid selleks, et viia läbi mõni tehniline hooldus- või remonditöö. Koostööd teevad nende spetsialistid ja kooli õpilased – tulemus on kasulik kõigile.

Huvitav koostööpartner Kauffeldt toob välja ühe huvitava partneri IT-valdkonnast. Tegemist on ettevõttega Palo Alto Networks, mis asub Hollandis. Nad panustavad väga palju sellesse, et nende seadmete õpetamine jõuaks koolidesse. Õppe toimumiseks annavad nad tasuta kasutamiseks õppekeskkonna, virtuaalmasinad ja füüsilise riistvara. Pärast kooli lõppu on õpilastel võimalik Hollandisse tööle minna.

"Positiivseid näiteid saab välja tuua igas kooli õpetatavas valdkonnas. Keeruline on aga see, et kool peab olema koostöö algataja ja aktiivsem pool. Kahjuks on veel vähe ettevõtteid, kes tulevad ise koolile pakkuma ideid, milles saaksime kaasa lüüa."

Foto: Kehtna kutsehariduskeskus

53

54

KUTSEHARIDUS

Tartu kutsehariduskeskus

Tööle asumine oleneb ettevõtetest On teada, et paljud kutseõppeasutuste lõpetajad ei asu tööle erialadele, mida nad õppinud on. Isegi siis, kui nad on praktika läbinud. Kauffeldt toobki välja, et õpilaste erialal tööle asumine ei olene enam ammu koolist, vaid pigem ettevõtte personali- ja palgapoliitikast.

"Samas on paljud ettevõtted suhtumist muutmas. Tunnistatakse, et kutsekoolist on võimalik leida töötaja, kel on olemas vajalikud erialased teadmised ja praktilised oskused, kuid ettevõtte profiilile vajalikud spetsiifilised oskused tuleb töökohas selgeks õpetada," räägib Kauffeldt.

Ideaalne koostöö on keeruline Kehtna kutsehariduskeskus võiks vabalt koostada õppekavu ja õpetada õpilasi kindla ettevõtte jaoks. Selleks peaks ettevõte soovi avaldama, tuleb teha koostööleping. Ettevõte annab koolile ette miinimumtaseme ja tööülesanded, mida õpilane peab oskama. Ettevõte tagab aga, et võtab õpilased praktikale ja tööle. See oleks võimalikest koostöövormidest kõige tihedam ja spetsiifilisem, sel on aga ka oma selge kitsaskoht.

"Keeruliseks teeb selle fakt, et kiireid lahendusi ei ole ja kõik võtab oma aja. Tavaliselt tuleb väga hea koostöö jaoks vaeva näha vähemalt kaks aastat. Selle aja jooksul võib aga muutuda palju: inimesed, eesmärgid, vajadused," nendib Kauffeldt.

Foto: Hanna Odras

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Maksusoodustused või riiklik koolitustoetus ettevõtetele Tartu kutsehariduskeskuses on üks oluline koostöövorm lihtsalt ettevõtete külastused, et õpilased saaksid aimu ettevõtetest ja tööprotsessidest. Olulised on töötingimused, palk, töökeskkond, soodustused, sportimisvõimalused, ühisüritused ja muu selline. Ettevõtete esindajad käivad ka koolis, räägivad oma valdkonna arengutest ja trendidest, ettevõtte tööst ning ootustest töötajatele.

Loomulikult ei puudu siingi kutseõppe üks tugitalasid ehk ettevõtetes praktikal käimine. Viimase kahe aasta jooksul on Tartu kutsehariduskeskus koolitanud üle 300 praktikajuhendaja. Need on inimesed, kes ettevõtetes õpilasi abistama hakkavad.

Stipendiumid aitavad Kooli õpetaja Aita Kahha sõnul tasustavad tööstusettevõtted enamasti praktikantide tehtud tööd, tasuta praktikate aeg jäi majanduslanguse perioodi. Kui praktikant teeb tööd, on huvitatud uue õppimisest, ei hiline ega tegele töö ajal kõrvaliste tegevustega, on ta tihti oodatud pärast lõpetamist ettevõttesse tööle. On neidki, kes juba õpingute ajal tööle asuvad ja neist omakorda mingi osa jätab kooli töö tõttu pooleli.

Kutsehariduskeskuse turundusjuht Kaire Mets toob välja ka ettevõtted, kes

pakuvad nende õpilastele stipendiume.

Eesmärgiks tööstuse ja tootmise populariseerimine ja erialavalikute mõjutamine. Samas tunnustatakse ja motiveeritakse nii tublisid õpilasi. A. Le Coqi stipendium on näiteks 1500 eurot, Talent Plastics Tartul 1000 eurot. A. Le Coq asutas ka tööstustehnoloogia õpetaja 3000-eurose stipendiumi. "Esimene stipendiaat oli meie mehhatroonikaõpetaja Villu Repän," toob Mets välja.

Ettevõtete aktiivsust peaks toetama Mets võrdleb ettevõtte ja kutsekooli koostööd järgmiselt. See ei ole põllumajandus, kus kevadel külvad ja sügisel lõikad, vaid metsandus – tuleb kaua kasvatada, et head palki saada. Tihti on aga ettevõtetel inimest vaja kohe-kohe.

Tartu kutsehariduskeskuse direktori Raini Jõksi sõnul tunnustab kool igal aastal oma parimaid koostööpartnereid.

Loodud on kena tänusein, kus kuldsetel plaatidel parimad ettevõtted reas on. Tartu linna aasta ettevõtte tunnustamisel on samuti erikategooria "parim kutsehariduse koostööpartner" ja väärikatest kandidaatidest pole seni puudust olnud.

Ettevõttest, otse tootmisprotsessist või IT-programmi juurest tõusnud õpetajal on kulla hind, ütlevad kutsekooli inimesed. Samas mõistavad nad, et suuremad tegevused kutsekoolidega seoses on ettevõtetele kulu. Kuldsest tänuplaadist ei piisa. "Kas maksusoodustus või riiklik kooliTALV 2019/2020

56

KUTSEHARIDUS

Viljandi kutseõppekeskus

tustoetus võiks seda kompenseerida?" küsib Raini Jõks.

Luuakse uusi lahendusi Kaire Mets ütleb, et ettevõtted ja eriti erialaliidud suudaksid protsesse hariduses mõjutada küll, kui vaid oleks haridusbürokraatiast läbinärimise võimet ja aega.

Kutsestandardite ja õppekavade loomisel on aga ettevõtete hääl väga oluline "Alternatiiv on Cleveroni Akadeemia sarnased lahendused – fokuseeritud õpe ja motiveerivad õppetingimused. Võidujooks helgete peade ja parimate oskuste pärast on ammu alanud ning kui vanamoodi enam ei saa, siis luuakse uusi lahendusi," ütleb Mets.

Ka Tartu kutsehariduskeskus reklaamib ettevõtjate seas töökohapõhist õpet.

See on kõige paindlikum alternatiiv oma töötajate väljaõppel ning abimees värbamisel. Nad julgustavad ettevõtteid enda poole pöörduma, neil on tööl ka töökohapõhise õppe koordinaator.

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Kutsekool ei ole enam proletariaati ettevalmistav asutus Viljandi kutseõppekeskus peab igal aastal leidma kahekuuse praktikakoha umbes 200 õppijale. See ei ole kunagi lihtne olnud. Suur osa koostööst ettevõtetega puudutab just praktika korraldamist. On aga ka strateegilisi partnereid, kelle panu

Foto: Viljandi kutseõppekeskus

se tulemusel on õpetus koolis kaasaegne, õpetajad haritud ja motiveeritud ning kõik pooled on kursis eriala viimaste uudistega.

Direktor Tarmo Loodus toob näitena välja autoerialade partnerid KIA Motorsi ja OÜ Värvifoorumi.

Kolmas koostöövaldkond on täiskasvanute täiendõpe, kus ettevõtjad ise on tellijad ja õppekavad koostatakse nende vajadustest lähtuvalt. Koolitusi rahastab kas ettevõte ise, haridus- ja teadusministeerium või töötukassa.

"Oluline on ka ettevõtjate osalemine õppeprotsessis. Nii kutsume ettevõtjaid pidama õpilastele loenguid ja viima läbi praktikume. Nende osalemine tõstab õppijate huvi oma eriala vastu. Töökohapõhise õppe laiem rakendumine tõi mitmed ettevõtjad kooli ja selle trendi jätkumine loob uusi koostöövorme," kirjeldab Loodus.

Spetsialiseeruda või mitte Tarmo Looduse sõnul peab alati, kui mõni ettevõtja räägib kutseharidusest, vaatama, kes ta on. Näiteks ehitusvaldkonnas on suurte tegijate soov, et kutseõppeasutustes liiguks õpe üsna selgelt spetsialiseerumise suunas: koolitage müürseppi, maalreid, ehituspuuseppi jne. Põhjus on Looduse hinnangul selge: suured ehitajad vajavad konkreetseid väga heade oskustega tegijaid, alltöövõtuna palgatakse näiteks müürseppade brigaad.

"Kuulates Viljandi ehitusettevõtjaid,

on nende soov saada kutsekoolist universaalsete oskustega ehitaja. Seda põhjusel, et ei vajata alltöövõtjaid, vaid töö tehakse oma töötajatega. Nii on Viljandi ettevõtjale kasulikum, kui tal on laialdaste oskustega töötajad," selgitab Loodus.

Ta lisab, et praegu on veel rohkem neid ettevõtjaid, kes ütlevad "andke meile töötajaid". Samas kasvab nende arv, kes saavad aru, et kutsekool pole enam vanas mõistes töölisi ette valmistav asutus. See on õppijatele neile vajalike kutse- ja üldoskuste saamise koht. "Edaspidi on edukamad need ettevõtjad, kes ise õppeprotsessis osalevad, ise panustavad," on Loodus kindel.

Ettevõtjad ise korraldama?

Tarmo Loodus on viimasel ajal mõelnud, kuidas võiks ettevõtjaid kutseõppes rohkem kaasata. Kas kutseharidus võiks olla ettevõtjate enda korraldada nagu mitmes Euroopa riigis? Riik on määranud raamid, ettevõtjad korraldavad õppe. "Võiks, aga murekohaks on asjaolu, et meie ettevõtted ei kuulu katusorganisatsioonidesse ja on väikesed. Nii peab ilmselt ikkagi riik kutseharidust korraldama," mõtiskleb Loodus.

Tarmo Loodusel on veel üks mure.

Maavalitsuste kadumisega kadus ka kogu, kus arutati maakonnatasandi arenguid, ka ettevõtluse arenguid. Kutseharidus on ettevõtluse mootor ja Loodus loodab, et üsna pea leitakse lahendus maakonnatasandi koostöö taastamiseks.

TALV 2019/2020

58

NAPS SOLAR ESTONIA OÜ

NAPS SOLAR ESTONIA OÜ

Päikeseenergia täislahendused kogenud eksperdilt

Inimesed teavad aina rohkem päikesepaneelidesse investeerimisest saadavast pikaaegsest ja ulatuslikust kasust. Nii eramajade omanikud kui ka suuri tööstus- ja laohooneid haldavad ettevõtted näevad vajadust mõelda elektri kokkuhoiu peale üha pikemas perspektiivis.

P

äikesepaneelidesse investeerimise fenomen põhineb pikaajalisel kasul, paneelide aeglasel vananemisel ja sellel, et erinevalt näiteks autost ei too need inimesele kaasa püsivaid väljaminekuid, vaid kestavad minimaalse hoolduse korral aastakümneid. Suure elektritarbimise tõttu otsustab Eestis päikeseenergia kasuks

aina rohkem suuremaid tööstus- ja laohooneid, kauplusi, jahutuskeskusi ja logistikaettevõtteid, mis töötavad nii päevasel ajal kui ka ööpäev ringi. Päikesepaneelidest saadava energia tarvitamisega vähenevad väljast sisseostetav elektrikogus ja kõik sellega kaasnevad lisatasud ning isiklikust tarbimisest üle jäänud elekter on võimalik börsil maha müüa.

Taastuvenergiatoetus Hiljemalt 2020. aasta lõpuks valminud kuni 50 kW päikesepaneelide jaamadele maksab Elering 12 aasta jooksul taastuvenergiatoetust. Toetust jagatakse elektrituruseaduse § 59 alusel ja selle saamiseks tuleb esitada Eleringile nõutud andmed ning avaldus. Toetusi makstakse elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, koostootmise režiimil biomassist või tõhusa koostootmise režiimil.

Mitmekülgsed võimalused ja eripärad Päikesepaneelid ei ole küll täiesti hooldusvabad, kuid siiski on nende hooldusvajadus üsna tagahsihoidlik. Oluline on alati lähtuda objekti eripäradest ja ühendada parim lahendus tasuvusmudeli kalkulatsioonide ning tootlikkusega, mis näitab projekti tasuvust tervikuna. Tõsiselt võetaval terviklahendusi pakkuval ettevõttel on kompetents ja spetsialistid, kes teevad muu hulgas päikesejaamade auditeid ning lähevad probleemide või nende kahtluste ilmnedes kohapeale olukorda hindama. Alates päikesepaneelide jaama planeerimisest kuni korrapärase ülevaatuseni soovitavad spetsialistid mitte karta ega eeldada, vaid esitada päring.

TALV 2019/2020

Näiteks ei vasta vaatamata laialt levinud arvamusele tõele üksnes lõunasuuna sobivus, sest päikesepaneelide tootlikkuse tagamiseks on siiski rohekm võimalusi.

Olenevalt päikesejaama suurusest ja tehtud finantseeringust tasub see keskmiselt ära 7–10 aastaga. Kvaliteetselt projekteeritud ja ellu viidud süsteem töötab tõrgeteta aastakümneid ning pikas perspektiivis on päieksepaneelidest paremat investeeringut raske leida.

Pikk ajalugu ja suur kogemuste pagas Naps Solar Estonia ajalugu ja oskusteave ulatub 1981. aastasse, Soomes Neste nime all tegutseva keemiatööstuskontsernini, mis tegutses üle Euroopa. Samal aastakümnel energeetika valdkonnas tulevikku vaadates jõuti selgele järeldusele päikeseenergia perspektiivikuses. Hindade erinevus siis ja praegu on mõistagi üüratu ning tol ajal leidsid päikesepaneelid kasutust eelkõige raskesti ligipääsetavates kohtades, näiteks raadiojaama toitmiseks.

Muutused hakkasid ilmnema 1990ndatel, kui Saksamaa hakkas turu suurendamiseks päikesepaneelide äri laiemalt rahastama. Hinnad odavnesid kiiresti ja laiemalt hakkas levima päikeseelektri võrku müük. Kunagi varem pole päikesepaneelide kasutamine olnud kasutoovam kui TALV 2019/2020

praegu. Eestis alustati tegevust 2001. aastal ja allhanke korras tehti ebastandardsemaid eritellimusi, mida Rootsis oleval tehasel oli keerulisem täita. 2010. aastal lõpetati allhanked ja loodi enda gruppi kuuluv firma, kes tootmise Rootsilt üle võttis.

Välja teenitud usaldus Päikesepaneelidega tegelevaid tõsiselt võetavaid ettevõtteid on Eestis käputäis ja oma isikliku tootmise ning laialdaste kogemustega on Naps Solar Estonia kahtlemata valdkonnas esirinnas. Rohkem kui 35 aastat tegutsemist on andnud hindamatuid teadmisi ja võimaldanud näha suuremat pilti. Võrreldes pelgalt paneelide vahendamise ja paigaldusega tegelevate ettevõtetega on paneele tootval Naps Solar Estonial rohkem kogemusi ja seetõttu tehakse vähem vigu, mis väikese kogemusega paigaldajatel ette tulla võivad. Seepärast pannakse lisaks toodetele väga suurt rõhku ka paigalduse kvaliteedile ja usaldatakse see töö ainult tõeliselt vilunud kätesse.

Eestis on turgu nii Aasias toodetud paneelidele kui ka enda toodangule, mille puhul leiab Naps alati kõige optimaalsema lahenduse ideest teostuseni. Edukas teostus ja sujuv koostöö on viinud järjest rohkemate klientide ning suuremate projektideni, näiteks on nelja Espaki kauplu-

se päikesepaneelide taga just Naps. Ettevõtte kliendid võivad olla kindlad, et neid nõustatakse ka aastakümnete pärast.

Napsi paneelide tehnoloogia ja materjal Päikesepaneelide tootmisel kasutatakse kristalsel ränil põhinevat tehnoloogiat, keskendudes kõrgefektiivsetele ränielementidele. Enamasti kasutatakse PERCelemente, peamiselt mono-, aga ka polükristallilisi.

Napsi päikesepaneelid on valmistatud madala rauasisaldusega karastatud klaasist, tippkvaliteetsetest päikeseelementidest, mis on kapseldatud etüleenvinüül-atsetaadist (EVA) massi, ning tugevast ja stabiilsest polümeermaterjalist, mida ümbritseb kerge, kuid vastupidav alumiiniumraam.

Naps Solar Estonia toob oma tooted ja võimalused inimesele lähemale ka 2020. aasta kevadel toimuval ehitusmessil.

Naps Solar Estonia OÜ napssolar.ee info@napssolar.ee facebook.com/NapsSolarEstonia

59

60

ENERGIATEHNIKA OÜ

INVESTEERING

Ettevõtete üks suurim kulufunktsioon soovitakse muuta kasumimootoriks

Olles tootes ja tootmises kõik justkui parajaks timminud, võib ikkagi puudu jääda millestki, mida esmapilgul ei hoomata ning mis takistab esimesele kohale platseerumast. Ka spordis lahutab esimest ja teist kohta tihti üksnes sajandik sekundit, lõpuks on aga määrav ainult võit.

Konkurente võib edestada

muudatusega tööstusautomaatikas

T

ootmisettevõtete suur konkurentsieelis võib peituda kulisside taga, täpsemalt tööstusautomaatikas. Inseneride heas mõttes sekkumine võib tihtipeale säästa ettevõtet olulistest kuludest ja pakkuda esmapilgul väikest, kuid üliolulist eelist, mis aitab edestada konkurente ning viib tootlikkuse uutesse kõrgustesse.

Mõnes ettevõttes üritatakse endiselt iseenda hambaid ravida.

Mõned hädavajalikud spetsialistid on küll tööle võetud, kuid nõukogude ajast on jäänud mentaliteet, et sisseostetud teenus maksab liiga palju ja selle asemel saan ise kõikide vajalike asjadega hakkama. Kui keeruline see ikka olla saab? Energiatehnika OÜ kohtab sellist suhtumist oma valdkonnas sageli. Elektriinsener tundub olevat justkui maaväline olend, kelle töötasu on hoomamatu ja kellega koostööd saavad endale lubada vaid vähesed väljavalitud.

Kuid milleks keelata endale esikoha saavutamist konkurentsis?

Hea soovitus lugejatele on kasutada julgemalt asjatundjate abi

– nad suudavad aidata rohkem, kui esmapilgul tunduda võib.

Energiatehnika OÜ on 1992. aastast järjepidevalt tegutsev teadusliku inseneeria kompetentsiga elektriajamite juhtimisele keskendunud kõrgtehnoloogiaettevõte, kelle kliendid toodavad roboteid, mesindustehnoloogia seadmeid, CNC-tööpinke, konveiereid, tootmisliine, energiasalvestusseadmeid ja muud.

Pakutakse ka erilahendusega elektroonikat ja automaatseid seadmetestreid, mis aitavad tagada masinate ning seadmete ohutust ja töökindlust.

energiatehnika.ee +372 655 1312 info@energiatehnika.ee facebook.com/ Energiatehnika

TALV 2019/2020

Foto: ProcurementFlow’ Facebook

Adcashi asutaja Thomas Padovani oli üks investoritest, kes pani suure summa Eesti uude idufirmasse.

T

homas Padovani investeeris Bellone Investi kaudu 600 000 eurot Eesti uude startup’i ProcurementFlow, mille eesmärk on digiteerida hankeprotsess pilvepõhise tarkvara kaudu ja pöörata seeläbi ettevõtete üks suurimaid kulufunktsioone kasumimootoriks.

"Hanked on iga ettevõtte või avaliku asutuse üks kriitilisemaid kuluallikaid, mis võivad põhjustada tootmise peatamise, kvaliteedi- ja tulemuslikkuse probleeme ning seeläbi avaldada mõju ettevõtte finantsidele. Tehisintellekti kiire areng ja suurenenud teadmised kasutajaliidese haldusest sunnivad pea kõiki tööstusi mõtlema uute lahenduste peale. Paljudes tööstusharudes on veel rohkelt ruumi tööprotsesside moderniseerimiseks.

ProcurementFlow lahendab olulist probleemi, millega ettevõtjad kokku puutuvad, ja soov selle lahendamisest osa saada on peamine põhjus, miks otsustasime ettevõttesse investeerida," lausus Padovani.

