Foruse rannavalvurid hoiavad rannas korda ja tagavad teie ohutuse! Forus on Eesti turul uus ja ainulaadne teenuspakkuja, kus me ühe kaubamärgi alt haldame, hooldame ja valvame kinnisvara. Tutvu Foruse teenustega www.forus.ee
Sselt leevenevad piirangud annavad lootust, et peagi on võimalik tavapä rase elu juurde naasta. Olgugi et seda olukorda jäävad vähemalt teatud ajaks saatma mõned “agad”, ei ole piirangud enam kaugeltki sellised, mis meie har jumuspärast sotsiaalset elu ja kõiksugu meeldivaid tegevusi oluliselt takistak sid. Võrreldes aasta algusega on olu kord üsnagi vaba ning välistama ei pea ka kaugemaid puhkuseplaane. Koroona tuleku põhjuseks on muu hulgas öel dud, et inimesed pidid lihtsalt natu
saskäiva olukorraga – jagada nõuandeid sellest, mida suviste tegevuste käigus tähele panna, millest hoiduda ning kuidas säilitada enda ümber maksimaalne turvalisus. Õnneks on need elulised soovitused meile juba üsna enesestmõistetavad ning vaevalt kujutab keegi ette, et vajadus nende järele saaks ära kaduda. Siiski vajab ka kõik harjumuspärasem aeg-ajalt meeldetuletamist ja tähelepanu ning hoolimata oma mõneti ajatust loomusest tuleb vahel juurde uusi võimalusi, mis tavapäraseid tegevusi ja olukordi turvalisemaks muuta aitavad. Järgnevatel lehekülgedel olevad nõuanded võivad tunduda paljuski elementaarsed, kuid suvised kogemused Eestimaal näitavad, et tihtipeale nenditakse ohutusnõuannete täpset vajadust alles tagantjärele. Lähtuda tuleks ikkagi suhtumisest, et kõike, mida on endal võimalik reaalselt kontrollida, tuleks ka kontrollida ning mitte anda liigselt järele mugavuses, mida pärast kahetseda võib.
Et suvised tegemised mööduksid meeleolukalt ja võimalikult ohutult, saab järgnevatelt lehekülgedelt lugeda näiteks:
• Ära jäta tuld omapead ehk veeda suvi nii, et punane kukk jaanilõkkest räästasse ei kargaks ja küla sauna-
mõnusid nautides ikka alles jääks. Selles loos räägitakse üle kõige tüüpilisemad situatsioonid, mis käest kipuvad minema ja lõpuks päästekomando koju toovad.
• Kuidas nautida veemõnusid ohutult? Mida peaks aga õnnetuste vältimiseks silmas pidama, aitab üle korrata Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk.
• Uks ununes lahti ja võti kadus ära! Kunagi piisas kodu lukustamiseks sellest, kui asetati luud ukse ette. Tänapäeval on olukord muutunud ning nutilukud teevad meie elu oluliselt mugavamaks.
• Satikavaba suve pole ega tule. Tähelepanelik tasub olla looduses igal pool, sest puuke on külge saadud nii aiatöid tehes, paadiga sõites kui ka seenel-marjul, isegi niisama jalutades või võsatuurilt tuppa saabunud koera ja kassi silitades.
• Meelespea raudtee ohutuks ületamiseks. 2020. aasta jäi silma juhtumite madala arvu poolest ning et õnnetusi edaspidigi vältida, tuleks tähele panna mitmeid soovitusi.
• Turvalise sõidu meelespea koos pisiperega. Mida tohib ja mida ei tohi? Transpordiamet vastab korduma kippuvatele küsimustele, et selgust tuua.
• 10 asja lemmiklooma esmaabikomplekti. Selleks et hädaolukordadest võimalikult valutult välja tulla, võiks heita pilgu lemmiklooma esmaabikomplekti. Kas kõik vajalik on ikka olemas?
• Milline seis on suvel piirangutega? Tuletame igaks juhuks meelde ka praegusel ajal kehtivad piirangud, sest hoolimata koroonaleviku langusest peame olema ettevaatlikud – õppetunnid on nüüdseks juba kõigil ju käes.
• Suvel ikka matkale ja jalgsi. Kuhu minna matkale ja mida sinna kaasa võtta?
• Reisikihk lööb lõkkele. Täna peab enne igat reisi – kasvõi Lätti või Soome – tegema täpselt selgeks, millised on reeglid ja kas üldse on võimalik oma väljavalitud sihtkohta pääseda.
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
Toimetaja: Uku Adrian Ilves uku.ilves@ekspressmeedia.ee
Reklaam: Janelle Koel janelle.koel@ekspressmeedia.ee
Kujundaja: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee
Keeletoimetaja: Sven Saun
Trükk: AS Printall
Kuidas veeta suve nii, et punane kukk jaanilõkkest räästasse ei kargaks ja küla ikka alles jääks, kui sauna paned.
Enamik tuleõnnetusi jääks olemata, kui kaine pea ja talupojamõistus tikupaki järele haarates alles oleks. Selles loos räägime veel kord üle kõige tüüpilisemad situatsioonid, mis käest kipuvad minema ja lõpuks päästekomando koju toovad. Enamik neist saab alguse lahtisest tulest, osa hooletust köögis askeldamisest ja sünnivad tulekahjud ka põhjusel, et elektriseadmed või juhtmestik korrast ära on või neid kasutatakse nii, nagu tootja pole ette näinud.
Ohutuid jaane!
Jaanilõke tee selgi aastal korralikult ettevalmistatud alusele ja hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusele, metsani võiks jääda maad paarkümmend ja rohkem meetrit, puuriitadest ja lauahunnikutest rääkimata. Silmas tuleb pidada ka tuule suunda, et sädemed tuleohtlike materjalide poole ei lendaks ja ka suits võiks minna kalli naabri elamisest mööda. Sama ohtlik võib olla ka šašlõkitegu ja grillimine, vähemalt viiemeetrine vahe lahtise tulega grilli ja paarimeetrine söegrilli
ja maja vahe on suisa vajalik. Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud kohtades, eelistades võimalusel avalikke kividega ümbritsetud või metalliga piiratud tuleasemega lõkkekohti.
Nii tule tegemisel kui ka grillimisel hoia käepärast kustutusvahendid nagu pilgeni täis veepang, tulekustuti või koduaias kastmisvoolik. Lõket ei tohi jätta sekundikski omapead ja kes viimane, see kustutab tule – seisab hea selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud. Kodulõkete tegemisest päästeteenistust teavitama ei pea, kuid tuleohutusnõudeid tuleb silmas pidada igal juhul. Ja kulupõletamine – see on üldse keelatud.
Õues lahtist tuld tehes hoia kindlasti käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda. Kursis peaks olema ka ametlike teadetega, sest suure tuleohuga aegadel ei tohi lõket teha isegi RMK platsidel.
Ka suitsuandur läheb hapuks
Suitsuandur on Eesti kodudes kohustuslik juba üle 10 aasta, kui siiani ei tuleb paljudele üllatusena, et igal sellisel seadmel on oma eluiga – olenevalt tootjast ja hinnast 3–10 aastat.
