Foorum_1999_juuni_

KODANIKUÜHISKONNA HÄÄLEKANDJA Ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi projektina kord kuus

25. JUUNI 1999 Eesti Ajalehtede Uit: Pärnu mnt 67a. Tallinn Telefon: 6 461005. Faks: 6311 210 e-mall: foorum@netexpress.ee

••

Kongress otsib eestlust 1.-2. juulil koguneb Eesti Rah-

vusraamatukogus Eestluse Elujõu Kongress, kus mitukümmend esinejat arutavad eestluse püsimise eeldusi ja esitavad tegevuskava selle säilitamiseks_ Kongressi suurimaks väljakutseks hindavad korraldajad ideede ellurakendamist.

"Kongressi korraldamisega saab ühele poole, aga kui selle taga pole altpoolt tulevat tahet ja huvi ning survet ülespoole, jääbki asi sinnapika," ütleb Avatud Eesti Fondi juhataja, esineja Mall Hellam_Korraldajatel on kavas esitada tegevuskava valitsusele ja omavalitsusetele.

Eesti Hrrastusteatrite Liidu direktori, esineja Jaan Urveti hinnagul on murdepunktiks just kohalikud omavalitsused_ "Siin toimub esimene konflikt inimese ja riigiametniku vahel," leiab ta. "Omavalitsusse peab tekkima kontingent, kes seda suhtumist seestpoolt õnnestab."

Korraldajad kinnitavad, et kongress ei tohi piirduda ühe üritusega. Algatusrühm jätkab tööd. Et valitsust tõepoolest tegutsema panna, peab kongressi ideed kirjaniku, esineja Aarand Roosi sõnul sõnul väga täpselt formuleerima. "Tihti räägitakse, et tuleb tõhustada, tuleb luua eeldused ... Tuleb jah! Jutt on koureetne siis, kui lepitakse kokku, kes peab millal mida tegema. " Korralduskomitee esimehe Ants Paju sõnul on oluline, kui suures osas kongressil kõneIdu jõuab õpikutesse, erakonnaprogrammidesse jne.

Temaatikas püüab kongressi kava luua sünteesi erinevate elualade vahel. "Haridustöötaja näeb probleeme hariduse külje pealt ja sotsiaaltöötaja sotsiaalse külje pealt. Meie soov on need kokku tuua," sõnab Ants Paju.

Kongressil on kavas arutada negatiivsete protsesside (killustumine, kuritegevuse kasv, tervise allakäik, maakohtade väljasuremine jne) põhjusi.

KONGRESS Elujõudu määratletakse kui hariduse, tervise ja tahte ühtsust. Kodanikualgatuse teemaga haakub otseselt teemaplokk "Omaalgatus ja seltsitegevus", milles esinevad Rein Helme. Aarand Roos, Siiri OViir jt.

Kongre!ssile on oodatud ligi, 300 kw.a\ist seltsidest, teadusinstituutidest, kõrgkoolidest, noorteorganisatsioonidest, kohalikest omavalitsustest, Riigikogust ja äriringkondadest. Osaleb väliseestlasi idast ja läänest, esinejate seas on Rootsist taas Eestisse asunud kirjanik Aarand Roos ning Ukraina Eesti Kultuuriseltsi president Viktor Kõrvel.

Ants Paju rõhutab kongressi toimumist vahetult enne laulupidu. "Laulupidu on rahva jaoks kulminatsioon, mis eeldab ka arutlust selle üle, millises seisus on ühiskond," väidab Paju. "Nii toimib kongress õhustiku loojana." Tallinnas toimub päevenne ka Väliseestlaste Kongress.

"See aasta on eestlaste mõtteviisis murdepunkt," sõnab Jaan Urvet. "Selline kongress kutsutakse kokku piirsituatsioonis, kui tuntakse vajadust konkreetsete tegevussuundade järele."

Kongressiks korraldati ka esseevõistlus teemal "Kuidas jääda elama eestlasena", kuhu laekus ligi 20 esseed.Töid hinnanud Ants Silla sõnulleidus üllatavlt kaaluka sisuga töid. "17-aastane noor tõstis eestluse ülimaks printsiibiks," sõnas Sild. "Probleemi läbi tunnetamata nii head teksti ei kirjuta."

Kongressi korraldab ühendus "Eesti Elujõud", üritust toetavad haridusministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnavalitsus ning erasponsorid.

Foorum

~ ti' ~lJSEa..Ül

Eesti-Vene piirialade koostöö kogub hoogu Piiriülese koostöö ja Säästva Arengu Keskus (Peipsi Järve Projekt) viib sel aastal koostöös Taani Piiriregioonide Uuringute Instituudi ja Taani Kohalike Omavalitsuste Ühendusega ellu projekti "Regiooni areng ja piiriülene koostöö Eesti-Vene piirialal"_ Koostööprojekti rahastab Taani välisministeerium.

Projekti eesmärkideks on välja arendada koostöövõrk Eesti-Vene piirialadel, arendada oskusi piiriüleste koostööprogrammide koostamiseks ja läbiviimiseks, algatada erinevate võimutasandite vahel pidev diskussioon Eesti-Vene piiriülese koostöö parandamiseks. Ühtlasi tuleb pöörata tähelepanu keskkonnateadlikkuse suurendamisele piirialadel ja projektis osalejate tutvustamisele säästva arengu põhimõtetega.

Nende eesmärkide saavutamiseks toimuvad kolmepoolsed kohtumised ja konsultatsioonid. Märtsis ja mais leidsid aset koolitusseminarid Tartus ja Narvas, augustis toimub järjekordne seminar Krivskis, Pihkva oblastis. Novembris esitatakse koostööpartnerite tegevuse tulemused ja perspektiivid piiriülese koostöö arendamiseks Eesti-vene piirialadel kokkuvõtval konv'f!rentsil Tartus.

Piiriülese Koostöö ja Säästva Arengu Keskuse programmijuhi Margit Säre sõnul on koolitusseminarid vajalikud, kuna paljudel piiriäärsetel elanikel on küll oma elujärje parandamiseks ideid, kuid napib teadmisi, kuidas suhelda ja partnereid leida. "Ka tuleb omavalitsuste juhtidele selgeks teha, mis on nende roll nad peavad looma eeldused, infrastruktuuri," sõnas Säre.

Siiani on piiriäärsete alade elanikud omavahelisest koostööst väga huvitatud olnud. "Kodanikkond on aktiivsemgi kui valitsus," nentis Säre. Tema sõnul loodavad paljud just turismiarengule, mis jääb aga suuresti raha taha, ka napib piiriäärsetel inimestel oskusi. "Maanaistele oleks vajalik ärikoolitus, et nad oskaksid oma äriühingut luua," tõi Säre näite. Ta lisas, et näeb ise seda piirkonda just turismialana, sest inimesed otsivad tutvumiseks uusi paiku. "Kuid praegu pole piirialadel, näiteks Mustvees ja Kallastes, kohti, kus ööbida ja süüa. Kui inimesed hakkavad aru saa· ma, et see oleks neile suur lisasissetulek, võib see ala välja kujuneda heaks turismipiirkonnaks." Foorurn

•

\

MTU ja 1innaamet

d

lliguvad kalduseIt koostööle Kertu Ruus

Mittetulundusühing Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühing (E SRÜ) ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsus leppisid kahe nädala eest pärast aastast konfliktsituatsiooni kokku, et püüavad teha koostööd ja vahetada infot töös piirkonna sõltuvushaigete ja raskesti kasvatavate lastega.

"Konstruktiivne ots on käes, " loodab ESRÜ juhataja Kalle Laane.

Kesjuhib päevakeskust?

Vaidluste põhiküsimuseks kujunes jaanuaris loodud Põhja-Tallinna Laste Päevakeskus, mis praegu toitlustab 50 last ja mille keskus asub hetkel Tootsi Toaga samas majas.

ESRÜ tegevjuhid Kalle ja EsteIle Laane kinnitavad, et neil oli Põhja-Tallinna Linnaosa valitsuse ametnikega kokkulepe, et saavad sihtasutusena keskuse loomiseks linnalt taotletud raha hallata. Taotleti 400 000 krooni, millest linn eraldas 200 000.

Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse ametnikud aga sõnavad, et linnavolikogu roots i toas tunnevad lapsed ennast hä.sti. eraldas raha linnaasutuse tarvis ja seega ei ole nende pädevuses seda mujale, antud juhul kolmandasse sektorisse suunata. "Meie ei tohi sentigi mujale kanda," Tänavalaste probleemi ajab Põhja-Tallinna linnaosas teravaks Ainuüksi Kopli kõige kõdunenumas osas elab sõnab Põhja-Tallinna linnao- just see, et sealleidub tühje hooneid. Siia tulevad eluaseme majavalitsuse hinnangul umbes 50 last. sa valitsuse sotsiaalnõunik kaotanud kogu Eestist. SeIP~I~ vanemate lapsed jäävad e namasti hooleta, ning neiu oo .avad ees samasugused enda Tiiu Perkel. Lisaks oli hooleks jäetud_ OÜ Kopli Hoonete - - - - - - - - - - , Põhja-Tallinnal ametnike Hoolduse tegevusaias kinnituselotstarbekam panon 153 maja, millest na laste päevakeskus kokku urnbes 30 ei ole elamiskõlblikud . juba olemasoleva vanurite Päris korralikku rnaja keskusega, kuna see hoiab sel alal ei ole. nt raamatupidamise pealt kulusid kokku. Saadud Karjamaa Gümnaasiumi 200 000 eest toitlustatakse (endine 15. kk) 1000 lapsest on 250 tõsiste nüüdlapsi. probleemidega.

Kalle ja Estelle Laane Need lapsed on ühtaegu sõnul nad infot rahade kasuohus ja ohtlikud. tamise kohta ei saanud, neile esitati ainult ettepanek Põhja-Tallinnas on - - - - - - - - ' keskusesse tööle tulla. erastatud ligi 50% majadest.

"Kuulsime jaanuaris lihtKopli liinidel asuvaid maju salt, et Põhja-Tallinna Päeei tohi erastada. vakeskus on raha saanud ja selle juhataja on Sirje Pallo.

Põhja-Tallinna linnaosas Lisati, et meile on jäänud on 14 kooli. komplekteerida kaks sotTootsi tuba (Erika 7a) -------,,,f'--....:.::;.-------"i't-..... siaalpedagoogi kohta," teenindab päevas ligi sõnab Laane. "Et me neile Maris lauri 30 last. tööd pakkusime, on isegi vastutulek," pareerib PõhjaTallinna linnaosa valitsuse fovõrgustikku peaks ESRÜ titaoUusi esitada. Tema anda pigem linnaosale üle- Sihtasutuste Liidu (EMSL) tegevdirektori Kadri Kopli sotsiaalabi osakonna juhata- tegevjuhtide arvates kuulu- sõnul on ESRÜ selle aasta vaate oma projektidest. sõnul on Kalle ja Esteile Laaja Katrin vorelov. Esteile ma probleemiga tegelevad eelarve eelmise aasta omaga Laane töötabki mõlemas linnaametnikud, NGO-d, po- võrreldes ligi poole väiksem Kahtlused kompentsi ne asjatundlikud töötajad.

"Ma austan sügavalt neid, litseinikud, lastekaitseamet- seetõttu, et oodati päevakes- suhtes asutuses. kuse loomiseks mõeldud ra- Linnaosa valitsuse ametni- kes lähevad tänavatööd tegePraegu otsivad linnaamet- nikud.

Kalle Laane kinnitusel hasid ja sooviti sellele kud on seadnud küsimuse ma," ütleb Kopli. "Laaned ei nikud ruume, et viia keskus alla ka Kalle ja EsteIle Laa- ole niisama paberimäärijad, pühenduda.

Tootsi Toast ära. "See pole , Laaned karda- ne kompetentsuse sõltuvus- vaid vahetu töö tegijad." Ta Eestis võiks olla nii: vad, et häguste haigetega tegelemisel. "Ma lisab, et EMSL-i liikmena ikkagi ruum, esialgu finantseeritulevikuplaani- pole kuulnud, et midagi esitab ESRÜ neile igal aastal kus võiks olla ' de korral lah- oleks paremuse poole läi- aruande oma tegevusest. laste päevakes- vad sihtasutused, minisESRÜ juhtide professiokus," leiab Go- teeriumid jne kindlaid mitkuvad ka tööta- nud," kinnitab Põhja-Tallinrelov. Eesti Va- tet uI und usu .. hen d ust e proJ·ad.

"Meilt na Laste Päevakeskuse juha- naalsust kinnitab ka Eesti küsitakse kõik- taja Sirje Pallo. "Lapsed Vabatahlike Keskuse juht, 8 batahtlike Kesjal pidevalt, jooksevad seal nagu meele- kuud Tootsi Toas töötanud kuse juhataja jekte. Siis t uleb tulemusi kas me oleme tud ringi, konkreetsele tööle Merle Helbe. "Selliseid tegiMerle Helbe hinnata. Kui selgub, et teveelolemas," pole mina veel peale sattu- jaid Eestis teisi pole, kes tenäeb selles oh- gevus on ennast õigustanud, võiks gutseksid kriminaalpreventu. "Kui võtta ühendus minna kohaliku omavalitsumärgib EsteIle nud," täiendab Tiiu Perkel.

Mahuka täiendkoolituse tisooniga rohujuure tasanpäevakeskuse se finantseerimise alla.

Laane. ära küljest Ka lle Laane, ESRÜ tegevJ'uht Põhja-Tallin- läbinud Kalle ja Estelle Laa- dil," sõnab Helbe.

Linnaametnikud näitavad na linnaosa va- ne lükkavad süüdistusi Tootsi Tuba, nem Juhan ümber. "Me oleme asjatund- mitmeid üldsõnalisi ESRÜ kus lastega tegelevad psühholoogid ja sot- peab sotsiaalministeerium Hindov kinnitab, et linnaosa jad, ainult ametnike jaoks projektikirjeldusi, kus puusiaalterapeudid, pole lastel töötama välja ka teenuste valitsused alluvad linnavoli- oleme veidrikud," ütleb Kal- duvad konkreetsed arvud tuenam tõsist tegevust," sõnab standardid, et kõik võiksid kogu koostatud avalikele le Laane. "Meil on väga suur lemuste väljatoomisel. Kuid mida krww-Iww ressurss." Möödu· Merle Helbe kinnitusel ei ta. "Siis käivad nad seal ai- võrdselt kandideerida. Ta li- arengukavadele, sab, et ESRÜ-I on vaja olla igaüks lugeda võib. "Info- nud aastal valis Avatud Ees- saagi sellise töö tulemusliknult tarbimas." kursis linnaosa arengukava- sulg on hoopis nende poolt," ti Fond ESRÜ parimaks mit- kust konkreetselt hinnata.

Soov infovõrgustiku ga, kuna nad ei tea muidu lisab Sirje Pallo. Tema kin- tetulundusühinguks. Eesti "See on nii raske kontinjärele teistele rahastajatele projek- nitusel võiks Tootsi Tuba Mittetulundusühingute ja gent, et asjade muutumise Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse ametnikud on veenII dunud, et Kalle ja Estelle Laane põhieesmärk on raha taotleda. "Nad on maiad 200 000 peale," kinnitab Katrin Gorelov_ Kalle ja Estelle Laane seevastu kinnitavad, et • ESRÜ alustas tegevust ka arvuteid kasutada. Kon- • Tänavalaste probleemi lapsed, kellest väga tõenäolinende peamiseks sooviks ei 1996. aastal, selle funktsio- takti püütakse hoida ka va- ajab Põhja-Tallinna linna- selt saavad kurjategijad," osas teravaks just see, et kinnitab Kalle Laane. "60% olegi rahaline toetus, vaid naalne keskus on aasta hil- nematega.

ESRÜ-s olnud töös 18 pro- sealleidub tühje hooneid. läheb vangi." Ta sõnab, et läinfovõrgustiku loomine jem asutatud Koplis asuv Karjamaa efektiivsema töö nimel. Tootsi Tuba. ESRÜ põhi- jekti üldmahus 1 208 300 "Siin leidub urkaid, kuhu hedalasuva Gümnaasiumi (endine 15. ennast peita, et legaalne stkrooni.

Eelmisel aastal esiprobleemkäieesmärgiks on "Eestis on Väga palju võimalusi raha taotlemiseks, selle tumiste preventsioonitöö tas Katoliikiik Lastebüroo ruktuur üles ei leiaks," KK) !OOO lapsest on 250 tõsiskulutamine on raske," süstemaatiline arendamine. (BleE) rahataotluse Euroo- sõnab sotsiaalnõunik Tiiu te probleemidega "Need lapsõnab Kalle Laane. "Meid ei See tähendab narkomaani- pa Liidu PHARE program- Perker. Selliste vanemate sed on ühtaegu ohus ja ohtpeeta usaldusväärseks part- de, nuusutajate, popipanija- mile koostöös ESRÜga, mis lapsed jäävad enamasti hoo- likud," veenab EsteIle Laa· neriks, kuid me ei saagi oma tega ja kurjategijatega tege- nägi ette töö võimalusi riski- leta, neid ootavad ees sama- neo tööd hästi teha, kui puudub lemist. Lastega tehakse gru- noortele ja mille maht oli sugused enda hooleks jäeinfovõrgustik. See ongi meie pitööd, vesteldakse, kuid üle 5 miljoni eesti krooni. tud.

"Meie sihtrühmaks on sisuline konflikt."

In- soovi korral võivad lapsed Taotlus rahuldati.

Urkad ut suvad Põhja-Tallinna

ESRU tegeleb murelastega

(

Urkad kutsuvad Põhja-Tallinna

...

hindamine oleks spekulatsioon," sõnab Helbe.

Kolmas sektor partner?

Kalle Laane sõnul tullmeb nende organisatsiooni mittekaasamine töösse kõhklevast suhtumisest kolmandasse sektorisse üldse. "Riigiasutused ei saa aru, mis põrguvärk see kodanikualgatus on," kinnitab Kalle Laane. Juhan Hindov vaidleb vastu: "Meil on väga häid näited koostööst kolmanda sektori organisatsioonidega, kes on tõeliselt lahendanud probleeme, mis kõrvetavad Põhja-Tallinnat," väidab Juhan Hindov ning nimetab Tallinna Linnamisjonit ja Peetteli Kogudust. "Lihtsalt igaüks ei tohiks ennast kolmandaks sektoriks nimetada," leiab ta.

Merle Helbe väidab, et Peetteli Kogudus on siis.k i valinud välja taltsamad lapsed, kes viibivad majas 24 tundi ööpäevas. olles muust maailmast ära lõigatud.

"Hoopis raskem on tegelda lastega, kes viibivad 8 tundi heas keskkonnas, aga ülejfutnud aja vaatavad ise, kuidas saavad," kinnitab Helbe. Ta -lisab, et Peetteli Kogudus saadab enda juurest ära reegleid rikkunud lapsed, kellel pole siis mujale suunduda kui Tootsi Tuppa.

Katrin Gorelovi sõnul on nad sellegipoolest rõõmuga valmis kolmanda sektori organisatsioonidelt teenuseid tellima, kui linn selleks raha määrab. "Ainult et siis me ka otsustame, kellelt," lisab Gorelov.

Ühised murelapsed Nüüd rõhutavad nii ESRÜ juhid kui linnaosa valitsuse ametnikud siiski lootusi koostööks. "Ma ei näe sisulist konflikti," sõnab Tiiu Perkel. "Me kõik oleme mures oma laste pärast." "Neid ripakillapsi on ju nii palju," lisab Sirje Pallo.

Nii Kalle Laane kui Juhan Hindov rõhutavad, et töö probleemsete lastega nõuab stabiilsust. "Üks projekt lõppeb ära, kuid meie peame ikka probleemidega edasi tegelema," viitab Juhan Hindov linnaosa valitsuse vastutusele. Kalle Laane seisukoht on põhimõtteliselt sarnane. "Mõttetu on lihtsalt mõnda aega putru jagada, kui koostöövõrku pole välja kujunenud ."

ARVAMUS

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005. faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee

Kuidas sina külale, nii küla sinule Viimase kolme aasta jooksul on külaliikumine Võrumaal hoogsalt arenenud_ Võrumaal Oll naised ikka edasipürgiv jõud olnud. ktma paljude külade takerdunud munsuhted ja seisktUlUd põllumajandus hüüavad naist elukvaliteeti parandama_ Võrumaa naisseltsid on jõudnud arusaamani. et arengu\"õimelise ja elamisväärse külaühiskonna ülesehitamiseks on vaja täita neli tingimust. mis täiendavad ja soodustavad üksteist.

Korraldada koolitus (kursused, õppepaevad. kindlasti õppereisid) inimestele, kes seni on elattUlUd ainult põllumajandussaaduste müügist ("mõnelehmapidajad", "väikepõllupidajad" jm_). nende silmaringi laiendades_ Korraldada ühisüritusi. et süvendada ühistegemistel õlg - õla- ja vastutustunnet.

Luua tingimused küla- ja taludevahelise koostöö ergutamiseks Arendada välja oma küla kuvand ühisürituste. -ettevõtmiste kaudu. luua oma küla omapära ja kõiki tingimusi arvestav koostöövõrk.

Võrumaa Maarahva Teabetuba on algatanud mitu naisettevõtluse projekti, mis aitavad igal teotahtelisel üle mäe astuda ja ennast ning oma tegutst'mistahet väärtustada.

Kui külas 'llustab ettevõtet tubli inimene, võib ta enda ümber koondada teisigi "samutimõtlejaid". Nii tekibki omamoodi seltsing. kes tegutseb ühiseid eesmärke silmas pidadps. ühendades seltsielu. ettevõtluse ja hobi.

