KODANIKUÜHISKONNA HÄÄLEKANDJA Ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi projektina kord kuus
21. MAI 1999 Eesti Ajalehtede Ult: Pärnu rnnt 67a, Tallinn Telefon: 6461005, Faks: 6 311210 e-mail: foorum@netexpress.ee
Muulaste lapsed õpivad peredes keelt Mittetulundusühing Peipsi Järve Projekt korraldab suvel Kirde-Eesti mitte· eestlastest lastele riigikeele perelaagreid, kus lapsed saavad lisaks keeleõppele tutvuda ees· ti kultuuriga, näha uusi paiku ja leida eestlastest sõpru. Juunikuus veedavad Hollandi suursaatkonna toel Tartus kaks nädalat 20 Narva ja Sillamäe koolide 11. klasside tublimat eesti keele õppijat, kes kavatsevad kõrgharidust omandada eesti keeles, kuid kelle perede majanduslik olukord ei võimalda tasuda täien· dava keeleõppe eest. Õpilastel on iga päev viis keeletundi, lisaks on nad majutatud eesti peredesse. Samuti saavad nad tutvuda Tartu Ülikooli, Eesti Põllumajandusülikooli, Õpetaja· te Seminari ning Eesti Rahva Muuseumiga. Juulis ja augustis toimuvad perelaagrid Räpinas, Mustvees, Mi· kitarnäe! ja Värskas, Keeleõpe toimub samuti tundi· des ja eestlaste peredes elades. Lisaks korraldatakse laagrilastele koos eestlastest eakaaslastega ekskursioone ja pidusid. Praegu on käimas ka pikem projekt, mille kohaselt 10 Narva last veedavad terve aasta Räpina eesti peredes. Keeleõppelaagrid on abiks Kirde-Eesti mitte-eestlastele Eestimaast" terviklikuma pildi saamisel ja 10jaalsema elanikkonna kujundamisel. Foorum
Mitte-eesti tudengid saavad keeleõppel abi Avatud Eesti Fond (AEF) toetab mitte-eesti tudengite riigikeeleõppe projekti 161000 krooniga. Haridusmi· nisteeriumi otsusega tagatakse kõrgkoolis õppimise ajal riiguwelt süvendatult õppivatele mitte-eesti tudengitele õppe lisaaastal samasugune toetus kui põhistuu· diumi ajalgi. Haridusminister Tõnis Lukas (pil· dil) allkirjastas esmaspäeval määruse, mis soodustab mitte-eesti tudengi· te riigikeele õpet. Riigi toetust saavad tudengid, kes õpivad riigikeele õppe programmi järgi, mis on arvestatud 20 või 40 ainepunktile ning sellest tulenevalt pikeneb üliõpilaste õppeaeg vastavalt pool aastat või aasta. Pikemal õpiajal kehtivad nüüdsest tudengile samasugused sotsiaalsed taga· tised nagu tavaliseIgi õpiajal. Riikliku tellimuse õppekohtadel õppivate tudengite süvendatud riigikeeleõpet rahastatakse riigieelarves koolitustellimuseks ettenähtud vahenditest. Riigikeelt süvendatult õppides üliõpilastel seni nüsugusi õppetingimusi ei olnud. BNS
Eestis on erinevatel hinnangutei 4000 kuni 7000 kodanike ühendust. -500 usuühlngut -450 kutseiihendust -800 spordiseltsi -300 sotsiaalhooldusega seotud organisatsiooni -300 sihtasutustjheategevusorganisatsioonl -900 kultuuriga seotud organisatsiooni (s.h 250 rahvusvähemuste ühendust) -600 haridusega seotud organisatsiooni Kodanlkeühendused Tallinnas 1800 Tartus 1700 Igas maakonnas on ligikaudu 150 ühendust • 3/4 peab end tegevaks kohalike asjade ajamisel • 1/5 peab end tegevaks üle-eestiliselt 4% ühendustest on seotud rahvusvaheliste organisatsioonidega
