Foorum_2000_jaan_

KODANIKUÜHISKONNA

HÄÄLEKANDJA

14. JAANUAR 2000 NR8

Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus

Eesti Ajalehtede Uit: Pärnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6461005, Faks: 6311210 e-mail: foorum @netexpress.ee

Uus õpe viis tudengid ühendustesse tööle Eesti Vabatahtlike Keskuse teenistusõppe programm viis üheksateist Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) ja Eesti Sisekaitseakadeemia tudengit lõppeval semestril mittetulundusühendustesse praktikale, et nad saaksid koolis õpitavat ka elus katsetada_ Sügisel alanud programmis osales kokku 38 üliõpilast. kes käisid kursuste "Sissejuhatus avalikku haldusse", "Riigi andmehaldus" ja "Kriminoloogia" raames kord nädalas praktikal avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonides. Avatud Eesti Fondi rahastava vabatahtlike keskuse koordinaatori Merle Helbe sõnul on siiani ülikooli praktika id väga harva mittetulundusühendustes sooritatud.

Programmi lõpus täidetud hinnangulehtedel märkisid kolmandas sektoris töbtanud tudengid. et jäid kogemusega rahule. kuid edaspidi peaks ühtlustama praktikakohtade taset ning täpsustama praktikandi ülesandeid, et need haakuksid paremini ülikoolis õpitavaga.

Eesti Punases Ristis praktiseerinud TPÜ haldusjuhtimise esmakursuslane Magnus Luht (Pildil) ütles, et tema peamiseks ülesandeks praktikal oli AIDS-i vastase päeva korraldamine, mis ei langenud eriti kokku ta erialaga.

"Kasu oli nii palju, et õppisin seda organisatsiooni tundma," lausus Luht. "Näiteks kui keegi tahab kodututele abi osutada, oskan teda nüüd sinna suunata," Merle Helbe sõnul õpetas esimene semester, et edaspidi peab praktikantide ülesanded mittetulundusühendustes veel täpsemalt paika panema, et teenistusõppest tudengitele rohkem kasu oleks. "Arvan, et see programm on siiski üks progressiivsemaid mõtteid, mis viimasel ajal meie ülikoolihariduses tekkinud," lisas ta.

Kevadsemestrilloetakse TPÜ-s teenistusõppe programmi raames kursusi "Sotsiaalpoliitika", "Avalik juhtimine" ja "Vabatahtlik töö".

Urmo Kübar

2

küSimust lvi Proos, majandusteadlane

?

Reformierakond teatas, et eel• mise aasta viimases kvartalis oli nende suurim rahastaja mittetulundusühing Kodanikuhariduse Sihtasutus, kuid keeldus avalikustamast, kes on toetuste taga. Kuidas kommenteerite?

Nimetaksin olukorda kurvastavaks paratamatuseks, mille va.5tu tulen võidelda, eelkõige avalikustamisega, kuid mida ära hoi.da pole võimalik. Paratamatuse all

mõtlen erakondade, ja mitte ainult ReformierakolU1a, pidevaid rahaskandaale. Ka teistes, Eestist märksa demokraatlikemas riikides. Kasvõi Kristlik-Demokraat· liku partei rahaskandaal Saksamaal. millega ajakirjandusja avalikkus hetkel tegeleb_ Et Eesti järjekordsejuhtumiga on seotud sihtasutus ja mitte mõni riiulifIrma, tuleneb nähtavasti sellest, et sihtasutust registreerida on oluliselt odavam kui firmat. Seetõttu on mittetulund ussektor kõikvõimalike rahakantimiste vastu ka kaitsetum.

?

Kas selline näide mitteläbipaistvast mittetu• lundusühingust kahjustab kogu sektori mainet?

Otsest kahju juhtum mittetulundussektorile arvatavasti ei too, Kaudselt mõjutab kindlasti. Kui maksuamet ja rahandusministeerium seadusandlusesse täiendusi ette valmistavad, siis lähtuvad nad eelkõige seda tüüpi juhtumitest, püüdes mittetulundussektori mängureegleid karmistada. Paratamatult seab see piiranguid ka kõigile teistele mittetulundusühingutele, kes pole rahapööritamistest undki näinud_ Kertu Ruus

Ida-Viru kolmas sektor ühineb. Ida-Virumaa mittetulundusühendused on moodustamas esimesena Eestis ühtset organisatsiooni, et osaleda koos maavalitsuse, erasektori, kohalike omavalitsuste ja ametiühingutega maakolU1a sotsiaalküsimuste ja tööhõive kokkuleppe väljatöötamisel. Esmalt moodustatakse katusorganisatsioonid maakonna neljas regioonis, kes saadavad oma esindajad maavalitsuse juurde loodavasse Ülnarlauda, ütles Ida-Viru maavalitsuse pressiesindaja Arne PiilimägL Ida-Virumaal on Piirimägi sõnul umbes kaks tuhat kolmanda sektori organisatsiooni.

31 Narva venekeelsete koolide direktorit ja nende asetäitjat asuvad õppima eesti keelt 120-tunnisel intensiivkursusel, mis peaks oluliselt nende keeletaset tõstma, kui Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus selleks raha eraldab.

Valitsuse määrusega nõutakse kõigilt koolijuhatajatelt kolmest ametlikust keeletasemest kõrgeimat, mis tähendab väga head lugemis-, kirjutamis- ja vestlusoskust. Kes 1. märtsiks nõutud tasemele ei jõua, võib kaotada töö.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna järelevalvetalituse peainspektor Natalja Lapikova kinnitas, et koolijuhUdeIt nõutakse liiga kähku liiga kiiret taset ning nii võivad koolijulltideks saavad head eesti keele oskajad, aga erialaselt ebapädevad inimesed_ Foorum

Mitusada haridushuvilist uskontseptsiooni Kaks aastat koostatud hariduse suundi määrav dokument pälvib teravat kriitikat Kertu Ruus

leb tellimust täita," ütles Jürisson, Ka on tema sõnul foorum@netexpress.ee tööandjat enim puudutav Detsembrikuisel haridusfoo- kutsehariduse pool puudurumil kinnitatud Eesti hari- lik, sest pole piisavalt rõhuduse arengu kontseptsiooni tatud, et koolides õpetatav ei põhiideega muuta Eesti vasta tööturu vajadustele. õpiühiskonnaks nõustuvad Ainet ei pea õpetama selkõik foorumil osalenud, lepärast, et selle jaoks on kuid paljud leiavad doku- olemas õppejõud või et seda mendis sisulisi puudujääke. on 25 aastat tehtud, TööandHaridusministri nõuniku jal on konkreetne tellimus: Heli Aru sõnul seisneb küsimus on, kes suudab seenam kui saja inimese da täita?" hindas Jürisson.

Kui haridusministeerium koostöös sündinud kontseptsiooni tähtsus selles, et hari- ja seejärel teised ministeedusküsimusi püütakse vaa- riumid tunnistavad dokudelda õpiühiskolU1a konteks- mendi lõpetatuks, läheb see tis, kus õppijateks ei ole ai- riigikokku ning selle vasnult lapsed ja üliõpilased, tuvõtmise korral hakatakse vaid kõik ühiskonna liik- selle põhjal vastu võtma uumed. "Kõik peavad kogu elu si haridust pudutavaid seaõppima, et elada täisväärtus- dusi ja sättima Eesti harilikku elu ning toime tulla duselu, Millal ja mis kujul dokukeskkonnas, mis tänapäeval muutub väga kiiresti," väi- ment riigikogusse läheb, on esialgu selgusetu. Heino Letis Aru. Tuleviku-uuringute Insti- valdi hinnangul on haridustuudi projektidirektor, hari- foorum koht, kus kõik haridusfoorumi toimkonna ase- duselusse puutuvad oganiesimees Krista Loogma li- satsioonid saavad välja ütelsas, et dokument püüab da oma arvamuse. kuid domuuta meie ühiskonda jät- kumendi lõppversiooni kirkusuuUikuks_ "Mitte et kit- jutanIine ei tohi enam olla sas seltskond saab tipphari- nende ülesalU1e. dust ja illejäanult kehva ~ "Põlve Ol:,a~, "-sj,,aI'maM see oleks sotsiaalses mõttes jate käes ei sÜlmi kontseptsiooni," sõnas Levald. "UsVäga lühinägelik."

Uue lähenemise tähtsu- kusin, et selle materjaliga sest hoolimata on kontsept- töötavad edasi professionaasioon paljude meelest poolik lid, Nad pole seda teinud."

Professori sõnul peaks haja kohati ka ekslik.

"Minu jaoks on dokumen- ridusministeerium nüüd di ideed pehmelt öeldes kokku kutsuma töögrupi vaieldavad," sõnas Eesti Me- ning selle tööd ka väärikalt reakadeemia professor Hei- rahastama. "Vastasel juhul no Levald, lisades, et paber kardan, et ettevõtmine hääjääb üldsõnaliseks, sest sealt bub," sõnas Levald_ "Riik ei puudub haridussüsteemi saa loobuda vastutusest."

Ka Merle Lõhmus kinniüleseshitus tegelik elus.

ETKA Andras Arendus- tas, et nüüd tuleks dokukeskuse juhataja Merle ment läbi töötada ja ühtlusLõhmus möönis, et sisulist tada, kuid tõdes, et Eestis on muutust tõi dokument loo- raske leida spetsialiste, kes detust vähem, sest seal pole haridust tervikuna hoomakpiisavalt rõhku pandud täis- sid_ "Haridusministeerium kui riigiasukasvanuhatus oleks juridusele. " ~inet ei pea ba ammugi Lõhmuse opetama hinnangul võinud leida eksperdid, tuleks kont- ainult sellepärast, kes oleksid septsiooni etseda on 25 saanud vääaluseks aastat tehtud. võtta ideaalVeiko Jürisson, rikat tasu. inimene.

Turvaettevõtete Liidu juht See poleks välistanud "Kõigepealt konsultatiivvõiksime modelleerida inimese, kes kogusid ja töörühmasid," tuleb toime tööl ja isiklikus ütles Lõhmus, kelle sõnul elus, kodanikuna ja rahvus- nüüd on aeg foorumitel saakultuuri säilitajana. Ja hak- dud eriarvamused tervikuks kama siis ülalt alla vaatama, koondada. "Ma arvan, et see mida lastele õpetada, et ilad materjal on piisavalt hea, et sellega nüüd lõpule minna." selliseks saaksid."

Heli Aru sõnul on töögruTurvaettevõtete Liidu tegevdirektor Veiko Jürisson pi palkamisest ministriga ka lisas, et kontseptsioonis po- juttu olnud. "Kuid kuivõrd le käsitletud haridust teenu- arvamuste paljusus toob sena. "Pole määratletud, kes kaasa ka eriarvamused, valharidust tellib ja kuidas tu- mib dokument tõenäoliselt

PHARE PIIRiÜLESE KOOSTÖÖ VÄIKEPROJEKTIDE FOND jagab 1 miljon eurot ehk umbes 15,6 miljonit krooni piinülese koostöö prOjektidele, kus üheks osapooleks Eesti ning teiseks üks Läänemere regiooni riik, PrOjektid peavad haakuma regiooni vöi linna arengu priorileetidega, Toetussummad peavad jääma 10 000 ja 50000 euro vahele ning 20% prOjekti eeiaIVest tuleb partneritel endil flnantseenda, Infot saab kohalikest omavalltsusteslja EMSL-ist, PrOjektide taotlusvoor kuulutatakse välja märtsis, eSimese valiku teeb EeSli Reglonaalarengu SihtasLJtus,

MITTE-EESTLASTE INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS otsib stipendlumipretendente kahele 10 OOO-kroonisele integratsiooni arendusstipendlumlle, Kandldeerida saavad kÕigi möödunud aastal sihtasutuse toetatud projektide autond ja teostajad. Kandidaate saavad sihtasutusele 20. jaanuarini eSitada projektides osalenud inimesed ja organisatsioonid, VÕitjad selguvad jaanuari lõpus.

BALTI LASTE FOND ootab rahataotlUSilaste arengut toetavatele projektidele (üritused. õppeprogrammid. hoolekandeasutuste loomine, õppestlpendiumld jne) .Eestist saadab fondi juhatus projektid Ameerika Ühendriikidesse, kus kolmeliikmeline nõukogu üritab leida neile erinevatest allikatest rahalist ja amellst toetust. Fondi tegevdirektori Malle ViIVese sõnuloodatakse eestikeelseld prOjekte, kus põhilised kul utused lahti kirjutatud,

Haridusfoorumi! vastu võetud hariduskontseptsioon tahab muuta ühiskonna arusaama haridusest ning muuta Eesti õpiühiskonnaks_

Mida õpiühiskond õpetab?

Lapse koolitee

õppimisvõimet, kriitilist mõtlemist, oskust analüüsida ja sünteesida, oskust infomatsiooni töödelda

Nii võiks uue haridUSkontseptsiooni järgi hakata mõne aasta pärast välja nägema Eesti lapse koolitee_

Lasteaed Igallapsel on võimalus kala lasteaias hoolimata sellest, kui vaesest perest ta pärit on. Kõigile on tagatud korralikul tasemel kasvataja ning tingimused. Vanemad saavad valida lapsele sobivaima lasteaiavormi, näiteks võib laps käia pedagoogi kodus või eralasteaias.

Lasteaias rÕhutatakse õpirõõmu ja valikuvõimalusi_

!1lii

0' 1 aastat

J.J

I~

ir I!' f

Vanemad saavad lapsele kooli valida, aga igaühel on võimalus käia kodu lähedal koolis (vajadusel koolibussiga). Riik tagab kvaliteetse hariduse kõigile lastele.

Kergema puudega lapsed käivad tavakoolis ja saavad endale vajadusel abiks tugiõpetaja.

~

/rtJI

aastat

13,18 aastat

18~ aastat

Põhikool (7.-9_ klass)

g..__ suutlikkust ja julgust genereerida uusi ideid

Keskkool (10.-12. klass)

austust võöraste kultuuride suhtes

Keskkoolid on erineva suunitlusega (näiteks kunsti-, tehnika-, loodus-, filoloogiakeskkoohd), gümnaasiumil ja kutsekoolil pole nii jälka vahet. Õpilane saab aineid võtta mitmest koolist, õpptda võib interneti vahenduse! ja individuaafkava alUSel, Lõpueksameid tehakse ka rühmalööna_ Keskhariduse saavad kõik lapsed.

Ülikool Ülikool muutub paindlikumaks, hägustuvad piirid rakendusliku ja akadeemilise hariduse vahel. Loengud muutlNad haruldaseks, õppimine käib individuaalõppekavade järgi.

Kõrghariduse saab umbes 60% lastest.

8'\

, k - piühiskonna idee, mis Uue hariduskontseptsioOni a~use ~~::Zts\OOnide võrgustikkutähendab õppiV!lte Inimeste O~g egi ei jää sellest kõrvale.

Kõik inimesed opivad kogu e u, e Hariduse mõiste alla hakkab käima:

Jt

~

~ Individuaalõpe, omal algatusel OPltu

Strateegia tulevik

\

20oo_a

\

Dokument võetakse vastu riigikogus kui Eesti hariduse arengu kontseptsioon,

2000-2004 MUUdetakse kõiki haridusseadusi, mis alates 1992_ aastast vastu on võetud.

Koduõpe, laste õpetamine kodus

~ Ärikoolitus, töökohal saadud õp~ .

\

koostööoskust

Lapsed harjuvad iseseisvalt õppima, lisaks jäigale klassisusteemile hakatakse õppima raamatukogudes ja kodus. Viimasel juhul völb õpetaja saata ulesandeid näiteks e-posti teel. Rohkem ja vähem andekad lapsed õOi\lad koos. ~ooljs leiab tege\1lst ka parast tund~

Õppimine toimub ka väljaspool kooli

I

eneseusaldust ja -väärikust

Põhikool {l.-S_ klass} Paarikümne lapsega klassides aitavad andekamad õpilased õpetajaid, Koolides on kÕik võimalused sportimiseks ja ühistööks, aga ka omaette õppimiseks.

Koolid on kaua avatud ja lastel on seal tegemist ka pärast tundide lõppu. Õppekava on suunatud probleemide lahendamisele, mitte faktide tuupimisele. Lapsed ja õpetajad otsustavad suurel määral Ise õppekava SISU üle.

aastat

'r~ il

probleemide märkamise võimet

Kooliminek

2005

_ ,

~ HoWing, huvialade harrastamise kalgus OPltU

Uus kontseptsioon hakkab koolis Ja ühiskonnas reaalselt toimima_

jms

palju "ümmargusema" tekstiga, kui nii mõnedki selle kirjutajad sooviksid," kinnitas Aru. Harku abivallavanem Ott Kasuri rõhutas, et haridus on nii tähtis küsimus, et seda ei saa jätta ainult poliiti-

kute, ametnike ja omavalitsuste otsustada.

Seni puudub dokumendil ka tegevuskava. "Kontseptsioon on üldine süsteemimuutus, mille sees on võimalikud erinevad arengud," kinnitas Krista Loog-

ma. Heli Aru märkis, et kontseptsioon kirjeldab ideaalsituatsiooni, kus õpetajate ning haridusametnike kõrval on väga oluline roll täita lastevanematel, haridusseltsidel ning ka tööandjate ühendustel.

"Eeldatakse, et kõik nad on selgelt teadvustanud oma huvid ja osalevad aktiivselt hariduseIus, Praegu oleme me veel sellisest situatsioonist üsna kaugel," kinnitas Aru_

Riik annab ühendustele sadu miljoneid kroone Henrlk Roonemaa henrik@epl.ee

STIPENDIUMID

Hariduskontseptsioon I õppivat ühiskonda

Eesti kolmanda sektori juhid leiavad, et hoolimata rahakoti kehvast seisust toetab riik neid nii palju kui võimalik ning on iga aastaga hakanud aru saama kodanikualgatuse tähtsusest.

Täpset summat, kui palju selle aasta riigieelarvest kolmandale sektorile raha läheb, ei ole keegi kokku arvutanud, sest raha jõuab organisatsioonideni erinevatel viisidel. Kindlasti ulatub see summa aga mitmesaja miljoni kroonini.

Suurimad kolmanda sektori toetajad on Hasartmängumaksu nõukogu ning Kultuurkapital, mis Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) juhataja Kadri Kopli hinnangul

annavad kolmandiku kuni poole kõigist kolmanda sektori rahadest.

Mõningaid kolmanda sektori organisatsioone toetab riik otse eelarvest. Näiteks EMSL sai selleks aastaks riigieelarvest otse 800 000 krooni ja Eestimaa Rahvuste Ühendus 270 000 krooni.

"Sel aastal pöörab riik kolmandale sektorile rohkem tähelepanu kui mullu," rääkis Kopli. "Valitsus on aru saanud, et nad on kaotanud rahva usalduse ning nad tahavad rahva läbi kolmanda sektori otsustamise juurde tagasi tuua."

Ka peaminister Mart Laar rääkis Eesti mittetulundusorganisatsioonide konverentsil "Ühiskond teelahkmel", et valitsus peab kolmanda sektori toetamist väga oluliseks,

"Oma eesmärgi poole püüdlemisel ei saa riiki eraldada inimesest vaid tuleb tekkima kippuvale lõhele ühendav sild rajada. Näen, et see saab kindlasti väljenduma riigi koostöös nii erasektori kui ka mittetulundusühingutega, kus igaühel on kanda selged ülesanded," lausus Laar, Kopli sõnul peaks riik aga täpselt paika panema, kellele ta raha annab ja miks, siis oleks toetus eesmärgi pärasem ja suunitletum. "On tunda, et riik raha annab, aga mitte süstemaatiliselt," ütles ta. "Peaks vaatama, kust king pigistab ning vastavalt sellele oma prioriteedid paika seadma."

Lisaks otsestele rahaeraldustele eelarvest saavad organisatsioonid raha läbi erinevate ministeeriumide,

•

taotledes toetust oma projektidele.

Näiteks Eesti Korteriühistute Liit (EKL) taotles selleks aastaks riigilt 8 miljonit krooni, sai aga 4 miljonit. "Tänu riigi toetusele oleme saavutanud meie liidu finantseerimise kolmandiku osas ning kui selline toetus jätkub, siis kolmandaks aastaks me ilmselt enam riigilt abi ei vajaks," ütles liidu esimees Andres Jaadla (Pildil)_ "Liit peaks saavutama isetasuvuse, raha peaks tulema liikmemaksudest, välisprojektidest ja meile sõbralike firmadega tehtud ühisprojektidest. " Lastekaitse Liit saab sel aastal umbes pooled oma rahadest riigilt, põhiliselt läbi

..

hasartmängumaksu. "Ma arvan, et hetkel toetab riik kolmandat sektorit päris arukalt," rääkis liidu esimees Alar Tanun. "Raha mitte lihtsalt ei anta, vaid toetatakse sellist tegevust, milles kolmas sektor on partner valitsusele."

Tamme hinnangul ei ole õige vaadata kolmanda sektori rahastamist riigi poolt kui lihtsalt teatud protsendi raha laiali jagamist. Õigem on vaadata. kas organisatsioon on riigi silmis sellise tähtsusega, et teda on mõtet toetada.

Samas peavad tema sõnul ka organisatsioonid ise raha leidma, mitte ainult riigieelarvele lootma. "Väikesed organisatsioonikesed ei tule tihti selle asjaga toime, neil

puudub majanduslik külg," rääkis Tamm. "Ei saa ju luua organisatsiooni lihtsalt selleks, et pärast selle üleval pidamiseks raha küsima hakata."

Eesti Puuetega Inimeste Koda saab sel aastal projektide kaudu riigilt umbes 8 miljonit krooni. "Raha võiks muidugi rohkem olla, alati kõik tahavad rohkem," lausus koja tegevdirektor Reet Siimer, "Aga ma pean aus olemaja ütlema, et see 8 miljonit on ikka riigilt Väga suur toetus. Võrreldes mõnede teiste kolmanda sektori organisatsioonidega oleme me ikka suhteliselt palju riigilt saanud, nii et olukord Väga hull ei ole."

RUM/ARVAMUS

V

Eesti Päevaleht,

reede, 14. jaanuar 2000

Korruptsioon valguse kätte

älismister Toomas Hendrik ilves kinnitas eelmise aasta detsembris Stockholmis: "Eestis levivast korruptsioonist rääkimine näitab pigem eelarvamusi ja õigustamatuid oletusi kui tõsist analüüsi selle kohta, mis piirkonda ähvardab." Välisminister viitas sellele, et Transparency Internationali andmetel tajuvad rahvusvahelised organisatsioonid Eesti korruptsiooni määra madalamana koguni kolme Euroopa Liidu liikmesriigi omast.

Lätlanna Inese Voika kirjutab tänases Foorumis, et eestlastel on kombeks arvata, et korruptsioon pole tõsine probleem.

Korruptsioonist kui tigedast vähkkasvajast meil ehk kõnelema ei pea. Elmise aasta lõpulläbi viidud uuringus väitis 70% vastanutest, et viimase viie aasta jooksul pole ükski era-või riigifirma või mõne organisatsiooni esindaja temalt ega tema pereliikmetelt raha või kingitust küsinud ega sellele vihjanud.

Riigikogu liige Ivar Tallo viitab, et Eesti korruptsioonivastased seadused on Ida-Euroopas pretsedenditult tugevadeelkõige majanduslike huvide deklaratsioon. Justiitsminister Märt Rask aga väidab eelmise aasta , Ehk on eest- oktoobrikuu Luubis lausa, et 99% lased väikeajakirjanike korruptsioonijuttudest se 'korruptsiooniga on jama. juba harjunud?

Kuid ajakirjandust ja mittetulundussektorit see uinutada ei tohi. Vastuseks justiitsministri avaldusele oleks Eesti Ajalehtede Liit ta peaaegu aasta pressivaenlaseks valinud. "EALL-i arvates õigustab Rask sellise suhtumisega kuritarvituste jätkumist ning mahitab õiguse ja õigluse vahelise lõhe süvenemist," põhjendab EALL-i tegevdirektor Tarmu Tammerk. Õiguse ja õigluse paralleeli kõrvale võib seada teise sõnapaari: seadused ja poliitiline kultuur. Inimeste teadlikkust, valmisolekut vastutada, eetilisust ei saa alati seadustega sätestada. Oluline on hoiak. Äkki on Eesti kodanikud väIkese korruptsiooniga juba nii ära harjunud, et ei pane enam suurt selle taga tähele? Uuring näitab sedagi, et pisikest kingitust või lapse ametiautoga kooli sõidutamist ametnikele tihti pahaks ei panda.

Korruptsiooni tajuindeksi adekvaatsust on hinnatud väga erinevalt, kuid igatahes ei anna see pilti sellest, kui levinud on Eestis korruptsioon. Osalt aitaksid lisauuringud, kuid Foorumi andmete kohaselt on Eestis läbi viidud vaid üks korruptsioonialane uurimus, seesama, mida ülal refereeritud. Korruptsioon Eestis on läbiuurimata maa.

Seepärast pole põhjust ennast siin liiga turvaliseIt tunda. On parem taskulampidega nurkade taha vaadata ja nähtust ette kanda. Sellega peab jätkama ajakirjandus, kuid sellega võiksid tõsisemalt tegelda ka kodanikuühendused ning eriti riigiametnikud. Ka oma tubades.

Korruptsioon pannakse toime pimedas Maailma suuri ma rahvusvahelise korruptsiooni vastu võitleva organisatsiooni Transparency Internationali (TI) direktori Miklos Marschalli hinnangul on Eestis tahet korruptsiooni vastu võidelda.

Eesti on rahvusvahelises korruptsiooni tajumise indeksis suurepärasel 60-ndal kohal, veidi enne Põhjamaid. Kas see indeks annab adekvaatse pildi tegelikust olukorrast riigis?

Tuleb tõepoolest rõhutada, et indeks näitab vaid, kuidas küsitletud (et· tevõtjad ja teised teadlikud isikud) korruptsiooni ulatust tajuvad. Samas on see siiski enam-vähem täpne näitaja, ja ma kinnitan seda ka oma külaskäigu põhjal Eestisse. Ini· mene tänavalt hindab olukorda alati hullemaks. Vaadake, näiteks, kui paljud tunnevad, et neil on nüüd halvem kui nõukogude ajal.

Kuidas korruptsiooni mõõta?

ennast

See on praktiliselt võimatu. Saab teha osalisi uuringuid. Ning saab kirjeldada tingimusi sellest seisukohast, kas need on korruptsiooni soodustavad või mitte. Venemaal uuriti näiteks, mitut luba läheb vaja, et panna püsti üks ajaleheputka. Võib arvata, et paik, kus nõutakse 60-t luba, soodustab korruptsiooni rohkem kohast, kus läheb vaja vaid paari.

Kohtusite Eestis justiitsministriga, parlamendi õiguskomisjoni esimehega ja paljude teistega.

Kuidas iseloomustate siinset olukorda selle põhjal?

Et korruptsioonile vastu astuda, on vaja poliitilist tahet süsteemi muuta, akadeemilist ressurssi ning avalikkuse huvi ja ettevõtlikkust. Mulle näib, et siin on tugev poliitiline tahe midagi ette võtta, ka uus korruptsioonivastane seadus, korruptsioonikornitee. Samas käivad uurimisprojektid ning on ka avalikkuse huvi. Siin on päris hea olukord - näi· teks pole olnud suuri erastamis· skandaale.

Millega tegeleb täpsemalt TI?

Tr on 1993. aastast tegutsev elujõuline rahvusvaheline organisatsioon, mis püüab teha korruptsioonivastast poliitikat - korruptsioonina mõistame tegevust, kui avalikku võimu kasutatakse isiklike eesmärkide saavutamiseks. Näiteks OECD võttis just TI survel vastu konventsiooni. et ametnikele altkäemaksu pakkumine on kuritegu - enne pol· "..

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6 311210, e-mail foorum@netexpress.ee

Miklos Marschall Transparency Internationali direktor nud see illegaalne.

Kuid globaalne ühendus ei saa olla elujõuline kohalike rakukesteta.

Meil on 77 kohalikku keskust.

Meil on tugev idee, kuid meil on ka oma lihtne tööriist, millega oma ideed tutvustada - seesama indeks.

Just seepärast, et seda on lihtne mõista, läks see ka kõigisse maail· ma juhtivatesse lehtedesse.

Tr suudab mobiliseerida avalikku arvamust. Enne ei juhtu midagi, kui avalikkus ütleb, et nüüd aitab.

I

/,

L

,

P vtlTAtc$ •

Ole nutikas, karju kõvasti ja kanna vastutust korruptsiooni eest

T

Läti mittetulundussektori inimesed tunnetavad oma tähtsust korruptsiooni vastu võitlemises

e ju teate, mida Läti valitsus 1997. aas· tal ametisse Korrupttähendab lätlaste siooni Preventsiooni jaoks sõna "korruptsioon"? Just, Nõukogu, mis võttis järgmise aasta alguses see on altkäemaksu võtmine ja andmine. vastu korruptsiooni Ja siis tähendab see preventsiooni progveel kõike muud halba rammi. Sellist riiklikul ühiskonnas - maksutasemel programmi dest möödahiilimist, nõuab oma kandidaatseaduste vastuvõtmist riikidelt Euroopa Liit ühte gruppi teisele eeoma korruptsioonivaslistades, kõrgete ametitases konventsioonis, ja Läti on neist ainus, kohtade ärakasutamist ja nii edasi. kel see olemas.

INESE VOlKA Läti Tr uuringus kor- Läti Transpareney International i Ometi on 2000. aasta alguse Lätis, ka võimuruptsiooni olemuse ta- (TI) juhataja ~;----.----jumise kohta lähene9 loHjate seas, paljU kurtjaid, et korruptüks diskussioonigrupi liige veelgi laiemalt - üks altkäemaks sioon on Lätis tõsine probleem. On see ametnikule pole veel korruptsioon, tõesti nii? Äkki muudarne me hoopis kuid seda on töötus ja vaesus. Loomuli- ohu suuremaks sellest nii vabalt kõnel· kult oli too naine emotsionaalne, kuid des? Ja kui see tõesti nii on, kas vastu· tähtis on see, et ta mõistis, et korrupt- tavad siis ainult võimulolijad? sioon läheb hoopis sügavamale kui üks Läti ärimehed ütlevad: "Altkäemaklihtne altkäemaks või ka suur rahali· sud teevad meist konkurendid, seepä· ne tehing valitsusliikmete vaheL Meie rast me selleta ei saa". Nii et meie, riigieelarved on defitsiidis, ometi on ühiskonnaliikmed, oleme ikka ka ise riigi tasku tervel maal suurim nendest, osa probleemist. Ja midagi ära teha mida kasutatakse erahuvides - ja mitte saame ka meie, mitte ainult valitsus. sadades, vaid tuhandetes lattides, littiMulle näib, et selle mõistmine oli peamisi põhjusi, miks 1998. aastal tuli des ja kroonides. Üks küsitletu analüüsis olukorda: kokku 13 inimest erinevatelt elualadeit "Me teame ühte linnapead. Ta ei võta - akadeemikud, meediainimesed, rahaltkäemakse. Ta sõlmib teeparanduse vusvaheliste organisatsioonide liik· lepingu omaenda või sõbra firmaga ja med, juristid, mittetulundusaktivistid paneb selle eest lauale rohkem maksu- - ja asutasid Läti Tr. Vaid kaks - kuigi maksja raha kui sellise töö eest tavaks olulist - tõuget tulid väljastpoolt: rahanda. See on tõeline korruptsioon." vusvaheliselt Tr liikumiseIt inspirat· Ametipositsiooni kasutamine isikli- sioon ning Sorosi fondi toetus.

Korruptsioon on sama vana kui ku tulu saamiseks on saanud viimase kümne aasta jooksul tavaliseks ning maailm - uus on vaid meie soov sellest seejuures süvenevaks nähtuseks. Küsi- lahti saada. Nii üritasime oma tegevumus on aga selles, kas meie kui ühis- ses põhjalikult selle juuri ja sellest arukond seda aktsepteerime või mitte. Nii saamist uurida, mitte ainult keskendukummaline kui see ka pole, möönis Lä- da kõige korrumpeerunumaks peetud tis valitsus esimesena, et osad rügiva· institutsioonidele. litsemise probleemid lahendaks just Huvitavon aga see, et kolmes Balti korruptsiooni ennetamine. See juhtus riigis nähakse asju erinevalt. Pean silo 1996. astal, kui praegune peaminister mas just Eestit, kus olen kuulnud seiAndris Skele oma esimesel valitsusajal sukohta, et korruptsioon polegi riigile esimese Ida-Euroopa liidrina Maailma· tõsine probleem. Ka välisminister ilves panga vastse presidendi James Wolfen- on teatanud, et Eesti on jõudmas Skansoni üleskutsele vastas. Kuigi optimist- dinaaviamaade tasemele. Selle küsimulikule algusele järgnes asjade venimine sega kaks aastat töötanud, olen märgailma selge poliitilise tahteta, nimetas nud, et eestlastel on kombeks tõsta

kõik kodanike, firmade ja riigi vaheliKuid organisatsioonina, mis kutsub sed probleemid "korruptsioonikorvist" ennast Läbipaistvuseks (TransparenVälja ja näidata - tühi! Lätis on meil ey), ei näe me läbipaistvusest paremat vastupidine kalduvus. Kuid kas see ik- viisi ühiskondlike standardite tõstmi· ka tähendab, et me elame kahes erine- seks ja korruptsiooni vähendamiseks. vas maailmas? Ja kes võidab kauge- Ja taas kord, erinevalt Eestist ja Leemas plaanis? See vähktõbi pole alati dust, on Läti taganud oma kodanikele nii kergesti äratuntav ja ravitav. See seaduslikud 0) ja võrdsed (!) õigused in· võtab aega, vaeva ja julgust. formatsioonile, sest võttis 1998. aastal Valitsusvälistele organisatsioonide- vastu kõigepealt põhiseaduse le jääb alati valvekoera roll. Mittetu- inimõiguste osa ja seejärel infovabadulundusühendused täidavad seda üle- se seaduse. See on suur samm, sest selsannet meediaga koos. Praegu koondab le seadusega on riik põhimõtteliselt Läti Tr paljusid ühendusi, et hoida sil- öelnud: me anname teile kogu info, ka ma peal valitsuse korruptsiooni vastu selle, mida me hea meelega ei annaks. võitlemise programmil. Meid huvitab, Siiski: 1999. aasta sügiselläksid 10 mida toll, maksuamet, prokuratuur, üliõpilast omaalgatuslikult tavakodajustütsministeerium, politsei tegelikult nikena esinedes institutsioonidesse ja teevad ja kuidas. Esiteks sunnime me pärast kuulsime me neilt hämmingus, neid institutsioone avalikkusele kor- kuidas riigiametnikud infot Välja anruptsiooni vastase võitluse kohta roh- des mõtlevad ja tegutsevad. Üldise inkem aru andma, teiseks teeme eksper- fo kättesaamisega praktiliselt probleetiisi protsessi tegeliku arengu kohta. Et me polnud, kuid spetsiifilist infot Maailmapangast haldusreformi jaoks kohtuotsuseid, maarendilepinguid, eelaenu saada, lubasid institutsioonid !arvearuandeid - kätte saada osutus ju· näiteks lõpetada kohtumised kohtuni- ba märksa keerulisemaks. Loa võis anda ainult asutuse juhakega ainult protsessipoole juuresolekul ja taja. Selgus - paberites A.meti. kuritar- pole korda, kõrged muuta mõningaid uuri- " vltamme on ametnikud venitavad misviise ärikeskkonna igapäevaste otsuste kontrollimisel. Kuid saanud tavaliseks. kas nad muutusi ka el- Küsimus on selles, vastu võtmisega. Ja lu viivad? Teeme kas me seda kui keegi tõepoolest infot varjata tahab, on seo koostööd üle riigi, et üksteisele muutustest aktsepteerime. da kätte saadajuba üliette kanda. Valitsus ei raske. Lisaks: mida suuda iialgi leida sellisel detailsel tase- suuremad rahad mängus, seda rohkem mel infot, mida teab rahvas. salatsemist. Nii et kindla peale kesken· Otsime toetust ja huvi teistelt ühis- dume me peagi riigihanke protseduukonnaliikmetelt, Paljud räägivad prob- ride avatusele. leemidest koolirahadega, kuid me ei Läti Tr, Delna lähenemine korruptsaa minna kooli, kui õpetajad, õpilased siooniprobleemile on pigem positiivne ega lapsevanemad ei tunne, et see on ja sõbralik - vähemalt esialgu ei plaanende mure, mille lahendamisel vaja· ni me riukalikke rünnakuid nagu takse nende abi. Nüüd on meil kutse Greenpeaee või põhjalikke juurdlusi kaubanduskojalt, mis on korjanud üles üksikküsimustes nagu Amnesty Intermeie idee luua "puutumatud saared" national. Inimesed on vihased, nad oma liikmete seas - omaenda poes au- nõuavad verd, kuid me mõistame, et sad omanikud ja müügimehed. See on päeva lõpuks vajame me, et meie kaasväga riskantne ja julge ettevõtmine, maalased töötaksid sel konkreetsel hetsest aeg on raha - erinevad inspekt- kel koos riigiga (olukord muidugi muusioonid viiksid kontrolli läbi tunduvalt tub kiiresti, nagu igaüks teab), et mi· kiiremini, ehk küll kallimalt, ädet- dagi muuta. Me ei korralda jälitusi ja tevõtted on nõrgad ja me ei tea, kui pal- kohtuprotsesse, kuid me oleme olemas, ju nad sellega võidavad, kui nad "au- et täiest kõrist karjuda: praegust olusad olemise" nimel pingutavad. korda me välja ei kannata.

Varsti avatakse ka TI Eesti keskus. Millega see tegelema asub?

Siinne keskus luuakse Jaan Tõnissoni Instituudi juurde, ning oma täpsete tegevussuundade üle otsustab see ise. Usun, et selle ülesandeks saab avalikkuse teadlikkuse suurendamine, parema seadusandluse suunas töötamine. Üheks uurimistee· maks peaks kahtlemata saama see, kes rahastab siinseid parteisid.

Eluliselt tähtis on see, kuidas liigub avalik info - korruptsioon pannakse alati toime pimedas.

Kuidas avalikkust ergutada?

Tuleb teha selgeks, et korruptsioon pole moraaliküsimus, vaid praktiline probleem - kõrge korruptsioonitase tähendab kõrgemaid makse. Ka suured rahvusvahelised firmad on huvitatud headest seadustest ja kindlatest käitumisreeglitest, et oma äriga maale tulla.

Kuidas te väldite korruptsiooni endi keskel?

MTü·del tuleb tõepoolest enda jaoks standardid välja töötada. see on nüüd üks tähtsamaid ülesandeid üldse. Samas: mida mida rohkem tekib MTÜ-sid, seda suuremaks muutub loomulik vajadus tarbija kaitsmise järele. Turg ei jää kauaks tühjaks ja ka valvekoerad tulevad, kui vajadus selleks suureneb.

Kertu Ruus

Korrumpeerunud o~ riigi poolt loodud sihtasutused

K

olmas sektor seostub korrupt· siooniteemaga kahes vastandlikus suhtes. Ühest küljest on sel oluline roll võitluses korruptsiooni - omakasulistel eesmärkidel ametiseisundi kuritarvitamise - vastu, sest mittetulundusühendused hoiavad ametnike tegevusel silma peal. Teisalt kuuleb mõtteavaldusi, et kolmanda sektori organisatsioonid, eriti sihtasutused, on ise korrumpeerunud.

Riigikogu on vastu võtnud korralikud seadused, mille eesmärgiks korruptsiooni vähendamine, loodud on organeid seaduste rakendamiseks ja täitmise kontrollimiseks. Kuid kontroll pole piisav. Näiteks ei tegutse paljud ametkondade sisekontrolli talitused, mis peaksid selgitama "nõrku lülisid" täitevstruktuurides, ka kriminaalpreventsiooni nõukogu ei tegutse korrupt· siooniprobleemide analüüsimisel piisavalt järjekindlalt. Ülimalt oluline on seegi, et Eestis pole kujundatud mõjusat avalikku arva· must. mis korruptsiooni hukka mõistaks. Sageli lepime korruptsioonijuhtumitega kui paratamatusega. Paljud peavad altkäemaksu andjaid ja võtjaid lausa elus hakkama saavateks ja uute oludega hästi kohanenud inimesteks.

Agu Laius Jaan Tõnissoni Instituudi direktor

Selline tolerantsus korruptsiooniilmingute ja -juhtumite suhtes näitab, et Eesti ühiskond ei ole veel jõudnud demokraatiatasemele, mis tagaks korrumpeemnud anletnike kiire väljavahetamise.

Kuid korruptsiooni vastu saab vaid siis, kui üldine õhkkond seda hukka mõistab. Selle loomiseks vajab Eesti korruptsioonivastast koalitsiooni. Jaan Tõnissoni Instituut ongi pikemat aega seda ühisrinnet loonud, peagi asutatakse see ametlikult rahvusvahelise kor· mptsiooni vastu võitleva organisatsiooni Transpareney Internationali Eesti keskusena. See peaks tugevdama kolmanda sektori rolli ametnike kuritarvi· tuste väljatoomisel ja Eesti seadusand· Iuse vajakajäämiste selgitamisel. Samuti võiks selolla kindel roll kriminaalpreventsiooni nõukogu tegevuses, seda enam, et seni vastavat struktuuri nõukogu juures pole.

Kuid rääkida tuleb ka mittetulun·

dusühingute ja sihtasutuste juhtide väidetavalt korruptüvsetest tegudest. Aegajalt kuuleb vestlustes või konverentsidel, et kolmanda sektori organisatsioonides on levinud finantsalased kuritarvitused. Nii kujundatakse kuulajates negatiivne häälestatus mittetulundusühenduste suhtes ja näidatakse neid kui hõlpsat võimalust riigilt ja ametiasutustelt raha välja petta.

Kuid iga kord, kui olen esinejal palunud tuua konkreetseid näiteid, olen saanud umbmääraseid vastuseid stiilis "sellest teavad ju kõik" või "tean küll nimesid, kuid ei tohi neid avalikustada".

Siiski - näiteid konkreetsete Eesti sihtasutuste ebakorrektsest finants· distsipliini järgimisest leidub. Kuid need on ministeeriumide või ametnike endi poolt loodud sihtasutused. mille põhikirjad kõnelevad üllastest sihtidest, kuid mille tegelikuks eesmärgiks on olnud vabaneda riigi kontrollist raha kasutamise üle ning saada summasid kasutamiseks väljaspool riigi- või kohalike omavalitsuste eelarveid.

Kõige ilmekamalt näitab selliste sihtautuste olemust nende nõukogu koosseIS, mis pahatihti koosneb üksnes ühe ministeeriumi või ametkonna anletni-

kest ning võimul oleva koalitsiooni po· liitikutest. Need ühendused pole oma olemuselt kolmanda sektori organisat· sioonid.

Mis aga puudutab Eesti mittetulun· dusühinguid, siis nendes korruptsiooni otsida on mõttetu. Raha saavad nad oma projektide jaoks enamasti välis· partneritelt või välisabifondidest. Sellega kaasneb põhjalik finantskontroll abiraha sihipärase kasutamise ja eelarvetest kinnipidamise üle. Mittetulundusühingud peavad säilitama finantsdokumente aastaid.

Jääb vaid soovida, et sama paigas oleks ka nende institutsioonide juhtimisstruktuur ning otsustamiskritee· riumid, mis on moodustatud kolmanda sektori organisatsioonide projektide rahastamiseks. Ennekõike pean ma silmas hasartmängu maksust mittetulundusühingute projektide rahastamiseks ette nähtud summasid, mille eraldamise üle otsustavad vaid ametnikud ja poliitikud. Kuid on teisigi mittetulundusühingutele raha eraIdavaid riigistruktuure, mille otsustamiskord pole läbipaistev ning sõltub sageli kõrge ametniku või poliitiku suvast selle asemel, et kaasata otsustamisse just kolmas sektor ise.

11

FO RUM UUDISE @ punktid Keskmine Eesti avaliku internetipunkti kasutaja on 19-aastane keskharidusega mees, kes elab alevis ning kasutab eelkõige WWW-teenust ja elektronposti _ AlP külastaja Sugu: Elukoht: ~ Mehed Naised Alev ' Kula 16% 60% Linn 24% 31% 69%

<t)

Vanus:

Tegevusala:

KUnl15a 35% (Üli)õpllane ~Töo~r.le 9% 16 -19a 36% 6 8 % [ 9 Töotu6% Teenindustootaja 6% 20· 29a_16% Kodune 5% 30 - 39a. 8% Juht 4% Üle 40a .5% Ametm 4% Miks kasutatakse internetipunkti?

LL

~~~~~

Meelelahutus Isiklikuks otstarbeks 23%28% Elektronpost 18% Õppe- Ja palgatöö 16% Võrguväljaannete lugemine _ 7 % Internetlpangandus ja -kaubandus _ 7 % All kas. Tarmo Kalvet. Mall Muursepp

Uunmus ava J<.esl Internet/punktidest, panoor 1999

Avalikud internetitoad muutuvad külakeskusteks Kohalikku võimu ja kohtusse oli ta juba lootuse jaanll@ut.ee kaotanud," rääkis Kärdla Kogu Eestit võrgustikuna punkti administraator Ivo katvad rohkem kui poolsa- Vana.

Internetipunktide rajada avalikku internetipunkti on saanud maapiirkon- mise peamine eesmärk on dades sama tähtsaks koh- pakkuda inimestele tasuta tumispaigaks nagu kunagi- internetiteenust. Enamasti sed kultuuri- ja rahvama- tähendab see vajaliku info otsimist veebilehekülgejad.

Viljandimaa Karksi küla delt ning elektronposti. internetipunkti administ- Eelmisel aastal hakkasid raator Anne Kaljumäe inimesed rohkem kasutasõnul on neil arvuti kasu- ma ka võimalust teha vajatamiseks kahe nädala pik- likud sisseostud arvutiekkune järjekord ning vaid raani taga ning elektronhommikuti juhtub hetki, panga teenuseid. Näiteks kui kedagi surfamas ei ole. Põlvamaa ääreala Orava internetipunkti hakati palPunkt pangakontori ju sagedamini külastama asemel pärast kohaliku pangakon"Noored, kes enne niisama tori sulgemist.

Vastukaja avalikele inküla peal hulkusid ja aknaid lõhkusid, veedavad ternetipunktidele on olnud nüüd oma aja siin," ütles üldjuhul positiivne. Ivo VaKaljumäe. "Kui keegi oma na sõnul on internetipunsõpra otsib. siis esimese kid loonud Hiiumaa inikohana tullakse ikka siia mestele teadmise, et hoolimata saare eraldatusest, vaatama."

Enamik internetipunkte saavad nad ikkagi muu on loodud viimase kolme maailmaga nüüd ja kohe aasta jooksul ning saanud seotud olla. käivitamisraha Avatud Eesti Fondilt. Hiljem on Nelitundiühenduse kulud võtnud enda kanda ootel kas kohalik omavalitsus Kõige tihedamini tuuakse miinusek" internetipunktivõi selleks loodud 111111a.

Kuigi avalike interneti- de vähest reklaamimist punktide peamised külas- ning side aeglust ja sagetajad on kooliõpilased, sa- dast katkemist. "Üks poiss tub sealsete arvutite taha ootas neli tundi, et kirjanaina rohkem ka vanemaid diteemasid näha," rääkis inimesi. Nende esialgne Helve Lehtmaa, kes töötab hirm on hakanud kaduma Raplamaal Lauka külas mng suurenevad teadmi- raamatukogulaenutajana. sed interneti võimalustest. See probleem on digitaalliiAnne Kaljumäe andis nide tulekuga siiski tundueelmise aasta jooksul arvu- valt vähenenud.

Tartu Ülikooli tudengite ti- ja internetialast algõpetust ligi 40 Karksi küla ini- Tarmo Kalveti ja Mait mesele, kelle hulgas oli ka Müürsepa eelmise aasta pensionäre. Statistika järgi jaanuaris läbi viidud uurion Eesti internetipunktide muse järgi on keskmine kasutajate hulgas täiskas- Eesti avaliku internetipunkti külastuste arv nävanuid kolmandik.

Kui noored veedavad dalas 70 ning enamasti on enamuse ajast jututubades, käijateks ühed ja samad siis vanemad inimesed ot- inimesed. Ühes punktis on sivad näiteks töökuulutusi, keskmiselt 3-4 töökohta.

Oma interneti kodulehebussiaegu ning loevad võrguväljaandeid. "Kord külg on uuringute järgi lootis vanem naisterahvas 19 000 eestimaalasel, keskinterneti kaudu selgust miselt külastatakse nädasaada, kust tema krundi las viit veebilehekülge. piir ikkagi täpselt kulgeb.

JaanOimaru

Keskused õpetavad ühendusi raha leidma

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee

Aususse uskuvad ühendused petturite eest kaitsetud UrmoKübar urmo@epl.ee

Paljudel miljoneid kroone ühiskonnale kasulikku raha jagavatel sihtasutustel ja fondidel puuduvad Eestis kaitsemehhanismid petturite' vastu, selle asemel on need üles ehitatud rahataotlejate usaldamisele.

Eelmisel nädalal teatas Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus (MEIS), et otsib taga kolme osaühingut, kes on kokku saanud MEIS-ilt ligi 300 000 krooni projektideks, mida nad pole teinud.

Petturid esitasid raha taotledes MEIS-ile tavapärased dokumendid: tõendi registreerimise kohta, projektikirjelduse ning toetuskirja sellele. Nüüd ütleb kahe aasta jooksul umbes 8 miljonit krooni välja jaganud MEIS-i juht Mati Luik, et pettused sunnivad sihtasutust tihendama bürokraatiasõela taotluste läbivaatamisel.

Siiani kehtib aga paljudes sihtasutustes ja fondides põhimõte, et igaüks võib ühe korra proovida. "Kes meid kord petnud, see loomulikult enam raha ei saa," ütles Tartu kultuurkapitali juhataja Eve Lill. Näiteks pole kapital tagasi saanud mõnd kuni viie tuhande krooni suurust protsendita laenu ning nüüd kaalutakse sellest teenusest üldse loobuda.

"Kui inimesel pole silti küljes, et ta on suller, siis on muidugi Välistatud, et me teda kahtlustama hakkaksime," lausus Eesti Rahvuskultuuri Sihtasutuse juht Toivo Toomemets (pildil), kelle sõnul keskenduvad nad rohkem esitatud projekti vajalikkuse, mitte esitaja tausta uurimisele.

Eesti kultuurkapitali teabejuht Aniki Väljataga ütles, et nende peamine kaitse pet-

turite eest on tavapärane sihtasutuse petmise kergenõue esitada projekti lõppe- maks, kui seal puuduvad täpdes aruanne, milleks raha sed ja ranged lepingud ning kasutati. "Kindlasti pole kui ei tehta eeltööd taotleja meil võimalik seista kirjani- tausta uurimiseks ega kontku õla taga ja vaadata, kas ta rollita projekti täitmist. ikka kirjutab romaani, mil"Kui lihtsalt raha anda ja leks meilt raha sai," ütles siis aruannet ootama jääda, Väljataga. pole loomulikult ülevaadet, Nii on kultuurkapital ka mida rahaga tehakse," ütles petta saanud, kui Katrin Enno Avatud Eesti 1996. aastal anti 45 Fondist (AEF), kus on iga 000 krooni Juku-Kal- valdkonna jaoks tööl spetle Raidile poola kir- siaalne inimene, kes jälgib janiku Adam Mic- fondi toetatud projektide kiewiczi teose väl- kulgu.

Viimastel aastatel 50-80 jaandmiseks, mis pomiljonit krooni aastas prole ilmunud siiani.

Toivo Toomemet- jektideks välja jaganud sa sõnul oleks rumal, kui ERAS kogub enne raha andrahvuskultuuri sihtasutus mist infot ettevõtte usalraiskaks energiat tänavuse dusväärsuse kohta, sõlmib ligi kolmesaja stipendiaadi lepingu, mis võimaldab riktegevuse täpseks jälgimi- kuja kohtusse kaevata ning seks. "Eeldame siiski, et nõuab aruandeid iga kolme enamus inimesi on ausad," kuu tagant. Lisaks tehakse projektide pistelisi kontrolütles ta.

Eesti Regionaalarengu Sih- le. Nii on ERAS-el vaid üks tasutuse (ERAS) juhataja juhtum, kus 100 000 krooni Ülari Alametsa sõnul teeb suurust projekti kasutati va-

lesti ning ka siin on lepingurikkujaga tehtud graaf1k raha tagasi maksmiseks, Aniki Väljataga sõnul oleks pettusi võimalik välistada, kui stipendiume antaks alles pärast projekti valmimist, nagu paljud välismaa fondid seda teevad. Ta lisas, et kultuurkapitalil, kel on igas kvartalis tuhandeid stipendiaate, oleks seda süsteemi siiski raske rakendada.

Tagantjärele maksmist kasutavad juba praegu näi-

teks AEF ja ERAS, kes ei anna lubatud summat mitte stipendiaadile, vaid maksavad tema esitatud arveid.

See on kõige parem kontroll kulutuste üle, ütles Ülari Alamets.

Mitmed sihtasutused tõdesid ka fondidevahelise musta nimekirja vajalikkust, kuhu kantaks petturite nimed, et teised teaksid nende eest hoiduda. Suulisel tasandil toimib see Eestis kohati ka praegu.

Integratsioonipettus Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus otSib taga kolrpe isikut, kes on 1998. aastal saanud raha projektide eest, mida nad pole teinud: KONSTANTIN ZAHHAROV, Nobema Eesti OÜ, sai 120000 krooni in terneti integratsiooniselVeri ehitamiseks, on kadunud koos rahaga.

ARLET PALMISTE, OÜ Neuhansa, sai 90 000 krOOni neljaosaiise telesaQa "Üks riik ja üks aeg" tegemiseks, mis pole siiani eetris olnud. Palmiste sõnul on tal neljast osast kolm valmiS. TATJANA SERGEJEVA, OÜ Baltic Curort, sai 50 000 krooni eesti ja vene laste koolivaheaja ürituse korraldamiseks, on kadunud osa rahaga.

MEIS pole siiani politseisse pöördunud, sest peab esmaltjuriidilisest karis· tusest olulisemaks avalikkuse hukkamõistu.

Eestlaste inimõigusi rikub kõige rohkem vaesus Detsembrikuisel EMORi avaliku arvamuse uuringul tunnistas kolmveerand küsitletutest, et nende inimõigused pole kaitstud. Kas ei mõisteta selle sõna tähendust või elamegi riigis, kus kehtivad hundiseadused?

Aet Süvarl aet.syvari@ekspress.ee

Inimõigused on kõige üldisemalt kirjas põhiseaduses.

Ometi ei tea paljud, mida see sõna täpselt tähendab, väidab Eesti Inimõiguste Instituudi peasekretär Merle Haruoja. "Tihti helistatakse ja kurdetakse: minu inimõigusi on rikutud. Seda järeldatakse kohe, kui on paha olla," sõnab ta.

Teine levinud väärarusaam on inimõiguste seostamine venelastega. "Mõned aastad tagasi oli inimõiguste problemaatika meil ülepolitiseeritud. Tegelikult ei saa see ju sõltuda kellegi rahvusest," toonitab Jaan Tõnissoni Instituudi direktor Agu Laius.

Nii Laius, Haruoja kui ka Eesti Inimõiguste Assotsiatsiooni esimees Andra Veidemann kinnitavad, et Eestis ei ole vastavat problemaatikat piisavalt teadvustatud.

"Tavainimesele tundub ehk käsitamatuna, et igal inimesel on sõltumata soolistest või vanuselistest iseärasustest mingid universaalsed õigused. Aga nii see on," sõnab Veidemann.

Riik kehtestab oma suhtumise inimõigustesse liitudes rahvusvaheliste kokkulepetega. Eesti ühines taasiseseisvumise järel terve rea inimõiguste-alaste lepingutega. Aga täna on olukord kurvem: taolised dokumendid nõuavad iga-aastaseid ettekandeid nende täitmise kohta. Siiani ei ole Eesti neid esitanud. "Kodutöö on tegemata," nendib Haruoja.

Ka Andra Veidemann tunnetab seda: "Kui oleme millegagi ühinenud, siis ei saa see olla maagilis-rituaalne toiming. See on Väga tõsise kohustuse võtmine väga pikaks ajaks." Taolised konventsioonid tähendavad Eestile eelkõige kohustust järgida rahvusvahelise pakti majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid põhimõtteid, kuid Veidemanni arvates ei ole seda Eestis tehtud.

Jaanuarist alustasid üle Eesti tööd üheksa info- ja tugikeskust, kust maakondade kolmanda sektori aktivistid saavad küsida nõu mittetulundusühenduse loomise ja juhtimise kohta.

Viljandis teist nädalat tegutseva Lõuna- ja Edela-Eesti mittetulundusorganisatsioonide nõustamiskeskuse konsultandi Kaja Kauri sõnul on kohalike huvi nende keskuse vastu olnud suur ning iga päev käib nõu küsimas mitu inimest. Enim huvitutakse, kust ja kuidas ühendusele raha leida ning kuidas ühendust registreerida, ütles Kaur.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) loodud keskustes saab lisaks raamatupidamis- ja maksustamisalast konsultatsiooni ning nõuandeid ühenduse tegevusstrateegia väljatöötamisel, koostööpartneriJärva- ja Raplamaa, telefon 238 Invaliidil käed raudu te leidmisel ja suhtlemi52365; E, T, N 9-16 V~ ~ Ettekannete tegemine on sel avalikkusega.

Kagu-Eesti, telefon 27868 332, ~ siiski hoogu kogumas. PraeKaur lisas, et mitmed T, N 8-16.30 ~v~.:,,~ gu on töös raport majandusneil käinud inimesed on Läänemaa, te1fo'n 24 ru3 72; E-R9-16 w"- &'/~ t..c. like, sotsiaalsete ja kultuurimärkinud, et varem polNarva, telefon 235 60 152; E 11liste õiguste rahvusvahelisenud neil kellegi poole 14, N 15-18;tty. ~i!l.-I, l ' paktile. Agu Laius loodab, pöörduda, kui sooviti koSaaremaa, telefon 245 33 224; et ettekannete koostamisega halikul tasandil konsulT, N 9-16 pööravad riigiasutused tatsiooni ühenduste kohTartu- ja Jõgevamaa, telefgq 27 Iw 421162;T,N9-17~&'I, I t võimalikele valupunktidele ta.

Viljandimaa, telefon 243 33769:' ka endise t rohkem tähele"Usun. et leiame igale E-K 10-16 t4/.«<p I ",. f'~""""-"'I' panu. ühendusi huvitavale Väikeriigina on Eestil rasküsimusele vastuse," kusi küllalt. "Meie nõrk maütles konsultant Saima Mänd Läänemaa keskusest, kust janduslik seis ei suuda tagatelliti juba esimesel töönädalal kolmanda sektori võimada kõikidele normaalseid lusi tutvustav loeng maakonna lõunapiirkonnale. elu-, õpi- ja töötingimusi," Keskustes töötavad konsultandid on läbinud EMSL-i sõnab Agu Laius. Just sotkursused ning hakkavad ka edaspidi saama regulaarset siaalses ja majanduslikus koolitust. vallas on Eestis Andra VeiÜheks keskuste funktsiooniks on ka kohaliku kolmandemanni arvates enim muda sektori maastiku kaardistamine, et saada selgust, milre id, "Vaesus on meie lised mittetulundugühendu ed piirkonnas tegutsevad ja kõige suurem inimõiguste luua meriigiline võrgustik.

Urmo Kübar

Keskused

Eesti Päevaleht, reede, 14. jaanuar 2000

rikkumise artikkel," sõnab ta.

Merle Haruoja valutab südant kõige rohkem laste ja 'puuetega inimeste pärast.

"Nad on täiesti kaitsetud," sõnab ta ja toob näite, kuidas hiljuti tõsteti Mustamäel üürivõla pärast tänavale 60aastane invaliid. "Kohtuotsus talle küll saadeti, aga ta ei osanud eesti keelt. Siis tõmmati ta kodust käeraudadega välja, isegi riideid ei lastud selga panna - elagu koridoris või tänaval!"

Eestil puudub ka korralik lastekaitsesüsteem.

"On ebaõiglane panna laste kaitsmist ainult pere õlgadele," leiab Haruoja.

Veelgi suuremaks valupunktiks on tänavalapsed.

"Me ei tea isegi nende laste arvu, kellel pole oma kodu.

Räägitakse iibe tõstmise vajalikkusest, aga juba olemasolevate laste käsi käib halvasti," ütleb Veidemann.

"Mina seostaksin sellega ka kasvava narkoprobleemi.

Neis asjus ei ole meie riik piisavalt teinud," lisab Laius. Tema sõnul täiskasvanud küll möönavad laste õiguste olemasolu, kuid ei mõista, et nemad peavad need tagama.

Ühendus aitab mures Siiski usuvad Laius ja Veidemann, et pole mõtet tänitada ainult riigi kallal. Küsimus on ka igaühe aktiivsuses oma inimõiguste jaluleseadmisel. Kuid loomulikult ei saa nõuda midagi, millest endal aimugi pole. "Inimene peab oma õigustega kursis olema ja neid järjekindlalt taga nõudma," kinnitab Agu Laius.

Laius on veendunud, et inimõiguste alane koolitus peab hakkama juba koolist, isegi lasteaiast. "Sellega ongi Jaan Tõnissoni Instituut tegelenud - põhikooli tasandil oleme suutnud koostada ja õppekavad, õpikud gümnaasiumi jaoks pole veelleidnud raha," märgib Laius ja lisab, et olukord, kus sellealast tegevust finantseeritakse vaid välisabist, pole normaalne. Ühe variandina õiguste arendamisele kaasa aidata näevad Laius ja Veidemann ka mittetulundusühingutesse koondumist. "Keegi peab inimest tema mures aitama - olgu see siis kasvõi pensionäride ühing. Vastav ühingute võrgustik suudab koostöös palju efektiivsemalt riigiga läbi rääkida ja asjalikku koostööd edendada," sõnab Laius. Veidemann lisab, et ühingud tugevdavad nii kodaniku kui mittekodaniku kindlust.

"See omakorda on garantiiks, et ka riik saab ennast kindlana tunda," teab ta.

Merle Haruoja sõnul tuleb inimestes eelkõige tekitada turvatunnet: nad ei ole üksi

,

Vaesus on Eestis suurim inimõiguste rikkumine - nõrk majandus ei suuda tagada kõigile normaalseid elu-, õpi- ja töötingimusi ning sunnib paljusid seisma supiköögi järjekorras.

SVEN ARBET ARIPAEV oma probleemiga. Seegi saab sündida läbi teadvustamise. "Tegelikult ei tea inimesed oma õigusi. Seetõttu nad lasevadki endaga halvasti ümber käia: näiteks kui tööandja ütleb naisalIuvale, et ta ei tohi rasedaks jääda. Jube alandus!"

OI

Eesti suurimad probleemid • RIik el toeta piisavalt kolmanda sekton tööd, puudub nende eSindatus valitsusorganites; • MTÜ-alane seadusandlus tegelikult hoopIS takistab uhlngute tööd; • Riik el ole valmiS nägema kolmandas sektons vordvaarset partnerit ja finantseerima nende prOjekte; • RIIgi ja omavalitsuste hOiak kolmanda sektOri suhtes on erapoolik Ja mitte pIIsavalt respekteenv;

•

• Stipendiume jagavad fondid Ja Sihtasutused ei ole tegelikult piisavalt padevad antud ainevaldkonnas otsustama; • Meie seadusandlus vajab oluliSI parandUSI, et see oleks kooskõlas sellega, mida nlk on ratifitseerinud.

(Välja toodud Eesti InimÕiguste AssotSiatsiooni korraldatUd umarlauallO. detsembnl1999J

,

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e -mail foorum@netexpress_ee

Eesti Päevaleht, reede, 14. jaanuar 2000

Soome politsei valmistub palga pärast streikima Järgmisel nädalal kooskõlastab Soome Politseiühingute Liit (SPJL) oma nõudmised palgatõusuks, mille eiramisel ähvardatakse maad üleüldise politseinike streigiga.

Võimaliku streigi ajal vähendatakse politseipatruliide hulka näiteks Helsingis neli-viis korda ning ei viida läbi uurimisj, ütles Foorumile SPJL-i ajalehe "Politsei ja Õigus" toimetaja Seppo Yrjönen. "Tagatud on ainult põhiline turvalisus, läheme kohale minimaalsete meeste arvuga ja vaid tõsiste isikuvastaste kuritegude korral," selgitas ta.

Kooli lõpetanud noor politseinik teenib praegu Helsingis umbes 8000 marka ehk 20 000 krooni kuus. Osad politseinikud saavad paremat palka tänu koormustasudele ja ületunnitööle, mis põhjustab aga stressi ja haigusi.

Viimati streikisid Soome politseinikud 24 aastat tagasi ning siis kukkus tollal seadusevastane streik läbi. See ei pälvinud avalikkuse toetust ning nõutud 1000 marga asemel 150 marga suuruse palgatõusu saavutanud liit pidi kohtuotsuse järgi maksma trahvi.

Nüüd korraldas SPJL, kuhu kuuluvad pea kõik Soome politseinikud, detsembris streigiõppused, kus veenduti oma ühtsuses ning harjutaB omavahelist sidepidamist võimaliku streigi korral.

Eesti Politsei Kutseühingu liider Aivar Toompere ja Politseiteenistujate Ametiühingu juht Ele Nuka tunnistasid, et Eesti politsei nii ühtselt oma õiguste eest seismisega hakkama ei saa. Kummalgi ühingul on praegu umbes kolmsada liiget, mis on kokku umbes kaheksandik Eesti politseinikest.

"Survet avaldada saaks, kui meid oleks palju," ütles Nuka. "See oleks alternatiiv praegusele käsumeetodile, kus vastuvaidlejaid ei kuulatagi. Seepärast läks ka politseinike koondamine nii lihtsalt."

Kertu Ruus, Urmo Küba r, Vaido Hindikainen

The Economist näeb ühendustes uut jõudu Maailma juhtiv majandusajakiri The Economist hindab kõrgelt mittetulundusühenduste organiseeritust WTO Seattle'i kohtumise nurjamisel. Ajakirja sõnul olid Seattle'isse kogunenud ühendused vastupidiselt kaubandusläbirääkijatele hästi organiseeritud ning neil oli selge päevakord - läbirääkimised ummikusse ajada, mille nad ka edukalt meediat kasutades täitsid.

The Economist rõhutab, et Seattle on vaid viimane näide mittetulundussektori viimase kümne aasta võitudest, mille seas on kasvuhoonegaaside kontrollimise leping, maamiinide keelustamine, vaesemate riikide võõrvõlgade vähendamine.

Ajalehe hinnangul on interneti kaudu sidet pidavaid amorfseid keskvalitsuseta mittetulundusühenduste gruppe võimatu tabada. Need olevat saavutanud võimu rahvusriikide, aga eelkõige just rahvusvaheliste organisatsioonide arvelt nagu Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond, ÜRO agentuurid või Maailma Kaubandusorganisatsioon. Näiteks olid ühendused kaasatud enam kui pooltesse Maailmapanga eelmise aasta projektidesse. "Tihti nad määravad maailmapanga poliitika," kinnitab ajakiri.

The EconOlnist hoiatab siiski, et pole päris selge, kas organisatsioonid muutuvad demokraatlikemaks või lihtsalt tegevusvõimetuks, nagu ei teata sedagi, kas suund on võetud uue "rahvusvahelise kodanikeühiskonna" poole või on toimumas ohtlik muutus, kus võim on läinud mittevalitud ja mittevastutavatele erihuvigruppidele.

Foorum

Peips i ä ä res trallivad Mustvee m~ttetulundusaktivistid on sõbrad omavahel, aga nii nemad kui ka linnavalitsus tõdeva d, et koostööd neil veel pole . Linnavalitsus näe b, e t kol mas sektor tahab end neist korgemaks teha, viimased jälle ei mõista, miks nad peavad nii palju energiat kul utama ürituste korralduslubade välja kau plemisele.

ALDO LUUD

Mustvee mittetulundajad kemplevad linnavalitsusega Linnapea Pavel Kostromin ähvardab kriiti liste märkuste eest va llandamisega Kertu Ruus, Urmo Kübar Mustvee

Kahe tuhande elanikuga mittetulundusMustvee ühingute liidritel pole niisama lihtne korraldada näiteks volbriöö pidustusi, mis toob linna külalisi poodide käivet tõstma ja pakub kohalikele harva võimalust Välja lustima tulla. Põhjus pole rahas, vaid pigem keerulistes suhetes linnavalitsusega.

Kõige teravam vastuolu kohaliku omavalitsusega on mittetulundusaktivistide hinnangul noorteühingul Must V, mille kuraditosin liikmeid on suutnud ürituste korraldamisse kaasata suurema osa linnas elavatest eakaaslastest. Ühing õnnistati sisse kaks aastat tagasi volbriöö rongkäigu, nõiavande ja luuabändiga rannaliival.

Peoluba viimasel minutil

Vene looduskaitsja süüdistustest vaba: Peterburi Linnakohus vabastas süüdistustest 100duskaitse eest võitleja Aleksandr Nikitini, millega näitas lõpuks ometi sõltumatust Venemaa Julgeolekupolitseist, kirjutab Environment News Service. Nikitin avaldas 1995. aastal Norras informatsiooni Vene Põhjalaevastiku allveelaevade tuumaõnnetuste ja -jäätmete kohta ning arreteeriti spionaazisüüdistustega. Enam kui neli aastat kestnud juurdluste ja kohtuprotsesside vältel kinnitas looduskaitSjate Nobeli preemiaks nimetatud Goldmani auhinna laureaat, et maailmaloli õigus sellest teada.

Arengumaade lapsed võitlevad surmaga. UNlCEFi tegevdirektor Carol Bellamy ütles detsembris UNICEFi eelmise aasta lõpparuannet esitledes, et sajandi lõpuks on jõutud meditsiini arenedes küll peaaegu lastehalvatuse kaotamiseni ja oluliselt on vähenenud suremus leetritesse, kuid arenguriikides nullivad AIDS, relvakonfliktid ja suur vaesus saavutused täielikult. Enam kui 11 miljonit 15-24-aastast on HIV viiruse kandjad, ligi viiendik inimestest elab päevas vähema rahaga kui 1 USA dollar, kusjuures kümlletes riikides olukord halveneb. Lisaks puudub 130 miljonil arengumaailma lapsel juurdepääs kooliharidusele. Samas vähendab emade kõrgem haridus laste suremust ja suremust raseduse ajal. "Miljonitele ja miljonitele lastele on haridus sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus," kinnitas Bellamy. Aruande kohaselt vajab maailm kõik idele lastele alg, hariduse võimaldamiseks vaid 7 miljardit dollarit aastas järgmise kümne aasta jooksul. See on vähem kui USAs kulutatakse aasta jooksul kosmeetika või Euroopas jäätise peale.

UNICEFi infoleht

CIVICUSe peasekretär pani ÜRO-le "nelja". Ülemaailmse kodanikualgatuse organisatsiooni CIVICUS peasekretär Kumi Naidoo ütles eelmise aasta lõpus UN Wiresile, et paneb ÜRO tegevusele kodanikuühiskonna arendalnise heaks 10-palli skaalal "nelja'·. Ta lisas, et kuigi hea dialoogi eest võiks panna lausa "seitsme", ei lähe dialoog praktikas piisavalt käiku. Selle põhjuseks pidas Naidoo ÜRO võimetust valitsusi tagant tõugata. "Kuigi üRo asutamisleping ütleb: "Meie, ÜRO rahvad ... ," on see lõpuks ikka valitsuste kontrollitud institutsioon," märkis Naidoo.

Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugejateit vastUkajaSid, kaastöid ja teavet. Et muutuda areeniks, kus kodanlkuühendused saakSid sõna, palume ühendustel endil oma plaanidest meile teada anda. Foorum loodab, et inimesed ise tahavad nähtavale tulla ja oma mõtteid ja aiVamust teistele avaldada. See la lendaks ehk ka Eesti tuleVikusuundade üle otsustajate ringi. Igaühe hääl on Foorumi Jaoks oluline.

Vastukajad, kaastöõd ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uidu post iaadressil Tallinn, Pärnu maantee 6 7a (märksõna Foorum), telefonil 6 461005, faksil 6 311 210 ja e-mailii foorum@netelqlress. ee Foorum

Sellest alates on ühingu korraldatud kesksuvised Peipsi Rammumehe võistlused, veepeod ja augustihämaruse muinastulede ööd olnud suurejoonelised üritused, mida voolab vaatama kogu linn.

Kuid noored ei soovigi linnavalitsuselt niivõrd raha - üritusi on toetanud naabervallad, Jõgeva maakonna kultuurkapital ning Tartu ja Tallinna firmad kuijust nõusolekut ürituste korraldamiseks.

Seni pole küll ükski ettevõtmine loata jäänud, kuid mõnigi kord on korraldajad pingul närvidega viimase minutini vastust oodanud. Laupäevase muinastulede öö jaoks polnud linnavalitsus veel reedel kell neli luba andnud. Kuni Must

V mänedzer Margus meksin linnapead palus, passis Isamaaliidu Jõgeva Naiskogu esinaine Anneli Korela politseiülema ukse taga, et linnavalitsuse nõusoleku saabudes sisse karata ja omakorda sealt luba taotleda.

"Me teeme seda oma vabast ajast ilma rahata teiste jaoks ja siis ka läheb põhienergia lubade saamisele," nördib KOI'ela. Kui naabervaldades peab oma kavatsusest ööpäeva jagu ette teada andma, siis Mustvees kuu aega varem. See tähendab, et kõik head ideed peavad igaks juhuks pool aastat varem pähe kargama.

Vähe sellest, et pannkoogipäeva korraldajad peavad käima linnavalitsuses, tuletõrjes, politseis ja päästeametis nagu massimiitingu kokkukutsujad. Suvelotsustasid Mustvee kolm linna suvitama sõitnud tüdrukut linna Suveaiaks kutsutud pargikeses naldendi lavastada - ilma piletita, lihtsalt esineda sõpradele ja linnarahvale.

Kui kuulutused linna peale jõudsid, rabas linnaametnik kohaliku aktivisti poes kinni - kes sellist asja lubas?

Pealegi on üritused tähtsad mustveelastele endale, kellest paljud linnapiirist ka ugemale pole pääsenud.

Liiati loodavad teised mma olulisemad mittetulundusühendused turismipiirkonnaks saamisele. Mustvee Tervisekeskus pakub Haapsalu ja Pärnu kuumrtihindadega võrreldes oda-

•

vat mudaravi ja laguunisinise veega ravibasseini, mille tarvis ökoturismi ühendus puhastusseadmed hankis. Tervisekeskus on linna suurim tööandja, mille hooldada ka linna rasked lamajad haiged. "Meid on linnale vaja," tMeb peaarsti asetäitja Asta Paju. "Siin pole ju ühtegi ettevõtet, kust linn raha saaks."

Unn sureb välja pärastlõunal Kuid hiljuti lahkus grupp suurlinna terviseparandajaid kahepäevase ravi järel, sest suurepärane ravi lõppes kell kolm ja siis algas linnas surnud aeg. "Kell kuus haugub meil tänaval vaid kaks koera," väidab Paju. Üks pidunäljas kooliekskursioon korraldas disko sealsamas haiglas, mis hommikul valendas katkipillutud patjade ~ sulgedest ::;;, Ainus ~ võimalus ~ Peipsi ääres ööd veeta on Mustvee Ökoturismi Ühenduse telkides. Ühendus sai ka linnavalitsuselt loa linna lõkkeplatsil telkimiseks, kuigi piisavalt hilja, et sellesuvine telkimisaeg juba läbi oli.

Telgid ja puhastusseadmed ostis ühendus USA Virginia ülikooli rahadega.

Ameeriklaste katsealusena pidi ta näitama, kas kümme eestlast ja kümme venelast suudavad koos probleeme sõnastada ja lahendada.

Rahvusküsimusest mitte välja tegevad inimesed võtsid sihiks Mustvee tegemise turistidele ligitõmba-

vaks ning said kätte 40 000 dollarit. Peipsi-äärses Mustvees on neli kirikut, lähedal vanausuliste Rajaküla ja Raja klooster.

Kuid Mustvee Ökoturismi Ühingu projektijuht Heljo Repkina möönab, et Mustvees pole piisavalt head infrastruktuuri, et keegi ainult kirikute pärast Peipsi äärde sõidaks. "Vaatama tullakse just üritusi," hindab ta Must V nooruslike pidude panust vanausuliste kultuuri tutvustamisse.

Kuigi kolmandik linna elanikest on pensionärid, on paljudel neist linnades lapselapsed, kes suve Peipsi ääres naudivad. Signe Nõmm usub, et kui nad siis taas kooli lähevad, räägitakse kõigile, millised vinged üritused suvel vanaema-vanaisa juures toimusid ja nii levib Mustvee sõnum.

Sest reklaam aitab. Muinastulede öö õhtul sõitis Mustvee sadamasse jaht.

Sõitjad pärisid, mis rannal toimub.veidi hilj~m saabus sadamasse juba suurem laev, paksult rahvast täis,

Samal ajal püüab Kallaste linnapea Tiit Hilpus 5.-6. klassi jalgpallipoistele Taanist sõidurahasid leida.

"Neil peab olema võimalus vähemalt jalgpalliga tegelda," väidab Hilpus. "Muidu kasvatame endale ise seltskonda, kes hiljem probleeme tekitab."

Kaks aastat nii Mustveel kui Kallastel Piiriülese Koostöö Keskuse koordinaatorina töötanud Tiit Hilpus tunnistab, et palju sõltub linnaametnike is i-

kust. "Mustvee uus linnapea ja linnavolikogu ei taipa, mida tähendab mittetulundusühing," sõnab Hilpus. Seda näitab seegi, et algul taheti Must V-d linavalitsuse allasutusena registreerida.

HiIpuse sõnul peab linn looma võimalused, et inimesed ise midagi teeksid.

"Tahtmist midagi teha tuleb aktsepteerida," sõnab Hilpus. "Kes seda ei tee, kuritarvitab oma ametipositsiooni."

Mittetulundajad usuvad, et kultuurimaja, mis ise suvel mingeid lõbusaid üritusi ei pakkunud, kardab konkurentsi, sest kaotab pidude tulu. Must V-I on juhtunud, et ta on saanud ürituse korraldusloa tingimusel, et kell kümme on plats puhas, samal päeval ilmusid aga linna peale kuulutused poole ööni kestvast diskost kultuurimajas.

"Kaikaid kodarasse on loobitud küll, aga oleme asja välja venitanudja venitame ka edaspidi," veenab Margus meksin. "Me teeme seda ju linna jaoks!"

• Mittetulundusvalitsuse istungid ühingud, ükskõik, toimuvad kaks korda kuus, tuleb taotmis territooriumil nad asuvad, peavad lus esitada kuu aega varem. arvestama kohaliku Ma pooldan omavalitsusega. Ütlen otse, minul ei ükskõik mis üritust meie linnas, kui see ole nendega head Pavel pole poliitilise kalkoostööd, sest nad Kostromin tahavad olla kõr- Mustvee lakuga. Mittetulundusühing ei tohi olgem organ kui oma- linnapea la poliitilise kallavalitsus.

On loomulik, et kuga.

Aga ma kui näiteks Must V soovib küsin, miks Must V praegu korraldada linna territoo- lehti ei käi riisumas, miks riumil mingLt üritust, tuleb ei kutsuta nüüd üles linna see meiega kooskõlastada. koristama, nagu enne sügiMeil on reglement: et linna- ses i valimisi? Nüüd nad ei

tahagi aktiivsust üles näidata.

Minu kabineti uks on kõigile linnakodanikele lahti. Kui keegi tahab meil midagi teha, siis tehku, aga ei saa nii, et "meie tahame teha ja meid ei huvita, mis omavalitsus arvab".

Ja kui nüüd lehes ilmub artikkel, kus Must V räägib, et linnavalitsus neid ei toeta, siis üks nende inimene saab kohe oma töölt linnavalitsuses lahti. Kui selline artikkel tuleb mu kohta, hakkab üks veel homme nutma.

kes kõik soovisid Mustvee väärikast suvelõpupeost osa võtta. Ainuüksi veepidu tõstis Mustvee poodides käivet kaks korda. "Mõte on panna siin raha liikuma," sõnab Margus meksin.

Mustvee saalibändi meeskond langes kõrgliigast rahapuudusel välja, kuid kui poisid Mustveed esindamas käivad, maksavad nad oma sõitude eest ise. "Siin ei toetata asju, mis teevad Mustveele nime," sõnab Must V liige Meelis illeksin.

Hoolimatus kasvatab probleemi

Teevad tasuta tööd - kes, miks ja kus?

Merle Helbe Eesti Vabatahtlike Keskuse koordlnaator

Inglismaal pool täiskasvanud elanikkonnast ja kokku kümme miljonit tundi nädalas. Prantsusmaal iga vües elanik ja neli tundi igal nädalal. Hollandis kolmandik ja Saksamaal veerand elanikkonnast. Nii palju inimesi osaleb igal aastal vabatahtlikus tegevuses ehk teeb väljaspool pere- ja sõprusringkonda sihipärast ja teadlikku tööd teiste heaks materiaalset tasu saamata.

Kes nad siis on ja miks seda teevad?

Mittetulundusliku sektori organisatsioonides töötavate vabatahtlike iseloo-

mustamiseks on neid tõhus jagada kahte kategooriasse.

Esiteks inimesed, kes on ise loonud endale olulisema probleemiga seotud valdkonnas seda probleemi leevendada püüdva organisatsiooni või ühingu.

Sageli alustavad nad igasuguste ressurssideta ning teevad enne enese soovidele ja huvidele vastava ühingu moodustamist mitu aastat mitteformaalset vabatahtlikku tööd. Hiljem, asutanud oma organisats iooni, muutuvad nad sageli palgalisteks, kes aga oma huvide eest seistes on nõus tavapärasest palgalisest töötajast enam aega ja energiat probleemi lahendamiseks kulutama.

Teise kategooria vabatahtlikud on inimesed, kes liituvad oma huvidest ja soovidest lähtuvalt erineva-

te toimivate ühenduste või organisatsioonidega.

Erinevus esimese kategooria vabatahtlikest seisneb eelkõige grupi dünaamilisuses. Olles vabatahtlikud, vahetavad nad sageli organisatsioone ning nende huvid ei ole esimese kategooria vabatahtlikega võrreldes nii määratletud.

Nad on sageli mitmete erinevate eesmärkidega ühenduste liikmed korraga, mis ei tähenda aga kaugeltki, et nad oleksid oma tegemistes pealiskaudsed.

Põhjused, miks inimesed osalevad vabatahtlikus tegevuses, on erinevad ja subjektiivsed, kuid reeglina moodustavad need kogumi mitmest soovist: kohtuda uute inimestega ja leida uusi tuttavaid, aidata kaasa mõne huvitava probleemi lahendamisele, arendada

uusi oskusi ja hankida soovitusi edaspidiseks, luua suhteid "vajalike" inimestega, kuuluda kindlasse gruppi, säilitada teatud ametialaseid oskusi, mida ei pruugi muidu enam vaja minna. kogeda võimalust millegi eest vastutada, pakkuda enesele midagi ootamatut, midagi, mis ei unune ...

Vabatahtlike efektiivne värbamine on probleem ka väga pika vabatahtliku liikumise traditsiooniga riikides. Näiteks USA heategevusorganisatsiooni Pew Charitable Trusti 1996. aasta uurimus näitab, et 66% ameeriklastest on valmis osalema vabatahtlikus tegevuses, et aidata kaasa mingite probleemide lahendamisele ühiskonnas. Samas jääb valmisolek sageli pelga idee tasandile, sest vaba-

tahtlikele antavad illesanded on tihti läbi mõtlemata, alandavad ja ebaolulised, mille eesmärgiks neid vaid näiliselt koormata ning millest ei saa kasu ei organisatsioon ega ammugi mitte vabatahtlik.

Et meil vabatahtlikke värvata ja rakendada, ning veelolulisem, teha seda hästi, on loodud Avatud Eesti Fondi rahastatav Eesti Vabatahtlike Keskus (EVK), mis pakub organisatsioonidele temaatilist koolitust ning ka vabatahtlikke endid.

EVK-s on end registreerinud 138 vabatahtlikku ning organisatsioonidesse paigutatud 43 vabatahtlikku, millele lisanduvad erinevad EVK lühiajalised tegevused ning eri organisatsioonide pakkrnnised, kuhu leitud 57 vabatahtlikku.

Aeg on näidanud, et kuna vabatahtlikud on Väga liikuvad ja aktiivsed ka mujal, pelgavad nad sageli suhteid ja vahel ka valdkondi, millega liitumine tõotab kujuneda pikaajaliseks ja liialt siduvaks. Ühel või teisel põhjusel eelistab enamik neist osaleda üritustel, mille algus ja lõpp on teada.

Seega soovitus - pakkuge välja lühikesi konkreetseid töid, äratage huvi!

Et keskmine EVK vabatahtlik on 24-aastane, on liigse pühendumise hirm mõneti arusaadav. Andke neile võimalus näha, millise organisatsiooni ja milliste inimestega täpselt on tegu, siis kaovad aSjatud hirmud ja eelarvamused ning pikemaajaline koostöö tundub seejärel juba loomulikujätkuna.