MIS ON SOO JA KUIDAS TA ARENEB? Vanarahvas ütleb, et soos vesi on, aga laev ei sõida; maa on, aga käia ei saa. Ökoloogid vaatavad taimestikku ja piiluvad ka maa sisse: soo on turbaala, kus turbakihi paksus on vähemalt 30 cm ja turba ladestumine toimub ka praegu. Turbaalal on vähemalt 1 cm turvast. NB! Kõik sood on turbaalad, aga kõik turbaalad ei ole sood! Soo võib hakata arenema mõnest lohust maapinnal, kus vesi ei saa mingil põhjusel ära voolata. Samuti võib soostuma hakata kinnikasvav järv.
SOO KOLM ARENGUASTET: 1. MADALSOO on pigem lopsaka taimekasvuga, kuna taimede juured ulatuvad põhjavette ja saavad sealt toitaineid. Kui soos on selgelt piiritletud allikad, räägime allikasoost. 2. SIIRDESOO on vahepealse taimekasvuga, kuna turba ladestumisel on turbakiht hakanud muutuma tüsedamaks – kohati ulatuvad taimede juured veel põhjavette, aga kohati enam mitte.
3. KÕRGSOO ehk RABA taimed saavad toitained sademetest, sest turbalasund on juba nii paks, et juured ei ulatu põhjavette. Rabast leiab sageli älveid ehk veepesasid ja laukaid.
ALLIKAS PÕHJAVEE TASE
MADALSOOTURVAS
SAVI, LIIV
PÕHJAVEE TASE
SIIRDESOOTURVAS MADALSOOTURVAS
SAVI, LIIV
Laukad RABATURVAS SIIRDESOOTURVAS PÕHJAVEE TASE
MADALSOOTURVAS
SAVI, LIIV
Eestis säilinud soodest on ligi 2/3 kaitse all. Kaitsealadel on erinevad vööndid: • piiranguvöönd –– kõige leebema kaitsekorraga kaitsevöönd • sihtkaitsevöönd –– kui üldse, siis võib siin toimetada ainult looduse kaitsmise eesmärgil • reservaat –– sinna ei tohi minna
Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus: Triinu Sarv. Joonised: Marko Kohv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee