SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.
SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.
SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.
Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.
Innovatsioon ja jätkusuutlikkus
viivad Eesti tööstuse uuele tasemele
Eesti tööstus on läbi teinud tõelise muutuse, mis on seotud mitte ainult globaalse konkurentsi, vaid ka tehnoloogia ja innovatsiooni kiire arenguga. Praeguseks on selge, et tööstuse edukas tulevik ei sõltu ainult toodangu mahtudest, vaid üha enam ka sellest, kuidas suudame tehnoloogilisi võimalusi rakendada, et tõsta efektiivsust, olla innovaatilised ja konkurentsivõimelised.
Eesti tööstuse edu peitub suuresti meie ettevõtete võimes innovatsiooniga sammu pidada. Nüüdseks on konkurentsivõimelised ettevõtted leidnud oma koha maailmaturul,
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
toetudes uutele tehnoloogiatele ja toodete arendusele, kusjuures innovatsioon ei tähenda ainult uusi tooteid, vaid ka protsesside täiustamist, teenuste digitaliseerimist ja tootmisvõimekuse kasvatamist. Nii on tööstussektoris järjest enam levinud robootika, tehisintellekti kasutamine ja andmepõhine juhtimine, mis aitavad saavutada suuremat täpsust ning efektiivsust.
Lisaks kerkib ka tööstussektoris üha tõsisemalt esile keskkonna ja kestlikkuse teema – ettevõtted on asunud innukalt rakendama jätkusuutlikke tehnoloogiaid, et vähen
dada oma keskkonnamõju ja toota keskkonnasäästlikumaid tooteid. Need ettevõtted ei paku mitte ainult tarbekaupu, vaid ka väärtuslikke lahendusi globaalsele tööstusele.
Siinkohal on rõõm tuua lugejateni just nende edukate tööstusettevõtete lood, keda novembrikuus ka eriliselt meeles peeti – 2. novembril tunnustati nimelt 2024. aasta Eesti parimaid ettevõtteid. Kõik need ettevõtted on suutnud pakkuda oma klientidele täpselt kohandatud ja kvaliteetseid lahendusi, hoolitsedes samal ajal selle eest, et siinne tööstus oleks konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik.
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
Millised tööstusettevõtted võidutsesid
Eesti parima ettevõtte konkursil?
2. novembril tunnustati „Eesti parimad ettevõtted 2024“ auhinnagalal meie kõige silmapaistvamaid ettevõtteid. Aasta ettevõtte tiitliga pärjati elektriseadmete valmistaja Harju Elekter, kes on näidanud suurepäraseid tulemusi oma tootmise digitaliseerimisel.
Toimetas: Sigrid Aunap
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on Harju Elekter eeskujuks kõigile pikalt tegutsenud tootmisettevõtetele. „Meie majanduse järgmisele tasemele viimiseks on tööstuste digitaliseerimine üks olulisemaid väljakutseid. See võimaldab tõsta tootlikkust, vähendada kulusid ja kiirendada innovatsiooni, mis on võtmetegurid läbilöögiks rahvusvahelisel turul,“ ütles Kusmin.
Automatiseerimise, digitaliseerimise ja innovatsiooni eestvedaja Lisaks aasta ettevõtte tiitlile aasta tööstuse digitaliseerija tiitli pälvinud Harju Elektri müügitulust üle 70% moodustab eksport. Digilahendused kogu tootmisprotsessis, kõrgtehnoloogilise tööstusautomaatika
kasutamine ja tehisintellekti juurutamine võimaldavad välispartneritele püsivalt atraktiivne olla ning toodangu hinna ja kvaliteediga konkurentsis püsida. See on toonud ka uusi koostööprojekte – märkimisväärne suund on Harju Elektril arendada koostöös suurte Saksamaa tööstuskontsernidega andmekeskusi, mida tarnitakse nii Euroopa Liidu siseselt kui ka kaugemale. „Kõrgel tasemel koostööprojektid kasvatavad Eesti tuntust ja avavad pikemas plaanis uksi ka teistele ettevõtetele,“ iseloomustas Kusmin aasta ettevõtte laiemat mõju.
Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter selgitas, et aasta ettevõte Harju Elekter on hea näide, kuidas pika ajalooga ettevõte saab olla automatiseerimise, digitaliseerimise ja innovatsiooni eestvedaja. „Just praegusel majanduses keerulisel ajal on selliste inspireerivate eeskujude saavutuste esiletoomine väga tähtis, sest see aitab kaasa tõmmata ka teisi ettevõtteid ja seeläbi majanduse konkurentsivõimet kasvatada.“
Harju Elekter keset megatrende Elektrienergia juhtimise lahendusi pakkuv Harju Elekter liigub elektrifitseerimise toel tõusulainel, millele lisab hoogu taastuvenergiale üleminek. Olgu robotid, tehisaru, elektriautod või roheenergia – Harju Elektrit on
vaja. „Oleme väga heas sektoris. Buum on veel keskpärane, aga oleme trendidega väga rahul,“ ütles ettevõtte tegevjuht Alvar Sass.
Harju Elektrit valusalt tabanud pandeemiajärgne tarneahelate kriis näitas selgelt, et tuleb teha reforme. Neist üks oligi digitaliseerimine. Sass
Harju Elektri tegevjuht Alvar Sass.
Foto: Rene Riisalu
Foto: Rene Riisalu
leiab, et see annab tööstustele piiramatult võimalusi efektiivsust tõsta, et peaks tegema võimalikult vähe „liigutusi“ tellimuse saamisest arve väljastamiseni.
Kuigi viimastel aastatel on ettevõte enim panustanud just kõikvõimalikesse tarkvaralistesse digiprojektidesse, siis digitaliseerimise alla loetakse ka nüüdisaegseid CNCtööpinke, millesse Harju Elekter on investeerinud miljoneid eurosid.
„Iga meie töötaja taskus ehk nutitelefonis on juurdepääs paljudele digi tööriistadele, millega nad saavad teha nii tööalaseid otsuseid kui ka jälgida vajalikke protsesse,“ selgitas ta. Kusjuures, sama tarkvara abil toodetakse nii Harju Elektris alajaama kui ka maailma kiireimat autot Koenigsegg.
Moskvitšist sai lennuki kokpit
Lisaks on Harju Elekter vähendanud raiskamist LEAN meetodit kasutades. „Kui kümneid aastaid tagasi võis ettevõtte juhtimist võrrelda vana auto analoogkelladega armatuuriga, siis praegu on meie töötajate digitöölauad nagu lennuki kokpitis,“ tõi Sass paralleeli.
Igapäevaselt kogutakse andmeid probleemsete kohtade ja sekkumist vajava leidmiseks. Järelduste ja
tulevikuotsuste tegemine peab olema kiire ning süsteemne.
