Tudu õpperaja õueraamat lastele

1

MIS RADA SEE SELLINE ON?

TERE, VÄIKE KÜLALINE!

MODRIS KALLI

OLED JÕUDNUD JÄRVESOOSSE. SIIN KASVAV METS JA SOO ON KAITSE ALL. SIIN ON TAIMI JA LOOMI, KES VAJAVAD OMA ELUKOHAKS SOOD.

MUJAL NEILE ELADA EI MEELDI JA EGA NAD HÄSTI SAAGI. SOOD JA NENDE ELANIKUD VAJAVAD KAITSET, SEST SOID JÄÄB MAAILMAS ÜHA VÄHEMAKS.

SEE RADA, MIS JUHATAB SIND TUDU JÄRVENI, ON ÕPPERADA. SIIN RAJAL ON POSTID, MILLE KÜLJEST LEIAB JUTTE JA PILTE SOOST. ÕPPERAJAL JALUTAVAD PILTIDEL SINUGA KAASA KAKS SOOKOLLI - KALLI JA MODRIS. SAAD KA LUGEDA, MILLEST NAD OMAVAHEL RÄÄGIVAD.

SELLEL LAUDTEEL SAAB LIIKUDA RATASTOOLIGA. SAMUTI SAAVAD SELLEL RAJAL KÕNDIDA INIMESED, KES HÄSTI EI NÄE. SELLEKS ON RAJA SERVAS PIIRE. AITA RADA HOIDA, ET KA NEED, KES TULEVAD PEALE SIND SIIA JALUTAMA, LEIAKSID SELLE EEST HEAS SEISUKORRAS.

TUDU MATKAONN

P

KUI MÄRKAD, ET LOODUSELE ON TEHTUD LIIGA, PALUN HELISTA LÜHINUMBRIL

1313

(KESKKONNAINSPEKTSIOON).

TUDU JÄRV

JÄRVESOO

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

2

KUIDAS SOOS TEHA RATASTOOLI?

KALLI JA MODRIS JUHTISID OMA VÄIKESE LENDAVA REISIMATI PARKLASSE. KOLLIKESED SIRUTASID END JA ASTUSID REISIMATILT MAHA. ÕNNETUL KOMBEL LIBISES KALLI VIHMAMÄRJAL LEPALEHEL NING KUKKUS. „MIS NÜÜD SAAB?” KÜSIS KALLI JA HÕÕRUS VALUTAVAT TAGAJALGA. „MIDAGI TOREDAT!” HÜÜATAS MODRIS. „KUI SIIN RAJAL SAAB SÕITA RATASTOOLIGA, SIIS TEEMEGI SULLE RATASTOOLI! HUULHEINAST SAAB PADJA, KUHU ISTUDA, KÄBIDEST RATTAD JA TARNALEHTEDE ABIL PUNUME SELLE KÕIK KOKKU,” JÄTKAS KOLLIPOISS. „KAS MU TAGUOTS HUULHEINA HAMMASTE VAHELE EI JÄÄ?” OLI KALLI MURELIK. „PÜÜAME ENNE PÕDRAKÄRBSE KINNI JA PISTAME HUULHEINALE LÕUGADE VAHELE.

NII SAAB ISTE

KÕRGEM JA HUULHEINAL KÕHT TÄIS,” OLI

MODRIS JÄTKUVALT RÕÕMUS. „AGA KUI RATASTOOL LÄHEB KATKI?” KAHTLES

KALLI. „SIIS TEEME UUE JA PAREMA,” TULI VASTUSEKS.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

3

KRAAVI ON EHITATUD TURBAST KÜNKAD – PAISUD

SOOKOLLID MÄRKASID LAUDTEE KÕRVAL VÄIKEST KÜNGAST. SEE ASUS RISTI ÜLE KRAAVI JA KÜNKA TAHA OLI KOGUNENUD VESI.