ProcurenentFlow on tarkvara teenusena (SaaS) lahendust pakkuv Eesti startup, mille eesmärk on kogu hankeprotsess digiteerida, vähendades nii hankega kaas-

TALV 2019/2020

teerimisstrateegia keskendub tootlusele ja pikaajalistele investeeringutele. "Investeeringute valimisel vaatame alati ettevõtjate poole, kes lahendavad päriselu probleeme, sest tegelikke probleeme lahennevat pinget ja hoides kokku davaid ettevõtmisi, kus rõhk kulusid. Varem ülemaailmses on kulutõhususel ja tulu teetööstuskontsernis ABB hankenimisel, on turg ka altim vastu ja tarneahela analüüsi juhtinud võtma," selgitas Padovani. Ta rõProcurementFlow’ tegevjuht Tar- Taavi Madiberk hutas, et Eesti ettevõtetesse invesFoto: Karin Kaljuläte mo Saidla ütles, et kaupade hanteerimine on talle südamelähedakimine ning valimine hõlmab ne, sest ta peab Eestit oma kotavaliselt mitut uurimis-, taotduks. "Olen väga uhke, et sain lus-, läbirääkimis- ja kinnitaAdcashi kaudu Eesti digiedumisetappi, kus on palju ruuloosse panustada ja nüüd aimi möödarääkimiseks. "Eudata paljutõotavatel ettevõteroopas on umbes 30 000 toottel kasvada," lausus Padovani. jat, kes kohandavad oma tooBellone Invest on varem investeid kliendi nõudmiste järgi ja iga Thomas Padovani teerinud ka teistesse Eesti etteFoto: Priit Simson ost peab läbima hankeprotsessi. võtetesse, nagu Natufia, Zlick ja Keskmiselt 43% kõigist ettevõtte Modera. Peale selle on Padovakuludest läbib hankemenetni koos Webinfluence Groupiluse, muutes selle iga ettevõtga üks esimesi Eesti ükssarvite suurimaks kulufunktsiooku Bolt investoreid. niks," ütles Saidla. Ta rõhutas, ProcurementFlow’ inveset uue teenusega ei säästa etteerimisvooru juhtis Eesti uus tevõtted ainult raha, vaid saavad investeerimisfond Lemonade Martin Villig vähendada ka uute toodete ja tee- Foto: Priit Simson Stand koos tuntud investoritega, nuste turule jõudmise aega ning nagu Pipedrive’i kaasasutaja Maredendada tarnijate juhitavat intin Henk, Bolti kaasasutaja Marnovatsiooni. tin Villig, Skeleton TechnoloPärast Adcashi tegevjugiesi asutajad Taavi Madiberk hi positsioonilt lahkumist on ja Oliver Ahlberg, Katana MRP Thomas Padovani investeerikaasasutaja Kristjan Vilosius misfirma Bellone Invest kaudu ning Stagnation Lab. Kokku inaktiivselt erinevatesse ettevõtmis- Martin Henk vesteeriti 600 000 eurot. tesse investeerinud. Ettevõtte inves- Foto: Facebook

61

62

UUS TULIJA

Tekst: Tanel Saarmann

UUS TULIJA

Emajõe kaldale kerkib Eesti kõige olulisem teaduspõhist majanduskasvu toetav keskus

2020. aastal avab viimaks oma uksed Tartu ülikooli Delta keskus. Millega on tegemist ja kuidas see hakkab teadust ja ettevõtlust ühendama?

Sellest keskusest Emajõe kaldal peaks saama Eesti teaduspõhise majanduse põhimootor.

D

elta keskus koosneb õppeja teadushoonest ning ettevõtlusmajast. Uue aasta alguses saavad õppe- ja teadushoonesse kolida arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning osa tehnoloogiainstituudi laboreid.

Delta keskuse ettevõtlusmaja on viiekorruseline ärihoone, kuhu tuleb ligikaudu 3500 m2 rendipinda. Selle eesmärk on tuua õppe- ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus ülikoolile võimalikult lähedale ning avada võimalused mitmekesiseks koostööks. Ettevõtlusmajja kolivad masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskus STACC OÜ, Cybernetica AS, AS SEB Pank, Statistikaamet, Swedbank AS, Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator ja SA Tartu Teaduspark.

Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura sõnul luuakse Delta hoonestusse keskkond, kus kohtuvad teadlased, õppejõud, üliõpilased, ettevõtjad ja ettevõtete loomise ning arengu toetajad. "Teadus

mahukate ettevõtete paiknemine ülikooliga kokku kasvanult paneb uued ideed kiiresti liikuma," usub ta. Ettevõtlusmaja avatakse märtsis.

Eesti Tööstuse küsimustele vastab ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Aitel Käpp.

Milline saab olema Delta keskuse roll Eesti teaduse ja ettevõtluse koostöös?

Tartu ülikooli Delta keskus on Eesti innovatiivse mõtte keskus. Koondame maailmatasemel Tartu ülikooli arvuti- ja majandusteaduse, matemaatika ning koostöösuhted. Teiselt poolt koonduvad Delta keskuse ettevõtlusmajja ettevõtted, kes soovivad kõik selle ühiskonna ja majanduse heaks tööle panna.

Kuidas hakkate tegema koostööd ettevõtetega?

Delta keskusesse kolib Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus, mis on juba praegu ettevõtjate sisenemispunkt ülikooli. Ettevõtlus- ja innovatsioonikes-

kuse kaudu saab ülevaate kõikvõimalikest koostöövormidest, mida Tartu ülikool pakub.

Näiteks Sandbox on digitoodete innovatsiooniprogramm, mille õppemooduliga omandavad magistritudengid teadmised ja oskused digitoodete juhtimisest ning loovad üheskoos partnerettevõtetega uuenduslikke ideid päriseluliste probleemide lahendamiseks, digitoodete prototüüpimiseks ja valideerimiseks.

Programm kutsuti ellu sooviga luua alus disainmõtlemise ja tootejuhtimise hariduse arendamisele ning tugevdamisele Tartu ülikoolis. Selleks, et tagada hilisem edukas omatoodete arendus Eesti ettevõtetes vastava eriharidusega spetsialistide eestvedamisel.

Huvitav on IT-tööstusmagistrantuur.

Mida see endast kujutab?

IT-tööstusmagistrantuur on Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi magistrantidele mõeldud õpinguvorm, mis läbitakse 50% ulatuses ettevõttes. Programm võimaldab partnerettevõttel oma meeskonda kaasaTALV 2019/2020

ta kõrgelt motiveeritud Tartu ülikooli tudengi, kes on mitme konkursivooru kaudu välja valitud. Tudengid ja ettevõtted sobitatakse omavahel nende ühiste huvide ja uurimissuundade järgi. Tudeng õpib personaliseeritud õppekava alusel, mis on kohandatud ettevõtte arengusuundade järgi. Ettevõttel on võimalus suunata tudengit võtma juurde õppeaineid, mis toetavad nii tema professionaalsete kui ka ülekantavate oskuste arengut. IT-tööstusmagistrantuuri programmiga on oodatud liituma nii IT-ettevõtted kui ka digiteerimise väljakutsetega silmitsi seisvad ettevõtted ja asutused.

Mis on DIH Tartu?

Digital Innovation Hub Tartu (DIH Tartu) on Eesti tööstuse digiteerimist toetav keskus, mis on osa Euroopa Liidu digiinnovatsioonikeskuste võrgustikust. DIH Tartu eesmärk on pakkuda ettevõtetele tehnoloogilist, protsessi- ja ärimudeli innovatsiooni toetavaid teenuseid ning oskusteavet.

Kaardistame Eesti tööstusettevõteTALV 2019/2020

te ambitsioonid ja vajadused nende tegevuste tõhustamiseks ning ehitame üles vajalikud tugiteenused ja koostöövõrgustiku uuenduslike digitehnoloogiate kasutuselevõtuks. Töötades tihedalt koos teiste Läänemere piirkonna digiinnovatsioonikeskustega, tutvustab DIH Tartu Eestis erinevaid meetodeid ja tööriistu, kohandades neid kohaliku tööstuse vajadustega.

Deltasse koondub ka kogu ülikooli uusettevõtluse tugisüsteem.

Tartu ülikooli majandusteaduskond koordineerib üleülikoolilist ettevõtlusõpet, mille läbib igal aastal 500–1000 tudengit. Peale selle kolib Delta keskusesse sTARTUp Lab, mis viib läbi tudengimeeskondade ettevõtlusprojektide eelinkubatsiooni. Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus toob Deltasse oma teadusmahukate äriideede arendamise programmi, mis aitab teha eelinkubatsiooni eeskätt teadlaste ja doktoriõppe tudengite ettevõtetele. Nendest kasvavad välja ülikooli hargettevõtted.

Koostöös Delta ettevõtlusmajja koliva Tartu Teaduspargiga oleme käivita-

Foto: Henry Narits, Tartu ülikool

mas väga teadus- ja tehnoloogiamahukate ideede inkubaatorit Science to Business, mis võimaldab TÜ eelinkubatsioonist väljuvatel meeskondadel arendada oma äriplaani ja prototüüpe ning jõuda esimeste investeeringuteni.

Kes teie olemasolust enim kasu saama hakkab?

Eesti majandus tervikuna. Deltast saab Eesti kõige olulisem teaduspõhist majanduskasvu toetav infotehnoloogia-, matemaatika- ja majanduskeskus.

Mida peab tegema, et teiega koostöö tekiks ja keda ootate enda jutule?

Kõige lihtsam on pöörduda ettevõtlus- ja innovatsioonikeskusesse, kellega koostöös leiame igale ettevõtjale vajaliku koostöövormi. Olgu selleks uute toodete või tehnoloogiate loomine või rakendamine, huvitavad investeerimisvõimalused teaduspõhistesse ettevõtetesse või hoopis soov osaleda tudengite arendamises õppetöö kaudu.

63

64

NAABRITEL KÜLAS

Tekst: Anda Asere, Dienas Bizness

NAABRITEL KÜLAS

Eesti hea naaber ja konkurent Läti ei maga. Ajakirjanik Anda Asere küsis sealsetelt ettevõtjatelt ja ekspertidelt, mida nemad digiarengutest arvavad ning kui kaugele lõunanaabrid enda arust jõudnud on.

Madara Cosmetics jätkab investeeringuid tootmisvahenditesse.

Ka sel aastal on ettevõte soetanud uusi seadmeid ja käsitsitöö on minimaalne. Foto: Madara Cosmetics

Balticovo on viimastel aastatel investeerinud digiteerimisse ligikaudu üks miljon eurot.

Madara Cosmetics Foto: Madara Cosmetics

L

Läti ettevõtete olevik ja tulevik.

Ettevõtete juhid räägivad, kuidas nad muutustega hakkama saavad

TALV 2019/2020

äti majandusministeeriumi valdkonnapoliitika osakonna asedirektor Gatis Silovs märkis digiteerimise tähtsusest rääkides esmalt, et selle peamine põhjus on tootlikkuse edendamine. Lätis lahendab see ka aina kasvavat tööjõupuuduse probleemi. Arvuti ei võta puhkust ja töötab nii öösel kui ka päeval.

Silovs toob näitena riigi valitsemise. "Valitsusasutused töötavad kaheksast viieni, kuid veebisaidi latvija.lv kaudu pääsevad elanikud kõigile teenustele ligi ka laupäeva õhtul. Seejuures ei ole vaja seista järjekorras," toob Silovs välja.

Läti ettevõtete digiküpsus on väga TALV 2019/2020

erinev. Enamik suurtootjaid on heal tasemel. Nad saavad seda endale lubada ja on huvitatud tööjõu asendamisest digilahendustega. Väikeettevõtetel on raskem ja põhjuseid on siin mitu. "Ei taha, ei saa, ei pea otstarbekaks," toob Silovs välja.

Madara Cosmeticsi juhatuse liige Uldis Iltners ütleb, et olukord on isegi ühe sektori lõikes erinev. Ettevõtted lihtsalt teevad sama asja erinevalt. Vahel põhinevad väiksemad ettevõtted käsitööl ja just see annab neile paindlikkuse, et teha spetsiifilisemaid töid, mida suured ei suuda. "Baltimaades on eri valdkondades piisavalt näiteid, kus tootmisette-

võtted on ülimalt automatiseeritud," kiidab Iltners.

Kui tootjad ei investeeri digilahendustesse ja automatiseerimisse, kaotavad nad konkurentsivõitluses. Gatis Silovs toob siin näitena välja turismifirma Thomas Cook. "Üks põhjuseid, mis tekitas praeguse olukorra (pankroti), on see, et ettevõte hoidis jätkuvalt ülal suurt filiaalide võrgustikku, kuigi tänapäeval ostavad inimesed reise internetist."

Viimane hetk on praegu Tööstustarkvara ettevõtte CENOS tegevjuht Mihails Ščepanskis märgib, et Baltimaade elanikkond kahaneb ja see tingib

65

66

NAABRITEL KÜLAS

ka töötajate arvu vähenemise. "Ainus viis hakkama saada on parandada tõhusust.

Tänapäeval on seda võimalik teha ainult digitaalsete lahenduste abiga," alustab ta.

CENOS-e südameasjaks ja äriks ongi tegeleda digitransformatsiooniga. Nad pakuvad tarkvara, mis aitab selles metallitööstusi. Ščepanskise sõnul on meie regiooni tootmisettevõtted elanud pikka aega välisfirmadele teenuste osutamise lainel. Enam ei ole aga meie kulud nii palju odavamad kui Lääne-Euroopas.

Kätte on jõudnud huvitav aeg, kui endine olukord enam jätkuda ei saa.

"Kui soovime olla edukad, tuleb läbi viia digitransformatsioon. See on pigem mõtteviisi küsimus. Ma ei näe Baltimaade tootmisettevõtete seas suurt tahtmist seda teha. Kuid mujal on samuti sarnased probleemid," on Ščepanskis karm.

Nimelt teeb CENOS lahendusi ka teiste riikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele ning seal on olukord sama. Ettevõtted on suhteliselt loiud. "See on tihedalt seotud ettevõtetes töötavate inseneride vanusega," toob Ščepanskis välja.

Samas on tema sõnul just praegu viimane hetk sellele rongile astuda.

Seis on paranenud Konsultatsioonifirma Accenture Läti juht Maksims Jegorovs toob Läti kontekstis sisse ka positiivsema noodi. Viimase viie aastaga on ta märganud, et ettevõtted oskavad üha rohkem digiteerimisest tulenevaid võimalusi hinnata. Samas on teiste riikidega võrreldes veel palju teha.

Jegorovs ütleb, et kui panganduses kasutatakse kõiki uue aja võimalusi kenasti ära, siis on ka ettevõtteid, mis on jäänud kindlaks esiisade meetoditele ja näevad digiteerimises pigem ohtu kui võimalusi.

"Paremini tegutsevad selles vallas ettevõtted, kes ekspordivad Põhjamaadesse ja Euroopasse ning konkureerivad juba praegu selgelt rahvusvahelises keskkonnas," on Jegorovs tähele pannud.

Kolm peamist probleemi Tehisintellekti rätseplahendusi pakkuva firma Apply juhi Agnis Jakubovitši arvates tekitavad Läti ettevõtetes probleeme kahtlused. Kas see lahendus aitab või sobib? Kas seda on üldse võimalik teha? Ja loomulikult on probleem raha. "Ühes kahtlusega võib iga summa tunduda liiga suur, et riskida. Just seepärast juurutame klientidele protsessi

FOOD UNIONI INNOVATSIOON PUUDUTAB KA EESTIT Foto: Food Union Europe

Toidutootja Food Union Europe tegevjuht Normunds Staņēvičs usub, et digiteerimisprogrammid ei tohiks kindlasti olla luksus, mida saavad endale lubada ainult rikkad ettevõtted. Samas peaks iga ettevõtte põhiloomuses olema olla muutuste keskel, status quo’ks pidev arenemine.

"Digitransformatsioon tuleb areneva tehnoloogia tõttu väga kiiresti aknast ja uksest sisse ning muutub kõigile kättesaadavaks. See muudab radikaalselt seda, kuidas firmad klientide, partnerite ja töötajatega suhtlevad. Turg ja klientide muutuvad eelistused panevad igale ettevõttele peale suure surve sellega kohaneda," ütleb Staņēvičs Food Unionile on äriprotsesside või tervete ärimudelite digiteerimine, aga ka Normunds Staņēvičs andmetel põhinevad otsustused prioriteet olnud juba vähemalt kolm aastat. Selleks loodi rohkem kui kaks aastat tagasi eraldi digiüksus. Selle peamiseks ülesandeks sai äri muutumise ja digitaalsete võimaluste identifitseerimine. Peale selle ka nende kasutuselevõtt, et tasuvus oleks võimalikult suur.

Mida ettevõte on teinud?

Eriti uhke on Food Union oma intelligentsete turundus- ja kommertstehnoloogiasüsteemide üle. Uue toote arenduse, turunduse ja müügi kohta käivad otsused tehakse väga põhjalike tarbijat ja turutrende arvestava analüüsi tulemusel. Tootevalikut kohendatakse pärast enda ja konkurentide brändide tulemuste jälgimist ja analüüsi. Need on väga intelligentselt lahendatud, uhkustab Staņēvičs.

Eelmisel aastal võttis Food Union kasutusele interaktiivse andmeanalüüsi tööriista The Smart Dairy Farmer, mis on mõeldud piimatarnijatele.

See võimaldab neil kiiresti ja mugavalt süsteemi siseneda ning analüüsida seal mitmeid parameetreid, nagu tarnitud piima kogus, selle kvaliteet, rasva ja proteiinisisaldus jne. Peale selle saab vaadata kõiki maksetega seotud asjaolusid ja palju muud.

"Seda tööriista on võimalik kasutada igast nutiseadmest ja see võimaldab talupidajatel oma ressursse ning operatsioone tõhusamalt planeerida. See on Lätis esimene digitaalne tööriist, mis on spetsiaalselt mõeldud koostööks piimatootjatega. Me kasutame seda nii Läti kui ka Eesti partneritega," ütleb Staņēvičs Müük suurenes 25% Kolmas näide on Food Unioni jäätiseautode logistika automatiseerimine. Et jõuda rohkemate klientideni ja suurendada käikude kasumlikkust, tuli ettevõte välja integreeritud jälgimissüsteemi, mobiilsete maksete, kliendisuhtluse, teekonna planeerimise ja analüütiliste lahendustega. Selle tulemusel suurenes müük 25%. Võrreldi 2018. aasta suve lõppenud suvega. Peale selle hoidis Food Union kokku 50 000 liitrit diislikütust ja säästis 500 000 kilomeetrit sõidukilomeetreid. Ka 131 000 kilo CO2 jäi õhku paiskamata.

"Niisiis ei suurenda äriprotsesside digiteerimine mitte ainult kasumlikkust ja klientide teenindamise taset, vaid on ka igati "roheline" lahendus," ütleb Staņēvičs.

TALV 2019/2020

68

NAABRITEL KÜLAS

de digiteerimist samm sammu haaval, et tõendada selle toimimist ja tagada kontroll eelarve üle, et summad, millega ettevõte kindlasti riskib, oleksid maksimaalselt piiratud," selgitab ta.

Balticovo

Foto: Gatis Rozenfelds

Kaos võib suureneda Metallitööstuse Brabantia Latvia juht Sandis Babris ütleb, et nende kontserni ühine strateegia on areneda Tööstus 4.0 suunas, kasutades digiteerimise pakutavaid võimalusi üha laiemalt. Ühtlasi tuleb neil teadvustada, et esmatähtis on korrastada olemasolevad tootmis- ja logistikaprotsessid ning kasutada seadmeid ja töötajaid tõhusalt.

"Sageli võib näha, et sisemiselt korrastamata ettevõte loodab olukorda parandada, ostes kalleid IT- või muid lahendusi, kuid selle tulemusel suureneb kaos veelgi ja vastavalt kasvavad ka kulud," märgib Babris. Seega enne uusimatesse tehnoloogiatesse investeerimist korraldab Brabantia hoolikalt oma protsessid ja teeb põhjalikud arvutused ning ainult siis, kui näeb finantsilist kasu, investeerib digiteerimisse.

Näiteks praegu tegeleb ettevõte tootmise uue juhtimissüsteemi MES (manufacturing execution systems) valimise, arvutinägemise kvaliteedi kontrollimise ja muude lahendustega.

Euroopa vajab strateegiat Maksims Jegorovs Accenture Lätist ütleb, et konkrentsis püsimine on kogu Euroopa teema. Euroopa, sealhulgas Baltimaade, konkurentsivõime suurendamiseks peaksid riigid rohkem uuringutesse investeerima, et rohkem riigi raha suunataks varajastesse tooteuuringutesse ja loomisetappidesse. Ühtlasi peab paremini korraldama teadusuuringute, patentide, investeeringute suuruse ja muu taolisega seotud küsimused.

