188
Eesti Päevaleht, reede, 27. oktoober 2000
Kodanikuühiskonna häälekandja, ilmub Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee
toel kord kuus
2 KÜSIMUST Daimar Liiv, EMSL-i projektikoordinaator
Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK) peab min~ ma riigikokku arutlusele veel sel aastal. Mida selle vastuvõtmine kaasatoob? EKAK-it võib nimetada Eesti mittetulundussektori ja riigi koostöö põhiseaduseks, mille vastuvõnnisega lubavad riik ja kodanikeühendused luua korraliku koostöövõrgustiku ja arendada välja omavahelise suhtlemise head tavad. Võrgustik tähendab, et igas riigiasutuses, mil tegemist avalike teenustega, mida ka ühendused võivad osutada, on selle valdkonna eest vastutav inimene. Samas tekib ettekujutus, milliseid teenuseid ühendused pakkuda suudavad, alates aidsikeskustest ja lõpetades supiköökide~a. Kokku kutsutakse ka Mittetulundussektori Umarlaud - demokraatlik ühenduste esinduskogu, mis aitaks ühiseid huve selgitada ja sektorit eSindada... . ••
Praegu ei ole tekst veelloplikult valmis. Kwdas mittetulundusühendused saavad selle koostamises osaleda? Esiteks oodatakse kõigilt ühendusteIt novembri keskpaigani kommentaare ja parandusi dokumendi praegusele tekstile. Teiseks korraldatakse piirkondlikke arutelusid, kuhu on oodatud ka mitteformaalsed lüdud. Kolmandaks on novembri keskel plaanis kokku kutsuda üleriiklik mittetulundussektori ümarlaudja anda ühine heakskiit EKAK-i riigikokku minevale versioonile. Süani on teadlikkus dokumendi kirjutamisest olnud väga väike. Sellega on tegelnud Tallinnas pesitsevad katusorganisatsioonid ja kohalikel aruteludel osalenutest on enne asjast kuulnud vaid üksikud. Kommentaarid tänases Foorum 's ilmuvale EKAK-i projektile võib saata Daimar Liivile aadressil dliiv@hotmail.com, temalt saab ka infot kõigis maakondades toimuvate EKAK-i arutelude kohta.
ct:~ti
ü end
ed hinnati tugevaks
.. Eesti mittetulundusorganisatsioonide jätkusuutlikkust hinnanud ekspertkomisjon kiitis enim sÜllset seadusandlikku keskkondaja pidas kõige kehvemaks üldist muljet kolmandast sektorist. • Uuringu aluseks on USAlD-i välja töötatud indeks (NGO Sustainability Index), milles hinnatakse jätkusuutlikkuse seitset dimensiooni - seadusandlik keskkond, organisatsioonisisene võimekus, finantssuutlikkus, poliitika mõjutamine, teenuste pakkumine, infrastruktuur ning avalik imago. Eesti sai küllalt soodsa hinnangu kõigis dimensioonides peale organisatsioonisisese võimekuse ja avaliku imidzi. EMSL-i juhataja Kristina Mänd ütles, et indeks lubab muuseas Eestil näidata välisrahastajatele, milliseid valdkondi siin veel arendada tuleb. Ekspertgruppi kuulusid mittetulundusühenduste nõustarniskeskused, valdkondlikud ühendused, rahastajadja Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni edasiviijad. Kohal viibis indeksi algataja, USAlD-i ekspert Mark Levinson. Inglisekeelne kõike riike puudutav raport ilmub jõulude ajal, eestikeelse raporti Eesti kohta avaldab EMSLjärgmise aasta alguses. Foorum
Korruptsioonivaba Eesti Inaailll1aliitu to Oktoobris Kanadas Ottawa s toimunud aastakongressil va-