KUNA KOLLILAPSED OLID VÄIKESED JA KERGED, RONIS MODRIS KÜNGAST LÄHEMALT UUDISTAMA. „SEE ON TURBAST TEHTUD, AGA MIKS KÜLL?” KRATSIS KOLLIPOISS KÄPAGA PEAD. „JÄRVEHALDJAS ON KADEDAKS MUUTUNUD EGA TAHA VETT ENAM ÄRA ANDA?” PAKKUS KALLI. „KAS SIIS JÄRVEHALDJAS TEGI SELLE KUHJA SIIA?” EI USKUNUD

MODRIS KALLIT. „MULLE RÄÄKIS VANA-KALLI, ET INIMESED VÕTSID KUNAGI SIIT KRAAVI ABIL PALJU VETT ÄRA. NÜÜD ON VAJA VESI TAGASI ANDA.

EKS NAD TEGID SIIS PAISU ETTE, ET VESI ENAM SOOST VÄLJA EI VOOLAKS.” „KUULE, VESI EI HOOLI SELLEST, KAS TA ON SOOS VÕI SOO KÕRVAL,” ARVAS

MODRIS. „VEEL ON ÜKSKÕIK, AGA SOO JAOKS ON TÄHTIS, ET VESI OLEKS TA KÕHUS. SEE, VAESEKE, KUIVAB JU MUIDU KOKKU,” VASTAS KALLI. „KUS MEIE SIIS ELAKS?”

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

4

KOLLID PARANDAVAD PAISU MODRIS OLI RONINUD JUBA LAUDTEELE

TAGASI, KUI HEITIS VEEL PILGU PAISULE.

KOLLIPOISS MÄRKAS, ET SELLE KAUGEMALT KÜLJELT VOOLAS LÄBI PARAS OJAKE, MIS AINA KASVAS -- PAIS LAGUNES. NII OLEKS JU VESI JÄLLE SOOST JALGA LASKNUD!

KOLLIPOISS RONIS TAGASI PAISU JUURDE JA TOPPIS KÄPAKESE OJJA, OTSE PAISU SISSE. VEEVOOL LAKKAS. „KAS SUL OLEKS TURVAST JA VILLPEA-TUTTE JUURDE VAJA?” KÜSIS KALLI. „OLEKS KÜLL, AGA KUIDAS SA TOOD, KUI SUL JALG VALUTAB?” MURETSES MODRIS.

„HAH! MA OSKAN OMETI VÕLUDA!” VASTAS KALLI VÕIDUKALT. PEALE VÄIKEST PODINAT ILMUSKI TURBAHUNNIK

MODRISE KÕRVALE. KOLLIPOISS TOPPIS SELLEGA AUGU PAISU SEES KINNI JA PAIS SAI SOO JAOKS VETT HOIDA.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

5

RABA PIND TÕUSEB

SELJA TAHA JÄI PILLIROOG JA LAGE ALA. EES TERENDAS MÄNNITUKK. MODRIS LÜKKAS KALLIT RATASTOOLIGA EDASI. LÜKKAMINE MUUTUS AGA RASKEMAKS, SEST MAAPIND PISUT TÕUSIS. „VA RABARINNAK TRÜGIB VASTU,” ÜTLES

MODRIS JA ÄHKIS. KATSU SA OLLA NII PISIKE JA MIDAGI SIIS LÜKATA. „SIIN ON KÕRGEM JAH, AGA VÄGA KAUGELE EI NÄE. MÄNNIPUUD ON PÄRIS NOORED JA TIHEDAD,” OSUTAS KALLI OMA KÄPAGA LÄHIMA PUU POOLE. „AGA KAS SIIN EI PEAKS SIIS NEID PUID OLEMA?” EI SAANUD MODRIS ARU. „PEAB VAST IKKA. AGA VANA-KALLI RÄÄKIS, ET KUI INIMESTE TELEKAS EI NÄIDATUD VEEL MULTIKAID, OLI SIIN PALJU VÄHEM PUID JA NAD OLID KÕIK KRUSSIS,” MEENUTAS KOLLITÜDRUK VANAEMA JUTTU. „AHAA!” HÜÜATAS MODRIS, „KUI VETT ON PALJU, SIIS PUID KASVAB VÄHE JA PUUD ON VÄIKESED?” „JUST,” NÕUSTUS KALLI RAHULOLEVALT.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

6

KUI PUUD ON PIKAD, PEENIKESED JA SIRGED „MIKS ON VAHEL NII, ET SOOS ON PALJU PUID JA VETT VÄHE?” UURIS MODRIS. „SIIN OLEME RABARINNAKUL, SEST MAAPIND ON VILTU JA VESI SAAB KIIRESTI ÄRA VOOLATA. AGA ENAMASTI ON PUID SOOS PALJU SIIS, KUI INIMENE ON SOHU KAEVANUD KRAAVID,” PAKKUS KALLI. „SOO ÜTLEB PUUDE KAUDU, ET KURK KUIVAB.” „AHAA! NII ET SOO EI JAKSA KUIVA KURGUGA PUID KRUSSI KEERATA JA NEID KASVAB LIIGA PALJU JUURDE KA,” ARUTLES MODRIS. „JAH! PEALEGI, KUI SOOST VETT TÜKK AEGA ÄRA VÕTTA, HAKKAB MUUTUMA KA SOO SAMBLAKASUKAS. PEHME JA TERVE TURBASAMBLAKASUKAS MUUTUB AUKLIKUKS NING KASVAVAD TEISED TAIMED,” SELGITAS KALLI.

„KAS SA MÕTLED HAMBAHARJATAIME?” UURIS KOLLIPOISS. „SEE ON KATTEKOLD, TOTU!” TURTSATAS KALLI JA SÄTTIS OMA KLEIDIKESEL SAMBLATUUSTID ÜHTEPIDI. „TOTU ELAB KUUL, MITTE UDUS… EI-EI, UDUS OLI SIIL, TUDUS IKKA.”

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

7

KARU MOODI PUUD KORRAGA OLI KALLI VÄGA ELEVIL:

„OI, KARU!”

MODRIS KISSITAS SILMI JA VAATAS OTSIVALT RINGI, KUID EI NÄINUD MIDAGI ERIPÄRAST. KARU MOODI OLID KÜLL PUUD, MIDA TUUL OLI JUURTEGA VÄLJA KISKUNUD. „KAS SA MÕTLED NEID MUSTI LAIKE SEAL METSA SEES?” KÜSIS MODRIS JA KALLI NOOGUTAS. „ISE KOLL JA KARDAB,” ITSITAS KOLLIPOISS. „KALLI, NEED ON PUU JUURED, MILLE TUUL ON MAA SEEST VÄLJA KISKUNUD. TUUL JUSTKUI MAADLES PUUDEGA SEDA KUTSUTAKSE MINU TEADA TUULEHEITEKS.” „MAADLUST ON SIINKANDIS KÜLL PALJU,” TÄHENDAS KALLI. „SIIT TUDUST ON PÄRIT JU EPP MÄE, KES ON VÄGA HEA MAADLEJA INIMESTE HULGAS.” „AGA MILLAL SEE VÄGEV TUULEHEIDE SIIN TOIMUS?” KÜSIS MODRIS. „VIST OLI INIMESTE AASTATES 2001. AASTA HILINE SUVI.” „ILMSELT ÕPPIS TUUL NEID MAADLUSVÕTTEID EPP MÄELT,” ARVAS MODRIS.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

8

TUUL KEERUTAB ÜMBER PUUDE KOLLILAPSED PEATUSID NING MODRISE ABIGA LIIPAS KA KALLI ÜMBERKUKKUNUD PUU JUURTE ALLA -- NII SAI PIKUTADA.

„KUIDAS TUUL NEED PUUD IKKAGI MAA SEEST

KÄTTE SAI?” TUNDUS MODRISELE TUULE TÖÖ USKUMATU.

„TUULE NIPP OLI SEE, ET TA OLI KEERISTORM.

NII ON VÄGA HEA PUID JUSTKUI ROHIDA. HAARAD

KÕIKIDEST OKSTEST NING KEERUTAD TAIME MAA

SEEST VÄLJA. MÄNNID KIPUVAD ÜLDISELT TUULEGA

MURDUMA JA MAHA JÄÄVAD KÄNNUD,” MEENUTAS KALLI KOLLIKOOLIS ÕPITUT.

