Foorum_2000_mai_

KODANIKUÜH IS(ONNA HÄÄLEKANDJA 26. MAI 2000

Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus

NR 12

Eesti Ajalehtede Uit: Pämu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6 461 005, Faks: 6311 210 e-mail: foorum@netexpress.ee

Korruptsioonivastane ühing ootab kaebusi Tuntuima rahvusvahelise korruptsioonivastase võitlusega tegeleva organisatsiooni Transpareney Inter· national (Tl) Eesti allasutus, aprillis Tallinnas moo· dustatud ühing Korruptsioonivaba Eesti soovib, et inimesed annaksid neile teada oma kogemustest korruptsiooniga.

Seni on ühingu igapäevatööd korraldava Jaan Tõnissoni Instituudi korruptsioonianalüüsi keskuse poole pöördunud kümme inimest peamiselt omandisuhetesse puutuvate küsimustega. Nende antud info jääb vaid keskuse teada, kuid vajadusel soovitab keskus neil pöörduda näiteks politseisse, õigusjärgsete omanike liidu või ajakirjanduse poole.

Juriidilist abi ega hinnanguid juhtumitele keskus projektijuhi Triin Reinsalu sõnul ei anna, küll aga analüüsitakse kogunevat informatsiooni. See saab üheks osaks sügisel TI-le saadetavast ülevaatest korruptsiooni leviku kohta Eestis.

Korruptsioonivaba Eesti kavatseb veel avaldada korruptsiooni puudutava raama• Eestis pole korruptsioonivastase seaduse alusel kedagi süüdi tu, viia läbi avaliku mõistetud, küll aga on 1997 -99 arvamuse uuringu, mõistetud 87 inimest süüdi althakata riigiasutustele käemaksu võtmises ja 20 selle ja raamatukogudele andmises, 32 võimulIIalduses, jagama temaatilist in22 ametiseisundi kuritaMtamifolehte ning korraldases ja 15 ametialases võltsimises, da riigiametnikele se• Euroopa liidu allikate kOhaselt minare. kergitab korruptsioon Euroopas Aseesimehe Tarmu turuhindU 30% võrra ning altTammerki sõnul teeb käemaksudeks läheb 1% riigiühingu tugevaks see, eelarvest. et sinna tulevad kokku erinevad probleemiga tegelejad, "Ajakirjaniku jaoks on korruptsioon midagi muud kui riigikontrolöri või politseiuurija jaoks," märkis Tammerk. "Ühingus saavad korruptsiooni tõkestamisest huvitatud asutused ja isikud infot vahetada," Mais ja juunis on Vikerraadios esmaspäeviti eetris sari "Korruptsioonivaba Eesti", mis käsitleb seda, kuidas on seadusloome, kohtusüsteem ja registrid, kohalikud omavalitsused, eraettevõtlus, erakonnad ning palitseisüsteem huvigruppide lobbytöö, ametiseisundi kuritarvitamise, altkäemaksude ja onupojapoliitika eest kaitstud.

Kertu Ruus

Korruptsioon

..

Uhendus levitab naabrivalve ideed Mai alguses loodud mittetulundusühing Eesti Naabrivalve tahab tekitada inimestes huvi kuritegevuse vähendamise vastu ja levitada naabrivalve ideed, et ela~"":l~ i~c i·~ 1dp:",I: ... ''''' :l!:ti~, ::~~!~ !"''K!~-! 11.:: ~l!.: al"· suse järgi valvama.

"Kui riigiametnikud töötavad kuritegevuse vähendamise heaks, on selle tulemused näha tavaliselt pika aja pärast, kodanikualgatusena jõuab tulemusteni aga märksa kiiremini," ütles üks ühingu algatajaid, justiitsministeeriumi kriminaalhooldusosakonna spetsialist Viljar Moorits.

Mooritsa sõnulloodi üle-eestiline ühing selleks, et pakkuda naabrivalvest huvitatutele koolitust ning koondada kohalike üksuste huvisid, et neid riigi tasandil survegrupina esindada.

Praegu tegutsevad organiseeritud naabrivalveüksused Tartus Ränilinnas ning Tallinnas Nõmmel. Järgmisel nädalal hakkavad naabrusvalve raames Tartus ülikooli ühiselamute juures patrullima Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna liikmed, naabrusvalve üksused on loomisel ka Tammelinna, Hiinalinna ja Tallinna maantee ääres asuvasse turvakülla.

Tartu naabrusvalve projekti juhi Peeter Rehema sõnul kiirustatakse praegu üksuseid looma, sest koostöö naabrite vaheloma vara kaitseks muutub eriti oluliseks just suvel, kui inimesed sageli pikemaks ajast linnast ära sõidavad Urmo Kübar

1 kÜ~!~~'~I~

peasekretär 30. mail räägivad eestlased • Soome parlamendisaadikutele seminaril "Riigina valmis, ühiskonnana veel mitte" Eesti kodan ikuühiskonna kujunemise võimalustest. Mida ürituseit ootate?

Räägime, millist teed peaks Eesti ühiskond ja kodanikualgatus minema - muuseas kodanikuiÜliskonna rollist poliitikas, heaoluühiskonna valikutest, meedia rollist kodanikuühiskonna loojana, Eesti naisest ja rahvusvähemustest. Hindamatu väärtusega on see, et võime seda teha nii autoriteetses kohas ja niisuguse publiku ees.

Kui tavaliselt räägitakse Eesti-Soome teemal sellest, mida Eestil on Soomelt õppida, siis seekord jätaksin selle õppimise-õpetamise kõrvale ja ütleksin lihtsalt, et alati tasub olla kursis sellega, mis naabri juures tehakse. Ettekannetega esinevad Rein Ruutsoo, Marju Lauristin, Andra Veidemann, Barbi Pilvre, Jüri Viikbergja Mall Hellam. Seminar on mõeldud Soome parlamendisaadikutele, kuid ka teistele asjast huvitatuile, kedajagub, sest Soomes on 33 aktiivselt tegutsevat eesti seltsi.

Kertu Ruus

?

Avatud Eesti Fond andis üle koosmeele auhinnad. Mai algul andis Avatud Eesti Fond Eesti elani~e üksteisemõistmisele kaasa aidanud inimestele mõeldud auhinna Riigikogu liikmele Marju Lauristinile, politoloogiaõppejõule Rein Taageperale ning teleajakirjanikele Aleksandr Zukermanile ja Mihhail Viadislavjevile.

Eesti esindus kohtus Londonis Briti parlamendiliikmete ning suurte mittetulundusorganisatsioonide esindajatega, et arutada kodanikuühiskonna küsimusi. Seitsmeliikmelisse esindusse kuulusid Riigikogu liikmed ja mittetulundusühenduste esindajad. Suurbr itannias on ühena vähestest riikidest võetud vastu kodanikuühiskonna ja valitsuse koostöölepe, Eesti jõuab riikliku koostöökontseptsioonini sügisel.

Panetähele Juunikuus kodanikuühiskonna häälekandja Foorum el IImu, Järgmist numbrlt saate lugeda juulikuus.

Uus analÜ·· sikeskus mõjutab •• • n gl aren t aastak·· eteks Keskus tahab muuta poliitikute kõhutundel põhinevat otsustamise kommet Kertu Ruus

foonum@netexpress.ee Suvelluuakse Eestisse poliitika analüüsi keskus, mis hakkab peamiselt ministeeriumide ja teiste riigiasutuste tarbeks tegema rakenduslikke uuringuid erinevates halduspoliitika valdkondades nagu elamumajandus, narkoprobleem või väikeettevõtlus maapiirkondades.

"Soovime poliitiliselt sõItumatuks jäädes riigiasutustele abiks olla, mis ei välista ka konstruktiivset kriitikat," ütles Tartu Ülikooli avaliku halduse osakonna juhataja ja üks loodava keskuse tuumikgrupi liige TiinaRandma.

Analüüs unelmate asemele Keskuses hakkab tööle paar poliitika analüüsi spetsialisti, kuid uuringute juurde kaasatakse riigiametnikke, mittetulundusühenduste esindajaid ja teisi eksperte nii Eestist kui ka välismaalt.

Sellisel kujul hakkaks keskus looma Eestis ka strateegilise planeerimise traditsiooni ja paneks aluse uuele ja efektiivsemale otsuste tegemise kultuurile siinses poliitikas. Avatud Eesti Fondi nõukogu esimehe Peep Pruksi hinnangul on keskuse rajamiseks õige aeg just praegu, kui riigiaparaadi iH/'t(u:lc}-df!j'c;tÖ()

nn

lni-\ijr ~C

ja

tuleb hakata looma pikaajalisi tegevuskavasid.

"Eestil peab olema aega mõelda otsuste üle, mis määravad meie olemise aastakümneteks ning nende puhul tuleb pakkuda alternatiivseid lahendusvariante," ütles Pruks, "Üks ja ainus lahendus on parim üksnes tupikteele sattumiseks."

Eesti Humanitaarinstituudi rektor Mikko Lagerspetz tõdes, et seni ei ole poliitilised otsustajad tundnud huvi ühiskonna tegelikku olukorda kajastavate uurimuste vastu. "Pigem tahetakse elada soovunelmates ja lahendamist vajavatele probleemidele mitte mõelda," ütles ta.

Ka Riigikontrolli planeerimisteenistuse juhataja Aivo Vaske sõnas, et Eestis ei osata või ei taheta hinnata otsuste mõjusid. "Eesti riigijuhtimine tugineb täna palju suuremal määral kõhutundel ja otsustaja paremal äranägemisel kui Lääne-Euroopas," tõdes Vaske, kelle hinnangul käsitletakse analüüse siin sageli segava ja aeganõudva tegevusena, mis pigem takistab kui toetab otsuste langetamist.

Poliitikud vajavad argumente Et analüütikute sotsiaalne staatus on Eestis pahatihti madal, puudub neil sageli juurdepääS kõrgema taseme kohilunistele ja seetõttu ka ülevaade tegelikust olukorrast. "Nii tehakse pikki analüüse, kuid ei pakuta selgeid alternatiive ega rakendusIikku nägemust," ütles kaitseminister Jüri Luik. Ta lisas, et praegu puudub kaitseministeeriumi! kogemus, kus salajased dokumendid usaldatakse valitsusvälisele organisatsioonile.

Analüüsi puududes pÕhjendavad poliitikud ja ametnikud sageli ühe dokumendi vastuvõtmist pelgalt teise dokumendiga või on otsuse aluseks lihtsalt head kavatsused ilma sisulise argumentatsioonita.

Avaliku Balduse Büroo juhataja Väino Sarnet näeb siiski, et poliitikud soovivad oma poliitika väljatöötamiseks kasutada korralikke argumente.

"Kui keskusel õnnestub saavutada poliitiliselt neutraalse arvamusliidri positsioon, siis võib selle mõju olla väikeses riigis isegi suurem kui tasakaalustatud demokraatia mudel eeldab," märkis

Sarnet.

