Foorum_1999_nov_

KODA NIKUÜHISKONNA HÄÄLEKANDJA

(".~ r.oRTOõBER 1999

Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus

Eesti Ajalehtede Uit: Pärnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6 461 005, Faks: 6 311210 e-mail: foorum@netexpress.ee

Tulekul esimene Eesti ühenduste foorum Novembri lõpus tuleb Sakala keskuses kokku Eesti esimene mittetulunduslike organisatsioonide konverents ja mess. Osalema oodatakse kõiki, kes soovivad arutleda kodanikeühenduste rolli üle muutuvas ühiskonnas ja tutvuda nende tegevusega.

"Eestis on juba ühinguid, kes osutavad teenuseid, loovad töökohti, lahendavad sotsiaalseid probleeme meie ülesanne on nad varjust välja tuua," sõnas Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Lüdu tegevdirektor Kadri Kopli.

Silja Nõu Eesti Kodutööstuse Seltsist rõhutas, et ka nende ühingul on soovennast teistele tutvustada. "Tahaks natuke keksida sellega, mida me teeme. Kõik me oleme ju need organisatsioonid loonud puhtast entusiasmist ühiskonna tarbeks," sõnas Nõu.

Osalejad märkisid väga olulisena ka võimalust omavahel kohtuda. Korraldustoimkonna liikme Andres Siplase sõnul on esindatud ühingud kõikidelt mõeldavatelt tegevusaladeIt. Kadri Kopli väitel peab Eesti kolmandas sektoris tulema äkiline professionaalsuse tõus, millele foorum võiks kaasa aidata.

"Meie dilemma on, kas jäämegi virisema või saame partneriteks äri- ja riigitegelas- EEsn MInETULUNDUSUKE tele," kinnitas ta. Eesti ORGANISATIOONIDE Lastekaitse Liidu pea- KONVERENTS JA MESS sekretär Alar Tamm li- 26.-27. novembrilSakala kessas, et foorum on ka kuses kindaviskamine ühis- Kõik huvilised saavad 20. novembrini registreeruda telefonil 6 263 konnale. "See on sõ- 309.

Registreerumistasu on 100 num: sina oled selle rii- krooni, mis sisaldab infomaterjale gi kodanik, sinust ja kohvipause.

Reedel, 26. novembril 14.00sõltub palju," väitis ta.

Programm annab 18.00 on avatud ühenduste tutAndres Siplase sõnul vustusmess, kultuuriprogramm.

Mess on tasuta, registreeruda ei osavõtjatele nii kontak- tule. te, praktilist oskusteavet kui üldise ühiskondliku nägemuse. Foorumil koo gunevad osalejad töögruppidesse, milllejuhatavad sis· se plenaaristungid. Töögrupid arutlevad teemadel na· gu avaliku ja mittetulundussektori koostöö, kodanikualgatus kohaliku arengu tagajana või võrgustikutöö. Tuuakse ka konkreetseid näiteid tehtust. "Tahangi näha, kuhu oleme jõudnud," ütles Alar Tamm.

Koolitusgruppides annavad eksperdid teadmisi raamatupidamisest, seadusandlusest, rahataotlemisest või infovahetuse korraldamisest.

Osalema oodatakse tuhatkonda inimest, esinejaid on ligi 50 eesotsas peaministriga. Kertu Ruus, Aet Süvari

"Uhiskond teelahkmel"

,

Ärimees, kes müüb staadionile või ' spordisaatesse reklaami, on eilse mõttelaadiga. Nüüdne ärimees toet ab haiglaid, koole ning puuetega inimeste ja vanurite ettevõtmisi.

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi makromajanduse õpetaja Heinar Tuulberg (Lääne Elu) .

küsimus

Liis Klaar, Riigikogu liige (Mõõdukad)

?

Kui oluline on poliitikutele va• limis programmides lubadusi jagade s kolmanda sektori temaatika?

Kahtlemata oli see nüüd rohkem fookuses kui eelmistel valimistel. Mis puutub Mõõdukatesse, siis vähemalt enne Riigikogu valimisi rääkisime sellest palju.

Kesksel kohal see programmis polnud, aga seda käsitleti seoses haridus- ja sotsiaalküsimustega. Mina, kes ma tulen ise kolmandast sektorist, näen probleemi eelkõige selles, et Eestis pole ülevaadet ja korralikku statistikat - kes ühendustest oleks nõus vastutust võtma ja keda tuleks aidata. Ei ole mõtet välja minna lubadusega toetada, kui ei ole konkreetselt teada, mi· da saab teha. See on kahesuunaline liikumine: kolmas sektor peab endast ise rohkem teada andma, et poliitikud talle rohkem tähelepanu pööraksid.

Urmo Kübar, loe lk. 4

"Mauruse" tänane number käsitleb kodanikeühenduste problemaatikat. Ajakirja "Mau· rus" tegevtoimetaja Raivo Juurak ütles Foorumile, et numbris on Tartu Ülikooli professori Rein Ruutsoo ja Eesti Hunlanitaarinstituudi rektori Mikko Lagerspet· zi uuring Eesti kolmandast sektorist, mille põhjal sei· sab kolmas sektor võrreldes teiste arenenud riikidega Eestis veel väga nõrkadel jalgadel.

"Meie ühingud ja seltsid lihtsalt ei tunneta endas peituvat jõudu ning on reeglina ka pöördunud iseendasse ja sarnanevad kinnistele viskiklubidele," ütles Juurak.

Ajakiri pakub välja ka neli diskussiooniteemat ning kaardistab Eesti kolmanda sektori - kes sinna kuuluvad ning millega vabatahtlikud kodanikuühendused tegelevad.

Urmet Kook

d ·a ühendused lõ·d koostööks iunarlaua Kertu Ruus foorum@netexpress.ee Eesti erinevate erakondade pollitikud ja mittetulunduslike katusorganisatsioonide juhid kohtusid esmaspäeval eesmärgiga alustada ühenduste ja riigi koostööstrateegia väljatöötamist.

Esimesel kohtumisel otsustati luua ümarlaud, mis hakkab kord kuus koos käi· ma. "Poliitikud ja ühendused pole seni iial tegelikku dialoogi pidanud," väitis Eesti külade ja väikelinnade liikumise Kodukant juhatuse esimees Mikk Sarv. "On suur samm edasi, et saime tegelikult kokku."

Eestimaa Rahvaliidu peasekretär Andres Varik kinnitas, et kõigepealt peab ümarlaud selgitama, mida Eesti kodanikuühiskond en· dast kujutab, millised on tema eesmärgid ja milliseid rolle ta suhetes riigivõimu· ga soovib. Üheks oluliseks arutlus· teemaks ümarlauas on tee· nuste delegeerimine riigilt ühendustele, mis on Eesti Rohelise Liikumise koordi· naatori Peep Mardiste hinnangul haldusreformi eel eriti aktuaalne. Teiseks oluliseks väljakutseks on osale· jate sõnul statistilise baasi tekitamine, et potentsiaalsed riigi ülesannete ülevõtjad oleksid teada.

Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liige Liis Klaar kinnitas, et kÕigeoealt tuleks määratleda paar konkreetset kolmanda sektori valdkonda ning kaardistada seal tegutsevad ühendused.

"Pakun sotsiaal· ja tervishoiusfaäri ning haridussfaä· ri," ütles Klaar. "Hakkaks sealt konkreetselt peale!"

Klaari kinnitusel võib leida nii sotsiaal- kui ka koolitusteenuseid pakkuvate ühenduste seast neid, kes suudak· sid täita oma eesmärke riigi rahadega riigist paremini.

"Topeltfinantseerimist, mida praegu esineb, pole vaja," sõnas Klaar. "Kuid praegu me ei tea, kes need tegutse· vad ühendused võiksid 01· la."

Siseministeeriumi kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu osakonna peareferent Ene Padrik sõnas, et rük saaks kindlasti raha palju otstarbekamalt kasutada, kuid lisas, et soovib näha mittetulundusühenduste vahel konkurentsi, et saaks anda raha parimate käsutusse.

Projekti koordinaator, Taivo·Ahti Adamson rõhutas, et mittetulunduslikud organisatsioonid peavad endale ka ise selgeks tegema, milliseid teenuseid nad on suutelised pakkuma.

Liis Klaar nõustus, et kaugeltki mitte kõik Eesti 8000 mittetulunduslikku ühingut ei pea töötama riigi rahadega ning need, kellele ülesan· deid delegeeritakse, peavad olema selleks hästi valmistunud. "Ei saa nii, et ühendused ütlevad, et andke raha, küll me siis teeme. Enne peab midagi olema ära tehtud." Ene Padriku väitel pooldab riiklik regionaal·

Võtikve e on eeskujuks Torma valla Võt lkvere küla Inimesee näitasid, mida suudab kodanikeühendus korda saata 8000 krooni ja ettevõt ikkusega. Külaelu a rendamise programmi raames saadud raha eest t ehti korda metsistunud park, Edukas ettevõt mine andis kogemusi ja julgust uut e projektide käivitamiseks.

Enam pole Võt lkvere valge lalk kaudU. ../

.- .,"

Torma

Räämas park võsastunud tiikide, lagunenud spordiplatsi ning katkise kiigega.

palliplats

Nüüd võsast puhastatud okaspuusalu

puhastatud Jalgrajad

kargud kõndimiseks

võsast puhastatud lehtpuusalu vabaõhu tantsulava I\oos pinkidega

lÕKkeplats lastekiigega valgustus

Riigi toetus Nelja aastaga on kÜlaelu elavdamfse programmi raames välja JagatUd üle 10 miljoni krooni. Seni on toetussumma Iga aastaga suurenenud.

Enne projekti käivitamist ja raha taotlemist tuleks nõu kÜSida kohalikust omavalitsusest. Seal tõötavad inimesed, kes soovitavad, kuidas projekti koostada Ja millise programmi all raha taotleda.

Järgmine samm on projekti valmIS kirjutamine. vajalike ankeetide täitmine ja esitamine projektikomisjonile.

Projekt vaadatakse läbi mõne päeva jooksul. projekti juhile postiga leping, mi!1e allakirjutamise järel kantakse raha üle.

See võtab aega umbes ühe kuu.

SiIS saadetakse

1,1 min

Raha saamiseks on vaja selle jaoks avada eraldi arve.

Raha kasutamise kohta tuleb anda aru iga kvartal ning kidutada ka lõpparuanne.

Allikad: siseministeerium. arengu kontseptsioon küll rohujuuretasandi algatust. kuid ikka juba reaalselt toimivat algatust.

Taivo-Ahti Adamsoni sõnul on ümarlaua üldeesmärgiks rahva aktiviseerimine

riigiasjade otsustamisel, mis väljendub ka osalemises sea· duste väljatöötamisel ja sel· lele eelneval analüüsiperioodil. "Et praegu võetakse lü· hikese ajaga vastu väga pal· ju seadusi, siis ei suudeta

EALL.

4 min Lisaks külaelu-programmile saavad kodanikeühendused raha taotleda ka teistelt programmideit, näiteks turismi toetuse programmiit.

AEF

alati mõelda nende rakendamisele. Siin aitaks nende ärakuulamine, keda seadused otseselt mõjutavad," leidis Adamson.

Paikuse Taluseltsi esimehe Liivia Kasemetsa

Alvar Jaakson sõnul oleks neile Väga oluline, et valitsus kuuleks nende häält ja teaks nende ma· janduslikku olukorda, mille paremaks korraldamiseks tuleb ühendustel endil koonduda. Paikuse Taluseltsi hu-

vides toimib talupidajate katusorganisatsioonide süsteem. "Põhimõtteliselt on meil hääletoru olemas: meie anname ettepanekud Pärnumaa Talupidajate Liidule, nemad omakorda Eestimaa Talupidajate Keskliidule.

Nende kaudu liigub ka teave allapoole."

Järgmisele üm.arlauale oodatakse osalejatelt konkreetseid ettepanekuid tõelise kirja pandud koostööstrateegia suunas edasiliikumiseks, mille sõnastamisel peaks EMSL Andres Variku hinnangul kaasama rohkem organisatsioone. Kui detailselt see mõlema poole õigused ja kohustused määratleb, on esialgu arutluste küsimus. Eesti Ühistegelise Liidu juhatuse liige ja Keskerakonna juhatuse liige Jaan Leetsar sõnas, et kÕigepealt kirjutavad erakonnad ja valitsusväliste ühenduste katusorganisatsioonid ilm· selt alla üldsõnalisele koostöömemorandumile, detaile arutleb ümarlaud. "See oleks positiivne sõnum organiseerunud rahvale," kinnitab Adamson.

Peep Mardiste rõhutas, et strateegia üksi on paber, mille olemasolu iseenesest midagi ei muuda. "Mistahes ühenduse jaoks oleks läbimurdeks aga riigi suhtumise muutus," väitis ta, lisades, et vaatamata paarile teravamale märkusele olid nii opositsiooni- kui ka koalitsioonipoli itikud kodanikuühiskonna arendamise vajaduses ühel meelel.

Paikus e Taluseltsi esimees Liivia Kasemets kinnitas, et nemad ootaksid rügilt rohkem soodustusi ühistu tegevuse arendamisel. Kase· metsa kinnitusel on selts arutanud näiteks piimatöät· lemist ja pidanud plaani ra· jada väike juustukoda.

"Kuid rahatuna oleme taas laiali läinud. Kui riik ei suu· da ka rahaga toetada, siis võiks ta teha näiteks esime· se viie tegevusaasta jooksul maksusoodustusi. Selle aja jooksul ju kasumit kindlasti veel ei tuleks, aga nii ei koormaks vähemalt juba kohustused."

Mikk Sarve hinnangullubabki just strateegia igal ühendus el läbi mõelda, mis on tema panus rahas ja ajas üldisesse ühisasja. Liis Klaari hinnangul esmaspäevasel kohtumisel ühist keelt siiski veel ei leitud. "Mulle pole vaja sektorite koostööpõhimõtteid seletada, sest tulen kolmandast sektorist," ütles aastaid Tallinna Lastehaigla Toetusfondi tegevdirektori· na töötanud Klaar. "Kuid teised poliitikud ei saanud küll asjast aru." Andres Va· riku sõnul nappis aga ühendustel omakorda oskusest laiemaid eesmärke sõnasta· da, vaid sooviti kohe konk· reetseid valitsusepoolseid samme näha. "Kuid soov dialoogi jätkata oli kõigil," lisas ta.

Koostööümarlaud on EMSL-ija ÜRO Arenguprog· rammi ühine projekt.

Heategevusfond uurib vanaduspõlve võlusid.

Eesti Heategevusfond tähistab oma tegutsemise 10. aastapäeva projektivõistlusega "Vana olla on hea".

Võistlusega selgitatakse välja vanemale põlvkonnale suunatud projektid, juhitakse tähelepanu õnnestunud ettevõtmistele ning toetatakse paremaid. Võistluse tööde esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2000.

Valitsus ja ettevõtjad suhtlevad läbi neliIrn

KOOLITUSED -

Eesti ettevõtted suhtlevad valitsusega peamiselt nelja neid esindava organisatsiooni kaudu, mille juhid kohtu· vad peaministriga vähemalt kord kahe kuu jooksul.

"Nelikuks" nimetatava Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni (ESEA), Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) ning Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu (ETTK) juhid sõlmisid selle aasta juunis valitsusega memorandumi, mille järgi ko-

KODANIKUALGATUSUKUD ORGANISATSIOONID KUI AVAUKU POUITlKA KUJUNDAJAD

Korraldaja: Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Uit Koht ja aeg: 11. ja 12. novembril Tartus Teemad: kodanikualgatus Eestis, mittettulunduslike organisatsioonide avalikud suhted, marketing Sihtaudltoorium: Tartu-; Võru- ja Põlvamaa avalikes huvides tegutse· vad mittetulundusorganisatsioonide eSindajad Üldinfo: osalemine tasuta, teave ja eelregistreerimine telefonil 6 263 309 TEABEPÄEVAD

Korraldaja: Eesti MittetUlundusühingute ja Sihtasutuste Uit Koht Ja aeg: 17. ja 18. novembril Endla 4, keIi11.45·15.00 Teemad: töõõigus, personali valik, mittetulundusühinguld puudu! seadusandlus, uue ühingu loomine Üldinfo: teave ja eelregistreerimine telefonil 6 263 309

Henrlk Roonemaa

henrik@epl.ee

gu praegune koostöö on korräIdatud.

Muuhulgas on memorandumis kirjas, et riigil on soodsa ettevõtluskeskkOillla kujundamisel eriline roll, et riigi ja kohalike omavalitsuste osalemine praktilises ettevõtluse s peab olema minimaalne, et Eesti vajab sel· get tulevikuvisiooni, kuidas astuda rahvusvahelisse konkurentsi, et riik arutaks ettevõtjatega tähtsamaid ettevõUust puudutavaid seaduseelnõusid enne nende vastuvõtmist ja et ettevõtjate esindajad kaasataks stra· teegiliste ettevõtete, riigile kuuluvate äriühingute, riik-

like fondide ja sihtasutuste nõukogude koosseisu.

EKTK turundusdirektor Urmas Oru sõnul on memo· randuru küll deklaratiivne, kuid peaaegu iga punkti kohta on ette näidata ka mõni konkreetne tulemus.

"Ettevõtjad on valitud mitmete riigi sihtasutusteja fondide nõukogudesse ja saavad nende töös kaasa rääkida," rääkis Oru. "Sa· muti on ettevõtjad esindatud riigile kuuluvate äriühingute nagu näiteks Tallinna Sadama ja Eesti Telekomi nõukogudes."

EVEA tegevjuht Margit Kallaste pidas kÕige tähtsa·

..

maks seda, et "neUk" saab kaasa rääkida neid puuduta· vate seaduste koostamisel ning eelnõudesse parandusettepanekuid teha, mida valitsus tihti arvestab.

Näiteks oli uue tulumaksuseaduse eelnõus punkt, mis diskrimineeris füüsili· sest isikust ettevõtjaid, lubades neil investeeringuid kuludesse kanda ainult amortisatsioonina. EVEA tegi ettepaneku, et füüsilisest isikust ettevõtjad võiksid oma in· vesteeringud täismahus ku· ludesse kanda ning praegu menetletavasse eelnõusse on see parandus sisse viidud.

Teise probleemina tõsta·

tas "nelik" valitsuse kava maksustada dividendid li· saks tulumaksule ka soto siaalmaksuga, mille tulemu· sena tuleks dividendidelt ära maksta 59%. EVEA ju· hatuse esimehe Riivo Si· nijärve sõnul on ka selles küsimuses ette näha nor· maalset lahendust.

Valitsuse pressibüroo di· rektor Kaarel Tarand ütles, et eraettevõtjatega kohtumine ning konsulteerimine on vajalik, et saada ülevaade ärisektori seisukohtadest ühes või teises küsimuses.

"Poliitiline võim teeb oma otsused ikkagi ise, aga selge on see, et mida rohkem on

"Nelik" Eesti ettevõtjad pääsevad valitsu· sale ligi peamiselt "neliku" ehk nelja esindusorganisatsiooni kaudu. "Nelik" hoolitseb selle eest, et vastuvõelavad seadused nende liikmete huve ei riivaks ning et neil oleks äri ajamiseks võimalikult soodne keskkond. " NEUKUSSE" KUULUVAD:

• Eesti Suu rettevõtJate Assotsiat· sioon (ESEA) • Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEAl • Eesti Kaubandus·Tbõstuskoda (EKTK) • Eesti Tõöstuse ja TÖöandjate Keskliit (ETTK) kõigi asjassepuutuvatega lä· bi räägitud, oma plaane tut· vustatud ning nende seisukohti kuulatud, seda parem see otsus lõppkokkuvõttes tuleb," lausus Tarand.

,

lARVAMUS

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6 311210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 5. november 1999

Kus on loominguline raha?

K

odanikuühendused küsivad hädavajalikke toetus i iga päev. Ettevõtted rahuldavad neid taotlusi iga päev. Toetus on olemas. Kuid pikaajalise strateegilise koostöö peale peaaegu veel ei tulda, pisikeste abisaadetiste kõrval jäävad käivitamata protsessid, mis hakkaksid nii firmale kui ka teistele uusi väärtusi tagasi tooma.

Toetused ei tähenda alati grandioosseid korjanduskampaaniaid ega galakontserte. Igapäevases elus ütleb firma: me anname teile kaheks tunniks oma saali. Või: praegu ei saa paljuga aidata, saadame 30 pakki mahla. Kuid viisteist inimest saab koolitust, üksjõulupidu saab peetud. Ühel paarisajaliikmelisel ühingul on ette lugeda kümme toetajat. Mittetulunduslikke organisatsioone arvatakse Eestis kokku umbes 8000. Nii koguneb kena hulk neid, keda tuleb siinkohal ühingute nimel avalikult tänada.

Ometi tuleb ka kaugemale mõelda. Toetus ühingutele ei pruugi tähendada ainult tSekki või kartulisaadetist. Soovennast reklaamida hakkab küll asenduPisikeste ma sooviga ühiskonnale tagasi anda. abisaadetis- On juba ka mõistmist, et kõik on seo" kõrval jäävad te tud. Pärnu ettevõtja Elmar Lepp arutkäivitamata uusi leb: kui ma toetan ühte üliõpilast, väärtusi loovad võib ta hiljem minu firmasse tööle protsessid. tulla. Tõsi, võib-olla läheb ta mujale.

Kuid siis võib siia tulla ülikooli lõpetanu, keda toetas mõni teine ettevõtja.

Kuid julge loominguline mõtlemine tähendaks pikaajalisi uudseid protsesse, milles osaleks id nii kasumit tootvad kui ka mittetootvad ettevõtted - et saada mõlemapoolset kasu.

Strateegiline sotsiaalne investeering ei lähe vastuollu äri eesmärgiga teenida raha, sest loob soodsat ärikeskkonda. Saades enda käsutusse kodanikuorganisatsioonide ressursid - inimesed, teadmised, koostöövõrgustikud - võib ta konkreetset sotsiaalset probleemi lahendades hoida tulevikus kokku.

Kui frrmal õnnestub avalikkuse ees olla abiks teede ohutumaks muutmisel, võidab ta maines. Aidates ülikoolinoori, võidab ta tööjõus. Kui ta õpib tundma mõne turusektori meditsiinilisi vajadusi, võidab ta tarbijaid. Vastutasuks annab ta lisaks rahale teadmisi, töötajaid, tehnoloogilise võrgustiku, hea tahte - mis jäävad ühekordset annetust tehes kasutamata. Ning tulemuse - ohutud teed, haritud noored, rahuldatud soovid.

Positiivseid strateegilisi algatusi võib tulla mõlemalt poolt.

Need võivad tekitada teravaid mittenõustumisi. Kuid nad loovad ka ühiseesmärke, strateegilisi plaane ja lõpuks reaalseid muutusi. Veidi pikema ajaga, kuid seda kindlamini.

••

AI~imeeste UUS

V

väljakutse

alitsus väljatöötamivastutab ne, näiteks mis kodanipuudutab kuühisJaime Augusto inimõigusi ja konna ees, see Zobel de Ayala II laste tööd.

Filipiinide korporatsiooni tasakaalustab Teiseks straAyala president võimu. Äri teegiaks on jaoks tuletab Suurbritankodanikuühisnias väljatöötakond meelde sotsiaalset vastutust, tud lähenemine traditsioonilise aktmis aitab omakorda mõõdukamaks sionärikeskse mõtlemise asemeL muuta kinnismõtet kasumist.

See mudel tähendab üldist suunaÜldiselt aktsepteeritud on kodani- tust ühiskonnale, kõigi heaolule, kuühiskonna mõiste kui organisee- mitte ainult aktsionäri ja kliendi varitud sotsiaalse elu valdkond, mis helist koostööd. on vabatahtlik, isetekkiv, rahaliselt Veel ühe võimaliku strateegiana iseseisev, riigist sõltumatu ning saab nimetada partnerluse teket õiguslikult reguleeritud. Ta hõlmab äriühingute ning kodanikuorganiinstitutsioone, mis on vabad riigi satsioonide vahel. Äriühingud toevahetust kontrollist - meedia, turg, tavad missiooni ning programmi töötajate ühendused, sõltumatud fIr- poolest meelepärast organisatsiooni mad, kirikud. Siinkohal tuleb rõhu- ning saavutavad seeläbi ka enda tada, et kodanikuühiskond tegeleb püstitatud eesmärke. Lõpuks ongi pigem avaliku kui erahuvi problee- saavutatud mudel, kus ettevõtted midega, küsimus on kodanike üldis- teevad koostööd nii globaalsetes kui tes soovides ja nõudmistes ühiskon- ka kohalikes projektides, mis annab nale. palju eeliseid mõlemal tasandil.

See, et ka äri on nende nõudmisJames D. Wolfesohn Maailmapantega seotud, võib inimesi ilmselt eh- gast on öelnud: "Me elame ühes matadagi. Vaidlustes äri vastutusest maailmas, hingates sama õhku, häühisko=a ees domineeris pikka ae- vitades sama keskkonda. Riigipiirid ga Milton Friedman bma vaadetega ei peata aidsi ega narkootikume, naärist kui maksimaalse kasu sa2:vu· gu ka terrorismi, sõda ja nälga. Me tamisest aktsionäride tarbeks. Need, elame ühes maailmas ja jagame kes teisiti arvasid, olid hüüdjad hää- seetõttu samu väljakutseid." led kõrbes.

Tõsi, on neid, kes leiavad, et kaasTänapäevaks on see sõnum muu· inimesest hoolimine või mure platunud. Ka ärijuhid vastavad nüüd needi pärast on naiivsuse märk. kodanikukohustuse väljakutsele, Ehk rohkemgi on ka neid, kes usurääkides ettevõtja vastutusest. See vad, et nende panus jääb nii või teia=ab uued võimalused äriringkon· siti liiga väikeseks, et mingi muutus dade koostööks. aset võiks leida.

Globaliseerumise käigus on äri Kuid need, kelle töö on sotsiaalsepõhjalikult muutunud. Nii globaal· te probleemide lahendamine, ei saa sed kui ka kohalikud äriühingud endale sellist mõtteviisi lubada. peavad tänapäeval koostööd tegema Täiuslikke lahendusi pole, tuleb usühendustega, mis on seotud kaupa- kuda oma töö tähendusse ja vajalikde ja teenuste tootmise, jagamise ja kusseo tarbimisega. Majandusnäitajaid rugeva, vaba, õiglase ühiskonna mÕjutab oluliselt avalik tähelepanu moodustavadki kolm sektorit part- olgu see siis seotud tööliste halva nerluses. Mittetulundusühingud on kohtlemise või keskko=a saastami· õppinud juhtimist oma tugevuses ja sega. 1997. aastal alguse saanud glo- dünaamikas just äriringkondadelt. baalne majanduskriis on kodaniku· Vabatahtlik sektor on omakorda tunde olulisuse tajumist veelgi suu- näidanud ärile tema kohustusi ning rendanud. andnud motivatsiooni.

Varasemalt olid äriorganisatsiooTsiteeriksin siinkohal Suurbrinide prioriteediks firma õigused, tannia peaministrit Tony Blairi: mitte kohustused -leiti, et ärisektor "Edukas ühiskond tähendab inimetäidab oma kohust töökohtade loo- si, kes annavad sama palju tagasi mise, teenuste ja toodete pakkumi- kui võtavad, ning igasugune katse se ning maksude maksmisega. Glo- ehitada modemset ühiskonda peab baliseerumise kasvuga ei saanud näitama, et isiklik ja sotsiaalne vassellist minimalistlikku kontsept- tutus pole mitte üks võimalikest vasiooni enam arendada. likutest, vaid aluspõhimõte. Ilma Äri seotus sotsiaalse arenguga vastutuseta üksteise ees loome me hõlmab mitmeid uusi strateegiaid. olukorra, kus ühiskond kaob." Üheks strateegiaks on sotsiaalse (Lühendatult CNlCUSe maaUvastutuse ülemaailmse standardi maassambleel peetud kõnest)

(

( r

(

,

{

I

(

Tõeline kodanikualgatus asub kõrvade vahel KertuRuus foorum@netexpress.ee "Räägitakse, et flrmad ei toeta kultuuri. Mina ka ei toetaks!" teatab Canon Overalli president Andres Haamer (57).

"Sest kui panna raha mingisse üldpotti sildiga "kultuur", siis see ei toimi." Kodanikualgatust maksab toetada siis, kui see on konkreetne ja positiivne, leiab Haamer.

jagad, tõstad ainult tasakaalu ümber.

Ja kui see pott, kuhu jagatakse, ei oska seda rikkust veel säilitada ka, on see idiotism.

Positiivne on kodanikualgatus vaid siis, kui see, kellel ei olnud tõsiseltvõetavaid väärtusi, loob midagi läbi oma mõistuse.

Kas kauge geograafiline asupaik, vanemate kehv majanduslik seis ja sellest tulenevalt hariduslik mahaKuidas te mõistate kodanikualga- jäämus ei loo noorele surnud ringi? tust?

Ei. Ma olen oma elus näinud nii palju Kodanikualgatus on see, kui inimene noori inimesi, kes on oma väärtusi mõtleb midagi välja, et käivitada prot- reaalselt hinnanud ja end realiseerisess, kusjuures sisemine soov peab ole- nud. Kui tahad midagi saavutada, siis ma loov ja edasiviiv - see võib olla seo- tuleb töötada. Vaesus ja rikkus on tud heategevusega, aga ei pruugi. Ko- väärtushinnangute küsimus.

Kuid samas tuleb mulle firmasse danikualgatusse ei tohi suhtuda nagu mingisse mõttetasandisse, millele jääb noor mees, palub audientsi. Ütleb, et ebaselgeks, mis eesmärk tal on. Oluli- sai ülikooli sisse. Õnnitlen teda. Ja siis ta teatab, et tal oleks tarvis, et keegi tene on positiivne tulem. ma 2500 krooni õppemaksu ära makKas ettevõtja võiks võtta mittetulun- saks. Viipasin ta lähemale ja ütlesin: dusühendust partnerina?

"Kuule, mul on jõle hea idee, kuidas raPartnerluse küsimus on keeruline., st ha teenida!" Poisilläksid silmad säraraha ei teki mitte millestki. t!t .rrma! ma. "'Tööd on vaja teha!" Poiss tõmbu~ me raha ära alati millegi arvelt. Kui vaikselt pobisedes tagasi. Aga pole ju see ei too kuskilt otsast uut väärtust, nii, et keegi peab kogu aeg sind peos hoidma. Meie panus võiks olla see. et on raha tühja visatud. võtame ta teatud tasandil kampa.

Kuid iga algatus ei saa tuua tagasi Oleks poiss siis näiteks pakkunud, et raha. äkki saab ta meie aknad ära värvida' Kui me lihtsalt raha laiali jagame, on see lollus. Aga loomulikult võib tagasi Kuid arenev infotehnoloogia - kas teenitud väärtuseks olla ka intellek· siin ei ole tõsist ohtu, et vaid osa tuaalne kapital, mis aitab kaasa ühis- suudab muutustega kaasa minna? konna arengule. Arengut üldse on ra· Absoluutselt. Kuid alati jääb teatud kiht, kes ei suuda üldse raha teenimihas raske mõõta. se ja arengu printsiibist aru saada. Võ· Kui ettevõtjalt palub toetust näiteks tame maameeste salaviina ja salasuittänavalastega tegelev ühing, kellel su tarbimise: riik toetab maameest alõnnestub kümme last normaalse elu koholi ja suitsu ostjateIt aktsiisimakjuurde tagasi tuua, kas siis on piisa- sust laekunud rahast, aga nemad ei too valt palju tagasi tulnud? sellesse kassasse midagi. Neil puudub Selge, kui kasvab kümme asjalikku kodanikualgatus 1oo%! Ma lähen turuvenda, keda saab ehk kunagi tööle võt· le ja saan sealt osta banaani ja paprita. Firmas tekib ju ka raha läbi tööta- kat, aga mitte kodumaiseid aiasaadusi, jate. Intellektuaalne kapital on kohuta· sest see, kes peaks neid müüma, ostab valt tähtis - kõik progressiivselt mõtle· salaviina, tõmbab selle endale keresse vad ettevõtjad mõistavad seda. Muidu· ja ei tekita sentigi endale ega riigile. gi, sellega spekuleeritakse tihti - palutakse maksta kinni kellegi õpingud, Kas siin pole siiski tegemist harimakellest võib siis tulla see ja teine. Asi tusega? peab olema konkreetne.

Nad vist ei huvitu hariduse saamisest!

Või õigemini - ei taha mõelda. Ma ütleKas siin ei ole mängus sügavamad sin ükskord: mehed, mis te joote, niitke protsessid: näiteks süvenev vaesus parem muru ära, turistid tulevad. Siis võtab ettevõtjatelt turu? tehke paadid korda, sõidutage nad paisVaesuse kaotamine ei saa olla ees· järvele, andke neile omaküpsetatud saia märk: seda ei saa läbi viia. Me saame ja koduõlut. Kõik õnnelikud. Nemad seda ainult vähendada. Ja seda ei saa vastu: kes maksab? Turistid ostavad! teha ülevalt allapoole, vaid alt üles ehk Noh, aga enne vaja ju kõik asjad osta, vaene ise peab midagi tegema. Kodani- ütlevad nad. Aga kes sul viina kinni kualgatus tekib siis, kui vaesel on unis· maksab? Osta selle eest parem pakk jatus saada rikkaks ja ta astub selleks le· hu, tee pliidi alla tuli ja hakka pihta! gaalseid samme, mis on kasulikud talle Keegi ei tulegi maksma heina niitmise ja ühiskonnale. eest, sellepärast ongi kõik räamas!

Kuid ümberjagamine, millest ka poMõni idee ju töötab: talumees paneb liitikud tihti räägivad, pole mingi ko- lehmad ritta, värgid külge, majapidadanikualgatus positiivses mõttes, vaid mine areneb! Teine valab piima maanlollus. Kui sa ühest potist teise ümber teele laiali. See on täielik ajuvabadus!

Lehmad on hein.a söönud, neid on lüpstud - sa pilkad ära kogu selle töö! Vaat see on negatiivne kodanikualgatus kulutad veel bensiini, et piima maha valama sõita. Sõida parem koolimajja ja pane kas või ukse taha maha. Sul on ööpäevas täpselt 24 tundi ja kui sa selle aja sees lollus i teed, siis täpselt niipalju jääb sul positiivsete asjade jaoks vähem aega.

Kodanikualga tuse võimalusi on Eestis jumal kui palju! See on nii avatud maa, eesti inimene on ääretult operatiivne ja positiivse tagapõhjaga. Aga Eesti on nii väike, et siin on ka negatiivne kohe näha.

lahtisi väikeautosid, siis keegi veel ei teinud neid. Nüüd tehakse välismaal palju. Siin ei viitsinud keegi alustada.

No mis see siis teha oleks olnud?

Eestis on potentsiaal täitmata. Aga üks võimalustest oleks alustada oma vabast ajast, isikliku taskurahaga, mitte kellegi doteerimise!. Üldse: niipea, kui tekib doteerimine, jääb järjest vähemaks kodanikualgatust.

Ehk ülehindavad algatajad raha?

Ega raha ole rikkuse näitaja! Raha on vahend ideede realiseerimiseks. Inimene on kõige suurem ressurss, seda ei saa ühegi raha eest osta. Seni kuni unistused on olemas, pole loo· tusetust. Teised saavad olla sinu unistuse realiseerimisel abiks, aga teised ei saa sinu unistust realiseerida. Kui seda mõistetakse, osatakse ka unistustega käituda.

Peaksid ettevõtjad tööpuuduse kasvuleevendama?

Tööpuuduse kasv on loomulik. See kiht, kes salaviina joob, ongi määratud hukuSündis 7. septembril 1942 Õppis Tartus ja Mustlas, käis Kesk-Karjalas le, sest ta ei tooda sõjaväes. Õppis TPis raadiotehnikat midagi ega isegi Töötas Füüsikaja Astronoomia InstituudiS, toeta ühtegi protKüberneetika Instituudis, Keemilise Ja Bioloogilisessi, aga tahab, se Füüsika Instituudis. 1990. aastal asutas enda Marju Lauristini et süsteem Uk· kogutud kapitaliloma firma, Canoni kontoritar· suks tema ka· beid vahendava Overalli, millel on EestiS ainsana küsimuse HKus on Eesti Soros1" Canoni kaubamargi kasutamise õigus ja vastu· suks. tuskohustus. Abielus, kaks poega, üks pojapoeg. asemel küsiksi.

Inimesed peate te "Kus on vad üritama enideed?" daga ise hakkama saama, välja arvatud need, kes looduse poolt seatud mit- Jah, kus on need algatused? Kui idee te saama. on olemas, tekib kohe ka selle poole suunatud liikumine.

Nagu ma aru saan, ei pea te siin silKunagi Vormsil skaudilaagrit läbi mas neid, kes õnnetul kombel sel- viies veendusin, et kui anda inimesele leks tõesti võimelised pole? ülesanded ja loominguvabadus ning Invaliidid, kutsehaiged - see on muidu· usaldada tema lahendusi, siis peaaegu gi iseasi, nemad on sellesse olukorda alati on tulemus positiivne. Palusin sattunud. Ja muidugi peab ka lapsi ai- ühel poisillaager kaardistada, alalaagtama. Aga mille eest saab piima maha- riteks jagada ja lapsed ära paigutada, valaja riigilt toetust? Selle eest, et ta teisele aga tegin ülesandeks varustada raiskab ressurssi? Käigu kuu peale! laager puhta vee, piirnaja muu tarvilikuga, kusjuures jätsin lahendused Kas teie ei usu, et töökohti jääb teh- nende hooleks. 150% olid ülesanded täinoloogia arenedes järjest vähe- detud! maks?

Kui me räägime töö lõpust, siis räägi- Te usute arengut? me inimko=a lõpust. Niikaua, kui on Absoluutselt! Kui palju olen ma kas või inimesi, tekib ka töökohti. Ning uued ise pidanud viimastel aastateloma aruvajadused tekitavad jälle uusi võima- saamu muutma! Kui mul oleks säililusi töötegemiseks, kÕige tähtsam, mõt· nud mõne aasta tagused väärtushinlemiseks. Ja need, kes ei suuda ümber nangud, oleksin pidanud kõrvad pea alorienteeruda, jäävadki maha. See on la panema. paratamatu valik.

Ja tõeline kodanikuaIgatus ongi see, kui inimese ajude vahelt käib läbi, milEt võtke ja tehke on see konks? line võiks olla tulevikuperspektiiv Absoluutselt. Rääkisin kümme aastat ning ta pea, käed, ja jalad hakkavad tagasi sõpradele: võtke, hakake tootma selle ninleI tööle.

Andres Haamer

Milliseid valdkondi võiksid eraettevõtted toetada?

Eesti ettevõtted rajavad toetusi harva läbim~eldud strateegiale Eesti ettevõtted võiksid toetada rohkem haridust. Kõrgkoole.

Seda mitte ainult pas· siivse sponsorluse vormis, vaid aktiivse koostööna, mis oleks kahepoolselt kasulik. Valdo Ühest küljest saab et- Randpere tevõte nii endale kind- IBM Eesti lustada kompetentse tegevdirektor personali juurdevoolu tulevikus. Teisalt saavad kõrgkoolid oma innovatsioonidele sel moellihtsa ja loogilise väljundi turule. Eriti see teine aspekt on olnud üheks USA fir· made edu aluseks. USA-s ei ole sugugi ebatavaline nähtus, kus kõrgkooli ümber kerkib terveid tööstusharusid.

Näiteks võiks tuua kogu maailma IThälli Silicon Valley.

Näiteks meil on toetusprojektid kultuurio, hariduse-, spordija sotsiaalvaldkonnas.

Enamasti on igas valdkonnas üks-kaks suuremat pikaajalist sponsorprojekti. Vali- Jaan kute tegemisel vald- Männik konniti võtame alu- Eesti Telefoni seks projektide sobi- peadirektor vuse ettevõtte tegevus· valdkonna ja mainega. Praegu oleme peasponsoriks kultuuri valdkonnas NYYD Ensemble'ile, spordis oleme Eesti Olümpiakomitee kuldsponsor ja murdmaasuusataja Jaak Mae peasponsor. Hariduses toetame Arno Tali Sihtkapitali ning sotsiaalvaldkonnas ratastoolitantsustuudiot Handicap ja ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEF.

Arenevas ühiskonnas nagu Eesti vajavad toetust nii sport, teadus, haridus, kultuur kui ka sotsiaalsfäär.

Riiklik sihtasutuste süsteem ei ole veel täiuslikult välja arene- Indrek nud ning Eesti ette- Neivelt võtted saavad meie rii- Hansapanga gi arengule neis vald- juhatuse kondades oluliselt kaa· eSimees sa aidata. Iga ettevõte peab oma spondeerimispõhimõtete väljatöötamisel ja toetusprojektide valikul lähtuma sellest, kuidas toetatav et· tevõtmine, inimene või organisatsioon oma tegevusega aitab kaasa ettevõtte maine kujundamisele - sponsorlus on nii spondeeritava kui spondeerija jaoks kahepoolseIt kasulik tehing.

Kui eraettevõtted kedagi toetada soovivad, siis prioriteet peaks minu hinnangul olema haridusel. Muidugi, näiteks ka kultuur ja sport on tähtsad. kuid mitte nii kui ha- Enn ridus. Haridusest sõl- Veskimägi tub ju otseselt meie rii- Standardi gi ja ka selles tegutse- Juhatuse vate ettevõtete edasine esimees käekäik kõige rohkem.

Kas toetada kõrgharidust või üldharidust või midagi muud, see sõltub juba konkreetse ettevõtte profiilist ja huvidest. Kust enda king enim pigistab, eks seda ala üritatakse enim aidata. Kuigi praegu on majanduslikult suhteliselt raske aeg, on meie ettevõtted siiski üpris altid abivajajaid toetama.

, It

13

OETUS ••

Uhendused ja ärid jagavad riigi ülesanded Urmo Kübar urmo@epl.ee

Kui tavaliselt mõeldakse lahtiriigistamise all ülesannete andmist ärisektorile, siis milliseid praeguseid riigi funktsioone võiks täita mittetulundussektor?

Arutlevad vastne peaministri avaliku halduse büroo juhataja Väino Sarnet (ülemisel pildil) ja Eesti Sotsiaalsfääri Ümariaua juht Deiw Rahumägi <alumisel pildil).

Milline on kolmanda sektori rOlllahtiriigistamisel?

Sarnet: Nii ärisektor kui ka kolmas sektor esindavad teatud rühmi ühiskonnas ja seetõttu ei saa neile usaldada kõige üld isemaid ülesandeid.

Näiteks ohvitseride ühing ei tohi oma aruaamade järgi otsustada riigikaitse üle.

Mu meelest jääb kolmas sektor riigi- ja erasektori vahele. Ta võib mõne funktsiooniga riigist paremini hakkama saada. ja kindlasti ei saa ta nii hästi !hakkama seal, kus on efektiivne orienteeruda ka umile Näiteks kui panna ühiskondlik organi atsioon teha t juhtima. läheks see tõenäoliselt kiiresti pankrotti, sest nende juhtimissüsteem ei uudaks võistelda kasumile suunatud konkurentidega.

Rahumägi: Ma ei kujuta ette, et sotsiaalministeeriumis Qlel\s l:\liitek vanun nõustamise osakond. Et tuleb memm ministeeriumisse: "Ütle pojake, mul on puud otsas, kust ma juurde saan?" Neid furtktsioone tuleb jaotada. Meil on küll jaotatud riigi ülesanded ja kohalike .omavalitsuste ülesanded ning loomulikult erasektori ülesanded, kuid GO omadeni pole veel jõutud.

Kolmanda sektori alad võiksid olla kultuur, sport, mingi osa haridusest ja tervishoIUst· see "pehmem" pool, mis midagi sisse ei too, aga mida riik peab pidevalt tagama. Näiteks meie Sotsiaalsfääri Ümarlaud. kus on 11 organisatsiooni liikmeid meil võiks olla leping sotsiaalministeenumiga, mis on meie vastutus ja kohustused raha eest, mis sel juhul meile järgmise aasta eelarvest antakse.

Riik tegeleks seadusloomega ja kontrolliks selle raha kasutamist ja teenuse kvaliteeti. Kindlasti ei tohi käia nii, et teenus antakse NGO kätte, ja selgub. et neil pole tegelikult inimressurssi. NGO peab siin olema riigile võrdväärne partner.

Kas Eestis praegu on?

Rahumägi: See on suhteline. On organisatsioone, kes alles otsivad end, samas on ordusid. kes aastasadu tegutsenud ja väga kindlad. Ja ma el ütlek ,et näiteks Sotsiaalsfäari Ümarlaud ei võiks arengutasemelt olla riigi partner.

Sarnet: Miks meil kolmas sektor nii populaarne pole kui Läänes. on see. et teema oli meil ju üle 50 aasta peale surutud_ Organisatsioonid oma sunniviisi vabatahtliku töö ja annetustega olid olemas ka nõukogude ajal. See pole küll ~ee. mis praegune kolmas sektor, aga kindla peale vähendab see ajutiselt rahva po itiivset uhtumist koo tegemisse_ Ja ka riik, olles rohkem liberaalsusse kai-

dunud kui arenenud demokraatiates tavaliselt, ei u:alda ehk \"eel sellist ühis· kondlikku liikumist, se t sel on sotsialismi lõhn küljes. Aga see läheb ajapikim üle.

Mis tagab, et teenuse kvaliteet ei lange, kui see läheb riigilt kolmandale sektorile?

Rahumägi: See on ikkagi üks turu osa. lihtsalt NGO ei jahi kasumit. Kui sa korraldad kodutoitlustust ning viid ühel päeval jahtunud supi, teisel päeval jäad hiljaks ja kolmandal korral on supp lahja nagu vesI. siis vallavalitsus. kellega sa le· pingu sõlmi· sid, saab sel· lest kiiresti teada. Loomulikult ei tehta siis uut lepingut.

Kui riigiaparaat muutub väga pikaldaselt. sest seal on palju bürokraatiat. siis siin on nii, et kui ikka vanuritele ei meeldi see teenus. mida kolmanda sektori organisatsioon koduabiks pakub. siis on võimalik seda kohe muuta.

Kas vähema bürokraatia tõttu suudab kolmas sektor teenust ka odavamalt pakkuda?

Rahumägi: Teoreetiliselt on see võimalik, kuid praktiliselt vist mi tle. Eestis ei toimi ikka veel see vabatahtlikkus, et palga peale ei mõeldaks. Meie elatustase pole selline. et inimesel poek midagi teha ja ta mõtleb, et lähen ja tegelen siis Tallinna tänavatel narkaritega.

Sarnet: Riigi poolt on põhiküsimus. kas neile võib usaldada maksumaksja raha. Mitte et nad kõik ära raiskaksid, aga tuleb tunda piiri. kust alates era· sektor oleks ka koos oma kasu· mitaotluse· ga teenuse pakkumisel efektiivsem, et riik ei eelistaks niiöelda valet sektorit. Erasektor oleks ka nõus igasugu teenuseid tegema. kui riik peale maksab.

Tähendab see, et ärisektor ja kolmas sektor on lahtiriigistamisel konkurendid?

Rahumägi: On ikkagi alad, kuhu ärisektor ei tule. Äri· mees kalkuleerib. kas talle jääb midagi taskusse või mitte. OK. üks asi on vana· dekodude ehitamine. aga ma siiski ei kujuta ette, et ärisektor jookseks tormi, kui riik kuulutab konkursi orbude ja vanemliku hoolitsuseta lastele pere· kondade leidmiseks - seal lihtsalt pole seda nutsu. mida tasku panna.

Sarnet: Toetusrahadega ei tohi tulla aladele, kus on piisav konkurents ja nor· maaIne turg, mis regulee· rib hindu. Aga on alasid, kus konkurentsi ei teki ja rugl toetuse andmise põhimõtted ei ole hasti defineeritavad. Näiteks hakkab riik tulevikus reguleerima ka erastatud energia üsteemi. kuid see võib kuuluda ärisektorile. sest seal on lihtsad kriteeriumid tulemuste mõõtmiseks kui palju maksab tootmine, kui palju jaotamine ja muu. kasumiprotsent sinna veelotsa. Kus tulemusi raske mõõta, seal võib eraektor saada põhjendamatut kasumit ja ühiskondlikel alustel jaotamine võiks olla paremini kontrollitav.

.

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 5. november 1999

Koostöö viib sammu ajast ette Tartu Vaegurite ühingu esimees Ester Kets nägi IBM-i reklaami, millel seisis "Ostke meilt" Ta helistas kõrvaloleval numbril Tallinna võhivõõrale firmajuhile, et küsida, kas ettevõte ei saaks hoopis nende ühingut aidata.

Pöördumise peale saatiski firma uhiuue arvuti.

AetSüvarl, KertuRuus

"Terve tervendamiseks. keskkond aitab ärile kaasa," usub Aaviksoo.

Sellegipoolest suurendaks meedia tähelepanu rahakoo gujate hinnangul toetamist.

"Suhtumisega, et toetajatest kirjutamine on reklaam, töötab ajakirjandus fondile vastu." usub Arno Tali Sihtkapitali tegevdirektor Loora Tarm.

Praegujäävad helded andjad Eestis varju ka seetõttu. et mitte keegi ei tee toetuste ega suhturniste kohta statistikat. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu tegevdirektor Kadri Kopli sõnul saabuvad igaaastasel "parimate" valimisel liitu pikad nimekirjad mittetuluntublidest dusühingutest, kuid sponsorite kandidatuuri peaaegu üles ei seata. "See on üks suur vaev neid nimesid välja nullkida," kinnitab Kopli.

foorum@netexpress.ee

Vastupidiselt levinud arvamusele toetavad paljud ettevõtted pidevalt kodanikuorganisatsioone hädatarviliku raha ja kaupadega.

Strateegiliste toetuste aeg pole veel käes, kuid edu· meelsemate ettevõtjate usk terve ühiskonna rolli äri edendamisel lubab aimata neidki. "Ärirnaailm pole veel mõistnud, milline tähtsus on kolmandal sektoril tänapäeva ühiskonnas." usub Eesti Mobiiltelefoni (EMT) juhatuse esimees Peep Aaviksoo. "Firmad, märgata kes oskavad koostöövõimalusi, on üks samm ajast ees."

Tasuta prillid raha asemel Tegelikult on firmad abivalmimad, kui arvata osatakse. kuigi see väljendub tihti pisikestes seikades: näiteks tegi Tartu Puuetega Inimeste Koda korjanduse, et ühele perekonnale küttepuid osta.

Kui ostuks läks, müüs fIrma olukorrast selgust saades kvaliteetsemaid puid odavama hinna eest.

Toetama ei pea sugugi vaid rahaga. Lõuna-Eesti Pimedate Ühingut toetavad oma kogemustega silmaarstid, nüüd kingib Rotary klubi kõigile nägemispuudelistele prillid. "Selline abi on rahalisest vajalikunlja, muide. Väga kallis," sõnab ühingu esimees Eva Kirillova.

Paljud professionaalid annavad ühendustele tasuta või odavat koolitust. Nii on puuetega inimeste muretelefoni tegijaid koolitanud psühholoogid, kelle tunni tasu muidu 300 krooni.

Lihtsam on saada toetust ka ruumide või toiduainete näol. "Kui firma annab koo· lituseks tasuta ruumid, mille üür oleks muidu 500 krooni tunni eest, on see ju suur sponsorius!" sõnab Tartu Puuetega lnimeste Kojajuht Senta Michelson. Jalatsikauplus Amigo on paar korda andnud kõigile Tartu Vaegurite Ühingu 40 liikmele võimaluse valida endale kauplusest sobiv paar jalanõusid.

Ka Kreenholmi Halduse AS-i peadirektor-juhatuse esimees Meelis Virkebau märgib, et toetamine ei seisne ainult raha jagamises, kuid seda tuleb suunata sihipäraselt. Kreenholm on näiteks oma tooteid andnud spordi- või heategevusüritustel auhindadeks, samuti annetanud kirikutele materjale. "Annetus peab haakuma ettevõtte enda tegevusega," usub Virkebau.

Peep Aaviksoo hinnangul on raha andmine küll kõige lihtsam, aga ka kõige kehvem viis kellegi toetamiseks.

"Tegelikult on positiivseid toetamise variante ju nii palju - aja ja teadmisteg3. panustamine on väärtuslikum, sest neid saab ka järgmises astmes kasutada," kinnitab ta.

Rõõmus ühiskond on parem tarbija Vahet võib teha annetamisel ja sponsorlusel - viimases kehtib põhimõte: vorst vorsti vastu. Raha andnud ettevõte saab sponsoriks olles oma fIrmat reklaamida. Tartu Kultuurkapitali juhataja Eve Lille sõnul on see soov täiesti loomulik. Tartu KuItuurkapitalil on vaid üks tõeline annetaja - Austraalias elav väliseestlane Villem Fischman, kes andis fondi käsutusse oma Tartus Raekoja platsil asuva maja. mida fond välja üürib Nii avab ettevõtja usk. et toetamine tõstab tema mainet ja nõnda ka läbimüüki.

"Rahastajate nimed peab kõlavait välja hõikama," veenab Eve Lill. Pärnus tuntud Lepa Kaubamaja omanikule Elmar Lepale tõid aastate jooksul välja antud summad sümboolset kasu Riigikogu valimistel. Üksikkandidaadina 2237 haält saanud ärimees sõnab, et Pärnu-suuruses linnas levis in· fo tema toetustest eravest

Põhjatut rahaauku pole Viimasel ajal on paljud suuremad ettevõtted huvitatud sellest, et taotluste tulv mõnda fondi suunata, mis rahasaajad välja valiks. Kui fond aga juba võõrast raha jagab, peab tal olema esitada ülevaade, mis sellega tehtud.