„ÕIGUS KÜLL!” HÜÜATAS MODRIS, „NEIL LÄHEB ÜKS TUGEV JUUR MAA SISSE JA ÜLEJÄÄNUD JUURED ON ÜMBERRINGI NAGU VANAEMA JUUKSED.” „JUST. TAVALISELT ON KUUSED NEED, KEDA TUUL KOOS JUURTEGA ÜLES KISUB,” TEADIS KALLI RÄÄKIDA.

„AGA SIIN ON IKKAGI MÄNNID UPAKIL?" EI MÕISTNUD MODRIS. „JAH. RABAS ON MAA SEES VETT PALJU, AGA SÜÜA VÄHE - SIIS SEE SUUR JUUR KASVADA EI TAHA," SELGITAS KALLI.

„EI OLEGI INIMENE SIIS AINUKE KURJAJUUR," NENTIS KOLLIPOISS. „VAHEL, JAH, JUURT POLEGI VÕI ON LIHTSALT TUUL, MIS PUID ROHIB," NÕUSTUS KALLI, KELLE JALAAVALU TASAPISI JÄRELE ANDIS.

NII LIIKUSID NAD EDASI.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

9

VEEPESAD SOO SÜLES

SOOKOLLID OLID METSATUKAST LÄBI KÕNDINUD JA ÜMBRUS MUUTUS LAGEDAKS. RADA VIIS PRUUNIDES TOONIDES LOHUNI -- SEE OLI ÄLVES! „MILLINE SUUREPÄRANE VEEPESA!” HÜÜDIS RÕÕMSALT KALLI, KELLELE HIRMSASTI ÄLVED MEELDISID.

VALGE NOKKHEIN KÕDISTAB SOOJAL AJAL JALAKESI JA KUI JUHTUB PÄIKE PAISTMA, ARMASTAVAD SEAL LENNATA KIILID.

ERINEVALT SOOKOLLIDEST EI KANNA(TA) ÄLVED INIMESI. MODRIS MEENUTAS LUULETUST, MIDA VANAISA TALLE LUGES:

ASTUD ÄLVES SAMMU, PAAR LUBATUD

KOLLIDELE

KOLLIDEL ON PILLERKAAR.

HAARAVAD NAD VARBAST, SABAST TUNNEVAD NII RÕÕMU RABAST.

KOLLI RÕÕMU INIME MÄRGATA EI MÕIKA. VAJUB ÄLVES PÕLVINI JA RUTTU APPI HÕIKAB. SEAL TA SAHMIB-RAPSIB, ÜMBERRINGI UMMIK, PEAGI KOLLILASTEL KINGIKS ON KINNIJÄÄNUD KUMMIK.

NÕNDA INIMHINGE ON KASVATAMAS KOLLID. ÄLVES RINGI TATSAVAD VAID KAHEJALGSEIST TROLLID!

VEEPESAD SOOS ON KOLLILASTE MAAKS, PEAB ISE KOLLIKS MUUTUMA, ET SINNA MAALE SAAKS.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

10

KUI KOLLID TAHAVAD JUUA

KALLI JA MODRIS OLID ÄRA KÄINUD PÄRIS PIKA TEE NING JANU TULI KALLALE. ÄLVE SERVAS KÄPAGA UURISTADES TULI SAMBLA VARJUST PEAGI VÄLJA VESI. VESI OLI PRUUN JA HÄSTI LÄHEDALT VAADATES NÄGI SEAL UJUMAS TURBAPUDI. KOLLILAPSED VÕTSID PAAR LONKSU. „KOLLI ELU ON IKKA MÕNUS -- PIISAB SÕÕMUST JA ELU KORRAS,” LAUSUS MODRIS NING SILITAS OMA ÜMARIKKU KÕHUKEST. „SEE PEENIKE TURBAPUDI ON VÄGA HEA LISAND,” NÕUSTUS KA KALLI JA MEKUTAS SUUD. „NAGU SOOLIMPS -- KÜLM JA MAGE. AGA INIMESTEL POLE SELLEST SOOVEEST VÄGA PALJU ABI.” „EGA VIST. NIISAMA JUUA POLE SEDA VETT MÕTET, SEST TEKITAB LÕPUKS JANU VAID JUURDE.

