Gaasiülekandevõrgu arengukava 2016 2025 by Elering

EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2016-2025 Tallinn 2016

Elering on sõltumatu ja iseseisev elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on tagada Eesti tarbijatele kvaliteetne energiavarustus. Selleks juhib, haldab ja arendab ettevõte siseriiklikku ja ülepiirilist energiataristut. Oma tegevusega tagab Elering tingimused energiaturu toimimiseks ning majanduse arenguks.

Sisukord

1 Sissejuhatus.................................................................................................................................... 4

1.1 Euroopa gaasisüsteem..................................................................................................................................5 2

Eesti gaasisüsteem........................................................................................................................... 7 2.1 Eesti maagaasi ülekandevõrk...................................................................................................................... 7 2.2 Regionaalne maagaasi ülekandevõrk....................................................................................................... 10 2.3 Maagaasi tarbimine....................................................................................................................................12 2.4 Maagaasi tarbimise prognoos aastani 2025.............................................................................................13

Maagaasivõrgu arengud aastani 2025..............................................................................................16 3.1 Gaasivõrgu võimalikud arengud järgneval kümnel aastal........................................................................16 3.2 Balticconnector ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamine..............................................................................17 3.3 Teised regiooni suurprojektid....................................................................................................................20 3.4 Ülekandevõrguga liitumised...................................................................................................................... 23 3.5 Biometaan.................................................................................................................................................. 24

Varustuskindluse hinnang.............................................................................................................. 25 4.1 Tagasivaade varustuskindlusele................................................................................................................25 4.2 Vastavus N-1 kriteeriumile aastal 2015 ning hinnang aastale 2016........................................................26 4.3 Varustuskindlus 2016-2025.......................................................................................................................28 4.4 Riskid varustuskindlusele..........................................................................................................................29 4.5 Kaitstud tarbijad........................................................................................................................................30

5 Gaasiturg....................................................................................................................................... 32

5.1 Regionaalne gaasituru mudel.................................................................................................................... 32 5.2 Regionaalne tegevuskava ja Eleringi gaasituru arendamise tegevuskava.............................................34 5.3 Maagaasihinnad turul................................................................................................................................35 6

Investeeringute ajakava...................................................................................................................37

1. Sissejuhatus Käesolev dokument esitab Eesti gaasiülekandevõrgu kümneaastase arengukava, mis on koostatud ülekandesüsteemi halduri poolt perioodile 2016 kuni 2025. Vastavalt Maagaasiseaduse (MGS) §212 lõikele 4 esitab süsteemihaldur Konkurentsiametile (KA) aruande arengukava täitmise ja muudatuste kohta, täiendades seda kolme järgmise aasta investeeringute osas. 10.04.2014 jõustunud MGSi muudatuste kohaselt esitab süsteemihaldur gaasiülekandevõrgu arengukava KA-le teadmiseks, kuid mitte kooskõlastamiseks. Arengukava peab sisaldama meetmeid selleks, et tagada süsteemi piisav võimsus ja varustuskindlus järgmise kümne aasta jooksul, arvestades olemasolevate ja potentsiaalsete maagaasi tarnijate ja teiste võrgukasutajate vajadustega. Käesoleva aruande eesmärgiks on anda ülevaade gaasivarustuskindlusest ning gaasiülekandevõrgu ja gaasituru arengutest Eestis. Eesti gaasivarustusega seonduvat mõjutab eelkõige asjaolu, et regionaalsel tasandil on vastu võetud otsus väljuda isoleeritud, ainsa tarnijaga olukorrast ning juba tehaksegi esimesi samme liitumaks Euroopa gaasivõrkudega ning liigutakse avatud Euroopa gaasituruga integreerumise suunas. Seega puudutab käesolev arengukava nii gaasituru kui ka gaasiülekandevõrgu taristuga seotud teemasid. Esimeses pooles kirjeldatakse gaasivõrgu tänast olukorda ning antakse ülevaade põhilistest lähima kümne aasta arengutest ning põhilistest suurprojektidest. Aruande keskosas hinnatakse gaasi varustuskindlust praegusel hetkel ja kümnel järgneval aastal. Lõpuosas on lähemalt käsitletud gaasituru arenguga seotud järgnevaid olulisi samme ning tuleviku väljakutseid. Peatükkides ei vaadata ainult kitsalt Eestiga seotud teemasid, vaid ka olukorda regioonis ja Eestit Euroopa gaasituruga integreerumise kontekstis. Aruandes väljatoodud energiakoguste arvutamisel on kasutatud ülemise kütteväärtusena 10,5 kWh/m3 (11,1 kWh/m3 LNG puhul) ja gaasikogused on leppetingimustel 20°C ja 1,01325 bar.

1.1

EUROOPA GAASISÜSTEEM Eesti gaasimajanduse arendamine Euroopa ühtse energiaturu osana on eelduseks paljude müüjate, piisava turumahu ja infrastruktuuriga ning läbipaistvate turureeglitega efektiivse regionaalse gaasituru tekkeks aastaks 2020. Sealhulgas on olulised tähised Leedu ja Poola vahelise ühenduse GIPL valmimine aastal 2019, Soome ja Balti turgude füüsiline ühendamine üle Balticconnectori samal aastal ja Läti gaasituru plaanitav avanemine aastal 2017. Kuni viimase ajani sõltus Eesti ainult Vene gaasist, mis Ukraina sündmuste valguses oli ja on jätkuvalt kõrgeks riskiks Eesti energiajulgeolekule. Lisaks Soome- ja Lätisuunaliste ühenduste rajamisele ja tugevdamisele on Eesti huvides ka Leedu ja Poola vahelise ühenduse GIPL ning veeldatud maagaasi (LNG) terminalide rajamine regiooni, mis tagavad ligipääsu Euroopa ja globaalsetele gaasitarnetele. Tuginedes riigi senisele kogemusele toetada elektrisüsteemi ja -turu arendamist läbi talle kuuluva sõltumatu elektrisüsteemihalduri, võib näha ka Eesti gaasiturul mitmeid kitsaskohti nagu turu vähene liberaliseeritus ja läbipaistvus, mida on samuti võimalik ja mõistlik lahendada justnimelt läbi riigi omanduses oleva maagaasi süsteemihalduri. Kuivõrd riigil puudub huvi soodustada ühe või teise gaasi müüja või tootja konkurentsiolukorda, pingutab riigi omanduses olev ja kontrollitav gaasi süsteemihaldur esmajoones erapooletult läbi gaasituru arendamise energiahindade konkurentsivõimelisuse nimel ning suudab vastutada gaasi kui kütuse laialdasema kättesaadavuse saavutamise eest. Euroopa Liidu kolmas energiapakett sätestab maagaasituru avamise ja toimiva siseturu loomise. See tähendab muuhulgas turuosaliste ja tarbijate võrdset kohtlemist ning selle saavutamiseks ülekandesüsteemihalduri eraldamist maagaasi tootvast või tarbivast ettevõttest. 2012. aastal maagaasiseadusesse sisse viidud muudatused kohustasid hiljemalt 1. jaanuarist 2015 viima süsteemihalduri tegevuse vastavusse nõuetega, mille kohaselt on süsteemihaldur võrguettevõtja, kes omab ülekandevõrku, omab või haldab mõõtesüsteeme riigipiiril ning omab tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks. Alates 2015. aasta lõpust on Elering gaasi süsteemihaldurina põhivõrgu 100% omanik. Eesti ja regiooni gaasituru arendamist toetab Euroopa Komisjoni poolt 25.02.2015 avaldatud energialiidu (Energy Union) teatis ja sellega soetud dokumendid. Komisjoni president Jean-Claude Juncker on nimetanud energialiidu arendamist üheks komisjoni oluliseks prioriteediks, mille eesmärgiks on vähendada EL-i sõltuvust kütuste ja gaasi impordist, tugevdada energia siseturu toimimist, suurendada taastuvenergia osakaalu ning energiatõhusust ja kindlustada EL-i juhtrolli võitluses globaalse kliimasoojenemisega. Vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonile on ENTSOG-i (Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik) ülesanne töötada välja gaasituru võrgueeskirjad, mille eesmärk on soodustada turgude integreerimist, kehtestades ühtseid raamistikke. Välja on töötatud otsekohalduvad võimsuse jaotamise, bilansihalduse, koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade ja varustuskindluse võrgueeskirjad. Väljatöötamisel on ühtlustatud ülekandetariifide võrgueeskiri. ACER (Euroopa energiaregulaatorite ühendus) on energia siseturu rakendamiseks välja pakkunud gaasituru toimimise mudelid, mille poole Euroopa peaks liikuma – nn Gas Target Model (GTM). Pidades silmas konkurentsivõime tõstmist ja võrgu efektiivset kasutust, seob GTM hulgiturgude arengu tihedalt turuosalistele mittediskrimineerivate ja õiglaste põhimõtete loomisega gaasi infrastruktuuri kasutamisel. Pikemas perspektiivis tuleb jõuda ühise regionaalse gaasituru entry-exit mudelini ning ühise võimsuste kauplemise platvormini. Konkurentsi ning likviidse hulgimüügituru tekitamiseks on vajalik, et gaasiga saaks kaubelda, olenemata selle asukohast gaasivõrgus. Sellest eesmärgist tulenevalt on kasulik töötada võimalikult suure ühise entry-exit piirkonna suunas. Kolm Balti riiki on hinnanguliselt minimaalne ühtse piirkonna suurus, kasulik oleks ühine piirkond koos Soome ning Poolaga. 8. juunil 2015 allkirjastasid Euroopa Komisjon ja Läänemere riigid vastastikuse mõistmise memorandumi, millega lepiti kokku BEMIP (Baltic Energy Market Interconnection Plan) raamistiku uuendamises, sealhulgas regionaalse gaasituru ja gaasi varustuskindluse prioriteetides. 2015. aasta jooksul on toimunud esimesed Balti gaasituru koordinatsioonigrupi kohtumised Eesti, Läti, Leedu ja Soome süsteemihaldurite, regulaatorite ja ministeeriumide osalusel. Grupi eesmärk on jõuda regionaalse gaasituru arendamise tegevuskavani ning monitoorida turu arendamise meetmete täitmist. Eesti-siseselt on kokku kutsutud ja läbi viidud regulaarsed Gaasituru arendamise nõukoja koosolekud huvitatud turuosaliste, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Konkurentsiameti osalusel. Ette on valmistatud muudatused maagaasiseadusesse.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile on eesmärk Balti regionaalse gaasitaristu (Soome ja Balti riikide vaheliste ühenduste, sh Balticconnectori) kiire väljaarendamine, selle liitmine ühise Euroopa Liidu gaasituruga, gaasi põhivõrgu omandamine riigi kontrollitava osalusega äriühingu poolt ning maagaasi julgeolekuvaru loomine ja veeldatud maagaasi terminalide rajamine. Ühtlasi on eesmärk Eesti energiaportfelli mitmekesistamine, sealhulgas bio- ja kohalike kütuste osakaalu suurendamine transpordis. Gaasituru tegelik avamine ja regionaalse turu väljaarendamine teenib järgmisi eesmärke:

energiajulgeoleku tagamine;

varustuskindluse suurenemine läbi ainsa tarnija riski kõrvaldamise;

potentsiaal gaasitarbimise kasvuks;

gaasi infrastruktuuri efektiivsem ärakasutamine;

kütuste konkurents energiatootmisel (elekter, soojus);

võrdsed võimalused turuosalistele ligipääsuks gaasi infrastruktuurile;

läbipaistvad ja ühetaolised reeglid üle riigipiiride kauplemiseks;

läbipaistev turupõhine hind tarbijatele ja müüjatele;

tarbijatel võimalus valida müüjat;

uued ärivõimalused energiaturu osalistele;

maagaas kui puhtaim fossiilne kütus aitab kaasa kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele.

2. Eesti gaasisüsteem Täna on Eesti gaasisüsteem isoleeritud Lääne-Euroopa gaasisüsteemist ja sõltub suures osas Venemaa gaasitarnetest. 2019. aastani planeeritud investeeringute teostumisel on Eesti gaasisüsteem ühendatud ülejäänud Euroopaga ning on loodud täiendavad tarnekanalid varustuskindluse suurendamiseks. Eesti gaasitarbimine on vähenenud enam kui poole võrra võrreldes kümne aasta taguse tarbimisega, kuid järgneval kümnel aastal gaasitarbimises olulist vähenemist ette ei nähta.

2.1

Joonis 1 Eesti maagaasi ülekandevõrk

EESTI MAAGAASI ÜLEKANDEVÕRK Eesti maagaasi ülekandevõrk koosneb 885 km gaasitorustikust, 3 gaasimõõtejaamast (GMJ), kus toimub ülekandevõrku siseneva gaasi mõõtmine ja gaasi kvaliteedi määramine ning 36 gaasijaotusjaamast (GJJ), kus toimub ülekandevõrgust väljuva gaasi rõhu redutseerimine, mõõtmine, lõhnastamine ja kokkulepitud tarbimisrežiimi tagamine.