liti ühing Korruptsioonivaba Eesti rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International täisliikmeks. Nüüd on Transparency Intemationalil kokku liikmeid 82 riigis, sealhulgas kõikides Ida- ja Kesk-Euroopa riikides. Kevad I Ioodud üh ing KOffilptsioonivaba Eesti koostab novembri alguseks eesti- ja inglisekeelse ülevaate siinsest korruPtsioonialasest olukorrast. Samuti püütakse ennetada korruptsiooni kohaliku omavalitsuse tasandil ning tõsta ametnike teadlikkust. Detsembris korraldab ühing Tallinnas seminari kohalike omavalitsuse läbipaistvusest. Praegu on Eesti koos Ungari, Poola ja Sloveeniaga teiste Ida-ja Kesk-Euroopa ning SRÜ riikide seas vähem korrumpeerunute hulgas. Nii Läti kui Leeduga võrreldes on Eestis tegutsevate ettevõtete hinnangul palju vähem korruptsiooni avalikus sektoris. Kuid hiljuti Eestit külastanud Maailmapanga ekspert Joel Hellman hindas, et kuigi Eesti korruptsj onitase on teiste endiste idabloki maadega võrreldes suhteliselt madal, võib olukord majanduse arenedes ja ettevõtete kasvades muutuda. "On risk, et Eesti pöördub oma arengus tagasi ning kohtab Lätiga sarnase id probleeme," rääkis Hellman. !'leHmani hinnangul võiks E sri ettevõtjad ja avalikkus parteIde ral~astamisel eeskujuks võtta USA praktika, kus annetused Ja rahaeraldised on avalikud ning kõigil on võimalus poliitikute toetajate kohta infot saada. Foorum
Tallinnas asuv Noorte Kodupaik on üks ühendustest, mis ei keeldu oma rahastajaid huvilistele avaliku5ta~ast. !g~üks võib . küsida, kui palju annavad sotsiaalarnetja Rootsi heategevusühendus abi selleks, et majas oleks kasvandikel AIJosaJ (vasakul) Ja Stanislavilvõimalus sporti teha. FomPRllTSIMSON
••
u
enduse aasjade ava ·kus am·selj ged
Henrik Roonemaa henrik@epl,ee
to Enamus Foorumi ajakiIjandus-
Uku eksperimendi läbinud organisatsioonidest soostus avaldama käesoleva aasta eelarve ning eelmise majandusaasta aruande, tõestades sellega oma läbipaistvust. Kõnesid võttes olin tudeng, kes teeb kolmanda sektori organisatsioonide rahastamise alast uurimistööd. Selle rarvis oli mul vaja näha eelarvet ning majandusaasta aruannet. End tutvustamata ei õnnestunud mul neid ühestki organisatsioonist kätte saada, sest kõik nõudsid, miks mul neid dokumente vaja on ning mis ma nendega peale hakkan. "Ega eelarve ei ole meil mingi suur saladus," lausus Eesti Rahvuskultuuri Fondi telefonil vastanud naisterahvas ning lubas 2000/2001 aasta eelarve esimesel võimaluse) e-mailiga ära saata. Mõni tund peale telefonivestlust olidki soovitud andmed minu postkastis. Fondi koduleheküljel on aastate kaupa s .Ile tulude ja kulude aruanne ning eraldatud stipendiumidja taotlused. Ka Jaan Tõnissoni Instituudi (JTI) direktor Agu Laius ei teinud andmete avaldamisest mingit probleemi. JTI kodu le-
• Paljude ühenduste finantsaruandeid võib lugeda Internetist Andmete andmisest keeldus küsitletutest vaid Eestimaa Looduse Fond
Katsealused organisatsioonid • Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond (andis kõik vajaliku)
• Jaan Tõnissoni Instituut (andis kõik vajaliku)
• Eesti Olümpiakomitee (an-
heküljelt võib leida finantsaruanded alates 1995. aastast, kuid need on üsna lakoonilised. Laiuse sõnul on nad aga aruanded sellisel kujul esitanud ka igal aastal maksuametile ning seni on need sobinud. Jooksva aasta eelarvetm-! ei ole, sest arvestus käib projektide kaupa. "Iga projekti kohta on vajalikud aruanded meil SÜll olemas ja kes viitsib, võib neid siin lapata," ütles Laius ning tuletas mitu korda meelde, et kui midagi jäi eba täpseks või kui koduleheküljel olev napp majandusaruanne ei sobi, võib temaga alati ühendust võtta ning abi paluda. "Tulge kohale, ega meil midagi salastatud küll ei ole," julgustas mind Rein Ööbik Eesti Spordi Keskliidust, kuid e-maili või faksiga ta andmeid esialgu saata ei oovinud. Peale mõningast vaidlemist lubas Ööbik minu jalavaeva kergendnmis ks eelarve siiski e-mailiga ära saata ning paari tunni pärast oligi see postkastis olemas.