Täis patarei ja vilkuv tuluke ei näita sugugi anduri korrasolekut. Selleks, et olla oma pisikese elupäästja kõlblikkuses kindel, kontrolli seadme tagaküljelt selle eluiga.
Sagedased tulekahju põhjustajad
Toas küünalde põletamine Hooletu suitsetamine Süüa tehes toidu järelevalveta jätmine Lõkke tegemine ja grillimine Elektriseadmete rikked Korrast ära küttekolded
Miks on anduril parim enne kuupäev? Aja möödudes võivad seal sees olevad suitsule reageerivad sensorid tundlikkust kaotada. Testnupule vajutamine kinnitab, et aku/ patarei, elektroonika ja helisüsteem töötavad, kuid see ei tähenda alati, et andur on päriselt töökorras. Anduri töökindlust kahjustavad aeg, tolm, putukad, toidu tegemisel kodus tekkiv rasv, niiskus jms. Anduri väljavahetamise vajadusest annab märku ka see, kui andur on muutunud ülitundlikuks – reageerib siis, kui pole vaja või vastupidi, anduri reageerimise aeg pikeneb kordades. Uue soetamisel tasub meeles pidada, et odav andur ei pruugi olla kvaliteetne. NB! Ära viska vana suitsuandurit olmeprügikasti, sest nii satuvad suitsuandurid prügilasse või põletustehasesse ja suitsuanduris sisalduvad ohtlikud ained vabanevad sealt loodusesse, ohustades sinu ja lähedaste tervist ning reostades loodust. Allikas: Päästeamet
Toimetas: Sven Sula Foto: Shutterstock
Kas teadsid, et...
USA räppar Nas teenis investeeringuga väidetavalt üle 40 miljoni dollari! Uksekelli tootev ettevõte Ring tuli juba 2013. aastal välja uksekellaga, mille külge on kinnitatud kaamera, nii et külaline on kodustele ilma vanamoodsa uksesilmata näha. Tollal ei leidnud ettevõte investorite toetust, ent räppar Nas otsustas neisse panustada 4 miljonit dollarit. 2018. aastal ostis ettevõtte ära Amazon, kes maksis selle eest 1,1 miljardit dollarit.
Allikas: complex.com
Sellised mured on võimalik enda maailmast täielikult välja lõigata. Kunagi piisas kodu lukustamiseks sellest, kui asetati luud ukse ette. Tänapäeval on olukord muutunud ning nutilukud teevad meie elu oluliselt mugavamaks.
Toimetas: Taavet Kase Fotod: Shutterstock
Nutilukk on järjekordne tõestus sellele, et inimesed oskavad oma leiutistega üllatada. Kodust saab lahkuda kaks kätt taskus ja kõik naasmiseks vajalik on olemas nutitelefonis. Sellel tehnoloogilisel lahendusel on väga palju positiivseid külgi. Väljaüürimise korral saab kontrolli enda käes hoida, sest nutilukk on kaugjuhitav. See tähendab, et üürnikul on küll ligipääs, aga vajadusel saab kinnisvara omanik kontrollida luku staatust. Kui tekib soov oma kinnisvara Airbnb kaudu välja üürida, siis saab nutiluku abil anda igale külastajale oma personaalse koodi. See on kindlasti turvalisem, kui anda füüsilised võtmed, sest nutilukku nii kergesti kopeerida ei ole võimalik. Aeg-ajalt satud ikka olukorda, kus olles kodust juba lahkunud, üritad meenutada, kas panid ikka ukse lukku või mitte. Telefonis võtme omamine annab mugava ja kiire ülevaate selle kontrollimiseks, väikesed ehmatused ja koju tagasi tormamised on minevik.
Samuti on see väga mugav lastega peredele – ei pea kartma, et laps kaotab õues mänguhoos võtme. Saate ise talle ukse avada või anda lapse telefonile ligipääsu
Milline valvekaamera valida
Turvakaameral on väga mitmeid funktsioone, mis aitavad eesmärgile kaasa, näiteks liikumisandur, heliandur, öine režiim, videopildi salvestamine mälukaardile või pilveteenusesse jne. Koju kaamerat valides mõtle läbi enda vajadused. Õue ja siseruumide kaamerad Saad oma kodu kaitsta paigaldades IP-kaamerad õue ja siseruumidesse. Väljas peaksid nad olema peasissepääsu lähedal, et igaüks näeks, et neid jälgitakse. See võib juba iseenesest vargust ära hoida. Selle nimel kasutatakse mõnikord isegi võltskaameraid. Kahjuks, kui midagi juhtub, on neist vähe kasu. Parem on siiski paigaldada reaalseid ja kvaliteetseid kaameraid strateegilistesse asukohtadesse. Välitingimustes kasutatavad kaamerad peavad olema vastupidavad külma, vihma ja isegi ämblikuvõrkude suhtes. Ämblikuvõrk peegeldab hästi valgust ja moonutab kujutist, mis teeb öösel nähtavuse halvaks. Mõnikord ei ole inimese nägu või auto numbrit läbi ämblikuvõrgu näha. Sisekaameratega on asjad lihtsamad, sest nad ei pea vihmale ja niiskusele vastu seisma.
kodulukule. Olete sõbrad külla kutsunud, aga seisate parasjagu poes järjekorras, et näkse osta? Pole probleemi, sest telefoniga saab hõlpsasti ukse lahti teha, et sõbrad saaksid end juba mugavalt sisse seada. Osa lukkudega tuleb kaasa ka võimalus jälgida luku kasutust distantsilt ja kui võti peaks ära kaduma, siis saab kadunud võtme vajadusel elektrooniliselt blokeerida. See on lihtne ja kiire viis, mis ei nõua südamiku vahetust nagu tavalise luku puhul, millel peaks lukusüsteemi vahetama. Nutikaid lukke saab ühendada ka muude tarkade süsteemidega. Luku avamisel annavad programmid omavahel signaali luku avamise kohta, mis omakorda hakkavad tegema programmeeritud tegevusi: valve maha, küte peale jne. Peale nutilukkude on lukke võimalik avada mitmel viisil. Selleks võib olla sõrmejälg, kood, kaart või kiip. Nutikusel on ka negatiivseid külgi, millest peaks inimesi kindlasti teavitama. Tehnoloogia arenguga suurenevad ka riskid. Nutilukud on mugavalt mobiilis, aga kas need on ka turvalised, sest ajaga käivad kaasas ka vargad. Hoolimata ohtudest ja mugavustest teeb lõppude lõpuks ikkagi otsuse igaüks ise.
Allikas: Arco Vara blogi
Kaamera paigaldamine Üks peamisi kriteeriume koduvalve kaamera valimisel on kaamera paigaldamine. Sa pead vaatama, kas see on seinale kinnitatav või kruvitav. Teine oluline asi on elekter. Kas kaamerasse on paigaldatud patareid või on vaja läheduses olevat pistikupesa. See võib olla mõnes kohas probleemiks, eriti kui kaamerad on paigaldatud õue ja läheduses ei ole pidevat toiteallikat. Horisontaalse augu puurimine võib mõnikord olla keeruline väljakutse. Ilmselgelt on sellised probleemid ebaolulised, kui kaamerad kavandatakse ja paigaldatakse äsja ehitatud hoonetesse. Turvakaameratel ei ole enam andmeedastuskaableid, kuna need on nüüd Wi-Fi-ga töötavad. Kuni viimase ajani oli isegi internetikaabel väga oluline. Nüüd peab lahendama ainult elektriküsimused.