LOO GJJ KERSALU KJ

KUNDA GJJ KUUSALU GJJ

NITROFERDI GJJ

ASERI GJJ

VIRU GJJ

RAUDALU GJJ SAKU GJJ KIISA GJJ

NARVA GJJ KARLA GJJ

RAKVERE GJJ

KOHTLAJÄRVE GJJ

KIVIÕLI GJJ

SILLAMÄE GJJ

KOHILA GJJ VÄIKE- MAARJA GJJ RAPLA GJJ

RAKKE GJJ

JÄRVAKANDI GJJ JÕGEVA GJJ VÄNDRA GJJ

PALAMUSE GJJ SAADJÄRVE GJJ VEDU GJJ

SINDI GJJ PÄRNU GJJ

M.HÄRMA GJJ

PUIATU KJ

TARTU GJJ

VILJANDI GJJ

ROIU GJJ AHJA GJJ

Maagaasi mõõtejaam Maagaasi jaotusjaam Plaanitav kompressorjaam

KARKSI GMJ

PÕLVA GJJ VERIORA GJJ

VÄRSKA GJJ

VÄRSKA GMJ

Maagaasi ülekandevõrk Plaanitav Balticconnector

MISSO GMJ MISSO GJJ

2.1.1 Torustik Eesti ülekandevõrk koosneb mitmest erinevast torustikust. Torustikud erinevad üksteisest maksimaalse lubatud töörõhu (MOP), diameetri ja vanuse poolest. Tabel 1 annab ülevaate ülekandevõrgu torustike parameetritest. Tabel 1 Eesti maagaasi ülekandevõrgu torustik

Irboska-Inčukalns ja Pihkva-Riia on Kagu-Eestis asuvad paralleelsed torustikud, mida kasutatakse gaasi transportimisel Venemaa ja Läti vahel ning antud torulõigud pole ülejäänud Eesti ülekandevõrguga ühenduses. 2.1.2 Gaasimõõtejaamad Tabel 2 annab ülevaate Eesti gaasiülekandevõrgu sisendpunktide läbilaskevõimest erinevatel rõhutingimustel.

Tabel 2 Eesti gaasiülekandevõrgu sisendpunktide läbilaskevõime

Tehniline läbilaskevõime on arvutuslik torustike läbilaskevõime maksimaalsetel rõhkudel sisendpunktides, mida torustike tehniline seisukord võimaldab rakendada. Läbilaskevõime tavatingimustel on arvutuslik torustike läbilaskevõime tavapärastel rõhkudel sisendpunktides. Minimaalne läbilaskevõime on arvutuslik torustike läbilaskevõime erakordselt madalatel sisendrõhkudel sisendpunktides.

Lisaks Narva, Värska ja Karksi ühenduspunktidele on Eestil veel kaks ühenduspunkti. Kagu-Eestis asuvad paralleeltorustikud (Irboska-Inčukalns ja Pihkva-Riia) on Murati ühenduspunktis ühendatud Lätiga ja Luhamaa ühenduspunktis Venemaaga. 2.1.3

Tüüpilised gaasivood Suvisel perioodil (mai-oktoober) käib Eesti gaasivarustus läbi Värska GMJ, Karksi GMJ ja Narva ühenduse. Lisaks liigub Venemaalt gaas läbi paralleeltorustiku (Irboska-Inčukalns ja Pihkva-Riia) suunaga Läti Inčukalnsi maagaashoidlasse. Seda gaasi kasutatakse talveperioodil regiooni varustamiseks. Talvisel perioodil (november-aprill) käib gaasivarustus peamiselt läbi Karksi GMJ, kuna gaas tuleb Lätist Inčukalnsi maagaasihoidlast ja Leedu Klaipeda LNG terminalist.

Joonis 2 Tüüpilised gaasivood Eesti ülekandesüsteemis

S UV I

Ühenduspunkt Maagaasihoidla

TALV

Ühenduspunkt Maagaasihoidla

2.2

REGIONAALNE MAAGAASI ÜLEKANDEVÕRK Eesti gaasisüsteem on osa regionaalsest gaasisüsteemist ja gaasiturust. Seetõttu tuleb maagaasi ülekandevõrgu arendamisel arvestada naaberriikide ja lähiregiooni ülekandevõrkudega. Kuna Eestis gaasitootmist ei ole, tuleb kogu tarbitav gaas tänasel päeval kas Venemaalt, Lätist Inčukalnsi maagaasihoidlast või Leedust Klaipeda LNG terminalist. Lisaks on Eesti ülekandevõrk transiitkoridoriks gaasi liikumisel Venemaa ja Läti vahel. Seoses ülekandevõrkude tugeva integreeritusega on avarii korral oht mõjutada terve regiooni gaasisüsteemi. Joonis 3 annab ülevaate regionaalsest maagaasi ülekandevõrgust ja olulisematest võrgu komponentidest.

2.2.1 Soome Soome ülekandevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1300 km ning omab ühte ühenduspunkti Venemaaga (Imatra), mille kaudu käib gaasivarustus. Soome võrgus on kolm kompressorjaama (Imatra, Kouvola ja Mäntsäla), mille koguvõimsus on 64 MW. Tänasel päeval pole Soome ülekandevõrk ühendatud Balti riikide ülekandevõrkudega, kuid plaanide järgi ühendatakse need läbi Balticconnectori aastal 2019.1 2.2.2 Läti Läti ülekandevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1200 km ning omab kolme ühenduspunkti teiste võrkudega. Kaks neist on ühendatud Eestiga (Karksi ja Murati) ning üks Leeduga (Kiemenai). Läti territooriumil asub Inčukalnsi maagaasihoidla, mis on ainuke maagaasihoidla Baltikumis. Suveperioodil, kui regiooni maagaasi tarbimine on madal, täidetakse maagaasihoidla gaasiga ja talvel kasutatakse hoiustatud gaasi regiooni varustamiseks. Läti võrgus asub ka üks kompressorjaam Inčukalnsi territooriumil, mida kasutatakse peamiselt gaasi sisestamiseks hoidlasse.1 2.2.3 Leedu Leedu ülekandevõrgu kogupikkus on üle 2000 km. Leedul on ühenduspunkt Valgevenega (Kotlovka), läbi mille käib peamine gaasivarustus, kahesuunaline ühendus Lätiga (Kiemenai) ja ühenduspunkt Kaliningradiga (Sakiai), mida kasutatakse ainult gaasi transiidiks Kaliningradi. Võrgus töötab kaks kompressorjaama, mille koguvõimsus on 42,2 MW. 2014 alustas tööd Klaipeda LNG terminal, mis pakub regioonile alternatiivset gaasiallikat.1 2.2.4 Poola Poola ülekandevõrgu kogupikkus on ligikaudu 10 100 km, omab kuut ühenduspunkti teiste riikide võrkudega ning ülekandevõrgus on 6 maagaasihoidlat. Poola ülekandevõrk on ühendatud Euroopa gaasivõrguga ja otsene ühendus Balti riikide ülekandevõrkudega veel puudub, kuid plaanide järgi toimub ühendamine läbi Leedu-Poola gaasitoru (GIPL) aastal 2019.1

Gas Regional Investment Plan (GRIP) 2014-2023 of the Baltic Energy Market Interconnection Plan

Joonis 3 Regionaalne maagaasi ülekandevõrk

VEN EM A A

SOOM E

EESTI

LNG terminal ühenduspunkt Maagaasihoidla Maagaasi ülekandevõrk Plaanitav Balticconnector

L ÄTI

Kompressorjaam

LEEDU

E VEN

MAA

P OOL A

2.3 MAAGAASI TARBIMINE Maagaasi tarbimine Eestis on langustrendis. 2015. a tarbimine (5,02 TWh) on võrreldes kümne aasta taguse tarbimismahuga langenud enam kui poole võrra (Joonis 4). Ka tiputarbimine on olnud viimastel aastatel langustrendis, 2015. aastal oli suurima tarbimisega päeval Eesti tarbimine 33,8 GWh/päevas. Siinkohal tuleb silmas pidada, et 2015. aastal pikemat külmaperioodi ei olnud. 2016. aasta algus oli seevastu külm ning lumerohke. See kajastus ka tarbimises - tarbimine oli nädal aega järjest rohkem kui 40 GWh/päevas. Joonis 4 Eesti maagaasi aasta tarbimine (TWh) ja tipukoormus (GWh/ päevas) aastatel 20062015

Üldise tarbimise vähenemise taga on mitmed tegurid: •

Muutunud on tarbimisstruktuur tulenevalt tööstustarbimise vähenemisest — gaasitarbimise on lõpetanud mitmed suurtootjad; gaasi vähenevast kasutamisest elektri- ja soojatootmises — trend on alternatiivsete kütuste kasutamise suunas, eriti taastuvate kütuste kasutuselevõtu osas seoses riiklike subsiidiumidega taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiale; energiaefektiivsuse kasvust — nii tööstustarbijate kui kodumajapidamiste puhul vähendab suurem energiaefektiivsus nõudlust gaasi järele; gaasi pidamisest poliitiliseks energiakandjaks.

•

Puudulik taristu — gaasitrassid jäävad potentsiaalsetest tarbijatest kaugele ning väheneva nõudluste taustal ei ole mõttekas ka uutesse gaasitrassidesse investeerida.

Gaasi tarbimise kahanemine ei ole vaid Eestile iseloomulik suund, tarbimine väheneb terves regioonis, mida illustreerib ilmekalt Joonis 5, kus on näidatud viimase viie aasta gaasi tarbimine riikide kaupa. Joonis 5 Maagaasi tarbimine Balti regioonis aastatel 2011-2015. Allikas: Elering, Latvijas Gaze, Amber Grid, Gasum Oy

Gaasi tarbitakse Eestis kõige enam energeetikasektoris (eelkõige kaugküttesektoris) (Joonis 6). Kui veel mõned aastad tagasi tarbiti olulisel määral gaasi ka tööstuses, siis pärast Nitroferdi tegevuse lõpetamist langes tööstussektori osakaal oluliselt. Joonis 6 Gaasi tarbimise jaotus sektorite kaupa (2014). Allikas: Statistikaamet

2.4

MAAGAASI TARBIMISE PROGNOOS AASTANI 2025 Oluline osa gaasivõrgu planeerimisel on gaasitarbimise prognoosil. Elering kasutab gaasitarbimise prognoosina Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2016. aastal teostatud gaasitarbimise prognoosi ja potentsiaali uuringu tulemusi. Gaasitarbimise baasprognoosi koostamise metoodikaks on gaasitarbimise jaotamine erinevate kasutusliikide järgi ning nende kasutusliikide trendide prognoosimine parimate teadmiste alusel. Võrgugaasi võimalik tarbimine järgmisel kümnel aastal sõltub väga mitmetest teguritest (nt energiapoliitika, majanduskasv, elamufondi energiaefektiivsus jms). Võrgugaasi tarbimise kümne aasta koondbaasprognoos on toodud välja Joonis 7-l ja Joonis 8-l, mille koostamisel on võetud arvesse võrgugaasi kasutamist erinevate tarbimisgruppide järgi.

Joonis 7 Aastase gaasitarbimise statistika ja prognoos järgnevaks kümneks aastaks

On selge, et gaasitarbimine Eestis on langustrendis. Tarbimine on langenud nii soojatootmises, elektritootmises, tööstussektoris nii soojuseks kui ka tooraineks kasutamises. Kasvutrendi oodatakse maagaasi tarbimises transpordisektoris, kus prognoosis kaetakse 4% transpordisektori energiatarbimisest maagaasiga. See on seotud Euroopa Liidu eesmärgiga katta 10% transpordisektori energiatarbest taastuvenergiaga, kus Eestis nähakse suurt rolli biometaani kasutamisel. Ülekaalukalt kõige rohkem kasutatakse maagaasi Eestis soojatootmiseks. Aastast 2008 on näha gaasitarbimise languse trendi soojuse tootmiseks. Languse peamiseks põhjuseks on energiasäästumeetmete rakendamine kaugküttepiirkondades ning üleminek kohalikele kütustele (puiduhake ja turvas). Peamised gaasitarbimist vähendanud projektid (üleminek kohalikele kütustele) on alljärgnevad: •

2008. aasta lõpus valmis puiduhakkel töötav Tallinna elektrijaam (aastane soojuse toodang kuni 480 GWh/aastas) ja Tartu KTJ (planeeritud soojuse toodang ~300 GWh/aastas).

28. jaanuaril 2011 avati Pärnu KTJ (planeeritud soojuse toodang 220 GWh/aastas).

•

2013. aasta suvel avati Iru KTJ prügipõletusplokk (aastane hinnanguline soojuse toodang kuni 430 GWh/aastas).

•

2013. aastal valmis Adven Eesti AS Rakvere koostootmisjaam (hinnanguline soojuse toodang 25 GWh/aastas).

•

2014. aastal valmis 4 MW tahke biokütuste katel Põlvas (soojuse toodang umbes 25 GWh/aastas).

Joonis 8 Aastase gaasitarbimise statistika ja prognoos tarbimissektorite lõikes järgnevaks kümneks aastaks 2

Jälgides aastatel 2008 – 2014 toimunud muutusi maagaasi tarbimisel soojuse tootmiseks, on näha vähenemise trendi, kuid samas esinevad aastatel 2010 ja 2012 trendi eiravad kõikumised. Seda võib põhjendada sellega, et need aastad on olnud oluliselt külmemad võrreldes teistega. Prognoosi raames eeldame, et lisaks aastal 2017 täiskoormusel Tallinna soojusvõrku soojust andma hakkavale Väo 2 koostootmisjaamale (eeldatav soojuse toodang hinnanguliselt 400 GWh, maagaasi tarbimise vähenemine umbes 435 GWh, vt Joonis 3 tarbimise langus aastal 2017) asendatakse igal aastal keskmiselt 5 MW soojuse tootmisvõimsusi kohalike kütustega, seda kuni aastani 2020 (indikatiivne aastane toodang 30 GWh, maagaasi tarbimise vähenemine ~32 GWh). Peale seda hakatakse asendama 2 MW aastas (indikatiivne aastane toodang 12 GWh, maagaasi tarbimise vähendamine 13 GWh). Gaasivõrgu arendamisel ja varustuskindluse tagamisel on väga oluline ka tiputarbimine. Tiputarbimise statistika ja prognoos järgnevaks kümneks aastaks on toodud Joonis 10-l. Kui gaasi aastane tarbimine sõltub paljuski aasta keskmisest temperatuurist, siis tiputarbimine sõltub väga oluliselt ekstreemselt külmadest ilmadest. Seetõttu on ka tiputarbimise prognoos toodud vastavalt kahele ilmastikustsenaariumile — külm vastab umbes temperatuurile -30° C ja tavaline umbes temperatuurile -15° C. 2

2015 aasta kohta puudub arengukava avaldamise hetkel sektoripõhine statistika.

Joonis 9 Gaasitarbimise statistika soojuse tootmiseks ja prognoos järgnevaks kümneks aastaks 2

Tiputarbimise prognoos tavalistes ilmastikutingimustes on samuti langeva trendiga, kuid hinnanguliselt aeglasem. Langus tuleneb eelkõige soojuse tootmise sektoris teistele kütustele ülemineku arvelt. Samas, tiputarbimise languse trend on hinnanguliselt konservatiivsem, kuna alati esineb risk, et külmema ilma korral kas üks või kaks koostootmisjaama võivad olla erinevatel põhjustel (kas jaama või jaamale viiva soojustorustiku rikke tõttu) soojusvõrgust väljas. Sellisel juhul tuleb koormust katta gaasikateldega. Selline risk esineb ennekõike Tallinna, Tartu ja Pärnu võrgupiirkondades (eriti Tallinn).

Joonis 10 Maagaasi tiputarbimise statistika ja prognoos järgnevaks kümneks aastaks 3

Eelmainitu tõttu on gaasi tiputarbimise vähenemine tavalistes ilmastikutingimustes prognoosi järgi poole aeglasem kui aastase gaasitarbimise vähenemise prognoos ja külmade ilmastikutingimuste puhul tiputarbimise vähenemist ei eeldata.

2016. aasta kohta on graafikul toodud tiputarbimine jaanuari lõpu seisuga.

3 Maagaasivõrgu arengud aastani 2025 Järgneva kümne aasta üheks prioriteediks on Balticconnectori projekt koos Eesti-Läti vahelise ühenduse tugevdamisega, mis loob ühenduse Soome ja Baltimaade gaasisüsteemide vahel. Teiseks regiooni olulisemaks projektiks on Poola-Leedu vahelise ühenduse (GIPL) ehitamine, mis ühendab seni isoleeritud Baltimaade gaasisüsteemid ülejäänud Euroopaga. Regiooni projektide realiseerumisel muutub Eesti gaasisüsteem tupiksüsteemist oluliseks transiitkoridoriks. Seoses suure potentsiaalse biometaani ressursiga Eestis on järgneval kümnel aastal ette näha biometaani tootjate võimalikke liitumisi gaasivõrguga. Enne liitumistaotluse esitamist on kõik turuosalised oodatud Eleringi liitumise eeluuringu läbiviimiseks, mille käigus koostatakse Eleringi ja liituja koostöös tehnilised tingimused.

3.1

GAASIVÕRGU VÕIMALIKUD ARENGUD JÄRGNEVAL KÜMNEL AASTAL Gaasi ülekandevõrgu peamised arengud ja investeeringud on seotud regionaalse gaasituru arendamise ja varustuskindluse parandamisega. Euroopa ühishuviprojektide Balticconnectori ning Eesti–Läti ühenduse tugevdamise peamisteks eesmärkideks on koos teiste BEMIP projektidega (GIPL jt) aidata kaasa regionaalse Soome-Balti regionaalse gaasituru loomisele osana Euroopa ühtsest gaasiturust. Antud projektid tähendavad Eesti gaasisüsteemile paradigma muutust — praegusest tupiksüsteemist muutub gaasisüsteem osaks põhja-lõunasuunalisest gaasitransiidi koridorist. Eelnevast tuleneb ka prioriteetide muutus gaasisüsteemi investeeringutes kuni 2020 aastani, kus põhirõhk on suunatud põhja–lõunasuunalise Vireši-Tallinn (Inčulkans) ülekandetorustiku renoveerimisele, et võimaldada maksimaalse võimaliku töörõhu kasutamist (55 bar), tagamaks gaasisüsteemi varustuskindlus ning turu toimimiseks piisav läbilaskevõime. Tulenevalt gaasi ülekandevõrgu vananemisest jätkuvad ka investeeringud ülekandevõrgu uuendamisse — peamised prioriteedid on seejuures gaasi mõõtesüsteemide uuendamine, et võimaldada täpsemat mõõtmist ja seega vähendada gaasikadusid, ning teiseks gaasivõrgu seadmete automatiseerimine ja kaugjuhtimisele viimine, et suurendada süsteemi toimimise efektiivsust. Võrgu vananemise peatamiseks on kaalumisel ka mitmed muud investeeringud, eelkõige vanima, Tallinn-Narva suunalise ülekandetorustiku uuendamine., Tulenevalt ebamäärasusest gaasitarbimise tulevikuperspektiivides ei ole antud investeeringu aeg ega tehniline lahendus veel lõplikult otsustatud. Otsus puudub ka Narvat Venemaaga ühendava torustiku osas. Muud gaasisüsteemi võimalikud arengud on seotud tarneallikate mitmekesistamisega ning samuti gaasitarbimise võimaliku arenguga transpordisektoris. Tarneallikate mitmekesistamise osas on plaanimisel veeldatud maagaasi (LNG) terminalid Paldiskis ja Muugal. Hetkel ei ole aga selge, milline on nende terminalide võimaliku rajamise ajagraafik ja suurus. Lisaks imporditavale gaasile on arendamisel mitmed biometaani (taastuv gaas) tootmise tehased,

mis baseeruks kohalikul toorainel (rohemass, sõnnik jne). Taastuvate gaaskütuste areng on seotud eelkõige riikliku eesmärgiga suurendada taastuvate kütuste kasutamist transpordisektoris, kuid samas on tehnoloogia arenemisel võimalik, et oluline osa Eesti gaasitarbimisest on võimalik katta kodumaise taastuva gaaskütuse abil. Hinnanguliselt oleks taastuva gaaskütuse võimalik tootmismaht tooraineressurssi arvestades võrdne tänase tarbimismahuga. Kodumaise taastuva gaaskütuse tootmise laialdane arendamine tähendaks omakorda tõenäoliselt täiendavat tõuget ka maagaasi ülekande- ja jaotusvõrkude arengule, laiendades gaasivõrku sellistesse piirkondadesse, kus see täna puudub.

3.2

BALTICCONNECTOR JA EESTI-LÄTI ÜHENDUSE TUGEVDAMINE Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrke ühendava torustiku projekt Balticconnector koos Eesti-Läti gaasi ülekandevõimsuste tugevdamise projektiga Eesti-Läti ühenduse tugevdamine on vaieldamatu prioriteet Eesti gaasi ülekandevõrgu investeeringute hulgas. Projektid on teineteisega tehniliselt seotud ja moodustavad ainult koos rakendamisel tervikliku klastri, mis võimaldab saavutada soovitud ülekandevõimsusi ja turgude integratsiooni. Balticconnectori projekti arendavad ühiselt Eesti ülekandevõrgu operaator Elering AS ja Soome riigiettevõte Baltic Connector OY. Mõlemad projektiarendajad on võtnud eesmärgiks projekti valmimine vastavalt Eesti ja Soome peaministrite 24.11.2014 kommünikeele, mis näeb ette Balticconnectori valmimist 2019. aastal. Eesti-Läti ülekandevõimsuste tugevdamise projekti arendab Elering AS. Projekti valmimise tähtaeg on samuti 2019. aastal. Balticconnectori ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamise klastri eesmärgiks on ühendada Baltimaade ja Soome gaasi ülekandevõrgustik ning seeläbi luua eeldused Baltimaade ja Soome ühtse gaasituru loomiseks. Investeeringute realiseerumisel paraneb piirkondlik varustuskindlus ning tekib positiivne keskkond toimiva piirkondliku gaasituru arenguks. Leedu-Poola vahelise ühenduse (GIPL) valmimisel integreeritakse Baltimaad koos Soomega ühtsesse Euroopa gaasi ülekandevõrku. Piirkondlik suurem turumaht loob eeldused täiendavatele tarneahelatele regionaalse LNG terminali näol, millega tagataks ka Venemaa mõju minimeerimine gaasivarustuses. Lisaks loob Balticconnector ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamine Soomele ligipääsu Inčukalnsi gaasihoidlale ning võimaldab optimeerida investeeringuid Eesti ja Soome ülekandevõrkude rekonstrueerimiseks. Klastri mõlemad projektid on tunnistatud üleeuroopalise tähtsusega projektideks ning on ühishuvide projektide nimekirjas (PCI list) — Balticconnector on PCI nimekirja projekt number 8.1.1 ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamine projekt number 8.2.2.

Joonis 11 Balticconnectori projekti osad

INKOO KOMPRESSORJAAM BALTICCONNECTOR

KERSALU KOMPRESSORJAAM

PUIATU KOMPRESSORJAAM KARKSI GAASIMÕÕTEJAAM

Euroopa Komisjoni otsustas rahastada Balticconnectori ehituseks vajalikke uuringuid 5,4 miljoni euro ulatuses Connecting Europe Fund (CEF) rahastust. Rahastamisleping sõlmiti Euroopa Komisjoni ja projektiarendajate vahel 2015. aasta kevadel. Uuringute eesmärk on projekteerimistööde ja lubade ettevalmistamine tööde alustamiseks. 3.2.1

Tehnilised parameetrid Joonis 11-l on kuvatud Balticconnectori projekti osad: Balticconnectori projekt koosneb:

− − − − −

Inkoo-Paldiski 80 km merealune torustik Soome lahes, DN500, 80 bar Siuntio-Inkoo 20 km maismaatorustik Soomes, DN500, 80 bar Paldiski-Kiili 47 km maismaatorustik Eestis, DN 700, 55 bar Inkoo gaasimõõtejaam + kompressorjaam (Soomes) Kersalu gaasimõõtejaam + kompressorjaam

Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekt koosneb:

− −

Karksi reversiivne gaasimõõtejaam Puiatu kompressorjaam

Merealune torustik Balticconnectori meralune torustik koosneb ca 80 km pikast kahesuunalisest merealusest gaasi ülekandetorust Inkoost Paldiskisse, millest ca 40 km jääb Eesti majandusvööndisse. Torustiku ülekandevõimsuseks on planeeritud 81,2 GWh/päevas. Merealuse torustiku tingläbimõõt on DN500 (seina paksus 12,7 mm) ning projekteeritud maksimaalne töörõhk 80 bar. Tagamaks merepõhjas vajalikku stabiilsust, kaetakse torustik 50 mm paksuse betoonikihiga. Vastavalt läbiviidud riskianalüüsidele kaetakse laevateede ristumiskohtadel ja rannikulähedastel aladel ülekandetorustik merepõhjas täiendavalt kividega. Merealuse torustiku keskkonnamõjude hindamine Soome territoriaalvetes on kehtestatud. Eesti territoriaalvetes asuva merealuse torustiku keskkonnamõjude hindamine on läbinud avalikustamise vooru ning kehtestamine on projekti arendajate poolt ette nähtud 2016. aasta alguses. Merealuse torustiku eelprojekt valmib samuti 2016. aasta alguses. Merealused ehitusgeodeesia ja geoloogia uuringud viiakse läbi 2016. aasta suvel. Maismaatorustikud Kiili-Paldiski ülekandetorustik on osa Balticconnectori projektist. Ülekandetorustik läbib Kiili, Saku, Saue ja Keila valda ja Keila ja Paldiski linna. Torustiku trass on valitud üld- ja teemaplaneeringute menetluste käigus. Torustiku trassil on läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) menetlus. - - - -

Torustiku pikkus ca 47 km Torustiku tingläbimõõt DN 700 Torustiku projekteeritud maksimaalne töörõhk 55 bar Maapealse osa lahutamatuteks osadeks on Keila lähedale planeeritud liinikraanisõlm ja Kiili rõhualandusjaam

Inkoo-Siuntio ülekandetorustik on osa Balticconnectori projektist, mis jääb Soome territooriumile. Torustiku trass on leitud kehtestatud Finngulf LNG terminali detailplaneeringu käigus. Torustiku trassil on läbiviidud KSH menetlus.