Neutraalne ja kvaliteetne analüüs, mis ei pruugi kokku langeda valitsuse poliitikaga, ongi keskuse eesmärk, kinnitas Tiina Randma. Lisaks on keskuse tuumikgrupp huvitatud sellest, et tehtud analüüse ka k'lsutatakso "Me ei taha teha teadustööd sahtlisse," rõhutas Randma.

Mis on ajutrust?

Sorosi toetus kolmeks aastaks Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi (RASI) direktori Raivo Vetiku hinnangul sõltub otsuste elluviimine riigi haldussuut!ikkusest, mis on praegu problemaatiline. Ta kinnitas, et ka Eesti peab õppima arenenud riikidelt poliitika hindamist. millesse kaasa· takse teadusasutusi ja mil· leks eraldatakse suuri ressursse, Keskus rajatakse W1gari ärimehe ja filantroobi, seni Avatud Eesti Fondi rahasta nud George Sorosi toel, kes on määranud keskusele eSi meseks aastaks üle 13 miljoni ning teiseks ja kolman daks aastaks kuni 8,7 miljo nit krooni toetust.

Teisteks rahastajateks võiksid Randma hinnangul olla rahvusvahelised demok raatia arendamisega tegele vad fondid ja Euroopa Liit.

Ta lisas, et näeb tulevik' Ir::.

'pniP1o;>lu~

p+ ri'

0.

~

keskusele tellimusi. Praegu· se eelarve juures saab esialgsel hinnangulläbi viia vaid paar projekti aastas.

Eestis on ka varasemaid ajutrusti kogemusi. Mikko Lagerspetz tõi näiteks ÜRO inimarengu aruannete töörühmad ning avaldas lootust, et uus instituut jätkab nende alustatut, vahendades uurimistulemusi ka üldsusele rohkem kui teadlastel seni kombeks olnud.

Ka riigiasutused on varem strateegilist planeerimist kasutanud. Raivo Vetiku sõnul on mitmed RASI uurijad kaasatud ministeeriumide tellimustesse. Näiteks põhineb instituudi skeemil Eesti integratsiooniprogramm järgmiseks seitsmeks aastaks.

Mai a lguses Avatud Eesti Fondi 10. sünnipäeva vastuvõtul koos fondi juhataja Mall Hella miga külalisi tervitanud filant roop Georg Soros kinnitas, et ei hakka oma rahadega loodavale ajutrustile ette kirjutama, midaja kuidas see tegema peaks.

TOOMASVOLMER

• Avaliku poliitika instituudid tekkisid sajandivahetusel Ameerikas ja Euroopas, kui 1914. aastalloodi Carnegie Rahvusvahelise Rahu SÜltasutus ja Kieli Maailmamajanduse Instituut.

Termin thinktank, eesti keeles hiljem ajutrust, pärineb Teise maailmasõja ajast ning tähistas algul militaarja tsiviiljõudude kokkusaamisi sõjastrateegiate arutamiseks, Hiljem laienes termin ka teistele uurimisaladele, nii et 1970, aastatel ei tähistanud see enam välisja kaitsepoliitikale keskenduvaid, vaid ka sisepolütika, majanduse ja sotsiaalküsimustega tegelevaid institutsioone.

Tänapäeval on maailmas enam kui 3500 ajutrusti, sealhulgas näiteks Indias, Liibanonis, Tsiilis, Bulgaarias, Senegalis ja Tais. IdaEuroopas ja mõnes Aafrika piirkonnas arenesid need välja 1980, aastate lõpus või veelgi hiljem, Ajutrustide ülesannete hulka kuulub valitsuse ja avalikkuse vahendamine, jooksvate küsimuste ja ettepanekute määratlemine, artikuleerimine ja hindamine, id2ede ja probleemide muutmine poliitikaküsimuseks ning sõltumatu osapoolena esinemine poliitilistes debattides.

15 aastat maailmas selliseid ajutruste uurinud USA Välispoliitika Uuringute Instituudi vanemteaduri James MeGanni sõnul võib neid jagada akadeemilisteks ("üliõpilasteta ülikool"), lepingulisteks (valitsuse heaks töötavad) ja survegruppidel põhinevaks (kindla grupi arvamust esitavad).

Mõned instituudid on lähedalt seotud valitsuse või parteiga, mõned tegutsevad turul eraettevõttena, mõned on tihedates suhetes ülikooliga.

Kertu Ruus

Muutuv Avatud Eesti Fond keskendub eurotemaatikale • Endisest umbes kahe kolmandiku võrra väiksema eelarvega Avatud Eesti Fond jätkab tulevast aastast vaid kolme suure programmiga, millest uusim keskendub Euroopa Liitu puudutava informatsiooni vahendamisele.

Fondi! (AEF) on plaanis luua Euroopa Liidu temaatikaga tegelev võrgustik, mis ühendaks erinevate elualade esindajaid. Juhataja Mall Hellarni hinnangul on praegu neis küsimustes olemas ametlik seisukoht, kuid rohujuuretasandil ei lähe liidu teema inimestele korda või puudub inimest huvitav info arvamuse kujundamiseks.

AEF-i nõukogu esimees Peep Pruks sõnas, et kui en· ne oli fond algatajaks valdkondades, kuhu riik veel jõudnud polnud, siis Euroopa Liidu temaatikale keskendudes ei otsita vastust niivõrd kas-, vaid kuidasküsimusele. "Alternatiivi Euroopa Liidule pole ja seega tuleb olulised küsimused läbi vaielda enne liHumist, mitte pärast tõdeda, mida kõike oleks pidanud tegema," märkis Pruks.

Fondi looja ja toetaja George Sorosi hinnangul on tähtis, et Eesti ei nõustuks passiivselt liidu lepingutingimustega, vaid ütleks välja oma arvamuse. Ka peaminister Mart Laar ütles hiljutisel kohtumisel Sorosiga, et riigist sõltumatu diskussioon liitumisprotsessi üle

on Eestile vajalik .

Projekti toetussummad pole veel kindlaks määratud, stipendiume selle kaudu andma ei hakata.

Teiseks jätkub fondi juu res mullu alustanud kolmandat sektorit toetav Balti-Ameerika Partnerlusprogramm, mille kaudu USA Rahvusvahelise Abi Agentuur ja Sorosi Avatud Ühiskonna Instituut New Yorgis annavad Eestile kümne aasta vältelligi 90 miljonit krooni.

Tänavu on eelarve ligi 7 miljonit krooni, muuhulgas kuulutatakse välja konkurss projektidele, mis edendavad ühenduste ja kohalike omavalitsuste koostööd.

Kolmandaks jääb Miku Sorosi fondide võrgustiku progranun Ida-Ida, mis aitab Ida- ja Kesk-Euroopa eksper· tidel kohtuda ja ideid vahetada. Seitse aastat tagaSi alustanud programmi kaudu on sajad eestlased välismaal konverentsidel osalenud ning stipendiume sõidukulude katteks jagatakse endiselt.

Lisaks moodustatakse Sorosi toetusel eraldi sihtasutusena poliitikaanalüüsi ja halduspoliitika keskus, Soros otsustas sügisel vähendada AEF-i toetussummat kahe kolmandiku võrra.

Eelarvete vähenemine puudutab kõiki avatud ühiskonna toetusfonde.

Kert u Ru us

Avatud Eesti Fondi projektid j ätk avad iseseisvat elu Projekt

(stipendiumiprogramm)

Kuidas jätkab Loodud SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, lisaks semsele korraldab eesti kunstnike näitusi välismaal.

Loodud SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus, lisaks senis· tele on töös uued prOjektid.

Tegeleb Tartu Ülikooli Eurokolledz

Avatud Eesti Raamat

Tegeleb Eesti Keele Siht-

~

klassika tõlkimine ning väljaandmine)

s::

Tuberkuloosi ravimine vanglates

10 teost, kokku kavas anda välja veel umbes 50.

Tegeleb SA TuberkulOOSitõrje Kuni aastani 2001 AEF, siis Programm, lisaks ravile tegel- võtab programmi tõenäoliselt dakse ka analüüsiga. üle justiitsministeerium.

~

Salzburgi seminarid arstidele

N

s::

.-t

,

Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (eesti kunsti dokumenteerimine)

d!; Omanäoline Kool

~

(koolijuhtide koolitus)

~ Kesk-Euroopa Ülikool ~

d!; (Lääne teadus- ja filosoofia- asutus, timavu ilmub veel

~

~

KorruptSioonivastane programm (seadusandluse ana~ Iüüs, muudatusettepanekud, avalikkuse teavitamine) o:t Hea Algus (lasteaias:: kasvatajate ja algkooli.-t õpetajate koolitus) r-. Avalikud intemetipunktid m(76 kohta üle Eesti, tasuta .-t paäs internetti)

s::

s:: ~

s:: ~

Eesti keele õpetajate saatmine Ida-Vlrumaale Noorte Ida-Virumaa projektijuhtide koolitus (27 osalejat sai 60 tundi koolitust)

co

Projektiga tegeleb algusest peale SA Eesti Õiguskeskus, kestab kaks aastat

AEF ja samuti Sorosi toetatav Konstitutsiooniline ja Seadusandlik POliitikainstituut

Loodud MTÜ Hea Algus, jätkab koolitusega, temaatika laieneb Jätkavad tegevust, kinni on pandud paar-kolm tükki, kuid avatud ka uusi

Koolituste osavõtumaksud, otSitakse uusi rahastajaid

Idee võttis ule Mitteeestlaste Integratsiooni Sihtasutus KoolitatUd prOjektijuhid on teinud 11 projekti, paljud on veel tulekul

MEIS rahastab stipendiumi võitjaid ise

MTÜ Tallinna Laste Tugi-

Tänavu AEF ning linnaosa- ja linnavalitsused, Rädda Bama; Järgmisel aastal lootus ka otsetoetu seks Sor0511t

~ Eesti Vabatahtlike

Tegeleb Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit

Keskus

Juba sõlmitud tÕlkelepinguid rahastab AEF, lootus leida uusi rahastajaid.

Avatud Ühiskonna Instituut New Yorgis

keskus ja MTÜ Tartu Laste Tuglkeskus, noustamine jatkub ja laieneb, lisandunud koolitus Ja laste oomaja

~

Kavas hakata koolituskursusi müüma, otSitakse uusi rahastajaid.

Avatud Ühiskonna Instituut Budapestis.

Tegeleb SA TÜ Kliinikum.

Laste tugikeskused :;; Tartus ja Tallinnas (laste ~ Ja perede nõuslamine) Il(

Kes maksab Praegu AEF, Kultuurkapital ja kultuuriministeerium, järgmise aasta kohta ei tea,

,

Kohalikud omavalitsused, peaminister on lubanud riiklikku toetust

Projektijuhid leiavad ise erinevaid rahastajaid

Tänavu AEF, otsitakse uusi rahastajaid

10

M/ARVAMUS

r

Eesti Päevaleht, reede, 26. mai 2000

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6 311210, e-mail foorum@netexpress.ee

I nagu inimesed

o

f) •

0

D

b

K

aks aastat tagasi võttis 14-aastase Steni ema perre õppima S-aastase armeenia päritolu Mamikoni.