Oma eelarvest ei teinud mingit saladust ka Eesti Olümpiakomitee. "Oi, kas meie koduleheküljel neid andmeid ei olegi?" üllatus tegevdirektor Siim Sukles küsimust kuuldes. "Okei, saadan siis meiliga, Exceli tabelitena. Sobib?" Raskused tekkisid aga sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fondi puhul, kelle koduleheküljeIt võib leida 1999. aasta majandusaruande, tulude ja kulude aruande ning bilansi, kuid selle aasta eelarvet polnud nad niisama lihtsalt nõus avaldama. "Kui te olete Riigikontroll, siis muidugi saate," ütles telefonile vastanud fondi töötaja. "Niimoodi seda küll välja ei anta, et juhuslik inimene helistab ja kohe saab. Kui teil on põhjendatud soov, siis mlge kohale, kõik dokumendid on meil avahkud." Peale mõningast vaidlemist leppisim kokku, et ma võin minna fondi kohale ning saan seal tõepoolest aruannet näha, kuid ise n, d seda kuhugi saatma
dis kõik vajaliku)
• Eesti Spordi Keskliit (andis kõik vajaliku)
• Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (eelarvet ei soostunud saatma, nõudis
kohaletulekut) • Eestimaa Looduse Fond (aruannet käskis küsida äri registrist, eelarve jaoks on vajalik kirjalik taotlus ja juhatuse nõusolek)
ei hakka. Täielikult keeldus andmete avaldamisest vaid Eestimaa L0oduse Fond, kelle väitel peaksin ma eelmIse asta majandusaruannet küsima äriregistrist ning selle aasta eelarve avaldamise jaoks on üleüldse vaja kirjalikku põhj ndatud taotlust ning fondi jullatuse nõu_oI kut. Kuna aga varem neilt keegi midagi sellist küsinud ei ole, siis ei osanud finantsjuht öelda, kui suured minu soovi sansid juhatuses oleksid. Ka fondi koduleheküljel ei ole rahaasjade t kirjas sõnagi.