Mitme kaameraga kontroll
Koju saab paigaldada mitu turvakaamerat, millest üks asub peaukse juures, teine aiavärava juures hoovis, kolmas näiteks maja kõrval asuvas hoones, et näha, mis hoovis toimub. Toas võib ühe turvakaamera paigaldada elutuppa, lastetuppa, koridori peasissepääsu juurde, garaaži jne. Täpsed asukohad sõltuvad iga inimese vajadustest ning kodu suurusest.
Kuidas kontrollida kõiki neid kaameraid?
Kaasaegseid IP-kaameraid juhitakse spetsiaalse tarkvaraga arvutis, nutitelefonis või tahvelarvutis. Kui sul on ühe tootja kaamerad, ei ole mitmete kaamerate ja nende järelevalvetsoonide lisamisega probleeme. Hiljem, kui avad seadmes programmi, näed kohe, mis on juhtunud. Enamik kaameraid toetavad otseülekandeid, nii et saad alati vaadata, mis kodus toimub.
See on mugav, kui soovid veenduda, et kõik on nii nagu peab või soovid vaadata, mida üksi koju jäänud lemmikloom või laps teevad.
Allikas: k-Rauta
Sinu uus on kellegi vana. Kas sa tead, kellel veel on sinu uue kodu võtmed?
Uus ja turvaline ukselukk jätab kutsumata külalised ukse taha. abloy.ee
Aulex Lukud OÜ (Tallinn), Lock Force OÜ (Tallinn), Locknet OÜ (Tallinn), Luku Service OÜ (Tallinn), Luku-Expert OÜ (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi), Lukupood OÜ (Tallinn, Tartu), Saku Metall Uksetehas AS (Tallinn)
Suvi on tulekul ja inimesed kogunevad veekogude äärde, et päevitada, ujuda ja lõõgastuda. Mida peaks aga õnnetuste vältimiseks silmas pidama, aitab üle korrata Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk.
Kuumal suvepäeval meeldib inimestele ikka rannas alkoholi tarbida ja mõistlikus koguses on see täiesti arusaadav. Miks ei tohiks aga purjus peaga ujuma minna?
Mis see kolm õlut mulle ikka teeb, mõtleb keskmine rannaline.
Tasub meeles pidada, et vesi ja alkohol ei käi omavahel kokku ning ka vähesel mää-
ral tarbitud alkohol võib ujudes muutuda saatuslikuks. Alkoholiga kaasneb liigne uljus, enda võimete ülehindamine ja alkoholi mõju alla oleval inimesel võib tekkida kiiresti alajahtumine.
Juhul kui seltskond otsustab kusagil karjääri ääres pidu pidada, siis on vaja ka maaomaniku luba ning jälgida alkoholi tarbinud kaaslasi ja neid julgelt korrale kutsuda.
Kindlasti on paljud tundnud, kuidas jahedas vees jalg krampi tahab minna. Millest tekivad sellised krambid? Kuidas käituda olukorras, kus jalga lööb kramp?
Krampide põhjus võib peituda mitmetes asjaoludes, nt puutub inimene ujudes kokku külmemate ja soojemate veemassidega ning olulise tegurina tuleb mängu ka inimese treenitus. Nagu sportlased teevad enne võistluseid soojendusi, võiks ka enne suplemist natuke ennast liigutada.
Kui aga siiski ujumise ajal kramp peaks tekkima, siis oluline on säilitada rahu, sest paanikasse sattudes ei suuda me adekvaatselt tegutseda. Soovitan proovida ujumist selili ja rahulikult, võimalusel nt jalg välja sirutada ja proovida varbaid pingutada ning võtta suund kalda poole. Enne ujumist tasub veekogu üle vaadata –jõgedes tuleb arvestada vooluga, karjäärides sellega, et need võivad väga järsku sügavaks muutuda.
Kui sügaval on üldse ohutu ujuda?
Kuigi Forus Security ja paljude teiste randade vetelpäästjad paigaldavad randadesse ujumisalasid tähistavad poid, siis ei tähenda see kindlasti seda, et tuleb poideni ja tagasi ujuda. Pigem on need veesõidukitele märguandeks, et nad ei siseneks tähistatud ujumisalale. Ujumisala tähistavad poid paigaldatakse üldjuhul 1,5–1,8 meetri
sügavusele. Ujumine on ikkagi ohutu sellisel sügavusel, kus jalad kindlalt põhja ulatuvad.
Kuidas võiks inimene käituda, kui tõesti enam ei jõua ujuda, aga vesi on üle pea? Kuidas võiks aga uppujat aidata?
Kui inimene on siiski ujunud liiga kaugele ning väsib, siis tasub hõigata appi. Seda ei maksaks karta, sest see võib päästa teie elu. Paljudes avalikes randades on vetelpäästjad, kes saavad teid aidata, paljudesse kohtadesse on pandud stendid päästevarustusega ja mõni kaldal viibiv isik saab teid vajadusel abistada.
Kui tõttate appi, teavitage ka teisi olukorrast. Teie ja uppuja vahele peab alati mõni ese jääma, sest muidu ta klammerdub teie külge. Karjääride ja jõgede ääres saab kindlasti abivahendina kasutada kaikaid vms käepäraseid vahendeid. Kindlasti tasub tähelepanelik olla lapsevanematel ja ärge jätke väikseid lapsi ujuvate loomakestega omapäi toimetama.
Kas on midagi, mis võiks igal inimesel/seltskonnal vee ääres alati kaasas olla?
Veekogude ääres hoidke käepärast ohutusvarustus ja igal juhul tasub kaaluda ka rannavalvuri või turvatöötaja abi kasutamist ürituse ohutuks läbi viimiseks. Rannavalvuri teenust saab tellida näiteks Foruselt.
Maja kasutusloa saamisek s tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes paneb kokku komisjoni hoone ülevaatusek s. Komisjoni kuulub alati ka ük s Päästeameti esindaja, kelle pädevuses on kütteseadmetega seotud dokumentide kontrollimine. Päästeameti esindaja kontrollib ehitise vasatavust ehitusprojek tile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast Kui küttesüsteemi kohta vajalikud dokumendid puuduvad siis veendumak s küttesüsteemi ohutuses, ak tsepteerib Päästeamet ka ek sper thinnangut.
Tekst: Taavet Kase Fotod: Mardo Männimägi
Linnalegend räägib Maarjamaale saabunud Aasia turistidest, kes pargis suurt puugi pildiga hoiatusplakatit nähes kõik pead õlgade vahele tõmbasid ja puude otsa vahtisid, et kust see koeramõõtu elukas nüüd kraesse kargab. Hirm tillukese putuka ees on tegelikult eestlastelgi nii suur, et jäta või puhkus pidamata.
