SEPTEMBER 2023
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Pole saladus, et tööstustoodangu maht on paljudes töötleva tööstuse harudes jätkuvalt näitamas langustrendi ja ka tööjõuvajaduse indeks on viimastel kuudel selge suuna alla võtnud. Siiski, rõõmustada tasub selle üle, et tööstustehnika ja -tehnoloogia arenevad jõudsalt ning meie ettevõtjad löövad oma lennukate ideedega laineid kõikjal maailmas.
Uuenduslike tehnoloogiate loomisele suunatakse aina enam tähelepanu nii Eestis kui ka võõrsil. Näiteks tegutseb Eestis praegu 128 süvatehnoloogiaga tegelevat iduettevõtet, kelle käive oli esimesel poolaastal pea 80 miljonit eurot. See näitab, et meie ettevõtjatel on tehnoloogiavaldkonnas piisavalt julgust ja oskusi ning ka investorid näevad tulevikuvõimalusi just süvatehnoloogiates.
Isegi globaalses kiibiäris nähakse Eesti ettevõtetel potentsiaali ja seda just erilahenduste, väikeseeriate või testimisearenduse näol, mis võimaldaks ära kasutada Eesti tugevat IT-kompetentsi. Tasub mõelda kastist välja ja panna oma tehnikateadmised proovile – julgest pealehakkamisest, siinsete ettevõtete kogemuste pagasist ja tarkusest võib võita terve maailm!
Kuid näiteid uudsetest, kohati isegi hullumeelsetest tehnoloogiatest on teisigi. Toodaks õige saepurust toitu? Piltlikult võib öelda, et seegi on meie tublide ettevõtjate ja teadurite juhtimisel tehtav. Niisiis räägime biotehnoloogiastart-up’i ÄIO kogemuse põhjal täpsemalt, kuidas sääraseid ideid ellu viiakse ja kas ka laiast maailmast selliste uuenduslike tehnoloogiate vastu huvi tuntakse.
Mõtteainet kui palju – toredat lugemist!
Väljaandja: Delfi Meedia AS
Sigrid Aunap
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Sigrid Aunap
Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: Printall
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING
KONVEIERLINDID
Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtprofiliga, lainelise servaga jne)
TULEME KOHALE!
Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)
KIIRE TARNE!
Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi
Lindimees OÜ, Räägu 8/3, Tallinn, tel 512 1884, info@lindimees.ee www.lindimees.ee
ÄIO on biotehnoloogia-start-up, mis arendab tehnoloogiat, et toota jätkusuutlikke õlisid ja rasvu praegu kasutusel olevate rasvade asemele, nagu seda on kookosrasv, palmiõli ja loomsed rasvad. ÄIO innovatsioonijuht Mary-Liis Kütt räägib lähemalt ettevõtte uuenduslikust tehnoloogiast ja tulevikuplaanidest.
TEKST: Sigrid Aunap FOTOD: ÄIO
Kuidas ÄIO alguse sai?
ÄIO kui ettevõte sai alguse pikaajalisest ülikoolis tehtavast teadustööst, kus esmalt ÄIO üks asutajaid Nemailla Bonturi tegeles oma doktoritöö raames rasvu tootvate mikroorganismide uurimisega. Eestisse jõudes ühines ta tol ajal Tartu Ülikoolis baseeruva uurimisgrupiga, mida juhtis Petri-Jaan Lahtvee. Paar aastat tagasi liikusid nad osa tiimiga Tallinna Tehnikaülikooli ja otsustasid lansseerida oma firma, et panna pikaajaline teadustulemus teenima suuremat eesmärki: aidata vähendada maailma ökoloogilist jalajälge ja tuua
turule jätkusuutlikumaid „materjale“, mis aitaks kaasa keskkonna säilimisele.
ÄIO on ettevõttele väga vahva nimi –kust see tuli?
Äio pärineb Eesti folkloorist, sest Nemailla, kes on pärit Brasiiliast, on suur Eesti mütoloogia ja pärimuse fänn.
Kui nad otsustasid Petri-Jaaniga oma ettevõtte teha, mõeldi nime üle pikalt ja uuriti Eesti jumalusi. Tol hetkel teadis Petri-Jaan ainult Eesti peajumalat Taarat, kuid Google’i abiga leiti Äio. Äio on une ja unistuste jumal, mis sobib firma kontseptsiooniga suurepäraselt.
Milles seisneb ÄIO jätkusuutlik tootmisprotsess?
Meie tootmisprotsessi jaoks ei ole vaja palju – ei maad ega üüratus koguses magevett –, et toota täisväärtuslikke ja tervislikke komponente näiteks toiduainetööstusele, aga ka teistele tööstusharudele, nagu kosmeetikatööstus, lemmikloomatoit või farmaatsia. Oleme teinud ka arvutusi, et kui me näiteks võtaksime ainult 7% Brasiilias tekkivatest aastastest põllumajandusjäätmetest ning suunaksime selle oma protsessi, suudaksime toota nii palju rasvu, et asendada 30% turul olevast palmiõlist, mis omakorda paiskaks atmosfääri sada miljonit tonni vähem CO2. Sellised numbrid on päris aukartustäratavad.
Teisisõnu, justkui „saepuru toiduks“?
Tundub uskumatu! Kust teie praegu kasutatavad puidu- ja põllumajandusjäägid tulevad?
Jah, kõlab täitsa uskumatult. Nii lihtne
see protsess muidugi ei ole, aga põhimõtteliselt saame oma tootmises kasutada igasugust orgaanilist materjali, kus on mingil kujul suhkrud olemas. ÄIO tootmisprotsess on väga sarnane õlletootmisega, kus suurtes roostevabast terasest mahutites „käärib“ sööde ja söötmes kasvavad mikroorganismid toodavad rasvu. Söötmeks on meil vaja suhkrurikast massi, milleks sobivad puidujäägid, põllumajandustööstuse jäägid ning eriti hästi toiduainetööstuse jäägid, näiteks vadak.
Vadakus on palju laktoosi, mis on piimasuhkur, ning seda suudab meie organism süüa. Siis lisame tünni meie mikroorganismid ja algab nii-öelda käärimisprotsess. Kui tavaliselt saadakse kääritamise käigus palju süsihappegaasi ja alkoholi, siis meie unikaalne mikroorganism toodab hoopis rasvu. Tema ainevahetussüsteemis on erilised ensüümid, mis muudavad suhkrud rasvadeks, mida me siis protsessi lõpus kokku kogume. Kasutatavad tööstuste kõrvalsaadused tulevad praegu nii Eestist kui ka mujalt maailmast.
Teeme tugevalt koostööd ettevõttega Fibenol, kes väärindab Eesti puitu, ja juba kasutamegi oma protsessis nende jääke. Samuti on meil koostöö üle lahe naabritega ning sellise koostöö käigus tekib ilus ringmajanduse musternäidis, kus toiduainetööstus annab meile oma jäägid, meie kasutame neid oma protsessis, toodame rasvu, ja anname rasvad tagasi nende tootmisesse.
2026. aastaks on teil plaanis alustada tööstusskaalas tootmisega. Kuhu suunda vaatate ja kas huvi ÄIO vastu on maailmas juba väga suur?
Tegelikult juba järgmisel aastal ehitame üles pilootskaalas tootmise, et rahulda-
da koostöösoove ja arendada protsessi veelgi. Tööstusskaalasse minnes saame demonstreerida, et protsess on skaleeritav, mis annab kindluse meie koostööpartneritele varustuskindluse osas. Meie klientide ja/või partnerite ampluaa on väga lai – alates toiduainetööstusest, loomasööda ja lemmikloomatoidu tootjate, kosmeetikatööstuse, rohekeemia ja farmaatsiatööstuseni välja. ÄIO-l on käimas mitu koostööprojekti Eesti ettevõtetega, aga ka Skandinaavia, teiste Euroopa riikide, Ameerika ja Brasiilia firmadega. Huvi aina kasvab.
Kas teie nn punase õli kasutamine kosmeetikatoodete ja kodukeemia koostises läheb toidutootmisest ka kuidagi lahku?
Tegelikult mitte. Kui võtta ette näiteks koostisosade kirjeldus küpsisepakil või huulepalsamil, võib üsna kindlalt mõlemast tootest leida palmiõli või kookosrasva. Rasvad on väga laia kasutusvaldkonnaga koostisosad. Sõltub rasvhappe ahela pikkusest, küllastusastmest ja konformatsioonist, ning juba saadki kas vahutava pindaktiivse aine või siis tahke margariini, mida kasutada näiteks küpsetiste valmistamisel. ÄIO „punast õli“ saab vaadelda palmiõli alternatiivina ja see on punane loomulikul viisil – mikroorganism ise toodab sellesse värvi tekitavaid looduslikke karotenoide. Seda saab lisada toiduainetesse, näiteks taimsele burgerile annab see nii rasvase suutunde kui ka punase värvi, aga ka niisutavasse kehaõlisse.
Kellega koostööd teete? Kas nii lennukate ideedega oli koostööpartnereid lihtne leida?
Ma loodan, et oleme justkui FOMO
( fear of missing out – toim.) suutnud tekitada, sest huvi on väga suur. Lisaks on veel tarbijapoolne surve tarbida jätkusuutlikumaid, palmi- ja kookosrasvavabu tooteid, ning vähendada loomsete produktide, sealhulgas loomsete rasvade tarbimist. Teiselt poolt on ettevõtetel suur huvi oma tootmise kõrvalsaadusi väärindada. Päris paljud ettevõtted peavad kulutama suure osa oma eelarvest jäätmemajandusele, et toimetada regulatsioonide piires. Meiega koostööd tehes saavad nad kaks ühes – annavad ära oma jäägid, ei pea nendega majandama ja saavad vastu väärtuslikud koostisosad oma toodete arendamiseks.
Olete otsimas uusi kasvukohti – kuhu suunda liigute?
Me ei taha ÄIO-s piirduda ainult oma praeguse organismi tootmisprotsessi arendamisega. Tegelikult on ÄIO juured sügaval sünteetilises ja süsteemibioloogias, mis kätkeb endas rakuvabrikute disainimist. See tähendab, et mikroorganismi geneetilist infot modifitseeritakse selliselt, et ta toodab just neid koostisosi, mida vaja on.
