KODA NI KUÜHISKONNA HÄÄLEKANDJA 31. MÄRTS 2000 NR 10 Eesti Ajalehtede Uit: Pärnu mnt 67a. Tallinn Telefon: 6461005, Faks: 6311210 e·mail: foorum@netexpress.ee
Valmib Eesti nägemus kodanikuühiskonnast Kaheksa peamiselt mittetulundussektori esindajatest koosnevat töögruppi on ette valmistanud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, mis peab mää· ratlema, kuidas panna kodanikud osalema ühiskonnaelu korraldamises. "Selle dokumendiga otsustab Eesti riik oma suhtumise mittetulundussektorisse lähema kümne aasta jooksul," ütles Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuse Liidu tegevdirektor Kadri Kopli. Sügisel riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena arutlusele tulev kontseptsioon näeb töövariandis Põhjamaade eeskujul, et kolmanda sektori raha Eestis tuleb peamiselt riigilt, mitte ühenduste majandustegevusest või annetustest. Kopli ütles, et dokument paneb ka aluse pikaajalisele tööle, mille käigus töötatakse välja teenuste standardid, juhul kui ühendused hakkavad pakkuma teenuseid, mida riik neile delegeerib. "Dokumendi vastuvõtmine oleks suur samm selle poole, et kodanikuühendused oleksid kaasatud riigi juhtimisse," kinnitas Eesti Sotsiaalsraäri Ümarlaua juhatajana ühenduste ja erakondade koostöökotta kuuluv siseministeeriumi asekantsler Deiw Rahumägi. Ta lisas, et kui ühendused hakkaksid riigielu korraldamisel kaasa rääkima, tõuseks valimisaktiivsus. Ka president Lennart Meri rõhutas oma iseseisvuspäeva kõnes kontseptsiooni olulisust. Ta märkis, et riigikogu liikmed ja valitsusametnikud tunnevad kodanike igapäevaelu kasinalt ning just kasutatava informatsiooni nappus teeb nende koostöö ebatõhusaks. "Mittetulundusühenduste ülesanne on argumentee· ritult ja senisest märksa söakamalt tuua oma seisukohad polii· tiliste otsustajate ette," ütles Meri. Märts - valmib esimene varia nt; Aprill - dokumenti arutatakse erakon"Selline tegutsedade ja mittetulundusühenduste misviis vähendab koostöökajas, mis ühendab kaheksat rahva võõrandukatusorganisatsiooni ja kõikide parlamist võimust, menti kuuluvate parteide esindajaid; elavdab osalusdeJuuni - doku ment esitatakse avalikkumokraatiat ning sele tutvumiseks, kodanikeühendused saavad seda avalikel üritustel kommenloodetavasti suuteerida ja parandada; rendab riigimeheOktoober - kontseptsioon jõuab riigilikku tegutsemist, kokku, kus enne täiskogule arutlusele millest Eesti ikka minekut peab selle heaks kiitma kultuuveel puudust tunrikomisjon. neb." Kertu Ruus
Kontseptsiooni sünd
küsimus Alar Urm, rahandusministeeriumi juriidilise osakonna jUhataja ? Märtsis kinnitas valitsus sel • aastal tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühenduste nimekirja, kuhu pääsevad vaid avalikes huvides tegutsevad ühendused. Kust jookseb piir avalikes huvides ja oma liikmete huvides tegutsevate ühenduste vahel? Minu teada pole "avalikku huvi" pr aegu kuskil täpsemalt defmeeritud. Nõnda pole loetletud ka tingimusi, mille täitmise korral ühendus tõepoolest avalike huvide eest seisab. Võib-olla kunagi leiab see termin ka täpsustamist, aga on paratamatu, et ikka jääb seadustesse mõisteid nagu "avalik huvi", "kuritahtlik", "mõistlik", "hea", "jäme", mis vajavadki laiemat tõlgendust. Pealegi leidub alati neid, kes hoolimata termini täpsusest seadusest ikka mööda hiilivad. Kui näiteks kümme looduskaitseinspektorit otsustavad luua asutuse, kus end koolitada, ongi juba jama lahti. Praegu otsustab üksikjuhtudel ühenduse maksusoodustuse üle ebapopulaarne inimene, keda kutsutakse ametnikuks, ja teeb ta seda ikka organisatsiooni põhikirja alusel. Kertu Ruus
Jaan Tõnissoni Instituudis loodi Antikorruptsiooni Keskus, mis esindab Eestis rahvusvahelist korruptsiooni vastu võitlevat organisatsiooni Transparency International. Keskus hakkab analüüsima korruptsiooni levikut Eestis ning aitab valitsusel välja töötada parandusettepanekuid õigusaktidesse. "Et korruptsioon hõlmab kogu ühiskonda, peavad selle vastu võitlema valitsejad ja valitsetavad ühiselt," märkis keskuse projektijuht Triin Reinsalu. "Efektiivseim viis selleks on nii üleriiklik kui ka rahvusvaheline koostöö, teavitades samas avalikkust probleemi tõsidusest." Keskus loodab koondada ala spetsialistid Eestis. Teisipäeval toimus korruptsioonivastase koalitsiooni asutamiskoosolek. Koostööd teevad riigiinstitu tsioonid Gustiits- ja siseministeerium, kaitsepolitseiamet, Rügikontroll, omavalitsused), mittetulundusühingud (Eesti Õigustõlke Kesk us, Avatud Eesti Fond, Eesti Ajalehtede Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Õiguskeskus) ning erasektor (Eesti Kommerts- ja Tööstuskoda, Eesti Tarbijakaitse Liit).