Puuk varitseb saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri külge. Enamasti passib puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal, aga ei karga röövlina kraesse puu otsast, nagu sageli arvatakse. Tihtipeale märkame me teda alles siis, kui va põrguline on roninud juba ülakehale. Tähelepanelik tasub olla igal pool looduses liikudes. Puuke on külge saadud nii aiatöid tehes, paadiga sõites kui ka seenel-marjul, isegi niisama jalutades või võsatuurilt tuppa saabunud koera ja kassi silitades. Aga loodus võib täitsa turvaliselt puhata, kui on meeles kanda riideid, mis kaitsevad, ja teha õhtuti puugihaaranguid, kontrollides kogu keha, üksteise kõrvataguseid, kaenlaauke ja muid õõnsusi ja kurde, kuhu pisike põrguline var-
jule pääseb. Parim viis ongi puukide eemal hoidmiseks heledate pikkade varrukatega ja retuuside kandmine, pükste sokkide sisse panemine, vajadusel kummikute kandmine ja naha paljastatud kohtadele kantud putukatõrjevahendi kasutamine. NB! 100% kaitset ei anna tõrjevahenditest ükski.
Sääskedega on parem lihtsalt harjuda
Sääsk on Eesti suve vapiloom, kes võib vahva lõkkeõhtu muuta tõeliseks piinaks. Et neid peletada, käib igal suvel suust suhu jutt tõhusatest rahvalikest abivahenditest, mille abil vereimejad endast eemal hoida. Suurel osal neist nippidest pole vähimatki teaduslikku alust, aga neid on tore proovida – mis sa muud ikka oma puhkusega teed. Seepärast, kui soov end sääseparves tõhusalt kaitsta, pole pääsu kemikaale sisaldavast tõrje -
Seitse suurepärast taime, mis aitavad sääsed aiast minema peletada
Selleks, et neist looduslikest sääsepeletajatest maksimumi võtta, hõõru taimelehti pihkude vahel, et vabastada neist aroomid ja eeterlikud õlid ning hõõru seejärel lehti ja neis sisalduvaid õlisid nahale.
SIDRUNMELISS
Seda mündi sugulastaime iseloomustavad valged õisikud ja kerge sidruniaroom, samuti on tegu tuntud ravimtaimega. Sidrunmeliss on sääsetõrjes eriti tõhus, istuta seda pottidesse ja säti istumisnurka kaunistama või kasvata teda peenras.
NAISTENÕGES
Naistenõges on melissi sugulane ja sisaldab looduslikku kemikaali nimega nepetalaktoon, mis meeldib kaslastele ning peletab putukaid. Eeterlik õli annab noorele naistenõgesele roosilõhna, mis vananedes muutub sidrunilõhnaks ja on sääskedele ebameeldiv. On ka erandlikke taimi, mille lõhn meenutab rohkem münti.
BASIILIK
2009. aastal viidi läbi uuring, millest selgus, et selle mõnusa maitsetaime eeterlik õli on sääsevastsetele mürgine. Kui sul on aias tiik, istuta selle äärtesse basiilikut, see aitab sääskede munemist piirata.
LAVENDEL
vahendist või sõna otseses mõttes lõkkele nii lähedal istumisest, et suits sust aeg-ajalt üle käib ja putukad minema peletab. Tõrjevahendi sildilt tasub otsida märksõna “DEET” (dietüültoluamiid). Seda kemikaali sisaldab enamik tõhusaid tõrjevahendeid, mis lõhnavad sääskede jaoks nii jälgilt, et nad sust lihtsalt eemale hoiavad. Looduslikest vahendistest on abi saadud erinevatest eeterlikest õlidest, teepuu omast näiteks. Aga nagu öeldud, kõige lihtsam on sääskedega lihtsalt rahu teha, neile mitte reageerida ja valusam hammustaja oma meelerahuks lihtsalt laksti laiaks lüüa.
Kui puuk on hammustanud:
Lavendel aitab peletada lendavaid putukaid nagu sääsed, koid ja kärbsed. Lavendli aroom on laialt tuntud ja kuigi lavendel lõhnastab ka õhku, on kõige efektiivsem see, kui taime osi eeterlike õlide vallandamiseks vastu nahka hõõruda.
PIPARMÜNT
Kontsentreeritud vormis kasutatakse piparmünti teinekord putukatõrjes ning uuringud on näidanud, et selle õli peletab täiskasvanud isendeid ning tapab mitmete liikide munad ja vastsed.
SALVEI JA ROSMARIIN
Kui plaanid sõpradega lõkke ümber istuda, siis põleta tules pisut salvei- või rosmariinioksi. Neist taimedest põlemisel leviv aroom on inimestele meeldiv, kuid sääski peletab see eemale — seda muidu seni, kuni suitsu jagub.
katsuda puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised; kui see endal ei õnnestu, pöördu abi saamiseks arsti poole; ära haarata puugist väga kõvasti kinni, tuleb hoiduda tema tagakeha pigistamisest või määrimisest; võta temast võimalikult pea lähedalt kinni; võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult; pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga; kui pärast metsas käiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hammustuskoht hakkab punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi talle nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
Allikas: Terviseamet
TEGIME RULOODE OSTMISE LIHTSAKS!
TASUTA TRANSPORT TARNE 7-10 TÖÖPÄEVA WWW.RULO.EE
Toimetas: Sven Sula Foto: Shutterstck
Möödunud aastal oli Eesti raudteedel 9 avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist kaks olid sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohas ja 7 otsasõidud raudteel viibinud inimestele, mille tulemusel hukkus neli inimest.
“
Meil on väga hea meel tõdeda, et 2020. aasta on juhtumite madala arvu poolest tavapäratu. Kutsume kõiki üles hoolsale ja tähelepanelikule käitumisele raudteede läheduses. Paraku toimub raudteedel harva kergeid õnnetusi; seega on suur rõõm iga ära jäänud õnnetuse üle,” märkis Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) peadirektor Kaur Kajak. Rongi ja mootorsõiduki kokkupõrgetes inimesi ei hukkunud ning ei saanud ka raskelt vigastada. Kui analüüsida ajavahemikku 2014–2020, siis positiivse asjaoluna saab välja tuua, et 2020. aastal toimunud juhtumite koguarv on selle ajaperioodi väikseim.
Meelespea raudtee ohutuks ületamiseks
Kui ületad raudteed sõidukijuhi, jalakäija või jalgratturina, siis pea meeles: raudtee on ohtlik piirkond, kui eiratakse liikluseeskirja nõudeid; raudtee ületamisel ole eriti tähelepanelik ja eemalda teised segajad (kõrvaklapid, nutiseadmed jms); nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, anna sellele alati teed; arvesta liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi; ole teadlik raudteeliiklusega kaasnevatest võimalikest ohtudest.
Raudteed ei tohi ületada: foori keelava tulega sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist; sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral sõltumata foorituledest; reguleerija keelava märguande korral; viivitades.
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)
Kuidas ohutult raudteel liikuda?
