Foorum_1999_mai_

KODANIKUÜHISKONNA HÄÄLEKANDJA Ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi projektina kord kuus

21. MAI 1999 Eesti Ajalehtede Ult: Pärnu rnnt 67a, Tallinn Telefon: 6461005, Faks: 6 311210 e-mail: foorum@netexpress.ee

Muulaste lapsed õpivad peredes keelt Mittetulundusühing Peipsi Järve Projekt korraldab suvel Kirde-Eesti mitte· eestlastest lastele riigikeele perelaagreid, kus lapsed saavad lisaks keeleõppele tutvuda ees· ti kultuuriga, näha uusi paiku ja leida eestlastest sõpru. Juunikuus veedavad Hollandi suursaatkonna toel Tartus kaks nädalat 20 Narva ja Sillamäe koolide 11. klasside tublimat eesti keele õppijat, kes kavatsevad kõrgharidust omandada eesti keeles, kuid kelle perede majanduslik olukord ei võimalda tasuda täien· dava keeleõppe eest. Õpilastel on iga päev viis keeletundi, lisaks on nad majutatud eesti peredesse. Samuti saavad nad tutvuda Tartu Ülikooli, Eesti Põllumajandusülikooli, Õpetaja· te Seminari ning Eesti Rahva Muuseumiga. Juulis ja augustis toimuvad perelaagrid Räpinas, Mustvees, Mi· kitarnäe! ja Värskas, Keeleõpe toimub samuti tundi· des ja eestlaste peredes elades. Lisaks korraldatakse laagrilastele koos eestlastest eakaaslastega ekskursioone ja pidusid.

Praegu on käimas ka pikem projekt, mille kohaselt 10 Narva last veedavad terve aasta Räpina eesti peredes. Keeleõppelaagrid on abiks Kirde-Eesti mitte-eestlastele Eestimaast" terviklikuma pildi saamisel ja 10jaalsema elanikkonna kujundamisel.

Foorum

Mitte-eesti tudengid saavad keeleõppel abi Avatud Eesti Fond (AEF) toetab mitte-eesti tudengite riigikeeleõppe projekti 161000 krooniga. Haridusmi· nisteeriumi otsusega tagatakse kõrgkoolis õppimise ajal riiguwelt süvendatult õppivatele mitte-eesti tudengitele õppe lisaaastal samasugune toetus kui põhistuu· diumi ajalgi.

Haridusminister Tõnis Lukas (pil· dil) allkirjastas esmaspäeval määruse, mis soodustab mitte-eesti tudengi· te riigikeele õpet. Riigi toetust saavad tudengid, kes õpivad riigikeele õppe programmi järgi, mis on arvestatud 20 või 40 ainepunktile ning sellest tulenevalt pikeneb üliõpilaste õppeaeg vastavalt pool aastat või aasta. Pikemal õpiajal kehtivad nüüdsest tudengile samasugused sotsiaalsed taga· tised nagu tavaliseIgi õpiajal.

Riikliku tellimuse õppekohtadel õppivate tudengite süvendatud riigikeeleõpet rahastatakse riigieelarves koolitustellimuseks ettenähtud vahenditest. Riigikeelt süvendatult õppides üliõpilastel seni nüsugusi õppetingimusi ei olnud.

BNS

Eestis on erinevatel hinnangutei 4000 kuni 7000 kodanike ühendust.

-500 usuühlngut -450 kutseiihendust -800 spordiseltsi -300 sotsiaalhooldusega seotud organisatsiooni -300 sihtasutustjheategevusorganisatsioonl -900 kultuuriga seotud organisatsiooni (s.h 250 rahvusvähemuste ühendust) -600 haridusega seotud organisatsiooni Kodanlkeühendused Tallinnas 1800 Tartus 1700 Igas maakonnas on ligikaudu 150 ühendust • 3/4 peab end tegevaks kohalike asjade ajamisel • 1/5 peab end tegevaks üle-eestiliselt 4% ühendustest on seotud rahvusvaheliste organisatsioonidega

Kohalikud probleemid leiavad lahenduse Kohaliku elu edendamisega te· gelevatel mittetulundusühendustel on 7. juunini võimalik saata Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi (AEF-BAPP) konkursile oma projekte, mille eesmärgiks on kohalike sotsiaalsete probleemide lahendamine või ennetamine ning sotsiaalsete teenuste osutamine.

Osaleda võivad kõik kohalikku ellu puutuvad mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsid ja seltsingud.

Soovitavon ka koostöö mitme organisatsiooni või institutsiooni vahel. Eelistatud on koolitusliku või uudse iseloomuga projektid, mis tutvustavad ja rakendavad erinevaid ühistegevuse ja eneseabivorme, osutavad kodanikuabija ·kaitset, kaasavad elanikke aktiivselt kohalike probleemide lahendamisse ning algatavad dialoogi inimeste ja kohaliku võimu vahel.

Taotletava stipendiumi piirmääraks on 100 000 krooni, kuid AEF- BAPP ei finantseeri ühekordseid üritusi. hoonete ostmistja renoveerimist, kontori renti ega põhipalkade maksmist.

Foorum

Avati Vabatahtlike Keskus Eile avati Vabatahtlike Keskus, mille eesmärk on toetada ja edendada vabatahtlikkusega seotud tegevust.

Eestis on 5600 mittetulundusühingut, millest osade eesmärgistatud tegevus on inimressursside puudumisel pidurdunud või pole alanudki. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu alaprogrammina peaks Vabatahtlike Keskus välja selgitama, kui palju on Eesti erinevates organisatsioonides praegu vabatahtlikult tegutsevaid inimesi, aga ka seda, kes oleksid huvitatud vabatahtlike kaasamisest oma tegevusse.

Keskus koondab ja levitab informatsiooni erinevate tegevuste kohta. mida organisatsioonid ja inimesed vabatahtlikele pakuvad. Erinevate huvide ja oskustega vabatahtlikest ning neid otsivatest institutsioonidest on keskuse I koostatud andmebaas. Lisaks pakub Vabatahtlike Keskus organisatsioonidele temaatilist koolitust.

Vabatahtlike Keskuse idee on pärit USA-st, kus sellelaadseid vabal tahtel põhineva tegevuse tugipunkte on loodud juba Esimesest maailmasõjast alates. Tänaseks on vabatahtlik liikumine saavutanud suure populaarsuse: Prantsusmaal on 19%, Saksamaal 25'}. ning InglismaalSO% elanikest seotud vabatahtliku tegevusega.

Foorum

USA suursaadik

Melissa Wells paneb eestlastele südamille, et demokraatia ei tähenda ainult õigusi, vaid ka kohustusi.

PRIITSIMSON

ti

Koda d algatajad peavad v el õppima USA suursaadik: kolmanda sektori areng määrab Eesti tuleviku võiks pidada kolmandaks ning Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit valima sektoriks. " Kolmanda sektori nõrku· Aasta Sponsorit. Mullu sai se peapõhjusena näevad pal· selleks kommivabrik Kalev, Kertu jud eestlaste suutmatust mis andis sokolaadi Anneke Ruus koostööks. "Eestlane on in- müügituludest osa Tallinna Foorumi toimetaja et liitl1flp,; kaitspv .. cI kor1 >"li divirlualistlik. kud oma huve nii riigiapa- jäärapäine ja " Meil on tugev Hiljutisel konverentsil astus raadi kui ärimaailma huvi· jonnakas," erasektor, natukene USA suursaadik Melissa de vastu. "Need viimased on leiab Riigikogu riiki ja ähmane ollus, mida Wells kõnepulti, et rääkida tihtipeale väga vastikud hu- liige Liis KIaar. kodanikuühiskonnast Amee- vid," leiab Ruutsoo. "Riigi Ta toob näiteks võiks pidada kolmandaks rikas, Kuid selle asemel, et võivad formaalselt demok· piimatootjate sektoriks. kirja pandud kõne juurde raatlikul viisil vallutada tahtmatuse Mati Heidmets, Tallinna asuda, tõstis ta äkitselt ärri- ametnikest bandiidid - näi- luua ühistuid, Pedagoogikaülikooli professor tatud pilgu ja lausus kõiki teks määrates endale tohu- mis katsuksid sõnu rõhutades: "Kui minu tud palgad ja pensionid." ise tulusamalt piima müüa. Lastehaigla Toetusfondi. Kakäest küsitaks, mis on suu· Inimesed, kes ise asju otsus- "Ma ütlen lehmapidajatele: levi peadirektor Tõnis Allik rim väljakutse Eestis, ütlek- tada võtavad, on vastukaal võtke, tehke ühistu. Aga neo leiabki, et sponsorlust elavsin kõhklemata: kolmanda äärmuslikkusse kalduda äh- mad ajavad vastu: ei mina daksjust toetajate avalikkusektori arendamine. Balti tii- vardavale ametlikule poliiti· saa Antsuga koostööd teha, se ees kiitmine, sest f1rmad ger, Balti riikide Hongkong kale. Just selles näeb Mati ta joob, Mardiga ei saa rää· soovivad positiivset mainet.

- hea küll! Aga kui te kohe ei Heidmets ka põhjust, miks kida ja nii aina edasi," kir- Allik ei salga, et sõlmis toetuslepingu osalt majanduslihakka tegelema kolmanda lääne abiraha järjest enam jeldab Klaar.

Seni suurimast Eesti mit- kust huvist lähtudes, kuid lisektoriga, võite te kaotada - just valitsusvälisesse sfääri jah, kaotada - selle, mis te tä- suundub. "Läänt huvitab, et tetulundussektori uurimu· sab, et soov tunda ennast Ida-Euroopa jälle ära ei ku· sest, mille' viisid läbi pro- osana tervikust pole ka etnaseks olete saavutanud," fessor Rein tevõtjale võõras. "HästiorgaFoorumi esiRuutsoo ja niseeritud sponsorlusest mene nmnber " Ma ütlen lehmaEesti Humani· tõuseb kolmekordne kasu: püüab sõnastapidajateie: võtke, protsent toetatavale, positaarinstituudi da nähtust, milrektor Mikko tiivne imago tootele ja tootle häälekandja· tehke ühistu. Aga nemad Lagerspetz, tu- jale ning tarbijal on kaudne na ta ennast ajavad vastu: ei mina saa leb välja ka võimalus osaleda heategevuvälja on hõiga- Antsuga koostööd teha, ühenduste vä- ses," võtab Allik skeemi nud. Kuid kõi- ta joob, Mardiga ei saa hene know-how kokku. gepealt neile, Eesti meediagi pole veel asjade ajamisel. kellele sõnad rääkida ja nii aina edasi.

Liis Klaar, Riigikogu liige "NGO-sid tuleb õppinud nägema tärkavat "kodanikuühisjuhtida nagu kodanikuühenduste võrguskond" ja "koleraetievõtet: professionaal- tikku. Tegelikult leiaks siitmas sektor" abstraktsetena kuks," sõnab Heidmets.

Kodanikualgatus ei ole 20. seU ja avatult. Meil on nad ki ehedaid tundeid, kaaluõhku jäävad: see on koolidevaheline spordivõistius, see sajandi ega Prantsuse revo- tihti registreeritud mingile kaid probleeme ning värvion ärimehe otsus anda lutsiooni leiutis - inimkon- kodusele numbrile: hakkad kaid karaktereid ega peaks 10000 krooni vanadekodus- da aastatuhandetega mõõtes taga ajama, ei leia kedagi," piirduma seltskonnarubriise mööbli ostmiseks, see on on inimene elanud enamuse väidab endine Tallinna Las- kides üles astuva paari protelanikkonnast. naabrite ühine plaan kCl· ajast just kolmandas sekto- tehaigla Toetusfondi tegev- sendiga "Eesti ajakirjandus peaks dutänav, aga paremal juhul ris. Ometi on arutlused koo direktor Liis KIaar.

Eesti kodanikeühendusi seadma maasturi ostnu ka kõrvaltänav prahist puh- danikuühenduste rolli üle maailmas äkki elavnenud. piirab lootmine välisabile. kõrvale ka selle, kes on aidatakslüüa, Eesti on juba mõnda aega Selle üheks põhjuseks peab Avatud Eesti Fondi juhataja nud viiekümnel töötul uus endalt küsinud: kuhu min- Mati Heidmets inimese indi· Mall Hellami sõnul võib Ees-' eriala omandada," sõnab na? Elavnenud arutlused ka- vidualiseermnist: "Tõsiseks tis nullist alusdanikuühiskonnast kuulu- tegijaks saanud üksikindi· tanud NGO-d , , Kodanikeühenduste vad sellesse diskussiooni. viid tahab ka sõnaõigust," ühe käe sõrmekohta on igal pool Seda nägemust toetab suur sõnab ta. "Teised kaks - riik del üles lugeda. osa Eesti intelligentsist - ja ja äri - ei taha sel hästi "Tõhusast ava· kuulda, et need pole likke teenuseid õiged lepingupartnerid, tasapisi aina enam ka ma- sündida lasta."

Nimetus "kolmas sektor" osutavast koda- vaid mullipuhujad. janduslik ja poliitiline eliit.

See tuleb taipamisest, et ei ütle enamikule eestimaa- nikualgatusest Mall Hellam, riigi- ja erasektorist üksinda lastest midagi. Või tekitab ei saa Eestis Avatud Eesti Fondi juhataja ei piisa. "Ühiskonda on vaja see assotsiatsiooni: kolmas - rääkida."

Koostöö kolme sektori va- Mati Heidmets. tasakaalustavat jõudu," viimane. Selle kohta ütleb Riigivõim, erasektor kui Merekultuuri hel on alles tekkimas. "Olusõnab Tallinna Pedagoogi- Saaremaa kaülikooli professor Mati Seltsi eestvedaja Bruno Pao, line on, et erasfGiär näeks tei- ka ajakirjandus viitavad koo Heidmets. Selle jõuna näeb et ehk oleks õigem kõnelda si partneritena, mitte ei kä- danike endi madalale aktiivta kolmandat sektorit, orga- kolmandast sektorist kui silleks riiki kui loodusõnne- susele: küll konkreetsed pronisatsioone, mis Eestis tun- juursektorist, ärisfäär võiks tust ja kolmandat sektorit jektid leiaksid rahalist ja tud NGO-de (rwn-gouernmen- olla tüvisektor ja riik ladva· kui nooremat venda, kes moraalset toetust, väidavad tal organisations) nime all. sektor. Selline sõnastus käib aeg-ajalt raha küsi- nad. Tõepoolest, kodanike "Kolmas sektor teeb seda, muudaks ehk tihiskonnapil- mas," sõnab Mati Heidmets. vähest osalemist elu korralmida riik ei suuda ja millest ti, mida Mati Heidmets kir· Melissa Wells juhib tähele- damisel näitab huvipuudus erasektor pole huvitatud," jeldab järgmiselt: "Meie pilt panu sellele, et terve kodani- poliitika vastu: valitsuse tenendib Heidmets, "Ta on ka ei ole kolmejalgne, vaid kuühiskond on tugevam ka gevust jälgib seitse protsenti kodanikkonnast, ise osa· survevahendiks, mis ei lase poolteisejalgne. Meil on tu- tarbijaühiskonnana. leb poliitilistes parteides vei· Annetamise elavdamiseks gev erasektor, natukene riiriigillollusi teha ega erasektoril liialt kasumit kokku ki ja ährnane ollus, mida hakkasid Avatud Eesti Fond di üle ühe protsendi. Riigi· ahmida. Kui näiteks riik hakkab juba natuke seltse kartma. on see hea märk," leiab Heidmets. Ka Tartu Ülikooli politoloogiaprofesSOl' Rein Ruutsoo kinnit"b,

kogu liikme Tiit Sinissaare väitel on üliraske veenda inimesi kohalikel valimistel kandideerima. "Häid seisukohaandjaid on, aga kui pa· lume neil kandideerida, ütlevad nad ikka: oh, mis nüüd mina," lausub Sinissaar.

Suursaadik Melissa Wells näeb siin inimeste soovimatust vastutada.

"Demokraatia tähendab õigusi, seda küll.

Kuid halla, inimesed, see tähendab ka kohustusi," rõhu· tab Wells.

Tegelikkuses on neilt, kelle kuusissetulek ei ületa paari tuhandet krooni, kel haridust vaid üheksa klassi ja kes valutavad südant - või siis mitte - selle pärast, et elu maal täielikult ei seiskuks, raske nõuda oskust oma häält kuuldavaks teha.

"Ujuma õpitakse ikkagi vees ja kodanikuks kodanikuühiskonnas," sõnab Rein Ruutsoo. Puudub eeskuju, puuduvad ka järgijad. Järelikult tuleb tekitada eeskuju.

"Et muuta arusaamu, on va· ja koolitust," kinnitab mittetulundusühingu Peipsi Järve Projekt pressiesindaja Angelika Rehema. Ida- ja Kagu-Eesti elanikega kokku puutudes teab ta, et mootor peab tulema väljastpoolt, al· les siis tekib sisemine vajadus kohapeal. Mustvees ja ümbruskaudsetes külades on viimastel aastatel kaotanud töö sajad Peterburi turu jaoks kurki ja sibulat kasvatanud inimesed. Rehema sõnab, et sihtasutuse ülesanne on ärgitada neid otsima uusi sissetulekuvõimalusi - olgu selleks näi· teks ökoturism.

Mida ehk po· le veel mõiste· tud, on see, et kodanikuühis· konnas omandatakse väärtu· si ja oskusi, milleta ei saa hakkama ka äris ja poliitilises elus. Ühelt poolt näitab seda ülimada! aktiivsus Riigikogu valimistel, teisalt oma võimalusi valesti hinnanud ärisektori krahh.

"Nüüdisaegse ühiskonna eluvõimelisuse määrab tegelikult sotsiaalse kapitali suurus - vaimsed ja sotsiaalsed väärtused, mida luuakse just kolmandas sektoris," kinni· tab professor Rein Ruutsoo,

Tartu Ülikooli politoloogiaprofessor Rein Ruutsoo: • "Kodanikuühiskond vabade inimeste koostöö ja ühishuvi tä· henduses pole isakese-riigi looming, vaid on "kodanikuaIgatuf'

se" tulemus, kodanike vaba iga· päevane looming. Inimene ei ole ainult "poliitiline loom" ega "ärikasuline" egoist. Ta vajab enda

ümber inimesi, koos tegutsemist ja olemist. Sellele vajadusele võib inimene liitudes, seltse asutades anda korrastatuma kuju ;.,

onju hea teada, kuhu minna, kui tahetakse sportida, pidu panna, maailina parandada või muidu targemaks saada."

Kolmanda sektori valdkonnad 1. KULWUR JA VABA AEG • kultuur Ja kunst • vaDa aeg • liikmeskluoid (service elubs)

2. HARIDUS JA UURINGUD • alg- Ja keskhandus • horghandus • muu (nt täiskasvanute koolitus, standardeid väljatöötavad ühen· dused) • uuringud

3. TERVIS • • • •

haiglad ja rehabilitatsioon hoolduskodud vaimne telVis ja kriisiabi muu (nt meditsiiniline hädaabi, telVisekoolitus)

4. SOTSIAALSED TEENUSED • sotsiaalsed teenused (nt lastele, noortele, peredele, invaliididele) • hädaabi (nt ennetus, abi põgenikele) • sissetulekutoetus Ja hooldus

S.KESKKOND • keskkond • loomad

6.ARENGUTEGEVUSJA ELUASEMED • majanduslik, sotsiaalne ja kOgu· konnaarendus • majutus • tööhõive ja väljaõpe

7. SEADUS, TOETUS (ADVOCACy) JA POLIITIKA • kodaniku- ja toetusorganisat· sioonid • seadus ja õigusteenused • poliitilised organisatsioonid

8. FILANTROOPIA VAHENDUS JA VABATAHTLIKU OSALUSE SOODUSTAMINE

9. RAHVUSVAHELINE TEGEVUS

10. RELIGIOON 11. ÄRI JA AMETIÜHENDUSED Allikas: Johns Hopkinsi Ülikool KOLMANDA SEKTORI ORGANISATSIOONE ISELOOMUSTAB: 1) Teatav institutslonaliseerltus ja reeglistik. Ametl ikult ei pea organisatSioon registreeritud olema, 2) Eraalgatus ja sõltumatus väliskontrolllst. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tOhi olla valitsuse kontrolli all, kUid teatud pIirangud NGO·de tegevuse· le siiskI seatakse.

3) Mittetulunduslikkus, Tulu el jaotata liikmeteljuhatuse/asuta· jate vahel, vaid seda kasutatakse (põhikirjaliste) eesmärkide täitmiseks.

4l Vabatahtlikkus. See tähendab nli annetuste kui ka töötajate osalist vabatahtlikkust.

MmETULUNDUSÜHING EV SEADUSE JÄRGI: al on eraõiguslikjuriidliine isik; bl põhineb vabatahtilkulliikmelisusel; el tema põhitegevuseks ei või olla majandusliku tegevuse kaudu tulu saamine; d) ta ei või Jaotada oma kasumit li ikmete va heI.

SIHTASUTUS: a) on eraõiguslikJunidlline Isik; b) tal ei ole liikmeid;

el ta on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhiki~as too· dud eesmärkide saavutamIseks.

Põhiki~ahste eesmärkide ringi sea· dus ei piira.

..

ORUM/ARVAMUS

Meedia teeb kodanikuühiskonna

K

ui sin.d pole ~~~dias, ~ol~ s~d olemas. ~ee ?opul~ar­ ne väIde pole aarmushk ühtI, sest meedIa el ole aInult tegelikkuse vahendaja, vaid ka selle aktiivne looja. Aktuaalne Kaamera, reklaamtulbad ja päevalehe horoskoobid asetavad meid maailmaga suhetesse kindlal viisil, millest meil pole palju pääsu. Ja vastupidivälistavad teised võimalikud vaateviisid.

Kolmanda sektori organisatsioonid - nagu kogu nende ümber koondunud mõtteviis - ei ole seni leidnud piisavalt täpset määratlemist ja sõnastamist. Seda esiteks puhtteaduslikult.

Maailma kuulsaim kolmanda sektori organisatsioonide uurija, Ameerika Johns Hopkinsi Ülikooli teadlane Lester Salamon ütleb sektori esimese rahvusvahelise uuringu eessõnas, et määratluse ja tüpoloogia puudumine on takistanud valitsusväliste organisatsioonide elujõuliseks muutumist.

Teiseks tähendab see aga ajakirjanduse kaudu ideede paljudeni toomist. Ajakirjandus peab andma kodanikuühiskOlmale areeni, kus mõtteid vahetada. Andma võimaluse ennast teadvustada. "Praegu arvatakse, et kolmas sektor ajab mingit oma asja, et siin tegutsevad vaid tantsuansamblidja viskiklubid," ütleb Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellarn. Ütleb ta seda mitte tantsuansamblite ja viskiklubide tähtsust alahinnates, vaid viidates sel, Kasutamata lele, et siin toimub ka arutlus kõigile vabadus on ' kaotatud vabadus. olulistes - ja elulistes - küsimustes.

Gene Policinski Kuigi Foorumit rahastab Avatud Eesti Fond, ei ole see leht loodud vaid refräänina skandeerima, kui vajalik ja tore on kolmas sektor.

Küll sellest usust lähtudes - et see ON vajalik ja tore - eeldab see samas kriitilist dialoogi. Seda dialoogi on palutud rikastama ka need, kes arvavad teisiti.

Laiemas mõttes ei tohigi Foorum anda valmisnägemusi, nagu reklaamifirma loob kujutluse ideaalsest tootest. Nägemused Eesti tuleviku kohta tuleb alles valmis mõelda ja läbi arutada.

Suures osas siinsamas Foorumis, et siis siit laiali kanduda.

Näed probleemi, lahenda!

• organisatsioonid nud?

aIaarene-

Puudub usaldus. Suhtumine ühiste· gevusse on küüniline - see on nõu· kogude süsteemi pärand. Et aktiivne kodanikualgatus ja seltsielu elustuks, on kõige olulisem usalduspõhja loomine. Ajaloos on see kogemus teil tugev - seda näitab kas või teie lauluseltside eriline koht.

Ka turg ja äritegevus rajanevad usaldusel, nagu kogu demokraatlik süsteem.

?

Mis on veel vajalik usalduskrii· • si ületamise kõrval?

Et tekiksid jõulised, efektiivsed organisatsioonid, tuleb luua tugevad eetikakoodid. efektiivne maj andamine, koolitus. Kolmanda sektori põhiprintsiip on: kui sa näed probleemi, alusta tegutsemisest oma kogukonnas. Tundub, et nõukogude kord on siin kaotanud ka individuaalse vastutustunde. Inimestel puudub koostöötahe, idee, motivatsioon. Igaüks ootab esimest käiku teistelt. Aga ei tohi istuda ja pealt vaadata.

Peab tegutsema avatud kaartidega. Muidugi tuleb õppida efektiivselt majandama. Siinsed rahaotsijad hakkavad toetusi korjama pigem New Yorgist kui siit. Ja see on suur viga.

?

Kuidas tuua firmasid kodani· • kuühiskonda?

Firmadele tuleb näidata, kuidas nad saavad mittetulunduslikust tegevusest kasu. Jutlust pole vaja pidada: ! nad saavad ise aru, et hea tahe on turustatav kaup.

Veel: mida kõrgetasemelised fir, mad otsivad? Häid, oskuslikke töötajaid. Kuid tänapäeval võivad paljude elualade spetsialistid elada ükskõik kus. Et üks firma neid kinni hoiaks, nõuavad nad talt lisaks kuuluvustunnet, mõnusat keskkonda, väärtusi, võimalust heategevuses osaleda.

?

Kuidas mõjutab olukorda tur• gude globaliseerumine?

See on pannud firmad veelgi enam mainele mõtlema. Näiteks Jaapani flrlllad õppisid maailmaturule tulles teadlikult imidzisse investeerima.

Naftakompaniid, mis soovivad juurdepääsu toormaterjalile, on mõistnud, et neile orrpalju kasulikum läheneda kohalikele elanikele lugupidavalt, midagi vastu pakkudes.

NGO-d kontrollivad olukorda. Pakistanis avastas üks kohalik ühendus, et Nike'i vabrikus töötasid 10-12-aastased lapsed. Nüüd ei saa Nike oma toodangut ka Saksamaal müüa.

Ettevõtted, mis tahavad globaalsel turul osaleda, peavad mängureeglid selgeks õppima. See paneb ka rahvuslikud firmad pinge alla.

?

Millega võiks Eesti globaalse• le turule minna?

Lisaks kaunite noorte neidude ekspordile on teie loomulik ressurss

Dialoogiline Eesti Kui väga riik, ärisektor ja kodanikuühendused ka ei tahaks, üksi nad hästi hakkama ei saa. Siit küsimus: kuidas teha koostööd?

Kolmikliidu koalitsioonilepe rõhutab huvigruppide kaasa· mist otsuste te· gemisse, kuid Mõõdukate Riigikogu frakt· siooni esimees Marju lauristin sõnab, et tege· likkuses on seda raske teha, Tõsi· seimat muret näeb Lauristin just kodanike abituses oma häält kõlama panna. "Kõige tähtsam on see, et oleks inime· ne," sõnab ta.

Riik + kodanikuühendused

Riik ja kolmas sektor saavad koostööd teha paljudes valdkondades. Kuid probleem on selles, et see pole võimalik, kui kolmas sektor on nõrk.

Kui inimesed pole harjunud seltsides ja ühendustes üksteisega rääkima, ühishuvija kokkupuutepunkte leidma.

Eestis on kodanikud palju abitumas seisus kui need, kes juba kudluvad eliiti ja on poliitiliselt organiseeritud.

See, kas erakondadesse kuulujad esindavad oma kitsast kihti või suuremaid vaatepunkte ühiskonnas tervikuna, on demokraatia põhiküsimus. Üks võimalus sellele vastust leida on küsitluste läbiviimine. Siis näeme, et nii ja nii mitu protsenti pooldab mingeid vaateid, mingit poliitikut. Aga see pole tegelik pooldamine, vaid statistika!

Lester Salamoni arvates on parim investeering sotsiaalselt vastutus· tundlik äritegevus.

KERTU RUUS

arukad inimesed. Eestis on äärmiselt haritud ja oskuslik tööjõud, mis töötab samas suhteliselt madalate palkadega. Üldine haridustase on siin rabav. Konkreetselt võiks tegelda mingi tehnoloogilise valdkonnaga.

Samas takistab oskuste realiseerumist hilismi.'1evikust pärit suhtumine. Kolmanda sektori mahajäämus on selle kujukas näide ja see maksab valusalt kätte.

?

Kas usute mõttelisse avalikku • sfääri, kus erinevad argumen· did võiksid kohtuda?

Ma ei usu sellesse idealistlikus mõttes, aga konservatiivne ühiskond on tõepoolest ennast ammendanud. Käivad millegi uue otsingud.

Kuigi ma saan muidugi aru, et see jutt tundub idealistlik, kui sul pole söögiraha.

?

Kas kolmas sektor saab la• hendada globaalprobleeme?

Kolmas sektor ei saa teha midagi üksi. See on unistus. Kuid ta saab olla koostöös teiste sektoritega liikumapanev jõud, partner. Samas on tal tohutu roll mängida, ja aina enam globaalsel tasandil. NGO-d avaldavat survet eelkõige suurte ühenduste kaudu nagu ÜRO või Pekingi konverents.

Kertu Ruus

kontakti nendega, kes töötavad välja Eesti positsioone, jääbki tegelik elukude puudutamata.

Protsessist võtavad osa vaid vähesed valitud.

Riik saab dialoogi stimuleerida. Näiteks võib kirjutada mängureeglitesse, et kodanikuühendustele antakse partneri roll. Selliseid seadusi juba on täiendkoolituse seadus on suur kodanikuühenduste valdkond.

Võib luua dialoogiüksusi - näiteks täiendkoolitusnõukogu. Samas ei tööta ravikindlustusnõukogu ju9/: sellepärast, et NGO-d on nõrgad ja arutluste potentsiaal ei realiseeru.

Marju Lauristin

Kui need statistilised inimesed

Eestlased istuvad ja vaatavad pealt, kurdab Ameerika teadusguru Lester Salamon ? Miks on Eesti valitsusvälised

Eesti Päevaleht, reede, 21. mai 1999

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee

moodustavad reaalse võrgustiku, siis nad kujunevad tõelisteks dialoogipartneriteks, kellega saab asju arutada.

Nad rikastavad poliitikat uute võimalustega: inimesed, kes tulevad Väljastpoolt, annavad alati värskema pildi.

Siis ei katke vereringe poliitika ja tegeliku elu muutumise vaheL Ega poliitikud ise jõuagi pidevalt jälgida, missugused huvid ja inimressursid ühiskonnas tekivad.

Eestis on erakonnad nõrgad ja väikesed, ressursid lähevad otsesele poliitikategemisele. See on ka üks põhjus, miks poliitika rahvale nii kauge on.

Lääne demokraatiates on parteid välja kujunenud kodanikuühiskonna pinnalt. Neil on sadu tuhandeid liikmeid, parteides käib ka seitskondlik elu.

Kodanikeühendusi võib ka riigieelarvest toetada. Ka paljud kohalikud omavalitsused teevad seda. Ühendused vajavad ju tekkeks materiaalset tuge, seeJnneraha. Kasvõi sidevahendite ostmiseks. Põhjamaades loob kindla toetusraha olemasolu kahtlemata kindlustunde, ehkki siin võib saada probleemiks kontroll NGO-de üle. Et kogu raha tuleb mittetulundusühingutele ülevalt või välispartneritelt, ei saa kaua kesta. Samas tekib iseenda rahastamise võime alles teatud tasandil. Sest kes tavaliselt tegeleb kodanikeühenduste fund raisinguga?

Jõukas mittetöötav daam. Eestis selliseid daame pole.

Peale raha saab riik ühendusi toetada avalikkuse tähelepanuga, nende hääle kuuldavaks tegemisega.

Siit jõuame meediani. Kelle häälmeil teleekraanil esineb? Väga kitsa ringkonna. Juba prominendi mõiste näitab seda. Ajakirjanikud peaksid selle ringi laiendamise vastu huvi tundma. Meil toimub palju rohkem, kui nähtaval on.

Mitte kõigile pole alt tulev hääl meeldiv. Poliitiliste otsuste tegijad on harjunud segamatult kõigile olulisi asju arutama. Dialoogis osalemine on paratamatult kriitiline: alt üles tulevad mõtted toovad kaasa elu enese. See on uus, veel mitte etableerunud vaatenurk. Nii on väga palju eelarvamusi.

Samas väheneb ka läänes huvi Aga on ka valmisolekut.

Muide, eks kodanikuühenduste sfaär puhta erakonnapoliitika vastu. Alternatiivina on sotsioloogid pakkunud ole ise ka kihiline. Vaid osa sellest on välja subpoliitikate idee. See tähendab, kauniõieline ja meediale atraktiivne. et kujunevad kodanikuühendused, kes Hoopis keerulisem on näiteks suhelda töötute ühenmingi valdkonnaga süvitsi tedustega, kellel gutsevad ja siis poliitikutele et" Poliitiliste tepanekuid teevad. on rasked muotsuste tegijad red. Ega konÜks oluline märksõna on "foorum". See on parem termin on harjunud takt kodanikui "Ülliarlaud", mis tekitab segamatult kõigile kuühenduste tunde, et on üks ruum ja üks olulisi asju arutama. erimaailmade vahelole sugulaud, mille taha kõik ei mahu. gi endastmõisFoorum seevastu on avalik koht, kus saab üksteisega rääkida. Idee tetav. Ühelt poolt tegutsevad meilgi on see. et ka nõrgema positsiooniga ini- edukad rahvusvahelised klubid nagu mesed saaksid oma hääle tugevamini Lions, Zonta, Rotary, AlESEe. Kuid kõlama. Siin ei tohi kõlada ainult solis- maakohtades alt üles tekkivad ühendutid, see peaks olema just erinevate suh- sed ei saa kohe nautida sisenemist rahtumiste kogunemiskoht. Samas eeldab vusvahelisse ellu. Neil tuleb alles luua see, et osapooltel on algatajad, idee, et- oma oskused, rituaalid, õppida oma tetevalmistus. Algatus võib tulla kust ta- gevust avalikkuse ette tooma. hes - ka sõpruskonnast. Ühenduse vormistamine on keeruline, aga kujune- Kodanikuaktiivsus on elulaadi mine iseenesest mitte. Et kokku tulla küsimus, Eestis on see olnud ajaloolija tegema hakata, selleks pole ju pabe- selt suhteliselt tugev. Kuid nõukogude rit vaja! KÕige tähtsam on, et oleks ini- aeg piiras kodanikuühenduste tegemene. Ma siiski usun, et neid tekib. vust. Ja nüüd võtab aega, et tekiks osEestis on algatused, mis algulolid kus eJmast avada. täiesti mittepoliitilised, aina enam asunud oma ettepanekutele väljendust otsima. Poliitika pole enam elust lahus.

Kogu maailmas on keskkonnakaitse väga tugev. Eestis on näiteks perepoliitika hästi arenenud. Mitmesuguseid emade ja lapsevanemate liitusid on suhteliselt palju ning nad tulevad aktiivselt poliitikasse - hakkab kujunema professionaalsete poliitikute ja kodanikuühenduste vaheline dialoog.

Meil on Haridusfoorum, kuhu sihipäraste jõupingutustega on toodud kokku erinevad vaatenurgad.

See mudel kõlbab mis tahes valdkonnas! Näiteks põllumajanduses toimuvad arutlused on kaugelt vähem avatud, kui peaksid. Teine oluline valdkond on tervishoid. Haigekassa idee eeldab, et haiged ja maksumakSjad ise räägivad kaasa. Tööandjad - nemad ju maksavad ravi eest - ongi hakanud endale hääleõigust nõudma. Kuid nad tahavad sissepääSU võimustruktuuri. Sisuline muutus seevastu ei eelda mingite kvootide eraldamist, vaid seda, et riigisektori poole pöördutakse seisukohaga, mis võrgustikus juba enne läbi räägitud (tööandjate, arstide, haigete jne vahel). Osa omavahelisi vastuolusid tuleb enne ära lahendada, et mõistlikke otsuseid vastu saaks võtta. Vahel jooksevad need lihtsalt kinni, kui üks osapoolotsuseid blokeerib.

Ka Eesti liitumistingil11used Euroo· pa Liiduga vajavad üldist arutelu. Kui kaubanduskojad, kutseliidudjt ei astu

Äritegijad + kodanikuühendused

ausale tegevusele, kui me ka tema isikliku eetilise standardi kõrvale jätame, mis tege- • likult on muidugi palju kindlam tagatis. Ettevõtja kontrollib ennast siis eriti hoolikalt. Kui minister on töötanud Hansapangas, on tal just seetõttu pea võimatu teha Hansapanga huvides otsuseid.

Muidugi ei tuleks kodanikuühendusi vaadata ainult abivajajaMinu jaoks ei ole na, vaid ka partkolmas sektor nerina. Häid näiEestis nähtusena teid leiab selle kuigi silma tOl'kohta küll. Hankav. Mulle meelsapangal oli paar diks seoses kodanikualgatusega rääkida pigem kitsa- aastat tagasi raskusi kultuuriteemaliste sponsorlustaotluste läbivaatamisemalt heategevusest.

Ettevõtja käitumine sõltub loomuli- ga. Kuidas mina oskan üht koori teisekult paratamatult majanduslikust olu- le eelistada? Siis tuli meile appi Rah- , korrast. Ma ei tea statistikat, aga olen vuskultuuri Fond, kellel me lasime kindel, et aastatel 1996-1997 oli sellist omapoolsete piiranguteta taotluste üle heategevust, mis eeldas ka raha jaga- otsustada. mist, tunduvalt rohkem.

Viimasel ajal käivad mõtted selle ümber, kuidas meelitada Eesti etKuid Eesti ettevõtja mõtteviis on tevõtjat juba väljakujunenud heategeselgelt arenenud. Mõni aasta tagasi vuslike fondide juurde. Probleem on ka oli levinud "vulgaarliberaalne" mõtle- selles, et ettevõtja ei ole oma heategevuslike mine. See oli esimene turuvaiotsuste mustus: vabaturule tulnud EesMaeipea tegemisel eriti ti ettevõtja kippus seda vabatur- " heategevuse kogenud. gu fetiseerima. See mõtteviis eeldas, et inimesed peavad ole- all silmas staadioni Praegu mõtleme sellema oma otsustustes võimalikult äärde reklaami le, kuidas leivabad, mis teeb nad ka auto- ostmist ega muid da Avatud maatselt oma otsuste ja sellest Eesti Fondile tulenevalt ka kõigi oma reklaamitehi nguid.

Eesti doonoprobleemide eest vastutavaks. vaid tegevust, Aga sellest lihtsustusest loobu- millest otsest tulu reid. Praegu on fondi! üks des hakkab paistma, et ühiskon- ei tõuse. nas on alati inimesi, kes ei ole finantseerija ja raha kaha- , oma hädades süüdi ja kes ei saa nende leevendamiseks ka ise midagi et- neb: Soros pole kunagi lubanudki fonde igavesti toetada. te võtta.

Nii mõtleb ettevõtja nüüd juba üks, teine ja kolmaski kord heategevusele. Olen Rocca al Mare kooli Ja ma ei pea heategevuse all silmas asutamise initsiaator sellepärast, staadioni äärde reklaami ostmist ega et jõudsin järeldusele, et elus tuleb teha muid reklaamitehinguid, vaid tege- ka midagi kasulikku. Olen otsinud aasvust, millest otsest tulu ei tõuse. Sel- taid tegevust, mis oleks äritegevusest leks võib olla näiteks lastehaigla, kul- laiem ja milleloleks ka väikese ühistuurisündmuste, eriti aga hariduse ja konna arengule käegakatsutav mõju.

Kirja pannud Kertu Ruus koolide toetamine.

Kuigi Eesti ettevõtjad lakuvad majanduskriisis saadud haavu, võib suhtumises heategevusse näha tekkimas nihet. Ärimees Hannes Tamjärv, kes küsib ise et· tevõtjatelt raha Rocca al Mare erakooli rajami· seks, kinnitab kolleegide liikumist vulgaarliberalismi juurest terviklikuma maailmavaate juurde.

Hannes Tamjärv

Ärimees leiab heategevusele ka ratsionaalseid põhjusi. Mida edukam ta siiani on olnud, seda rohkem on tal seda, mida kaitsta. Ta mõistab, et tema saavutused ei sõltu ainuüksi tema käteosavusest, vaid suurel määrallaiemast keskkonnast.

Pealegi tundub mulle, et üha rohkem inimesi mõtleb ka kaugemale kui oma ärikeskkonna kaitsmise peale. See mõtlemine on tulnud vaba ühiskOlilla normaalse arenguga. Ja ka inimeste nonnaalse arenguga - ajajooksul muutuvad ta huvid aina laiemaks.

Mida edukam ettevõtja on, seda 10jaalsem on ta riigile. Enam ei arvata, et ettevõtjad lähevad ministriks omakasu saamiseks. Minu seisukoht on, et edukatest ettevõtjatest ministritel on majanduslikult sõltumatuna hoopis suurem vabadusaste. Samas on nad riigi käekäigust äärmiselt huvitatud. Kui lõhmused, mõisad ja tamjärved ka Hansapangast ära lähevad, pakub neile endiselt huvi see, mis saab nende loodust.

Ettevõtjat on riigiametis nii lihtne kahtlustada ja seetõttu on teda ka lihtne jälgida. See on ise üks garantii tema

Protsent küsitletud ettevõtetest Rahvasport 41%1 Sotsiaalhoole 41.% J Haridus/koolitus 39o/~ Rahvakultuur 33% I Tippsport 32%1

Tervishoid 27%1

Kõrgkultuur 120%

Korrakaitse 16% Kirikud 14%

Haridusfoorum dialoogi saab pidada

• Nelja aasta eest tuli kokku väike seltskond haridustegelasi, et uniseks jäänud Eesti hariduseius midagi välja mõelda. Otsustati kokku kutsuda hariduskonverents, mis paneks haridusest rääkinla erinevate elualade inimesed.

Esimene hariduskonverents tuli kokku 1995. aasta kevadel Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Korraldajate hirm, et rahvas kohale ei tule, osutus alusetuks: ülikooli suur aula oli rahvast tulvil. Üritusele saatis tervituse ka president Lennart Meri.

Juba esimesel korral moodustati töörühmad: maavanemate rühm, poliitikute rühm jne. Samas ei tekkinud toona veel hõlmavat dialoogi: vähe oli ettevõtjaid, ka kolmanda sektori ühendused jäid osaliselt kõrvale. Siiski otsustati, et konverents ei tohijääda viimaseks.

Sügisel toimus jätkukonverents Tartu Ülikooli aulas, mis kasvas üle Haridusfoorumiks. Haridusfoorum tuleb põhikirja järgi igal aastal korra kokku. Iga kord valitakse toimkond, mis määratleb tähtsaimad probleemid ja peab ka eelistungeid. Foorum on korraldatud suures osas rühmatööna.

Osavõtjaid on umbes 300 - suurema arvu korral muutuks otsuste tegemine

Mida Eesti ettevõtted toetavad?

keeruliseks.

Haridusfoorumitel on vastu võetud rida põhimõttelisi seisukohti. Kohe sätestati, et turu fundamentalistlik käsitlus jääb hariduse jaoks kitsaks, et haridus on nii isiklik kui ühiskondlik hüve. On leitud, et Eesti haridus vajab otsustavat muutust. Ideedega on läinud nagu rahvaluulegq - täpsed autorid pole enam teada, mõtted on ringlusse läinud ja edasi arenenud.

Haridusfoorumil vastu võetud otsuseid võib ära tunda riiklikes dokumentides, millest tähtsaimad on haridusministeeriumi "Eesti haridusstrateegia" ja presidendi akadeemilise nõukogu "Õppiv Eesti".

Foorumi alusel kokku pandud "Eesti haridusstsenaariumid 2015" (avaldatud 1997. aasta Eesti Inimarengu Aruandes) jagati ka Riigikogus parlamendiliikmetele.

Läbimurre on toimunud erinevate huvigruppide koondamises. Mullu tekkis Haapsalus suur huvi just tööandjate seas: kohal oli pankureid.

Tööandjate Keskliidu. Kaubandus- ja Tööstuskoja esindajaid. Õhkkond on demokraatlik lasteaedniku sõnal on samasugune kaal kui rektori arvamusel. Näiteks:

Loodushold

I

8%

Poliitika _ _....1 7%

kõige rohkem toetavad ettevõtted rahvasporti

viis gruppi kuuluvat rektorit arvestavad puidutöötlemise õpetaja ettepanekutega.

Foorumi suurkogu läbiviimiseks ja materjalide trükkimiseks annab riik toetust - foorumi! on juba tekkinud miniraamatukogu - kuid autoritele tasu ei maksta ning praktiliselt pole toimkonnaliiget, kes poleks ise peale maksnud.

Foorumi mõte on olnud ka ennast üle Eesti laiali kanda. Kui 1995. aasta kokkusaamised toimusid Tallinnas ja Tartus, siis 1996. aastal kohtuti Pärnus, 1997. aastal Narva·JÕesuus ja 1998. aastal Haapsalus.

___________________________________________________________11

FOORU

PORTR E

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 21. mai 1999

Va uutaspe andiraha toetab arenevat demokraatiat George Soros heastab vaestele riikidele tehtavate miljonisüstidega äriilma ebamoraalsust Urmo Kübar, Kerta Ruus

Filantroop George Soros (69) käitub kui kapitalismi julmuse vastu astunud messias. Meie vabas turumajanduses on avatud ühiskonna idee ohus, ütleb ta ning kulutab aastas üle 400 miljoni dollari oma fondidele enam kui 30 maal Lõuna-Aafrikast Haiiti saarteni. Need miljOnid on aidanud jalule terveid riike, teenides üllaid ideid: demokraatia tugevdamine läbi kodaniku vabaduste, hariduse, infotehnoloogia ja tervishoiu arengu.

Sorost on võrreldud möödunud Sajandi lõpu kuulsate ameerika filantroopidega nagu John D. Rockefeller või Andrew Carnegie. Kuid suured annetused pole ainus, mis neid seob. Nagu Carnegie rikkus oli teenitud tuhandete inimelude hinnaga Ameerikasse raudteed rajades, nii on ka Sorosi tehingud kõigutanud valuutaturge, põhjustades rahakriise ning röövides tuhandeteIt varanduse.

Nii ei olegi ehk avatud ühiskonda kuulutaval messiasel endalgi võimalik öelda, kas ta püüab päästa maailma või lunastada iseennast.

Sorosi fenomen on siiski midagi muud kui teistel tänapäeva multimiljonäridest filantroopidel, kes pärinud oma kapitali pururikastelt vanematelt. Ungaris sündinud Sorosi isa oli advokaadistjuut, kes veetis Esimese maailmasõja ajal neli aastat Siberis. Saksa okupatsiooni üle elanud 17-aastasel Sorosil õnnestus emigreerida Londunisse - raha ja oskusteta.

Mõne kuuga õnnestus tal saada inglise keel sellisele tasemele, et ta võeti vastu Londoni Majanduskooli. Enda ülalpidamiseks käis ta abiks farmides, töötas raudteejaamas pakikandjana "Mees, kes murdis Inglise Panga" on tunnistanud oma tegevuse valuutaturgudel ebamoraalseks. ning ehitustel värvijana.

"Ma olin pagana hea maaSama mudel töötas ka tele riikidele. Tema raha ei suureks kurvastuseks ei ulatust, sest ei soovinud jääler," ütles miljardärist Soros 1997. aastal, kui Soros tegi lähe aga lihtsalt abivajajate mõistnud käsikirja keegi da selle põhirahastajaks, 40 aastat hiljem ajakirjale panuse Malaisia ja Tai va- põhjatusse kurku - see an- peale tema enda ja seda ei ehkki teadlased näisid oma Time. "Ja farmis organisee- luutade langemisele ning rii- netaja tegutseb sihipäraselt. avaldatud iial," kirjutas Rea- plaane just sellele rajavat. risin ma streigi, et meile kidel ei jätkunud jõudu end Kui teised fondid ja filant- der's Digest.

Ka Avatud Eesti Fondi ramakstaks tükitöö, mitte päe- kaitsta. Tai valuuta deval- roobid tegelevad pigem haiSorosi tähtsus filosoofina had kahanevad ning sihtava eest. Nii teenisime palju veerimine tõi kaasa fi- gete ravi, vaeste eest hoolit- peitub muus - ta on suutnud sutuse mureks on leida korohkem." nantskriisi Malaisias ning semise ja nälgijate toitmise- mõtlemise halikke dooFinantsspets sai Sorosist pani aluse praegustele ma- ga, siis Soros tegutseb oma ellu rakendanoreid, mis Kuigi ma olen väljatöötaalles New Yorgis, kui ta pal- jandusrahutustele. poliitilise agenda alusel. da, filosoofi- " aru saanud gati 1963. aastal nõustama Soros ütles küll, et devalEndistes sotsialismiriiki- lised ideed tud süsteeameerika fIrmasid Euroopa- veerimise ajaks oli tema des ja teistes totalitarismile käiku lasta. raha tegemise mi miljardäinvesteeringute osas. Soros fond juba hakanud valuutat kalduvates piirkondades tä- Nii soovitab tähtsusest, rilt üle veenis oma tööandjaid loo- kokku ostma, uskudes, et hendab tema raha ka uue näiteks võtaksid. võidakse mind veel ma kaks off-shore fondi. põhi on saavutatud, kuid see mõtteviisi importi. Kui So- kunstikriitik RahastaMõne aasta pärast võttis ta ei päästnud teda kriitikast. ros 1980. aastatel rahajaga- Heie Treier hakata tunnusta ma mistraditsuure osa ühe fondi investo- "Juudid röövisid palestiin- mist alustas, võttis ta esmalt kõigillugeda filosoofina - see sioonid pole ritestja asutas kuulsa Quan- lastelt kõik, Malaisias nad ette oma kodumaa: ta varus- "Globaalse kohalike firannaks mulle tumi Fondi (algselt Sorosi seda ei suutnud - ja seepä- tas Ungari paljundusaparaa- kapitalismi made seas rohkem rahuldust Fond). rast võtsid tidega, et tehnoloogia võiks kriisi" kerged tekFond, kunad meie ra- tsensuurile vastu astuda. "Sellise elu- kui teenitud kima. Kõike Kapitalismi varandus. hu algselt " ha," lausus Valgevenes oli tema suure- kogemuse tehakse ikoht on see, et Malaisia paigutati maid programme riigis in- pealt lihtsalt ka välisravaid 250 000 süsteem on peaminister ternetiühenduste loomine. ei saa rumalus i kirjutada," haga, kinnitavad Avatud dollarit, kas- ebastabiilne ja võib Mahathir Sorosi usk, et inimvaba- ütleb ta.

Eesti Fondi töötajad. Ohtu, vas algul ridused tagavad kõige paremiLisaks demokraatia-idee- et välisraha õpetab lootma Mohamad. kokku kukkuda. kaste euKuigi So- ni just osalusdemokraatia de kandmisele on Sorosi ra- teistele, tunnetab ka Soros.

Teiseks on rooplaste rost ei ole ning reguleeritud turuma- hajagamistel teinegi väärSiiski laseb ta kohalikel abiga (inves- süsteem väga kunagi argu- jandus, pärineb Londoni- tus: tema annetused võivad otsustajatel summasid oma torite seas võimas. Väga menteeritult aastatest, mil tast sai mosoof tekitada enda kõrvale teisi äranägemise järgi kasutada. on siiani edukas. Ja tänu süüdistatud Karl Popperi, avatud ühis- soliidseid rahastajaid. Kui Avatud Eesti Fondi juhataja vaid üksisiseinfo ka- konna idee ühe autori õpila- Baltimaadesse loodi Bal- Mall Hellarni sõnul Soros kuid jänki- oma edule tungib sutamises ne. Temalt õppis Soros - en- ti-Ameerika Partnerlusfond, fondi sisulistesse otsustesse sid) ja hil- ta elu ja ühiskonna oma tehin- da sõnul "läbikukkunud mo- mille tegevust hakkasid suu· ei puutu. "Ta jätab kohalijem kasumi sfääridesse, kuhu gutel, viida- soor' - ka oma "ekslikkuse nama kohalikud Sorosi fon· kele üsna vabad käed, ristaasinvestee- ta tegelikult ei takse sageli doktriini", tõekspidamise, et did, pani filantroobiga raha kides sellega, et teda ennast rimise kautema kahe- inimesed tegutsevad alati kokku USA valitsus, kelle petetakse," sõnab Heie du üheks kuulu. sele rollile - ebatäiuslikult. abiraha muidu osades riiki- Treier. võimsamaks Seda on ka juhtunud ühest killjest Sorosi enda esimene kir- des Sorosi omale allagi jääb. maailmas. Investorii, kes osaleb ta finantsturgudel. janduslik üritus ei toonud Kaasrahastajate tekitami· Soros sulges ja taasavas oleks algul fondi paigutanud teisalt omab mõjuvõimsa an- teda küll veel bestsellerite ses näebki Soros oma funkt- oma Moskva fondi mitmel 10 000 dollarit ja taasinves- netajana ligipääsu keskpan- nimekirja. 31-aastaselt hak- siooni. Kolm aastat tagasi korral pärast seda, kui selteerinud kogu kasumi, oleks kuritele ja poliitikutele, kes kas ta kirjutama filosoofia- vähendas ta oluliselt endis- gus, et tema raha oli kasuta1992. aastaks olnud pangaar- neid turge suunavad. raamatut ning tegi seda tes Nõukogude Liidu maa- tud luksusautode ostmiseks vel juba peaaegu poolteist "Tuleb eristada reegli te te- kolm aastat. "Kuid tema des teadust toetava fondi ning pandud Sveitsi panka miljardit. gemist ning nende järgi Kuidas siis Soros oma mil- mängimist," ütleb Soros. jardeid teenib? 1992. aastal "Reeglite järgi mängimisel tegi Quantum Fond Suurbri- otsib igaüks endale parimat tannia kehva poliitilise ja võimalust. Reegleid tehes tumajandusliku olukorra pä- leb aga arvestada sotsiaalse- • "President küsib, kus on ideed raha, suurendab see konna liige, ei ela sa ainult rast panuse Briti naela väär- te tingimustega ning mitte Eesti Nokia? Mina tahaksin nii raha hulka kui tugevdab endale," ütles hotelliärimees tuse langemisele. Soros lae- mõelda oma isiklikule kasu- teada, kus on Eesti Soros?" ideid ja nende järgijaid. Na- Toomas Sildmäe poolteist nas miljardeid naelu ning le. Mina olen seda põhimõtet ütleb Tartu Ülikooli profes- gu mujal Ida· ja Kesk-Euroo- aastat tagasi ajakirjale Favovahetas need Saksa marka- alati järginud." sor Marju Lauristin. pas, on ka siin Avatud Eesti riit. deks. Kuigi Suurbritannia Ärimaailma reeglitele vii"Eesti Ekspressi le- Fond koondanud enda Kui aga Favoriit uuris ärikeskpank kulutas oma re- tab Soros ka oma viimases hekülgedel kurdavad noored ümber kohaliku intelligent- meestelt, millal võiks Eestisserve raha päästmiseks, pi- raamatus "Globaalse kapita- väsinud edukad, et elul pole si ning hakkab tasapisi se kerkida Rockefelleri ülidid britid lõpuks naela de- lismi kriis", kui jõuab aru- mõtet. Mind huvitab, millal koondama ka ühiskondliku- kooli või Carnegie Music valveerima. Oma laenud saamisele, et tema töö valuu- nad hakkavad taipama, et malt mõtlevat ärieliiti. Näi- Halli eeskujul näiteks mõni nüüd madalamas väärtuses taturgudel on olnud läbinisti elul on palju rohkem mõtet, teks kuulub fondi nõukogus- siinse rahaga ehitatud kõrgnaeltega tagasi maksnud So- ebamoraalne. Kuid poleks kui nad loovad oma mittetu- se Hannes Tamjärv. kool, olid vastused ebalevad. ras võis kasumi taskusse mina ette jõudnud, oleks se- lundusühingud? Kui seda Seminaridel ja ajakirjan- Nii eelistatakse suurtele propista: paari nädalaga oli ta da nagunii teinud keegi tei- teevad jõukad kogemustega duses võib siinseid ärimehi jektidele vähemalt seni veel teeninud miljard dollarit ja ne, sõnab ta. inimesed, on ka neil ühingu- kuulda kõnelemas "ühiskon- pisikesi toetusi abipalujatehüüdnime "Mees, kes murNüüd annab Soros oma tel hoopis teine perspektiiv." nale tagasi andmisest". "On le. dis Inglise Panga". kergesti teenitud raha vaesKui raha toetab ideid ja normaalne, et kui oled ühis-

Kus on Eesti Soros?

f'

George Soros • George Soros (György 50ros)

sündis 1930. aastal Budapestis.

1947. aastal emigreeris ta Inglismaale ning 1952. aastailõpetas seal Londoni Majanduskooli.

1956. aastal siirdus USA-sse.

1979. aastal asutas Avatud Ühiskonna Fondi, 1984. aastal Ungari Sorosi Fondi Ja 1987. aastal Nõukogude Liidu Sorosi Fondi. 1990 lõi Kesk-Euroopa Ülikooli.

• Praegu hõlmab tema asutatud fondide võrk rohkem kui 30 maad, peamiselt Kesk- ja IdaEuroopas, aga ka USAs, LõunaAafrikas, Mongoolias, Guatemaalas. Ajakirja Fortune andmetel on Soros ameerika heldeim annetaja.

• KirjutanUd hulga raamatuid ja artikleid, ka autObiograafia "Soros Sorosest". New Yorgi sotsIaaluuringute kooli, Oxfordi ülikooli, Bu· dapesti ülikooli ja Yale'i ülikooli audoktor.

SOROSE TOETUS ENDA LOODUD FONDIDELE: 1994 1995 1996 1997 -

ligi 300 miljonit dollarit ligi 350 miljonil dollarit ligi 362 miljonit dollarit ligi 428 miljonit dollarit

AVATUD EESTI FOND

arvetele.

Ka demokraatia ja totalitarismi vahel kõikuvad IdaEuroopa riigivõimud on üritanud Sorosi rahale kätt ette panna. Kahe aasta eest sulges Soros oma Valgevene fondi, kui president Aleksandr Lukasenko oli sundinud asutust maksma kolm miljonit dollarit väidetavate maksurikkumiste eest ja külmutanud tema pangaarve. Sorosi kiri, kus ta palub Lukasenkot mitte takistada demokraatiat, on üleval ka internetis.

Ka Rahvusvaheline Teadusfond pidi Venemaal pidama nii poliitilist kui majanduslikku võitlust. Fondi loomisel sõitis Soros Moskvasse ja teatas sealoma suurtest plaanidest. See tekitas vastureaktsiooni: Vladimir Zirinovski nimetas fondi ko: guni CIA käsilaseks. SpionaaZis ja seadusterikkumi· ses on Sorosi fonde süüdistatud ka Albaanias, Kõrgõzstanis, Serbias ja Horvaatias.

Ent kui Soros ka kahetseb oma rahapaigutusi neisse maadesse, ei näita ta seda igatahes välja. Enamgi veel - ta kuulutab, et soovib koo gu oma varanduse eluajal laiali jagada. "Fonde ei tohiks toetada surnud mehe raha, kes ei saa ise kriitilisi otsuseid langetada," sõnab Soros oma eluloos.

1995. aasta aprillis Avatud Eesti Fondi juubeli ajal AVATUD EESTI FOND Lennart Meriga Kadriorus jalutamas.

Investeering sajanditeks • Kes teaks tänapäeval Soti päritolu ameerika terasemagnaati Andrew Carnegie't, kui USA-s ei oleks Carnegie' Fondi, 2500 temanimelist raamatukogu, Carnegie Mellon Universityt või New Yorgi kuulsaimat kontserdisaali Carnegie Music Halli?

Viimasele 1890. aastal nurgakivi pannes ennustas siis 55-aastane ärimees: "Sind ehitatakse seisma sajanditeks ning selle aja jooksul põimub su ajalugu tihedalt läbi meie maa ajalooga."

Investeeringu hind? Kaks

miljonit dollarit, mis tollases vääringus kattis 90% kompleksi ehitamise kuludest.

Kuid Carnegie ei olnud novaator. Juba Ameerika vanim ülikool, 17. sajandil loodud Harvard sai nime oma toetaja, vaimulik John Harvardi järgi. Maailma suurim muuseumide ja teadusliku uurimistöö keskus Smithsonian Jnstitution Washingtonis asutati inglise keemiku Jan1es Smithsoni pärandist. Selle sajandi esimesel poolel kerkis id New Yorki Rockefeller Center ja ''t

Rockefelleri ülikool. Jumal andis meile raha ja meie anname selle tagasi, oli isa ja poeg Rockefelleri põhimõte.

"Ameerikas on kombeks, et 15% tuludest läheb heategevaks otstarbeks," ütleb Tartu Ülikooli õppejõud Enn Veldi. "See on osa elustiilist ja rahainimestele võimalus oma nime jäädvustada - ärimehi, kes raha ühiskonnale tagasi ei anna, ei kanta ka leksikonidesse."

KIHNU

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum @netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 21. mai 1999

Kodanikualgatus Eesti mõttemaastikul Eesti "ratsa rikkaks dzungli" ja "kodanikuühiskonna kõrbe" vahel Rein Ruutaoo Tartu Ülikooli polltolooglaprofessor

"Kodanikuühiskond" ja sellega liituv tuli meie keelepruuki erakordselt hilja - alles 80-ndate lõpul. Seda märksõna ei leia ENE-st ega loomulikult ka teadusliku kommunismi õpikuist. Kuid ka dissidentlik liikumine ei avastanud endale "kodanikualgatuse", "kodanikuühiskonna" jms süsteemikrUtilisi võimalusi. See on suur erinevus Kesk-Euroopast, kus "kodanikuühiskonna diskursusest " sai riigikukutusliku mõtteviisi alus. See seletab, miks kodanikuüh iskond on rahvusriigi või turumajanduse kõrval tagaplaanil.

Kodanikuühiskond parteide nägemustes Viimased parlamendivalimised osutavad, et vaid väike osa parteidest (Mõõdukad, Reformierakond, Arengupartei, Sinine Erakond jms) on oma tulevikukavades näinud ette kodanikuaIgatuse, mittetulundussektori jne kasvavat rolli. HämmastavaIt suur osa ke kseid parteisid (Keskerakond, Koonderakond, maaparteid) ei oska oma tulevikunägemustes kodanikuühiskonnale kohta leida. Viiekümneaastast katkestust sotsiaalses mõttes ja, veelgi enam, sotsiaalses kogemuses on võimatu olematuks muuta. "Maailmapamndajad" , ühiskondliku südametunnistuse esindajad, keskkonnaaktivistid, S.t suuresti intelligents, on poliitikast lahkunud. Järele jäi või pidas vastu eelkõige ärimehestunud nomenklatuur ning sektoriaalne pensionärkond, keda täiendas i d noored ja edukad "kodanikuriigi" liberaalid. (Vrd ka diskussioonid "nelja I" ümber).

Uppuja päästmine ei ole tema enda asi Kodanikualgatust tähtsustanud parteid lähtusid oma domineeriva ideoloogia "keelest". Reformierakond rõhutas näiteks "mittetulundussektori" arendamist ja Mõõdukad rääkisid "kodanikuuhi konnast". Kasutati endale ja partei toetajaile kõige paremini mõistetavaid termineid. Vastavalt sellele lähtutigi turumajanduse (mittetulundussektor), sotsiaalse solidaarsuse, ühiskondliku sidususe (kodanikuühendused) jne diskursusest. Ühed näevad ühistegevuses eelkõige majanduse strateegilist osa, teised sotsiaalse ideoloogia osa. See on ka loomulik - uuenev tunnetus edeneb erinevate probleemide tähtsustamise kaudu.

Erakondade ajutrustid on piisavalt koolitatud, et üksteise "keelest" hästi aru saada. Ja samas - erineva terminoloogia taustal on toimunud teatav maailmavaateline avardumine. Nagu osutavad reformismi silmapaistvate praktikute viimaste aegade sõnavõtud (kas või Hannes Tamjärve esinemine viimasel AEF-i seminaril), on nad tänaseks kaugenenud deklaratsioonidest, millega mõni aeg tagasi mõnel pool lapsi hirmutati "uppuja päästmine on tema enda asi".

Ei tahaks rõhutada Eestimaal paratamatult veel üsna eluvõõrast sõna "filantroopia". Kuid see, mida võib nimetada "kaasvastutuslikuks mõttelaadiks", näib Eesti majanduseliidi ühes osas süvenevat. Koos "esialgse altumulatsiooni" esimese faasi läbimisega on "rikku-

riteks" kutsutud kihist märgatav osa kindlasti küpsenud. Noored pankurid on ka ise kümne aastaga vanemaks saanud ja nend~ ellu on tekkinud mõõtmed (lapsed), mis täiendavad maailmapilti uue kogemusega.

Mitte just puhtal mõtlemisel, vaid sotsiaalsel kogemusel on otsustavosa. Möönan, et Sorose sotsiaalsel belletristikaI (kelle viimane raamat kuulub enim müudud TOP-lO raamatu hUlka) pole väike tähtsus. Tema raamatu ostjaskond kuulub kõigi eelduste kohaselt Eesti jÕukamasse kihti. Soros julgustab uskuma, et sotsiaalne mõtlemine ja "sotsialism" on erinevad asjad.

Mis puutub valijatesse, siis pole üldse kindel, et erinevate parteide programme uurinud inimesed üldse aru said, et "mittetülundussektori" ja "kodanikuühiskonna" toetajad kõnelevad suuresti ühest ja samast asjast.

Enamik kodanikualgatust rõhutanud rühmadest oma esindajaid parlamenti aga ei saanud. Kodanikualgatusega liituv "ei müü", see pole veel märksõna, millega koguda valijate hääli.

Kodanikuühiskonna tulevikuvõimalused Kodanikuühiskonna tulevik sõltub suuresti tõsiolude ja probleemide tänapäevasest hindamisest. Mingit arvestatavat riigikeskset ideoloogiat. mis peaks kodanikualgatust täiesti kõrvaliseks, Eestis ei leidu. Selle eri sektorite arenguvõimalusi nähakse aga erinevalt. Hirmu tugeva ametiühingüliikumise ees, mis võiks peletada Eestist investeeringuid, pole viimasel ajal õnneks enam avalikült väljendatud.

Suuresti AEF-i algatatud mõttevahetus kodanikuühiskonnast kinnitab, et uurijatel on vägagi erinev arusaam. Eesti tulevikunägemustes põrkuv rõhuasetus kas kultuurilis-konservatiivsele või moderniseeruvale Tüleviku-Eestile näib ülatuvat ka kodanikualgatuse käsitlusse. Muidugi tekitab rahulolu emotsionaalset rahvusliku mütoloogia see osa, mis kujutab Eestit arvuka kodanikuühenduste riigina_ Tuhandete ja tuhandete seltside kohta käivate ebausutavate numbritega opereerides tekib optimistlik pilt (seda laadi esindab Aili Aarelaid). Probleem on selles, et tegelikült tagasihoidlik seltsindus on suuresti pensionieale läheneva seltskonna vormitud.

Ameerikalikust mudelist ei piisa Kodanikualgatuse arenemine teenuseid pakkuva "kolmanda sektori" ja "fondirahastuse" kaudu pole siiski ainult kodanikualgatuse ameerikaliku mudeli kaelamäärimine. Meelis Kitsingu panustamist filantroopiliseIt arendatud kodanikualgatusele on muidugi põhjust veidi maha jahutada. Kuid äsja eesti keelde tõlgitud Briti sotsioloogiaguru Anthony Giddensi teoses "Kolmas tee" esitatud osalusühiskonnamudel ei jäta puutumata ka Eestit. Kodanikualgatus areneb turwnajandusliku ühiskonna universaalsete probleemide ja seaduspärasuste raamides.

Sotsiaal-majandus, virtuaalsed osalused, võrgustunud kodanikukooslused, globaalne tsiviilühiskond jne on need kodanikuühiskonna domineerivad vormid, mille poole ka meie rahvusühiskond liigub.

Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugejateit vastukajasid, kaastoid ja teavet. Et muutuda areeniks, kus kodanlkuühendused saaksid sõna, palume ühendustel endil oma plaanidest meile teada anda. Utleb JU RIIgikogu liige, professor Marju Launstan tänases lehes, et "meil tOimub paljU rohkem, kUi nähtavalon.· Foorum loodab, et animesed Ise tahavad nahtavale tulla ja oma mõtteid ja arvamust teistele avaldada. See lalendaks ehk ka Eesti tulevikusuundade üle otsustajate nng.. Igauhe haal on Foorumi jaoks olulane.

Vastukajad, kaastõöd ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uldu postiaadressU Tallinn, Pärnu maantee 67a (märksõna Foorum), telefonil 6 461 005, faksU 6 311 210 ja e-maIlUfoorum@netexpress.ee Foorum

Tõenäosusteooria järgi peavad varem või hiljem Burkina Faso ja Kihnu kultuurid kokku saama. Foto 1997. aasta suvest Manijal.

MARKSOOSAAR

Mis saab Kihnu saarest?

Eelmisellaupäeval tuli Kihnul kokku foorum. Seal tõusid kihnlased ja mandriinimesed kordamööda püsti ja rääkisid sellest, mis saarest saab.

Aet Süvarl, Kertu Ruus, Urmo Kübar Kihnu

Kihnu vallavanem Juhan: Häid nõuandeid ootame teilt küll, aga lõppude lõpuks peame ikka ise hakkamasaama.

Kihnu koolimaja, kusfoorumit peetakse, näeb pärast remonti !'älja nagu kõik "uue aja" hooned - avar ja valge, pastelsetes toonides seinte ning söögitoa lae all usjalt keerduvate ventilatsioonitorudega. Kempsus sirutab end võimas palm. Koridori seintellaste joonistused presidendist (mõni Lennart Meriga ära vahetamiseni sarnane, mõni pigem Uno Mereste moodi), hülgeküttidest, tantsu vehkiuatest körtides piigadestja joonistusklassi kaktusest.

Endine Riigikogu liige Daimar: Te olete osanud oma koha positiivset mainet hästi ära kasutada. Kõik peaministrid on siin käinud. President on käinud.

Ministreid ei jõua enam lugedagi.

Rahvamajas on näitus kihnu naiste kootud vaipadest ja vanadest fOlodest.

Ning kuulutus, et kel on veel vanufotosid, toogu need aga Katrini kätte. Katrin - see on rahvamaja juhataja Katrin Kumpan, kihnlane juba üle 30 aasta keerutab küll siin, küll seal, siis paneb nurgas mänginud maki kinni ja ütleb, et hakkame nüüd ise teile laulma näituse vaatamise taustaks.

Folklorist Ingrid: Viimast 40 aastat iseloomustab Kihnus harmoonilise maailmapildi ja kogUkonnatunnetuse kaotamine. Saarel on tööpuudus, joomine, paremad lahkuvad. Nüüd on perekondi lõhestanud lisaks maatülid. Mina mäletan aega, kui Kihnul ei olnud alkoholismi. See tekkis 50-60ndatel, kui jõukus kasvas ja rahajäi üle.

Kihnu ees seisab küsimus: kuidas muutuda säilides ja säilida muutudes.

Veoauloga sadamast rahvamajja toodudfoorumlased seisavad kohmetult ning Katrin peab lava ees toolidel istuvate kihnu naiste laulu mitu korda katkestama, el oma kõlava taidlejahäälega öelda: see ei ole kontsert, teie vaadake aga fotosid ja meie siin laulame!

"Enne aga lõpõb vesi merest, vesi merest, jada jarvõst, röemed Virtsu väenä suusta. enne kui lõpvad meite laolud."

vaid elu.

Mitte et kihnlased naeratustega kitsid oleksid, aga enim lummavad võõra pilku ehk punased kihnu kördid ja see, millise veendumusega nende kandjad diiipi või mootorratastele hüppavad ning juuste lehvides mööda saart ringi kihutavad, n ii et tolmujutt taga. Ja ei mingit juttu naiselikkuse kaotamisest!

Turismiettevõtja Aivar:

mehele peaks jätma võimaluse kala püüda. Pärnus elaval mehel on rohkem valikuid.

Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab kohalikku kultuuri- ja looduspärandit ning ei jäta kohalikke elanikke ihna tulu saamise võimalustest.

Kuid turism saab ikkagi olla ainult alternatiiv, mitte põhitegevus.

Kihnu Foorumi korraldaja Annely: Kui Kihnul ei ole enam körte, mootorrattaid ja traktoreid, ei tule rahvas siia. Nad ei tüle vaatama treenitud naeratusi,

Keskkonnaministeeriumi esindaja Enno: Kihnu

Kohalik kalur Valdo: Pole ju, mida püüda!

Vallavolikogu hariduskomisjoni jül1t Mare: Paljudel noortel kihnlastel pole raha Pärnusse keskkooli minna, sest kalandus on nii kehvas seisus. Haritud kihnlased on väljapääs, et elu jääb siin püsima. Pärast koolide lõpetamist tulevad noored mu meelest siia päris meelsasti

tagasi. gelastest veel nüüd. 23 aastat Sügisel ilmus Eesti Päeva- hiljem, seda vaatamas. "Ei lehes foto, kuidas pearätiku- murdnud kihnlasi nõukogutes ja körtides kihnu mem- de võim, ärgu murdku ka med internetis swfasid. Tä- hollywoodi pahn, ,. ütleb ta helepanuväärne, muidugi, ja ruumis valitseb pateetiliaga Kihnul siiski ei midagi ne meeleolu. Katrin pusib vierilist - memmed on siin sa- deomaki kallal, Soosaar ma agarad kui noored räägib edasi ja järsku on tüdrukud. Kohalikku til/u- filmi algustiUrid ekraanil. kest diskoteeki Pompeijd "Oota, pane veel hetkeks seiskülastanud räägivad. et ma . ., ütleb Soosaar. "Ma ei mõnikord isegi agaramad. oska veel nii palju, " vastab Ja noored ei jää omakorda Katrin nõutult. neile alla körtide kandmise Riigikogu liige, Kihnu oskuses.

naise abikaasa lauri: Tartu Ülikooli õppejõud, Kihnust pärit Maaja: Kihnule annab eelise see, kui ta suudab hoida sidet välismaailmaga.

Folklorist Ingrid: Ka Kihnu kultuuri säilimise ime on selles, et ta on sulatanud endasse uusi elemente, aga need pole vana Välja tõrjunud.

Kino avamise au on kohalikul kultusfilmil "Kihnu naine". Mark Soosaar seisab saali eesja otsib, kesjilmi te-

Euroopas on kogukondlikkust rohkemgi alles kui Mandri-Eestis. Ses mõttes on Kihnu rohkem Euroopaga sarnane.

Foorum muudkui kestab ja kestab. Kas kellelgi on väga kiire, küsib Annely ning saalitäis raputab üksmeelselt pead. Nii võetakse sadamasse telefonikõne ja palutakse reisilaeva ärasõitu tunni võrra edasi lükata.

Kuidas võiks maakohas asuv kodanikeühendus läheneda poliitikule? ?

Tartu Ülikooli avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika magistrant

?

Mida tuleks poliitikute• ga suheldes eelkõige silmas pidada?

Kõigepealt: Toompeal EI ELA kahe pea, nelja kõhu ja kuue jalaga inimesed. Neil on üks pea, kaks jalga ja nad on samamoodi mures selle pärast, mis Eestis toimub. Ka neile tungitakse vahel korterisse sisse, ka nende lapsed käivad koolis, ka neile on oma kodu ja selle ümbrus kõige tähtsam.

Järelikult suhted poliitiku ja mingi huvigrupi vahel on poliitiküle vaatamata kõigile ilusatele juttudele valijate huvide suurest tähtsusest põhimõtteliselt tähtsuselt siiski heal juhül alles teisel kohal. Ja selle teise koha eest poliitiku põhimõttelises huvisfaäds võitlevad paljud huvigrupid, kasutades sageli kõiki nende käes olevaid vahendeid eelise saamiseks.

Kas see tähendab, et • kellel rohkem vahendeid (raha), on alati suhetes pOliitikutega eelistatud?

Oh ei. Oluline on meeles pidada, et võitlust tähelepanu eest siin maailmas ei võida alati kõige tugevam, rikkam ja ilusam, vaid sageli hoopis kõige targem. Seda on kasulik teada eelkõige väikestel ühingutel, kes oma koha eest võitlevad.

?

Kuidas saab siis polii• tikuid targalt mõjutada?

Päris ühest retsepti siin ei ole. Aga lihtsustatült võib kaalutletud mõjutamise jagada kaheks: esiteks mõjutamine poliitiku ratsionaalse huvi kaudu. See põhineb eelkõige häälte pakkumisel ja rahakotiga (valimiskampaania toetamine eelkõige!) mõjutamisel. Ja teiseks, poliitiku mõjutamine tuginedes eelkõige emotsionaalsetele vahenditele. See tähendab poliitikule positiivse elamuse pakkumist suhtlemisel ja hea maine kujundamisele kaasaaitamist.

Kõige edukam on nende kahe kombinatsioon, kuid väikeste huvigruppide puhül on seda raske teostada

enamasti just materiaalsete vahendite piiratus e tõttu.

Niisiis tüleb neil mõjutamise meetodid täpselt läbi mõelda. Ja just poliitiku huvidest lähtudes. Näiteks kui koht on väike. ei ole seal palju valijaid. Ka on raske poliitikut kohale saada ja asjast huvituma panna. kui koht asub pealinnast väga kaugel - näiteks saarel ja seal käimine nõuab suurt ajakülu. Järelikult ratsionaalse huvi äratamine sellisel juhül sageli ei toimi. Seevastu võib paigal olla väga positiivne emotsionaalne taust. Heaks näiteks ongi siinkohal Kihnu. Väikese omanäolise eesti kogUkonnaga tegelemine annab hea maine (hoolib ka kaugest ja eraldatust) ning pakub ka lihtsalt avastamisrõõmu. Sellele tulebki rõhuda.

?

Kas lisaks nendele ka• hele põhilahendusele tuleks veel mingeid kirvereegleid meeles pidada?

Aga loomulikult. Ülimalt oluline on täpselt välja selgitada, kelle poole pöörduda. Selleks tuleb tunda kas või elementaarsel tasemel võimu toimimismehhanisme. Nii saab RIigikogu vaa-

delda kahest poolest koosnevana: esiteks poliitiline pool - fraktsioonid, nii koalitsioon kui ka opositsioon; teiseks professionaalne pool - komisjonid.

Mõlemad pooled töötavad loomulikult koostöös ja mõjutavad teineteist, kuid on teatud reeglid. mida tuleb tähele panna.

Kõigepealt. Poliitilise poole kirvereegel on enamasti valitsuskoalitsioon otsustab. On ju neil Riigikogu saalis enamus ja nii saavad nad oma tahet dikteerida.

Teiseks kogemus näitab, et valdavenamik professionaalse poole, s.o komisjoni otsustest kiidetakse heaks ka poliitiliste otsustena. Ning paljudel juhtudel kujundab komisjoni otsuseid selle esimehe suhtumine.

Poliitikutes huvi äratamise eest võideldes tulekski mõelda, kellega suhelda.

Mõttekam on kulutada rohkem tähelepanu ja ressursse nendele Vähestele, kes asjast tõepoolest huvitatud ja otsust mõjutavad ning tuua kohale vähem "muiduleivasööjaid".

Eelpooltoodust lähtudes olekski sageli kõige mõttekam pöörduda probleemiga

tegeleva valitsuskoalitsiooni kuuluva komisjoni esimehe poole, selle asemel et tegelda terve opositsioonifraktsiooni või isegi opositsioonierakonna poliitikute tasuta võõrustamise ja tähelepanu köitmisega. Loomulikult on see ainült kirvereegel ja elu on palju keerulisem.

?

Mida tuleks silmas pi• dada kohtumise korraldamisel poliitikuga, kui tahetakse ratsionaalselt käituda?

Kohtumistel on Riigikogu liikmele alati oluline materjal, mis ta enne kätte saab.

Väga vähestel on aega enne kohtumist raamatukokku ja netti infot otsima minna .

Põhilised punktid, millest kavas niäkida, peaksid koos taustmaterjaliga enne riigikogülaseni jõudma. Kui kohapeal hakatakse põhistatistikat andma. et vallas on nii ja nii palju elanikke või elektriliine, on see ajakadu mõlemale poolele. Ja pärast kohtumist: kui poliitik on saanud mingid materjalid ja andnud mingid lubadused, on oluline, et talle jääksid ka kontaktandmed . Mul endal kogunes aastas umbes 250 nimekaarti, millele ma

~~----------------------,~~----------------------~.~~-------------------------------------------------~~------------------------------------------------~

taha kirjutasin, kust ja kuidas ma olin selle saanud.

Mingil hetkel võib poliitiku} tekkida soov ühendust võtta ja siis on tal endal Väga ebamugav kontaktandmeid taga ajama hakata.

Lisaks tasub kohtumise korraIdajal mõelda kõige kasulikemate abiliste - ajakirjanike - peale. Igal kutsujal võiks olla oma ihuajakirjanik, kes toimuvat kajastab.

Ja veel - poliitikud ha istavad väga hästi konfliktsituatsioone. Kui poliitik on , kutsutud kokkusaamisele. ei tohi talle välja näidata omavahelisi lahkhelisid.

Kui on näha, et kogUkond ise on ühtne, mõjub see tunduvalt paremini. Eriti hästi veenab aga poliitikut tema tegevuse mõttekuses, kui kodanikualgatust toetavad ka kohalikud omavalitsusorganid.

Ja lõpetuseks. Heaks emotsionaalselt siduvaks mõjutusvahendiks on kohtumistelläbi aegade olnud sümbolid - nii võib teha väikese ja sümboolse tähendusega kingituse, anda mingi sümboolse tiitli (Kihnu sõber) jne. Siis püsivad kohtumine ja antud lubadused kauem meeles.