Praegu ongi ÄIO-l käsil koostööprojekt AS-iga TFTAK, kes on meie teaduspartner, kus me selliseid rakuvabrikuid arendame. ÄIO on loomas endale rakkude disainimise platvormi ja soovitud koostisega rasvu hakataksegi võrdlema TFTAK-is traditsiooniliste õlide ja rasvadega, et näha, kuidas nad erinevates toidumaatriksites käituvad. Sellise arendusega on võimalik läheneda klientidele personaalselt ning toota tervislikke ja asendamatuid rasvu (nagu näiteks oomega-rasvhapped), mida ühel hetkel enam nii lihtsalt loodusest või poelettidelt ei leia.
Innovaatilisus, jätkusuutlikkus ja lihtsus – need on omadused, mis iseloomustavad meie poolt pakutavaid puhastusmasinaid, puhastusaineid ja -tarvikuid.
Sinu uus ja tubli abiline koristamisel ootab Sind: www .puhastusmasinad.ee
Lai valik uusi ja ka vähekasutatud masinaid!
Superkondensaatorite ja energiasalvestite tootja Skeleton Technologies sai Jaapani konglomeraadilt Marubeni Corporationilt olulise investeeringu, mille abil plaanitakse laiendada tootmist, et toetada kiiresti kasvavat nõudlust superakude järele.
TEKST: Sigrid Aunap
Skeletoni kaasasutaja ja tegevjuht Taavi Madiberk on tänulik Marubeni toetuse ja usalduse eest ning uhke nende koostöö üle. „Marubeni on Skeletoni jaoks palju enamat kui investor. Ta on ettevõtte strateegiline partner, kes on aidanud meil saavutada suurepärast edu Aasias, seda eriti raskeveokite, sõidukite ja autotööstuse sektoris. Oleme väga rahul turu huviga superakude vastu ja peame järgmisena laiendama oma tootmisvõimekust, et rahuldada tekkinud nõudlust. Jätkame koos Marubeniga töötamist ja kasutame võimalikult palju nende rahvusvahelist ärivõrgustikku ning kogemust energiasektoris.“
Marubeni Corporation alustas Skeletoni strateegilise partnerina tööd 2021. aasta märtsis. Ettevõtte uue generatsiooni äriarenduse tegevjuhi Masayuki Omoto sõnul on Skeletoni superakud saanud ülemaailmsetelt tootmisettevõtetelt ülevoolavalt positiivset tagasisidet. „Nähes selget ja olulist potentsiaali raskeveokite elektrifitseerimise, elektrifitseeritud ja hübriidsõidukite ning võrguenergia salvestamise valdkonnas, usume, et meie investeering aitab Skeletonil tugevdada superakude masstootmisvõimekust, tuua superakud kõige kiiremini klientideni ja soodustada ettevõtte kasvu. Arvesta-
des turunõudlust suure võimsusega akude ja superkondensaatorite järele, näeme selgelt, et Skeletonist saab järgmise põlvkonna juhtiv akuettevõte maailmas.“
„Marubeni investeering on tänavustest investeeringutest üks Euroopa tähtsamaid strateegilisi tehinguid ning see on oluline tunnustus Taavi ja kogu Skeletoni meeskonna suurepärasele tööle. See on eeskujulik näide, kuidas viia turule deep-techettevõte, jätkata strateegia elluviimist ja kasvatada aktsionäride väärtust kõikides turutingimustes,“ kommenteerib seitse aastat tagasi Skeletoni investeerinud EIT InnoEnergy tegevjuht Diego Pavia investeeringu tähendust.
Skeletoni ja Marubeni vaheline koostöö hõlmab kogu Aasiat, välja arvatud Hiinat ning Indiat. Jaapani hiid, kelle aastane müügitulu on üle 50 miljardi euro, sihib kasvatada Skeletoni Superbattery tootesarja müüki veelgi ja leida uusi kliente Aasia regioonis. Lisaks teevad Skeleton ja Marubeni koostööd patenditud kumergrafeenmaterjali uute rakenduste väljatöötamisel.
Marubeni tegi Skeletoni oma esimese rahasüsti 2021. aasta märtsis, kui sai alguse ka kahe ettevõtte vaheline strateegiline koostöö.
Skeleton Technologies on Global Cleantech 100 nimekirja kuuluv ettevõte ja tehnoloogialiider suure võimsusega kiiresti laetavate energiasalvestite valdkonnas, mis on mõeldud transpordi, võrgu, auto ja tööstusrakenduste jaoks.
Skeleton Technologies sai olulise investeeringu tootmise laiendamiseksSkeletoni superkondensaatorite tootmine Saksamaal.
Fortaco Estonia OÜ ja Systemair AS sõlmisid lepingu, mille kohaselt laiendab Fortaco Estonia oma tegevust Systemairile kuuluvasse Well Technology hoonesse, mis asub Narvas Kadastiku tööstuspargis. Seoses sellega tekib Fortacole 8000 ruutmeetrit lisapinda.