Eriti ettevaatlik tuleb olla raudteeületuskohtades. Kui ületuskohale läheneb rong, siis on keelatud raudteed ületada. Igasugune viimasel hetkel üle tee jooksmine on eluohtlik ja seda enam raudteel, sest raudtee ei ole tasane, vaid seal on rööpad ja liiprid, mille taha võib komistada.
Alati tuleb enne raudtee ületamist veenduda, et see on ohutu. Kui ületuskohas töötab helisignaal, vilguvad punased tuled või on tõkkepuu alla lastud, siis annab see märku rongi lähenemisest. Kui sa näed raudteed mõlemale poole piisavalt kaugele ja see on vaba ning sul ei tule ületada paljusid rööpapaare, siis võib raudteed jalgsi ületada, kuid alati veendu, et rongi ei lähene.
Kui sa ületad raudteed jalgrattaga, siis tule alati rattalt maha ja lükka seda kõrval.
Rulluiskudega raudteed ületades pead alati olema veelgi ettevaatlikum. Kui sa ületad raudteed väljaspool spetsiaalset ülekäigukohta, siis jälgi, et sa ei astuks kunagi rööbaste pöörangukohtadele.
Väga ohtlikud on rongid, mis seisavad jalakäijate ülekäigurajal. Täiesti lubamatu on nende rongide alt läbi või neist üle ronimine!
Raudteel ei tohiks niisama jalutada, joosta, pildistada ega istuda. Alati võta raudteele lähenedes kõrvast ära klapid! Allikad: www.ole.ee, opetaja.edu.ee
OHUTUS. Aktiivsel aia-, põllu ja ehitustööde ajal kipume unustama elektriliinide vahetus läheduses tegutsedes meid varitseva ohu.
Foto: Kiur Kaasik
Foto: Argo Ingver Jõgeva raudteejaam pimedas
Kas last tohib sõidutada juhi kõrvalistmel? Aga süles? Milline koht autos on turvalisim? Mis on üldse õige ja mis mitte? Transpordiamet on vastanud enim korduma kippuvatele küsimustele, et selgust tuua.
Toimetas: Riina Palmiste
Kas last tohib sõidutada süles?
Vastus on lihtne: last ei tohi süles sõidutada. See on lapsele igal juhul ohtlik. Kui laps istub täiskasvanu süles turvavööga kinnitamata, muljutakse ta kokkupõrkes täiskasvanu ja auto sisustuse vahele. Kui
aga laps ja teda süles hoidev täiskasvanu on kinnitatud ühe ja sama turvavööga, surutakse laps kokkupõrkes täiskasvanu ja turvavöö vahele. Ei aita seegi, kui olla ise turvavööga kinnitatud ja hoida last süles. Katsed on nimelt tõestanud, et täiskasvanud inimene ei suuda kinni hoida 8 kg kaaluvat last juba kiirusel 24 km/h toimunud kokkupõrkes.
Mis vanuseni peab lapsi sõidutama spetsiaalses turvaseadmes?
Lapsi peab sõidutama spetsiaalses turvaseadmes seni, kuni neid on võimalik kinnitada sõiduki turvavööga nõuetekohaselt (üldjuhul umbes 12. eluaastani) ehk seni, kuni laps on juba nii pikka kasvu, et turvavöö diagonaalrihm ei jookse tal üle kaela, vaid õlanuki ja kaela vahelt üle rangluu. Kui laps ei ole selle jaoks veel piisavalt pikk, peab tema sõidutamiseks kasutama tema kaalule ja pikkusele sobivat turvaseadet.
Kumba eelistada – kas Isofixi või turvavöökinnitusega turvaseadet? Kumb on turvalisem?
Mõlemad variandid on lubatud ja turvalised, juhul kui turvaseade ja laps selle sees on õigesti kinnitatud. Kuna lapse turvaseadme kinnitamisel turvavöö abil tehti –ja tehakse siiani – palju vigu, võeti 1990. aastate lõpust kasutusele Isofixi süsteem. Kõik autod – eriti vanemad mudelid – ei ole paraku Isofixi kinnitustega varustatud. Kui need on aga olemas, on turvalisem osta Isofixi kinnitusega seade.
Kas last võib sõidutada juhi kõrvalistmel?
Liiklusseadus ei keela lapsi juhi kõrvalistmel sõidutada. Kehtib sama reegel nagu kõigi autoistmete kohta – kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt
sõiduki turvavööga kinnitada, tuleb kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadet. Küll aga – juhul kui iste on
Turvaseadmetest
TURVAHÄLL
lastele kuni 15. elukuuni (pikkusega kuni 83 cm) tohib kasutada ainult seljaga sõi dusuunas. Last ei tohi turvahällis sõidutada juhi kõrvalistmel, kui on aktiveeritud auto esiturvapadi. Tur vahällis lamades peab laps olema 45° nurga all
TURVAISTE
turvaistmed (selg sõidusuunas tur vaiste, viiepunktiturvavööga tur vaiste, löögipadjaga turvaiste, tur vavööiste) on mõeldud lastele alates umbes 9. kuust kuni 6. eluaastani turvahällist turvaistmesse ümber tõstmisega ei tasu kiirustada. Üld juhul mahub laps turvahälli umbes 15. elukuuni. Kui lapse jalad hakka vad üle turvahälli alumise ääre ula tuma, ei ole see veel ohumärk. Tur vahäll on lapsele väike ja tuleb välja vahetada siis, kui lapse pea hakkab ulatuma üle turvahälli ülemise ääre alla 25 kg lastel on turvalisem rei sida seljaga sõidusuunas. Üldiselt soovitatakse last sõidutada selg sõi dusuunas nii kaua kui võimalik, aga vähemalt 4. eluaastani paljude 15–36 kg kaalukategooria turvaistmete puhul saab liigutada nii pea- kui ka õlatugesid lapse suuru se järgi laiusesse ning kõrgusesse.
ISTMEKÕRGENDUS lastele alates kaaluga 15 kg (4–12-aastased) ei paku lapse peale ja kaelale kok kupõrke korral mingit tuge ja kaitset, nagu seda teevad pea- ja küljetuge dega turvaistmed
varustatud rakendusvalmis esiturvapad jaga, ei tohi kasutada seljaga sõidusuunas paigaldatud turvaseadet. Arvestama peab ka sellega, et liiklusõnnetuse korral võib sõiduki esiklaasist keegi või miski sisse paisata ning eesistujaid vigastada.
Millisel istmel on lapsi kõige turvali sem sõidutada?
Kõige ohutum on lapsi sõidutada auto ta gumisel istmel, võimaluse korral keskel, mis on kaugemal võimalikest kokkupõrkekoh tadest – nii eest kui ka külgedelt. Kui lap se turvaseade on Isofixi kinnitusega ja taga keskel puuduvad spetsiaalsed kinnitid, ta sub eelistada tagumist äärmist istekohta.
Allikas: liikluskasvatus.ee, transpordiamet
Uuri lähemalt meie e-poest babytrio.ee või külasta kaupluseid erinevates linnades. Tallinn: Beebikeskus (maaletooja), Beebipood | Pärnu: Beebikauplus Narva: Zarekoj Jõhvi: Beebimarket Beebikeskuses saadaval kõik tooted, teistes poodides valikuliselt!
