KODA NI KUÜHISKONNA HÄÄLEKANDJA 31. MÄRTS 2000 NR 10 Eesti Ajalehtede Uit: Pärnu mnt 67a. Tallinn Telefon: 6461005, Faks: 6311210 e·mail: foorum@netexpress.ee
Valmib Eesti nägemus kodanikuühiskonnast Kaheksa peamiselt mittetulundussektori esindajatest koosnevat töögruppi on ette valmistanud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, mis peab mää· ratlema, kuidas panna kodanikud osalema ühiskonnaelu korraldamises. "Selle dokumendiga otsustab Eesti riik oma suhtumise mittetulundussektorisse lähema kümne aasta jooksul," ütles Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuse Liidu tegevdirektor Kadri Kopli. Sügisel riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena arutlusele tulev kontseptsioon näeb töövariandis Põhjamaade eeskujul, et kolmanda sektori raha Eestis tuleb peamiselt riigilt, mitte ühenduste majandustegevusest või annetustest. Kopli ütles, et dokument paneb ka aluse pikaajalisele tööle, mille käigus töötatakse välja teenuste standardid, juhul kui ühendused hakkavad pakkuma teenuseid, mida riik neile delegeerib. "Dokumendi vastuvõtmine oleks suur samm selle poole, et kodanikuühendused oleksid kaasatud riigi juhtimisse," kinnitas Eesti Sotsiaalsraäri Ümarlaua juhatajana ühenduste ja erakondade koostöökotta kuuluv siseministeeriumi asekantsler Deiw Rahumägi. Ta lisas, et kui ühendused hakkaksid riigielu korraldamisel kaasa rääkima, tõuseks valimisaktiivsus. Ka president Lennart Meri rõhutas oma iseseisvuspäeva kõnes kontseptsiooni olulisust. Ta märkis, et riigikogu liikmed ja valitsusametnikud tunnevad kodanike igapäevaelu kasinalt ning just kasutatava informatsiooni nappus teeb nende koostöö ebatõhusaks. "Mittetulundusühenduste ülesanne on argumentee· ritult ja senisest märksa söakamalt tuua oma seisukohad polii· tiliste otsustajate ette," ütles Meri. Märts - valmib esimene varia nt; Aprill - dokumenti arutatakse erakon"Selline tegutsedade ja mittetulundusühenduste misviis vähendab koostöökajas, mis ühendab kaheksat rahva võõrandukatusorganisatsiooni ja kõikide parlamist võimust, menti kuuluvate parteide esindajaid; elavdab osalusdeJuuni - doku ment esitatakse avalikkumokraatiat ning sele tutvumiseks, kodanikeühendused saavad seda avalikel üritustel kommenloodetavasti suuteerida ja parandada; rendab riigimeheOktoober - kontseptsioon jõuab riigilikku tegutsemist, kokku, kus enne täiskogule arutlusele millest Eesti ikka minekut peab selle heaks kiitma kultuuveel puudust tunrikomisjon. neb." Kertu Ruus
Kontseptsiooni sünd
küsimus Alar Urm, rahandusministeeriumi juriidilise osakonna jUhataja ? Märtsis kinnitas valitsus sel • aastal tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühenduste nimekirja, kuhu pääsevad vaid avalikes huvides tegutsevad ühendused. Kust jookseb piir avalikes huvides ja oma liikmete huvides tegutsevate ühenduste vahel? Minu teada pole "avalikku huvi" pr aegu kuskil täpsemalt defmeeritud. Nõnda pole loetletud ka tingimusi, mille täitmise korral ühendus tõepoolest avalike huvide eest seisab. Võib-olla kunagi leiab see termin ka täpsustamist, aga on paratamatu, et ikka jääb seadustesse mõisteid nagu "avalik huvi", "kuritahtlik", "mõistlik", "hea", "jäme", mis vajavadki laiemat tõlgendust. Pealegi leidub alati neid, kes hoolimata termini täpsusest seadusest ikka mööda hiilivad. Kui näiteks kümme looduskaitseinspektorit otsustavad luua asutuse, kus end koolitada, ongi juba jama lahti. Praegu otsustab üksikjuhtudel ühenduse maksusoodustuse üle ebapopulaarne inimene, keda kutsutakse ametnikuks, ja teeb ta seda ikka organisatsiooni põhikirja alusel. Kertu Ruus
Jaan Tõnissoni Instituudis loodi Antikorruptsiooni Keskus, mis esindab Eestis rahvusvahelist korruptsiooni vastu võitlevat organisatsiooni Transparency International. Keskus hakkab analüüsima korruptsiooni levikut Eestis ning aitab valitsusel välja töötada parandusettepanekuid õigusaktidesse. "Et korruptsioon hõlmab kogu ühiskonda, peavad selle vastu võitlema valitsejad ja valitsetavad ühiselt," märkis keskuse projektijuht Triin Reinsalu. "Efektiivseim viis selleks on nii üleriiklik kui ka rahvusvaheline koostöö, teavitades samas avalikkust probleemi tõsidusest." Keskus loodab koondada ala spetsialistid Eestis. Teisipäeval toimus korruptsioonivastase koalitsiooni asutamiskoosolek. Koostööd teevad riigiinstitu tsioonid Gustiits- ja siseministeerium, kaitsepolitseiamet, Rügikontroll, omavalitsused), mittetulundusühingud (Eesti Õigustõlke Kesk us, Avatud Eesti Fond, Eesti Ajalehtede Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Õiguskeskus) ning erasektor (Eesti Kommerts- ja Tööstuskoda, Eesti Tarbijakaitse Liit).
Tartus alustas tööd vabatahtlike keskus. Eelmisel nädalal avati Tartu-ja J õgevamaa Vabatahtlike Keskus, mis koondab vabatahtlikust heategevuslikust tööst huvitatuid, vahendab neid organisatsioonidele ja korraldab koolitus i. Praeguseks on end kirja pannud kümme inimest, kes soovivad tegelda eelkõige keskkonnakaitse ja kolmanda sektori arendamisega ning abistada lapsi ning puuetega inimesi. Avamisüritusest võttis osa ka Briti suursaadik Eestis Timothy Craddock, kes andis keskusele Briti valitsuse poolt üle kaks arvutit. Keskus tegutseb Tartus Piiriülese Koostöö Keskuse ruumides ja selle töötajate juhendamiseL Seni on Eestis tegutsenud vaid vabatahtlike Tallinna keskus. Foorum
STIPENDIUMID MEISI 10000·KROONISED ARENDUSSTIPENDIUMID said veebruaris poolesaja kandidaadi seast probleemsete mitte-eesti laste ja noorukite toetaja ühing OMOS ning Narva stuudioteater Ilmarine. OMOS andiS muuhulgas hiljuti välja laste endi koostatud lehe "Sa ... Tõ ... You", millest leiab kõik kil)utised nii eesti kUI vene keeles. TARTU ÜUKOOLl SIHTASUTUS ootab 15. aprillini Tartu Ülikooli tudeng,telt ajakirjanduslikke analüüsivaid esseid Eesti riig,võimuga seotud teemal, et anda välja TIIna Tammani nimeline 5OO0-kroonine stipendium. Samuti kuulutab sihtasutus välja SOOO-kroonise stipendiumi "Noa laev", mis antakse parimale Tartu Ülikooli tudengi ki~utatud vaimsete puuetega inimesi puudutavale uurimistõõle. Maksimaalselt 6000-tahemärg,seld töid oodatakse 10. maiks. Info: TÜpeahoone postikantselei. http://WwW.ut.ee!sihtasutus.!
Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus
eühendus teeb riigi töö paremini ja odavamalt Ehkki valitsus tunnistab vaj adust riigi ja kohalike omaval itsuste kohustusi kolmandale sektorile üle anda, ei teata , kuidas see peaks toimuma Urmo Kübar
urmo@epl.ee 1993. aasta ei tõotanud IdaVirumaal Aseri alevis midagi head. Kohalik suurim tööandja, Aseri keraamikatehas, oli pankrotti minemas ning mehhaanikatsehhi meister Aime Lille lamas õhtul voodis ja mõlgutas muremõtteid. Korraga - oli see nüüd juba unes või veel ilmsi - oleks justnagu keegi soovitanud: tee Aserisse hooldekodu ja sulläheb sellega hästi. Nädal hiljem oli Lillel vallaga leping tühjaks jäänud lasteaiahoone tasuta rendile saamtseks ning kaheksa töötuks jäänud endist tehasenaist, kellega hooldekodu üles ehitama asuti. Nüüd on segi pekstud majast saanud kena kodu ligi poolesajale eri vanuses hoolealusele. "Võib vist tõesti öelda, et on hästi läinud," ütleb ta.
Kodanikualgatuse lisaressurss Et riik või kohalik omavalitsus paljusid varem nende pakkuda olnud teenuseid nüüd mittetulundusühendustelt ostab, pole Eestis enam uudis. "Ametnik ei pea ise vaguneid lükkama, vaid korraldama nende liikumist," ütleb Tartu mikooli avaliku halduse osakonna juhataja Tiina Randma. Ka haldusrefor mi üheks eesmärgiks on võimalikult palju avaliku sektori senistest ülesannetest lepingutega ühendustele üle anda. Süsteemset nägemust, kuidas see peaks toimuma, pole aga veel kusagil. Tallinnas on selliseid lepinguid ühendustega - peamiselt sotsiaal-, kultuuri- või haridusteenuste pakkumiseks - üle saja, Tartus mõnikümmend, Narvas mitte ühtegi. Pärnu linn, kes praegu ostab sotsiaalteenust kuuelt ühenduselt, on sotsiaalhoolekandeameti juhataja Valter Parve sõnul seadnud eesmärgiks, et enam uusi munUsipaalasutusi ei tehta, vaid s0ovitakse leida ühendustest lepingupartnereid. "Kui asutuse taga on kodanikualgatus, on see lisaressurss, mis parandab teenuse kvaliteeti," usub Parve, kes julgustab ka praeguseid linna allasutusi end mittetulundusühendusteks ümber tegema. Millised on ühenduse eelised teenuse pakkujana riigi või kohaliku omavalitsuse ees? "Tohutu sotsiaalrahade kokkuhoid!" ei mõtle Pärnu Orvuna Kasvanute Ühenduse noortekodu juht Andres Guff pikalt. "Riigi raha voolab Väga kergekäeliselt, aga meie teame, et ra-. ha ei tule lihtsalt ning oskame seda paremini lugeda." Kokkuhoid algab pisikestest asjadest - nii lülitatakse Pärnu noortekodus raamatukogutoast lahkudes ka ruumi küte välja, et elektrit
Pärnu Orvuna Ka svanute Ühenduse e ndisi laste kodulaps i iseseisva ks eluks ette valmistava noortekodu looja Andres Guff (pa remal ) näeb mittetulundusü hingu eelisena riigiasutuse ees kulude kokkuhoidu personali pealt: kõik vajalikud tööd tee b ära Guffi pere koos noortekodu kasvandikega. Ka neljanda t kuud seal elav Janek peab meeldivaks nõnda tekkivat mõn usamat õhkkonda ku i oli näiteks lastekodus. mitte asjatult raisata. Suvel töötavad noortekodu kasvandikud Orvuna Kasvanute Ühenduse liikmete taludes ja saavad nii lisaks ta5kurahale ka suure osa talvisest söögipoolisest.
Teenus saab parem ja paindlikum Koha maksumus Pärnu noortekodus on 1380 krooni kuus, umbes kolm korda odavam kui riiklikes noortekodudes. "Sarnases riiklikus asutuses oleks tööl vähemalt kümme inimest," ütleb Guff - Pärnus täidab aga tema koos abikaasa ja noortekodu kasvandikega ise nende kümne ülesanded. Kas teenuse kvaliteet seeläbi ei kannata? Pigem vastupidi, sest noortekodu kasvandikke tegutsema pannes valmistatakse neid ette ka tulevaseks iseseisvaks eluks. Tiina Randma sõnul ei pruugi raha kokkuhoidu teenuste üleandmisega siiski kaasneda, küll aga toob lepingute sõlmimine ühendustega teenused kodanikele lähemale ning muudab need konkurentsi tekkimise läbi mitmekesisemaks. Kui riik kaldub teenuseid standardiseerima, siis väikesed ühendused keskenduvad eri sihtgruppidele ning saavad tarbija eelistuste muutudes kiiresti teenust ümber korraldada, räägib ta. Näiteks Pärnu Orvuna Kasvanute Ühendus pakub oma vanematele liikmetele võimalust autoga kaugemates surnuaedades omaste haudadel käia. Ei mingit pikka planeerimist või suuri kooskõlastusi: Guffkogub
Mida võiksid ühendused teha? Eelmisel sügisel läbi viidud Küsitlus näitas, et rahva meelest võiksid äri- või mittetulundusühingud riigi asemel tegeleda eelkõige vaba aja veetmise ja sporditegemise võimaluste loomisega kohaliKele elaniKele vaba aja veetmise korraldus 54% täiskasvanute koolitus 34% ettevõtluse nõustamine 32% raamatukogude ja interneti- _ 28% punktide tMkorraldus avaliku korra tagamine _ 25% õigusabi korraldus _ 24% 16% sotsiaalabi korraldus . Kolmanda sektori aktivistide arvates: Kõige vähem näevad kolmanvaba aja veetmise da sektori aktivistid võimalusi korraldus 67% teede korrashoiu ja liikluskorralduse üleminekuks ühentäiskasvanute dustele, kogu rahva küsitlu48% koolitus ses peeti kõige vähem võimalikuks, et ühendused võtaksid enda kanda teavitamise riigisotsiaalabi 40"1c. asutuste otsustest AllikaS: Eesti Turu-uunngute AS
memmed autosse ja sõidab, ~uhu ja kauaks vaja, sõitjad maksavad vaid bensliniraha. Aime Lille sõnul on töötahe ühenduse hooldekodu personalil suurem kui riiklikes asutustes. "Siin ei ole minutite lugemist, et mul on 8-tunnine tööpäev ja edasi tehku keegi teine," sõnab ta. Ka välisfondid on altimad toetama kodanikualgatusi. Näiteks korrastasid endisi vange ühiskonda tagasi aitavad samariitlased välisrahade abil Pärnus oma maja. "See oli kindlasti võit ka meie jaoks," tMeb Valter Parve - saadi vajaliku teenuse pakkuja ("Meie teeksime seda kindlasti kehvemini kui nemad," ütleb ta) ning linnapilti üks kaunis hoone juurde ilma, et linn pidanuks selleks miljoneid kulutama. Lisaks on ühendusel tii-
giasutustest kergem ise raha juurde teenida. Lille hooldekodu peseb oma pesumasinatega ka alevielanike linu ning lisaks hooldekodu elanikele saavad nende koka roogi nautida ka ümbruskonna pulma-, juubeli- või peielaualised.
Kõike ühendustele anda ei saa Pärnu noortekodu saalis saavad Orvuna Kasvanute Ühenduse liikmed oma tähtpäevi pidada või külalistetubades ööbida. Uusi ideid tekib pidevalt. Näiteks sai noortekodu oma järelmaksuga ostetud arvutisse hiljuti internetiühenduse - miks peaks see pärast tööpäeva lõppu, kui elekter ja telefonimaks ju odavamad, jõude seisma? Nii saab Guffi kabinetist õhtuti liidu liikmetele ka internetipunkt, kus noored oma koolitöid teevad.
Noortekodu 173 OOO-kroonisest käibest 'teenib Orvuna Kasvanute Ühendus omavalitsustega sõlmitud lepingutest pea 80%, ülejäänu tulebki väiksematest teenustest, liikmemaksudest ja annetustest. Mullu sügisel Valgamaal Palupera valla allasutusest mittetulundusühinguks saanud Hellenurme hooldekodu juht Vambola Sipelgas rõhutab, et teenuse ostmine muudab ka vallavalitsuse töö lihtsamaks - kui möödunud aastani kanti valla raamatupidamisest läbi ka iga hooldekodule ostetud pastapliiats, siis nüüd piirdub asjaajamine ühe reaga eelarves, mis lepingu järgi MTü-le vanurite hooldamise eest makstakse. Kõiki teenuseid siiski ühendustele välja anda ei saa. Valter Parve sõnul peab riigile või kohalikule oma-
ÜUETAMM
valitsusele jääma baas, kust edasi minna, kui ühendus tunneb, et ei soovi või eijaksa enam jätkata ning uut pakkujat pole kohe tulemas. Samuti peaks riigi hooleks jääma selliste teenuste pak' kumine, kus tulemusi ning klientide rahulolu on raske kontrollida, näiteks puuetega laste eest hoolitsemine, ütleb Parve. Siiani puudub ka litsentseerimise süsteem, mis ta: gaks ühenduse pakutava tee' nuse kvaliteedi. Kontroll toi' mib seni suuresti katse-eksituse meetodil: kui kliendid rahul ei ole, siis lepingut ühendusega ei pikendata. "Teenuse kvaliteet on ühendustes praegu tagatud kõige rohkem hea tahtega, koolitatud hooldajad pole sinna sageli veel jõudnud," tõdeb Valter Parve - kuid lisab, ef aja jooksul see kindlasti muutub.
Ametniku uus roll: ~äed eemale, silmad peale • Kui Jüri Mõis eelmisel sügisel - siis veel siseministrina - Tartu Ülikooli tudengitele loengut pidas, rääkis ta pikalt avaliku sektori ebaefektiivsusest ning sellest, kuidas erasektor samu asju palju paremini teeks. Aga kolmas sektor? uuriti auditooriumist. "See on ... need kodanikeühendused, jah?" küsis Mõis vastu. "Ma ei tea ... Mul ei ole eriti usku neisse." Need, kes valdkonnaga rohkem kursts, Mõisa usku ei jaga. Nõnda ei kõnelda haldusreformiga seoses lahtiriigistamisest enam sugugi üksnes kui seniste riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuste üleandmisest eranrmadele, vaid ka mittetulundussektorile. Siiski po-
le riigil veel täpset nägemust. millised ülesanded endale jätta ja milliseid ühendustelt ostma hakata. Üksmeelelollakse vaid äärmuste osas: näiteks peavad riigile jääma kõige üldisemad ja sunni rakendamisega seotud ülesanded. Nii ei hakka ei firmad ega kolmanda sektori organisatsioonid kunagi kohut mõistma või riigikaitse üle otsustama. Niisamuti ei põhjusta suuri vaidlusi teine pool: "pehmem" osa ülesannetest, nagu näiteks sotsiaalhoolekanne ja vaba aja sisustamine, on juba praegu paljudes kohtades ühendustele lepingutega välja antud ning see protsess jätkub ka edaspidi. Kuid nende kahe vahele jääv "hall ala" on üsna lai,
tõdeb avaliku halduse büroo nõunik Rauno Vinni. Ta lisab, et see osa vajaks poliitilist otsust, konkreetsemat kui praegune eesmärk, mille järgi peaks riik enda kätte jätma võimalikult vähe ülesandeid. "Põhimõtteliselt võiks ju Väga palju ühendustele välja anda, iseasi, kuidas ühiskond selleks valmis on," ütleb Vinni. "Kokkuvõttes on siin nii palju "aga'sid", et riigil on esialgu lihtsam neid asju ise teha." Tartu thikooli õppejõu Tiina Randma sõnul seisabki aktiivsem teenuste välja andmine pigem ametnike kui Ühenduste suutmatuse taga uude rolli asuda. "Kindlasti nõuab see praegusest professionaalsemaid
ametnikke," ütleb Randma. Ametnikele tuleks õpetada lepingute sõlmimist ning panna paika ühenduste kontrollimise mehhanismid - hands ojJ, eyes on (käed eemale, silmad peale) võiks kõlada teenuste üleandmise hüüdlause. Rauno Vinni lisab, et uues situatsioonis peaksid amet! nikud olema suutelised hin! dama teenuste väljaandmise tulemusi ning olukorda tU' rul, et riigimonopol ei asenduks lihtsalt eramonopoliga~ Enamgi veel, muutuma peaq ametnike kultuur - Eestis valitseb seni tsentraliseeri: tud süsteem, teenuste väl: jaandmine tähendab aga detsentraliseerimist. Urmo Kübar
Riik toetagu ühendusi otse eelarvest • End kvaliteetse sotsiaalteenuse pakkujana tõestanud mittetulundusühendused võiksid osa tegevuseks vajalikku raha saada otse riigieelarvest nagu erakonnad juba praegu saavad, arvab Pärnu Orvuna Kasvanute Ühenduse juht Andres Guff. Guffi idee järgi võiksid ühendused otse riigilt saada 30% oma tegevuskuludest. Ka kohalik omavalitsus peaks ühendust toetama 30%-ga ning ülejäänud raha tuleks ühenduse oma vahen-
ditest, olgu see teenitud siis heategevusüri tustega, sponsorluse või liikmemaksude kaudu_ "Nii oleks riigi ja kohaliku omavalitsuse panus võrdne ja ühenduse enda vastutus kõige suurem, mis tagaks, et meie kolmas sektor saab tugevaks," ütleb Guff. Tema sõnul annaks kindel riigi toetus ühendusele garantii arenguks. Siiski ei tohiks riik toetada valimatult kõiki ühendusi, vaid ainult selliseid, mis pakuvad sotsiaalteenust
ning on end juba turul tõestanud, rõhutab Guff. Alustama ja enda tõestama peaks ühendus projektitoetuste ja omavahendite najal, et riigi toetusega ei saaks arvestada ühekordsed üritajad või petised. Riigikogu liige Jüri Adams on seisukohal, et selles, kas mittetulundusühingud saavad raha riigi toetusena või inimeste annetustena, pole vahet rahanduslikult, küll aga poliitiliselt. "Esiteks on teisel juhul kindlasti tegemist vabade
kodanike vaba riigiga, aga erinevus on ka ühingu juhtisikute tegevussuundades," kinnitab Adams. "Esimesel juhul on nende energia suunatud sellele, et olla riigi eel· arvereal, teisel juhul aga keskenduvad nad kodanike soovide paremale arvestamisele." Praegu saavad otse riigieelarvest raha näiteks poliitilised parteid. Riigikogus esindatud erakondade vahel jagatakse sel aastal üle lEi miljoni krooni. Urmo Kübar, Ae t Süvari
/ARVAMUS
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee
Eesti Päevaleht,
reede, 31. märts 2000
Haldusreformist saab rääkida ohtlikult aldusreform puudutab kõiki kodanikke, ning see peab jätkuma ka järgmise valitsuse ajal. Nii peavad sellele õnnestumiseks eelnema põhjalikud uuringud ühelt ning avalik diskussioon teiselt poolt. Selle asemel pakutakse rahvale aga praegu enamasti kurioosseid ühemehevaatepunkte või kleebitakse reformi nimi külge kÕigile pisikestele muutustele. Just seda nimetab Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Georg Sootla reform talkiks ehk reformilobaks, mis probleemi tegelikult diskrediteerib. Jutu kõrval peaksid riigiasutused viima läbi uuringuid. Need peaksid esiteks andma ülevaate, millega avalik sektor praegu tegeleb, teiseks aga mängima läbi alternatiivid. Analüüsi valmimiseni on mõttetu rääkida lihtsast kulude kokkutõmbamisest, sest kodanike huve teeniv riik ei saa kunagi olla Väga odav. Ka kvaliteetsem teenuste korräIdamine, mis võib hiljem isegi kulusid vähendada, nõuab investeeringuid. Teiseks seab reformi õnnestumise ohtu rahva teadmatus. Tallinna Tehnikaülikooli professor , , Haldusrefor- Sulev Mäeltsemees kinnitab, et reformi selget ja mi selgitamine rahvale pole oluline süsteemset ainult demokraatia printsiipidest analüüsi asendab lähtudes, vaid et inimeste soov ja intühi reformiloba. formeeritus on eeldus reformi õnnestumiseks üldse. Praegu aga on alust arvata, et inimesed ei kujuta hästi ette, mida haldusreform endast kujutab. Kui välja arvata need kümmekond, kes avaliku halduse büroo interneti kodulehekülje ja muude tarkade materjalide abiga valmis endale asjad selgeks juurdlema, on enamikul igapäevane juurdepääs vaid ajakirjandusele. Kuid sealt leiab süsteemse analüüsi asemel enamasti ekstravagantseid provokatsioone. Head infopunkti ei kohta ka riigiasutuste seas. Probleemilt viivad tähelepanu kõrvale pisikesed "haldusreformid" , mis samuti varjavad suuremate muutuste olematust_ Üheks viimaseks näiteks on valitsuse pressiesindaja kommentaar teatele, et kõigi riigiametnike meiliaadressides seisab peagi nende täisnimi: "Riik pöördub nii näoga oma kodanike poole. Ühtlasi on see väike samm haldusreformi suunas." Lihtsamad meiliaadressid on hea mõte, kuid kindlasti pole põhjust seda siduda reformi endaga. Kuigi haldusreformi teostamine on poliitiline otsus, ei saa see jätta varju selle ratsionaalset põhjendust: elu Eestis kõigi jaoks paremini korraldada.
Mis on haldusreformi mõõdulint?
H
aldusreformi alane diskussioon Eestis on paljuski jäänud loosungite ja erinevate radikaalsete lahenduste väljahõikamise tasemele, sageli puudutamata põhimõttelisi küsimusi. Järgnevalt on käsitletud mõningaid Eestis levinud müüte haldusreformi suundade kohta, mis kahjuks ei arvesta viimase paarikümne aasta jooksul arenenud riikides toimunud reformide kogemusi.
Tiina Randma Tartu Ülikooli avaliku halduse osakonna juhataja
Maailmas on olemas ühesedlahendused? Erinevates demokraatlikes riikides on haldusreformide põhieesmärgid sarnased: avaliku sektori efektiivsuse tõstmine ja kodanikukesksuse suurendamine. Sellegipoolest leitakse klassikalistele avalikku haldust puudutavatele küsimustele erinevaid vastuseid. Näiteks on avaliku sektori uurijad 18 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riigi võrdleval analüüsimiselleidnud, et riigi heaolu ei sõltu otseselt avaliku sektori suurusest. Erinevad riigid, näiteks Norra ja Suurbritannia, kasutavad sarnaste eesmärkide saavutamiseks väga erinevaid lähenemisi erastamisele, tulemusjuhtimisele ja ärijuhtimise põhimõtete rakendamisele avalikus sektoris. Kui Suurbritannias on ametnike arvu viimase kümnendi jooksul kolmandiku võrra vähendatud (mille majanduslik ja kvalitatiivne efekt on siiani ebaselge), siis Norras soovitakse avaliku sektori töö parandamiseks hoopis ametnike arvu suurendada. Haldusreformi eesmärgiks ei pruugi tingimata olla avaliku sektori vähendamine, vaid selle töökorralduse parandamine.
unustada, et selline käitumine vähendab riigi legitiimsust avalikkuse silmis. Siit nähtub, miks nii poliitikud kui ka kõrgemad ametnikud on pidevalt küsimuse ees, kuidas tasakaalustada demokraatlikke ja tehnokraatlikke eesmärke.
aldusreform on üks neid ettevõtmisi, mis kuulub valitsuskoalitsiooni prioriteetide hulka. Kuigi reformitemaatika püsib pidevalt avalikkuse huviorbiidis, on endiselt vähe pidepunkte, millest iga kodanik, ametnik või poliitik saaks oma tegemistes juhinduda. Loomulikult kerkivad küsimused, mida ikkagi reformiga taotletakse, kuidas tehakse, millal toimub ning kuidas ja keda puudutab. Kui vastused on ebapiisavad või lausa vastandlikud, suureneb ka rahulolematus ja kosub viljakas pinnas spekulatsioonideks. Hüüdlausega "Pöörata riik näoga rahva poole" ütles peaminister Mart Laar haldusreformile pühendatud koalitsiooni üldkogu! veebruaris selgelt välja reformi eesmärgid. Kõige üldisemalt on neid neli: saavutada rohkem olemasoleva raha ja inimestega, tugevdades samal ajal demokraatlikke vas· tutusmehhanisme, parandada avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning piirata avaliku sektori kulutusi. Valitsusjuhi teadustatud eesmärgid on senini avalikkusele diskuteerimiseks. Lõplikult selgub nende alusel välja töötatav reformistrateegia arutelude käigus. Kuigi kõik haldusreformi eesmärgid taotlevad tänase situatsiooni parandamist, teevad nende samaaegse järgimise keeruliseks riigivalitsemise vastandlikud väärtused. Näiteks lühiajali-
Vastupidiselt arenenud riikide praktikale, kus haldusreformi peamiseks võtmesõnaks on detsentraliseerimine, nähakse Eestis ühe efektiivsuse tõstmise vahendina juhtimise tsentraliseerimist. Kiputakse unustama, et organisatsioonide kasvuga käib kaasas formaliseerimise, standardiseerimise ja hierarhia suurenemine - probleemid, milles avalikku sektorit niigi süüdistatakse. Mitmete lääneriikide kogemuste kohaselt ei saavutata tsentraliseerimise kaudu isegi lühiajalist majanduslikku efekti, küll aga viib see erinevate kodanikegruppide, piirkondade või üksikute organisatsioonide eripäraga mittearvestamiseni.
Kodanik = klient erasektori mõttes?
Juhani Lemmik avaliku halduse büroo nöunik ne kulutuste piiramine riiklike struktuuride optimeerimise näol võib olla vastuolus teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisega. Ühinenud valdades võib oodatav haldussuutlikkuse paranemine viia otsustamise kodanikust kaugemale. Haldusreformi planeerimisel põrkuvad aga kõigi huvitatute kaasamist taotlev demokraatlik otsustusmehhanism ja otsustuste kiirus ehk teisisõnu efektiivsus. Avalik arutelu haldusreformi teemadel on olnud üks neist vähestest, mis ei ole sumbunud kiirete otsuste tagajärjel. Riigikantselei avaliku halduse büroo on igati kaasa aidanud, et reformi eesmärgid kujuneksid ühiskondliku diskussiooni tulemusena. Et haldusreform puudutab pea kõiki kodanikke ja nende kooslusi, on oluline, et selgitataks välja osapoolte arvamused ja nägemused ning vaigistataks reformiga kaasnevaid hirme. Igasugused laiaulatuslikud muutused tekitavad vastuseisu. Selle vähendamiseks töötas avaliku halduse büroo välja haldusreformi programmi eelnõu, mille peamine eesmärk oli pii-
riUeda reformi teemad ning koguda ar- eesmärke ning ajakava ja looks aluse vamusi muutuste läbiviimise kohta. konkreetsete tegevusplaanide koos taPidevalt on toimunud kohaliku omava- misele. Strateegilise dokumendiga litsuse üksuste, nende liitude ja teiste luuakse selge visioon reformijärgsest osapooltega arvamustevahetamine ees- avalikust haldusest ja täpsustakse reseisva üle. Büroo interneti kodule- farmi prioriteete. Iga ametiasutuse juhekülje kaudu kogutakse kodanike ar- hil, ametnikul või kodanikul peaks see- 1 vamusi, samuti oleme saanud hulgali- ga olema võimalus oma tegevuses lähselt kirju, milles sisalduvate seisukoh- tuda millestki kokkulepitust, millest ei tadega on arvestatud ka haldusreformi taganeta märkimisväärselt ka valitsuse vahetudes. See dokument oleks alutöödokumentide ettevalmistamisel. Efektiivsuse loogikast lähtudes võib seks ka haldusreformi enda kulgemise pikk arutelu tunduda ebaefektiivne, hindamisele, mis on vältimatu nii sest võtab palju aega ja venitab refor- edust kui vigadest õppimiseks. Diskussioon haldusreformi eesmärmi elluviimist. Samas on ühtse arusaama kujundamine reform i peamistest kide ja lahenduste üle kestab. Avaliku eesmärkidest ja suundumustest välti- halduse büroo ootab endiselt kodanimatu, et tagada toetus selle elluviimi- kelt ja nende ühendusteIt initsiatiivikust riigijuhtimise sele. Kiireid muudatusi läbi viies on oht unusprobleemide teadvustaKõigi h~ldusmiselja nende lahendatada lõppeesmärgid. " reform. eesametnike Näiteks misele kaasaaitamisel. Nii kaua, kui reformikoondamine võib küll märkide samaanda kokkuhoidu, kuid aegse järgimise kava välja töötatakse, ei taga automaatselt on parim aeg arvamusteevad keerukaks te ja ettepanekute esitahaldussuutlikkuse paranemist, sest produk- riigivalitsemise miseks, ja suurem tiivsuse kasvu eeldu- vastandlikud võimalus, et neid ka arseks on nii uute töö- väärtused. vesse võetakse. Et lõputult arutada ei saa, on meetodite omandamine kui ka kõrgem motivatarvamuste avaldamise sioon (palk). sobivaim aeg küsimuse "mida teha?" Avaliku halduse büroo jaoks on kohta kuni aprilli lõpuni. Kasutagem üheks kriitilise tähtsusega eesmärgiks seda aega aktiivselt. töötada välja haldusreformi strateegiline dokument, mis täpsustaks reformi
Muutusedjäävad segaseks
Suur on ilus?
"Kliendi" mõiste avalikus sektoris ei ole ühene. Sageli püstitatakse olukorra keerulisuse näitlikustamiseks retooriline küsimus vangla või maksuameti klientide kohta. Probleem on paljuski selles, kas kliendiks peetakse teenuse saajat või teenuse eest (maksu)maksjat, mis avalike hüvede puhul ei pruugi kokku langeda. Esimesel puhul on kliendisõbralikkuse suurendamise eesmärgid sarnased erasektorile. Kui aga kliendiks peetakse teenuste eest maksjat, tähendab kliendisõbralikkus kodanikega laialdast konsulteerimist ning kõigi võrdse juurdepääSU kindEfektiivsus on ainuke lustamist teenustele. Avaliku sektoeesmärk? ri juhtide jaoks on mõlemat tüüpi Demokraatlik valitsemine peab toi- kliendid võrdselt olulised. Tähtsam kui üksikute lahenduste muma kõigi ühiskonnagruppide huvides, mistõttu efektiivsus ei saa ol- imetlemine on arenenud riikide rela ainuke näitaja avaliku sektori formide tekkepõhjuste ning sageli hindamisel. Efektiivsuse ja sotsiaal- vastuoluliste eesmärkide analüüs. se õigluse- pÕhimõtted võivad Selmet vaid "terve talupojamõistumõnikord olla vastuolus, mis ärijuh- se" põhjal t~htud valikute positiivtimise seisukohalt toob avaliku sek- seid külgi võimendada ning muud tori praktikasse ebaratsionaalseid maha vaikida ja tagantjärele makelemente. Näiteks kodanike kaasa- sumaksja rahakoti arvelt parandamine otsustamisse toob kaasa täien- ma hakata, tuleks asjatundlikult davad aja ja vahendite kulud. Ka kaaluda eri lahendusi. Kui Lääne avatus e nõude järgimine võib vä- kogemuste põhjal üldse midagi hendada juhtimise efektiivsust. Ka üldistada saab, on selleks pealtnäha võib väita, et riigihanke korralda- lihtsate lahendite ebaratsionaalsus misest loobumine riigivara müügil ja puudulikkus haldusreformide elvõi avaliku konkursi ärajätmine luviimisel. Saab vaid nõustuda peasõbra töölevõtmisel tähtsale ameti- ministri poolt väljaöelduga üheksa kohale tõstab otsusetegemise kiirust korda mõõtmisest ja üks kord lõikaja on odavam kui demokraatlike misest, aga mõõdulint peab samuti protseduuride järgimine. Ei saa aga õige olema.
•
H
Riik pöördugu näoga kodaniku poole
M
õne kuu eest meeli köitnud haldusreformi teema on tänaseks meedia päevakorrast peaaegu maha võetud. Huvitav, miks? Kas haldusrefarm on edukalt lõpetatud või on tegu nähtusega, mida meditsiinivallas koomaseisundiks kutsutakse? Kuna tegevuse lõpetamisest saame rääkida alles peale selle alustamist, jääb üle teine variant. Kas tõesti on lood nii halvad? Kui päris aus olla, siis haldusreformi teemal aktiivselt kaasa löönud maavanemana ei tea minagi täpset hetkeseisu. 10. märtsil Valgas toimunud infoürHusel -lõbus rahvakogunemine kohaliku gümnaasiumijääkülmas saalis - tegin avaliku halduse büroo juhataja Väino Sarneti etteaste põhjal mõned tähelepanekud. Kõigepealt sain aru, et sisuliselt on haldusreform taandunud kabineti vaikusse - ametnikud panevad Tallinnas paika, kuidas Eestis avalik haldus korraldatud saab ja millised on tuleviku valla- ja maakonnapiirid. Et katsutakse kaardistada erinevate haldustasemete ülesandeid, üllatas meeldivalt. Kujutage ette, täna pole valitsusel ülevaadet, millega tegelevad omavalitsused ja maavalitsused. Samas jääb arusaamatuks, miks püütakse seda kaardistamistäöd teha asjaosa-
Robert Lepikson Vöru maavanem lisi kaasamata. Pean end lojaalseks riigiametnikuks ning sellist suhtumist haldusreformi juhtide poolt saan pidada vaid umbusaldusavalduseks. Tore on ka tõekspidamine, et valdade arv peaks vähenema. Kuid ma ei saanud täpselt aru, mille alusel see jutivedamine toimuma hakkab. Kui omavalitsusüksuse piiride määramisel muutub otsustavaks territooriumi suurus või elanike arv, on see ebakompetentsus. Lähtuda saaks ainult valla poolt osutatavate avalike teenuste miinimumpaketist ja väljakujunenud tõmbekeskustest, elik paikadest, kus täna ollakse harjunud oma avalikke teenuseid ostma. Maakondade arvu suhtes puudub kolmikliidus üksmeel ja mulle tundub, et muidu ratsionaalsed reformistid on siin vana säilitamise poolt. Loogilist seletust sellele pole. Näib, et tänane maakond ei olegi haldusterritoriaalne, vaid tunnetuslik üksus - sellele põrutavale järeldusele jõudsid pölvamaalased, kui
kuri koll Lepiksan leidis, et Kagu-Eestisse pole vaja kolme minimaakonda, aitaks ühest. Kolmikliit on päri, et maavalitsustele jääks vaid kontrolliv funktsioon. Tõsi - kohalike asjade korraldamine peaks kuuluma nende kompetentsi, kelleIan rahva mandaat, mitte riigiametnikust maavanemale. Kontrolligu maavanem riigi vahendite sihi- ja seaduspärast kasutamist ning olgu ülevaatajaks omavalitsustele ja maakonnas paiknevatele riigiasutustele. Kuid maavalitsuste segaste ülesannete korrastamine eeldab kellelegi enam kui üht omavalitsust puudutavate küsimuste otsustamise üleandmist. Omavalitsusliitude staatuse küsimusele aga lahendust ei leita. Nii on üks asi haldusreformi puhul päris selge - tempo on maha võetud ja üksmeelt pole. llmselt pole tänase seisuga defmeeritud oodatavaid tulemusi, ega ole selge seegi, mida täpselt haldusreform hõlmama peab. Näksitakse tükkhaaval, jälgides seejuures hoolega, et kogemata lauanaabri süldi- või salatikaussi ei satuks. Komplitseeritud poliitilise olukorra pärast pole haldusreformi projekti! 'kOnkreetsetjuhti ministri tasemel ning toimetamine käib põhiliselt ametnikest koosnevas büroos ja teema tundmisest
kaugel seisvas "tarkade klubis", mille asjatundlikkus on koondunud ühte inimesse Viljandi maavanema isikus. Mööndusi on tehtud ka esialgses ajagraafllms, mis, tõsi küll, kunagi ametlik pole olnud. Peale korrektse lähenemise haldusreformile kui projektile (juht, eesmärgid jne) ja poliitilise üksmeele puudu- . mise on kolmandaks piduriks riigi ja omavalitsuste poolt teostatav sotsiaalabi, mis väljendub mittevajalike töökohtade alleshoidmises. Teravale küsimusele, mis saab vabanevatest ametnikest ääremaadel, oleks üks aus vastus. Otsige tööd erasektoris, riik aitab ümberõppega või maksab toetust, kuid ei pea mittevajalikke töökohti. Ja veel üks vaikelu põhjus: pea iga poliitik mõistab haldusreformi all erinevat asja. Kes seostab seda ministeeriumide ümberkorraldustega, kes valdade liitmisega, kes oma kodumaakonna säilitamisega. Siiski: avaliku halduse büroo juhataja Väino Sarnet on jonnakas ja sihikindel- see mees teab, mida ta teeb, ning tema töölevõtmine oli peaministril Väga õnnestunud valik. Ma ei tahakski soovida poliitikutele traditsioonilist jõudu tööle, vaid hoopis loogilist mõtlemist ja erapoolikut otsustamisjulgust.
Mis on haldusreformi eesmärgid? Kriitikud heidavad ette, et riik pole selgelt sõnastanud' käimasoleva reform i eesmärke Mittetulundusühenduste jaoks on see kolmanda sektori toetamine ja rakendamine. Reform vöiks luua alused ühenduste ja riigi koostööle. Täpsem korraldus on lä- Kaja Kaur birääkimiste küsi- Eesti Külade ja mus, ent kui lepitakse Väikelinnade kokku, et ühendused Liikumise hakkavad pakkuma Kodukant teatud teenuseid, ta- president gaks see ka nende stabiilse riikliku rahastamise, mis praegu puudub. Samuti peaks reform tagama, et riigi funktsioonid laieneks id kõigile elanikele, hoolimata sellest, kus nad elavad.
Haldusreformi eesmärk on leida Eesti Vabariigijaoks optimaalne halduskorralduse mudel. Ühelt poolt peab riigijuhtimise tegema ökonoomsemaks, mis tä- Helirhendab kulude vähen- Valdor damist. Teiselt poolt Seeder tuleb parandada avali- Viljandi ku teenuse kvaliteeti, maavanem mis eeldab jälle täiendavat ressurssi. Küsimus on, kus on optimum. Minu meelest on ressurssi mõlemal pool - on raha raiskamist ja ülesannete dubleerimist, teisalt ei täideta ka seadusi.
Esimene kvalitatiivne hüpe seostub infotehnoloogiaga. Kodanik saaks vajalikud dokumendid kätte ühest kohast, info oleks kõigile juurdepääsetav ja - siin on suur Marj u roll kodanikeühendus- Lauristin tel- ka arusaadavaks Haldusreformi muudetud. Teiseks tu- Komitee liige leb valdu niipalju suurendada, et nad muutuksid haldussuutlikeks ja võiksid riigi käest lahti lasta. See muudaks ka piirkonnad võrdsemaks. Kolmandaks peaks reform looma uue ametniku- ja teeninduskultuuri.
•
Mina võrdlen riiki firmaga. Esimeseks eesmärgiks on kulude kärpimine. On raudne reegel, et igas ettevõttes saab ikka 10% kulusid kokku hoida. Teiseks Allan eesmärgiks on inimes- Martinson tele uute võimaluste Mierolinki avamine - see on juhatuse eelkõige keskkonna ja esimees infrastruktuuri loomine, kus kodanikud saaksid lisaväärtust, see tähendab rahvuslikku koguprodukti luua. Võrdleksin Eestit sama suure SUieon Valleyga USA-s. kus seda luuakse sada korda rohkem.
•
11
SED
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311210, e-mail foorum@netexpress.ee
Eesti Päevaleht, reede, 31. märts 2000
Annetuste tõestamine nõuab vaeva
Uisa Pakosta töögrupi hinnangul ajavad ametnikud sassi võimu teostamise ja teenindamise. "Võimu teostamiseks on volikogu, ametnik aga on kodaniku teenindaja," ütleb Pakosta. MARKO MUMM
Reform lõpetab jooksutamise Anneli Ammas, Urmo Kübar, annely@epl.ee, urmo@epl.ee Nagu paljudel teistel, venisid muinsuskaitsejuhi Liisa Pakosta maa erastamisasjad aastaid ja vahepeal suudeti tema paberid kuhugi kaotada. Nüüd, Tallinna abilinnapeana on Pakosta veendunud, et ametnike kesist tööd põhjustab vastutuse ja kontrolli puudumine avalikus sektoris kodanikele teenuste osutamisel. Esitades haldusreformi jaoks ettepankuid, kuidas r iigi- ja kohalikud omavalitsusasutused peavad muutuma kvaliteetsemat teenust pakkuvateks kohtadeks, lähtub Pakosta juhitav töögrupp arvamusest, et avalik sektor ei erine teenust pakkudes erasektorist Praegu on vahe suur näiteks soovides osta mobiiltelefoni, tuleb täita vaid avaldus ning selle vastuvõtja teeb ülejäänu kliendi eest_ Taotledes aga eluasemetoetust, tuleb seista järjekorras, arvestada ametnike vastuvõtuaegadega, otsida tõendeid, et oled õige inimene toetust saama ... "Telefoni ostes suudab müüja sinu laenukoormuse ja muu kohta infot hankida, kuid ametnik sellega millegipärast hakkama ei saa," sõnab Pakosta. Nõnda on ka rahulolematus avaliku sektori tööga suur. Mullu novembris mittetulundusühenduse konverentsil korraldatud küsitluse järgi on Eesti kolmanda sektori aktivistidest ametnike tööga rahul vaid 3%. Rapla invaspordi klubi Refleks juhti Anne Raadikut häirib kõige rohkem tülikas asjaajamine ning jooksutamine, kui tuleb ametnikeit midagi taotleda. Kahel korral on Raadiku käigud maavalitsusse tühja läinud, sest kokkulepitud ajal polnud ametnikku kohal. "Selline suhtumine teeb haiget, kui näed, et i~egi nii palju pole lugupidamist, et ette teatada, kui kokkuleppest ei saa kinni pidada," sõnab ta. Linnavalitsusele kolme aasta jooksul saadetud taotlused toetuse saamiseks pole sageli saanud isegi vastust, et nendega keegi üldse tegelenud oleks. Kui Raadik saatis kirjad eri projektide raames kolmele ministeeriumile, taotledes klubile faksi ja telefoni, tuli vastus vaid ühest - soovitusega
pöörduda teise asutuste poole. Pakosta töögrupp näeb, et haldusreformi järel peaksid inimesed ametiasutustes senisest märksa rohkem asju korda aetud saama interneti ja telefoni vahendusel. Uueks ideeks on teenuste lettide sisseseadmine kohalikes postimajades, pangasaalides või muudes avalikes ruumides, kus andmebaasidega ühendatud arvuti taga hakkaks istuma ametnikust teenuse vahendaja. Näiteks kui kodanik soovib raieluba, esitab ta soovi lähimas letis ametnikule, kes annab asja käiku ning taotleja saab loa kätte kas sealtsamast või posti teel. "Inimene ei pea isiklikult kohtuma kõigi kümne ametnikuga, kes tema asja ajavad," ütleb Pakosta. Protsessi muudab läbipaistavamaks, et loa liikumist ühe ametniku juurest teise kätte on võimalik jälgida reaalajas arvutisüsteemi kaudu. Nõnda on kohe selge, kuhu dokument toppama on jäänud. Tallinna linnavalitsuses on paar aastat tagasi avatud infosaal, kuid Pakosta peab seda juba eilseks päevaks. "Inimest ei pea ainult informeerima, vaid tuleb samas korralikku teenust osutada," ütleb ta.
Ideed KUIDAS VÕIKS KÄIA RAIELOA SAAMINE: A: Sisenete veebileheküljel tee-
nuste alale, täidate ja saadate ära elektroonilise blanketi ning määratud ajal saadetakse teile raieloa oliginaal tavalise tähitud postiga. B: külastate lähimat kodanikesaaii, täidate seal teenindaja abiga blanketl ning leplte kokku, kas eelistate tulla loale järele kindlal kuupäeval mõnda kodanikesaali või kinnitate allkirjaga, et ootate seda postkontorisse. Kodanikesaal võib asetseda kaubanduskeskuses, pangasaalis või teie juurde ise kohale sõita (näiteks voodihaige vanuri puhul). C: Helistate kodaniketeenuste ühtsel telefoninumbrii, loetlete oma Isikukoodid, sisseki~utuse jms ning tellite raieloa, blanketl täidab intervjUu käigus kõne vastu võtnud töötaja. Teie isik kontrollitakse SiiS, kUi saate loa kätte oma koduses postkontOriS tähltud postiga. Luba antakse kätte vaid selle taotlejale. Ühelgi juhul el pea te Ise uurima, kas raieluba väljastab kohalik omavalitsus või riigiasutus -või on teenus edastatud eraõiguslikule süsteemile. Samaseit lahendatakse ka pensionitunnistuste kättesaamine, detailplaneeringu lähteülesannete kinnitamine jms. toimingud. Kogu paberilIIkumise eest tellimuse andmisest kuni lahenduse teele läkitamiseni vastutavad ametnikud.
Ilmus parlamentaarse ajakirja Riigikogu Toimetised {RiTo} avanumber, mida annavad edaspidi kaks korda aastas välja Riigikogu kantselei ja sihtasutus Eesti Öiguskeskus. Peatoimetaja Aare Kasemetsa (Pildil) sõnul ühiskondlikult mõtlevatele inimestele suunatud ajakiri püüab luua diskussiooni poliitikute, õppejõudude, avaliku teenistuse ning äri- ja mittetulundusühingute asjatundjate vahel. "RiTo-s käsitletud Eesti riigi ja ühiskonna tulevikuvalikud jätavad edaspidi unistele kodanikeühendustele järjest vähem võimalusi süüdistada riigikogu inimeste huve kahjustavates otsustes, sest poliitikud küsivad vastu: kus te olite siis, kui seda eelnõu või programmi arutati?" ütles Kasemets, kelle sõnul tunneb Riigikogu ja valitsuse tegevuse vastu sügavamat huvi vaid umbes iga kümnes täiskasvanu Eestis. Aare Kasemetsa hinnangul on RiTo pretsedent ka rahvusvaheliste parlamentaarsete väljaannete hulgas oma osalusdemokraatiat toetava kontseptsiooni ja internetiversiooniga ning seda levitatakse ingliskeelse kokkuvõttena ka maailma teiste parlamentide info- ja uurimisteenistustele. RiTa leiab suurematest raamatukogudest ja internetist aadressil http:/ /www.riigikogu.ee/ rva/ toimetised.html.
Tuludeklaratsiooni esitades võisid tänavu esmakordselt ka eraisikud ühendustele tehtud annetusi viie protsendi ulatuses oma maksustatavast tulust maha arvata, kuid kingituse tõestamine muutis selle väikeannetajatele tülikaks ja aeganõudvaks. Et kingitus maksustatavast tuJust maha arvata, tuli deklaratsioonile lisada kviitung, kus lisaks annetussummale või eseme puhul turuväärtusele on kirjas täp-
sed andmed ühenduse ja annetaja kohta. Muu hulgas pidi annetaja maksuametile esitama valitsuse määruse numbri ja kuupäeva, millega ühendus kanti 1999. aastal tulumaksust vabastatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, ning järjekorranumbri nimekirjas. Riigikogu liige, aastaid oma kiriku kogudusele, erakonnale ja teistele annetusi teinud Jüri Adams ütles, et kuna väikeannetuste tege-
mine pole meil veellevinud, puudub komme, et ühing ise annetajatele tõendeid saadaks. Adamsi sõnul küsis talt aasta jooksul vaid üks abistatav, kas ta vajab kviitungit. "Kuid annetajal endal on tõendeid aasta lõpul Väga keeruline ja aeganõudev otsima hakata," lausus Adams. "Nii tekib kiusatus pigem käega lüüa, kui ei ole just tegemist suurte summadega, sest asi ei tasu ära ajakulu."
Adams ise ei saa sel aastal annetusteIt maksusoodustust, sest väike Elva kogudus ei ole valitsuse nimekirja kantud, erakonnale tehtud annetusi võtaks maksuamet arvesse, kui annetaja oleks füüsilisest isikust ettevõtja. Tartus tänavalastega tegeleva MTÜ Öökull juhatuse esimees Ly Brikkel ütles, et neilt pole ükski annetaja kingi kohta kviitungit küsinud. "Inimesed nähtavasti ei mõtle veel nii materiaal-
seIt," sõnas ta, lisades, et kuna enamus annetusi tehakse neile pruugitud asjade või riietena, on annetajad rõõmsad, et üleliigsetest asjadest lahti saavad. Eelmisel aastal näiteks Kosovo sõjapõgenike heaks üle 80 000 krooni kogunud Eesti Punase Risti (EPR) peasekretäri Riina Kabi sõnul pole nende organisatsioonil isegi sellist kviitungi vormi, mida maksuametile esitada, sest enamik annetustest tehakse anonüümselt
korjanduskastidesse Val pangaülekandega, nii et EPR ei saa annetajast teada muud peale nime. Kabi hinnangul on eestlased altimad annetama väiksemaid summasid ning harva tehakse annetusi, mille mahaarvamine maksustatavatest tuludest tasuks asjaajamise vaeva. Suurim eraisiku annetus EPR-Ie oli mullu 500 krooni. Aet Süvari, Urmo Kübar
Valitsuse saamatus plirab võimalusi kaasa rä·· ·da Kuigi haldusreform on kõiki riigi kodanikke puudutav suur muutus, ei suuda keegi tagada, et selle ettevalmistamisel ja elluviimiselosaleks rohkem otsustajaid kui mõned tööga ülekoormatud ametnikud
Mis on haldusreform? Haldusreformiks nimetatakse reformi l'iigivalitsemises, mille eesmärk on tõhusa riigiaparaadi ülesehitamine j a rahva usalduse taast amine Eesti riigi vastu_
KertuRuus foorum@netexpress.ee
dubki enamik ettepanekuid analüüsil. "Läänes ei tehta valla nime muutmise või poliitilise analüüsita ühtegi lihtsalt tundepursetega. tähtsat otsust," sõnab HelPotentsiaalsete partnerite 1am. Tartu Ülikooli avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika selline ettevalmistus paneb Nüüd kavandab büroo õppetooli lektor Taavi An- büroo juhi Väino Sarneti kaht uuringut. Esimene nus usub, et haldusreformi kahtlema, kas otsuseid po- püüab välja selgitada, mida eesmärkide sõnastamisel leks efektiivsem teha asutu- avaliku sektori asutused tepeab olema võimalikult se siseseit. Tema kinnitusel gelikult praegu teevad. Kuisuur üksmeel nii poliitiliste ei peagi moodsas ühiskon- gi ülesanded on kirjas seajõudude kui ka laiema ringi . nas oma töö ja hobidega te- dustes, ei anna need Sarneti seas, sest üle nelja aasta kes- gelevat kodanikku huvita- hinnangul tegelikku ülevaatev reform peab jätkuma sa- ma, kuidas riik teenuseid det. "Seadus annab ametnimas suunas ka järgmise va- korraldab - peaasi, et kõik kele rohkem ülesandeid, kui litsuse ajal. "Kindlasti pea- laabub. "Klient ei käi panka nad täita jõuavad," sõnab ta. vad olema kaasatud asjasse- ka nõustamas," nendib Sar· "See annab neile õigustuse puutuvad. Vajalik on koda- net, lisades siiski, et era- tegeleda sellega, mis rohkem nikuühenduste arvamuse ettevõtte kombel peaks riik meeldib." Teine uuring viiakse läbi paremate teenuste pakkumiküsimine," veenab Annus. "Asjassepuutuvate" arva- seks kodanike arvamust elanike seas: kõigis valdades küsitakse inimestelt, kust muse tähtsust rõhutavad ka küsima_ Mall Hellam tunnistab, et nad oma teenused kätte saareformi läbiviimiseks moosuhtlemine vad_ "Saaksime selguse, kus dustatud avaliku halduse kodanikega büroo dokumendid. Büroo nõuab palju tööd ja kasu mingi valla inimene poes nõunik Juhani Lemmik võib alla loodetust väiksem. käib ja kust tema laps bussisõnab, et praegu on haldus- Kuid ta ei nõustu Sarnetiga, le läheb," sõnab Juhani reform poliitika kujundami- et inimesele jääb riigi töö Lemmik, kelle väitel tunneb se faasis ning probleemide korraldamisel nii väike roll. . büroo puudust teadmisest, tuvastamisel loodab büroo "Ideed tuleb kätte saada," mis tegelikult omavalitsuste eelkõige kodanike peale. Sa- kinnitab ta, lisades, et kaa- liitmiseljuhtub. Kuid mõlemad uuringud mas peab ta tunnistama, et sarääkimine suurendab ka seni pole reform i ümber si- vastutustunnet. on praegu alles kavatsused. Hellam on veendunud, et Büroo Väitel peaks vähemalt sulist avalikku arutelu toimunud, sest puuduvad ka- riik peab ise kodanikke or- ühe neist läbi viima kevadel, nalid, mille kaudu kodani- ganiseerukuid raha ma ja arutlekud osaleda saaksid. Kui riigil on nii mahukateks Avatud Eesti Fondi direk- maõpetama. " uuringuteks tähtsas tor ja Haldusreformi Nõuko- "Iseenesest veel taotletudpole. ja liige Mall Hellam näeb ei saagi ko- küsimuses plaan, just siin puudujääki riigi danik rääki- tuleb kohe algul Ent isegi töös. Tema sõnul peaksid re- ma õppida," küsida eriarvamusi. küsitluste formiga tegelevad riigiasu- sõnab ta. korral jääks Oluline on Mitte alles siis, kui tused looma süsteemi, mille praegusest kaudu rahvale toimuvast ka see, kui- enam pole võimalik ettevalmistaarva- dokumendis midagi jate ringist teada anda_ ''Kui riigil on nii das tähtsas küsimuses mingi must küsi- muuta. napiks. Halplaan, tuleb kohe algusjär- takse. "See dusreformi Nõukoja liikgus saada eriarvamused," tuleb teha ütleb Hellam. "Mitte nii, et võimalikult lihtsaks - anda med ei suuda probleemi üle kui asi juba valmis, küsitak- näiteks variandid, nii et vas- avalikku arutelu tõstatada, se moepärast midagi, hiljem tajal jääb panna üks risti- sest ülikooli rektoril või aga öeldakse, et kahjuks pol- ke," ütleb Hellam. "Teksti- suure aktsiaseltsi juhil pole näiteks seadu- aega rahvale loenguid pidanud võimalik dokumenti des seelnõudes - tuleb kriitilised da. Ka avaliku halduse enam muuta." kätte näidata." büroos, mis peab tegema koSamas annaks küsimine kohad võimaluse ideede saamiseks. Eelnõud on ju praegugi ette- gu reformiga seotud tööd uu"Tuleb pöörduda katusorga- panekutele avatud, kuid ju- ringute ettevalmistamisest nisatsioonide poole konk- riidiline keel ei lase tavako- ministeeriumide koordineerimiseni, töötab neli inireetselt, mitte umbisikuli- danikul neid mõista. Hellam viitab sellelegi, et mest. Nemadki ei jõuaks teselt," väidab Hellam, kelle sõnul võiksid ühendused ai- seni pole haldusreformi ette- ha sadadele tuhandetele seldata sellega, et panevad valmistamisel läbi viidud geks haldusreformi olemust. Tõelised kanalid on veel kõigepealt kirja, millega nad ühtegi üleriigilist uurimust, kuigi paar töörühma on ra- loomata. "Riik ei oska neid oma piirkonnas rahul pole. Seni on kodanikega suht- porteid ette valmistanud. Ta kanaleid luua," tõdeb Lemlemiseks vaid üksikud kinnitab, et seetõttu ei põhi- mik. võimalused nagu büroo ko- ne praegu otsustamine dulehekülg internetis ning kirjutamine ja helistamine. Komitee juurde loodi ka nõukoda, mille üheteistkümnelt avaliku elu tegelasest liikmelt oodatakse Haldusreform tähendab riik- märgid: suuta rohkem olelisaks seisukohtadele abi liku administratsiooni, nii masoleva raha ja inimesteteema populaarsemaks keskvalitsuse kui ka kohali- ga, tugevdada samal ajal demuutmisel. Milliseid tule- ke omavalitsuste, ümberkor- mokraatlikke vastutusmehmusi koda peaks andma raldamist. Pärast taasise- hanisme, parandada avalike ning kuivõrd peab komitee seisvumist on Eesti põhisea- teenuste kvaliteeti ja kätteselle liikmete ettepanekute- duslikke institutsioone küll saadavust ning piirata avaga arvestama, pole aga kus- pidevalt ümber korraldatud, liku sektori kulutusi. Nende kuid nüüdseks on rahulole- üldiste eesmärkide saavutakil kirjas. Samas tunnistavad ka matus riigi tööga tekitanud miseks räägitakse mittetulundussektori liidrid, vajaduse viia korraga sisse ka meedias enim vastukaja saanud et ühendused pole haldusre- suurem hulk muutusi. Rahulolematute seas toob haldusterritoriaalformi üle arutlemiseks küpsed. Hiljuti kirjutasid avaliku halduse büroo juha- sest reformist (näikaheksa kolmanda sektori taja Väino Sarnet (pildil) teks valdade liitmikatusorganisatsiooni büroo- ära kolm survegruppi: koda- ne) ja võimu ümberle pöördumise, milles palu- nikud, tööandjad ja Euroopa jaotamisest (näiteks sid end reformi arutellu kaa- Liit. Viimane soovib Sarneti ministeeriumide rolsata - kuid ei märkinud, sõnul näha poliitilise juhti- li suurendamine). Sarnet kinnitab, et reform kuidas see peaks toimuma. mise tugevnemist Eestis, Juhani Lemmik tunnistab, sest kardetakse, et vastasel peaks tagama esiteks õiguset just seetõttu ei osanud juhul ei suudeta siin ka liidu korra (riigis täidetakse lebüroo ettepanekuga ka mi- poliitikat ellu viia_ Samuti pinguid, rahvas elab turvalion liit huvitatud fmantskont- selt), teiseks gümnaasiumidagi peale hakata. Veel raskem on oodata rollist, mis vaatleks riigi ra- hariduse võimalikult paljukeerukas küsimuses orien- ha seadusliku kasutamise dele (et inimesed suudaksid teerumist büroo kodulehe- kõrval ka selle otstarbekust. teha teadlikke otsuseid) ja Tänaseks on büroo sõnas- kolmandaks elukvaliteedi, küljele sattunud tavakodanikult: Lemmiku sõnul piir- tanud haldusreformi ees- mille tulemusel muutuks
• Reformi pÕhimõtted on fikseeritud kolmiklIIdu koalitsioonilepingus. . Reformi eesmägld sõnastab valitsus. • Reformi läbiviimise eest vastutab haldusreformi I<;omitee, komiteed nõustab haldusreformi nõukoda.
Reformi peamised eesmärgid: Riigi üfeS~nde tapsustamine Reform! käigus määratakse täitewõimu ülesanded ning püütakse kõik muud funktsioonid anda üle era- Või kolmandale sektorife. Näide: erakUrabi loomine
j
Reformi käigus määratakse selgelt maavanemate, ministrite ja teiste liigiametnike ülesanded. Kasvab ametnike vastutus oma töõ eest. Tõstetakse ka riigitöö prestiiii, arendatakse ametnike koolitust, leitakse tööle võimekamaid inimesI. Näide: rng/ametnlke tUlemus paik
fhfot ehMJoogia arendamine Reformi tulemusena luuakse elektrooniline asjaajamine liigiasutustega, UleriigiHsed andmebaasid, sidevõrgud ja infopunktid. Näide: universaalse ID-kaardi kasutuselevõtmine
Valdadei a linnade uhendamine Reformi käigus ühendatakse praegused 247 valda ja firma 110 omavaritsusüksuseks_ Võimallk on ka omavalitsuste aNU vähendamine 60-ni. Reformi eesmark on omavalitsUSkulUde kOkkUhoid.
KUidas saab kodanik haldusreformi käiku mÕjutada? Osaleda reformi arutelul avaliku halduse büroo intemetiküfjel www.riik.ee /liiglkantselei/ahb
Ki~utada kili avalikU halduse büroole, haldUsreformi nõukojare või ministrile. Võib ka kohtuda büroo liikmetega nende ringsõidul mõöda Eestit.
Alvar Jaakson
Allikad; AHB
Kas haldusreform ohustab kodanikuühiskonda? Eesti konkurentsivõimelise· maks. Büroo nõunik Juhani Lemmik lisab, et reform, mis näeb riigiasutusi teenindajate ja kodanikke klientidena, tooks muutuse ametnike mõtlemises. Kuid need seisukohad leiavad ka kriitikat. Esiteks rõhutab reform praegu efektiivsust läbi kulude vähendamise. Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Georg Sootla näeb selles Väga konservatiivset parempoolset poliitikat. "Efektiivsusest lähtumine on kodanikuühiskonna ideele vaenulik," sõnab Sootla. "Üks asi on efektiivne riik, teine asi riik, kus igaüheian oma roll." Sarneti sõnuIan riigi odavamaks tegemine lihtsustatud arusaam eesmärkidest. sest efektiivsust on see, kui palju antud raha eest saa-
dakse. "Absoluutarvudes odavamalt tegutseda pole eesmärk," sõnab ta. Samuti ei rahulda kõiki riigi võrdlemine eraettevõttega. "Ka inimesed võrdlevad riigi arengut erasektoriga, näiteks pangandusega, kus kõik järjest mugavamaks muutub," ütleb Sarnet, kelle sõnul tulebki riigijuhtimises erasektori tulemusele smmatud mudelit rakendada. "Klient tahab kõigilt samaväärset teenindamist," kinnitab ta. Sellega ei nõustu aga Tartu Ülikooli lektor Ivar Tallo, kelle sõnul on eraettevõUe eesmärgiks erinevalt riigist iga hinna eest kasumit saada. Samuti võib firma ebaõnnestuda, mida riik endale lubada ei saa. Georg Sootla hoiatab ka. et mittetulundusühendused ei saa tegutseda totaalse konkurentsi tingimustes_ Kolmas põhimõtteline
küsimus on, kui palju riik peab kodanike eest vastutama. Praegu on haldusreformi üheks põhiideeks riigi ülesannete vähendamine. Sootla on siingi skeptiline: tema sõnul pole riigil mitte liiga palju funktsioone, vaid nende täitmisega ei tulda lihtsalt toime. "Kellele me ülesanded delegeerime, kui riik pole suuteline tagama, et alaealised käiksid koolis?" küsib professor, kelle sõnul on kodanike heaolule ohtlik, kui liiga palju teenuseid läheb iseregulatsiooni teele. Sootla kinnitab, et reformi tuleb alustada avalikust diskussioonist, mis paneb paika baasväärtused. "Peame küsima, millist ühiskonda tahame," nendib ta_ "Kuni me pole selles kokku leppinud, pole mõtet tõmblema hakata. Ning kogu jutt tuleb viia argiteadvuse tasandile." Kertu Ru us
12
FOORUM/KOH Ühendused saavad euroliidult miljoneid Euroopa Liit plaanib sel aastal toetada Eesti mittetulundusühinguid siinse Euroopa Komisjoni delegatsiooni kolmes programmis enam kui 22 miljoni krooniga. Pea teist sama palju saavad ühendused llidult ministeeriwnide vahendusel. Kolmest konkursist suurima, 12,5 miljoni kroonise Accessi esmasteks eelistusteks on projektid, mis tegelevad Euroopa Liidu seaduste rakendamisega keskkonnakaitse ja kodanikeühenduste valdkondades. 3,9 miljoni krooni suuruse Demokraatia programmi teemadeks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse, konfliktiennetus ning kohaliku demokraatia ülesehitamine. Summad, mis eraldatakse Euroopa Liidu alase teavitustöö finantseerimiseks mõeldud Väikeprojektide programmi kaudu, pole veel selgunud, kuid eelmisel aastal oli see 2,35 miljonit krooni. Euroopa Komisjoni delegatsiooni Phare programmide koordinaator Reet Zeisig ennustab mullusega võrreldes huvi kasvu programmide vastu, osalt seoses Avatud Eesti Fondi toetuste Vähenemisega. Ka summad on mullusega võrreldes kasvanud: siis jagati kokku alla nelja miljoni krooni ning valiti välja poolsada projekti ligi 120 kandidaadi seast. Kui palju Eesti ühendused kokku Euroopa Liidult raha saavad, on raske hinnata, sest ka paljud ministeeriumide kaudu liikuvad programmid kaasavad ühendusi. Näiteks kandidaatriikide administratsiooni, seadusandlust ja standardeid Euroopa Liidu tasemele viiva Phare programmi raha läheb peamiselt küll avalikule sektorile, kuid Phare Eesti üksuse direktori Marko Rillo (pildil) hinnangul saavad kuni viis protsenti eelarvest ka mittetulundusühingud, kes täidavad mitmete projektide alamülesandeid. Et järgmisest aastast saab Eesti Pharelt 400-600 miljonit krooni, võib ühenduste osa olla seega ligi 20 miljonit. Rillo sõnul on ka mitmeid Phare korraldatud vähempakkwnisi võitnud mittetulundussektor. "Põhimõtteks on alati olnud, et kui mingit ülesannet suudab paremini ellu viia kolmas sektor, tulebki see sinna anda ja mitte püüda avalikus sektoris mingeid kunstlikke struktuure luua," ütles ta. Ke rtu Ru us
2
küSimust
Volkhart "Finn" Heinrich, CIVICUSe projektikoordinaator
?
94 riigi seas ka Eestis liikmeid • omav ülemaailmne kodanikeühendus CIVICUS on asunud mõõtma maailma kodanikeühiskonna tervist ehk määratlema CIVICUS-e kodanikeühiskonna indeksit. Mis see on? See on CIVICUS-e programm, mis annab süstemaatilist teavet kodanikeühiskonna olukorrast paljudes riikides, kokku loodame selle viia aasta jooksulläbi 50 riigis. CIVICUS annab üldise metodoloogia, kuid kohalikud uurijad võivad seda täiendada ja mugandada_ Nii jääb võimalus riike omavahel võrrelda, samal ajal rahvuslike eripäradega arvestades. CIVICUS-e kodanikeühiskonna indeks mõõdab kolmanda sektori struktuurI. (kui suur see on, mis sinna kuulub, millised on ressursid), ruwni (millised seadused seda soodustavad või piiravad, kus see asetseb ühiskonnas tervikuna), väärtusi (mida kolmas sektor propageerib) ning mõju (sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist). Uuringud algavad aasta keskel, praegu otsime kohalikke koostööpartnereid. Tulemusi esitleme 2001. aasta GlVICUSe maailmakonverentsil Vancouveris_
?
Miks on oluline ko~anikeühiskonna tervist • mõõta? Kodanikeühendused mängivad nii riiklikult kui globaalselt olulist rolli avaliku poliitika määratlemisel ja elluviimisel ning kodanike huvide kaitsmisel. Nii on ka selle mõju mõõtmine aina tähtsam. CIVIGUS loodab, et tulemuste selgudes tulevad igal maal kodanikeühiskonnas tegutsejad kokku ja määratlevad nende põhjal riiklikud tegevussuunad. Näiteks võivad nad otsustada parandada oluliselt "ruumi" ning hakata tegema lobby seadusandluse muutmiseks. Kertu Ruus
Ungari kodanikeühendus United Way kogus hiljuti oma esimese üleriikliku kampaania käigus kolme kuuga sularahas üle kahe miljoni Eesti krooni, millest kolmandik saabus kohalikesse filiaalidesse. Suurettevõtete kõrval annetasid aktiivselt ka eraisikud, nii ühekordsete annetustena kui ka igakuiseIt palgast maha arvatava summana. Ühekordsed annetused kõikusid 180 ja 75 000 krooni, igakuised maksed palgast 30 ja 750 krooni vahel, suurim äriettevõtte annetus oli 375 000 krooni, United Way Hungary tegevdirektor Katalin Ertsey ütles Foorwnile, et tõsine rahakogumine on Ungaris väga suur töö, eriti väljaspool pealinna. "On fantastiline tunne, et saime esimesena riigis kokku nii suure swnma, mida seni kõik võimatuks pidasid," sõnas ta, lisades, et järgmisel aastalloodavad nad selle summa kahekordistada. Ertsey sõnul tulid suured annetused äriliidritelt, nii kohalikelt kui ka rahvusvahelistelt. "Saagu annetamine pealegi sikiks või trendikaks, seda enam saame abivajajaid aidata," ütles ta. Paljusid paremal järjelolijaid paneb Ertsey sõnul kohusetundest annetama ka ühiskonna suur lõhestatus. Veerand kogutud rahast antakse United Way Hungary filiaalidele kohalike stipendiumide jaotamiseks, ülejäänu üleriigilise konkursi alusel kvaliteetseid teenuseid pakkuvatele ühendustele, mis töötavad puuetega inimeste, krooniliste haigete või täiendkoolituse saajatega. United Way Hungary loodi 1991. aastal 34 riigis töötava United Way Internationali osana.
Euroopa Komisjon ootab 15. aprillini akadeemilistest ringkondadest projekte, mille eesmärk on levitada infot Euroopa integratsiooni kohta. Tänavu eelis tatakse projekte, mis keskenduvad liidu laienemisele, ill1israhale euro, Euroopa Liidu Komisjoni institutsioonide reformile ning Euroopa Liidule ja maailmakaubandusele. Kandideerijad peavad olema alal kogenud mittetulundusõrganisatsioonid, stipendiwn oleks maksimaalselt 100 000 eurot projektile, kattes kuni poole selle maksumusest. Otsused tehakse 30. juuniks. Foorum
Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugejateit vastukajasid, kaastÖid ja teavet. Et muutuda areeniks, kus kodanlkuühendused saakSid sõna, palume ühendustel endil oma plaanidest meile teada anda. Foorum loodab, et Inimesed Ise tahavad nähtavale tulla ja oma mõtteid ja aNamust teistele avaldada. See lalendaks ehk ka Eesti tulevikusuundade üle otsustajate nngi. Igaühe hääl on Foorumi jaoks oluline. Vastukajad, kaastööd ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uidu postiaadressil Tallinn, Pärnu maantee 67a (märksõna Foorum), telefonil 6 461 005, faksil 6 311210 ja e-mailii foorum@netexpress_ee Foorum
..
Eesti Päevaleht, reede, 31. märts 2000
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311210, e -ma il foorum@netexpress.ee
Kaotada mõttetu maakond? ma nime kuulnud kusagil, aga hetkel lihtsalt ei tule meelde. Küll aga teab ta seda öelda, et maavalitsused. tegelevad põhiliselt inimeste raha raiskamisega. Ja see, mis linn on maakonna keskuseks, ei ole pois" tele üldse tähtis_ "Võibolla oleks isegi parem, kui ta Tartus oleks," arutlevad nad omavahel. "Me käime näiteks Tartus palju tihedamini kui Jõgeval. Kui linna on asja, siis sõidame ikka Tartusse." Üsna sealsamas Palamuse. lähedal seisab tee ääres väike hall maja, kus elavad Kai-: var ja Jaanika Kaasik omal nelja väikese lapsega. Kai-: var töötab traktoristina, Jaa-, nika kantseldab kodus lapsi.
Henrlk Hoonemaa Jõgevamaa
Mis te arvate, kaotame ühe maakonna lihtsalt ära? No näiteks Jõgeva maakonna_ Lööme pool sellest Viljandimaa külge ja teise poole Tartwnaa külge. Miks? Esiteks saame me vallandada 70 maavalitsuse töötajat. Maksumaksja raha säästmine või vähemalt sellest kõnelemine on trendikas. Teiseks ei ole Jõgeva maakond üldse mingi korralik maakond. Klopsiti 1962. aastal mitmest väiksemast kokku ning on praegugi killustunud kolmeks täiesti erinevaks piirkonnaks: rikas Põltsamaa, keskmine Jõgeva ning vaene Mustvee. Kolmandaks tuleb ju valijatele ammu lubatud haldusreformiga kusagilt alustada. Miks siis mitte ühest väikesest mõttetust maakonnast? Selliseid mõtteid on võinud tabada Eesti haldusreformist kõnelejate jutust. Jõgeva maavanemal Margus Orollähevad reformaatorite ideid kuuldes kõrvad punaseks.
Mõttetu maavalitsus
Patriootide maakond "Kõige lihtsam on öelda, et kunagi oli nUja teeme nüüd kõik endiseks tagasi," räägib Oro. "Kui me ütleme, et kaotame ühe maakonna ära, siis olgu. Aga ma küsin, mis me saame, mis see tulemus on? Kaotame hulga ametnikke ära, seegi tulemus. Kuid rahvas peab saama selle, et asi läheb paremaks." Oro ei ole põhimõtteliselt Jõgeva maakonna kaotamise vastu, vaid lihtsalt... praegu. "Selle hetkeni, kui mu laual on argumendid ja tegevuskäik," räägib ta. "Iga Eesti maakonna kohta saab öelda, et paneme poe kinni ja midagi ei juhtu, kui on olemas mehhanismid, mis avaliku teenuse inimestele kätte viivad." Küll aga on maakonna kaotamise vastu Jõgevamaa inimesed. Maavalitsus helistas hiljuti 300 elanikule ning küsis neilt, kas Jõgevamaa on neile armas ning kas nad oleksid nõus maakonna kaotamisega. Tuli välja, et 85% on tulihingelised patrioodid ning ei ole nõus oma maakonnast mingi hinna eest loobuma, olgu kokkuhoid missugune tahes. Maarja Keskkooli õppealajuhataja Laine Metsa on üks sellistest. Eluaeg on ta selles koolis töötanud ning järgmisel aastal jääb vist pensionile. Jõgevamaale. "Mina tunnen küll, et olen jõgevamaalane ja selleks ka jään," räägib ta. "Tartu on mulle niivõrd võõras, selle maakonna all ma küll elada ei tahaks."
Vallad on tähtsamad J.,aine mees Kalju räägib, et nad elavad heas kohas - nii Jõgeva, Tartu kui Mustveeni on nende majast täpselt 30 kilomeetrit. "Nii et minupärast tehku see pealinn kuhu tahes." Kuid Jõgeva maakond on temalegi armas. Jõgevamaa kaotamise plaan ei meeldi ka päris Tar-
Palamuse bussipeatuses aega surnuks löövatel tulevastel valijatel Ailaril, Raivol, Magnuselja Antil pole maavanema südant rõõmustavaid patriootlikke tundeid: poiste meelest oleks isegi toredam, kui kodukoht Tartumaa alla kuu/uks_ ALDOLUUO
tu maakonna külje all, vaid kilomeetel' piirist elavale papi Aunale. "Ajavad need maakonnad suureks, ega see ka hea ei ole," toriseb ta peale lühikest järelemõtlemist. "Aga mis seal ikka arvata, teevad ära, siis teevad ära." Papi ohkab ja vangutab pead. "Peaasi, et vallad jäävad nii nagu praegu on, val·
lad on tähtsamad_" Maavanem Oro saab neist aru, kuid ütleb siiski, et 85% ei ole päris tõene. "Kui inimesele öelda, et temalt võetakse midagi ära, kasvõi maakonna nimi, siis on ta kohe tagajalgadel püsti," ütleb ta. "85% on liiga suur protsent - aga meeldivon olla sellise maakonna maava-
nem." Kuid ega kõik jõgevamaalased arva, et nad ei tahaks Tartu- või Viljandimaal elada. Jõgevast kümnekonna kilomeetri kaugusel Palamuse bussijaamas lööb aega surnuks neli poissi: Raivo (14), Allar (13), Anti (14) ja Magnus (13). Kõik tulevased va-
lijad ning maksumaksjad. Kes on Jõgeva maa vanem? "Meelis Paavel!" Kuid Ailari hetk tagasi veel rõõmus nägu Väljendab juba kerget segadust. "Ei ole." Ja siis vabandav naeratus: "Ei tea. Ma täitsa laest võtsin selle Paaveli." Anti on Jõgeva maavane-
Väikesed maakonnad valitsevad end surnuks • Jõgeva maavanem ning 85% jõgevamaalastest, kes
küsitluse järgi maakonna säilimist pooldavad, võisid sel nädalal kergendatuIt hingata, sest valitsus otsustas oma kabinetinõupidamisel küllliita valdu, kuid mitte maakondi. Maakondade võimalik liitmine on viimase poole aasta jooksul meedias valdade ühinemisest rohkemgi tähelepanu pälvinud ning välja käidi mitmeid kavasid maakondade arvu vähendamiseks_ Sügisel käis Võru maa vanem Robert Lepikson välja idee Suur-Võrumaast, mis ühendaks praegusele lisaks pea terve Põlvamaa ja osa Valgamaast, mille ülejäänud
osad jagatakse Tartu- ja Viljandimaa vahel. Kokku võiks Eestis olla üheksa maakonda, pakkus Lepikson ning joonistas kaardi, kust olid kadunud "kunstlikud moodustised" Jõgeva, Rapla, Hiiu, Põlva, Valga ja kaheks jaotatud Viru maakond_ Üheksa ajaloolise maakonna ideed toetas ka Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder, kelle sõnul on Eestis sisuliseltjuba praegu vähem kui 15 maakonda, kuid erinevad teenused on jagatud eri keskuste vahel, mis muudab asjaajamise segaseks ja keerukaks_ Näiteks asub Viljandi maakonna jaoks põllumajandusregistrite infokeskus Tartus,
veterinaarialabor aga Tartus ja Paides. Piirivalve on Pärnus, toll Tartus, samuti riigikaitseosakond. "15 maakonda ametnikud välja ei arenda, see käib neile üle jõu," ütles Seeder. "Niimoodi valitseksime end surnuks." Mõlema maavanema ettepanekud pälvisid palju kriitikat, eelkõige süüdistati, et nad kipuvad muutma piire oma maakonna kasuks enne, kui kohalikud funktsioonid on paika pandud. Samas arutati valitsuskoalitsioonis ka ideed jätta Eestisse vaid neli maakonda, keskustega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Virwnaal_ Sama mõtte olid välja käinud
ka eelmise valitsuse kolm ministrit. Sel nädalal leppisid ministrid kokku, et maakondade piire ei muudeta, küll aga seati valdade liitmise tähtajaks 2002. aasta siseministeeriwni plaanitud 2005. aasta asemel. Siseministeeriumi asekantsleri Deiw Rahwnägi sõnul on esialgseks sihiks jätta Eestisse 110 omavalitsust praeguse 247 asemel, kuid see arv võib muutuda. Rahumägi lisas, et kahe nädala jooksul töötab ministeerium välja uue ajagraafiku, kuidas ühinemine peaks toimwna_ Esialgu pole valitsusel ka arvutusi, millist rahalist kasu valdade liitmine toob. Urmo Kübar
•
Kes siis ikkagi on Jõgeva maavanem? "Issand, ei tea." Jaanika vaatab abiotsivalt Kaivari poole. "Meil ei ole Jõgevaga üldse mingit asja," ütleb too. "Kui midagi vaja on, sii~ küsid ikka vallast, mitte maakonnast. Ma üldse ei teagi, millega maavalits~ tegeleb. Kuulda küll pole oi-, nud, et ta midagi teinud oleks." Nimetus Jõgevamaa ei tähenda neile ka suurt midagi_ "Mis tähtsust selon, kus me elame, Jõgeva või Tartu maakonnas," ei mõista Jaanika isegi küsimust, kas neil oleksJõgevamaa kaotamisest kahju ka. "Vaevalt, et midagi muutuks_" Tõesti, Margus Oro On Kaivari ja Jaanikaga nõus. Midagi ei muutu juhul, kui riik praegused maavalitsuse ülesanded kellegi teise õlule edukalt suudab tõsta. Enne ei tohi aga ühtegi maakonda mingil juhul kaotada, kuni pole päris kindel, et elanikud millestki ilma ei jääPraegu aga tegeleb maavalitsus ikka maade tagastamIsega, paneb armunuid paari ja haldab registreid. Kuid seda kõike saaks ka teised asutused teha. Viie aasta pärast? Jõgeva, linn on ikka alles. Maakond? Vist ikka ka. Aga õigupoolest, vahet ju pole_ Või on kaugvalimiskood 277 teile eriliselt armas? "Mis loevad siin tunded, kui majanduslikult on üks. asi kasulik." Maavanem Oro teab selliseid aSju.
Haldusjaotuse kujunemine • 13. saj. hakuloli EestiS kaheksa maakonda: Virumaa, Rävala, Jä~. vamaa, Ha~umaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. • 16. saj. lõpulliigendasid Rootsi võimud Põhja-Eesti Harju-, Järva-, Lääne- ja Virumaa kreisiks ehk maakonnaks. Lõuna-Eestis käsitas RootSI võim krelsidena Tartu- ja Pärnumaad. • 19. saj. lõpuks oli siin 9 maakonda: Harju, Viru, Järva, Lääne, Pämu, Viljandi, Tartu, Saare ja Võru. • 1939 oli maakondi 11. lisandunud olid Valga ja Petseri. • 1950 kaotati maakonnad Ja loodi nende asemel 39 maa rajooni. • Eesti NSV penoodi teisel poolel jäi siia 15 rajooni, millest on saanud praegused maakonnad: Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Lääne, Pärnu, Viljandi, Jõgeva, Tartu, Põlva, Valga, Võru, Saare ja HIIU maakond.
••
Uhendusi ja ametnikke viib koostööle ühine valu Peep Mardiste Eesti Rohelise Liikumise koordi naato r
Koostöö valitsusväliste ja organisatsioonide ametnike vahel edeneb seda kiiremini, mida enam viimased veenduvad oma töö tulemuslikkuse tõusus tänu ühenduste kaasamisele. Ühised mured on loodetavasti järjest ühendamas ka Eesti valitsus· ja valitsusvälist keskkonnasektorit, kuid koostöö peaks juba praegu tihedam olema. Suhted ministeeriumiga on eesti keskkonnaorganisatsioonidel kogu aeg olemas olnud ja seda vaatamata vastava ametliku regulatsiooni puudumisele. Keskkonnakaitsjate seltskond on Eestis küllalt väike: seovad sageli ühised õpingud, koostöö mingis projektis või
•
arvukad seminarid. Nõnda käib ka infoliikumine ministeeriwni ja ühenduste vahel enamasti mitteametlikke kanaleid mööda sõbralt sõbrale_ Ühelt poolt on see hea märk, sest siseinfo lekitamine näitab usaldust. Teisalt on sihikindla informeerimise ja kaasamise organiseerimatus muidugi halb, sest ei loo kõigile võrdseid võimalusi. Häid kontakte aitab hoida üksteise pidev informeerimine käimasolevatest projektidest ja vastastikune koolitustel osalemine. Mida sagedamini organisatsioon kirjade ja telefonikõnedega ametnikku enda olemasolust teavitab, seda suurem on tõenäosus, et too olulisel hetkel ja mõlemale olulises küsimuses nendega konsulteerib. Samas oleks hea, kui selline kaasamise kohustus oleks täpsemalt fJkseeritud. Keskkonna-alase seadusloomes on näiteid. kus avalikkuse kaasamine ja arves-
tamine on hästi töötanud. Üheks näiteks on paari aasta tagune Eesti keskkonnategevuskava ettevalmistamine, mis paneb paika keskkonnapoliitika elluviimiseks vajalikud tegevused, läbiviijadja eeldatavad rahastamisallikad. Kuigi tegevuskava on pigem suunanäitajaks, on see väga oluline - ka selle pärast, et tänu valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide, teiste sektorite esindajate ja ettevõtjate kaasamisele sai kavast kõigile mõnes mõttes "oma" dokument. Oluline on ka protsessi jätkumine - siiani käib koos väga kirju seltskond, et tegevuskava senise elluviimise edukust arutada. Mõnigi kord paneb ühendusi ja ametnikke üksteist leheveergudel materdama infopuudus_ Viimane aasta on keskkonnaorganisatsio0ne pidevalt meediasse toonud - olgu teemadeks ideed rajada Vällamäele mäesuusakompleks, Saaremaale
süvasadam, leevendada Nar- olema rohkem julgust ja va elektrijaamade saaste- kannatlikkust ühendustega koormust või investeerida suhelda_ Teiste abi ametnike tselluloositootmisse. Ikka on koolitamisel on kindlasti täpeamiseks probleemiks ol- nuväärne, olgu näideteks nud info puudulik liikwnine Eesti Rohelise Liikumise projektide ja nende tagajär- osalusdemokraatia töörühill gede kohta, mitte aga kesk- oma väljaannete ja seminakonnakaitsjate pime vastu- ridega või Taani keskkonnaseis majanduse edellemisele. ministeeriumi projekt avaPidev valmisolek jama- likkuse kaasamist puudutadeks on väva rahvusvahelise Arhusitav - paljud " Pidev valmissi konventlooduskaitsolek jamadeks siooni ellujad kurdavad, et on suhetes ametnirakendamisunnitud ku- kega väsitab. seks Eestis. Aga endilutama liialt palju aega selt kohtab kõige negatiivse vastu võit- ka jaburaid näiteid. Kuidas lemiseks selle asemel, et mi- levivad valitsusväliste orgadagi kasulikku ja huvitavat nisatsioonideni keskkonnakorda saata. ministeeriumi igati asjaliUus algatus, et minister kud ja informatiivsed trükipaar korda aastas ümarlaua sed? Sõber sattus Tallinnas taga keskkonnaorganisat- käies ministeeriumi raamasioonidega ühiseid problee- tulattu ja võttis siis teistele me arutab, on kiiduväärt. jagamiseks kotitäie kaasa. kuid kindlasti mitte piisav Juba kaua ja hästi töötav lahendus koostöö paranda- skeem, aga ebanormaalne. miseks. Ministeeriumil peab Kust said kommenteerimi-
.
seks sind huvitava projekti keskkonnaekspertiisi? Ministeeriumist öeldi telefoni, et tulge kohale ja lugege paberilt, nemad e-postiga saata ei saa. Kuskilt on siiski õnneks ringIusse pääsenu~ sama dokwnendi elektrooniline versioon, mida Tallinnast kaugemal tegutsejad kasutavad. Loodetavasti jääb selliseid näiteid ajapikkujärjest vähemaks. Eestis pole (veel?) end puude külge aheldatud, mi· nisteeriumi sõnnikuga üle valatud ega maanteid blokeeritud, plakatitega pike ki on tänavapildist harulduseks_ Mingis olukorras mõne aja pärast ei saa seda kõike aga välistada Kuni kõik huvilised nende ümber toimuvast ja nende jaoks olulistest arengutest ja otsustest aru saavad ning protsessidesse võrdsetel alustel on kaasatud, peaks ülereageerimine olema välistatud. Kannatlikkus ja koostöö viivad sihile .