AGA SAMAS, KUI JOOGIMURE SUUR, SIIS KORRAKS LEEVENDUST VAST PAKUB,” LOBISES

MODRIS JA NIISUTAS OMA SAMBLAVESTI.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

11

SOE PUDEL

KOLLILAPSED OLID JÕUDNUD KRAAVINI. „NÄE, KALLI! SEE SIIN ON AINUKE KRAAV, MIS KAEVATUD TUDU JÄRVEST,” RÄÄKIS MODRIS. „MA EI NÄE ENAM SUURT MIDAGI,” KURTIS KOLLITÜDRUK, SEST OLI PEAAEGU PIME. „JA ÜLDSEGI, MIKS SEDA KRAAVI VAJA OLI?”

„NEID PÕHJUSEID OLI VIST MITU,” ARVAS MODRIS. „KUS SA SEDA TEAD?” IMESTAS KALLI. „SELLE KRAAVI LUGU ON KEERULINE NAGU

KUMMITUSE ELULUGU. SIIN LÄHEDAL OLI TEHAS, KUS

VALMISTATI INIMESTE JAOKS PUDELEID. SIIS OLI VEEL SAEVESKI. JA ARVATAKSE, ET SELLE KÕIGE TARVIS OLI VAJA KA VETT.”

„JA SIIS KAEVATI KRAAV?” „JAH,” VASTAS MODRIS JA VÕTTIS PÕUEST PISIKESE TUMEDA PUDELI, MIS HAKKAS HELENDAMA. PUDELI PÕHJA OLI KIRJUTATUD TUDDO. „SEE ON AINUKE PUDEL, MIS VANAST KLAASITEHASEST VEEL ALLES. ROHKEM NEID EI OLE,” SOSISTAS MODRIS. „VÕLUSIN SELLE VÄIKSEMAKS, ET VIRVATULUKESI KAASAS KANDA.”

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

12

NELINURGAD SOOS MODRIS AVAS PUDELI JA SELLEST VUPSASID VÄLJA KAKS VIRVATULUKEST. TULUKESED VÕBELESID SINAKALT, AGA NII OLI KRAAVI SELGEMALT NÄHA. „KAHJU, ET SEE KRAAV EI SAA VÄGA HÄSTI JUTUSTADA, KUIDAS TA PUDELITE TEGEMISELE KAASA AITAS,” MÕTISKLES KALLI. „SEGANE LUGU TÕESTI,” NÕUSTUS KOLLIPOISS JA HÜPITAS TULUKEST.

JÄRGMISEL HETKEL PÄÄSES VIRVATULI MODRISE KÄPPADE VAHELT JA LENDAS VILKUDES KRAAVI KÕRVAL OLEVATE KANDILISTE LOHUKESTE SUUNAS. „OHOO, MIS NEED ON?” KISSITAS MODRIS SILMI JA KURVASTAS VIRVATULUKESE ULAKA KÄITUMISE PÄRAST. „TUNDUB, ET INIMESED ON SEAL TEGUTSENUD. ÄKKI ON KAEVANUD KUNAGI TURVAST. NII KANDILISI ASJU LOODUS EI TEE,” ARVAS KALLI. „ÕIGUS! TURVAST KAEVATI SIIN KA -- SEDA PANDI LAUDAS LOOMADELE KÜLJE ALLA, ET NEIL OLEKS PAREM OLLA,” SELETAS KOLLIPOISS. „ET SIIS NAGU SOOJAKOTT?” PAKKUS KALLI. „NOH, PIGEM NAGU TITELAPID,” VASTAS MODRIS KOHMETULT.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

13

VARJUALUNE KUI SOOKOLLID JÕUDSID MATKAONNINI, OLI ÜMBRUS

MATTUNUD PIMEDUSSE. „TUNDUB, ET SIIN ON MAJAKE,” RÕÕMUSTAS KALLI. „MILLINE NEIST?” KÜSIS MODRIS VASTU. „NO MÕLEMAD IKKA.”