„Tihti kaasatakse konsultandid, tehakse mingeid uuendusi projekti raames ja siis vajub teema ära. Meie oleme oma inimesi kaasanud algusest peale,“ rõhutas oma kogemusest Sass. „Kui nad on seotud, siis nad pärast ka kasutavad seda. Toetame, et uuendused jääksid toimima homme, järgmine nädal ja ka aasta pärast.“
Eelmisel aastal võitis Harju Elekter aasta tehase tunnustuse. „See näitab, kui palju me oleme seda 56 aastast „alati on nii tehtud“ ettevõtet tuleviku suunas ümber pööranud.“
Aasta välisinvestor ei lõpeta investeerimist
Konkursi aasta välisinvestori kategoorias võidutses sel korral metallitööstus Hanza Mechanics Tartu. Hanza Mechanics Tartu on üks LõunaEesti suuremaid tööandjaid ning hiljuti tegid nad ülikoolilinna järjekordse suure rahapaigutuse. Suurde gruppi kuuluv ettevõte avas sel aastal 4000 ruutmeetrise lehtmetallitehase laienduse, kuhu kulus kümme miljonit eurot. Ehitati ka transpordigalerii, mis ühendab kaht hoonet, rajati automaatladusid ja soetati erinevaid tööpinke.
„Selle tulemusel on meil Tartus väga vinge tehasekompleks. Kui Rootsis, Saksamaal ja Soomes asuvad müügidirektorid toovad siia kliente, on tagasiside üldine – meil on maailmatasemel tehas. Naljaga pooleks võib öelda, et tehas müüb end ise, ehkki tegelikult on see muidugi meeskonna hea töö,“ ütles Hanza Mechanics Balti klastri juht Liivar Kongi.
Tema sõnul ennustasid nad stabiilset müügiaastat, aga aasta lõpp on olnud väga kiire. Neil on lisatellimusi,
Harju Elekter Foto: Vallo Kruuser
Aasta ettevõtte tiitliga pärjati elektriseadmete valmistaja Harju Elekter, kes on näidanud suurepäraseid tulemusi oma tootmise digitaliseerimisel. Foto: Karin Kaljuläte
PAKUME TORULASERI LÕIKUSE TEENUST
TEHNILINE INFO:
• 3D-lõikepea 45°
• Nelikanttorud 10 × 10 mm –220 × 220 mm
• Ümartorud 10–240 mm
• Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm
• Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm
• Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-pro ile
SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm )
ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm)
ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )
mis on nö ennustusevälised, ja nähakse vaeva, et töökoormusega hakkama saada.
„Põnevaks teeb olukorra see, et järgmise aasta väljavaated on tagasihoidlikumad. Oleme ka müügimeeskonnalt küsinud, et ehk peaks prognoosima kasvu, aga turg on tegelikult muutlik ja nii on ennustamine raske,“ selgitas Kongi. „Kliendid on ettevaatlikud, aga samas ostavad ajutiselt üle prognoosi.“
Investeerimata ei pääse
Hanza Mechanics Tartu on kolm aastat järjest teinud suuri investeeringuid, kokku 20 miljoni euro eest. Kaks aastat tagasi valmis uus hoone ja nüüd järgmine – tööpinkidesse panustamine on igapäev.
„See on päris jõuline olnud. Tootmisesse ja võimsustesse ei ole enam vaja nii palju raha panna. Aga investeerimist me päris ära lõpetada ei saa, sest vastasel juhul sõidavad konkurendid meist rongiga kohe üle,“ tõi Balti klastri juht välja.
Ta nentis, et konkurentsi võime säilitamiseks tuleb efektiivsusega suurfirmas jätkuvalt tegeleda, robotiseerumine jätkub. Lisaks on tarvis üle vaadata kontoripoole protsessid, neid optimeerida ja võimalusel digitaliseerida.
Ärimudel on end tõestanud
Hanza Mechanics Balticu emafirma investeerib siia, sest tehased ja ärimudel on end tõestanud. Kongi nentis, et kui praegu peaks tegema investeeringu täiesti nullist, siis oleks alternatiive rohkem kui aastaid tagasi. Ka siin, Baltimaades. Ettevõtte juht näeb, et helikopterivaates on Eestil tugevused olemas ning ehk ollakse ise enda suhtes aegajalt liiga kriitilised.
„Võib olla ei peaks. Kuulan kolleegidelt KeskEuroopast, Rootsist ja mujalt, et nende silmis on meil väga hea töökultuur, leidlikkuse tase ning oleme tehnoloogiaga sinasõbrad. Me oleme avatud uutele lahendustele. Insenere on küll puudu, aga need, kes on, on väga heal tasemel,“ tõi Kongi välja positiivset. Tööstuse kui sellise mainet peaks ühiskonnas aga oluliselt parandama ning see peaks olema nii ettevõtjate kui ka poliitikute asi.
Aasta pereettevõtja otsib kasutuskohti megatrendidele Ettevõtluskonkursi aasta pereettevõtte tiitli võitis sel aastal PõhjaEuroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja Bauroc. Poorbetoontooteid müüakse Balti ja Põhjamaades, Islandil, Poolas, Saksamaal ja Šveitsis kaubamärkide „bauroc“ ja „roclite“ all. Leedus asu
vas tootmiskompleksis valmistatakse lisaks poorbetoonile silikaatplokke ja telliseid, mida müüakse kaubamärgi „silroc“ all.
Bauroc grupi teine tegevusvaldkond on kivimajapakettide tarne ja montaaž Soomes ning Eestis Jämerä kaubamärgi all, mis tähistab sel aastal 50 aasta juubelit.
„Praegu on Bauroci tegevusse kaasatud kaks omanikpere põlvkonda. Mõlema põlvkonna esindajad moodustavad ettevõtte nõukogu ja suunavad seeläbi ettevõtte strateegiat,“ rääkis tegevjuht Ivar Sikk.
Noored juba kättpidi sees Ettevõtte kaasasutaja ja nõukogu esimees Ivar Paplavskis on oma ettevõtja mentaliteediga suunatud pidevale ettevõtte arengule nii orgaaniliselt kui ka ettevõtete omandamise teel. Noorema põlvkonna esindajad, Ivar Paplavskise pojad Ingvar ja Ingmar aitavad seejuures kaasa mõelda ning leida tulevikku suunatud arenguteid ettevõtte edasiseks kasvuks.
„Ühtlasi on möödunud aastal oma ülikooliõpingud lõpetanud Ingvar ja veel magistrantuuri õpingutega jätkav Ingmar ettevõttes tegevad konkreetsete projektide juhtimise või siis püsivalt vajaliku finantspoole analüüsi teostaja rollides,“ selgitas Sikk.
Ettevõtluskonkursi galal tähistati meie edukate ettevõtete saavutusi. Foto: Rene Riisalu
Ettevõtte igapäevastes tegemistes vahetu kaasalöömine aitab neil
Siku sõnul paremini mõista protsesside toimimist ja rakendada omandatud kogemusi ning teadmisi strateegilises planeerimises nõukogu tasandil.
Uus nägemus
Sikk tõi välja, et noored toovad ettevõttesse uue põlvkonna nägemust maailma asjadest, samuti eelarvamustevaba vaadet ettevõttes pika aja jooksul välja kujunenud tavade ja protsesside kohta.