Kohalikud probleemid leiavad lahenduse Kohaliku elu edendamisega te· gelevatel mittetulundusühendustel on 7. juunini võimalik saata Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi (AEF-BAPP) konkursile oma projekte, mille eesmärgiks on kohalike sotsiaalsete probleemide lahendamine või ennetamine ning sotsiaalsete teenuste osutamine. Osaleda võivad kõik kohalikku ellu puutuvad mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsid ja seltsingud. Soovitavon ka koostöö mitme organisatsiooni või institutsiooni vahel. Eelistatud on koolitusliku või uudse iseloomuga projektid, mis tutvustavad ja rakendavad erinevaid ühistegevuse ja eneseabivorme, osutavad kodanikuabija ·kaitset, kaasavad elanikke aktiivselt kohalike probleemide lahendamisse ning algatavad dialoogi inimeste ja kohaliku võimu vahel. Taotletava stipendiumi piirmääraks on 100 000 krooni, kuid AEF- BAPP ei finantseeri ühekordseid üritusi. hoonete ostmistja renoveerimist, kontori renti ega põhipalkade maksmist. Foorum
Avati Vabatahtlike Keskus Eile avati Vabatahtlike Keskus, mille eesmärk on toetada ja edendada vabatahtlikkusega seotud tegevust. Eestis on 5600 mittetulundusühingut, millest osade eesmärgistatud tegevus on inimressursside puudumisel pidurdunud või pole alanudki. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu alaprogrammina peaks Vabatahtlike Keskus välja selgitama, kui palju on Eesti erinevates organisatsioonides praegu vabatahtlikult tegutsevaid inimesi, aga ka seda, kes oleksid huvitatud vabatahtlike kaasamisest oma tegevusse. Keskus koondab ja levitab informatsiooni erinevate tegevuste kohta. mida organisatsioonid ja inimesed vabatahtlikele pakuvad. Erinevate huvide ja oskustega vabatahtlikest ning neid otsivatest institutsioonidest on keskuse I koostatud andmebaas. Lisaks pakub Vabatahtlike Keskus organisatsioonidele temaatilist koolitust. Vabatahtlike Keskuse idee on pärit USA-st, kus sellelaadseid vabal tahtel põhineva tegevuse tugipunkte on loodud juba Esimesest maailmasõjast alates. Tänaseks on vabatahtlik liikumine saavutanud suure populaarsuse: Prantsusmaal on 19%, Saksamaal 25'}. ning InglismaalSO% elanikest seotud vabatahtliku tegevusega. Foorum
USA suursaadik
Melissa Wells paneb eestlastele südamille, et demokraatia ei tähenda ainult õigusi, vaid ka kohustusi.
PRIITSIMSON
ti
Koda d algatajad peavad v el õppima USA suursaadik: kolmanda sektori areng määrab Eesti tuleviku võiks pidada kolmandaks ning Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit valima sektoriks. " Kolmanda sektori nõrku· Aasta Sponsorit. Mullu sai se peapõhjusena näevad pal· selleks kommivabrik Kalev, Kertu jud eestlaste suutmatust mis andis sokolaadi Anneke Ruus koostööks. "Eestlane on in- müügituludest osa Tallinna Foorumi toimetaja et liitl1flp,; kaitspv .. cI kor1 >"li divirlualistlik. kud oma huve nii riigiapa- jäärapäine ja " Meil on tugev Hiljutisel konverentsil astus raadi kui ärimaailma huvi· jonnakas," erasektor, natukene USA suursaadik Melissa de vastu. "Need viimased on leiab Riigikogu riiki ja ähmane ollus, mida Wells kõnepulti, et rääkida tihtipeale väga vastikud hu- liige Liis KIaar. kodanikuühiskonnast Amee- vid," leiab Ruutsoo. "Riigi Ta toob näiteks võiks pidada kolmandaks rikas, Kuid selle asemel, et võivad formaalselt demok· piimatootjate sektoriks. kirja pandud kõne juurde raatlikul viisil vallutada tahtmatuse Mati Heidmets, Tallinna asuda, tõstis ta äkitselt ärri- ametnikest bandiidid - näi- luua ühistuid, Pedagoogikaülikooli professor tatud pilgu ja lausus kõiki teks määrates endale tohu- mis katsuksid sõnu rõhutades: "Kui minu tud palgad ja pensionid." ise tulusamalt piima müüa. Lastehaigla Toetusfondi. Kakäest küsitaks, mis on suu· Inimesed, kes ise asju otsus- "Ma ütlen lehmapidajatele: levi peadirektor Tõnis Allik rim väljakutse Eestis, ütlek- tada võtavad, on vastukaal võtke, tehke ühistu. Aga neo leiabki, et sponsorlust elavsin kõhklemata: kolmanda äärmuslikkusse kalduda äh- mad ajavad vastu: ei mina daksjust toetajate avalikkusektori arendamine. Balti tii- vardavale ametlikule poliiti· saa Antsuga koostööd teha, se ees kiitmine, sest f1rmad ger, Balti riikide Hongkong kale. Just selles näeb Mati ta joob, Mardiga ei saa rää· soovivad positiivset mainet. - hea küll! Aga kui te kohe ei Heidmets ka põhjust, miks kida ja nii aina edasi," kir- Allik ei salga, et sõlmis toetuslepingu osalt majanduslihakka tegelema kolmanda lääne abiraha järjest enam jeldab Klaar. Seni suurimast Eesti mit- kust huvist lähtudes, kuid lisektoriga, võite te kaotada - just valitsusvälisesse sfääri jah, kaotada - selle, mis te tä- suundub. "Läänt huvitab, et tetulundussektori uurimu· sab, et soov tunda ennast Ida-Euroopa jälle ära ei ku· sest, mille' viisid läbi pro- osana tervikust pole ka etnaseks olete saavutanud," fessor Rein tevõtjale võõras. "HästiorgaFoorumi esiRuutsoo ja niseeritud sponsorlusest mene nmnber " Ma ütlen lehmaEesti Humani· tõuseb kolmekordne kasu: püüab sõnastapidajateie: võtke, protsent toetatavale, positaarinstituudi da nähtust, milrektor Mikko tiivne imago tootele ja tootle häälekandja· tehke ühistu. Aga nemad Lagerspetz, tu- jale ning tarbijal on kaudne na ta ennast ajavad vastu: ei mina saa leb välja ka võimalus osaleda heategevuvälja on hõiga- Antsuga koostööd teha, ühenduste vä- ses," võtab Allik skeemi nud. Kuid kõi- ta joob, Mardiga ei saa hene know-how kokku. gepealt neile, Eesti meediagi pole veel asjade ajamisel. kellele sõnad rääkida ja nii aina edasi. Liis Klaar, Riigikogu liige "NGO-sid tuleb õppinud nägema tärkavat "kodanikuühisjuhtida nagu kodanikuühenduste võrguskond" ja "koleraetievõtet: professionaal- tikku. Tegelikult leiaks siitmas sektor" abstraktsetena kuks," sõnab Heidmets. Kodanikualgatus ei ole 20. seU ja avatult. Meil on nad ki ehedaid tundeid, kaaluõhku jäävad: see on koolidevaheline spordivõistius, see sajandi ega Prantsuse revo- tihti registreeritud mingile kaid probleeme ning värvion ärimehe otsus anda lutsiooni leiutis - inimkon- kodusele numbrile: hakkad kaid karaktereid ega peaks 10000 krooni vanadekodus- da aastatuhandetega mõõtes taga ajama, ei leia kedagi," piirduma seltskonnarubriise mööbli ostmiseks, see on on inimene elanud enamuse väidab endine Tallinna Las- kides üles astuva paari protelanikkonnast. naabrite ühine plaan kCl· ajast just kolmandas sekto- tehaigla Toetusfondi tegev- sendiga "Eesti ajakirjandus peaks dutänav, aga paremal juhul ris. Ometi on arutlused koo direktor Liis KIaar. Eesti kodanikeühendusi seadma maasturi ostnu ka kõrvaltänav prahist puh- danikuühenduste rolli üle maailmas äkki elavnenud. piirab lootmine välisabile. kõrvale ka selle, kes on aidatakslüüa, Eesti on juba mõnda aega Selle üheks põhjuseks peab Avatud Eesti Fondi juhataja nud viiekümnel töötul uus endalt küsinud: kuhu min- Mati Heidmets inimese indi· Mall Hellami sõnul võib Ees-' eriala omandada," sõnab na? Elavnenud arutlused ka- vidualiseermnist: "Tõsiseks tis nullist alusdanikuühiskonnast kuulu- tegijaks saanud üksikindi· tanud NGO-d , , Kodanikeühenduste vad sellesse diskussiooni. viid tahab ka sõnaõigust," ühe käe sõrmekohta on igal