KOLLID KOBISTASID ÜMBER MAJA JA SAID LÕPUKS UKSE LAHTI. MODRIS KASUTAS VALGUSTUSEKS TAAS OMA VÄIKEST KLAASPUDELIT, MILLES TOIMETASID VEEL MÕNED VIRVATULED. „KAS SA, KALLI, TEAD, ET INIMESTEL ON KA VIRVATULED, AINULT ET KANDILISED?” PÄRIS

MODRIS. „KAS SA MÕTLED TELEFONE? AGA TÕESTI! NEED JU KA HELENDAVAD JA PIDAVAT INIMESI EKSITAMA,” NÕUSTUS KALLI. „KAS NEED OMAVAHEL SEGI EI LÄHE?” PÄRIS MODRIS VASTU. „TEAD, MA ARVAN, ET SEAL, KUS ON MEIE VIRVATULED, EI OLE NENDE TEISTE JAOKS TOITU,” VASTAS KALLI TÄHTSALT.

KOLLILAPSED SÄTTISID END MAGAMA.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

14

JAHIMEESTE MAJA

HOMMIKUVALGUS SILITAS NINASID NING KOLLILAPSED AVASID SILMAD. „HUVITAV, KAS SIIN MÕNDA ELANIKKU KA ON?” MÕTISKLES KALLI JA SIRUTAS END NII, ET TURBASAMBLANE KLEIDIKE RAGISES. „MÕNI HIIR EHK?” OLETAS MODRIS. „JA KINDLASTI EELMISTE KÄIJATE MÕTTED -- NEED PÕRKAVAD KA MÖÖDA SEINU EDASI-TAGASI,” VASTAS KALLI. „SIIN ON INIMESTE KRITSELDUSED JA MINGI IMELIK SININE PULK,” ÜTLES MODRIS JA MAITSES SEDA.

TA SUU VÄRVUS SINISEKS NING KOLLIPOISS HAKKAS PURISTAMA. „OEH, SEE KÜLL MUSTIKAS POLE!” OLI MODRIS PETTUNUD, KUI PASTAPLIIATSI TAGASI LAUALE PANI. „AGA VAATA, SIIN ON MINGID SUUREMAD SIRGELDUSED KA,” VIIPAS KALLI SEINALE, KUHU OLI KIRJUTATUD 1995. „HUVITAV, MIDA SEE TÄHENDAB?” „ÄKKI SEL INIMESTE AASTAL SEE ONN EHITATIGI?” PAKKUS KOLLIPOISS.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

15

HOMMIKUTERVITUS

„VANA-KALLI RÄÄKIS, ET SIIN PUHUVAT ALATI TUUL -- JÄRVE PIND ON SILE JA TUULEL HEA LENNATA,” JUTUSTAS KALLI, KUI KOLLILAPSED TERETASID HOMMIKUT. „PÄRIS ÜMMARGUNE SEE SOOJÄRV,” NENTIS MODRIS. „JAH! SOO KERIS ENNAST PIKA AJA JOOKSUL ÜMBER JÄRVE NAGU RÄSTIK KÄNNUL,” ITSITAS KOLLITÜDRUK. „KAS SEE JÄRV OLI SIIN JUBA SIIS, KUI SOOD VEEL EI OLNUDKI?” UURIS KOLLIPOISS. „MINU TEADA KÜLL.” „HEI! KAS SIIN ELAB KA KEEGI?” HÜÜDIS MODRIS JÄRVE SUUNAS.

ENDISELT JÄI KÕIK VAIKSEKS. JA SIIS KOSTIS LARTSATUS. KOLLILAPSED VÕPATASID.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

16

VANA HAUG

„MIS SEE OLI?” ÜLLATUS MODRIS, KELLE JAOKS ERILINE HÄÄL OLI PÕNEV. „KEEGI KINDLASTI,” VASTAS KALLI JA TUNDIS, KUIDAS SAMBLAKLEIT MUUTUS ÄREVUSEGA KOHEVAKS.

