KODANIKUÜHISKONNA HÄÄLEKANDJA 28. APRILL 2000 NRll
Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus
Eesti Ajalehtede Uit: Pärnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6461005, Faks: 6311210 e-mail: foorum@netexpress.ee
Vabatahtlike keskus läks maakondadesse Seni vaid Tallinnas tegutsenud Eesti Vabatahtlike Keskus avas aprillis kaheksa kohalikku bürood, et koondada vabatahtlikust tööst huvitatuid ning viia neid kokku abi vajavate organisatsioonidega üle Eesti. Kui Tallinnas ühendab keskus 400 vabatahtlikku ja 200 organisatsiooni, siis kohalikud bUrood pole vaba· tahtlikke ja abivajajaid kokku viima jõudnud hakata. Küll aga on alustatud huviliste kirja panemist ning koolitatud kaheksa koordinaatorit, kes hakkavad sa· muti tööle tasuta. Haapsalus hotelliadministraatorina töötav Kaie Linroos ütles, et hakkas koordinaatoriks, sest töö kõrvalt jäi vaba aegaja ta soovis end kasulikuna tunda. Nüüd on ta rääkinud vabatahtlikust tegevusest kahes koolis ja linnavalitsuses ja ootab huvilisi esimesele Uritusele. mänguväljaku korrastamisele. Tartu koordinaator, juuratudeng Liina Ilomets sõnas, et teda huvitab Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamine. Ta lisas. et projektide kirjutamine, suhtlemine. koolitustel käimine ja üritustelosalemine on talle andnud ka kogemuse edaspidiseks palgatööks. Tallinna koordinaa• Johns Hopkinsl ülikooli 22-5 riigis läbi viidud uuringu põhjal pühen· tori Merle Helbe sõnul dab maailmas oma aega vaba· on vaja koostööle turtahtlikule tööle keskmiselt iga gu tada pigem organi· neljas inimene. USA·s on see satsioone, sest vaba· protsent 56, Indias 32, Prant· tahtlike, enamasti 23· susmaal19 ja Saksamaal 17 . 24·aastaste tudengite • ÜRO kuulutas 2001. aasta üle· maailmseks vabatahtlike aas· motivatsioon on Väga takso kõrge. • Eestis on vabatahtlike keskused Enim kasutavad va· Tallinnas, Tartus, Viljandis, batahtlikke sotsiaal· ja Võrus, Paides, Hiiumaal, Saare· keskkonna probleemimaal, Kivlölls ja Haapsalus. dega tegelevad organisatsioonid, sageli vajatakse abi ka ühekordsete Urituste nagu näiteks konverentside korraldamisel. Eesti KW1stimuuseum soovib koolitada viit vabatahtlikku sügisest lasteaia· ja algklassilastele muuseumitunde andma. Juba praegu on end kirja pannud kümme huvilist. "Meile on see fantastiline võimalus sümpaatseid noori kaasata," ütles muusewni laste- ja noortekeskuse Siksak direktor Annely Köster. "Kunstiajaloost ja lastega töötamisest huvitatud noortel aga võimaldab see kogemusi ja teadmisi hankida ning end realiseerida." Kertu Ruus
Palgata töö '
2 ?
küSimust
Mall Hellam,
Avatud Eesti Fondi juhataja
Milliste üritustega tähistab 19.
• aprillil 10-aastaseks saanud Avatud Eesti Fond (AEF) sünnipäeva? Sünnipäeva tähistame 5. mail juba viienda Avatud Ühiskonna Foorumiga "Poliitika ja kodanikuühis· kond", kus asjatundjad lahkavad poliitika kujundamist meil ja mujal. Eesti poliitikudja ametnikud kasutavad oluliste otsuste tegemisel veel vähe analüüsi ja strateegilisi uuringuid, samuti on harvad avalikud aruteludja kodanike kaasamine. Foorwni eesmärgiks on näidata, et poliitika ei tohi olla võitlus võimu pä· rast. vaid ühiskonna korraldamine viisil, mis võimal· daks osalemistja inimväärset elu. Samal päeval annab fond üle ka tänavuse Koosmeele auhinna. See auhind loodi kolm aastat tagasi, avaldamaks lugupidamist inimestele, kes on kaasa aida· nud Eesti elanike üksteisemõistmisele. 9.-11. maini külastab Eestit ka AEF-i looja ning toetaja George Soros, kes kohtub president Meri ja pea· minister Laariga ning fondi nõukogu ja ekspertidega.
?
Mis saab fondist edasi, kui Soros vähendas • teile antavat toetust 2/3 võrra? See aasta on AEF·ile suurte muutuste aeg. Praegu lõpetame eelmistel aastatel algatatud pikaajalisi projekte ning valmistame ette fondi õigusjärglase Avatud Poliitika Instituudi alusdokumenti ja tegevuskava. Aasta lõpuks peaks tekkima uus uurimiskeskus, ajutrust, mis edendab avalikku poliitikat Eestis. Kertu Ruus
MTÜ viib noored homme maanteedele. Mittetulundusühingu Timur korraldatud kampaania "Tee puhtaks" tipneb homme aktsiooniga, mille käigus pu· hastab üle 1300 npilase ja vabatahtliku wnbes tuhat kilomeetrit maanteeäärt sinna visatud prahist. Timuri projektijuhi Meelis Muhu sõnul on aktsioonis osalemisest huvitatuid rohkemgi, kuid nende aro vule seab piiri masinapark, mis peab suutma kogutud prügi ära vedada. Näiteks eelmisel aastal kogusid õpilased sarnasel Uritusel173 kilomeetri pealt üle kümne tonni prahti. Muhu hinnangul kannustab inimesi soovosaleda positiivses ürituses ning midagi silmaga nähtavat ära teha. Nõnda koristavad lisaks peamiselt Tallinn-Pärnu-Iklaja Tallinn·Tartu trassil tegutsevatele oramides kampaaniasärkides noortele homme maanteeääri ka mõned organiseerimata rühmad, ütles ta. Muhu sõnul ei ole "Tee puhtaks" peaeesmärk siiski mitte koristamine, vaid inimeste keskkonna teadlikkuse tõstmine. Ka koristustalgud algavad pooleminutUise protestiseisakuga kõigi reostajate vastu. Järgmise üritusena korraldab jaanuaris loodud MTÜ Timur 1. juunil koos UNICEF-iga laste tähele· panwnarsi. Urmo Kübar Foorumi numbreid saab nüüd ka toimetusest. Foorumi toimetuses ja Avatud Eesti Fondis on SQovijan võimalik saada Foorumi kolme viimast nwnbrit. Foorwni toimetus asub Eesti Ajalehtede Lii· du aadressil Tallinnas, Pärnu mnt. 67A, Avatud Eesti Fond asub Tallinnas, Estonia pst. 3/5.
TEABEPAEVAD EUROOPA LIIDU LOODUSKAITSEALASED NÕUDED Aeg Ja koht: 9. mai, algusega kell 9.30; Sütiste tee 21. Tallinn Korraldajad: Balti KeSkkonnafoorum ja keskkonnaministeerium Info Ja registreerimine telefonil (2)6 604 766
EDUKA SUHTLEMISE ALUSED Aegja koht: 10. mai, kell 11.45-15; Endla 4, Tallinn Korraldaja: Eesti MittetUlundusühingute Ja Sihtasutuste Uit Info ja registreerimine telefonil 6 263 309
ORGANISATSIOONI RAHASTAMISE AWKAD JA VÕIMALUSED Aegja koht: 24. mai, kell 11.45·15; Endla 4, Tallinn Korraldaja: Eesti Mittetulundusühingute Ja Sihtasutuste Ult Info ja registreerimine telefonil 6 263 309
Euroleit korrastab suhteid dusühendustega Siiani puudub Euroopa Liidus reeglistik ühenduste kaasamiseks KertuRuus foorum@netexpress.ee
Hiljuti sai ligi tuhandet euroliidu juures tegutsevat arengukoostöö organisat· siooni ühendav komitee Eu· roopa KomisjoniIt märgu· kirja, mis palus teda osaleda Euroopa Liidu arenguabi kontseptsiooni väljatöötami· sel. Komitee asus kähku tööle - küsiti arvamust rahvuslikelt allorganisatsioonidelt ja oma riikide valitsustelt, arvamused koondati resolut· siooni algvarianti. Päeven· ne suurt konverentsi tuli kokku ekspertkomisjon. Seejärel kogunes mitusada arutlejat ning lõplik variant läks hääletusele. Kokku võeti vastu 15 resolutsiooni, neist kolm üldhääletusel.
Komisjoni dokument leidis kriitikat Dokwnent häiris organisatsioone mitmeti - esiteks pol· nud seal nende meelest pii· savalt välja toodud mittetulundussektori roll, teiseks ei rõhutanud majandus· ja kaubanduskeskne dokument vaesuse piiramisel küllalt kodanikuharidust. Üldist pahameelt tekitas seegi, et komiSjon andis üle-eu· roopalise arvamuse kujun· damiseks vaid kümme päeva. Vastuvõetud resolutsioonid antakse üle komisjonile, kes need läbi peaks vaata· ma. See on näide paljude vaat· lejate hinnangul tugevneo vast Euroopa Komisjoni ja mittetulundussektori koostööst Euroopa Liidu tasemel. Saksamaa Euroopa Komisjoni esinduse aseesimees Hans·Georg Gerstenlauer kinnitas Foorumile, et eelmise aasta lõpul Seattle'is toimunud rahutused, kus ühendused protestisid Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi poliitika vastu, näitas, et nende arva· must tuleb küsida.
Ühenduste tähtsus tõuseb Soome arengukoostöö orga· nisatsioone liitva KEPA Eu· roopa küsimuste sekretär EIina Salonen lisab, et kui varem tegelesid kodanikeliidud peamiselt rahaküsimi· sega, püüavad nüüd aina enamad poliitikas sõna võtta. ühenduste kaasamine sõltub valdkonnast, sest ametlikku regulatsiooni selleks seni pole. Puudub ka vaatlejate määramise süsteem nagu ÜRO-I.
Pariisi lennujaama jõudnud Kosovo sõjapõgenikega tegelesid Euroopas suures osas mittetUlundusorganisatsioonid. Euroopa Liiduga ühinemise järel peab ka Eesti hakkam andma ulatuslikumat arenguabi, mis on väljakutseks meie ühendustele. Kõige tugevam mõju on looduskaitseorganisatsioonidel, kelle lobby on tuntav pea kõikide sellealaste õigusaktide vastuvõtmisel. olgu selleks kanade siblimis ruulni suurus vJi 100liLketl sed. Euroopa Liidu infosekretariaadi nõunik Paavo Palk viitas ühenduste järelevalverollile - keskkonnakaitsjad võivad komisjonile kaevata, kui mõnes riigis õigusakte rikutakse. "Et Euroopa Lii· dul puudub politseiaparaat, tugineb Euroopa Komisjon õigusaktide täitmise jälgimi· sel just mittetulundussekto· rile," sõnas Palk. Suhtlemine on koordineeritud ka arengukoostööorganisatsioonidega, sest viimased on liidu ja valitsuste käepikenduseks abi vajavates maades. Näiteks ei osale Euroopa Liidu ametnikud kolmanda maailma riikides toimuvas töös, kuid annavad Punasele Ristile ja teistele selleks raha. Samas puudub Elina Saloneni hinnangul otsene kontakt institutsioonidega siiani naisorganisatsioonidel. Inimõiguste ja demokraatia teemadega tegelevatel ühen· dustel puudub katusorgani· satsioon ja kuigi ühendused iga kahe kuu tagant kokku saavad, puudub ka sel grupil otsene side komisjoniga. Nii peaks viimane arvamuse
küsimiseks ühendust võtma kõigi ühendustega eraldi. Ka tööstusvaldkonnas puudus suhe pikka aega. Hans·Georg Gerstenlauer viitab siin ühenduste ras· kustele tdste huvigruppidega võistelda - neil pole tööstushiiglastega võrreldavaid raha· ja inimressursse. Ka Euroopa tarbijakaitse jääb nõrgaks. Valdkonniti on erinevu· sed ka suhete formaalsuse astmes. "Täpset reeglistikku anda ei saa," märkis Gerstenlauer, kelle sõnul peab Euroopa Komisjon ühenduste ettepanekud küllläbi vaatama, ent ei pea nendega arvestama. "Ühenduste kaasamine on küll tavaline prak· tika, kuid see pole kehtesta· tud liidu ühegi lepinguga." Brüsseli Avatud Ühiskon-
na Instituudi juhataja asetäitja Emma Basker kinnitas Foorumile, et praegu ei saagi öelda, kui palju ühen· duste arvamusi arvesse võetakse. Ta lisas aga, et võib-olla kirjutatakse Euroopa Liidu lepingute ülevaatamisel sinna sisse vajadus ühendustega konsulteerida. Reeglistiku puududes pole ka näiteks arengukoostöö organisatsioonide komiteel garantiid, et tema resolut· sioonidega arvestatakse. Elina Salonen tunnistabki, et raske on teada, mida nende paberitega tehakse.
Paindlikklls tuleb kasuks Samas usub ta, et liiga for· maliseeritud suhe komisjo· niga poleks samuti hea. "ühendused toovad esile
eriarvamusija uusi mõtteid. Kuid samas on teatud vaba· dus neile olemuslik," ütles Salonen. Siiski on Euroopa Komis· jon nüüd koostanud esimese dokumendi. mis reguleerib komisjoni suhteid ühendustega üldse, mitte valdkonniti eraldi. Aprilli lõpuni on see avatud ettepanekutele. Gerstenlauer rõhutas siis· ki, et dokument pole lahen· dus ühenduste ja liidu insti· tutsioonide suhetele. Nii leiavad ka paljud mittetu· lundussektori eksperdid, et kuigi dokwnent on zestina meeldiv, jääb see deklaratiivseks ja vajab lisana tegevusplaani. Elina Salonen hindab do· kumenti tähtsaks eelkõige ühendustele, kelle valdkon· nas on seni puudunud igasu-
AFP
gune koostöö ja regulatsioon. "Neile on kindlasti oluline, et kuskil seisab must-valgelt, et mittetulundusühingutel on Euroopa Liidus tunnustatud roll," ütles ta. Arengukoostöö organisatsioonide komitee koosolekul vaatlejana osalenud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Kadri Kopli tunnistas oma üllatust, nähes, kui vähe on ka Euroopa Liidu juures suhted ühendustega regulee· ritud. "Kujutasin, et seal on suhted selgeks räägitud," sõnas ta. "Kuid seal toimu· vad samad protsessid mis siin." Praegu annab Euroopa Liit aastas mittetulundussektorile üle 15 miljardi krooni.
Eesti lobby pole Brüsseli jaoks veelolemas • Eesti tasemel ei ole mõtet rääkida koostööst euroliiduga. vaid pigem liidu toetusest siinsetele mittetulundusühingutele, leiab Euroopa Liidu infosekretariaadi nõunik Paavo Palk. Euroopa Liidu eelarve ei näe praegu ette suuri sunmmsid siinsete mittetulundusühingute toetamiseks, kuid Eesti oludes võib toetus kujuneda oluliseks. "Toetusi antakse väga
praktilisel tasemel - näiteks maanaiste perepäevade või kursuste korraldamiseks, sellel ei pea sugugi olema trafaretne raamistik," sõnas Palk. Siiski on näiteks siinsed majandusorganisatsioonid kaasatud õigusaktide väl· jatöötamisse läbi Euroopa Sotsiaal· ja Majanduskomi· tee. Komiteel on vaid nõuandev organ, kuid selles on
suur väikeriikide esindatus . Eesti kolmanda sektori lobby'st siinse Euroopa Ko· misjoni delegatsiooni juures suurt kasu pole, sest delegatsioon ei valmista ette õigusakte ega tee poliitilisi otsuseid. "Klassikaline koostöö õigusaktide väljatöötamisel toimub siiski Brüsselis," ütles Palk. "Kui meie ühin· gud soovivad tulemusi, tuleks esialgu mõjutada koha·
likku võimu, mitte suhelda otse Euroopa Liiduga." Palk lisas, et siinsetel ühendustel on vähe kogemusi lobby tege· misel ning nad vajavad suu· re katusorganisatsiooni abi. Paavo Palgi hinnangul tuleks enne liitu aswnist valitsusväliseid organisatsioone otsustusprotsessi kaasa· ta, kuna neil on oluline roll teabe levitamisel. Aet Süvari
••
Uhendused nõuavad euroläbirääkijatelt rohkem infot Kalmer Gross kalmerg@ut.ee
Mitmed kolmanda sektori katusorganisatsioonid hei· davad Euroopa Liiduga ühi· nemisläbirääkimisi pidava· tele riigiametnikele ette, et need ei konsulteeri enne ot· sustamist kodanikeühendus· tega ega anna neile infot läbirääkimiste käigust. Kuigi kalandust puudutav peatükk suleti euroläbirääkimistel juba kolme nädala eest, tõdeb Kalurite Liidu esimees Toivo Orgusaar, et neil puudub ülevaade. kuidas Eesti kalurid euroliiduga ühinemise järel elama hakkavad. Tema sõnul pida· sid läbirääkimisi ametnikud, kes kalurite olukorda ei tunne ega tee ka midagi selleks, et nende huve välja selgitada. "Meiega ei räägita," ütles ta. Orgusaare sõnul on ühendus olnud ametnikega küll pidevas kirjavahetuses, kuid neil puuduvad ressursid vajaliku info hankimiseks ja töötlemiseks. "Keskkonnaministeeriumi kalandusosa-
Kalurite Liidu juht Toivo Orgusaar on nördinud, et ühinema kiirustav riik ei küsi läbirääkimistel kodanikelt nõu. PRIIT SIMSON
EurointegratsioonibUroo konsultandi Kati Kiisverki sõnul peab initsiatiiv sellises küsimuses tulema siiski riigi poolt. "Kalandusosa· kond peaks valdkonnaga seotud katusorganisatsioone informeerima," ütles ta. Keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna peaspet· sialist Enno Kobakene tõdes, et suhtlemises katusorgani· satsioonidega võib olla vajakajäämisi. "Ka meie ei tea kõike," ütles ta. "Katusorganisatsioonid peavad aga ise rauad pidevalt tules hoidma".