See pikk tporeetiline jutt ei ole mitte sulf'peast imetud. vaid tuleneb konkreetsetest näidetest ja kogemlb test

Metsarnoori perepark: See on pilootprojekt. kus 6 Kaika kandi talu on ühinenud ja moodustanud omamoodi turismiküla. Talusid seob ühine looduslähedast elamisviisi. loodust austav Metsarnoori ideestik. ühtne kujundusstiil. Igas talus on erinev. kuid sama ideestikku kandev turismiobjekt. Veetka talu Metsamoori Kodu, Haldjatemaa

Seltsitegevus on demokraatia kool Arenenud kodanimas. Domineerima kuühiskonna tunon hakanud looja nusjooneks on vabaisikukeskne motitahtlikkus Riikliku Jaan Urvet vatsioon. Ja see on määratuse kõrval on loomulik. Loovus Eesti Harrastusteatrite sellille omaalgatuson tagasi pöörduLiidu esimees lik ühinemine ka mas talle omaste katõhus erinevate hutegooriate juurde: vide sobitaja Kodavabadus. omaalganikeühendused on demokraatia koo- tus. osalusdemokraatia. individuaallid. sus. Need kategooriad on aga harjuOleme teel totalitarismist tsi- matud traditsioonilisele riiklikule viilühiskonda. Aeg on muutunud ja harrastuskorraldusele. Inimtegevumuutub pidevalt. Ometi tunnetame se rafineeritumad vormid asetsevad m e endiselt riigi liiga suurt osa väljaspool neid mõtlemisskeeme, ühiskonnas. Praktiliselt kõikide mida meis hoolikalt kujundati. Ja ühiskondlikult oluliste küsimuste see foon mõjutab tugevasti veel lahendamiseks on olemas kas riikli- praegugi meie kultuuripoliitikat. kud või omavalitsusasutuste palMida kiiremini me ümber häälesgatöötajad. Uue elu analoogideks tu- tume. seda lihtsamalt vabanevad leks aga pidada kodanilmalgatust ja meie ametnikud senisest psüühilivabatahtlikkust. sest ettevalmishlsest. Mida kiiremiÄrksamates keskustes on küll ha- ni me reageerime tui va vale maalikatud aru saama. et vabaharidus ja mainfole, seda paindlikumaks muuseltsiliikumine aitavad kiiremini tub ka meie suhtumine harjumatuskonsensusele jõuda. Info- ja mõtte- se ja tavatusse. vahetus tekitab erilise energia. milRapla juhid lõid Imltuurinõukolega on Võimalik teha tõeliselt suu- gu. kes jagab märkimisväärseid ri tegusid. Selles ongi põhjus. miks summasid omaalgatuslikele seltsika riik on hakanud õhutama ja toe- dele ja mis moodustati seltsitegevutama kodanike vabatahtlikku tegut- se liidreist endist. Ometi 011 see vaid semist ja nende osalemist kohaliku algus. Omavalitsustel kui maksuarengu kujundamisel. maksjate raha jaotajatel tuleb õppiEnt samas organiseerntakse just da toetama neid kohalikke kultuuseltsidesse kui opositsioonilistesse riilminguid. kus vaim avaldab end algatus-ruhmadesse. et korraldada kõige rikkalikumalt ja sageli ka oma elli teistmoodi kõige radikaalsemai t.

Küllnp ongl seltside arenev opositMeil on vaja kannatlikkust ja pisiounilisus tekitanud just omavalit- devat alternatiivtegevuse teadvustasustes tunnetatava vastuseisu.Või mist. Seltsid peavad muutuma suron omanegsele parteiideoloogiale vegrupiks. vastandatud ralwuskesksuse asemel Milline see arengumudel siis on'/ nuüd vastakuti sattunud omavalit- Kindlasti peaksid kõik seltsid liitususja omaalgatu kui osalusdemok- ma mitmel tasandil. Jõud, kuhu kuuraatin VOlTIl? Kui riiklikul tasandil lub künmeid tuhandeid seltsiliiktoetatakse seltse pisutki riigieelar- meid ning sadadesse tuhandetesse vest. siis linnades ja valdades liigu- ulatuv laulja te-tantsijate armee. on tatakse rahasici sagel i vaid endist juba arvestatav. Sellist aktiivset riimarsruutI pidi: omavalitsusstest gikodanike vage on võimatu eirata. omavalitsusasutustesse. Seejuures Ja isegi siis ei saa me veel mõelda vastaneiuvad aga taas ärarahatatud tsiviilühiskonna tekkest. Kuni kuiomavalitsusasutus ja eksistentsip- tuuriministeerium tegutseb vaid robleemides siplev seltsiliikumine. nn. professionaalse kultuuriga ning Veel ei margata (või ei taheta haridusministeerium on eelkõige m;irgata). et kodanikuorganisatsioo- "kooliamet'·, 011 raske loota kiiretele nidest on saamas ka tööandjad. Sa- seltsitegevust arendavatele muutusjad lektorid ja õpetajad. harrastus- tele. Kuni parlament koostab riiringide juhid. raamlttupidajad, gieelarvet vaid ministeeriumide ja a bitoölised ja seltsielu edendajad ametite jaoks, on keskseltsid endisee on tÕllJõud. kelle palgaraha tuleb selt juhuslike almusepalujate rollIS. kas fondideit. omavalitsuseIt. riikli- Eesti riik ja eesti rahvas peavad ku t tellimu e 't või siis majandus- taas hakkama ühte jalga astuma tegevu est saadud rahadest, lisaks ning seltsidel, uhendustel ja fondimittetulunduslih:es kultuuri- ja ha- del on selles osa vaga palju ,1I'a te ridusselt ide. omandatud koolitus. ha. Selts ongi perekonna kon-al mille abil on \oimalik tõsta kvallfi- omanaoline "miniparlamrnt . mille kat<;iooni voi tada uus arnetkL kaudu ja jõutakse parlampl1tnnrse HiLkliku taidillsp aeg on ot:a saa tegevus ni.

reede. 25. juuni 1999

NOO"'1'1fEs

~Ä'A'GI M~'

ja Meistrikoda (Metsamoori massaai:. taimeauru saun. ravimtaimelaagrid.

Irja Karjus ravimtaimed. tain1eKalka kosmeetika jm).

Arendus-Ja Ideekeskus Tuhka talu Metsamoori Suitsusauna Koda (seal on ka vanaaegne ait majutuseks). Vältemäe talu Metsamoori Mesila (propagandamesila. mesindusajalugu esemetes). Maseri talu Metsamoori Pagarikoda (küpsetatakse Metsamoori leiba. tehakse sõira. pakutakse maalähedast toitu).

Ränna talu - Metsarnoori Aed (aia ja toataimed. koduloomad. ussilood), Suure-Sõõru talu· Metsarnoori Marjamaa (Mesimurakate ja jõhvikate kasvatus. koduvein ja marjasiirup). Talud on sõlminud koostöölepingu, ühiselt tehakse reklaami ja üritusi. Luuakse kohalik taimne suveniir. mida valmistavad külainimesedja mida müüakse Metsamoori taludes.

Mõniste päkapikumaa: Mõniste muuseumi korraldatav iga-aastane jõuluaegne ettevõtmine. kus on hõivatud ka paljud külainimesed.

Kasutades ära muuseumi ja väikese maakoha eeliseid. valmib ühistööna omanäoline üritus. kuhu tullakse üle Eesti. Tõeline Päkapikumaa oma eraklikkuse ja hubasusega.

Näiteid võib tuua Võrumaalt veel: Vastseliina Maarahva Laat, mille eestvõtjaks on kohalike meeste Teisipäeva Klubi. Tavalisest väikese asula laadast on kujunenud suurejooneline laatomess erinevate ürituste ja seminaridega. Oma piiriäärset asukohta ära kasutades on sellest üritusest kujundatud piiriäärsete rahvaste ühisüritus. kus sõlmitakse kontakte ja koostöölepinguid. See on arendustegevus, kuid samas ka sissetulekuallikas väikeses asulas.

Sellest loost järeldub. et kohas. kus juhtub olema teotahteline. ettevõtlik. ennast ja oma kodukohta väärtustav inimene. sinna al'eneb neid juurde. positiivsed kogemused sünnitavad uusi ideesid ja ajendavad koondama olemasolevat potentsiaali. luues ühtselt toimiva koostöövõrgustiku. arendamaks küla ja ennast.

Eesti Päevaleht,

1!:'Sttq

"

_1t..

Kolmanda sektori osakaal töökohtadeloondselkasvab Hea idee ja eneseusk aitavad inimesel töökohta luua

Mulle tundub, et kuigi inimestel võivad siin olla huvitavad ideed ja teadmised. on suuri probleeme selle elluviimisega. Küsimus ei ole niivõrd finantsressursside olemas olus. kuivõrd inimeste suhtumisesse endasse ehk eluhoiakus. oskuses end motiveerida midagi uut tegema ja õppima ning oskuses oma teadmisi müüa ja nende abilluua uut väruiust. Kuigi Ameerika keskmisel inimesel ei pruugi olla paremaid teadmisi keskmisest eestlasest, on tal tunduvalt rohkem usku iseendasse ja positiivsust. mis kindlasti aitab probleeme näha kui väljakutseid.

MEEUS KITSING mitte keskenduda virisemisele ja majandusteadlane, endine Tallinna Pedagoogikaülikooli Ühenduse Res Publica liige enda haletsemisele. Arvan. et see sotSiaalminister ja tööminister professor on fundamentaalne suhtumise küsimus. mis on juba samm-sammult muutumas. NGO-d saavad siis kirja panna. Kirjapandud idee on mene. kes käib tööl ja teenib üle keskjuba projekt. mida võib näidata võitna- mise palga. võiks annetada 5-10 prot- siin kasvõi toetada inimesi mõne hariva programmiga.

Millised on kolmanda sektori likele rahastajatde - fIrmadele. fondi- senti oma sissetulekust mõne NGO • võimalused uute töökohtade loo- dele. omavalitsustele. riigivõimule. Kui jaoks, kel on tema arvates õige misKuidas teised sektorid teevad või idee on paljude inimeste huvides. pole sioon. See suurendaks kindlasti nende misel?

• tahavad teha koostööd kolmanKuddo: Kodanikuühiskonna üks olu- võimatu. et ka elanikud ise panevad NGO-de tegevust ja aitaks kaasa erine- da sektoriga ja vastupidi? lisemaid tunnusjooni on institutsio- vajaliku raha kokku. Hea idee/projekt vate inimeste arengule. Erinevatel Kuddo: Väidetakse. et kodanikuühisnaalselt väljaarenenud ja aktiivsete on selline, mis ei lõpe nädala või kuu- NGO-del on erinevad eesmärgid. aga konna väljaarendamiseks kulub vähega. vaid jääbki toimima. Ja seda kahtlemate on paljud neid just suunaning mitmekesiste kodaniku ühendusmalt kaks inimpõlve stabiiliset arente NGO-de - olemasolu. Nende tege- ümberkaudsete inimeste ühistes huvi- tud sotsiaalsete ja haridusküsimuste gut. Seetõttu oleme vaid protsessi aldes.

Idee realiseerudes saavad ühed lahendamisele. mis otseselt mõjutavad vusvaldkonnad on laiad. alates humagusjärgus. Kolmanda sektori potentnitaar- ja sotsiaal-abi jaotamisest ja tööd ja teised teenuseid või siis lihtsalt initneste võimet tööd teha. siaal pole sisuliselt veel rakendust leidühiskonna marginaalse te gruppide ga normaalsemat äraelamist.

Väidetavalt on Eesti oskustööjõu nud. Koostöö riigi- ja erasektoriga tegelemisest kuni huvirühmade vaba Millistes sfäärides uued tööko• ressursid üsna suured. On see nii peaks toimima eelkõige vastastikuse aja veetmiseni. Kuid vaid väike osa • had võiksid tekkida? huvi ja initsiatiivi raames. ja milliseid võimalusi see loob?

NGO-dest võib otseselt olla seotud uute Kitsing: Ma arvan. et praegu on see Kuddo: NGO-de üks osaiuse vorme Kuddo: Arvamus Eesti oskustööjõu töökohtade loomisega. koostöö väga piiratud. Ühest küljest on Heidmets: Töökohtade loomine kol- uute töökohtade loomises seisneb mi- ressursist on paljuski petlik. Suur osa mõtlemine endiselt suhteliselt riigimandas sektoris on nii Euroopas kui nu arvates selles. et normaalseks meie tööjõust on funktsionaalselt kir- keskne. Stiilis: näe see välismaa onu Ameerikas 90-ndatel olnud märgata- funktsioneerimiseks ja arenguks vaja- jaoskamatu või kaasaegse tootmise tar- andis raha oma taskust uue muuseumi valt jõudsam kui era- või riiklikus sek- vad nii riiklik (avalik) kui ka erasek- vis väga tagasihoidliku potentsiaaliga rajamiseks. aga riik midagi ei tee. Teitoris. Mitmetes Euroopa riikides - Iiri- tor paljusid teenuseid. NGO-de paind- ning tänasel tööturul konkurent- salt ei ole Eesti firmades teadvustatud maa. Belgia - hakkab kolmandas sek- likust struktuurist ja organisatsiooni- sivõimetu. Kuigi hõi\'atute õpiaeg aas- sellised Läänes populaarsed teemad natoris hõivatute osa lähenema 10-le prot- lisest mitmekesisusest lähtudes on vä- tates või saavutatud haridustase on gu sotsiaalne vastutus. keskkonsendile kõigist töökohtadest. Eestis sel- ga paljudel juhtudelmõlemale sektori- meil kõrge, ei iseloomusta need and- nasõbrallikus või eetilisus. Nii. et pige statistika puudub. siiski ei julgeks le märksa kasulikum ja ka odavam os- med hariduse kvaliteeti või hariduse gem nähakse kolmandat sektorit kui ma pakkuda sellele sektorile rohkem ta vastav teenus sisse. Enamgi \'eel. vastavust tööturu tänastele vajadustele kulu, aga mitte tulu.

NGO-de unikaalne 1'011 seisneb ka sel- ja nõuetele. tööalast enesetäiendust kui 1-2 protsenti tööhõivest.

Paljud riigi käes olevad kohustused Põhjuseks on eelkõige traditsiooni les. et neil endil on märksa avaramad jpm. Haridu. e probleemid saavad algu- saaks üle anda kolmandale sektorile. võimalused tõstatada ühiskonna ees se juba baasharidusest.

Rahvusvahelipuudumine ning suhteliselt vähe (haEriti hariduse. sotsiaalhoolekande ja ritud) eestvedajaid. Oma rolli mängib paljusid probleeme ja otsida neile opti- sed võrdlusuuringud kinnitavad. et kultuuri vallas. Erasektor peaks samumaalseid ning kohalikke olusid arvesõppurid Ida·Euroopa riikides paistavad ka eestlase meelelaad. mis sageli takisti tajuma, et kolmas sektor on \'õimelitab naabrite/tuttavate juurde minekut tavaid lahendusi. olgu see siis sotsiaal- silma faktilise materjali omandamises. ne looma väruiust. kui seda 0 'kuslikult ettepanekuga midagi koos ära teha. ja meditsiiniteenuste osutamine, kesk- kuid jäävad oma Lääne eakaaslastest teha ja omada kontrolli investeeringukaugele maha õpitud materjali kasutaHäbelikul ja enesessetõmbunud eestla- konnakaitse projektid vms.

Kitsing: Ma arvan, et kasvab igasumises eluliste tüüpsituatsioonide la- te üle sinna. mitte raha lihtsalt kinkisel on ikka veel raske hakata liidriks guste organisatsioonide hulk. kus ini- hendamisel. Suurim mahajäämus da. See väärtus seisneb kasvõi eluke kja eestvedajaks. konna parandamises kõige laiemas Kitsing: Mina ar-van. et kolmanda sek- mesed ei ole leidnud või ei soovi leida võrreldes arenenud riikidega on aga mõtles. Kas me ikka tahame. et kerjurakendust mõnes jõuku t loova s orgatäiskasvanute täienduskoolituses.

Paltori osakaal töökohtade loomisel läseid oleks tänavad täis ja inimesed hianstail kindlasti suureneb. Just Ees- nisatsioonis erasektoris ning püüavad judes OECD riikides, näiteks Soomes, meie ümber oleks tunduvalt vähem hamingi organisatsiooni nimel nüüd Rootsis.

Prantsusmaal jm. osaleb töötis. Põhjus on lihtne - Euroopa Liiduritud kui varem? ga integreerumine toob sellesse sekto- veenda riiki jõukust ümber jagama en- alases täiend- ja ümberõppes viimase risse raha juurde. Samas: kui vaadata da kasuks. Seega võivad tekkida igasu- kaheteistkümne kuu jooksul enam kui Kuidas näete uusi ühiskondlikke • suhteid kolmanda sektori seisupõhjusi, miks USA-s on kolmandas ek- gused töökohad. kus on oluline perso- 40 protsenti hõivatutest (vanuses 25-6-1 aastat). Uuringu "Elutingimused Ees- kohast paarikümne aasta pärast? toris töökohti just viimastel aastatel naalne suhtlemine. tis 1994. aasta lõpul" andmeteloli leibtunduvalt juurde tulnud näiteks CaMillised on kolmanda sektori kondi. kus keegi leibkonna liikmete t Kitsing: Globaalselt ja lokaalseit võib to Institute. kus ma töötasin 1994. aas• võimalused Eestis, kus registreeöelda. et kolmanda sektori poolt loodud tal. palkas siIs 40 inimest. nüüd on neil ritud töötus oli tänavu mais mullu- osales täiend- ja ümberõppeL vaid 2.4 kasu hakatakse üha rohkem mõistma. protsenti ning tööga mitteseotud ene60-70 -, siis see on seotud üldise majan- sest 40% suurem? etaiendamise kurSustel 4.8 protsenti Samas osatakse kolmandas sektoris duse kasvuga. Enamike USA NGO-sid Kuddo: Üheks Eestis suhteliselt vähe vastajatest.

Tõenäoliselt on olukord püstitada konkreetsemaid ülesandeid finansteerivad erarahastajad. Kui neil ning nende täitmist ka paremini mõislaheb hasti. läheb ka kolmandal sekto- kasutust leidnud aktiivse tööturupolii- veidi paranenud. kuid täiendõpe jaäb ta kui praegu. Ma loodan. et nii glotika meetmeks on nn_ tööklubid (Job kaugele maha toöturu vajadusest kvaliril hästi. Euroopas on pigem vastupidi. baalselt kui ka lokaalseit on paariavalik sektor finantseerib NGO-sid Clubs). Idee seisneb selles. et tööotsijad fitseeritud tööjõu järele. kümne aasta pärast mõistetud, et kol• mmete riikide kogemus 'd kinnitatundmalt rohkem kui USA-s. Seega i 'e kogunevad regulaarselt ning vahemanda sektori finantseerimine avalitavad üksteisega informatsiooni kohaet täiendja ümberõppe oskuslik vall, voib öelda. et Euroopa mudeli järgi ku sektori poolt teeb sellest lihtsalt kaa neb töökoht, de loomisega kolman- likust tMturust ja tema perspektiivi- korraldamine võib anda positiivseid avaliku ektori ripatsi, millega kaasnedas sektoris avaliku sektori töökohta- dest ning tööandjatest. aitavad ükstei- tulemusi töoalase karjääri soodustami- vad majanduslikult põhjendamatult de vilhenemine või erasektori maksu- sel hinnata oma potentsiaali ja konku- sel. Samas on tööhõivetalitustes regist- suured ülekandekulud ning moraalselt rentsivõimet kohalikul tööturul, koh- reeritute hulgas enam nn. ri kirühma de suurenemine_ tuvad kohalike tööandjatega ning töö- kuuluvaid tööotsijaid, sealhulgas pi, põhjendamatu ebaõigllb. hõivearnetnike ja kohaliku omavalitsu- kaajalisi töötuid. kelle konkurent- Heidmets: Kolmanda sektori arengu Kuidas inimene saab endale läbi • kolmanda sektori töökohta luua? se e ·indajatega. osalevad lühikursustel sivõime tõstmiseks ja hõiveks ei piisa eelduseks on usk. et kõik mUl-ed on lahendatavad ning et kÕige parem lahenHeidmets: Kõigepealt tuleb leida jne, Kohalikul omavalitsusel tuleks i gi lühiajalisest taiendharidu e 't. daja olen mina ise, liist mõttelaadi taolist initsiatiivi toetada vahemalt Vaieldamatult võivad NGO-d osutada idee. Heaks ideeks on näiteks mõne kosuurt abi \ astava talendu koolitu e tuleb kultiveerida ja toetada. küll siis haliku probleemi lahendamine laste- ruumide emldamisega. ka Eesti jõuab naiteks iirla 'tega. ama· le palliplats. tumkaubandus korda. töö- Kitsing: ·olmaudu s ktorI peamine fi- kon'aldamisel. le tasemele, llantseerimLwahend peab olema ikkagi Kitsing: Kommenteerida Eesti 0:'tulde umberõpet jne mida keegi tei· VestlUSringi JuhtiS Urmet Kook vabatahtlikud annetused, mitte kogukustoojõu olukorda on rake, kuna iga ne niikuinii ei lahenda. Idee tuleb ' 6prade-tuttavatega läbi arutada ning tud mak ude andmine mõne poliitiku paev toob erinevaid 'ignaale nii posI' \Õl tim tniku lemmik NGO-le_ I a ini- tliv. e kui ka negatBv e poole pealt.

Foorumi arvamusringis lahkavad majandusteadlane ARVO KUDDO, Tallinna Pedagoogikaülikooli professor MATI HEIDMETS ja Ühenduse Res Publica liige MEELIS KITSING kolmanda sektori võimalusi uute töökohtade loomisel. ?

?

?

?

?

?

?

9

SULANDUMINE

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6 311210, e-mail foorum(ulnetexpress.ee

Eesti Päevaleht,

reede, 25. Juuri 1999

Tüdimuseni äraleierdatud sõna - integratsioon. Kes poleks seda kuulnud? Samas on rõhuv vähemus neid, kes selle sõna taga probleemi näevad ja seda endale teadvustavad. Eestlaste ja muulaste kõrval vajavad kontakti ühiskonnaga ka vanad ja noored või pimedad ja nägijad. Veelgi enam, seda vajavad ka Kopli ja Kadrioru pensionärid ning ratastoolis firmajuhid ja töötud.

Integratsioon nmoe-võinmärgusõna?

AetSüvarl Kertu Ruus

tustase sõltub tööjõuturule pääsemisest. Ka Kabonen kinnitab, et kogemuste puudumine võib nüüd noored kindlasti riskigruppi viia, määrab ka korralik akadeemiline haridus. "Ka karjäärimudel hakkab plgem sarnanema arenenud riikidele: noored, kes viis aastat tagasi alustasid tippjuhtide kohalt, alustavad nüüd raamatupidajana. Ning sinna, kuhu enne jõuti kahe aastaga, liigutakse nüüd 15 aastat."

Noorte halvustamist vanurite poolt mõistab hukka ka Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis ja Georg Otsa Muusikakoolis psühholoogiat õpetav Lea Viires.

"Küll on meil toredad noored!" sõnab ta vaimustunult.

"Kuid need on ju erialainimesed, ega igaüks ei lähe vanemat inimest hooidama," lisab ta.

Kuid ka pensionärid ei moodusta Eestis ühtset kihti. Vanurite Eneseabi- ja Nõustamiskeskuses käivad koos aktiivsemad ja optimistlikurna eluhoiakuga vanurid, tunnistab Lea Viires.

"Meie kasvuruum peitub just selles, kuidas jõuda pettunud kihini," sõnab ta.

Ka 'ranel Joost iseloomustab Noorteklubi Hänelikäpp, kui aktiivsete inimeste tuu mikut, kes võitlevad kÕigi puuetega noorte õiguste eest. "Me võtame ennast kui võrdÕiguslikke ühiskonna liikmeid, kes annavad oma panuse ühiskOlmale ja nõuavad respekti," sõnab Joost.

Paari aasta eest jooksis MTVs reklaamklipp, mis kutsus üles toetama AIDSihaigeid. Reklaam tõi kuulajateni ühe viirusekandja sõnad: vahel on üksindusega raskem toime tulla kui ha igtlsega. Üheks võtmesõnaks integratsiooni puhul on avatus. seda nii ühiskonna kui üksikisiku tasandijt. Pea kõik selles artiklis intervjueeritud rõhutavad, et ühiskonnast kõrvale jäänud inimestel peab olema võimalus koos käia siis on nad ise avatumad ja sulanduvad ühiskonda kergemini.

Eluisu tuli tagasi Eestis on harjutud hindama pensionäride elukvaliteeti majandusliku olukorra alusel. Kuid heaolu tähendab majandusliku kindlustatuse kõrval ka inimsuhteid ja 'osalust ühiskonnas. 1994. aasta NORBALT uuring näitab, et poliitiline võõrandumine on tõsisemgi probleem kui majanduslikud raskused: sissetulekuteta inimestest oli rohkem neid, kes uskusid, et poliitika on liiga keeruline ja valimistel ei sõltu neist midagi ning tundsid ennast väärtusetuna ja pidasid tulevikuplaanide tegemist mõttetuks.

1996. aastalloodud VanuI'ite Eneseabi- ja Nõustamiskeskus ei anna liikmetele ja teistele soovijatele rahalist abi. Selle asemel renoveeris ühing Euroopa Liidu ja sponsorite rahaga Tallinnas Kadriorus kauni eestiaegse maja, kus vanurid koos saaksid käia.

Majas tegutsevad ringid: käsitöö, keeled, võimlemine, lauatennis, bridz, akvarell, kirjandus jne. "Paljud on öelnud. et neil tuli just siin käima hakates eluisu tagasi." majaperenaine sõnab Lea Viires. "See on suhtlemine. tegevus. Muidu käivad vanad inimesed kodus öösärgis ja kitlis."

Nüüd on maja tegevus pöördunud ka väljapoole projektina "Tugevam toetab nõrgemat" on loodud vabatahtlike tugiisikute ring, kes käivad külastamas abivajajaid ja üksikuid vanureid kodudes, hooldekodudes, haiglates. Pensionärid, kes on leidnud endale tegevuse, püüavad teisi letargiast üles raputada. "Abistarne tavalise inimese oskusega - mingit väljaõpet selleks ei anta," ütleb Viires. Ja eakaaslasete abi vajavad vanurid ei soovigi niivõrd rahalist abi, kui just vestluspartnerit. "Vanurid on esitanud soove, et nad saaksid meie vabatahtlikega intellektuaalseid \·estlusi pidada või usulistel teemadel kõnelda," ütleb Lea Viires.

"Abiks on see, kui saad koos rääkida ja koos mõelda."

Koostöö võlu Koos rääkimise ja mõtlemise olulisust rõhutavad ka Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Juta Nugin ja õppealajuhataja Marika Kaasik. Nende kool pakub keskharidust igas vanuses inimestele 17-aastastest kuni kolmekümnenda~ tes eluaastais õpihimulisteni. Kuid haridus ei ole ainuke, mida nad Täiskasvanute Gümnaasiumist saamas käivad. "Kui õpilased siia tulevad, on nad tihti suletud. morni d ja eelarvamustega kooli suhtes," räägib Marika Kaasik. "Aga juba paari kuuga nende suhtumine muutub ja nad ütlevad, et nad käivad mõnuga, kasvõi juba selle Reltskonna pärast."

Suhe õpilastesse on TTG-s teine, rõhutavad Nugin ja Kaasik. Peale selle, et kõiki koheldakse siin ühtemoodi täiskasvanutena, ka siis. kui vanuse poolest on õpilane veellapseohtu on igaühel selles koolis personaalne nõustaja. Tema ülesandeks on aidata õpilasel orienteeruda kursuste süsteemis, koostada individuaalne õppeplaan ja j1llgida õpilase toimetulekut. Aga lisaks on ta alati valmis kuulama, kui õpilasel on muresid või probleeme. ka väljaspool

Arenenud riikides õpivad enim Internetti üle kuuekümnesed. Eestis annavad ka kangasteljed võimaluse uut omandada.

kooli. "Ma loodan. et meie diplomi parast, mis neil peos koolis on õpetajate-õpilaste on. Ka sellepärast, et nad vahel koostöö, mitte ainult usuvad iseendasse nüüd palsee, et üks on andja ja teine ju rohkem - sulandumine saaja," ütleb Kaasik. noori, harituid ja rikkaid TTG-s õpivad inimesed. väärtustavasse ühiskonda kellelan tihti vaja just ara- pole enam nii raske. "Ilma kuulami.st. "Mingil põhjusel selle koolituseta \'äärtustakon nad päevakoolist Välja sid nad ennast palju välangenud, seega mõnes hem." on l\larika Kaasik mõttes ühi konnast kõn'ale veendunud. "Nad hakkavad jäänud inimesed, kes ei iseennast rohkem hindama, pruugi sugugi olla väikse- kui näevad, et suudavad mimate võimetega," ütleb di- dagi ära teha." rektor Juta Nugin. "Paljudel Just sulandumist vajavad on lapsed, kes käivad juba ka pensionärid. Nende Kadise koolis. teised on jälle va- rioru majas korraldatakse rakult tööle hakanud." Just loenguid, kohtumisi. kontkodu, laste ja töökohaga seo- serte. vestlusringe. Siia tuletud muresid jagavad õpila- vad paljud. keda ei või kuised nii üksteise kui õpetaja- dagi nimetada seebiooperitega. Sarnane elusaatus ja publikuks. kellele ühiskonühised munas toimuv red liidavad arusaamaMeil on inimesi klas- " tuks jääb: õppijateja neile pakub sideta koolishoopis ki - nii on õpetajate vahel enam huvi olenemata koostöö, mõlemad \-anusevaannavad ja saavad. kohtumine hest või maJaan Krossiga või paljujanduslikust olukorrast sõbraks saanud lugenud kaaslastega kirjannoored emad. dusvoolude üle arutlemine.

Noorte inimeste olukorra- Ringide juhendajad on ga on TTG-s püütud igati ar- kõrge kvalifikatsiooniga, vestada just sellepärast, et paljud neist endised kõrgsealsed õpilased pühendu- koolide õppejõud. "Meie päevad õpingtlte kõrvalt perele vakeskuses on püütud vaimja tööle. on gümnaasiumis sust hoida," kinnitab Lea sisse seatud kursuste Viires. Koolituskonsultatsüsteem, mis võimaldab sioonilirma Aspectum tegevõppida ka osalise koormuse- direktor Kullo Kabonen kingaja nõnda keskkooli läbida nitab. et kui vanemal põlvnäiteks viie-kuue aastaga. konnal on võimalused, suuTundides kohal käiminegi davad nad ennast arendada. pole kohustuslik, kuigi prae- Arenenud riikides on kõige guste õppesüsteemide ja rohkem interneti-õppijaid puuduliku õppekirjanduse üle OO-aastaste seas. tõttu soovitav.

"Vanemad inimesed on Ja nõnda lõpetavad TTG meie koolis motiveeritumad igal aastal noored inimesed. õppurid," kinnitavad ka Jukes vaatavad tulevikku ttm- ta Nugin ja Marika Kaasik duvaIt julgema pilguga kui Tartu Täiskasvanute Gümvarem mitte ainult kollase naasiumist. Kui näiteks kol-

mekümnendais eluaastais inimene gümnaasiumisse satub, on tal tavaliselt kindel siht silme ees, miks tarkust taga nõuda. Mõnel sõltub keskhariduse saamisest töökoha äilitamin mõnel on piinlik oma kooliealiste laste ees.

meist, 1991. aastal avarii tagajärjel ratastooli jäänud Tanel Joost ütleb, et asutajail oli klubi luues kindel nägemus - muuta invaorganisatsioonide väljakujtmenud ruiini sellega koos aga ka eelarvamust, mis nende suhtes kujunenud. "Tahtsime näidata, et puuetega noored Kiire elu saavad ise midagi teha," Vanurite Eneseabi· ja Nõus- ütleb Joost, kes täna on edutamiskeskusel on ligi 500 lii- ka firma juht ja Tartu Üliget. nendest on umbes 150 kooli avaliku halduse üliõpiaktiivsed. Neist omakorda lane. "Algul tahtis Tartu Integutsevad ligi 50 tugiisiku- vaorganisatsioon meid kante rühmas. ülejäänud korral- gesti enda alla liita - et mis davad kogu maja elu: küpse- te hakkate omaette, tulge tavad, hoolitsevad aia eest, teeme teile sektsiooni. Aga istuvad valvelauas. "Ka va- meie tahtsime ise vastutada nemas eas on võimalik säili- ja oma õnnestumisi ja tada kõrget elukvaliteeti." ebaõnnestumisi läbi teha." ütleb Lea Viires. "Vanem Händikäpp ei ole ainult inimene suudab aktiivne ol- puuetega noorte klubi - sinla, kui tegevus on huvitav. na kuuluvad ka nende terPäev peab tema jaoks olema ved sõbrad. Noorteklubi tutloominguline," sõnab Viires. vustavas voldikus seisab Vanim liige on 92-aastane, lause: "Klubi sümboliks on tugiisikute rühmas 86-aasta- kaks "händikat", kellest üks neo "Need on pensionärid, on puudega, ning kes elavad kellel on kiire elu," sõnab sõbralikult ja käsikäes selle Lea Viires. Vabatahtlikkuse päikese all." Klubi korralvaim on pannud paljud en- dab oma liikmetele dale ise tegevust otsima. kõikvõimalikke kohtumisi, Aasta keeleringis käinud pidusid ja Väljasõite. Liiga proua pöördus ise maja poo- hea, et olla tõsi? Nii arvasid le küsimusega, kas ehk algul ka mõned klubiliiknüüd saaks tema kuidagi ka- med. "Kui inimene on ikka sulik olla.

25 aastat kodus istunud, on Oluline on rutiinist välja ta ühiskonnast kõrvale jäätulla, oma elu elama hakata. nud. Kui me klubi lõime.

Paljud ühiskonna aktiivsest kartsid mõned puudega nooelust mingil põhjusel kõrva- red, et jäävad ka siin tervete le jäänud inimesed mõtle- liikmete varju ja ikka tõrjuvad, et seda on kerge öelda, tuks. Kuid nii ei ole läinud," kuid raske teostada. Tegeli- räägib Tanel Joost. Tänu kult nõuab see pealehakka- isikliku abistaja projektile, mist ja mõnda saatusekaas- mille Noorteklubi Hänlast, kellega koos "uut elu dikäpp on edukalt läbi viialustada". Seda mõistis viis nud, saavad nüüd väljasõituaastat tagasi grupp füüsilise dele ja koosviibimistele kaapuudega noori, tuli kokku ja sa tulla ka Väga raske puuasutas Noorteklubi Hän- dega noored. dikäpp. Üks asutajaliikJoost on veendunud, et lä-

bi klubitegevuse on mitmes elanud vestluskaaslasi hoopuudega noores toimunud pis põhjalikumalt I:I1õistma.

Ka Tartu Täiskasvanute oluline muutus - suheldes erinevate tervete ja puudega Gümnaasiumi direktor Juta inimestega, on nad leidnud Nugin kinnitab, et nende oma koha ühiskonnas ja koolis, kus keskmine õpilasmõned isete vanus pidevalt tõuseb, ei gi klubist Paari aasta ole kaaslaste kõrvale jää- " eest saadi omavahelises nud. "Kui aru, et tööd ei tee inimene suhtlemises leiab töö. modellid, vaid vanusevahe probleemiks. rahuldab ta määravad oskus ja "Nooremad, sealoma kompetentsus. kes siia tulesotsiaalse vad, ehk algtti suhtluse vajaduse sel juhul tõdeme käituvad pisut lapsikult, aga me rõõmuga et oleme oma kuna neid koheldakse siin funktsiooni täitnud." lausub täiskasvanutena. peavad nad ise samamoodi käituma Joost. hakkama," sõnab Nugin.

Põlvkondade klapp Tanel Joosti sõnul ei Üks tänuväärsemaid ülesan- mõjuta vanusevahe tegelideid. mis asutusel võib olla, kult puudega noorte omavaon ühendada erinevaid ge- helist suhtlust. "Näiteks see, neratsioone. Tallinnas, Kad- kui kaua sul puue on olnud, rioru pensionäride keskuses võib palju rohkem mõjutaon käinud ligi 20 praktikanti da." ütleb ta. Sellegipoolest Tallinna Pedagoogilisest mi- on klubi eelkõige noortele koolist, Tallinna Pedagoogi- mõeldud, kuid vanemale gelisest seminarist ja Soome nemtsioonile igapidi eeskuVabariigi Avahoolduse Sot- ju anda püüdnud. "Meie ti siaalõppekeskusest, sest hedad välissuhted on kasuks Kadrioru maja on nende ka neile," leiab Joost. sõnul "kuum koht". Noored, kes praktikal vanuritega Võitjad ja kaotajad kohvikus askeldavad ja hai- Eestis räägitakse "võitjate" geid külastavad, jäävad hil- ja "kaotajate" põlvkondajemgi endast paarkümmend dest: sotsiaalne ja poliitiline aastat vanemaid sõpru taga murrang määras ühed tööigatsema. Mõni päev tagasi tuntit eemale virelema, teiskohtas Lea Viires trammis tele aga mängis kätte võimaneil praktikal olnud sot- lused uues ühiskonnas firsiaaltööd õppivat noormeest. made etteotsa asuda. Kuid kes õhinal juttu tuli rääki- arusaam, et kõrvale jäid vanemad. noortele aga võib ma.

Põlvkondade vahelised õhata: "Mis teil viga! Teil ju erinevused tulid jutuks ühes kõik teed lahti!" alahindab vestlusringis, kus osalesid võitlust, mida noored peanii üliõpilased kui pensionä- vad edukuse nimel pidama. rid. Pärast kinnitasid noo- 1998. aasta Eesti Inimarengu red sõbralikult, et hakkasid Aruanne määratleb. et tegeoma sõjaajal ja SÕjale järgne- likult on alla 30aastased vatel rasketel aastakümnetel suur riskigrupp, kelle ela-

--- - ------------------------------------------------------------------------------

Inimeste keskel hakkab parem • Vanemal inimesel tekib ikka suhtlemisvaegus ja üksiolemine, mis toob kaasa muremõtted ja vahest ka päris depressiooni. See juhtub ka siis. kui on lapsed ja lapselapsed. sest praeguses kiirestimuutuvas ajas tõuseb eriti selgesti esile põlvkondade vaheline konflikt ja üksteise mittemõistmine.

Minu, üksiku vana mehe juures avaldub see eriti selgesti. Olen ikka olnud nagu entsüklopeedia, kõiketeadja, kellelt käiakse nõu küsimas Nüüd on mu mldu aga tuhmunud ja uuega kaasa min na ma enam ei taha ega suudagi, arvutid ja internet ei ole enam minujaoks. Nii tekib ti.!hjuseja tarbetuse tunne, elutudimus. Ning sii aitab Eneseabi ja • õu tamise

Ühing. Sunnin end tõusma, rõivastumaja välja minema.

Lähen sinna, et eelkõige lõunatada. Söön kodust toitu meeldivas keskkonnas ja saan esimese positiivse süsti sellest. kuidas vanad daamid rõõmsameelselt kbögis askeldavad. Eriti tõstab meeleolu nende suur abivalmidus.

Edasi lähen kornls kõrgemale ja joon kohvi. Kui joon head kohvi päikesepaistelises verandaruumis lillede keskel, paraneb meeleolu juba tunduvalt. Vahel vestlen ma mõnega, aga see ei olegi kõige olulisem. Oluline on see, kui naen teisi energiliselt ja elurõõmsalt askeldamas. Kosutavalt mÕjub ka teiste omavahelise vestIuse, lausa jutuvada kuulamine.

Mitte selleks, et midagi kuulda või teada saada. vaid selleks, et olla inimeste keskel. Näiteks mõjub mulle rahustavalt ja meeleolutõstvaIt seegi. kui kuulen, kuidas naised omavahel arutavad, miJlestja missugust toitu nad valmistavad. kuidas nad seda teevad ja kuidas see maitseb, Õieti ei peaks see mind huvitama, sest toitu ,ma ju ei keeda, mingeid retsepte teada ei taha, aga ometi sellest kõigest kaigub mingit optimistlikku elutahet.

Vahetevahel kuulan ka kontserti või loengut. Mõnikord lähen üles. sirvin ajalehte või jälgin, kuidas bridzhi mängitakse. Olen seda varem. kunagi ammu, palju mänginud, nüüd ei f

viitsi, aga vaikselt kaasa mõtelda on huvitav.

Kui olen nõnda oma käigu Eneseabi ja Nõustamise Ühingu majja teinud. tunnen end jälle rahulikumana, rõõmsamana.

Teiste rõõmsameeIne askeldamine on andnud mullegi elutahet.

Lähen, kui ilm sobib. teen mõne käigu. Kui ei, lähen koju, ajan korda mõned ammu ootavad toimetused. Vahel võtan isegi katte ja kirjutan midagi või redigeerin varemkirjutatut. On tahtmine jälle midagi teha, olla osaline elus.

Voldemar Miller, Vanurite Eneseabi- Ja Nõustamisühingu kogumikust

Oskus määrab Kuid tööturgki. mIs Eestis iseseisvusaja algtlses põlvkonnad, aga ka rahvuse ja soo teravalt diferentseerisid, on hakanud muutuma. Veel kolm aastat tagasi peeti nõukogude aja kogemust pigem segavaks ning töö kuulutused otsisid kuni 27-aastast eesti meest. Naitajad sugu, vanus, rahvus - otsustasid muu üle. 25-aastane tippjuht lõi endale omavanuse kollektiivi. Kuid nüüd on hinda tõusnud eelkÕige kogemus. "Kui enne otsustas pigem see, l{as töötajal on sinised silmad ja hele pea, siis paari aasta eest saadi aru, et ega modellid ei tee tööd, vaid määravad oskused ja kompetentsus," kinnitab Koolituskonsultatsiooniürma Aspectum tegevdirektor Kullo Kabonen. kes peab tinglikuks pöördepunktiks 1997. aastat. "Määravaks sai kogemus: hakati vaatama, mida inimene on teinud."

Seega langesid otsekohe ära soolised piirangud. Ka rahvuseest sai olulisemaks kompetentsus ja keeleoskus, tekkis isegi töökohti, kus venelasest spetsialist sai tööd ainult hea inglise keelega.Vanusepiiir nihkus ülespoole juba seetõttu, et endistele noorukestele tippjuhtidele kogus samuti aastaid turjale. Eelmise aasta majanduskrahh, mis tõestas noorte tegijate valehinnanguid, tõstis veelgi kogemuste hinda. "Uue ajastu märgiks Eesti personalipoliitikas on minu jaoks üks Eesti Energia kuulutus, kus otsiti uude juhtkonda lUe 45-aastast meest."

Olulist intergratsioonivõimalust näeb Kabonen võrgusturnises. "Võrk on väga demokraatlik suhtluskeskkond. "Võrk ei ole meil väikese seltskonna mänguasi," leiab Kabonen. "Küsimus pole selles. kas inimesed oskavad võrku kasutada või mitte, vaid selles, kas tehnoloogia on nii arenenud, et seda võiks väga lilltsalt kasutada, nagu telefoni.·' Distantsõppes on suur potentsiaal jälle puudega inimestel. "Kui puudega inimesel on ajukoore all kõik korras, on ta võrgtlS samasugune partner nagtl sportlane," ütleb Kabonen.

Seega skeem on üks, Kõigepealt tuleb kokku tulla ja ennast seesmiselt tugevaks teha. Siili tuleb suunata tegevus väljapool! _ Nii inimese kui organisatsiooni tasandil. Võtmesona on avatus. Margtlsõna on integratsioon.

Kadrioru majas elavad pensionärid rõõmsalt töökat elu.

••

SILLA

Annetused maksuvabaks Nõuanne Jelena Reima n

'--'-"_...L.-'..3I

Rahandusmi nisteeriumi maksupoliitika osakonna spetsialist

Tulumaksuseaduse § 5 alusel on mittetulundusühingutel ja sihtasutustel, kes on kantud Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja, õigus oma tulu hulka mitte arvata saadud annetusi. Nimekirja koostamise kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11.juuni 1996.a. määrusega nr 162. Vastavalt kehtestatud korrale kantakse nimekirja mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle tegevuse eesmärk on heategevuslik teaduse, kultuuri, hariduse, spordi, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, loodushoiu, koguduste ja usuühingute toetamine avalikes huvides.

tamiseks avalikes huvides.

Kui põhikirjas on vara jaotamine jäetud likvideerimiskomisjoni või kellegi teise otsustada, st on võimalik vara jaotada ka liikmete vahel, ei lülitata mittetulundusühingut või sihtasutust nimekirja. Ühing ei tohi maksta oma töötajatele ega juhtimis- või kontrollorgani liikmetele suuremat tasu kui makstakse analoogse töö eest ettevõtluses.

Tähtaeg esimene september

Sõltumata sellest, kas mittetulundusühing või sihtasutus on kantud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirja või mitte, kuulub tulumaksuga maksustamisele nende tulu ettevõtlusest vastavalt tulumaksuseaduses sätestatule. Lähtudes tulumaksuseaduse §·st 13 saab maksumaksja tulust maha arvata, tema ettevõtlusega seotud dokumentaalseIt tõestatud kulutused, see täUus hendab mittetulundusühinseadusemuudatus gute maksustamisel seda, et Annetajatel on lubatud arva- ettevõtlusest saadud tuluta oma ettevõtluse tulust dest võib maha arvata ainult maha mittetulundusühingu- ettevõtlusega seotud kulud. te nimekirja kantud ülalloetVastavalt määruse pole 5 letud eesmärkidel tegutseva- tuleb annetuste tulumaksu· tele mittetulundusühingute- vabastuse saamiseks esitada Ie ja sihtasutustele, riigi ja taotlus koos vajalike doku· kohaliku omavalitsusüksu- mentidega oma asukoo se asutustele, samuti avalik- hajärgsele maksuameti koõiguslikele ülikoolidele teh- halikule asutusele. Kehtiva tud annetused kuni 10% tu- määruse redaktsiooni koha· lust tulumaksuseaduse §-s 19 selt tuleb taotlus esitada sätestatud korras. maksuvabastuse aastale eelAlates 1999.a. aastast on neva aasta 1. septembriks. vastavalt tulumaksuseaduse Käesoleval ajal on Valitsu· § 12 19-s 4 sätestatule resi- ses kinnitamisel Vabariigi dendist füüsilisel isikul sa- Valitsuse l1.j uun i 1996.a. muti õigus arvata oma tu- määruse nr 162 muudatused. lust maha nimekirja kantud Muudatuste eesmärgiks on mittetulundusühingutele ja alates 2000 aastast mittetusihtasutustele, samuti riigi lundusühingute ja sihtasuja kohaliku omavalit- tuste nn püsiva nimekirja susüksuse kultuuri·, spordi-, kinnitamine, mida täiendaharidus-, tervishoiu- ja sot- takse uute ühingutega või siaalhoolekandeasutustele millest arvatakse välja need tehtud annetused kuni 5°'0 ühingud, kelle tegevus ei maksustamisperiooodi tu- vasta seaduses ja korras sälust. millest on tehtud seadu- testatule. Uue korra kehtessega lubatud mahaarvami- tamisega jääb ära vajadus sed, nimelt maksustamispe· koostada nimekiri iga aasta. rioodi maksuvaba tulu, Kuna eesmärgiks on muuta makstud elatis, eluasemelae- mittetulundusühingute ja nu või kapitalirendi intres- sihtasutuste tegevus läbisid, koolituskulud ja õppe- paistvaks, on muudatuste laenu intressid. oluliseks osaks nimekirja kandmise taotluse vormi Dokumendi (vorm TMIN) kehtestamine. vormistamine Muudatuste kohaselt esita· Residendist füüsilise isiku vad mittetulundusühingud annetuste mahaarvamise ja sihtasutused taotluse ja aluseks on eespool nimeta- teised määruse p-s 6 nimetatud mittetulundusühingu, tud dokumendid hiljemalt sihtasutuse, riigi või kohali- nimekirja kandmise taotleku omavalitsusasutuse poolt mise aastale eelneva aasta 1. antud tõend, millel peavad oktoobriks asukohajärgsele olema järgmised rekvisiidid: maksuameti kohalikule asu• tõendi number ja koosta- tusele. mise kuupäev; • annetusi saanud asutuse Tegevust nimi, registreerimisnum- kontrollitakse ber ja asukoha aadress; Asukohajärgne maksuameti • mittetulundusühingu või kohalik asutus kontrollib sihtasutuse Vabariigi Va- mittetulundusühingute ja litsuse poolt kinnitatud sihtasutuste tegevuse vasta· mittetulundusühingute ja vust põhikirjalistele eesmärsihtasutuste nimekirja kidele ning seaduse ja Vabakandmise määruse num· riigi Valitsuse korraga makber, kuupäev ja järjekorra suvabastuse saamiseks kehnumber nimekirjas; testatud tingimustele. Kui • annetusi teinud isiku ees- mittetulundusühingu VOl ja perekonnanimi, isiku- sihtasutuse tegevus, maksu· kood või sünniaeg, eluko- deklaratsioonid ja raamatuhaaadress; pidamisaruanded vastavad • tasutud annetuste summa kehtestatud nõuetele, teeb ja tasumise kuupäev; Maksuamet ettepaneku esi• allkiri. tada mittetulundusühing või Vabariigi Valitsuse mää- sihtasutus nimekirja kandruses nr 162 sätestatud mit- miseks. Määruse muudatutetulundusühingute nime- sed täiendavad nimekirjast kirja·kandmise korra koha- väljaarvamise aluseid, muu· selt ei kanta nimekirja mit- hulgas arvatakse nimekir· tetulundusühingut või sihta- jast välja ühingud, kes ei esi· sutust, kes tegutseb oma ta aruandeid ja maksudekla· liikmete ja nendega seotud ratsioone õigeaegselt, kellel isikute huvides. Oluline on on maksuvõlg või kelle tegeka see, kuidas on põhikirjas vus ei vasta põhikirjas, eel· sätestatud vara jaotamine nimetatud korras ja mittetuühingu likvideerimisel. lundusühingute ja sihtasu· Lõpetamisel annab nimekir- tuste seaduses sätestatule. ja kantud mittetulundus- Nimetatud muudatusi on ühing või sihtasutus vara kavas rakendada alates 2000 üle samalaadsete eesmärki- aasta mittetulundusühingu· dega ühingule või sihtasutu- te ja sihtasutuste nimekirja sele või kasutab seda põhi- koostamisest. kirjaliste eesmärkide saavu-

Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugejateit vastukajasid, kaastöid ja teavet. Et muutuda areeniks, kus kodanikuühendused saaksid sõna, palume ühendustel endil oma plaanidest meile teada anda. Ütleb ju Riigikogu liige, professor Ma~u Launstln tänases lehes, et "meil tOimub palju rohkem, kui nähtavaian: Foorum loodab, et inimesed ise tahavad nähtavale tulla ja oma mõtteid ja arvamust teistele avaldada. See laiendaks ehk ka Eesti tulevikusuundade üle otsustajate nngi. Igauhe hääl on Foorumi jaoks oluline.

Vastukajad, kaastööd j a arvam used on oodatud Eesti Ajalehtede Uldu postiaadressil Tallinn, Pärnu maantee 67a (märksöna Foorum), telefonil 6 4 61 005 , f aksil 6 311210 Ja e-maili!foorum@netexpress.ee Foorum

AE

Toime taja Kertu Ruus, tel6 461 005, faks 6 311210, e-mail foorum @netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 25. juuni 1999

Sillamäe igatseb eestluse järele Kertu Ruus

Paljud Sillamäe venelased kasutaksid ahnelt iga võimalust rügikeele õppimiseks, et kodakondust saada ja tööd leida. Kuid 4%·lise eestlaskonnaga linnas on vähe võimalust keeleoskajatega kokku puutuda. "Kui üks eestlane võtaks julguse kokku ja teeks siia Eesti kohviku, oleks see puupüsti külastajaid täis," veenab Marina Janssen, Sillamäel tegutseva Rakendusökoloogia instituudi rajajaid.

Sillamäe on temast loodud müütide ohver. Ülevaatele, kui jube on Kirde-Eesti olukord, lisatakse harva positiivseid näiteid või selgeid tulevikunägemusL "Paljudele ootamatult selgus, et "kriisipiirkonna" loosung on hakanud Ida-Virumaa arengule vastu töötama, kuna mõjub hoiatussildina: "Ärge tulge, saate mürgituse!" kirjutab Jõhvi linna haridus· ja kultuurinõunik Vallo Reimaa teabelehe "Ida-Virumaa säästev areng" 1996 aasta augustinumbris.

On tõsi, et ringvaade Sillamäelt tähendab eikellelegi kuuluvaid betoonihunnikuid, tühjusesse haigutavate akendega tööstushooneid ja mereäärset tuhamäge ning radioaktiivsete jäätmete hoidlat. Tehase juurde ehitatud linnas puudub ka infrastruktu ur: paar aastatetaguse väljanägemisega poodi, üks endisest linnatualetist ümber ehitatud putkalaadne söögikoht, hallis paneelmajas peituv hotell, milles ööbimine 8oo-le kroonile hinnatud.

Silmeti linn: tulge meid e sialgu kasvõi vaatama, paluvad kohalikud aktivistid.

Ometi viivad sealsamas kõrval puiesteed mere äärde, kuurortlinnalikus roheluses ilusad korralikud heledad Stalini-aegsed hooned. "Mis arhitektuuri puutub, siis ma stalinist," ütlevat Marina Mees Erhard Janssen, kolm aastat tagasi abikaasaga Sillamäele kolinud sakslane. Ka Hru_t_ovi ajal ehitatud barakke, kus elab enamik linlastest, ümbritsevad äärelinlikud puud ja põõsad. Ja kui mere ääres mitte vaadata vasakule jäätmehoidIa ja tuhamäe poole, paistab paremalt lahemaalik liivarannariba.

Eestlased on harjunud pidama ven elaste eesti keele aktsenti ebameeldivalt jotttähtedest kubisevaks. Marina eesti keel on laulev, pigem rootslaslik. "Ma räägin kogu aeg, et sillamäelased peaksid töötama näiteks kuu aega mõnes Saaremaa talus vee ja leiva eest ning nii keele selgeks õppima," ütleb Marina. Tema poolvend õppis Tallinnas lisaks eesti keelele selgeks ka inglise keele ja saab sügisel kodakondsuse.

Samas soovitab Marina sillamäelastele aega anda. Üks vanem naine maks is enda jaoks suure 1500 krooni eesti keele kursuste eest

Tegutseja: Marina teeb ise looduskosmeetikat, sest mittetulunduprojektidest ä ra e i ela.

- ega suuda kuidagi enam õppida. Kuid ta püüab oma tütre pärast.

Sillamäel liigub anekdoot - "Mis su elukutse on?" Eestlane!" Linnavalitusse võib kandideerida vaid kodakondsusega isik, see omakorda eeldab riigikeele oskust. Sillamäel, kinnitab Marina, olevat nüüd kümne aasta põhjal selgemast selgem, et kodakondus on paljude valitute ainus hea omadus. "See on sama, kui Tartu linnavalitsus peaks koosnema punapeadest, olgu nad või pururumalad," sõnab Marina.

"Neile venelastele, kes oskavad ja suudavad midagi ära teha, võiks esialgu tõlkida."

Praegu istuvat migr atisooniametis naisterahvas, kes pigem kompromiteerib kui aitab Eesti riiki, sest riigikeele oskus ei taga inimarmastust. "Ehk oleks õigem

mõnes asjas järele anda, et lõpptulemusena lojaalsemad kodanikud saada," sõnab Marina, kes tajub küll ohtu pensionärides, keda Sillamäe elanike hulgas on 60%.

Kodakondsus on linna 20 ooo-st elanikust vaevalt veerandi!. Elanikkond on kont· rastne: ühel pool maavene· lased, Marina järgi "põlvini habemesse kasvanud, söövad sealsamas uraani juures oma võileibu". Teisel pool haritud elanikkond, kes leiaks Euroopaski tööd - ja kes järjest lahkubki.

Koolid, mille nad 10-15 aas· tat tagasi lõpetasid, olid Veo nemaa parimad.

Sillamäel on petetud armukese sündroom, leiab Marina. Siinsed inimesed, kes olid harjunud Moskva rahasid vabalt kasutama, lootsid teistsugust Eesti riiki. Pettumusmee-

leolusid soodustab teadma- sest, pakume parem konktus. Kui ameeriklased Sil- reetseid lahendusi. Silmeti meti ära ostsid, kahtlusta- marketingispetsialist Natalsid töötajad, et nüüd pan- ja Surgut_ova asutas aprilnakse see kinni ja nemad lis Sillamäele 15-liikmelise jäävad tööta. Paljud ei tea Noorte Naiste ja Noorte ühegi kohaliku omavalitsu- Meeste Kristliku Ühingu fise liikme nime. "Kuni vene- liaali. Ühenduse tegevuskalased ei hakka lugema eesti- vas on nii kodukandiajaloo keelset ajakirjandust, on ab- uurimine kui narkootikusoluutselt võimatu, et nad mide vastane võitlus. "Me hakkavad aru saama, mis peame tegema midagi siin toimub," tsiteerib Marina ja ise," ütleb Natalja. Kokku oma poolvenda, kes Tallin- on siin mittetulundusühennas Eesti Ekspressi ja päe· dusi paarisaja ringis. valehti loeb. "Rääkisin just ühe pettunud naisega. Ma üiati on Sillamäel säilisiis küsisin ta käest: kas nud algatusi, mille turusind huvitas, mida eestlased majandus mujal lõhkus. seitsekümnendatel tundsid, "Kultuuri mõttes on Sillamkui neil ei lubatud Rootsis äe nagu oaas," kinnitab Maelavaid sugulasi külastada rina. Endises kohalikus pioja laulupeoloma laule laul- neeride majas tegutseb ligi da? Ta tunnistas, et ega ik- 25 ringi, nende seas aakvaka ei huvitanud küll." Mari- langistide, noorte _urnalisna on pahane. Autos töös- tide ja Barbie-ring. "Peaaetuspiirkonna katkistel gu kõik lapsed käivad kuskruusateedel rappudes, kus kil," kinnitab marina. "Iga laiutab pooltühi tööstuslik kolmas lõpetab muusikakompleks, lisab ta: "Inime- kooli." Saksamaal elades posed tunnevad uhkust, et nad leks Marina jaksanud tütre siin tehases töötasid ja klaveritundide eest tasuda, nõqavad kõrget pensioni. Sillamäel maksab pool aasMa ütlen neile siis, et prae- tat kõrgetasemelist klavegu maksab uus põlvkond riõpet 400 krooni teie töö eest miljardeid. Mi· Säilitamisväärseks peanu meelest peaksid nad vait vad sillamäelased ka turuolema." Autost välja astu- suhteid Venemaaga: mõned des satub aasale, kus kasva- elatavad end sellest, et vad põllulilled ja seisab tuu· müüvad Eestis Venemaalt leveski. Mõni meeter kauge- Qstetud kaupa. "Makrotamal võib maapind anda ra· sandi! kukub turg ära, kuid dioaktiivset kiirgust. paljud isiklikud kontaktid on säilinud," sõnab Vadim Sillamäe tuleviku üle Kirit_enko. Kohalikud veneEestis ja Euroopas murrab lased müümas Venemaale pead aktiivsem osa kohali- Eesti toodangut - selles kust elanikkonnast. "Kõike, näeb Vadim Eestile suurt mida siin head on , tuleb ressurssi. Ta öisab, et mamaksimaalselt ära kasuta- janduskontaktide kõrvalt da," leiab ökoloog Vadim võiks Eesti venelased arenKirit_enko, tulevane Silmeti dada Venemaal just kodaninõustaja looduskaitseküsi- kualgatust, inimesi harida mustes. Tuleb arendada Sil- et endale demokraatlik naametit, mis toodab ekspor- ber saada. Praeguse Venediks harvaesinevaid metal- maa ees jagavad Sillamäe le ja muldmetalle kõrgteh- venelased eestlaste hirmu, noloogUiste aparaatide tar· kinnitab Vadim. "Nii rikas vis, mida Eestis ei tehta. Tu- riik, aga nii halb inimeste leb taastada looduskeksk- jaoks," sõnastab ta sillamäekonda - Marina ja Erhard laste pettumuse. "Topelttoltegid kolm aastat tagasi Ra· Iidega, mis Venemaa vastu kendusökoloogia Instituudi võttis, karistatakse ka ju mõttega, et aitab Kirde eelkõige siinseid venelasi."

- Eesti seisukorra kirumi· Marina leiab, et Narva, Sil-

lamäe ja Kohtla-Järve vene· lased peaksid ühiselt Vene· maale deklareerima: sellega te meid ei aita!

Aitavad positiivsed kontaktid - ka läänega. Tänu sellele, et kaks aktiivset sillamäelast oma telefonidefaksiaparaatidega asju ajasid, kogunevad 21. juunil Sillamäele Balti Linnade Liidu liikmed.. "See on meie jaoks oluline võimalus näidata, kus ja kes me oleme," ütleb Natalja Surgut_ova, üks organiseerijatest. "See oli nagu reveranss meie linna jaoks - kasutage seda!" Seda enam pettusid aktivistid linnavalitsuse vastuses, et vaatame, kas üldse jõuame sellega tegel· da.

Pühapäevane Sillamäe on rahulik. Siin on esimese va· bariigi aegse kuurortlinna aura, mille kõrval Tallinn, Tartu ja Pärnu on ärevalt sagivad. Marina kinnitab, et jutt Sillamäe ohtlikkusest ongi üks müütidest. "Kuritegevus seisneb siin pigem selles, et keegi varastab triikraua," väidab ta.

Vist tuleks Sillarnäed vähem karta. "Keegi peab emissarina siia tulema," kinnitab Marina. "Keegi, kellel on nii palju julgust, et hakata siin Eesti-meelsust ellu viima. Kui need, kes tahavad, saaksid intergreeruda, oleksid need inimesed suur kapital ka Eesti Vaba· riigile." Sillamäe ootab. "Et keegi siia tuleb, on exc1usive!" leiab Natalja. Praegu töötab Silmetis nii tore Tartu tütarlaps, et Natalja lihtsalt ei suuda uskuda, et see on tõsi.

Marina, Vadimi ja Natalja jaoks on Sillamäe Eesti linn. Eesti linn vajab eestlasi. "Tulgu esialgu kasvõi ainult vaatama!" palub Marina. "On ohtlik mõelda, et kui osa Eesti elanikkonnast on Euroopas, siis teised las jäävad. Liiga suur erinevus rahvuste vahel hakkab pidurdama kogu Eesti arengut."

Ka valitsusväline organisatsioon saab seadust luua

Infoseadus annab õiguse küsida Tarmu Tammerk Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Kui kõik hästi läheb, on Eestil uuel aastal olemas seadus, mis teeb meie r iigi läbikäimise oma rahvaga hoopis lihtsamaks ja normaalsemaks. Avaliku teabe seadus peab tagama, et info, mis on riigi ja avalik-õiguslike asutuste poolt loodud, ka kodanikule kättesaadav on .

Siseministeeriumi juurde loodud infoseaduse töögrupis on enamuses riigiametnikud, kuid valitsusvälise organisatsioonina on selle tegevuses osalenud ka Eesti Ajalehtede Liit (EALL). Mida peaks üks valitsusväline organisatsioon (VVO) silmas pidama, et te· ma hääl seadusloomes kuul· daoleks?

Tähtsaim on olla oma ai· nevaldkonna suundmustega

kursis nii, et oleks midagi asjalikku öelda. Kuna avaliku teabe seaduse eelnõu kirjutamine valitsuses venis ja venis, otsustas EALL 199B.a. suvel korraldada oma interneti kodulehekülje kaudu küsitluse, et asjade käiku kiirendada ni ng avalikkusele probleemidest paremat ülevaadet anda. Eesmärk oli täpsemalt teada saada, kus on info liikumise "pudelikaelad" ning missuguseid ettepanekuid nende likvideerimiseks tehakse.

Nii kodulehekülje kaudu kui kirja ja telefoni teel laekus ligi 50 ettepanekut, mille läbiv teema oli praegu valitsev liigne ametnike suva info andmisel. Puuduvad kindlad reeglid, mille alusel avalikku informatsiooni väljastatakse. see tekitab juhuslikkust, üksikametniku omavoli, inimeste jooksutamist.

Meie ankeetküsitlus polnud muidugi teaduslikul alusel korraldatud uuring, kuid andis ideid seaduseelnõu koostamiseks. Va-

litsusvälise organisatsioonina sai EALL küsitluse teha kiiresti ja paindlikult, et seejärel kvalifitseeritud sea· dusloomespetsialistid saaksid oma töö juurde asuda.

Meil polnud vaja teha ae· ganõudvaid kooskõlastusringe ega ekspertiise. sõ· num said teele saadetud.

Kui sel kevadel infoseaduse töörühm hakkas oma tööga valmis saa· ma, tekkis vajadus seda toodet ka avalikkusele tutvus· tada. Tavapraktika on praegu selline, et valmis saanud seaduseelnõu käib läbi mi· nisteeriumide kooskõlastus· ringi, kinnitatakse valitsuses ning alles seejärel jõuab ta avalikkuse ette. Muuseas, meie eelmise aasta küsitlu· ses nõuti ühe asjana just ni· melt eelnõude võimalikult varajast avalikustamist, et asjahuvilised saaks oma ideid esitada.

Infoseaduse veel täielikult lõpetamata eelnõu avalik arutelu 5.mail rahvusraamatukogus sai toimuda ainult tänu sellele, et

töörühmas osales valit· susväline organisatsioon EALL. Enne tekkis küsimus: kus avaldada eelnõu veel täielikult lõpetamata tekst? Näiteks EALLi koduleheküljel (http ://www.netexpress.ee/ eall), kus see ei omandaks mingit ametlikku lõpetatuse varjundit, eriti kui ette ja taha on kirj utatud, et tegemist on toorikuga.

Väheste eranditega on Eestis VVOde ja üleüldse asjaosaliste kaasamine otsustamisprotsessi ja seadusloomesse ikka veel puudulik ja suvaline. Pole tekkinud head tava, et asjaosalistega konsulteerida. Maaomavalitsuste ühendus näiteks kurtis eelmisel kuul, et nad jäeti kõrvale miinuseelarve tegemise aruteludest.

Võiks arvata, et rahajaga· misele lähemal olija teab pa· remini, kust maha võtta.

Igal valitsusel võib olla seadused vastuväide: võetakse vastu parlamendi poolt, kus toimub avatud arutelu - praegu lausa otseülekanded televisioonis, ...

pluss stenogrammid internetis. Rahvaesindajate kaudu saavad ju huvilised oma ettepanekud esitada.

Reaalsus on aga selline, et juba valmis eelnõusse on tihti raske, kui mitte võimatu, uusi ettepanekuid sisse viia. Kui valitsus on eelnõu heaks kiitnud ja Riigikogusse saatnud, pole ju valitsus· koalitsioonil enam kuigi meeldiv varem kokkulepitust taganeda. Parlamendiväline parandusettepane· ku tegija peab kulutama ebamõistlikult palju ener· giat, et tema häält veel kuul· da võetaks.

Infoseadus jääb pelgalt paberiks siis, kui inimesed seda kasutama ei hakka. Sama käib kodanikuühenduste kohta. Et olla tõsiseltvõetavaks partneriks riigile, peavad valitsusvälised organisatsioonid hakkama end hoopis rohkem oludega kurssi viima.

Avaliku teabe seadus annab inimesele õiguse infot küsida. Tahtes olla kaalukas tegija, on teillausa kohustus

küsida. Kuidas saab teie organisatsioon olla kaasarääkija, kui teil puudub informatsioon?

Valimiste eel torkas silma paljude uustulnukate-Riigikokku pürgijate vähene informeeritus praegusest olukorrast. Nende sõnavõtud jäid üldiseks, kuna polnud end kurssi viidud konkreetse teabega. Nii oli oponentidellihtne neid nurka ajada.

Ka valijal polnud põhjust nende poolt oma häält anda.

Ka praeguses olukorras, kus spetsiaalset infoseadust pole, on võimalusi siiski enam, kui neid kasutatakse.

Kuna infopäringute tegijatele lüüakse tihti suu peale, ollakse hellaks tehtud ning ei osata vaadata sinna, kus info täiesti vabalt väljas võib olla. Päris paljud riigija muud asutused on juba asunud oma tegevuse kohta sootuks enam infot tootma ja tutvumiseks välja panema. Uus väljakutse on selles, kuidas vajalikku üles leida, kuidas infot organiseerida. Ent see on juba teineteema.