pool Seda nägemust toetab suur sõnab ta. "Teised kaks - riik del üles lugeda. osa Eesti intelligentsist - ja ja äri - ei taha sel hästi "Tõhusast ava· kuulda, et need pole likke teenuseid õiged lepingupartnerid, tasapisi aina enam ka ma- sündida lasta." Nimetus "kolmas sektor" osutavast koda- vaid mullipuhujad. janduslik ja poliitiline eliit. See tuleb taipamisest, et ei ütle enamikule eestimaa- nikualgatusest Mall Hellam, riigi- ja erasektorist üksinda lastest midagi. Või tekitab ei saa Eestis Avatud Eesti Fondi juhataja ei piisa. "Ühiskonda on vaja see assotsiatsiooni: kolmas - rääkida." Koostöö kolme sektori va- Mati Heidmets. tasakaalustavat jõudu," viimane. Selle kohta ütleb Riigivõim, erasektor kui Merekultuuri hel on alles tekkimas. "Olusõnab Tallinna Pedagoogi- Saaremaa kaülikooli professor Mati Seltsi eestvedaja Bruno Pao, line on, et erasfGiär näeks tei- ka ajakirjandus viitavad koo Heidmets. Selle jõuna näeb et ehk oleks õigem kõnelda si partneritena, mitte ei kä- danike endi madalale aktiivta kolmandat sektorit, orga- kolmandast sektorist kui silleks riiki kui loodusõnne- susele: küll konkreetsed pronisatsioone, mis Eestis tun- juursektorist, ärisfäär võiks tust ja kolmandat sektorit jektid leiaksid rahalist ja tud NGO-de (rwn-gouernmen- olla tüvisektor ja riik ladva· kui nooremat venda, kes moraalset toetust, väidavad tal organisations) nime all. sektor. Selline sõnastus käib aeg-ajalt raha küsi- nad. Tõepoolest, kodanike "Kolmas sektor teeb seda, muudaks ehk tihiskonnapil- mas," sõnab Mati Heidmets. vähest osalemist elu korralmida riik ei suuda ja millest ti, mida Mati Heidmets kir· Melissa Wells juhib tähele- damisel näitab huvipuudus erasektor pole huvitatud," jeldab järgmiselt: "Meie pilt panu sellele, et terve kodani- poliitika vastu: valitsuse tenendib Heidmets, "Ta on ka ei ole kolmejalgne, vaid kuühiskond on tugevam ka gevust jälgib seitse protsenti kodanikkonnast, ise osa· survevahendiks, mis ei lase poolteisejalgne. Meil on tu- tarbijaühiskonnana. leb poliitilistes parteides vei· Annetamise elavdamiseks gev erasektor, natukene riiriigillollusi teha ega erasektoril liialt kasumit kokku ki ja ährnane ollus, mida hakkasid Avatud Eesti Fond di üle ühe protsendi. Riigi· ahmida. Kui näiteks riik hakkab juba natuke seltse kartma. on see hea märk," leiab Heidmets. Ka Tartu Ülikooli politoloogiaprofesSOl' Rein Ruutsoo kinnit"b,
kogu liikme Tiit Sinissaare väitel on üliraske veenda inimesi kohalikel valimistel kandideerima. "Häid seisukohaandjaid on, aga kui pa· lume neil kandideerida, ütlevad nad ikka: oh, mis nüüd mina," lausub Sinissaar. Suursaadik Melissa Wells näeb siin inimeste soovimatust vastutada. "Demokraatia tähendab õigusi, seda küll. Kuid halla, inimesed, see tähendab ka kohustusi," rõhu· tab Wells. Tegelikkuses on neilt, kelle kuusissetulek ei ületa paari tuhandet krooni, kel haridust vaid üheksa klassi ja kes valutavad südant - või siis mitte - selle pärast, et elu maal täielikult ei seiskuks, raske nõuda oskust oma häält kuuldavaks teha. "Ujuma õpitakse ikkagi vees ja kodanikuks kodanikuühiskonnas," sõnab Rein Ruutsoo. Puudub eeskuju, puuduvad ka järgijad. Järelikult tuleb tekitada eeskuju. "Et muuta arusaamu, on va· ja koolitust," kinnitab mittetulundusühingu Peipsi Järve Projekt pressiesindaja Angelika Rehema. Ida- ja Kagu-Eesti elanikega kokku puutudes teab ta, et mootor peab tulema väljastpoolt, al· les siis tekib sisemine vajadus kohapeal. Mustvees ja ümbruskaudsetes külades on viimastel aastatel kaotanud töö sajad Peterburi turu jaoks kurki ja sibulat kasvatanud inimesed. Rehema sõnab, et sihtasutuse ülesanne on ärgitada neid otsima uusi sissetulekuvõimalusi - olgu selleks näi· teks ökoturism. Mida ehk po· le veel mõiste· tud, on see, et kodanikuühis· konnas omandatakse väärtu· si ja oskusi, milleta ei saa hakkama ka äris ja poliitilises elus. Ühelt poolt näitab seda ülimada! aktiivsus Riigikogu valimistel, teisalt oma võimalusi valesti hinnanud ärisektori krahh. "Nüüdisaegse ühiskonna eluvõimelisuse määrab tegelikult sotsiaalse kapitali suurus - vaimsed ja sotsiaalsed väärtused, mida luuakse just kolmandas sektoris," kinni· tab professor Rein Ruutsoo,
Tartu Ülikooli politoloogiaprofessor Rein Ruutsoo: • "Kodanikuühiskond vabade inimeste koostöö ja ühishuvi tä· henduses pole isakese-riigi looming, vaid on "kodanikuaIgatuf'
se" tulemus, kodanike vaba iga· päevane looming. Inimene ei ole ainult "poliitiline loom" ega "ärikasuline" egoist. Ta vajab enda
ümber inimesi, koos tegutsemist ja olemist. Sellele vajadusele võib inimene liitudes, seltse asutades anda korrastatuma kuju ;.,
onju hea teada, kuhu minna, kui tahetakse sportida, pidu panna, maailina parandada või muidu targemaks saada."
Kolmanda sektori valdkonnad 1. KULWUR JA VABA AEG • kultuur Ja kunst • vaDa aeg • liikmeskluoid (service elubs)
2. HARIDUS JA UURINGUD • alg- Ja keskhandus • horghandus • muu (nt täiskasvanute koolitus, standardeid väljatöötavad ühen· dused) • uuringud
3. TERVIS • • • •
haiglad ja rehabilitatsioon hoolduskodud vaimne telVis ja kriisiabi muu (nt meditsiiniline hädaabi, telVisekoolitus)
4. SOTSIAALSED TEENUSED • sotsiaalsed teenused (nt lastele, noortele, peredele, invaliididele) • hädaabi (nt ennetus, abi põgenikele) • sissetulekutoetus Ja hooldus
S.KESKKOND • keskkond • loomad
6.ARENGUTEGEVUSJA ELUASEMED • majanduslik, sotsiaalne ja kOgu· konnaarendus • majutus • tööhõive ja väljaõpe
7. SEADUS, TOETUS (ADVOCACy) JA POLIITIKA • kodaniku- ja toetusorganisat· sioonid • seadus ja õigusteenused • poliitilised organisatsioonid
8. FILANTROOPIA VAHENDUS JA VABATAHTLIKU OSALUSE SOODUSTAMINE
9. RAHVUSVAHELINE TEGEVUS
10. RELIGIOON 11. ÄRI JA AMETIÜHENDUSED Allikas: Johns Hopkinsi Ülikool KOLMANDA SEKTORI ORGANISATSIOONE ISELOOMUSTAB: 1) Teatav institutslonaliseerltus ja reeglistik. Ametl ikult ei pea organisatSioon registreeritud olema, 2) Eraalgatus ja sõltumatus väliskontrolllst. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tOhi olla valitsuse kontrolli all, kUid teatud pIirangud NGO·de tegevuse· le siiskI seatakse. 3) Mittetulunduslikkus, Tulu el jaotata liikmeteljuhatuse/asuta· jate vahel, vaid seda kasutatakse (põhikirjaliste) eesmärkide täitmiseks. 4l Vabatahtlikkus. See tähendab nli annetuste kui ka töötajate osalist vabatahtlikkust.
MmETULUNDUSÜHING EV SEADUSE JÄRGI: al on eraõiguslikjuriidliine isik; bl põhineb vabatahtilkulliikmelisusel; el tema põhitegevuseks ei või olla majandusliku tegevuse kaudu tulu saamine; d) ta ei või Jaotada oma kasumit li ikmete va heI.
SIHTASUTUS: a) on eraõiguslikJunidlline Isik; b) tal ei ole liikmeid;
el ta on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhiki~as too· dud eesmärkide saavutamIseks. Põhiki~ahste eesmärkide ringi sea· dus ei piira.
..