"Euroopa vajab strateegiat. Euroopa peab jätkuvalt keskenduma jõuliste ettevõtete loomisele, kasutades oma eeliseid ja teadmisi tehnoloogiate vallas.

Head näited selles valdkonnas on SAP ja Spotify, kes kujundavad enda ümber ökosüsteemi ja loovad hea pinnase noortele professionaalidele. Nende asutajad ja varasemad töötajad jätkavad aga uute ettevõtete ja töökohtade loomist, tagades nii järjepidevuse ja suurendades Euroopa konkurentsivõimet," märgib Jegorovs.

Prügiekspert OÜ

Ehitusjäätmete vedu 7-30 m3

Peterburi tee 46-105 Tallinn 11415 GSM 528 0090 tel 621 2777 faks 640 3765 info@ prygiekspert.com

Tööstusjäätmete vedu Lammutus- ja koristustööd Pinnasetööd ja pinnase äravedu Kallurveod, transportteenus

ELMĀRS KEHRIS: KONKURENDID EI MAGA Ka munade ja munatoodete tootja Balticovo finantsanalüütik ja IT-projektijuht Elmārs Kehris on seisukohal, et me elame neljanda industrialiseerimise eelõhtul. Ilma digiteerimiseta ei näe ta ettevõtluse tõsist arengut.

"Investeeringud digiteerimisse on investeeringud tulevikku. Digiteerimine on kõige tähtsam tegur, mis mõjutab ettevõtte konkurentsivõimet tulevikus. Digimajanduse tingimustes peab ettevõtetes otsuseid tegema kiiresti, õigesti ja andmete põhjal. Viivitamine võib kalliks maksma minna, sest tänapäeval kulgeb kõik kiiremini ja konkurendid ei maga. Balticovo igapäevatöös on sellised sõnad nagu "tehisintellekt", "masinõpe" ja "arvutnägemine" tavapärased. Lätlastel on ütlus "Riia ei saa kunagi valmis" ja sama saab öelda ka ettevõtete digiteerimise kohta. Kogu aeg tekib uusi keerukaid ülesandeid, mida lahendada.

Kui ettevõte ei investeeri digiteerimisse, on risk suur. Hea viis, kuidas kulutada palju raha, on teadmatus, mida teed või tahad. Seega on riski vähendamiseks vaja digiteerimise strateegiat ja usaldusväärseid koostööpartnereid, kes tõesti süvenevad tootmisprotsessidesse. Samuti tuleb kaasata inimesi igalt tasandilt. Tootmisettevõtted peavad alustama digiteerimist alt üles. Kui seda alustatakse ülalt, tekib ebatäpsus ja asümmeetria, mis raskendab edasist otsuste tegemist ja analüüsi."

PRAEGUNE OLUKORD MEENUTAB MULLE MASUAEGA Baiba Apine, PwC Latvija digitransformatsiooni spetsialist Läti ettevõtetes kulgeb digiteerimine pikaldaselt ja märkimisväärset hüpet oodata ei ole. Majandusarengu aeglustumise tulemuseks on ettevaatlik investeerimine, sealhulgas uuenduslikesse lahendustesse. Teine põhjus on, et puudu on kvalifitseeritud töötajatest, kes saaksid hakkama tehnoloogiliselt keerukate seadmetega. Praegune olukord meenutab mulle masuaega, millest suudavad välja murda ainult ambitsioonikad ettevõtted, kes julgevad riskida, investeerivad ja loovad ekspordisuutlikke tooteid ning teenuseid.

Siseturule töötajatel ei ole ega tule võimalust märkimisväärselt uueneda.

TALV 2019/2020

1 2 a a s t a t ko g e m u s t o m a s v a l d ko n n a s !

70

Tekst: Lauri Kool, Eesti Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist

ARVAMUS

Appi, IT trügib igale poole!

Kas alla anda või kohaneda?

Tehnoloogia on muutunud maailmas aina olulisemaks, töö ja töötamine kolivad üha rohkem arvutisse. Tööandjad seisavad silmitsi olukorraga, kus uued lahendused nõuavad suuri investeeringuid, töötajad on aga aina sagedamini ja igas ametis olukorra ees, kus mingi osa tööst on seotud tehnoloogiaga. Kuidas muutustega kohaneda ja neist maksimum võtta?

E

esti Töötukassa teenusejuht Riina Kurg räägib, et iga ettevõte, kes soovib olla konkurentsivõimeline, seisab ühel hetkel silmitsi olukorraga, kus tuleb sukelduda digimaailma, mis tähendab, et muudatused ettevõtte tegevuses on paratamatud. Sama möödapääsmatud on ka uuendustega kaasnevad kulud ja mitte ainult tehnikale, vaid ka inimeste väljaõppele.

"Digiteerimine võimaldab ettevõttel töötada senisest tõhusamalt ja suurendada tootlikkust, aga … Tootmisprotsessi digiteerimine ja automatiseerimine tähendab ka seda, et senised töötajad peavad uusi oskusi õppima. See on aga omakorda kulu. Lahendus võib olla töötukassa tugi. Tööandjad saavad töötukassast taotleda koolitustoetust muutuste olukorras töötajate koolitamiseks," julgustab ta tööandjaid töötukassa tööandjate konsultandiga ühendust võtma või kirjutama aadressil koolitustoetus@tootukassa.ee.

Riina Kurg toob mitu näidet, kus ettevõte on just sellises

muutuste olukorras olnud ja töötukassa on saanud appi tulla: "Üks metallitööstusettevõte soetas eelmisel aastal tööstusroboti ja seetõttu pidid töötajad õppima seda kasutama. Meenub ka üks õmblusettevõte, kus võeti kasutusele uus majandustarkvara, mistõttu vajasid töötajad selle tarkvara koolitust."

Töötukassa toetuse eesmärk on aidata töötajatel selgeks saada asju, mida ühe väikese loengupäevaga ei omanda. Seetõttu toetataksegi väljaõpet, mil-

Kas end ära peita või haarata härjal sarvist?

le puhul tuleb töötajat koolitada vähemalt 80 akadeemilist tundi. Pikem koolitus annab oluliselt rohkem oskuseid, aga on tööandjale sageli kulukas. Peale koolituskulu saab töötukassa hüvitada ka koolitusel osalemisega tekkinud sõidukulud ja osaliselt palgakulu – toetuse suurus võib küündida ühe töötaja kohta kuni 2000 euroni.

Eesti Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja asetäitja Karin Andre julgustab aga ka töötajaid töötukassaga ühendust võtma ja mitte pelgama tehnoloogiat.

"Tehnoloogia hõlbustab töö tegemist ja toob ellu uusi võimalusi. Lihtsamaid protsesse arvutiga tuleb teha juba pea igal töökohal, ole sa siis laohoidja, kaupluse kassiir, turvatöötaja või õmbleja. Hirm tehnoloogia ees tekib tavaliselt neil, kes iga päev tehnoloogiat ei kasuta ja pelgavad, et robot tuleb ning võtab nende töö ära. Pigem tasub aga mõelda, kuidas tehnoloogia võiks tööelu lihtsamaks muuta."

Koolitusel osalemine on hõlpsaim viis oma oskuste täiendamiseks ja töötukassa pakub tasuta koolitusi ka tööealistele töötavatele inimestele. "Kui olete vähemalt 50-aastane töötaja ja teie keskmine sissetulek kuus oli eelmisel aastal alla 1291 euro, saate töötukassa toel lihvida oma seniseid arvutialaseid või nutiseadme kasutamise oskusi või omandada teadmisi uue arvutigraafika või projekteerimistarkvara kohta," räägib Andre.

Esimene samm on Karin Andre sõnul aga see, et töötav inimene pöördub töötukassasse karjäärinõustaja juurde, kes aitab jõuda selgusele, millest tuleks koolituse valikul alustada, et õppimisest hiljem tööl kõige rohkem kasu oleks. Aja kokkuleppimine on vaid telefonikõne kaugusel: 15 501.

Foto: Ilmar Saabas

TALV 2019/2020

72

FILTER AS

FILTER AS

Filter suurendas nutikalt Mamma

valmistoidutehase energiatõhusust Eesti üks suuremaid ja modernsemaid valmistoidutehaseid on kahtlemata Mamma kaubamärgi all pannkooke, suppe, praade, salateid ja võileibu valmistav Saarioinen Eesti OÜ. Ettevõtte eripäraks on pidev julge tehnoloogia uuendamine, mis on kaasa toonud olulise energiakokkuhoiu ja õhusaaste vähenemise.

S

aarioinen Eesti OÜ Raplamaal asuv valmistoidutehas valmis 2009. aastal plaaniga alustada Eestis valmistoitude sarja Mamma arendamist ja tootmist. Tehase olulisim osa on aurukatlamaja, mida kasutatakse toorainete ja segude kuumutamiseks, keetmiseks või pastöriseerimiseks, samuti erinevate pindade, mahutite või torustike sisemi

seks pesuks ning hoonete ja sooja tarbevee kütteks.

Ligi 200 inimesele tööd andev Saarionen Eesti tehas võtab enda alla 6000 ruutmeetrit ja selle toodangu mahuks on planeeritud kuni üheksa miljonit kilogrammi aastas. Praeguseks on ettevõte investeerinud tehasesse üle 12,8 miljoni euro kontserni omavahendite arvelt, sest kvaliteetse

toodangu ja rangemad hügieeninõuded kindlustab üksnes kaasaegne tehniline varustatus.

Aurukatlamaja ehitas kümme aastat tagasi energiatootmise ja veetöötluse lahendustega tegelev Filter valmistoidutehase Soome emafirma tellitud projekti järgi. Koostöö kahe ettevõtte vahel pole aga siiani katkenud ja Saarioinen Eesti tehnilise hoolde juht Albert Ernesaks sõnab, et nad on äärmiselt rahul aastatepikkuse partnerlusega, sest Filtri hooldustehnikud on asjalikud, tehnilist tuge ning nõu saab mugavalt ja kiirelt.

Viimase suurema projektina toob Ernesaks välja katlamaja täiustamise aasta tagasi, kui mindi põlevkiviküttelt üle LNG-kütusele. „Filter ehitas ühe meie katla ringi ja teine jäi reservi põlevkiviõlile. Ümberehitus sujus ladusalt, tulemus tuli hea ja töökindel. Meie küttekulud alanesid ja õhusaaste vähenes märgatavalt.

