KODANIKUÜHISKONNA HÄÄLEKANDJA IImub Avatud Eesti Fondi toetusel Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi projektina kord kuus
23. JUUU 1999
Eesti Ajalehtede Uit: PAmu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6 461 005, Faks: 6311210 e-mall: foorum@netexpress.ee
Rahukorpuslane appi Ida-Virumaale 15-16.juulil toimus Tartus Ameerika Ühendriikide Rahukorpuse poolt korraldatud konverents, mille eesmärk oli partneritele tutvustada Rahukorpuse koostööpõhimõtteid ja ajalugu. Rahukorpusest asuvad vabatahtlikud tööle Eesti mittetulundusühingutesse. Jõhvis saavad Ida-Virumaa Integratsioonikeskus ja Inimõiguste Instituudi Ida-Virumaa Teabetalitus kahe peale noore toreda rahukorpuslase Monica Meguire, kes tuleb mittetulundusühingute nõustajaks kaheks aastaks_ Nõustaja aitab kaasa mittetulundusühingite personali ja klientide organisatsiooniliste oskuste arendamisele, aitab muuhulgas planeerimisel, raamatupidamises, juhtimisoskuste arendamisel, projektide teostatavuse hindamise õppimisel. Samas osaleb ta ka projektide elluviimiseL Kuna Ameerika Ühendriikidel on mittetulundusühingute töö organiseerimisel suured kogemused, usume, et meil on sellest koostööst suur kasu_ Ene-EhaUrbala, InimÕiguste Instituudi Ida-Virumaa Teabetalituse konsultant
Naisteit oodatakse poliitilist aktiivsust 23-25.juulil korraldab Ida-Virumaa Naiste Ühendus seminar-laageri Kauksis koostöös Naiste Kodanikukoolituse Keskusega. Seminari temaatika puudutab peamiselt naisi Eesti ühiskonnas, täpsemalt näiteks Ida-Virumaa probleeme naiste vaatenurgast ning naiste tööotsinguid. Õhtud on sisustatud ajakirjanik Krista Kooli eriprogrammiga, meelelahutust pakuvad Lüganuse naised. Seminarile on kutsutud ka pereliikmed. Samal ajal, kui naised töötavad seminaril, saavad nende abikaasad nautida rannamõnusid, lastele aga on mõeldud eraldi programm. Seminari rahastavad Euroopa Komisjon ja Avatud Eesti Fond. Ida-Virumaa Naiste Ühenduse asutas poolteist aastat tagasi grupp aktiivseid naisi, eesmärgiga anda naistele infot ja teadmisi ümbritseva elu protsessidest ja poliitikast ning kutsuda naisi selles osalema. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta algul toimusid seminarid deviisi all: rohkem naisi parlamendivalimistel kandideerima ning valijana naiskandidaate toetama. Sellel aastal on eesmärgiks tuua rohkem naisi kohalikesse omavalitsustesse ja muudesse avalikesse ametitesse kohalikul tasandil, et naised saaksid kaasa rääkida kõiki puudutavate otsuste tegemisel. Ene-Eha Urbala, IVNÜ peasekretär
Looduskoolitus laid del 11.-14. augustini tuleb Hiiumaal kokku Eesti õpiringi-
de seltsi "Semud" looduse suvekooL Vestlusringides ja õpiringides on tähelepanu all nii inimese suhe looduse kui teise inimesega. Suvekoolis tuleb juttu sellest, kuidas hoida alal ja kosutada koostöö vaimu ja oskusi, sest üksi ei suuda inimene ümbritsevat säästa ja samas ka arenguga kaasas käia. Koostöö seltsides, kohalikes algatusrühmades ja õpiringides loob täiendavaid võimalusi. Suvekooli oodatakse eelkõige õpiringidega ja täiskasvanute pidevõppega seotuid, kuid ka huvilisi, kel on kaasa tuua ühistegevuseks ja suhtlemiseks vajalikke ideid. Tõnu Otsason
Külade ja Väikelinnade III Maapäev 29.-31. juulini tuleb Hiiumaal
kokku Eesti Külade ja Väikelinnade Kodukandi Liikumise korraldatud III Maapäev. Kodukandi liikumise juhatuse esimehe Mikk Sarve kinnitusel on Maapäeval sel aastal kolm prioriteeti: riigi ja omavalitsuste toetuse jätkumine kohalikele algatustele, töökohtade loomine maale ning koostöövõrgustiku loomine. "Maapäeval saavad inimesed usku endasse ja sellesse, et maal on mõtet elada," sõnab Sarv. Maapäeval tuleb arutlusele ka põllumajandusministeeriumis koostamiselolev järgmise seitsme aasta Maaelu Arengukava. Arengukava pädev koostamine on oluline Euroopa Liidu rahade toomiseks Eestisse: järgmisel aastal eraldab Euroopa Liit liitumiseelsetele riikidele regionaalse arengu toetamiseks 540 miljonit eurot, millest Eestile on planeeritud 10-12 miljonit eurot ehk 180-300 miljonit krooni, kuid mis antakse üle alles täpse arengukava alusel. Mitmete Euroopa riikide maaelu arendajad osalevad ka seminaril, nende seas näiteks Ungari Külade Parlamendi president Marta Marcis. Seminar ja Maapäeva plenaaristungid toimuvad Käina Kultuurikeskuses, töörühmad Kõpus, Kassaris, Paladel ja Emmastes. Kavas on tutvumisretked maal ja mereL Osavõtumaks on 150 krooni, üritust toetab ka riik. Tõnu Otsason
Oodatakse projektiavaldusi Euroopa Komisjoni Delegatsioon Eestis ootab 27. augustiks EL Phare DEMOKRAATIA programmi raames avaldusi projektidele, mis on suunatud demokraatlike tavade ja tõekspidamiste kinnistamisele ning inimõiguste kaitsele Eestis. Tegemist on Demokraatia programmi makroprogranuniga, midajuhitakse Brüsselist. Projektid peavad vastama eelarve geograafilisele ja temaatilisele jaotusele. Taotlusi võivad esitada mittetulundusorganisatsioonidja kasumit mittetaotlevad instituudid. Projekti kogumaksumusest peab taotlevorganisatsioon katma 10%. Lisainformatsiooni saab internetist aadressil http;//europa.eu.intlcomm/scr/tender/index.htm, taotlusvorme annab Euroopa Komisjoni Delegatsioon Tallinnas Kohtu tn 10. Foorum
35 kohale BAPP eraldas 1,6 miljonit krooni Kertu Ruus Avatud Eesti Fondi juures tegutsev Balti-Ameerika Partnerlusprogramm jagas projektitaotlusi 35-le kohaliku elu edendamise nimel tegutsevale mittetulundusühendusele kogusummas 1.6 miljonit krooni. 7. Juulil anti lepuingud pidulikult kätte. Konkursile laekus kokku 225 taotlust, millel taotleti kokku ligi 18 miljonit krooni. "Kui vaadata, millega meie ühendused tegelevad, on see meeliülendav," sõnas Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. Projekte laekus ka kõikidest maakondade st. Kõige enam toetati Harjumaa, Pärnumaa ja Tartumaa projekte, Võrumaa, Saaremaa ja Hiiumaa projektid rahastamist eio leidnud. Siiski hõlmavad osad projektid ka neid piirkondi. Projekte rahastati 10 000 kuni 84 000 krooni vahemikus, maksimaalne taotletav summa võis olla 100 000 krooni. Projektid vaatas läbi fondi juurde eestlastest loodud ekspertkomisjon, komisjoni otsused kinnitas AEFi nõukogu. Ekspertkomisjoni esinaise
elu edendajat seks toetust Algatused haaravad kogu Eesti Linnad ja maakonnad, mida projektid hõlmavad
Tima Randma sõnul 01 projektide kirjutamise ta piisavalt kõrge, et taotlee a rahasid ka rahvusvahelstelt ekspertideit. Antud projekti eesmark oli Hellarni sõnul anda konkreetset abi konkr etsetele tegijatele. Balti-Ameerika Partnerlusfond loodi eelmisel aastal eesmärgiga toetada kolmanda sektori ning kodanikuühisnokonna arengut Eestis, Lätis ja Leedu . Fondi rahastavad võrdse USA Rahvusvahelise Abi gentuur ja Sorose Avatu Ühiskonna Instituut Neworgis. Apriollis käivitus pr grammi rahastamisl rojekt kümneks aastaks. Partnerlusprogrammi projektidena on käivItunud käe olevieht "Foorum", välja on kuulutatud konkurss NGOde nõustamisekskuste loomiseks üle Eesti ning valmistatakse ette süg~:>el toimuvat Eesti esime:;t mittetulundusühenduste foorummessi. Mall Hellarni väitel on BAPFi ülesanne tegeleda nende organisatsioonide ja inimestega, kes viivad iga päev läbi Eesti avalikku poliitikat.
NarvaJõesuu
~
~1--_...;R;.;:;u:;.;h.:.;.n:.::u:..ll1 Ekspertkomisjon jagas projektitaotlused nelja suurde gruppi, mille aluseloli lihtsam konkurente hinnata
ttQ
Koolitus ~\.--W~ kokku 6 prOjekti \::::::.,...I kogusummas 265 500 kr
~ Kodanikuabi I.F.~ kokku 2 projekti ~ kogusummas 94 200 kr
~ Sotsiaalselt tõrjutud,
•
riskigrupid kokku 13 projekti kogusummas 515 000 kr
~Töötud
~ •
kokku 9 projekti kogusummas 500000 kr Alan Paluots
Balti-Ameerika Partnerlu programm
~--~~----------------------------------------------------------------------------
PROJEKTIKONKURSS KOHAUKU ELU EDENDAMISE MnlETULUNOUSÜHENDUSTELE
EL TEGUTSEVATELE
EnEPANEK FINANTSEERIDA 35 PROJEKTI KOGUSUMMAS 1 604 700_KOHAUKU ELU EDENDAMINE Asutus Projekt
SOTSIAALSELT TÕRJUTUD, RISKIGRUPID Asutus Projekt Taotletud Eraldatud
Sisu
Põlva Väikese Kooit selts
90847 Võrdsed VÕimalused ühise tuleviku nimel
60000
Ühiste üntuste korraldamine normaalsetele ja erivajadustega lastele integreenmise eesmärgil, enpedagoogJline abi erivajadusega lastele ja nende vanematele õpinguteks tavakoolis
Taotletud Eraldatud
Sisu
Eesti Puuetega "Susteem" Intmeste Valgamaa Koda
100 000
50 000
Sotsiaalteenuste pakkumine läbi 3.sekton Valgamaal
NoorteklUbi Händlcap
Üheskoos Iseseisvaks
65610
50000
PeipsI jätve Tunsmiühendus
Pelpsläare agenda
100 000
40000
PIIrkonna kohalike arengukavade koordineenmine, infopäevad elanikele, koolitus oma Agenda ettevalmistamiseks
Infopäevad tõstmaks puuetega tnimeste teadlikkust ühistegevuse olulisusestja tõsta sotSiaalset aktIIvsust
Eesti Pensionände Ult
Vanad ja Noored- 57 200 koolilaste tugiõpe
30000
Pensionäridest õpetajad pakuvad järeleaitamistunde õpilastele
MTÜ -Jatvamaa Handus"
85 000 "Mõisakool kUI kulaelu uuendaja"
70000
Külauuenduse mudeli väljatöötamine
Pämu Ratastooliklubi
Isiklik abistaja 100 000 puudega inimesele
30000
Süsteemi käivitamine Pamu linnas
Mustliee Õkotunsml ühing
MustveePeipsi pealinn
78500
50000
Ettevõtlus- ja inglise keele kursused, infomaterjalide koostamine pIIrkonna atrakttivsemaks muutmiseks
Audru lastekaitse Ühing
Peipseveere Arengu Sihtasutus
PIInssaare 57000 arenguprotseSSide käMtamlne
20000
Mõttetalgud kohalike inimeste osavõtul Pllnssaare tuleViku osas
Tööpuudusest 68100 50000 TOimetulekukoolitus ja psühholoogiline abi tingitud probleemide ennetamine lastevanematele Audrus, Jõõpres, Undil ja Aruväljal ja lahendamine Audru valia lastega peredes
MTÜ "Kohila turvakeskus"
Puuetega 94 256 Isikute toimetulekukeskuse villjaarendamine
65 000
Kohila valia puuetega tnimeste toimetulekukursused
SA Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond
Demokraatlaalane99 500 koolitus nägemisvaeguritele
60 000
KIlingi-Nõmme Invaliidide ühendus
Kohtumispaigad 71 900
20 000
Seadusandlusalane trükis, koolrtus pIIrkondiikes ühlngutes sotsiaalabi korraldusest, mlttetulundusühenduste kasulikkusest, õppekäigud sotsiaalametitesse PIIrkonna keskustesse vanurite kohtumispaikade loomine
Pämumaa ÜkSikvanemate Ult
Naiste va~upaik
30000
JUriSti, psühholoogi ja tugitSiku teenuse käivitamine naiste varjupaigas
Pämu linna koolieelsete lasteasutuste Juhtide ühing
Abi toime65463 tulekuraskuses pere eelkoolieelikule ja tema vanematele
40000
Psühholoogtltne koolitus ja toetusgrupi loomine emadele, lastele ennevate tegevuste pakkumine gruPIS kOOlistreSSl ennetamiseks, sotsiaalsete oskuste kasvatamine
Võhma Lastekaitse selts
Labi iseenda oma lapsent
20000
Metoodika ja õppemate~ali väljatöötamine pikaajaliste töötute konkurentsivõime tõstmiseks, mudeli loomine nende rakendamiseks heakorratöödel
Üksikvanemate, probleemsete perede ja probleemsete lastevanemate nõustamine, koolitus, kuidas ennetada p(lresiseseid probleeme
MTÜ Rakvere Dlakoonlkakeskus
Abi läbi teadmiste 100 000
50 000
TOimetulekuraskustega ja kriisirühma kuuluvatele peredele toimetulekuõpetus, psühholoogiitse toetuse pakkumine, matenaaine abi
õigus 15960 Informatsioonile
10000
Müügtpunktides ülejäänud ajalehtede toimetamine koduhooldusel olevatele vanuritele ja puuetega inimestele
Kokku 5 projekti kogusummas 230 000.-
TÖÖTUD Projekt
Tartu Talunike Uit
70 000 PÕllumajanduses 99 600 vajaliku tööJõu regJonaalne register
Reglstn loomine, et viia kokku põllumajanduses vajaitk tööotsija tööandjaga kohalike talulIItude kaudu
Vormsl Säästva arendustegevuse ühing "Ormse"
"Meri mind el takista"
89900
Ettevõtiuskooittus noortele, et neid aktiivsemalt kaasata saare ellu ja neid kinnistada
MTÜ "Noorte Tookojad"
Noorte tookOjad
100 000
70 000
Täiendavate VÕimaluste loomine Tartu töötutele noortele uute oskuste õppimiseks ja elukutse omandamiseks noorte töökojas
92279
50000
Töötubade loomine, kus rakendada töötUld tööle heakorratöödel, vanurite Igapäevaelu korraldamisel, õpetada IisaoskUSI
Saarde Töötute Pikaajaliste AktiViseerimiskeskus töötute töötoad MTU "Paldiski Ettevõtluskeskus"
Taotletud
Eraldatud
SISU
Asutus
50000
Mltte-eesti99 200 60 000 keelsete pikaajaliste tõõtute sotsiaalse aktiviseenmise mudeli väljatöötamine ja selle rakendamine
100 000
23573
Fond Rõõmukuulutus Atta ennast Ise
95 000
60000
Ettevõtlusalase õppemateljali väljatöötamine ja tõötute koolitus Paldiskis ja Maardus
Ullar Aasav, Sander Jänes
Sillamäe linna Helde viit Penslonände keskus oma põllul
99 750
60000
Pikaajaliste töötute rakendamine vabatahtitkena, et abistada SllIamae uksikUid penSionare, Invaliide ja puuetega inimesi igapäevaelu korraldamisel
Kokku 13 projekti kogusummas 515 000.-
Natva-Joosuu -Eneseabi ja 99 654 eestlaste selts -Kalju" uhlstegevus Natva-Joosuu Infrastruktuurt ja teenuste kvaitteedl parandamiseksRäpina Naisteklubi
50000
103690 30000 Naiste ettevõtlusalane kOOlitus-programm
EttevõtlUSkoolitus kohalikele tunsmlteenlndajatele tõstmakS teeninduse taset ja piirkonna atraktllvsuse taseme tõstmine, lisaks teabetuba Äritegevuse ja oma ettevõtte alustamisalane koolitus Räpina pIIrkonna naistele
Kokku 9 projekti kogusummas 500 000.-
KODANIKUABI Asutus
Projekt
Taotletud Eraldatud Sisu 24200
24200
kuulan teid"
SotSiaalinfo telefon
Pilootprojekt sotslaahnfo telefOni kaiVitamine Talltnnas vanuntele, puuetega Inimestele jt nskigruppidele, kaasata vabatahtlikke samakogenuld nõustamissa
Eesti Iseseisva Elu keskus
Õlgusolia Informeentud
97689
70000
Andmebaasi loomine puuetega Intmesi puudutavast teabest (seadusandlus, olmeinfo), Intemetilehekülje loomine
MTÜ" Ma
Kokku 2 projekti kogusummas 94 200_-
KOOLITUS Asutus
Projekt
Taotletud summa
Eraldatud
MTU Eesti Cantas
"Talult linnale"
81400
50000
Talumajapldamlstele ja - peredele uute funktsloontde pakkumine - rehabilltatslooni-, laagnpalgaks ntng tugtpereks - koolitus huvltatuile
84000
84000
Juhttmlskoolitus noortele, praktikas konkreetsete kohaliku tasandi prOjektide väljatöötamine
Junior Achlevementi Arengufond
"Uldnks el sünnita"
Sisu
Ühendus "Kodukant Viljandimaa"
"Õppiv küla"
63600
40000
Kohalike seltside, ühenduste Juhtide koolitus ijuhtlmlne, raamatupidamine, seadusandlus), õppemateljallde väljaandmine
Pilstoja küla selts
Maarahvas, Ma ennast ise!
11 500
11500
Pilstaoja küla elantke psühholoogtllne nõustamtne tõ~utusest üle saamiseks, käSitöötoa avamine enesearenduseks
MTÜ "Kodukant Tartumaa"
Tartumaa kulavanemate kool
63454
30000
Koolitus külavanematele kohaliku omavalitsuse korraldusest, planeenmlsest, kolmanda sektori osa kohaliku tasandi elu korraldamisel
Vasalemma Aedlinna Selts
Meie seltSIS koos
98920
50000
Väikeettevõtluse loengud, käsltööndusllk kooittus, naabnabl koolitus
Kokku 6 projekti kogusummas 265 500.-
Käivitus Eesti esimene sotsiaalinfo telefon
Panetähele • Foorum ootab uudl. .ld kõigilt mõtlejallt ja tegutsejallt
Mihkel Aitsam.
• Mihkel Aitsam on sotsiaalinfo telefoni projekti idee autor ja eestvedaja. "Inimesed on sotsiaalvaldkonnast Väga vähe teadlikud,i kinnitab Aitsam, kellelt üks puudega ema just kuulis, et talle lapsetoetus ette on nähtud. Telefon läks käiku juba 1. juulil ning nüüd tuleb iga paev kuni paarkümmend
kõnet. Aitsam on veendunud, et arv suviste puhkuste lõppedes ja info levides kõvasti kasvab. "Ükski asi ei saa pauguga käima minna,i ütleb ta. "Aga me loodamegi, et projekti samm-sammult käivitudes saame ise targemaks.l Helistajad soovivad infot nii telefoninumbrite kohta kui ka keeruli emat abi. Te-
lefoninumbritega on lihtne: ja hooldusteenuste, abivaprojekti tegijad on aastaid hendite tootjate ja müüjate andmestikke koostanud koordinaate. Näiteks ei oska ning teavad enamike Tallin- paljud naise kuskilt rinnapna linnaametnike kohta, kes roteese otsida. Kuid paljud helistajad vamillal millega tegeleb. Nad teavad anda vastu- javad pigem psühholoogilist seid ka seadusandluse kohta abi ning räägivad Aitsamile - päev tagasi andis Aitsam iseendast. "Sügisest taham!! näiteks nõu inimesele, kes sisse seada neljasilmavestlusoovis invaliidina soodus- sed,i sõnab Aitsam. Balti-Ameerika Partnerkorras autot saada - põetus-
lusprogrammilt saadud raha läheb paarikümne enamasti keskealise töötaja koolitamiseks, kellest osadel ka puue. Aitsarni hinnangul poleks tänavusel rahakitsil aastal kuskilt mujalt toetaust leida oInud, kuigi pöördunud on ta isegi Taani saatkonda. Sotsiaalinfo telefon töötab esmaspäevast neljapäevani kell 15-19 numbril6 313 321.
8
FOORUM ARVAMUS
Julge utoopika on pool reaalsust
1""11.?"~\)\ o\-E.\C.<'
tJlLSU"Vse
K
üsimus, kuhu suundub väike Eesti globaalsete muutuste taustal, on saanud võtmeküsimuseks paljudes arutlustes. Osa neist arutlustest on, tõsi küll, üsna elitaarsed ja intellektuaalsed, millele iga kodanik juurde ei pääse. Kuid kuhu riik ka ei läheks, ilma rahvata ta tugevana minna ei saa. Nii tuleb arutlused Eesti teest maailmas tuua igaüheni, kes lõppkokkuvõttes üheks viijaks saab. Mõtlejail julgust jätkub. Tiigrihüpet saatis ambitsioonikas plaan teha Eestist esimene üleni arvutitega kaetud riik maailmas - mõte, mida hellitas maailma arenenuima tehnoloogiatööstusega Jaapan. Haridusfoorumi poolt välja käidud õpi-Eesti idee näeb Eestit 15 aasta pärast ülikõrge uuenemisvõimega, aga samas siduva ja ühtse riigina, mis püsib informatsioonitöötlust valdaval õpihimulisel rahval. Ja kummaline küll- mõlemad ideed on leidnud uljast teostamist. Eestis on kõik koolid varustatud arvutitega. Kihnul surfavad körtides memmed Internetis. Õpi-Eesti idee on jõudnud riiklikku , , Uljaid ideid õppekavasse, aina laieneva Hariduson uljalt foorumi üle imestavad inglise hariteostatud. dusstrateegid. Kuid ärgem saagem valesti aru: need on vaid näited. Plaane, ja tundub, et edukaid on teisigi: Dirigent Eri Klas kinnitas, et laulupidu viib Eestit maailma. Rahvusvaheline publik tõestas seda. Majandusteadlane Jaan Tepandi kirjutab tänases Foorumis, et Soros võiks oma rahadega rajada Eestisse eksperimentaalse avatud ühiskonna. Ning paljud Eestis töötavad välismaalased prognoosivad tõepoolest, et Soros ei võta rahasid Eestist ära, sest riik on sobiv katsetusteks. Eesti Nokia otsingud jätkuvad. Just selgus, et 100 OOO-kroonise kuupalga eest töötavad arvutispetsid arendasid välja esimese täielikult Eestis valminud maailmatasemel internetitarkvara rakendustoote ning õigustasid oma palka. "Ettevõtmine tõestas, et siin on kõval tasemel kirjutajad ja andis meile palju enesekindlust," sõnas Linnar Viik Eesti Ekspressile. Kuid visioonide rida tuleb edasi arendada. Ühelt poolt - see pole lõplik. Ja teiselt poolt - kõiki neid poolabstraktseid nägemusi peab toestama ja teostama rahvas. Tema peab need maa peale tooma. Nägemused Eesti tulevikust peavad suutma vältida rahva jagunemist ja osade gruppide getostumist, olgu siis geograafIliselt, etniliselt, informatiivselt või mõnel muul moel.
T
Eesti võiks olla ise "nokia"
jal. Hädasti ja õepoolest. võimalikult ruttu Miks ei võiks oleks vaja realiseeEesti ise olla rida kiire interneti "nokia" - efekbaasvõrk, mis ühentiivne tegus jätkuRaivoVilu daks kõiki Eesti vasuutlik infoühiskonTTÜ professor litsusasutusi, kohana riik, kus kodanikud oskavad ennast - - - - - - - - - - likke omavalitsusi, koole, raamatukoja oma maad jätkusuutlikult valitseda nii, et teistelgi on gusid, lasteaedu, avalikke internetipunkte jne. Kiiremini tuleks Eestis sellest õppida. Jätkusuutliku ehk säästliku arendada infoühiskonna logistikat arengu käivitamine ja õppiva in- ja seadusruumi. Meil on ettevalmisfoühiskonna ülesehitamine on glo- tamisel elektroonsete allkirjade kabaalsed eesmärgid, mida pole sutamist, isikuandmete kaitset ja võimalik realiseerida kõikides riiki- avaliku halduse läbipaistvust tagades üheaegselt. Paratamatult on va- vad seaduseelnõud. On loodud Riija eelkäijaid-riike, kes väiksemas gikogu, valitsusasutuste ja kohalike mastaabis lahendused välja tööta- omavalitsuste (Tallinn, Tartu jne) vad ja käivitavad. Nende "pilootrii- "internetipeegelduste idud" . Käivikide" kogemustest õpivad teised - tatud on elektroonsete passide (ID toimub globaalne ühiskondliku in- kaartide) projekt. Hoogu tuleks kindlasti juurde anda andmebaasinovatsiooni protsess. Eesti võiks olla pilootriik jätku- de ja registrite (maakataster, isikusuutliku õppiva infoühikonna ülese- register jne) loomisele. Eesti kohta hitamisel. Mida peaks selleks tege- on kogutud Väga palju keskonnaalast, kultuurilist jms. informatsiooma? Efektiivse ja läbipaistva riigi 100- ni - see kõik tuleks digitaliseerida. miseta ei saa rääkida Eestist kui Mõelda tuleks täiesti uudsete pro"nokiast". Tegusa riigiaparaadi loo- jektide käivitamisele. Üheks huvitamine on Eesti tuleviku üks põhilis- vaks ja teostamistväärivaks ideeks test proovikividest. Meil tuleb välja on eestimaalaste täieliku geneetiliarendada ka kodanikuühiskond, se kaardistamise käivitamine. Seda kus ühiskondlikud organisatsioonid tuleks kindlasti teha. Meil on head ehk kolmas sektor, avalik sektor ja eeldused luua küpsele infoühiskonerasektor ühiselt elukorraldamise- nale vastav ühiskonna (riigi) ja ga tegelevad. Eestile tundub sobivat kõigi kodanike "internetipeegeldujust selline tasakaalustatud kolme s" ja saada teedrajav kogemus virsektori mudel. Mudelit on juba tes- tuaalse ja reaalse Eesti kooseksisteetitud Eesti haridusstrateegia aren· rimise edudest ja probleemidest. damisel. Aga me peame kiirustama, kui tahaEesti peab arenema õpiühiskon- me liidrid olla. naks, kus õpivad nii isikud kui orEesti on maailmas tuntud oma liganisatsioonid ning ühiskond tervi- beraalse majanduspoliitika poolest. kuna ja kus eluaegne õppimine on Eesti võiks teerajaja rollis olla ka elunormiks. Eesti Haridusfoorumi, keskkonna ja ühiskonna jätkusuutHaridusministeeriumi ja ühiskond- likkust tagavate uute (majanlike organisatsioonide, sealhulgas dus)mehhanismide kasutusetööandjate ja töövõtjate liitude levõtmises. Majanduse ja keskkonosavõtul on tänaseks jõutud ühis- na kooskõlalise jätkusuutliku arenkondlikule kokkuleppele, mis on fIk- gu käivitamiseks oleks vaja luua ja seeritud ka valitsuse poolt vas- juurutada ökoloogiiise majandamituvõetud "Eesti haridussüsteemi se (ecological economics) mehhanisarengukavas" - Eesti peab saama mid. Käivitada oleks vaja ka pareõpiühiskonnaks. Väljatöötamisel on mat sotsiaalset julgeolekut ja ühiskonkreetne tegevusplaan, milles konna sidusust tagavad mehhanispüütakse lahendust leida õpetaja- mid. Kavandatavat sotsiaalkindluskoolituse uuendamisele, õppekava- tuse reformi tuleks kiirendada, pade arendamisele ja teistele hariduse randada tuleks tugisüsteeme, mis sõlmprobleemidele. Eeskuju vääri- väldiksid laste väljalangevust põhivat koostööd teevad siin Riigikogu koolist, regionaalseid erinevusi jne. kultuurikomisjon, Haridusministee"Nokia-Eesti" kui Eesti "nokiate" rium, Avatud Eesti Fond, Eesti Ha- inkubaator pole iseenesest uus idee. ridusfoorum ja teised asjasthuvita- Seda on arutatud omaaegsetel tuletud organisatsioonid. vikukongressidel, sellest vaimust oli Tegusa infoühiskonna riigi tun- kantud "Eesti 2010" tulevikustsenuseks on reaalajalise "interneti- naariumide ja "Eesti haridusstsepeegelduse" (virtuaalse Eesti) ja naariumid 2015" väljatöötamine, sareaalse Eesti toimimine ühtse efek- muti "Test Site Estonia" ideestik tiivse tervikuna. Me oleme selles jne. Tundub, et praegu on võimalik suunas teel, aga kas piisavalt kiires- jõuda nende ideede realiseerimiseks ti? Vaadakem, kui sihikindlalt tegel- vajalikule ühiskondlikule kokkulepdakse sellega Soomes, USAs ja mu- pele.
Eesti Päevaleht, reede, 23. juuli 1999
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mall foorum@netexpress.ee
1.
te. \
(
'i',.
Põliskultuur on innovaatilise Eesti omakapital
M
eie isiklik ja Oma ja võõrast ühine kuleristav kultuurikätuurielu sitlus eestlaste isiklimõtteviiside, ke ja riiklike valikute elulaadide, kogemuste ahelas on siin sihiteadja väärtuste kogumina lik, et tuua põliskulon Eesti ärkava kodanituuri edasiloomise kuühiskonna põhilisi võimalusi esile. Sihiks iseregulaatoreid ja iseon Eesti põliskultuure teadvuse allikaid. Meie väärtustava rahvusli10 211 aastat tagasi jää ku kultuuriideoloogia alt vabanenud kodumaa allikate vaatlus, et tulooduslik ja kultuuriline gevdada meie inimeste omapära on meile kui omakultuurioteadvust, põlisrahvale tähtis - ja AARE KASEMETS elu- ja tööjõudu ning NB! - selline omapäral Eesti Akadeemilise vaimset konkurentedenev rahva+maa+rii- Sotsioloogide Liidu liige sivõimet maailmas. gi maine maksab ka Kultuuri vaatlen elumüügimeelses, imagolaadina, kus vaimsetel loogilises ja internetilises turumajandu- ja asistel kaupadellteenustel pole avases. Tammsaaregi ütles, omapära mak- tud turumajanduses suurt vahet: nagu sab. me toidupoes tahame targa tarbijana teada kauba päritolumaad ja tootjat, Ajaloolistel põhjustel on Eesti ai- nii võiksime väikese rahvana ka infonus oma põliskultuur loodushin· turul vaimutoitu valides eristada, kelgeline ja kihelkondlik talurahva· lele-millele kingime oma tähelepanu, kultuur. Oleme Euroopa vanimaid aega ja raha. Eestis kodaniku-ühiskonpõlisrahvaid, kuid meil pole olnud oma na liikmena tean, et just Mina, Sina ja aristokraatiat. Mitmed autorid liigi ta- Meie ~Qs loome täna endale ja oma vad talurahva loodusrütmilist kultuuri lastele kultuuri-keskkonda, taotledes iseseisvaks tsivilisatsioonitüübiks riigilt ja omavalitsuselt vajadusel li(O.Spengler). Ent Eesti päevalehtede si- sajõudu. suanalüüs näitab, et arutlustes Eesti Usun, etpõliskultuuriga sideme kaorahvuskultuuri ja -identiteedi üle pole tanud ja rahvuslikku identiteeti otsivapõliskultuur piisavalt esindatud, domi- le eestlasele sobib Interneti-ajastu postneerib okupatsioonide (7) või turuma- modernistlik vaateviis: kultuur on janduse kontekstis saksa, vene, anglo- igapäevaste valikute ahel, kus igaühel ameerika jt kultuuridest laenatud sisu. meist on õigus teadlikult valida kultuuSama leiab põhi- ja kõrgkoolide õppe- rilisi eelistusi ja oma maailma luua. kavadest. Identiteedikriisi põdeva ees- Miks mitte rikastada eestlasena oma tikeelse ja muumeelse Eesti eliidi jaoks elu esivanemate metsa-põllu-merehinpole põlisrahva pärimus tähenduslik ja gelise põliskultuuriga elufilosoofias, seepärast ei pääse J.Hurda, M.J.Eise- kodukaunistuses, moes, muusikas, ni, O.Looritsaja tuhandete teiste kogu- kunstis, arhitektuuris, ökoturismis tud ja edasiloodud esivanemate kultuu- jm? (vt internetis http:// www.haldripärand kaasaegset elu rikastama - jas.folklore.ee; http:// www.erm.ee). rahva minevik, olevik ja tulevik on Oma kultuuri võib alati etno-futuristkultuurHdeoloogiliselt sidustamata, likult edasi luua või täiendada laenuoma kultuuripärandi kasutuse ja eda- dega saksa lauludest ja prantsuse toisiloome asemel impordime isegi 100- duretseptidest kuni ameerika fllmide duskaitses, rahvamuusikas, ökopõllun- ja jaapani infotehnoloogiani, rääkimaduses ja -turismis sarnaseid väärtusi, ta hiina kirjandusest, hispaania veiniteadmisi jm kultuuritooteid teistelt dest või vana-india armukunstist. rahvastelt igast ilmakaarest. Ka kõrgharidusega eestlased (haritlased?) ei os- Globaalne põliskultuuride paljuka enamasti eristada oma rahva al- sus on vähemalt sama tähtis kui taigupärast kultuuripärandit teistelt rah- me-looma-linnu-putuka liikide paljuvastelt laenatust - saksa "Õllepruulija- sus. Kultuuriökoloogiat ei saa lahutat" peetakse eesti rahvalauluks! Kas ta- da loodushoiust, sest kultuur annab tähame nii "eurooplaseks" saada?! hendused. Eesti Fosforiidisõja päevil
1985-87 sai mulle tähtsaks, et meie ajalooline maausund on Väga lähedane kaasaegse ökosoofia käsitlusega maast (Maaema = kr. k. Gaia) kui elavast ja end tunnetavast organismist. Meie metsa- , jõe- ning põlluhaldjad ja ökosoofide (A.Naess jt) ökosüsteemide biogeo-energiaringete tunnetus on "sama asi" eri ajastute maailmavaates. Lisaks vaimsetele ja ainelistele väärtustele on loodushoidlik kultuur muutuva ühiskonna iseregulaatorina seotud inimeste tervise, töövõime jm elukvaliteedi näitajatega. Muretsev, ebakindel ja nõrga mina- ja rahvusidentiteediga eestlane on haige eestlane (A.Vämik, A.Pulver). See tõsiasi teeb iga põlisrahva kultuuri- ja looduspärandi kaitse ka ÜRO inimõiguste konventsiooni teemaks. Kas peaksime seda kasutama? Tehnokraatlik põliskultuure nõrgestav globaliseerurnine on väldanud suhteliselt lühikest aega. Pole põhjust arvata, et praegune tendents on pöördumatu. Ka mitmed infoühiskonna uurijad (M.eastell, J.Rifkin) usuvad, et globaliseerumine viib inimesed tagasi oma kultuuri juurteni, sest teiste kultuuridega suheldes tekib küsimus, kes olen mina? Traditsioonilise põliskultuuri ja modernse tehnokultuuri vastandamine on kaasajal küsitav ja rumalgi, sest sõltumata haridusest ja ametist võib igaüks tunda kodukandi lugusid, regilaule, kanda salamustrilisi rahvariideid ja teada selle pärandi ürgset tähendust. Kogu kultuurilugu on meie päralt. Juba 30-ndatel mõisteti, et oma kultuurita pole võimalik rajada tugevat riiklust (sh haridus-, agraar- ja kaitseponitika). K.LHdak (1934): Oma kultuurita ei saa olla põhjendatud rahvuslikku ideoloogiat... Rahvuslikku ideoloogiat ei saa leiutada, see tuleb avastada rahva hinges ja olustikus. O.Loorits (1951): Ideede võitlus on paisunud ägedaks külmaks sõjaks, mis vapustab praegu kogu inimkonna vaimu ja hinge, elutunnet ja Väärtusteadvust, eetikat ja maailmavaadet ... Sest sageli aimatakse ette saatuslikke tagajärgi: kes ideoloogilises võtluses kaotab, kaotab oma tuleviku. Millised on meie põliskultuuri säilimist tagavad poliitilised ideed ja meetmed täna? Meenutagem Norra või Jaapani olümpiamängude avatseremooniat, milles põimiti arhetüüpiline rahvakultuur uue tehno-
loogia tulevärgiga. Millist "vana ja uue sünteesi" pakuksime meie maailmale suurüritustel? Eesti teadlastel tuleb veel ühistöös uurida, edasi luua ja rahvusliku ideoloogiana sõnastada meie rahva arengurajad, alustades kodumaateaduse ehk antropoökoloogia (E.Kant, 1933) omakultuuri-alustest. Ka projektid "Eesti 2010" ja "Eesti haridus 2015" tuleks kultuuri-ökoloogilisest vaatekohast ümber teha, kuna seal näeme meie pärimuskultuuri pigem arengupiduri kui infoühiskonna omakapitalina.
Eesti on riik. Meie esivanemad jõudsid vähestena maailmas oma riigi loomiseni ja meie peaksime rahvana paremini teostama oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi, sh " ... arendada rii· ki: mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Eesti õiguspoliitikas võiks enam kasutada põliskultuuri kapitale, sh eestlaste õiglustunne, õpi- ning ühistegevushuvi, side esivanemate, looduse ja koduga. Kui seadused/õigus pole kooskõlas rahva teadlikkuse, võimaluste ja arusaamaga õiglusest, siis need (sageli tõlgitud) seadused "ei idane". See on riigifllosoonline teema, mis viib põlisrahva inimja kodanikuõiguste ning osalusdemokraatia olemuse juurde, sest ühe rahva riiklikul iseseisvusel on nii kultuurilise, poliitilise, juriidilise, sotsiaalse kui ka majandusliku iseseisvuse mõõde. Neist esimene ja tähtsaim riigiehituslik kapital on kultuuriline ehk vaimne iseseisvus (vrd P.Bourdieu 1985). Vahekokkuvõtteks: Eesti riikluse omakultuuriline edasiloomine on võimalik vaid loodushingelise ja kihelkondliku talupojakultuuri arhetüüpide aluselt, täiendades seda esivanemate omakapitali tänaste sotsiaal-majanduslike, -õiguslike, ökoloogiliste, infotehnoloogiliste jms uuringute oma- ja laenu-kapitaliga. Eestil on oma valitsus(ed), hulk riigieelarvelisi avalikõiguslikke kõrgkoole, tele-raadiovõrk, internetii punutud Kirjandusmuuseumi pärimuskogu ja üle 50 selle maarahva kultuuri edendavat kodanikuühendust. Jõudu koostööle! Kirjutis on Eestluse Elujõu Kongressil (1.-2.07.99) esitletud ühisteksti "Selle maa põlisrahva kultuur ja rahvuslik ideoloogia 21. sajandil" kokkuvõte.
Eesti - kas avatud ühiskonna katsepolügoon?
M
õtisklused Eesti rahva ja riigi käekäigu üle viivad mõnikord ebatavaliste tulemusteni, nagu ka käesolevas konspektiivses lühiloos. Lähtepunktideks on kaks täiesti erinevat keerukavõitu nähtustekompleksi, mille toimimise kombineerimisel võiks välja kujuneda mingi Eesti jaoks lootustandev lahendus.
Jaan Tepandi majandusdoktor olid siin suurtööstuse väljasuretamine, lootuses vabaneda immigrantidest, ja suurpõllumajanduse purustamine, lootuses rajada kiires korras sada tuhat talu.
Esimene lähtepunkt: tõdemus, et Eesti on väike ja vaene riik, mille majanduslik ja sotsiaalne seisund on kriitiline. Vaatamata mõnede poliitikute Teine lähtepunkt: rahvusvahelise kiidusõnadele ei ületa sisemajanduse superfinantsisti ja filantroobi George kogutoodangu maht 8O-t protsenti 1989. Sorose fenomen ning taotlused. aasta mahust; arvestatuna aga ühe elaEduka kapitalistliku majanniku kohta ulatub see vaevalt 20-25 dussüsteemi tippudes tegutsejana on ta protsendini Euroopa Liidu keskmisest. jõudnud veendumusele, et süsteemis Sissetulekute polarisatsioon on terav- on Välja kujunenud mitu tõsist nenud üle mõistuse (üle poole elanik- väärpõhimõtet, mille toime ähvardab konnast elab vaesuse s või selle piiril), süsteemi enese olemasolu. Oma glotööpuudus kasvab, kuritegevuse tase baalse avatud ühiskonna idee raames on hirmuäratav. propageerib ta mõningate korrektiiviNiisuguse olukorra tekkimist saab de sisseviimist senisesse nn turufundaüha vähem veeretada stagna-sotsialis- mentalistlikku ideoloogiassse. Väga mi või välistegurite kaela. Tuleb kons- kontsentreeritult tuleks tema arvates tateerida, et riigi majanduspoliitika on muuseas: olnud ebaadekvaatne. Meie majanduse • rakendada meetmeid isiklike kasumikokkuvarisemise ja jätkuva madalseisu huvide ja üldiste ühiskonna huvide algpõhjuseks oli nn "sokiteraapia" ja tasakaalustamiseks; järgnev turufundamentalistlik majan- • rakendada riigi mõningat reguleeriduspoliitika, mida meile kõigi vävat sekkumist turgude stabiilsuse talisnõustajate ja Rahvusvahelise Valuugamiseks; tafondi poolt peale suruti: enne kõik va- • rakendada meetmeid heaolu terava na maha lõhkuda ja siis uuesti ot ast polarisatsiooni leevendamiseks; alustada. KÕIge laastavamad üritused • taotleda turumajanduse karedate dog-
made laienemise vältimist ühiskonna toimealadele (poliitika, õigus, meditsiiin, haridus, teadus), kus peaksid domineerima üldeetilised printsiibid. Kas nüüd eelnevast lähtudes ei võiks Eesti riik. peale küsimuste põhjalikumat läbitöötamist ja kokkuleppe saavutamist poliitiliste jõudude vahel, esitada Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Georg Sorosele ettepaneku Eesti kujundamiseks kiire majandusarengu ja kapitalismi leebema vormi ning avatud ühiskonna ideede koostoime kaitsepolügooniks? Rahvusvahelisele Valuutafondile tuleks selleks ilmekalt selgeks teha tema senise rolli negatiiv~ed tulemused ning anda võimalus näidata, et see võimas finantsorganisatsioon saab koos Maailmapangaga järelvalve ja piirangute asemel etendada ka positiivset osa madala majanduse tasemega riikide jaluletõstmise!, näiteks isemajanduse koguprodukti kahe- või kolmekordistamisel kümne aasta jooksul. Tegelikult on valuutafondil selleks isegi vahendid ette nähtud nn Kõgendatud Strukturaalse Kohandamise Teenuse (ESAF) näol, mis annab sümboolse 0,5 protsendiga laene kolmeaastastele projektidele, kümneaastase tähtajaga ja tagastamisega alates kuuendast aastast. Ja võibolla õnnestuks, arvestades eelpoolöeldut, kaubelda väikese kõrvalepõkena osa summa t välja otse toetuste näol. näiteks alguseks 20-30 miljonit dollarit üldise majandusprogrammi ja küllaldaste teostatavus- ja tasuvusuuringute kiiren-
datud korraldamiseks, mis peaksid loomulikult olema äärmiselt soliidsed. Sorosele võiks pakkuda tema ideede katselise realiseerimise pilootprojekti, mis sisaldaks ühelt poolt majandusuuringute keskuse loomist, majanduse riikliku reguleerimise aluseid, kriisifondi asutamist hättasattunute abistamiseks, põllumajanduse ja selle saadusi töötleva tööstuse taasrajamist, idanaabritega tihedate majandussidemete loomist, teiselt poolt abinõusid ja seadusloomet heaolu terava polarisatsiooni leevendamiseks, samuti turuideol0ogia tungimise vältimiseks sotsiaalkultuurilistesse valdkondadesse ning mõningaid meile jõukohaseid uuringuid globaalse avatud ühiskonna suunas. Arvestades eksperimendi mastaapsust, tuleks seda teostada Sorose Avatud Ühiskonna Instituudi kaudu, alustades ikka ja jälle vastava programmi koostamisega. Tahaks lõpuks alla kriipsutada asjaolu, et Eesti oleks taolise kaksikeksperimendi korraldamiseks eriti sobiv maa, kuna ta on väike ega nõua asjaosalistelt hiigelkulutUSi, samas on olemas täielikud riiklikud-ühiskondlikud struktuurid ja pealegi - rahvas on üsna haritud, nutikas ja sealjuures visa. Kas eelpoolöeldu on kõik üks suur fantasmagooria? Pessimist ütleks, et on küll. Optimist aga näeks ettepanekute teostamisvõimalusi, kasvõi osaliseltki. Parem lasta mõtetel liikuda ja väljapääsuteid otsida kui enesekiidulaulude saatel soos paigal tammuda.
9
FOORUM LAULUPI U
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6311210, e-mail foorum@netexpress.ee
Eesti Päevaleht,
reede, 23. Juuli 1999
SEOB RAHVAID: laulupeole tulnud Eesti venelased tundsid ennast teistega võrdselt teretulnutena
••
Väikerahva avatud p alikmäng Rõõm on laulupeo tunnussõna: mängitakse lapseliku lustiga sellepärast, et on tore ViiveRuus RIina Paldls
Nüüd, kui laulupeost on saamas mälestus, kuid muljed veel värsked, on aeg endalt küsida: miks me teeme laulupidu ja mida teeb laulupidu meiega? Ajakirjandus oli enne laulupidu enam kui kõhklev. "Eesti Ekspressi" "Areeni" kaanelugu pakkus laulupeo kohta juba pealkirjas välja kolm tõlgendust: relikt, kaup ja rahvuse pääs· terõngas. Rein Lang esitas sealsamas neljanda - positiivse - versiooni: laulupidu kui lõdvestav meelelahutus· "Oktoberfest": "inimesed tu· levad kokku ja laulavad, võtavad õlut ja kõigil on lõbus". Professionaalsed muusikud suhtuvad laulu· peosse enamasti kui kunsti, mis aga ei anna täit mõõtu välja, seega - kui mingil määral küündimatusse kunsti. Eri Klas võrdles "Eesti Päevalehes" laulupi· du kirikuga. Ka "Päevaleht" nimetas laulupidu eestlaste Mekaks. Laulupidu on nii· siis midagi religioosset ja eestlane laulupeo usku rah· vas. Jutud sellest, et laulupidu on ebamäärane nähtus ja nähtavasti määratud välja· suremisele, avaldasid mõju. Lauljad rääkisid, et laulupeo finaal kavandati arvestuse· Laulupeo võlu: kuigi koosmäng peab klappima, jääb alati ruumi improvisatsiooniks. ga, et laulupeole tuleb nii vähe rahvast, et koorid saavad kuskil koolis, kus pole sooja sõnab ta. SoIfrid Landsverk ohtu. Aga mänguks jääb see da. Pühalikkuse ja pateeti- üritavad. lavalt Väljakule laskuda vett", kas te süs ei mäleta, Holtan sealtsamast orkest- ikkagi. Neil aegadel, kui par· kaga ei tohi liialdada. Siis, kui arl, Laulupidu ning kuulajaskonna ümber kuidas te ajasite poisikesena rist, kes pole enda kinnitu- tei funktsionärid laulupidu kui otsest ohtu pole, peaks müügiartikkel? Palju te ringi moodustada. See jäi palli taga, kargasite üle lati sel veel korraga niipalju ini· lõpetada püüdsid (ära keela· puhta mängu rõõm pateeti· maksate lastele, et nad mänära, sest viimasel päeval oli ja hüppasite kaugust, "kui mesi näinud, lisab: "Me ole- ta ei julgenud ning kohale ka sordiini all hoidma. Lau· giksid? Laulupidu võib raha väljak puupüsti täis. "Rah· 'päike paistis lagipähe" ega me uhked, et võime siin ol- tulid ikka!) ja rahvas kui lupeo professionaliseerumi· sisse tuua - mida rohkem, vast on rohkem kui roki· teinud sellest la." Lauljad müür nii laval kui vrujakul, ne? Osalt kindlasti. Laulu- seda parem! -, kuid see ei tokontsertidel," kuulsime noo· väljagi, sest Soome "Plaa- pisarad silmis, "Mu isamaa- peorahvas oskab tänulik ol- hi saada eesmärgiks omaetri mäenõlval rääkimas. "Flo- tunnetasite naojan ääni" d" laulis, oli see kajõukatsu- la kõigile professionaalidele, te. Siis on laulupeo eriline ra" kammerkoori laulja Hel- oma jõudu? meeskoorist: mise mäng: kas meie või ne- sealhulgas välismaal tegut· atmosfäär, tema ehtsus ja ve Meri: "Kui me ühendkoo· Muide, nüüd "Rongkäik oli mad, kas laulev rahvas või sevatele dirigentidele, kes spontaanne rõõm kadunud. (:,r,~dega seal Wal.laval seisime tohite ka panagu paraad. võõras võim? Kuid mäng ei neil päevil kodus mängujuhi Siis muutub laulupidu I ja lauluvrujaku poole vaata· rajal määral Eestlased on tohtinud Üle minna veriseks rolli enda kanda võtsid. tõepoolest reliktiks. (Ja kes sime, ütlesin oma laulukaas· õlut juua. aktiiv· kakluseks, "päris" sõjaks. Kuid läbinisti professionaal- siis enam selle eest maksta nii lastele: "Vaadake nüüd seda (Laulupeol sed." Seepärast siis kannatatigi seks ei saa laulupeo tants ja tahab?) rahvahulka ja jätke see pilt olla olnud Ja meie välja kõik ametlikud laulud, laul kunagi muutuda. Lauluendale eluks ajaks meelde."" vaid üksaiomad, Eesti· et mäng võiks edasi kesta. peol esinemine ei ole amet Esimene kummardus nus purupursisese d integ- Mehed Soome "Plaanaojan ega elukutse, millega elatist jäägu kooridele Rõõmus pidu välja ääni" koorist kinnitavad, et teenida. Kahju küll, et "Esto- Laulupidu ja poliitika? Kui jus inimene.) ratsioonipei sure Mängulon robIeemid? laulavad ebatraditsionaal- nia" koori on palgatöö nii võim rahvaga sama mängu Väliseestlane Elmar Einberg reeglid. Lau"Raduga" seid tehniliselt nõudlikke ära väsitanud, et ta enam mängib ega unusta, et esi(72) Baltimore'ist ütleb, et ei lupeomängul koori tüdru- laule, isamaalisi laule see- mängu lustida ei suuda! mene kummardus on kooriusu laulupeo surma. "Noori on keerulised kud Zenja vastu ainult hädakorral ja Laulupeo reeglid laiene· dele, on laulupidu see koht, tuleb pigem juurde," sõnab reeglid. SopShabanova, raha eest. Ometi tunnista- vad ka tänavatele. "Flora" mis rahva ja võimu vahel ta. "Eesti rahva hing on ik· ranid ja tenoAnna :luko· vad nad, et laulukaare all kammerkoori laulja Helve usaldusvahekorda loob. Kui ka terve, kohe rõõm tulla koo rid, aldid ja Norralanna Jorunn Kalterud vets, Katja "Mu isamaa on minu armu" Meri jutustab, et laulupeolt võim loodab oma osalusest dumaale." bassid pea- võrdles laulupidu kodumaa Kushova ja lauldes kip· koju sõites vaid poliitilist kasu lõigata, Rõõm ongi laulupeo tun- vad õigel ajal kuulsate spordiNadja Koles· pus neil pisar oli buss nii on enam kui tõenäoline, et nussõna. Rõõmsad mudila- sisse tulema, võistlustega. nik Tallin· silma. "Tõelirahvast täis, rahvas selle läbi näeb. Kuid sed, kes oma heledate hääl- hääled peanast ütlevad, ne isamaaliet õhku pol- mis palju tähtsam: proovitega kõiki laulupeo kombeid vad kokku kõlama, tantsu· et loomulikult on see nende- nejeeling teknud. "Kuid des käimine, KOOSKÄIMItundes ja järgides suuri ini· sammud ja -mustrid välja gi pidu koos üleva meeleolu kis," ütlevad kui sõbrali- NE vabal ajal ja vabatahtlikmesi õnnestasid. Rõõmsad tulema. KOOSMÄNG peab ja rongkäiguelagutega. "Me nad. Norrakud kõik kuse alusel tähendab rahva tantsijad, kes - surma unus- klappima. tunneme end täieõiguslike kad "Kongs· olid!" sõnab iseorganiseerumist, mis on tamata, seda meeldegi tulelaulja. "Hoo- aluseks demokraatlikule poErilise võlu annab laulu· osavõtjatena ja teistega berg Byortades - surmast üle oskasid peo mängureeglitele see, et võrdsetena," sõnab Nadja kesterist" litseti, et sõit- liitilisele kultuurile, kodaniolla. Rõõmus laulurahvas. improvisatsiooniks on jäe- Kolesnik. jad õigel ajal kuühiskonna kujunemisele. sõnavad, et Rõõmus pealtvaatajaskond. tud palju ruumi. Pärast Natalja Hadzjeva, Narva Eesti hümni välja saaksid. Eesti suusapublik, Erki NooRõõmus hindu söögilauas, lõpulaulu võib laulude pidu Kesklinna Gümnaasiumi laulmise ajal Inimesed ter· le fännklubi ja meie kes oma inglise keelt kõnele· lõppeda, aga ei pruugi. Me muusikaõpetaja tahab järg- olid kõik vävitasid meid, kümnevõistluse publik on vatele tuttavatele uhkusega teame ega tea, mis juhtuma misel aastal oma lastekoori- ga liigutatud, pälvinud kogu spordimaailrahvariietes teatas, et Indiaski on midagi hakkab. See on põnev. naisi, autod ma imetluse sellega, et oskaga laulupeole tulla. Ta rää- mõned nuttaolist olemas, viisidki sar· gib, et Narvas on laulurin- sid. "It was so tuututasid ja vad rõõmustada iga ilusa Mängu kuuluvad nii nased. gid väga populaarsed ning special," juhid lehvita· soorituse üle ja toetada nii Küsige lastelt, miks nad esinejad kui publik vene lastele meeldib eesti püüab SoIfsid." "Plaa- omi kui võõraid, nii võitjaid mängivad. "Noh, sellepäras· Pealtvaatajad kuuluvad sa- laule õppida. "Ka mulle rid naojan ääni" kui kaotajaid. Kas pole siin Lands- Eesti rahva hing on terve, t... sellepärast, et tore on." muti mängu. Rongkäiku er- meeldivad eesti laulud, sest verk HoHan usub väliseestlane Elmar mehed lausid osa mänginud meie lauluLaulu- ja tantsupidu ongi en· gutatakse hüüetega, õigel nad on meloodilised," kiidab tekkinud tun- Einberg. enne laulupi- peokultuur? nekõike mäng. SUUR ajal plaksutatakse, tõustak- Natalja Hadzjeva. Turvafir· net sõnastaPaljud uusima aja majan· du linna peal MÄNG, paljude mängijate- se püsti, kiidetakse auto- ma töötaja Vitali B"eletski da. naistele serenaade. "Mar- dusteadlased on jõudnud ga. reid ... Kõik võõrad, kes sel- usub, et koo~laulmise pidu Kristel Vainokivi mudi- kus, meie romantik, kinkis äratundmisele, et inimene Mängitakse vabal ajal ja le mängu reegleid tunnusta- suudab erinevaid rahvaid laskoorist: "Kõhu alt võttis neidudele lilli," räägivad pole vaid omakasust lähtuv vabatahtlikult. Mäng vabas- vad, võetakse omaks, kedagi ühendada. ja mõistuslikke valikuid teikka õõnsaks küll, kui mehed. tab. Igapäevast, argimure· ei arvata välja. LauluLaulupidu teeb meid lah- gev homo economicus. Hästi Mäng võib olla ka tõsine ühendkooridega koos laulsidest ja rutiinist. peomäng on avatud. Nii kin- ja pühalik. Poiss, kes vedu· me." Just laste osavõtt teeb keks ja distsiplineerituks. elada ei tähenda ainuüksi Mäng nõuab pingutust. nitab Jorunn Kallerud Nor- riks on hakanud, teeb vedu- väliseestlase Elmar Einber- Kedagi ei tallata jalge alla. jõukust, vaid oskust kaunilt Eneseületamist. Härra Lang, ra "Kongsberg Byorkesteris- ri häält tões ja vaimus. gi tuleviku suhtes lootusrik· Antakse teed neilegi, kes elada. kes te küsite, "kui kaua veel t", et tundis end teretulnuna Jõuluvana-mängus on alati kaks. "Ma arvan, et patrio· väljakul istuvale vanaemale Selle aastasaja viimane laseb Eesti inimene endaga ning võrdleb peo atmosfaäri ka annus pühalikkust. Meie tism on eestlastes alles ning ja -isale toitu-jooki viivad. laulupidu on seljataga. Uus niimoodi käituda, et ta peab koduste spordivõistlustega. suure laulupeomängu püha- see saab olema ka edasikan· Seda samal ajal, kui maan- on tulekul. Juba järgmisel tulema nädal aega enne pidu "Võin kihla vedada, et ole- likkus jõuab kõrgeima ast- dev jõud," väidab ta. teemõrtsukad hoopis teistsu- aastal. Soome-Eesti ühislauproovi, magama põrandal me siin ka 2004-ndal aastal," meni siis, kui rahvas tajub Mängust võib ka küll saa· guseid reegleid kehtestada lupeona.
Eestlaste relvadeta võitlus taastas vabaduse Gerhard Lock Weimari Muusikaakadeemia viiuliüliõpilane • Ühine laulmine on võitlus ilma relvadeta. Sellel on kohutav jõud. Olen veendunud, et eestlaste vabaduse taastamiseloli suur jõud nende 1869. aastal alguse saanud traditsioonilisellau· lupeoL Üle saja tuhande inimese koges kahel päeval laulupi· du ja tundis heameelt tant· supeo värvikirevusest ja vormiküllusest. Rongkäik
•
mõjus mulle oma pikkuse ja paljude osavõtjatega nii kodu· kui välismaalt. Olen õnnelik, et võisin ometi kord Eesti laulu- ja tantsupeole kaasa elada. Vaadates Lasnamäe poolselt nõlvalt alla lauluväljakule, avanes fantastiline pilt lavale. Laulukaar võlvus na· gu kaitsev käsi üle võimsa koori. Mu pilk langes sadamale ja vanalinnale. See vaade Tallinnale on nii kaunis, eriti veel sellise imelise ilmaga. Siis libises mu silm üle inimhulga, mis sipelgapesa kombel võttis endasse üha uusi inimesi või lasi neil taas eemalduda. SellIest hoolimata valitses tähelepa-
nelik ja keskendunud õhkkond. Iga laul, iga teos pälvis suure aplausi ja mulle avaldas muljet see, kuidas rahvamass viimase laulu ajal püsti tõusis ning kaasa laulis. Ometi oleksin tahtnud olla laulupeol kümne aasta eest, sest tollal oli seal õhkkond kindlasti veel palju pingelisem ja intensiivsem. Laulu· ja tantsupidu on erilise karakteriga rahvapidu. Minu jaoks on see kontsert kõigile, kõigiga; see on ühtsuse pidu, mis saavuta· takse ühise laulmise, tants imise ja isamaa-armastuse hoidmisega. Midagi taolist ei saaks Saksmaa endale lu-
I
bada. Võibolla ainult üksikutes rajoonides, nagu Saksimaa, Tüüringen või Baie· rimaa on selline kodumaaarmastus mõeldav. Muusikaüliõpilasena olin eriti rõõmus, kuuldes sellel laulupeol eesti muusika mitmekesisust. Tunnen juba paar aastat huvi Eesti poliitikaja rikka kultuuri vastu ning tegelen eesti muusikaga. Minu jaoks oli tõeline üllatus kuulda, mida üks väike rah· vas nii lühikese aja jooksul muusika vallas oli ja on võimeline korda saatma. Ka kaasaegses muusikas näitab Eesti väga kõrget taset, mi· da tõestab Tambergi koori· teose esiettekanne.
Selle sajandi viimane laulupidu näitas ka mõningaid uuendusi, nagu suured videoekraanid lava mõlemal küljel või Eesti parimatest orkestritest koosneva sümfooniaorkestri kaasami· neo Minu meelest võivad need huvitavad uuendused laulupeole ainult kasuks tulla. Sümfooniaorkester laiendab laulupeo võimalusi, sest nii saab Eesti heliloojate koori· ja omestriteoseid rahvale lähemale tuua: ma ei tea ühtegi teist võrreldava tasemega rahvapidu. Rahvusvaheliselt tuntud heliloojate, nagu Händeli, Verdi või Orffi kavasse võtmisega laulupidu aga
avaneb ja sümboliseerib lau· lu kaudu ühtsust kogu maailmaga. Mulle meeldis, et teiste rahvapidude või suurüritustega võrreldes võis laulupeol nii vähe reklaami näha. On tähtis, et eesti majandus näitaks end laulu· ja tantsupeol ning neid üritusi toetaks. Kuid seda tuleb teha tagasihoidlikul ja mittepealetükkival moel, nagu see sellel aastal just tehtud oligi. Loodan, et laulu· ja tantsu· pidu jääb eestlaste sisemise rõõmu väljenduseks ning et seda ei hävita lääne turuma· janduslikud sunnid.
"
Uhtsuse pidu HansGunter Lock Leipzigi Muusikaakadeemia muusikatecoria üliõpilane • Kuigi minu mõtted lähtuvad sakslase seisukohast, tunnen juba neli aastat huvi Eestis toimuva vastu. Sel· lepärast olin tänavustele pidustustele kaasa elades eriti rõõmus. Minu jaoks oli äärmiselt üllatav, kuidas nii suurel rahvapeol jälgis tohutu hulk inimesi nõnda keskendunult ühtainukest üritust. Kind· lasti ei saa seda võrrelda sümfooniakontserdi ajal saa· lis valitseva pingsa vaikuse· ga, kuid laulupidu ongi ju lõppude lõpuks pidu lageda taeva all. Teiste sellise suurusjärguga rahvapidustuste kõrval, mida ma Saksamaal tean, oli laulupeo õhkkond väga meeldiv ja mitte mingil juhul väsitav. Isegi tänapäeval kahjuks möödapääsmatu kommertsialiseerumine, nagu sponsorite reklaam ja kaubandus, jäi minu meelest väga talutavatesse piiridesse. Seda eestlaste ühtsu· se pidu on kujundanud sise· mine rõõm, mida ei saaks tunnetada, kui teda otsitaks välistes avaldumisvormides, nagu see on omane lõunamaalastele.
ole kuidagi võrreldav Eesti laulu- ja tantsupeo omaga. Eestis tuleb laulupidude poliitiline tähendus esile 19. sajandi rahvuslikus ärkami· ses kui lähtepunktis eesti kunstmuusika arengule ja perestroika·aegses Laulvas Revolutsioonis. Võrreldava tähtsusega olid Ida-Saksamaal 1989.-1990. toimunud Leipzigist alguse saanud "esmaspäevademonstratsioonid", mis ei tuginenud aga ühelegi traditsioonile ega olnud ka suutelised neid looma. Sellist poliitiliste huvi· de ja vabaduspüüdiuse ühendamist rahvusliku ja kultuurilise identiteediga nagu Eestis, seal polnud.
Mõistlikud rahvustunded
Paljudes traditsioonilistes laulupeolauludes, nende seas rahvushümDis mängib suurt rolli armastus kodumaa vastu. Kui võrrelda tänapäeva sakslaste kodumaaarmastust eestlaste omaga, näib, et suurel ja mitmekesisel Saksamaal tuntakse seo· tust pigem kodupiirkonna· ga, mitte terve maaga. Re· gioonides nagu Saksimaa, Frangimaa või Svaabimaa on ajalooliselt välja kujune· nud omad tavad, piirkonnad erinevad tänapäevani arvu· kate dialektide poolest, mis võivad puhtal kujul esinedes isegi emakeele kõnelejatele arusaamisraskusi valmistaLaulud muutusid da. Pealegi on ennast liiga eestipäraseks tugevalt rahvusega seostada Teatavasti andsid eelmisel Saksamaal ikka veel halb sajandil koorilauluks tõuke toon, sest igaüks teab ju, valgustuslikult meelestatud miIleni viis natsionaalsot· baltisakslased ja haritud sialism aastatel 1933-1945! eestlased ning esimene Ees· Ma arvan selle taustal siiski, ti üldlaulupidu peeti maha et Eestis ollakse rahvustunaastal 1969. aastal. Esimene netes küllalt mõistlikud. saksa üldlaulupidu toimus Lõppude lõpuks on eesti rahjuba 1845. aastal Würzbur- vas olnud Keskajast saati gis. Nagu Eestis, nii oli Sak· maha surutud ja vabadusei· sa laulupidudel ühise laul· ha on seega enam kui mõismise eesmärgi kõrval, mis tetav. Saksamaal katkes iseliidaks maa kooriühinguid, tegevuskooride ja laulutrapärast Teist ka poliitiline ja moraalne dUsioon iseloom. Ehkki esimesed maailmasõda, sest natsionaEesti laulupead kandsid sak- lismi ajal hakati tavasid kasalikke jooni, tundub mulle, sutama vastava ideoloogia et laulupidu on siin oma ole- propageerimiseks. Tallinn näis mulle laulumuselt muutunud millekski väga eestipäraseks, hoolima- ja tantsupeo päevadel nagu ta sellest, et just esimeste nõiväel muudetuna. Igal laulupeolaulude puhul on pool võis näha inimesi rahnende päritolu selgesti ära- varõivastes, mille mitmeketuntav. Leian, et uued heli· sisus olenevalt päritolukoteosed ehk eesti vanimate hast jättis mulle sügava mulrunolaulude töötlused Tor· je. Üleüldse on hämmastav, miseit ja Sisaskilt on Väga kui paljudeks kultuuriüritähtsad, sest nõnda pannak· tusteks on Eesti nii su.ure inimeste ühisel se kõlama eriline eesti heli· hulga osavõtul võimeline, olgu tekeel. Tänapäeval on nii suured gemist siis tantsu· või laulupead Saksamaal tundmatud, peoga või rongkäiguga paljusest "lauluühingute pidude" de-paljude kollektiividega (Sängerbundfeste) tradit- kõigist maakondadest. Soosiooni katkes pärast Teist vin, et kaunite kunstide tämaailmasõda. On küll erine- hendus jääks Eestis püsima vaid folkloori- ja koorifesti- ja soodustaks nende arengut vale, kuid nende tähendus ei ka edaspidi.
DR
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee
Eesti Päevaleht,
reede, 23. Juuli 1999
••
Uhistegevus on õigealus Jaan Leetsar Eesti Uhlstegelise LIIdu JUhatuse lIIge
D
emokraatlikult korraldatud ühiskonnas on kõik inimesed oma vajaduste rahul· damisel eraettevõtjad. kuid väga paljudel juhtudel nad iseseisvalt sellega toime ei tule. Nii ongi valdavenamus ühel või teisel viisil seotud mitmesuguste ühis- vm koostöö vormidega. Vaatleme ühistegevuse seniseid tule· musi erinevate valdkondade kaupa. Majandusliku ühistegevu· se valdkonnas domineerivad meil pea kõikidel äritegevu· saladel kapitaliühingud ehk aktsiaseltsid. Need on aga asutatud aktsionäridele ra· ha teenimise eesmärgil. Sel· le tulemusena rikastub Väga väike osa rahvast, enamus aga vaesub ega leia tasuvat tööd. Samal ajal oleks ühis· tegevuse kaudu, nagu ena· muses riikides tavaks on saanud. võimalik rahva ena· musel ka oma majanduslikku olukorda parandada. Pa· raku käsitletakse majandus· likku ühistegevust meil ikka veel nõukogude ajast pärit reliktina ja ajakirjanduses ülistatakse kapitaliühinguid. Nii pole Eestis praegu si uliselt võimalik asutada ühistulisi kindlustusseltse, ühispankade teoreetiline asutamisvõimalus anti Rii· gikogu poolt rahvale alles tänavu. Ka sotsiaalse ühistegevu· se valdkonnas (ka nn. kolmas sektor) on areng olnud vastuoluline ja vaevaline. Inimesed. kes on pika nõukogude perioodi jooksul elanud ainult ülemvõimu tingimustes, ei oska ühistegevuses näha võimalusi end aidata. Sageli on ühistegevust samastatud nõukogude ajast pärit kolhoosikorrana. See on aga sügavalt ekslik. Samal ajal võib Eestis tähel· dada ka keskliitude tasemel teatud rivaalitsemist Nii on meil mitmeid praktiliselt ühesuguste eesmärkidega keskliite või ühendus i, mis omavahel jageledes viivad alla ka ühistegevuse mainet. Kahtlemata on oma osa ka eestlastele omasel eraklikul mõtte- ja elamisviisil.
Tundub, et kõige arenenum on meil poliitiline ühistegevus. Ilmselt toimib see paremini tänu sea· dustele (erakonnaseadus, kohalike omavalitsuste sea· dus jt). Samal ajal on ka poliitiline ühistegevus (demokraatia) meil veel arene· misjärgus. Peamiselt era· kondade vähesest demok· raatiast, juhtimisvigadest, liidrite liigsest domineerimisest ning puudulikust töökorraldusest tingitult ei ole rahva usaldus erakondade vastu veel vajalikul tasemeL Teiselt poolt ei ole ka rahvas veel tilielikult teadvustanud konkreetsete erakondade osa Eesti ühiskonnas, mistõttu ei suudeta valimistel seni teadlikke valikuid teha. Seega ei saa me veel rääkida Eestist kui väljaarenenud kodanikuühiskon· nast Märtsi lõpus toimus Tartus rahvusvahelise osalusega teaduslik·praktiline kon· verents "Kuhu lähed, ühistegevus?" Konverents tegi ettepane· kud paluda Eesti Vabariigi Riigikogul ja Valitsusel: V Ha justiitsministeeriumi tasemel koos Eesti Ühistegelise Liiduga läbi ühistege· vust puudutavate seaduste analüüs. Luua seadusandli· kul teel täiendavaid võima· lusi majandusliku ühistege· vuse arenemiseks, ühistulis· te kindlustusasutuste loomiseks ning kõrvaldada seadustest tulenevad takistused
ühistuli te pankade asutamiseks. Kompen eerimaks osaliselt ühistegevusele riigi poolt tekitatud kahjud, kutsuda alates 2000 a. ellu niklik programm "Maamajanduslik ühistegevus". Programmi realiseerimiseks näo ha riigieelarves alates 2000.a. ette vahendeid mahus 100 - 200 miljonit krooni aastas, sealhulgas vahendid uurimistöödeks. Lisaks sel· lele toetada riiklikult ka nn. kolmanda sektori kiirendatud arengut Programmide koostamiseks ja realiseeri· miseks määrata juhtministeerium.
Riigi ja ühiskonna vahel süvenenud sotsiaalsete probleemide ning regionaalse arengu toetamiseks ühistegevuse arendamise kaudu moodustada Riigiko· gu ja valitsuse tasemel töög· rupid ning kavandada abinõud kohalike ühistute toetamiseks. Teha ettepanekud EV Ha· ridusministeeriumile: Väärtustada üleriigiliselt ühistegevusalane haridus. Selleks viia sisse ühistegeli· ne õpetus alljärgnevalt: laste suvelaagrid - ühistegevuse tutvustus läbi lihtsa· te näidete (matk, pidu, koostöö, looduses esineva ühistegevuse tutvustus jne.), põhikool - ühistegevuse tutvustamine läbi arusaada· vate näidete (koostöö, võist· kondlik sport, ühishuvide kirjeldamine jms.), gümnaasium, keskkool majandus· ja ühiskonnaõpetuses majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise ühistegevuse aluste tutvustamine, kutsekoolid ja kõrgkoolid - ühistegevuse aluste ja ühistegeliku ettevõtluse õpetamine erimooduli (1,0 - 1,5 ainepunkti) aluseL Täiendada 2000/2001. õla jooksul põhikoolide, gümnaasiumide ja kõrgkoo· lide ühiskonnaõpetuse ja majandusõppe programme ühistegevust käsitlevate osa· dega. Selles osas soovitab konverents konsulteerida Eesti Ühistegelise Liiduga. Esitada Tartu Ülikoolile, Eesti Põllumajandusülikoolile või Tallinna Pedagoogika Ülikoolile riigitellimus vajalikul arvul ühistegevust tundvate õpetajate ettevalmistamiseks gümnaasiumidele, keskkoolidele, kutse· koolidele ja kõrgkoolidele, samuti ühistegevust tundva· te spetsialistide ettevalmis· tamiseks valdadele, maakon· dadele ja ettevõtluskeskustele. Näha ette vajalikud riiklikud vahendid ühistegevusa· laste õppematerjalide koostamiseks ja trükkimiseks. Kaaluda Eestis keskastme ühistegevuskooli taastamist või mõne keskõppeasutuse ümberprofIleerimist ühistegevuse süvaõppega kooliks. Haridusministeeriumil esi· tada ettepanekud Eesti Ühistegelisele Liidule hiljemalt Lseptembriks 1999.a. Lülitada rahvusvahelistesse koostööprogrammides· se ühistegevusalased uurimistööd. Lisaks eeltoodule pöörduti ühistegevusalase hariduse küsimustes veel Eesti üli· koolide ja maavalitsuste poole täiskasvanute täien· duskoolituse küsimustes. Olen arvamusel, et ühistege· vusalast täiendõpet vajavad kõik meie koolide kodaniku· ja majandusõppega seotud õpetajad. Eesti Ühistegeline Liit on teinud ettepaneku hakata täiendõppe raames koolitama ka õpetajaid. Ühistegevust ei saa käsitleda lahus demokraatlikust riigist. Ka demokraatia reeglite järgi toimiv riik on ise sisuliselt ühistegelik. Lihtsalt kahju, et vastavad riiklikud ametkonnad eesotsas Riigikogu ja valitsusega, aga ka ajakirjandus ei ole seda veel endale teadvustanud.
Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugejateit vastukaJaSId, kaastÖid Ja teavet. Et muutuda areeniks. kus kodamkuuhendused saaksid sõna, palume ühendustel endil oma plaamdest meile teada anda. Foorum loodab. et inimesed Ise tahavad nähtavale tulla Ja oma mõtteid ja aIVamust teistele avaldada. See lalendaks ehk ka Eesti tuleVikusuundade üle otsustajate ringi. Igaühe hääl on Foorumi Jaoks oluline Vastukajad, kaastÖÖd ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uidu postiaadressilTallinn, Pärnu maantee 678 (märksõna Foorum), telefonil 6 461 005, faksil 6 311 210 Ja e-mallilfoorum@netexpress.ee Foorum
Audru vallaametnikud ihkavad, et lapsed otsiksid aktiivset tegevust ka väljaspool kooli. Valla suurima rahvatantsuselts "Hoiuspuu" pakub selleks ühe võimaluse.
oorte vald Au
Pärnumaal
Töötute lastevanemate koolitus toob kuhjaga kasu Kertu Ruus Peep Tarre Audru lastekaitse Ühingu Juhatuse esimees
••
U
ldise itku taustal, et eestlased on määratud Väljasuremise· le, tundub harjuma· tuna. et mõnes kohas on jjve olnud aastaid positiivne. Pärnu külje all olev Audru vald on selline paik. Alaealised on valla 5000-lisest elanikkonnast ligi koI· mandik. Sel sügisel ihkab kooli nõnda palju lapsi. et valla neli kooli· üks kesk-, üks põhi- ja kaks algkooli ei jõua neid äragi mahutada. Ja ei saa öelda. et lapsed tingimata pigem Pärnu koolidesse peaksid püüdlema, kuhu neil oleks sõita kümme-paarkümmend kilomeetrit. 310-aastane kooli· haridus on viinud valla ha· riduse päris korralikule tasemele, kui otsustada näiteks Audru Keskkooli eelmise aasta lõpukirjandite põhjal: kool sai kõigi Eesti koolide seas 15. koha.
Sündida võiks rohkemgi Ega pea lapsed minema ka linna ilusamaid koolimaju otsima, sest valla koolid on kõik laenude abiga korda tehtud, erilist uhkust tekitavad eurotualetid, mis paar aastat taasgi aastakümneid remontimata seisnud kempsude asemel sisse seati. Eks muidugi saaks lapsi siiagi rohkem sündida: vallaametnikud uurisid registrist järgi ja lugesid kokku umbes 900 naist, kes vallas sünnitada võiksid. Kui nii võtta, siis sünnitab vaid ligi kahekümnendik. Ja pole saladus, et osa lapsi sünnib emadele, kes loodavad last kasvatades riigilt või isalt tillukestki toetust leida.
Et beebid siiski valla uhkus on, näitab üks vallaametnike ideest koorunud haruldane rituaal: neli korda aastas korraldab vallavalitsus vastsündinud laste vanematele uhke vastuvõtu, kuhu saabuvad oma ilmaletoojate saatel ka väiksed maailmakodanikud. Viimased saavad siis hõbelusikad, kuhu on graveeritud nende nimi ja valla vapp, et neilt kunagi hiljem söömist õppida. ning kaardi kirjaga "Sinusugust last on Eestimaa· le vaja. Vanemad saavad li· saks lilledele ka asise 500 kr. Tegelikult ei sünni kõik siin elavad lapsed Audrus, sest osa paljulapselisi pere· sid kolivad maale kolhoo· sist jäänud mitmekorruse· listesse majadesse. Küll Pär· nus tööl käies seal korterit pidada ei jõua: majandusli· kes raskustes on ligi pooled pered. Viimasel aastal on uude perre paigutatud ligi kaheksa last, kelle pärisva· nemad ei ole jõudnud neid kasvatada. Majanduslikku kitsikust leevendavad veidi naturaalmajandus ja humanitaara· biriided. Kuid selle kõrval on kohalikel aktiivsetellapseva· nematel pinnuks silmas, et Audru viiuli· või joonistu· sandega lapsel pole samasuguseid võimalusi ooperiteat· ri solistiks või kõrgharitud kunstnikuks saada kui te· ma tallinlasest eakaaslasel. Selle nimel nad ka tasapisi võitlevad: kui algul said Pärnu huviringidesse tasuta sõidu vaid Pärnus koolis käijad, siis nüüd kauplesid tosin lapsevanemat maava· litsuselt samad õigused väja ka maakoolis õppijatele. On oluline, et lapsed osa· leksid aktiivselt kooliväli· ses tegevuses. Jõõpre Põhi-
Audru valla vastsündinute vanemad võetakse traditsiooniliselt vallamajas peoga vastu. kooli direktor veab õpilas· malevat, kus sel aastal 800 osavõtja seas 180 Audru val· last. Või tulgu nad mõnda valla 24-st rahvatantsurühmast, kus käib koos ligi kümnendik valla elanik· konnast. See oleks umbes sama vahekord, mis laulu· peole kogunenud moodusta· sid eesti rahvast, kuid siia lisanduvad veel tantsijad, orkestriliikmed ja isegi nukuteater.
Lapsed peavad
leidma väljapääsu Oluline on laste aktiivsus aga just sellepärast, et lapsed peavad ilmselt loobuma lootusest põllumajandusega teenida ning uusi väljapää· se otsima. Uuteks väljapää· sudeks on aga rohkem eel· dusi neil, kes lapsena kuns· tikoolis või lauluringis käi· nud. Kasvõi näiteks Pärnu kunstikooli edasi õppima minnes, milleks noored
audrulased on ka võimeli· sedolnud. Väljapääsu peab uus põlvkond otsima seda enam, et osad lapsevanemad seda ei näe. Säästueelarvele mõeldes ei kujuta vallaametnikudki ette, mis septembris saab. Ennast vaeseks teha ei taha. aga kui pole, siis p0le. Kui pole, siis pole, tõepoolest. aga isegi raha saab mingil määral asendada. Öhtuti koos käsitööd tege· vad naised aitavad endale olulise üle arutledes üks· teist ka majanduslikes ras· kustes vastu pidada. Olulise algatusena on Audrus hakatud andma psühholoogilist koolitust töötutele, eelkõige neile. kellapsed kasvamas. Kusjuures tulemused on kõnekad. Eelmisel aastal korraldas vallavalitsus 2l-le töötule pooleteistkuulise tööotsingu kursuse, kus kümme naist olid kesk·,
üheksa naist ja kaks meest põhikooliharidusega. Viis neist leidis peagi töö: üks turbatööstuses transpor· ditöölisena, üks õmblejana, kaks müüjana, üks keevita· jana. Üks meestest jättis joomi segi. Kursuse korraida· jad usuvad, et nende ini· meste jaoks läks asi pare· muse poole otseselt tänu kursusele, sest nende jaoks oli asi julguse taga. Need, kes töövõtuintervjuul ise alandusetundes endasse ei usu ega tea, palju nad palka tahavad, tekitavad tööand· jas tõrke. Pealegi selgus, et 18 21-st kinnitas hiljem, et ettekuju· tus ennasttäis ametnikest tegi nad algul vallavalitsuse suhtes üpris tõrjuvaks. Siis aga nägid nad, et neid koo heldi kui võrdseid ning hoiak vallavalitsusse muu· tuS. Hoiakust kõneleb seegi, et tasuta kursusele tuli lOOst kutsutud registreeritud töö·
tust vaid viiendik. Aktiivsemad lapsevane· mad on koondunud valla seitsmest mittetulundusühingust suurimasse, 57liikmelisse Audru Lastekaitse Ühingusse, mis oli ka üks 35-st hiljuti Balti-Ameerika Partnerlusprogrammilt raha saanud ühendusest. Ühendus soovib tehtut jät· kata. et viiele julguse ja töö leidnule lisanduksid veel paljud. Seekordne nõustamine on mõeldud just lapsevanematele, et nad endasse tööotsinguil usuksid ega jääks hätta ka näiteks elulookirjelduse tegemisel. Töökohti on, usub Peep Tar.re, näiteks tollis ja piirivalves, pealegi võib Audrust Pärnusse tööle käia ning isegi fIrmad hakkavad tasapisi madalamate rentide otsinguillinnast eemale nih· kuma.
Turism Pärnu külje all Pärnust mitte liiga kaugel ja ehk ka Pärnule mitte lii· ga lähedal asuvasse Aud· russe on hakanud jõudma ka turism. Audru alevikust pooleteist kilomeetri kaugu· sel asuv Valgerand ei ole hüljatud rannake, vaid kämpingute ja rannakohvikuga populaarne puhke· paik, veidi Pärnu poole jääb endine Riigikantselei küla· listemaja "Villa Andropoff". Lisaks veel 200·koahline trahter. Lastest rääkides - noored audrulased ei suuda vahel panna vastu soovile minna ära linna elama. Kuid ligi pooled eelmisel aastal Audru Keskkooli lõpetanud tahavad pärast ringivaata· mist ja hariduse saamist koju tagasi tulla, et siis oma lapsed samuti maakooli panna.
Milliseid sõnu kasutame? Mall
Hellam Avatud Eesti Fondi juhataja
I
nimeste omaalgatuslike ühenduste tegevus on jõudmas Eestis uude ajajärku. Areneva kodaniku- ehk tsiviilühiskonna indikaatorina on rööbiti riigi-ja ettevõtlussektoriga jalgu alla saamas kolmas ehk mittetulundussektor ehk siis valitsusvälised 01" ganisatsioonid: seltsid. ühingud, Hidud ja sihtasutused (fondid). Eesti ühiskond on olnud alati rikas tugevate kultuuriühenduste poolest. Seetõttu assotsieeruvadki selli ed mõisted nagu selts ja ühing eelkõige rahvakultuuri. spordiga. Paljudele on harjumatu. et needsamad ühingud. seltsid ja sihtasutused (fondid) võivad 01-
la arvestatavateks ja mõnes valdkonnas lausa ai· nuvõimalikeks tegijateks sotsiaalteenuste osutamisel või inimeste arvamuste ja probleemide kanaliseerija· na ka avaliku poliitika mõjutamisel. Kodaniku- ehk tsiviilühis· konna moodustavad kolm sektorit: riigi-,ettevõtlus· ja kolmas ehk mittetulundussektor. Mõistetes orientee· rumist võib segada nime· tuste paljusus.
Nii on kolmandal sektoril erinevates maades ridamisi sünonüüme, nagu mittetulunduslik, sõltumatu, vabatahtlik, koo danikusektor ja sotsiaalma· janduse sektor. Viimatimainitu on Euroopa Liidus ka· sutatav termin. Samasugust nimetuste paljusust kohtame ka koI· mandat sektorit moodustavate mittetulundusühen· duste määratlemisel. Vasta· valt riigile võib kuulda
NGO·dest (non·governmen· tal organisalions) ,eSO·dest (civil society organisalions), NPO·dest (not-for·proflt organisalions). Eesti keeles on kasutusel veel kolmanda sektori organisatsioonid, kodanikuorganisatsioonid, kodanike vabatahtlikud ühendused, ühiskondlikud organisatsioonid. valit· susvälised organisatsioonid (WO·d) ja mittetulundusor· ganisatsioonid (MTÜ-d), mis kõik tähistavad sama asja. st ühendust mis ei kuulu riiklikku sektorisse, millel on ühiskonnakasuli· kud eesmärgid, mille tege· vus ei ole orienteeritud kasumile (kasumi saamisel ei jaotata seda liikmete vahel) ning mille loomisel ei nõuta algkapitali. Kolmandasse sektorisse kuuluvate ühenduste gamma on Väga mitmekesine. Ühingute kategoriseerimisel tehakse vahet organisat· sioonidel, mis teenivad peamiselt oma liikmete huve ja
organisatsioonidel, mis on pühendunud laiema üldsuse huvide teenimisele need on avalikke huve teenivad ehk üldkasulikud organisatsioonid. Kodanikuorganisatsioonide alla ei kuulu kirikud, ametiühingud ja poliitilised parteid, mille tegevust reguleeritakse eraldi seadustega. Vahetegemine liikmete huve teeniva tegevuse ja ühiskonna heaks tehtava te· gevuse vahel on väga tähtis. Organisatsioon tegutseb avalikes huvides ehk on üldkasulik, kui ta teenib mingit kindlat ühiskonnagruppi või on suunatud laie· ma sotsiaalse probleemi lahendamisele (vanurite abis· tamine. töö sotsiaalselt tõrjututega, keskkonnakait· se jne). Reeglina võimalda· takse üldkasulikele organi· satsioonidele maksusoodus· tusi. samuti on neil õigus kandideerida teatud riigi· hankelepingutele. Üldkasuli· ke organisatsioonide roh-
kust peetakse kodanikuühiskonna tugevuse indikaatoriks. Oma liikmete huvides te· gutsevad ühendused (laulukoorid, jahtklubid jne) on samuti ühiskonnale vajalikud, kuid nende tegevus on ühiskonna üldise heaolu parandamisel kitsam. Neile harilikult maksusoodustused ei kehti.
Mõnigi kord on on üldkasulike ja liikmete huvides tegutsevate organisatsioonide vahelist erinevust raske määratleda. Eestis kinnitab avalikes huvides tegutsevate ja seega maksusoodustusi saavate mittetulundusühenduste ni· mekirja iga aasta lõpus vabariigi valitsus. On vähe maid, kus taoline menetlus on viidud institutsionaalselt nii kõrgele tasemele ning avalduste läbivaatamine toimub vaid kord kalend· riaasta jooksul. Millist terminoloogiat siis
ikkagi kasutada? Nagu eelpool näha,on võimalusi palju. Kui rääkida lihtviisil seltsidest ja ühingutest,võib tekkida terminoloogiline segadus äriühingute ja kindlustusseltsidega. Kui nimetada vaid fonde ehk sihtasutusi,võidakse neid samastada investeerimisfondide ja riigi poolt loodud sihtasutustega. Mittetulundusühingu mõistet peetakse pikaks ja koledaks, paremat pole aga välja mõeldud. Kui veel lisada "avalikes huvides tegutsev", saamegi lohiseva sõnaühendi "avalikes huvides e.üldkasulikel eesmärkidel tegutsev mittetulun· dusühing". Terminoloogiline ja mõis· teline segadus on tõesti suur, kuid oodata enam ei saa .On viimane aeg otsustada, kuidas kodanikuühis· konda puudutavat termino· loogiat korraldada.