Tööstus (märts 2025)

TööSTUS

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Märts 2025

SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER

Kui hetkel tootmises kasutuses olev teras ei ole perfektne, proovi SSAB Laseri materjali.

Sellel materjalil on unikaalne tasapinnalisuse garantii enne ja pärast laserlõikust.

SSAB Laser® Plusi terased pakuvad veelgi paremat jõudlust. Nimi „Plus“ viitab suurenenud löögisitkusele ja paranenud painutusomadustele.

Suurenenud löögisitkus vähendab pragude tekkimise riski tootmise ajal ja lõpptootes.

SSAB Laser® Plusil on ka garanteeritud painderaadius 0,0–1,0 korda materjali paksus, sõltuvalt terasemargist ja mõõtudest. Garanteeritud minimaalne painderaadius on sama kõigis valtsimissuundades, võimaldades paindlikumat lõikekontuuride paigutust.

Parendatud painderaadius annab disaineritele rohkem vabadust luua keerukaid tooteid, mis vajavad vähem töötlemist. Vormimine keevitamise asemel on tõhus viis lühendada tarneaegu ja vähendada tootmiskulusid.

Tulevik, mis vajab tugevamat visiooni

Eesti tööstus on teinud suuri edusamme, näiteks oleme suutnud luua konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid, mis leiavad järjest enam ostjaid globaalsetel turgudel. Kuid vaatamata sellele seisame silmitsi mitmete väljakutsetega, mis ei luba meil kindlalt puhkama jääda.

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Ajad, mil madalad tööjõukulud ja lihtsad tooted pakkusid meelerahu, on möödas. Üha enam on ekspordi kasvuks vajalikud mitte ainult head tooted, vaid ka kõrge kvaliteediga teenused ja digitaalsete lahenduste integreerimine tootmisprotsessidesse. Tööstussektori edukus maailmaturul seisneb lisandväärtuses, innovatsioonis ja säästvates lahendustes, mistõttu ettevõtted, kes

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

suudavad neid suundi edukalt rakendada, ei jää pelgalt konkurentsis püsima, vaid saavad oma konkurentidest ka sammu võrra ees olla.

Tööstus on tulevikus kahtlemata tark ja kõrgtehnoloogiline valdkond, kus innovatsioon ning keskkonnasäästlikkus käivad käsikäes. Eesti tööstuse konkurentsivõime tagamine nõuab julget tulevikku vaatavat strateegiat ning riigi­ ja erasektori koos­

Toimetaja: Sigrid Aunap

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

tööd. Samuti on oluline, et siinne tööstussektor säilitaks oma paindlikkuse ja kohanemisvõime, olles valmis kiiresti reageerima globaalses majanduses toimuvatele muutustele.

Loorberitele puhkama jääda ei saa, sest tulevik sõltub võimest mõista, et edu saavutamine globaalsetel turgudel eeldab pidevat uuendamist, paindlikkust ja tegutsemisvalmidust. Aega raiskamiseks siinkohal ei ole.

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

EKSPORT 2025 –majandusanalüütikud jagavad oma vaateid

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes 4% ja import 2%.

Samal ajal kasvas neljandas kvartalis kaupade eksport juba 6%, viidates võimalikule pöördepunktile. Viis Eesti majandusanalüütikut kommenteerivad, kuidas näevad nemad Eesti ekspordi lähitulevikku.

Toimetas: Sigrid Aunap

Eesti ekspordimaht peaks sel aastal suurenema

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Lisaks teenuste ekspordi mõõdukale kasvule hakkas eelmise aasta lõpus suurenema ka kaupade eksport.

Kuigi selle taga oli paljuski 2023. aasta madal võrdlusbaas, kasvas eksport ka kuises võrdluses ehk oli ka tegelikult tugevam.

Ligi pool kaupade ekspordi kasvust on tulnud küll vaid kahest tootegrupist –puittoodetest ja mobiilsideseadmetest –, kuid eksport oleks kasvanud ka nende kaupadeta. Eesti tööstusettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta ja nende ekspordiootused on küll paranemas, kuid need on veel halvemad pikaajalisest keskmisest.

Eelmisel aastal suunasid Eesti töötleva tööstuse, suurima kaupu eksportiva majandusharu ettevõtted oma müügist välisturule 67%, kusjuures ligi pooltes tegevusalades oli see osakaal isegi üle 80%.

Eksportivaid ettevõtteid on Eestis küll ligi 30%, kuid nendega on seotud suur hulk teisi ettevõtteid, mis toodavad lõpptoodete jaoks tootmissisen­

deid ja pakuvad tootjatele erinevaid teenuseid. Mõni aasta tagasi Arenguseirekeskuse tellitud uuringu järgi on Eestis kahe tehingupartneri kaugusel eksportimisest 80% ettevõtetest, kusjuures, mida lähemal eksportimisele, seda suurem on tootlikkus. Seega on ekspordil Eesti majandusele süsteemne mõju. Välisnõudluse muutus ei mõjuta vaid vahetult eksportivaid ettevõtteid, aga ka nendega seotud väärtusahelat.

Välisnõudlus paraneb aegamööda Euroala, kuhu Eestist suunatakse üle poole kaupade ekspordist, majanduskasv on riigiti ebaühtlane. Tööstussek­

tori struktuursete probleemide, nagu langenud tootlikkuse, suurema konkurentsi ja suhteliselt kõrgete energiahindade ning USA tollitariifide tõttu langetasime euroala selle ja järgmise aasta majanduskasvu prognoosi. Euro vahetuskursi nõrgenemine toetab küll eksporti, kuid samal ajal muudab imporditud energia ja toormed kallimaks.

Välisnõudluse paranedes on vähetõenäoline, et euroala eksport kiiret taastumist näitab. Sisetarbimise väljavaade on seevastu parem. Tööturg on tugev, inflatsioon aeglustub, intressimäärad on langemas ja majapidamiste

Tõnu Mertsina

Foto: Swedbank / Jake Farra

ostujõud paraneb, mis võimaldab rohkem tarbida.

Swedbanki prognoosi järgi edestab Põhja­ ja Baltimaade majanduskasv sel ja järgmisel aastal euroala keskmist, paljuski seetõttu, et intressimäärade alanemisel on meie regioonile suurem positiivne mõju.

Rootsi majandus sel aastal tugevneb, millele lisab hoogu ka valitsussektori kulutuste suurenemine. Koos majandusaktiivsuse paranemisega peaks Rootsi kroon tugevnema. Pärast kahte langusaastat peaks Soome majandus sel aastal küll taas suurenema, kuid see kasv jääb ilmselt nõrgaks. Tõenäoliselt näitavad ka Läti ja Leedu majandus sel aastal paremaid tulemusi. Kuigi Eesti mitmete kaubanduspartnerite majanduskasv tuleb sel aastal varem oodatust nõrgem, siis välisnõudlus tervikuna paraneb, mis lubab prognoosida Eestile mõõdukat ekspordi suurenemist.

Ettevõtted keskenduvad konkurentsivõime parandamisele Eesti tööstusettevõtted keskenduvad aktiivselt uutele sihtturgudele – Swedbanki eelmisel aastal tehtud uuringu põhjal plaanis üle poole tööstusettevõtetest uutele turgudele laieneda. Siiski on kiire hinnakasv vähendanud eksportijate konkurentsivõimet. Mõistagi on majanduse ja ekspordi mitmekesisusest vähe kasu, kui ettevõtted ei ole konkurentsivõimelised.

Kui vaadata ekspordihindade muutust viimase nelja aasta jooksul, on Eesti hinnad kasvanud oluliselt kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Samuti on Eesti toodangus sisalduv tööjõukulu suurenenud EL­i keskmisest kiiremini. Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii välis­ kui ka siseturul aastatega vähenenud, kusjuures eriti tugev kukkumine on toimunud just viimastel aastatel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud uuringu paneeli kuuluvate majandusekspertide hinnangul on Eesti majanduse kolmeks suuremaks probleemiks just ebapiisav nõudlus, vähene innovaatilisus ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus. Samas oli Swedbanki uuringu järgi 80% ettevõtete põhifookus toodete omahinna konkurentsivõimelisusel. Investeeringuid konkurentsivõime parandamiseks toetab intressimäärade alanemine.