TALV 2019/2020

Uus gaasipõleti on eelnevast efektiivsema põlemisrežiimiga.”

Peale selle ehitas Filter tänavu aasta algul Saarioinen Eestile heitauru jääksoojuse kasutuse süsteemi ja külmakeskuse jääksoojuse püüdmise süsteemi. „Mõlemat jääksoojust kasutame sooja tarbevee eelsoojenduseks. Jääkauru kasutuse lahenduse pakkumine tuli Filtrilt ja külmakeskuse jääksoojuse kasutuse idee tuli meilt ning lahendus Filtrilt,” räägib Ernesaks. Ta märgib, et lisaks tuli suurem sääst ettevõttele gaasitrassi toomisest majja ja küpsetusahjude õlipõletite asendamisest gaasipõletitega, sest kerge kütteõli oli juba eelmisel aastal diislikütuse hinnaga. „Gaasiküttele üleminek tundub meile tõesti hea lahendusena ja seda soovitaks ka teistele, kes veel põlevkiviõli või kergemat õli kasutavad,” annab Ernesaks nõu, lisades, et samuti on tõhus jääksoojuse kasutus. Selle investeeringu tasuvus on hinnanguliselt kahe aasta ringis.

Juba väike tehnoloogiauuendus säästab oluliselt igakuistelt kulutustelt Filtri tootejuht Cathy-Liis Põlluveer nendib, et iga tehas peaks oma energiasüsteemid aeg-ajalt üle vaatama ja mõtlema lahenduste uuendamisele. „Energiatehnoloogia puhul tuleb ajaga kaasas käia, mitte ehitada katlamaja valmis ja unustada aastateks. See ei tähenda muidugi, et esialgne lahendus oleks vale või ebaTALV 2019/2020

efektiivne, kuid tehnoloogia uueneb nii kiiresti, et alati saab teha süsteeme paremaks, hoida kokku igakuiste kulutuste arvelt ning pikendada seadmestiku eluiga.”

Saarionen Eestis eelmisel aastal tehtud projektide kohta võib põhilise sõnumina öelda, et aurukatlamaja ei vaadeldud eraldi, vaid luubi alla võeti kogu tehase süsteemid alatest aurust ja küttest kuni vee, jahutuse ja elektrini. Kui jahutusenergia või aurutootmise süsteemist tekib jääksoojust, on mõistlik suunata see tagasi hoone energiasüsteemi, näiteks tarbeveesüsteemi. Peale energiasäästu võivad uuendused tehaste tehnoloogias tuua kaasa veel olulisi aspekte – näiteks kui Filter paigaldas 2017. aastal seoses kütusevahetamisega Mamma tehasele uue põleti koos sagedusmuunduriga, siis lisaks elektrisäästule tekitab uus süsteem nüüd katlamajas oluliselt vähem müra.

Põlluveeri sõnul tulevad sellised muudatused valdavalt küll lahenduste looja al-

gatusel, kuid samas on ka kliendid uute tehnoloogiate ja säästmisvõimalustega tutvumisel aina aktiivsemaks muutunud. „Saarioinen Eestil oli näiteks väga suur huvi energiasüsteemi tõhustamise vastu, mis oli väga tervitatav, sest kahjuks sageli vaatavad ettevõtted energiasäästuprojekte kui suuri investeeringuid. Kindlasti on rahaliselt mõttekam investeerida korralikku katlasse, mis kestab 20+ aastat, kui vahetada süsteem iga 5–7 aasta tagant välja. Saarioinen Eesti on selles osas tõesti väga teadlik ja panustab oma efektiivsusesse palju!”

1992. aastal Eestis asutatud Filter on kasvanud kontserniks, millel on tütarettevõtted Lätis, Leedus, Venemaal, Valgevenes ja Bulgaarias. Grupi ettevõtted pakuvad terviklahendusi ja tooteid energia tootmise ning veetöötluse alal, aidates klientidel leida ressursside tõhusama kasutamise võimalusi, olles seejuures võimalikult keskkonnasäästlik. Filtri ettevõtetel on 14 kontorit kuues riigis, kus töötab kokku 230 inimest. Oma tegevuses juhindutakse sotsiaalse vastutuse, eetilise äritegevuse ja kvaliteedijuhtimise põhimõtetest.

73

74

TULEVIKU TÖÖSTUS

Tekst: Tanel Saarmann Fotod: Rainer Ojaste

GARDEROOBID

HY-Tech Compis aitavad

LIUGUKSED

RAAMATURIIULID

KÖÖGIKAPI UKSED

robotid tõsta ka töötajate palkasid Karla külas asub ettevõte, mille võib vabalt tuua digiteerimise eeskujuks Eestis. Neile on robotid igati kasuks tulnud.

S

oome ettevõtte HY-Tech Comp tütarettevõte tegutseb Harjumaal Rae vallas Karla külas ja kannab emafirmaga sama nime. Veel hiljuti teati neid siinmail Hyrlese nime all. Tegemist on ettevõttega, mis on teadlikult ja sammsammult oma tegemisi automatiseeri-

nud. Nad on hea näide sellest, kuidas üks ettevõte peaks digiteerimise läbi viima.

Värske nimega HY-Tech Comp laienes Eestisse 11 aastat tagasi. Kohe kolitigi Karla külas asuvasse hoonesse, kus neil alguses oli praegusest tunduvalt pisem kontoripool ja 2000-ruutmeetrine hall, sees ainult üks stants- ja kaks painutuspinki. Ülejäänu oli üks suur tühi ruum.

"Mõtlesime, et nüüd läheb terve igavik, enne kui see suur ruum täis saab. Õnneks ei läinud nii kaua. Kolme aasta pärast tegime esimese laienduse," alustab ettevõtte Eesti tegevjuht Urmo Sisask. Rajati veel 2000 ruutmeetrit pinda ja hangiti uusi seadmeid. 2019. aastal ollakse olukorras, kus valmimas on juba kolmas laiendus. See näitab selgelt, kuhu nad kõigest veidi üle aastaga jõudnud on.

Sisask armastab öelda, et nad said emapiimaga ehk emafirmaga kaasa ainult ühe kliendi. Selleks on lähedal Jüris asuv ABB. "Kõik edasine on meie endi tubli tööga saavutatud areng."

Iseseisvad otsused Eesti HY-Tech Comp on saanud niisiis areneda täiesti iseseisvalt, neile on antud vabad käed. Iga otsuse tarbeks ei ole vaja Soome poole luba. See on suur asi, sest on ju teada, et paljudes teistes Soome päritolu Eesti ettevõtetes on tihti olukord, kus ka kogu müügitöö tehakse mujal. Siin nii ei ole.

Emafirmas tehakse paljuski samu tooteid nagu Eestis, kuid seal on juures ka elektroonikapool. Ometi ei olda turul konkurendid.

www.soodnegarderoob.ee Nii ta tegutseb. Suitsu ei tee, tualetis ei käi, puhkust ka ei taha.

TALV 2019/2020

SALONGID TALLINNAS: Mulla 1 Mööblimaja I korrus mooblimaja@soodnegarderoob.ee Tel. 527 4009

Kadaka tee 70c III korrus kadaka@soodnegarderoob.ee Tel. 553 9263

PROJEKTIMÜÜK: andrus@soodnegarderoob.ee Tel. 5383 6700

76

TULEVIKU TÖÖSTUS

Lõviosa tööst tehakse ära büroos, tööstuse poolel jääb üle lüüa pall tühja väravasse.

"Eks me jälgime, et sellist asja ei juhtuks. Teeme ikka koostööd. Vahel on projekte, kus meil on võimekus, mida neil ei ole, ning ka vastupidi," selgitab Sisask.

Suur klient ABB HY-Tech Comp Eesti kliendid asuvad peamiselt Põhja-Euroopas, kuigi väikeses mahus tarnitakse ka otse Indiasse ja USA-sse. Nende peamine klient on ABB, õigemini selle suurfirma erinevad üksused. Ka praegu on neil mitme ABB haruga läbirääkimised pooleli.

"Eestis on meil oluliseks kliendiks veel Enics ning suur on ka ühe Taani ventilatsioonivaldkonna ettevõtte osakaal. Need ongi kolm peamist tellijat," räägib Sisask. Geograafia laieneb pidevalt. Potentsiaali on näiteks Saksamaal.

Otse eksporti läheb neil umbes 60% kõigest, mida nad teevad. Kuna aga ka ABB ja Enicsi lõpptooted rändavad suures osas välismaale, siis jääb nende toodangust Eestisse vaid käputäis.

Pakuvad tööstusteenindust Urmo Sisaskile ei meeldi sõna allhange, tema nimetab seda tööstuse teenindamiseks. "Me ju pakume neile teenust," ütleb Sisask ja lisab, et see on igati loogiline, et

isegi suured ettevõtted ei tee kõike ise.

Ka nemad on jõudnud punkti, kus teenuseid tuleb sisse osta. Sa spetsialiseerud millelegi ja lased teistel teha selle osa, milles nemad head on. "Kui sa oma asja tõesti kvaliteetselt teed, siis tahavad kliendid sinu juurde tulla."

Rõhk kaasagsetel masinatel Nüüd jõuamegi selleni, kuidas HY-Tech Comp Eesti on arenenud kõrgelt digiteeritud ettevõtteks. Loomulikult tähendab see suuri investeeringuid masinaparki ja IT-sse. On ostetud uusi ja vahetatud välja ka vanu seadmeid. Ikka sellepärast, et uued on tõhusamad, kiiremad ja neid on lihtsam käsitseda. "Nüansse on palju, aga peamine on ikkagi arvutada, kui kiiresti see investeering end ära tasub," rõhutab mees.

Firmal ei ole tegelikult ka erilist valikut olnud. Nende kliendid soovivad keskmisest oluliselt kõrgema kvaliteediga tooteid ja vanemate masinatega sellist täpsust ei taga. Peale uute pinkide on aga majja toodud ka roboteid.

"Sellel on kaks põhjust. Esiteks taas tootlikkuse teema ja teiseks tööjõupuudus. Sellega meil ju priisata ei ole," toob Sisask välja.

Kaks versus kuus Tegevjuht toob hea näite. Neil käib töö kahes vahetuses. Tööl on üks operaator, kes hoolitseb kolme painutusroboti eest. Kui roboteid ei oleks, siis töötaks ühes vahetuses kolm inimest. Kahe vahetuse peale on neil tööl kaks operaatorit. Ilma robotiteta peaks aga kahes vahetuses sama tööd tegema juba kuus inimest.

