KODA N I K U ÜHIS K ONNA
HÄÄLEKANDJA
1. OKTOOBER 1999
Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus
Eesti Ajalehtede Ult: Pärnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6 461 005, Faks: 6 311 210 e·mall: foorum@netexpress.ee
•• •
oo
Uhendustele kukub kell ankeetide esitamiseks Maksusoodustust soovivad mittetulundusühendused peavad hiljemalt täna esitama maksuarnetile koos taotlusega ka täpse ülevaate oma liikmetest, mis paljudele NGO-dele võib üle jõu käia. Täpseid andmeid nõuab kodanikeühendusteIt valit· suse suvel vastu võetud määrus, mille järgi peab soodustust taotlev ühing koos senise majandustegevuse ülevaatega esitama kõigi liikmete nimed ja isikukoodid. "Väikestel ühendustel on kindlasti keeruline neid nõudeid täita," ütles Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht LeifKalev. Ta avaldas kartust, et paljud väiksemad üliõpilaskonnad jäävad soodustusest nüüd ilma, sest neil pole võimalik detailseid nimekirju kokku saada. "Liikmeid on palju ja vastavaid tegutsejaid vähe, üliõpilaskondadel pole selliseks tööks piisavalt vahendeid," sedastas ta, lisades, et väiksemad üliõpilaskonnad on samas ka nagunii väiksema käibega. Eesti Pimedate Liidu esimees Ago Kivilo (pildil) ütles eile, et nende allorganisatsiOOnid on nimekirjade täpsustamisega valmis saamas, kuid see nõudis nädalaid rasket tööd. "Nad said ikka vett ja vilet näha sellega, sest Väga paljud liikmed on aktiivsest tegevusest liidus kõrval," ütles Kivilo. Kokku on näiteks Tallinnas umbes 800 ja Tartus umbes 600 pimedate ühingu liiget. "Ma ei tea, kuidas on teiste ühendustega, kuid pimedate liit on nii vana ja meil pole oma tulusid-kulusid kuhugi kantida, nii et meie kohta on see nõue küll üleliigne," lisas Kivilo. Maksuameti otseste maksude talituse juhataja Terje Ludvi sõnul kulgeb Tallinnas taotluste esitamine rahulikult. Ta lisas, et on kuulnud, kuidas mõned maakohtade NGO-d on loobunud taotluse esitamisest, sest neile tuleb Väga vähe annetusi ja suur vaevandmete kogumisel ei tasuks end ära. Kui dokumentides esineb puudujääke, anname aega neid täiendada, mitte ei ütle kohe, et jääte soodustusest ilma, lausus Ludvi. Ludvi sõnul võimaldab täpsete andmete nõudmine vältida võimalikke maksupettusi, kui NGO sildi all tegutseb tegelikult muid asju ajav ühing. Samuti teenib avalikustamine ühenduste potentsiaalsete liikmete huve, märkis ta. "Mina ei näe uutes nõuetes mingit maailmalõppu," ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika juhataja Lemmi Oro, kelle sõnul on isikukoodide esitamine maksuametile normaalne. "üllatavon hoopis see, et leidub isikuorganisatsioone, kes ei tea oma liikmetest suurt midagi." Urmo Kü bar
MAARUS
2
küSimust
Mati Heidmets Pedagoogikaülikooli professor
. , Milline on teie hinnangul Eesti • ülikoolides antava mittetulundussektori alase hariduse hulk ja tase? Haridus on lünklik ja mahult väike. Tegu on eelkõige kas üksikloengutega mingi üldisema loengukursuse sees või siis Väga üksikute mittetulundussektorit puudutava kursusega. Selle eluvaldkonna suurenevat olulisust arvestades oleks aga mõistlik alustada süstemaatilist õpetust vähemalt paaris Eesti ülikoolis. . , Millised on suuremad probleemid akadeemilise • kolmanda sektori hariduse andmisel? Keskne küsimus on ülikoolitasemel õpetajate puudumine. Õpetuse käivitamine eeldab kõigepealt õpetajate ettevalmistamist, mida tuleb paratamatult teha välisülikoolides. See maksab. Samas on mittetulundustemaatika praegu õnneks kilbil ning rahaallikaid mitmeid. Siiski, just õpetajate vähesuse tõttu saab tõsisemast akadeemiliselt tegevusest selles valdkonnas rääkida ikkagi alles paari aasta pärast. Urmo Kübar, lk 3
KoondatudAvatud Eesti Fondi • eeSSelSaV duuedvälj tsed
Filantroop George Soros Avatud Eesti Fondi nõukogu otsusest teha 2/3 toetusrahast ilma jäänUd fondist avatud poliitika instituut
Narvas räägitakse ühistegevusest keskkonnakaitsel. Täna toimub Narvas Eesti-Vene-Taani ühisprojekti "Regiooni areng ja piiriülene koostöö Eesti-Venemaa piirialadel" kolmas ja viimane seminar enne novembris asetleidvat lõppkonverentsi. Seminar käsitleb keskkonnaprobleeme Eesti-Vene piirialadel ja nende lahendamise võimalusi. Eriti pööratakse tähelepanu Narva ja Ivangorodi vee kvaliteediga seonduvale ning keskkonnaalasele ühistegevusele. Kolmanda sektori esindajad Eestist ja Venemaalt tutvustavad NGO-de tegevust piirkonnas keskkonnahoiu alal. Ühisprojekt käivitus jaanuaris, seda rahastab Taani välisministeerium. Projekti käigus on osavõtjad saanud teoreetilisi teadmisi koostöö, rahastamisallikate ja säästva arengu teemadel ning valmistanud ette konkreetseid ühistöö projekte. Lõppkonverents ehk Peipsi Foorum toimub 11.-12. novembril Tartus. Angelika Rehema, Peipsi Järve Projekt .
Korteriühistud kogunevad foorumile. Esmaspäeval korraldab Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) Tallinnas Sakala keskuse konverentsisaalis korteriühistute 1lI foorumi, kus jagatakse teavet ühistute juhtimisest ning koostatakse pöördumine riigile, suunamaks tähelepanu eluasemeprobleemidele. Foorum lõpeb diskussiooniga "Erakond ja elamumajandus". EKÜL kui vahelüli kolmanda sektori organisatsioonidest ühistute ja riigi vahelootab ÜRO poolt rahvusvaheliseks eluaseme päevaks kuulutatud oktoobri esimesel esmaspäeval toimuvale foorumile korteriühistute liikmeid ja omavalitsusjuhte üle Eesti. Samuti osalevad seal Rahvusvahelise Korterjühistute Liidu (lCA-Housing) ning Põhja- ja Baltimaade esindajad. Foorumile saab registreeruda Tallinna telefonil 6 275 740. Tea Põldoja, EKÜL
••• • •
·•• ·•
Fondi nõukogu liige Ants Sild hindab muutusi ainuõigeks sammuks Kertu Ruus, fooru rn@netexpress.ee
Eesti sai seni ligi 30 riigi seas, kus George Sorose fondid asuvad, ühe elaniku kohta kõige rohkem toetust. Kuuldes, et Sorosjätab Avatud Eesti Fondile (AEF) senisest toetusest alles vaid kolmandiku ehk 1,5 miljonit dollarit aastas, reageeris fond otsusega korraldada end ümber avatud poliitika instituudiks. Nüüd seisab fondi ees väljakutse töötada välja uus asi vanu kogemusi kaotamata, ning samas püüda leida Sorose rahade vähenedes alternatiivseid rahastajaid. Avatud polii~ika instituudi ideejärgi otsustab nõukogu, millistes valdkondades tuleks ühiskonnas kiiresti midagi ette võtta. Sõltumatu uurimisgrupp töötab probleemi läbi ning teeb ettepanekud otsuste ellurakendamiseks, milleks on samuti väike stardikapital. "Pooleteist miljoni dollariga Väga palju ära ei tee," tõdes AEF-i juhataja Mall Hellarn. "Nüüd tuleb väikesel virtuaalsel kooslusel otsida õigeid suundi globaalsel taustal." Suurimaks kaotuseks peavad paljud fondi töötajad saadud oskuste ja kogemuste killustumist. "Kui siia jääb tööle vaid paar inimest, ei jõua nad fütisilisplt oskusteavet kasutada," kinnitab AEF-i juhataja abi Katrin Enno. Mall Hellam lisab, et fondijuures on olulisimjust' asjade teistmoodi nägemine, mida on õpitud suheldes nii ida kui läänega. AEF-i programmijuht Erki Korp nendib, et fond suutis Eestis toimuvat paljuski koordineerida, kuid nüüd jäävad ühendused hajali. Korbi sõnul kaotab ainuüksi sotsiaalsfääris töö otseselt või kaudselt ligi 1000 inimest. AEF-i nõukogu lüge, Baltic Computer Systemsi peadirektor Ants Sild hindab muutust siiski ainuõigeks sammuks, mille poole oleks tulnud liikuda rahade vällenemisest hoolimata. "Just see käik annab minu arvates võimaluse kõige paremini säilitada saadud oskusteabe tuuma," leiab Sild. Silla arvates on oskusteave pigem senisel kujul süstemaatili-
,
Muloleks tõsiselt hea meel, kui teiste ' Euroopa Liiduga liitumisjärgus olevate riikide rahvuslikud fondid millegi sarnasega välja tuleksid.
••
Ligi 3 00 m-Ijonit Kümne tegutsemisaasta jooksul on Avatud Eesti Fond jaganud 215 miljoni krooni väärtuses toetust. 36% sellest rahast on kulunud haridusele.
--
1990 1991 1992
toetussumma min kr
1
3
1993 1994 1995 1996 1997 1998
15
9
24
36
36
69
55
1999 2000 2001
60 45 L - _ ...
san
'Avatud Eesti
raamat, $orose Eesti esimene Kaasaegse internetiühendus Kunst: Kesl<us Tallinnas
lasteaedade programm "Hea algus', raamatukogude infosüsteem audiovisuaalse kultUUri keskus Tallinnas,
Avatud Eesti Fondi esimesed aastad
konkurss "Arvuti kasutamine koolis", avalike Internetipunktide loomine fondi tegevuse lõpp aprillis
kampaania "Ära löö last"
2000
Tiigrituur
G. Sorose
visiit Eestisse Allikas: AEF
di toetus mõnedes Ida-Euroopa ~~~~~ 1~97. aasta:I.(mIlIIIJolniltels.krololn.lde.sl)·• •IIfI~ Venemaa 817. .- .- - - - - - - Eesti 55 • F
Soros Ida-Euroopas
Läti LeedU :..--_---- Valgevene
~_____---,<'- - - - - poola
_~_----,.-:~-- \Jkralna Moldova
_~.2.'-:~~~--
59 _ 71 _ food lõpetas valitsuse survel tegevuse
1411&:::~!! 20 ... 1 51.
138~:::::
Rumeenia .~_ _ _~---;-~;---- JugoslaaVla 215 ...:....-:_--,,.:..----- Bulgaaria 198 2
::..:...-:...-'-.,.-..:;.:2:.------
/l.lbaania
KRISTJAN LEPP
,. . J
eeldatav
fondi G. ~orose asutamine VISIIt EesMse
Mall Hellam ja George Soros 1995. aastal.
23
17112• • ••
• 1989. aasta algul kohtus George Soros Moskvas Rahvasaadikute Kongressil Marju Lauristini, Endel Lippmaa, Jaak Leimanni, Ülo Vooglaiu ja Ivar Raigiga. Räägiti mõttest luua Eestisse avatud ühiskonna instituut Budapes- ' tis juba 1984. aastalloodud fondi eeskujul. Eestlased panid ideed paberile. Aasta lõpul sai AEF-i praegune juhataja Mall Hellam ootamatu kõne New Yorgist, George Sorose assistendilt. Sõnmn olijärgmine: otsekohe tuleb kokku saada. Järgmisel aastal kogunesid Ida-Euroopa kontaktisikud Horvaatias, eestlastest Hellam ja Raig. Hellam meenutab, et Soros oli nende esimesel kohtumisel üllatavalt vahetu ja tema nägemus ühiskonna arengust oli selgem kui eestlastel endil. 19. aprillil 1989 peeti AEF'-i asutav koosolek. "Seda sammu võis peaaegu hulljulgeks nnnetada." sõnab Hellam. Tema sõnuloli risk suurem küll Sorosi endajaoks. kf'~ ei võinud ette kujutada, mis käärivas nõukogude impeeriumis toimuma hakkab. "Kuid Sorosil oli hea nina nagu alati," sõnab Hellam. "Ta nägi, et õige aeg on käes." Fond alustas stipendiumitaotluste rahuldamisega, kuid hakkas peagi ise prioriteete välja töötama. "Suunad selginesid," sõnab Hellam. "Mulle näib, et oleme haakunud globaalsete suundadega, mis ongi meie taotlus olnud."
Alvar Jaakson
selt kasutama jäänud. "Pole arukas vaielda, kas toetada üht või teist projekti, vaid pigem töötada ajutrustina süstemaatiliselt arengusuundi välja." Sorose toetusel elades pole Avatud Eesti Fond teiste rahastajate otsimisega kuigi aktiivselt tegelnud. Selles eristub AEF-st neljakümne nimelise allfondiga, annetustest 17 miljonit kogunud Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF). ERKF kaotas kultuurkapitali loomisega riigi· toetuse ning läks eraisikute
ja firmade annetuste kogumise teed. Üle-eelmisel aastal sai fond juba esimese päranduse. "See näitab, et suund üksikisikutele oli õige," sõnab ERKF-i tegevdirektor Toivo Toomemets. Sorose rahade olemasolu korral oli AEF-i prioriteediks raha kõige arukam kasutamine. "AEF-i rahade suurusjärk oli nii SUlli" et lisarahastajal oleks imelik ha· kanud," väidab Toomemets, kelle väitel ERKF-i tegevus moodustab AEF·i tegevusest murdosa, kasvõi juba sel-
lepärast, et kui ERKF rahuldab saadud taotlusi, siis AEF ka algatas projekte. Toomemets lisab, et ei näegi kedagi, kes võiks Avatud Eesti Fondi hiiglasuure panuse andnud rolli praegu ühiskonnas üle võtta. "Meilegi astub uksest sisse palju neid, kes ütlevad. et AEF neid enam ei toeta," sõnab ta. Toomemets mõistab ärimeeste kahtlusi. kes eelistaksid anda raha millelegi, mille tulemused on konkreetselt mõõdetavad. "Ka meie küsi· me ehk liiga palju abstrakt-
set toetust eesti kultuurile," kinnitas ta. Samas viitab Toomemets Eesti ärimeeste psühholoogilisele eelistusele anda raha otse küsijale. Ants Silla kinnitusel toetaksid ärimehed just avaliku poliitika instituuti, sest see võimaldaks neil valida neid huvitava valdkonna. "On palju valdkondi, kus äriringkondadel puudub küll otsene huvi, kuid mis loovad keskkonda ja kahtlemata on äriringkondades huvi analüüsiva tegevuse suhtes." Sild lisab, et äriringkonnad saavad
lisaks rahale aidata ka professionaalsusega, mitte mingil juhul ei tohiks tulevane instituut saada aga endale lobby tegemise kohaks. Kümne aastat eest loodud AEF oli esimene nii suures ulatuses koondatud SOl-ose fond , kuid sarnane suw1d on võ ehId kõikjal Ida- ja KeskEuroopa riikides. Ühest küljest soovib Soros pöörata tähelepanu arenenud riikide probleemidele, samas suunata raha uutesse kriisikolletesse. Loomisel on näiteks .fond Kosovos. •
Kodanikualgatuse liit seob Eesti maailmaga Kertu Ruus
Manila Ülemaailmse kodanikualgatuse organisatsiooni CIVICDS maailmaassamblee Filipiinidel näitas eestlastele, et maailm on laiem, kui arvame oma igapäevases suhtIuse s kaasmaalaste, sekka venelaste ja eurooplastega. Sellest hoolimata saavad filipiinlane, kolumbialane või senegallane suurepäraselt aru, mida tähendavad meile "nõukogude reziim", "üleminekuaja raskused" või "eestlaseks jäämine". 21.-24. septembrini Manilas toimunud CIVICUS-e kolmandale maailmaassambleele tuli kokku ligi 700 delegaati 60 riigist. "Assamblee eesmärk oli luua ühine sfäär mõttevahetuseks, et siis igaüks võiks saadud koge· must omal maal kasutada," kinnitas CIVICUS-e peasekretär Kumi Naidoo. Temaatiliseit keskendus assamblee koostöövõimalustele kolme sektori vahel. Uut mõtteviisi ärisektoris esindas kõige säravamalt kohalik miljardär, Filipiinide vanima ja rikkaima firma, Ayala Korporatsiooni president Jaime Augusto Zobel. Zobeli sõnul on ärisektoril aeg mõista, et vaesus, kirjaoskamatus ja keskkonna
Senegali koolitaja Babacar Diop peab muretsema miljonite inimeste kirjaoskuse pärast_ KERTU RUUS
saastatus puudutavad teda sama palju kui ülejäänud ühiskonda. Nägemusena riigisektorist kanti ette Argentiinas
riigi visiidil viibinud president Joseph Estrada kõne. Kuigi president andis üritusele oma õnnistuse, rõhutas ta oma kõnes riigi rolli täht-
sust kodanike asjade üle ot· sustamisel ega jätnud mainimata, kui suurepärane liider ta filipiinlastele on. Lõpuaktusel pidas kõne
1983. aastal mõrvatud Filipiini vabadusvõitleja, senaator Benigno "Ninoy" Aquino lesk Corazon C. Aquino, Filipiini Vabariigi president aastatel 1986-1992. Kuigi assambleel peetud kõnedes rõhutati globaalse ühisosa leidmist, kerkisid ilusate sõnade kõrval alati üles reaalsed probleemid, tihti sellised, mille kõrval Eesti üleminelmraskused vähemalt oma mastaapides kahvatuvad. Nii läksid eestlased täiendharidust käsitlevasse töögruppi sooviga rääkida infoühiskonna ja tiigrihüppe probleemidest, kuid leidis eest miljonite kirjaoskamatuse pärast muretsevad aafriklased, kelle külades pole tihti elektrit ega isegi puhast joogivett. Indialannast töögrupi juht, Lalita Ramdas
Rahvusvahelise Täiskasvanukoolituse Nõukogust märkis, et Ida-Euroopa arvutiseerumise taustal puudub tema ~ maal sajal miljonil inimesel jumdepääs elementaarsele haridusele. ': Kongressiõhustikule li- sandus ka ärev poliitiline r taust. Konverents avati päe- :.. val, mil 27 aastat tagasi kehtestas president Marcos Filipiinidel14 aastaks diktatuuri. Avamise päeval toimus ~ Manilas taas protestimarss, sest president Estrada oli teatanud soovist teha kons- '" titutsiooni muudatusi. .. Tekkis palju ideeringe, mis tulevikus kindlasti jätkuvad. Nendes osaline olla tähendab eestlastele võima- • lust õppida kÕigi maailmajagude kogemustest, mis on meile üllatavalt rakendatavad.
Eesti on koostöövõimaluste otsimisel eesrindlik • Kongressil kogunenud töögruppide seas arutas üks ka võimalusi riigi ja kolmanda sektori suhteid kirjaliku kokkuleppega määratleda. Probleem on Eesti jaoks aktuaalne, sest ka siin soovivad kolmanda sektori esindajad valitsusega koostöö· kontseptsioon välja töötada.
Eestlastest osales töögrupis Tartu Ülikooli avaliku halduse osakonna juhataja Tüna Randma (pildil). "Selgus, et sektorite vaheliste koostöökokkulepete väljatöötamine on kogu maailmas väga populaarne
suund," kinnitas ta. "Oleme õigel teel." Kui seni olid eestlased tuttavad vaid Inglise variandiga, siis siin oli võimalik tutvuda ka näiteks Kanada kogemusega. Selgus, et sarnane lepe on olemas Rootsis, Portuga-
lis ning Austraalias on see ettevalmistamisel. "Tegelikult on väga raske sellist võrdlevat uuringut teha, kuid töögrupis leidsime ühise keele ja suutsime üksteisega kogemusi jagada," väitis Randma. "See on väga kõva sõna ja ainuüksi selle ideevahetusega täitis konve-
-. ....,
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
•
..,.•
..,.
rents minu jaoks oma eesmärgi." Kui Eesti võtaks praegu vastu riigi ja mittetulundussektori vahelise koostöökokkuleppe, oleks ta esimene Ida-Euroopa riik ja eesrind- ..: lik kogu maailma, sealhul- · · gas paljude arenenud riikide :., taustal.