TEKST: Sigrid Aunap
Mullu 70 miljoni eurose käibe teinud ettevõte tegutseb praegu Narvas 35 000 ruutmeetril. Kinnisvarasse ja infrastruktuuri tehtavate investeeringute suurusjärku ettevõte ei avalda, küll aga on teada, et umbes seitse miljonit eurot
plaanib Fortaco investeerida täiustatud tootmisliini, mis sisaldab eeltöötlemisseadmeid, keevitusroboteid ja CNCtöötlemiskeskuseid, sealhulgas värvimist, et pakkuda unikaalseid lahendusi keeruliste terastoodete valmistamiseks. See tugevdab Fortaco positsiooni ühe suurema ja paindlikuma strateegilise partnerina terastoodete tootmise valdkonnas Euroopas.
Fortaco esindaja sõnul tõuseb ettevõttes küll automatiseerituse tase, kuid ka töömaht, mistõttu vajatakse siiski ka uusi töötajaid. „Laienduse esimene samm on palgata umbes 40–50 uut töötajat ja seetõttu on värbamisprotsess juba käimas, arvesse on võetud ka tööjõu tootlikkuse kasvu. Pärast laienemist on Fortaco Estonias kokku üle 700 töötaja.“
Investeering on EASilt toetuse saamise protsessi viimases etapis ning kuulub IdaViru ettevõtlusinvesteeringute programmi. Ettevõtte esindaja sõnul nõuab iga suur investeering aga alati hoolikat uurimist ja põhjendamist. „Suutsime leida vajalikud argumendid ja veenda omanikke investeerima. Loomulikult aitas positiivse otsuse vastuvõtmisele kaasa õiglase ülemineku programm, kust Fortaco Estonia taotleb toetust ja ootab lõppkinnitust.“
Fortaco Estonia on suurim eraomanduses olev ettevõte Narvas ja Fortaco terasetööstus hõlmab kuut tehast, mis asuvad Eestis, Soomes, Ungaris, Poolas ja Serbias.
TASUB TEADA Foto: Fortaco Kadastiku tööstusparki laienedes tekib Fortacole 8000 ruutmeetrit lisapinda.BLRT
BLRT Grupi laevaremonditehases Tallinn Shipyardis tehti teoks ainulaadne projekt – kaubalaevale DANITA, mida opereerib Eesti laevandusettevõte AMISCO, paigaldati esimene õhkmäärdesüsteem DACS.
TEKST: Sigrid Aunap
DACSi (Damen Air Cavity System) tehnoloogia tööpõhimõte seisneb selles, et vette tekitatakse väikestest õhumullidest koosnev kiht, mis katab laevakere ühtlase õhukese õhupadjana, mille tulemusena väheneb hõõrdetakistus laevakere ja vee kokkupuutealal. Meetod vähendab kütusekulu kuni 15%, mis viib märkimisväärselt alla heitkogused ja ohjab seega ka keskkonnamõju, ühtlasi paraneb aluse töö tõhusus.
Tallinn Shipyardi juhatuse liige Sergei Kravtšenko märkis, et tänu aastatepikkusele kogemusele ja teadmistele oli laevaremonditehase kvalifitseeritud meeskond sarnase projekti elluviimiseks valmis. „Püüdleme täiuslikkuse poole kõiges, mida ette võtame, ning meie siht on rakendada meretööstuses uusi tehnoloogiaid. See uuenduslik tehnoloogia parandab kahtlemata laeva sõiduomadusi, panustab keskkonnasäästlikumasse ja puhtamasse tulevikku ning säästvamasse arengusse.“
Õhkmäärdesüsteem on töökindel ja usaldusväärne, ei vaja pidevat tähelepanu ega hooldust ning tagab teiste tehnoloogiatega võrreldes pikaajalise toimimise. DACS on Damen Shipyards Groupi ja Delfti Tehnikaülikooli ühislahendus.
Ferrometal on toonud turule nutika teenusekontseptsiooni väiketarvikute ladustamise optimeerimiseks. Uue CleverBini süsteemi abil saab olla kindel, et vajalikke väiketarvikuid on alati saadaval piisavas koguses.
Mitmesuguste kinnitus- ja väiketarvikute tarnijana tuntud Ferrometal Oy on olnud ka lean-tootmiseks sobivate laohalduslahenduste arendamise esirinnas. Näiteks on ettevõte toonud Soome turule RFID-tuvastusel põhineva Kanbani süsteemi. 2020. aastal töötati aga välja uus süsteem tööstussektori väiketarvikute ja materjalilogistika haldamiseks, mis tõhustab väiketarvikute tellimis-tarnimisahelat.