"Loomulikult tähendab see, et töötajate teadmiste tase on kõrgem, aga ka nende töötasu saab olla suurem. Tulemus on ju parem – kvaliteet on stabiilne ja vigu esineb vähem," räägib Sisask.

IT-lahendused igal sammul Ajaga on HY-Tech Comp Eesti kasutusele võtnud ja omavahel liitnud mitu arvutiprogrammi. Kõik algab tootmise ettevalmistamisest ja kulgeb läbi ahela. Alguses oli aga oluline üldse teada, kust pihta hakata, millised on pudelikaelad. Just siin tuleb välja nende tarkus: kogu protsessi ei tohiks korraga automatiseerida, alustada tuleks kõige suuremast murekohast ja liikuda pidevalt edasi.

"Loomulikult ei tee programmid ära kogu tööd. On vaja inimest, kes teab, mida on vaja mingis olukorras teha või TALV 2019/2020

78

TULEVIKU TÖÖSTUS

Tänapäeva tööstus võiks noorte jaos olla väga põnev väljakutse.

muuta. Klient soovib mingit kiiret muudatust ja selle teeb ikkagi inimene," ütleb Sisask. ABB-ga on neil juba selline side, et kõik tellimused tulevad sisse otse ja kauba saatmine ning saatelehed lahendatakse samuti elektroonselt.

"Ettevõtetel ja inimestel on tihti raske muutustega kaasa minna, aga tegelikult on see kõik normaalne. Sellega tuleb harjuda. Pidevalt ju midagi muutub. Ka eraelus," ütleb tehase juht.

Urmo Sisaskil on hea meel, et kui veel mõni aasta tagasi ei soovinud tarkvarafirmad eri programmide integratsioone eriti võimaldada või nõudsid kopsakat lisaraha, siis nüüd on nad aru saanud, et nad jäävad sel moel hätta. Turule on tulnud tegijad, kes seda võimaldavad.

nid, et töötajad ei peaks järgmise ülesande saamiseks saalis edasi-tagasi jooksma.

"Nii saame ka näha, mitu detaili on tehtud ja kui palju on teha. Väga hea on siis kliendile öelda, et praegu on need asjad painutuses ja need värvimises – saate homme kätte. Saame väga täpseid lubadusi anda," räägib Urmo Sisask.

Reaalajas teadmised

Kõik see annab ettevõtte juhtkonnale ülevaate nii masinate kui ka inimeste võimekusest. Sisask ütleb, et subjektiivse info oht kaob ära. Vahetuse vanem võib eelistada seda töötajat, kes on küll hea jutu- ja sõbramees, aga töötajana mitte nii usin. Samas teeb väga head tööd see, kelle kohta vahetuse vanema subjektiivne arvamus on tagasihoidlikum.

Kõige rohkem on Urmo Sisask rahul sellega, et nad saavad seadmete kasutamist reaalajas jälgida. Kusjuures mõne seadme tootjad ei soovinud, et nad seadme ajust info kätte saaksid. Nad kas keeldusid või nõudsid raha. "Sellest saime mööda, panime andurid külge ja need mõõdavad hästi. Mitte 100%, aga siiski piisavalt, et info oleks olemas," räägib Sisak.

Tehases on kõik seadmed võrgus.

Programmid ja ettevalmistustöö tehakse kontoris. Töötajad peavad operaatoripingi taga sisuliselt ainult etteantud töö jaoks programmi valima. Plaanis on panna iga töökoha juurde puutetundlikud ekraa

Noorte jaoks võiks tänapäeva tööstus olla väga põnev väljakutse. Robotite programmeerimine on väga huvitav.

kurdavad paljud ettevõtted, et noored ei taha tööd teha, aga noored näevadki, et konkreetset tööd võiks teha hoopis robot.

"Lolli tööd teeb robot ja inimese ülesanne on ta tööle panna ja töös hoida. Noorte jaoks võiks tänapäeva tööstus olla väga põnev väljakutse. Robotite programmeerimine on väga huvitav," räägib Sisask.

Ettevõtte töökuulutuste peale on tihti helistatud ja küsitud, kas firmas on midagi ka naistele pakkuda. Nad kutsutakse kohale ja näidatakse, milline on tänapäeva tööstus. Üle poole töötajaist on siin naisterahvad. Tõsi küll, HY-Tech Comp tegeleb ka õhukese metalliga, mis on väiksema ja kergema konstruktsiooniga, aga ikkagi arvatakse, et see on vaid meeste maailm.

"Oleme algusest peale olnud avatud ustega, et näidata, mida ja kuidas me teeme. See pole mingi saladus. Meil on käinud ka õpilased ja loodame, et nii mõnelegi oli siin nähtu üllatav," ütleb Sisask.

Kutsekoolide maine Ettevõte on üritanud koostööd teha ka kutsekoolidega, aga praktikale on tulnud vähesed. Urmo Sisaski arvates ei ole kutsekoolide maine siiani eriti kiita.

See peaks olema teistpidi. Sa ei ole luuser, kui sa gümnaasiumisse ei lähe.

"Miks ei võiks noor minna kohe õppima ametit, mis talle huvi pakub. Tihti õpitakse sellepärast, et midagi ju peab õppima. Elu on näidanud, et need, kes lähevad pärast kutsekooli ülikooli, on paremad professionaalid, sest neil on nii praktilised kogemused kui ka teoreetilised teadmised.

Mina ka noorena ei teadnud, et ma tööstuses maandun," tõdeb Urmo Sisask.

Kõigepealt telli audit

Vähem lolli tööd HY-Tech Compi töötajate arv on ajaloos olnud ka üle 60, kuid praeguseks on see alla 50, sellele lisanduvad renditöötajad.

Sisask ei näe, miks peaks laienedes töötajate arv oluliselt suurenema. Tema sõnul

Sisask soovitab ettevõtjatel kõigepealt audit tellida, et näha ära enda kitsaskohad. Keegi ei saavuta kasvu vanaviisi edasi minnes. Ta on aga mures, et kui Eestis lõpetatakse EAS-i kaudu digitoetuse andmine, siis lähevad naaberriikide ettevõtted meist mööda. Praegu on see lõpetatud "liiga suure" huvi tõttu. "Öeldakse, et see on ettevõtte enda asi, kuidas ta hakkama saab. Me peame aga vaatama enda ümber. Naaberriigid ju investeerivad ja toetavad jõuliselt ettevõtlust. Just seetõttu, et tõsta ettevõtete konkurentsivõimet. Siis kasvab ka eksport ja riigi majandus. See on täiesti elementaarne," ütleb Sisaks lõpetuseks.

TALV 2019/2020

80

AIRCOM OÜ

Tootmisruumide õhk

vajab niisutamist

Õhuniisutussüsteem aitab luua paremat sisekeskkonda, tagada kõrgema tootlikkuse ja parandada seeläbi toodet ning selle kvaliteeti. Kuidas täpsemalt, seda aitab lahti mõtestada Aerum OÜ projektijuht Toomas Mägi.

E

elkõige on õhu niisutamine oluline kohtades, kus ebapiisav suhtlelise õhuniiskuse tase võib esile kutsuda probleeme tootmises. Õhul on omadus eri temperatuuridel endasse erinev kogus niiskust absorbeerida. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda rohkem niiskust suudab see endasse imada. Õhuniiskust defineerides tuleks vahet teha suhtelise ja absoluutse õhuniiskuse vahel.

Suhteline niiskus võrdub õhus tegelikult oleva ja antud temperatuuril ning rõhul õhus maksimaalse võimaliku veeauru tiheduse suhtega protsentides (RH %). Absoluutne õhuniiskus kirjeldab õhus sisalduvat täpset niiskuse kogust grammides ühe kilogrammi õhu kohta (g/kg) või niiskuse kogust grammides ühe kuupmeetri õhu kohta (g/m3).

Samuti oleneb absoluutne niiskus temperatuurist: mida soojem on veeaur, seda rohkem mahub seda ühte kuupmeetrisse, ja vastupidi, mida külmem on õhk, seda vähem auru on ühes kuupmeetris õhus (g/m3).

Sellega on seletatav, miks kütteperioodi saabudes hakkab tootmisruumides õhuniiskuse protsent järsult alanema. Kuid sellise nähtuse vastu aitab tõhus õhuniisutusüsteem. Automaatne süsteem kõrvaldab või vähendab korraga 4 probleemi: • staatiline elekter, • kuivamine ja dehüdratsioon, • lenduv tolm, • temperatuur.

AIRCOM OÜ

hüdratsiooni. Samuti nõrgestab naha ja hingamisteede limaskestade kuivamine organismi vastupanuvõimet õhus lenduvatele mikroobidele. Seepärast on optimaalne suhtelise õhuniiskuse tase vahemikus 45–50%, mille juures tunnevad töötajad end palju mugavamalt, sest inimese immuunsüsteem toimib sellisel tasemel kõige tõhusamalt.

Kaitse staatilise elektri eest Staatilise elektri laeng on kahe elektriliselt laetud objekti vahelisest kontaktist põhjustatud äkiline elektrivool. Madala õhuniiskusega keskkond soodustab staatilise laengu tekkimist. Vähese veesisaldusega õhus võib tekkida staatiline laeng, mis võib koguneda kuni kontakti või maanduse tekkimiseni. Niiskustaset suurendades saab staatilise laengu kogunemist vähendada või seda ära hoida ja vältida selle ootamatut vallandumist.

Näiteks elektroonikatööstuses on staatiline elekter potentsiaalne oht. Staatilise elektri laeng võib stabiilset tootmist ja kvaliteeti negatiivselt mõjutada näiteks trükitööstustes.

Kuivamise vältimine Hügroskoopsed materjalid on puit, paber, kartong, tekstiil ja toiduained, mis sisaldavad vett ning käituvad vastavalt ümbritseva õhu niiskusele. Loetletud materjalid või tooted kaotavad õhu kuivuse tõttu kaalu, kvaliteeti, tugevust, suurust või paindlikkust. Puitmaterjalid võivad madala õhuniiskusega ruumides muuta kuju, praguneda, või neil võib ilmneda muid defekte. Kartongist ja papist pakendimaterjal kaotab kuivades tingimustes oma elastsuse, tõmbudes kaardu, muutes selle kasutamise pakendamisel ja vormimisel keeruliseks. Niiskussisalduse tasakaalu säilitades jäävad toodete kvaliteediomadused stabiilseks.