Suve saabudes viibime järjest rohkem looduses. Paraku kipuvad siis ka õnnetused meid hoopis kergemini üles leidma. Mitte ainult meid, vaid ka meie neljajalgseid sõpru. Selleks et hädaolukordadest võimalikult valutult välja tulla, võiks heita pilgu lemmiklooma esmaabikomplekti. Kas kõik vajalik on ikka olemas?
Hädaabi kontaktkaart
Pane ühele kaardile kirja kõik telefoninumbrid, mis hädaolukorras olulised on: nii oma loomaarsti kui ka ööpäevaringse loomade kiirabikliiniku numbrid. Kui pead oma lemmiku hoidja hoolde jätma, võid talle sellest kaardist igaks juhuks koopia teha. Lisa sinna ka enda telefoninumber. Samuti on hea mõte hoida üht koopiat oma rahakotis – nii on see alati käepärast
ja pole vaja internetist telefoninumbreid otsima hakata.
Tömbiotsalised käärid
Käärid võidakse teinekord ära unustada, kuid nendeta on sageli raske abi osutada. Ükskõik kas eemaldad vigastuse lähedalt karvu või kasutad haava sidumiseks sidet – käärid on alati abiks. Kasuta tömbi otsaga kääre, need on ohutumad.
Side
Side on hädavajalik nii koera kui ka kassi esmaabikomplektis, et vajadusel haav loomaarsti juurde jõudmiseni kinni siduda ja vältida selle saastumist.
Veendu, et haavale peale pandud side oleks piisavalt tugev ega kukuks maha, kuid mitte nii pingul, et see verevoolu takistaks. Sideme paigaldamine on hõlpsam, kui valid spetsiaalselt väikeloomadele mõeldud isekleepuva sideme. Selline side ei kleepu naha ja karva külge ning on valmistatud materjalist, mis avaldab survet, kuid ei suru verevoolu kinni.
Steriilne silmade loputamiseks mõeldud lahus
Kui lemmiku silma satub mõni kemikaal või võõrkeha, võib loom seda kraapima või hõõruma hakata. Sellega
võib ta olukorda veelgi halvendada. Loputa silm sealsamas kohe ära. Kui spetsiaalset puhastusvahendit käepärast ei ole, kasuta tavalist puhast vett. Konsulteeri kindlasti ka oma loomaarstiga – võib-olla on vaja ärritunud silm talle ette näidata.
Lateks- või kummikindad
Plastsüstal
Esmaabi andmisel on kindad väga olulised. Enda kaitsmisele lisaks aitab kinnaste kandmine vähendada ohtu, et ise kogemata oma lemmiklooma haava mustust viid. See on muuseas üllatavalt lihtne. Igaks juhuks võiks komplektis olla mitu paari kindaid. Peale selle, et üks paar võib katki minna, võid vajada mõne teise inimese abi.
ohutum ja hügieenilisem valik. Neid saab kasutada ka puukide eemaldamiseks, kui spetsiaalset puugieemaldusvahendit käepärast ei ole.
Igaüks, kes on püüdnud anda lemmikloomale vedelikupõhist suukaudset ravimit, tunneb süstla väärtust. Nõelata süstla abil võib manustada vedelikke vedelikupuuduses lemmikule. Samuti saab seda kasutada haava loputamiseks ja puhastamiseks. Veendu, et süstal oleks steriilselt pakitud, suletud ja puhas.
Ravimid
Esmaabikomplektis võiks hoida ka oma lemmiklooma ravimeid (sealhulgas retseptiravimeid), kuid jälgi kindlasti nende aegumiskuupäevi. Retseptiravimitele lisaks on praktiline varustada oma komplekt mõne standardvahendiga. Näiteks verejooksu tõkestava pulbriga, mida kasutatakse kergema verejooksu peatamiseks – juhul kui küüs on murdunud või on kogemata loomale sisse lõigatud. Osa pulbreid sisaldab ka valuvaigisteid.
Pintsetid
Kui terav ese, näiteks okas või klaasikild, tungib lemmiklooma nahka, võib seda olla raske – kui mitte võimatu – ainult sõrmede abil eemaldada. Pintsetid on lihtsam,
Antiseptilised salvrätikud
Antiseptiliste salvrätikute või loputusvahendite kasutamine lemmiklooma haaval vähendab põletike riski. Puhastuslappidega saab mugavalt puhastada ka looma nägu või varbavahesid.
Kraadiklaas
Lemmiklooma kraadimine aitab sul mõista, kui tõsine ta seisund on. Ka loomaarstiga telefoni teel konsulteerides on see hea info, mida edastada. Kasside ja koerte normaalne kehatemperatuur on umbes 38,5 °C. Kraadida tuleb tavalise inimestele mõeldud kraadiklaasiga päraku kaudu. Kraadiklaas peab väikestel koertel ja kassidel olema umbes 1 cm sügavusel, suurtel koertel 3 cm sügavusel.
Maiustused
Kui koeral on valus või ebamugav ja ta kipub rahmeldama, kuluvad maiustused marjaks ära – muidugi eeldusel, et lemmik saab neid süüa. Ära anna maiustusi loomale, kes oksendab, ei suuda normaalselt neelata, kellel on krambid või kes on väga ärev.
Allikas: petmd.com
Toimetas: Riina Palmiste Foto: Shutterstck
Tuletame igaks juhuks meelde ka praegusel ajal kehtivad piirangud, sest hoolimata koroonaleviku langusest peame olema ettevaatlikud – õppetunnid on nüüdseks juba kõigil ju käes.
Foto: Shutterstck
Liigu hajutatult | Alates 31. maist tuleb avalikus siseruumis 2+2 liikumispiirangu asemel arvestada hajutatuse nõudega. Hajutatuse nõude puhul tuleb võõrastest inimestest hoiduda viiruseleviku seisukohast mõistlikusse kaugusesse.
Täida 50% täituvuse nõuet Siseruumis asuvates kauplustes, teenuse osutaja teenindussaalides ja kaubandusettevõt-
te üldkasutatavates ruumides tuleb tagada täituvus maksimaalselt 50% ulatuses.
Haiged jäävad karantiini Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi ka alates diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini.
Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112
COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripiga. Viiruse levinumad sümptomid on köha palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
Lähikontaktsed on 10 päeva eneseisolatsioonis | COVID-19 haigega koos elavad või kokku puutunud lähikontaktsed peavad jääma eneseisolatsiooni 10 päevaks ning tohivad väljaspool elukohta liikuda piiratud ulatuses üksnes juhul, kui neil pole haigustunnuseid.
Avalikud siseruumid on külastajate jaoks avatud piirangutega Alates 14. juunist tohib sisetingimustes mainitud üritustest osa võtta kuni 600 ja välitingimustes kuni 1000 inimest. Üritus peab lõppema hiljemalt südaööl.