konnas on palj u inimesi meie büroo kahe vastu," sõnas ta. Ka Eesti Kalakasvatajate Liidu esimees Aarne Liiv tunnistab, et ta ei oma ülevaadet Euroopa Liidu kala· kasvatusest ega ole kindel, kuidas ühinemine nende liikmeid puudutab. Eestis on kalakasvatus üks kiiremini arenevaid maamajandussuundi, tõdes ta, "paraku ei ole me aga saanud piisavalt infot, et oma edasist tegevust planeerida."
Kalatöötlejaid ühendava Kalaliidu tegevdirektor Val· dur Noormägi sõnul on probleemiks. et ühendused ei oska vajalikku infot ametnikeit küsida. "Magavale kassile hiir suhu ei jookse," ütles Noormägi, lisades, et Kalaliit suhtleb peale siinsete riigiametnike ka Brüsseliga ning erialamessidel on loodud otsekontakte Euroopa Liidu ametnikega. "Mida küsida oskame, selle kohta oleme ka infor· matsiooni saanud," sõnas ta. "
Ka Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Robert Oetjeni sõnul peab initsiatiiv olema mõlemapoolne. Tema hinnangul ei ole kolmanda sektori kaasamine otsustusprotsessi riigi tasan· dil piisav ning kodanikel on vähe infot, kuidas mingid ot· sused neid mõjutama hakka· vad. Samas pidas ta loomuli· kuks, et kolmas sektor näi· taks ise üles huvi end puudutavates küsimustes kaasa rääkimiseks. Siseministeeriumi ase-
kantsleri Deiw Rahumägi arvates peakski algatus tulema kodanike poolelt. "Riik peab informatsiooni jagama, kuid aktiivne osapool peab olema kodanik, kes pidevalt endalt küsib: mida mina saaksin olukorra parandamiseks teha?" ütles ta. Välisministeeriumi pressiesindaja Taavi Toom pakkus ühe teabeallikana kodanikuühendustele välja välis· ministeeriumi kodulehe· külje. "Välisministeeriumi juurde on moodustatud ka spetsiaalne EL-iga ühine· mist puudutav konsulta· tiivnõukogu. Soovime nii ti·
Otsustatud: Euroläbirääkimiste 31 peatüki st on Eestiga esialgselt suletud 12: teadus ja teadUSUUringud; haridus, kutseõpe ja noorsooprogrammid; tööstuspoliitika; telekommunikat· sioonid ja infotehnoloogia; tarbija· Ja tervisekaitse; väike· Ja keskmise suurusega ettevõtted; statistika; maJandus- Ja rahaliit; kalandus; väIlssuhted; ühine välis· ja julgeolekupoliitika ning äriühinguõigus. läbirääkimised käivad 13 valdkon· nas. Allikas: Välisministeerium
I
hedat kontakti kui võima· lik", ütles Toom ja lisas, et seni on dialoog huvigruppidega olnud efektiivne. Marju Mäger Eesti Tuleviku-uuringute Instituudist ütles, et neil on konsultatiivnõukogust küll palju abi, kuid samas peaks ministeeriumi roll informeerijana olema veelgi suurem. "Eriti maaelanikkonnas on infor· meeritus väike," ütles Mä· ger. Eesti Sotsiaaltöö Ühendu· se Socius esimehe Tiia Tam· me sõnul on nende valdkon· nas olukord märgatavalt pa· ranenud. "Ühingud on koondwnas ning seeläbi on teadlikumaks saanud ka ühis· kond tervikuna. Jaan Tõnissoni Instituudi direktor Agu Laius ütles, et neid euroläbirääkimistesse kaasatud ei ole, kuid nad on end ise kaasanud. Siiski lei· dis ka Laius, et ametnike poolt peaks tulema asjasse· puutuvatele ühendustele rohkem infot.