- - -

Torustiku pikkus ca 20 km Torustiku tingläbimõõt DN 500 Torustiku projekteeritud maksimaalne töörõhk 80 bar

Kompressorjaamad Kersalu ja Inkoo kompressorjaamade ülesandeks on tagada läbi Balticconnectori merealuse Inkoo-Paldiski torustiku piisav ülekandevõimsus. Puiatu kompressorjaama ülesandeks on tagada piisav ülekandevõimsus Eesti (sh. Soome) ülekandevõrgu ja Läti (sh. Leedu/Poola) ülekandevõrgu vahel.

Kersalu KJ - - -

Kompressorjaama võimsus ca 10 MW Kompressorjaama ülekandevõimsus 81,2 GWh/päevas Kompressorjaama detailplaneering kehtestatud 20.10.2014

Inkoo KJ - -

Kompressorjaama võimsus ca 10 MW Kompressorjaama ülekandevõimsus 81,2 GWh/päevas

Puiatu KJ - - -

Kompressorjaama võimsus ca 10 MW Kompressorjaama ülekandevõimsus 105 GWh/päevas Kompressorjaama detailplaneeringu koostamine töös

Gaasimõõtejaamad Balticconnectori projekti kuuluvad gaasimõõtejaamad Kersalus ja Inkoos. Nimetatud jaamad rajatakse reversiivsetena ning võimaldavad mõõta gaasivoogude liikumist Eesti ja Soome gaasivõrkude vahel (Eestist Soome ja vastupidi). Läti ühenduse tugevdamise projekti kuulub gaasimõõtejaam Karksis. Jaam rajatakse reversiivsena ning võimaldab mõõta gaasivoogude liikumist Eesti ja Läti gaasivõrkude vahel (nii Lätist Eestisse kui ka vastupidi). Kersalu GMJ - läbilaskevõime 81,2 GWh/päevas Inkoo GMJ - läbilaskevõime 81,2 GWh/päevas Karksi GMJ - läbilaskevõime 105 GWh/päevas Ülekandevõimsus Kahesuunaline merealune gaasi ülekandetoru Eesti ja Soome vahel, ülekandevõimsusega 81,2 GWh/ päevas. Balticconnectori projekti hinnanguline maksumus Balticconnectori projekti kogumaksumus on tänase hinnangu alusel ligikaudu 250 miljonit eurot, kuid hind täpsustub uuringute käigus. Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekti kogumaksumus on tänase hinnangu alusel ca 35 miljonit eurot, kuid hind täpsustub uuringute käigus. 3.2.2 Projekti staatus Balticconnectori klastri projektid on erinevates arenguetappides. Merealune torustik Merelause torustiku eelprojekt ning torustiku Eesti territoriaalvete keskkonnamõjude hindamine (KMH) on valmimisel. Merealuse torustiku hankedokumentatsiooni ettevalmistamiseks vajalikud täiendavad merepõhja ehitusgeodeesia uuringud viiakse läbi 2016. aastal. Eesti territoriaalvete hoonestusloa (menetlemine töös) väljastamise järel toimub vee erikasutusloa ja ehitusloa taotlemine. Kiili-Paldiski torustik Kiili-Paldiski torustiku trassi on määratud nelja teemaplaneeringuga ja kahe üldplaneeringuga. Hankedokumentatsiooni koostamiseks vajalik eelprojekt on valmimisel. Inkoo - Siuntio torustik Inkoo – Siuntio torustiku trass on määratud Finngulf LNG terminali detailplaneeringu raames ning läbi on viidud vajalikud KMH-d. Kersalu kompressorjaam Kersalu kompressorjaama detailplaneering on kehtestatud. Eelprojekti koostamise hange on töös. Hankedokumentatsioon koostatakse eelprojekti valmimisel. Puiatu kompressorjaam Puiatu kompressorjaama detailplaneeringu koostamine on töös.

Inkoo Kompressorjaam Inkoo kompressorjaama planeering on kehtestatud. Eelprojekti koostamise hange on töös. Hankedokumentatsioon koostatakse eelprojekti valmimisel. Karksi gaasimõõtejaam Karksi gaasimõõtejaama rekonstrueerimise eskiisprojekt on valminud, hankedokumentatsiooni ettevalmistus on töös. 3.2.3 Balticconnectori klastri sotsiaalmajanduslik mõju Balticconnector koos Eesti-Läti ühenduse tugevdamisega ühendab omavahel Baltikumi ja Soome gaasiturud. Turgude ühendamisega kaasnevad mitmed sotsiaalmajanduslikud kasud nii Eestile ja Soomele kui regioonile tervikuna. Infrastruktuuri investeeringud toovad esimeses järgus kasu varustuskindlusele. Balticconnector ja EestiLäti ühenduse tugevdamine lisavad uue tarneallika Soomele. See tähendab esiteks riskide vähenemist, mis on seotud ühe gaasi tarneallikaga ja teiseks tehniliste riskide vähenemist, mis on seotud gaasisüsteemi riketega. Eesti jaoks ei tähenda projekti elluviimine koheselt uut tarneallikat, kuid tähendab uut tarnekanalit, mis suurendab varustuskindlust gaasisüsteemi tehniliste probleemide korral. Eesti N-1 kriteerium paraneks tänu antud projektidele 68,7%-lt 183,6%-ni 4. N-1 kriteerium on 183,6% eeldades, et võrguelemendid töötavad oma maksimaalse tehnilise võimekuse juures. Antud tulemus võib hiljem täpsustuda tehniliste uuringute käigus. Pikemas perspektiivis tähendab suurem ühendatud turg tõenäoliselt ka Eesti jaoks tarneallikate lisandumist, näiteks regionaalse LNG terminali näol. Kokkuvõttes vähenevad potentsiaalsed gaasi tarnekatkestustest tekkivad ühiskondlikud kahjud, kuna olemas on alternatiivsed tarnekanalid. Turgude ühendamine läbi infrastruktuuri toob kasu läbi turu integratsiooni ja konkurentsi suurenemise. Esiteks ühtlustuvad gaasihinnad varem eraldi seisnud gaasiturgudel. Näiteks on gaasi hulgimüügihinnad Eestis ja Soomes viimasel viiel aastal erinenud keskmiselt umbes neli eurot megavatt-tunni kohta, olles Soomes odavamad umbes 14%. Turgude ühendamisel on oodata gaasi turuhindade ühtlustumist ning ühe gaasitarnijaga situatsioonist tuleneva geograafilise hinnadiskriminatsiooni vähenemist. Lisaks sellele on suuremal ühendatud ja avatud turul rohkem konkureerivaid gaasipakkujaid. Gaasi tarnekanalite kontsentratsiooni väljendav tarnekanalite mitmekesisuse (import route diversification) indikaator (tuntud ka kui Herfindahl-Hirschmanni index - HHI) väheneb tänu projektidele Eesti jaoks 5100 pealt 3600 peale5. Sellistes tihedamates konkurentsitingimustes võidavad gaasitarbijad läbi madalamate hindade ja paranenud teenuse kvaliteedi. Lisaks ülalmainitud varustuskindluse ja turu integratsiooni kasudele võib nimetada veel mitmeid täiendavaid projektiga seotud hüvesid. Gaasisüsteemide ühendamisest tekkiv suurem gaasiturg võimaldab teha infrastruktuuri investeeringuid, mis väiksemal turul ei ole võimalikud. Projektid annavad võimaluse nii Soome kui ka Eesti turuosalistel kasutada gaasi hoiustamiseks Inčukalnsi maaalust gaasihoidlat. Baltikumis ja Soomes on suur potentsiaal biogaasi ja biometaani tootmiseks, mille roll transpordis on Euroopa tasandil suurenemas ning mis võib kujuneda ekspordiartikliks. Ühendatud gaasisüsteemid võimaldavad bilansiteenuste ülepiirilist müüki, mis vähendab bilansiteenuse kogukulusid. Lõpetuseks võimaldab projektide elluviimine edasi lükata või vähendada ülepiirilise ülekandevõimsusega seotud varustuskindluse investeeringuid nii Eesti kui ka Soome võrku, mis muidu oleksid olnud olulised varustuskindluse tagamiseks. Kokkuvõttes on projektide elluviimisest tekkivad kasud mitmekülgsed ning ulatuvad geograafiliselt väljapoole projektide asukohariike.

3.3

TEISED REGIOONI SUURPROJEKTID Lisaks Balticconnectorile on regioonis arendamisel ja hiljuti valminud mitmed teised suurprojektid, mis aitavad suurendada regiooni varustuskindlust ja tekitada gaasiturul konkurentsi. Plaanis on tugevdada Läti ja Leedu vahelist ühendust, ühendada Balti ja Soome gaasisüsteem Euroopa gaasisüsteemiga (GIPL) ning Inčukalnsi maagaasihoidla moderniseerimine. 2015. aasta lõpus parandati Klaipeda-Kiemenai

4 N-1 kriteeriumi arvutus selgitatud peatükis „Tagasivaade varustuskindlusele“. N-1 kriteeriumi arvutus Balticconnectori ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamise korral:

HHI väljendab üksikute tarnekanalite suurust võrrelduna tarnekanalite summaga. Arvutusvalem , kus s on iga tarnekanali osakaal protsentides tarnekanalite summast. HHI maksimumväärtus on 10 000 (üks tarnekanal).

Joonis 12 Regiooni arendusprojektid

TALLINN LNG

LNG terminal

PALDISKI LNG

LNG terminali arendusprojekt ühenduspunkt Maagaasihoidla Maagaasi ülekandevõrk Torulõigu arendusprojekt Kompressorjaam

INCULKANSI MAAGAASIHOIDLA MODERNISEERIMINE

KLAIPEDA-KIEMENTAI TORUSTIKU LÄBILASKEVÕIMSUSE SUURENDAMINE

SWINOUJSCIE LNG

LÄTI- LEEDU ÜHENDUSE LÄBILASKEVÕIMSUSE SUURENDAMINE

GIPL PROJEKT

torustiku läbilaskevõimet, tänu millele on nüüd võimalik kasutada Klaipeda LNG terminali täisvõimsusel. 2016. aastal alustab tööd Poola LNG terminal, mis GIPL-i olemasolul annab regioonile alternatiivse tarneallika. Joonis 12 annab ülevaate regiooni arendusprojektidest. 3.3.1

GIPL (Gas Interconnection Poland-Lithuania) GIPL on Leedu ja Poola vaheline gaasitoru, läbi mille integreeritakse seni isoleeritud Balti riigid ja Soome (Balticconnectori olemasolul) Euroopa ühtse gaasituruga. GIPL pakub Balti ja Soome regioonile alternatiivset varustusallikat ja ligipääsu globaalsele LNG turule, läbi mille suureneb ka Balti ja Soome regiooni varustuskindlus. GIPL loob ka vajalikud tingimused konkurentsile avatud gaasiturul, suurendades regiooni tarneallikate arvu kolmele (lisaks Venemaale ja Klaipeda LNG terminalile). Ühtlasi võimaldab GIPL Poola turuosalistel kasutada Inčukalnsi maagaasihoidlat Lätis, mis suurendab gaasisüsteemi paindlikkust. GIPL-i planeeritav valmimistähtaeg on 2019. aasta ja projekt hõlmab endas järgnevat6: • • • •

GIPL kogupikkus 534 km DN700 (357 km on Poola territooriumil ja 177 km Leedu territooriumil); Võimsuse suurendamine Poola Rembelszczyzna kompressorjaamas; Lisainvesteeringud Poola ülekandevõrgus; Algne GIPL-i läbilaskevõime Balti riikide suunal oleks 74,6 GWh/päevas

6 Amber Grid - https://www.ambergrid.lt/en/transmission-system/dvelopment-of-the-transmission-system/the-gasinterconnection-Poland-Lithuania

•

ja Poola suunal 51,5 GWh/päevas; Vajadusel läbilaskevõime suurendamine 126 GWh/päevas, ehitades torulõigule uusi kompressorjaamasid.

3.3.2 Klaipeda – Kiemenai torustiku läbilaskevõimsuse suurendamine Läbi suurendatud läbilaskevõimsuse Klaipeda-Kiemenai torustikul on Klaipeda LNG terminalist võimalik transportida suuremaid gaasikoguseid Leedu, Läti ja Eesti gaasitarbijatele. Ühtlasi aitab projekt suurendada regiooni varustuskindlust ja konkurentsi gaasiturul. Projekt valmis 2015. aasta oktoobris ja hõlmab endas järgnevat 7:

•

Torustiku kogupikkus 110 km DN800;

•

Torustiku MOP 54 bar;

•

Pärast torustiku läbilaskevõimsuse suurendamist on võimalik kasutada Klaipeda LNG terminali täisvõimsusel 122,1 GWh/päevas.

3.3.3 Läti-Leedu ühenduse läbilaskevõimsuse suurendamine Avatud ja Euroopaga ühendatud Balti-Soome gaasiturul võib pudelikaelaks saada Läti ja Leedu vaheline ühendus. Suurenenud läbilaskevõimsus Läti-Leedu piiril annaks regiooni gaasisüsteemile rohkem paindlikkust. GIPL-i projekti valmimisel saaks Läti ja Eesti suurema osa oma gaasist importida Euroopast. Lisaks oleks läbilaskevõimsuse suurendamine kasulik Poola ja Leedu turuosalistele, et suuremal määral kasutada Inčukalnsi maagaasihoidlat. Projekti tulemusena suureneb Läti-Leedu vahelise ühenduse läbilaskevõimsus 126 GWh/päevas 1. 3.3.4 Inčukalnsi maagaasihoidla moderniseerimine Inčukalnsi maa-alune maagaasihoidla asub Lätis ja on ainuke hoidla Balti riikides. Gaasihoidlad aitavad suurendada gaasisüsteemi paindlikkust ja katta sesoonseid tarbimistippe, vähendades sellega investeerimismahte ülekandetorustikku. Traditsiooniliselt sisestatakse gaas Inčukalnsi hoidlasse suvel, kui gaasitarbimine on madalam, ja kasutatakse ära talvel, kui gaasitarbimine on kõrgem. Ajalooliselt on Eesti ja Läti talviti saanud enda gaasi Inčukalnsi maagaasihoidlast. Maagaasihoidla moderniseerimine aitab efektiivsemalt opereerida ühist regiooni gaasiturgu ja koos teiste regiooni infrastruktuuri projektidega (Balticconnector, GIPL) aitab suurendada regiooni varustuskindlust. Projekt on jaotatud kolme etappi8: •

Projekti esimeses etapis (2014.a—2018.a) parandatakse maagaasihoidla üldist turvalisust ja praegune gaasi väljavõtmise võimsus 315 GWh/päevas suureneb 336 GWh-ni/päevas. See saavutatakse rekonstrueerimistööde kaudu ja ehitades uue kompressorjaama;

•

Projekti teises etapis (2019.a—2020.a) suureneb gaasi väljavõtmise võimsus 367,5 GWh/päevas;

•

Projekti kolmandas etapis nähakse ette maagaasihoidla hoiustamisvõimekuse suurenemist 24,2 TWh-lt kuni 29,4 TWh-ni. Kolmanda etapi vajalikkus sõltub suuresti regiooni gaasinõudlusest ja teistest regiooni projektidest.

3.3.5 Finngulf – Soome LNG terminal Finngulf oli LNG terminali projekt Soomes. Terminal oleks võimaldanud hoiustada 300 000 m3 veeldatud maagaasi, pakkudes alternatiivset varustusallikat Soomele ja Balticconnectori olemasolul ka kogu Balti regioonile1. Oktoobris 2015 otsustas Soome maagaasi süsteemihaldur projekti edasise arendamise peatada9. Paremates turuoludes võib projekt taas esile kerkida.

Amber Grid - https://www.ambergrid.lt/en/transmission-system/dvelopment-of-the-transmission-system/enhancement-of-capacity

Latvijas Gaze - http://www.lg.lv/?id=3376&lang=eng

Gasum - http://www.gasum.com/Corporate_info/News/2015/finngulf-terminal-and-balticconnector-pipeline-not-commercially-viable/

3.3.6 Paldiski LNG terminal ja Tallinn LNG terminal Regionaalse gaasisüsteemi ja gaasituru arenguplaanides on LNG terminali rajamine Soome lahe kaldale. Seoses Soome Finngulf LNG terminali projekti ärajäämisega, on suurenenud huvi ehitada regionaalne LNG terminal Eestisse. LNG terminal annaks Eestile ja kogu regioonile uue varustusallika ning seeläbi tõstaks ka Eesti ja regiooni varustuskindlust. Läbi LNG terminali on võimalik saada osa globaalsest LNG turust ja seeläbi suurendada konkurentsi kohalikul gaasiturul. Euroopa ühishuviprojektide (PCI)10 nimekirjas on kaks potentsiaalset Eesti LNG terminali. Mõlemad terminalid on mõeldud regionaalse Balti ja Soome gaasituru teenindamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks. Projekti kirjelduse järgi suudaks Paldiski LNG terminal hoiustada 180 000 m3–320 000 m3 veeldatud maagaasi (LNG-d). Tallinn LNG terminal, mille täpne asukoht oleks Muuga, suudaks hoiustada kuni 320 000m3 veeldatud maagaasi (LNG-d). 3.3.7 Swinoujscie LNG – Poola LNG terminal Swinoujscie LNG terminal asub Poolas. LNG terminal on hetkel esmakäivituse faasis ja kommertstarnetega plaanitakse alustada 2016. aasta teises kvartalis. Swinoujscie LNG terminal pakuks GIPL-i teostumisel Balti regioonile alternatiivset LNG-l põhinevat varustusallikat ja suurendaks regiooni varustuskindlust. LNG terminal projekt hõlmab endas11:

3.4

•

Varustada 55 500 GWh/aastas Poola ülekandevõrku;

•

85 km maapeale torustiku lõik, mis seob LNG terminali ja Poola ülekandevõrgu.

ÜLEKANDEVÕRGUGA LIITUMISED Liitumisalane tegevus on reguleeritud maagaasiseadusega, mille kohaselt käsitletakse võrguga liitumisena tarbijapaigaldise, gaasi tootmisseadme, teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu või veeldatud gaasi terminali ühendamist võrguga. Hetkel osutatakse Elering AS poolt ülekandeteenust 72 gaasi ülekandevõrguga ühendatud liitumispunktis. Viimaseks Eleringi gaasivõrguga liitumiseks oli Elering AS Kiisa AREJ ühendamine 2013. aastal. 2014. ja 2015. a. ülekandevõrguga liitumisi ei toimunud. Hetkel on turuosaliste poolt gaasipõhivõrguga liitumise vastu huvi tuntud kahes piirkonnas. 2015. aasta lõpus on väljastatud kaks liitumispakkumist Ida-Virumaale rajatava Kohtla-Järve tööstuspargi maagaasiga varustamiseks. Esmakordselt gaasivõrgu ajaloos on gaasi võrkuandmiseks võrguga liitumise taotluse esitanud biometaani tootja Pärnu piirkonnas. Uudsena vajab antud juhul käsitlemist võrgugaasi kvaliteediga, peamiselt hapniku ja teiste korrosiooni soodustavate ühendite ja kütteväärtusega, seonduv. Usume, et tulevikus kasvab turuosaliste huvi biometaani tootmise vastu, mille kinnituseks võib lugeda veel ühe biometaani tootja tehniliste tingimuste taotlust detailplaneeringu koostamiseks. Hetkel on Eleringis välja töötamisel täpsemad gaasi ülekandevõrguga liitumise tingimused, millega muutuvad kõikidele turuosalistele läbipaistvamaks nii liitumiste protseduur kui tehnilised tingimused, tagades turuosaliste võrdse kohtlemise. Enne liitumistaotluse esitamist on kõik turuosalised oodatud Eleringi liitumise eeluuringu läbiviimiseks, mille käigus koostatakse Eleringi ja liituja koostöös tehnilised tingimused. Eeluuringu eesmärgiks on anda liitujale informatsiooni, millised on liitumise tehnilised võimalused soovitavas liitumispunktis, millised oleksid liitumisega kaasnevad kulutused ning kui kaua soovitava liitumisühenduse ehitamine aega võtab.

Euroopa ühishuviprojektid - https://ec.europa.eu/energy/en/topics/infrastructure/projects-common-interest

Polskie LNG - http://en.polskielng.pl/lng/terminal-lng-w-polsce/

3.5 BIOMETAAN Tulenevalt EL taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ on Eestil kohustus 2020. aastaks saavutada transpordisektoris taastuvenergia osakaaluks 10% sektoris tarbitud vedelkütuste kogusest. Transpordikütuseid tarbitakse Eestis kokku 8,5 TWh ulatuses, millest 67% moodustab diislikütus ja 33% bensiin. Elektri, LPG, CNG ja biokütuste tarbimine transpordisektoris on seni olnud marginaalne. Eesti on eesmärgi täitmiseks võtnud suuna välja arendada kohalikul toormel põhinev biometaani tootmine ja hakata biometaani laialdaselt kasutama transpordisektoris. Arengufondi poolt 2014. aastal koostatud Eesti biometaani ressursi uuringu kohaselt on Eestis ressurssi toota aastas hinnanguliselt kuni 4,7 TWh (=483 mln m3)12 biometaani, mille tooraineks oleks valdavalt biomass rohumaadelt (83%), põllumajandustootmise jäägid (9,8%), aga ka biolagunevad jäägid tööstusest, prügilagaas ja reoveepuhastite olmejäätmed. Biometaani tootmise käivitumine toob gaasiturule juurde uue kohalikul toorainel põhineva varustusallika ja avab gaasitarbimise osas transpordisektoris uue valdkonna. Eleringi roll Eleringi eesmärk on igati soodustada biometaani tootmise ja tarbimise arengut Eestis ning Elering kui gaasi põhivõrgu omanik ja süsteemihaldur saab kaasa aidata toodetud biometaani transportimisel tarbijateni ning biometaani arvestusel. Eleringi eesmärgid on: 1. Luua tootjatele efektiivsed tingimused gaasivõrguga liitumiseks ja nõustada tootjaid liitumisvõimaluste leidmisel. 2. R akendada biometaani kvaliteedinõuded ja tekitada võimekus mõõta ja monitoorida võrku vastuvõetava biometaani koguseid ja kvaliteeti. 2015 aastal on kasutusele võetud esmased nõuded võrku vastuvõetava biometaani osas (http://gaas.elering.ee/kasulikku/ vorgugaasi-kvaliteedinouded). 3. Võimaldada tanklatel kiirelt ühineda olemaolevate ja uute gaasivõrkudega. Biometaani sektori arendamiseks kehtestas majandus – ja taristuminister 24.11.2015 kinnitatud määrusega arendusmeetme mahus 10 mln eurot tankimistaristute toetamiseks eesmärgiga luua võimalused maagaasi ja biometaani tankimiseks. Meetme eesmärk on saavutada transpordisektoris biometaani tarbimine mahus 46,5 GWh (=4 kToe). Kavandamisel on samuti järgmised analoogsed meetmed mahuga kuni 40 miljonit eurot. 4. Uurida gaasi transpordivõimalusi ja võrku vastuvõtmist biometaani off-grid tootmisjaamade korral. 5. Luua ja rakendada päritolutunnistuste süsteem gaasi päritolu tõendamiseks tarbijatele, mis hõlmaks ka võrguga mitteühenduses olevate tootjate poolt toodetud biometaani arvestust. Lisaks aitab vastava süsteemi käivitumine Eesti riigil arvestust pidada tarbitud taastuvenergia allikatest pärineva transpordikütuste osas.

Arengufondi aruanne – Eesti energiamajandus 2015

4. Varustuskindluse hinnang 2015. aastal oli kõikide tarbijate gaasiga varustamine ja bilansihaldurite tarned tagatud, sealhulgas avarii korral ja remonttööde ajal. Järgneva kümne aasta investeeringud aitavad suurendada varustuskindlust, sealhulgas varustuskindluse kriteeriumi N-1, mis ei ole praegu tavapäraste rõhkude juures täidetud.

Tabel 3 Eesti gaasiülekandevõrgu piiripunktide maksimaalsed gaasivood ja ülekandevõimsused aastal 2015

4.1

TAGASIVAADE VARUSTUSKINDLUSELE Ülevaade füüsilistest gaasivoogudest ja tehnilisest võimsustest piiripunktides Eesti gaasi ülekandevõrgul on kolm piirpunkti, mille kaudu saab toimuda piiriülene kaubandus – Karksi, Värska ja Narva. Allpool on ära toodud ülevaade maksimaalsetest füüsilistest gaasivoogudest aastal 2015 kuude kaupa ning maksimaalse gaasivoo ajal piiripunktides kasutada olnud ülekandevõimsustest. Tehnilisest võimsusest madalamat tegelikku võimsust piiridel tingis sõltuvalt nõudlusest tavapärane rõhurežiim piiridel gaasivarustuse korral. Tipupäev maksimaalse gaasivooga 33 800 MWh (keskmise võimsusega 1408 MW) oli 7. jaanuaril ja gaasitarbimise miinimum oli 25. juulil, kui tarbiti vaid 5400 MWh päevas. Kuna 2015.aasta talv oli pehme nii aasta alguses kui lõpus, siis oli ka tarbimise tipp tagasihoidlik, moodustades töötava Karksi GMJ võimsu25

sest 46% ja kogu Eesti võimsusest 23%. Samal ajal oli Värska GMJ suletud. Ka Värska GMJ tarbimise tipp 17 300 MWh päevas oli tagasihoidlik, moodustades 41% tema võimsusest ning see oli seotud režiimiga torusisese diagnostika läbiviimisel. Kui ajalooliselt on Eesti gaasivarustus sõltunud vaid maagaasitarnetest Venemaalt, siis 2015.aastal imporditi Leedust täiendavalt viiendik kogu maagaasi kogusest. Ülevaade sündmustest gaasi ülekandevõrgus aastal 2015 2015.aastal jätkas süsteemihaldur ülekandevõrgu investeeringutega või plaaniliste hooldustega seotud töödega võrgu tarnekindluse parandamiseks, samuti toimusid sarnased tööd ka naabersüsteemihaldurite ülekandevõrkudes. Gaasi ülekandevõrgu läbilaskevõimet mõjutavate tööde ajakava avaldati süsteemihalduri veebilehel http://gaas.elering.ee/kasulikku/ulekandevork/2015plaan/. Kõikide tööde käigus olid nii Eesti tarbijate gaasiga varustamine kui ka kõikide bilansihaldurite tarned tagatud. Teostatud tööde eesmärgiks oli ülekandevõrgu varustuskindluse tagamine. Allpool on ära toodud nimekiri teostatud suurematest plaanilistest töödest Eesti gaasisüsteemi ülekandevõrgus ja olulisematest Eesti gaasisüsteemi toimimist mõjutanud töödest naabersüsteemide gaasiülekandevõrkudes. Plaanilised tööd Eesti gaasisüsteemi ülekandevõrgus Tööd teostati reeglina vastavalt ajakavale järgmistes ülekandetorustiku lõikudes: •

Tartu-Rakvere ülekandetorustikul vahetati välja torustiku sisediagnostika tulemuste põhjal määratud defektsed torulõigud Vedu-Saadjärve lõigus;

•

Irboska-Tartu ülekandetorustikul toimusid Värska gaasimõõtejaama (GMJ) liinikraanisõlme (LKS) renoveerimistööd ja torustiku sisediagnostika tulemuste põhjal määratud defektsete torulõikude väljavahetus riigipiiri ja Värska GMJ vahelises lõigus;

•

Tallinn-Jõhvi ülekandetorustikul toimusid tööd lõigus Haljala-Varudi, kus vahetati välja Kunda jõe alune torustikulõik ning ülekandetorustiku sisediagnostika läbiviimine lõigus Haljala-Kohtla-Järve.

•

Vireši-Tallinn ülekandetorustikul toimusid tööd Karksi GMJ LKS renoveerimiseks juunis ja isoleerimistööd lõigus Karksi-Viljandi ning Puiatu–Rapla augustis-septembris.

Plaanilised tööd Läti ülekandevõrgus Vireši-Tallinn ülekandetorustikul toimusid juunis ning oktoobris (2 x nädal katkestust). Rikked ja avariid gaasi ülekandevõrgus 2015. aastal Olulisi ülekandevõrgu rikkeid ja avariisid, mis oleksid põhjustanud tarbijate gaasivarustuse katkemist, ei olnud. Seega ei olnud aastal 2015 ka andmata gaasikoguseid. Allpool on ära toodud nimekiri teostatud suurematest avariilistest töödest Eesti gaasisüsteemi ülekandevõrgus. •

Loo gaasi jaotusjaama (GJJ) harutorustikul toimus juulis avariilise keevisliite tõttu torulõigu väljavahetus;

•

novembris-detsembris toimusid diagnostikatööde käigus kolmel korral seiskunud sondi tõttu lõikude väljavahetused Tallinn-Jõhvi ülekandetorustikul Haljala-Kohtla-Järve lõigus.

Samas oli ka avariiliste hooldustööde korral kõikide tarbijate gaasiga varustamine ning bilansihaldurite tarned tagatud.

4.2

VASTAVUS N-1 KRITEERIUMILE AASTAL 2015 NING HINNANG AASTALE 2016 Vastavalt EÜ määrusele nr 994/2010 on varustuskindluse kriteeriumiks N-1 kriteerium, mis näitab, kui

jätkusuutlik on gaasisüsteem selle süsteemi kõige suurema läbilaskevõimega elemendi tööst väljasolekul ja mis arvutatakse järgmise valemi järgi:

EPm – kõikide süsteemi sisendpunktide võimsus (mln m3/päevas) Pm – sisemaine tootmisvõimsus (mln m3/päevas) Sm – sisemaiste gaasihoidlate tarnitav kogus (mln m3/päevas) LNGm – sisemaiste veeldatud maagaasi terminalide tarnitav võimsus (mln m3/päevas) Im– suurima võrguelemendi läbilaskevõime (mln m3/päevas) Dmax – gaasi päevane kogunõudlus arvestuspiirkonnas erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mis esineb statistilise tõenäosuse kohaselt üks kord iga 20 aasta jooksul (mln m3/päevas) Eesti gaasiülekandevõrk on ühendatud Venemaa ülekandevõrguga Narvas ja Värskas ning Läti ülekandevõrguga Karksis. Eesti gaasiülekandevõrgu suurima läbilaskevõimega võrguelement on Karksi gaasimõõtejaam. Seega 2016 aasta seisuga on valemis esinevad muutujad järgmiste väärtustega (tavatingimustel): EPm = 10,6 mln m³/päevas Pm = 0 mln m³/päevas Sm = 0 mln m³/päevas LNGm = 0 mln m³/päevas Im = 6 mln m³/päevas (Karksi – Tallinn) Dmax = 6,7 mln m³/päevas (2006. a)

Vastavalt sellele on Eesti gaasisüsteemi N-1 kriteerium järgmine:

Allpool toodud Tabel 4 annab ülevaate piiripunktide läbilaskevõimetest eri tingimustel ja sellest sõltuvalt ka varustuskindluse taseme N-1 olukorras. Tabel 4 Eesti gaasiülekandevõrgu piiripunktide läbilaskevõime ja N-1 kriteeriumi hinnang

Minimaalne läbilaskevõime on arvutuslik torustike läbilaskevõime erakordselt madalatel sisendrõhkudel sisendpunktides. Ülaltoodud tabelist on näha, et arvutades N-1 kriteeriumit eri tingimustel, võib hinnang varustuskindlusele olla drastiliselt erinev. Lähtudes tehnilisest läbilaskevõimest, on varustuskindlus tagatud, ent gaasiülekandevõrk talitleb pigem optimaalsetel väiksematel töörõhkudel (avariiolukorras on tõenäolised ka minimaalsed rõhud), mille puhul ei kaeta N-1 olukorras arvestuslikku tarbimise tippu (kaitstud tarbijate gaasivarustus on siiski tagatud). Venemaapoolsete ühenduste kaudu kaetakse põhiliselt Eesti suvetarbimist (aprill-oktoober) ja talvisel perioodil toimub gaasivarustus Läti poolt maa-alusest gaasihoidlast, mis asub Inčukalnsis. Aastal 2016 ei ole praeguse hinnangu kohaselt olulisi erinevusi võrreldes aastaga 2015 ette näha. Hinnanguline päevane tipukoormus juba aasta alguses on küll suurem kui aastal 2015 ehk suurusjärgus 50 GWh/päevas, kuid selliseid tippkoormusega päevi võib aastas sõltuvalt ilmastikuoludest tulla ette mõned üksikud. Seega tavatingimustes on varustuskindlus N-1 kriteeriumi arvestades tagatud. Probleeme N-1 kriteeriumi täitmisega võib tulla ainult üksikutel tiputarbimise päevadel.

4.3

VARUSTUSKINDLUS 2016-2025 Selleks, et hinnata järgmise kümne aasta varustuskindlust tuleb arvestada maagaasi tarbimise prognoosiga, riikidevaheliste ühenduspunktide võimsustega ja kohaliku võrgu arendusprojektidega. Varustuskindluse hinnang põhineb mainitud aspektidel ja N-1 kriteeriumil.

Joonis 13 Varustuskindluse hinnang 2016-2025

Peatükis 2.4 tehtud Eesti maagaasi tarbimise prognoosist järeldus, et maagaasi tarbimine järgmisel kümnel aastal on langevas trendis. Ühtlasi ei prognoosita tiputarbimise kasvu, mille tõttu maagaasi nõudluse maksimum viimase 20 aasta jooksul ei muutu ja on endiselt 70,4 GWh/päevas. Järgneval kümnel aastal on planeeritud mitu projekti, mis suurendavad oluliselt ühenduspunktide võimsust ja seeläbi ka varustuskindlust. Karksi GMJ rekonstrueerimine koos Tallinn-Vireši torustiku renoveerimisega suurendab Karksi GMJ läbilaskevõimet 105 GWh-ni/päevas. Balticconnectori merealuse torustiku ja Kiili-Kersalu maapealse torustiku ehitus annavad Eestile uue ühenduspunkti Soomega, mille võimsus on 81,2 GWh/päevas.

Varustuskindlusele mõjuksid positiivselt ka Jõhvi-Narva ja Tallinn-Jõhvi gaasitorustiku ehitus, mille tulemusena suureneks oluliselt Narva ühenduspunkti läbilaskevõimsus. LNG terminali ehitamine Eestisse omaks samuti suurt positiivset mõju varustuskindlusele. Kuid varustuskindluse hinnangus LNG terminali, Jõhvi-Narva ja Tallinn-Jõhvi gaasitorustiku projektidega ei arvestata, kuna hetkel puudub mainitud projektide osas kindel ajakava ja plaan. Joonis 13 annab ülevaate varustuskindlusest järgneva kümne aasta jooksul. Jooniselt on näha, et tavapärastel rõhkudel ühenduspunktides pole N-1 kriteerium kuni 2019. aastani täidetud (N-1<100%). Alates 2019.aastast valmib Balticconnector koos Kiili-Kersalu torustikuga ja Karksi GMJ rekonstrueerimisprojekt koos Tallinn-Vireši toru renoveerimistöödega. Tänu nimetatud projektidele on alates 2019. aastast N-1 kriteerium täidetud (N-1>100%). 4.3.1

Hinnang varustuskindlusele 2016-2025 Kuni 2019. aastani jääb varustuskindluse kriteerium N-1 alla 100% (eeldusel, et gaasi rõhk ühenduspunktides on tavapärastel tingimustel). Balticconnectori rajamine ja Karksi GMJ rekonstrueerimisprojekt viib N-1 kriteeriumi 183,6%-ni ning tagab Eesti gaasitarbijate varustuskindluse. Tulemustest võib järeldada, et Balticconnectori projekt on Eesti varustuskindluse tagamiseks üliolulise tähtsusega. Ilma Balticconnectorita võib suurima süsteemiavarii korral osutuda vajalikuks piirata mittekaitstud tarbijaid. Balticconnectori rajamisega langeb see oht ära. Lisaks varustuskindluse suurendamisele tekib võimalus Baltimaade ja Soome gaasiturgude ühendamiseks, millest tulenevat sotsiaalmajanduslikku kasu saavad kõik nimetatud riigid.

4.4

RISKID VARUSTUSKINDLUSELE Süsteemihalduri poolt läbi viidud riskianalüüs tuvastas kaks põhilist elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise (ehk Eesti gaasisüsteemi toimimise tagamise) seisukohalt olulist riski. Üks neist on seotud mõjuga, mida avaldavad naabergaasisüsteemid Eesti gaasisüsteemi toimimisele, teine on tingitud Eesti-sisese gaasi ülekandevõrgu toimimise tagamisest. Piiriüleste gaasitarnete vähenemine allapoole minimaalselt vajalikku taset Potentsiaalsed riskiolukordi käivitavad sündmused on piiriüleste gaasitarnete katkestamine või vähendamine Eestisse või Balti riikidesse üldiselt. Samuti võivad nimetatud riski käivitada avariidest põhjustatud eriolukorrad Venemaa või Läti ülekandetorustikul, millega kaasneb gaasivarustuse ulatuslik katkestus (üle 72 tunni) või Eesti-sisese gaasinõudluse hüppeline kasv talvisel külmaperioodil (temperatuuridel alla -20°C). Riski realiseerumine tähendab praktikas seda, et rõhk Eesti gaasi ülekandevõrgu piiripunktides (Värska GMJ, Karksi GMJ ja Narva LKS) langeb alla minimaalselt vajaliku taseme, mille tõttu võivad rõhud Eesti ülekandevõrgu olulistes punktides langeda või langevad alla minimaalse rõhu. Madala rõhu tõttu Eesti gaasi ülekandevõrgu piiripunktides vähenevad piiriülesed ülekandevõimsused ja N-1 olukorras ei pruugi olla tagatud Eesti gaasisüsteemi kogu tiputarbimise katmine. Selleks, et tagada kaitstud tarbijate varustamine gaasiga, võib tekkida vajadus piirata Eestis teiste tarbijate gaasitarbimist. Riski maandamiseks on süsteemihalduril sõlmitud koostöökokkulepped naabersüsteemihalduritega tegutsemiseks avariiolukordades. On tagatud kaitstud tarbijate varu olemasolu piisavas mahus ning lisaks sellele on välja töötatud meetmed gaasitarbimise piiramiseks.

Potentsiaalsed riskiolukordi käivitavad sündmused on avariid gaasijaotus- või gaasimõõtejaamades. Samuti avariid ülekandevõrgutorustikul või ülekandevõrgu füüsiline ülekoormamine pikaajalise erakordse külma ilma tõttu. Risk võib realiseeruda: •

mitmesuguste väliste sündmuste nagu tulekahju looduses, torustiku füüsiline ülekoormamine, loodusõnnetus, terrorism, vandalism jms tagajärjel;

•

mitmesuguste gaasivõrgust lähtuvate sündmuste nagu torustiku korrosiooni- kahjustustest tekkinud vigastuste, ühenduste ja seadmete lekke, välisest koormusest tingitud maa-aluse gaasitoru purunemise tõttu;

•

tulekahju ja/või plahvatuse tagajärjel gaasijaotus- või gaasimõõtejaamades;

•

õhu sattumisel torustikku;

•

gaasisüsteemi tehnilise juhtimissüsteemi SCADA ja andmeside häirete korral.

Riski maandamiseks on süsteemihaldur sõlminud partneritega avariide kõrvaldamise koostegevuse lepingud ja koos viiakse läbi regulaarseid avariitreeninguid, on koostanud eriolukorras tegutsemise kava ning kasutusele võtnud meetmed oluliste objektide toimimise tagamiseks ka mitte tavapärases olukorras. Gaasivarustuskindluse seotus elektrivarustuskindlusega Gaasi- ja elektrisüsteemid on omavahel tihedalt seotud. Sellest tulenevalt mõjutab ühe süsteemi varustuskindlus ka teise süsteemi varustuskindlust. Gaasivarustuskindlusel on mõju elektrivarustuskindlusele, kuna gaas on reeglina oluline kütus elektritootmiseks. Samas erinevalt meie naabritest Lätist ja Leedust ei ole Eesti elektrisüsteemi seisukohalt gaasi tarnekatkestuse mõju elektrisüsteemi toimimisele märkimisväärne. Kõige olulisem turule elektrienergiat tootev kütusena gaasi kasutav tootmisseade on Iru elektrijaama teine plokk (110 MW brutovõimsust), kuid kuna tema töötundide arv aastas on minimaalne, siis on ka tema mõju elektrisüsteemi toimimise tagamisele minimaalne. Olulisem on sellest seisukohast lähtudes põhikütusena gaasi kasutava Eleringi avariireservelektrijaamade toimimine. Kuna aga avariireservelektrijaamad võivad töötada ka alternatiivsel kütusel, siis on süsteemihalduri poolt ka siin riskid maandatud. Gaasi ülekandevõrgu toimimiseks on oluline gaasijaotusjaamade ja gaasimõõtejaamade elektrivarustus. Samas on elektrivarustuse katkemisest tingitud riskid maandatud elektrisüsteemist autonoomsete ja kohalike lahendustega. Nii on jaamad reeglina varustatud autonoomsete automaatselt käivituvate gaasi- või diiselvarutoite generaatoritega, kusjuures toite ümberlülitumise ajal on vajalike seadmete toide reserveeritud akude või UPSiga. Kaugjuhitavates liinikraanisõlmedes on SCADA-põhise andmeedastuse katkematus tagatud akudega reserveeritud elektritoitega. Reeglina ei tingi elektritoite kadumine gaasivarustuse häireid, küll aga SCADA-põhise andmeedastuse ning mõõtesüsteemide töö häiringuid.

4.5

KAITSTUD TARBIJAD Kaitstud tarbija definitsioon Vastavalt Maagasiseaduse MGS § 261. punktile 2 on kaitstud tarbija, kelle suhtes rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 artiklis 8 sätestatud varustuskindluse normi, tagamaks äärmuslikel tingimustel gaasitarnete säilitamine võimalikult kauaks, kodutarbija, kelle tarbijapaigaldis on ühendatud jaotusvõrguga, ja eluruumide kütteks soojust tootev ettevõtja, kellel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas. Konkurentsiamet on määranud maagaasiettevõtjaks, kes on kohustatud võtma meetmeid, et tagada Eesti kaitstud tarbijate gaasitarned Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 994/2010 artikli 8 punktis 1 nimetatud juhtudel, Eesti gaasisüsteemihalduri, kes leidis väljakuulutatud riigihanke teel lepingupartneri kaitstud tarbijate maagaasivaru tagamiseks. Kaitstud tarbijate varu Elering Gaas AS sõlmis maagaasi hoidmise ja tarnimise optsioonilepingu garanteeritud maagaasi koguse hoidmiseks Läti Inčukalnsi maagaasihoidlas ja gaasi tarnimiseks valmisoleku kohta lepingupartneriga (26.10.2015.a. AS Eesti Gaas). Maagaasi varude aktiveerimine toimub kütteperioodil, mis on 1. oktoober – 30. aprill, hiljemalt 24 tunni jooksul ja ülejäänud perioodil, mis on 1. mai – 30. september, hiljemalt 1 nädala jooksul. Kaitstud tarbijate varu suuruse hindamiseks on tehtud analüüs ja selle alusel prognoositud vajalik maagaasikogus. Kaitstud tarbijate varu kogus on määratud kindlaks igaks kuuks. Osa

kaitstud tarbijate gaasikogusest sisaldub ka mahuvarugaasi hulgas, mis on vajalik optsioonilepinguga tagatud koguste aktiveerimiseks kuluval ajal gaasivarustuse tagamiseks kaitstud tarbijatele. Kaitstud tarbijate varu aktiveerimine Kaitstud tarbijate varu aktiveerimist võivad põhjustada järgnevad sündmused või olukorrad Eesti gaasasisüsteemis: •

äärmuslik temperatuur seitsmel järjestikusel tippnõudlusega päeval, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul;

•

erandlikult suur gaasinõudlus vähemalt 30-päevasel ajavahemikul, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul;

•

üksiku suurima gaasiinfrastruktuuri häired vähemalt 30-päevasel ajavahemikul keskmistes talvistes ilmastikutingimustes.

Teavitamine Vastavalt kehtivale maagaasiseadusele on süsteemihalduril usaldusväärse teabe alusel tekkida võivast tarneolukorra märkimisväärsest halvenemisest või juba tekkinud tarnehäirest kohustus teavitada sellest ning tema rakendatavatest turumeetmetest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Konkurentsiametit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib koos Konkurentsiametiga saadud teavet ning süsteemihalduri rakendatud turumeetmeid. Kui analüüsi tulemusel ilmneb, et varustuskindluse tagamiseks on vaja kasutusele võtta gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmed, teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sellest Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ning teeb seejärel Vabariigi Valitsusele ettepaneku lubada MGS § 262 lõikes 1 nimetatud tarnehäire kõrvaldamiseks või selle mõju leevendamiseks vajalike meetmete kavas nimetatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete kasutamist. Kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse meetmete rakendamiseks kogu Euroopa Liidu või selle teatud piirkonna varustuskindluse tagamiseks, teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni otsusest ja kavandatavatest meetmetest Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ning teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku lubada gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete kasutamist. Algatatud on ka MGS muutmise seaduse eelnõu, millega täiendatakse seadust nii kaitstud tarbijate gaasivaru kasutusele võtmise tingimuste kui ka selle hoiustamise ja kasutamise tingimuste osas. Nii on näiteks süsteemihaldurile antud õigus kaitstud tarbijate varu kasutusele võtmiseks, kui analüüsi tulemusena selgub, et kaitstud tarbijate varustuskindlus pole tagatud.

5. Gaasiturg Euroopa energialiit näeb ette piisavate ühendustega ja konkurentsitihedat ühtset Euroopa gaasiturgu. Regionaalselt on visiooniks Baltikumi-Soome harmoniseeritud turureeglite ja gaasi vaba liikumisega ühine turupiirkond. Regiooni maagaasi hulgituru hind on seoses naftahinna langusega ning mõõduka konkurentsi tekkega viimasel aastal oluliselt langenud.

5.1

REGIONAALNE GAASITURU MUDEL Energiaturu regulaatorite koostööorganisatsioon (ACER – Agency for the Cooperation of Energy Regulators) defineeris aastal 2011 raamistiku, nn Gas Target Model (GTM), mis paneb paika nägemuse ja arengusuunad toimiva gaasituruni jõudmiseks. Mudelis defineeritakse visioon Euroopa tuleviku gaasiturust, mida iseloomustavad konkurentsivõime, likviidsus, turgude integratsioon, optimaalne infrastruktuuri kasutus, gaasi vaba liikumine eri piirkondade vahel. Selle saavutamise vahenditena nähakse ühelt poolt Euroopa võrgueeskirjade rakendamist kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides ning teiselt poolt GTM-is määratletud konkreetseid samme likviidse ja dünaamilise gaasituruni jõudmiseks. GTM-i ajakohastamisega 2015. aastal sõnastas ACER ka konkreetsed märksõnad, mis gaasituru arengutes olulist rolli mängivad: •

Suurenenud määramatus nii gaasi tootmises kui tarbimises — seoses odavama kildagaasi suurenenud kasutuselevõtuga USA-s on Euroopa gaasi kasutavad ettevõtted hinnasurve all, samuti on odavnenud kivisüsi välja tõrjumas gaasi kasutamist elektritoodangu kütusena (sellele aitavad kaasa ka madalad CO2 emissioonikvootide hinnad). Ka gaasi tootmine Euroopas on vähenemas ning selle trendi pöördumist pole lähiaastatel alternatiivsete allikate lisandumisele vaatamata oodata.

•

Varustuskindluse tagamine läbi konkurentsi — kuna paljud Euroopa riigid on liigselt sõltuvad vaid mõnest gaasitarnijast, siis GTM kohaselt tagavad varustuskindluse kõige efektiivsemalt just turupõhised meetmed (eelkõige ebabilansi hinnastamise meetmed), mis ajendavad turuosalisi varustuskindlusesse panustama. Ette nähakse ka gaasi hoiustamise eraldamist põhivõrkudest.

•

Hulgituru toimimine, turgude ühendamine — ACER on defineerinud turgude võtmetunnused, milleks on turuosaliste ootustele vastavus (võimaldades piisavalt riske maandada) ning efektiivne toimimine (pakkudes piisavat konkurentsi, paindlikkust ja varustuskindlust).

•

Taastuvenergia eesmärgid ja uued gaasi kasutusalad — GTM-is tehakse ettepanek elektri- ja gaasisüsteemihaldurite koostööks tulenevalt gaasi kasutusest elektri tootmiseks (taastuvatest allikatest toodetava elektri puhul vajaliku reguleerimisvõimekuse saavutamiseks). Gaasi laialdasemat kasutamist näeb ACER transpordisektoris ning tänu lokaalsete lahenduste rajamisele LNG ja CNG kasutamiseks ja „power to gas“ tehnoloogiate arendamisel.

Seni vastavad GTM-is kirjeldatule vaid väga vähesed Euroopa riigid ning paljudes riikides on vaja eesmärkide saavutamiseks muudatusi teha. Seoses Baltikumi ja Soome gaasiturgude liberaliseerimise väljakutsetega tellis BASREC (Baltic Sea Region Energy Cooperation) koostöös riikide gaasisüsteemihalduritega gaasituru arendamise teemalise uuringu. Uuring käsitleb Baltikumi ja Soome gaasiturgude liberaliseerimisega seotud valikuid ja otsib parimaid lahendusi ees seisvatele arengutele. Uuringu tulemusena valmib teekaart Baltikumi ja Soome gaasiturgude liberaliseerimiseks ja ühendamiseks, nii et olemasolevat infrastruktuuri kasutataks kõige efektiivsemal moel ja läbi konkurentsiolukorra saaksid 32

tarbijad endale parimad gaasihinnad. Uuringu lõpparuanne valmib lähikuudel. Uuringu esimestes osades on kaardistatud mitmeid Baltikumi ja Soome gaasiturgude arendamise valikukohti. Olulisemad valikukohad on: •

Sisend-väljund tsooni geograafiline ulatus

•

Ülekandevõrgu sisend-väljund tariifid

•

Ülekandevõrgu võimsuste jaotamine

• Gaasibörsid Üheks oluliseks valikukohaks on sisend-väljund tsooni (entry-exit zone) geograafiline ulatus. Reaalsete valikutena võib vaadelda kolme varianti (Joonis 16): 1)

kõik Balti riigid ja Soome on eraldi sisend-väljund tsoonid

Balti riigid moodustavad ühise sisend-väljund tsooni ja Soome on eraldi tsoon

Balti riigid ja Soome moodustavad ühise sisend-väljund tsooni

Joonis 16 Sisend-väljund tsooni geograafilise ulatuse variandid

Sisend-väljund tsooni geograafilise suuruse valiku sisuline tähendus seisneb sisend- ja väljundtariifide kogumises tsooni piiridel. Vastavalt GTM-i suunistele peaksid ülekandevõrgu tariifid olema võimsuspõhised ja rakenduma ülekandevõrku sisenemisel või sellest väljumisel. Esimese variandi puhul, kus kõik riigid on eraldi tsoonid, makstakse ülekandetariife iga riigipiiri ületamisel. Kolmanda variandi puhul makstakse tariife ainult Baltikum-Soome süsteemi sisenemisel või sellest väljumisel (ka tarbimiseks), kuid iga riigipiiri ületamine tsooni sees on tariifivaba. Kõigi geograafiliste jaotuste korral on ülekandevõrgu kulu sama ja seega kogutakse ülekandetariifina sama summa. Ühe suure sisend-väljund tsooni peamisteks eelisteks on lihtsamast kauplemissüsteemist tekkiv suurem konkurents ja suurem majanduslik efektiivsus, sest ülekandetariifid ei moonuta tsooni siseselt gaasi hinda. Kuna iga riigipiiri peal ei ole vaja broneerida ülekandevõimsust ja maksta tariife, on turuosalistel lihtsam tegutseda. Majanduslikku efektiivsust suurendab see, et gaas ostetakse tsooni alati madalaima hinnaga allikast. Riigipõhiste tariifide puhul võib tekkida olukord, kus gaasi on kasulikum osta allikast, mis on lähemal, kuid kallim, sest ülekandetariifide summeerumine muudab odavama allika mitut riigipiiri ületades kallimaks. Ühise tsooni peamisteks puudusteks on selle keeruline ülesseadmine, mis nõuab palju riikidevahelist regulatsioonide harmoniseerimist ning kokkuleppeid, ja keerulisem ülekoormuste juhtimine, millega tsooni sees peavad tegelema süsteemihaldurid.

Teiseks oluliseks valikukohaks on ülekandevõrgu tariifid kõigis sisend- ja väljundpunktides. Tariifide eesmärk on katta ülekandevõrgu investeeringute, hooldamise, käidu, süsteemiteenuste ja muud kulud, toetades seejuures majanduslikult kõige efektiivsemat ülekandevõrgu kasutamist. Üldiseks soovituseks on see, et ülekandetariifid peaksid olema võrdsed kõigis sisendpunktides ja võrdsed kõigis väljundpunktides, tagamaks erinevate tarneallikate ja tarbijate omavahelist võrdsust. Sisend- ja väljundpunktide tariife võib muuta, kui see suurendab ülekandevõrgu kasutamise ja gaasituru toimimise efektiivsust. Mitme riigi tariifide ühtlustamisel on oluliseks ka tariifide jaotumisefektid. Näiteks võivad senised tariifide arvutamise metoodikad riigiti oluliselt erineda ja sellest tulenevalt võib tariifide ühtlustumisel langeda mõne riigi tarbijatele varasemast suurem tariifikoorem, kusjuures mõne teise riigi tarbijate tariifikoorem seejuures väheneb. Lisaks võivad tänu sisend-väljund punktide muutumisele tekkida ühtlustatud tariifide puhul ühel süsteemihalduril raskused kogu vajaliku tariifi kogumisega. Erinevate jaotumisefektide tasandamiseks võib kasutada erinevat sisend-väljund tariifide jaotust ning süsteemihaldurite vahelisi kompenseerimismehhanisme. Kolmas oluline teema on ülekandevõimsuste jaotamine turuosalistele sisend-väljund punktides. Ülekandevõimsuste jaotamist sisend-väljund süsteemide vahelistes punktides reguleerib suhteliselt suure detailsusega Euroopa Komisjoni määrus 984/2013. Sellise ülekandevõimsuste jaotamise üldiseks põhimõtteks on enampakkumiste korraldamine standardiseeritud pikkusega võimsustoodetele. Enampakkumised viiakse üldjuhul läbi selleks loodud veebikeskkondades. Baltikumi ja Soome piirkonna ühenduspunktide arvu määrab ära sisend-väljund tsooni geograafiline ulatus. Näiteks ühise tsooni korral oleks ühenduspunktiks ainult Leedu ja Poola vaheline ühendus (GIPL), riigipõhiste tsoonide korral aga iga piir Balti riikide ja Soome vahel. Sisend-väljund punktides, mis ei ole süsteemide vahelised ühenduspunktid, ei pea võimsusi jaotama vastavalt määrusele 984/2013 ega korraldama enampakkumisi. Sellegipoolest peab võimsuste jaotamine toimuma turupõhiselt. Siin on valikukohtadeks jaotamise protseduur ja kasutatavad infokanalid ning võimsustoodete pikkused vastavalt määrusele 715/2009. Neljas valikukoht on gaasibörside arv ning ülesehitus regionaalsel gaasiturul. Praegu on Soome ja Baltikumi piirkonnas kokku kaks gaasibörsi – Kaasupörssi Soomes ja GET Baltic Leedus. Riigipõhiste sisendväljund tsoonide korral on küsimuseks, kas igas riigis peaks olema eraldi gaasibörs või on parem osadel riikidel toimida likviidsema börsi satelliidina. Gaasibörside puhul on oluline saavutada piisav likviidsus, kus börsi standardsetel toodetel tekib eelis kahepoolsete lepingute ees. Piisava likviidsuse saamiseks on variandiks turupiirkondade suurendamine, mis on seotud eeltoodud sisend-väljund tsoonide geograafilise ulatusega. Uuringus käsitletakse lisaks ülaltoodud teemadele veel ka bilansiteenuse reeglite ühtlustamist, gaasi mõõtmiste kvaliteedi harmoniseerimist, LNG terminalide ja gaasihoidlate ligipääsureegleid ning olemasolevate pikaajaliste lepingute käsitlemist gaasiturgude avamise protsessis. Uuringu tulemusena tekkinud soovituste ja Balti-Soome gaasituru teekaardi järgi liiguvad süsteemihaldurid, ministeeriumid ja regulaatorid edasi gaasituru arendamisega.

5.2

REGIONAALNE TEGEVUSKAVA JA ELERINGI GAASITURU ARENDAMISE TEGEVUSKAVA Regionaalse gaasituru arendamise eesmärgil loodi Baltikumi ja Soomet ühendav Regionaalne Gaasituru Koordinatsioonigrupp (RGMCG – Regional Gas Market Coordination Group), mis koondab riikide energeetikavaldkonna ministeeriumite, regulaatorite ja süsteemihaldurite esindajaid. Ühiselt lepiti 2015. aastal kokku tegevuskava koos konkreetsete meetmete ja sammudega ja seati tähtajad eesmärkide läbipaistva ja efektiivselt toimiva gaasituru saavutamiseks. Tehtud ülesannetest tuleb mainida süsteemihaldurite kokkulepet harmoniseeritud gaasi kvaliteedi nõuete osas. Eestis kehtestati sellele kokkuleppele vastavad võrgugaasi kvaliteedinõuded 29.10.2015. Ühiselt on algatatud uuring Soome-Baltikumi regionaalse gaasituru jaoks optimaalse mudeli leidmiseks (uuringust lähemalt peatükis 5.1). Regiooniülestest taristuprojektidest on olemas kokkulepe GIPL-i rahastamisstruktuuri ning Balticconnectori ühise taotluse esitamise osas. Edasiminek on toimunud ka turu läbipaistvuse suurendamiseks andmete avalikustamise osas.

Kuna hõlmatud riigid on oma gaasituru arendamisega väga erineval arenguetapil, on veel teemasid, millega tuleb tegeleda. Plaan on ühtlustada kaitstud tarbijate definitsioon ning gaasi müügilubade raamistik, moodustada ühine kauplemisplatvorm ning pikemas perspektiivis ka ühised gaasivõrgu ja -hoidlate juurdepääsureeglistik ning regiooniülene andmeladu. Elering on Eesti gaasituru arendamiseks koostanud aastani 2020 tegevuskava, kus on määratletud tegevused siinse gaasituru edendamiseks. 2015. aastal liiguti edasi varustuskindluse tagamise osas (sõlmiti leping AS Eesti Gaasiga kaitstud tarbijate gaasi hoiustamise kohta perioodiks 1.01.2016-31.03.2017, gaasi hoiustatakse Lätis Inčukalnsi maa-aluses hoidlas) ja turu läbipaistvuse osas (andmete avalikustamine, samuti tehti algust Andmelao arendamisega gaasituru jaoks). Turuosaliste jaoks on üheks olulisemaks teemaks gaasi tootmise ja tarbimise edendamine — käima on lükatud teemast huvitatud turuosalistega töögrupp, kus arutatakse erinevaid võimalusi, samuti on algatatud mitu uuringut, mis peaksid andma selgema ülevaate kitsaskohtadest ja võimalustest neid lahendada. 2016. aasta väljakutseteks on bilansihalduse korralduse muudatuste rakendamine, samuti gaasituru andmevahetuse edendamine eelkõige läbi Andmelao, põhivõrguga liitumise parem korraldus ja loomulikult suurem regionaalne koostöö.

5.3

MAAGAASIHINNAD TURUL Euroopa Liidu Gas Target Model13 (GTM) kohaselt on varustuskindluse tagamise eelduseks hästi toimiv, konkurentsivõimeline, likviidne ja läbipaistev gaasiturg. Ajalooliselt on gaasi ostetud pika-ajaliste kahepoolsete tarnelepingute alusel. GTM näeb ette, et igas bilansipiirkonnas peab olema turuosalistel võimalik kaubelda likviidsel gaasibörsil ning seejuures on kõrvaldatud piirangud kauplemiskeskuste ühendamiseks (hub-to-hub model). Seega asenduvad kahepoolsed lepingud osaliselt kauplemisega gaasibörsidel, mis lisab turule paindlikkust ning lihtsustab uutel kauplejatel turule sisenemist. 2015. aasta septembris teatas ka Gazprom esmakordselt oksjoni korraldamisest gaasi müügiks Euroopa turul14. Seni on Gazprom müünud kogu gaasi Euroopas pika-ajaliste hinnavalemi põhiste lepingute alusel. Oksjonile pandi umbes 2% Euroopasse tarnitavast gaasist ehk 34,02 TWh. Edukalt müüdi sellest kõrgete baashindade tõttu vaid kolmandik ehk 12,92 TWh kogu väärtusega 250 MEUR. Gazpromi hinnangul plaanitakse järgnevatel aastatel oksjonitel müüdava koguse osakaalu tõsta 10 protsendini ning oksjoneid plaanitakse hakata korraldama ka Baltikumis. Baltikumis on Gazprom (Eestis AS-ile Eesti Gaas) maagaasi müünud kütteõlihindadega seotud fikseeritud hinnavalemi alusel pikaajalise take-or-pay lepingutega. Kui Eesti ja Leedu lepingud lõppesid 2015. aastal, siis Lätis lõppeb Latvijas Gāze AS leping aastal 2030. Alates 2014. aasta detsembrist on Leedus Klaipeda LNG avamisega Baltikumi lisandunud uus tarneallikas. Seega on tekkinud Gazpromile konkurent, mis ei suuda küll tekitada täielikku hinnakonkurentsi, kuid on tekitanud turule nö hinnalae. 2015. aastal imporditi 20% Eestis tarbitud gaasist Leedust (Lätis on gaasiturg suletud kuni 2017. aasta aprillini). Maagaas konkureerib turul eelkõige kütteõli kui alternatiivkütusega. Gazpromilt ostetava maagaasi leping seob ostuhinna maailmaturu kerge kütteõli (Gasoil 0,1%) ja raske kütteõli (FuelOil 1,0%) viimase üheksa kuu keskmise hinnaga. Kütteõlihinnad on otseselt seotud nafta maailmaturuhinnaga. Kuna kütuste hinnad maailmaturul määratakse USA dollarites, mõjutab impordihinda ka euro ja USD kurss – dollari tugevnemine muudab kütuse kallimaks. 2015. aastal toimus maailmaturul nafta hinna langus 12 aasta tagusele tasemel, mis kajastub ka maagaasi hinna languses. Toornafta hinnad hakkasid 2014. aasta sügisel langema ületootmise tõttu ja langus kiirenes peale OPECi otsust mitte kärpida tootmismahte turgude tasakaalustamise eesmärgil. Joonisel 17 on esitatud 2014-2015 aasta AS Eesti Gaasi hinnangulise gaasi impordihinna Gazpromilt ja Leedu gaasibörsi GET Baltic kuu keskmine tehinguhind. Kuigi Eestis gaasibörsi ei ole, on turuosalistel võimalik kaubelda Leedu gaasibörsil GET Baltic. Võrdluse huvides on joonisel esitatud ka Saksamaa EEX GasPool gaasibörsi järgmise päeva tehingute kuu keskmine hind ning Brent toornafta hinnad 15.

http://www.acer.europa.eu/Gas/Gas-Target-Model/ http://www.gazpromexport.ru/en/strategy/gas_auction/ 15 Brent Crude Oil hinnad: http://www.bloomberg.com/, GET Baltic hinnad: https://www.getbaltic.lt/en/news, EEX GasPool hinnad: http://www.eex.com/, AS Eesti Gaas impordihind: Elering hinnang. 13

Joonis 17 Maagaasi hinnad turul

6. Investeeringute ajakava