Arno Tali Sihtkapitali tegevdirektor Loora Tarm kinnitab, et fondi käekäik peegeldab täpselt üldist majanduslikku seisu riigis."Praegu midagi roosilist pole," tõdeb Tartu Kultuurkapitali juhataja Eve Lill. "50 000 on meie jaoks suur raha." Arno Tali Sihtkapitali toetanud Põlva Piim on rahalistes raskustes. endise toetaja Rakvere Lihakombinaadi uued soo stest omanikud aga ei saa tegevdirektor Tarmi sõnul aru, mida vaesus maapiirkondades tähendab.

Tarm toob näite fondilt 3000 krooni saanud tüdrukust, kes õppis Tartu Ülikoolis viitele arstiteadustja astus magistrantuuri. "Tean täpselt, et ta elas vee ja leiva peal," kinnitab Tarm. Niikuinii on Arno Tali Sihtkapitali kuue aasta jooksul Välja jagatud 800 ()()() kroonist toetusrahast tulnud alla kolmandiku, ülejäänu on eraldanud riik.

ürituste või projektide tarbeks. Konkreetsuse vajalikkust rõhutab ka Peep Aaviksoo: "Loomulikult ei saa nii. et kõik kaerajaani tantsijad tahavad minna Uus-Meremaale tantsima ja saavad pahaseks, kui firma raha ei anna." Aga Aaviksoo kinnitab, et kõik, kellel on konkreetne projekt, millega omal käel kasvõi väikeste tulemustenijõutud, leiavad ikka toetust.

Senta Michelsoni sõnul on mittetulundusühingutel raske toetust saada ka sellepärast, et mitte kõik selle nime all registreerunud ei tegutse ausalt. "Mittetulundusühendusi on loonud lisaks korralikele inimestele terve rida sulisid," kirjeldab Michelson. "Ja just nemad on võtnud usalduse ära ka teistelt." Soov mitte millegi eest raha saada on mõned ininlesed ajanud ettevõtjatele päris inetu id trikke mängima. Ühte ettevõttesse kõndis sisse kepile toetuv naine. kes palus invaliidina abi oma raskelt haigele lapsele. Firmajuht lubas toetamisele mõelda. Kabinetist lahkuva naise kõnnak aga ei sarnanenud enam sellele, millega ta oli uksest sisse astunud.

"Te unustasite kepi maha," pidi firmajuht meenutama.

Hiljem selgus, et hoolitsev ja täie tervise juures ema soovis lapsele raha peotantsu tundideks.

Nii peavad ärimehed otsustama, millal ideed abitaotluste taga tõelist toetust väärivad. Võib-olla peaks mõni sotsiaalseid probleeme lahendav ühendus saama vähem vastuseks "meie spondeerime missivõistlusL" Võib-olla peaks mõni klubiürituse jaoks raha küsija või "õppereisile" soovija kuulma kindlamat "eid". Ja kindlasti peaksid nii ühenduse d kui firmad mõtlema järele. millised ka· sutamata võimalused nende suhtlemises peituvad.

Kanadalased annetavad kaastundest 1996.-1997. aastal Kanadas läbi viidud küsitluses uuriti, miks kanadalased toetavad organisatsioone: • Kaastundest abivajaJate vastu 95% • Soovist aidata kaasa eesmärgile, millesse usuvad 92% • Organisatsiooni eesmärk puudutab isiklikult teda või tema lähe· dast 65% • Veendumuses!. et neil tuleb ühiskonnale midagi tagasi anda 58% • Usulistest veendumustest või kohustest 34% • Maksusoodustuse saamiseks 11% Allikas: Kanada Filantroopiakeskus

Kõik kaerajaanitajad raha ei saa

Esimese grupi nägemisinvaliid Urve Tamm proovib prille, mida jagab Tartu Pimedate Abi_ Rotary klubi on lubanud sarnaselt toetada prillidega Lõuna-Eesti Pimedate Ühingut.

ALDOLUUD

lustes.

Meelis Virkebau nõustub, et ühelt poolt saab toetamisel määravaks ettevõtte imidii tõstmine. "Aga teisalt

on abivajajate toetamine ka osa normaalsest ettevõtlustegevusest, " sõnab ta.

Peep Aaviksoo lisab sellele vastutuse ümbritseva ees:

"Äriettevõtted peavad mõistma, et keskkonna eest tuleb hoolt kanda." Tema sõnul toetab EMT õppimist, sporti ja kultuuri elukeskkonna

Tegevust alustaval ühingul, kes pole ennast veel tõestanud, on raha saamine keeruline. Kui Lõuna-Eesti Pimedate Ühing alustas. vastas sajale välja saadetud kirjale vaid paarkümmend, neistki enamik eitavalt. Tegevuse käigus konkretiseerusid aga eesmärgid: kui algul koguti raha lihtsalt pimedate tegevuse toetamiseks, siis nüüd küsitakse alati konkreetsete

Ettevõtted hädas kolmanda sektori valvekoertega • Kuulus näide, kus kodanikuühendused on vastu astunud äriettevõtte taunitavale käitumisele, on ülemaailmne avalik vastuhakk sporditarvete firma Nike tööjõupoliitikale Aasias. Nii on fIrma reklaamlause "Just do it" muutunud iroonia objektiks.

1991. aastal avaldas AasiaAmeerika Vaba Tööjõu Instituut raporti Nike'i tegevuse kohta Aasias. Sellest ajast peale on sajad ühendused ametiühingutest inimõiguste eest võitlejateni uurinud ja avalikustanud Nike'i tegevust ning käivitanud kampaania firma toodete boikoteerimiseks, kuni tööjõupoliitika ei muutu. "Kõik ülemaailmses kampaanias osalevad ühendused on omavahel pidevas interneti- ja me iliühenduses, et jagada uurimistulemusi ja stratee· giaid," ütleb Foorumile Tim eonnor, Austraalia ühenduse Kogukonnaabi Välismaal Nikewatchi kampaania koordinaator.

Kuigi Connor kinnitab, et piiratud ressursside tõttu on olnud võimalik vaadelda ainult mõnda Nike'i tehast ja avaldada fIrmale tagasihoidlikku survet, on kaheksa

,

aasta jooksul koostöös mee· diaga toodud päevavalgele paljugi Aasias toimuvast.

Raamatus "Arendades ettevõtja kodanikutunnet" rõhutab paljude Mehhiko vabatahtlike ühendu te juht ja ärimees Manuel Arango: "Tuleb näha, kui firma saab ühes riigis autasu hea kodanikuksolemise eest, samal ajal mõnes teises riigis kõige hooletumalt ja kahjutoovamalt tegutsedes."

Selgus, et Indoneesias ja teistes Aasia riikides töötatakse ebainimlikes tingimustes. Ohutusreeglite eiramine toob kaasa jubedaid tööõnnetusi, töödejuhatajad peksavad. ahistavad ja alandavad naisi, palgad on allapoole elatusmiinimumi, organisceruda töölistel ei lubata ning avalikustajad vallandatakse.

TÖÖjõud maksab tossupaari maksumusest vaid 4" .

Kui palgad kahega korrutada, tähendaks see vaid jalatsi hinna 4') o-list tõusu Pealegi kulub firmal reklaamimiseks peaaegu kaks korda rohkem kui tootmiseks: ühe ametiühingu andmeil maksis 20 miljonit dollarit nii Michael Jordanile aasta· ne reklaamimikampaama

kui ka 19 miljoni kalli jalatsipaari valmistamine. Vaid 3' firma reklaamikuludest lubaks tõsta vaesusest kõik 80 000 Indoneesia töölist.

Nike on spordijalatsite tööstuse turuliidrina - talle kuulub ligi 40') 0 turust maailma rikkaimaid firmasid. firma president Phillip Knighti aga hindas Forbes 1996. aastal rikkuselt Ameerika viiendaks. Ühest küljest on ühenduste kampaania andnud vähe tulemusi: alles selle aasta septembris kirjutasid 45 organisatsiooni 15-st riigist alla avalikule kirjale, milles palusid konkreetsete näidete varallõpetada tööjõu toores kasutamine. "Pilk sellele nimekirjale annab ettekujutuse huvist selle probleemi lahendamise vastu," sõnab Tim Connor. Ta lisab. et ühendused on teinud suurt tööd. et olukord meedia kaudu avalikkuseni on jõudnud. Kuigi firma otsest rahalist kahju on raske mõõta. langes 1998. aastal ühes perioodis Nike'i kasum tervelt 70' nmg selle võib suuresti kirjutada kampaa nia arwle.

KUid maailmas on ka hulgaliselt naiteid partnerlu D

sest, kus äriettevõtted ja kodanikuorganisatsioonid on ressursid ühendanud, et leevendada mõnd väärnähtust.

Näiteks otsustas 14 aastat tagasi orra firma Norsk Hydro 6000 töötajaga tütarfirma parandada oluliselt töökeskkonda. 12 aastaga õnnestus ettevõtteloma tööliste koolitamisega vahendada tööõnnetuste arvu 80' , .

Edust innustunult otsustas ettevõte kaasata kohalikke elanikke ja organisatsioone kampaanias, mis õpetaks lastele teeohutust. Taas langes õnnetuste arv.

Venemaal ühendas John-

son & Johnson jõud günekoloogide ja pereplaneerimise assotsiatsiooniga, et tuua 300 000 12-16-aastase koolitüdruku Ja arstideni su· guküpsust ja menstruatsioonitsüklit puudutav õppematerjal, mis Venemaal seni keelatud olnud.

Kariibidelotsustas kohalik hotellide assotsiatsioon hakata tegema koostööd terviseorganisatsiooniga. et lõpetada hotellides esinevad haigusnahud. mille tulemusel on langenud hotellide maine ja sissetulek.

Kertu Ruus

Kodanikuühenduste seotus firmadega suureneb Kuidas Kanada ühendused näevad oma suhteid rahvusvaheliste firmadega nüüd ja tulevikus praegu vaenulik olematu koostööle suunatud

tulevikus

-41

26

13

-47

-12

.1..._____-'1

61

Allkas. Notre Dame I Ulu,ool uunng, 1998

,

14

OORU /KOH Kuidas ettevõtjalt toetust paluda?

Elmar

Lepp Pärnu Lepa Kaubamaja omanik Taotleja võiks tulla ise kohale, see isiklik kohtruuine on väga oluline.

Tulija peab olema korralik ja viisakas, mõned abipalu· jad pole isegi puhtad. Küsi· ja isik mõjutab kogu oma olemusega väga palju.

Küsija peab ka teadma selle asja kohta, millele ta toetust ootab - näiteks autospordile toetuse taotleja peaks olema ise autospordi spetsialist. Kõhkleja ei tekita usaldusväärsust.

• Taotlus peaks olema konkreetne ja lühike, et huvi äratada ja kogu info lühikese ajaga kätte anda. Pikale ja segasele projektile raha ei anta. Kui foto on juures - kas siis toetust 00tavast koorist või rallisõitjast autoga - on hoopis teine asi! Kui siis ettevõtja näeb veel kooris paari tuttavat laulupoissi, aitab see kohe kaasa.

Alati ei pea paluma raha.

Raha on tegelikult viimane, mida antakse, sest muuga on lihtsam toetada: kes pakub ruume, kes autoõli. o Pöörduda tuleks asjast potentsiaalselt huvitatud ettevõtte poole. Autospordile on mõistlik otsida abi ikka õli- ja kütusefirmadelt.

o

o

o

Ester Kets Tartu Vaegurite Ühingu esimees AuneTamm Tartu Puuetega Inimeste Koja juhataja Aleksander Nukka Tartumaa Kutsehaigete Ühingu juhatuse esimees Kõigepealt tuleb läbi mõelda. mille jaoks ja kui suurt summat on ühingul tarvis.

Raha tuleb küsida konkreetse asja jaoks. o Enne küsimist on mõttekas uurida, millised on firma prioriteedid toetamise!.

See annab võimaluse ühiseid huve rõhutada ja teinekord ka vastuteeneid pakkuda.

Kõigepealt on mõttekas helistada ja küsida, kas sellele firmale on mõtet üldse avaldust vormistada. Tihti ütleb juba sekretär selge ei.

Kui ta aga on nõus teiega vestlema, tuleb edasi pöörduda juba asutuse kõige kõrgema nina poole.

Tasub küsida, mida konkreetne firma avalduses näha tahab ning kuidas see firmasse toimetada. Ning sedagi, kui suure summaga on reaalne ettevõtte poole pöörduda. o Tihti soovib juhataja küsi· jaga isiklikult kohtuda.

Vastuvõtule minnes tutvusta ennastja selgita lühidalt asja olemust. Juhi aega tuleb võimalikult vähe kulutada.

• Kohtumisel on küsija isik äärmiselt oluline, tema kaudu identüitseeritakse ka organisatsiooni. Ja võib vist öelda, et kui raskelt lii· kuv kepiga inimene isikli· kult läheb, mõjub see alati suurema reklaamina.

Samas tuleb alati olla optimistlik. Kui sa negatiivsust õhkad, saadakse sellest aru. Halamise ja pisarate peale lähevad eriti mehed hoopis närvi. Kõigile meeldib alati konkreetne ja ametlik toon. Ei mingit lipitsemist!

• Tuleb ka meeles pidada, et firmajuht ei pea midagi andma, see on tema vaba valik. Selline jutt, et "ise sõidate Volvoga" või "vaadake, mis teil siin kõik on", on kõige hullem rumalus. o Räägi asjadest nii: nii palju on meil vaja, nii palju oleme saanud juba sealt, palj'uga teie olete. nõus toetama? Lihtsam on saada tooteid ja teenuseid kui sularaha. Ehk: leivatootjal on

o

o

o

o

• Aitab kaasa, kui keegi teine on enne sama projekti toetanud - siis pole enam tausta kontrollida vaja, kui tuntud firmad juba taga on. o Alati peab püüdma ettevõtjale midagi vastu pakkuda. Lihtsalt anda ei taha keegi, sest praeguses raskes seisus peavad kõik väga tõsiselt mõtlema, kui raha välja annavad. Põhiline on siin muidugi reklaam firma kaubamärgi tutvus· tamineo Valimistel kandideerivale ettevõtjale loeb annetaja imidi palju. Kuid on ka teisi võimalusi - näiteks meilt toetust saav MTÜ Autosport remondib vastutasuks meie autosid.

Ja muidugi: vahel annad ikka niisama, ja oled rõõmus, et said toetada näiteks kultuuriga tegelevaid noori.

Tänu on väga oluline. Kui see ära ununeb, suhtub ka rahastaja sellesse küsijasse teinekord ükskõikselt.

Vahel võib tänu tõeliselt liigutada: polegi oluline, et lehes oleks sinu annetus kirjas, hea soe tunne on isiklikku pöördumist lugeda. Toetuse andjat võiks ik.ka korraldatavatele üritustele kutsuda - näiteks min· gi päeva avamisele. Kui ta ka sinna ei jõua, siis meeldetuletus on see ikka.

• Et toetust saada, peab küsija olema enne ikka midagi ise ära teinud. Esialgu peab natuke siiski oma rahakoti peal tegema. o

kõige lihtsam anda leiba ja kringlitootjal kringlit.

• Kohale minnes võiks avaldus juba kaasas olla. Igatahes peab alati teadma ühingu registreerimis· numbrit ja kontonumbrit! o Kui vähegi võimalik, tuleb avalduses kasutada rekvisiitidega blanketti. Pitsatiga avaldusega võiks kaasas olla registreerimistunnistuse koopia, tulumaksust vabastatud ühenduste nimekirja registreerimisnumber, kui organisatsioon on sinna kantud, olulised punktid põhikirjast, vahel liikmete nimekiri.

Kui on lubatud raha anda, ka kontonumber. o Mida viisakam sa oled, seda viisakam ollakse sinuga. Kui sulle ka hüpatakse peale, et teate, just täna käis mul siin üks matslik rahanorija, peab jääma enda rolli juurde ja viisakalt küsima: "Ma vabandan, kui hetk on ebasobiv: millal tohin taas teie poole pöörduda?"

• Kui sinupoolsele pöördumisele vastatakse kirjaga, täna ka ise alati kirjalikult.

See vorm loob sinust ettekujutuse kui soliidsest, tõeliselt eksisteerivast ühendusest.

• Kui oled saanud toetust, küsi ka, kas tohid edaspidigi kontakti võtta. See ei ole oma sansside maha mängimine, isegi kui vastus on eitav. Pigem loob see võimaluse edasisteks suheteks, kuigi ühe ettevõtte käest ei ole viisakas küsida toetust rohkem kui kaks korda aastas. Sina pole ainus abivajaja. Ja ühte asja tuleb meeles pidada: ei on ei!

• Küsi ka, kas saad ise kuidagi aidata. Ja mängi välja oma võimalused: näiteks haigete ühing saab toetust ravimifrrmadelt, sest nood. on huvitatud oma toodete tutvustamisest ja läbimüügi suurenemisest.

• Aidatakse neid, kes oskavad küsida, aga veel rohkem tänada. Täna sponsorit igal tähtpäeval, eriti jõuludel! Täna ka eitava vastuse korral.

Aruannet reeglina ei nõuta, kuid enda raamatupidamine peab tipp-topp korras olema, et vajadusel oma tegevusest ülevaade anda. Siiski: juba alguses makstakse meelsamini konkreetseid arveid, näiteks bussisõidu eest otse bussifirmale.

Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugeJateit vastukajasid. kaastöid ja teavet. Et muutuda areeniks, kus kodanikuühendused saaksid söna, palume ühendustel endil oma plaanidest meile teada anda. Foorum loodab, et inimesed ise tahavad nähtavale tulla ja oma mõtteid ja arvamust teistele avaldada. See laiendaks ehk ka Eesti tUlevikusuundade üle otsustajate nngi. Igaühe hääl on Foorumi Jaoks oluline.

Vastukajad, kaastööd ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uidu postiaadressil Tallinn, Pärnu maantee 67a (märksõna Foorum), telefonil 6 461 005, faksil 6 311210 ja e·maiUl foorum@netexpress.ee Foorum

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 5. november 1999

Põltsamaa õpib õõgastudes o.

Uhenduse hääbumist ei pÕhjusta raha, vaid tegijate huvi puudus UrmoKübar Põltsamaa

minemise äärel. Siis otsustas Ain, vahepeal ka Põltsamaa linnapea olnu, et hakPõltsamaa losslloõvis on kab ise truppi juhendama. mitu ruumi maast laeni "Kui oleksime jäänud lavaskunstI täis. Tõsi, kui soovi- tajat otsima, oleks võib-olla te täiendada näiteks oma paar aastat kulunud ja siis Pallase koolkonna tööde oleks raske inimesi uuesti kollektsiooni, siis pole see kokku saada," ütleb ta.

Huvi, millega kaheksa just õige koht, kuhu sõita.

Ent vaevalt leiate kusagilt näitlejat pluss abilised etenmujalt kauni loodusmaali, dust teevad, tõestab Aini mille autor on õppinud kär· tollase otsuse õigsust. Nüüd ner, praegune pagar, kes va- peab ta oluliseks, kuidas hepeal töötas tislerina ning õnnestub huvi hoida, nii enon kõige muu kõrvalt ka pä· da kui ka teiste jaoks. "Kuris andekas pottsepp. ni on huvitav, leitakse alati Põltsamaa kunstiühingus võimalus tulla, kui huvitav on selliseid inimesi palju. ei ole, otsitakse võimalusi Kroonikapidaja Lia Peets mitte tulla," teab ta. Loomunäitab fotosid näitustest ja likult on see kahepoolne maalilaagritest ning osutab protsess - huvitatud juht ühingu liikmetele: tema on suudab kaasa haarata tegiraamatupidaja, tema hool- jaid, nende hasart mõjub dusõde, temajuuksur, tema omakorda juhendajale. fotograaf...

Näiteks pea viis aastat taKunstiajalukku pääsemi- gasi alustanud Emade sest olulisem on ju see, et Ühing ehk Mutiklubi pais· kord nädalas saab seltskond tab just olevat sellise probpõltsamaalasi õhtul pärast leemi ees. Kui nelja lapse tööd kokku, et joonistada. ema Sirje Kukk 1995. aasta "Selts on selleks, et oleks algul helistas linnavalitsus· koht, kus käia ja asi, mida se, et rääkida oma mõttest teha," ütleb Lia. "Põltsa- luua emade kooskäimise maal on kaks kõrtsi, aga koht, kus leitaks üheskoos ega ainult seal ju ei lõõgas- lahendusi oma probleemidetu." le ning tegeldaks heategevu· Iga kokkusaamine tähen- sega, avaldati ideele suurt dab millegi uue õppimist ja toetust. harjutamist. Kas joonistaEsimestel tegevusaastatel takse siis näiteks natüür- korrastas Mutiklubi linna morti või portreed või proo- mänguväljaku, naised tegid vitakse mõnd uut tehnikat. käsitööd, saatsid selle RootKunstiühing korraldab ka si müüki ning raha eest kursusi, kuhu kutsub end korraldasid üritusi ning tegid jõulupakke. Praegugi on õpetama kunstnikke.

Näiteks klaasikunstnik klubil suur eesmärk: korRiho Hütt sai nii populaar- rastada tühjalt seisev endiseks, et on nüüd mitu korda ne lasteaiahoone, et sinna Põltsamaale tagasi kutsutud tuleks noortekeskus, kuid ning Kunstiühingu ruumi- rahapuudusel pole plaanide aknad tihedalt harrastus· dest kaugemale jõutud ning kunstnike vitraaZe täis. Su- Sirje tunnistab, et tunda anvistest siidimaalikursustest, nab ka klubiliikmete väsimida juhendas Christina mus.