Ekspordi taastumine on alanud ja paistab andmetest välja

Kaspar Oja, Eesti Panga vanemökonomist

Ekspordi väljavaade 2025. aasta alguses on muutunud varasemast vastuolulisemaks. Ühelt poolt kinnitavad 2024. aasta lõpu andmed, et eksport on taas kasvuteel. Teisalt on kasvanud globaalne ebakindlus kaubanduspiirangute ja seniste reeglite kehtivuse osas. Eesti­sugusele väikeriigile on kasulikum, kui rahvusvahelisi kaubandusreegleid järgitakse ja kaubavahetus toimub piiranguteta. Kaubanduspiirangute kehtestamise ohu tõttu võivad ettevõtted juba praegu arvestada nende võimalike mõjudega lepingute sõlmimisel, mis võib muuta kaubanduse kulukamaks. Samas ei tähenda kaubanduspiirangute sagenemine

automaatselt ekspordivõimaluste vähenemist.

Mõõdukas kasv jätkub Majandusprognooside põhistsenaariumid eeldavad, et 2025. aastal jätkub ekspordi mõõdukas kasv, mille peamine eeldus on välisturgude tugevnemine. Viimastel aastatel on ekspordi kasvu takistanud mitmed tegurid, kuid need on hakanud taanduma, soodustades edasist arengut. 2022. aastal muutusid tööstuse tarneahelad, kuna Venemaa ja Valgevene odavat toorainet ei saanud enam kasutada, mistõttu tuli leida alternatiivsed sisendid teistest riikidest. Samal ajal vähenes nõudlus Skandinaavias, kus ka vahetuskursid euro suhtes nõrgenesid, vähendades Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Energiakriis tõstis tootmiskulusid, samal ajal kui tööjõu kallinemine muutis

Kaspar Oja Foto: Eesti Pank

rahvusvahelise konkurentsi keerulisemaks. Praegu on vähemalt osa nendest teguritest leevenenud – energia on muutunud soodsamaks.

Ekspordisektor näitab paranemismärke

Tööstustoodang kasvas teisel poolaastal ja ka tööstusettevõtete ootused tootmismahu kasvu suhtes on muutunud positiivsemaks. Samas ei tähenda see veel kiiret taastumist – kuigi suund on positiivne, võib täielik taastumine võtta aega.

Tööstuse ekspordi puhul on viimastel aastatel ilmnenud märkimisväärne erinevus sihtturgude lõikes. 2022. ja 2023. aastal vähenes eksport kõige järsemalt euroalavälistesse riikidesse, eriti Skandinaaviasse. Euroalasisene eksport kahanes vähem ning hakkas varem taastuma – 2024. aasta jooksul kasvas eksport euroalale pidevalt. Samal ajal jätkus ekspordi langus euroalavälistel turgudel suure osa 2024. aastast, kuid aasta viimases kvartalis toimus seal kiire taastumine.

Varasemad analüüsid on näidanud, et rahapoliitika muudatused kanduvad Eesti majandusse kiiresti, mõjutades nii sise­ kui ka välisnõudlust. Kuna enamik laene Eestis on seotud ujuva intressimääraga, tunnevad laenuvõtjad intressimäärade muutusi üsna kiiresti. Samuti kanduvad rahapoliitilised muudatused edasi eksporditurgude nõudlusele, mis mõjutab omakorda Eesti eksporti. Paljud Eesti tööstus harud on seotud ehitussektoriga, mis on intressimäärade suhtes eriti tundlik –kui rahapoliitika karmistumine aeglustas eksporti, siis intressimäärade langus peaks sellele positiivselt mõjuma.

Veel üks võimalik ekspordi positiivne risk on Eesti nõrgem seotus Euroopa autotööstuse väärtusahelatega võrreldes teiste Kesk­ ja Ida­Euroopa riikidega. Kuna autotööstuse raskused on üks Euroopa majanduse nõrkuse põhjuseid, võib Eesti jääda selle kriisi mõjust vähem mõjutatuks kui teised piirkonna riigid. Seega on ekspordi pilt selleks aastaks ikkagi üsna vastuoluline. Ekspordi taastumine on alanud ja see paistab andmetest välja. Samas ohustab hirm kaubanduspiirangute pärast kogu

maailma kaubavahetust ja sellest ei pruugi puutumata jääda ka Eesti.

Eesti väliskaubandus on tõusuteel

Lenno Uusküla, Luminori panga peaökonomist

Eesti eksport on taas hoogu sisse saamas. Ka eelnevate kriisiaastate jooksul on olnud üksjagu ettevõtteid, kelle ekspordimahud on kasvamas, kuid need ei paistnud teiste langevate ettevõtete ekspordinumbrite taustal kogukaubanduses välja. Nüüd on kukkujad suuremas plaanis kukkumisega ühele poole saanud ning tooni annavad taas need, kelle mahud tõusuteel.

Paljud on otsinud teisi turge

Eelkõige annab sel ja järgmisel aastal tooni majanduse olukord sihtriikides. Eesti kaubandus on pikalt kiratsenud, sest raske on olnud müüa ehitus­ ja kinnisvarasektori jaoks kaupu

Soome ning Rootsi. Samuti on olnud Saksamaa majandus languses ning tavapärased majandussidemeid ei ole hästi toiminud. Seepärast on paljud otsinud teisi turge.

Põhjus, miks sihtriigi majanduslik olukord on oluline järgnevatel aastatel, on loogika, et kui mahud kasvavad, on ostjad valmis kaaluma uusi pakkujaid palju rohkem avatult kui olukorras, kus situatsioon on keeruline ja mahte ei suurendata. Nii on majanduskasv võimaluseks saada jalg ukse vahele.

Uute turgude valik sõltub aga väga palju kohalikust olukorrast. Mis on pidurdamas Eesti eksporti, on väga suur kulude kasv. Samuti on probleemiks muude sisendite hind, sealhulgas elekter. Nii ei ole kiiret kaubanduse taastumist oodata samas mahus nagu enne.

Võtmeküsimuseks väliskaubanduspoliitika Järgmiste aastate kaubanduse arengute puhul on aga võtmeküsimuseks

Lenno Uusküla

Foto: Jaanus Lensment

Donald Trumpi väliskaubanduspoliitika. Kuna USA presidendil on selles osas otsene võim, ei pea ta kodumaise diskussiooni ega kokkulepetega arvestama ning saab seda kaarti kasutada vabalt oma äranägemise järgi. Juba oma esimeste võimul oldud nädalate jooksul kuulutas ta välja tollimaksud, kuid näitas samas üles valmisolekut nende üle läbi rääkida, kui muid eesmärke saavutab. Hiina­suunalised tollid on kõige tõenäolisemad ja varasema majanduspoliitika jätk, kuid selle mõju Eesti ekspordile ei pruugi olla väga suur.

Küll aga muutub USA väliskaubanduspoliitika oluliseks, kui tekib globaalselt kaubandussõda, vastastikku tollimaksude tõstmine ja erinevate kaubanduspiirangute loominguline väljamõtlemine. Sellisel juhul on Eestil eelkõige võimalik võita Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga kauplemisest.

Suureks küsimärgiks on Ukraina sõja lõpp. Kui Ukraina ülesehitamine peaks algama, siis on neil vaja väga palju erinevaid kaupu, mida nad ise ei suuda toota, ning kui Euroopa ja USA panustavad Ukraina arengusse, on ka Eesti tootjatel võimalik Ukrainasse palju eksportida.