„Ferrometali CleverBini süsteem võimaldab automaatselt saata täiendustellimuse, kui tarvikud hakkavad laost otsa saama. Tellimuse esitamiseks ei ole vaja viia tühja kasti tagastusjaama ega lugeda toote vöötkoodi,“ selgitab Ferrometali tegevdirektor Mika Brandt
Automatiseerimine vähendab vigade võimalust
Varasemat Kanbani laohaldussüsteemi kasutati tööstuses peamiselt kahe kasti põhimõttel. Kui väiketarvikud kasutatavast kastist otsa said, tõsteti kast tagastusjaama riiulile, kust saadeti mobiilside kaudu tellimussignaal kaubatarnijale. Teise võimalusena luges riiuldaja kasutuskasti etiketi vöötkoodi ja tellis seejärel tarvikuid juurde. „Ka sellised tegevusviisid on head, kuid Ferrometal soovis täielikult kõrvaldada inimlike vigade võimaluse,“ põhjendab Brandt uue süsteemi kasutuselevõttu. „Toodete tarneaeg Ferrometalist kõikjale Soome on vaid üks ööpäev, kuid seegi võib mõnikord olla liiga pikk aeg. Päevaga võib tootmine seiskuda ja see lisab oluliselt kulusid. Uus süsteem lahendab traditsioonilise Kanbani süsteemi kitsaskohad,“ tõdeb ta.
Optiline sensor kontrollib kasti CleverBini süsteemil on kasutuskasti paigaldatud optiline sensor, mis jälgib kastis olevate väiketarvikute kogust. „Kui jõutakse eelnevalt programmeeritud tellimispunktini, saadab ruuter automaatselt tellimuse Ferrometal Oy tarnesüsteemi. Sel moel saab tellimus esitatud õigeaegselt – see ei sõltu sellest, kas kast on olnud meeles panna tagastusjaama või kas riiuldaja on käinud vöötkoodi lugemas. Süsteem on ka täiesti sõltumatu kasutuskohast. Näiteks võib kast olla riiulil, laual, kasutuskohas töökoha kõrval või isegi kliendi hooldusautos. Kui tellimus on registreeritud, saab selle edasi saata,“ selgitab Brandt.
Kliendid on rahul
Brandt ütleb, et ka kliendiküsitluste põhjal on uut tüüpi süsteemi järele selge vajadus.
„Kui me esimese RFID-Kanbani laohaldussüsteemi 2010. aastal turule tõime, hakkasime kohe looma uusi ja tõhusamaid lahendusi.“ Loetavad RFID-koodid olid üheks uuenduseks, kuid automatiseerimist sooviti siiski arendada selliselt, et tellimused laekuksid automaatselt ja ilma veavõimaluseta. „Seepärast arendasime süsteemi, mille puhul laokast tellib ise uued tooted.“
Kliendid saavad kasutada veebiliidest, et jälgida näiteks oma väiketarvikute tarbimisajalugu. See lihtsustab laokoguste õigel tasemel hoidmist.
Lisateavet Ferrometali tegevuse ning CleverBini ja CleverSystemi kohta saate Ferrometal Baltic OÜ personalilt.
Ferrometal Baltic OÜ Varre 1, 10138 Tallinn, Eesti Tel +372 699 0470, e-post eesti@ferrometal.ee
Võrgu läbistustestimine annab ettevõttele põhjaliku ülevaate kasutatava süsteemi tõhususest ning nõrkustest.
Tuvastatakse haavatavused, mis esinevad nii sisemises ja välisvõrguga suhtlevas kui ka pilvepõhises IT-taristus.
küberkaitse.ee
Vajadus kiipide järele kasvab lähikümnendil plahvatuslikult ning eksperdid näevad Eesti ettevõtete jaoks avanevaid võimalusi kiibidisainis ja verifitseerimises ning kiipide turvalisuse testimises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad: hetkeseis ja väljavaated“.
TEKST: Sigrid Aunap
Kiipide ja sardsüsteemide globaalseks turumahuks hinnatakse umbes 550 miljardit eurot ja 2030. aastaks prognoositakse valdkonna kasvu triljoni euroni. Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitab, et turumahu kasvu taga on see, et seadmeid ja süsteeme, kus kiipe vajatakse, on üha rohkem.
„Näiteks kogu rohepööre või roheline üleminek tähendab, et protsesside ja seadmete efektiivsemaks muutmiseks on elektroonikat tervikuna, sh kiipe, vaja palju enam. Ehk siis ühelt poolt nõudlus kiipide ja sardsüsteemide järele kasvab kiiresti, aga kiipide tehnoloogilises arengus ei ole nii kiiret hüpet teadlaste sõnul oo-
data ja pigem toimub ühtlane areng. Erandiks on kvantilminguid ja -tehnoloogiaid kasutavad süsteemid, mille väljatöötamine tooks kaasa muutused kogu arvutusmaailmas,“ selgitab Varblane.
Arendus järjest töömahukam
Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et Eesti jaoks on majanduslikult realistlik täita teatud etappe uudsete kõrgtemperatuursete pooljuhtseadiste, näiteks aluskristallide tootmisel. „Kui tehnoloogiad lihtsustuvad, on võimalik hakata pakkuma erilahendusi või väikeseeriaid – suured rahvusvahelised kiibitehased väikeseeriaid ei tooda,“ ütleb Varblane.
