KEDA TUDUSOOS KAITSTAKSE? Vööthuul-sõrmkäppa (Dactylorhiza fuchsii) võib õitsemas näha juunis-juulis. See käpaline võib kasvada madalsoodes, niiskemates metsades, niitudel või isegi teede-kraavide ääres. Teistest sõrmkäppadest aitab teda eristada see, et õie huul on lõhestunud sügavalt kolmeks ja lehed on tumedate laikudega. Mudatilder (Tringa glareola) armastab oma pikkadel jalgadel madalas vees ringi jalutada ning toitu otsida. Rännuhimulise linnuna pesitseb ta tundras ja põhja-metsavööndi soodes, talveks aga kolib Aafrikasse. Pesa, kus on kuni 4 muna, loob ta mõne mätta serva alla.
Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) Foto: Marko Kohv
Kuula mudatildri häälitsust loodusheli.ee
Sookiur (Anthus pratensis) on linavästriku lühikese sabaga sugulane. Talveks rändab ta Lääne-Euroopa lumevabadele aladele ja eelistab märga ning avatud maastikku – sood. Sookiur teeb oma, kuni 4 munaga, pesa mõne mätta serva alla. Tema kasvatab sageli ka käopoegi.
Mudatilder (Tringa glareola) Foto: Arne Ader
Kuula sookiuri häälitsust loodusheli.ee
Sookiur (Anthus pratensis) Foto: Arne Ader
Soo-loorkull ( Circus pygargus ) käib Eestis pesitsemas, lennates siia Aafrikast aprillikuus. Soo-loorkull tuleb sageli aastaid oma kaaslasega pesitsema samasse kohta. Maikuus muneb emaslind pessa 4–6 muna. Pojad kooruvad umbes kuu aja pärast. Emaslind
Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee
Soo-loorkull (Circus pygargus). Foto: Arne Ader