Aerum OÜ meeskonnal on 17 aasta pikkune kogemus ja tugev partnersuhe põhjamaades ning Euroopas edukalt tegutseva Taani ettevõttega Airtec A/S.

plahvatusohutusest Milliseid eeskirju tuleb järgida ettevõttes, mille tootmises esineb plahvatusohtlikku põlevtolmu? Seda selgitab ATEX-i põlevtolmu filtrisüsteemide projekteerimise tunnistusega (ST1ja ST2-klass) Aerum OÜ projektijuht Toomas Mägi.

2

003. aastal jõustusid Euroopa Liidus ettevõtjate jaoks kaks olulist ATEX-i ehk plahvatuskaitse direktiivi, mis on nüüdseks läbinud rea muudatusi ja täiendusi ning on üha rohkem lõimunud Europopa Liidu masinaehitust ja ohutust puudutavate standarditega. Lühend ATEX tuleb prantsuskeelsest terminist ATmosphere EXplosive ja tähendab potentsiaalse plahvatusohuga keskkonda.

Samuti jõustusid 2003. aastal nende direktiivide alusel Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas ning majandus- ja kommunikatsiooniministri allkirjastatud 27. jaanuari 2003. a määrus nr 11 masina ohutuse seaduse kohta. Nende suuniste eesmärk oli kohustada kõiki tööandjaid järgima tootmises potentsiaalse plahvatusohu tingimustes maksimaalset ohutust ja korraldada ettevõtetes ümber tsoonid, mis liigituvad ATEX-i direktiiviga plahvatusohutusnõuete alla.

Seoses plahvatusohuga on oluline:

Aerum OÜ aerum.ee projekt@aerum.ee

• määrata ohud ja hinnata riske; • rakendada meetmeid (investeerida teadlikult plahvatuskaitsesse) kaitsmaks töötajate ohutust ja tervist; • töötada välja ettevõttesisene plahvatuskaitse dokument.

Vähem terviseprobleeme Töötavatele inimestele võib liigne kuivus tekitada terviseprobleeme: peavalu, limaskestade ärritust, väsimust ja de

Tootmine nõuab teadmisi

TALV 2019/2020

TALV 2019/2020

Uuringud näitavad, et tolmuosakeste suuruse vähenedes kasvab plahvatuse tõenäosus. Kui osakeste suurus jääb alla 0,5 mm, on plahvatus tõenäoline, 0,5 mm ja 1 mm suuruste tolmuosakeste puhul võib plahvatusohtlik keskkond tekkida ning kui suurus ületab 1 mm, on plahvatusolukord vähem tõenäoline. Nende fraktsioonide segu aga on siiski plahvatusohtlik.

Puhtam majapidamine vabastab nii mõnegi töökoha ATEX-i tsooni määrangust ja vastupidi, kui tootmises on seadmete alla, kaabli- või lambirennidele või torustikule kogunenud peentolmu, on selline tootmine ATEX-i definitsioonide järgi potentsiaalse plahvatusohuga töökeskkond. Samuti tuleb pöörata tähelepanu sellele, et suruõhuga töökohtade puhastamine aitab kaasa plahvatusohtliku keskkonna tekkele. Kasutama peaks tolmuimejat või aspiratsioonisüsteemiga ühendatud koristusotsikuid.

Aspiratsiooni- ja filtrisüsteemid ning põlevtolmu transportivad konveierid ja sellega kokku puutuvad seadmed peavad vastama direktiivide 1994/9/EÜ ja

2014/34/EL nõuetele ning neil peavad olema vastavussertifikaadid.

Plahvatuse korral ei tohi selle front ega lööklaine mööda äratõmbetorustikke ega tagastusõhukanaleid tootmisesse tagasi pääseda. Samuti peab süsteem suutma kaitsta lööklaine ja plahvatusrõhu eest hoonet ning ehitisi ja, mis kõige tähtsam, plahvatuse puhul peavad olema välistatud inimohvrid.

Aerum OÜ meeskonnal on filtri- ja aspiratsioonisüsteemide valdkonnas üle 20 aasta pikkune kogemus. Rahvusvaheline Rootsi kontsern Nederman AB on ettevõttele andnud väärika kuldpartneri tiitli.

Aerum OÜ aerum.ee projekt@aerum.ee

81

82

RUBRIIK

Tekst: Karin Ruul, haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert

sati kutseõppeasutused, SA Innove, Eesti Tööandjate Keskliit ning ettevõtjad. Seati eesmärgiks, et aastatel 2015–2022 luuakse 7200 täiendavat õppekohta töökohapõhises õppevormis õppijatele – lisaks riigieelarvest rahastatavatele kohtadele. Õppekohtade loomise taotlusi saavad esitada neli korda aastas kõik kutsekoolid koostöös tööandjate ja erialaliitudega. Tänavu septembri lõpuks oli programmiga loodud 4945 täiendavat õppekohta. Rohkem kui pooled neil kohtadel õppijatest – 2555 õppurit – on juba lõpetanud.

Peab motiveerima

Foto: Lauri Kulpsoo

Tartu kutsehariduskeskuse õpilane töökohapõhisel õppel. Eriala: turvasüsteemide tehnik.

Töökohapõhine õpe on tulnud, et jääda

Töökohapõhine õpe on Eestis viimastel aastatel tõhusalt kanda kinnitanud ja selle edendamine jätkub ka siis, kui esimene toetusprogramm lõpeb.

T

öökohapõhine õpe on tasemeõppe vorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal on tavapärasest oluliselt suurem ja moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppe mahust. Õpe toimub kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöös ning kutseõppe õppekava alusel. Õpilane täidab töökohas tööandja antud tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. Lisaks toimub õppetöö kutseõppeasutuses.

Töökohapõhise õppe algatus võib tulla nii tööandjalt, kes soovib panustada oma töötajate arengusse või värvata uusi töötajaid, kui ka kutseõppeasutuselt. Algatajaks võivad olla ka mitu tööandjat koos, näiteks võib komplekteeri-

da õppegrupi sama valdkonna sarnaste vajadustega ettevõtete koostöös.

Möödunud, 2018/2019. õppeaastal oli töökohapõhises õppes 1729 õppijat ehk 7,4% kõigist kutseõppuritest. Lõpetas 1010 õppijat ehk 12,4% kõigist lõpetajatest. Töökohapõhist õpet pakutakse rohkem lühematel õppekavadel ja üle 25-aastaste õppijate osakaal on 88%.

Valdkondadest võib esile tuua sotsiaaltöö, ehituse, kaubanduse, transporditeenused, mehaanika ja metallitöö.

2555 lõpetanut 2015. aastal käivitas ministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi "Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine". Selle üks eesmärke oli anda hoogu just töökohapõhise õppe levikule ja tegevustesse kaa-

Töökohapõhise õppe edendamisel on äärmiselt oluline tööandjate teavitamine ja motiveerimine ning sellesse on andnud tõhusa panuse Eesti Tööandjate Keskliit. Üks infoallikaid on veebileht õpipoiss.ee ja regulaarselt ilmuvad töökohapõhist õpet ning praktikat tutvustavad erilehed. Kolm aastat on valitud parimat praktika- ja töökohapõhist õpet pakkuvat ettevõtet. Tunnustuse on pälvinud näiteks HANZA Mechanics Tartu OÜ, Top Marine OÜ, Ericsson Eesti, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Wendre AS, ABB AS, Fortaco Estonia OÜ ja AS Wermo. Need ettevõtted on heaks eeskujuks teistele. Tööandjate keskliidu eestvedamisel toimub teinegi tunnustuskonkurss – "Praktik Cum Laude", kus selgitatakse välja parim praktikant ja töökohapõhises õppes õppija. Tööandjate esindusorganisatsiooni tehtud küsitlused näitavad, et ettevõtete teadlikkus praktikast ja töökohapõhisest õppest on kasvamas.

Kutseõppeasutused on pakkunud ka koolitusi nii ettevõtte- kui ka koolipoolsetele juhendajatele. Samuti on töökohapõhist õpet piloteeritud kolmel kõrghariduse õppekaval ja kutsehariduses noorte sihtrühmaga. Välja on töötatud kvaliteedi hindamise põhimõtted ja uuritud on töökohapõhise õppe korraldusmudeleid, maksumust ettevõtetele ning tööandjate rahulolu. Töökohapõhise õppe arendustegevustesse on kaasatud Eesti Tööandjate Keskliit ja ettevõtted. Programmi kõigist tegevustest saab lähemalt lugeda Innove veebilehel.

Populaarsust kogunud töökohapõhise õppe edendamine on üks võimalikest tegevustest ka järgmisel Euroopa Sotsiaalfondi perioodil. Õppe rahastamine jätkub kindlasti ka riigieelarvest. Töökohapõhine õpe on tulnud selleks, et jääda.

TALV 2019/2020

ALLHANKE ASJATUNDJA ALLHANKE ASJATUNDJA ALLHANKE ASJATUNDJA ALLHANKE ASJATUNDJA Kvaliteet • Tarnekindlus Kompetents• Paindlikkus • Paindlikkus Kvaliteet • Tarnekindlus •• Kompetents Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents• •Paindlikkus Paindlikkus Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus Parim• Tarnekindlus võimalik seadmepark seadmepark Usaldusväärsus Kvaliteet • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik •• Usaldusväärsus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus

TEENUSED TEENUSED

•• Laserlõikus Laserlõikus •• Painutus Painutus •• Keermestus Keermestus •• Peagi uus tehnoloogia keevitamises TEENUSED TEENUSED Peagi uus tehnoloogia keevitamises TEENUSED

Töötame ISO nõuetele ••Laserlõikus • •Painutus • Keermestus Laserlõikus Painutus • Keermestus Töötame vastavalt vastavalt ISO 9001:2015 9001:2015 • Laserlõikus • Painutus •nõuetele Keermestus ••Peagi uus tehnoloogia keevitamises uus keevitamises Loovälja tee || Tel Loovälja tee 5, 5, Kiili, Kiili, Harjumaa Harjumaa Tel 517 517 9701, 9701, 510 510 6226 6226 •Peagi Peagi uustehnoloogia tehnoloogia keevitamises info@laserline.ee | www.laserline.ee

| www.laserline.ee Töötame vastavaltinfo@laserline.ee ISO 9001:2015 nõuetele Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele

Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | Tel 517 9701, 510 6226 Loovälja tee Tel 517 5179701, 9701,510 5106226 6226 Loovälja tee5, 5,Kiili, Kiili, Harjumaa Harjumaa || Tel info@laserline.ee | www.laserline.ee info@laserline.ee www.laserline.ee info@laserline.ee || www.laserline.ee