Kiibid leiavad rakendust pea kõigis eluvaldkondades julgeolekust tervishoiuni ning kasvavat vajadust kiipide järele tõukab tagant rohe- ja digipööre. Seoses kiipide keerukuse kasvuga on nende arendus järjest töömahukam, mis on suurema osa väärtusloomest nihutanud pooljuhtide tootmisettevõtetelt nende arendusettevõtetele. Valdkonnas on üha enam ettevõtteid, millel ei ole oma tootmisvõimsusi.
„Nõudlus kasvab erinevate spetsiifiliste kiipide järele, mis ei ole päris n-ö riiulikaup ja mis vajab arendustööd. Tänapäevane kiipide arendus on üha enam sarnane tarkvaraarendusega. Eesti vaates on see pigem positiivne, et kiibiäris saab osaleda ka sel moel, et ise suuri tootmisvõimsusi ei oma,“ räägib Varblane ja lisab, et kiibitehaste rajamine nõuab väga suuri investeeringuid, mis meie ettevõtetele pigem jõukohased pole, samas kui kiibidisain, verifitseerimine ning kiipide turvalisuse testimine on töölõigud, mis ei vaja väga suuri investeeringuid ja kus sisenemisbarjäärid ei ole väga kõrged. „Turvalisuse testimine jms võimaldaks ära kasutada Eesti olemasolevat tugevat IT-kompetentsi,“ nendib ta.
„Samas, globaalselt võib pidada riskiks, kui kiipide tootmine koondub geograafiliselt väga väikesele territooriumile. Pinged Hiina ja Taiwani vahel on ka paljuski tingitud sellest, et Taiwanis toodetakse ligi 60% kõigist kiipidest kogu maailmas, sh 90% keerukamatest kiipidest, mida Hiina ise teha ei oska,“ toob Varblane välja.
Lühiraport „Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad: hetkeseis ja väljavaated“ on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Rohepöörde stsenaariumid Eestis“.
Eesti tehnoloogiaettevõtetest tegutsevad kiibitehnoloogiate valdkonnas Startup Estonia andmetel näiteks Selfdiagnostics (meditsiinilised kiiplaborid), Analoogdisaini AS (mikroskeemide arendamine), LightCode Photonics (3Dkaameratehnoloogia), Testonica (pooljuhtseadmete tarkvaraline testimine), GScan (osakeste sensortehnoloogia) ja Evikon (sensorseadmed).
Elektroonikafirma LG (LG Electronics Inc.) teenis oma kõigi aegade suurima teise kvartali tulu, milles konsolideeritud müügitulud ulatusid 20 triljoni Korea vonnini (12,4 miljardit eurot). Ettevõtte tegevuskasum oli teises kvartalis 741,9 miljardit Korea vonni (525 miljonit eurot).
TOIMETAS: Sigrid Aunap
Teise kvartali tulemused peegeldavad ettevõtte edukaid pingutusi kasvu suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Firma on oma äristruktuuri parandamiseks arendanud uusi platvormipõhiseid teenuseid ja laiendanud hoogsalt B2B segmenti. Ettevõtte ärikasum langes möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes 6,3%, peamiselt eelmisel aastal tehtud ühekordsete kulutuste tõttu.
Ettevõte kavatseb kasumlikkuse suurendamiseks muuta oma protsesse tõhusamaks, parandada tootmise konkurentsivõimet ja nõudluse prognoosimise täpsust. Samuti plaanib LG tugevdada oma veebipõhist poodi ja otse tarbijatele suunatud äritegevust.
LG Home Appliance & Air Solution Company teise kvartali tulu oli 7,99 triljonit Korea vonni (5,6 miljardit eurot) ja ärikasum 600,1 miljardit Korea vonni (425 miljonit eurot). Üksuse ärikasum kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 40%. Kasv oli peamiselt tingitud suurenenud nõudlusest kliimaseadmete ja energiatõhusate soojuspumbaga toodete järele.
Ettevõte kavatseb edaspidi keskenduda veel rohkem rohelistele tehnoloogiatele, et rahuldada Euroopas, PõhjaAmeerikas ning kogu ülejäänud maailmas kasvavat nõudlust jätkusuutlike lahenduste järele. Samuti on nende eesmärk arendada elektrifitseerimise abil oma HVAC (küte, ventilatsioon ja kliimaseadmed) äri.
LG Home Entertainment Company teenis teises kvartalis müügitulu 3,15 triljonit Korea vonni (2,2 miljardit eurot) ja ärikasumit 123,6 miljardit Korea vonni (87,6 miljonit eurot).
LG Vehicle Component Solutions Company teenis ettevõtte ajaloo kõrgeima teise kvartali tulu, mis ulatus 2,66 triljoni Korea vonnini (1,8 miljardit eurot). Üksuse tegevuskasum ilma ühekordsete kulude ja eraldisteta oli 89,8 miljardit Korea vonni (63,6 miljonit eurot), mis on ühtlasi ettevõtte teise kvartali kõrgeim ärikasum.
Ettevõtte tegevuskahjum oli 61,2 miljardit Korea vonni (43 miljonit eurot), mis sisaldab ühekordset tasu General Motorsi Chevy Bolt EV tagasikutsumise eest. Tagasikutsumise perioodil
suurenenud materjalikulude katmiseks eraldati 151 miljardit Korea vonni (107 miljoni eurot).
