188
Eesti Päevaleht, reede, 27. oktoober 2000
Kodanikuühiskonna häälekandja, ilmub Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee
toel kord kuus
2 KÜSIMUST Daimar Liiv, EMSL-i projektikoordinaator
Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK) peab min~ ma riigikokku arutlusele veel sel aastal. Mida selle vastuvõtmine kaasatoob? EKAK-it võib nimetada Eesti mittetulundussektori ja riigi koostöö põhiseaduseks, mille vastuvõnnisega lubavad riik ja kodanikeühendused luua korraliku koostöövõrgustiku ja arendada välja omavahelise suhtlemise head tavad. Võrgustik tähendab, et igas riigiasutuses, mil tegemist avalike teenustega, mida ka ühendused võivad osutada, on selle valdkonna eest vastutav inimene. Samas tekib ettekujutus, milliseid teenuseid ühendused pakkuda suudavad, alates aidsikeskustest ja lõpetades supiköökide~a. Kokku kutsutakse ka Mittetulundussektori Umarlaud - demokraatlik ühenduste esinduskogu, mis aitaks ühiseid huve selgitada ja sektorit eSindada... . ••
Praegu ei ole tekst veelloplikult valmis. Kwdas mittetulundusühendused saavad selle koostamises osaleda? Esiteks oodatakse kõigilt ühendusteIt novembri keskpaigani kommentaare ja parandusi dokumendi praegusele tekstile. Teiseks korraldatakse piirkondlikke arutelusid, kuhu on oodatud ka mitteformaalsed lüdud. Kolmandaks on novembri keskel plaanis kokku kutsuda üleriiklik mittetulundussektori ümarlaudja anda ühine heakskiit EKAK-i riigikokku minevale versioonile. Süani on teadlikkus dokumendi kirjutamisest olnud väga väike. Sellega on tegelnud Tallinnas pesitsevad katusorganisatsioonid ja kohalikel aruteludel osalenutest on enne asjast kuulnud vaid üksikud. Kommentaarid tänases Foorum 's ilmuvale EKAK-i projektile võib saata Daimar Liivile aadressil dliiv@hotmail.com, temalt saab ka infot kõigis maakondades toimuvate EKAK-i arutelude kohta.
ct:~ti
ü end
ed hinnati tugevaks
.. Eesti mittetulundusorganisatsioonide jätkusuutlikkust hinnanud ekspertkomisjon kiitis enim sÜllset seadusandlikku keskkondaja pidas kõige kehvemaks üldist muljet kolmandast sektorist. • Uuringu aluseks on USAlD-i välja töötatud indeks (NGO Sustainability Index), milles hinnatakse jätkusuutlikkuse seitset dimensiooni - seadusandlik keskkond, organisatsioonisisene võimekus, finantssuutlikkus, poliitika mõjutamine, teenuste pakkumine, infrastruktuur ning avalik imago. Eesti sai küllalt soodsa hinnangu kõigis dimensioonides peale organisatsioonisisese võimekuse ja avaliku imidzi. EMSL-i juhataja Kristina Mänd ütles, et indeks lubab muuseas Eestil näidata välisrahastajatele, milliseid valdkondi siin veel arendada tuleb. Ekspertgruppi kuulusid mittetulundusühenduste nõustarniskeskused, valdkondlikud ühendused, rahastajadja Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni edasiviijad. Kohal viibis indeksi algataja, USAlD-i ekspert Mark Levinson. Inglisekeelne kõike riike puudutav raport ilmub jõulude ajal, eestikeelse raporti Eesti kohta avaldab EMSLjärgmise aasta alguses. Foorum
Korruptsioonivaba Eesti Inaailll1aliitu to Oktoobris Kanadas Ottawa s toimunud aastakongressil va-
liti ühing Korruptsioonivaba Eesti rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International täisliikmeks. Nüüd on Transparency Intemationalil kokku liikmeid 82 riigis, sealhulgas kõikides Ida- ja Kesk-Euroopa riikides. Kevad I Ioodud üh ing KOffilptsioonivaba Eesti koostab novembri alguseks eesti- ja inglisekeelse ülevaate siinsest korruPtsioonialasest olukorrast. Samuti püütakse ennetada korruptsiooni kohaliku omavalitsuse tasandil ning tõsta ametnike teadlikkust. Detsembris korraldab ühing Tallinnas seminari kohalike omavalitsuse läbipaistvusest. Praegu on Eesti koos Ungari, Poola ja Sloveeniaga teiste Ida-ja Kesk-Euroopa ning SRÜ riikide seas vähem korrumpeerunute hulgas. Nii Läti kui Leeduga võrreldes on Eestis tegutsevate ettevõtete hinnangul palju vähem korruptsiooni avalikus sektoris. Kuid hiljuti Eestit külastanud Maailmapanga ekspert Joel Hellman hindas, et kuigi Eesti korruptsj onitase on teiste endiste idabloki maadega võrreldes suhteliselt madal, võib olukord majanduse arenedes ja ettevõtete kasvades muutuda. "On risk, et Eesti pöördub oma arengus tagasi ning kohtab Lätiga sarnase id probleeme," rääkis Hellman. !'leHmani hinnangul võiks E sri ettevõtjad ja avalikkus parteIde ral~astamisel eeskujuks võtta USA praktika, kus annetused Ja rahaeraldised on avalikud ning kõigil on võimalus poliitikute toetajate kohta infot saada. Foorum
Tallinnas asuv Noorte Kodupaik on üks ühendustest, mis ei keeldu oma rahastajaid huvilistele avaliku5ta~ast. !g~üks võib . küsida, kui palju annavad sotsiaalarnetja Rootsi heategevusühendus abi selleks, et majas oleks kasvandikel AIJosaJ (vasakul) Ja Stanislavilvõimalus sporti teha. FomPRllTSIMSON
••
u
enduse aasjade ava ·kus am·selj ged
Henrik Roonemaa henrik@epl,ee
to Enamus Foorumi ajakiIjandus-
Uku eksperimendi läbinud organisatsioonidest soostus avaldama käesoleva aasta eelarve ning eelmise majandusaasta aruande, tõestades sellega oma läbipaistvust. Kõnesid võttes olin tudeng, kes teeb kolmanda sektori organisatsioonide rahastamise alast uurimistööd. Selle rarvis oli mul vaja näha eelarvet ning majandusaasta aruannet. End tutvustamata ei õnnestunud mul neid ühestki organisatsioonist kätte saada, sest kõik nõudsid, miks mul neid dokumente vaja on ning mis ma nendega peale hakkan. "Ega eelarve ei ole meil mingi suur saladus," lausus Eesti Rahvuskultuuri Fondi telefonil vastanud naisterahvas ning lubas 2000/2001 aasta eelarve esimesel võimaluse) e-mailiga ära saata. Mõni tund peale telefonivestlust olidki soovitud andmed minu postkastis. Fondi koduleheküljel on aastate kaupa s .Ile tulude ja kulude aruanne ning eraldatud stipendiumidja taotlused. Ka Jaan Tõnissoni Instituudi (JTI) direktor Agu Laius ei teinud andmete avaldamisest mingit probleemi. JTI kodu le-
• Paljude ühenduste finantsaruandeid võib lugeda Internetist Andmete andmisest keeldus küsitletutest vaid Eestimaa Looduse Fond
Katsealused organisatsioonid • Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond (andis kõik vajaliku)
• Jaan Tõnissoni Instituut (andis kõik vajaliku)
• Eesti Olümpiakomitee (an-
heküljelt võib leida finantsaruanded alates 1995. aastast, kuid need on üsna lakoonilised. Laiuse sõnul on nad aga aruanded sellisel kujul esitanud ka igal aastal maksuametile ning seni on need sobinud. Jooksva aasta eelarvetm-! ei ole, sest arvestus käib projektide kaupa. "Iga projekti kohta on vajalikud aruanded meil SÜll olemas ja kes viitsib, võib neid siin lapata," ütles Laius ning tuletas mitu korda meelde, et kui midagi jäi eba täpseks või kui koduleheküljel olev napp majandusaruanne ei sobi, võib temaga alati ühendust võtta ning abi paluda. "Tulge kohale, ega meil midagi salastatud küll ei ole," julgustas mind Rein Ööbik Eesti Spordi Keskliidust, kuid e-maili või faksiga ta andmeid esialgu saata ei oovinud. Peale mõningast vaidlemist lubas Ööbik minu jalavaeva kergendnmis ks eelarve siiski e-mailiga ära saata ning paari tunni pärast oligi see postkastis olemas.
Oma eelarvest ei teinud mingit saladust ka Eesti Olümpiakomitee. "Oi, kas meie koduleheküljel neid andmeid ei olegi?" üllatus tegevdirektor Siim Sukles küsimust kuuldes. "Okei, saadan siis meiliga, Exceli tabelitena. Sobib?" Raskused tekkisid aga sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fondi puhul, kelle koduleheküljeIt võib leida 1999. aasta majandusaruande, tulude ja kulude aruande ning bilansi, kuid selle aasta eelarvet polnud nad niisama lihtsalt nõus avaldama. "Kui te olete Riigikontroll, siis muidugi saate," ütles telefonile vastanud fondi töötaja. "Niimoodi seda küll välja ei anta, et juhuslik inimene helistab ja kohe saab. Kui teil on põhjendatud soov, siis mlge kohale, kõik dokumendid on meil avahkud." Peale mõningast vaidlemist leppisim kokku, et ma võin minna fondi kohale ning saan seal tõepoolest aruannet näha, kuid ise n, d seda kuhugi saatma
dis kõik vajaliku)
• Eesti Spordi Keskliit (andis kõik vajaliku)
• Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (eelarvet ei soostunud saatma, nõudis
kohaletulekut) • Eestimaa Looduse Fond (aruannet käskis küsida äri registrist, eelarve jaoks on vajalik kirjalik taotlus ja juhatuse nõusolek)
ei hakka. Täielikult keeldus andmete avaldamisest vaid Eestimaa L0oduse Fond, kelle väitel peaksin ma eelmIse asta majandusaruannet küsima äriregistrist ning selle aasta eelarve avaldamise jaoks on üleüldse vaja kirjalikku põhj ndatud taotlust ning fondi jullatuse nõu_oI kut. Kuna aga varem neilt keegi midagi sellist küsinud ei ole, siis ei osanud finantsjuht öelda, kui suured minu soovi sansid juhatuses oleksid. Ka fondi koduleheküljel ei ole rahaasjade t kirjas sõnagi.