„Uue põlvkonna nägemusena võib näitena ära märkida tehisintellekti kui ühe maailma megatrendi kasutuskohtade otsimise ettevõtte tegevuses. Värske vaade aitab alati leida ebaefektiivsuse ilminguid pika aja jooksul ettevõttes juurdunud protsessides,“ rääkis Bauroci tegevjuht.
Seejuures ei ole noorema põlvkonna kaasamise eesmärgiks see, et nad kõnniksid sama teed nagu eelnevad põlvkonnad.
„Vastupidi, pigem on ette võte edukas siis, kui erineva põlvkonna esindajad liiguvad konstruktiivse diskussiooni ja selle tulemi realiseerimisega teineteisele lähemale ning ka ettevõte ise suudab nende suundumustega kohaneda.“
Kestlik ettevõte harib oma kliente
Kestliku ettevõtte kategooria võit läks sel korral pakendite tootmisega tegelevale Tartumaa ettevõttele
Estiko-Plastar, mille tegevjuht Meelis Jürgens selgitas, et pakendimaailmas on selge suund pakenditele, mis on tehtud kas taaskasutatavatest, ümbertöödeldud või looduslikult taastuvatest materjalidest.
„Meie suurklientide strateegiates olev jätkusuutlikkus kandub meile üle. Nii neile kui ka meile on väga oluline, kuidas loodust säästa,“ rääkis Jürgens. Veel ammu enne seda, kui Euroopa Liidust hakkas tulema erinevaid nõudeid, hakati Tartus selles suunas liikuma. EstikoPlastar omab rahvusvahelist jätkusuutlikkuse sertifikaati ISCC ja on alates 2020. aastast määranud ka enda ettevõtte jalajälge. Lisaks on ettevõte liitunud erinevaid tööstusharusid koondavate pakendiringluste algatustega, nagu RecyClass ja CEFLEX, et olla kursis eri turgudel kohaldatavate nõuete ja suundumustega ning edendada ringmajandust. Seejuures haritakse pidevalt kliente, milliseid materjale tasub kestlikkuse seisukohalt kasutada ja milliseid mitte.
Investeerimiskindlus aitab otsuseid teha
Meelis Jürgens meenutas, et jätkusuutlikkuse nõuded pakenditele on järjest karmimaks muutunud just viimastel aastatel. „Praegu ei ole veel
kehtestatud seaduslikku sundust jätkusuutlikke pakendeid kasutusele võtta, kuid erinevad EL i direktiivid on peagi rakendumas.“ Kui Skandinaavias vaatavad ettevõtted pikemalt ette ja katsetavad ning tellivad kestlikke materjale, siis Baltimaades lükkavad toidutootjad neid otsuseid pigem edasi, kuna kohustust veel ei ole.
„Tehakse reegleid, adumata, kas pakendeid on võimalik ka päriselt teha või kasutada. Kas tehnoloogia on valmis? Kas nõuetele sobivat materjali jagub?“ tõi Jürgens välja.
Ta sooviks, et nii Euroopa Liidu üleselt kui ka riigis antaks selgemaid suuniseid, kuhu ja kuidas me liigume. „Paljud ei tea, kas on mõistlik investeerida uude tehnoloogiasse, sest nad ei tea, mis saama hakkab.“ Oluline on ka see, kas viimane lüli – jäätmekäitleja – suudab tekkinud taaskasutatavad jäätmed reaalselt ringlusesse suunata.
Allikad: Ärileht, EAS
Aasta ettevõtte tiitlile kandideerisid:
h aasta eksportöör Nortal h aasta tööstuse digitaliseerija Harju Elekter h aasta innovaator DefSecIntel Solutions h aasta kestlikkuse edendaja Estiko-Plastar h aasta turismiedendaja OKO Restoranid h aasta pereettevõte Bauroc h aasta välisinvestor HANZA Mechanics Tartu h konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte Eesti Gaas h konkurentsivõimelisim kaubandusettevõte Auto 100 h konkurentsivõimelisim teenindusettevõte Swedbank
Aasta nooreks ettevõtjaks valiti Balti riikides ja Põhjamaades ühe juhtivama ujuvkaide täislahendusi pakkuva ettevõtte Top Marine tegevjuht ja omanik Silver Pütsep.
Ettevõtluskonkursi gala 2024.
Foto: Ilmar Saabas
LAI TOOTEVALIK –TÕSTUKID JA
LAORIIULID
• Vastukaalutõstukid
• Virnastajad
• Aluseteisaldajad
• Komplekteerijad
• VNA tõstukid
• Vedukid
SAKSA KVALITEET
Toodetud Saksamaal
Kasutajamugavus Kõrge töökindlus Maksimaalne ohutus Efektiivsus
INNOVAATILISED KÜTTELAHENDUSED KOJU, KONTORISSE
Toome soojuse Sinuni
TEENUSED:
JA TOOTMISESSE
Soojusenergia valdkonnas kogemust enam kui 30 aastat!
• Katlamajade ehitamine (vesi, aur, termaal)
• Küttesüsteemide projekteerimine, ehitamine, hooldus ja remont
• Põletusseadmete müük, paigaldus, hooldus ja remont
• Teraviljakuivatite hooldus
• Soojustrasside müük ja paigaldus
• Soojussõlmede ehitamine, hooldus ja remont
• Parima kvaliteediga põlevkiviõli müük ja transport (Narva mark C)
Teile sobiva küttelahenduse.
Tänu pikale kogemusele saame kindlad olla, et suudame teha täpselt
• Bio-, gaasi- ja vedelküttekatelde seadistamine parima efektiivsuse saavutamiseks
• Gaasipõletite seadistamine
• Soojusvõrkude haldamine
• Avariiteenus 24/7
Koostöö: Enefit Power AS, KWB, Austroflex, Pelltech KWB: lihtne ja puhas kütmine pelleti-, hakkepuidu- ja haluküttesüsteemidega
Jäätmereform teeb
toidutootjad murelikuks
Eestis ringmajanduse
edendamiseks vajaliku jäätmereformi eelnõu esimene versioon on valmis. See hõlmab ka jäätme- ja pakendiseaduse muudatusi, näiteks ideed muuta pakendiaktsiisi, mis toob aga ettevõtjatele täiendava maksukohustuse.
Toimetas: Sigrid Aunap
„Pakendiaktsiisi täiendamise näol ei ole tegemist uue maksuga, vaid olemasoleva süsteemi ümberkujundamisega selleks, et täita 2023. aasta koalitsioonileppe eesmärk vähendada maksumeetme abil pakendijäätmete teket,“ sõnas kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Hinnad tõusevad, tööjõuvajadus suureneb
Toidutootjad tõdevad, et maksumuudatus tooks kaasa veelgi kõrgemad toiduhinnad. Üks asi on pakendi enda maks, kuid iga uue maksuga vajavad ettevõtted ja riik lisatööjõudu. „Ettevõttele lisandub maksu administreerimise koormus, mis vajab eraldi ressurssi,“ tõdes A. Le Coqi kommunikatsioonijuht Mari-Liis Õunapuu. Viimases mõjuanalüüsis ei olnud ka toodud, millised ühekordsed ja igaaastased kulud kaasnevad aktsiisi kehtestamisel maksu ning tolliametile.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp leiab, et hinna tõusu suurusjärk jääks 5% juurde.
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
„Uus süsteem ei motiveeri kestlikumale pakendile üleminekut ehk seni, kuni ei looda pakendite liigiti sorteerimise võimalust jäätmekäitluses, ei liigu me edasi,“ ütleb Anne Tääkre. Foto: Jaanus Lensment
te hinda, siis keskmine purgisupp või pakipiim kallineb suurusjärgus 0,2–0,5 eurosenti.
Täiesti uus maksuliik?
Viimase kümne aasta jooksul on plastpakendite maht Euroopas kasvanud 27% ja hoolimata osapoolte pingutustest ei suuda ringlussevõtt ettenähtud kasvutempos püsida.
Ka kliimaministeerium on arvutused teinud, hinnates aga, et juhul kui kogu lisanduv aktsiisiraha suunatakse toode
Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Seetõttu meisterdasid Euroopa Liidu valitsusjuhid 2020. aastal rahalise motivatsioonipaketi ehk ELi omavahendi tasu. Nii peab iga ELi liikmesriik maksma ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kilo eest igal aastal ühisesse eelarvesse 80 eurosenti. Euroopa riigid tasuvad selle omavahendi tasu otse riigieelarvest ja esialgu ei ole seda koor
mist pakendatud kauba tootjatele ega maaletoojatele (ehk pakendiettevõtetele) üle kantud.
Selleks aga, et pakendiettevõtted oleksid motiveeritud täitma neile pakendiseadusega ette antud pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärasid, on Eestis jõustatud pakendi aktsiisi süsteem. Pakendiaktsiisi tuleb ettevõttel maksta ainult juhul, kui ei täideta pakendite ringlussevõtu sihtmäärasid. Kui pakendijäätmed on nõutavas ulatuses ringlusse võetud, on ettevõte praegu pakendiaktsiisist vabastatud.
Nii ongi tooteid pakendavad ettevõtted teinud enamasti lepingu mõne taaskasutusorganisatsiooniga (TKO), kes tasu eest pakendid kokku kogub ja need ringlusse suunab. Kui pakendatud kaupa müüv ettevõte ei sõlmi TKO ga lepingut ega täida ringlussevõtu sihtmäära ka individuaalselt, tuleb ettevõttel maks
„Jäätmereformi
mõte on see, et pakendid oleksid eraldi sorteeritud juba kodudes, siis on nende sorteerimine ka suhteliselt lihtne,“ sõnab Ivo Jaanisoo. Foto: Shutterstock
ta aktsiisimaksu. Pakendiaktsiis on aga keskmiselt kümme korda suurem kui TKO teenustasu, seetõttu on enamikul ettevõtetest sõlmitud TKOga lepingud. Sarnane motivat
Eesti maksab EL i ühiskassasse omavahendi tasu igal aastal u 20 miljonit eurot. Kliimaministeeriumi arvates ei peaks seda aga riigieelarvest maksma. Kas ja kuidas tooteid
seetõttu tuleks suunata igaaastane kulu edaspidi pakendiaktsiisi kaudu ettevõtjatele.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul oleks aga oluline teadvustada, et kavandatav pakendite turule laskmise maks on täiesti uus maksuliik ja sellel pole praeguse aktsiisisüsteemiga vähimatki seost.
„Kui peaminister on selgesõnaliselt andnud lubaduse, et uusi makse ei kehtestata, siis erinevad lingvistilised manipulatsioonid, nagu „olemasoleva süsteemi ümberkujundamine“ või vana koalitsioonileppe eesmärkidega põhjendamine, on kohatud ning kõigile maksumaksjatele valetamine. Nõnda saab põhjendada ka kõiki tulevasi käibe, tulu ja muude maksude tõuse, kasvõi mitu korda aastas,“ leiab Potisepp.
„Planeeritav maks ei motiveeri meid.“
Balbiino turundusdirektor Anne Tääkre tõdeb, et teema on keeruline ja emotsionaalne. Nemad on lepinguga ettevõtteid, kes
maksab pakendijäätmete töötlemise eest igal aastal 40 000 eurot. „Meie kasutatavad materjalid on suures osas monomaterjalidest, nii et ümbertöötlemine on igati võimalik,“ selgitas ta.
„Uuendatud maksusüsteem ei aita kuidagi kaasa eesmärgile, milleks see justkui ellu on kutsutud: plastipakendi vähendamine, keskkonnahoidlikum pakendimaterjali valik ja pakendijäätmete ringlussevõtt,“ nendib Tääkre.
Probleemi tuum peitub tema sõnul nimelt selles, et Eestis ei suudeta piisavalt pakendeid sorteerida. „Kuna Eestis kõiki pakendiliike sorteerimisel eraldada pole võimalik, läheb suur kogus pakendit ikkagi põletamisele,“ tõi Tääkre esile. Ta tõdeb, et ümbertöödeldud plasti pakendiaktsiis oleks küll pisut väiksem, kuid pakend ise 30% kallim. „Seega ei motiveeri uus süsteem ka kestlikumale pakendile üleminekut ehk seni, kuni ei looda pakendite liigiti sorteerimise võimalust jäätmekäitluses, ei liigu me edasi,“ sõnas ta ja rõ
Mis muutub?
Pakendiseaduses räägitakse kolmest meetmest.
h Ringlusesse võtmata plastpakendi tasu, mida maksab Eesti EL-i ühiskassasse suurusjärgus 20 miljonit eurot aastas.
h Pakendi ja jäätmete aktsiis, mis on praegu kehtiv. Tegemist on riigisisese aktsiisiga, mille eesmärk on suunata ettevõtjaid pakendeid rohkem ringlusesse võtma. Aktsiisi maksavad üksnes need, kes ei täida määratud sihtarvu. Ministeeriumi sõnul on sihtarve ettevõtjad üldjuhul täitnud ja seetõttu on riigile laekuv tulu olnud väike (suurusjärgus 400 000 eurot aastas).
h Nüüd plaanib ministeerium eespool mainitud aktsiisi täiendada, et aktsiisimäärad kehtiksid ka juba turule lastud pakendikoguste põhjal. Tasu sõltub materjalist. Plaanide kohaselt ei pea hakkama maksu maksma panditaara ega korduvkasutatavate materjalide pealt.
hutas, et seega pole probleem mitte ainult selles, et ettevõtetelt nõutakse rohkem bürokraatiat ja kõrgemaid makse, vaid ka selles, et maksud ei vii soovitud eesmärkideni.
Ivo Jaanisoo rõhutab, et nende soov ongi võidelda selle vastu, et pakendid ei läheks põletamisse. „Kui pakendid pannakse segaolmejäätmetega kokku, on tõesti neid raske
eraldada. Jäätmereformi mõte on aga see, et pakendid oleksid eraldi sorteeritud juba kodudes, siis on nende sorteerimine ka suhteliselt lihtne.“ Sellest olenemata nendib temagi, et praegu on kõige suurem mure plastjäätmetega, mida võetakse ringlusesse keskmiselt 40%.
Allikas: Ärileht
Katuse õigeaegne hooldus on kogu maja tervise alus
Katuse remont tasub usaldada kogemustega spetsialistidele usaldusväärsest ettevõttest. FOTO: OÜ EVARI EHITUS
Kortermajade üks populaarsemaid valikuid on lamekatus, mis on visuaalselt kaunis ja kestab õige hoolduse korral kaua. Kuidas käib katuste hooldamine ja millele on oluline seejuures tähelepanu pöörata, selgitab Lõuna-Eesti juhtiva lamekatuste ehitusfirma OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.
Hooldust ei tohi edasi lükata Rein Kala nendib, et kortermajade puhul on reeglina hoone korrashoiuga seotud ülesanded antud korteriühistule või haldurile. Ta toonitab aga, et katuse hooldamine on siiski iga peremehe südameasi, mida ei tohiks unustada või edasi lükata.
„Terve ja korras katus toob majaelanikele südamerahu ning kind
lustunde ja kaitseb neid paljude võimalike kulukate probleemide eest,“ põhjendab ta. Üheks oluliseks aspektiks on selle ülesande täitmisel kindlasti katuse õigeaegne ülevaatus, mille peab lamekatuste puhul ette võtma minimaalselt kaks korda aastas ehk sügisel enne külmade tulekut ja kevadel pärast lume sulamist. Katuse tervist mõjutavad nii sooja ja
külmakraadide kõikumised kui ka päike, tuul, sademed, inimtegevus – loetelu võiks veelgi jätkata.
Kala ütleb, et näiteks külmakraadidega tõmbub katusekattematerjal kokku ehk kahaneb ning suvel soojade ilmadega paisub. Vaadates tagasi möödunud suvele, kus soojaks läks alles juunis ning siis püsis nii mõneski kohas Eestis õhutemperatuur viis nädalat järjest üle 30 kraadi, võis juhtuda, et materjal hakkas ebaharilikes oludes järele andma ega täitnud enam oma funktsiooni.
„Kui tundub, et katuse visuaalne väljanägemine on muutunud, tasub kohe pidada nõu spetsialistiga. Vastasel juhul võivad talvel oodata
majaelanikke ees kulukad ebameeldivused,“ lisab Kala.
Prahi ja puulehtede koht ei ole katusel
Koristamata jäänud puulehed, okkad, käbid ja muu praht tekitavad aja jooksul lamekatusele huumusekihi, millel aegamööda hakkavad kasvama sammal, taimed ja isegi puud. Taimede juurestik rikub omakorda katusekatte, tekivad läbijooksud ning lõpuks võivad selle tagajärjel kandekonstruktsioonid koguni puruneda. Seetõttu on oluline nii kevadel kui ka sügisel katusele pilk peale visata ning see lehtedest, prahist ja kõigest ebavajalikust puhastada.
Unustada ei tohi katuse vihmavee äravoolusüsteeme, vihmaveerenne ega torusid, sest neil kõigil on tähtis ülesanne kaitsta katust liigse vee ja niiskuse eest. Ummistunud vihmavee äravoolu ehk katuselehtrite tõttu võib katusele koguneda nii suur hulk vett, et see hakkab kahjustama maja katusekonstruktsioone ja kogu hoonet.
Kindlasti tuleb nii kevadel kui ka sügisel kontrollida, et vihmavesi saaks katuselt korralikult ära voolata ja vihmavee äravoolusüsteemid ei oleks umbes. Ummistunud vihmaveerennid ja torud hakkavad ajapikku roostetama ning lagunema.
Soodsam on katust remontida üks kord ja põhjalikult kui mitu korda lappida
Vahel tuleb lisaks katuse ja vihmaveesüsteemide puhastamisele ette võtta mõned pisemad hooldustööd,
Kui jätta probleemne koht liiga pikaks ajaks karmide ilmaolude räsida, on selle parandamine ja tagajärgede likvideerimine tunduvalt kallim ning ajamahukam kui õigeaegne remont.
näiteks asendada mõni tormituulega minema lennanud plekk või kinnitada uuesti kattematerjali serv.
Rein Kala viitab, et õigel ajal avastatud mure lahendamine hoiab kokku palju raha ja aega. „Kui jätta probleemne koht talvistele heitlikele ilmadele räsida, on selle parandamine ja tagajärgede likvideerimine tunduvalt kallim ning ajamahukam,“ annab ta nõu.
Kala soovitab katuse visuaalse vaatluse käigus alati üle kontrollida, et katusekate ja erinevad katuse elemendid ei oleks lahti või mingil muul moel ohtlikud nii katusele kui ka ümbritsevale keskkonnale.
„Kõik katusekatte mehaanilised vigastused, näiteks augud materja
lis või keevisõmbluste rebendid, tuleb kohe parandada,“ räägib OÜ Evari Ehitus juht, lisades, et alati on soodsam ehitada või renoveerida üks kord ja korralikult kui mitu korda ikka uuesti ja uuesti.
Kontrollida ja vajadusel hooldada tuleb ka kõiki katusel olevaid käiguradu, katuseaknaid, luuke, turva pollareid, läbiviike, parapette, parapetiplekke, räästaid, räästa, lõpetus ja harjaplekke, varikatuseid ning muid katusega seotud elemente.
Kui olukorda kaardistades selgub, et katus on amortiseerunud, on just sügisel õige aeg asuda otsima spetsialiste, kes võiksid renoveerimistöödega alustada kevadel kohe pärast lume sulamist.
Rohkem kui 30 aasta pikkusele töökogemusele toetudes soovitab OÜ Evari Ehitus juht katuse renoveerimise tellimisel kindlasti huvi tunda töövõtja usaldusväärsuse ja seni tehtud tööde vastu.
OÜ Evari Ehitus
tel 738 0927, 506 0579 evari@evari.ee evari.ee
FOTO: OÜ EVARI EHITUS
Terve ja korras katus toob elanikele südamerahu ja kindlustunde ning kaitseb neid paljude võimalike
Eestis on tärkamas
maailmatasemel ravimiarendus
Eesti farmaatsiatööstusel on suur potentsiaal lähikümnendil teadus-arendustegevust ja tootmist laiendada. Praegu suhteliselt väikese töötajate arvuga sektoris võib see tähendada 70% hõive kasvu, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.
Maksimaalne lõigatava detaili suurus 3000 x 6000 mm, kasutusel kuni 4 lõikepead
Hoogustunud on digimeditsiini, biotehnoloogia, suurandmete ja geneetiliste andmete kasutamine ning koos sellega on ettevõtted hakanud tegema uute arenduste ja tootmise laiendamise plaane.
Kõrgtehnoloogia ja teadmusmahukus kui arengusuund „Farmaatsiatööstusettevõtted paistavad silma kõrgtehnoloogilisuse, innovaatilisuse ja ekspordile orienteeritusega, mis tähendab, et kõik eduka tööstusvaldkonna kriteeriumid on täidetud,“ ütles OSKA uuringujuht Riina Tilk. „Samas on Eesti ravimitööstusel keerukas konkureerida muu maailmaga toodangu hindade ja mahtude osas. Kohalik tööjõud ei ole enam odav ja tootmise kulusisendid on kõrged, mis teeb Eestist võr
TRABIFLEX
TRABIFLEX OÜ valmistab Keilas tellijatele hüdrovoolikuid ka ootetööna. Samuti valmistame hüdrovoolikuid Vene tehnikale.
LAI VALIK hüdrosilindreid kohapeal olemas. Teleskoopsilindrid otse tootjalt tellimisel.
Hüdrojaamade komplekteerimine.
TULE JA KÜSI LISA!
LEPINGULISTELE KLIENTIDELE SOODUSTUSED!
Saadame kaupa ka kulleriga.
ASUME KEILAS
Rõõmu Kaubamaja kõrval aadressil Haapsalu mnt 57d. tel 5551 0930
Tekst: Sigrid Aunap Foto: Pixabay
reldes mitmete teiste riikidega kallima tootmiskeskkonna.“
Tilga sõnul näevad eksperdid, et Eestile võiks konkurentsieelise anda teenusepakkumine ravimite arendusprotsessi kitsamates etappides ning keskendumine keerulisematele ja teadmusmahukamatele tegevustele. Näiteks saab arendada toimeaineid, mille ravimvormi väljatöötamine, registreerimine ja turustamine jääb välismaistele koostööpartneritele. Samuti saab sünteesida uusi toimeaineid, uurida nende omadusi või pakkuda laboriteenuseid ning kvaliteedi ja stabiilsusuuringuid rahvusvahelistele farmaatsiafirmadele.
Tööjõudu on juurde vaja OSKA uuringust selgub, et 2023. aasta seisuga töötas Eesti farmaatsiatööstusega seotud põhikutsealadel u 600 inimest. Teadus ja arendustegevuse ning tootmise laienedes võib hõive järgmise kümne aasta jooksul kasvada 70%, arvuliselt tähendab see u 400 ini
mese lisandumist. Lisaks on vaja u 135 töötajat võimalike pensionile jääjate asendamiseks.
Suurim on täiendava tööjõu vajadus oskustöötajate kategoorias. Juba praegu napib kutseharidusega ja heade käeliste oskustega laborante. „Eestis on võrreldes muu maailmaga märkimisväärselt rohkem magistrikraadiga laboritöötajaid, mis viitab tööjõuressursi ebaefektiivsele kasutamisele ning soodustab töötajate voolavust,“ ütles OSKA analüütik ElinKülliki Kruusmaa.
Ta tõi välja, et laborandiõpe on praegu tugevalt regionaalne, piirdudes vaid Ida Virumaa Kutsehariduskeskusega, kus õppetöö toimub osaliselt vene keeles ning keskendub rohkem põlevkivitööstusele.
OSKA ettepanek on leida tööandjate ja koolide koostöös lahendused kutseharidusega laborantide õppevõimaluste laiendamiseks. Seda enam, et laboritöö universaalsete baasoskustega inimesi vajatakse ka teistes valdkondades – nt tervishoiusektoris, keskkonna valdkonnas,
põllumajandus ja toiduainetööstuses jne.
Spetsiifilisi oskusi napib Üheks murekohaks on spetsiifiliste oskuste puudujääk. „Vajaka on farmaatsiateadmistega ning ravimiarenduse ja tootmise tervikvaatega spetsialistidest. Ravimiteaduse alast teadmist saab omandada üksnes Tartu Ülikooli proviisoriõppes, ent õpe on apteegikeskne ning farmaatsiatööstusesse jõuab eriala lõpetanuid vähe,“ rääkis Tilk.
Nagu muudes tööstusvaldkondades, nii tuntakse ka farmaatsiatööstuses puudust inseneridest. Uuringus tõdetakse, et keemia ja sellega seotud erialade õpetamine Eesti kõrgkoolides on pigem akadeemiline ning teadusele orienteeritud, jättes tähelepanuta tööstusinseneeria ja inseneriteaduse praktilise rakenduse aspektid. Seetõttu on keemiaja farmaatsiatööstusettevõtted sageli sunnitud inseneeriaga seotud kompetentsi välismaalt sisse ostma.
Allikas: OSKA
OPELI TARBESÕIDUKID UUED LOODUD SINU ÄRI JAOKS {sla}
{sla} Tipptasemel tehnoloogia
{sla} Mitmekülgsed ja paindlikud lahendused
{sla} Kõik mudelid saadaval ka täiselektrilisena
laia mudelivalikuga! opel.ee
Tutvu
Eesti energeetika arengukava: taastuvenergia ei too kiiret elektrihinna langust
Kuigi Eesti plaanib järgmise kümnendi jooksul mitmekordistada taastuvenergia tootmist, ei too see kaasa odavamat elektrit. Värske energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) näeb ette, et tarbijatele jäävad elektrihinnad praegusega võrreldavale tasemele.
„Midarohkem on taastuvenergiat, seda soodsam on elektri turuhind,“ esitles kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks kava ajakirjanikele. Tõepoolest, ministeeriumi tellitud arvutused näitavad, et kui Eesti oma energiamajanduse plaani järgmise kümne aasta jooksul ellu viib, võiks elektri börsihind langeda 2035. aastaks 4,2 sendi võrra kilovatttunni kohta. Arvestades, et mullu oli elektri börsihind veidi üle üheksa sendi kilovatttund, on odavnemine märgatav. Ent on ka teine külg: elektri lõpphinna teised komponendid –võrgutasu, aktsiis, taastuvenergiatasu, võimsusmehhanismid jne – tõusevad märkimisväärselt.
Kaks stsenaariumit
Ministeerium pakub 2035. aastaks välja kaks võimalikku stsenaariumit.
h Kui elektritarbimine kasvab loomulikult praeguselt 8,5 teravatt tunnilt 10,7 le, jääb elektri lõpphind 2035. aastal 17,4 sendi juurde kilovatttunni kohta.
h Kui aga õnnestub meelitada Eestisse uut, n ö puhast tööstust, rajada meretuulepark ja kasvatada tarbimist 15,4 teravatttunnini, võiks hind langeda 15,5 sendini.
Võrdluseks: 2023. aastal oli elektri lõpphind Eestis 17,9 senti kilovatttunni eest.
Oluline on aga märkida, et ministeerium tarbimise peaaegu kahekordistumist ei prognoosi. „Me pole lihtsalt kokku löönud kõigi planeeritavate tööstusprojektide eeldatavat tarbimist, vaid arvutanud tagurpidi – kui suur peaks olema tarbimine, et meretuuleparkide rajamine oleks majanduslikult mõistlik ja põhjendatud,“ selgitas Vaks. „Sellise tarbimismahu
juures saaksime hoida meretuuleparkide toetused praegusel tasemel ehk umbes 1,3 sendi juures kilovatttunni kohta.“
Toetusskeem pole veel heakskiitu leidnud
Kui aga juhtub nii, et meretuulepark rajatakse, aga tarbimine jääb Eleringi prognoositud tasemele, võib elektri lõpphind kujuneda tarbijale isegi kõrgemaks kui praegu. See on ka peamine põhjus, miks meretuuleparkide toetusskeem pole valitsuses veel heakskiitu leidnud.
Rääkides keskmisest elektrihinnast, tuleb arvestada, et tegelikult maksavad tarbijad väga erinevaid hindu. „Näiteks mina maksan kodus üle 20 sendi kilovatttunni eest, sest mul on madalpinge liitumine, kus võrgutasud on kõrged,“ toob Vaks võrdluse. Seevastu Estonian Cell, mis on ühendatud otse Eleringi 330 kilovoldise võrguga, maksab võibolla kõigest 11–13 senti kilovatttunni eest. „See on paratamatus – elektri kodutarbijani viimine on kulukam,“ selgitas ta. Võrgu arendamine ja ülalpidamine ongi üks taastuvenergiale ülemineku suuremaid kulusid. Praegu suudab Eesti elektrivõrk
TARBESÕIDUKID
GARANTII 5 AASTAT
LÄBISÕIDUPIIRANGUTA
• Uus disainikeel
• Uued ühenduvusteenused
• Saadaval nii elektri-, diisel-, kui ka bensiinimootoriga
VAATA LÄHEMALT
VÕI OSTA E-POEST
vastu võtta umbes 3000 megavatti tootmisvõimsusi, kuid taastuvenergia eesmärkide täitmiseks peaks see kasvama 2030. aastaks 5500 megavatini. Säärane võrgu arendamine kajastub paratamatult tarbija elektri arvel võrgutasu kasvuna. „Kui tahame taastuvenergiavõimsusi juurde ehitada, peab võrk olema tugevam. See on mõistlik investeering, arvestades, et seeläbi saavutame pikemas vaates odavama elektrihinna,“ selgitas Vaks loogikat.
Võrgutugevduste rahastamiseks plaanitakse kasutusele võtta ka Eleringi nn pudelikaelatasu, mida seni on kasutatud peamiselt välisühenduste loomiseks.
Taastuvenergia tootmisvõimsuste puhul näeb ENMAK 2035 ette märkimisväärset kasvu. Kui praegu on Eestis veidi üle 500 megavatti maismaatuuleparke, siis 2030. aastaks peaks see arv kasvama 2850 megavatini ja 2035. aastaks 3000 megavatini. Lisaks on plaanis rajada 2033. aastaks 1000megavatine meretuulepark. Ka päikeseparkide võimsus peaks kasva
ma – praeguselt 1100 megavatilt 1600 megavatile.
Nende mahtudeni jõudmiseks on paika pandud ajakava. Plaan näeb ette, et 2025. aastal kuulutatakse välja kaks vähempakkumist: üks kahe teravatttunni mahus maismaatuuleparkidele ja teine sama suure mahu jaoks meretuuleparkidele. 2026. aastal lisandub veel üks kahe teravatttunni suurune vähempakkumine maismaatuuleparkidele.
Et taastuvenergia tootmine oleneb ilmast, näeb arengukava ette ka märkimisväärset salvestusvõimsuste kasvu. Praeguselt 6,6 megavatilt peaks see kasvama 2030. aastaks tuhande megavatini ja 2035. aastaks 1500 megavatini.
Kliimaministeeriumi tippametnik möönab, et sellise koguse salvestusvõimsuste lisandumine eeldab ka tehnoloogia arengut ja odavnemist. Samas on riigil plaanis salvestuse arengut toetada ka seadusemuudatustega. Praegu pärsib salvestuse arendamist topeltmaksustamine – energia salvestaja maksab nii võrgutasu, aktsii
LINDIVENNAD
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.
KONVEIERLINDID
Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtpro liga, lainelise servaga jne)
TULEME KOHALE!
Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)
KIIRE TARNE!
Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi
Eesti järgmise kümne aasta energeetikaplaan kätkeb endas tuulikuid, gaasijaama ja veel kord tuulikuid. Foto: Unsplash
si kui ka taastuvenergiatasu kaks korda: nii energia võrgust võtmisel kui ka selle tagasi andmisel.
Samas tuleb mõista, et paberil muljet avaldav võimsus ei tähenda sama pikka töötamisaega kui traditsioonilistes elektrijaamades. Näiteks kui Evecon arendab Kiisale Mandri Euroopa suurimat, 200 megavatist akupanka, suudab see võrku elektrit anda täisvõimsusel ainult kaks tundi enne uut laadimist. Fossiilkütustel töötav jaam saab aga töötada nii kaua, kuni kütust jätkub.
Põlevkivienergeetikast loobumise ajakava on paigas ENMAK 2035 seab esimest korda konkreetse tähtaja põlevkivienergeetikast loobumisele – 2035. aasta lõpuks peab lõppema põlevkivist elektri tootmine. Sellega kaasnev üleminek puudutab eriti teravalt IdaVirumaad, kus muudatusi hakatakse tegema juba lähiaastatel.
„Narva linna soojusvarustus tuleb ümber korraldada 2027/28. a kütteperioodiks. Järgmisena ootab ümber
korraldus ees Kiviõli linna, mis peab uue lahenduse leidma 2034/35. a kütteperioodiks. KohtlaJärve soojusvarustuse ümberkorraldamiseks on aega 2039/40. a kütteperioodini,“ selgitas Vaks.
Kuigi taastuvenergia osakaal kasvab, ei saa Eesti loobuda juhitavatest elektritootmisüksustest. Arengukava kohaselt peab Eestil säilima vähemalt 1200 megavatti juhitavaid tootmis üksusi, mis suudavad elektrit toota ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista.
Lähima kümne aasta vaates tuginetakse selles vallas suuresti Eleringi süsteemiteenuste hankele, mis peaks Eestisse tooma kuni 500 megavatti uusi juhitavaid üksusi, suure tõenäosusega gaasijaamu. Samuti jääb reservi osa Eesti Energia põlevkivielektrijaamadest, mistõttu peaks piisav arv juhitavaid üksusi olema tagatud ka 2030. aastal.
Kliimaministeeriumi arengukava lõplik dokument peaks valmima 2025. aasta lõpuks.
Täismahus lugu on leitav Ärilehest.
SISUTURUNDUS
Epopõrandad – vastupidav ja esteetiline lahendus igale ruumile
Kaasaegne põrandalahendus peab vastama paljudele nõuetele: olema esteetiline, vastupidav ja kergesti hooldatav. Eesti ettevõte Epo Deco pakub täpselt selliseid lahendusi, spetsialiseerudes epoksiid- ja polüuretaanpõrandate paigaldamisele.
Mitmekülgsed põrandakatted igaks otstarbeks
Epoksiidpõrandad on kulumiskindlad ja näevad head välja, mistõttu sobivad nii tööstusruumidesse, kus peavad taluma suurt koormust, kui ka eluruumidesse, kus rõhk on stiilsel välimusel. Epo Deco pakub mitmeid lahendusi, sealhulgas:
h isetasanduvad epomassid, mis loovad siledad ja läikivad pinnad; h epoliiva hõõrdemassid, mis tagavad eriti tugeva ja vastupidava katte;
h kemikaalikindlad põrandad, mis sobivad ideaalselt laboritesse või tootmisruumidesse.
Lisaks saab valida erinevate värvide ja tekstuuridega pindade vahel, kasutades RAL värvikaarti, et saavutada ruumi disainiga sobiv tulemus.
Kvaliteet ja garantii
Ettevõte kasutab sertifitseeritud materjale ja uusimaid tehnoloogiaid, pakkudes kõigile paigaldatud põrandatele kaheaastast garantiid. Nende eesmärk on pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet ning kogu Epo Deco meeskond on pühendunud klientide rahulolule. „Meie jaoks ei ole olemas lahendamatuid ülesandeid, on vaid huvitavad väljakutsed,“ kinnitab ettevõte oma kodulehel. Nad teevad koostööd nii eramajapidamiste kui ka suurte ettevõtetega, paigaldades põrandaid kontoritesse, ladudesse, müügisaalidesse ja isegi saunadesse.
Kas tööstusel on valikut?
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiavõi toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.
Soojamajanduses oleme küll jõudnud sinnamaale, et lõviosa meie linnade ja alevite soojusvajadusest kaetakse biomassiga. Hakkepuit, kui seda õigetes seadmetes ja õigesti põletada, on väga hea kütus ning sel on palju häid külgi. Üks väheseid miinuseid
hakkekatlamajade puhul on investeeringu suurus. Õiged seadmed õigesti põletamiseks on kallid ja võtavad ka palju ruumi.
Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis
AAVO ISAK, PELLTECH OÜ.
gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.
Kas neil on üldse valikut?
Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, pelleti kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud –pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.
Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletitel töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks
viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergia hindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.
Pelletikütte eelised:
Kohalik kütus. Kogu selle tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse.
Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.
Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed.
CO2neutraalne – pelletite põlemisel tekkiv süsihappegaas on eelnevalt nende puude poolt seotud.
Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.
Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.
Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.
Investeering pelletitega töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.
Pelletitel töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.
Pelletihoidla on kompaktne ja soodne.
Pelleteid on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.
Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja pole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva – kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata. www.pelltech.eu
Threod Systems: Eesti kaitsetööstuse kiiret kasvu piirab kvalifitseeritud tööjõu puudus
Eesti kaitsetööstus on viimastel aastatel jõuliselt kasvanud, jõudes globaalsete sündmuste taustal uuele tasemele. Seda kasvutrendi kinnitab ka vaatlusdroone ja -seadmeid arendava ettevõtte Threod Systems tegevjuht Arno Vaik. „Nõudlus kaitsetööstuse toodangu järele on alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas kasvanud peaaegu kõigil turgudel,“ ütleb ta.
Tekst: Sigrid Aunap Foto: Threod Systems
Siiski ei möödu kiire kasv ilma probleemideta. Üks suuremaid väljakutseid on Vaigu sõnul kvalifitseeritud tööjõu puudus: „Kasv vajab inimesi, kes seda teostavad, ja suurimaks väljakutseks on olnud uute meeskonnaliikmete kaasamine ning koolitamine.“
Tehnika valdkonna koolitused
DOWISELY.EE
Masinate, seadmete ja teraskonstruktsioonide projekteerimine ning tootearendus
Olemasolevad kasvavad ja uued tulevad juurde
Mehitamata õhusõidukite tootja Threod Systems, kelle müügi tulu kasvas eelmisel aastal kolm korda, on suutnud seda nõudluse kasvu ära kasutada, suurendades oma toodete müügimahtu ja saades lahinguväljalt otsest tagasisidet. „Meie ettevõttele on see andnud võimaluse müüa oma tooteid varasemast suuremas mahus ja arendada neid edasi vastavalt praktilistele kogemustele,“ selgitab Vaik.
Kaitsetööstuse rekordilised käibenumbrid on tema sõnul saanud Eestis võimalikuks mitmete tegurite koosmõjul. „Peamine on muidugi globaalne nõudluse kasv, kuid oluline on ka see, et Eesti ettevõtted suudavad pakkuda
„Kaitsetööstus pole ainult äri – see toetab kogu riigi ja ühiskonna julgeolekut ning jätkusuutlikkust.“
Threod Systemsi juht Arno Vaik
kõrgetasemelisi tooteid ja teenuseid,“ avab Vaik tausta.
Tema sõnul on Eestis tekkinud uusi ambitsioonikaid ettevõtteid ning ka varasemad tegutsejad on laiendanud oma tootevalikut, leides uusi täitmata nõudlusega nišše.
„Aastatepikkune töö rahvusvahelistel turgudel hakkab nüüd vilja kandma, sest paljudel riikidel on tekkinud reaalsed vajadused ning rahalised vahendid meie toodete ostmiseks,“ lisab ta.
Probleemiks tööjõupuudus
Samas seisavad Eesti kaitsetööstusettevõtted Vaigu sõnul silmitsi ka oluliste väljakutsetega. „Suurimaks väljakutseks on kindlasti vajalike teadmiste ja kogemustega inimeste piiratud arv,“ tunnistab ta. „Lisaks seab piirid Eesti väiksus ja siseturu vähene nõudlus, mis teeb uute toodete arendamise keerulisemaks.“
Vaigu sõnul toetavad suuremad riigid oma kaitsetööstust märkimisväärselt, kuid Eestis on sellise toetuse võimalused väiksemad. „Kuigi Eesti riik toetab kaitsetööstust, jäävad meie
TASUB TEADA
h 2022. aastal teenis peamiselt vaatlusdroone ja -seadmeid arendav ettevõte Threod Systems 6,9 miljoni eurose käibe juures üle 150 000 euro ärikasumit. Eelmisel, 2023. aastal ulatus müük 20,4 miljoni ja kasum 4,5 miljoni euroni, seisab ettevõtte majandusaasta aruandes. h Kui eelmisel, 2023. aastal oli Threod Systemsi palgal ligi sada töötajat, siis praegu juba 140 ja kasv jätkub.
ressursid ja turg ikkagi piiratuks suurte riikidega võrreldes,“ tõdeb ta. Ambitsioonid tulevikuks on siiski suured – Eesti kaitsetööstuse eesmärk on 2030. aastaks saavutada miljardiline käive, mille saavutamine nõuab sihikindlust ja strateegilist mõtlemist. „Tuleb jätkata kõike seni tehtut veelgi suuremas mahus – otsida võimalusi, leida partnereid, kaasata inimesi,“ sõnastab Vaik edasised plaanid.