Ain ja Lia kinnitavad naPrepula Põltsamaa sõpruslinna Kokemäe rahvailli- gu ühest suust, et rahapuukoolist, valmis lossihoovi dus ei ole suurim takistus. tõmmatud pesunöörile ki- "Raha vedeleb igal pool, turev ja lehviv näitus. Tõsi, leb vaid osata see üles tund pärast avamist tuli see võtta," ütleb Ain. Loomulimajja sisse kolida, sest üle kult otsitakse pidevalt ka lennanud linnud ei mõist- võimalusi odavamalt ja olenud õrnu rätikuid puhtana masolevate vahenditega lähoida. bi ajada, nii näiteks kärbiKuid ajajooksul on kuns- vad ühenduste juhendajad tiühingu plaanidesse jõud- eelarveid sageli esmalt oma nud muudki lisaks kursus· töötasu arvelt.

Raha otsides on ühendustele ja maalilaagritele ning näitustele. Nii sai juhenda- tei sageli mitmeid eeliseid, ja Ethel Hakkaja teada sood· mida ei osata ära kasutada.

Näiteks on satest soome keele kur- . . ''S-. amatöörtea~geva ~ Tall~nn 1 _ km .~ sustest ning ter käinud kutsus läbifrrmades esiPõltsamaa vilja ka Põltnemas ning samaale. saanud vasNüüdehivad tutasuks kunstiühin< ,-.--"'=---',.. nende bussi kasutada ja gu ruume li- Viljandi O· ~ .fe. . saks maalikunstiselts "'<., tasus oma dele ka tahvmaalilaagri lid soome verbide pööramisreeglitega. pinna eest piltidega. "HuviSamamoodi kord nädalas de kattumine on igal pool ja kogunevad Põltsamaa ama- sellele tulebki toetust otsitöörteatri näitlejad, kes des viidata," märgib Ain. praegu tuletavad meelde ke- "Mitte nii, et ühing on jäivadel esietendunud näiden- gal positsioonil "te ei saa dit "Naisrannavalve silme meist üldse aru!" ja äriall", et siis sellega maakon- mees, et "mis teie ka rahada ringreisile minna. Ja po- lugemisest teate!""

Nii on peamine ikkagi tele siin midagi ütlemist, et taidlejate töö -lavastaja Ain gutsemissoov. "Tunne "ma Saviauk katkestab läbimän- pean seda tegema" tähengu kohe, kui laval toimuv dab ühenduse allakäigu algust," ütleb Ain. "Ja mul väheveenvaks jääb.

Eelmisel aastal suri trupi oleks küll kurb meel, kui eestvedaja Ellu Puudist, see pool mu elust ära ning amatöörteater oli laiali kaoks."

Oktoobris korraldas Põltsamaa kunstiselts portreemaalikursuse, mida ju· hendas Põltsamaal sündinud maalikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor Tiit Pääsuke.

2 x RIINA MÄGI NOOREMM

. I

Juulis juhendas Christina PrepUla Soomest Põltsamaal siidimaalikursust, kus kursusIase Kaie Leviti (pildil) käe all sai siidtoorikust kaunis rätt.

Ettevõte olgu ühiskonnas hea kodanik • Felixi tegevdirektorit Andres Koerni teavad end veinipealinnaks nimetanud Põltsamaal kõik. Pole vahet, kellega seal kodanikeühenduste elust rääkida, varem või hiljem jõutakse ikka küsimuseni: "Aga kas te Koerniga olete juba kohtunud?"

Küsija hääl on seejuures enesestmõistetav, umbes nii, nagu päritakse Louvre'is käinud turistiIt, et kas ta ikka Mona Lisat nägi.

Viie tuhande elanikuga Põltsamaal annab Felix alaliselt tööd 120 inimesele ning hooajaliseit veel umo bes sajale. Neile lisanduvad talunikud ja aiapidajad, kelle saaki tehas kokku ostab.

Nõnda täidab ettevõte tööandja ja maksumaksjana nllgl olulist sotsiaalset funktsiooni ühiskonnas.

Kuid Koern ütleb, et see pole veel piisav. "Iga et-

tevõte peab olema ka hea kodanik," märgib ta. "Tuleb täita ka kohustusi, mis raha otseselt tagasi ei too."

Ometi on needki kohustu· sed frrmale kokkuvõttes kasulikud. "Meile on ju tähtis, et ühiskond hästi toimiks, et peredel ei tekiks tunnet, et peale töö pole neil siin midagi teha," ütleb Koern ..

Nõnda peab Felix loomulikuks toetada - ja seda sõna eristab Koern selgelt sponsorlusest, mis on üks turundusvõte ja mõeldud raha tagasi tooma nagu reklaamgi - kohalikke üritusi ja nende korraldajaid.

"See on kui meiepoolne sõbralik viisakus, aga ka tänu tehtud töö eest, et tegijad ei kaotaks huvi,"lausub ta.

"Austan väga neid, kes võtavad vabatahtlikult enda peale mingi töö. Nad on ühiskonnale väga tähtsad."

Siiski seab raha nappus

toetustele piirid. Eelistus dud, ütleb Koern. Läkuulub siin ühendustele, bimõtlematus avaldub tihti kelle tegevust on näha ning ka ideede esitamises. kes oskavad oma eesmärgid Näiteks kui tuleb Koerni ja soovid selgelt teatavaks juurde seltskond noori ja teha. Näiteks ütleb, et neil kui kohalion soov sõita kul puhkpiljalgratastega liorkestril Hispaaniasse puudub lauja tagasi lupeole mining nad neku eel võiksid see· mõni pillivijuures kanda din, on selle Felixi särke, muretsemi· kui firma ne kindlasti neile rattad asi, millega ja varustuse ettevõte ostab, siis ühendust ai- Põltsamaa lemmikloomaselle jutu data saab. päevale võttis Felixi tegev- peale Koern Ürituste direktor Andres Koern kaa· raha ei anna. puhul pärsib sa oma küüliku_ ELlAR SÜGISTE Küll aga toetoetamissootab Felixi vi see, kui sooviavaldusega ümbermaailmasõidu jahti tullakse ettevõte jutule alles Lennuk, sest seal näeb ta paar päeva enne ürituse toi- huvitavat ideed. mumist. See näitab, et korUrmo Kübar raldamine pole läbi mõel-

Pollitikud haistsid kolmanda sektori populaarsust Karin Kala Tartu Ülikooli avaliku halduse üliõpilane Ehkki valimised on möödas, pole erakondade valimisprogrammid täna vähem aktuaalsed kui enne 17. oktoobrit. Hea tava kohaselt peaksid valimislubadused nüüdsest realiseeruma hakkama. Kuivõrd tähtsustati neid andes kodanikuühiskonna arengut järgnevatel aastatel?

Märtsikuistel Riigikogu valimistel kajastasid kodanikuühiskonna uurija Rein Ruutsoo andmeil kolmandat sektorit oma programmides vaid Mõõdukad ja Sinine Erakond. Kahtlemata ei kuulu lubadus kodanikuühiskonna arengule õlg alla panna praegugi vali-

misprogrammide kohustus!ike koostisosade hull,a, kuid areng märtsist tänaseni on olnud märgatav.

Peaaegu kõik suuremad erakonnad teadvustavad nüüd endale teema populaarsust - ainus, kes oma üleriigilises programmis mittetulundusühendusi üldse ei maininud, oli Eesti Maarahva Erakond_ Erinev on vaid see, mil määral ja millise külje pealt mittetulunduslikele organisatsioonidele tähelepanu pööratakse.

Need, kes märtsivalimistel uudsusega silma paistsid, on nüüd sama teema käsitlemisel tagasihoidlikud. Mõõdukad viitasid kohalike omavalitsuste koostöövõimalusele kolmanda sektoriga ainult oma Tartu progranunis ja sealgi vaid seoses sotsiaalteenuste pakkumisega.

Kolm suuremat erakonda

..

- Keskerakond, Reformierakond ja Isamaaliit - nägid oma programmides kolmandal sektoril Eesti elus suhteliselt suurt arenguruumi.

Kõige enam soovitakse soodustada omavalitsuse ja mittetulunduslike ühenduste tööd sotsiaalsfääris ja kultuuris.

Nii lubas Keskerakond üldprogranunis toetada nõu ja jõuga rahvakultuuri- ja vabaharidusseltse, sealhul· gas Eestis elavaid teiste rahvuste kultuuriseltse. Reformierakondlased Pärnus pooldavad eraalgatuslikke ettevõtmisi sotsiaalteenuste pakkumiseL Tartus tahetakse rahaliselt toetada nii rahvakultuuri kui ka mittetulundusühingute ja professionaalide korraldatud kultu uriüritusi.

Isamaaliit soosib Tallinnas kodanikualgatust ja mittetulundusühingute init· siatiivi toimetulekuõpetuse-

ga seotud projektide puhul.

Isamaaliit ja Reformierakond näevad kolmanda sektori võimalusi ka hariduseluga seotud probleemide lahendamisel, lootes sellest leevendust koolide materiaalsele kitsikusele.

Need "kolm suurt" kirjutasid oma programmidesse ka nüansse, mis puudutavad valdkondi, mille eest seismisega just neid kõige rohkem seostatakse.

Näiteks viitas Reformierakond sellele, et spordiseltsidele saaks osaliselt üle anda linna spordivara majandamise. Samuti rõhutasid nad, et delegeerides osa ülesandeid kolmandale sektorile, saaks vähendada linnavalitsuses töötavate ametnikearvu.

Keskerakond oli originaalne alkoholi- ja narkoprobleemide lahendamisega tegelevate vabatahtlike ühenduste loomise soodus-

tamisel. Samuti pidasid nad otstarbekaks kolmanda sektori esindajate laialdast kaasamist elamumajandust ja tarbijakaitset puudutavate otsuste väljatöötamisse.

Linna heakorra ja muinsuskaitse alal tahavad valitsusväliste organisatsioonidega koostööd arendada "Tartu muinsuskaitsjate parteiks" kutsutud isamaaliitlased. Nad näevad mõtet ka püsivate koostöösuhete loomisel maja- ja korteriomanike esindustega.

Loomulikult kandideeris kohalike omavalitsuste valimistel ka palju väikse· maid nimekirju, kes seekordse võrdluse alt välja on jäänud. Tõenäoliselt on mitmedki neist oluliselt tihedamini seotud kolmanda sektori problemaatikaga. Ühest küljest on nad juba füüsiliselt rahvale lähemal, teiselt poolt ongi smrr osa neist välja kasvanud erinevatest

"

seltsidest ja ühingutest. Seega peaks just sellised valimisliidud olema oluliseks jõuks kolmanda sektori olemasolust teavitamise!.

Probleemiks võib olla nende endi teadmatus vabatahtlike ühenduse võimalustest ja kohast arenenud riikides.

Iseasi on muidugi see, kuivõrd erakonnad tegelikult mõistavad kolmanda sektori rolli ühiskondlikus elus ja mil määral on see ai· nult uuenduslik element loosungites.

Et kõik lubadused ei olegi mõeldud elluviimiseks (vä· hemalt mitte sel kujul nagu kirjas), siis ei anna teema käsitlemine programmides veel kolmandale sektorile elukindlustust. Killdlasti on see aga märgiks, et üksikute entusiastide ja nende gruppide poolt tehtav lobbytöö on kuulajate kõrvadeni jõudnud.

,.