Siseruumides liikumisel tuleb arvestada hajutamise põhimõtet ja soovitusega kanda maski, kohapeal tuleb kasutada desinfitseerimivahendeid ning täita ürituse korraldaja juhiseid koroonaviiruse leviku vältimiseks.
Kohvikud ja restoranid töötavad piirangutega | Alates 31. maist on lubatud kuni 50-protsendiline ruumitäitumus ja arvestada tuleb hajutatuse nõudega. Laudkonnast osavõtjate arvule piirangut ei seata. Uksed tuleb klientidele kohapeal söömiseks-joomiseks sulgeda kell 22.00. Alates 14. juunist pikeneb nii siseruumide kui ka välialade kohapeal söömise-joomise kellaaeg kuni südaööni, ruumitäitumuse piirang ja hajutatuse nõue jääb samaks.
Allikas: kriis.ee
Üleriigiline maskikandmise kohustus lõpeb kõikides avalikes siseruumides, hooldekodudes ja haridusasutustes, kus see seni kehtinud on. See puudutab nii poode, teenindusasutusi, haridust, kultuuri, sporti, kirikuid, meelelahutust jm. Maski kandmine või suu ja nina katmine on endiselt soovitatav kinnistes ja rahvarohketes kohtades, kus on kehv ventilatsioon ja distantsi hoidmine võõrastest inimestest pole võimalik, näiteks ühistranspordis.
Vastavalt epidemioloogilisele olukorrale jääb terviseametile õigus nõuda maskide kandmist konkreetsetes kohtades või üritustel, samuti tohib tööandja koroonanakkuse ohutu keskkonna tagamiseks nõuda töötajatelt või ettevõte klientidelt maski kandmist. Kuna koroonaviiruse leviku oht Eestis ei ole möödunud, on soovitatav endiselt hoida inimeste vahel distantsi, pesta ja desinfitseerida käsi.
Lisaks keskse maskikandmise kohustuse kehtetuks tunnistamisele ei hakata enam keskselt nõudma ka maskikandmise kohustust COVID-19 haige lähikontaktselt, vaid see jääb isiku kohustuseks juhul, kui terviseamet seda nõuab. Lähikontaktse maskikandmise kohustust ei pikendata, kuna järjest kasvab nende inimeste arv, kes on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Arvestades, et terviseameti pädevuses on lähikontaktsete juhendamine, saab praeguste nakkusnäitajate juures läheneda maskikohustuse kehtestamisele individuaalselt.
Allikas: kriis.ee
Koroonaviirus SARS-CoV-2
Maskiga või maskita?
Eesti inimesed sõidavad suvel palju autodega kodumaal ringi ja avastavad enda jaoks uusi paiku. Kindlasti tuleks suvise loodusega tutvust teha ka jalgsi matkates. Ei pea kohe ette võtma 100 kilomeetrit, elamuse pakub ka 10 kilomeetrit või väiksemgi maa, sest Eesti loodus on imeline, rikkalik ja vahelduv.
Algaja võiks proovida kõigepealt ühepäevaseid matku ja piirduda umbes kümnekilomeetrise rajaga, aga kogenud matkasõber mõtleb kindlasti ka looduses ööbimisele.
Teadjamad matkahuvilised on loomulikult kursis, et RMK on rajanud kolm matkateed risti läbi Eesti. Nende matkaradade pikkus ei tohiks kogenematut matkahuvilist kohutada. Ei pea alustama matkatee alguspunktist – võimalusi, mis kodule lähemal, on palju. Võib ju lasta pereliikmel või sõbral end koos väiksema seltskonnaga sõidutada autoga alguspunkti, läbida kümmekond kilomeetrit ja seejärel sõita koju. Järgmisel päeval saab jätkata sealt, kus matk pooleli jäi. Niimoodi matkaelu alustades saab ka veenduda, kui suurepärased ööbimisvõimalused on RMK suurte matkateede ääres ja kui tihedalt neid on. Lehel www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee on kõik kolm matkateed kenasti kaardil ja kui klikkida konkreetse matkatee peale, näeb seal ka lugematuid ööbimisvõimalusi.
Oandu-Aegviidu-Ikla
See 2012. aastal avatud matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 372 km pikkune tee algab Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel läheb tee läbi Pärnumaa metsade mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe liivarandadele ning lõpeb Läti piiri ääres Iklas. Rada on tähistatud kilomeetripostide, valge-punase-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.
Peraküla-Aegviidu-Ähijärve
See 820 km matkarada läbib üheksat maakonda, hulga kaitstavaid alasid ja näha saab rohkesti imelisi maastikke – ilusaid
matkateel.
liiva- ja kliburandu Läänemaal, süngeid metsalaasi Harjumaal, kauneid viljavälju Järvamaal, märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, künklikke heledaid männikuid Põlvamaal ning imelisi paiku Võrumaal. Matkatee valmis nii, et 2013. aastal lisandus Oandu-Aegviidu-Ikla teele uus haru Aegviidult Ähijärvele. 2015. aastal lisandus harule veel 192 km pikkune tee Perakülast Aegviiduni, mis koos Aegviidu-Ähijärve lõiguga moodustavad nüüd Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee. Rada on looduses
tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.
Penijõe-Aegviidu-Kauksi
615 km pikkune, 2018. aastal avatud RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi algab Penijõe mõisa juurest Matsalu rahvuspargist ning kulgeb läbi Kasari jõeluhtade Raplamaa poole, kus loogeldes läbi rabade, sügavate metsade, muinaslinnuste ning põlluservade viib Harjumaale Paunküla mägede ning matkapealinna Aegviidu poole. Lääne-Virumaal kulgeb rada piki kõrgeid ning kitsaid oose üle Neeruti mägede ja jõuab läbi kunagiste sõjaväebaaside Ida-Virumaa servale Tudu soostikusse. Ida-Virumaal jäävad teele tööstusmaastikud: Kiviõli ja Püssi poolkoksi- ja tuhamäed, Aidu karjäär ning Kohtla-Nõmme kaevanduspark. Teele paistavad kätte ka Kohtla-Järve kõrged poolkoksiplatood. Põhjarannikul kulgeb matkatee kõrge klindiserva peal ja all, läbib Eesti kõrgeima rannaastangu Ontika ja kõrgeima joa Valaste ning pöördub lõunasse ja suundub läbi Sinimägede sõjatandri ja hääbuvate kaevandusasulate Kurtna järvedest mööda ja Alutaguse metsade Peipsi järve põhjarannikule Kauksis. Rada on tähistatud valge-kollase-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.
Mida matkale kindlasti kaasa võtta?
RMK matkajuht Tõnu Pihelgas on koostanud nimekirja. Mugav seljakott (50–75 liitrit) ja koormakinnitused, kui vaja kotile midagi lisaks kinnitada. Mugavad jalatsid puhkehetkeks (nt sandaalid) ja korralikud matkasaapad. Magamiskott. Suvisel ajal soovitavalt –5 kraadi tingimustes. Magamisalus: sobib kerge isetäituv madrats.
Vihmakindel riietus või vihmakeep. Fliis või soe kampsun, villased ja puuvillased sokid, alusriided (ka soojad või võrkriided, kui on karta ilma külmenemist).
