KODANIK U Ü H I S K ONNA HÄÄLE K ANDJA 27. AUGUST 1999 Eesti Ajalehtede Uit: Pärnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6 461 005, Faks: 6311210 e·mail: foorum@netexpress.ee
Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus
URO eraldas kolmveerand miljonit
Aare Kasemets töögrupi "Riik ja mittetulundusühendused" juht
Eelmisel nädalal eraldas ÜRO Arenguprogramm Eesti kolmanda sektori arendamiseks kahe aasta peale 57 500 dollarit ehk umbes 805 000 krooni. Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu toetust leidnud programmis nähakse ette infomaterjaIide väljaandmist ning Eesti ekspertide juriidilisi ja finantskonsultatsioone ühenduste liikmetele üle riigi. ÜRO Arenguprogrammi programmijuht Heli Kask märkis, et mõistlik on koolitada just seltside liikmeid, sest organisatsioonid võimendavad üksikisiku häält. Selles tuleb kaasata kohalikud katusorganisatsioonid nagu EMSL, lisas ta. Programmi korraldajatele pakuvad väljasõidud võimalust ka organisatsioone kaardistada ja valupunkte välja selgitada, et hiljem kogumikes tüüpküsimustele vastata. "Olulisim on, et inimesed hakkaksid tähtsustama oma vabast ajast tehtavat tööd ja nõuaksid tunnustust ka partneritelt," ütles Kask. Teise olulise suunana nähakse riigi ja kolmanda sektori koostöö tugevdamist. Ühistel aruteludel peaks järgmisel aastal valmima koostöökokkulepe, mis sätestaks partnerlussuhted juriidiliselt. Programm alustas juba 1998. aasta detsembris, mil ÜRO Arenguprogramm eraldas 39 400 dollarit (551 600 krooni). Toimunud on mitmeid väljasõidukonsultat· sioone näiteks Sillamäel, Kihnul, Tõrvas. ÜRO Arenguprogrammi raha tuleb vabatahtlike an· netustena rikastelt doonorriikidelt, suurimad toetajad on Jaapan ja Põhjamaad. Foorum
Vabatahtlikud ja TVi puhastavad metsi Eesti Vabatahtlike Keskus ja TV1 alustavad kampaa· niaga "Mets puhtaks", et kaardistada ebaseaduslikud prügimäed ning anda kogutud informatsioon edasi valla- ja linnavalitsustele. Samas tahetakse inimesi ärgitada organiseerima vabatahtlike gruppe, et oma kodukandi metsaalune, põlluveer või park korda teha. Eeskujuna asuvad Vabatahtlike Keskus ja TV1 ka ise prügimägesid koris· tama. Ürituse patrooni, TVl tegevdirektori Rait Killandi sõnul kohtab ta metsajalutuskäikudel iga aastaga enam prügimägesid. "Vaja on muuta hoiakuid ja suh· tlUnist loodusesse," sõnas Killandi. Aktsioon "Mets puhtaks" on jätkuks mais toimunud kampaaniale "Lauluväljak laulupeoks korda", kui vabatahtlikud tegid lauluväljaku korrastustöid. Kõigil, kes teavad mõnda risustatud metsaalust, palutakse helistada Eesti Vabatahtlike Keskusse Tallin· na te!efonil626 33 09. Raoul Suvi
4
küSimust
Mart Laar peaminister, Isamaaliit
?
Koalitsioonileppes on kirjas, et • tuleb "jätta riigile see, mis vajalik, ja anda erasektori või kolmanda sektori täita see, mis võimalik". Mida selleks on tehtud? Valitsus on lähtunud osalusdemokraatia suurendamisest riigi juhtimisel. Siin on ennekõike aktiivsed olnu d majandussektori vabatahtlikud ühendused, kellega sõlmiti juunis koostöömemor andum. Valitsusliit lubas suurendada avalikkuse osalust seadusloomes ja järelevalves riigisektori üle: Oleme alustanud ettevõtjate kaasamist riigile kuuluvate är iüh ingute juhtimisse. Aga valitsus on valmis dialoogiks kõikide organi· satsioonidega, kes ilmutavad konstruktiivset tahet koostöös midagi ära teha. Valitsuse algatatud seadus· eelnõud ja valitsuse määruse eelnõud jõuavad arvu· tivõrku juba ministeeriumide kooskõlastuse etapil.
?
Kui arenenud on teie arvates Eesti kolmas sek• tor? J ust nii arenenud, kuivõrd on inimestel tegutsemista· het ja -võimalusi. Kodanikeühenduste aktiivs us ja soov sõna sekka öelda sõltub inimeste väärtushinnan· gutest, grupikuuluvustundest, ka elatustasemest. Kindlasti võiksid oma häälel tugevamalt kuulda lasta noorsooühingud.
?
Palun tooge näiteid, kuidas valitsus on kaasa• nud kolmandat sektorit riigivalitsemisotsuste vastuvõtmisesse. Koostöömemorandum ettevõtjate organisatsioonidega pakub välja regulaarsed konsultatsioonid. Kolmas sektor peaks näitama ise aktiivsust üles, ütlema sõna sekka ja mis siin varjata, ka mõjutama. Aga see ei tähenda, et valitsus ainult passiivselt ootab, kas keegi tuleb ja näitab näpuga, mis on viltu.
?
Juttu on olnud peaministri nõunikust, kes an• naks nõu just NGO-de küsimuses. Kui kaugel on selle ametikoha loomine? Meie sellest küll miskit kuulnud pole. Kertu Ruus
On vaja vabatahtlikke kriminaalhooldusabilisi Justiitsministeerium ja Eesti Vabatahtlike Keskus otsivad vabatahtlikke, kes aitaksid tingimisi karistatuid ja tingimisi enne tähtaega karistusest vabastatud süüdimõistetuid igapäevaelus. "Kodanikud saavad kuritegude ennetamisel Väga palju ära teha," kinnitas justiitsministeeriumi kriminaallioolduse osakonna spetsialist Tiina Ivask, kelle sõnul kasutatakse mujal maailmas edukalt vabatahtli· ke abi süüdimõistetute toetamisel. Koordinaatorid loodavad leida üle Eesti 35 asjalikku ja heatahtlikku inimest. Tiina Ivask kinnitas, et tööga ei kaasne mingeid erilisi riske ning kõike kontrollivad professionaalsed ametnikud. "Ma ei usu, et karistatuid on põhjust karta," sõnas Ivask. "Neile tuleb lihtsalt osata läheneda," Kriminaalhooldusabiline peab olema vähemalt 21 aastat vana, vähemalt keskharidusega, Eesti Vabariigi kodanik või välismaalane, kellel on Eestis elamise luba, kindla töö- või õppimis- ja elukohaga ning valda· ma eesti keelt kõnes ja kirjas. Huvitatuil palutakse helistada Eesti Vabatahtlike Keskuse telefonil 626 33 09 või justHtsministeeriumi telefonil 6 208 219. Foorum
Enne maastikumängu tegid suvekooli tulnud kehalisi harjutusi, mis pidid õpetama grupitööd.
AKTUAALNEKAAMERA
• Suveülikoolis said ühen· dused esimest korda oma· vahel rääkida. Paksud raa· matud ja e-mallid on sur· nud, kui nende üle ei saa elavalt arutleda, kindlaid as· pekte avada. Konkreetsete lahenduste· ni ei planeeritudki jõuda. Need töötatakse välja väik· semates gruppides, selline kohtumine aga loob viljaka· teks ~ööringideks eeldused. See oli üldine üksteise mõis· ta püüdmine, mõtete vahetus ja kohati ka üksteisest mööda rääkimine. Viimase efektne näide oli see, et rah· vaga kutsuti kohtuma Tõnis Lukasja Kalle Jürgenson, et arutada riiklikul tasemel küsimusi, kuid selle asemel mindi üle sellele, kas matusepärg peaks olema maksuvaba. Rahandusministeeriumi ja EMSLi poolt ei olnud info alla välja jõudnud ja see tekitas negatiivse peegelduse. Ühendused, nende katusorganisatsioonid ja riik peaksid jõud ühendama, et kodanikke koolitada. Ka ülikoolid kui eliidi kasvatajad peaksid nõu andma ja uuringuid tegema. Ühendusi tuleb õpetada, kuidas infot otsida ja luua, kuidas survet avaldada. Esimest korda kokku tulnud peavad üksteisega harjuma, et järgmine kord mitu korda tõhusamalt töötada. Tahaks loota, et aasta pärast on tekkinud kriitiline mass, mis on valmis konkreetseid ettepanekuid tegema, kokkuleppeid sõlmima ja ka nende täitmist kontrollima.
Suveülikoo tõi ühen used esiDlestkordakokku Osavõtjatele sai selgemaks, mis toimub Eesti kolmandas sektoris Kertu Ruus
foorum@netexpress.ee 20.-22. augustil korraldas Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit Avatud Eesti Fondi toetusel oma liikmetele ja teistele huvilistele esimese suveülikO0li, mille eesmärgiks oli EMSLi tegevdirektori Kadri Kopli sõnul ühendused kok· ku kutsuda ning nende va· heI koostöö tekitada. "Ühen· duste esindajad peavad saa· ma omavahel rääkida," kino nitas Kopli. "See on ehk olu· lisemgi kui lavalt loengute pidamine." Suveülikoolist osa võtnud Eesti Tarbijakaitse Liidu te· gevdirektori Peeter Teppi sõnul soovis ta näha, mis toimub Eesti kolmanda~ sektoris ning rahuldas oma uudishimu täielikult. "Mina olen saadud infoga rahul, " väitis Tepp. Ta lisas, et lei· dis teistes osalejates koostööpartnerid: "Me kavatsesime saavutada midagi üksi. Suveülikoolis märkasi· me, et see on osaliselt võimalik kõigi mittetulun· dusühenduste koostöös." Teise osavõtja, Inimõiguste
Instituudi juhatuse liikme Merle Haruoja sõnul jäi üritusel siiski puudu päevakajalisusest ja kiirest reaktsioonist pakilistele probleemidele. Lisaks ühistele üldloengutele ja maastikumängule töötasid suveülikoolist osa· võtjad viies töögrupis, mis
arutasid kolmanda sektori näiteks jõudma ette valmissuhteid riigi, ärisektori, ko- . tamisel olevasse riigi ja mit· halike omavalitsuste, rah- tetulundusühenduste vusvaheliste organisatsioo· koostöökokkuleppesse, mil· nide ja teiste oma sektori le alusel hakatakse korraldaühendustega ning esitasid ma igapäevapoliitikat. siis töötulemused suurele Suveülikooli ühe korralsaalile. Osad programmili- daja, EMSLi koolitusjuhi sed seisukohad peakSid ka Kaja Villemi sõnul leidis reaalselt ellu rakenduma, enamik tagasisidet andnu-
test, et suveülikool võiks olla pikem protsess, kus arut· letakse ja vahetatakse infot aasta läbi. Osavõtjaid oli sadakond väga erinevatest organisatsioonidest, teiste seas näiteks tarbijakaitseliidud, paljulapseliste vanemate liidud, Paeliit, Eluliin. Peeter Tepp
tõstis esile noorte suurt osakaalu osavõtjate hulgas, mis näitab tema veendumusel kolmanda sektori elujõuli· ' sust. Riigi poolt külastasid ' suveülikooli haridusminis· ter Tõnis Lukas ja Riigikogu , Rahanduskomisjoni esimees Kalle JÜrgenson.
Riigijuhid vastasid teravatele küsimustele Kertu Ruus
• Suveülikoolis väitlesid mittetulundusühenduste esindajatega haridusminister Tõnis Lukas ja Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle JÜrgenson. Teravaks kujunes arutlus Jürgensoniga, kes tutvustas u ut tulumaksuseaduse projekti. Jürgensoni kinnitusel ootab ta kõikidelt end probleemidega kurssi viinud NGOdelt ettepanekuid, seaduseprojekti tekstiga saab tutvuda rahandusministeeriumi ja Riigikogu koduleheküljel. "Nii tähtsa seaduse puhul on vaja osapooltega dialoogi pidada," ütles Jürgenson. Tõnis Lukase kinnitusel
tuleb mittetulundussektoris töötate arvamusega arvesta· da juba seepärast, et nad on reaalsed liidrid, kes suutnud koondada vahel sadu inime· si. Haridusminister väitis, et kuigi ühendustele ei saa anda riigi seadusandIikke funktsioone , tuleb neile an· da osa tegevfunktsioone, na· gu koolitamine ja kultuu· riürituste läbiviimine. "Oma ülesandeid täites on seltsid asendamatud," sõnas Lukas. Lukas kiImitas, et hooli· mata alatistest probleemidest pisiasjades, ei paneks ise seltsiliikumisest välja kasvanud poliitikud ühen· duste vajalikkust kunagi kahtluse alla. "Ei saa ole-
muslikult lahutada seltsiliikumise energiat riigi juhtimisest," sõnas Lukas. Haridusminister tõi välja, et infovahetus ühenduste, nende katustiitude ja riigiametnike vahel peab olema täielik. "Püramiidi alumine ots peab tippu nägema ja tundma, et on selle ise ehitanud." Lukas tunnistas, et näiteks rahandusministeeriumi ametnikud ei käi tih· ti kabinetitöö kõrvalt ini· mestega kohtumas ning ka koalitsioonilepe on suuresti märksõnade "parandamine" ja "tõhustamine" tasemel ning riigil tuleb esitada rohkem konkreetseid tellimusi. "Eks me kõik õpime," sõnas haridusminister Lukas.
Debatt:
Haridusmi nister Tõnis Lukas ja Ri igikogu rahanduskomisjoni e s imee s Ka lle Jürgenson kuulavad teravaid hää li s aalis t. KRISTJAN LEPP/ME:IE: ME:EL
••
MTU-d peavad maksusoodustuse saamiseks esitama põhjaliku aruande 1. oktoobriks peavad mittetulundusühendused, kes soovi· vad pääseda valitsuse tulu· maksust vabastatud avalikes huvides teenivate ühenduste nimekirja, koostama mitmeleheküljelise aruande, koos põhjaliku ülevaatega oma te· gevusest, rahade liikumisest ja kõigi liikmete isikukoodi· dega. Samas ei pea kord nime· kirja pääsenud mittetulun· dusühendused end käesolevast aastast enam igal aastal
uuesti registreerima. NiInekirja kantud ühendus jääb sinna seni, kuni ta pole lõpetanud tegevust või kuni koo halik maksuamet, millele ühendus aruandeid esitab, pole tema tegevuses probleemenäinud. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna j uhataja kohusetäitja Lemmi Oro sõnul on määruse eesmärgiks mittetulundusühenduste tegevuse läbipaistvamaks muutmine -
varsti lähevad andmed ka in· ternetti. Vaid annetaja nime ei pea avaldama. Teiseks ai· tab ankeedi täitmine Oro sõnul ühendustel endil järgi mõelda, mida nad endast ku· jutavad. Riigikogu Rahandusko· miSjoni esimehe Kalle Jürgensoni väitel soovib riik veenduda, et püsinimekirja satuvad ausad ühendused, ning teada ka ühenduste liikmeid, sest toimunud on palju pettust. "Siin on suu·
red raha kantimise võimalu· sed: võin tuua sadu näiteid, kus nimekirja on kurjasti kasutatud," lisas Lemmi Oro. Oro sõnul on nõutud avalikustamine tühine osa sellest, mida määruse väljatöötamisel eeskujuks 01· nud Ameerika seadusandlus sealseteIt mittetulundusühendusteit nõuab. Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees ja Eesti Endiste Poliitvangide Liidu aseesimees Aadu Oll pöörI
dus protestiavaldusega Demokraatlik-rahvuslike jõudude Koostöökoja poole, et tuua välja etteheited määrusele. Kõige ohtlikumaks peab Oll nõuet avaldada kõigi liikmete isikukoodid, mis on tema kinnitusel vas· tuolus põhiseadusega, sest keegi ei tohi vastu inimese tahtmist või tema teadmata koguda andmeid tema tegevuse või harrastuste kohta, ühingu liikmeks astumisel aga isikukoodi andma ei pea.
Inimõiguste Instituudi ju· hatuse liikme Merle Haruoja kinnitusel on lubamatu seegi, et määrus ilmus Riigi Teatajas alles 14. juulil, täht· aeg avalduste-ankeetide esitamiseks on aga juba 1.0k· toober. Haroja märkis, et paljud ühendused pole muu· datusest veel kuulnudki, sest . esitasid suve algul enne puh· kusele minekut korrektselt taotluse, mida eelnev kord nõudis 1. septembriks. Ke rtu Ruus
Eesti Päevaleht, reede.
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee
Kesräägib?
fltL!7
(J
- ------
/'
...
Kodanikeühiskonna uued ülesanded
E
esti iseseisvumiteks Ameerika Ühendne on asetanud riikides. Sotsialistlike ja nõukogude vabariikodanikeühiskide vabanemise ajal konnale uue üleoli aga tavaline ka näsande: demokraatia gemus kodanikeühisülesehitamise ja kaitse. konnast kui riigi totaTa peab võimaldama inimestel tegutseda just litaristlike ambitsioo· nide vastu tegutsevast nimelt kodanikena, sellega kaasnevate poliitijõust. Kuulsaim näide taolisest tegutsemisest liste õiguste ja vastutusega. Selle ülesande oluoli muidugi Poola amelisust ei ole aga seni piitiühing Solidaarsus, savalt teadvustanud ei aga sarnased eesmärkodanikeühenduste ak- MIKKO LAGERSPETZ gid olid ka Eesti 1980. tivistid ega ka poliitili- Eesti Humanitaannstituudi aastate poliitilistel liisotsioloogia professor sed otsustajad. kumistel ning - kuigi Sotsioloogilised uurivarjatumal kujul mused on esitanud vä· suurelosal Eesti vara· gagi erinevaid arusaamu kodani- sematest mittepoliitilistest ühingutest. keühiskonna aktiivsusest Eestis. 1990. Kodanikeühiskonna eesmärgiks oli riiaastate teisel poolel tehtud küsitluste gist sõltumatu elusfääri loomine ja kohaselt kõikus valitsusväliste s orga- kaitse. nisatsioonides ja ühingutes osalemise aktiivsus 10-st 4O-ne protsendini elanik- Aga opositsiooniline, isegi revokonnast. See hinnangute vaheline eri- lutsiooniline tegevus ja uute, de· nevus ei tulene uurimismeetodite puu- mokraatlikus ühiskonnas vajalike stdulikkusest, vaid erinevatest võimlius- ruktuuride ülesehitamine on kaks hootest kodanikeüh iskonda defineerida. pis erinevat ülesannet. Kui iseseisvus· On suur oht, et inimesed, kuigi justkui eelses Eesti NSV·s tuli kodanikeühisrõhk asetada vabaneühest ja samast asjast rääkides, peavad konnal tegelikult silmas erinevaid asju. mispüüdlustele, siis praeguse ühiskon· na põhiprobleemiks on demokraatia Kodanikeühiskonna ühtset, kõigi kinnistamine ja laiendamine. Inimeste poolt omaks võetud definitsiooni ühi kondliku aktiivsuse langus revoei ole olemas ka teaduslikus kirjandu- lutsioonijärgsel ajastul on iseloomulik ses. Et kodanikeühiskonna üks osa tervele Ida-Euroopale; seegi osutab, et moodustub nn kolmandast sektorist - kodanikeühiskond vajab ülesannete riigist sõltumatult loodud kasumit mit- uut lahtimõtestamist. tetaotlevatest organisatsioonidest - on Eestis on pärast iseseisvumist looselge. Aga kas kodanikeühiskonna osa- dud demokraatlikus ühiskonnas vaja· deks on ka poliitilised parteid, likud poliitilised institutsioonid (iseasi, usuühingud, ajakirjandus, ametiühin- et suur osa elanikkonnast on seni ilma gud, korteriühistud, end ühingutena kodakondsuseta, ja seetõttu ilma mittevormistanud inimeste kooskäimi- võimalusest poliitikas kaasa rääkida integratsiooni probleem on niisiis Eesse viisid? Ühest vastust pole. Küsimus kodanikeühiskonna võima· tile ka demokraatia probleem). Eestlaslike definitsioonide kohta ei ole aga te jaoks on aga nähtavaks saanud üks puhtalt akadeemiline; erinevad vastu· esindusdemokraatia põhimuresid, mis sed peegeldavad ka erinevaid arusaa· seisneb valitud rahvaesindajate valijamu kodanikeühiskonna ülesannetest. test võõrandumises. Sellele probleemiNende ülesannete lahtimõtestamine on le osutas juba 18. sajandi mõtleja Jeantähtsam kui ühise defmitsioonini jõud- Jacques Rousseau: inimesed on küll mine. vabad valimiste ajal, nende vahel aga sõnaõiguseta. Kaasaegse demokraatia Kodanikeühiskonna ülesandeks suurim väljakutse seisnebki just siin: on ühe arusaama järgi täiendada riigi kuidas kindlustada inimestele valimis· poolt tehtut asuda tegutsema seal, te kõrval teisi poliitilise mõju kanakus riigi ressurssidest üksinda ei pii- leid? sa. Edukate näidetena võiks nimetada Kaitseliitu, erakoole või heategevusor· Väljakujunenud, stabiilse deganisatsioone. Selline ühistegevuse mokraatiaga maades on just kodamudeloli sõjaeelses Eestis tüüpiline; nikeühiskonnast saanud tähtis taolissamuti on see populaarne kaasajal näi· te poliitiliste mõjukanalite avaja. Lin-
Demokraatlikus protsessis osalemine nõuab valitsusvälisteIt organisatsioonidelt ressursse. Nende hulka kuulub lai liikmeskond, aga ka hästi läbimõeldud organisatsioonilised vormid, mis vajaduse korral võimaldavad pikemaajalist järjekindlat tegutsemist. Eriti tähtis on oskus informatsiooni hankida ja seda levitada. Demokraatiat üles ehitavas ühiskonnas pole piisav, et kodanikeühendused näevad enda ülesandena üksikute probleemide lappimist - näiteks supiköökide asutamist või lähima elukeskkonna koristamist. Nad peaksid seadma eesmärgiks kodanikeühiskonna kui terviku mõjuvõimaluste kasvatamise poliitiliste otsuste langetamisel. Sellesuunaliste nõudmiste hulka kuulub just otsus· tusprotsesside suurem läbinähtavus informatsiooni ja otsuste aluseks olevate reeglite kättesaadavus - ja selle kaudu otsustajate endi vastutusele võtmise võimaldamine.
Ei saa öelda, et riigi mõjutamine oleks olnud täiesti võimatu isegi nõukogude ajal. Kuigi valimiste kaudu riigivalitsemist mõjutada ei saanud, oli paljude jaoks olemas mitteametlikke, tutvustel põhinevaid mõjukanaleid. Demokraatiast oli asi muidugi kaugel, sest taoline kuluaarides teostatav polii· tika ei tuginenud avalikule diskussi0onile ega püüdele selgitada nende arvamust. keda langetatud otsused puudutasid. Taoliste mõjukanalite kasutamise tegi võimalikuks võimukandjate lojaalsus mitte ainult riigile ja parteile, vaid ka oma lähikondlastele. Samasele, üksteist teadvate-tundvate inimeste omavahelisele usaldusele pidid oma tegevuses toetuma ka teisitimõtlejad ning kultuuri- ja harrastustegevuse ümber koondunud mitteametlik opositsioon.
Nii uurimustulemused kui üldine kogemus näitavad, et praegu on siiski ainult väga väike osa Eesti kodanikeühendustest võimeline taoliseks, ühiskonda laiemalt mõjutavaks tegevuseks. Enamik ühenduste aktivistidest ei ole põhjalikult mõelnud seostest oma taotluste ja ühiskonna demokratiseeru· mise vahel.
Üheks viisiks tõsta teadlikkust nimetatud seostest on ühenduste omavahelised kontaktid. nende n-ö võrgustumine. See on olnud nähtav näiteks rühmadiskussioonides, mille korraldamise Eesti Humanitaarinstituudi uuri-_ musrühmale võimaldasid Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu korraldatud koolituspäevad. Koos kogemusi arutades leidsid er inevate Neid kogemusi tagantjärele vaa- ühenduste esindajad sarnaseid probdeldes näeme. et nõukogudeaegse leeme suhetes riigi- ja munitsipoliitilise kultuuri tugevamaid jooni paalvõimudega ning majanduslike otoli selge vahe tegemine "omade" ja sustajatega. Leitakse ka ühine eesmärk "võõraste" vahel. See pärand ei ole ka· - ühes rühmadiskussioonis osalenud dunud ka iseseisvuse ajal: tundub, et ühinguaktivisti sõnutsi: võimaldada informatsiooni ja otsustamisprotsessi- kõigile oma õiguste est seista. või väde avalikkuse ja kõigile avatuse vaja- hemalt tagada õigus oma arvamused dusele ei oska veel piisavalt tähelepa- kõvasti välja öelda. nu pöörata ei riigiadministratsioon ega kodanikeühendused ise. Olukorra teeb Totalitaarse riigi vastandiks ei keeruliseks ka vastutusvahekordade ja ole passiivne. minimaalsete kohusotsuste aluseks olevate reeglite ähma- tustega riik; selleks on avalikult ja ensus. mis on tingitud ühiskonna ja sea· nustatavalt tegutsev riik, mis oma teduste kiirest muutumisest. Samas on gevusest kodanikele aru annab. Seega selge, et täpsete ja avalike mängw'eeg- ei ole kodanikeühiskond riigi vastane lite puudumisel on raske vältida kor- või konkurent, vaid koos üles ehitatud ruptsiooni ja onupojapoliitikat ka ni- demokraatliku riigi parim liitlane. me poolest demokraatlikus riigis.
Eesti peab vähendama sõltuvust välisabist
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
~
-
-
-
-
-
______________________________________________
dest. Kindlasti peaks nii avalik kui ka ärisektor seda infot paremini ära kasutama. Tulevikus mängib kolmas sektor loodetavasti suuremat rolli ka uute töökohtade loomisel. Kui Euroopa mõnedes riikides (näiteks Belgia) ulatub mittetulundussektoris hõivatute hulk 10 protsendini. siis Eesti pakutakse selleks protsendiks 1 kuni 2. Loodetavasti oskab tulevikus ka Eesti meedia rohkem hinnata kodanikuühendusi ja nende vabatahtlikke algatusi. Kui praegu ilutsevad ajalehtede esikülgedel skandaalid sellest, kes on purjus peaga autoroolis vahele jäänud või kes on altkäemaksu andnud. siis võiks avalugu kõnelda ka sellest. kuidas Peip i-äärne mittetulundusühing on koolitanud juba kümmekond töötut ekskursioonijuhtideks. Alles siis, kui Eesti riigi juhid ja meedia on aru saanud kolmanda sektori olulisu e -t ühi 'konnas ja selle tegevust ka piisava tähelepanuga kajastatak e. võime loota inimeste arusaamade muutumi. ele kodanikualgatu Uku tegevuse suhte . Ee·ti on ph avalt neid. kes profesionaalsel tasemel tahavad ja jõuavad tegeleda asjadega. mis otse. elt si 'se ei too. Loodan. et lahItulevikus õpivad Eesti ettevõtjad ja nigitegelased eda panust kõrgemalt hindama. -
____________________________________
vad regulaarselt verd andmas. Kodanikeühiskonnas toimub üksikisikute ja valitsuse. kodanike ja nende valitud esindajate vaheline pidev dialoog. Peipsi Järve Projekt on pööranud Margit Säre väga suurt rõhku avaliku ja mittetuPeipsI Järve Projekt lundussektori koostöö parandamisele. Mõne aasta eest nägime tõsist vaeva, organisatsioonidele iseloomulik suur et tõestada kohalikele omavalitsustele. vabatahtlike hulk. Eestis tehakse vaba- maavalitsustele. ministeeriumidele nii tahtlikku tööd (näiteks kodukoha kor- enda kui ka kogu kolmanda sektori varastamine, vanurite ja puuetega ini· jalikkust. selgitada nende rolli ühismeste abistamine) seni vaid kampaa- konnas. Piirialade omavalitsusjuhid niate korras. Kui Prantsusmaal on va- olid mittetulundusühingute suhtes batahtliku tegevusega seotud 19" >. Sak- üpris tõrjuvad ning nende võimet misamaal25" 0 ja Inglismaalligi pool ela- dagi ära teha ei võetud eriti tõsiselt. nikkonnast. siis Eestis pole neile arvu- veel vähem nähti neis partnerit. Kohadele midagi vastu panna. Kui sel keva- ti hakati mittetulundusühingu tööd del kutsuti inimesi Tartus üles Raadi suisa taki tama. Tänu kolmanda sektori heale tööle parki puhastama. tuli kohale vaid kaputäis inimesi. Samas: et selline kam- (skandaale mittetulundusühingute tepaania üldse korraldati ja et kümme- gevuses, mida on ette tulnud Kesk-Eu· kond inimest kohale tuli, on märk as- roopa post-kommunistlikes riikides. meil olnud ei ole) on avalik arvamus jade paranemisest. Tsiviihihiskonna õiguste ja kohus- hakanud muutma oma eelarvamusi. tuste õppimist tuleb alustada juba la - Praeguseks oleme uutnud luua hea teaias. Vabatahtlik tegevus (oma kodu- koo töövõrgu tiku kohalike omavalitkoha pargi korrastamine, vanurite suste. maavalitsu te. ministeeriumide, abistamine, doonorlus) peab kujunema rahvusvaheliste organi atsioonidega. harjumuseks. Kui meil on pidevalt Ktma suur osa kolmanda ektori orgaprobleem doonorvere vähesusega. Hs nisat ioone töötab nn rohujuuretasannäiteks Soome on see juba ammu har- dU. tähendab see, et neil on hea ülevaajumuseks kujunenud. et inime ed käi- de kohalike inime te tegelikest oovi-
olmanda sektori poolt osutatavate teenuste spekter on Väga lai. Kuna paljud tegevussuunad kuuluvad avaliku sektori valdkonda (sotsiaalhoolekanne, haridus, kultuur keskkonnakaitse) on mitmel pool riik hakanud neid teenuseid mittetulundusorganisatsioonidelt ostma. Kuna mittetulundusühingute poolt osutatavad teenused on tihtipeale paindlikumad, vastavad paremini kliendi huvidele ning on ka odavamad, tuleks avalikul sektoril kindlasti õppida paremini ära kasutama seda potentsiaali. Põhjamaades kaetakse suur osa kolmanda sektori kuludest riigi vahendi· test, Ameerikas tuleb see eelkõige äri· sektorist. Eesti mittetulundussektori tulud tulevad enamuses aga rahvusva· heliste organisatsioonide (näiteks Euroopa Liidu. ÜRO programmid). privaatfondide. välisriikide saatkondade taskust. Meil on aeg mõista, et sellised rahvusvahelised abiprogrammid on mõeldud peamiselt arenguriikidele ja õige varsti need toetused vähenevad suurel hulgal. Mujal maailmas on normaalne, et ärisektor toetab tulude t oma piirkonna mittetulundusühinguid ja riik soodustab selliste toetuste tegemist maksupoliitika kaudu. Samuti on pika demokraatliku traditsiooniga riikide kolmanda sektori
-
K
na või regiooni planeerimisel ning seaduste ja administratiivsete otsuste ettevalmistamisel püüavad kodanikeühendused avalikkuse seas levitada otsuseid puudutavat informatsiooni ja vahendada üldsuse arvamuse otsustajateni. Lisaks varem nimetatud kodanikeühiskonna võimalikele ülesannetele - riigi tegevuse täiendamisele ja riigist sõltumatule isetegevusele - seisnebki sellises demokraatiat laiendavas aktiivsuses kodanikeühiskonna põhiülesanne. Ta peab võimaldama inimestel tegutseda just nimelt oma ühiskonna arengu eest vastutavate kodanikena. Näiteid tugevatest, laiemas mõttes poliitikaga tegelevatest liikumistest võib leida Lääne·Euroopast ja Põhjamaadest. Et demokraatia Eestis ja mujal Ida-Euroopas on veellapsekingades, ongi nähtaveelkõige taoliste demokraatia kanalite puudumises.
-
1 ____________________
€, "VS i
VETT ~4AMt:
-
....
Koostöö asemel domineerib konlmrents. Näiteks on suurte perede ühen· dusi hulganisti. kuid isiklike ja väärtushinnanguliste erinevuste tulemusena ei tee nad koostööd projektides, mis võiksid tuua avalikku ja rahalist toetust. Eesti mittetulundusliidritel jääb pahatihti puudu enesekindlusest. Kuigi nad on heade erialateadmistega juhid ja saavad aru, et parandavad kaaskodanike elu. pole neil veel ette näidata suuri saavutusi. S. Frederick Starr kirjutas ühes 1996. aasta "Filantroopia Kroonikas": "ebapiisavad fondid, üldine vaesus, uusrikaste osavõtmatus, filantroopia kasutamine korruptsiooni kulissina - ja kõige selle tulemusena ühiskondlik kahtlus - võtavad kõik oma lõivu". Hoolimata kÕigist neist väljakutsetest on Eesti NGO-d viimase kümne aastaga märkimisväärselt arenenud. Kuna olen ise töötanud mitme NGO·ga, alates puuetega laste haridusest kuni kunstini välja, võin olla järjest uhkem oma maa ja rahva üle. Usun, et Eesti kodanikud õpivad poliitikat mõjutama. juhid saavad üha suuremaid teadmisi. Kolmas sektor õpib toime tulema vaba turumajanduse tingimustes, mis ei garanteeri nõukogude riigi kombel kõigile palka ja jätab nii paljude vajadused rahuldamata, kuid pakub samas suuri võimalusi. Kolmandal sektoril on Eestis olnud soodus ja põnevalgus. Läheb aega. enne kui ta muutub kindlaks ja usaldatavaks ühiskonna osaks. mis tõstatab ja lahendab probleeme. See võikski olla lõplik eesmärk - ehitada jälle üle kodanikuühiskond, mis tagab igale kodanikule tema õigused.
"v,
-
Ühenduste tegevus muutub üha raskemaks. sest neil tuleb seista silmitsi järgnevate Väljakutsetega. Üks väljakutseid on jääda truuks oma missioonile, saada rohkem arvestatavust ja saavutada avalikkuse usaldus - täites samal ajal valitsuse. enda asutajate, erihuvigruppide ja liikme konna lootusi. Teiseks puudub eestlastel üldjoontes veel arusaamine NGO-de st kui mõjukast kanalist, mis aitab otsustele kaasa raäkida. Kuna riik on totalitaarsest reziimist vaba olnud vaid kümme aastat. puuduvad kodanikuosaluse kogemused.
Mittetulundusühendused peavad end usaldama
) lE
-
Ühenduste ees seisavad tõsised väljakutsed
Üks põhitakistusi kolmanda sektori arenemisel on nõuUlya kogude ajal valitseWagner nud riigist sõltumipedagoogikase mentaliteet. See doktor teeb kolmanda sektori arengu psühholoogiliselt raskeks. Üheks põhiproblemiks on NGO-de sõltumatuse säilitamine valitsusest, mis on põhiline rahaline toetaja. NGO·d peavad end ise valitsuse liig· se regulatsiooni eest kaitsma ja reeglites kokku leppima. Valitsuse ja NGO-de partnerlust võib olla raske saavutada, kuna praegu puudub NGO-del parlamendis mõjuvõim. Ainult suure liikmeskonnaga NGO-d suudavad riigivõimu mõjutada sellega. et kujundavad valimistulemusi. Ka erihuvidega grupid pole õppinud lobby-tööd tegema.
~
R
ahvusliku Demokraatia Instituudi paari aasta taguse aruande kohaselt "pole endises Nõukogude Liidus teist sellist riiki, mis oleks nii põhjalikult ellu suutnud viia poliitilisi ja majanduslikke uuendusi kui Eesti" (1996). Eesti mittetulunduslik sektor on esile kerkinud sama kiiresti kui poliitili· sed ja majanduslikud institutsioonid ning võrdluses muu maailmaga on areng Vägagi positiivne. Eesti kolmas sektor ei kerkinud esile vastureaktsioonina kasvavale sotsiaalsele probleemistikule, samuti polnud see iseseisvuse saavutamisega lõppenud vabadusvõitluse tulemus. Nagu iseseisvus avas tee sõnavabadusele, nii aitas kolmanda sektori teke vähendada kodanike ükskõiksust ja soodustada rahumeelset demokratiseerimist. Pikalt unustuses olnud avalik huvi aitas eriti kultuuriühenduste kaudu taasluua rahvuslikku identiteeti ja propageerida vabaduse vaimu. Lisaks hakkasid sotsiaalsed ja haridusorganisatsioonid. mille juured ulatuvad 18. sajandisse, täitma erihuve ja - vajadusi. NGO·d teevad Eestis suurt tööd, et ületada õiguslikke. poliitilisi ja majanduslikke takistusi. üritades täita valitsuse puudujääke. NGO-d edendavad osalusdemokraatiat ja toetavad reforme. nende teke on pannud kodanikke tegutsema väljaspool nõukogude ajalloodud väikesi mugavaid ringe. Kuid poliitiliselt ja majanduslikult stabiilne demokraatia pole ker· ge tekkima. Rahvas on juba näinud postkommunismi tüüpilisi probleeme - kuritegevuse kasv, süvenev vaesus, poliitiline ükskõiksus, väsimus ning korraliku sotsiaalhoolekandesüsteemi puudus. Muutused peavad toimuma ka inimeste mõttes.
"sr·.-\ ~
-
Pühendunud pilk Eesti mittetulundussfäärile
f\~"A Te;
-
olmanda sektori areng on otsustajate seas juba päris populaarne teema. USA suursaadik Melissa Wells hoiatab, et Baltimaade tiiger võib kaotada oma edumaa, peaminister Mart Laar kinnitab avalikkusele kolmanda sektori vajalikkust. Isegi Soros, ÜRO ja Euroopa Liit süstivad suuremaid summasid tärkavate ühenduste soontesseo Kuid nüüd kerkib küsimus: kes kujundab reaalsed arengusuunad? Praegu on läbirääkimiste aeg - üldist "arengut" tuleb konkretiseerida erinevates aspektides nagu rahastamine, seadusandlus või koolitus. Sellised arutelud on tihti akadeemiliste ringkondade areen - nemad annavad vajaliku mõistete süsteemi ning autoriteedi. Ent oluline on see, kuidas saaksid nendele aruteludele hambad sisse lüüa reaalsed ühendused, keda teadlased hellitlevalt rohujuurteks nimetavad. Mõistete süsteemi peab valdama ka kolmanda sektori püramiidi alumine ots ning selleks peab seda pidevalt lihtsamasse keelde tõlkima. "Eksperdid on ennast sisse lugenud rahvusvahelisse kirjandusse, kuid neil tuleb veelluua sild Eestimaa inimeste tegelike muredega, millele tuleb leida lahendusi kodanike koostöös," sõnab Aare Kasemets, üks siinse kolmanda sektori eestve, , E ksperdi~ on dajaid, ise samuti teadlane. Pole põhjust arvata, et altpoolt ei ennast sisse lugenud rahvusva- tule sisulisi ettepanekuid. Need tuleks vaid ära kuulata ja tõlkida siis helisse kirjandustaas juriidilisse ja teaduslikku keelse, kuid neil tuleb de. Pole ka põhjust arvata, et altpoolt veel luua sild Eestimaa inimeste te- ei tule vastuolulisi ettepanekuid. Tuleb neidki. Nende alusel ühistele kokgelike muredega. kulepetele jõudmine on suures osas katusorganisatsioonidest sõltuv. Viimased ei tohi lihtsalt kergema vastupanu teed minna ja midagi ära otsustada. Õige ühisotsuseni jõutakse osaluse kaudu, kuid eeldusel, et rohujuured on ise ennast higiseks koolitanud, tunnevad teemasid ja arutlevad ontiikult. Nii ei tohi arutiustes tõusta eebenipust torni ja unustada tuhandeid reaalseid ühendus i. Samuti ei tohi kapselduda ettepanekute ees riigitegelasteltja ettevõtjatelt. Meie ühenduste kokkusaamistel on tavaline rünnata riiki - kuid riik pole ju demokraatiikua ühiskonnas muud kui meie poolt valitud delegaadid. Kriitika peab lähtuma konkreetsest juhust, mitte üldfllosoofllisest riigivihkamisest. Riiki tuleb valitseda targalt, ka väljastpoolt riigisektorit. Ja vastutasuks peab riik andma konkreetsete juhtude tarbeks mittetulundussektorile hääleõiguse. Tänase Foorumi kirjutised on samuti akadeemilised. Seda võiks võtta nii, et see ongi üks katse pakkuda üldmõistete süsteemi. Sellest peab alustama. Siit edasi tuleb minna rahvaluulena, aidates üksteisel folkloristideks saada.
~
K
27. august 1999
13 Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee
Eesti Päevaleht, reede, 27. august 1999
Eesti suurim mittetulunduslike organisatsioonide kokkutulek tulekul 27.-28. novembrini toimub Tallinnas Sakala keskuses Eesti esimene mittetulunduslike organisatsioonide kokkutulek, kus saab arutleda töögruppides, saada koolitust ja tutvustada oma tegevust 100-250 krooni eest messil. Messil osaleda soovijatel palutakse endast märku anda Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidule 15. septembriks telefonil 6263309 või e-malli 1 info@ngo.ee ning teatada ka soovist oma tegevust kultuurikava või sõnavõtuga esitleda.
Ajakiri Luup: kolmanda sektori sõna ei maksa Esmaspäevase Luubi kaaneloos "Kelle sõna Eestis maksab?" hindavad ajakirjanikud Eestis kolmanda sektori mõjukust tühiseks, pidades neist mõjukamateks riigijuhte, pangandus- ja äritegelasi ning allilma. Luup peab Eesti kümneks mõjukamaks inimeseks poliitikuid Lennart Meri, Mart Laari ja Edgar Savisaart; ettevõtjaid Aadu Luukast ja Jüri Käod; pangandustegelasi Vahur Krafti, Indrek Neivelti ja Ain Hanschmidti, kaitsepolitsei peadirektorit Jüri Pihli ning allilmaliidrit Oleg Lvovi. Koos valitsusväliste organisatsioonidega hindab Luup väikseks ka kiriku, ametiühingu, tarbijakaitse ja sõjaväe mõjukust.
Väitlusselts pidas . suvelaagrit Augustis väitlesid Lääne-Virumaal Karepal Eesti Väitlusseltsi 5. suvelaagris 130 õpilast, tudengitja pedagoogi üle Eesti. Üliõpilaste turniiri üldteemaks oli "GIobaliseerumi~ ne", õpilasturniiril väideIdi teemal: "Sekkumine riigi siseasjadesse humanitaarkatastroofi ära hoidmiseks on õigustatud". Viimase paari aasta jooksul väitlusprogrammis aktiivseteks osalejateks kujunenud Eesti ülikoolide kasvandikke juhendas Karepal USA väitlusekspert Arlo Devlin-Brown, kes hindas tudengite väitlustaset väga r kõrgeks. Lisaks väitlusturniirile mahtus viiepäevase laagrir graafiku sisse õpilaste, tudengite, õpetajate ning kohtunike koolitus. Pedagoogide päevad olid sisustatud ka väitluse arengukavade väljatöötamisega. Arutleti järgmise aasta võistlusgraafiku üle, pandi paika suuremate koolitus'1 seminaride ajad, koostati ideestik uute õppematerjalide väljatöötamiseks. Juuli lõpul ja augusti algul külastasid väitlusseltsi liikmed Horvaatias toimunud Popperi programmi su€' velaagrit, kus väideIdi Ida-Euroopa jaoks välja töötatud väitlusstiilis - kahes 3-liikmelises võistkonnas nii poliitilistel kui ka filosoofilistel teemadel, kasutades sealjuures ka tõestusmaterjali. Suvelaagri korraldajad olid Horvaatia väitlusselts ja New Yorgi Avatud Ühiskonna Instituut. Kesksed väitlusturniirid toimu" sid teemal: "Kodanikuallumatus on demokraatlikus ühiskonnas õigustatud." Eesti VäitlusseUs alustas tegevust viis aastat tagasi, ametlikult registreeriti see mittetulundusühenduse, na eelmisel aastal. Selts koondab ligi 500 õpilast ja tudengit üle Eesti. Foorum ( e I
Merikotkaste vader:
üleeile andis Tallinna Kaubamaja peadirektor Peeter Tohver Tallinna Loomaaia direktorile Mati Kaalule uue troopikamaja avamisel üle tSeki 20 000 kroonile. Aastaid loomaaia merikotkaste vaderiks olnud Tallinna Kaubamaja ostis heategevas korras ära Tauno Kangro merikotka kuju.
" . lal A' ,,~'~~LEHT [J!]' h
-~
= ~iil<~"
.. '
.,..,,'" _
.·ElUKUTSE-ERl
~. ~ ..~
--------- ..... ,
,,"UlI lIl1 1tU. Nr. 1
Noored otsivad tööd 1i
w.-. . . . "'. ""
_-',"..-d,,~
_ _ l l _ _ _ _ ..........- . . . , , _ . . _ _ ...... IU_ ..... ~
_
~
... ,... __ --11 ....... _· '-*' .....
..-..................-.....-
"'-"'_"*i6, r......,;_,
--- ........ ....
,,"""-.-.~
,~
'~."'~"~!'"
llN .... ~...--
,...-~..........,
~-_
=':-:::::1
---_
~--=~ ....... ..,... ...... -
Õppeleht number 3. I, I
e
vatea rl näitlejad lustivad pealtvaat jatest enam Tänaseid lau1u- ja mänguseltse segab pigem aja kui raha või ideede nappus nimetada oma liitu sotsiaalse suunitlusega asutuseks ning kolmanda sektori faOma pojapoja ristsetel jääb naatiliseks pooldajaks. LiPaali talu vana peremees saks näitemängude lavastaJaan korraga tõsiseks. "Mis misele tegeleb liit nõnda ka sa, isa, nüid nisukest juttu?" kodanikukoolituse ning inehmub poeg, kuid tema vaa- tegratsiooniga. Näiteks tegutseb Tallintab mõtlikult publiku poole ning lausull oma mönoloogi: nasitl.vateater Timbei, mis "Ühed tulevad, teised lähe- loodi selleks, et invaliididel vad, ütles su ema, aga talu oleks põhjust kodust väljas piab jääma. Läen minagi käia. Kuid ajapikku on teatkergema südamega, kui rist saanud enamgi kui vaid kokkutulemise motiiv. tian, et mu pojal on poeg." Tekst - see pole muidugi "Mõnikord proovides unusTsehhov võ, Ibsen, ning ega tan, et töötan invaliididega," näitlejategi nimesid varem tunnistab lavastaja Lembit kavalehtedelt lugeda ole saa- Poobus. Kord nõudis ta ühe nud. Ometi jälgib tuhande- tantsustseeni lihvimist senipealine publik augusti algul kaua, kuni näitleja pani seLäänemaal Perakülas enda gama hakanud kepi kõrvale ees hargnevaid sajanditagu- ning tegi tantsu selleta ära. seid külaelupilte sama haa- "Siis küsis keegi, kus su ratult, kui mistahes meistri- kepp on, ja ta muutus jälle endiseks," ütleb Poob us te näitemängu. kuid hetkeks oli see naine Üksi tükk ei jää oma puudest ka füüsiliselt viimaseks üleolnud. Kuid tulemuste asemel teEnamgi veel - Nõva valla laulu- ja mänguseltsi es- gemise väärtustamine ei tämatükina Peraküla püünele henda, et esimesed harrastulnud kodulooline "Kilde tusteatritel puuduksid. Mulkülaelust" pakub pealtvaata- lu Saaremaa rahvateatris Injatele äratundmisrõõmu. Ke- go Nonneti lavastatud "Kuset etendust müksab vanem ningas John" pälvis kiimees enda kõrval istuvat dusõnu ka kutselistelt teatprouat. "See beebi, keda seal rikriitikutelt. Tänavu oli varistitakse," näitab ta heldi- batahtlikel näitlejatel suur nult lavale, kus on aasta osa Pärnu Endla suvelavas1902 - "temast saab minu tuses "Piknik Reiu jõel". Ning need pole kaugeltki isa." Kuid publikust enamgi ainsad õnnestumised. lustivad toimuvat näitlejad. Nõva laulu- ja mänguseltsi Etenduse katkestas liikmed ei erine ses suhtes naerulagin teistest Eesti harrastusteat- Jaan Urvet hakkab südari truppidest, keda võib siin mest naerma, kui meenutab koos kooliteatritega kokku hiljuti Tornimäe trupi esituarvata tuhatkond. Nii ses nähtud Jüri' Tuuliku võivad nad küll mõnikord "Meretagust asja". Samaproovides väsinult lubada, moodi elas etendusele kaasa et see tükk jääb viimaseks, ka publik, nii et etenduse ent kui pärast esietendust lõpus tuli lavastaja ning enam proovi minna pole vaja, tuntakse end imelikult midagi on puudu. Ning enamasti jõutakse siis samale tõdemusele. mille ütles välja üks Saaremaa • Kui praegu arutletakse, Tornimäe näiteringi mees. mida peaks riik tegema kol"Kui kaine mõistusega hak- manda sektori tugevdamikad mõtlema, siis olen ikka seks, siis möödunud sajandil loll küll, et siin käin," ütles tegijust "kolmanda sektori" ta kord ringi juhendajale. tekkimine rahvuslikul ärka"Aga kus ma siis peaksin misajal võimalikuks ka riigi olema? Vana mees juba, hilisema sünni. Olulisemateks rahva pean ma siis kodus istuma?" ühendajateks said laulu- ja Sõpruskond tähtsam mänguseitsid. Pioneeriks oli teatriaadetest 1865. aastal Tartus loodud Eesti harrastusteatrite liidu Vanemuine, mis pidi algselt juhi Jaan UrveU sõnul ongi keskenduma meeskoorilaurahvateatrite tunnus see, et lule. Ent lisaks esimesele tulemusest tähtsam on selle laulupeole korraldasid tartsaavutamise viis_ "Tulemust lased kõneõhtuid, mida võib saab ka professionaalses pidada rahvaülikooli eelkäiteatris vaatamas käia," mär- jaks, ning seal sündis ka gib ta. "Kuid harrastustea- rahvuslik teater. ter on nagu laulupidu, kus 1870. aasta juunis tähistas publik ei koge iialgi seda Vanemuine seltsi viiendat tunnet, mis on esinejatel. aastapäeva Lydia Koidula Teatriaated on siin kõrvali- kirjutatud "Saaremaa onusemad. eelkõige on trupp poja" esietendusega. millele sõpruskond." oli nii suur publikutung, et See annab Urvetile alust selts pidi järgmisel päeval
Eesti Harrastusteatrite Uit
Urmo Kübar urmo@epl.ee
• loodi 16 liikmesteatri poolt 23. septembril 1989; • võeti 1991 Ülemaailmse Harrastusteatrite Uidu liikmeks; • alustas 1992 koostööd Eesti Rahvakultuuri Keskusega, liites omaalgatusliku ja riikliku institutsiooni. Algasid regulaarsed teatrikursused; • korraldas koos Haapsalu Teatriga "Randlane" 1995. aasta augustis esimese rahvusvahelise harrastusteatrite festivali "Interteaterfest" Haapsalus; • korraldas 1998. aastal Ülemaailmse Harrastusteatrite Uidu peakorteri Oletoomise Kopenha<lgenist Tallinna; • moodustas 8. augustil 1998. aastal Harstadis (Norra) koos põhjamaade ja balti riikidega Põhja-Euroopa Amatöörteatrite Alliansi; • 1998 käivitusid esimesed euro-projektid (koostöös Soome, RootSI, Hispaania ja Saksamaaga); • oli 1999. aastal esindatud esmakordselt maailmafestivalil Marokas (Tabivere Huviteater "Per aspera ad astra" - lavastaja Ago-Endrik Kerge); • teenindab kokku ligi 700 harrastusteatrit; • on lähetanud teatrigruppe Soome, Lätti, Leetu, Venemaale, Valgevenesse, Rootsi, Taani , Norrasse, Saksamaale, Slovakkiasse, TSehhi, Hispaaniasse, Türki, Bulgaariasse, Marokosse ja mujale.
SUURPROJEKTID EESTIS: • juunis 1993 vabaõhuetendus Otepää vaaterattal "Circulus" (kunstiline , juht Merle Karusoo); • koos Juuru Vallaga 1998. aasta juunis "Mahtra sõda" (lavastajad Ahti Puudersell ja Aare Laanemets); • 1999. aasta juunis koos Palamuse vallavalitsusega "Kevad. Suvi. Sügis. Talv" (kunstiline juht Raivo Adlas).
Jaan Urvet, EHTL juhataja
"Veel äsja kuningas, nüüd juba põrm!" Saaremaa rahvateatri mulluses suurlavastuses "Kuningas John" on Richard Lõvisüdame sohipoega mängiv Kihelkonna põhikooli majandusjuht Margus Kõrgesaar jõudnud kohale just raadiotOimetaja Tõnis Kipperi kehastatava kuninga surma ajaks. ANDRES TÜUR
peaosa täitja Ingla Leis veel kord publiku ette ja vabandas, et pikad pausid etenduses polnud sellest, et neil oleks tekst meelest läinud, vaid laval oodati, et naerulagin saalis vaibuks. Kuid proovi sa naermata olla, kui Tuuliku kirjutatud taksostseeni ajal õõtsub lavale lapsevankrist meisterdatud takso ning peaosaline kiljub selles, et kui siit veel eluga pääseks! Saarlasteloli laval kõik nagu päris: saare murrak, paat ja vilkuvad majakad, viin restoranilauas. "Algul tahtsime teha Tuuliku "Pulmad Abruka
moodi", aga sealoli lehma paati toomise stseen, ja siis loobusime sellest," ütleb Leis.
Harrastajad usuvad oma paremust "See oli tõeline rahvateater, nad elasid selles keskkonnas, ja see kandus saali edasi," meenutab Urvet. "Seda võinuks vaadata kõik eesti professionaalid! " Ent tegelikult elab igas harrastusnäitlejas veendumus, et ta on parem kui professionaalne näitleja, teab Urvet. Ühelt poolt jõuavad nii rahvateatri lavale mit-
metunnised klassika-lavastused, teisalt jäävad kasutamata teatriliigid, mis proffidele ei sobi - näiteks turupratsiteater. Palju sõltub juhendajatest - kui leidub üks võimekas aktivist, kes asja eest veaks, võib ka tühjalt kohalt suur asi sündida. Õige juhendamiseta vajub aga ka andekate näitlejate kooslus varem või hiljem laiali. Nii on juba kümme aastat soikus harrastusteatrite tegevus Tartus, kui 1988. aastal suri kauaaegne Vilde-nimelise rahvateatri juht Venda Päi. Paljude harrastusteatrite valukoht on repertuaar. Ammu pähe kulunud "mikumärdidest" ja "kapsapeadestOI veel rohkem kardavad festivalide korraldajad aga tänapäevaseid labaseid külatükke. Samas on just need sageli esimesed, mida
Ilmus elukutsevalikut tutvustav õppeleht Kooliaasta alguse eel ilmus õpilastele Eesti Ajalehtede Lüdu väljaandel ja Avatud Eesti Fondi toetusel Elukutseleht, mis on osa rahvusvahelisest programmist "Ajaleht koolitunnis". Väljaanne on järjekorras kolmas - esimene Ajaleheleht tutvustas ajalehe ülesehitust ja teine oli pühendatud valimisteema kajastamisele pressis. Nüüd ilmunud Elukutseleht annab lugejatele aimu sellest, millist tööd saavad ja tahavad Eestis teha kooliõpilased. Ühtlasi õpib noor tundma levinumaid ajalehelanre. Elukutseleht on mõeldud kasutamiseks kodanikuõpetuse, emakeele ja teiste ainete tundides. Õpetajad saavad uut väljaannet Ajalehtede Liidust tasuta. Eesti Ajalehtede Li it
•
korraldama lisaetenduse. Järgmisel aastal anti esimene etendus ka Tallinnas Estonia seltsis. Siitpeale hakati eriti Lõuna- ja Kirde-Eesti seltsides sageli etendusi andma ning teatriharrastus levis kiiresti ka maale. 1869. aasta laulupidu oli lisanud hoogu laulu- ja pasunakooride asutamisele, kus nüüd hakati ka näitemängu harrastama. Nii toimus 1880. aastate alguses etendusi juba pea sajas paigas ning tolleaegsetest ajalehtedest võib sageli leida teateid näitemänguõhtutest, kus näiteks kiideti, et "mängijad näitasivad üleüldse hääd osavust, mida kuulajad käte laksutamisega ka tunnustasivad". Mängiti enamasti rehealustes ja koolitubades. Toilas ja Rakvere lähedal Ligustes leidusid aga talupereme-
hed, kes oma kuludega külla koguni teatrimaja ehitasid. Venestusajal mandusid paljud laulu- ja mänguseltsid karmimate tsensuuriolude tõttu keskpäraste jantide esitajaks (näide tollasest mängukavast: "Vana pärgel ja tema tahmane vend ehk Riidekoi põrgus"). Nende koha rahvuslikus liikumises võtsid üle karskusseltsid. Vabariigi-aastatel kujunes linnades ja maal välja tihe rahvamajade võrk, mille juures seltsid, ringid ja koorid tegutsesid. Maal tekkis hulganisti uusi truppe, kes ei põlanud ka nõudlikumat repertuaari - esitades seda küll asjaarmastajalikul tasemeL Enamuses olid siiski kohalikule publikule suunatud komöödiad. Tegijatele oli abiks Eesti vabaharidusliit, kes saatis maale inst-
I
tegijad valivad. "Publikuta pole teatrit, praegu aga meeldib inimestele lihtsam ja lõbusam tükk, eriti kui seal ka laule on," ei mõista Saaremaa rahvateatri näitleja Tõnis Kipper selliseid valikuid hukka. Nii on ka nende teatri rekord saja mängukorraga lauluetenduse "Perekonnavalss" käes, mille kõrval on repertuaaris hoitud ka tõsisemaid tÜkke.
Näitelevalt tuld kustutama
Nõva laulu- ja mänguseltsi lavastaja Viive Ernesaks meenutab, kuidas algulläksid ka tema näitlejate näod pikaks, kui tuldi välja ettepanekuga lavastada kodulugu. Vaimustus tekkis siis, kui hakati tegema kostüümi- ja grimmiproove. Siis aga kerkis uus hirm: et enamik näitetrupi mehi töötab kohalikus päästeametis, hakkasid ühel prooviõhtul kõigi mobiiltelefonid helisema. Tulekahju! "Etenruktoreid ja dekoraatoreid, duse ajal kartsin ma vihlaenutas rekvisiite ja andis mast tunduvalt rohkem sevälja näitekirjandust. da, et ühel hetkel peavad Pärast sõda jätkati pilli- ja mehed tööle jooksma ja mul näitemängu ning laulukoo- on lava taas tühi," ütleb Erride traditsioone, eriti popu- nesaks. laarseks muutus siis rahvaEnam kui ideede või rahatants. Harrastusteatreis nappus, kummitabki laulumängiti sageli klassikat, et ja mänguseUse praegu ajahiilida kõrvale ideoloogili- puudus. "Kel töö on, see rasest sundrepertuaarist, ning beleb hommikust õhtuni," toimus palju konkursse. ütleb Tõnis Kipper. "Ohe ENSV-aastate teisest poo- etendusegi pärast käib suur lest hakkas massiline isete- nuputamine, et leida aeg, gevus taanduma professio- mis kõigile sobib. Mis siis naalse kultuuri ees, seda veel näiteks ringreisist rääpõhjustasid näiteks linnas- kida!" Seda tunneb Kipper omaltumine, materiaalsete võimaluste ja haridustaseme gi nahal - näitejuhi haridutõus ning massiteabevahen- sega mees pole viimased aasdite osa kultuuritarbimises. tad enam ise midagi lavastaTruppide arvu vähenemise nud, sest ei leia selleks enerkõrval hakkas 1980. aastatel giat. kui alustab põhitööga tekkima palju kooliteatreid. kohalikus raadios varahomUrmo Kübar mikuti. "Kes üritab kahel toolil istuda, leiab end lõpuks põrandalt," sõnab ta.
Eesti rahvateater saab l30-aastaseks
MIO'.w. ...... .. _ _ _ _ _ kII!IlIt-
Nõva laulu- ja mänguseltsi "Kilde külaelust" on toonud aru pidama kohaliku Põlluotsa talu peremehe (Jüri Liiva, vasakul), Hiiumaaltjahikoera vastu vahetatud teomees Hansu (Enno Uusorg, keskel) ning Vanatoa peremehe (Kalle Orumaa) - kõik ka tegelikult möödunud sajandi löpus Perakülas elanud mehed_ ARVOTARMUlA/lAÄNE ELU
UM HEIM ALI Miks asutada mittetulundusühingut? Katrin Kala Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Uidu infojuht ja nõustaJa
Organisatsiooni pole mõtet teha ainult enda huvides, näiteks ühele isikule õpinguteks sponsori leidmiseks või oma haigele lapsele raha kogumiseks. Kiili aga on arukas moodustada mittetulundusühendus või fond emal, kes soovib aidata kõiki, kes põevad tema lapsega sama haigust. Organisatsiooni luuakse ikka selleks, et sel oleks laiem kõlapind. Kui aga juba soovitakse oma tegevusega teisigi aidata, soovitame ennast mittetulundusühendusena vormistada, sest enda juriidilise isikuna registreerimine teeb elu mitmes suhtes kergemaks. Kõigepealt: isegi väikestel laulu- ja tantsuringidel toimub rahade liikumine, mida on siis palju kergem korraldada. Kui ei tegutseta jurüdilis ühendusena, peab seUsing valima enda seast kellegi, keda ta usaldab ja kelle pangaarvet kasutab. Kuid see tekitab kohe probleeme maksustamisega - kui raha kantase ühele, kes maksab siis tulumaksu? Kui ühing tahab projekte kirjutada ja taotleda nende finantseerimist fondist või ettevõttelt, antakse hoopis parema meelega toetust oma tegevusvaldkonna määratlenudjuriidilisele iskule. Mängu tuleb ka valitsuse nimekiri, mille alusel avalikes huvides tegutsev ühendus võib taotleda tulumaksusoodustust. Avalikes huvides tegutseva ühenduse definitsioon on kiili veidi problemaatiline, kuid põhimõtteliselt peab see välja tulema põhikirjast. Loomulikult ei lähe siis tulumaksuvabaks majandustege-
vusega tegelevate ühenduste tulud, vaid annetused, liikmemekasud jne. Mittetulundusühingute tekkimine loob uusi töökohti - ikka on vaja tegevdirektorit, süs raamatupidajat, siis projektijuhti. Praegusel ajal on seegi väga tänuväärne. Nagu öeldud, eraldatakse raha just juriidilisteJe isikutele, ning neilt tellitakse ka teenuseid. Meilgi on mõned eraisikud käinud kurtmas, et nende headele ideedele pole fondid raha andnud. Kuigi - et need töökohad ka rahastatud saaksid, selle nimel tuleb kõvasti tegutseda. Kuid raha kõrvale jättes, koonduvad ühendustesse ühiste eesmärkidega inimesed. On hakatud mõistma, et koos on kõike parem teha. Üksinda võib häid ideid välja mõelda, kuid seejärel on parem kokku tulla ja asi koos ära teha. Organisatsioon ei lähe laiali, kui tekivad isikute vahelised konfliktid. Võib valida näiteks uue tegevdirekt0ri ja edasi eesmärkide poole liikuda. Organisatsiooniga on alati lihtsam suhelda, sest ta vastutab enda eest. Mittetulundusühenduse loomine ei ole iseenesest raske. Enamik asutajaid saab oma põhikirja koostamisega ise edukalt hakkama ega kasuta eriti kallite teenusfmnade vahendust. Praegu on äriregistris mittetulundusühingute ja sihtasutusete registris üle 9000 mittetulundusühenduse. See arv hõlmab küll ka korterija garaaZiühistuid, kellega meie katusorganisatsioonina ei tegele, sest suhtleme natu· ke laiemate eesmärkidega ühendustega. EMSL annab konsultatsiooni juriidilistes ja raamatupidamist puudutavates küsimustes, saadaval on ka trükised.
Kuidasluua mittetulundusühingut? Mittetulundusühingu loomine on iga inimese õigus ja vabadus. Oluline on lähtuda ainult põhimõttest - loodav ühing ei tohi saada tulu majandustegevuse kaudu. Seega tuleb kõigepealt seada eesmärgid, mis tuleb fikseerida ühingu põhikirjas. Mittetulundusühingu loomisel on juriidiliseks aluseks mittetulundusühingute seadus. Asutajateks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud, keda peab olema vähemalt kaks. Asutajad peavad sõlmima asutamislepingu ning sellega koos kinnitama põhikirja. Dokumendid võivad asutajad koostada ise või lasta koostada notari· või õigusbüroos, igal juhul peab nii asutamislepingu kui põhikirja kinnitama notaro Vahe on siin notaritasu suuruses, mis ise ette valmistades on väiksem. Seadus on kindlaks määranud selle, mis peab nii asutamislepingus kui põhikirjas kindlasti fikseeritud olema. Asutamisleping kui baasdokument peab sisaldama kõiki olulisi andmeid: mittetulundusühingu nime, asukohta, aadressi, eesmärki; asutajate nimed ja eluvõi asukohad, samuti nende isiku- või registrikoodid; asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes; juhatuse liikmete nimed, isikukoodidja elukohad. Ühingu nime valikul tuleb lähtuda reast kriteeriumidest: esiteks peab nimi erinema teistest mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest, mis Eestis registrisse kantud. Selle kindlakstegemiseks tuleb registrile saata avaldus koos soovitud nimega_ Kas kontrollitav nim). on piisavalt eristatav, otsustab registrikohtunik või kohtunikuabi 30 päeva jooksul. Nimi ei tohi olla eksitav eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas ega olla vas-
tuolus heade kommetega. Mittetulundusühingu nimi ei tohi sisaldada riigi või omavalitsuse organi või asutuse nimetust, koosneda ainult kohanimest ja sisaldada teisele isikule kuuluvat kaubamärki ilma selle omaniku nõusolekuta. Nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab, et tegemist on isikute ühendusega. Mittetulundusühingu asukohana märgitakse tavaliseltjuhatuse asukoht. Mittetulundusühingu põhikiri määratleb ja reguleerib tegevuse täpsemalt, sätestades ka liikmeid ja juhtimist puudutavad küsimused. Just põhikirjas fIkseeritakse mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning väljaastumise ja väljaarvamise kord, lükmete õigused ja kohustused. Põhikirjas tuleb märkida ka juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär, samuti üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord. Osakondade olemasolu korral tuleb märkida nende õigused ja kohustused, meeles pidades, et osakonnad iseenesest pole juriidilised isikud. Ühingut võib asutada nii määratud kui määramata ajaks - esimesel juhul tuleb tähtaeg kindlasti põhikirjas fikseerida. Mittetulundusühing saab õigusvõime hetkest, mil see kantakse selle asukoha registrisse. Register kannab nimetust mittetulundusühingute ja sihtasutuste register, kuhu saamiseks tuleb esitada avaldus, millele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Koos avaldusega tuleb registrile esitada ka juhatuse liikmete allkirjanäidised (mõlemad peavad olema notariaalselt tõestatud), asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri ja sidevahendite numbrid.
Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugejateit vastukajasid, kaastöid ja teavet. Et muutuda areeniks, kus kodanikuühendused saaksid sõna, palume Ühendustel endil oma plaanidest meile teada anda. Foorum loodab, et Inimesed ise tahavad nähtavale tulla Ja oma mõtteid ja arvamust teistele avaldada. see laiendaks ehk ka Eesti tulevikusuundade üleotsustajate nng!. Igaühe hääl on Foorumi jaoks oluline.
Vastukajad, kaastööd ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uidu postiaadressil Tallinn, Pärnu maantee 67a (märksõna Foorum), telefonil 6 461. 005, faksil 6 3 1.1 210 ja e-mailii foorum@netexpress_ee Foorum
,
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee
Eesti Päevaleht, reede, 27. august 1999
Heimtali käsitÖÖoaasi e ns ilu Et käsitöö poleks kui elus ahven alustassil, tuleb sõita Mulgi käsitööoaasi, kus on arhitekti kujundatud kemmergja kirstude viisi ellu ärganud meistritöid AetSüva r i
tajat geograafiaõpetajast. Ehk hakkavad siis lapsedki endale fantaasiakirjalist kudumit ihaldama - mida vanemad lapsed, seda laiemad kirjad, abiturientidele päris kirjatud. "
Kertu Ruus
Kui Anu Raud mõned aastad tagasi Heimtali vanas koolimajas pesitsenud muuseumi uksel seisis, nägi ta kunagisse klassituppa vaadates troostitut vaatepilti: paarisaja-aastase maja palkseinad seisid killustikuI ja liIval, sest põrandalauad olid ära mädanenud; mööda vanu fotosid jooksis hallitus. Tänaseks on muuseum taas jalgel ja sel aastal on üle ukseläve astunud juba kolmetuhandes külaline. Muuseum asub vanas Heimtali koolimajas, selle pearuum esimene korrus on vastavalt sisustatudki vanaaegsete koolipinkide koopiad, seinte ääres ridamisi vanu kooliõpikuid, raamatuid, tunnistusi. Ja kamaluga fotosid. Päevi näinud seintel klaasi all, uuemad albumites pitslinaga laual. Kuid lisaks külamuuseumides tavalistele võipüttidele ja koltunud fotodele kohalikest eluedendajatest on Raud loonud siia omalaadse käsitööoaasi. "Mul tekkis jahikoerakirg," ütleb igiammune rahvakunstihuviline. "Mida saab Mulgimaalt koguda?" Tuli välja, et kõige ilusamat käsitööd kõige veidramatest allikatest. Näiteks müüsid mehed turul autokapotUt tavotiseid varuosi. Aga Raud pani kohe tähele, et õlised jubedused laiutasid autot kaitsval vanaaegsel tikitud linal. Siis tuli kaupa teha: teate, mehed, ma toon teile parem kartulikoti, teil ükspuha, aga see lina andke mulle, ma viin selle muuseumisse. Nii kogus Anu Raud endale kenakese kollektsiooni, mida ta algul hoidis kodutaIus, sealsamas Heimtalis. Alles mõne aja pärast palus ta muuseumi ülesehitamiseks KultuurkapitalUt raha ja pani ka enda oma juurde - algul käisid aga peaaegu kõik need kolm tuhat külalist, kes praegu aasta jooksul muuseumis käsitööeksponaate imetlevad, tema kodutalus. "Eks see veidi väsitavaks muutus," tunnistab Raud. Mis ei takista teda seni muuseumis praktiseerivaid tudengeid majutamast. Nädalate kaupa.
Muuseum ku i tore urg Heimtali muuseumis ei pea eksponaate meetri kauguselt imetlema ega neid puudutades valgeid kindaid kätte tõmbama. Selle taga on Raua usk, et mõttekam kui ühte kopitanud riidetükki klaasi all säilitada, on õpetada kasvõi viiele noorele inimesele just sarnase tüki meisterdamist. Mõne aasta pärast oskab seda juba kümme noort. Ka muuseumihoone seintel pole sUte stiilis "Mitte trampida." Vastupidi, muuseumi juhataja kutsub ise tegijaid mõistuse piires IustiIna. Iga-aastane tegevuska-
Pesa õppimiseks
Elav pärand: Eesti Kunstiakadeemia tekstiilitudeng Kerly õpib punuma esivanemate vöökirja, et seda ehkkunagi moodsasdisainis inspiratsiooniallikana kasutada_ KRISTJAN LEPP/ MEIEMEEl
va on albumist näha - traditsiooniline piima-leiva päev Pärsti valla esimesse klassi astujatele, laulu- ja kirikulaagrid, koolide külastused. Või uhke, vitraazaknaga helehalli kenunergu ehitus - arhitekti töö. Eesti Ekspressi ajakirjanik Madis Jürgen käinud veel vaatamas, kas ei saaks sestki kurioasumist oma Eesti !{emmergute uurimuses pajatada, aga Anu Raud olnud sel päeval kodust ära ja tagasi ajakirjanik enam ei tulnud. Võib-olla oleks tulnud küll,
kui ta oleks teadnud, et peIdiku õnnistasid lauluga sisse Untsakad ja kirivöödest lindi ukse ees sõlmis lahti vallavanem ise. Kõige rohkemjagub käsitöötalus olemise õnne Viijand~ Kultuurikolledzi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö üliõpilastele, keda Raud juhendab. Raud leiab, et lisaks käsitööle on noortele oluline õpetada ka rahvuslikku kodukujundust. "Euroklanitud ruumid tunduvad mulle nagu ilma puurita ham-
..
lVfl.l:$tivete Vifjandi
\
..
..
Heinrtall
Ramsi 3 km
baarstikabinetid," märgib ta. "Kodu võiks olla vahva tore urg, kus on rahvuslikku elementi ja töötegemise võimalust."
Uue käsitöö sünd Anu Raua arvates ühendab eestlasi praegu ainult keel, esemeline keskkond on aga nagu rosolje, kus on igalt poolt midagi. "Pariisi püksid ja Pelgulinna tagumik" - umbes nii ütles Anu Raua luuletajast isa. Nii ei saa Euroopasse minna, arvab rahvuslike tavade tundja. Tuleb minna omaga. Ja heal tasemelomaga - selle käsitöö, mis Tallinnas Viru värava juures turistidele välja pandud, hindab õppejõud odavaks müügikaubaks. Rahvapärandi säilitamine ja edasiandmine ei tähenda Raua jaoks sugugi seda, et kõik tuleb hoida liikumatult paigal. Ka üliõpilased - peamiselt maalt tulnud - ei tee koolis ainult koopiaid vanadest esemetest. "Nad mõtlevad ise uusi kavandeid, nii tekib uus
eesti kinnas, eesti sõba, eesti kampsun. " Tema tahab näha praktilist rakendust - on nähtud kiili paatoslikke diplomitöö kaitsmisi, pärast kaob üliõpilane aga nagu vits vette. Seepärast vahendab muuseum tellimusi - üks õpilane valmistas kolm imeuhket vaipa, ühe Ameerikasse, ühe Soome, ühe Pärnu visuaalantropoloogia festivali võiduvaibaks. Võib-olla tõi vaibakudujale, praegusele Raudna Põhikooli käsitööõpetajale ja talupidajale õnne see, et tema diplomitöö esimene pulmavaip - sai kaitstud ja sisse õnnistatud tõelise pulmaga, kui kaks noort otsustasid abielluda eksamikomisjoni nina all. Praegu teeb Raud Halliste koolile rahvuslikku vormi hall, sekka punast, rohelist. Alustatakse diplomaatiliseit õpetajatest: üks üliõpilane koob diplomitööna neile kampsuneid, kus oleks peal nii kohalikku kampsunikirja kui ka sümboleid, mis eristaksid matemaatikaõpe-
Raual on idee: Heimtalis võiks ollagi rahvuskultuuri pesa. Paras koht Eesti keskel. Ning kõik on loomulik - rahvariideseelik tuisuse ilmaga sobib ikka külavahele. "Tallinnas mõjuks see nagu elus ahven alustassil," leiab Raud. Veidi jõuab käsitöökool siiski ka pealinna - tänagi punub üleval töötoas lõngakerade ja käsitöönäidete keskel vöösid neli Kunstiakadeemia tudengit. Tekstiilitudeng Kerly kinnitab, et nad on omavahel arutanud, kuidas omal ajal kiire elutempo juures jõuti nii peent käsitööd teha. Aga elu Anu Raua talus on nagu aktiivne puhkus - saun, ujumine, kolm korda päevas söök. Tallinnas tagasi, kavatsevad noored linlased siiski ikka disaini, mitte rahvuslikku käsitööd tegemaminna. Üritus, millest rääkides Raud vaimustusse satub, on juunis peetud laat: tuhanded külalised seisid piletisabas, et käsitööturgu tühjendama pääseda. Iga müügimees sai laada ajaks rõuguredeli, kuhu kaup välja riputada. Hiljem, kui Raud Vargamäele sattus, kargas üks mees äkitselt talle kaela ja kukkus kirglikult suudlema. Üllatunud suudeldu kuulis, et mees elab seni rahast, mis ta Heimtali laadal müüdu eest sai.
Loomaaed muuseumis Muuseumimaja ülemisel korrusel on soe ja valge tuba, mille kappides ja sahtlites hoiab Raud kõige kallimat varandust - töid, mida tudengid on aastate jooksul meisterdanud. Seal on peenest lõngast kirjuid sokke ja sukki, sõbasid ja rätikuid Eesti erinevaist paigust kõnelevate mustritega, vöösid ja vöökotikesi, lapsemütse ja kindaid. "Need on kursuse- ja diplomitööd," selgitab Raud uhkelt. Teises toas elab aga Raua isiklik loomaaed. Täpsemalt - kaisuloomaaed, kus seisavad kõrvuti kootud põrssad, rebase d, haug i- ja lestakalad, mutid, koerad, kassid, lehmad - kõik kenasti mustriliseks kootud. "Tore ju, kui lapsel on selline armas kaisuloom, veel toredam, kui ta õpib selle kaudu rahvuslikku mustrit tundmaja armastama," leiab Raud suurt villast põrsast kallistades. "Mu lenunikloom on, näete, see Mulgi Mutt siin, kes on kootud mulgi kuue värvi - natuke punast, Uba rohelist, palju musta." Kuid tallinlase päev pole nii pikk, et jõuaks saada päris osaks Heimtali elusast ilusast tervikust.
Eestile sobiks riigile orienteeritud kolmas sektor Kristel Joonasson Tartu Ülikooli avaliku halduse üliõpilane Suhete arendamisel kolmanda sektoriga on riigil vaja silmas pidada nelja aspekti. Esiteks - kas kolmandat sektorit on üldse vaja arendada? Kui riik ei näe sellel mõtet, tegutseb ka kolmas sektor üsna sõltumatult. NGO-de tegevust reguleerivad sel juhul seadused, mis kehtivad ka erasektori ettevõtetele. Selline lähenemine on iseloomulik heaoluriikidele (Rootsi), kuid see toob kaasa ka probleeme: kui avalikke teenuseid pakub vaid avalik sektor, on administreerimiskulud üsna suured, teenused liiga universaalsed ja standardiseeritud ning ei pruugi haarata kõiki ühiskonna liikmeid. Eesti väikeriigina sel~
list hoiakut NGO-de suhtes võtta ei tohiks. Teiseks - mis aladel ja millist rolli peaks kolmas sektor mängima? USA-s on riigi poolt soositud alad meditsiin ja haridus. Kuid finantside andmisega kaasneb ka teatav kontroll nende kasutamise üle. Kolmandaks - kuidas peaks riik looma kolmanda sektori arengut soodustava keskkonna, mis ergutaks neid organisatsioone avalikke funktsioone võtma? Turule orienteerituse korral on suhtumine kolmanda sektori organisatsioonidesse liberaalne, riik ei anna otseseid rahalisi toetusi, vaid soodustab arengut kaudselt, läbi seadusandluse. Selline süsteem on kasutusel riikides, kus on sügavalt juurdunud annetus- ja heategevustraditsioonid, nagu USA, Inglismaa. Riigile orienteeritud kolmanda sektori puhul on iseloomulik annetustraditsioonide puudumine ning see, et
sektori tegevust toetab riik nii otseselt kui kaudselt. Riik tellib kolmandalt sektorilt teenuste kättetoimetamist kodanikele. Keskvalitsus võib anda finantsid ka kohaliku omavalitsuse kätte. Võrreldes turule orienteeritud kolmanda sektoriga tagab riigile orienteeritus suurema stabiilsuse, kuid ka tugevama riikliku kontrolli. Tellimustööde rohkus võib aga vähendada oma initsiatiivi. Eestile sobiks siiski rohkem riigile orienteeritud kolmas sektor. Neljandaks - kuidas peaksid riigi ja kolmanda sektori vahelised suhted reguleeritud olema. Riigiametnikel peab olema ülevaade oma valdkonna kolmanda sektori organisatsioonidest. Samuti vastutab riik nende avalike teenuste kvaliteedi, sortimendi, kättetoimetamise eest, mida ta delegeerib lepingutega edasi teistele institutsioonidele ja organisatsioonidele. Kolmanda sektori arengut
ning sõltuvust poliitilistest otsustest mõjutab seegi, kas riik eelistab, et oleks vähe, kuid see-eest tugevaid NGOsid, kellega riik sõlmib ise avalike hüvede pakkumise lepingud, või eelistatakse kolmandat sektorit rohujuuretasandilt - NGO-sid on palju, aga nad väikesed. Administreerida on kergem suuri tugevaid organisatsioone, kuid kui vaadelda kolmanda sektori organisatsioone demokraatia kandjatena, võiks neid rohkem olla. Reeglina eksisteerib siiski mõlemaid, proportsioon sõltub riigi halduspoliitikast. Näiteks kui suuremat tähelepanu suunatakse regionaalpoliitikale, on ka põllumajanduse ja keskkonnakaitsega tegelevatel kolmanda sektori organisatsioonidel võimalik regionaalpoliitika arendamiseks eraldatud rahast osa saada (contracting-out). Väga palju mõjutab kolmandat sektorit riigi maksupoliitika. Laialt on levi-
.'
nud tulumaksusoodustused, aga ka käibe- ja aktsiisimaksust vabastamine. Teiseks suureks valdkonnaks on annetuste vabastamine maksudest, mis on suunatud doonoritele, nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele. Annetuste vabastamisel maksudest võidavad tavaliselt nii doonorid kui ka NGO-d. Kuid maksusoodustuste puhul tuleb peavad poliitiliste otsuste tegijad vaatama, et korrelatsioon maksude suuruse ja doonorluse vahel ei muutuks negatiivseks. Kolmanda sektori arengut soodustab või pidurdab ka seadusandlus, mis on seotud NGO-de õigusega tegeleda majandus- või äritegevusega. Eristatakse kolme suurt võimalust. Esimene - majandus- ja äritegevus on keelatud või on majandustegevus põhitegevusest eraldatud ja maksus ta tud. Sellise poliitka mõju on kolmandale sektorile halb - kaotatakse
võimalik tuluallikas. Teine - rõhuasetus on tulude kasutamisel. Oluline on, et tulud läheksid avalike teenuste osutamiseks. Tulude allikaid ei kontrollita. Selline lähenemine on parim kolmanda sektori organisatsioonidele rahalise toe saamiseks ning arenguks. Seevastu riigile toob selline variant maksutuludena kõige vähem sisse. Kolmas - on lubatud põhitegevusega seotud maj andustegevus, kuid keelatud äritegevus, kusjuures majandustegevus ei tohi kujuneda põhitegevuseks. Organisatsioonid saavad kiili tulu teenida, kuid majandustegevus on piiratud. Ka riigil tekivad siis admistreerimisprobleemid. Eestis on kolmas sektor hetkel alaarenenud. Sektori ja riigi vahelistesse suhetesse on suhtutud Väga ühepoolselt: miks peaks riik toetama? Kuid sektori arendamisel tuleks näha ka riigipoolseid huve.