Foorum_2000_dets_

158

Eesti Päevaleht, reede, 28. detsember 2000

Kodanikuühiskonna häälekandja, ilmub Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee

toel kord kuus

2 KÜSIMUST Tarmo Loodus siseminister

Sõlmisite septembris koostöökokkuleppe Eesti Kodanikuühenduste Lütude Esinduskoguga (EKLE), mille järgi nemad esindavad kolmandat sektorit suhetes riigiga. Mida on EI<LE seni sektori esindajana teinud?

EKLE-ga on asjad läinud ses suunas, mis tahtsime. Oleme vahetanud infot, osalenud nende korraldatud seminaril ."Kodanikcontra riik või kodanikja riik?" ja näeme ka mitmeid võimalusi kasutada nende abi haldusrefonni läbiviimisel. Kuigi lepingus on ka punkt, et töötame koos välja põhimõtted kolmanda sektori rahastamiseks, pole me selleni veel jõudnud.

Kuid olgu täpsustatud, et siseministeerium ei ole sõlminud EKLE-ga mingit monopoolset lepingut kolmanda,sektori esindamiseks See oli vaid meie esimene lepe katusorganisatsiooniga, mille puhul kohe teatasime, et jääme ootama ettepanekuid järgmisteks.

Kas see tähendab, et peate põhjendamatuks Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) kriitikat, et valisite partneriks suvelloodud EKLE, mitte aastaid ses valdkonnas tegutsenudEMSL-i?

Olen kogu aeg rääkinud, et see on põhjendamatu. Ühelgi organisatsioonil pole aimlõigusi Eestis, Näen, et EMSL ja EKLE esindavad eri poolija nad on meiejaoks võrdselt aktsepteeritud. Pole probleemi sõlmida leping ka EMSL-ga, kuid seni pole nad selleks ettepanekut teinud. On tulnud vaid üks vihane kiri, kus küsiti, mis nüüd toimub, millele ka vastasime, et kõik on samamoodi nagu seni. Oleme valmis ka nendega koostööd tegema, kõik seisab vaid nende initsiatiivi taga. Urmo Kübar

Aasta parilllate v e ul

...

Seni vaid kavandina Eesti Õiguskeskuse projekti koordinaatori Ülo Siivelti ja tema abi Reesi Lepa arvutis olev Internetifoorum oleks siinsetele kodanikeühendustele uus kogemus oma tahte avaldamiseks. Seetõttu ei usu Siivelt, et juba esimestele eelnõudele fantastilisi ettepanekuid tegema hakatakse. FOTO: AlDO LUUD

,..,

Oiguskeskus toob

~

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit kuu utab välja traditsioonilise konkursi lõppeva aasta parima mittetuIundusühingu, sihtasutuse, sponsorfinna, eraannetajaja vabatahtliku väljaselgitamiseks.

Konkursile saab esitada organisatsioone ja üksikisikuid, kes on oma tegevuses rakendanud uusi ideid ja andnud panuse ühiskonnaelu edendamisele. Kuni 1S-realise põhjendusega ettepanekuid oodatakse IS. jaanuarini 2001 aadressil: Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Endla 4, Tallinn 10 142; faksil 6 26 3310 või e-maililinfo@ngo.ee märksõnaga "Parim 2000".

Võidad kuulutatakse välja 2. veebruaril Tallinna Raekojas. Lisainformatsioon telefonil 6 26 33 09 ja e-mailil info@ngo.ee.

Mullu tunnistati parimaks mittetulundusühinguks noorteklubi HändikäpPJ sihtasutus ks Eesti Rahvuskultuuri Fond. sponsorfirmaks AS Pere Leib, eraisikust annetajaks Neeme Järvija vabatahtlikuks RudolfLinnaste. Foorum

... Loodav Internetifoorum laseb ühendustel seaduseelnõudesse ettepanekuid teha ... Projekti ohtudeks ametnike ajapuudus ja ühenduste vähene kogemus UrmoKübar urmo@epl.ee ~ Sihtasutus Eesti Õiguskeskus

Tartu Ülikooli sotsiaaltöö tudeng Eilika Mölder (pildil) küpsetas ja kaunistas detsembris koos teiste Tartu vabatahtlike keskuse noortega sadu piparkooke, mis viidi õhtul kingituseks Tähtvere linnaosa suurperedele. Piparkooke said 14 ümbruskonna viie- ja kuuelapselist perekonda. Üritust aitas läbi viia Tähtvere päevakeskus, piparkoogitalgnaga toetas AS Leibur. FOTO PE. fR U

(EÕK) valmistab ette Internetifoorumit, mi kevadel käivitudes annab siinsetele kodanikeühendustele võimaluse teha ettepanekuid ministeeriumides ette valmistatavatesse seaduseelnõudesse.

Balti-Ameerika PartnerIusprogrammi rahastatavat projekti on praeguseks tutvustatud ministeeriumidele, uuel aastal alustatakse kolmanda sektori organisatsioonide koolitamist, et need oleksid suutelised seadusloomes kaasa lööma. / "Ministeeriumide poolelt on praegu uks praokiI, projekti aktsepteelitakse ja huvi selle vastu on päris suur," tõdes projekti koordinaator Ülo Siivelt.

"Nüüd on põhirõhk sellel, kuidas foorumi olemus kolmandale sektorile selgeks teha."

Foorumi käivitudes hakkaksid ministeeriumid edastama EÕKle infot välja toota tava te eelnõud kohta, mille keskus Internetti välja paneb. Kui seal avaldatakse eelnõu vastu piisavalt huvi, palub keskus ministeeriumil saata foorumil eelnou tekst ja sel tav kiri, millele vajadus I lisatakse 1omapoolne sele-

SAMAL TEEMAL

Vanad kanalid jäävad eelistatuks ~ Kuigi õiguskeskuse projekt aitab kaasa rahva na kolmandal sektoril puudub Eestis sageli teadlikkuse tõsnnisele seadusloomes osalemisest, analüüsisuutlikkus ja oskus orienteeruda juriidiei usu Tallinna Pedagoogikaülikooli politoloo- listes aspektides, ei ole nende ettepanekute laialgiaõppejõud Keit Kasemets, et see kujuneks amet- dast arvestamist veel ette näha. nikele soositud hoovaks kolmanda sektori kaa"Nõnda ei too EÕK projekt seadusloomesse ametnike poolt vaadatuna palju uut," ütles Kasamisel.

Et ametnikke paneb huvigruppe seadusloomes- semets. "Seni kaasatud grupid jätkavad olemasose kaasa ma soov saada nende vahendusel eriala- levate võimaluste kasutamist, uute kaasamine seid teadmisi ja hõlbustada poliitika rakendamist, . sõltub nende suutlikkusest teha asjalikke ettepaon mõjukamad organisatsioonid juba praegu ak- nekuidja selles, kui olulist kaalu omavad nad potiivselt sellesse haaratud, märkis Kasemets~ Ku- liitika legitiimsuse tagamisel." Urmo Kübar

tus. Seejärel on huvil is tel võimalus registreeruda arutelule ning pääseda eelnõud lugema ja kommenteerima.

Tähtaja möödudes lõpetab EÕK diskussiooni ja teeb laekunud ettepanekutest kokkuvõtte, mis esitatakse ministeeriumile.

Kui pikalt eelnõu arutluseks Intemetti pannakse, pole veel kindel, kuid Süvelti hinnangul oleks vaja asjalike ettepanekute saamiseks vähemalt kaks kuni kolm nädalat.

MIITINGUST TÕHUSAM. Siivelti sõnul näitab praegune praktika sageli, et kui eelnõu ka näiteks Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidule (EMSL) arvustamiseks saadetakse, antakse vastamiseks aega umbes neli päeva, mille jooksul EMSL jõuab teksti oma tugikeskustele vaid edasi saata. "Selline kaasamine on nonsenss, kuid annab hea võimaluse öelda, et kolmas sektor pole suuteline osalema," ütles Siivelt.

Minist _erium pole küll kohustatud laekuvaid ettepanekuid arvestama, kuid Siivelti sõnul võivad arutelus osalenud uregrupina jätkata eelnõu jälgimist ka riigikogus ning vajadusel anda tagasisidet. eadusele ka pär'd t vastuvõtmi t ning nõuda

siis, kui eelnõu on peaaegu valsinna muudatuste tegemist" "Põhiohuks kolmanda sektori mis. Liiati ei oska ühendused poolt oleks suhtumine "kes see neid sealt sageli leida, nii näiteks minu kUltmist ikka kuulab"," pole Monika Laatsiti pooleaasütles Siivelt. "Kui ei kuulma, siis tase tööaja jooksul saanud sisepaneme kuulama, kui mitte mi- ministeerium InternetI kaudu nisteedumi, süs valitsuse või rii- ühtegi arvamust. gikogu tasandil. See on tegelik võimalus oma huvide eest või- LAIEM KAASAMINE. Mitmed kodelda, mis on igal juhul tõhusam danikeühendused on ka praegu kui minna Toompeale miitin- kaasatud eelnõusid kirjutavatesse töögruppidesse. Näiteks sot~ gule."

Siseministeeriumi õigusloo- siaalministeeriumi õigusosakonmeosakonna juhataja kt Monika na juhataja kt Peeter Milvere Laatsit ütles, et tema õiguslooja- sõnul konsulteeritakse ne"nde na on asjalikest ettepanekutest eelnõud nii haiglate, arstide, huvitatud, kuid enamasti takis- õdede kUI ka patsientide ühentab nende kogumist ajapuudus. dustega.

"Praktika näitab, et eelnõuga "Küsitavon, kas kõik saavad töötatakse ka viimasel ööl, rää- oma hääle kuuldavaks teha, kimata siis selle lõpetamisest kuid siin on vastus alati "ei"," kolm nädalat varem, et kolmas ütles Milvere', "Samas on igasusektor seda kommenteerida guseid väljundeid meedia kaujõuaks," ütles ta. du ja kui on grupp, keda ei kuulHaridusministeeriumi nõuni- da, maksab küsida, kas ühisku ErIe Enneveeri sõnul tuleb kond on siis valikuhselt kurt? ametnikel see aeg siiski oma Mina seda ei usu." töösse planeerida. "Mõte on selEÕK projekti koordinaatori les, et teha see töö enne ära, kui abi Reesi Lepa õnul on vaielet "jääda pärast eelnõu vas- dav, kas praegu ministeeriumituvõtmist kriitika alla ja hakata de juurde kaasatud ühenduse d seadust muutma," ütles ta. esindavad kogu kolmandat sekPraegu või ad ühendused torit. "Kui kogu aeg osalevad saata ettepanekuid ministeeriu- ühed eksperdid, muutub protess amuti ühepool eks," ütles mide kodulehekülgedel rälja pandud e Inoude kohta, kuid ta. "Meie projektil on sessuhtes sinna pannakse need üles alle kindlasti suur nt auditoorlum."

-

-

foorum

16B

Eesti Päevaleht, reede, 28. detsember 2000

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461 005, .e-mail foorum@netexpress.ee

JUHTKIRI

Protestikunst

-

Kuigi politoloog Rein Ruutsoo ennustas juba suvel Foorumis "tänavapolütika" osatähtsuse tõusu Eestis, möödusid põllumeeste ja pensionäride detsembrikuised meeleavaldused Toompeal nii nagu alati: meedia kajastas neid irooniliste reportaazide ja fotodega räuskavatest vanainimestest, protesti tuum jäi aga kõrvalseisjatele arusaamatuks. Olukord ei muutu enne, kui protestijad mÕistavad, et neil tuleb oma sõnum selgelt välja öelda nii adressaadile kui ka avalikkusele.

Tänase Foorumi tagumisel küljel nltvustatavarengumaade võlgade kustutamise eest võidev liikumine Jubilee 2000 võib sün eeskuju näidata. Neli aastat tagasi alustades ei mõistnud neid Läänes keegi, pigem väideti, et kolmas maailm on ise oma võlgades süüdi.

Viimane Suurbritannias läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitas, et võlgade kustutamist toetab 2/3 rahvast, Jubilee 2000 selja taga on aga 24,1 miljonit avaldusele allkirja andnud inimest üle maailma.

Põhjus on lihtne: liikumine on suutnud selgelt ja veenvalt tõestada, et vaesus kolmandas maailmas puudutab otseselt ka rikaste riikide elanikke ning võlakoorma kustutamine maksaks tööstusriikidele vaid tühise summa. Nende vaatemängulised ja mõjuvad protestiüritused pääsevad ~ Eesti protestijatel meediasse, mis jääb puudu nii sõnumi ju loomu poolest nõrgemate selgitamisest kui ka poole hoiab selle mõjuvast kui vaid mõistab, milles asi. esitamisest.

Eestis jääb puudu mõlemast, nü sõnumi selgitamisest kui ka selle mõjuvast esitamisest. liiga tüüpilised on ühe vanamamrni Postimehes tsiteeritud märkused nagu ((Kui ei oska raha õigestijaotada, nii et kõiksaavad elada, astugu kõik tagasi!" Pollitiline retoorika probleemile keskendumise asemel häälestab vaid teisi gruppe protestijate vastu, sest nad tunnevad, et nõutakse neilt raha ära võtmist. Mõelda maksaks sellelegi, kui palju odavamalt võrreldes suurte meeleavalduste korraldamisega tuli meediakajastus kätte Valga ärimehele, kes kuu hakul viis oma mure teadvustamiseks valitsushoone ette päIja "varalahkunud õigusriigi" mälestuseks.

Siiski tuleb silmas pidada, et demokraatia võib küll sündida tänaval, kuid seda pikemaks ajaks säilitada võib vaid valitud võimuorganites. Laiema kõlapinna saavutamiseks peaksid protestijad aga alustama sellest, et valmistavad ajakirjandusele - ja selle kaudu avalikkusele -lihtsad ja mõistlikud vastused stiilis "10 põhjust, miks pensionid peaksid kohe tõusma" või "Korduma kippuvad küsimused: kuidas põllumehed toidavad rahvast?" Siis ei vasta inimesed Eesti Päevalehe arvamusküsitluses, et neid põllumeeste toeruste teema ei puuduta, sest nad nad teevad sisseoste kaupluses, mitte turul- ja esimene samm olekski tehtud.

REPLIIK

KolInanda sektori ,..,. . tosInemIne ~

Eesti kodanikuühiskond on hirmus tõsine asi. Aina harvemaks jääb muretuid "ühiskond on kolme jalaga taburet"kõnesid. Nüüd räägitakse, kuidas sektoris ja ühiskonnas ülesanded jaotuvad, kust kellele raha tuleb, millised on polütilised prioriteedid. Katusorganisatsioonid võitlevad positsiooni pärast. Sosistatakse konuptsioonist. Enam pole kaugel kohalikud kolmanda sektori kinnisvara- ja rahapesuskandaa·lid ning protestid Maailmapanga ja Nike'i ekspluatatsiooni vastu Aafrikas ja Aasias. Sõna ''kodanikualgatus'' on ära õppinud isegi Eesti Ekspress ja Refonnierakond. ., Kõige selle taustal peab kolmas sektor kogu aeg rabelema.

Poliitikud on valimiskampaaniat tegevad tõprad, eraettevõtted koonrid, välisrahastajad jätavad meid maha ja raamatupidamisreeglid käivad üle jõu. ilm on ka halb. Kogu aeg peab tõestama käsiloleva töö suurt tähtsust. Õnneks avastas grupp Eesti kodanikuühiskonna arengut puudutavaid arvamusi uurivaid teadlasi kohalikke riigia'rnernikke ja ärimehi intervjueerides, et mitmed neist usuvad endiselt, et kolmas sektor koob põhiliselt kindaid ning nõuab, et korralikud kasuliku töö tegijad laiskade maainimeste harrasmstegevuse kinni maksaksid.

Nii ei saa Eesti ühendused ennast veelliiga tõsiselt võtta.

Tuleb põldu edasi harida. Seejuures ei tohi ainult teha seda viga, et naerdakse välja kõik ümberkaudsed lollid ja unustatakse täiesti iseennast. Oleme piisavalt tugevad, et seda endale lubada. Kertu Ruus

~---~~--------~~l' I

I

/

v

"

/

____r - -...--....J ,,

Maakohad soovivad infot

... Uuel aastal rügikokku minev Eesti Kodanikeühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) ei jäänud ainult Tallinnasse koondunud karusorganisatsioonide arutada. Tosinas maakonnakeskuses kokku ligi neljasaja osavõtjaga ajuriinnakutel EKAKi täiendamiseks asetati osalejad parlamendivalimistel 51 kohta võitnud Mittetulundusühenduste Erakonna rolli, mis pidi koos\tama valitsuse tegevussuunad mittetulundusühendustega koostöö arendamiseks. Õhinal kaasa löönud kohalikud ühingud näitasid tõsiseltvõetavat teadmiste, oskuste ja kogemuste pagasit oma töö tegemisel. Samas oli paljudel osalejatel probleeme selle pagasi üldistamisega ja nende võimaluste nägemisel, mida erinevatel tasanditel (riik, maavalitsus, vald) saaks teha, et valuküsimusi lahendada.

See tähendab, et üleriiklikud katusorganisatsioonid ühelt ja riik teiselt poolt peab nende kogemust ja oskusi "tõlkima" ja kõigile kättesaadavaks tegema.

Esindamise ja tunnustamisega seotud küsimuste seas oli üleüldiseks probleemiks üha sagedasem mittetulundusühenduste käsitlemine erakonnapoTOETUS SUGULASTELE.

ühendused. Kohalike organisatsioonide arvamust, kelle nimel asju aetakse, peaaegu ei küsita.

Koostöövaldkondadest kõneldes tõsteti esile vajadust sotsiaal- ja kultuuriteenuseid üle anda. Selge oli soov koos töötada riigiametnike ja mittetulundustegelaste vastastikuseks harimiseks avaliku ja kolmanda sektori tundmaõppimiseks. Paha ei teeks näiteks raamatupidajate ja maksuamernike mõnekuine vastastikune staaz teise poole organisatsioonis. liitika instrumentidena. Teisisõnu - toetusi saavad need ühendused, mille juhid on kas piirkonnas võimulolevas erakonnas, lubavad avalikult võimulolijaid kiita või kus töötavad nende sugulased. Lahendusena nähti siin kõigile avatud ümarlaua.vonnis toimuvate kohalike mittetulundusühenduste esinduskogusid, mille poolt demokraatlikult valitud esindajaid riigivõim tingimusteta tunnustama peaks.

Teiseks kritiseeriti Tallinnas tegutsevate katusorganisatsioonide tegevust, milles paljudel juhtudel nähti vaid nende juhtide isiklike ambitsioonide rahuldamist ja heaolu kindlustamist.

Töö liikmetega on sageli kaootiline ja seotud ainult tagasivalimise protseduuriga, kinnitasid

HALVAVAD MAKSUNÕUDED. Rahastamisprobleemidest rääkides nähti eelkõige vajadust kujundada Välja selge riiklik polütika kolmanda sektori organisatsioonide rahastamiseks. Ka käis valusalt läbi vajadus eristada ärisektorit ja mittetulundussektorlt raarnatupidamis- ja maksuküsimustes. Liiga ranged aruandmisnõuded halvavad pisikeste ühenduste tegevust.

Väga oluliseks peeti sedagi, et mittetulundusühendused ei saaks raha ainult projektide läbiviimiseks, vaid ka tegevuse toetuseks. Vastasel juhul saab projektitaotluste kirjutamine põhitegevuseks ja tegelike eesmärkide realiseerimiseks ei jäägi aega. Arvati, et nagu Ungaris, nii võiks ka meil igal mak-

sumaksjal olla lubatud anda 1% oma tulumaksusummast talle meeldivale avalikes huvides tegutsevale mittetulundusühendusele.

Kuid rahastamise ja esindamise kõrval vaat et tähtsamatekski peeti informatsiooniga seotud küsimusi. Peaaegu igal pool tuli välja, et just teabe andmisel ja levitamise} on probleeme nii riigivõimul kui ühendustel. Sooviti, et riigiametnik ei piirduks info levitamise! ainult selle ülesriputamisega Internetti, vaid saadaks info otse ja õigel ajal seda vajada võivate le organisatsioonidele. Samal ajal peaksid riigiasutused andma tagasisidet neile tehtud ettepanekute kohta. Peaaegu kõikides paikades pidasid mittetulundustegelased vajalikuks ka maakondliku MTÜ-de infolehe väljaandmist vähemalt kord kvartalis riigi toetusel.

Paljud põnevad ettepanekud, mis käesolevasse kirjatükki ei mahu - näiteks Põlvas välja pakutud portfellita mittetulundusministri koha loomine või mittetulundussektori tutvustamine Eesti Nokiana - teeksid meie elu huvitavamaks, kui nad valitsuse töölaudadele jõuaksid.

Loe ka ~

http://www.ngo.ee

Eesti kodanikuühiskonda ootab raputus Tõnis Saarts TPÜ sotsioloogiatudeng ~ Sünset tsiviilühiskonna käsitlust iseloomustavad kolm märksõna - vastupanuvaim, rahvuskultuuriline romantismja lokaalsus ehk koduküla sündroom - on kõik oma aja ära elanud ja saavad eesti kodanikualgatusele pigem takistuseks.

Vastupanu vaim on olnud nimetatud tunnusjoontest ehk olulisim. Seltside ja ühingute seinte vahel on ikka otsesemaI või varjatumal kujul aetud võõrvõimuja selle propageeritud kultuuri tõrjumise poliitikat.

Alustati saksavastalisusest, seejärel asuti võitlusse Vene sovinismi ja siis nõukoguliku tasalülitustegevuse vastu ..

Nüüd oleme taas iseseisvad, kuid vastupanuvaimsus pole veel kodanikuühiskonnast kadunud. Ta on hoopis teisenenud, muutudes võõrvõimuvas-

talisusest oma riigi ja selle poliitilise eliidi vastalisuseks, läbi usaldamatuse, apaatia ja süüdistava näpuga näitamise. Eelkõige avaldub see tõigas, et eelmisel aastakümnel tehtud küsitluse andmeil ei soovi tervelt 90% seltside liidritest end poliitikaga siduda.

Eesti kodanikuühiskond pole veel siiani päris selgelt mõistnud' et ta pole mitte asi iseeneses, vaid riigi lahutamatu osa.

Kodanikuühiskond ei saa riigist mööda elada ja olla temaga pidevas opositsioonis. Kes peab olema demokraatlikus ühiskonnas surve- ja huvigruppide rollis? Loomulikult koos erasektoriga ka kolmas sektor. Ent kui sealtpoolt ei tule kuigipalju aktiivsust ega koostöövalmidust, pole ka imestada, et meie demokraatia käib rohkem amernike kui kodanike vajaduste järele.

Vastupanuvaimsus peab asen-

duma koostöövaimsusega. Alles süs saab kodanikuühiskond tunnetada oma ühiskondlikku missiooni, palju räägitud demokraatia valvekoera rolli, mida ta ei saa kuidagi täita vaid oma seltsi kitsaste seinte vahel valitsust kirudes ja nendega igasugusest dialoogi otsimisest kramplikult hoidudes.

Rahvusromantism ja lokaalsus said olulisteks tunnusjoonteks, sest talupoeglik mentaliteet ja mineviku rahvuskultuuri ülevalhoidmine on olnud Eesti seltside põhifunktsjoone Jakobsoni ja Hurda aegadest.

Meil on kodanikualgatus ikka veel paljuski traditsioonilise ja kollektiivse iseloomuga, kus vabatahtliku ülrinemise peamiseks ajendiks on mingi suurema grupi huvide kaitsmine.

Kuid Eestigi on asrumas uute sotsiaalsete liikumiste maailma, kus põhimõteteks on globaalsus, ideoloogiate rahumeelne dia-

loog ja mittehierarhilisus. Individuaalne identiteet edestab kodanikualgatuse seisukohast kollektiivset.

Samuti peab Euroopa ühiskondjuba käesoleva kümnendi algusest dialooge teemadel nagu multikultuursus vs natsionalism, feminism vs patriarhaalsus, heteroseksuaalsus vs bi- ja homoseksuaalsus. Need küsimused on meie kolmandale sektorile küllalt võõraks jäänud. Kuid need uued teemad kuulutavadki koos individualismi tõusuga paratamamit lõppu senisele talupoeglikule rahvusromantismi· le, kodukülakesksusele ja sellega ka (rahvus)kultuuriseltside domineerimisele meie kolmandas sektoris. Seega muutuvad ka jõujooned individualistlike ühenduste kasuks ja praegu domineeriva kollektiivse mõtte kahjuks. Murtakse i50-aastane peaaegu pühaks peetav traditsioon.

Eesti Päevaleht, reede, 28. detsember 2000

17 Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee

äitas eesrlaste pi· ra d a s a anikeühiskonnas .. Kõige olulisemaks peavad kodanikualgatust ühendused ise .. Ärimeeste hinnangutes domineerivad tõrjumine ja üleolek Urmo Kübar, Kertu Ruus toorum@netexpress.ee

~ Äsja valminud uurimus koda-

nikeühiskonna edendamise strateegIatest näitab, et mittetulundusühingute tegutsemisvaldkDnda nähakse Eestis küllalt kitsana ega leita, et kolmas sektor moodustaks ühiskonnas arvesatavajõu.

Detsembri algUl esmakordselt tutvustatud uuring näitas, et mittetulundusühinguid nähakse ühiskonnas peami eIt kolmes rollis - teenuste pakkujana, osalejana poliitilistes otsustusprotsessides ja elanike vaba aja sisustajana, kuid selle tegevusvaldkond pöratakse kultuuri, spordi, heategevuse ja vähemuste kaitsega.

Arusaam mittetulundusühingute suhteliselt piiratud rollist ühiskonnas vastab selle tegelikule arengutasemele Eestis, tõdevad uuringu läbiviijad Rein Ruutsoo, Mikko Lagerspetz ja Ede Rikmann. Sektorit nähakse kui "lisandit", mis küll võib ole-

11,

.d

le ühisko

as

tingimata vältimatu.

Riigikogu kantselei tellitud uuringu eesmärk oli selgitada, millised on erinevate ühiskonnagruppide kokkupuutekogemused ja ootused üksteisele ning kuidas ollakse valmis astuma omavahelisse dialoogi, nagu näeb ette peagi valmiv Eesti Ko-

danikeühiskonna Arengu Kontseptsioon.

Juunist detsembrini küsidesid uuringu läbiviijad üle 60 inimese, kelle hulgas oli nö rügiametnikke, polütikuid, omavalitsuste, majandus- ja mittetulundussektori esindajaid kui teadlasi.

Põhjalikest intenjuudest selgus, et erineva taustaga inimesed saavad asjast ka väga erinevalt aru. Kõige vähem mõistavad kolmanda sektori ideed majandustege1ased, kelle seas leiti pigem, et kasumitaoduseta organisatsioonide olemasolul pole üldse mõtet ning et riik ei peaks kulutama inimeste hobide rahastamiseks.

Rügiametnikud seevastu püüdsid vahendada ametlikku positsiooni ning viitasid ka enda käsutuses olevatele jõuvõtetele otsuste tegemisel. Teadlased ja poliitikud kõnelesid küll ühiskonnast tervikuna, kolmanda sektori olulisust tunnistades, kuid neile jäävad kaugeks rohujuuretasandi igapäevamured.

Kõige lootusrikkamalt vaatasid sek1:orile just selle es' ~d ise. Ning siingi olid optimistlikumad katusorganisatsioonid, samas kui pisikeste ühingute esindajad kõnelesid riigist võõrandumise kõrval ka katusorganisatsioonide kaugenemisest tegelikust algatusest ja tööst.

Hoolimata headest näidetest võib endiselt märgata erineva-

Kodanikuühisk0'lna uurija, Tartu Ülikooli politoloogiaprofessor Rein Ruutsoo usub, et üheks põhjuseks, miks Eesti elanikud kodanikualgatusöst nii vähe teavad, on siinsete kooliõpikute riigik ksus. FOTO' PRIIT SIMSON

te asjaosaliste vahelist usaldamatust - ametnikele tundub tihti, et ühendused ei õigusta endale pandud lootusi, sektori aktivistid omakorda tunnetavad ametnike poolt infosulgu ja asjatut konkurentsihinnu. Nii nähakse ka ühiskonda eelkõige hu-

Mittetulundussektori ümarlaud pürgib kõiki esindama Kertu Ruus foorum@netexpress.ee ~

Veebruaris koguneb suur mittetulundussektori ümarlaud, mis loodab saada Eestis esimeseks kogu mittetulundussektorl esindajaks. Esimesel koosolekul arutatakse lisaks ÜIDarlaua korraldusele !Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK).

Projekti koordinaator Daimar Liiv loodab, et sellega võtab Eesti mitterulundusselctor vastu dokumendi, millele on andnud põhimõttelise heakskiidu juba riigikogu põhiseadus-, sotsiaalja kultuurikomisjon. Ümarlaua kokkukutsuja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit püüab enda sõnul haarata võimalikult palju ühendusi. Kodadeksjaotatud ümarlaud on üles ehitatud ühenduste juriidiliseljaotuseI, mitte valdkondade kaupa. Ümarlauda on oodatud ka koik registreerimata ühendused, kuid välja arvatakse avalik-õiguslikud sihtasutused, erakonnad, ametiühingud ja kogudused. Ürnarlaud hakkaks korraliselt kohtuma kord aastas ning arutama üldisi mittetulundusse.ktont puudutavaid küsimusi, näiteks EKAK-i iga-aastaseid aruandeid ja tegevuskavu, sektori tegevuse õiguslikku korraldust, rahastamispoliitikat, sektori esin-

dajate määrarni t valitsuse ja parlamendiga suhtlemisel. Samas ei püüaks ÜInarlaud olla karusorganisatsiooniks valdkondlikele ühendustele ega asendada juba väljakujunenud koostöövõrke.

Daimar Liiv ütles, et oma demokraatlikku e juures võib kõigile avatud ümarlaua ohuks saada, et vähemalt algul pole kokku tulnud ühendused piisavalt kompetentsed valitsusega poliitilisi probleeme arutama.

"Algus on väga raske," tunnistas liiv, kelle sõnul paljud ei tunne piisavalt hästi demokraatlikku otsuste langetamise protseduuri ega ka enda kaasa rääkimise õigusi. Tema sõnul oleks ühendustel palju õppida ametiühingutelt, kes uue juhi eestvedamisel endale soovitud palgad välja lytuplesid või ettevõtjate liiduna arvestatavaks huvigrupiks saanud Kaubandusja Tööstuskojalt.

Oluliseks saab paljudes paikades juba kogunenud kohalike ümarlaudade kogemus. Eesti Vababaridusliidu peasekretär Tiina Jääger kinnitas, et võib-olla olekski asjakohasem regionaalsel esindusel põhinev koostööorgan. Ta lisas, et praegusel kujul võib takistuseks saada see, et ürnarlaud on pisut liiga kiiresti tekitatud ning kui esialgne motivatsioon - antud juhul EKAK-i heakskiitmine - kaob,

Ümarlaud Ümarlaud koosneb viiest kojast. kus igal ühendusel on üks hääl: Mittetulundusühingute koda - t hääl Sihtasutuste koda - 1 hääl

Katusorganisatsioonide koda (liikmeteks juriidiliSed isikud) -1 hääl Vähemuste organisatsioonide koda - 1 hääl Seltsi~ute ja mlttefonnaalsete ühenduste koda - 1 hääl • Otsus on vastu võetud nelja poolthäälega.

ESINDUSKOGU • Igast kOjast kolm esindajat.

Korraldab suhteid riigiga koosolekute vahepeal.

PÖHIMÖTTED Avatus - oodatud on kõik Eesti mittetulundusorganisatsioo-

nid ~Iusdemokraatia - iga ini-

mene esindab ühte organisatsiooni ja tal on üks hääl Rotatsioon - üks organisatsioon saab korralist koosolekut juhtida korra järjest Regulaarsus - ümarlaud koguneb korra aastas

vide kokkupõrke, mitte koostöö kohana, märkis Ruutsoo.

Samuti torkab Rein Ruutsoole silma, et kui kodanikeühiskonna terminid tõlgitakse erinevate gruppide "keelde", käsitletakse seda oma valdkonna suhtes staatuseIt madalamana: kas

tada.

Umarlaud tuleb kokku 3. veebruaril 2001 Tallinna Tehnikaülikoolis. lisainfo telefonil 6 263373.

mis on, on rumalus, mille on kirjutanud inimesed, kes tegelevad rügi õigustamisega," ütles ta.

Ka kodanikualgatusse kõige positiivsemalt suhtujad avaldasid intervjuudes lootust, et valdkond muutub sotsiaalselt oluliseks alles 10-20 aasta pärast.

LÜHIDALT Foorum Postimehe vahele ~

Järgmisest aastast hakkab Balti-Ameerika Prumerlusprogrammi toel üllitatav kodanikeühiskonna häälekandja Foorum ilmuma kord kuus Postimehe vahel.

1999. aasta mais ilmuma hakanud Foorum tänab Eesti Päevalehte meeldiva koostöö eest.

Omavalitsused v6itlusse liitmise vastu ~

14. detsembril asutasid üheksa maakonna kohalike omavalitsuste esindajad Paides alternatiivse haldusreformikomisjoni, vastandades end valitsuse kavandatava omavalitsuste liitmise läbivüjatele.

Komisjoni initsiatiivgrupi liikme, Rakke vallavolikogu esimehe Andrus Bloki sõnul soovib alternatiivne komisjon, et haldusreform viidaks läbi mõtestatult ning nö, nagu soovib kohalik rahvas. "Kavatseme valitsusega alustada dialoogi, et igas Eesti nurgas säiliks kohalik demokraatia rohujuure tasandil," lausus Blok.

Järgmisele kokkusaamisele 19. jaanuaril oodatakse ka siseminister Tarmo Loodust, regionaalminister Toivo Asmerit ja õiguskantsleri esindajat.

võib asi hääbuda. Samas möönis Jääger, et kusagilt tuleb alus-

siis kehvapoolse äritegevuse, puuduliku halduskargu või lihtsalt anarhiana.

Ruutsoo sõnul on sellise suhtumise üheks põhjuseks Eesti moodsa ühiskonna noorus.

"Kooliõpikutes pole kolmandast sektorist pea ühtegi sõna ja see,

Foorum kiitis haridusstrateegia heaks ~

8.-9. detsembril toimunud haridu foorumil Tartus arutati eesti haridussüsteemi arengu

kontseptsiooni tegevuskava neljal erineval sessioonilja väikestes töögruppides. Haridusfoorum 2000 toimkonna aseesimehe Krista Loogrna sõnul jõuti foorum il nii kaugele, et jaanuari lõpuks peaks tegevuskava olema valmis arutlusteks parlamendis.

Tänavu on toimkond keskendunud õppimise ja õpetamise ainestiku analüüsile õpiühiskonna kontekstis. Seejuures on lähtutud seisukohast, et õppijateks on nii invaliidid, organisatsioonid kui ka ühiskond tervikuna.

gemine aina raskemaks, sest hea õppeedukusega taotlejaid tuleb aina rohkem juurde ja osatakse ennast paremini ka välja pakkuda," ütles Saaremaa omavalitsuste liidu büroo direktor Jüri Lember. lisaks anti kolmapäeval Kihelkonna valla Kõruse küla Jürise talu peremehele Rein Raugile üle ka 8000-kroonine pukktuulikute taastamise auhind.

Sihtasutus toetab vee- ja jäätmeprojekte ~

Lennufirma toetab noortekeskuse ehitust ~

Igal Estonian Airi reisijal on võimalik panna talle toidukandikul asetatud ümbrikku annetus, mis läheb Sillamäe 7-14aastastele koduse kasvatuseta ja koduvägivalla alla kannatavate laste keskuse väljaehitamiseks. Praegu on heategevusorganisatsioonil Caritas olemas tühi maja, kuhu keskus peaks tulema.

Saaremaa jagas tudengistipendiume ~ Saaremaa omavalitsuste liit jagas eile Saaremaalt pärit tudengitele ja magistrandidele kätte kolm 15000 kroonist stipendiumi. 36 taotleja seast jäid sõelale Veiko Lember ja Andra lndrikson Tartu Ülikoolist ning Katrin Kuusk Tallinna Tehnika ülikoolist.

"Iga aastaga läheb valiku te-

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus pani detsembris paika järgmise aasta rahastamiskava. Suurem osa 153 miljonist kroonist kavatseb sihtasutus kulutada veekaitseja jäätmekäitlusprojektide1e.

Veemajandusse investeeritav raha on järgmisel aastal 42 miljonit krooni ja kulutatakse peamiselt elanike joogiveega varustamiseks, kanalisatsiooni ja reoveepuhastite uuendamiseks.

Keskuse juhataja Kalev Auna sõnul kulutatakse jäätmekäitlusele 2001. aastal samuti üle 40 miljoni krooni. «Jäännekäitlusse on tõesti viimastel aastatel vähe investeeritud, aga nüüd peab seda tõsiselt tegema hakkama," ütles ta. Järgmise aasta suurimateks jäätmeprojektideks on Torma ja Uikala progilate väljaehitamine ja ohtlike jäätmete käitlussüsteemi edasiarendamine. Foorum

-

foorum

18B

Eesti Päevaleht, reede, 28. detsember 2000

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e·mail foorum@netexpress.ee

Maa-Im sõdib rahvusvaheliste majandushiiglaste poliitika vastu Kertu Ruus foorum@netexpress.ee

.. Rikkuse kontsentreerumine jätab vaesed riigid sõnaõiguseta

~ "Kui sa

-

tahad mingit arvamust tühisena näidata, on kõige lihtsam kujutada seda plakatile plötserdatud loosungina, mida läbi tänava tiritakse," kirjutab nädalatagune International Herald Tribune globaliseemmise ja vaesuse seostest kõnelevas artiklis.

Viimase kahe aasta jooksul tugevnenud globaliseerumise vastastest protestidest, mille kõrgpunktideks said eelmise aasta detsembris Seattle ja lõppeva aasta septembris Praha, jäävad kõrvalseisjale ehk meelde MeDonaldsi akende lõhkumine ja meeleavaldajatele heidetud pisargaasipommid.

Rahvusvahel ised organisatsioonid annavad arengumaadele hävitavat nõu

24 miljoni jõud arengumaade abistamiseks ~

Millest räägivad omavahel seitse maailma kõige mõjuvõimsamat meest? Tänu kodanikeliikumisele Jubilee 2000 on üks teema olnud juhtivate tööstusriikide G7 tippkohtumisel viimastel aastatel möödapääsmatu: kolmanda maailma võlad.

Ehkki aasta lõpuks jääb täitumata liikumise peamine eesmärk, tähistada uut aastatuhandet arengumaade võlgade täieliku kustutamisega, võib Jubilee 2000 tõdeda, et 69 riigis tegutsevallHkumisel on, mida tähistada.

Rikkamad riigid on lubanud kustutada 1,8 triljonit krooni kolmanda maailma riikide võlgu, aasta lõpuks peaks võlakergendust olema saanud juba paarkümmend riiki. Nü on näiteks Ugandas kahekordistunud algharidust saavate laste arv tänu 17 miljardi suuruse riigivõla kustutamisele; 1,1 miljardit krooni võlaleevendust saanud Mosambiigis on see raha suunatud aga haiglate ehitamiseks.

Veelgi suuremaks võiduks võib pidada seda, et 1996. aastal alustanud organisatsioon on muutunud ülemaailmselt tuntuks ja mõjuvõimsaks liikumiseks, mis on pannud endaga arvestama kajuhtivad valitsus- ja rahandusinstitutsioonid. Jubilee 2000 avaldusele arengumaade võlgade kustutamiseks on aasta lõpuks allkirja andnud üle 24 miljoni inimese 166 riigist, mis kanti vastsesse Guinessi rekordite raamatusse kui võimsaim rahvusvaheline kodanikualgatus.

Edu taga on järjekindel selgitustöö, sest neli aastat tagasi vaadeIdi võlgade kustutamist nõudvat ühendust kui maailmamajandusest mitte midagi taipavat ullikest. Kui ka jutud paarikümne aasta taguste diktaatorite võetud laenude pärast ebaõiglaselt kannatavast lihtrahvast või võlgu maksvates riikides igal aastal surevast seitsmest miljonist lapsest jätsid läänemaade küünikuid ükskõikseks, tõestas Jubilee 2000, et probleem puudutab neidki otseselt.

Te ei usu? Palun - vaeste maade oluliseks sissetulekuks on illegaaIne narkoäri lääneriikidesse, kus seetõttu suureneb kuritegevus. Võlgade maksmiseks raiuvad arengumaad maha oma territooriumil asuvad vihmametsad, püüavad tühjaks kalavarud ja reostavad keskkonna.

Sama veenvad on Jubilee 2000 esitatud arvud.

Iga 2S krooni kohta, mis arengumaad praegu abi saavad, peavad nad 225 krooni maksma oma võlgade katteks. Samas summa, mis võlgade kustutamisel saamatajääks, oleks näiteks Suurbritannias vaid kaks naela maksumaksja kohta aastas.

Edule vaatamata jätkab Jubilee 2000 võitlust, sest Suurbritannia organisatsiooni direktori Arm Pettifori sõnul on seni kustutatud vaid 30% võlgadest. Nü on liikumise nõudmised aastaks 2001 samad: võlgade kustutamine olgu suurem, kiiremja laiem. Urmo Kübar

Kuid tasapisi hakkab avalikkuse teadvusse jõudma ka asja tuum: rikkus maailmas kontsentreerub. Demonstrandid otsivad selle põhjust - ning see viib nad välja globaalsete protsessideni, mille taga on suures osas kolm majandushiiglast - Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO).

Kõigis kolmes organisatsioonis võtavad otsuseid vastu rikkad riigid. IMF-s ja Maailmapangas jaotuvad hääled põhimõttel "üks dollar, üks hääl", mis annab eelkõige USA-le selge ülemvõimu. wro hääletusprotsess peaks põhinema konsensusel, kuid siingi võtavad arenenud riigid lihtsalt omavahel kokku leppides põhimõttelised otsused vastu.

Näiteks kirjeldab Kolmanda Maailma Võrgustiku töötaja Tetteh Hormeku, kuidas ta küsis Seattle'is Ameerika delegatsiooniga päev läbi üht paragrahvi "arutanud" Aafrika rninistrilt paberi lõppversjooni kohta. Viimane ütles, et sellist paberit pole.

Kuni Hormeku võttis välja dokumendi, mis oli samal ajal ringelnud ministri selja taga.

KOONDUV RIKKUS.

EBALOJAALSED AMETIST LAH-

TI. Eelmisel aastal vallandas

Maailmapank juhtiva majandusspetsialisti Joseph StigUtzi, kes oli korduvalt IMF-i poliitikat arvustanud ja seda avatumale dialoogile üles kutsunud. Nüüd Stanfordi ülikooli õppejõuna on Stiglitz oma artiklites teravalt kritiseerinud, kuidas IMF Taist Indoneesiasse ja sealt lõpuks Venemaale jõudnud nn Aasia majanduskriisi algusest peale rumalate otsustega turgutas nõudes algul Ida-Aasialt majanduslanguse ajal ranget eelarve tasakaalu ja lastes hiljem Vene., maal majanduse infrastruktuuri toetamise asemel kiiret erastamist tagant kihutades rahal oligarhide taskutesse voolata.

Stiglitz on paljastanud panga töökultuuri - ta räägib näiteks juhtumist, kus eksperdid ühe riigi majanduskava klljutades selle lihtsalt teise riigi raportist maha panid - ning kogemata mõnda kohta originaali nime unustasid.

Protestijate meelest on laenajad andnud vaestele riikidele ... aastakümnete jooksul hävitavat nõu - näiteks soovitanud monokultuuride kasvatamist Ga teinud riigid nii täiesti sõltuvaks väljastpoolt mõjutatavast turust) või nõudnud kiiret majanduskasvu loodusest ja ebaausatest

SAMAL TEEMAL

Juulikuus londonis vaatemänguliste ahelasümboolika loosungitega Briti rahandusministeeriumi ette kogunenud Jubilee 2000 inimketid saatsid sõnumi G8 tippkohtumisele, et nad ei taha võtta raha vaesteit riikidelt, mis vajavad seda elementaarseteks vajadusteks.

Loe ka FOTO:AFP

vahenditest mitte hoolides.

Näiteks Aasia kriisi ajal raskesti kannatanud Indoneesialt oodatakse õlipalmi, kurnmi ja puidu ekspordi suurendamist. Et maa kähku kasvanduste tarvis vabastada, põletavad firmad metsa. See on toonud kaasa hirmsad metsatulekahjud, mis omakorda on hävitanud paljude elatusallika. Üle 80% 1997-98. aasta tulekahjudest põhjustasid endise diktaatori Suhartoga seotud firmad - kelle ajal läks Maailmapanga aruande järgi kaduma ka kolmandik riiki suunatud laenudest.

WTO vastu koondunud aga kinnitavad, et too sunnib neile peale kahjulikke leppeid - samal ajal kui rikkad riigid nõuavad vaesematelt turgude avamist, kaitsevad nad ebaaus as konkurentsis enda omi. Suurema osa kasumi st saavad rikkad riigid ÜRO maailma investeeringute

aruanne näitab, et 1982-99 suurenes maailma eksport kolmekordseit, aga rahvusvaheliste hiigelfirmade müük tõusis kuus korda.

Eesti on Maailmapangale võlgu ligi poolteist miljardit krooni ehk umbes kolmandiku kogu oma välislaenust (4,8 miljardit).

Plaanis on võtta veelIaene enam kui 700 miljoni krooni ulatuses.

IMF-le võlgneme veel 300 miljonit krooni.

Poliitikauuringute keskuse Praxis direktor Peter Lõhmus peab Eestit sellepärast suhteliselt edukaks, et oleme ajanud korralikku majanduspoliitikat - mida ei saa tema sõnul öelda enamike vaesuses vaevlejate kohta. Kuigi ÜRO arenguaruande hinnangul halveneb vaeste riikide olukord wrO-sse kuuludes veelgi, pole Lõhmuse sõnul siiski süüdi gloSÜÜDION OSKAMATUS.

baliseerumine, vaid riikide oskamatus sellega ümber käia - näiteks avas Kagu-Aasia kapitalile piirid, kuid ei suutnud sissevoolanud raha oma poliitika ja äri seotuse ning konuptsiooni juures hästi kasutada. Kõik nõustuvad,ettohutudlaenusummad on läinud "vasakule" valedesse kätesse, oligarhidele ja diktaatoritele, kuid kes vastutab?

"Piiri on raske tõmmata," märgib Lõhmus. "Kui abi kuritarvitatakse, nagu hiljuti Ukrainas, riik laenu ei saa. Ent kui on kahtlused, aga pole tõendeid, mis sa teed? Loodad, et midagi läheb ikka õigesse kohta."

Lõhmus toob teisegi aspekti kindlasti kasutavad rahvusvaheJisi organisatsioone ära poliitikud. Kui midagi viltu läheb, süüdistatakse aga kõhklemata organisatsioone.

Ka Eesti on avanud oma turu Euroopa Liidule ühepoolselt.

ft www.jubilee2000uk.org-=---_ _ _ _ _ _ _ __

Kuid miks ei saa liidu riigid turgu avada? "Kes seda kiiruga teeks, oleks oma riigis poliitiline laip," märgib Lõhmus ja lisab "Nii et tegelikult võiksid protestijad loopida mädamunadega hoopis Saksamaa ja Prantsusmaa põllumehi."

Sisuliste küsimuste taustal on elavnenud vaidlus vastupanu vormi üle. Paljud usuvad, et poeakende sisseloopimine teeb rohkem kahju. Peter Lõhmus kinnitab, et äännuslikud grupid on raskendanud ka mõistlike vastaste positsiooni, sest suurriigid ei saa koopereeruda väidetavate neonatside või uuskommunistidega. Tasapisi ongi Maailmapangas arenenud dialoogikanalid, nagu spetsiaalne MTÜ töögrupp.

Samas on palju neidki, kes leiavad, et majand ushiiglastega ühe laua taha istumine annab neile ainult asjatult võimaluse

retooriliste lubaduste taha peituda. "Nende tagasiside pole ka kunagi selge," sõnab väga erinevatel seisukohtadel gruppe ühendava CMCOS-e peasekretär Kumi Naidoo. Tema sõnul võib praegu seda, mida Maailmapank kutsub konsulteerimiseks, pigem nimetada info jagamiseks.

"Pank ei üde: me mõdesime, et teeme nü, aga mis te arvate?

Vaid annab teada: me otsustasime nii teha," täpsustas Naidoo.

SOO-liikmelise CMCOS-e peasekretärina on ta raskes olukorras, toetades ühelt poolt nii tänavameeleavaldusi kui ka dialoogi. "Usun, et kombineeritud vastasseis teeb maailma tasapisi õiglasemaks," sõnab ta.

Loe ka II, www.twnside.org.sg

www.focusweb.org