Tartus alustas tööd vabatahtlike keskus. Eelmisel nädalal avati Tartu-ja J õgevamaa Vabatahtlike Keskus, mis koondab vabatahtlikust heategevuslikust tööst huvitatuid, vahendab neid organisatsioonidele ja korraldab koolitus i. Praeguseks on end kirja pannud kümme inimest, kes soovivad tegelda eelkõige keskkonnakaitse ja kolmanda sektori arendamisega ning abistada lapsi ning puuetega inimesi. Avamisüritusest võttis osa ka Briti suursaadik Eestis Timothy Craddock, kes andis keskusele Briti valitsuse poolt üle kaks arvutit. Keskus tegutseb Tartus Piiriülese Koostöö Keskuse ruumides ja selle töötajate juhendamiseL Seni on Eestis tegutsenud vaid vabatahtlike Tallinna keskus. Foorum
STIPENDIUMID MEISI 10000·KROONISED ARENDUSSTIPENDIUMID said veebruaris poolesaja kandidaadi seast probleemsete mitte-eesti laste ja noorukite toetaja ühing OMOS ning Narva stuudioteater Ilmarine. OMOS andiS muuhulgas hiljuti välja laste endi koostatud lehe "Sa ... Tõ ... You", millest leiab kõik kil)utised nii eesti kUI vene keeles. TARTU ÜUKOOLl SIHTASUTUS ootab 15. aprillini Tartu Ülikooli tudeng,telt ajakirjanduslikke analüüsivaid esseid Eesti riig,võimuga seotud teemal, et anda välja TIIna Tammani nimeline 5OO0-kroonine stipendium. Samuti kuulutab sihtasutus välja SOOO-kroonise stipendiumi "Noa laev", mis antakse parimale Tartu Ülikooli tudengi ki~utatud vaimsete puuetega inimesi puudutavale uurimistõõle. Maksimaalselt 6000-tahemärg,seld töid oodatakse 10. maiks. Info: TÜpeahoone postikantselei. http://WwW.ut.ee!sihtasutus.!
Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus
eühendus teeb riigi töö paremini ja odavamalt Ehkki valitsus tunnistab vaj adust riigi ja kohalike omaval itsuste kohustusi kolmandale sektorile üle anda, ei teata , kuidas see peaks toimuma Urmo Kübar
urmo@epl.ee 1993. aasta ei tõotanud IdaVirumaal Aseri alevis midagi head. Kohalik suurim tööandja, Aseri keraamikatehas, oli pankrotti minemas ning mehhaanikatsehhi meister Aime Lille lamas õhtul voodis ja mõlgutas muremõtteid. Korraga - oli see nüüd juba unes või veel ilmsi - oleks justnagu keegi soovitanud: tee Aserisse hooldekodu ja sulläheb sellega hästi. Nädal hiljem oli Lillel vallaga leping tühjaks jäänud lasteaiahoone tasuta rendile saamtseks ning kaheksa töötuks jäänud endist tehasenaist, kellega hooldekodu üles ehitama asuti. Nüüd on segi pekstud majast saanud kena kodu ligi poolesajale eri vanuses hoolealusele. "Võib vist tõesti öelda, et on hästi läinud," ütleb ta.
Kodanikualgatuse lisaressurss Et riik või kohalik omavalitsus paljusid varem nende pakkuda olnud teenuseid nüüd mittetulundusühendustelt ostab, pole Eestis enam uudis. "Ametnik ei pea ise vaguneid lükkama, vaid korraldama nende liikumist," ütleb Tartu mikooli avaliku halduse osakonna juhataja Tiina Randma. Ka haldusrefor mi üheks eesmärgiks on võimalikult palju avaliku sektori senistest ülesannetest lepingutega ühendustele üle anda. Süsteemset nägemust, kuidas see peaks toimuma, pole aga veel kusagil. Tallinnas on selliseid lepinguid ühendustega - peamiselt sotsiaal-, kultuuri- või haridusteenuste pakkumiseks - üle saja, Tartus mõnikümmend, Narvas mitte ühtegi. Pärnu linn, kes praegu ostab sotsiaalteenust kuuelt ühenduselt, on sotsiaalhoolekandeameti juhataja Valter Parve sõnul seadnud eesmärgiks, et enam uusi munUsipaalasutusi ei tehta, vaid s0ovitakse leida ühendustest lepingupartnereid. "Kui asutuse taga on kodanikualgatus, on see lisaressurss, mis parandab teenuse kvaliteeti," usub Parve, kes julgustab ka praeguseid linna allasutusi end mittetulundusühendusteks ümber tegema. Millised on ühenduse eelised teenuse pakkujana riigi või kohaliku omavalitsuse ees? "Tohutu sotsiaalrahade kokkuhoid!" ei mõtle Pärnu Orvuna Kasvanute Ühenduse noortekodu juht Andres Guff pikalt. "Riigi raha voolab Väga kergekäeliselt, aga meie teame, et ra-. ha ei tule lihtsalt ning oskame seda paremini lugeda." Kokkuhoid algab pisikestest asjadest - nii lülitatakse Pärnu noortekodus raamatukogutoast lahkudes ka ruumi küte välja, et elektrit
Pärnu Orvuna Ka svanute Ühenduse e ndisi laste kodulaps i iseseisva ks eluks ette valmistava noortekodu looja Andres Guff (pa remal ) näeb mittetulundusü hingu eelisena riigiasutuse ees kulude kokkuhoidu personali pealt: kõik vajalikud tööd tee b ära Guffi pere koos noortekodu kasvandikega. Ka neljanda t kuud seal elav Janek peab meeldivaks nõnda tekkivat mõn usamat õhkkonda ku i oli näiteks lastekodus. mitte asjatult raisata. Suvel töötavad noortekodu kasvandikud Orvuna Kasvanute Ühenduse liikmete taludes ja saavad nii lisaks ta5kurahale ka suure osa talvisest söögipoolisest.
Teenus saab parem ja paindlikum Koha maksumus Pärnu noortekodus on 1380 krooni kuus, umbes kolm korda odavam kui riiklikes noortekodudes. "Sarnases riiklikus asutuses oleks tööl vähemalt kümme inimest," ütleb Guff - Pärnus täidab aga tema koos abikaasa ja noortekodu kasvandikega ise nende kümne ülesanded. Kas teenuse kvaliteet seeläbi ei kannata? Pigem vastupidi, sest noortekodu kasvandikke tegutsema pannes valmistatakse neid ette ka tulevaseks iseseisvaks eluks. Tiina Randma sõnul ei pruugi raha kokkuhoidu teenuste üleandmisega siiski kaasneda, küll aga toob lepingute sõlmimine ühendustega teenused kodanikele lähemale ning muudab need konkurentsi tekkimise läbi mitmekesisemaks. Kui riik kaldub teenuseid standardiseerima, siis väikesed ühendused keskenduvad eri sihtgruppidele ning saavad tarbija eelistuste muutudes kiiresti teenust ümber korraldada, räägib ta. Näiteks Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendus pakub oma vanematele liikmetele võimalust autoga kaugemates surnuaedades omaste haudadel käia. Ei mingit pikka planeerimist või suuri kooskõlastusi: Guffkogub
Mida võiksid ühendused teha? Eelmisel sügisel läbi viidud Küsitlus näitas, et rahva meelest võiksid äri- või mittetulundusühingud riigi asemel tegeleda eelkõige vaba aja veetmise ja sporditegemise võimaluste loomisega kohaliKele elaniKele vaba aja veetmise korraldus 54% täiskasvanute koolitus 34% ettevõtluse nõustamine 32% raamatukogude ja interneti- _ 28% punktide tMkorraldus avaliku korra tagamine _ 25% õigusabi korraldus _ 24% 16% sotsiaalabi korraldus . Kolmanda sektori aktivistide arvates: Kõige vähem näevad kolmanvaba aja veetmise da sektori aktivistid võimalusi korraldus 67% teede korrashoiu ja liikluskorralduse üleminekuks ühentäiskasvanute dustele, kogu rahva küsitlu48% koolitus ses peeti kõige vähem võimalikuks, et ühendused võtaksid enda kanda teavitamise riigisotsiaalabi 40"1c. asutuste otsustest AllikaS: Eesti Turu-uunngute AS
memmed autosse ja sõidab, ~uhu ja kauaks vaja, sõitjad maksavad vaid bensliniraha. Aime Lille sõnul on töötahe ühenduse hooldekodu personalil suurem kui riiklikes asutustes. "Siin ei ole minutite lugemist, et mul on 8-tunnine tööpäev ja edasi tehku keegi teine," sõnab ta. Ka välisfondid on altimad toetama kodanikualgatusi. Näiteks korrastasid endisi vange ühiskonda tagasi aitavad samariitlased välisrahade abil Pärnus oma maja. "See oli kindlasti võit ka meie jaoks," tMeb Valter Parve - saadi vajaliku teenuse pakkuja ("Meie teeksime seda kindlasti kehvemini kui nemad," ütleb ta) ning linnapilti üks kaunis hoone juurde ilma, et linn pidanuks selleks miljoneid kulutama. Lisaks on ühendusel tii-
giasutustest kergem ise raha juurde teenida. Lille hooldekodu peseb oma pesumasinatega ka alevielanike linu ning lisaks hooldekodu elanikele saavad nende koka roogi nautida ka ümbruskonna pulma-, juubeli- või peielaualised.
Kõike ühendustele anda ei saa Pärnu noortekodu saalis saavad Orvuna Kasvanute Ühenduse liikmed oma tähtpäevi pidada või külalistetubades ööbida. Uusi ideid tekib pidevalt. Näiteks sai noortekodu oma järelmaksuga ostetud arvutisse hiljuti internetiühenduse - miks peaks see pärast tööpäeva lõppu, kui elekter ja telefonimaks ju odavamad, jõude seisma? Nii saab Guffi kabinetist õhtuti liidu liikmetele ka internetipunkt, kus noored oma koolitöid teevad.
Noortekodu 173 OOO-kroonisest käibest 'teenib Orvuna Kasvanute Ühendus omavalitsustega sõlmitud lepingutest pea 80%, ülejäänu tulebki väiksematest teenustest, liikmemaksudest ja annetustest. Mullu sügisel Valgamaal Palupera valla allasutusest mittetulundusühinguks saanud Hellenurme hooldekodu juht Vambola Sipelgas rõhutab, et teenuse ostmine muudab ka vallavalitsuse töö lihtsamaks - kui möödunud aastani kanti valla raamatupidamisest läbi ka iga hooldekodule ostetud pastapliiats, siis nüüd piirdub asjaajamine ühe reaga eelarves, mis lepingu järgi MTü-le vanurite hooldamise eest makstakse. Kõiki teenuseid siiski ühendustele välja anda ei saa. Valter Parve sõnul peab riigile või kohalikule oma-
ÜUETAMM
valitsusele jääma baas, kust edasi minna, kui ühendus tunneb, et ei soovi või eijaksa enam jätkata ning uut pakkujat pole kohe tulemas. Samuti peaks riigi hooleks jääma selliste teenuste pak' kumine, kus tulemusi ning klientide rahulolu on raske kontrollida, näiteks puuetega laste eest hoolitsemine, ütleb Parve. Siiani puudub ka litsentseerimise süsteem, mis ta: gaks ühenduse pakutava tee' nuse kvaliteedi. Kontroll toi' mib seni suuresti katse-eksituse meetodil: kui kliendid rahul ei ole, siis lepingut ühendusega ei pikendata. "Teenuse kvaliteet on ühendustes praegu tagatud kõige rohkem hea tahtega, koolitatud hooldajad pole sinna sageli veel jõudnud," tõdeb Valter Parve - kuid lisab, ef aja jooksul see kindlasti muutub.
Ametniku uus roll: ~äed eemale, silmad peale • Kui Jüri Mõis eelmisel sügisel - siis veel siseministrina - Tartu Ülikooli tudengitele loengut pidas, rääkis ta pikalt avaliku sektori ebaefektiivsusest ning sellest, kuidas erasektor samu asju palju paremini teeks. Aga kolmas sektor? uuriti auditooriumist. "See on ... need kodanikeühendused, jah?" küsis Mõis vastu. "Ma ei tea ... Mul ei ole eriti usku neisse." Need, kes valdkonnaga rohkem kursts, Mõisa usku ei jaga. Nõnda ei kõnelda haldusreformiga seoses lahtiriigistamisest enam sugugi üksnes kui seniste riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuste üleandmisest eranrmadele, vaid ka mittetulundussektorile. Siiski po-
le riigil veel täpset nägemust. millised ülesanded endale jätta ja milliseid ühendustelt ostma hakata. Üksmeelelollakse vaid äärmuste osas: näiteks peavad riigile jääma kõige üldisemad ja sunni rakendamisega seotud ülesanded. Nii ei hakka ei firmad ega kolmanda sektori organisatsioonid kunagi kohut mõistma või riigikaitse üle otsustama. Niisamuti ei põhjusta suuri vaidlusi teine pool: "pehmem" osa ülesannetest, nagu näiteks sotsiaalhoolekanne ja vaba aja sisustamine, on juba praegu paljudes kohtades ühendustele lepingutega välja antud ning see protsess jätkub ka edaspidi. Kuid nende kahe vahele jääv "hall ala" on üsna lai,
tõdeb avaliku halduse büroo nõunik Rauno Vinni. Ta lisab, et see osa vajaks poliitilist otsust, konkreetsemat kui praegune eesmärk, mille järgi peaks riik enda kätte jätma võimalikult vähe ülesandeid. "Põhimõtteliselt võiks ju Väga palju ühendustele välja anda, iseasi, kuidas ühiskond selleks valmis on," ütleb Vinni. "Kokkuvõttes on siin nii palju "aga'sid", et riigil on esialgu lihtsam neid asju ise teha." Tartu thikooli õppejõu Tiina Randma sõnul seisabki aktiivsem teenuste välja andmine pigem ametnike kui Ühenduste suutmatuse taga uude rolli asuda. "Kindlasti nõuab see praegusest professionaalsemaid
ametnikke," ütleb Randma. Ametnikele tuleks õpetada lepingute sõlmimist ning panna paika ühenduste kontrollimise mehhanismid - hands ojJ, eyes on (käed eemale, silmad peale) võiks kõlada teenuste üleandmise hüüdlause. Rauno Vinni lisab, et uues situatsioonis peaksid amet! nikud olema suutelised hin! dama teenuste väljaandmise tulemusi ning olukorda tU' rul, et riigimonopol ei asenduks lihtsalt eramonopoliga~ Enamgi veel, muutuma peaq ametnike kultuur - Eestis valitseb seni tsentraliseeri: tud süsteem, teenuste väl: jaandmine tähendab aga detsentraliseerimist. Urmo Kübar
Riik toetagu ühendusi otse eelarvest • End kvaliteetse sotsiaalteenuse pakkujana tõestanud mittetulundusühendused võiksid osa tegevuseks vajalikku raha saada otse riigieelarvest nagu erakonnad juba praegu saavad, arvab Pärnu Orvuna Kasvanute Ühenduse juht Andres Guff. Guffi idee järgi võiksid ühendused otse riigilt saada 30% oma tegevuskuludest. Ka kohalik omavalitsus peaks ühendust toetama 30%-ga ning ülejäänud raha tuleks ühenduse oma vahen-
ditest, olgu see teenitud siis heategevusüri tustega, sponsorluse või liikmemaksude kaudu_ "Nii oleks riigi ja kohaliku omavalitsuse panus võrdne ja ühenduse enda vastutus kõige suurem, mis tagaks, et meie kolmas sektor saab tugevaks," ütleb Guff. Tema sõnul annaks kindel riigi toetus ühendusele garantii arenguks. Siiski ei tohiks riik toetada valimatult kõiki ühendusi, vaid ainult selliseid, mis pakuvad sotsiaalteenust
ning on end juba turul tõestanud, rõhutab Guff. Alustama ja enda tõestama peaks ühendus projektitoetuste ja omavahendite najal, et riigi toetusega ei saaks arvestada ühekordsed üritajad või petised. Riigikogu liige Jüri Adams on seisukohal, et selles, kas mittetulundusühingud saavad raha riigi toetusena või inimeste annetustena, pole vahet rahanduslikult, küll aga poliitiliselt. "Esiteks on teisel juhul kindlasti tegemist vabade
kodanike vaba riigiga, aga erinevus on ka ühingu juhtisikute tegevussuundades," kinnitab Adams. "Esimesel juhul on nende energia suunatud sellele, et olla riigi eel· arvereal, teisel juhul aga keskenduvad nad kodanike soovide paremale arvestamisele." Praegu saavad otse riigieelarvest raha näiteks poliitilised parteid. Riigikogus esindatud erakondade vahel jagatakse sel aastal üle lEi miljoni krooni. Urmo Kübar, Ae t Süvari