KODANIK U Ü H I S K ONNA HÄÄLE K ANDJA 27. AUGUST 1999 Eesti Ajalehtede Uit: Pärnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6 461 005, Faks: 6311210 e·mail: foorum@netexpress.ee
Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus
URO eraldas kolmveerand miljonit
Aare Kasemets töögrupi "Riik ja mittetulundusühendused" juht
Eelmisel nädalal eraldas ÜRO Arenguprogramm Eesti kolmanda sektori arendamiseks kahe aasta peale 57 500 dollarit ehk umbes 805 000 krooni. Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu toetust leidnud programmis nähakse ette infomaterjaIide väljaandmist ning Eesti ekspertide juriidilisi ja finantskonsultatsioone ühenduste liikmetele üle riigi. ÜRO Arenguprogrammi programmijuht Heli Kask märkis, et mõistlik on koolitada just seltside liikmeid, sest organisatsioonid võimendavad üksikisiku häält. Selles tuleb kaasata kohalikud katusorganisatsioonid nagu EMSL, lisas ta. Programmi korraldajatele pakuvad väljasõidud võimalust ka organisatsioone kaardistada ja valupunkte välja selgitada, et hiljem kogumikes tüüpküsimustele vastata. "Olulisim on, et inimesed hakkaksid tähtsustama oma vabast ajast tehtavat tööd ja nõuaksid tunnustust ka partneritelt," ütles Kask. Teise olulise suunana nähakse riigi ja kolmanda sektori koostöö tugevdamist. Ühistel aruteludel peaks järgmisel aastal valmima koostöökokkulepe, mis sätestaks partnerlussuhted juriidiliselt. Programm alustas juba 1998. aasta detsembris, mil ÜRO Arenguprogramm eraldas 39 400 dollarit (551 600 krooni). Toimunud on mitmeid väljasõidukonsultat· sioone näiteks Sillamäel, Kihnul, Tõrvas. ÜRO Arenguprogrammi raha tuleb vabatahtlike an· netustena rikastelt doonorriikidelt, suurimad toetajad on Jaapan ja Põhjamaad. Foorum
Vabatahtlikud ja TVi puhastavad metsi Eesti Vabatahtlike Keskus ja TV1 alustavad kampaa· niaga "Mets puhtaks", et kaardistada ebaseaduslikud prügimäed ning anda kogutud informatsioon edasi valla- ja linnavalitsustele. Samas tahetakse inimesi ärgitada organiseerima vabatahtlike gruppe, et oma kodukandi metsaalune, põlluveer või park korda teha. Eeskujuna asuvad Vabatahtlike Keskus ja TV1 ka ise prügimägesid koris· tama. Ürituse patrooni, TVl tegevdirektori Rait Killandi sõnul kohtab ta metsajalutuskäikudel iga aastaga enam prügimägesid. "Vaja on muuta hoiakuid ja suh· tlUnist loodusesse," sõnas Killandi. Aktsioon "Mets puhtaks" on jätkuks mais toimunud kampaaniale "Lauluväljak laulupeoks korda", kui vabatahtlikud tegid lauluväljaku korrastustöid. Kõigil, kes teavad mõnda risustatud metsaalust, palutakse helistada Eesti Vabatahtlike Keskusse Tallin· na te!efonil626 33 09. Raoul Suvi
4
küSimust
Mart Laar peaminister, Isamaaliit
?
Koalitsioonileppes on kirjas, et • tuleb "jätta riigile see, mis vajalik, ja anda erasektori või kolmanda sektori täita see, mis võimalik". Mida selleks on tehtud? Valitsus on lähtunud osalusdemokraatia suurendamisest riigi juhtimisel. Siin on ennekõike aktiivsed olnu d majandussektori vabatahtlikud ühendused, kellega sõlmiti juunis koostöömemor andum. Valitsusliit lubas suurendada avalikkuse osalust seadusloomes ja järelevalves riigisektori üle: Oleme alustanud ettevõtjate kaasamist riigile kuuluvate är iüh ingute juhtimisse. Aga valitsus on valmis dialoogiks kõikide organi· satsioonidega, kes ilmutavad konstruktiivset tahet koostöös midagi ära teha. Valitsuse algatatud seadus· eelnõud ja valitsuse määruse eelnõud jõuavad arvu· tivõrku juba ministeeriumide kooskõlastuse etapil.
?
Kui arenenud on teie arvates Eesti kolmas sek• tor? J ust nii arenenud, kuivõrd on inimestel tegutsemista· het ja -võimalusi. Kodanikeühenduste aktiivs us ja soov sõna sekka öelda sõltub inimeste väärtushinnan· gutest, grupikuuluvustundest, ka elatustasemest. Kindlasti võiksid oma häälel tugevamalt kuulda lasta noorsooühingud.
?
Palun tooge näiteid, kuidas valitsus on kaasa• nud kolmandat sektorit riigivalitsemisotsuste vastuvõtmisesse. Koostöömemorandum ettevõtjate organisatsioonidega pakub välja regulaarsed konsultatsioonid. Kolmas sektor peaks näitama ise aktiivsust üles, ütlema sõna sekka ja mis siin varjata, ka mõjutama. Aga see ei tähenda, et valitsus ainult passiivselt ootab, kas keegi tuleb ja näitab näpuga, mis on viltu.
?
Juttu on olnud peaministri nõunikust, kes an• naks nõu just NGO-de küsimuses. Kui kaugel on selle ametikoha loomine? Meie sellest küll miskit kuulnud pole. Kertu Ruus
On vaja vabatahtlikke kriminaalhooldusabilisi Justiitsministeerium ja Eesti Vabatahtlike Keskus otsivad vabatahtlikke, kes aitaksid tingimisi karistatuid ja tingimisi enne tähtaega karistusest vabastatud süüdimõistetuid igapäevaelus. "Kodanikud saavad kuritegude ennetamisel Väga palju ära teha," kinnitas justiitsministeeriumi kriminaallioolduse osakonna spetsialist Tiina Ivask, kelle sõnul kasutatakse mujal maailmas edukalt vabatahtli· ke abi süüdimõistetute toetamisel. Koordinaatorid loodavad leida üle Eesti 35 asjalikku ja heatahtlikku inimest. Tiina Ivask kinnitas, et tööga ei kaasne mingeid erilisi riske ning kõike kontrollivad professionaalsed ametnikud. "Ma ei usu, et karistatuid on põhjust karta," sõnas Ivask. "Neile tuleb lihtsalt osata läheneda," Kriminaalhooldusabiline peab olema vähemalt 21 aastat vana, vähemalt keskharidusega, Eesti Vabariigi kodanik või välismaalane, kellel on Eestis elamise luba, kindla töö- või õppimis- ja elukohaga ning valda· ma eesti keelt kõnes ja kirjas. Huvitatuil palutakse helistada Eesti Vabatahtlike Keskuse telefonil 626 33 09 või justHtsministeeriumi telefonil 6 208 219. Foorum
Enne maastikumängu tegid suvekooli tulnud kehalisi harjutusi, mis pidid õpetama grupitööd.
AKTUAALNEKAAMERA
• Suveülikoolis said ühen· dused esimest korda oma· vahel rääkida. Paksud raa· matud ja e-mallid on sur· nud, kui nende üle ei saa elavalt arutleda, kindlaid as· pekte avada. Konkreetsete lahenduste· ni ei planeeritudki jõuda. Need töötatakse välja väik· semates gruppides, selline kohtumine aga loob viljaka· teks ~ööringideks eeldused. See oli üldine üksteise mõis· ta püüdmine, mõtete vahetus ja kohati ka üksteisest mööda rääkimine. Viimase efektne näide oli see, et rah· vaga kutsuti kohtuma Tõnis Lukasja Kalle Jürgenson, et arutada riiklikul tasemel küsimusi, kuid selle asemel mindi üle sellele, kas matusepärg peaks olema maksuvaba. Rahandusministeeriumi ja EMSLi poolt ei olnud info alla välja jõudnud ja see tekitas negatiivse peegelduse. Ühendused, nende katusorganisatsioonid ja riik peaksid jõud ühendama, et kodanikke koolitada. Ka ülikoolid kui eliidi kasvatajad peaksid nõu andma ja uuringuid tegema. Ühendusi tuleb õpetada, kuidas infot otsida ja luua, kuidas survet avaldada. Esimest korda kokku tulnud peavad üksteisega harjuma, et järgmine kord mitu korda tõhusamalt töötada. Tahaks loota, et aasta pärast on tekkinud kriitiline mass, mis on valmis konkreetseid ettepanekuid tegema, kokkuleppeid sõlmima ja ka nende täitmist kontrollima.
Suveülikoo tõi ühen used esiDlestkordakokku Osavõtjatele sai selgemaks, mis toimub Eesti kolmandas sektoris Kertu Ruus
foorum@netexpress.ee 20.-22. augustil korraldas Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit Avatud Eesti Fondi toetusel oma liikmetele ja teistele huvilistele esimese suveülikO0li, mille eesmärgiks oli EMSLi tegevdirektori Kadri Kopli sõnul ühendused kok· ku kutsuda ning nende va· heI koostöö tekitada. "Ühen· duste esindajad peavad saa· ma omavahel rääkida," kino nitas Kopli. "See on ehk olu· lisemgi kui lavalt loengute pidamine." Suveülikoolist osa võtnud Eesti Tarbijakaitse Liidu te· gevdirektori Peeter Teppi sõnul soovis ta näha, mis toimub Eesti kolmanda~ sektoris ning rahuldas oma uudishimu täielikult. "Mina olen saadud infoga rahul, " väitis Tepp. Ta lisas, et lei· dis teistes osalejates koostööpartnerid: "Me kavatsesime saavutada midagi üksi. Suveülikoolis märkasi· me, et see on osaliselt võimalik kõigi mittetulun· dusühenduste koostöös." Teise osavõtja, Inimõiguste
Instituudi juhatuse liikme Merle Haruoja sõnul jäi üritusel siiski puudu päevakajalisusest ja kiirest reaktsioonist pakilistele probleemidele. Lisaks ühistele üldloengutele ja maastikumängule töötasid suveülikoolist osa· võtjad viies töögrupis, mis
arutasid kolmanda sektori näiteks jõudma ette valmissuhteid riigi, ärisektori, ko- . tamisel olevasse riigi ja mit· halike omavalitsuste, rah- tetulundusühenduste vusvaheliste organisatsioo· koostöökokkuleppesse, mil· nide ja teiste oma sektori le alusel hakatakse korraldaühendustega ning esitasid ma igapäevapoliitikat. siis töötulemused suurele Suveülikooli ühe korralsaalile. Osad programmili- daja, EMSLi koolitusjuhi sed seisukohad peakSid ka Kaja Villemi sõnul leidis reaalselt ellu rakenduma, enamik tagasisidet andnu-
test, et suveülikool võiks olla pikem protsess, kus arut· letakse ja vahetatakse infot aasta läbi. Osavõtjaid oli sadakond väga erinevatest organisatsioonidest, teiste seas näiteks tarbijakaitseliidud, paljulapseliste vanemate liidud, Paeliit, Eluliin. Peeter Tepp
tõstis esile noorte suurt osakaalu osavõtjate hulgas, mis näitab tema veendumusel kolmanda sektori elujõuli· ' sust. Riigi poolt külastasid ' suveülikooli haridusminis· ter Tõnis Lukas ja Riigikogu , Rahanduskomisjoni esimees Kalle JÜrgenson.
Riigijuhid vastasid teravatele küsimustele Kertu Ruus
• Suveülikoolis väitlesid mittetulundusühenduste esindajatega haridusminister Tõnis Lukas ja Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle JÜrgenson. Teravaks kujunes arutlus Jürgensoniga, kes tutvustas u ut tulumaksuseaduse projekti. Jürgensoni kinnitusel ootab ta kõikidelt end probleemidega kurssi viinud NGOdelt ettepanekuid, seaduseprojekti tekstiga saab tutvuda rahandusministeeriumi ja Riigikogu koduleheküljel. "Nii tähtsa seaduse puhul on vaja osapooltega dialoogi pidada," ütles Jürgenson. Tõnis Lukase kinnitusel
tuleb mittetulundussektoris töötate arvamusega arvesta· da juba seepärast, et nad on reaalsed liidrid, kes suutnud koondada vahel sadu inime· si. Haridusminister väitis, et kuigi ühendustele ei saa anda riigi seadusandIikke funktsioone , tuleb neile an· da osa tegevfunktsioone, na· gu koolitamine ja kultuu· riürituste läbiviimine. "Oma ülesandeid täites on seltsid asendamatud," sõnas Lukas. Lukas kiImitas, et hooli· mata alatistest probleemidest pisiasjades, ei paneks ise seltsiliikumisest välja kasvanud poliitikud ühen· duste vajalikkust kunagi kahtluse alla. "Ei saa ole-
muslikult lahutada seltsiliikumise energiat riigi juhtimisest," sõnas Lukas. Haridusminister tõi välja, et infovahetus ühenduste, nende katustiitude ja riigiametnike vahel peab olema täielik. "Püramiidi alumine ots peab tippu nägema ja tundma, et on selle ise ehitanud." Lukas tunnistas, et näiteks rahandusministeeriumi ametnikud ei käi tih· ti kabinetitöö kõrvalt ini· mestega kohtumas ning ka koalitsioonilepe on suuresti märksõnade "parandamine" ja "tõhustamine" tasemel ning riigil tuleb esitada rohkem konkreetseid tellimusi. "Eks me kõik õpime," sõnas haridusminister Lukas.
Debatt:
Haridusmi nister Tõnis Lukas ja Ri igikogu rahanduskomisjoni e s imee s Ka lle Jürgenson kuulavad teravaid hää li s aalis t. KRISTJAN LEPP/ME:IE: ME:EL
••
MTU-d peavad maksusoodustuse saamiseks esitama põhjaliku aruande 1. oktoobriks peavad mittetulundusühendused, kes soovi· vad pääseda valitsuse tulu· maksust vabastatud avalikes huvides teenivate ühenduste nimekirja, koostama mitmeleheküljelise aruande, koos põhjaliku ülevaatega oma te· gevusest, rahade liikumisest ja kõigi liikmete isikukoodi· dega. Samas ei pea kord nime· kirja pääsenud mittetulun· dusühendused end käesolevast aastast enam igal aastal
uuesti registreerima. NiInekirja kantud ühendus jääb sinna seni, kuni ta pole lõpetanud tegevust või kuni koo halik maksuamet, millele ühendus aruandeid esitab, pole tema tegevuses probleemenäinud. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna j uhataja kohusetäitja Lemmi Oro sõnul on määruse eesmärgiks mittetulundusühenduste tegevuse läbipaistvamaks muutmine -
varsti lähevad andmed ka in· ternetti. Vaid annetaja nime ei pea avaldama. Teiseks ai· tab ankeedi täitmine Oro sõnul ühendustel endil järgi mõelda, mida nad endast ku· jutavad. Riigikogu Rahandusko· miSjoni esimehe Kalle Jürgensoni väitel soovib riik veenduda, et püsinimekirja satuvad ausad ühendused, ning teada ka ühenduste liikmeid, sest toimunud on palju pettust. "Siin on suu·
red raha kantimise võimalu· sed: võin tuua sadu näiteid, kus nimekirja on kurjasti kasutatud," lisas Lemmi Oro. Oro sõnul on nõutud avalikustamine tühine osa sellest, mida määruse väljatöötamisel eeskujuks 01· nud Ameerika seadusandlus sealseteIt mittetulundusühendusteit nõuab. Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees ja Eesti Endiste Poliitvangide Liidu aseesimees Aadu Oll pöörI
dus protestiavaldusega Demokraatlik-rahvuslike jõudude Koostöökoja poole, et tuua välja etteheited määrusele. Kõige ohtlikumaks peab Oll nõuet avaldada kõigi liikmete isikukoodid, mis on tema kinnitusel vas· tuolus põhiseadusega, sest keegi ei tohi vastu inimese tahtmist või tema teadmata koguda andmeid tema tegevuse või harrastuste kohta, ühingu liikmeks astumisel aga isikukoodi andma ei pea.
Inimõiguste Instituudi ju· hatuse liikme Merle Haruoja kinnitusel on lubamatu seegi, et määrus ilmus Riigi Teatajas alles 14. juulil, täht· aeg avalduste-ankeetide esitamiseks on aga juba 1.0k· toober. Haroja märkis, et paljud ühendused pole muu· datusest veel kuulnudki, sest . esitasid suve algul enne puh· kusele minekut korrektselt taotluse, mida eelnev kord nõudis 1. septembriks. Ke rtu Ruus