KODANIKUÜHISKONNA HÄÄLEKANDJA 28. APRILL 2000 NRll
Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus
Eesti Ajalehtede Uit: Pärnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6461005, Faks: 6311210 e-mail: foorum@netexpress.ee
Vabatahtlike keskus läks maakondadesse Seni vaid Tallinnas tegutsenud Eesti Vabatahtlike Keskus avas aprillis kaheksa kohalikku bürood, et koondada vabatahtlikust tööst huvitatuid ning viia neid kokku abi vajavate organisatsioonidega üle Eesti. Kui Tallinnas ühendab keskus 400 vabatahtlikku ja 200 organisatsiooni, siis kohalikud bUrood pole vaba· tahtlikke ja abivajajaid kokku viima jõudnud hakata. Küll aga on alustatud huviliste kirja panemist ning koolitatud kaheksa koordinaatorit, kes hakkavad sa· muti tööle tasuta. Haapsalus hotelliadministraatorina töötav Kaie Linroos ütles, et hakkas koordinaatoriks, sest töö kõrvalt jäi vaba aegaja ta soovis end kasulikuna tunda. Nüüd on ta rääkinud vabatahtlikust tegevusest kahes koolis ja linnavalitsuses ja ootab huvilisi esimesele Uritusele. mänguväljaku korrastamisele. Tartu koordinaator, juuratudeng Liina Ilomets sõnas, et teda huvitab Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamine. Ta lisas. et projektide kirjutamine, suhtlemine. koolitustel käimine ja üritustelosalemine on talle andnud ka kogemuse edaspidiseks palgatööks. Tallinna koordinaa• Johns Hopkinsl ülikooli 22-5 riigis läbi viidud uuringu põhjal pühen· tori Merle Helbe sõnul dab maailmas oma aega vaba· on vaja koostööle turtahtlikule tööle keskmiselt iga gu tada pigem organi· neljas inimene. USA·s on see satsioone, sest vaba· protsent 56, Indias 32, Prant· tahtlike, enamasti 23· susmaal19 ja Saksamaal 17 . 24·aastaste tudengite • ÜRO kuulutas 2001. aasta üle· maailmseks vabatahtlike aas· motivatsioon on Väga takso kõrge. • Eestis on vabatahtlike keskused Enim kasutavad va· Tallinnas, Tartus, Viljandis, batahtlikke sotsiaal· ja Võrus, Paides, Hiiumaal, Saare· keskkonna probleemimaal, Kivlölls ja Haapsalus. dega tegelevad organisatsioonid, sageli vajatakse abi ka ühekordsete Urituste nagu näiteks konverentside korraldamisel. Eesti KW1stimuuseum soovib koolitada viit vabatahtlikku sügisest lasteaia· ja algklassilastele muuseumitunde andma. Juba praegu on end kirja pannud kümme huvilist. "Meile on see fantastiline võimalus sümpaatseid noori kaasata," ütles muusewni laste- ja noortekeskuse Siksak direktor Annely Köster. "Kunstiajaloost ja lastega töötamisest huvitatud noortel aga võimaldab see kogemusi ja teadmisi hankida ning end realiseerida." Kertu Ruus
Palgata töö '
2 ?
küSimust
Mall Hellam,
Avatud Eesti Fondi juhataja
Milliste üritustega tähistab 19.
• aprillil 10-aastaseks saanud Avatud Eesti Fond (AEF) sünnipäeva? Sünnipäeva tähistame 5. mail juba viienda Avatud Ühiskonna Foorumiga "Poliitika ja kodanikuühis· kond", kus asjatundjad lahkavad poliitika kujundamist meil ja mujal. Eesti poliitikudja ametnikud kasutavad oluliste otsuste tegemisel veel vähe analüüsi ja strateegilisi uuringuid, samuti on harvad avalikud aruteludja kodanike kaasamine. Foorwni eesmärgiks on näidata, et poliitika ei tohi olla võitlus võimu pä· rast. vaid ühiskonna korraldamine viisil, mis võimal· daks osalemistja inimväärset elu. Samal päeval annab fond üle ka tänavuse Koosmeele auhinna. See auhind loodi kolm aastat tagasi, avaldamaks lugupidamist inimestele, kes on kaasa aida· nud Eesti elanike üksteisemõistmisele. 9.-11. maini külastab Eestit ka AEF-i looja ning toetaja George Soros, kes kohtub president Meri ja pea· minister Laariga ning fondi nõukogu ja ekspertidega.
?
Mis saab fondist edasi, kui Soros vähendas • teile antavat toetust 2/3 võrra? See aasta on AEF·ile suurte muutuste aeg. Praegu lõpetame eelmistel aastatel algatatud pikaajalisi projekte ning valmistame ette fondi õigusjärglase Avatud Poliitika Instituudi alusdokumenti ja tegevuskava. Aasta lõpuks peaks tekkima uus uurimiskeskus, ajutrust, mis edendab avalikku poliitikat Eestis. Kertu Ruus
MTÜ viib noored homme maanteedele. Mittetulundusühingu Timur korraldatud kampaania "Tee puhtaks" tipneb homme aktsiooniga, mille käigus pu· hastab üle 1300 npilase ja vabatahtliku wnbes tuhat kilomeetrit maanteeäärt sinna visatud prahist. Timuri projektijuhi Meelis Muhu sõnul on aktsioonis osalemisest huvitatuid rohkemgi, kuid nende aro vule seab piiri masinapark, mis peab suutma kogutud prügi ära vedada. Näiteks eelmisel aastal kogusid õpilased sarnasel Uritusel173 kilomeetri pealt üle kümne tonni prahti. Muhu hinnangul kannustab inimesi soovosaleda positiivses ürituses ning midagi silmaga nähtavat ära teha. Nõnda koristavad lisaks peamiselt Tallinn-Pärnu-Iklaja Tallinn·Tartu trassil tegutsevatele oramides kampaaniasärkides noortele homme maanteeääri ka mõned organiseerimata rühmad, ütles ta. Muhu sõnul ei ole "Tee puhtaks" peaeesmärk siiski mitte koristamine, vaid inimeste keskkonna teadlikkuse tõstmine. Ka koristustalgud algavad pooleminutUise protestiseisakuga kõigi reostajate vastu. Järgmise üritusena korraldab jaanuaris loodud MTÜ Timur 1. juunil koos UNICEF-iga laste tähele· panwnarsi. Urmo Kübar Foorumi numbreid saab nüüd ka toimetusest. Foorumi toimetuses ja Avatud Eesti Fondis on SQovijan võimalik saada Foorumi kolme viimast nwnbrit. Foorwni toimetus asub Eesti Ajalehtede Lii· du aadressil Tallinnas, Pärnu mnt. 67A, Avatud Eesti Fond asub Tallinnas, Estonia pst. 3/5.
TEABEPAEVAD EUROOPA LIIDU LOODUSKAITSEALASED NÕUDED Aeg Ja koht: 9. mai, algusega kell 9.30; Sütiste tee 21. Tallinn Korraldajad: Balti KeSkkonnafoorum ja keskkonnaministeerium Info Ja registreerimine telefonil (2)6 604 766
EDUKA SUHTLEMISE ALUSED Aegja koht: 10. mai, kell 11.45-15; Endla 4, Tallinn Korraldaja: Eesti MittetUlundusühingute Ja Sihtasutuste Uit Info ja registreerimine telefonil 6 263 309
ORGANISATSIOONI RAHASTAMISE AWKAD JA VÕIMALUSED Aegja koht: 24. mai, kell 11.45·15; Endla 4, Tallinn Korraldaja: Eesti Mittetulundusühingute Ja Sihtasutuste Ult Info ja registreerimine telefonil 6 263 309
Euroleit korrastab suhteid dusühendustega Siiani puudub Euroopa Liidus reeglistik ühenduste kaasamiseks KertuRuus foorum@netexpress.ee
Hiljuti sai ligi tuhandet euroliidu juures tegutsevat arengukoostöö organisat· siooni ühendav komitee Eu· roopa KomisjoniIt märgu· kirja, mis palus teda osaleda Euroopa Liidu arenguabi kontseptsiooni väljatöötami· sel. Komitee asus kähku tööle - küsiti arvamust rahvuslikelt allorganisatsioonidelt ja oma riikide valitsustelt, arvamused koondati resolut· siooni algvarianti. Päeven· ne suurt konverentsi tuli kokku ekspertkomisjon. Seejärel kogunes mitusada arutlejat ning lõplik variant läks hääletusele. Kokku võeti vastu 15 resolutsiooni, neist kolm üldhääletusel.
Komisjoni dokument leidis kriitikat Dokwnent häiris organisatsioone mitmeti - esiteks pol· nud seal nende meelest pii· savalt välja toodud mittetulundussektori roll, teiseks ei rõhutanud majandus· ja kaubanduskeskne dokument vaesuse piiramisel küllalt kodanikuharidust. Üldist pahameelt tekitas seegi, et komiSjon andis üle-eu· roopalise arvamuse kujun· damiseks vaid kümme päeva. Vastuvõetud resolutsioonid antakse üle komisjonile, kes need läbi peaks vaata· ma. See on näide paljude vaat· lejate hinnangul tugevneo vast Euroopa Komisjoni ja mittetulundussektori koostööst Euroopa Liidu tasemel. Saksamaa Euroopa Komisjoni esinduse aseesimees Hans·Georg Gerstenlauer kinnitas Foorumile, et eelmise aasta lõpul Seattle'is toimunud rahutused, kus ühendused protestisid Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi poliitika vastu, näitas, et nende arva· must tuleb küsida.
Ühenduste tähtsus tõuseb Soome arengukoostöö orga· nisatsioone liitva KEPA Eu· roopa küsimuste sekretär EIina Salonen lisab, et kui varem tegelesid kodanikeliidud peamiselt rahaküsimi· sega, püüavad nüüd aina enamad poliitikas sõna võtta. ühenduste kaasamine sõltub valdkonnast, sest ametlikku regulatsiooni selleks seni pole. Puudub ka vaatlejate määramise süsteem nagu ÜRO-I.
Pariisi lennujaama jõudnud Kosovo sõjapõgenikega tegelesid Euroopas suures osas mittetUlundusorganisatsioonid. Euroopa Liiduga ühinemise järel peab ka Eesti hakkam andma ulatuslikumat arenguabi, mis on väljakutseks meie ühendustele. Kõige tugevam mõju on looduskaitseorganisatsioonidel, kelle lobby on tuntav pea kõikide sellealaste õigusaktide vastuvõtmisel. olgu selleks kanade siblimis ruulni suurus vJi 100liLketl sed. Euroopa Liidu infosekretariaadi nõunik Paavo Palk viitas ühenduste järelevalverollile - keskkonnakaitsjad võivad komisjonile kaevata, kui mõnes riigis õigusakte rikutakse. "Et Euroopa Lii· dul puudub politseiaparaat, tugineb Euroopa Komisjon õigusaktide täitmise jälgimi· sel just mittetulundussekto· rile," sõnas Palk. Suhtlemine on koordineeritud ka arengukoostööorganisatsioonidega, sest viimased on liidu ja valitsuste käepikenduseks abi vajavates maades. Näiteks ei osale Euroopa Liidu ametnikud kolmanda maailma riikides toimuvas töös, kuid annavad Punasele Ristile ja teistele selleks raha. Samas puudub Elina Saloneni hinnangul otsene kontakt institutsioonidega siiani naisorganisatsioonidel. Inimõiguste ja demokraatia teemadega tegelevatel ühen· dustel puudub katusorgani· satsioon ja kuigi ühendused iga kahe kuu tagant kokku saavad, puudub ka sel grupil otsene side komisjoniga. Nii peaks viimane arvamuse
küsimiseks ühendust võtma kõigi ühendustega eraldi. Ka tööstusvaldkonnas puudus suhe pikka aega. Hans·Georg Gerstenlauer viitab siin ühenduste ras· kustele tdste huvigruppidega võistelda - neil pole tööstushiiglastega võrreldavaid raha· ja inimressursse. Ka Euroopa tarbijakaitse jääb nõrgaks. Valdkonniti on erinevu· sed ka suhete formaalsuse astmes. "Täpset reeglistikku anda ei saa," märkis Gerstenlauer, kelle sõnul peab Euroopa Komisjon ühenduste ettepanekud küllläbi vaatama, ent ei pea nendega arvestama. "Ühenduste kaasamine on küll tavaline prak· tika, kuid see pole kehtesta· tud liidu ühegi lepinguga." Brüsseli Avatud Ühiskon-
na Instituudi juhataja asetäitja Emma Basker kinnitas Foorumile, et praegu ei saagi öelda, kui palju ühen· duste arvamusi arvesse võetakse. Ta lisas aga, et võib-olla kirjutatakse Euroopa Liidu lepingute ülevaatamisel sinna sisse vajadus ühendustega konsulteerida. Reeglistiku puududes pole ka näiteks arengukoostöö organisatsioonide komiteel garantiid, et tema resolut· sioonidega arvestatakse. Elina Salonen tunnistabki, et raske on teada, mida nende paberitega tehakse.
Paindlikklls tuleb kasuks Samas usub ta, et liiga for· maliseeritud suhe komisjo· niga poleks samuti hea. "ühendused toovad esile
eriarvamusija uusi mõtteid. Kuid samas on teatud vaba· dus neile olemuslik," ütles Salonen. Siiski on Euroopa Komis· jon nüüd koostanud esimese dokumendi. mis reguleerib komisjoni suhteid ühendustega üldse, mitte valdkonniti eraldi. Aprilli lõpuni on see avatud ettepanekutele. Gerstenlauer rõhutas siis· ki, et dokument pole lahen· dus ühenduste ja liidu insti· tutsioonide suhetele. Nii leiavad ka paljud mittetu· lundussektori eksperdid, et kuigi dokwnent on zestina meeldiv, jääb see deklaratiivseks ja vajab lisana tegevusplaani. Elina Salonen hindab do· kumenti tähtsaks eelkõige ühendustele, kelle valdkon· nas on seni puudunud igasu-
AFP
gune koostöö ja regulatsioon. "Neile on kindlasti oluline, et kuskil seisab must-valgelt, et mittetulundusühingutel on Euroopa Liidus tunnustatud roll," ütles ta. Arengukoostöö organisatsioonide komitee koosolekul vaatlejana osalenud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Kadri Kopli tunnistas oma üllatust, nähes, kui vähe on ka Euroopa Liidu juures suhted ühendustega regulee· ritud. "Kujutasin, et seal on suhted selgeks räägitud," sõnas ta. "Kuid seal toimu· vad samad protsessid mis siin." Praegu annab Euroopa Liit aastas mittetulundussektorile üle 15 miljardi krooni.
Eesti lobby pole Brüsseli jaoks veelolemas • Eesti tasemel ei ole mõtet rääkida koostööst euroliiduga. vaid pigem liidu toetusest siinsetele mittetulundusühingutele, leiab Euroopa Liidu infosekretariaadi nõunik Paavo Palk. Euroopa Liidu eelarve ei näe praegu ette suuri sunmmsid siinsete mittetulundusühingute toetamiseks, kuid Eesti oludes võib toetus kujuneda oluliseks. "Toetusi antakse väga
praktilisel tasemel - näiteks maanaiste perepäevade või kursuste korraldamiseks, sellel ei pea sugugi olema trafaretne raamistik," sõnas Palk. Siiski on näiteks siinsed majandusorganisatsioonid kaasatud õigusaktide väl· jatöötamisse läbi Euroopa Sotsiaal· ja Majanduskomi· tee. Komiteel on vaid nõuandev organ, kuid selles on
suur väikeriikide esindatus . Eesti kolmanda sektori lobby'st siinse Euroopa Ko· misjoni delegatsiooni juures suurt kasu pole, sest delegatsioon ei valmista ette õigusakte ega tee poliitilisi otsuseid. "Klassikaline koostöö õigusaktide väljatöötamisel toimub siiski Brüsselis," ütles Palk. "Kui meie ühin· gud soovivad tulemusi, tuleks esialgu mõjutada koha·
likku võimu, mitte suhelda otse Euroopa Liiduga." Palk lisas, et siinsetel ühendustel on vähe kogemusi lobby tege· misel ning nad vajavad suu· re katusorganisatsiooni abi. Paavo Palgi hinnangul tuleks enne liitu aswnist valitsusväliseid organisatsioone otsustusprotsessi kaasa· ta, kuna neil on oluline roll teabe levitamisel. Aet Süvari
••
Uhendused nõuavad euroläbirääkijatelt rohkem infot Kalmer Gross kalmerg@ut.ee
Mitmed kolmanda sektori katusorganisatsioonid hei· davad Euroopa Liiduga ühi· nemisläbirääkimisi pidava· tele riigiametnikele ette, et need ei konsulteeri enne ot· sustamist kodanikeühendus· tega ega anna neile infot läbirääkimiste käigust. Kuigi kalandust puudutav peatükk suleti euroläbirääkimistel juba kolme nädala eest, tõdeb Kalurite Liidu esimees Toivo Orgusaar, et neil puudub ülevaade. kuidas Eesti kalurid euroliiduga ühinemise järel elama hakkavad. Tema sõnul pida· sid läbirääkimisi ametnikud, kes kalurite olukorda ei tunne ega tee ka midagi selleks, et nende huve välja selgitada. "Meiega ei räägita," ütles ta. Orgusaare sõnul on ühendus olnud ametnikega küll pidevas kirjavahetuses, kuid neil puuduvad ressursid vajaliku info hankimiseks ja töötlemiseks. "Keskkonnaministeeriumi kalandusosa-
Kalurite Liidu juht Toivo Orgusaar on nördinud, et ühinema kiirustav riik ei küsi läbirääkimistel kodanikelt nõu. PRIIT SIMSON
EurointegratsioonibUroo konsultandi Kati Kiisverki sõnul peab initsiatiiv sellises küsimuses tulema siiski riigi poolt. "Kalandusosa· kond peaks valdkonnaga seotud katusorganisatsioone informeerima," ütles ta. Keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna peaspet· sialist Enno Kobakene tõdes, et suhtlemises katusorgani· satsioonidega võib olla vajakajäämisi. "Ka meie ei tea kõike," ütles ta. "Katusorganisatsioonid peavad aga ise rauad pidevalt tules hoidma".
konnas on palj u inimesi meie büroo kahe vastu," sõnas ta. Ka Eesti Kalakasvatajate Liidu esimees Aarne Liiv tunnistab, et ta ei oma ülevaadet Euroopa Liidu kala· kasvatusest ega ole kindel, kuidas ühinemine nende liikmeid puudutab. Eestis on kalakasvatus üks kiiremini arenevaid maamajandussuundi, tõdes ta, "paraku ei ole me aga saanud piisavalt infot, et oma edasist tegevust planeerida."
Kalatöötlejaid ühendava Kalaliidu tegevdirektor Val· dur Noormägi sõnul on probleemiks. et ühendused ei oska vajalikku infot ametnikeit küsida. "Magavale kassile hiir suhu ei jookse," ütles Noormägi, lisades, et Kalaliit suhtleb peale siinsete riigiametnike ka Brüsseliga ning erialamessidel on loodud otsekontakte Euroopa Liidu ametnikega. "Mida küsida oskame, selle kohta oleme ka infor· matsiooni saanud," sõnas ta. "
Ka Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Robert Oetjeni sõnul peab initsiatiiv olema mõlemapoolne. Tema hinnangul ei ole kolmanda sektori kaasamine otsustusprotsessi riigi tasan· dil piisav ning kodanikel on vähe infot, kuidas mingid ot· sused neid mõjutama hakka· vad. Samas pidas ta loomuli· kuks, et kolmas sektor näi· taks ise üles huvi end puudutavates küsimustes kaasa rääkimiseks. Siseministeeriumi ase-
kantsleri Deiw Rahumägi arvates peakski algatus tulema kodanike poolelt. "Riik peab informatsiooni jagama, kuid aktiivne osapool peab olema kodanik, kes pidevalt endalt küsib: mida mina saaksin olukorra parandamiseks teha?" ütles ta. Välisministeeriumi pressiesindaja Taavi Toom pakkus ühe teabeallikana kodanikuühendustele välja välis· ministeeriumi kodulehe· külje. "Välisministeeriumi juurde on moodustatud ka spetsiaalne EL-iga ühine· mist puudutav konsulta· tiivnõukogu. Soovime nii ti·
Otsustatud: Euroläbirääkimiste 31 peatüki st on Eestiga esialgselt suletud 12: teadus ja teadUSUUringud; haridus, kutseõpe ja noorsooprogrammid; tööstuspoliitika; telekommunikat· sioonid ja infotehnoloogia; tarbija· Ja tervisekaitse; väike· Ja keskmise suurusega ettevõtted; statistika; maJandus- Ja rahaliit; kalandus; väIlssuhted; ühine välis· ja julgeolekupoliitika ning äriühinguõigus. läbirääkimised käivad 13 valdkon· nas. Allikas: Välisministeerium
I
hedat kontakti kui võima· lik", ütles Toom ja lisas, et seni on dialoog huvigruppidega olnud efektiivne. Marju Mäger Eesti Tuleviku-uuringute Instituudist ütles, et neil on konsultatiivnõukogust küll palju abi, kuid samas peaks ministeeriumi roll informeerijana olema veelgi suurem. "Eriti maaelanikkonnas on infor· meeritus väike," ütles Mä· ger. Eesti Sotsiaaltöö Ühendu· se Socius esimehe Tiia Tam· me sõnul on nende valdkon· nas olukord märgatavalt pa· ranenud. "Ühingud on koondwnas ning seeläbi on teadlikumaks saanud ka ühis· kond tervikuna. Jaan Tõnissoni Instituudi direktor Agu Laius ütles, et neid euroläbirääkimistesse kaasatud ei ole, kuid nad on end ise kaasanud. Siiski lei· dis ka Laius, et ametnike poolt peaks tulema asjasse· puutuvatele ühendustele rohkem infot.
10
FOORUM ARVAMUS
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee
Eesti Päevaleht,
reede, 28. aprill 2000
Spetsialistide teadmatus
E
esti on võtnud nõuks olla Euroopa Liiduga ühinemiseks valmis 2003. aasta alguseks. Foorum esitas enam kui kümnele liiduga seotud Eesti spetsialistile ja ametnikule küsimuse, milline on mittetulundusorganisatsioonide roll Euroopa Liidu institutsioonide juures. Ootamatult selgus, et sõnapaar "Euroopa Liit" kõlab uudistes refräänina, kuid olulisele sisulisele küsimusele peab vaevaliselt vastust otsima välismaalt. Foorumi küsimust kuuldes tunnistasid ennast mitteteadjaks kõige erinevamad allikad -liidu institutsioonide esindajad ja liidust informatsiooni andjad Eestis, Euroopa küsimustega tegelevad ülikooliprofessorid, välisministeeriumi ametnikud, mittetulundussektori tegelased. Ometi peaksid eestlased liidu tasemel kodanike kaasa rääkimise võimalusi hoolega uurima. Eesti liitumistingimused on ju veel välja töötamata ja äkki oleks siin , Eesti spetsiavõimalik otsustamiselosaleda? Tuleb listid ei tea jälgida Euroopaski kuuma laienemi' midagi Euroopa se teemat - ka mittetulundussektori Liidu ja kodanikutasemel. Kus on need organisatsiooühenduste nid, mis püüaksid nende küsimustesuhetest. ga tegelda? Kui palju püüavad neid kaasata vastutavad ametnikud? Aega pole ju enam palju. Samuti räägivad poliitikud liitumisprotsessi kiirendamisest, kuid lähemalt liidu nõudeid vaadates selgub, et paljud võtmevaldkonnad, nagu integratsioon või keskkond, on just traditsioonilised mittetulundussektori tegevusalad. Teiseks on meil ka uue "pealinna" korral vaja kohapealseid spetsialiste, kes liidu poliitikat jagavad. Seda enam, et hoolimata infotehnoloogiast võib hädas kodanik Brüsselist oma küsimusele nädalaid vastust oodata. Liiati toimub ka Euroopa Liidus debatt liidu reformimise üle, millega Eestigi peaks ühinema: komisjoni korruptsiooniskandaali üle elanud ja madala valimisaktiivsuse tõttu oma legitiimsuses kahtlevad institutsioonid räägivad aina enam "kodanike liidust". Komisjon on asunud kirjutama esimest üldist ühenduste ja komisjoni suhteid reguleerivat dokumenti. Peagi peavad Eesti kodanikud otsustama referendumil Euroopa Liiduga ühinemise üle. Siis peaksid nad teadma enda kodanikurolli selles liidus. Praegu ei suuda seda seletada aga ka ametisse pandud spetsialistid, sest nad pole paljusid olulisi küsimusi küsida osanud. ••
Uhendused vajavad oskusjuhte Eesti ühiskonnasektor on ei tule läbi üksikute kampaaniate korraldamise või noor ja arenemisvõimeline. Väliselt on ta end piisavalt raha palumise. Ning ei tohi reklaaminud ja teatuks teiunustada, et lojaalse doonud. Usaldusväärse partnenorkonna kasvatamine rina ning võrdväärse töönõuab ka mittetulunandja ja -võtjana teda aga dusühingult endalt teatud juhtimisprintsiipide ja marveel ei nähta. Teiste riikide Kristina ketingitavade järgimist. kogemus näitab, et võrd- Mänd väärse positsiooni saavuta· AIDS-i EnnetusMitte kõik organisatsioomiseks peavad ühendused keskuse nid ei vaja samasugust abi: kasutama professionaalse spetsialist mõned vajavad algusrahasjuhtimise põhimõtteid, stra· tamist, mõned raha projekteegilist marketingi ja raharessurs- tile või programmile, mõned asju, side planeeritud arendamist. mõned teadmisi. Otsustamine on 21. sajand on tugeva ja professio- ühingute asi, doonorite seltskond naalselt koolitatud oskusjuhi peab aga saama selge ülevaate vajaajajärk. Ühendust ei tohi juhtida ju- dusest ja abi kasutamisest. Kõige huslikult või hoogtöö korras. Ühis- parem on enamasti tehniline abi konnaküsimustega tegelemine koolitused, ekspertnõustamine, vänõuab pidevat tegevusharu liseksperdi abi. Pikaajalised efekanalüüsi, võimalike stsenaariumide tiivsed muutused saavutatakse ai· planeerimist, organisatsiooni struk- nult läbi õppimise ja hariduse. tuuri ülevaatust, strateegia valimist, kujundamist, rakendamist, jä- Ressursside peremeheks Iga doonor seab oma reeglid. Seega relvalvet ning hindamist. Lisaks enda läbimõeldud korral· on paljud mittetulundusühingud damisele peavad mittetulun· mitte kliendi-, vaid doonorikesksed. dusühingud õppima hindama oma Kuid nad peavad olema oma restegevuse mõju ühiskonnale ning sursside peremehed - mittetuluntunnetama vajalikke muutusi. Kuid dusühing, mis muutub rahakogumi"kiirparanduste" ningjuhusliku te- se vangiks, on suures hädas ja tõsigevuse asemel tuleb luua säästlik ses identiteedikriisis. Rahakogumise strateegia eesstrateegia nii sektori kui ka terve märk on just võimaldada mitte tuühiskonna tarbeks. lundusühingul viia ellu oma misMarketing kui süsteem siooni, allutamata seda rahakogumiEt kolmas sektor ja selles tegutse- sele. Nõnda peaks protsessi nimetavad ühendused ning inimesed on ma ressursside arendamiseks, mitEestis tuntuse saavutanud, näitab, te raha kogumiseks - "Ressursside et üldine sektori tarbeks loodud rek- arendamine tähendab toetajaskonlaam on töötanud. Ometi nähakse na loomist, mis toetab organisatmarketingis ikka veel peamiselt siooni, sest too väärib seda," on öelreklaami ja nn. hea lause väl- nud marketingiguru Peter Drucker. jamõtlemist, kuigi paljud on käinud Teine võimalus, mis on Eesti tin· koolitustel ja ärisektori tegevusest gimustes küll veel uudne, oleks miteeskuju võtnud. Selline arusaam on tetulundustiku ja äritegevuse ühen· piiratud. Marketing on terve damine. Nii näiteks on Ameerikas süsteem, mis algab organisatsiooni hakanud ülikoolid looma ühisetsise- ja väliskeskkonna analüüsiga, tevõtteid erafirmadega, et teenida teenuse leidmisega sobivale grupile, teaduslike uurimustega, haiglad aga oma klientide määratlemisega ja tu- on loonud tasulisi osakondi, mille ru põhjaliku tundmisega. abil arendavad majandustegevust. Kui see tundub raske, tasub enViimaste aastate võitlus matedalt lihtsalt küsida: mille poolest ma riaalse heaolu ja asjade pärast on oltahan, et minu mittetulundusühing nud väsitav. Inimesed igatsevad on tuntud? Kas hea planeerimise ning otsivad väärtusi. mis tooksid ning personali või hoopis kirjaviga· neid tagasi juurte juurde ja aitaksid dega kirjade ja arusaamatu tegevu- taastada emotsionaalset tasakaalu. se poolest? Miks mind keegi spon- "Vaimse heaolu vähenemine annab deerida ei taha? Miks see, mida ma ennast tunda igal pool. Kaupade teen, kedagi ei huvita? kuhjumine on kerge, aga nii kasvab Samas on selge, et oskusjuhtimine ka inimeste arv, kes tunnevad ja marketing ei too tulemusi ilma ra- tühjust oma elus," kirjutab oma raahaliste ressurssideta. Siit majandus- matus USA asepresident Al Gore. liku sõltumatuse nõue, mis lühidalt Peame tegutsema, et sama säästliku tähendab mittetulundusühingu ra- ja ökoloogilise mõtlemisega oma tehaliste allikate mitmekesistamist. gevust korraldada. Selle jaoks on vaja pikaajalist strateegiat, sest majanduslik iseseisvus
I
0
t) ~
1/
~ ~
Kontseptsiooni raske sünd
E
esti mittetulundusühingute ning parlamendierakondade esindajad allkirjastasid eelmise aasta detsembris koostöömemorandumi. Sellega võtsid osapooled üsna kergekäeliselt muude tegemiste kõrval endale ülesandeks koostada Eesti kodanikuühiskonna kontseptsioon. See peaks valmis saama veel enne jaanipäeva ning oktoobris peaks parlamendis toimuma juba viimistletud kontseptsiooni arutelu riiklikult tähtsa küsimusena. Et siiani on ähmane, millised muudatused riigi ja kolmanda sektori suhetes peaksid tulema ja kuidas neid veel haldusreformiga kokku panna, tuleb lõivu maksta kontseptsiooni sõnastuse lihvimisega. Nii ongi karta, et pakutav kontseptsioon jääb üsna ümmarguseks ja pigem teoreetiliseks lähtedokumendiks. Konkreetse seadusandluse muutuseni ja professionaalsete mittetulundusühingute tekkeni kulub veel aega. Vahepeal otsustati veel üsna kergekäeliselt, et pakutava kontseptsiooni pikkus ei tohiks olla rohkem kui kolm lehte. Omal ajal nõudis Ameerika Ühendriikide president John Kennedy, et talle esitatav dokument võtaks probleemi ühelIeheküljel kokku - meie parlament tahab nämmutamiseks ikka ulatuslikumaid pabereid saada. Liiati hõlmab kolmandat sektorit haarav kontseptsioon paljusid ühiskonnaelu valdkondi ja probleeme ning vaevalt
H
Küllo Arjakas Keskerakonna peasekretär
õnnestub seda vaid mõnellehel kajastada. Kui see ka õnnestub, jääb see loosunglikuks või pelgalt situatsiooni kir· jeldavaks. Ehkki isegi situatsiooni on raske kirjeldada, sest kolmas sektor on pidevas arengus ning Väga erinevate registreeritud mittetulunduslike ühinte arvu suurusjärk on 9000. Kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon peaks olema arusaam eesmärkidest, põhimõtetest ja viisi· dest, mille läbi laiendada kodanike organisatsioonide õigusi ja võimalusi ühiskonnaelu korraldamisel ning tõsta kodanike valmidust kolmandas sektoris osalejatena kaasa lüüa. Sinna juurde peaks tulema konkreetne tegevuska· va, kuidas selleni jõuda. See eeldab omakorda suuri muudatusi seadusandluses ning ajakava aastate lõikes ei julge keegi veel pakkuda. Ajurünnakutel välja pakutud teemad
on väga ulatuslikud: võim ja rahvas, reerimisbürokraatiat. Kes aga loodavad osalusdemokraatia kujundamine, riigi meie kolmanda sektori arengust tulevivajadus tagada mittetulundussektori kus uusi töökohti - lääneriikide 1980. püsimine ja jätkusuutlikkus. Oluline aastate arengu alusel- peavad arvestaon sektori tase, et võtta vastu uusi ma, et nad satuvad tõsisesse heitlusse ülesandeid - näiteks tuleb osa riigi ressursside ümberjaotamise pärast. funktsioone ühendustele üle anda halKui lähtuda teesist, et ühenduste dusreformi käigus. Lisaks veel märk- tõusev roll oleks endale saada osa sõnad nagu sotsiaalne sidusus, toetav keskvõimu või kohalike omavalitsuste heaolu, vastutuse määratlemine, prot- valdkondadest, tähendab see teatud sesside läbipaistvus ja nii edasi. ressursside suurt ümberjagamist. SakRiigikogus arutlusele tulev kontsept· samaal võib küll 60% vanuritest saada sioon erilise poliitilise kemplemise ob· sotsiaalabi kolmanda sektori organijektiks ei saa. Kui aga selle põhjal al- satsioonidest, ent kuidas jõuda selleni gab tulevikus seadusandluse muutmi- meie oludes? ne ja kui vajalikud ettepanekud tuleLiiati on siin kahesuguseid probleevad nii opositsioonilt kui koalitsioo- me: ühed ei taha oma haldusalast teanilt, võib selleks ikkagi kiusatus tekki- tud summasid ära anda, teisalt ei teki da. Seega jääb poliitiliaga nii ruttu professione vari saatma ka suutasemel organiKontseptsioo- naalsel re konsensuse alusel satsiooni, kes suudaks ni vastuvõtmi- teenuse üle võtta, et sevastuvõetavat kont" septsiooni. sest seadusandda eelnevaga võrreldes paremal tasemel osutaKindlasti on hulk luse muutmiseni ühendus i, mis oma da. Teoorias on küll läheb veel aega. nii, et avalikust sektojõudude ja rahaga läbi ajavad, ei looda kellegi rist peab osa raha liipeale ning kellele tulevane kontsept- kuma kolmandasse sektorisse, ent sisioon eriti korda ei lähegi. Mittetulun- suliselt tähendab see seda, et mõne dusühingud on ju väga erinevad - ala- ametniku võimu- ja otsustamisepiir lätes klubidest, mis oma liikmetele kord heb märksa väiksemaks. Seega mõtleb paari kuu tagant huvitavat koostege- ametnik välja üha uusi ja uusi bürok· vust korraldavad kuni igapäevase pro· raatlikke põhjendusi, miks seda või fessionaalse tegevuseni. On ka selts- teist mitte teha. Ja kolmanda sektori kondi, kes ei vaevugi läbi viima prae- esindajale jääb väheseks vaid üldisest gu keeruliseks ja kalliks aetud regist- arengukontseptsioonist.
Koostöödokument annab alust optimismiks
ästitoimiv turumajanduslik ühiskond on nagu kolme jalaga laud, mille jalgadeks on riik, turg ja mittetulundussek· tor. Kolme jalaga laua heaks omaduseks on, et see püsib suhteliselt stabiil· selt ka siis, kui jalad on erineva pikku· sega. Õiges asendis on ta aga ainult nende võrdse pikkuse korral. Meie riigis on seni pööratud enam tä· helepanu riigi ja turu kujunemisele, sest riiklusele ja majandusele tuleb kõigepealt alus panna. Sestap siis ka põhirõhk seadusandlusele, mis loob mängureeglid ja ettevõtluse tugisüsteemi. See kõik on andnud Eestile kiire riikluse ja majanduse arengu. Samas kõlab üha rohkem hääli riigi võõrandumise kohta rahvast ja väheneb kodanike soov otsustamises osaleda. Ometi vajab Eesti just nüüd, kus riigil seisavad ees tähtsad otsustused, kodanikku, kes oskab ja tahab otsustada ning on valmis oma otsuste eest ka vastutama. Eestis on rahvas jagunenud põhimõtteliselt kahte suurde rühma "kurtjad" ja "tegijad". Ahistatuna tun·
Ivo Eesma a Eesti Vabahariduslildu esimees
nevad end mõlemad. "Kurtjad" leiavad, et riik teeb nende jaoks liialt vähe, "tegijad" aga ootavad riigilt mängureeg' leid, mis senisest hoopis rohkem toe· taksid nende soovi eelkõige ise oma elu kujundada. Turumajanduslik ühiskond on elamisväärne vaid siis, kui selles on toimiv demokraatia. Igal inimesel peab olema võimalus kaasa rääkida ja oma huve kaitsta. See omakorda eeldab häs· titoimivat kodanikuühiskonda. Eesti erakonnad ja mittetulun· dusühingud on alustanud tõsist koostööd kodanikuühiskonna arengu· kava väljatöötamiseL Selles on ühis· konna edasise arengu kohta vähemalt kaks positiivset sõnumit. Üldpoliitiline sõnum on see, et on
olemas valmisolek arutada kodanikuühiskonna arengut riiklikult tähtsa küsimusena, mis tasakaalustab oluli· selt turuühiskonda. See on kodanike vaba tahte riiklik tunnustamine. Ühistegelik sõnum ütleb, et üksikisik suudab oma huve paremini kaitsta koostöös teistega - ühinedes mittetulundusühingutesse, mis omakorda ühinevad katusorganisatsioonideks ning teevad koostööd teiste katusorganisatsioonidega. Eesti mittetulundusühingute katused on alustanud laia koos töötamist oma liikmete ühis~uvi de kaitsmisel. Mittetulundusühingud on seega muutunud piisavalt tugevaks, et väljendada oma liikmete huve lisaks kohalikule ka üldriiklikul tasandil ning Eesti erakonnad (ja sellega kaudselt ka riik) on andnud selge signaali mittetulundussektori kui ühiskonna normaalseks arenguks olulise koostööpartneri tunnustamisest. 12. aprillil oli erakondade ja mittetu· lundusühingute ümarlaual arutlusel kodanikuühiskonna arengukava tekst. See leiti olevat piisavalt hea, et võtta
aluseks parlamendile esitatavale eelnõule. Loomulikult tuleb dokumendiga teha veel palju redaktsioonilist tööd, kuid mul on hea meel tuua esile paar eriti olulist asja. Esiteks on erakonnad ja mittetulun· dusühendused jõudnud kokkuleppele kodanikuühiskonna arenguks vajaliku tugisüsteemi loomise vajalikkuses, ainult see lubab tegusal kodanikuinitsia· tiivil mõjule pääseda. Teiseks on selles ~ dokumendis olulisel kohal kodaniku· haridus. See valdkond on riigi arengu seisukohalt üks olulisemaid. Otsustusja vastutusvõimeline kodanik on Eesti· le eriti oluline seoses eelseisva Euroopa Liitu astumisegaja seda puudutava referendumiga. Sel referendumil ei saa me kuidagi leppida valimistel nii tavalise vaid 50%-lise osavõtuga. Ja kodanik peab teadma, mille poolt või vastu ta hääletab. See dokument annab alust optimismiks. Mis praegustes keerulistes oludes on tähtsamgi, kui raha olemasolu - või selle puudumine.
Millised probleemid tekivad mittetulundusühingute juhtimisel? Kõige olulisemaks probleemiks on mittetulundussektorile vähene kindlustunne tuleviku suhtes ja sellest tuleb ka vähene motivatsioon arenguks. Ühelt poolt ei toimi lvi Proos Eestis traditsiooniline majandusmittetulundussektori teadlane finantseerimisskeem, kus suure osa annetavad eraisikud. Väga paljud ühingud on otseses sõltuvuses välisrahastajatest. mis tähendab tihti suurtjuhuslikkust vahendite saamisel. Teisalt pole ka riigipoolne toetus kodanikualgatuslikele organisatsioonidele piisav, et viimased saaksid oma strateegilisi plaane riigi partnerlusele üles ehitada. Üheks põhjuseks on siin kindlasti kohalike omavalitsuste käsutuses olevate rahaliste ressursside nappus. Nii kannatabki organisatsioonide jätkusuutlikkus. ~
1
tg;J;
~ c>
c{!)
Meil ei olegi probleeme tekkinud. Tähtsaim on soovend täiendada. Hakkasime oma piirkonnas ettevõtluskoolitust andes naisi aktiviseerima. Pakkuge, mitu Marina naist sügisesel äriplaa- Toimik ni koostamise kursu- Räpina sel käis? 83 tükki! Naisteklubi Oma ühingu juhti- juhatuse liige misek on meil naised piisavalt haritud. Raamatupidamise teeb üks juhatuse liige vabatahtlikult ära. Tiimitoo on muidugi tähtsaim, oluline on töödejaotus Ja vastutus. Kõik üritused tuleb läbi mõelda (tasemellekt0rid. tuntud nimed - kui juba raha välja käia. siis asja eest). Samuti marketing. Ja turu-uuring - mittetulundusühing ei tohi tegutseda liiga kitsale sihtgrupile mõeldes. Korraldame alati koolituse saajatele küsitlusi.
______________________
~-L
Olen õnneks õppinud palju asju, mida projekti kirjutamisel ja juhtimisel vaja: Nii olen näiteks võtnud meeskonnatöökursusL õppinud ülikoolis raamatupidami t ja Terje majandust, saanud ka Kõlamets eraldi projektikooli- noorteprojekti tust. Võin öelda, et juht projekti kirjutamine - - - - on õpitav. Fondidel on konkreetsed nõudmised. Projektiraha taotlemiseks kirjutades palusime kaasautoriga abi ka tema isalt, kelleloli ses suhtes kogemusi. Noortega töötamisel on hoopis raske neid pikkade asjalike päevade lõpus motiveerida, et nende huvi ei kaoks. Kasutasin ka selle juures oma varasemaid kogemusi. olen kooli ajal üritusi korraldanud.
Meid on suurtest probleemidest päästnud see, et oleme enda ülesanded kindlalt piiritlenud. Aasta eest alustades hüppasin küll pea ees tundmatusse vette. sest inime- Ene ne, kes pidi ühingut Kadakas juhtima asuma, loo- Saku Lastekaitbus. Kuid aastaga olen se Ühingu vanem järje peale saanud. Raamatupidamine pole muidugi kerge. Mittetulundu ühingud on siiski heategevusasutused - me ei maksa kellelegi palka, tegeleme ühinguga vabatahtlikult väljas- , pool tööaega, tänuks hea sõna. Ometi on raamatupidamise nõuded meil äriühingutega samaväärsed. Muidugi tunneme puudust juhtimis· oskustest, kuid meie katusorganisatsioon Eesti Lastekaitsehit on teinud palju koolitusi.
________________________• _________________________n -__
~
___________________
~
11
FOORUM UUDISED
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005. faks 6 311210, e-mail foorum@netexpress.ee
Eesti Päevaleht,
reede. 28. aprill 2000
Vabatahtlik soovib riigilt töö eest pensioniraha
Eesti vabatahtlik Riina Kuusik töötas Keenias pagulaslaagris koos sudaaniastest kooliõpetajatega. ERAKOGU
Tallinna neiu aitas paguIasi Aet Süvarl aet. syva n@ekspress.ee
Politoloogiaõppejõud Riina Kuusik veetis eelmisel aastal kolm kuud Aafrikas, töötades pagulaste laagris Keenias. 1993. aastast töötav ÜRO vabatahtliku töö projekt on mõeldud tõstma noorte teadlikkust globaalprobleemidest ja pagulastest. "Esimene projektifaas on töö pagulaslaagris, teine ja minu jaoks isegi tähtsam - on teavitustöö, mida sa pärast kodumaale naasmist tegema hakkad," märkis Kuusik, kes koordineerib ja koolitab Eesti õpetajaid pagulasküsimustes ning annab loenguid ka Concordia ülikoolis. 80 000 inimesega pagulaslaagris töötas Kuusik toidu ja riiete jaotuskeskuses ning korraldas ühe ameeriklannaga laagri keskkoolis õppivatele tüdrukutele väitlusseminare. "Sudaanlased ja etioopiased panevad oma tüdrukud puberteedieas mehele, nii neist enamik edasi õppida ei jõua," rääkis Kuusik. "Kogu laagri peale oli vaid 20 koolitüdrukut - selge, et neil tekib selles mitmetuhandeses meestesummas probleeme, millest neil tuleb aidata üle saada."
Kuusiku hinnangul oli pagulaslaagris töötamine tema jaoks vajalik, et teoreetilisi teadmisi praktiliselt tunnetada: "Eelnevalt tegin õpetajatele pagulasalast koolitust puhtalt teoreetilisel baasil, nüüd on mul vahetu kogemus," märkis ta. "Tean, et igal pagulasel on oma elulugu, oma traagika." USAs ülikoolis õppiv Reigo Lehtla veetis koolivaheaja Maine'i osariigis vabatahtlike üliõpilaste töölaagris. "USAs on igasugune heategevus ja vabatahtlikuks olemine üle mõistuSe populaarne," lausus Lehtla. Lehtla võrdles ameeriklaste vabatahtlike puhkuselaagrit Eestis kümmekond aastat tagasi tegutsenud õpilaste töö- ja puhkelaagritega, kuid seal tuleb taskuraha teenimise asemel peale maksta. "Asja idee on selles, et loodetavasti tuleb kokku mingi huvitav punt, kellega oleks siis vahva oma koolivaheaeg mööda saata," märkis ta. Ülikool maksis bussisõidu, noored ööbisid lasteaia põrandal, ostsid ja valmistasid toidu ise. Tavaliselt käiaKse töölaagrites maju lammutamas või ehitustöödel.
Riik võiks sotsiaalteenust pakkuvate mittetulundusühingute vabatahtlike töötajate eest maksta sotsiaalmaksu ja arvestada nende tehtud töö pensionistaazi hulka, leiab Pärnu Orvuna Kasvanute ühenduse noortelwdu juht Andres Guff. Viis aastat tagasi noortekodu rajanud Andres Guff (Pildil) ja ta abikaasa kulutavad endisi lastekodulapsi iseseisvaks eluks ette valmistavas noortekodus töötamisele kogu oma aja, kuid vabatahtliku töötajana ei
saa kumbki selle eest palka. Nõnda ei maksta nende eest riigile ka sotsiaalmaksu, mille alusel arvestatakse pensionikindlustusstaaii. "Kodanikuühiskonnas ei tohiks nii olla, et sarnastes rii· giasutustes töötajad saavad vanaduspäevadeks garantii, kuid mittetulundusühingutes samamoodi töötavad inimesed mitte," ütles Guff. "Kus siin võrdsus on?" End kvaliteetse sotsiaal·
teenuse pakkujana tõestanud ühenduste töötajatele pensionistaazi arvestades annaks riik ühendustele kindla signaali, et peab neid vajalikuks, sõnas GufT. Nõnda suureneks tema hinnan· gul ka selliste organisatsioonide stabiilsus turul. "Praegu on nii, et ühendused alustavad sageli suurte lootustega, et riik neid toetab ning kui nähakse, et see nii ei ole, kaovad head algatused nagu
mudasse ära," ütles Guff. Tööstaazi tähtsus on võrreldes nõukogude ajaga tunduvalt vähenenud ning sellest sõltubsisuliselt vaid vallandamishüvitise suurus, mis kolmanda sektori vabatahtlikke ei puuduta. Küll aga annab alates eelmisest aastast õiguse riiklikule pensionile vaid pensionikindlustusstaaz, mis tekib, kui töötaja palgalt makstakse sotsiaalmaksu. Riik maksab sotsiaalmaksu näiteks lapsehoolduspuh· kusel olevate vanemate,
kaitseVäeteenistujate ja töötu abiraha saajate eest. "Pension ei ole siiski tasuta avalik teenus, vaid sellel on oma hind," ütles sotsiaalministeeriumi nõunik Lauri Leppik. Ta lisas, et kuigi 1998. aasta lõpuni arvestati staazi ka mõnede töötamisega võrdsustatud vabatahtlike tegevuste eest, näiteks loome- ja kutseliitudesse kuulumise või kirikus töötamise eest, maksid teised töötajad selle siis madalamate pensionitega kinni. Uue süsteemi loomise
eesmärk oli kaotada sellised varjatud ümberjaotamised ning seetõttu on pensioniõiguse tekkimine ja pensioni suurus sõltuvuses sotsiaalmaksust, mida palgata töötavate inimeste eest keegi ei maksa, lausus Leppik. Andres Guff ütles, et on oma ideest rääkinud mitmele ametnikule, kes enamasti vastavad, et selle elluviimiseks pole Eestis seadust. "Aga seaduseid tulebki ju teha vastavalt sellele, kuidas ühiskond areneb," märkis ta. Urmo Kübar
Korrale ühenduseteeb professionaalne eestvedaja Ka vabatahtlike kodanikeühenduste juhtimiseks ei piisa vaid heast tahtest Urmo Kübar
urmo@epl.ee Te tahaksite nagu kogu meie lõbu ära rikkuda, kui tulete rääkima mittetulundusühingu juhtimisest! Milleks meile jutud eesmärkide sõnastamisest, tegevusstrateegia väljatöötamisest või vastutusvahekordade paikapanemisest? Paljugi mis juhtimisõpikud kirjutavad - me oleme ju kodanikeühendus, erilised ja ainulaadsed. Ja saame ju teie teooriatetagi hakkama! Selline suhtumine pole Piiriülese Koostöö Keskuse direktorile Gulnara Rollile võõras. Viis aastat tagasi, kui Peipsi-äärsetes piirkondades loenguid pidamas käinud teadurite grupp tundis, et sooviks sealsete probleemide lahendamiseks ka midagi konkreetset ära teha ("Tundus kohatu rääkida neile vee kvaliteedist, kui inimesed ei teadnud samal ajal, kuidas oma eluga hakkama saada," ütleb Roll), ei erinenud nende organisatsioon just palju niimoodi mõtlejatest.
Milleks üle organiseerida?
Puisniidud korda: Üle 40 talgulise raius ja põletas Matsalus aprilli alguses kolm päeva võsa. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu algatatud talgutel aitasid Matsalu kaitseala töötajatel mõne hektari suurust Penijöe puisniitu puhastada Tartu üliõpilased ning teised vabatahtlikud. Kaks kuud tagasi puhastasid vabatahtlikud Viita pUisniitu. AIVARÕEPl>/lAANEELU
Eestlanna osales Läti Loova Maanaise konkur-
sil. Aprilli alguses osales Eestis Loova Maanaise konkursi võitnud Lasva Käsitööseltsi juhataja Sirje Kuuseorg külalisena Lätis samal konkursil. 15. oktoobril, rahvusvahelisel maanaiste päeval kandideerib Kuuseorg ülemaailmsel Loova Maanaise konkursil. Genfi zürii valib kandidaatide seast ühe maanaise igast regioonist - näiteks kolm Baltimaad esinevad eraldi regioonina. Võitjale kuulub preemiaraha 500 dollarit. Konkursil osalevad maanaised, kes igapäevategemiste kõrval annavad panuse ühiskonnale. Eestis võeti eriti arvesse seda, et kandidaat oleks algatanud koostööprojekte, mis on aidanud ka teisi piirkondi. Lasva Käsitööselts tegeleb portselani- ja siidimaaliga ning klaasehistööga, tema eeskujul on samaga hakanud tegelema ka mitmed teised seltsid.
Eesti Rindmeeste Ühendus liidab endised vaenupooled_ Mais S-aastaseks saav Eesti Rindemeeste Ühendus liidab Teises maailmasõjas nii Vene kui Saksa poolel võidelnud eesti sõjamehi. Juhatuse esimehe Ilmar Haaviste kinnituselloodi selts selleks, et hoida eesti rahvuslikku üksmeelt. "Tahame anda eeskuju kemplevale eesti ühiskonnale," väidab Haaviste, kes ei tea maailmas ühtegi teist vastaspoolel sõdinuid liitvat sõjaveteranide organisatsiooni. Ühenduse 208-st liikmest oli ligi neljandik saksa sõjaväes, pooled vene poolel, ning neljandik on toetajaHikmed, kes rindetegevusest osa ei võtnud. Mõned mobiliseeriti järjest mõlemasse armeesse. Juhatuse aseesimees Kunnar Allikvee, endine Eesti laskurkorpuse kaardiväelane kinnitab, et Teine maailmasõda oli võõras. pealesunnitud ja kaotatud sõda nii Nõukogude Liidu kui Saksa armee koosseisus sõdinud eestlastele, kellest tehti sundvaenlased. Teise maailmasõja lõpu 55. aastapäeval 8. mail külastavad rindemehed nii saksa kui vene poolel sõdinute haudu, ning kutsuvad endaga ühinema ka Venemaa ja Saksamaa saadikuid Eestis. 50 Peipsi ääres elavat naist õpivad kolmapäevast Tartus Piiriülese Koostöö Keskuses. Naised saavad aasta jooksul raamatupidamis-, äri- ja prOjektikoolitust, neile õpetatakse suhtekorraldust ja enesekehtestamist ning räägitakse ka, kuidas mõjutada poliitikat. Koolituse saajad kohtuvad Eesti naistega, kes saavutanud edu äris, poliitikas või mujal ning Rootsi naisorganisatsioonidega. Foorum
Igaüks tegeles õhinaga oma projektiga, need kippusid aga laiali valguma. Mõnikord töötati hilisööni, mõnikord kostsid teadlastest projektijuhid, et neil on ülikoolis kiire nädal ja pole aega Peipsi-äärega tegelda. Tulemusi nappis. Kuni keskuse kontorisse astus Rootsis just personalijuhtimise alaloma bakalaureusetöö teinud vabatahtlik ja seletas Rollile, et niimoodi jätkates neil kauaks organisatsiooni ei ole. Enamgi veel, sisuliselt polnud organisatsiooni üldse tekkinudki. Roll alustas sellest, et kutsus töötajad kokku ning koos arutati läbi, mille jaoks töötatakse. Koos pandi ka paika, kes mille eest vastutab ning kuidas inimesi informeeritakse ja kontrollitakse. Kord kvartalis viidi sisse arenguvestl\lsed, et teada saada, millised on projektijuhtide huvid ja probleemid. Tõsi, see kõlab lihtsamalt, kui tegelikult oli. Milleks on meile vaja sellist üleorganiseerimist, nurisesid mõned, kui said kätte 15-leheküljelise töökirjelduse, kus muu hulgas paika pandud ka see, et tööpäev kestab kella 9-17
Piiriülese Koostöö Keskuse direktor Gulnara Roll (vasakul) seadis kontoris sisse teadetetahvli, kust saab silmapilkselt ülevaate keskuse mitmekümne töötaja tegemistest. Projektijuht Margit Säre peab info vahetust kolleegidega väga oluliseks, et kõik saaksid organisatsioonis ühise eesmärgi eest väljas olla. MALEVTOOM
ning kui töötaja jääb hommikul üle veerand tunni hiljaks, peab ta sellest sekretärile ette teatama. Gulnara Roll on siiski veendunud tolla8te sammude õigsuses ning veenab, et ka mittetulundusühing peab oma tegevuses püüdlema konkreetsusele nagu flrmad. "Praegu mõtlen, et algusaegadel oleksime me võinud saavutada viis korda rohkem, kui oleksime need asjad kohe läbi mõelnud," sõnab ta. Kuid ka varasemad kahtlejad on rahul, nähes, et lisaks töö tulemuslikkuse tõusule vähendavad täpselt paika pandud reeglid kollee-
gide vahelisi möödarääkimisi ja konflikte. "Probleemide korral tead täpselt, millele saad toetuda," tõdeb keskuse projektijuht Margit Säre. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) koolitusjuhi Kaja Villerni sõnul on Eesti ühenduste suurimaks juhtimisprobleemiks läbimõtlemata eesmärk, milleks kokku tuldud ollakse. See ei pea olema mitmeleheküljeline arenguplaan, piisab ka ühest lihtsast lausest, veenab Villempeaasi, et seda suudaks öelda iga ühenduse liige, olgu neid kümme või tuhat. Ei midagi keerulist? Ometi saavad just siit alguse pal-
hakkama pidanud," räägib Roll. Mõelnud läbi, miks hea algatus tööle ei tahtnud hakata, teab ta nüüd, et alustama pidanuks kohalike huvide selgitamisest, õpetamisest ja julgustamisest. Toonased vead õpetasid talle ka, et ainult heast tahÜhendused test ühenduse juhtimiseks ei müügu ennast piisa. Paraku on just see Nii otsustas siis Peipsi Jär- enamiku MTÜ loojate peave Projekti nime kandnud miseks ressursiks, kui nenkeskus rajada Mustveele de varasem töökogemus on hosteli, tegi linnavalitsusega sageli kooliõpetaja või rahlepingu, kirjutas projekti, vamaja juhi oma. "Kui oled sai raha ja hankis maja si- varem pidanud vastutama sustuse ... "Üritasime tuua vaid selle eest, et kontrabasressursse väljaspoolt ning si kultuurimajast ära ei vajõudsime seisu, kus oleksi- rastataks, on raske hakata me ise ka seal hostelis tööle korraga vastutama kogu organisatsiooni eest," ütleb EMSL-i programmijuht Taivo-Ahti Adamson. EMSL-i korraldatud koolitustel küsivad juhid ikka probleemi ennetamisega, raamatupidamise ja projekoleks tal tõenäoliselt palju tikirjutamise kohta, kui aga raskem projektitoetust saa- taheti rääkida avalikkussuhetest, marketingi st või da. arengu plaanimisest, tuli Eesti oludele mitte sobivate mudelite tagajärg on ka kursusi viimase ajani huviliigne organiseeritus, mille liste puudusel ära jätta. AIDS-i Ennetuskeskuse välja pidamiseks ühendustel sageli jõudu pole. "Organi- spetsialist Kristina Mänd satsiooni aastakäive peaks leiab, et marketing peaks ületama 50 000 krooni, et olema ühenduse tegevuse laoleks mõtet raamatupidami- hutaJ.iJ.atu osa. See tähendab sel ja juhtimiskulutustei," pidevat info andmist enda ütleb Adamson, kelle hin- tegevusest, suhtlemist meenangul võiks suur hulk diaga ja ühiskonna teiste lobby-tööd ... ühendus i vormistada end sektoritega, Praegu kasutavad neid valeebemate nõuetega seltsinguteks. Seda piirab aga hendeid vaid vähesed ühenühenduste hirm, et nõnda dused, ütleb Mänd. Ka Tallinna Kaubamaja jäädakse ilma toetustest, mida antakse vaid juriidiliste- juhatuse esimees Toomas le isikutele. Urmo Kübar Tamsar ütleb, et ühendused peaksid end julgemalt
jud probleemid. Gulnara Roll teab. "Kui oma projektiga alustasime, arvasime siiralt, et saame midagi Peipsi-äärsete inimeste jaoks teha," ütleb ta. "Polnud arusaama, et midagi ära teha saavad ainult nemad."
Mudelite pime ülevõtmine viib probleemideni • Heaks juhiks ei sünnita. Piiriülese Koostöö Keskuse direktor Gulnara Roll ei saa· nud viis aastat tagasi alustades abi ka juhtimisõpiku· test, sest neid siis veellihtsaU polnud kuigi palju. Nii jäi üle õppida oma kogemustest. Jalgratast polnud siiski leiutada vaja. Olles töötanud Ameerika ühendustes, mõtles Roll läbi, milline neist võiks tema omale enim sarnaneda ja kopeeris siis hästi töötanud mudelit. Nüüd on Piiriülese Koostöö Keskus omakorda eeskujuks teistele siinsetele ühendustele. Liiati arvab Roll, et päris algaja juhina polnud ta koolitusteks valmis. Et koolitu-
sest kasu oleks, peab õppijal olema ka töökogemus, usub ta. See välistab, et välismaise koolitaja jutt kõrvust mööda lastakse, ettekäändel, et nende mudeleid meil nagunii rakendada ei saa; samuti ei lase aga räägitavast vasikavaimustusse sattuda. "Oma pea peab olema tööle hakanud, et mõista, millises kontekstis jutt käib," ütleb Roll. "Tuleb analüüsida: see mudel töötab neil nii, sest... ning meie olukord on teistmoodi, sest... Tuleks mõista, et võimalusi on üks miljon ning nende seast tuleb endale sobivaim valida." EMSL-i programmijuhi Taivo-Ahti Adamsoni sõnul tekivad juhtimisprobleemid ühendustes sageli sellest, et
võetakse pimesi üle välismaal hästi töötav mudel ning üritatakse siin samamoodi teha, mõtlemata läbi, milleks. Nõnda ajavad ühendused sassi eesmärgid ja vahendid. "Vahendeid vaadeldakse kui eesmärke, tegutsetakse nende nimel: peame tegema koostööd, peame kirjutama projekte, peame koostama plaani - lahendamata jääb aga, miks seda vaja on," lausubta. See omakorda põhjustab olukorra, mil ühendused on suunatud tagajärgedega tegelemisele, sest põhjuste kallale asumine võiks nad tulevikus tööta jätta. Näiteks kui tänavalapsi majutav ühendus hakkaks tegelema
I
I
"müüma" ja saama üle eelarvamusest, et ollakse oma olemuselt äriühingutest väga erinevad. "Mõlemad saavad tegutseda seni, kuni rahuldavad oma klientide vajadusi," ütleb ta. Nõnda iseloomustab ka head ühendusejuhti liikmete huvide äratabamine ja piiritlemine kuid silmapaistvalt hästi juhitud ühenduste maininlisega jääb Tamsar hätta.
Koormus viib eestvedaja Tallinna Laste Tugikeskuse juht Erki Korp nõustub temaga. Vaadake, kui palju on meil igasugu ühendus i, soovitab ta - ja mõelge siis, kui paljudest neist te midagi teate? Korbi sõnul on probleemiks ühenduste juhtide koormatus. Sageli kuulub üks inimene mitmete ühenduste juhatusse, tegevjuhidki töötavad teinekord kolmandas sektoris muu töö kõrvalt. Lastekaitseliit, Korbi endine töökoht, on siin heaks näiteks - "Oli näha, kuidas vabatahtlike juhtidel hakkas motivatsioon mingil hetkel kaduma, kui pidi veel oma raha eest sõitma ja helistama," ütleb ta. Juhi koormust suurendab see, et sageli pole ühendusel võimalik värvata piisavalt palju tööjõudu ning juht peab olema pidevalt valmis ükskõik mis töötaja rolli minema. Kuid - probleemid on ületatavad, märgib Korp. "Küsimus on vaid selles, kas töötad 8 tundi päevas või 15."
, \
12
FOOR
Toimetaja Kertu
Eesti Päevaleht, reede, 28. aprill 2000
Jubilee 2000 nõuab vaeste riikide võlgade kustutamist Kertu Ruus foorum@netexpress.ee
Enam kui kuuekümnes riigis tegutsevate kampaaniagruppidega ülemaailmne valitsusväline organisatsioon Jubilee 2000 nõuab selle aasta lõpuks poolesaja maailma kõige vaesema riigi võlgade kustutamist või vähendamist. 52 Jubilee esindatavat riiki on kokku VÕlgu ligi 350 miljardit dollarit, pool sellest lääneriikide valitsustele ning ülejäänu Maailmapangale ja Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF), mida juhivad samad valitsused. Väike osa sellest summast võlgnetakse ka Lääne pankadele. Aprillis toimusid Jubilee 2000 kampaaniad, mille käigus moodustati Washingtonis, Tokios, Pariisis, Berliinis ja Londonis inimkette, peeti jumalateenistusi, kohtuti liidrite ja suursaadikutega. USA ajalehed kritiseerisid ühenduste teatraalseid meetodeid, mida Boston Globe nimetas "kilpkonnakostüümis totruseks", kuid märkisid, et protestijad tõid välja olulised küsimused. Ka majandusteadlane Heido Vitsur hindas tähtsaimaks, et ühendused tõstatasid probleemi, millega pole ku- ,-._~_ nagi piisavalt tegeldud. "Kakluseks ei pea just minema, kuid nende tegevus tõmbab avaliku tähelepanu sellele, et probleem on üliterav," märkis ta, lisades, et just vastasseis viib lahendusteni. Tegelikult on paljud riigid ning ka Maailmapank ja IMF pidevalt võlgu vähendanud ning eriprogramme käiku lasknud näiteks kustutas Briti valitsus eelmise aasta lõpus 41 vaeseima riigi võlad -, kuid sellest Jubilee 2000 arvates ei piisa. Ühing juhib tähelepanu, et paljud lubadused on jäänud täitmata: mullu lubas G7 25-le riigile võlakergendust, kuid seda saab 14. Aafrika Jubilee 2000 juht Kwesi Owusu ütles pärast Tansaania iganädalase makse vähendamist, et pii-
sab vaid kohvi hinna langemisest või õli hinna tõusust, kui riigil on talumatu võlakoorem. ÜRO uuringute järgi võiks võlgadest loobudes ning raha haridusele ja tervishoiule kasutades päästa aastas seitsme miljoni lapse elu. Praegu kulutab Aafrika võlgade maksmisele neli korda rohkem kui tervishoiule. Teravalt kerkis teema üles seoses hiljutise üleujutusega Mosambiigis. Sadade surnute, tuhandete kannatanute ja miljoni kodutuga riik, mis kaotas põllumaad ja mida ähvardavad epideemiad, maksis hiljuti endiselt iga nädal 1,4 miljonit dollarit. Paljud teadlased pööravad tähelepanu ka vaesuse globaalsele mõjule: Susan George kirjeldas oma raamatus "Võlabumerang", kuidas võlg kahjustab lääneriike läbi võlga tasuda püüdvate riikide keskkonna saastamise, kaubanduspartnerite kaotamise ja rahvusvahelise narkokaubanduseo Vaesuse laialdast mõju kinnitas ka Heido Vitsur. "Maailm peab valima, kas kustutab näljaste ja haigete võlad või hakkab tegelema rahvaste rändamise ja kuritegevuse probleemiga," ütles ta.
Sigre Andersoni käest veerema la tud pÜhademuna näitab, et Aeto N.orte Seltsi IiikJtled ei lase Jv;!ln"rtAI kommetel surra_
Seto elu veereb õnnemänguna Murehäälte kastmist Setomaast kaugemale takistab t ugeva liidri puudumine Annela Laaneots Tartu
Vaeste võlad • 52 maailma kÕige vaesema nII!J ligi 350 miljardi doRari suurusest võlast poole on andnud lääneriikide valitsused, peamiselt Jaapan, USA, Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. • Nende võlgade täielik kustutamine maksaks Jubilee 2000 arvutuste järgi vald 0,3% Majandusliku Koostöö ja Arengu OrganisatSIOOni (OECD) riikide aastasest sissetulekust. • Probleemi on teravaks ajanud vaesuse kasv maailmas. Kuuendik maailma elanikkonnast saab 80% maailma sissetUlekutest, samas enam kui poolinimkonnast 63-s vaeseimas nigis saab vaid 6%.
"
Mittetulundusühendused on juba andnud uue elu ja tähenduse rahvusvahelise kogukonna ideele. Nüüd võite te anda meile j~hiseid, millist rolli peaks URO 21. sajandil mängima. ÜRO peasekretär Kofi Annan kiitis NGO-revolutsiooni, mis on tema sõnul parim, mis ÜRO-ga pika aja Jooksul Juhtunud.
New Yorki ÜRO Millenniumifoorumile kogunevad mai lõpus ligi 1400 maailma kodanikuühiskonna esindajat, et arutada ÜRO ees seisvate uue aastatuhande globaalsete väljakutsete üle. Muu hulgas püütakse panna paika organisatsioonilised struktuurid, mis lubaksid kodanikel otsustamisel kaasa rääkida. Hiljuti Uus-Meremaal esinedes kutsus ka ÜRO peasekretär Kofi Annan ühendus i foorumile avaldama oma seisukohti maailma kõige rõhuvamate probleemide kohta. Teemaderingi kuuluvad rahu tagamine, vaesuse leevendamine, inimõigused, keskkond, globaliseerumine ja ÜRO arendamine. Foorumi kaasesimees Teeheste Ahderom nimetas foorumit esimeseks nii suureks ja laiahaardeliseks globaalse kodanikuühiskonna konverentsiks. Foorum eelneb augustikuisele ÜRO Millenniumiassambleele, kus kantakse ette ka ühenduste ettepanekud.
"Onn on pöörduv," tMeb Tartu Ülikooli informaatikatudeng Toomas Vananurm, Seto Noorte seltsi juhatuse liige, ja vaatab kurval pilgul pooltühja munaresti. Kuueteistkümnest tema toodud värvitud-keedetud munast on enamik Emajõe luhal endale munaveeretamise - seto lihavõttekombe - käigus uue omaniku leidnud. Ent Toomasel on lootus kaotatu mängu jooksul tagasi võitaja rohkemgi veel. Kõik sõltub õnnest. Ka setode igapäevaelu Setomaal sõltub praegu suuresti mänguõnnest. Riigi toetus neile on aasta-aastalt vähenenud. Kolm aastat kestnud Setomaa regionaalse arengu programmi raames on toetatud setosid kokku 28 miljoni krooniga, mille eest on näiteks välja antud setokeelne setode kombeid ja kultuuri tutvustav raamat. aidatud üles ehitada Seto talumuuseum ning Meremäe käsitöömaja.
Piiril tÜliks jalus Ent tänavu pole riik suutnud Setomaa programmi veel käivitada, kuigi valitsus selle paari nädala eest viimaks kinnitas. Seitse miljonit kogu aastaks setodele lubatud krooni on nõnda endiselt Välja maksmata. Kolmandik aastast on aga möödas ja raha väljamaksmisega venitamise tõttu on näiteks kolm numbrit ajalehte Setomaa tehtud võlgu ning ka kontrolljoone taha kuulda olnud Seto Raadio asemel, kus ainsana meediakanalitest seto keeles seto kultuurist ja probleemidest rää-
Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugejateit vastukajasid, kaastÖid ja teavet. Et olla areeniks, kus kodamkuühendused saaksid sõna, palume ühendustel endiloma plaamdest meile teada anda. Foorum loodab, et Inimesed Ise tahavad nähtavale tulla ja oma mõtteid Ja arvamust teistele avaldada. See lalendaks ehk ka Eesti tUleVikusuundade üle otsustajate nngi. Igaühe hääl on Foorumi jaoks oluline. Vastukajad, kaastööd ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uldu postiaadressil Tallinn, Pärnu maantee 67a (märksõna Foorum), telefonil 6 461 005, faksil 6 311 210 ja e-mailii foorum@netexpress.ee Foorum
I
maseks ei jää. Lubatud tasuta viisasid on mitmeid kümneid kordi vähem kui setosid praegu üle kontrolljoone käib. Aastapikkust viisat ei jõua enamik neist osta. Kuni tasuta viisade süsteem pole rakendunud, asuvad setod pühade aegu passikontrolli sappa.
Puudub kaitsev juht Põhjus, miks setode murehääl Võhandu jõest kaugemale ei kostu, seisneb ka liidri puudumises. Ometi on setodel ohtralt organisatsioone. Iga kolme aasta tagant koos käivesinduskogu Seto Kongress valib enda seast Vanemate Kogu, mille liikmed valivad omakorda endi hulgast peavanema. Vanemate Kogu viib täide kongressi otsuseid ning lahendab jooksvalt setode probleeme. Neli Setomaa valda - Mikitamäe, Värska, Misso ja Meremäe - moodustavad Setomaa Valdade Liidu. Seto kultuuri toetuseks on asutatud Seto Kultuuri Fond ja Setomaa Arendusselts, piir-
konna majandusliku arengu metavad Rieka ja Aare Hõrn tagamiseks on loodud Seto- ning Anni Lahe. Nad on komaa Sihtasutus. halikud kultuuriliidrid ning Kuid Vanemate Kogu pea- nende korraldatud setode vanema pühade täamet käib histamised ringi ning aitavad säion väike rahvuskiid, vanem vahe- Setud litada komkes elab Eestis ja tub enne, kui beid kohaliVenemaal. ta rahvas kul tasandil. 201cm omaks võtta Näiteks õpijõuab. Samuvad noored VENEMAA ti muutuvad käsitööpäesageli ees isvadel harultujavallad dast seto koos juhatuvööd kuduse esimeestema ning Miga Seto Valkitamäel toidade Liidus muvatel Sening ei setod to muinasjuega Eesti tupäevadel avalikkus etlevad kohalikud laptea, kelle pooLÄTI le vajadusel 1.-_ _ _ _- ' -_ _ _ _- ' sed omas pöörduda. keeles. Juba aastaid püsinud ja rahval teada juhid on vaid Peko hoiab setosid Setomaa kultuuriseltsidel. Nõnda näib, et ainus kindel Igal piirkonnal oma. Nii vea- seto liider tundub olevat Petvad Värska kandis üritusi seri liivakoopas magav juSeto talumuuseumiga seo- mal Peko. Tema ei vahetu ja tud Laine Lõvi ja Tiiu tema poole võib alati pöörKunst, Merernäe vallas toi- duda. Kuigi Tartu ülikooli
Setumaa
Kuidas setod lihavõtte ajal mune veeretavad • Mis seostub setodega? Kindlasti seto laulud ning leelonaiste kõlisevad sõled, mõistagi ka eestlasele (seto kõnepruugis "tsuhkna" või siis "mõtsik") arusaamatu keel, savipotid, sõir ja hansa, umbes 70-kraadine omavalmistatud puskar. Seto kommetest on läbi sajandite püsinud munaveeretamise traditsioon lihavõtete ajal. Munaveeretamiseks on esmalt vaja labidat, liiva ja puust katuselaastu VOl muud õhukest ristkülikuku-
julist laastu. Liiv tuleb kuhjata hobuseraua-kujuliseks munaloomkaks. Nö. hobuseraua kaare osa tuleb ehitada kõrgem - sealt hakkavad munad mööda loomka kaht haru otste poole alla veerema. Veeretatakse kordamööda. Munaveeretaja seisab nö. hobuseraua sees, näoga vastu hobuseraua-kujulise loomka kaare osa. Munad satuvad loomka kahte otsa, kus nad kiiruse raugedes seisma jäävad või teiste sealjuba olevate vastu
põrkuvad. Kui muna ei põrka mitte ühegi pesas oleva muna vastu, läheb veeretamise järg järgmise mängija kätte. Kui muna põrkab vastu juba loomkas olevat muna, saab veeretaja selle endale ja võib veel kord veeretada. Alustama aga peab nüüd selle muna veeretamisest, mille vastu enne veeretatud muna põrkas. Samuti peab siis püüdma muna loomka teist serva mööda alla lasta. Kõige tähtsam munavee-
retamise juures on aga hea seltskond ning piisav hulk keedetud pühademune. Soovitavon veel ilus ilm. Nüanss: kui üks mängulistest on munaveeretamise käigus kõik oma toodud munad kaotanud, ent tahab edasi mängida, on tal võimalus loomka pesades olevaid mune Välja osta. Hind ja makstud raha pärastine kulutamine lepitakse mängijate vahel kokku. Annela Laaneots
õppejõud Paul Hagu algatas Seto Kuningriigi alul vaid kultuuriüritusena, et kord aastas setod üheks päevaks kokku kutsuda ja üks vahva vanade kommetega pidu korraldada, on ettevõtmise tähtsus setode seas praeguseks tõusnud. Kuningriigipäev on rahvarohkeim setode kokkusaamine aastas. Kord aastas Eesti riigist lahku löövad ja oma riigi välja kuulutavad setod valitsevad sel päeval end ise. Mis sest, et enamus päevast pidutsetakse ning ka siis Välja kuulutatud otsused on vaid selsamal päeval kehtivad. Ka kuningriigi päeval valitud jumala asemik maa peal ehk ülemsootska omab vaid esindusfunktsiooni, ent tema vooruseks on see, et ta on rahva poolt otse valitud. Tähtsusetu pole seegi, et ka noorte seas populaarse Kuningriigi ürituse kaudu on võimalik seto kultuuri edasi anda. Tartus, Emajõe ääres on aga Toomas Vananurme nägu rahulolev, kui ta pakib kokku kõik munaveeretamise käigus võidetud munad. Peale ühist munasöömist jäi talle neid veel hulk alles. "Onn on pöörduv, " naeratab ta. Toomas on üks eelmisel aastal kokku tulnud Seto Noorte Seltsi liikmetest, kes tahab oma panuse Setomaa heaks anda. Seto Noorte Seltsi lähimateks eesmärkideks on seto noorte ühendamine ning püüd aidata linna tulnud setodel sidet Setomaaga säilitada. Pikemaajalise muna veeretamise harjutuse järel on viimaks võimalik neid osavalt mööda liivast ja kaldus rada täpselt õigesse kohta juhtida.
Aktiivne pensionär oleks Eesti riigile ressursiks Aili Kogerman Eesti
Kahekümnes inglise keelt kõnelevas Aafrika riigis loodab mittetulundusorganisatsioone ja valitsusi ühendav ülemaailmne kampaania "Visioon 2020: õigus nägemisele" aidata kolme kuni nelja miljonit seal elavat pimedat ja 10-12 miljonit nägemispuudega inimest. Arstid soovivad koolitada kohalikke silmaarste, lihtsustada vaeste elanike juurdepääSU arstiteenustele ning tuua Aafrikasse raviaparatuuri. Selleks püüavad nad kahekordistada praegu nägemisvaeguse ennetamisele ja ravimisele mõeldud rahvusvahelise abi. Arstide sõnul oleks 80% praegusest vaegnägemisest olnud välditav. Näiteks saab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmete kohaselt Sub-Sahaara Aafrikas pimedakstegeva kae ohvritest kirurgilist ravi vaid kümnendik. Selle põhjuseks on riiklike sotsiaalsete garantiide puudumine. Foorum
giti, kuuleb Kaguraadiost tümpsusaadet Kagukokteil. Venitamine annab põhjust oletada, et riik tahab seto kultuuri säilitamiseks mõeldud raha kahandades setod võrdsustada teiste Eesti äärealade elanikega. Ignoreeritakse, et tegu on eraldi rahvakilluga, keloma kultuur ja kombed. "Setomaa programmi ei saa panna ühte patta ühegi teise Eesti regionaalprogrammiga, mis on majanduslikud," rõhutab setode kord kuus ilmuva ajalehe toimetaja Ilmar Vananurm. Tüliks jalus on setod ka Eesti-Vene piiril. Nad elavad kõrge tööpuudusega regioonis, piki kontrolljoont, mida Eesti ja Vene riigid pole siiani suutnud riigipiiriks kehtestada. Kui aprilli alulleppisid kahe riigi esindajad Haapsalu kohtumisel kokku tasuta viisade vahetamises, jäeti määratlemata, millal uus kord kehtima hakkab. Nii ei tea kirikupühal üle kontrolljoone kiirustav seto, kas see käik talle mitte vii-
Pensionäride Liidu aseesinaine
Rahvusvaheline ÜRO eakate aasta 1999 tekitas lõpuks ka Eestis huvi vanurite ja vananemise vastu. Sai selgeks, et pensionärid saavad varsti riigile materiaalselt tõsiseks probleemiks. Ometi võiks aktiivne pensionär olla riigile toeks ja ressursiks, kui tema tegevus leiaks piisavat avalikku tunnustamist. Eakate aasta ettevalmistamiseks Eestis loodi sotsiaalministeeriumi vanuripoliitika komisjon, milles nüüdseks töötanud kolm aastat koos sotsiaalametnikud, sotsiaalteadlased, parlamendiliikmed ja eakate organisatsioonide esindajad. Komisjon töötas välja Eesti vanuripoliitika alused, mille valitsus eelmise aasta septembris heaks kiitis.
,
Selle dokumendi mittetulundusühinguid ja eneseabi puudutav punkt kõlab: "Mittetulundusühingutel on täita oluline osa vanuripoliitikas, ennetustöös ja eakate heaolu parandamises. Riik ja omavalitsused toetavad rahaliselt seaduslikus korras registreeritud vabatahtlikke pensionäride organisatsioone.Vabatahtlike töö ja vanurite eneseabi aitavad ühiskonnal õigemini aru saada vananemisest, samuti soodustada vanurite toimetulekut, ühtlasi vähendades eakatele mõeldud hoolekandekulutusi." Eestis tegutseb kaks üleriigilist pensionäride organisatsiooni: Eesti Pensionäride Liit ja Eesti Pensionäride Ühendus, üle maa on ühendused ka nõukogude ajal represseeritud inimestel, mille katusorganisatsiooniks on Demokraatlike Rahvuslike Jõudude Koostöökoda, omad veteranide ühendused on vene rahvusest pensionäridel. Lisaks neile on enamikes valdades
ja külades pensionäride seltsid ja koostöögrupid. Suur osa nendest on registreeritud mittetulundusühingutena, paljud aga mitte, ja seda registreerimise ja aruandluse liigse bürokraatlikkuse tõttu. See pole sageli vanematele inimestele mõistetav ning seda mitte ainult ealistest iseärasustest tulenevalt. Vanurite eneseabi ja vabatahtlik töö on sellest hoolimata laialt levinud. Vaid mõned näited lisaks tavalistele meelelahutusüritustele ja loomulikule naabri- ja sõbraabile oleksid koostöö koolilastega (vabatahtlik tugiõpe tundides mahajäänud põhikooli õpilastele, mälestuste kogumine internetis, kriminaalselt karistatud noorte tugiõpe koos politseiga), eri rahvustest eakate integratsioon näiteks Narva Eesti Pensionäride liidu osakonnas, eakate juriidiline nõustamine, sotsiaaluuringute teostamine (Põlva Eesti Pensionäride Liidu ja Eesti Pensionäride Ühenduse
Tallinna organisatsioon), test teab vaid 30 0/0 küsitletuKolmanda Nooruse Ülikoo- test. Kõige aktiivsemad on lid, mälestusraamatute, sõ- 60-aastased naised, sotsiaalnastike ja muude teoste kir- abi vajavad enim üksikud jastamine, koostöö Euroopa naised. 95 0'0 küsitletutest ei vanuriorganisatsioonidega. soovi kunagi lahkuda koEakate aastaga seoses alus- dust, see tähendab: ei taha tati tõsiseid rahvastiku-uu- minna hooldekodusse. Läbiviidud uurimused ja ringuid. Need näitasid, et Eesti on Euroopa kõige kiire- tänavune rahvaloendus mini vananev riik. Ka Eesti peaksid saama aluseks valitPensionäride Liidu eelmise suse selgetele kiiretele otsusaasta huvipakkuvaim töö oli tele juba täna, ootamata ära seda, kui Põlva maakonna eakasotsiaaltead" Tegevusetu pakute uurimus. eakas muut ub lased vad peale 12SO-lt Põlvauuringute maa pen- probleemiks ühiskonnale j a teostamist sionärilt välja omad küsiti üle sa- iseendale. ja küsimuse lahendused. ning nõnda saadi põhjalik Seda lihtsalt seepärast, et ülevaade maakonna pen- meil - tänastel eakatel - on sionäride olukorrast, toime- jäänud vähe aega. Vananev ühiskond toob tulekust, tervisest, arstiabist, meeleoludest, sotsiaalabist, kaasa suurenevad rahalised kulutused pensionidele, sotliiklemisest ja eneseabist. Näiteks selgus. et pooled siaalhoolekandele ja tervisküsitletutest tahaksid aktiiv- hoiule. Tegevusetu eakas selt tegutseda, kuid vaid muutub psüühiliselt probleekümnendikul on see võima- miks nii ühiskonnale kui pelus. Kõrvalist abi vajab vee- rekonnale, ent ka iseendale. Kuid moodne vanuripoliirand, sotsiaalabi võimalus-
,
tika näeb mitmesuguste vanuriorganisatsioonide, vanurite eneseabi ja vabatahtliku tegevuse kaudu vanurite aktiivsuse säilitamist ka peale töösuhete lõppemist. Põhjamaades tegutsevad omavalitsuste juures Seenioride Nõukogud, Norras koguni valitsuse seaduse alusel. Nende kaudu osalevad eakad kõigi neid puudutavate otsustuste arutelus. Euroopa riikides toetatakse mittepoliitilisi vanurite organisatsioone. Nõnda annaksime valitsusele järgnevad soovitused. Esiteks peaks järgmise aasta riigi ja omavalitsuste eelarves olema eri real kindel summa pensionäride organisatsioonide toetuseks. Teiseks tuleks meilgi asuda looma omavalitsuste juurde seenioride nõukodasid, mis ühendaksid pensionäride organisatsioonide esindajaid. Ning kolmandaks peaks valitsuse juures olema alaliselt tegutsev seenioride ümarlaud, mis looks eakate otse· kontakti valitsusega.