Üksus plaanib edaspidi arendada oma äritegevust ja suurendada kasvutempot. Firma tellimuste maht peaks aasta lõpuks jõudma 100 triljoni Korea vonnini (70,89 miljardi euroni), mis toob kaasa stabiilse kasvu. Kuna tulevikus on oodata elektrisõidukite nõudluse pidevat kasvu, otsib ettevõte aktiivselt uusi võimalusi ka tulevastes mobiilsusvaldkondades, nagu isejuhtivad autod ja tarkvaralahendused. Samuti soovitakse saavutada püsiv kasumlikkus ja pakkuda kõrge lisandväärtuse ning suure jõudlusega tooteid olulistele autotöötuste klientidele üle maailma.
Eesti Energia normaliseeritud puhaskasum oli teises kvartalis 51 miljonit eurot, mis on 52 protsenti enam kui mullu teises kvartalis. Kontserni müügitulu ulatus 416 miljoni euroni, millest 63 protsenti teenis kontsern väljaspool Eestit.
TOIMETAS: Sigrid Aunap
Investeeringud, millest suurim osa läks taskukohase ja keskkonnasäästliku elektritoodangu kasvatamiseks, suurenesid võrreldes möödunud aasta sama perioodiga pea kaks korda – 181 miljoni euroni.
„Juba mitmendat kvartalit järjest on meie investeeringute põhifookuses kontserni taastuvenergia osakaalu kasvatamine. Üksnes nii saame oma klientidele tagada taskukohase ja keskkonnasäästliku elektri,“ rõhutas Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm. „Teise kvartali madalad elektrihinnad olid selgelt seotud taastuvenergia toodanguga ja selle kasvatamiseks investeerisime teises kvartalis Enefit Greeni kaudu taastuvenergia arendusprojektidesse 74 miljonit eurot.“
Kasvava taastuvenergia toodangu tasakaalustamiseks kuulutas Eesti Energia teises kvartalis välja rahvusvahelise hanke, et käivitada kontserni esimene suuremahuline energiasalvesti pilootprojekt. „Piisav salvestusvõimsus aitab tagada taskukohased elektrihinnad, energiasüsteemi töökindluse ja tõhusama taastuvenergia kasutuse,“ selgitas Tamm, kelle sõnul suudab plaanitav salvesti talletada ligikaudu 2500 koduse päikesepargi toodangu kahe tunni jooksul ning kasutada seda õhtustel kallima hinnaga tundidel.
Lisaks investeeris kontsern teises kvartalis elektrivõrgu töökindlusesse ja mikrotootjate liitumisvõimaluste arendamisse 44 miljonit eurot ning muudesse arendusprojektidesse 46 miljonit
eurot, sealhulgas keemiatööstuse arendamisse 32,1 miljonit eurot.
Seoses madalate turuhindadega vähenes kontserni elektritoodang teises kvartalis 50 protsendi võrra – 706 giga-
vatttunnini. Selle tulemusena kasvas kontserni taastuvelektri toodangu osakaal kogu elektritoodangust 46 protsendini. Kontserni kuue kuu elektritoodang vähenes 35 protsendi võrra ehk 3,1 te-
ravatttunnilt 2022. aastal 2,0 teravatttunnile 2023. aastal. Taastuvenergia osakaal moodustas kuue kuu toodangust 43 protsenti, mis on ligi 20 protsendipunkti võrra suurem kui aasta varem.
Eesti Energia müügitulu püsis teises kvartalis möödunud aasta teise kvartaliga samal tasemel ning moodustas 416,1 miljonit eurot (–0,1%). Üle poole sellest teeniti jätkuvalt väljaspool Eestit ehk Soomes, Lätis, Leedus, Poolas ja teistel turgudel. Kõige rohkem kasvas müügitulu Poolas, kus see ulatus 88,7 miljoni euroni (+44%).
Vedelkütuste müügimaht kasvas teises kvartalis 18 protsenti ja moodustas 124 700 tonni. Juunis toodeti Enefit 280 tehases üle 25 000 tonni vedelkütuseid, mis on tehase absoluutrekord.
Normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli teises kvartalis 115,7 miljonit eurot ehk 45 protsenti suurem kui mullu samal perioodil. Kontserni normaliseeritud puhaskasum oli teises kvartalis 50,6 miljonit eurot, mis on 52 protsenti rohkem kui mullu.
2023. aasta teises kvartalis panustas Eesti Energia maksude ja keskkonnatasude näol kokku üle 86 miljoni euro. Sellest 22,6 miljonit eurot moodustasid erinevad otsesed maksud ja 63,7 miljonit eurot CO2 emissioonikulu turuhinnas.
Startup Estonia hallatava andmebaasi järgi tegutseb Eestis praegu 128 iduettevõtet, mille tegevusalaks on süvatehnoloogia. Süvatehnoloogia iduettevõtete käive oli esimesel poolaastal 79,1 miljonit eurot, kasvades võrreldes mullusega 34% ehk kaks korda kiiremini kui Eesti idusektori keskmine.