TAVALISELT JUHTUS NII AINULT SUURE KÜLMAGA. „SIIN TUDU LÄHEDAL ELAVAT ÜKS VANA INIMENE, JUHAN LEPASAAR ON TA NIMI.” „NO TEMA VAEVALT PRAEGU SIIN UJUMA LÄKS,” ARVAS MODRIS. „ÄH, MIS SA NORID. TEMA ISE MUIDUGI MITTE, AGA TA KIRJUTAS INIMESTE RAAMATUTES, ET SIIN ELAVAT ÜKS VANA JA VÄGA LUINE HAUG,” VASTAS KALLI SALAPÄRASELT.

JÄRGMISEL HETKEL KOSTUS TAAS VEEPLADIN JA VEEPINNAL SAPUTAS ÜKS KENA MUSTA SULESTIKU JA VALGE LAIGUGA LIND -- SÕTKAS! „NO EI MEENUTA VÄGA HAUGI,” TÄHENDAS MODRIS. „TÕSI. TAL ON SOOMUSTE ASEMEL SULED, AGA SUKELDUB SAMA HÄSTI,” VASTAS KALLI, KERGENDUSTUNNE HÄÄLES.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

17

TUDU JÄRVE HALDJAS KALLI JA MODRIS LOBISESID LINDUDEST, KES SIIN ELAVAD, JA KALADEST, KEDA SIIN EI ELA. POLEVAT ISEGI VÄGA TAIMI SIIN SOOJÄRVES. „NAGU TÜHI PRUUNI VEEGA KAUSS,” OLI KALLI PISUT PETTUNUD.

KOLLILAPSED LESISID LAUDTEEL JA VAATASID JÄRVE. NAD OLID TÄIESTI TASA. PIKKAMISI TEKKIS JÄRVE KESKELE UDUSAMMAS, MIS TIHENES.

NII, NAGU SUURENES UDUKOGU, SUURENESID KA SOOKOLLIKESTE SILMAD. JÄRGMISEL HETKEL SAID NAD ARU, ET TEGU ON JÄRVE HALDJAGA, KES SAADETI SIIA ÄRA TUDU HIIEST.

VALGE UDUKOGU NÄITAB END VÄGA HARVA. PEAB OLEMA SOOKOLLILAPS VÕI VÄGA ERILINE KÜLALINE, ET TEDA NÄHA.

HALDJAS VÕTTIS VÄLJA KULLAST JA HÕBEDAST SÖÖGINÕUD NING ASUS NEID KAUGEL JÄRVEL PESEMA.

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee

18

KUNINGRIIGID

„TAHAKS KA HALDJAS OLLA,” AHHETAS KALLI JA PIILUS KADEDALT NÕUDEPESU. „MIKS?” KÜSIS MODRIS VASTU. „VAATA, KUI PALJU SÄDELEVAID SÖÖGINÕUSID TAL ON,” OHKAS KOLLITÜDRUK. „SÖÖGINÕUSID EI TOHI TEGELIKULT JÄRVE VEES OTSE PESTA,” TULETAS MODRIS MEELDE. „KUI OLED JUHTUMISI HALDJAS, SIIS VÕIB,” OLI KOLLITÜDRUK ENDISELT VÕLUTUD. „AGA SINA SÄDELED ISE!” LOHUTAS MODRIS

KALLIT. „PISTA PEALE HALLAÖÖD OMA SAMBLA-KLEIDIST VÕETUD JÕHVIKAID PÕSKE - NEED SÄDELEVAD ENAM KUI HALDJA NÕUD. PEALEGI ON TEMA KUNINGRIIK AINULT SEE JÄRV, AGA SINUL?” KÜSIS MODRIS KULMUDE KERKIDES. „ON TERVE SOO!” HÜÜDIS

KALLI ÕNNELIKULT VASTU. HALDJAKOGU JÄRVE PINNAL HAJUS.

KOLLILASTELE MEENUS RAJALE JÄÄNUD RATASTOOL.

NAD LÄKSID VAATAMA,

KAS NEID ABISTANUD TAIMI SAAB SOHU UUESTI KASVAMA PANNA .

Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee