Foorum_2000_juuli_

KODANIKUÜH I SKONNA H ÄÄLE KA NDJA 21. JUULI 2000 NR 13

Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus

Eesti Ajalehtede tiit: Pärnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6 461 005, Faks: 6311210 e-mail: foorum@netexpress.ee

Euroliit kritiseerib Eesti riigiametnikke Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee eelmisel nädalal valminud raport Eesti liitumisvalmidusest kinnitab, et siin on liiga nõrk dialoog ühinemist ette valmistavate valitsusasutuste ja teiste partnerite vahel.

Raport hoiatab, et paljuski just organisatsioonide ja kodanike mittekaasamine dialoogi võib tähendada, et Eesti soov liituda Euroopa Liiduga 2003. aasta alguses on liiga ambitsioonikas.

Raporti ettevalmistamiselosalenud Timo Laukka· neni sõnul saadab raport Eesti valitsusele sõnumi, et sotsiaalsete partneritega nagu ametiühingud, et· tevõtjate ühingud, tarbijate ja talunike liidud tuleb üleminekuprotsessi ajal nõu pidada. "Liitumist ei valmista ette ainult riigiasutused, vaid kogu rahvas," ütles Laukkanen Foorumile.

Laukkaneni hinnangul on paljud kanalid dialoogiks riigiasutuste juures juba loodud, kuid ometi ei ole arutlused veel käivitunud. Ta kinnitas ka raporti seisukohta, et kuigi Eestil on eesmärk liituda aastal 2003, võib siinne kodanikkond selleks paar aastat hiljem paremini valmis olla.

Sotsiaahninisteeriumi tööala asekantsler Piret LiIleväli kinnitas, et sotsiaalsed partnerid on Eestis alles nõrgad ega ole end ühiskonnas maksma pannud.

"Partneritega, kellest Läänes räägitakse, pole meie omi mõtet võrrelda," sõnas ta. "Siin pole neil enamas· ti nii laia kandepinda kui meie sooviksime näha."

Kertu Ruus, lk 8

Minister Kallas küsib ühendusteit nõu Mittetulundusühendused kiidavad rahandusminister Siim Kallase algatust küsida neilt nõu riigieelarve koostamisel, kuid peavad ebaõnnestunuks küsimuse ajastamist suvisele puhkusteperioodile.

Eelmisel nädalal 17 valitsusvälisele organisatsioonile ja ülikoolile saadetud kirjas palub Kallas avaldada mõtteid, kuidas riigi raha säästlikumaltja tulemusli· kumalt kasutada. Kirjale palutakse vastata järgmiseks reedeks.

"Asja mõte on ülimalt hea, aga kahjuks on ministri· le tänavu see mõte tulnud liiga hilja," ütles ühena kirja saanud Jaan Tõnissoni instituudi direktor Agu Laius.

Tema sõnul peaks ühenduste kaasamine olema pidev.

"On vähe niisuguseid ühendus i, kes suudavad kaasa rääkida siis, kui eelnõu koos ja vaja teha konkreetseid parandusi, seejuures veel kindla suunaga: kuidas raha säästa.'"

Rahandusministeeriumi preSSiesindaja Rahandusministeerium on kodaniAnnika Loigu sõnul on ke ettepanekute kogumiseks sisse lW1ike vastamistähtaeg ""dt./nuu 1""',""1 6 113550 JOl e mail i aadressl eelalVe@fin.ee. vajalik selleks, et etteSeni on intemetl teellaekunud 42 panekutega jõutaks arküsimust ja mõned ettepanekud, vestada juba selles eel· telefonr teel on esitatud kolm arves. Ta lisas, et kuna ettepanekut. eelarveprotsess on pi· dev, oodatakse häid ideid ministeeriumis aastaringseit.

Laius kavatseb oma vastuses rõhutada vajadust korrastada mittetulundusühenduste rahastamise süsteem, kuigi tunnistab, et see pole lahendatav ühe eelarvega.

Eesti Kaubandus·Tööstuskoja peadirektor Mart Relve sõnul on rahandusministeerium võtmas rolli, et küsitakse nõu oma ala asjatundjatelt ning tehakse siis ettepanekutest riigi jaoks võimalikult hea valik.

"Nii saab ministri algatust ainult tervitada, sest mitu pead on ikka mitu pead," ütles Relve, kelle sõnul on koda seni saatnud ise ministeeriumile kirju oma ettepanekutega.

Urmo Kübar

Kuidas sekkuda?

1 kÜSi=;~~.d.

EMSL-I uus tegevdirektor

Vabatahtl- dkogusid lastekodulastele mänguasju Eestlane pigem töötab tasuta kui annab võõrale kasutamiskõlbliku asja Urmo Kübar urmo@epl.ee

Eesti Vabatahtlike Keskuse korraldatud heategevuspik· nik tõi eelmisel nädalal Nõmme lastekodu hoovi üle kolmesaja inimese oma va· nu mänguasju annetama ja oksjonilt tuntud inimeste esemeid ostma.

Oksjoniga ja raha-annetustest kogus vabatahtlike keskus üle 700 krooni, millega kavatsetakse korrastada Nõmme lastekodu korvpalliväljak.Lisakssaadikokku viis suurt kastitäit annetatud mänguasjadest, rõivas· test ning plaatidest-kassettidest, millest suurem osa jagati kohapeal Nõmme lastekodulaste vahel, ent mida juurde kogudes plaanitakse viia ka Kopli lastekodusse, Lilleküla turvakodusse ja päevakeskusse "Tootsi tuba".

Eesti Vabatahtlike Keskuse koordinaatori Merle Hei· be sõnul oli heategevuspik· niku eesmärk levitada mõt· teviisi, mis ärgitaks inimesi annetama laste- ja turvakodudele vajalikke asju. "Täh· tis on idee, et ma ei viska asja ära või ei vii keldrisse tol· mu koguma. vaicl annan selle kellelegi, kes ei puutu te· gelikult üldse minusse," ütles ta.

Helbe kogemuse põhjal on eestlased praegu pigem nõus tegema mõned tunnid vaba· tahtlikuna tööd kui andma ära midagi, mida põhimõtteliselt ka ise veel kasutada võiks.

Annetamisaltid kuulsused Heategevuspikniku idee sai alguse keskuse ühe vabatahtliku tehtud uurimistööst, kui ta helistas tuntud inimestele, küsimaks nende suhtumist annetamisesse.

Talle ootamatult ei tahtnud aga paljud kuulsused piirdu· da pelgalt sõnadega. "Kuhu ma võiksin neid asju tuua?" küsisid nad.

Nõnda tõid näitlejatest abielupaar Ivo Uukkivi ja

Kristel Leesmend ning ujuja Indrek Sei hulga rõivaid, DJ Raul Saaremets ja laulja Hedvig Hanson kilekotitäie plaate ja kassette ... Annetuste kogunedes otsis vabatahtlike keskus mõned veel spetsiaalselt oksjoni jaoks, kus kõik asjad - näiteks Sei suur mänguhiir, Saaremetsa müts või näitlejatari Kersti Heinloo kruus - pandi müüki 25 krooniga.

Pikniksaab sügisel järje Indrek Sei ütles, et andis kohe nõusoleku, kui vabatahtlike keskusest ta poole anne· tamisettepanekuga pöörduti. "Kodus on ju ikka asju, mida ise ei tarvita, aga mida ära visata ka ei raatsi ja nii nad koguvad tolmu, kuigi kellelgi võiks neist hoopis kasu olla," ütles ta, lisades, et Nõmme piknik ärgitas teda töö juures uuesti üles võtma ideed toetada maalastekodusid_ mis plaanitakse ellu viia sügiseks.

Heategevuspiknikul esinesid Cool D, ansamblid Blind ja Umb ning Evelin Samuel ja Maian Kärmas. Lisaks sai vaadata vigurjalgratturite ja graffity-meeste esinemist ning kaasa elada Margus Metstaki ja Erki Kivinuki korvpallimatSile lastekodu· poistega Nõmme lastekodu esialgu veel ühe korviga väljakul. ~öödunud neljapäevane üritus olijärjeks vabatahtli· ke keskuse maikuus alustatud laste- ja turvakodude mänguväljakute korrastami· se aktsioonile "Mängiks".

13. mail korrastati esimese ürituse käigus Lilleküla turvakodu ja Nõmme lastekodu mänguväljakuid ning viidi Koplisse, Lillekülla ja Nõm· meIe neli poolteise meetri kõrgust puust tahutud jänest.

Merle Helbe sõnul on sep· tembris oodata ka kolmandat "Mängiks"-sarja ettevõtmist, millele samuti eelneb lastekodulastele mõeldud mänguasjade korjandus.

Ees ti Vabata htlike Keskuse korra ldatud heategevuspiknikulleidsid oksjonU endale uued omanikud kõik tuntud inimestelt pärit asjad nagu näiteks näitleja Ivo Uukkivi põll, mida oksjonit läbi viinud Kristiina Heinmets ja Sten Kramer esitlevad.

PRIIT SIMSON

~ Mis

muutub Eesti Mittetulun• dusühingut e ja S ihtasutus te li idu (EMSL) juhtim ises pä rast seda, kui asute augustist Kad ri Ko pli asemel liidu tegevdirektoriks?

Esimese asjana tuleb selgeks vaadata, kuhu see organisatsioon liikuma peab. Mulle näib, et EMSL on viimasel ajal olnud teatavas identiteedikriisis: on tehtud küll palju pisiasju nagu koolitused ja infovahetus, ent läbi on mõtlemata küsimused, kellele. mida ja mis kvaliteediga tehakse. Teiseks tuleb kriitiliselt üle vaadata praegused programmid: kas inimesed teevad ikka asju, milleks nad suutelised on? Ja kolmandaks minu lemmik - sisse tuleb viia oskustöö ja -juhtimine.

Leian, et kõik EMSL·i töötajad ei pea olema kolmanda sektori asjatundjad, nagu ka pimedate ühingus töötamiseks ei pea ilmtingimata pime olema. Siia oleks vaja näiteks ka tugevaid rahandus· ja poliitikaeksperte, alles see aitaks tõeliselt arendada siinset kolmandat sektorit.

Urmo Kübar Kristina Mänd on kaitsnud magistrikraadi New Yorki Olikoolis mittetulundusorganisatsioonide juhtimise alal. Seni töötab ta AIDS-i ennetuskeskuse programmijuhina.

Maailma esiväitlejad kogunesid pühajälVele.

Eesti Väitlusselts ja Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi korraldasid Pühajärvel esmakordselt Ida-Euroopas maailmatasemel parlamentaarse väitluse koolituse ja turniiri Tartu Open 2000. Juuni lõpul toimunud turniiri algul anti Eesti ja teistele Ida-Euroopa tudeng iväitlejatele koolitust briti parlamentaarsest väitlus· formaadist, mis on levinud rahvusvahelistel turniiridel.

Seejärel toimusid turniirid, kus osales 17 võistkonda Venemaalt, Ukrainast, Lätist, Leedust. Inglismaalt ja USA-st; Eestist võttis osa seitse võistkonda. Turniiri võitsid inglased, ülejäänud kolme finalisti seas oli ameeriklaste ja lätlaste kõrval ka üks eesti võistkond.

Foorum

STIPENDIUMID KESK·EUROOPA ÜUKOOU POUITIKATEADUSTE

KESKUS ootab 1. augusum UUrimistöö prOjekte, et määrata Järgmise aasta Avatud Ühiskonna Instituudi programmi stipendiaadld.

Programm soovib parandada polIItikaanalüüsioskusi riikides, kus tegutsevad SOroSI fondid. Stipendlaadid osalevad BudapestiS treeningseminaridel, õppeaasta tulemuseks on avaldatud uurimistöö.

Eestlastele on stipendium avatud vIIes valdkonnas.

UsainformatSioon http://WWW.osi.hU/lpf/apply.html

Suvi toob vabatahtlike ridadesse täiendust

Tahad kaasa lüüa?

• Suvekuudel on Eesti Vabatahtlike Keskuses end kir· ja pannud 80 noort inimest, kes soovivad oma vabast ajast teiste heaks tasuta tööd teha.

Keskuse koordinaatori Merle Helbe sõnul on suur osa suvel juurde tuInutest gümnaasiumiealised. "Ini· mesed tulevad ja ütlevad, et neil sai koolläbi ja nad ta· haksid nüüd midagi teistsu· gust teha," lausus ta.

Suvel tuleb keskusse roh· kem pakkumisi ka vabatahtlike abi vajavateit organisatsioonideit. Nii osalevad va· batahtlikud paljudel suveiiritustel, näiteks eelmisel nädalal taas käivitunud

MILLE TEGEMISEKS VABA· TAHTLIKKE OTSITAKSE:

noorte narkovastases programmis "Et suvi ei läheks luhta". Lisaks soovivad suveajal saatjat paljud ratastoolis või vaimse puudega inimesed, pimedad ootavad ettelugejaid ja nõnda edasi puhkuste ajal esitatakse keskusele isegi üksikuid tasuli· si pakkumisi.

Kokku on praegu Tallinna keskuses arvel üle neljasaja vabatahtliku. Tõsi, nende hulgas on Helbe sõnul ka selliseid, kes pärast enese kirja panemist keskusega ühendust pole võtnud millegi tegemiseks, ehkki kõik registreeritud saavad regu· laarselt ülevaate töödest, mille tegemiseks vabatahto

likke otsitakse. "Tõenäoli· selt ei kujutanud nad hästi ette, mida vabatahtlik töö tä· hendab ning ootavad valet asja valest kohast," ütles Helbe.

Alati ei kujuta ka organi· satsioonid täpselt ette, mida vabatahtlike kasutamine tähendab. Näiteks helistas üks Raplas tegutsev mittetulun· dusühing keskusse reedel, sooviga saada juba esmaspäevaks appi kaht vabatahtlikku.

Samuti võiksid organisatsioonid Helbe sõnulolla jul· gemad tegema huvitavaid pakkumisi vabatahtlikele, kelle motivatsioon on sageli kõrgem kui palgatöölistel.

"Vabatahtlik teeb tööd tugeva tahtega näidata. kui hea ta tegelikult on," ütles Helbe.

Eesti Vabatahtlike Keskus loodi 1998. aastal Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidujuurde, nende suuremateks tegudeks on seni olnud kampaania "Mets puhtaks!" mullu ning lasteja turvakodude mänguväl..Ja· kute korrastamine. Sel aastal avas keskus kaheksa kohalikku bürood, kuid tänaseks pole nende tegevus veel õieti käivitunud ning koordinaatorid jätkavad tööd hetkel Haapsalu, Tartu ja Saaremaa keskustes.

Urmo Kübar

MÕNED NÄITED TÖÖDEST, SA Eesti Haridusfoorum otsib abilisi iga-aastase Haridusfoorumi eeltöödeks; Muretelefon otsib vabatahtlikke (väljaõpe kohapeal); Eesti Pereplaneerimise Liit otsib abilisi koolinoortele mõeldud pereplaneerimise teemaliste ürituste ja loengute korraldamiseks (väljaõpe kohapeal): Tallinna Kristlik Hoolekandekeskus otsib neid, kes olekSid huvitatud kodutute aitamisest; Fenno Ugria Asutus otSib webmasterit, kes aitaks kujundada kodulehekülge; Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühing otSib kUni kolmeks tunniks nädalas neid, kes on suhtle· mlsaltld, tahakSid tegelda probleemkäitumisega noortega; Eesti Nägemispuuetega Inimes· te Fond otsib abilisi, kellele meel-

dlb lugeda (kassetile), on suhtlemisaltid ja tolerantsed: Eesti Iseseisva Elu Keskus, mis tegeleb puuetega immestega, sooVib ürituste korraldamiseks ja reisIabilisteks vabatahtlikke, kes oskavad sooVitavalt autotjuhtida, oskavad kasutada alVutl\, on aktiivsed ja posltnvse ellusuhtumisega; Pärnumaa Kasuperede Ühing otsib vabatahtlikke, kes huvitatud tegelema kasulastega koolis järeleaitamisel ja vaba aja sisustamisel (Hüve: võimalus osaleda kanuu jm. matkadel) Eestimaa Looduse Fond otsib valJatahtlikke loodusuudiste edasta· miseks, kodulehekülje arendamiseks ja ürituste korraldamiseks.

KUioled huvitatud töõst mõnes nimetatud orga nlsatsioon IS või soovid rohkem mfot vabatahtlike kohta, helista vabatahtlike keskuse telefonil 6 2633 72 VÕI käi koduleheküljel http://IWM'.ngo,eelvolunteer.

••

Ulikool hakkab koolitama mittetulunduseksperte Kertu Ruus foorum@netexpress.ee

Tallinna PedagoogikaülikooUs saab sügisest kõrvalerialana õppida juhtimist mittetulundussektoris, mille kursusi võivad oma üliõpilaste kõrval kuulata teiste ülikoolide tudengid ja mitte· tulundusühenduste töötajad.

15-ainepunktilise eriala õppeained annavad teoreetilised alusteadmised kolman· dast sektorist, kuid sel on ka tugev praktiline kallak. Näiteks hakatakse õpetama mittetulundussektorit puuduta-

vat marketingi, strateegilist planeerimist ja finantskor· raldust.

Lektor Ede Rikmann, kes asub lugema kursust organiseerunud kodanikualgatusest Eestis, sõnas, et ühelt poolt peaks eriala lõpetanu kompetentsust tõstma orienteerumine temaatilises seadusandluses, organisatoorsetes küslIllustes, majanduslikes terminites ja praktiline kogemus mõne ühenduse tööst, samas kui teoreetilisemad ja mosoofilisemad kursused peaksid lisama mõtlemisvõimet. "Suurim Viga 01-

nuks koostada ainult teoreetiline õppeplaan," kinnitas ka lektor Heli Aru. Manchesteri Ülikooli õppejõud Duncan Scott lisas, et kui maailmas domineerib sarnastel erialadel liigselt juhtimise temaatika, siis Eesti peaks just rõhutama mitmekesisemat kursuste paketti, ka sellepärast. et meie mittetulundussektor pole veel kuigi küps.

Projekti juht Ülle Lepp ütles, et eriala peaks andma minimaalse kohustusliku pagasi, millega ühenduse juht või ühendustega kokku

puutuv riigiametnik hakkama saaks. Ise Eesti Nägemis· puuetega Inimeste Fondi juures selle loomisest peale tegutsenud Lepp kinnitas, et kui temal olnuks võimalus see eriala omandada. oleks talolnud palju lihtsam näiteks lepinguid sõlmida, sest mittetulundussektori seadusandlusel on oma eripära.

Lektorite seas on ülikoo· liprofessoreid, nagu Eesti Humanitaarinstituudi rek· tOl' Mikko Lagerspetz, kuid ka mittetulundussektori praktilisele arendamisele pühendunuid. Teiste seas

loeb Eesti ~ittetulundus­ ühingute ja Sihtasutuste Liidu tegevdirektor Kristina Mänd tudengitele strateegilist marketingi. "Usun, et lektorid on Eesti tingimustes parimad, keda annab leida," viitas Rikmann.

Praegu on erialale registreerunud üle 20 üliõpilase, mis näitab keskmist huvi.

Kõik soovijad saavad registreeruda hiljemalt septembri esimesel nädalal. Väljastpoolt ülikooli tulijatele maksab ainepunkt 600, kogu 15punktilise eriala omandamine 6000 krooni Pedagoogi/II

kaülikooli sotsioloogiaosakonna juhataja abi Liis Tomson kinnitas. et eriala soovivad õppima asuda eelkõige üliõpilased, kel teema vastu teadlik huvi ja ka töökogemus. "Juhuslikke kuulajaid siia ei satu," märkisTomson.

Välismaal õpetatakse mittetulundussektori juhtimist peamiselt kutsemagistriõppena. KÕige levinum on eriala Ameerika Ühendriikides, kuid eriala on õppeplaanis ka mõnes Ida-Euroopa ülikoolIs.

ARVAMUS

OORU

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht,

reede, 21. Juuli 2000

Pseudokaasamine

R

ahandusminister Siim Kallas tegi kauni käigu, saates eelmisel nädalal valitsusvälistele organisatsioonidele kirja, kus kutsus neid avaldama mõtteid uue riigieelarve kohta. Paraku sunnib kahenädalase vastamistähtajaga kirja ajastamine juulikuusse kahtlema, kuivõrd on ministri kaunite sõnade taga siiras sooveri poolte arvamusi kuulda ning kuivõrd pelgalt katse kerget populaarsust võita.

Kui Foorum helistas Kallase kirja juhuslikult valitud adressaatidele, küsimaks, mida ühenduse d ministrile vastata kavatsevad, kuulsime enamasti: ei oska veel kommenteerida, meil on praegu kõik puhkustel. Suve keskpaigas ei ole selles midagi üllatavat. Nõnda ongi Foorumil põhjust nimetada Kallase kirja näiteks pseudokaasamisest.

Analooge ei ole raske leida. Seaduseelnõu võib küll olla pandud üles internetti. ent kui selleni viivad lingid on tekstirägastikku peidetud või jutt koostatud juristide hiina keeles selgitavate märkusteta, võimaldab see küll ametnikel puhaste poistena näida, kuid kindlasti pole tegu nende hea kavatsusega eelnõu kohta kommentaare saada.

PseudoSee on just see, mille kohta Eurookaasamised pa Liidu majandus- ja sotsiaalkomi" jätavad õhku tee raportit koostanud Timo Laukkakaunid sõnad nen ütleb, et formaalselt on kanalid dialoogi tugevdaolemas, kuid dialoogi nende kaudu ei misest ja võrdväär- toimu. Et noores riigis on ühendused sest partnerlusest sageli nõrgad ja napi inimjõuga, ei piisa nende kaasamiseks pelgalt kutsumisest, veenab Laukkanen - vajadusel tuleb neile koguni taustmaterjalid ette valmistada, et nad arutelus osaleda saaksid.

Mõistagi võib väita, et ühendused, kelle hääl otsustajateni ei kosta, on selles ise süüdi. Ometi ei ole vanasõna "kel janu, sel jalad" siin üheselt mõistetav, sest sama palju kui ühendused on huvitatud endale soodsa keskkonna kujundamisest, on ka oma kodanikest hooliva riigi jaoks elutähtis informatsiooni ja arvamuste saamine.

Foorum tahab loota, et näited pseudokaasamistest ei ole kujunemas kohalikuks stiiliks, vaid jäävad noore riigi juhtide kogenematusest tingitud eranditeks. Siim Kallasel on oma soovi siirust võimalik tõestada, kaasates edaspidi valitsusvälised ühendused eelarveprotsessi arutellu varakult ja järjepidevalt.

Eesti ei pruugi olla 2003. aastaks valmis Refereeritud Euroopa Liidu Majandus-ja Sotsiaalkomitee raportist Eesti valmisoleku kohta liitumiseks, koostaja Philip Hamro-Drotz

Eesti on taasiseseisvumisest alates teinud tõsiseid jõupingutusi kõikide ühiskonnaelu sektorite arendamiseks. Riiki üritatakse kogu poliitilise jõuga eesmärgikindlalt muuta hästitoimivaks, arenenud riikidega võrdseks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks maaks.

Eesti valitsus on oma tegevuses tunnistanud ka äri- ja mittetulundussektori tähtsust riigi arengu edendamisel ning moodustatud koostööorganeid. Ühiskonna- ja majanduselus tegutsevaid ühendus i kaasatakse seadusandluse väljatöötamisse ja mõnel puhul on loodud ametlikke nõustavaid mõjutusmehhanisme. Seega on valitsusvälistel organisatsioonidel formaalne mõju· tamisvõimalus olemas.

Samas on ilmne. et kuigi hästi need mehhanismid veel ei toimi.

Selle üheks põhjuseks on ühendus· te ja seltside nõrkus ja madal orga· niseeritus. Eesti kodanikuühendu· sed on veel suhteliselt noored, oma· vaheline koostöö alles algusjärgus.

Riik ei võta ühendusi tõsiselt Ohenduste finantseerimine, peamiselt liikmemaksudest, ja juhtimine on puudulik ning organisatsioonide etteotsa on raske leida vastaval tasemel inimesi. Sellest tulenevalt on ka ühenduste positsioon ühiste huvide eest seisjana küllaltki nõrk, nii keskorganisatsioonide kui ka allorganisatsioonide tasemel. Küllap on see üks põhjus, miks riik ei võta neid tõsiselt.

Näiteks vaatamata sellele, et Eesti tarbijauhendustel on suured ambit· sioonid , on nende tegelik mõju marginaalne.

Eesti valitsusel on auahne ettevalmistumisprogramm, mille eesmärgiks on Eesti liitumine 2003. aasta algul. Senised pingutused väärivad ainult tunnustust. Samas tuleb tähelepanu j uhtida riskile, et ettevalmistuste kva liteet kannatab liigse kiirustamise tõttu. Et majanduse ja ühiskonnaelu võtmeisikud lööksid kaasa läbirääkimiste ettevalmistamisel. on valitsus loonud regulaar· sed töörühmad.

Eksperdid kurdavad siiski sageli, et neid ei hoita piisavalt asjaga kursis ja nende võimalused mõjutada läbirääkimiste sisulist külge on äärmiselt väikesed. Neil tuleb oma hinnangud, tavaliselt mitme samal ajal anttIuse all oleva küsimuse kohta, esitada väga lühikese aja jooksul ja selleks ei jää neil ollla põhitöö kõrvalt piisamlt aega. Ette võib tuI· la ka keeleprobleeme. kui taustma, terjal on saadaval vaid liidu ametli-

fo

kes keeltes.

Seega pole eesti ekspertidel pil~a­ vait võimalusi oma panuse andmiseks liitumiskõnelustesse. See toob omakorda kaasa selle, et majanduslikud ja ühiskondlikud ringkonnad ei nõustu tehtud otsustega või suhtuvad neisse koguni tõrjuvalt (näiteks liikmekssaamise mõju Baltimaade vahelisele vabakaubandusele). Näib ka, et Eesti parlamendiliikmete teadmised on liitumist puudutavates küsimustes tihti puudulikud - ka siis, kui asi on parlamendis arutlusel.

/

Turg kannab hoolt vaid erahuvide eest George Soros filantraop lühendatult Varssavis peetud kõnest

Panen ette, et maailma avatud ühiskonnad looksid ühenduse. Seloleks kaks eesmärki - edendada avatud ühis~ konda igal maal eraldi ja toetada globaalse avatud ühiskonna arengut. Esimene tähendab arengutoetust või välisabi. teine - rahvusvaheliste institutsioonide tugevdamist.

Tähistame siin demokraatia arengut maailmas. Tõepoolest - meil on, mida tähistada. Nõukogude Liit on kokku varisenud. Paljud autoritaarsed reW· 1111d on maapinnalt pühitud, rahva vastumeelsus seni säilinute suhtes, nagu Iraan, Peruu, Malaisia või Zimbabwe. suureneb. Kuid võitu pühitseda on liiga vara.

Me võime õigustatult kõnelda kapitalismi triumfist maailmas. Ent me ei saa kõnelda demokraatia triumfist. Kapitalism ja demokraatia ei käi tingima· ta käsikäes, kuigi nende vahel on tea· tav seos.

Kui riik austab inimõigusi, ei pruugi see veelotsustavalt mõjutada selle maa välispoliitikat, sest tavaliselt kehtesta-

takse s iin teistu gused prioriteedid. röövkapitalismiks. On küll märgata deOmeti vajavad inimesed, kes võitlevad mokraatlike protsesside väliseid tunrepressiivsete reziimide vastu, abi väl· nuseid, kuid riigivõim on end pöörajastpoolt. Sageli on see ainus, mis an· nud erahuvide teenimise suunas.

Kapitalism on väga edukas rikkuse nab neile elulootuse.

Repressiivsed reziimid vabatahtli· loomisel. Kuid demokraatia, vabaduse kult oma võimuhaaret ei lõdvenda, ja ning seaduslikkuse tagamisel ei saa sageli õhutavad neid takka nii kodu- lootma jääda ainult sellele. Äri on ajen· kui välismaised ärihuvid. Me võime se- datud kasumist, ta ei ole seatud kaitsda näha eriti seal. kus ma üldisi hüvesid. Kui mängu tulevad loodus· me hoolime sellistest varad, nagu nafta või " üldistest põhimõtetest Kapitalism ja teemant. Võibolla sugenagu vabadus. demok· demokraatia neb kaasaegses maail- ei käi tingimata raatiaja seaduslikkus, mas suurim oht vabaei saa me neid jätta tudusele ja demokraatiale käsikäes. rujõudude hooleks. alatutest kokkulepetest, Peame looma institut· mida sõlmivad omavasioonid, mis neid hel valitsused ja ärimaailma esindajad. põhimõtteid tagaksid.

See nähtus pole uus. Seda võis näha Ühishuvi kaitset on ikka peetud rahMussolini-aegses Itaalias, Hitleri Sak· vusriigi ülesandeks. Kuid globaalsete samaal ja Salazari Portugalis. Tänapäe- kapitaliturgude laienemisega on riigi val ilmnevad jõhkrad ärihuvid kõige võim vähenenud. Kui kapitali liikumi· selgemini sellistes riikides nagu Fuji- ne on vaba, väldib ta iga sellist riiki. mori Peruu. Mugabe Zimbabwe ja Ma- mis paneb talle peale makse ja regulat· hatiri Malaisia, ja seda hoolimata nen· sioone.

Globaalne kapitalistlik süsteem on de rahvuslikust ning antikolonialistikust retoorikast. Mis aga tekitab kõige loonud väga ebatasa e mänguväljaku. suuremat nördimust - seesama alatu Lõhe rikaste ja vaeste vahel suureneb. liit on tekkinud ka endistes Nõukogu· See on ohtlik. sest sü teem, mis ei 100de Liidu maades. Näis, et kommunismi vuta mingeid hüvesid ega anna lootust kokkuvarisemine avab tee demokraat- kaotajatele, võidakse purustada meele· liku valitsemisviisi ja seaduslikkuse heitest ajendatud tegude läbi. maksvusele pääsemiseks, ent süsteemi, Paraku ei paku kaasaegne globaalne mis neis maades praegu tegelikult va· finantsarhitektuur praktiliselt mitte litseb, võib parimal juhul nimetada mingit toetust neile, kes on vähem

õnnelikud. Praegused arengud kulgevad vastupidises suunas. Nüüd. kui on olemas globaalse finantsturud, vajame ka maailma keskpankaja teisi globaal· seid finatsinstitutsioone, kelle mis· sioon oleks hoida finantsturge tasakaalus.

Paraku ei tööta enamik rahvusvahelisi institutsioone hästi. Seda seepärast, et nad on riikide ühendused, kuid riikidel. nagu ütles juba kardinal Richelieu, pole põhimõtteid. on ainult hu· vid. Meil on globaalne majandus, kuid meie poliitiline korraldus põhineb ikka veel riiklikul suveräänsuse!. Kuidas on võimalik viia kooskõlla globaalühiskonna ja suveräänsete riikide \·ajadu· sed? See on täna keskne küsimus.

Usun, et seda probleemi on võtmalik lahendada ainult kodanikuuhiskonna sekkumise läbi. Riikidel ei ole põhi· mõtteid. kuid demokraatlikud riigid on vastutavad oma kodanike ees. Kui kodanikel on põhimõtted, võivad nad nõuda nende järgimist riigilt. Ja põhimõtted, mis süvendavad demok· raatiat, seaduslikkust ning vabadust, on avatud ühiskonna põhimõtted.

Avatud ühiskondade ühendus peab hõlmama peale USA ja Euroopa ka kriitilise hulga maid, mis on kapitalistliku süsteemi seisukohalt perifeersed.

Vastasel korral võib ühendus kujune· da domineerimise ja ekspluateerimise institutsiooniks.

Infolevik praktikas puudlik Tööle tuleks rakendada Euroopa Liidu laienemist käsitlev komm unikatsioonistrateegia, et parandada üldist informeeritust ja avalikku diskussiooni. Eriti tuleks suurendada Eesti kodanikuühenduste osalemist selgitustöös ja info jagamises, aga samuti avalikus liitumist puudutavas diskussioonis. Kõik tähtsamad dokumendid peaksid edaspidi olema kättesaadavad nii eesti kui vene keeles. Ühelt poolt on valitsus avaliku in· fo levikule kaasa aidanud. Maakondadesse on loodud Euroopa Liidu infopunkte. ministeeriumides on eraldi integratsioonisekretariaadid, jagatud on infomaterjale. Formaalselt masinavärk töötab, aga praktikas on infolevik paljuski puudulik.

Info ei liigu isegi ekspertide ja ametnikeni. See johtub muidugi ka vähesest huvipuudusest. Et riigiametnikest asjatundjate arv pole kõige suurem. ei suudeta piisavalt infot koguda läbirääkimiste tulipunktis olevate küsimuste praktilise elluviimise kohta.

Nii valitseb kodanike seas liitumisega seonduva suhtes küllalt suur teadmatus Ja ükskõiksus.

Ligi kolmandik elanikkonnast on liitumise poolt ja umbes samapalju vastu. Viimasel ajal on just vastaste osakaal kasvanud.

Nii leiab komitee, et Eestil napib jõudu eri osapoolte nagemuse tutvustamiseks ja erinevate positsioonide üheks liitmiseks. Napid jõuvarud on välksele majandusele koonnuseks. Prioriteetide õige asetus peab tõusma võtmepositsioonile.

See ei ole siiski ainult Eesti mure.

Ka ElU'oopa Liit peab vastutama selle eest, et rangeid nõudmisi madaldataks. Ole võiks vaadatajuba Eestisse suunatud tugiprogrammide käik (ISPA. SAPARD , Phare) ja kindlasti luua juurde uu, i. Eestlastele tuleb tagada ka piisavad võimalused uurimus, õpilasvahetus· ja paljudes teistes programmides osa, lemisek~ .

Välisraha võib kodanikuühiskonna arengut takistada Stefanie Bailer, Konstanzl ülikooli doktorand Kas on võimalik luua ühel endisel Nõukogude Liidu maal hästitoimivat kolmandat sektorit ja kodanikuühiskonda väljastpoolt, lääne abirahadega?

Mulle näib, et kolmandat sektorit kull, kuid kodanikuühiskonnaga on asi keerulisem.

Just küsimus, mida lääne abi suudab ja mida mitte Ida-Euroopa noores demokraatias, viis mind eelmisel aa tal Ukraniasse tegema pooleaastast uuri· mustööd. Olles töötanud lääne abiprogrammidega Saksamaal ja Brüsselis, ihkasin nüüd näha mündi teist poolt.

Asusin Kiievis tööle kohalikus mittetulundusorganisatsioonis, mis koordineeris Euroopa Liidu programmi.

Peagi alustasime kahe kolleegiga 4000 kilomeetri pikkust sõitu Kiievist idapoolsetesse tööstuslinnadesse nagu Zar-

kiv ja Dnepropetrovsk, ja edasi Krim· mi poolsaare poole. peatudes Simferoopolis ja Jaltas - milline paik uurimis· tööks! - ning veel kaugemale Karpaatidesse ja Lvivi. Teel hindasime projektistipendiaate ja jagasime infot uutest rahastamisvõimalustest. Mina sain nüüd aga võimaluse viia läbi intervjuud eelmise aasta stipendiaatidega.

Leidsin, et Euroopa Liidu abiprogramm aitab paljudel noortel Ukraina valitsusvälistel organisatsioonideloma tegevust käima lükataja asju professi0naalsemalt ajada, parandab suhteid kohaliku omavalitsusega, eraettevõtjatega ja meediaga.

Muutusin aga skeptiliseks, kui nägin, kuidas ühendused peavad end kohandama doonori soovidele. Nad muutuvad bürokraatlikumaks, sest peavad täpselt oma tegevusest aru andma.

Need nõudmised võivad muuta nad küll mingis osas usaldusväärsemaks, kuid samal ajal ohustab neid kaudsete mitteametlike võrgustike kaotamine.

Välisrahastamine tekitab ka varase sõltuvuse doonoritest. Nii tõuseb järjest oht, et rahvuslikud uhendused teevad

seda, mida doonorid rahastavad, mitte seda. mida kodanikud soovivad. Mulle tunnistas üle poole küsitletuist oma sõltuvust välisrahastajatestja sama paljud väitsid. et püüavad saada raha sellest· samast kohast ka tulevikus. Fakt. et nägemus tulevasest finantseerimisest ei erine kuigivõrd praegusest skeemist, näitab, et teadlikult ei püüa organisatsioonid oma rahastamisviisi muuta.

Intervjueeritavad tunnistasid sedagi, et kui 1990ndate alguses eelistasid doonorid naiste ühendusi. siis nüüd on populaarsed noorte· ja lasteküsimust~ga tegelejad. ii näib, et rahastamisstrateegiast sõltub küllatki palju see. kui palju mingit laadi asutusi üldse tekib.

Või rääkis mulle üks sotsiaalteenuseid pakkuv ühendus, kuidas doonor ei soovinud selle valdkonna organisatsioone aidata, kuid lubas toetada "de· mokraatia ehitajaid". Nii püüdsid soto siaalteenuste pakkujad tekitada projekte, mis selle paragrahvi alla käisid. See teeb tähelepanelikuks.

Liiati, kui vaatasin sama programmi järgmise aasta toetuse taotlejate ringl, sai mulle selgeks, et ühendused kaldu-

vad aina enam keskenduma iseendale.

161-st taotlejast kirjeldas kolmandik oma põhitegevust mittetulundusorga· nisatsioonide arendustööna, aina enam on nad huvitatud õpetlike seminaride korraldamisest iseendale sellistel teemadel nagu juhtimine mittetulundussektoris või avalike suhete korraldus ühendustele.

Kuid ka siiski võib kuidagi üldse kodanikuühiskonda väljastpoolt ehita, da? Võibolla on siin suuremat kasu teistlaadi toetustest nagu vahetus- ja koolitusprogranmlid. Või tuleks kuida· gi püüda nõuda sideme säilitamist kodanikega. Näiteks \'õiksid rahastajad nõuda, et ühenduse liikmed kon'aldak· sid hääletuse selle lUe, mida annetatud rahaga, peab tegema.

Tahaksin öelda, et pean ühenduste toetusprogramme olulisteks, sest need aitavad neil paremini organisatsioonidena tegutseda. Kuid tahan rõhutada. et me ei saa väita. nagu tähendaks see automaatselt kodanikuühiskonna arengule kaasa aitamist. Tihti esindavad mittetulundusühendused kodanike huve, kuid alati ei pruugi see nii olla.

Milles seisneb Varssavi Tsetseenia resolutsiooni tähtsus?

Kodanikuühiskonnaliidrid võtsid vastu dokumendi , milles nõudsid sõja lõpetamist TsetSeenias Tsetseenia resolutsioonis ilmutasid ühendused SUlU'emat kindlust, kui seda saavad endale lubada riike esindavad poliitikud. Resolutsiooni vastuvõtmine näitab kodaniku- Agu Laius ühiskonna aktivistide Jaan Tõnissoni tundlikkust maailma Instituudi valupunktide uhtes. direktor Poliitiliselt oli see ülimalt tahtis: üksikud esinejad on ennegi teinud teravas toonis märku i. kuid dokumendini pole kuidagimoodi jõutud. Selles mõttes on ee ajalugu 100\' paber. Sõltumatud organisatsioonid üle maailma on saatnud sõnumi, et nõuavad sõja lõpetamist. Ja mini trid ei saa rahvast lalms tegutseda.

Kuigi algselt seda plaanis polnud, on mul on hea meel, et selle resolutsiooni vastu võtsime, sest osavõtjad avaldasid selleks tugevat soovi.

Ma ei ütleks, et lõpp- Adrian dokument kuigi radi- Karatnycky kaalne oleks - siin ei Freedom Hounõuta enam iseseisva se'l president Tsetseenia tunnusta· mist nagu algvariandis, vaid liht alt sÕja lõpetamist Venemaalt.

Otsest tagasisidet välisministritelt pole me saanud. sest selleks puuduvad formaalsed kanalid. ResolutsiuoonU on umbe poolte osavõtnute allkirjad, sest selleks ajaks olid paljud juba lahku, nud. Levitarne seda meili teel.

ee näitab maailma avalikku arvamust, et maailm ei vaiki. Saan aru, et see oli küllalt kõrgetasemeline foo· rum. Paljud võivad öelda. et see on tühi· paljas paber, aga eks Kaido ta mingil määrab ikka Jaanson paneb ka mehi mõtle- Tartu Ulikool! ma. rahvusvaheliste Ega riigid ju ei taha suhete üldse sel teemal nii professor väga sõna võtta.

Prantsusmaal on Kor ika. Hispaanial baskid, Surbritannial otla ed ja iirla· ,ed, Hiinla ed ei taha lahkulöOmist. :\tida rohkem neid avaldusi tuleb, seda parem. sest T et'eenias toimuvon hirmus.

Arvestades. kui palju seda teemat on ignoreeritud, on resolut, siooni tahtsus roh· kem selle vastuvõtmise faktis . Oleks olnud Väga kehv. kui oleksi, me vait olnud. L<ik i- Eric me vastuollu korralda· Chenoweth jate esialgse, ooviga ja Ida-Euroopa kindlasti oma valitsus· Demokraatia tega. Kuulsin hiljem, Instituudi et USA valitsus oli pa· kaaSdirektor ris närvis olnud. Vars· savis võt id ju ka venelased kohe väga teravalt "tsetseenia terrori tide" va ·tu sõna. Kuid ükski teine I"iik ei tohik terroristidega võitluse ellist taktikat kasutada kUjutage ette, et Prant 'usmaa valitsus pommitab 1 tar eille'd.

•

FOORUM UUDISED

9 Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede,

21. Juuli 2000

Väliseestlased asutasid Lihulale stipendiumi Augustis maksab Edward ja Madli Kirchhoffi Stipen· diumi Fond esimesed 10 000 krooni suurused stipen· diwnid Lihulast pärit üliõpilastele.

Kaks nädalat tagasi asutasid Ameerika Ühendriikides elav väliseestlane Madli Kirchhoff (pildil) ja te· ma abikaasa Edward Kirchhoff stipendiumifondi Lihulast ja Lihula ümbrusest pärit noortele. kes lähevad õppima kunsti või looduskeskkonnaga seotud erialasid metsandust, alandust või keskkonnakaitset. Esimesed stipendiumid tahetakse jagada augustis. ütles kunstnik ja psühholoog Madli Kirchhoff.

Sel aastal annetasid Kirchhoffid fondi 375 000 krooni. Eestis registreeritud sihtasutuse Edward ja Madli Kirchhoffi Stipendiumi Fond juhatuse esimees, Läänemaa koolimees Lembitu Varblane teatas, et fond kavatseb konkursiga leida kolIn kuni viis stipendiaati edasi õppima läinud noorte hulgast. "Sõltub sellest, kuidas lapsed kooli sisse saavad," ütles Varblane.

Lihulast pärit Madli Kirchhoff on tegelenud moedisai· niga, lõpetanud Philadelphia ülikooli psühholoogia eriala ja on ennekõike tuntud kunstnikuna. Tema joonistuste ja keraamika näitus on praegu avatud Tallinnas Kastellaani majas. Tööde müügitulu kantakse fondi arvele.

Kirchhoffid tahavad fondi koguneva rahaga stipendiumite maksmise kõrval toetada ka Lihula ajaloolise mõisahoone remonti. Madli Kirchhoffkinkis Lihula mõisa õigusjärgse omanikuna mittetulundusühingule Keskaegne Lihula. Tema vanemad ostsid mõisa selle sajandi algul.

And rus Karnau , Lääne Elu

Suurim noorteühing pidas suvepäevi Pärnwnaal Jõulwnäe tervisekeskuses pidas pühapäevast reedeni oma kaheksanda id suvepäevi Eesti suurim noorsooühing 4H. Laagrist võttis osa umbes viissada last ja noort Eestist, Sveitsist, Ameerika Ühendriikidest ja Soomest.

"Rahvusvaheline seltskond saab omavahel väga ilusasti hakkama," ütles Eesti 4H Viljandimaa piirkonna juhataja Krista Sild. "Üks laagriseltskond on meil ka täiesti venekeelne - Sillamäe noored - ja nad on väga kenasti laagriperre sulandunud."

Viie laagripäeva jooksul said noored koos puhata, matkata ja sporti teha. Laagrit kiUastas ka korvpallur Gert Kullamäe, kes rääkis huvilistega korvpallist ja harjutas soovijatega vabaviskeid.

Eesti 4H on mittetulunduslik noorsooühing, mille tegevus on suunatud maapiirkondade ja väikelinnade lastele-noortele vanuses 7-28 eluaastat. Ühingul on Eestis üle 1500 liikme.

Foorum

küsimus Seo« Graham, USA SÕjaväelise missiooni ülema

asetäitja Eestis

?

" Et suvi ei läheks luhta! " on • heategevuslik prog ramm, mi'le ees mä rk on selgitada lastele al koholi, tubaka ja narkootikumide kahjulikkust, pakkudes neile alt ernatiivset tegevust Narva ja Tallinna lastelaagrites_ Miks otsustasid Eesti laste suveprojekti toetada ka USA merejalaväelased?

Olen Eestis veetnud peaaegu aasta ja seda aega tõeliselt nautinud. Kui puutusin kokku Eesti Ragbi Föderatsiooni noortega, nägin, kui lõbus neil omavaheloli ning kui hästi neile see sportlik keskkond mõjus. Siis tekkiski mul mõte pakkuda Eestile oma abi programmis, mille eesmärk ongi, et lapsed ei raiskaks oma aega ega elu narkootikwnidele.

Nüüd on võimalus kahes laagris kokku tuua 300 last Tallinnast ja Narvast ja sportimise ning muu laagritegevuse käigus arendada nende omavahelist suhtlust.

Kuid kogu laagri fookus on just narkootikwnide tarvitamisel: püüd lapsi selle eest hoida. Pole vahet, kas need on ameerika. korea või eesti lapsed - kõik nad vajavad turvatunnet, SUilllavat kätt ja teineteise seltskonda. Kui suudame hoida kasvõi üht last tänavale sattumise eest, on see projekt ennast tuhandekordseit ära tasunud.

Foorum

Viljandi maakond kohtub Olustveres. Homme leiab Viljandimaal aset kuues külade päev. mil maakonna seltside esindajad sõidavad tutvuma Olustvere valla küladega. "Olustvere on heaks näiteks, kuidas külaelu võiks edendada," ütles ühenduse Kodukant Viljandimaa juhatuse esimees Kaja Kaur. "Meil on külavanemad, kes on oma kodukoha arenguks palju ära teinud - pidevalt leiavad aset külakoosolekud, Kuhjaverps ilmub küla leht. talude juurde on Välja pandud sildid ja kaardid."

Pärast tutvumist Kuhjavere ja Olustverega sõidavad külalised Aimla külla, mis tähistab laupäeva õhtupoolikul küla 450. aastapäeva_ Aimla küla vanema Piret Tiirussoni sõnul võtavad külalised osa mälestustahvli avamisest mõisa seinal, kontserdist ja õhtusest simmanist.

Foorum Must V korraldas Mustvees veepeo. Eelmisel laupäeval pidutses noorteühing Must V Mustvees Peipsi järve kaldal, lastes peokülalistel võistelda rannavolles, rattarallis ja viskemängus. Üheks peo tõmbenumbriks olid autod: külalised uudistasid AS-i Autoring poolt kohale toodud kaJ.1eksat uut Nissani ja KIA mudelit, lapsed said ringi tiirutada väikeste elektriautodega. Traditsiooniliselt valiti veepeol Peipsi Näkk.

Neli näkikandidaati demonstreerisid pealtvaatajatele sportlikku- ja suveriietust ja vastasid korraldajate küsimustele. Tänavune Peipsi Näkk, Kasepää neiu Rita Kuusik saab preemiaks Rootsi reisi.

Veepeollustis wnbes kaheksasada inimest lähemalt ja kaugemalt ning noorteühingu Must Vesindaja Meelis Uleksini sõnul ei jää tänavune, arvult kolmas veepidu kindlasti mitte viimaseks. Riina Mägi , Vooremaa Mittetulundusorganisatsioonide juhid suvekoolis. Mittetulundusorganisatsioonide Süda-Eesti nõukoda korraldab 21.-23. juulini mittetulundusjuhtidele suvekooli, kus jagab teavet mittetulundusorganisatsiooni tegevuse arendamise ja tulevikuvisiooni kujundamise kohta.

Suvekoolis peetakse loenguid, seminare ja arutelusid kolmanda sektori probleeme puudutavatel teemadel. Lisaks saavad suvekoolist osavõtjad osaleda muusikateraapia tunnis, piknikulja simmanil.

Foorum

TEABEPAEV MTÜ·DE RAAMATUPIDAMINE JA MAKSUPOUITlKA Aeg ja koht: 17. august. algusega kell 13: Viljandi maavalitsuse saalis. Vabaduse plats 6, ViljandiS Korraldaja: Lõuna- ja Edela-Eesti mittetulundusorganisatsioonide nõustamiskeskus ja Viljandi Maanaiste Ühendus Info ja registreerimine telefOnidel (043) 33769; 05131 241

Va rssavi konve renstil nõudsid Poolas eksiilis viibivad seaduslikud TSetSeenia Vabariigi ItSkeeria parlame ndisaadikud ja teised inimõiguslased, et Venemaa lõpetaks koheselt genotsiidi Ts etSeenias ja et arenenud riigid saadaksid laastat ud maale humanitaarabi, et Groznõi naised ei peaks enam Vene sõduri püssi all toidujärjekorras seisma_

AFP

•

·skond loodab Koda demokraatiate liidule Demokraatiat ohustab nii liiga tugev riigivõim kui ka globaalne kapitalism suursaadikud, kes olid ka Varssavi riigijuhtide kohtumise korraldajad. Nüüd kaMaailma kodanikuühiskon- vandab töögrupp juba uut naliidrid saatsid riigijuhti- kohtwnist Soulis. Samas on dele sõnumi, et tarvis on ka ÜRO-l soov luua ametlik luua demokraatlikke riike struktuur, mis võib saada alliitev ühendus ning et Vene- guse septembrikuisel suurel maa peab koheselt lõpetama millenniwnikohtwnisel.

Freedom House'i presiTSetSeenia sõja.

Juuni lõpus kogunesid ko- dent ütles Foorwnile, et kodanikuülüskonna aktivistid danikuühiskonnaliidritel on j'l. poliitikud 85 riigist Vars- oluline selle dialoogiga ühisavisse maailma esimesele neda. Selle üheks oluliseks demokraatiafoorumile, et kanaliks võiks olla ka Varsarutada demokraatia olemu- savi kohtwnisele järgnev pise ja selle laiendamise või- dev kooskäimine - praegu hakkavad kohtuma neli maluste üle.

Konverentsil koostati ja töögruppi. Nende taha peakkirjutati alla kaks resolut- sid tekkima kohalikud foor umid. siooni. Esi"Kui ÜRO mene resojuures tekib lutsioon puu- " Demokraatiat demokraadutas üldsõtoetab pigem tiate liit, siis naliselt vaja- piisavalt tugev kui toimub dust luua despontaanne mokraatlike liiga nõrk riik.

Fareed Zakaria , murrang ka riikide koosForeign Affairs kodanikutöökoda, ühenduste ning selle maailmas," pöördumise kandis delegatsioon eesotsas sõnas Karatnycky. "Nad Nobeli rahupreemia lau- muutuvad aktiivseks." Ta lireaadi Jose Ramos-Hortaga sas, et kui maailmas on viiette samal ajal Varssavis toi- masel aastakümnel demokmunud 102 riigi kõrgete rii- raatia laienenud ilma sellegiametnike kohtumisel. Ka suunalise eesmärgi päras e selle esmakordse kõrgetase- rahvusvahelise koostööta, mehse kohtwnise teemaks siis konkreetne soov selleks oli demokraatlike riikide lisab uut lootust.

Ka konverentsil viibinud koostöö globaalsetes küsiJaan Tõnissoni Instituudi mustes.

Teine resolutsioon nõudis, direktor Agu Laius avaldas et Venemaa lõpetaks sõja lootust, et Varssavi kohtuTsetSeenias ning ka see mine ei jää ühekordseks etspontaanselt sündinud reso- tevõtmiseks, kus kõlavalt lutsioon saadeti ministrite näidatakse kodan ikuühenduste tähtsust, kuid millele kohtumiselosalenutele.

Foorwni olulisimaks tule- ei järgne praktilist tööd. museks hindas korraldaja, "Ma arvan, et maailm on deFreedom House'i president mokraatiate liiduks valmis," Adrian Karatnycky tekki- ütles Laius.

Kolmepäevasel konverentnud dialoogi valitsuste ja kodanikuühiskonna vahel, mis sil. mida külastasid ka ÜRO ei saanud tekkida näiteks peasekretär Kofi Annan ja Seattle'i meeleavalduste ajal_ Ameerika Ühendriikide riiEsiteks tõi Karatnycky gisekretär Madeleine Albvälja valitsuste tasemel tek- right ning mille avas Poola kiva koostöö. Kuigi praegu peaminister Jerzy Buzek, pole sel "demokraatiate peo võtsid sõna maailina kodanirel" mingit ametlikku struk- kuühiskonna liidrid, aga ka tuuri. on tema sõnul märga- paljud valitsusjuhid ja parlata sellesuunalist liikwnist mendisaadikud.

Palju arutati selle üle, milmitmel pool. Ameerika Ühendriikldes kohtuvad ka- lised on suurimad ohud deheksa riigi - Portugali. Tsii- mokraatiale. Oma kõnedes li, Tsehhi Vabariigi, Poola. hoiatasid mitmed kõnelejad India. Mali, Korea Vabariigi riigivõimu liigse laienemise ja Ameerika Ühendriikide eest. Peruu opositsiooniline KertuRuus VarssavI

presidendikandidaat Alejandro Toledo nägi suurimat ohtu selles, kui riik okupeer ib kõik demokraatlikud institutsioonid õigussüsteemist ajakirjanduseni, nagu on juhtunud Peruus_ "Peruu on uue valitsemisviisi laboratooriwniks, kus klassikalist riigipööret pole enam vaja," ütles Toledo. Ärimees George Soros märkis s uurima ohuna poliitilise võimu ja rahavõimu räpast liitu, mille näitena tõi ta ka Venemaa ja endise Nõukogude Liidu. "Seal levib röövkapitalism," kinnitas Soros. "Riigi kasum muudetakse ärihuvide kasumiks."

Endine Prantsusmaa peaminister Michel Rocard rõhutas vajadust uueks globaalseks juhtimissüsteemiks, milles on Väga suur roll kodanikuühendustel.

Rocard viitas juba praegu vah ikoertena tegutsevatele ühendustele nagu Human Rights Watch ja Amnesty International.

Teiselt poolt rääkisid kõnelejad globaalsest kapitalismist tulevast ohust. Rutgersi ülikooli professor Benjamin Barber sõnas, et nii riigikui ärisektoril on komme ennast kodanikuühiskonna arvelt laiendada, kuid turu ohtlikkust tunnetatakse vähem, sest see näeb rohkem vabaduse moodi välja. "lnimesed usuvad, et kui nad on vabad tarbima, elavad nad demokraatias," viitas Barber. "Kuid soppajad ja kodanikud pole üks ja seesama." Professor tuletas meelde, et kui kapitalismi eesmärgiks on teenida kasumit, siis just demokraatia paneb kapitalismi inimeste vajadustele vastama. Turu stabiilsust usutakse asjata.

"Ma luban teile, see aktsiaturg ei kesta igavesti," ütles Barber. "Ja see saab olema kapitalismile hävitav."

Ohwnärkide kõrval nägid paljud esinejad turumajandust siiski demokraatia lähima liitlasena. Bestselleri "Ajaloo lõpp" autor Francis Fukuyama kinnitas, et globaliseerumine laseb ka areneval maailmal elujärge parandada. "Turusuhete olemasolu on demokraatlike

Malaisia oposits iooniparte i liider Wan Azizah binti Wan Ismail, kelle abikaasa peaminister vangistas, kinnitas ÜRO peasekretärile Kofi Annanile, et maailm peab toetama neid, kes demokraatia e est võideldes oma va baduse ja karjääri ohverdanud.

ERAKOGU institutsioonide jaoks äärmi- nii Annan, Albright kui Buselt tervislik," kinnitas Fu- zek. Poola välisminister kinkuyama. kelle sõnul on nitas, et ilma valitsusväliste põhiprobleemiks pigem, et organisatsioonideta oleksid riikidel pole tihti institut- demokraatiad südametud_ Mitmed kõnelejad tegid etsioone, mis võtaksid globaliseerumise väljakutse vastu. tepaneku reformida Maailmapanka Professor ja Rahvusmõistis siiski hukka 1990- " Maailmal pole vahelist Valuutandate alguses mitte õigust fondi, panpaljudes de- genotsiidi korral nes nad mokratiseerusekkuda, vaid taas kodanud riikides nike teenislevinud suh- kohustus seda tumise, et teha. tusse.

Veton Surroi, Viimasel kõigepealt tuKoha Ditore päeval tõsleb pöörata tatati vaba tähelepanu mikrofoni majandusküsimustele ja kõik hea ajal ka Tsetseenia küsimus. järgneb iseenesest. "Mitmel millest kõnepidajad olid pool on kõik endised riigia- kaks päeva vaikinud. Idasutused langenud petiste Euroopa Demokraatia Instikätte - see on hullem, kui tuudi direktor Eric Chenoolukord enne vabanemist," weth märkis, et kuni Venemaa rünnakuid jätkab. ei tohindas professor_ Kodanikeühenduste täht- hiks talolla kohta demoksust demokraatia laiendami- raatlike riikide seas. Samal sel rõhutasid oma kõnedes ajal toimunud Varssavi rii~.

110

gijuhtide kohtumisele oli Venemaa erinevalt Valgevenest või Hiinast kutsutud. kuid riik saatis sinna vaid suursaadiku.

Tsetseenia sõda puudutava resolutsiooni tekst tekitas terava vaidluse - paljud Venemaa esindajad kinnitasid. et ka Tsetseeniat juhivad ebademokraatlikud jõud ning sedagi tuleks rõhutada.

Lõppvarianti hääletati siiski selge üleskutse Venemaale ebademokraatlik sõda lõpetada.

Kohalikud TsetSeenia pooldajad avaldasid aga oma arvamust tänavatel. Kui mõlema konverentsi külastajad politseinikest piiratuna Kuninglikku Paleesse vastuvõtule sammusid. hüüdis grupp palee ümber kogunenud meelea\'aldajaid inglise keeles "Vabadus TsetSeeniale!" ja "Putin on mõrtsukas!"

KOHT Ungarlased annetavad protsendi tulumaksust Ungan.' saab juba kolm aastat iga kodanik määrata ühe protsendi oma tulumaksust mõnple mittetulundusühingulI' Ungari mittetulundussektori uurija Eva Kuti viis hiljuti läbi uurimuse. kust selgus, et sellest võimalusest on teadlik 94 n täiskasvanud ungarlastest ja koguni 98" . ll1ak~umaksjatest

Voimalust on kasutanud ligi kolmandik, alla viiendiku on teinud seda kolmel aastal järjest 86" 0 elanikest ja 90 maksumaksjatest toetab seda korda. Enamik näeb annetuste tegemise taga kodanike soovi aidata abivajajaid või toetada konkreetset tegevwiYaldkonda enamasti tervishoidu. sotslaalsraäri või haridust.

UUrImus näitas et kui enne andis valitsus toetust küllalt väikesele arvule ühendustell', siis pärast uue seaduse vastuvõtmist suurenes tunduvalt toetust saavate organisatsioonide arv Kui kokkuvõttes on "I seaduse" abil saadavad tulud Ungari kolmanda sektorijaoks üsna vaiksed siis üksikutele organisatsioonidele, eriti maa· piirkonnas. on see suureks abiks.

Uus sl'adus mitmekesistas ka annetuste saajate pilti km95 valit 'use otseloetusest läheb suurimatele mittetulundusühendustell'. siis isikute milletustest saavad nad vaid kolmandiku. 16". toetustest läheb pisikestele ühendustele. Ning kui riigi abist läheb kolm neljandikku Budapesti, siis kodanikud otsustavad jätta pealinna vaid -11"".

Eestis on eraisikust annetajale sellest aastast maksuvaba kuni viis protsenti maksustatavast tulust Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam (pildil) kinnitas, et seegi süsteem soosib annetamist, kuid halvem on see, et Eestis on sellest vähesed kuulnud. Ungaris korraldas sealne mittetulundusühenduste info-ja koolituskeskus jõulise kampaania ja tutvustas inimestele nende võimalusi. "Asja korraldamisest on meil palju õppida," märkis Hellam. Ta selgitas, et mpj] on annetuse vormistamine väga keeruline, Ungaris on see aga lihtsaks tehtud.

Kertu Ruus

Ühinenud firmade turuväärtus tõusis eelmisel aastal rekordilise 3,4 triljoni dollarini, nagu näitavad korporatsioonide ühlnemlsed Ja ülevõtmised 1980·2000 aastal.

3500 3000 2500 2000

Rahvusvahelised ----.,

1500

1985

1990

1995

2000 Risto Bakhoff

A:likas Thomson F anclal Secuntles Data

Maailm korporatsioonide manipuleerida 1999 ületas liituyate ja pii· ri taga vaiksemaid firmasid ülesostvate korporatsioonide vähIius '~ ..J tl'1]o nit duJlm it ml~ Oll sada kordu suurem kui 1980 ndal aastal Seega majan dusvõim koondub See ei saa jM.da puliitiliste tagajargedeta Suured korporatsioumd mojutavad Iga päev ikka rohkem seda kuidas 1I111nesed elavad biotehnoloogilised firmdd mOIlU a \ ad tmmede .la loomariega tPl!tavaid ELUMARGID 2000: geneetilisI ,nalüpnlatsiooKESKKONNAMUUTUSED, MIS KUJUNDAVAD MEIE nl' kontro111def' seda. miTULEVIKKU da me söome l\leedlakor· Lester R. Brown, Michael Renporatsioonld kontrollivad ner, Brian Halweil meie arusaamu ja ettekuV,ta, Slgns 2000: The enVlronmen jntnsi maailmasundmuslal trel'ds that are shap,ng our futest. firmadp reklaam ture loob aktiivselt ml'ie kui World vatch Instrtute tuurikeskkunda la mõju tutl maailmu"aatells1 arengUid Kapitali esindavad lobistifl Hvald,;\ net survpt sl'adusandlusele.

KIl'.Jelduse maailmast nulles elame, Oll koostanud koI. Illallda sel<:'01'1 organisatslOon Worldwatch. mis usub, et teadllkumuks saades suudame me maailma arenguid parelllllll kuntl'ull liIa. Ka Eesti kolmanda sektorLtoimekus Ja suutlikkus protsesse mõjutada hakkab iga päevaga ikka l'ohkl'111 ~ö1ttlllla ~ellest kuivõrd suudetakse rahvus· vahel1stell:' uurmguteLe toetudes ulukorda analüüsida 11ll1g milnuiaral ollakse lülitw1Ud valitsusväliste organisatslllumdE globaalvõrkudesse Viive Ruus

Valgevene Kooliassotsiatsioon saatis kirja haridusmimstrile milles mõistab hukka valgevene keele olukorra rtigls Assotsiatsioon kinnitab. et laste osakaal ,a!gevene·keeJsetes klassides on "hävitavalt madal" seppära:;t, et riigis on nii vähe põliskeelseid kõrgkoole, kus nad võiksid õpinguid Jätkata Kirjas viidatakse riigiametnike vaenulikkusele iaiuhtumitele, kus valgeveI1P kpel 'ed koolid on saantld kä~u õpetada vaid vene keeles Ühendu~ teeb ettepm1eku asutada Valgevene Rahvusllk Ulikool Ja avada teisteski kõrgõppeasutustes valgevene keelsed kursused_ 1990. aastal vastu võetud seadus nõuab elu "valgevenestanust" käesolevaks aastaks. kuid \enpstuspohitikat ellu viiv president Aleksandr LukasenIm vmHal> sellest mööda.

RFEJRL NEWSLINE

88% maailma internetikasutajatest elab tööstusriikides ja vaid 0,3% maailma vaeseimates riikides. kirmital> eelmise aasta ÜRO inimarengu aruanne. Üheks peamiseks takistuseks lõhe vähendamisel on vaeste riikide suutmatus luua telekommunikatsiooni in1~ rastruktuuri. Kus internet olemas on. maksab see väga palju ning piirab seega kasutaJate arvu. Näiteks on ÜRO arnltaJlud valja el Tsaadis maksab interneti kasutmnise tund peaaegu 200 krooni ~a11las kui keskmine kuusissetulek Oll widi üle 3000 krooni Rääkimata sellest, et neljal viipllIlikul maailma rahvastikust pole krediitkaarti, millega netis sisseoste teha.

Foorum

Fuorum ootab lugejat I. vastukaJaSid. kdastold ja teavet. Et olla areeniks. kus kodarlkuuhendused saakSid sona, pillurTle uherdustel endiloma p .lalIId st meil teada anda. Fooru,... loodab. et Inimesed Ise tahavad nahtavale tu la ja oma rT'6tte1d a arvamust tel~tele avaldada. See h e' dakS erk E('<;tl tulElV'kusuu~dade ule otsustajate ringJ. Igauhe Mai on Foorumi jaOkS oluline.

Vastukajad kaastood ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uidu postiaadressil Tallinn, Parnu maantee 67a (märksõna Foorum), telefonil 6 461005, faksil 6 311 210 Ja e-maiJil foorum@netexpress.ee Foorum

..

Eesti Päevaleht, reede. 21. juuli 2000

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee

Hiidlased loovad esimest Eesti kohale parlamenti Tulevase suurkogu esmane ülesanne on saarlaste vaimu turgutamine Aet Süvarl, Kertu Ruus

Hiiumaa Hiidlaste südames kuude kaupa närinud mure, et nende väikest maakonda ähvardab kadumine, sai leevendust ühel maikuu päeval Männamaal. kuhu Hiiumaa kodanikualgatuse eestvedajad kutsusid kokku rahvakoosoleku loosungi all "Tõde ja õigus Hiiumaa haldusreformis". Just sellel koosolekul - eemal tolmustest kabinettidest ja kummituslikest aIIletinimetustest hõikas keegi välja idee, millest võtsid tuld kõik: luua hiidlastele oma parlament ehk suurkogu, mis seisaks ja võitleks nende õiguste ja eksistentsi eest.

"Olime justkui giljotiini ette pandud," meenutab tollase rahvakoosoleku eestvedaja ja Hiiu Saare Elanike lektooriumi esimees Hillar Padu. "Midagi oli õhus ... midagi, mis häiris." Nüüd tulevad inimesed tänaval tema juurde ja küsivad: "Kuule, kas see tõesti läheb õnneks?" Sellele küsimusele asja vedaval initsiatiivgrupil, kuhu kuulub paarkümmend Hiiumaa aktiivset mittetulundajat, veel vastust pole.

Mis neil on? "Idee kodanikualgatusest," kinnitab sihtasutuse Tuuru juhataja Aivi Telvik. Seda ütlevad hiidlased, kelle kaImatlikkuse ja passiivsuse kohta on anekdoote sepitsetud.

"Mis meil muud üle jäi?" küsib Hillar Padu. "Veel paar tuhat saarelt lahkunut ja meie saar pole enam elujõuline. Hiidlase kannatlik meel hakkab katkema. oo

gunud ka mõte, miks on väiksele Hiiu saarele ilmtingimata vaja oma parlaIllenti. "Hiidlastel pole praegu ühtki institutsiooni, kes võiks rahva nimel rääkida," ütleb Telvik. Riigi käe pikendusena toimivat maavanemat hiidlased täielikult ei usaida. Pealegi mainis viimane kaunis õnnetult selsamal Männamaa kogunemisel. et temal küll pea ei võta, mida ta peaministrile Hiiu haldusreformi plaanidest räägib.

Pisikoosolekud üle kogu saare

Ka omavalitsusjuhid näikse seisvat pigem erakondade kui valijate huvide eest.

"Haldusreformi asjus ei küsi keegi rahva arvaIIlust. Aga see on rahva mure. See on see kodanikuühiskond, millest Melissa Wells rääkis," ütleb Hillar Padu.

Kirjas on ka esimesed päevakorrapunktid. Suurkogu peab toetama kõikide hiidlaste ühiste murede lahendamist. Nii peab säilima haldusreformis kõikuma löönud Hiiu maakond, et eluks vajaliku saaks leida kodusaarelt. Teiseks peavad inimesed saama praamiga mandri vahet liigeida. "Me ei kõhkle, et haldusreform on vajalik," ütleb sihtasutuse Tuuru juhataja Aivi Telvik. "Küsimus on selles, kuidas seda peaks teos tama."

Aga mitte ainult. Praegu on tulevase suurkogu suurimaid ülesandeid turgutada saarerahva vaimu. "Näidata, et me oleme olemas ja et meil on hääl:' ütleb Padu.

Kalandusekspert Peeter Vohu lisab, et nende kohus Rahvaeest on anda kohalikule omavaei seisa keegi litsusele tagasiside: rahva Aasta tagasi maikuus lõi Pa- poolt valitud suurkogu hääl du lahti värske Foorumi ja peab olema Väga mõjukas.

Selle jaoks korraldavad kehitas õlgu, kui luges, mida ütles USA suursaadik Eestis hiidlased nüüd rahvakoosMelissa Wells: ilma kolman- olekuid erinevais Hiiumaa da sektorita ei jõua Eesti paigus. Pisikesed kuulutukaugele. "Õnneks on mul sed ajalehes, mõned müürikombeks asju meeldejätta," plakatid ja kutse sõbrale ütleb Padu. Läks veel pool ning rahvas tuleb kohale. aastat mööda ja ta mõistis Räägitu ja selgeks vaieldu suursaadiku sõnu. "See ei paImakse kirja ja viiakse ole vallavanem, kes peab omavalitsusele. Kui sedasi hakkaIl1a meie eest seisma! toimivad külakoosolekud, Me ise peame seda tegema, miks ei võiks nii toimida ka sest kolmas sektor ei ole ai- suurkogu? küsib haridusnult teatriring, käsitöö ja seltsi Edu juhatuse esinaine Lii Kohari. Tema teab, et seltsielu."

Nüüdseks on algatajad pi- kui Kõpusse koguneb 30 danud neli pikka koosole- maanaist, saab nendega edukut. Neil aruteludel on sel- kalt arutada raamatukogude

Kassari Haridusse its, kes korraldab kohalike elanike seas populaarseid laatu, osaleb aktiivselt ka rahvakoosole kutel, kus saareelanikud ot sust avad kodu koha tuleviku üle. "'.'AS i.AURI. HIIu LEHT liitmise ja lasteaedade sulgemise üle.

Kuigi Peeter Vohu kinnitab. et nad pole ühegi võimu vastu ega kavatse kellelgi tooli alt ära tõmmata. nähakse Hiiu parlamentälirides vahel rohkem põrandaaluseid riigikukutajaid.

Upp, vapp ja parlament Seda võtavad nad nüüd rek laaIllina. "Pange pealkirjaks. et hiidlastele lipp, vapp ja parlaIllent. See lööb," õpetab Padu. Alandlikult paluda pole lõppeks mõtet ~ kui saared on rahvuslik rikkus, kohelgu ka keskvalitsus neid vastavalt. Sellest ei piisa. et välismaa turistid saart hiidlastele iga päev kiidavad.

Või miks peaks üldse Toompeaga piirduma - hiid-

lased mõtlevad Euroopa Liidu toetuse peale. "Saarte ja nende erilise olukorra teema on praegu Euroopas aktuaalne," väidab Padu.

"Meil on viimane aeg end sellele reele asutada."

Hiidlaste valmisolekut oma asjade eest seista peaks selgitama rahvaküsitius, mis selgitab lõplikult, kui vajalik suurkogu saareelanikele tegelikult tundub.

Toimkonna liikmete silmis särab ind, kui nad selgitavad. kuidas Hiiu maavanem saab oma ülesande otse suurkogult. Siis ei saa ta käsi laiutada ja öelda, et ei oska miskit haldusreformi üle kosta - ta peab siis rahva arvamusavaldusega kasvõi peaIllinistrini välja trügirna. ega saa seda lihtsalt Toompea jalamile maha jätta.

Haridustege lane Lii Kohari ja kalandusekspert Peeter Vohu usuvad loodava suurkogu mõjuvõimu.

"Kui maavanem läheb rah· va arvaIIlusega välja, tahaks näha, kes julgeks siis ei öel da?" küsib Peeter Vohu.

Jah, kes julgeks? Igatahes paluvad hiidlased siinkohal

Ameerika suursaadiku Eestis Melissa Wellsi oma suurkogu avamisele, mis peaks aset leidma septembris. Tuba on Tema Ekstsellentsile juba kinni pandud.

Hiiumaa parlamendile on esmatähtis enamuse saareelanike toetuse saamine led Fowler , mittetulundussektori arendusekspert, Bristol Inimesed tahavad öelda sõna sekka ressursside jagamisel. Kui tundub, et riik nende õiglase jagamisega hakkaIlla ei saa, tekib vahepealse faasina vajadus panna püsti regionaalne suurkogu. See oleks siis esindusorgan, milleloleks enamiku, kUI mitte kõigi piirkonna elanike toetus ja mis peaks pidaIlla dialoogi keskvalitsusega.

Selle koja klassikaline struktuur võiks näiteks Hiiumaa puhulolla saarenõuk0gu, kuhu võiks olla otse va· litud teatud hulk inimesi. ütleme näiteks viisteist. 104 liikmega, nagu hiidlastel soov, just kUigipalju otsuseid vastu ei võta. Pealegi: kui inimesi on vähem, vastutavad nad rohkem. Kui on liiga palju liikmeid, saab alati ajada vussiminekud teiste kaela.

Foorum võiks valida kabineti. mis käiks vastavalt vajadusele koos naites korra ühe või kahe nadala jooksul.

Võib mlda kõigile liikmetele kollektiivse vastutuse, või

jälle nõuda igaühelt konkreetset vastutust.

See sõltub ka rahast. RahvaroorumU on nii palju võimu, kui suur on tema majanduslik jõud. See annab autoriteedi - kui inimesed mõistavad, et see on hästi tehtud investeering.

Tuleb leida t eenimisvõimalused Raha saab koguda mitmeti.

Võib teha üleskutse, nii et inimesed teevad võlakirja eest sissemakse. Üleskutse võib olla ka üleriiklik või rahvusvaheline. Ma usun, et Hiiumaa parlamendi! on hea võimalus teha ennast maailmas tuntuks ja samal ajal Eesti valitsusele häbi teha.

Raha haldamiseks tuleb luua fond. Kindel peab olema ka see. et seda raha kasutatakse nii nagu foorum määrab ja sellega ära ei joosta.

Veel võib pakkuda teenuseid, mis toovad raha sisse.

Saareelanikele võiks kuuluda pood, mis müüb turistidele meeneid. Turul võib leida oma niSi - naiteks võibolla on sam-el haid sukeldusmis kohti? Igatahes tuleb hoolit seda selle eest, et kes aarele tuleb, sealt kulutaIIlata ei lahkuks. ja et raha jääks saare elanike kätte. Kuidas

hollandlased rikkaks said?

SaksaIllaa sisse- ja väljapääsuteena.

Mis siis edasi? Tuleb koostada strateegiline plaan tegevus-.ja kommunikatsiooniplaan.

Kujutan ette, et üks kohalik parlament saab valitsusele olla ikka ainult nõuandev, mitte kohustavorgan. kui tegemist ei ole just revolut· sionääridega.

Kuid põhiline küsimus pole mitte selles. kas riik seda tunnistab, vaid kas see saarel funktsioneerib. Kui jah, siis saab ta varsti iseenesest mõjUVÕimsaks. Valitsuse formaalne tunnustus pole pooltki nii oluline kui kohalike inimeste toetus ja inves· teering. Ka formaalne võim tuleb palju kindlaminl. kui elanikud toetavad.

Rahaga saab palju asju teha - näiteks võivad saareelanikud tahta ehitada uue kai. mis aitaks pramni! tormise

ilmaga randuda. See on jube kallis aga täiesti saavuta· ta\'. Ja muide, selle plaani teostamiseks võib saada ka Euroopa Liidu raha.

Külastasin Sotimaal asuvat Eyggi saart, kus elab 63 inimest, ja mis on alati kuulunud eraomandusse. Nüüd esimest korda on nad iseseisvad ning seisavad küsimuse ees, kuidas oma elu korraldada. Neile eraldati ühest abiagentuurist summa oma arengustrateegia tegemiseks - nad tihendasid oma plaani Euroopaga ja vaatasid keskvalitsusest üle.

Rahvusriikide valitsustel on küll võim, kuid nad peavad pidevalt Euroopa Liidule näitama, et töötavad piirkondadega, kui tahavad raha saada. ja Riigiametnike mõjuvõimsate inimestega tuleb alati kompromisse teha, ent kui teha seda veendunult. oma plaanidest ja

Inglise kogemus Inglismaal koonduvad Inimesed uhes elamupIIrkonnas. Olles hnna'iOlmust kaugel. SOOVIvad nad SIIski paremaid elamls- ja kommUnlkatsloonltlng,muSI. Kohahkud foorumrd aitavad ellu vIIa vahtsuse regeneratsloonlpoh kat ehk puudu tervendada kogukondi. Valitsuse rahadega arendavad ko~ahkud or· ganlsatsloonld handust, 'llajandust. kultuur jne. olles ka sidepidajaks Inl meste ja valitsuse wheL Kogukonnanõukogud on nlgJaparaadl poolt loodud uksused. mIs teenonda vad uht valda (pansn). kus on tavahselt 10-20000 inimesija rTlllle liikmed valib rahvas. Uksusel or nlgJ poolt antud OlguS koguda makse ja omada maad.

päevakorrast lähtudes. saavutab alati rohkem. Ka erainvesteeringud saab nii kogu saare jaoks kasuliku maks muuta, pannes inves teerijad tundma ennast osa· na saarest. Liiga mõnus pole see kunagi, kuid poliitika polegi mõnu .

Töötain Inglismaal Avoni maakonna valitsuses ses maakonnas oli kaks suurt linnaja ük keskmine ning suur maapiirkond. See üksus suutis võtta vastu kõiki vajalikke otsuseid hariduse, jMtmete, transpordi ja majandusarengu kohta. Kuid valitsus lõi eiReaalsustunne le neljaks väiksemaks ei t ohi kaduda tükiks. Nüüd püüavad need Suurkugu tehes tuleb kogu neli meeleheitlikult koosaeg milelda meeskonnale: et tööd teha, sest nad ei saa immesed oleksid kaasa haa· üksi hakkama. ratud ja et nad ka jäaksid Saan aru, et saarel on see aktiivseks. Planeerimisel pi ut teistmoodi. ga hari peab eraldi hoolit'ema selle ctus ja sot-iaalte nused pea· eest, et töömeetodid õpetak- vad ikka olema k\·aliteetsed. sid inimesi suhteid looma ja Teatud arvu inimeste juure arendama. Turismistratee el saa enam kuigipalju pak· gia kallal peaksid koos töö- kuda. Kust piir tõmmata, on· tama näiteks poepidaJad, gi läbirääkimiste küsimus eraomanikud, töötud ja ka- Mida inim 'ed 'aavad paklurid. Pole ju näitek mütet kurla ja milline on nõudlus? panna saare vahele känna See muutub ju ka. Näiteks suurt laeva. mis hävitab ka- Bristulis pannakse kinni lurite elatise. Kindla ti tu- väiksemad ke kkoolid. mis leks tihendust võtta ka tel - veel aasta e t olek. id Hma te võrgu tikega näiteks laste arvu Juure ellu jaäomavalitsuste m(luga Ilud Kuid meie nõudlmsed Siiski pean rõhut. ma. et haridusele on tõu nud. olukorda tasub ikka reaal · Et teada \'ajadusl, ongi \'aselt vaadata. Kui ikka Eesti ja ko Tukonna planeerimist. valitsus on otsu tanud ühe Ja plaani pol vaja e'itada maakonna kaotada ja kUl ainult valitsu ele, vaid Hiiumaa on mi väike. tuleb eelkÕige Uk tel ele. Nii et ee arve'se võtta. Ee. tl va· kui valit us selle sii ka pijab ju admmistratilv Uksu kalt aadab, jaah ee endale . i, nus endaga i 'e hakkama sii 'kl alle. saak id .