TOIMETAS: Sigrid Aunap
Startup Estonia süvatehnoloogia valdkonna juht Vaido Mikheim sõnas, et uuenduslike tehnoloogiate loomisele suunatakse maailmas ja Eestis järjest suuremat tähelepanu. „Ühelt poolt on aeg küps iduettevõtete asutajate jaoks, kellel on piisavalt kogemusi, et panna end proovile kõrgtehnoloogilises valdkonnas. Teisalt näevad investorid just süvatehnoloogiates tulevikuvõimalusi ning sealt oodatakse järgmisi läbimurdeid, mis lisaks majanduskasvule panustavad keeruliste globaalsete väljakutsete lahendamisse,“ toob Mikheim välja.
Süvatehnoloogia valdkonnas tegutsevad Eesti iduettevõtted on aasta esimese kuue kuuga riigile tasunud 16,1 miljonit eurot tööjõumakse, mida on koguni 45% enam kui 2022. aasta esimesel poolaastal. Süvatehnoloogia idufirmades töötab praegu 1615 inimest ehk 16% kõigist Eesti idusektori töötajatest ning võrreldes mullu sama ajaga on töötajate arv kasvanud 12%.
„Kui vaadata, et idusektoris tervikuna kasvas töötajate
arv poole aastaga vaid ühe protsendi võrra, on selgelt näha, et süvatehnoloogia valdkonna areng on hetkel sektori keskmisest ees. Ka käibe kasvust ja investeeringute kaasamise statistikast näeme, et fookus liigub traditsioonilistest tarkvarapõhistest valdkondadest uute tehnoloogiate loomise ja innovatsiooni poole,“ sõnab Mikheim.
Eesti süvatehnoloogia idufirmad tegid esimesel poolaastal kokku üheksa rahastamistehingut summas 30,5 miljonit eurot.
Süvatehnoloogia alal tegutsevatest idufirmadest olid suurimad tööandjad esimese poolaasta lõpu seisuga Milrem Robotics, Starship Technologies, Eurora Solutions ja Comodule.
„Kui jälgida ettevaatavaid indikaatoreid, on tööturu tuleviku suhtes optimistlikuks jääda küll keeruline,“ kommenteerib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
TEKST: Mihkel Nestor
Eestis saab ettevõtete tulevase tööjõuvajaduse kohta infot regulaarsetest konjunktuuriuuringutest, kus ettevõtetel palutakse hinnata, kas nende töötajate arv jääb järgneva kolme kuu jooksul samaks, kasvab või kahaneb. Selle põhjal koostatav tööjõuvajaduse indeks on võtnud viimastel kuudel selge suuna alla.
Kõige negatiivsem on väljavaade tööstuses, mis eksportturgudel toimuvat arvestades ei ole mingi üllatus. Et töötleva tööstuse näol on tegemist töötajate arvult suurima majandussektoriga, kus hõivatud üle 100 000 inimese, on olukord mõistagi murettekitav.
Kui vaadata tööstussektori viimase poolaasta majandustulemusi, võiks kohandumine uute oludega käia juba täistuuridel. Töötukassa andmed suurematest koondamistest veel aga ei räägi. Viimasel paaril kuul on koondamistest teatanud kõigest üksikud tööandjad ja vastava teate saanud paarsada inimest.
Eeldades, et tööstussektorist on lähiajal tööjõudu siiski vabanemas, tekib keeruline küsimus: kas madalam tööjõuva-
jadus on ajutine või püsiv? Ühelt poolt on praegused probleemid nõudlusega seotud majandustsükliga. Kõrged intressimäärad on oluliselt pärssinud Põhjamaade elanike huvi uute kodude soetamise vastu, mistõttu ei vaja need turud nii palju Eestist pärit moodulmaju, ehitusmaterjale ega mööblit. Ühel päeval tsükkel aga pöördub ja võib ennustada, et nõudlust nendesamade toodete järele on sellevõrra enam, niisiis jõuame tagasi olukorrani, kus eksportööride jaoks on suurim mure hoopis tellimuste tulvaga toimetulek ja küsimus, kust leida kvalifitseeritud töötajaid. Teisalt on selge, et praegune mõõnaperiood saab olema liiga pikk, et see lihtsalt kuidagi üle elada. Tõenäoliselt ei suuda enamik ettevõtteid nii kiiresti uusi sihtturge leida ja peavad töötajaid koondades hambad ristis paar aastat proovima ots otsaga kokku tulla.
• Põllumajanduslik ehitus (karjalaudad, hoidlad vms)
• Kaeve- ja planeerimistööd ekskavaatoriga Cat 315
• Pinnasevedu rasketes tingimustes suurte traktorite ja tehnikaga
• Võsalõikus giljotiiniga, materjali väljavedu, hakkepuidu purustamine
• Metsakraavide kaevamine
• Maapinna mätastamine
• Metsamaast haritava maa rajamine, kändude juurimine jne
• Betoonitööd
Baltstar Grupp OÜ | Kalda tn 5, Antsla, Antsla vald, Võru maakond Baltstar Grupp OÜ | Tel 5660 6675 (Kalmer, ehitus) Tel 5674 9277 (Stevel, masinateenus)