Nii on praegu numbriliselt kaubanduse prognoosimine käesolevaks ja järgnevateks aastateks väga keeruline, sest stsenaariume on erinevaid ja stsenaariumide keskmistel puudub sageli tähendus, sest need keskmised ise on pigem ebatõenäolised. Üldiselt on Eesti väliskaubandus tõusuteel, kuid millised kaubagrupid ja riigid domineerivad, sõltub väga palju vahepeal tehtavatest valikutest.

Eksporti soosib intressimäärade langus Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Värske SEB majandusprognoos ennustab Eesti majandusele selleks aastaks kasvu, küll pigem tagasihoidliku 1,8% jagu. Suurimad lootused selle stsenaariumi rakendumisel on seatud ekspordile. Eksportivale tööstusele on kõige rängemalt mõjunud intressimäärade tõus, mis Põhjamaade kõrge võlakoormusega turgudel pärssis oluliselt ettevõtete ja inimeste võimekust teha suuremaid

investeeringuid ning kulutusi. See olukord on õnneks muutumas.

Kui 2023. aasta lõpus oli kuue kuu euribori määraks kujunenud 4,1%, siis praeguseks on see langenud 2,6%­ni. SEB prognoosi kohaselt jätkub langus üsna kiires tempos, piirdudes aasta teises pooles kõigest 1,6%­ga. See jätab meie ekspordipartnerite majandustesse märkimisväärse hulga vaba raha, mida kõigi eelduste kohaselt vähemalt osaliselt ka impordi suurendamiseks kasutatakse.

Ilmselt ei jaotu sellest saadav võit küll eksportiva tööstuse peale ühtlaselt ega samaaegselt. Suur

osa Eesti ekspordist on otseselt või kaudsemalt seotud Põhjamaade kinnisvara ­ ja ehitusturu toimimisega. Sarnaselt Eestiga võtab seal ehitustegevuse taaskäivitumine samuti aega.

Vaadates ehituslubade statistikat, ootab Põhjamaade ehitus turgu ees ka sel aastal suur vaikelu, mis kandub ka 2026. aastasse. Teisalt on mitmes teises Eesti ekspordis suurt rolli mängivas tööstusharus – näiteks elektroonikatööstus, elektriseadmete tootmine ja metallitööstus – olnud näha viimastel kuudel selgelt kasvu. See näitab, et ettevõtete investee ­

Mihkel Nestor

Foto: Erakogu

rimisvalmidus on taastunud kiiremini kui majapidamiste oma. Need positiivsed hoovused hakkavad alanud aastal loodetavasti ainult süvenema.

Eksport saab olema üks peamisi majanduse taastumise mootoreid

Vaidotas Šumskis, Finora panga peaanalüütik

Sel aastal on oodata Eesti ekspordi taastumist ja see saab olema üks laiemat majanduse taastumist vedavatest teguritest.

Ametlik statistika näitab, et 2024. aasta kolmandas kvartalis kasvas Eesti inflatsiooniga kohandatud eksport küll vaid marginaalselt (0,1%), kuid see oli esimene kasv alates 2022. aasta viimasest kvartalist.

Uuemad andmed näitavad, et kasv jätkus ka oktoobris ja novembris. Seega on põhjendatud järeldada, et ekspordimahu langus jõudis oma põhja eelmise aasta hilissuvel ning taastumine on juba alanud.

Kaubanduspartnerite majanduse taastumine

Eksport saab olema üks peamisi majanduse taastumise mootoreid sel aastal ning selle kasvuks prognoositakse 3,4% aastal 2025 ja 3,8% aastal 2026. Kasvu peamiseks teguriks on Eesti peamiste kaubanduspartnerite – Soome ja Rootsi majanduse taastumine. Eksport nende riikide suunal moodustas eelmisel aastal veerandi (24,7%) kogu Eesti ekspordist. Soome, mis on Eesti peamine kaubanduspartner, oli eelmisel aastal majanduslanguses ning Rootsi majanduskasv oli väga madal. Siiski prognoosib Euroopa Komisjon nende riikide SKT kasvu vastavalt 1,5% ja 1,8% sel aastal. Selle tulemusena hakkavad suuremad kaubanduspartnerid suurendama oma tellimusi Eesti toodetele. Kuna Soome ja Rootsi majanduse taastumine on kõige märkimisväärsem, saavad sellest kasu ka need Eesti tööstusharud, mis ekspordivad nendesse riikidesse enim – eeldusel, et nad on suutnud säilitada oma konkurentsivõime. Inflatsiooniga kohandatult on tootlikkus Eestis viimastel aastatel langenud. 2024. aastal oli Eesti reaalne SKT töötunni kohta 9% madalam kui 2021. aastal saavutatud tipphetkel. Võrdluseks: samal perioo­

dil langes tootlikkus euroalal ja Leedus vastavalt vaid 1% ja 5%, samas kui mõnes teises piirkonna riigis, nagu Läti ja Poola, see hoopis kasvas vastavalt 2% ja 9%. See tähendab, et Eesti eksportijad on muutunud vähem konkurentsivõimeliseks võrreldes teiste sama regiooni eksportijatega.

Siiski mõjutab tootlikkuse võrdlev langus tööstuskaupade eksporti vähem kui teenuste eksporti, mida saab palju lihtsamalt ühest riigist teise viia. Seetõttu saavad ekspordi kasvust sel aastal enim kasu sellised tööstusharud nagu elektrienergia masinate ja tööstuse ning energia tootmiseks vajalike mehaaniliste osade tootjad, telekommunikatsiooniseadmete tootjad, elementmajade tootjad, mööbli­, puidu­ ja metallitööstus ning toiduainetööstus. Lisaks on oodata tsükliliste

teenuste, näiteks transpordi ja ehituse ekspordi taastumist.

Lisaks on Soome turu nõrgenemise tõttu Eesti eksportijad laiendanud oma müügigeograafiat. Kui veel 2022. aastal moodustasid neli peamist kaubanduspartnerit – Soome, Rootsi, Läti ja Leedu – poole kogu Eesti ekspordist, oli 2024. aasta novembriks see osakaal langenud 43% ­ ni. Eksport suurenes sellistesse riikidesse nagu Leedu, Saksamaa, Poola ja Belgia. Mitmekesisem eksport muudab Eesti ettevõtted 2025. aastal vastupidavamaks ja ekspordimahud on tõenäoliselt stabiilsemad kui varem.

Allikas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Vaidotas Šumskis

Foto: Finora Bank

ELEKTRITURU TULEVIK: kas tööstus suudab muutustega sammu pidada?

18. veebruaril toimus Eesti Päevalehe ja Delfi korraldatav Eesti energeetikakonverents, mis keskendus energeetika rollile Eesti tööstuses, majanduskasvus ja ka regiooni turvalisuses. Ignitis Eesti tegevjuht, endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar rääkis konverentsil arendajate ees seisvatest takistustest.

Tekst: Sigrid Aunap

Timo Tatar nentis, et Balti turul on häid võimalusi luua väärtust nii investoritele kui ka klientidele. „Hinnatase on siin, tõsi küll, kõrge, aga see on võimalus investeerida taastuvenergiasse.“

Võimalused ja väljakutsed

Tatar ütles, et turul on võimalusi just elektri kõrge hinna tõttu ja Baltimaad on sarnases positsioonis kui Taani –põhja pool soodne elekter ja lõunas suure tarbimisega riigid, mistõttu on meil kord Põhjamaade, siis KeskEuroopa hind. „See hinnaarbitraaž loob võimalusi salvestuseks ja näeme, et salvestuse turg areneb,“ tõi ekspert välja. Ta lisas, et hoolimata sellest,

Maailma juhtivad kaablitooted ja lahendused: prysmian.ee

mida räägitakse, on kõigi Balti riikide valitsused väga tugevalt taastuvenergia valdkonda toetamas. „Kõikidel Balti turgudel tunneme, et valitsused toetavad taastuvenergia arengut.“

Samas on Tatari sõnul energiaturul loomulikult ka rida väljakutseid. „Näeme, et elektritarbimine, vähemalt võrgus, ei ole väga kiiresti kasvanud. Viimastel aastatel on see isegi vähenenud.“ Lisaks leiab ta, et Skandinaaviat aitavad vanad tuuma­ ja hüdrojaamad ning uusi ehitades ei saavutata märkimisväärset elektrihinna langust. „Võrdleme enda hindu Euroopa soodsaimatega ja see on nagu varjuga võidu jooksmine. Meie tingimused on teised ja kindlasti ei ole meil siin ka sel­

Plasmalõikur CUTTER 70, HF, 70 A, 400 V

Keevitusgaas Ar/CO₂ segu 8 l balloon HIND E-POES: 125 €

list tööstustarbijate baasi, kelle pealt on võimalik teha väga suures mahus PPA­sid.“

Küsimus, mida Tatari sõnul Eestis võib­olla ei teadvustada, on ühendused. „Oleme tegelikult juba nii Soome kui ka Balti riikidega hästi ühendatud riik ja iga täiendav ühendus, eriti soodsama hinnapiirkonna poole, on tarbija jaoks positiivne. Tootja vaates tähendab siin piirkonnas täiendava tootmise püstipanek seda, et oleme ühendatud väga madala hinnapiirkonnaga,“ nentis Tatar ja lisas, et ühiskonnas on vaja pidada elektriühendusteteemalist debatti – kuhu ja millal? Kas Estlink 3 ja neljandat EestiLäti ühendust on vaja? „Usun, et see valik tuleb ühiskonnas läbi arutada enne, kui neid väga kalleid investeerimisotsuseid tegema minnakse.“

Mis aga on konkurentsivõimelise elektrihinna valem? Tatari sõnul on kahjuks möödas aeg, kus parimaks lahenduseks, mida võtta, oli börsipakett, mis tagas tarbijale pikaajaliselt soodsaima elektrihinna. „Energiaturg on muutunud palju mitmekihilisemaks ja

SUUR LAOVALIK, KVALITEETNE TEHNIKA JA PARIM HIND

Lõikeketas metall/inox 125 × 1 mm HIND E-POES:

Keevituslaud + 66 kinnitustarvikut, RHINO CART

E-POES: 2495 €

Keevituslaud töötasapind 1000×600 mm ava 16 mm, ECO

HIND E-POES: 849 €

Keevitusmask APS EXPERT P31 A-M-FS1 FLIP BLACK-RED TRUEVIEW

HIND E-POES:

Timo Tatar

Foto: Karli Saul

see tähendab ka seda, et hea või konkurentsivõimeline energiahind tähendab tegelikult pingutust mitme poole pealt. Tarbija peab olema paindlik, peab suutma oma tarbimist juhtida,“ rääkis Tatar ja lisas, et loomulikult on siin suur roll ka tootjatel ja tegelikult päris suur roll sellelgi, milliseid poliitilisi valikuid langetab riik.

Luuakse maismaatuuleparkide portfelli

„Oleme Eestis arendamas umbes kümnes asukohas maismaatuuleparke ja anname endale selgelt aru, et oleme ühed viimased turuletulijad. Oleme esmaste kokkulepete faasis, aga soov on kindlasti Eestis luua arvestatav maismaatuuleparkide portfell,“ rääkis Tatar. Tema hinnangul liiguvad Eestis päris paljud maismaatuuleparkide arengut puudutavad asjad õiges suunas.

„Loodan, et tehtud saab uus võrguliitumise lahendus, mis aitab kaasa nii tootjatele kui ka tarbijatele just kiirema ja lihtsama ühendamise vaates,“ tõi Tatar välja. Ta lisas, et Ignitisele meeldib ka see konkurents, mis maismaatuuleparkide arendajate seas on. „Konkurents on alati tervitatav, edasiviiv, ja konkurentsi me ei karda. Aga loomulikult on seoses maismaatuuleparkidega ka väljakutseid. Arvan, et üks selline sümptom või põhjus, miks neid väljakutseid näeme, on see, et paljud probleemid, mille taga maismaatuuleparkide arendused olid, said lahendatud ühel ajal, ühekorraga. Kõik arendajad olid samal ajal stardis –praegu on nad samal ajal samas kurvis. On tunne, et kui varem ei olnud üldse maismaatuuleparke, siis nüüd on äkki liiga palju, aga arvan, et see on mööduv nähtus ning paremad projektid jäävad ellu, liiguvad edasi ja saavad tehtud,“ avaldas Tatar lootust. Samas toonitas ta, et kindlasti tähendab see omakorda väljakutseid selles vaates, et kõigil on samal ajal samade ekspertide, ehitajate jt puudus. „Aga küll me need probleemid lahendame.“

Meretuuleparki arendama ei kiirusta

Ignitis arendab koos Taani partneriga meretuulepargiprojekti Liivi lahel ja nad said oksjonil hoonestusõiguse enne toetusskeemide väljakuulutamist. Tatar ütles, et nad vaatavad meretuuleparkide arendamises kaugemale tule­

vikku. „Kindlasti vaatame siinkohal kurvi taha. Ja loodame, et ühel hetkel on ka Eestis olemas keskkond ja tarbimine või ka ühendused nendele turgudele, kus nõudlus on suurem, selleks, et meretuulepark Eestis sünniks. Pigem näeme, et meie projekt võiks turule jõuda pärast 2035. aastat.“

Uued ühendused võivad suurendada meie sõltuvust ega too siia piisavalt uut energiatootmist. Usume Eesti tuuleenergiasse.

Tatar rõhutas kokkuvõtteks, et elektriturg on huvitav, aga keerukas, ning seal tekivad võitjad ja kaotajad. „On vaja teha tarku valikuid. Targad valikud seisnevad ka poliitilistes valikutes, näiteks ühenduste rajamine. Kuhu, millal ühendused teha, teadvustades seda, et uued ühendused võivad suurendada meie sõltuvust importelektrist, selle asemel et ise siia tootmine püsti saada.“

Lõpetuseks kõlas konverentsipubliku seast Tatarile ka küsimus, kuidas

on läinud nii, et asekantslerina seisis ta maismaatuuleparkide eest, aga eraettevõtjana on neil portfellis ka meretuuleparke.

Tatar vastas, et vaja on mõlemaid, aga küsimus on, millises järjekorras. „Meie Ignitises usume, et tuleb teha selles järjekorras, mis turul on loogilisem. Ilmselgelt tuleb alustada maismaatuuleparkidega ja ette valmistada võimalus, et kiiresti ka meretuulepark käivitada. Leedus valmistame ette üht meretuuleparki ning üle saja inimese tegeleb sellega. Teame veidi enam kui teised Eesti arendajad. Lähenemine on seetõttu ka vaoshoitum,“ sõnas Tatar.

Ignitis regioonis ja Eestis

Eesmärk: 2030. aastal omab ja opereerib regioonis roheenergia tootmisportfelli suurusega 4–5 GW. Visioon kasvada Eestis arvestatava tootmis- ja müügiportfelliga energiatarnijaks.

Arendatakse tuule- ja päikeseparke Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis.

2025. aasta lõpuks installeeritud taastuvenergia võimsuseid üle 2 GW. Omatakse ja laiendatakse Balti riikide suurimat energiasalvestit (900 MW Kruonis).

Timo Tatar

Foto: Karli Saul

Tugev värv, kindel kaitse

Pulbervärvimine on tehnoloogia, kus vastupidavus ja esteetika peavad käima käsikäes. Laagri Pulbervärvi missioon on pakkuda oma klientidele usaldusväärset teenust, tehes kiiret ja kvaliteetset tööd. Just seepärast on nad viimastel aastatel saavutanud märkimisväärset edu, investeerides uutesse tootmispindadesse ja arendades erilahendusi.

Uus kodu, suuremad võimalused Kolm aastat tagasi astusime olulise sammu ettevõtte arengus – kolisime uutele pindadele, mis olid spetsiaalselt kohandatud suuremate ja keerukamate projektide jaoks. See muutus ei laiendanud ainult meie tootmisvõimekust, vaid suurendas ka võimet vastata tööstuse keerulistele nõudmistele. Spetsialiseerumine pulbervärvimisele ja haaveldamisele on kinnitanud meie positsiooni usaldusväärse partnerina, kes suudab täita isegi kõige nõudlikumate keskkondade vajadused, alates mereäärsetest piirkondadest kuni sõjatööstuseni.

Kestvad lahendused

Meie peamised kliendid on ettevõtted, kes vajavad erilahendusi eba­

standardsetele ja rasketes tingimustes kasutatavatele toodetele. Meie teenused on aga kättesaadavad ka väiksematele ettevõtetele ja eraklientidele, pakkudes kvaliteetset viimistlust, sõltumata projekti suurusest. Meie eesmärk on vastata iga kliendi vajadustele, pakkudes paindlikkust ja kohandatavust kõigis tööetappides.

Näiteks hiljuti viisime lõpule projekti, kus rakendasime spetsiaalseid pulbervärve tööstusmasinatele, mis töötavad kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel. Meie kohandatud lähenemisviis võimaldas nendel seadmetel vastu pidada tingimustele, mis tavaliselt nõuavad sagedasi ja kulukaid ülevärvimisi.

Tihedas koostöös pulbervärvide tarnijatega olemegi välja arendanud

uuenduslikke lahendusi, mis tagavad toodete pikaajalise vastupidavuse ekstreemsetes tingimustes. Meie arendatud spetsiifilised värviskeemid, nagu IR ­ i peegeldavad toonid sõjatööstusele ja korrosioonikindlad katted mereäärsetele objektidele, on kohandatud vastama konkreetsete sektorite vajadustele. Samuti pakume lahendusi toiduainetööstusele, mis vastavad kõrgeimatele hügieenistandarditele.

Innovatsioon tulevikus

Meie tulevikuvisioon hõlmab jätkuvaid investeeringuid tehnoloogiasse ja protsesside optimeerimisse, et pakkuda keskkonnasäästlikke ning vastupidavaid pulbervärvilahendusi. Me ei keskendu ainult olemasolevatele turunõudmistele, vaid püüame ka aktiivselt kujundada ja ennustada tulevasi trende.

VÕTA ÜHENDUST!

Kui teie ettevõte või projekt vajab usaldusväärset ja kvaliteetset pulbervärvimist, oleme siin, et aidata. Tutvuge meie lahendustega lähemalt veebilehel pulbervarv.com ja võtke ühendust! Tel: +372 5696 4498

E-post: rasmus@lipson.ee

Targa tööstuse mootoriks on targad insenerid

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu vedaja. Lisaks edendab tööstus tehnoloogilist innovatsiooni ja on otseselt seotud keskkonnamõjudega. Statistikaameti andmetel vähenes tööstustoodangu maht 2024. aastal eelmise aastaga võrreldes 4%. Kuidas me sellest välja rabeleme?

Fjodor Sergejev, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaan

Eesti tööstusettevõtted teavad väga hästi, et konkurentsis püsimiseks on vaja tegutseda üha targemalt. Targa tööstuse definitsiooni lähtekohaks on toode ja tootmine on omakorda toote valmistamise protsessi lahutamatu osa. Küsimus on, mida me Eestis toodame ja kuidas me seda teeme?

Olemasoleva toote tootmine on lihtsam kui uue toote arendamine Olemasoleva toote loomine on tehniliselt lihtsam kui uue toote arendamine. Turul juba eksisteeriva toote puhul on kõige kriitilisemaks faktoriks konkurentsivõimekus ehk rõhk on tootmise paindlikkusel ja efektiivsusel. Toote valmistamise protsess peab olema pisidetailideni läbi mõeldud, et vältida liigset ressursikulu. Lisaks ettevõtte kuludele mõjutab see oluliselt ka toote omahinda ja otseselt tarbijat: kogu tootmistsükkel peab olema võimalikult optimeeritud, et toote omahind oleks konkurentsivõimeline. Ja seda pikaajalises perspektiivis, kus arvestada tuleb nii toorainehindade muutuse kui ka tööjõuturul toimuvaga.

Uue toote arendamise protsess on konkurentsivõimeka produkti tootmisest väga erinev. Uue asja leiutamine ja arendamine on kordades aja­ ning

ressursimahukam, sest sisaldab nii uue idee väljamõtlemist kui ka selle kõrgetasemelist realiseerimist. Samas on uue toote puhul tegemist pigem ainulaadse olukorraga – kas või piiratud ajaks ei ole vaja muretseda konkurentsivõimekuse pärast. Sellest tulenevalt väheneb surve toomisprotsessis lähtuda eelkõige omahinnast, mis omakorda annab võimaluse kastist välja mõelda.

Tootmisprotsess nõuab eksperttasemel teadmisi Mõlema eelkirjeldatud tootmisprotsessi ajal toimub tehnoloogiline arendustegevus. Tootmisprotsessi insener on see, kes peab suutma sissetuleva

lähtematerjali kõige optimaalsemalt muuta valmistooteks, et see jõuaks aja ­ ja kuluefektiivselt tellijani. Tark insener tunneb kasutatavaid seadmeid eksperttasemel, hindab töötlemise mõju toormaterjalidele, suunab tööjõudu jpm.

Alati ei piisa aga teadmistest ega pikaajalisest kogemusest: konkurentsis püsimiseks on vaja loovust ja nutikust, et teha vähemaga rohkem. Selleks on tarvis insenerlikku taipu, kriitilist mõtlemist, uute lahenduste sünteesimise oskust, meeskonnatööd jpm. Need on märksõnad, mis valdkonnast sõltumata on insenerile omased omadused, kellest täna on Eestis suur puudus.

Mida targem on meie tööstus, seda paremini läheb Eesti majandusel

Tallinna Tehnikaülikooli ajalugu algas inseneride koolitamisega ja esimesed kaitstud lõputööd olid otseselt seotud Eesti tööstussektoris kasutatavate tehnoloogiate arendusega. Ka praegusel ajal on meil ette näidata mitmeid edulugusid, kuid Eesti iseseisvuse jooksul on unustatud, et riik ei saa kunagi rikkaks, kui pole kõrgtehnoloogilist tööstust. Tulevikku vaadates peame juba praegu üles näitama aktiivsust uutes ja rohkemates suundades, näiteks salvestustehnoloogiate ja tehisaru valdkonnas. Selleks on eelkõige vaja rohkem inimesi ja rohkem avastamisnäljas ning motiveeritud noori, kes enesearengu kaudu toetavad Eesti arengut ja tagavad meie konkurentsivõimekuse kiiresti muutvas maailmas. Mida targemad on meie insenerid, seda targem on meie tööstus. Ja mida targem ning paremini juhitud on meie tööstus, seda paremini läheb ka Eesti majandusel!

LAI TOOTEVALIK –TÕSTUKID JA LAORIIULID

• Vastukaalutõstukid

• Virnastajad

• Aluseteisaldajad

• Komplekteerijad

• VNA tõstukid

• Vedukid

Kasutajamugavus Kõrge töökindlus Maksimaalne ohutus Efektiivsus

Taastuvenergia võidukäik: päikeseenergia toodang kasvas eelmisel aastal poole võrra

Päikeseenergia toodang jõudis eelmisel aastal 1005 gigavatttunnini, kasvades varasema aastaga võrreldes poole võrra. Kuue aastaga on päikeseenergia toodang suurenenud lausa 77 korda. KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits analüüsib, kui kaugel on Eesti eesmärgist katta kogu aastane elektritarbimine taastuvate allikatega.

Toimetas: Sigrid Aunap

„2024. aastal jõudis päikeseenergia areng 1000­gigavatt­tunnise toodangu näitel olulise verstapostini. Eriti silmapaistvaks teeb tähiseni jõudmise asjaolu, et 2018. aastal oli päikeseenergia toodang vaid 13 gigavatt­tundi. See tähendab, et kuue aastaga on toimunud tohutu areng, mis on tinginud 77­kordse toodangu kasvu. Ulatuslikust päikeseenergia arengust lõikavad tarbijad kasu juba täna – Eleringi andmetel oli mullu päikeselistel tundidel börsihind 26 protsendi võrra madalam kui aasta keskmine börsihind,“ rääkis Loorits.

Mullu kasvas päikeseenergia toodang poole võrra – kui 2023. aastal toodeti päikeseenergiat 693 gigavatt-tundi, siis eelmisel aastal kerkis toodang 1005 gigavatttunnini.

Ligi viiendik Eestis toodetud elektrist

Eleringi andmetest selgus, et mullu kasvas päikeseenergia toodang poole võrra – kui 2023. aastal toodeti päikeseenergiat 693 gigavatt­tundi, siis eelmisel aastal kerkis toodang 1005 gigavatt ­ tunnini. Kokku moodustas päikeseenergia ligi viiendiku Eestis toodetud elektrist.

Riiklik eesmärk on 2030. aastaks kogu aastane tarbimine taastuvelektriga katta. Loorits nentis, et selle tähiseni on veel pikk tee minna, kuivõrd möödunud aastal moodustas taastuv elekter 39 protsenti kogutarbimisest.

„Üksnes Eleringi menetluses olevate maismaaliste taastuvenergia liitumisvõimsuste väljaehitamisega on võimalik täielikult roheenergiale üle minna 2030. aastaks. Suudaksime ära katta ligi 120 protsenti Eesti aastasest tarbimisest. Selle aasta lõpus saab tänu sagedusturgude aren­

Foto: Pexels

Tööd Pihlaka päikesepargis.

Nii päikese- kui ka tuuleenergia toodang ületas mullu teravatt-tunni piiri

Eesti elektrijaamad tootsid 2024. aastal taastuvatest allikatest 3398 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis moodustas 63 protsenti Eesti elektritoodangust. Esmakordselt ajaloos ületas nii päikese- kui ka tuuleelektrijaamade toodang ühe teravatt-tunni piiri.

Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kogus oli mullu võrreldes 2023. aastaga pea kolmandiku võrra suurem. Taastuvelektri toodangu kasvu toetas peamiselt uute päikese- ja tuuleelektrijaamade lisandumine. Kogutarbimisest kattis taastuvenergiast toodetud elekter möödunud aastal 39 protsenti.

Tuuleelektrijaamade võimsus tegi möödunud aastal 63-protsendilise kasvu ja ulatus aasta lõpus 694 megavatini. Tuuleenergia moodustas 2024. aastal 34 protsenti taastuvelektri kogutoodangust. Kokku toodeti tuulest 1164 gigavatt-tundi elektrienergiat. Eelneva aastaga võrreldes tõusis tuuleenergia toodang 70 protsenti.

Päikeseenergia toodang kasvas poole võrra, 693 gigavatt-tunnilt 1005 gigavatt-tunnile. Aasta lõpu seisuga kasvas päikese tootmisvõimsus 50 protsendi võrra, 1210 megavatini, millest toetusskeemidesse on registreeritud 460 megavati ulatuses tootmisvõimsusi. Toetust saavate päikeseelektrijaamade võimsus kasvas aastaga vaid neli protsenti.

Päikeseenergia toetuste maht püsis stabiilne ja päikesest toodetud elektrienergiale maksti 2024. aastal toetust 27 miljonit eurot. Päikese tootmisvõimsuste lisandumine on tekitanud olukorra, kus päikesepaistelistel tundidel on väga madal või negatiivne elektribörsihind ning see mõjutab toetuste summat, sest negatiivsetel tundidel tootjatele toetust ei maksta. Võrku ühendatud päikeseelektrijaamade mõjul oli päikeselistel tundidel börsihind 26 protsendi võrra madalam kui aasta keskmine börsihind.

Allikas: Elering

TASUB TEADA

Pihlaka

päikesepark

Pihlaka päikesepargis on kokku 93 366 paneeli, millest 13 728 toodavad juba elektrit. Rajatavad kaks päikeseparki laiuvad kokku 83 hektaril.

Täismahus Pihlaka 52,5 MW võimsusega päikesepark toodab aastas piisavalt elektrit, et katta nii Anija valla majapidamiste aasta keskmine elektritarbimine.

Pihlaka päikesepargi investeering ulatub 35 miljoni euroni, millest 22 miljonit finantseerib Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. 13 miljonit eurot tuleb taastuvenergiaettevõtte KC Energy omavahenditest.

gule ja taskukohasemale hinnale hoo sisse ka akude areng, mille abil tagame üleriiklikult hinnastabiilsuse, varustuskindluse, toodangu ekspordi ja taskukohasema taastuvenergia hinna tarbijatele,“ märkis ta.

Loorits lisas, et alanud aastal suurendab ka KC Energy olulisel määral oma tootmisvõimsusi. Kui aasta lõpu seisuga oli KC Energyl tootmisvõimsuseid 83 megavati jagu, siis juba tänavu augustis muutub ettevõtte panus Eesti taastuvenergia arengusse oluliselt suuremaks, sest Anija vallas valmib üks Eesti suuremaid päikeseparke – Pihlaka, mille tootmisvõimsus on 45 megavatti. Mullu tootis KC Energy 74,2 gigavatt­tundi päikeseenergiat, mis moodustas 7,4 protsenti Eesti aastasest päikeseenergia toodangust.

Kokku moodustas päikeseenergia eelmisel aastal ligi viiendiku Eestis toodetud elektrist.

Harjumaal alustas tööd ligi 14 000 paneeliga päikesepark Märtsi alguses alustas tööd Kehra lähistel asuva päikesepargi esimene osa võimsusega 7,5 MW. Mihkel Looritsa sõnul hakkab 35 miljonit eurot maksev Pihlaka päikesepark täisvõimsu­

Foto: KC Energy

LINDIVENNAD

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.

KONVEIERLINDID

Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtpro liga, lainelise servaga jne)

TULEME KOHALE!

KIIRE TARNE!

Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)

Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi

sel tööle suve keskpaigas, kui lisandub veel 45 MW täiendavat võimsust.

„Oleme Eesti ühe suurema päikesepargi rajamise töödega graafikus ja esimene päikesest toodetud elekter jõudis võrku juba jaanuaris. Jätkame nüüd jõudsalt pargi teise osa ehitusega, et juba suve keskpaigas kogu Pihlaka park täismahus käivitada,“ ütles Loorits.

Esimese etapi ehitustööd lõppesid eelmise aasta detsembris, järgnesid

KOMMENTAAR:

katsetused ja mõõdistused. Selle aasta jaanuari keskpaigas jõudis esimene jaama toodang Elektrilevi jaotusvõrku.

Pihlaka pargi teise etapi ehitus peaks valmima suve keskel ja koguvõimsuses tootmine algama augustis. „Praeguse seisuga on kohal kõik paneelid ja põhiseadmed ning ehitus jätkub jõudsas tempos. Suuremad konstruktsioonitööd saavad juba lähikuul lõpetatud,“ selgitas KC Energy tegevjuht.

Taastuvenergia kõrval tuleb arendada ka energiasalvestust

SEB analüüsist selgub, et Balti riigid vajavad stabiilset energiatootmisvõimsust, mis ei sõltu ilmastikust. Samal ajal tuleb suurendada taastuvenergia tootmist, et leida tasakaal tõhususe, hinna ja varustuskindluse vahel.

Kuigi olemasolevad energiatootmisvõimsused võimaldavad kriisiolukorras elektriga varustamist, on see kõrgete kulude tõttu majanduslikult ebaotstarbekas.

Soojuselektrijaamade kasutamine maksimaalse võimsusega tõstaks elektrihinda märgatavalt. Taastuvenergia on üks lahendus, mis aitab hinnariske hallata. Samuti on Euroopa tasandil taas päevakorral tuumaelektrijaamade rajamine – kuigi need on tõhusad tootmisallikad, eeldavad nad suuri investeeringuid ja pikka ehitusaega.

Ajalooliselt on Eestis ja Leedus suurem energiadefitsiit kui Lätis, kus Daugava hüdroelektrijaamad on aidanud tarbimist katta. Balti riigid vajavad tootmisvõimsusi, mis suudaksid vajadusel täita puudujäägi. Samuti on oluline uue ühenduse Harmony Link valmimine Leedu ja Poola vahel, mis suurendab varustuskindlust. Kui üks või mitu ühendust peaks ootamatult katkema, peab Baltimaadel olema võimekus tagada ise oma energiavarustus.

Energiatootmise tulevik: salvestusvõimsused

Üks võtmetegur lähiaastatel on energia salvestamine –lahendused, mis stabiliseerivad nii varustust kui ka hindu. Kevadel, suurvee ja päikeseenergia tipphetkedel, tekib sageli energiaküllus, mis langetab hinda. Kuid niipea, kui tootmine väheneb, tõusevad hinnad taas. Üks lahendus on võimsad salvestid (Battery Energy Storage System ehk BESS), mis aitavad tasakaalustada energianõudlust ja -pakkumist ning stabiliseerida hindu.

Kuigi BESS-lahendused olid varem kallid, on kulud märgatavalt vähenenud, mistõttu hakkavad investorid neid projektidesse integreerima. Prognooside kohaselt võib BESS-i võimsus Baltimaades ulatuda 2028. aastaks 1,4 gigavatini, mis suudaks ühe päeva jooksul varustada elektriga ligi 300 000 majapidamist.

Looritsa sõnul on Pihlaka valmimine oluline täiendus KC Energy taastuvenergia portfellile. „Kuigi opereerime juba praegu üle 50 taastuvenergia tootmist üle Eesti, siis üksnes Pihlaka teise osa valmimine suurendab meie tootmisvõimsust poole võrra. Kuna akude omahind on oluliselt langenud, siis näeme lähitulevikus ette ka Pihlaka päikesepargiga akulahenduste liitmist.“

Taastuvenergia ja BESS

Taastuvenergia tootmisvõimsus Baltimaades võib 2030. aastaks kasvada kuni 7 gigavatini, mis on kaks korda rohkem kui praegu. Kui aga uusi tootmisvõimsusi ei kombineerita salvestuslahendustega, võivad elektrihinnad tugevalt kõikuda. Negatiivsete hindadega tundide arv suureneks, mis pärsiks taastuvenergiaprojektide tasuvust.

Seetõttu on oluline kombineerida suuremaid tuule- ja päikeseparke BESS-süsteemidega. Selline lähenemine tagab turu stabiilsuse ja aitab kontrollida energia kulusid. Hetkel prognoositav investeering 1,4 GW BESS-võimsuste rajamiseks oleks umbes 490 miljonit eurot, kuid see number on pidevas muutumises. Viimase kolme aasta jooksul on nende tehnoloogiate hinnad langenud 40%. Samas on pidevas muutumises planeeritava võimsuse maht.

Balti riikide jaoks on kombineeritud lahendus eriti aktuaalne, arvestades hübriidsõja ohte ja eesmärki suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030. Seetõttu tuleb aegsasti teha samme uute energiatootmis- ja salvestuslahenduste suunas, et tagada varustuskindlus ka keerulistes ilmastikuoludes.

Sander Klaos, SEB korporatiivklientide osakonna juht

Foto: SEB

Pelletiküte murrab ka ehituse ja tööstuse maastikule

Pelletid ja ehitus, pelletid ja tööstus, pelletid ja põllumajandus –sellised seosed ei ole meil veel päris tavapärased, kuigi võiksid olla.

Pelletid kui kütus tundub rohkem nagu eraisikute mängumaa. Väike katel keldris, kamin elutoas, isegi mõni köögipliit töötab pelletitega. Kõik on harjunud, et pelletikotid seisavad ehituspoes kohe kassa kõrval ja kui vaja, siis mõned kotid auto pakiruumi tõsta ei ole suur probleem. Rohkem ettevaatavad inimesed tellivad pelletid koos koju toomisega ja on toasoojaga varustatud kasvõi kogu hooajaks. Sellega ollakse harjunud ja niimoodi kütavad oma kodusid rohkem kui 5000 peret Eestis.

Aga tööstus, ehitus või isegi põllumajandus – kuidas on pelletid seotud selliste valdkondadega? Väga lihtsalt ja ühemõtteliselt: pelletid on peaaegu ainus alternatiiv fossiilsetele kütustele ka suurte tarbijate jaoks. Mida aeg

edasi, seda teravamalt vajadus vahetada fossiilkütused taastuvate energiaallikate vastu üles kerkib. Valikus on mitmeid võimalusi, aga suurtarbijatel on ka suured nõudmised. Tööstuses võib energiavajadus muutuda lühikese aja jooksul väga palju, seega peab kütteseade olema ülikiire reaktsiooniga ja väga suures ulatuses reguleeritav ning efektiivne.

Oleme kaardistanud tööstuse vajadusi juba aastaid ja selle tulemusena välja töötanud kaks uut seadet, mis meie arvates sobivad täitma samu ülesandeid, mida siiani on täitnud eranditult fossiilsel kütusel töötavad seadmed.

Pelletid ja ehitus. Kuna ehitatakse palju ja ehitatakse aasta ringi, on üks suur valdkond, kus kasutatakse mo­

biilseid kütteseadmeid, pooleliolevate ehitiste talvine kütmine. Kui hoone ei ole veel nii valmis, et seda võiks linnatrassiga ühendada, kasutatakse kas vedelkütusel või ­gaasil töötavaid soojapuhureid.

Selle monopoli murdmiseks töötasime välja pelletitel töötava portatiivse ja teisaldatava soojapuhuri PC250. Nagu nimi vihjab, suudab see toota kuni 250 kW soojusenergiat tunnis. See on moduleeriva võimsusega, suudab töötada kas välisõhku soojendades või ka ruumist võetavat õhku ringluses hoides. See on täisautomaatne, võimeline töötama ilma järelevalveta ja nii toas kui ka õues. Üle interneti saab nii omanik/kasutaja kui ka hooldaja kogu tarviliku informatsiooni, mida ta vajalikuks peab.

Põhimõtteliselt on tarvis vaid tühjendada seadme tuhakasti. Kõige muuga saab seade ise hakkama. Ja see ei sobi mitte ainult ehitiste soojendamiseks. Kasvuhooned, laoruumid, tööstushooned, kus on kütet vaja vaid ajuti, teraviljakuivatid jne – kõigis neis saab uut PC250 kasutada. Üks oluline asi veel – see ei karda külma. Jõulupuhkuse ajaks jätad selle oma telefoni kaudu seisma ja kolmekuningapäeval paned uuesti tööle. Lihtne!

Pelletid ja tööstus. Tööstusel on väga erinevad tahtmised ja vajadused. Kõigile neile ei ole pelletid kindlasti väljapääs, aga on mõned valdkonnad ja võimsused, kus pelletid saavad asendada fossiilseid kütuseid kergemini ning tulemuslikumalt, kui esmapilgul arvata võib. Meie teine selle aasta uudis on suure võimsusega pelletipõleti PV2000. See on välise põlemiskambriga pelletipõleti, milles kogu põlemisprotsess toimub katlast väljaspool ja katlasse suunatakse ainult leek. Sellise konstruktsiooni eelis on see, et seda põletit on võimalik tööle panna väga erinevate kateldega. Lisaks tavapärastele kuuma vett tootvatele keskküttekateldele saab PV2000 suurepäraselt hakkama ka aurukateldes. Tööstusliku auru tootmises on väga oluline, et katel suudaks tarbimisega ühte sammu käia – kiiresti reageerida nõudluse muutusele. Töösoe pelletipõleti PV2000 suudab tõsta oma väljundvõimsuse miinimumist maksimumini ainult loetud minutite jooksul ja vastupidi.

Maailmas on pelletid juba ammu saanud tööstuslikuks kütuseks ja neid kasutatakse kõikjal, kus on vaja suurt võimsust ning kiiret reaktsiooni: toiduaine­ ja tekstiilitööstuses, asfalditehastes, pesumajades, viljakuivatites, vahtrasiirupiaurutites, pelletitega kuivatatakse nii liiva kui ka betooni, nii lupja kui ka teelehti. Piiriks on vaid kujutlusvõime.

Eestis toodetakse palju kvaliteetseid pelleteid ja meie tahame anda oma panuse, et võimalikult palju sellest suurepärasest kütusest ka Eestis ära kasutataks.

TERE TULEMAST! www.pelltech.eu

Jäätmereform ja tööstus: reform avab uusi võimalusi

ringlussevõtutööstusele

Üle 2/3 sellest, mida kodudes tavaliselt segaolmeprügisse viskame, on tegelikult väärtuslikud taaskasutatavad materjalid, mida tuleks võtta uuesti ringlusse.

Kliimaministeeriumi algatatud jäätmereformi eesmärk on suunata rohkem jäätmeid ringlusse. Selle eeldus on, et prügi sorteerimine muutub inimestele lihtsamaks ja mugavamaks.

Tekst: Sigrid Aunap

Eesti majapidamistes tekib igal aastal sadu tuhandeid tonne jäätmematerjali, mida saaks uuesti kasutada, kuid hetkel viiakse need prügimäele või põletatakse. Üle 2/3 sellest, mida kodudes tavaliselt

Pakume laologis ka teenust lennujaama vahetus läheduses aadressil Visase 5. Asukoha eeliseks on lähedus kesklinnale ja lennujaama kaubaterminalile.

TRANSPORDITEENUSED

• Korje- ja jaotusveod üle Ees

• Expressveod

• Pakivedu

• Kullerteenused

• Projek veod

• LTL-/FTL-transport

LAOTEENUSED

• Cross-dock (CD) terminal

• Peenkaubaladu

• Kaubaaluste ladu

• Erimõõdulise kauba ladu

Foto: Karl-Erik Leik

segaolmeprügisse viskame, on tegelikult väärtuslikud taaskasutatavad materjalid, mida tuleks võtta uuesti ringlusse.

Ringlussevõtt pakub tööstusele uusi võimalusi

Ringlussevõtu suurendamiseks toob jäätmereform põhjalikke muudatusi kogu jäätmeahelas, sealhulgas saab ringlussevõtt olema tulevikus odavam kui ladestamine ja põletamine. Parema liigiti kogumise tulemusel saame lähiaastatel igal aastal ringlusse võtta üle 100 000 tonni materjali, mis on umbes 4000 veokikoormat väärtuslikku ressurssi. 2035. aastaks peaks ringlusse võetud materjalide kogus võrreldes praegusega lausa kahekordistuma, ulatudes juba 160 000 tonnini aastas. Tänu uutele puhastele jäätmevoogudele ja kvaliteetsematele andmetele saavad ettevõtted planeerida pikaajalisi investeeringuid. Tööstusele toob reform juurde rohkem väärtuslikke puhtaid materjale, mida saab Eestis väärindada, nagu plast, klaas, metall, paber, kartong ja biojäätmed. Ringlussevõtu ja jäätmevaldkonna

areng loob uusi investeerimisvõimalusi ja töökohti. Kuna prügilates ladestatava prügi hulk väheneb, paranevad ka eluja looduskeskkond.

Üle 100 miljoni euro ringmajanduse investeeringuteks Kliimaministeerium suunab ringmajanduse valdkonna investeeringuteks üle 100 miljoni euro, mille eest saab muu hulgas rajada jäätmete kogumiseks ja ringlussevõtuks vajalikku taristut, luua uusi lahendusi pakendi­

te korduskasutuseks ning vähendada jäätmeteket. Toetusraha pärineb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Osa toetuste taotlusvoore on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu juba avatud – ringmajanduse tootmis ­ ja tarbimismudelite toetus (4,5 mln) ja jäätmete ringlussevõtu suurendamise toetus (14 mln), samuti saab küsida toetust ressursitõhususe suurendamiseks (35 mln). Jäätmetekke ja pakendite vähendamise toetus (10 mln) avaneb märtsi teises pooles.

Lilleküla ringmajanduskeskus

Foto: Priit Simson

Jäätmed Kuremäe asfaltbetoonitehases.

14 miljonit käitlejatele ringlussevõtutööstuse arendamiseks

Voor avatud. Meetmega toetatakse investeeringuid jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks ning jäätmeandmetega seotud digilahenduste väljatöötamiseks. Toetust antakse plast-, bio-, tekstiili- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Selle tulemusel kasutatakse rohkem ümbertöödeldud materjale, mistõttu väheneb vajadus esmase toorme ammutamise järele. Toetus on mõeldud äriühingutele ja sõltuvalt tegevusest on toetuse suurus 10 000 kuni 3 miljonit eurot. Toetusmeetme kogueelarve on 14 miljonit eurot.

4,5 miljonit ettevõtjatele uute ringsete ärimudelite arendamiseks

Voor avatud. Toetus ringmajanduse ärimudelite arendamiseks, mis aitab muuta Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid keskkonnasäästlikumaks. Toetuse abil saab arendada tooteid ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt, leida biotoorainele ringseid kasutusviise, luua erinevate toodete jagamislahendusi ja arendada paranduskeskuseid. Samuti antakse toetust tööstussümbioosi lahendusteks, kus ühe ettevõtte tootmise kõrvalsaadused kasutab ära teine ettevõte. Investeeringuteks eraldatakse kokku 4,5 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Ühe projekti maksimaalne toetussumma on ligi 100 000 eurot ning taotleja saab olla äriühing, ettevõtjast kohalik omavalitsus või selle hallatav asutus, kohalike omavalitsuste liit, mittetulundusühing või sihtasutus.

10 miljonit

jäätmetekke vähendamiseks (sh

tootjatele pakendite ümberdisainimiseks)

Voor avaneb 24. märtsil. Toetus panustab pakendite korduskasutuse edendamisse, aitab muuta pakendid lihtsamini ümbertöödeldavaks ja vähendada toiduraiskamist. Riik toetab tegevusi, mis aitavad vähendada pakendijäätmete teket, muuta pakendeid kestliku disaini abil paremini ringlussevõetavaks ja asendada ühekordseid pakendeid korduskasutuslahendustega.

Toetust antakse ka toidujäätmete teket vähendavatele tegevustele, näiteks toidujagamiskappide või teiste jagamislahenduste rajamiseks, aga ka tehnoloogilistele lahendustele, mis aitavad planeerida toidukoguseid või optimeerida toidu ladustamise ja tarbimise protsessi. Riik toetab jäätmetekke vähendamist kokku 10 miljoni euroga. Toetus on mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Sõltuvalt tegevusest ulatub toetuse suurus 10 000 eurost kuni 2 miljoni euroni.

35 miljonit ettevõtjatele

ressursitõhususe parandamiseks

Voor avatud. Toetuse eesmärk on suurendada ettevõtete ressursitootlikkust ja aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele. Ressursiauditid näitavad, milline on ettevõtte ressursikasutuse hetkeseis, ja pakuvad välja lahendused ressursside tõhusamaks kasutamiseks. Auditite tegemine on ressursside kokkuhoiuks tehtavate investeeringute toetuse taotlemise eeldus. Ressursitõhususe meetme esimese taotlusvooru sihtrühm on Eesti töötlevas tööstuses ja mäetööstuses tegutsevad ettevõtted. Kavandamisel on ka teine taotlusvoor, kus lisandub toetuse taotlemise võimalus teenindussektori ettevõtetele. Kokku on rahastusperioodil 2021–2027 plaanis ettevõtete ressursitõhusust toetada ligi 35 miljoni euroga, esimeses voorus rahastatakse projekte 10 miljoni euro ulatuses.

Lisainfot toetuste kohta leiab Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehelt.

Foto: Argo Ingver