Nüüd on Mamikon jäänud hea sõbrana eesti perre käimagi. Steni ema aga on saanud poja kaudu heaks tuttavaks Mamikoni emaga.

Riik oma seaduste, eelarve ja koolisüsteemiga saab integratsioonile kaasa aidata. Kuid poolt miljonit mitte-eestlast Eesti ühiskonnas osalema ja miljonit eestlast seda hindama riigiaparaadiga ei sunni. See töö - tihti sellena isegi mitte teadvustatud - jääb kodanikuühendustele ja ka lihtsalt sõpradele, naabritele ja töökaaslastele.

Ainult tegelik kokkupuude teise kogukonnaga õpetab sellega kahekõnet pidama. Eesti integratsiooniteemaliste programmide seas on väga hinnatud keeleõpe peredes, kus vene keelt rääkivad lapsed sõidavad eesti peresse suvel mõneks ajaks elama või käivad kooli ajal mõnes kodulinnas elaval perel külas.

Sel aastal saab nii keeleõpet 3000 last ja soovijaid oleks veel rohkem. Mis võiks olla kõige üllatavam nii eesti kui vene peredele? MEIS-i koordinaatori Eda Seelmanni sõnul avastus, et me polegi nii erinevad. , Riigi tasemel Ühenduste kogukondi lähendavat on integratrolli rõhutab ka Eesti Harrastusteat' sioon läbimurde rite Liidu esimees Jaan Urvet, kelle t einud, nüüd on juhitavas liidus on mitu muukeelset aeg samaks igas truppi. "Meil paistavad nad kohe silinimeses. ma," hindab Urvetja lisab, et just nii - ühise tegevuse kaudu - toimub ka kahe kogukonna sulandumine ja muukeelsete kohanemine Eesti kultuuriga.

Sotsioloog Iris Pettai veenab, et riigi tasemel on integratsioon läbimurde teinud - nüüd on aeg samaks igas inimeses eraldi. Kahe kogukonna ühendajana pakub ta aga välja läänes läbiproovitud mitmekultuurilised töökollektiivid, mis võiksid sellisena ka omanikule kasu tuua.

Praegu on eestlased muukeelsetest palju aktiivsemad ning viimastel puuduvad oma tugevad juhid, kes võiksid nende tegevust juhtida. Kuid eestlastega koos tegutsemine viib ka muukeelse eliidi tekkimisele. Avatud Eesti Fond koolitas välja paarkümmend Ida-Virumaa projektijuhti. Sellest koolitusest on juba sündinud üle kümne uue projekti. Õnnelikke inimesi on lihtsam integreerida. Praegu tunnevad pooled muulased end tõrjutuna. Selle muutmine ei sõltu ainult kodakondsus- ja migratsiooniametist, vaid ka teatriseltsidest, keelt õpetavatest perekondadest või avatud silmadega tööandjatest.

Mõtteviis pidurdab

K

uulsin psühholoog on meil registreeritud saja ringis, ainuüksi Ukraina Enno SelirannaJt, kes on aastaid usaldusteseltse kaheksa. Nende tegelefoni vedanud, kuivusest annavad aru kevadidas nad plaanisid teha ööpäesed festivalid, kus põhiline varingse telefonivalve. Uute on kõrgel tasemel esinemi· inimeste leidmiseks tuldi se kõrval rõõm isetegemi· heale mõttele pöörduda pen- Katrin Saks sest. Nende kontsertidega käib aastast aastasse kaa· sionäride poole, et need löök· rahvastikusas küsimus, kui palju on sid kaasa inimeste ärakuula- minister mise-aitamise töös ja saaksid selline tegevus iga kollektii· sel viisil ka end vajalikuna vi enda asi ning kui palju tunda. Selgus, et hea mõte polnudki peaks riik selle eest maksma, hea, sest vaatamata pakutud koolituTatarlaste liider Dajan Ahmet on sele ja vaid paaripäevasele telefoni- öelnud, et riik peab igal juhul omavalvele kuus polnud vabatahtlikke. kultuuri toetama ja kui selleks on Mis see siis on? Oleme me nii vaja ka igaühele trumm osta, tuleb puntras omaenda probleemidega, et seda teha. Selle loogika järgi peaksiteiste tasuta aitamine ei tule mõttes- me solidaarselt kõik need trumsegi või on see üldisem suhtumine mipõristamise kulud kandma. Selle· palgata töösse? Nooremast põlvkon- le arvamusele on vastu seatud nägenast räägitakse kui pragmaatilisest, mus riigist, kus rahvusvähemustekes raha väärtustades unustab ini- le luuakse omakultuuri arendamimesed. Aga siin pöörduti ju nende seks tingimused, eelkõige tegutsepoole, kes justkui peaksid veel kand- misvabadus. ma teist vaimsust? ilmselt on tõde vahepeal, sest ilma lisaabita tegevust arendada ei suuUigsed ootused riigil deta. Kuid raha ei saa meil kindlasti Kuulsin sedagi, et vene keeles tööta- hirmus palju olema, nii et põhirõhk vale usaldustelefonile on tasuta jääb ikka tegijate entusiasmile. abistajaid eriti raske leida. Seegi Isetegevusega rikkaks olevat mentaliteedi küsimus.

Osa sellest "mentaliteedist" tun- Huvitav materjal on Integratsiooni dub olevat, et kui on probleem, vaa- Sihtasutusse laekuvad projektid ja datakse lahendust otsides riigi poo- nende mõnel juhul päris fantaasiale. Mõni aeg tagasi tuletas Rein Taa- rikkad eelarved, Soov midagi teha gepera meelde oma 1992. aasta pre- on suur, aga suur on ka soov saada sidendikampaaniat ja oma tolleaeg- isetegemise eest palju raha. Tundub, seid kõhklusi, et kas mitte välja öel- et mõningase karuteene on osutada - elu peaks minema veel viletsa- nud välisabi. Parimat soovides on maks, et inimesed lakkaksid loot- doonorid aastaid toetuste kaudu kolmast riigile ja alustaksid oma elu mandat sektorit arendanud. Ja parandamist iseendast. arendanud ta üsna kalliks. Ilmselt Üks näide, millega päevast päeva tundmata kohalikke olusid, on tööd kokku puutun, on keeleõpe. Suure selles sektoris kõrgemaltki tasustaosa mitte-eestlaste probleem on kee- tud kui mujal. See ongi isetegemise leoskamatus, mis takistab ka tööko- hinna üles löönud ja sellest kogemuha leidmisel. Eriti Ida-Virus. Hil- sest sünnitatud projekte näeme pijaaegu oli ühel kohtumisel Eesti rii- devalt ka sihtasutuses. gi peale kuri tubli eesti soost riigiNeed mõtted on sündinud igapäekeele õpetaja. Direktor vabandas, et vasest tundest, mida tekitavad rahaõpetaja venelasest abikaasa olla küsimised. See on selline suure keeleoskamatuse tõttu töötu. rahakoti tunne, mille põhjas vaid sendid. Seda öeldes ei taha ma piTeeklubi seriaali asemel sendada riigi kohustusi, vaid viidaKuid õpetajana teab ometi temagi, ta liialt levinud mõtteviisile, kus et keelt ei saa tema eest keegi teine omaenda elu kujundajana ei nähta õppida. See on see, mida MINA veel iseennast. Mõtteviisile. kus pean tegema. Ometi kuulen ma päe- Eesti elu parandajana ei tajuta oma vast päeva, et riik pole keeleõppeks rolli, vaid kus iga liigutuse peaks seda või toda teinud. Olen nõus, et keegi teine kinni maksma, riik peab enam aitama, eriti keeMa ei taha liiga teha nendele palleõpet koolis, aga ometi ei saa lahti judele tublidele inimestele, kes täna kiuslikust mõttest, et keele ära õppi- tegusalt toimetavad. Eeskujuks soma peab inimene ise. Isegi Narvas. bivad paljud näited, mis ka ajakirJa ka keelekeskkonda on võimalik jandusse jõudnud, Lisan siia lõppu hea tahtmise juures endale luua, veel ühe koos tervitustega sellele näiteks eestikeelse raadio või televi- vahvale Taebla naisele, kes möödusiooni abil. Pühapäeva hommikul nud suvel võttis oma perre Oksana või ühel õhtul nädalas võiks jätta se- nimelise neiu Kohtla-Järvelt. Kohriaali vaatamata, koguneda teeklu- tasin Oksanat Talvel Haapsalu Vebisse, lisaks mõni eestlane kõnele- ne Gümnaasiumi raamatukogus. ma, et siis Eesti asja eesti keeles Selgus, et koolivaheaeg eesti peres arutada. Aga kui paljudest sellistest oli veninud terveks kooliaastaks. klubidest te olete kuulnud?

Kaunitar rääkis ilusasti eesti keelt.

Tõsi, seltsitegevuse kaudu käib Öelge veel, et üks pere ei saa midagi mitmete rahvuste omakultuuri ära teha! arendamine. Rahvuskultuuriseltse

,

(

<

t (

..

( (

/? ?

7' // .

;;

<

<'

,. /'l E. E D

(

0

t ".

M"r

:JU ,., k; f;

... /'

,,-

r

...-

~f1o H V;;b l

J

~

J

,

Muulased vajavad eelkõige infot

uhtisin kunagi telesaadet, kus reklaamisime kahes keeles kaupu. Saadet teinud reklaamifmna töötajad küsisid siis: "Sasa, mis sa arvad, kui me küsiksime integratsioonifondidelt raha, me tegeleme ju ka integratsiooniga?" Toona tegi see mulle nalja, kuid nüüd näen, kuidas riiklikult oluline idee pannakse tõepoolest raha teenimaja kindlustatakse selle abil endale p0sitsioon.

Integratsioon pole mitte teenimisvahend, vaid üldrahvalik eesmärk, millel on roll ka riigi julgeolekus, sest kui peaks raske hetk tulema, suudab ühiskond vastu pidada vaid juhul, kui ta on maksimaalselt ühtne.

Aleksandr Zukerman teleajakirjanik

ed, kuid ausad."

Pangem siis prioriteedid paika. Pole midagi banaalsemat käibefraasist I "Lapsed on meie tulevik", kuid pole ka ntegratsioo.n o~. kallis lob~ midagi õiglasemat. Kui me tõesti tahaOn olemas veel üks nik, kus seda sona me, et lapsed oleksid MEIE ja mitte teikorratakse sama sageli - see on Saksa- se riigi tulevik, peaksime just neisse m~a. Ots,:stades anda kodumaale, na~s- • »ba pai~tama. m~se vOlm~':ls kahele mil~omle -r~rlIist tähelepanu pööraksin ma JiaNoukogude Ludu sakslasele, porkus loo ja vene kirjanduse õppeprogrammiSaksamaa vajadusega neid oma ühis- dele, sest koolis kasvatatakse ju inimekonda integreerida, Superrikka riigina se hinge. On ebanormaalne, kui lapsed võib Saksamaa lubada endale ümber- ei tea mis oli küüditamine või kollekasujate kolimiskulude katmist, korte- tivise~rimine selle sõna bolsevistlikus riüüri tasumist, sotsiaaltoetuste maks- tähenduses. On õudne kuulda last ütlemist ja mis peamine - neile pool aastat mas, et "Lenin oli hea Vene president". tasuta ja mitu tundi päevas saksa keele Ma ei usu, et Saksa koolides leidub lapõpetamist. Veelgi enam - koostamisel si, kes arvavad, et Hitler oli hea Saksa on programm, mille järgi nad saavad president (meil tasukski ajaloo valusakuuekuuliste keelekursuste järel kaks mate lehekülgede õpetamisel saks lasku ud riigi arvel tulevases töökohas telt õppida), Eestis elavatele vene koolistazeerida ning veel kaks kuud kutse- lastele on tarvis eraldi ajalooprogramalast ümberõpet. Kuid isegi Saksamaal mi, sest paljud faktid, mida eestlased kaevatakse liigsuurte riigi kulutuste teavad sünnist saati, jäävad venelastele üle. Kas võib seda enesele lubada töö teadmata. Neid õpikuid tuleks koostakaotanud Kreenholmi kangur või skle- da Venemaad, tema rahvastja ajalugu roosi põdev vanamemm, kes ei suuda austades, kuid võttes arvesse ka seda paljusid sõnu ka oma emakeeles enam ajaloolist tõde, mida kuulutavad demeenutada? Ehk tasuks siis teistmoo- mokraatlikult meelestatud vene teadladi proovida? Öelda endale seda, mida sed. Seni aga ei oska ükski Tallinna täütlesid 19. sajandi neiud: "Oleme vae- navatel küsitletud vene laps vastata,

kes oli SolZenitsõn või Sahharov.

Kuid isegi kÕige paremad kooliprogrammid ei aita integratsioonile kaasa, kui vene keelt kõnelev noor ei tunne, et tema kodumaa teda tõepoolest vajab.

Praegu lõpevad tema kohustused riigi ees kooliga, mille ta peab lõpetama. Tema tulevik ei huvita eriti kedagi. keegi ei tunne muret, kas ta tööd leiab. Mind hämmastas üks intervjuu, kus vene noormehed rääkisid soovist Eesti kaitseväes teenida, kuid neid sinna ei võeta. "Me ei tohi armees relva kanda, kuid mõnesse allilmajõuku sattudes antakse sulle kohe relv pihku kodakondsust küsimata. On see siis parem?" Me ei osanud vastuseks midagi kosta, Noored kaugenevad riigist üha enam, eelistades triipu tõmmataja rohtu suitsetada. Narkodiilerid hoolivad neist küll ning leiavad nendega individuaalse töö tegemiseks ka aega.

Perekond on teine kool Kahe Saksamaa taasühinemise eufooria asendus peagi pettumusega, et sama keelt rääkivad ida- ja läänesakslased ei saa üksteisest aru. Selgus, et ka siin on tarvis integratsiooni, kuid nüüd juba vaimset. See on ehk liiga mässumeeIne mõte, kuid mina kulutaksin keeleõppesummad eeskätt noorte peale, ülejäänud raha aga suunaksingi just sellele. Inimesed elavad IdaVirumaal pahatihti infovaakumis, riigis toimuvat eriti mõistmata, nähes igas Tallinnast tulevas otsuses midagi vaenulikku. MÕistagi on alati platsis "õiguskaitsjad", kes sokutavad kommunismimeelseid ajalehti ja miitingul asja omal moel selgitavad ... Õhtul vaadatakse Vene teleprogramme, koidikul aga seatakse sammud kodakondsus- ja migratsiooniameti ukse taha, kus ve-

nib lõputu järjekord. Ja nii kuulebki noor inimene koolis üht ja kodus teist.

Me nägime ju kõike seda nõukogude ajal.

Eetriraha lendab tuulde Oleks Väga hea investeerida raha uude ajalehte, kus töötaksid koos eesti ja vene ajakirjanikud, mida müüdaks odavalt või jagataks hoopis tasuta venekeelse elanikkonnaga piirkondades, ETV loobus tootmast oma parimat venekeelset saadet "Põlvkond 2000" ja vähendas venekeelsete saadete mahtu.

15-minutiline venekeelne "Aktuaalne kaamera" ei saa täismahus informeerimise ülesannet puhtfüüsiliselt täita.

Kummaline, kuid vaid kommertskanal Kanal 2 täidab omal kulul selle venekeelsete elanike infotühimiku, veel pingutavad Raadio 4 ja linnavõimude toel Narva kaabeltelevisioon. Kuid liiga palju käib veel spontaanselt ja ebasüsteemselt.

Veeloleks hea, kui tippametnikud viiksid Kirde-Eestis sisse elanike kohustusliku vastuvõtu süsteemi. Neil oleks ilmselt huvitav teada saada, millest sealsed inimesed mõtlevad, inimestel tekiks aga tunne, et neid vajatakse.

Tore, et meil on viimasel ajal olnud arukad rahvastikuministrid. Andra Veidemann suutis viia need probleemid esmatähtsate sekka. Katrin Saks läheb energiliselt teoreetilisteIt arutlusteit üle tegutsemisele, Mul on aga alati ebamugav näha, kuidas nad püüavad välisajakirjanikele selgitada, et nad on portfellita ministrid, kel vaid väike büroo, Ehk oleks mõttekas mõnes vallas ametnike arvu vähendada ja anda rahvastikuministrile ehk väike, kuid portfell, muutes büroo normaalseks, poliitilistest vapustustest sõItumatuks ministeeriumiks,

Mitmerahvuseline meeskond tasub end firmale ära

K

ui 9O-ndate alguses anti muulastele selgelt mõista, et parem, kui te Eestist ära kolite, siis praegu on Eesti ühiskonnas tervikuna integratsiooniprotsess läbimurde teinud.

Muulased kohanduvad aktiivselt Eesti riigi nõuetega, Kui veel 1995. aastal mõtiskles kolmandik muulastest Eestist lahkumise üle, siis nüüd on 97% lõplikult otsustanud siia elama jääda. Rohkem kui pooled (55%) peavad Eestit oma kodumaaks.

Kasvanud on eesti keele oskus - vabalt või hästi oskab eesti keelt 31% (1996. aastal 17%), üldse ei oska 29% (1996. aastal 46%). Suurenenud on kindlustunne Eesti riigi suhtes - 1995. aastal pidas Eestit turvaliseks elamispaigaks kolmandik, nüüd juba pooled.

Ka on 65% muulaste jaoks väga oluline olla seaduskuulekas, 55% peab väga tähtsaks maksta makse.

Samas ei kujuta muulased.sotsiaalse rühmana endast Eestis mingit arvestatavat jõudu. Nad on nõrgalt esindatud valitsuses, Riigikogus, omavalitsustes, teistes riigiametites. Enamik on halvasti kursis Eestis toimuvaga, asudes Venemaa infoväljas. Soov sekkuda Eesti arengusse ja vastutustunne Eesti käekäigu pärast on vähestel. Iga teine mitte-eestlane tunneb end siiski tõrjutuna.

Praegune integratsiooniideoloogia ja nii ka praktika püüab mÕjutada muulaste elu Eestis makrotasandilt lähtudes, kujundades ümber vene kooli, riigiametite tööd, mõjutades avalikku arvamust, meediat. Kuid kuigi siin võivad veelomad arengureservid olla. tundub, et uut kvaliteeti siit enam niipea ei sünni. Uut kvaliteeti selles mõttes, et käivitada muulaste aktiivne huvi Eesti arengu vastu.

Huvi kujundamiseks peaks ühelt poolt kasvama muulaste informeeritus, võimalus juhtimisprotsessides osaleda.

Iris Pettai sotsloloog teiselt poolt aga nende autoriteet ja positsioon, Seda kõike on raske teha kaudselt meedia, avaliku arvamuse, riigiametite ja haridussüsteemi kaudu.

Seda saab aga kujundada töökollektiivides, vaba aja klubides, parteiorganisatsioonides ja mujal, kus eestlased ja mitte-eestlased koos tegutsevad.

Parimaks võimaluseks on sega töökollektiivid, kus aprillikuise monitooringu andmetel töötab 87% muulastest.

Kuigi otsest muulaste tõrjumist tuleb muulaste endi hinnangul ette vaid igas viiendas segakollektiivis, on paljudes

kollektiivides domineeriv positsioon eestlastel. Tuleneb see paljuski muulaste vähesest eesti keele oskusest, aga ka kesisest informeeritusest ja kursis olemisest Eestis toimuvaga, neil on vähem mõjukaid sõpru ja tuttavaid eestlaste seas.

Miks peaksid segakollektiivide eestlastestjuhid äkki hakkama võimaldama arenguruumi muulastele, liiati kui viimaste eesti keele oskus jätab soovida? Tegemist on uue suunaga organisatsioonide juhtimises, mis on ka lääneriikides suhteliselt hiljuti avastatud.

Lääne firmade kogemus näitab, et kollektiivis, kus erinevad rahvused saavad end võrdväärselt realiseerida, on kõrgem tööviljakus, parem kliima, parem imidz avalikkuse silmis.

Kasvab suutlikkus ületada suhtumisbarjääre ka eri rahvusest klientide suhtes, mis on andnud võimaluse

laiendada oma turgu.

Kuidas käitub fmna, mis soovib luua võrdõiguslikku töökollektiivi? Esmalt püütakse selgitada, miks mõne rahvuse esindajaid ei edutata, miks nad on vähem kursis firmas toimuvaga, miks nad saavad end vaid osaliselt realiseerida. Siis saab põhjuseid kõrvaldada.

Kahtlemata ei saa seda teha käskude keeldude varal. Tegemist on organisatsiooni kultuuri arendamisega, mis ühelt poolt eeldab kõikide töötajate etnilise mõistmise suurendamist, teisalt aga taktitunnet.

Kas ei tundu utoopiana, et firmade juhid tulevad ideega kaasa? Kust tulevad rahad uue integratsioonisuuna väljatöötamiseks ja ellu viimiseks - riikliku tasandi integratsioon käivitus põhiliselt välisabi najal? Neile küsimustele vastuseid veel pole. Tuleb loota sellele, et Eestis, eriti firmajuhtide seas, on õppimisvõimelisi inimesi palju.

Integratsioonireklaam näitab vaid head tahet • "Kes midagi teeb, on toiminud hästi," ütleb kiri töökaaslase arvuti sereensaueril. Samasugusele järeldusele jõudsin, kui olin nädal aega mõttes analüüsinud kevadelläbi viidud kampaaniat "Palju toredaid inimesi".

Need on korralikult tehtud reklaamid, aga äratavad minus pigem tänulikkust ja lugupidamist tegijate hea tahte vastu kui kaasaelamist ja - mõtlemist. Võib-olla on asi selles, et tänasel päeval on integratsioon rohkem riigi kui üksikisiku probleem. Pärast seda, kui muutus endastmõistetavaks, et poemüüja ja polikliiniku registraator üritavad minuga eesti keeles rääkida, selmet sundida mind vene keelt purssima, ei ole enam oluline, kus nad sündinud on või mis asjaoludel Eestisse ela-

ma sattunud. Muidugi, ka praegu on eestlasi, kes igas venelases vaenlast näevad, aga nende inimeste tugevalt juurdunud eelarvamusi reklaam ei kõiguta, vaid kutsub esile põlgliku turtsatuse: "Või et palju toredaid inimesi!

Palju Ublasid, kurat võtaks!"

Ehk siis nende jaoks, kel rahvusküsimuses selge seisukoht puudub. on integratsioon midagi abstraktset ja kauget. Riigi jaoks on probleem olemas, aga iga üksiku inimese vajadus ja vahnisolek selles küsimuses oma seisukohti muuta on väike. Kes on nõus, et "palju toredaid inimesi", need on nõus; kes on vastu. need on vastu ning sundust ümber mõelda ei ole.

Sellistes olukordades saab reklaam paraku Väga vähe ära teha, Parim. mi-

da reklaam suudab pakkuda, on märguanne poolehOidjatele: neid, kes samamoodi mõtlevad, on vee}! Hea tahe, isegi kui see ei too kaasa otseseid muudatusi, on ju ka kiiduväärt.

Usun, et hoopis olulisem kui eestlaste arusaamade muutmine, on reklaami tähtsus venelaste jaoks. Sotsiaalne reklaam justnagu kehastaks avalikku arvamust, kuigi on tegelikult kellegi poolt kinni makstud ja erapoolik. Et aga keegi tahab maksta sellise kampaania eest ning see meedias avaldatakse, siis omab juba see fakt ise rahustavat ja julgustavat toimet neile muulastele, kes oma tuleviku pärast siin muret tunnevad.

Sirli Tarve, Reklaamiagentuuri Zoom direktor

11

F

UUDISED

Integratsioonirahad Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse 28,6 miljoni kroonine eelarve moodustab riigi tänavu kUlutatavatest integratsioonirahadest ligi poole.

Kust raha tuleb?

Euroopa LIIdu Phare programm

.....------49%

Eesti riik 20% Põhjamaade ja URO Arenguprogramm "'-~!--31%

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210. e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 26. mai 2000

••

Uhendused meelitavad ,eri rahvuseid koos tegutsema I.nimõiguslased kritiseerivad valitsuse tehtud riiklikku integratsiooniprogrammi Urmo Kübar, Kertu Ruus

Kuhu raha läheb?

Riikliku programmi korraldamine

11% Kooliõpilaste eesti keele ja ühiskonnaõpe 13%

Täiskasvanute eesti keele õpe

. .---}~ Kooliõpetajate eesti keele ja ühiskonnaõpe 15% 4% Rahvusvähemuste kultuun toetamine

AllikaS: Riiklik Integratsiooniprogramm 2000-0'

Integratsiooni rahajagab sihtasutus Kaks aastat tagasi loodud Mitte·Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus (MEIS) hakkab suurima integrat· siooniprogrammide raha haldajana. Eestis hoolitsema selle eest, et vastne riiklik integratsiooniprogramm ellu saaks viidud.

MEIS-i koondub nii Eesti riigieelarve kui välisabiraha. Rahastajaid tuleb aina juurde: näiteks eraldas põllumajandusministeerium hiljuti taludes keele õppinüseks miljon krooni, kuid palus otsustada MEIS-il, kes seda kõige enam vajab.

"Meie raha ei kuluta, vaid delegeerime selle teistel~ muidu tekiks huvide lahknevus," ütles MEIS-i juhataja Mati Luik.

Enim toetab sihtasutus keeleäpet alates tundidest ja õpikute tegemisest kuni õpilaste vahetuste ja ekskursioonideni. Edukamaid programme on olnud eesti keele õpe peredes, millest sel suvel võtab osa kolm tuhat last, ehkki soovijaid oli kolm korda rohkem.

Projektijuht Jaan Urvet rääkis, et kui kaks aastat tagasi oli veel raske leida kodusid, kuhu lapsi panna. siis mullu ei soovinud neist vaid mõned üksikud lapsi taas võõrustada.

Välisabirahadel on ette määratud, milleks neid kasutada. Euroopa Liidu Phare programm läheb täielikult keeleõppe toetuseks. Põhjamaadel ja ÜRO Arenguprogrammil on paarkümmend eesmärki ning toetus valdkonnad laiemad näiteks täiskas\anuõpe, noorsootöö, kultuuriseitsid.

Ida-Viru haldussuutlik-

Eestist lahkuvad - mõistis puudutavate seadustega Jaan Tõnissoni Instituut, et ning sotsiaal·majanduslik uue riigikorralduse ja uute sissetulekute ja sotsiaalse Mittetulundusühingu Tapa seaduste maailina peab hak- olukorraga. Programmis on Arenduskoda juht Raivo kama kohemaid tutvustama kirjas, et keskendutakse keeRaid saab kord nädalas kok- siinsetele kooliõpetajatele, lelis-kommunikatiivsele osaku tosina linnas elava vene kes seda omakorda lastele le, mis suures osas tähendab abituriendiga, et arutada avavad. muulastele eesti keele õpetaKuid instituudiljätkus jul- mist. nendega eesti keele klubis edasiõppimise- ja töövõima- gust ja - nagu direktor Agu Just see järjekord ei meellusi, vaadata koos läbi lehed, Laius nüüd ütleb lihtsa- di muulasi nõustavale kohtuda külalistegaja rääki- meelsust jagada sünk- Inimõiguste Teabekeskuseda olulisest. Kuu jooksul on roontõlke abil koos õpetust le, kes leiab, et alustada tulvestlusringist võtnud osa mõlemast rahvusest õpetaja- nuks kodakondsuse andmi· kõik keskkooli lõpetavad ve- tele. "Pisitasa hakkas mingi sest. "Kui inimesel on riigis nelannad, poistest on otsus- side tekkima," hindab staatus, tuleb ka lojaalsus," tanud kõrvale jääda paar Laius. Nädalastel kursustel sõnab teabekeskuse jurist - materjalid tuli instituudil Vadim PolestSuk. "Kellele tükki.

Tihti astuvad arenduskot- ise koostada ja paljundada, peab venelane praegu lojaal· ta sisse ka need vene lapsed, sest korralikku õpikut veel ne olema? Eesti rahvusele?" kes ühe propolnud Programmi ühe autori, jekti käigus käis poolsa- rahvastikuministri nõuniku " 1990-ndate õppisid arda, kord ise- Tanel Mätliku sõnul peab alguloodati, vutil maju ja gi 130 õpeta- kava järgima olemasolevat oma peresid millal muulased ära jat. kodakondsuspoliitikat. mis lähevad. Jutud joonistades Laiuse näeb muulastele kõigepealt eesti keelt. integratsioonist sõnul on loo- ette keele omandamist.

Nüüdonnad tekitanuks mulik, et ko- "Programm peab tuginema harjunud ardanikuühen- olemasolevatele seadustele, hämmingut: millest dused näe· mitte soovidele, mille täituvutiklassis käima ja te räägite!? vad ühis- mist keegi ei garanteeri," Tanel Mätlik konnas tek- tõdeb ta. HaridustemaatikaRaid on harjunud neid kinud vaja- Ie keskendub kava rohkem dusi kiiremini. Isegi kui al- juba seepärast, et erinevalt vabal hetkel juhendama.

Sellise kahe kogukonna gul oli näiteks keelelaagrite näiteks sotsiaal-majanduslilähendamistööga tegelevad korraldajate peamiseks res· kest küsimustest polnud see Eestis paljud kodanikuühen- sursiks hea tahe, millele os- praegu muude programmidused või lihtsalt vabatahtli- kused ja selge nägemus teh- dega reguleeritud. "Ei makkena inimesed, kes selleks tavast alles hiljem järele sa arvata, et kui mõnest asvajadust näinud. Just nende jõudsid. "Just kodaniku· jast selles programmis ei tegevus annab sisu märtsis ühendused suutsid ühiskon- räägita, siis polegi neid olevalitsuse heaks kiidetud na mõtlemist muuta," mär- mas," ütleb Mätlik. riiklikule integratsiooni- gib Laius. "Riiklik poliitika Kui vajadus tekib, ei välisprogrammile. "Seadused ise tekkis täielikult nende tege- ta programm muutusi seamidagi ei tee," ütleb Mitte- vuse alusel." dustes, kuid ise kava seadusKuid nüüd on ühendustel loomega ei tegele. PolestSuki eestlaste Integratsiooni Sih· tasutuse (MEIS) juhataja uus missioon - panna tegut- sõnul on see viga. TeabekesMati Luik. "Ideed ning koos sema ka mitte-eestlased. kuse kriitika langeb tavapänendega ka teostamise plaa- Jaan Urvet kinnitab, et ida- raselt kodakondsuseksaminid ei teki kusagil abstrakt- virulaste kodanikualgatus le, mille keerukus paneb Poses ajus nimega Riik, vaid on eestlaste omaga võrreldes lestiluki sõnulläbikukkumikahvatu. "Selle aktiviseeri- se kartuses loobuma paljud tegelike inimeste peas."

Luik nimetab enamikke mine võiks olla järgmine kes muidu eksamile läheksihtasutuse lepingupartne- samm," leiab ta. Laiuse hin· sid. Jurist kinnitab muulasre id kodanikuühiskonna nangul on eesti ja vene ko- te motiveeritust riigikeelt esindajateks. Kui need ka danikuühenduste tekkimisel õppida ja siin aktiivselt pole kolmanda sektori orga- paariaastane vahe, sest vene ühiskonnas osaleda, viidates nisatsioonid, on need koo- kogukond ei mõistnud kohe Balti venelase ideele, mille liõpetajad või kohalike oma· algatuse tähtsat rolli. kohaselt siinne venelane on Tasapisi on asi siiski lii- Venemaal elavast rahvusvalitsuste töötajad, kes kirjutanud mõne projekti vaba- kuma läinud. MEIS-i projek- kaasIasest juba liiga erinev, tijuht Estel Aare kinnitab, et et seal ennast kodus tunda. tahtlikult oma töö kõrvalt.

Teise inimõigustega tegeIda-Virumaa lastele suvist keeleõppelaagrite ja peredes keeleõpet korraldanud Ava- õppimise korraldajatest on leva organisatsiooni, Jaan tud Hariduse Liidu liikme, kolmandik mitte-eestlased. Tõnissoni Instituudi direkEesti Harrastusteatrite Lii- Kuigi Urvet usub, et see on tor Agu Laius leiab, et äärdu juht Jaan Urvet toob mi- kõige suuremast murest ae- muslikud seisukohad on tu argumenti, mille poolest tud üksik erand, on näide te- mõlemalt poolt üle tähtsus· kolmanda sektori organisat- malgi: Avatud Hariduse Lii- tatud - nii arusaam, et essioonid kogukondade lähen- du 15-st koordinaatorist on malt tuleb õppida keelt ja siis tuleb kõik ülejäänu, kui damisel riigiaparaadist edu- kolm vene rahvusest. arvamus, et Või võtke kamad on. Esiteks teevad kõigepealt nad sama töö kümme korda järgmine lu- , , Kodaniketuleb kõigile odavamalt, usub Urvet. Te- gu. "Mul on ühendused ma ise korraldab Ida-Viru üks Nikokodakondlaste keeleõpet kodutelefoni lai," alustas said juba 1990sus anda. ndate alguses aru, rahvastiku"Kuigi ühija isikliku arvutiga. ne keele- ja Teiseks oluliseks plussiks minister et muulased tuleb infosfäär on peab Urvet inimeste aktiiv- Katrin Saks kiiresti ühiskonda eraldatuse seks muutmist ja ehedat nädala eest kaotamisel emotsionaalset sidet kuiva üht konve- haarata.

Agu Laius tähtsaim, teema taga. "Nii pole kahe rentsikõnet. käivad need kogukonna liitmine mingi Nikolai on kuiv riiklik kohustus," lG-aastane Narva poiss, kes koos," kinnitab Laius. "Tesõnab ta. Kolmandana viitab peab ministriga meili teel gelik elu ongi läinud kesUrvet kiirusele, millega koh- kahekõnet sellest, mis Ida- kelt." Praegu lihtsustatakse makas riigiaparaat tegutse- Virumaal toimub ja mida te- keeleeksamit, ka kodakondma arvates sealsete problee- suse saamine on läinud kerda ei suudaks. gemaks.

Urveti viimast mõtet kino midega ette võtta tuleks.

Laiuse kriitika riiklikule Suurt rolli eri rahvuste länitab ka ajalugu. Nii nagu programmi viivad ellu mit- hendamisel näeb kolmandal programmile on aga. et seitstetulundusühendused ja ak- sektoril ka märtsis valitsuse me aasta peale koostatud tiivsed inimesed, olid nemad heakskiidu saanud riiklik riiklikul programmil on eelarvekate vaid tänavuseks. ka need, kes asja riikliku integratsiooniprogramm programmini üldse viisid. aastateks 2000·07. Program- Tanel Mätliku sõnul võimal· Kohe pärast Eesti taasise- mis on integratsioon jagatud dab aga just programm tuleseisvumist - ajal. kus vaikiv kolme ossa: keelelis·kommu- vikus määrata, kuhu on variiklik poliitika oli mitte ai- nikatiivne osa on seotud ja rahasid suunata, andes nult kaugel integratsiooni· eelkõige eesti keele õppimi- ülevaate eri allikatest integpoliitikast, vaid mõtles tõsi- sega, õiguslik·poliitiline ko- ratsiooni tarvis tulevatest meeli, et muulased peagi dakondsuse ning muulasi summadest.

foorum@netexpress.ee

kus ja riigiametnike koolitus.

13 palgalise töötajaga MEIS-i tegevust juhib siseministri kinnitatud nõukogu, mis otsustab riigi rahadele laekuvate projektitaotluste üle. Välisabi jaotamise üle ot· sustavad eraldi juhtkomiteed.

Sihtasutusele on tehtud kriitikat, et projektide valik ei ole põhjendatud.

Esiteks viitavad paljud nõukogu koosseisule, kus Jaan Tõnissoni Instituudi direktori Agu Laiuse hinnangul on poliitikute ja ametnike üleesindatus.

"Ei saa olla kindel, et määrab idee headus, mitte see. et projekt ühtib p0liitikute arvamusega," märkis ta.

Jaan Urvet sõnas, et J\;IEIS peaks pidevalt kon· sulteerima ühendustega.

"Praegu otsustatakse paberi alusel, aga projekti kokkukirjutamine pole grafomaanil mingi probleem," sõnas ta.

InimÕiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov tõi välja, et MEIS-i rahajagamise kri· teeriumid pole piisavalt läbipaistvad. Näiteks ei põhjenda nõukogu fmantseerimisest keeldumisi.

MEIS-i projektijuht Estel Aare ütles, et vähemalt keeleõpet korraldades on juba aastaid alati nii projektijuhtide kui ka õpetajatega nõu peetud.

Aare kinnitas, et nii ongi sündinud projektide hindamise kriteeriumid.

"Tegijad ise on otsustanud sellegi, kui suure osa ühe lapse elamis- ja õppekulust peaks lapsevanem ise maksma ja kui palju sihtasutus," lausus ta.

Kertu Ruus

Probleemiks integratsiooniprotsessis kujunevad vastastikused hirmud: nii kardavad eestlased, et muulased pole lojaalsed, millele saadakse kinnitust ka 9. mai miitingutest. Venelased omakorda tunnevad, et neid Eestis ei sallita.

PRIITSIMSON

Sallimatud ja hirmul eestlased • Kuigi eestlased peavad end enamasti leplikuks ja lahkeks rahvaks, on viimasel ajal eestikeelses meedias hakatud rääkima ka meie sallimatusest teiste rahvuste suhtes.

Tartu Ülikooli sotsioloo· giatudeng Piia Tammpuu seostab kriitilisema käsitluse teket uue vaatenurgaga, mis eestlastel rahvussuhetele on tekkinud: kui varem kiputi pelgalt süüdistama siinseid muulasi, siis nüüd tajutakse ka oma vastutust integratsiooniprotsessis.

"Sallivuse mõistet on laiendatud, see ei tähenda enam pelgalt otseste konflik-

tide puudumist, vaid ka austust ja tunnustust teiste rahvuste vastu," ütles Tammpuu.

Kui eesti päevalehed omistasid eelmise aasta artiklites eestlastele sallimatust sagedamini kui muulas· tele, võis selle taga aimata ikka veel eestlaste hulgas püsivat vene-hirmu, kartust ja usaldamatust siinsete veo nelaste lojaalsuse suhtes, mida võimendasid ajakirjanduses palju kajastust leidnud erinevad suhtumised konfliktidesse Kosovos ja TsetSeenias. Hirme ebalo· jaalsuse ees suurendavad ka rahvusgruppide vähesed

kontaktid ning muulaste napp eesti keele oskus.

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut on läbi viinud ulatusliku elanikkonna küsitluse rahvussuhete kohta, mille tulemusi asutakse varsti võrdlema Integratsiooni Sihtasutuse ja ÜRO Arenguprogrammi tellitud meediamonitooringu tulemustega, saamaks selgust, kui palju kujundab meedia rahvussuhetes inimeste arvamusi. Selle analüüsi tulemused lubavad hakata Välja töötama ka konkreetseid strateegiaid nende suhete parandamiseks.

Urmo Kübar

Eestlastel ja venelastel eri ootused integratsioonile Urmo Kübar urmo@epl.ee

Maardu draamaring "Veer i spaga" võitis mai algul toimunud Eesti harrastusteatrite festivalil ühe kolmest zürii eripreemiast etendusega "Ego-lirimaa" (pildil). Kolmandat korda peetud festivali parimaks lavastuseks tunnistati Palamuse näitetrupi esitatud "Ulguv mölder~, mis võitis ka kolm parima osatäitja preemiat neljast. "Ulguvat möldrit" mängib trupp ka suvel Palamuse vesiveskis.

FOORUM 'REIN VlL..

STIPENDIUM BALTI-AMEERIKA PARTNERLUSPROGRAMM (SAPP) toetab ühe Eesti mlttetulundusuheMuse osavõttu ÜRO TOldu- Ja PõllumajandusorganisatSIooni Euroopa konverentsist 24.-28. juulil Portu· galis. Konverents puudutab pollumajandusllkku ja maapllrl<ondade arengut ning säästvat majandamist. BAPP kavatseb edaspldlg! toetada tihenduste võrgustlkl. loomist Balti mkldes ja mUjal. Konkurss kuu· lutatakse selle kuu lõpul. lisainfo Avatud EestI Fondist (6 313 792)

Eestlastel ja venelastel on erinevad ootused selle kohta, milleni integratsioon peaks viima, selgus Integratsiooni Sihtasutuse ja ÜRO Arenguprogrammi tellitud siinsete eesti· ja venekeelsete ajalehtede UUrinb'llst.

Kui eestlased ootavad, et integratsioon viiks keele- ja kodakondsusprobleemide lahenemisele ning suurendaks muulaste poliitilist lojaalsust, siis venelaste ootused on suunatud sallivuse kas· vule ühiskonnas, näitas eel· mise aasta ajalehtedes ilmunud integratsiooniteemalis·

te artiklite analüüs.

Nõnda on erinevad ka probleemid, mida integratsiooniprotsessis nähakse.

Venekeelsetes päevalehtedes on nendeks mitte-eestlaste keeleline ja kultuuriline diskrimineerimine, nende eemalhoidmine tööturust. ärist ja poliitikast ning probleemid elamislubade saamise ja passide vahetamisega.

Eestikeelsetes päevalehte· des mainiti probleemidena, et mitte-eestlased ei oska eesti keelt ning saavad infot mitte Eesti, vaid Venemaa telekanalitest. Samas heideti riigivõimudele ette, et keeleseaduse nõuded ja koda· kondsuspoliitika on liigajäi·

gad ning takistavad integratsiooni. Ühena uuringut läbi viinud Tartu Ülikooli sotsioloogiatudengi Piia Tammpuu sõnul on iseloomulik, et kui eestikeelsetes lehtedes ilmub nii kiitvaid kui ka kriitilisi artikleid, siis venekeelsed lehed on üheselt kriitilisemad ning nende artiklitest võib näha rohkem integrat· siooniga seonduvaid hirme ja usaldamatust.

Kriitika ei ole seejuures ei eesti· ega venekeelsetes lehte des suunatud mitte teise rahvuse, vaid riigivõimu vastu, keda süüdistatakse saamatuses integratsiooniprotsessi juhtida.

Tammpuu sõnul ei ole hea, et riigi rolli integratsioonis nii suurena nähakse.

"Integratsioonist räägitakse kui poliitilisest protsessist ning harva mainitakse, et see võiks hakata ka rohujuuretasandilt, kus oluliseks tegijaks oleks kolmas sektor,"lausus ta.

Uuringu raames analüüsiti ka kohalikke venekeelseid

tele- ja raadiosaateid ning leiti, et need on lehtedega võrreldes rohkem suunatud integratsiooni toetamisele, kuid neile heideti ette poleemika vähesust.

Eesti Televisiooni venekeelsete saadete peaprodutsent Pavel Ivanov ütles. et tema meelest ei hinda uurimus venekeelset trükiajakirjandust õiglaselt. "Mu sügav

Eesti ja vene press SUURIMATE EESTI· JA VENEKEELSElE EESTI AJALEHTEDE KESKMISED TlRAAZID APRIUIS 2000: PÄEVALEHED: Postimees 59 100 Estonua 7 800

NÄDALALEHED: Eesti Ekspress 47 700 Vesti Nedelja Pius 23 600 Allikas: Eesti Ajalehtede Uit

arvamus on, et venekeelne meedia on elule lähemal ja tugeva sotsiaalse kallakuga," ütles ta. "See ongi integratsioon, kui inimestele kirjutatakse asjadest, mis neid ümbritsevad, kuid uuringus seda ei arvestata."

Ivanovi sõnul suhtutakse venekeelsesse ajakirjandus· se Eestis eelarvamustega.

"Ei saada aru, et Molodjozh Estonii toimetuses ei istu enam Koganid ja teised jubedad elukad ning Estonija ei ole maffia ajaleht, mis sest, et toimetus asus Ohvitseride Majas," sõnas ta. "Minu meelest võiks lõpetada selle vene meedia kallal tänitamise ja lasta talleida oma tee."

,

12

FOO

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461005, faks 6 311210, e-mail foorum @netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 26. mai 2000

oo

Uhendused õpivad internetiga raha koguma Interneti ja e-kaubanduse arenedes on viimastel aastatel kasvanud ka inimeste valmidus interneti kaudu mittetulundusühendustele annetusi teha, mille parimaks näiteks on Punase Risti mullu internetis kogutud 21 miljonit krooni Balkani põgenike toetuseks.

Kuigi onlineoannetused ei asenda traditsioonilist hea· tegevust veel niipea - näiteks 1998. aastal USA-s eraisikute annetatud 135 miljardist dollarist laekus interneti kaudu 192 miljonit -, on ühendusOO siiski asunud end uute võimalustega kurssi viima, sest online·annetajad on enamasti haritud ja jõukad noored ehk ahvatlevaim sihtgrupp ühenduste jaoks.

Kommunikatsioonifirma ArtsWire koordinaator Beth Kanter märgib, et võimalus interneti kaudu annetada on saamas enamike ühenduste kodulehekülgede loomulikuks osaks. Üheks võimaluseks on sõlmida leping e·kaubamajadega, et ühendus paneb oma koduleheküljele lino gi, mis viib nende aadressile ning saab vastu kindla protsendi kaubamaja läbimüügist. Lisaks luuakse annetuste portaale ja lehekülgi, kus annetaja saab end registreerida klubi liikmeks, mis iga kuu tema pangaarvelt kindla summa maha arvestab.

AS Delfi müügijuhi Allan Sombri sõnul tasub ka Eesti ühendustel end interneti kaudu raha kogumise võimalustega kurssi viia. "Ligi 80% raha üle otsustajatest on juba praegu sagedased internetikasutajad," põhjendab ta, lisades, et internet on rahakogumiseks ka oda· vam ja kiirem kui tradit· sioonilised kanalid.

Mõned Internetiaadressid, Internetis leidub ka kus saab teha annetüsl eri probleemide lahendamI· kümneid lehekülgi, mida seks Ise selleks sentigi külastades saab ühendus· kulutamata: tele annetada ise selleks www.thehungersite.com sentigi kulutamata, sest www.ecologyfund.com raha kannavad külastaja www.saverainforest.net eest üle lehekülje sponso· www.endcancemow.com rid. Näiteks sellistest lewww.peaceforall.com www.thehumanitariansite.org hekülgedest tuntuima, www.freedonation.com Thehungersite.com'i sponsorid maksavad iga külastuse eest 80 riigis tegutsevale nälja vastu võitlevale organisatsioonile WFP pool USA senti. Eelmisel nädalal käis leheküljel üle kahe miljoni inimese.

Siiski pälvivad sellised "click&give" küljed ka kriitikat. et need devalveerivad heategevuse olemust. USA va· batahtliku Jayne Cravensi sõnul ei võta inimesed nii tehtud annetusi tõsiselt, sest pole nende peale kulutanud ei aega ega raha. "Selmet kõike lihtsamaks tahta teha, tuleks hoopis keskenduda potentsiaalsete annetajate harimisele, et nad mõistaksid, mida heategevus endast kujuUrmo Kübar tab," ütleb ta.

Click&give

Lääneriikide abi jaotub ebaõiglaselt Rahvusvaheline abiagentuur Oxfam leiab, et rikkad riigid on humanitaarabi andmisel väga ebaõiglased, sest kui Maailma Majanduskoostöö- ja Arenguorganisatsioo· ni (OECD) riikide rikkus kahekordistus aastatel 1991-97, langes humanitaarabile antud raha sel ajal kolmandiku võrra.

Samuti antakse toetust juhuslikult või poliitilistest põhjustest lähtuvalt, väidab Oxfam. Endises Jugoslaavias sai abivajaja mullu üle 3500 krooni eest toetust, Sierra Leones 13ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis 25 korda vähem. "Loteriid meenutavabi on maailma julmemaid ebaõiglusi," sõnas Oxfami uurimuse autor Nicola Reindorp.

Ka Euroopa Komisjoni välissuhete volinik Chris Patten teatas nädala eest, et komisjon on välisabi aastaid halvasti jaganud. Näiteks lubati orkaani tõttu kannatanud Kesk·Ameerika maadele üle 3,3 miljardi krooni, kuid antud pole midagi. Lisaks tänavu välisabiks ette nähtud 1,1 triljonile kroonile on liidul kaks korda nii suur maksmata toetuste võlg.

Probleemiks on ka abirahade efektiivne ja aus kasutamine - näiteks põuast laastatud Pakistanis veenab sõjaväeline valitsus rahvast annetama, peamiselt läbi riiklike pankade. Samas väidavad kannatanud, et pole saanud vett ega toiduaineid, mida valitsus neile väidetavalt on saatnud.

UN Wire, Oxfam, IPS

Ülemaailmne seksuaalvähemuste suurpidu Roomas. Juulis kogunevad seksuaalvähemused Rooma nädalasele suurüritusele World Pride (Maailma uh· kus). Ürituse kulminatsioonina toimub suurejooneline marss mööda ajaloolise Rooma tänavaid, et deklareerida oma inimõigusi ning pühitseda vabadust ja mitmekesisust. "Nõuame, et meid tunnustataks ametlikult ja õnnelikult," ütleb korraldaja Imma Battaglia (pildil), homoseksualistide seltsi Mario Mieli president oma pöördumises ürituse koduleheküljel. "Ei tohi olla rõhumist sõltuvalt sellest, keda sa aro mastad." Ürituse käigus toimuvad suurejoonelised tantsupeod, moeshowd, klassikalise ja popmuusika kontserdid, teatri- ja filmiõhtud ning ülemaailmne nahapidu ja jäätisepidu.

Peetakse seminare religiooni ja homoseksualism i ning AIDS-i teemadel.

Foorum

Üle 3000 etnilise albaanlase võttis osa protestirongkäigust Lääne-Makedoonias Tetovos, et näidata vastuseisu valitsuse plaanile Sulgeda albaaniakeelne Pristina eraülikoo!. Ülikooli rektor Fadil Sulejmani süüdistas OSCE Max van der Stoeli ja Makedoonia valitsuses olevaid albaanlasi selles, et nad on liitunud Makedoonia ülemvõimuga ülikooli arvelt. Vähemusrahvuste küsimuse komissar Van der Stoel on teinud ettepaneku asutada mitmekeelne avalik-õiguslik ülikool, mis ei annaks enam kraade rahvusteadustes nagu praegu.

RFE/RL NEWSLINE

"The Who" kit arrist Pete Townshend müüb internetis oma kitarre ja mälestusesemeid, et toetada rahvus· vahelise abiagentuuri Oxfam abiprogramme üleujutatud Mosambiigis ning põuda ja nälga kannatavas Etioopias.

Kitarride seas on Eric Claptoni 1957. aasta Stratocaster, mille kitarrist kinkis Townshendile abi eest Claptoni heategevuskontserdi korraldamisel 1973. aastal. Müügil on ka kitarr, millel Townshend kirjutas loo "Behind blue eyes" ning millel tema tütar Minta mängima õppis.

Townshend ütles, et hakkab oma muusikainstrumentidest puudust tundma ning kutsus inimesi üles heldusele ja ka otseannetustele.

Foorum

Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugejateit vastukajasid, kaastÖid ja teavet. Et olla areeniks, kus kodanikuühendused saaksid söna, palume ühendustel endiloma plaanidest meile teada anda. Foorum loodab, et inimesec ise tahavad nähtavale tulla ja oma mõtteid ja arvamust teistele avaldada. See lalendaks ehk ka Eesti tulevikusuundade üle otsustajate nngl. Igaühe hääl on Foorumi jaoks oluline.

Vastukajad, kaastööd ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uidu postiaadressil Tallinn, Pärnu maantee 67a (märksõna Foorum), telefonil 6 461 005, faksil 6 311 210 Ja e·maiUI foorum@netexpress.ee Foorum

Narva algatuskeskuses õpivad nii lapsed kui töötud SilmPede

Laste suvistes ökoloogilis· tes töölaagrites on nüüdseks olnud osalisi USA·st, KanaRiigikeelsete siltide, teeviita- dast, Rootsist, Hispaaniast, de ja muu kirjaliku infoga Jaapanist ja mujalt. Noorhästi varustatud Narvas sooliiduga "Uus põlvkond" kuuleb eesti keelt harva. Vist valmistatakse ette rahvusvasama harva kuuleb ka Narva helist vabatahtlike projekti elust argipäevases Eestis. "Integratsioon noorte pilgu Tõsieestlane kipub Narvast läbi". ikka eelarvamuslikult rääkiKoostöös ametiühingute· ma. Ometi on seal samasugu- ga on loomisel informatsioo· sed inimesed kui mujal - pal- ni- ja konsultatsioonipunkt judel neist sama palju või piirilinnade elanikele, mis rohkemgi probleeme kui sa- peaks andma infot juriidilisda kilomeetrit lääne pool ela- te, majandus- ja muude sel· vail kaaskodanikel. liste küsimuste kohta. Üht Narva Integratsiooni töösuunda teistele eelistada Ühiskondlik Algatuskeskus ei saa. Keelt õpivad igas eas püüab inimesi aidata. Kui inimesed, lastelaagrid korjaPeetri platsi ääres asuva vad tänavaiIt lapsed, infoStalini-aegse maja luitunud punkt on mõeldud täiskas· koridorides valitseb sumbu- vanute probleemidele lahen· nud vaikelu, siis keskuses duse leidmiseks. võtab sisseastujat vastu meProbleeme on keskuseIgi lu kui mõnes festivalistaa- küllaga. Paljud seotud rabis. Sigina-sagina, kõvahääl- hastamisega, kuid mitte aise jutu ja üleüldise ringituis- nult. Kui riik keeldub abiskamise keskel seisab särava tamast või kui 9-kroonise naeratusega tumedavereline ülekulu pärast jääb toetusedaam, keskuse direktor Ha- ta terve projekt, on võimalik lida Agapova. siiski toime tulla. Kui aga Õpetaja, ärinaise ja ame- rahataotlus projektile, mis tiühingute koordinaatori ko- nägi ette Narva laste saatgemustega Halida on Narvas mist Tallinnasse keelt õppituntud. Kaks aastat tagasi ma, lihtsalt pealinnas integseda keskust luues tegeles ta ratsiooni sihtasutuses ära laste suvise ökokaotatakse, siis loogilise töölaago ei pruugi imesri korraldamisetada narvakate ga. Siis vaatas, et pahameele üle Tallinnas on inselle asutuse töö suhtes. tegratsioonikes· Linnavõimukus juba olemas ja leidis, et see delt on keskus on naljakas. Kas saanud piisavalt siis Tallinnast moraalset toe· hakatakse meid tust, vähem raintegreerima, halist. "Me kas küsis Halida enkulutarne jõudu dalt ega mõelnud selleks, et minvastust otsides na ja võidelda selle bürokraakaua - "Otsusta- Halida Agapova sime, et integree· tia, ametnikega rida on vaja ikkagi Narvas või lihtsalt ajada oma asja, .. ja avasime oma osakonna." leides teised võimalused," Keskus tegeleb eesti keele ütleb Halida. õpetamise, lastelaagrite ja Komplikatsioonidele võib rahvusvaheliste noorsoova- lisada uute Narva-Jõesuu hetuste korraldamise ning linnavõimude suhtumise veel mitmete projektidega, laste töölaagrisse, kes pak· mille täpset arvu on raske kusid lastele tööks koristada kindlalt öelda. "Õpivad kõik avalikuks käimlaks kujune- arstid, õpetajad, töölised, nud mets või firmajuhtide lapsed," ütleb Halida. Kes- lohakuse laste koristatud kuse neljale keeleprogram· prügi transportimisel. Ametmile lisandus aprillist töötu- nike ükskõiksusse ja büroktele eesti · keele õpetamise raatia jäikusse takerduvad programm. paljud head algatused.

Projekt "Vene laps eesti Abi on võimalik keskusekodus" on saanud mõlema le anda mitmel moel. Nii osapoole hea vastuvõtu osali- materiaalselt kui positiivse seks. Integratsioonikampaa- tähelepanuga. Suuremad ainia "Palju toredaid inimesi" tajad on väljastpoolt Eestit plakatiteit tuntud Nastja ja Holland, Põhjamaad, PhareKristi - Nastjat ja Kristit programm ... See paneb kestead? - on sellise tegevuse kuse töötajaid tegema ette· näiteks. Narvale sel aastal heiteid Tallinnale. üle-eestilises programmis "Me tahaksime, et integ· eraldatud 26 kohale on prae- ratsiooniprojektidele pööra- • Vastupidiselt laialt levigu tahtjaid juba 160 ringis. taks rohkem tähelepanu, nud arvamusele ei tähenda See sunnib otsima muid sest Narva linn jääb neist integratsioon vaid keele õpevahendeid. Erinevad lapse- praegu täiesti kõrvale," ütle- tamist ning ka siinsed muuvanemad on nõus maksma vad Ada Sokolova ja Inna Il lased ei ole vaid venelased.

500 kroonist nädala eest ku- jina. "Et rohkem kuulataks Narva Eesti-Valgevene ni 2000 kroonini kahe näda- ja aidataks neid inimesi, kel- kultuuriseltsi "SpadtSõna" la pikkuse elamise eest eesti le jaoks on integratsiooni va- juhi Tatjana Korotkevits· peres. Kõige rohkem pöörab ja. Me ei ole ju süüdi, et Tsõganoki sõnul on valgevekeskus tähelepanu 14-18·aas- sündisime piirkonda, kus on nelastel suur oht Narvas tastele, kellega muidu kõige ainult 3% eestlasi." muutuda vaid venekeelvähem tegeldakse, sest neid seiks. Enamikuga pea· lesõjaaegseil aastail siia saaloetakse raskes vanuses lasteks. bunud valgevenelastega onNarva

Integratsioonikampaaniast "Palju toredaid inimesi" tuttavad KrIsti Mesila (vasakul) ja Nastja Rogova on üheks näiteks Narva Integratsiooni Ühiskondliku Algatuskeskuse tööst : Narva piiga Nastja elas eelmisel aast a l keelt õppides nädal aega Kristi peres Sa aremaal ning tüdrukud on sõbrannad siiani.

RAIGO PAJULA

Omapära säilitamine soodustab integratsiooni gi see juhtunud.

Seda püüab selts vältida aktiivselt rahvuslikku kultuuri levitades. Valgevenelastel on rikkalik kultuuripärand, pikad traditsioonid ja mitmeid rahvuslikke suurkujusid. Oma rolli näevadki rahvuslikud kultuuriseltsid just omapärade säilitamises ja laiemale avalikkusele tutvustamises.

Narvas on 15 rahvuslikku kultuuriseltsi ühise koordi-

natsiooninõukoguga. Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Igor Gromovi sõnul võiks nende roll integratsioonis - seda sõna mõistab ta kui vastastikust austust, haridust ja kasvatust - olla suur, kuid probleemideks on teadmatus ja passiivsus.

Vähesed teavad, et peale linnavalitsuse on võimalik leida toetus ka mujalt, näiteks rahvusvahelistest prog· rammidest nagu Phare ja

muud. Ei osata kasutada in· ternetti infoallikana, koostada projekte ega eelarvet ega teata, kuhu neid saata.

Narva linnal võiks olla suur potentsiaal kultuuri· valdkonnas ja Eesti-VeneSkandinaavia suhetes, rõhutab Gromov. Seevastu linna ja selle elanike probleemide lahenduseta jätmine võib kurjalt kätte maksta.

Siim Pede

Eesti iseseisvuse taastas jõuline kodanikualgatus Andra Veidemann Eesti Inimõiguste Assotsiatsiooni esimees

Eesti taasiseseisvumise lugu on suurepärane näide sellest, milline jõud võib olla rahva omaalgatusel ja kollektiivsel kujutlusvõimeL Nii Rahvarinne kui ka Eesti Kongress olid tüüpilised koI· manda sektori organisatsioonid enne, kui nad lagunesid üsnagi eriilmelisteks erakondadeks ja hakkasid võitlema poliitilise võimu pärast Eesti Vabariigis. Seega on suurelosal meist olemas isiklik kogemus sellest, mida võivad korda saata mittetulundusühingud, me ainult ei ole vaadanud Eesti ajaloo lähisündmustele sellest vaatenurgast. Ometi iseloomustatakse lääne ülevaa· teteostes ja artiklites sageli Eestit ja teisi Balti riike kui

arenenud kolmanda sektorigamaid.

Kas võime end täna tõepoolest kodanikuühiskonnaks nimetada - pidades meeles, et hästitoimiv kolmas sektor on seda tüüpi ühiskonna tähtsaimaks tunnuseks? Kui sirvida möödunud kümnendi Eesti ajalehti ja teha statistikat sel teemal peetud konverentside kohta, võiks arvata, et kõik on kõige paremas korras: kolmas sektor on olnud jätkuvalt aktuaalne, rahvusvahelised fondid on heldelt rahastanud konverentse, kus kõik on olnud teoreetiliselt selge ja vähemasti näiliselt saavutatav. Ma ei võta endale õigust kõneleda loomakaitse ühingute ja margikoo gujaid liitvate organisatsioonide nimel, olen mitteorganiseerunud koerapidaja ja toredate margikogude siiras kõrvaltimetleja, kuid needki ühendused kuuluvad koI· mandasse sektorisse samamoodi nagu inimõigustega

tegelevad kodanikualgatusel põhinevad ühingud ja liidud. Viimastega olen aga otseselt kokku puutunud nii tegevpoliitikuna kui ka pärast seda. 1999. septembri lõpul ellu kutsutud Eesti Inimõiguste Assotsiatsioonis olen ka kaasvastutaja ja seetõttu julgen öelda, et kolmas sektor toimib meil nagu inimõigusedki: paberil on kõik ilus, tegelikkuses on aga veel pikk tee minna ja mõnel puhul pole käes veel teeotsagi.

Kõik algab ikkagi küsimusest: millist riiki me tahame.

Paljulubatud kodanikuühis· kond on üksnes teoreetiline mudel, kui me ei tea, missugune peaks see välja nägema Eestis ja millised võimalused meil selle ülesehitami· seks on. Et ühendusteloleks ühiskonnas koht, on vaja poliitilist tahet ja ligipääSU informatsioonile. See tähendab suhtlemist ühiskonna sees, mis omakorda on võimalik üksnes riigivalitse-

mise läbipaistvuse ja toimi- oma olemuselt vastupanulii· va osalusdemokraatia kor- kumine, ka Rahvarinne pural. Olen nõus, et tingimu- hul, kuigi ta formaaljuriidi· sed on rängad, kuid vähe- liselt kutsuti ellu perestroi· mat nõudes jääb kõik sama ka toetuseks. Eesmärk oli virtuaalseks kui elu joonis- selge ja üks: vabaneda tatud filmis. võõrast ikkest, et ise oma Tulles tagasi artikli algu- ajalugu kujundada. Ka mu· se juurde, võiks ju osutada jal Euroopas toimuvoli julühele tõsisele vasturääkivu- gustav: kui langes Berliini sele - kui Eesti end taas va- müür, pidid langema ka teibaks lauliS ja väitles, ei ol- sed kuni kõige raudsematenud meil mingit loovat dia- ni välja. Mis pidi tulema päloogi lagune· rast seda, oli va nõukogutuleviKolmanda de impeeriu- " kuküsimllS sektoriga on miga, toimija esialgu võis üritada vat osalusde- nagu inimõigustetagasi minmokraatiat ga: kõik on ilus ega mingit paberil. na selle juurselget ettede, mis oli kujutust selenne müüre. lest, mida oli endast nii maTäna on kolmanda sektori janduslikult kui ka poliitili- ülesanne põhimõtteliselt selt kujutanud Eesti NSV. teistsugune, jumala pärast Ometi sai võimalikuks pea mitte lammutavega vastutöötav, vaid kaasamõtlev kõikesuutev rahvaalgatus.

Kuid kõik sõltub konk- ja -tegutsev. Kodanikuühisreetse aja kontekstist ja konna roll tänapäeva maailpüstitatud ülesannetest. Tol- mas ei ole aga ei rohkem leaegne rahvaliikumine oli ega vähem kui uute suhete

arendaja ja läbirääkija turu ja riigi vahel. Globaliseeruvas majandusruumis vanad riigiruudelid enam ei toimi, uute kujundamisest pole ka rahvusvaheline rahavõim eriti huvitatud. Riikide poliitiline tahe jääb nõrgaks, kui seda ei toeta võimust võõraudunud rahvas.

Kolmanda sektori tulevik Eestis sõltub lõppkok· kuvõttes väga lihtsatest va· likutest. Esiteks: kas valida inimene ja seega kindlad va· badused ja kohustused või raha, mille teenimiseks ei valita vahendeid. Ja teiseks: kas hästiinformeeritud rah· vas, kellega ühiskonna eliit peab arvestama, või infohä· maruses elav mass, kes on alandatud üksnes käsutäitjaks ja kellelt seeläbi pole oodata ka mingit moraalset vastutust. Kui jõutakse neis valikutes konsensusele, on astutud tähtsaim samm kodanikuühiskonna suunas.

Jääb üle üksnes selle vormistamine seadusloomes.

, ------------~------~------------------~------------------~--------------------.~,------------------~~----------------------