Müts või torusall.
Pikad, lühikesed ja ujumispüksid. Spordisärk ja varrukatega pluus. Purunemiskindlad toidunõud.
Taskunuga, WC-paber, niit ja nõel, fotoaparaat, mobiiltelefon, pealamp, matkakäekell, pesulõksud, nöör, mängukaardid, päikeseprillid.
Veekindel kott telefonile ja paberkaardile pakendamiseks, kokkupandav kott. Seep, hari, pasta, päikesekreem ja matkarätik.
Sääsetõrjevahend. Endale vajalik esmaabi. Kindad, soovitavalt töömehe nahksed sõrmikud.
Veepudel, soovitavalt 1,5 liitrit. Krõbuskid, šokolaadid ja kommid vastavalt maitsele.
Soojendav jook vastavalt maitsele. Lisaks matkagrupi ühisvarustus, kuhu kuuluvad keetel ning vastav kütus ja tikud (v.a tuletegemise keelu ajal metsas), pott, pann, teekann, kulp ja pannilabidas, telk, grupiapteek pikemale matkale, navigatsioonivahendid (kaart, kompass ja GPS), laagrivalgusti ja loomulikult söök, mida lihtne valmistada, lisaks sool, pipar, suhkur, tee ja kohv.
Toimetas: Einar Ellermaa
Punasoo lõkkekoht Penijõe-Kauksi
Imeline Peraküla rand.
Paidra lõkkekoht Peraküla-Ähijärve matkatee ääres. Foto: Külli Tedre-Gavrilov RMK
Foto: Einar Ellermaa
Maailm on hetkel segaduses, milles orienteerumiseks on vaja enamat kui kogemuslikku nõu neilt, kes on kuskilt kaugemalt maalt tagasi koju tulnud. Täna peab enne igat reisi – kasvõi Lätti või Soome – tegema täpselt selgeks, millised on reeglid ja kas üldse on võimalik oma väljavalitud sihtkohta pääseda.
Euroopa riikides kehtivad vaktsineeritutele riiki sisenemisel erinevad nõuded. On riike, kes vaktsineeritutele erisusi ei tee, aga ka neid, kelle arvates saabub täielik immuunsus vaktsiinitootja välja öeldud ajast märksa hiljem. Vaktsineeritutele ühtsete reeglite kehtestamise üle Brüsselis alles vaieldakse.
Üks vaktsiinisüst pole Euroopas mingi näitaja, kui just tegu pole Jansseni vaktsiiniga. Aga isegi kui teisest Pfizeri süstist on möödas nädal ja ravimifirma kinnitusel on teil täisvaktsineeritus, siis Euroopa seda ei usu. Näiteks Island peab inimest vaktsineerituks alles siis, kui teisest süstist on
möödas 16 päeva. Olge alati teadlikud, millised reeglid sihtriigis kehtivad, et ei peaks lennujaamast lihtsalt koju tagasi pöörduma. Lisaks sõlmige pigem “kangem” reisikindlustus, kui olete ehk siiani harjunud tegema. Tänate end hiljem küllaga!
Reisimine on taastumas, kuid muutub üha kulukamaks
Uute andmete järgi on piirangute leevenemine kogu maailmas toonud kaasa kiire hinnatõusu nii lennupiletite, kütuse kui ka hotellide puhul. USA siselendude piletihinnad tõusid 1. aprillist alates 9 protsenti, rahvusvahelised hinnad aga 17 protsenti. See on osaliselt
tingitud broneeringute arvu suurenemisest ja asjaolust, et lennuettevõtted korraldavad võrreldes pandeemiaeelse perioodiga vähem reise.
Mis puutub hotellidesse, siis hinnad on mõnes piirkonnas juba praeguseks ületanud 2019. aasta taseme, kuna nõudlus ületab pakkumist. Mehhiko kuurortlinnas Cancunis olid hotellihinnad mai alguses ligikaudu ca 200 eurot öö kohta, mis oli tohutu hüpe võrreldes aastataguste 40 euro või 2019. aasta 150 euro tasemega.
Neile, kes soovivad vältida aga kõrgeid hindu lennujaamas või hotellides, maksavad tänavu tõenäoliselt kõrgemat hinda ka reisides mööda maanteid, sest kütusehinnad on saavutanud kõrgeima taseme alates 2014. aastast. Eestis maksab kütuseliites juba kaugelt enam kui 1,3 eurot.
Kuhu siis reisima pääseb?
Kui uurida reisifirmade kodulehti, siis on võimalik reisida üsna kaua ringi, tehes seda mitmesse sihtkohta. Reisijad, kes on lõplikult vaktsineeritud COVID-19 vastu, ei pea Türki, Kreeka saartele, Bulgaariasse ja Montenegrosse reisides PCR-testi tegema. Vaktsineeritud reisijad peavad reisile kaasa võtma küll paberkandjal või digitaalse ingliskeelse vaktsineerimissertifikaadi ning seda vajadusel ka riiki sisenedes või riigis olles esitama. Nende riikide puhul peab lõpliku vaktsiinidoosi saamisest olema möödunud vähemalt 14 päeva.
Kuidas aga on olukord Sinu valitud sihtkohas, seda uuri oma reisikorraldajalt või välisministeeriumist!
Allikad: reisijuht.delfi.ee, www.novatours.ee
Reisimisnõuanded koroonatingimustes seiklemiseks
Enne reisi planeerimist vaadake sihtriigi nakkuskordaja infot välisministeeriumi kodulehelt. Viige end kurssi võimalike reisipiirangutega sihtriigis – info saamiseks tutvuge riigi infoga Reisi Targalt veebilehel, Euroopa Liidu ReOpen portaalis ja võtke vajadusel detailide täpsustamiseks ühendust sihtriigi välisesindusega. Registreerige oma reis välisministeeriumi Reisi Targalt lehel, et saaksime teid võimalikest reisipiirangutest teavitada.
Järgige terviseameti soovitusi turvaliseks lennureisiks, et hoida enda ja teiste tervist – haigussümptomite esinemisel lükake reis edasi ning võtke ühendust perearstiga.
Sõlmige reisikindlustus ning tutvuge hoolikalt kindlustustingimustega. Sõlmige kindlasti selline reisikindlustus, mis katab ka Covid-19 pandeemiast tingitud reisitõrgete hüvitamise ning koroonaviirusest tingitud haiguse ravi välisriigis.
Asukohariigis järgige kohalike ametivõimude juhiseid ja hoidke end kursis võimalike uute piirangutega; paljud riigid ja mitmed lennufirmad nõuavad ka transiitreisijatelt koroonaviiruse SARS-CoV-2 sertifikaati negatiivse koroonaviiruse testi olemasolu kohta, seetõttu võib välisriigis koroonaviirusega nakatumisel tekkida olukord, kus te ei saa pikema aja jooksul Eestisse naasta ning peate haiguse läbi põdema välisriigis. Reisilt naastes järgige Eestis kehtivaid reegleid, jälgige oma tervist ning võtke viiruskahtluse korral ühendust oma perearstiga. Allikas: reisitargalt.vm.ee