foorum
Eesti Päevaleht, reede. 27. oktoober 2000
19B
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005. e-mail foorum@netexpress.ee
i tava__- e
"N Urmo Kübar urmo@epl.ee
... Jutud avatusest kuuluvad erakondade kõnepruuki sama kind1alt kui õnnelik lõpp muinaslugude juurde. Katsu sa leida erakonda, kes ei kuulutaks igal võimalusel, kui läbipaistvad, lähedased ja mõistetavad nad valijatele olla tahavad. Mis aga juhtub siis, kui erakonna büroosse helistab üks neist valijatest ja soovib tutvuda nende liikmete nimekirjaga? Ilma otsese põletava põhjuseta: lihtsalt selleks, et saada teada, kes erakonna taga seisavad. ISAMAALIIT. "Isamaaliidu kant-
selei, tere!" Olen valmis mõelnud jutu, et vaat' selline lugu - sooviksin erakonna liikmete nimekirja vaadata, aga ei tea, kuidas seda kõige hõlpsam teha oleks. Sekretärineiul vastus juba olemas: "See on ava1ik dokument äriregistris, palun: minge, võtke pass kaasa ja tellige s~e endale, järgmisel päeval saate kätte." Ma ei jät : äkki võiks seda ka erakonnalt saada? "Aga miks me peaksime seda tegema?" Sekretär on siiras hämmingus. Hakkan seletama, et kui dokument on avalik, sÜs ... "Avalik tähendabki, et käib äriregistri kaudu! Nii mugavaks me ka ei lase asja minna ... see ei ole lihtsalt kombeks niimoodi nimekirja anda!" Ning kui ma Hs nõutult vaikin, lisab ta hetke pärast lohutavalt: "Meie käim ka äriregistris tei te erakondade nimekirju lugemas." REFORMIERAKOND. Reformie-
rakonnast kuulen juba tuttavat juttu ettevõtteregistrist. Saan
~
"
Erakondadelt liikmete nimekirja lugemiseks palunu saab vastuseks vaid hulga ettekäändeid avaliku dokumendi andmisest keeldumiseks ja kahtlustusi vastaste heaks nuhkimises SAMAL TEEMAL
KESKERAKOND. Vestlus Kesk-
Avalikustamise eri tähendused Katsed telefonivestiuse käigus kuuelt suuremalt erakonnalt avaliku teabe hulka loetavat liikmete nimekirja kätte saada näitavad, et avalikustamist võib tõlgendada teabe valdajale just paremini sobival moel. Ehkki ükski erakond ei üritanud oma liikmete nimekirja küsija eest otse varjata - selleks poleks neil ka õigust - ei teinud keegi midagi, et selle kättesaamine huviliselc mugavaks teha. Et ametlikult avalikuks kuulutatud infot tegelikult kätte saada, tuleb ette võtta vähemalt kaks käiku Tallinna linnakohtu registriosakondaja oodata umbes päev. Nüüd peab senist määramatut olukorda Eestis hakkama reguleerima avaliku teabe seadus, mis paneb teabe valdajale kohusttlse seda küsijale anda. Eesti Ajalehtede liidu (PAll) tegevdirektori Tarmu Tammerki sõnul ei aita süski ka parim seadus kätte saada infot, mida väga varjata tahetakse. "Hea seadus peab aga looma olukorra, kus inimeste jooksummine on viidud miinimumi," lisab ta.
teada lahtioleku kellaajad, aadressi ja isegi juhise, kuidas õige uks üles leida - ent kui küsin, kas võiksin nimekirja ka e-mailiga saada, on sekretär vankumatu nagu Zoja Kosmodemjanskaja. "Üldiselt me hea meelega oma andmebaasi välja ei anna." Läbi telefonitoru on tunda, kuidas ta viisakalt naeratab ja sama selge on, et erandit siit loota ei maksa. "Meil on selline sisemine kokkulepe." Ja muidugi küsitakse ka, miks ma üldse erakonna vastu huvi tunnen. Oma legendi ette luge-
Rohkem kui kaheaastase ettevalmistamise järel läbis seadus sel nädalal riigikogus teise lugemise ning seda koostanud töörühma kuulunud Tammerk võib tunda rõõmu, et kuigi pärast eelnõu valmimist on parlamendis tehtud sellele ka infopiirangutele suunatud ettepanekuid, pole need läbi läinud. Avaliku teabe seaduse ettevalmistamine on ka heaks näiteks kolmanda sektori rollist seadusloomes. Kui kaks aastat tagasijõudis paari ametniku kiiruga koostatud eelnõu juba valitsuses koos kõlastamiseni, tõstis EALL lärmi, et valmimas on hoopis info varjamise seadus ning saavutas selle, et eelnõud hakati uuesti koostama laiemas ringis. Tammerk tõdeb, et ka sellistes töörühmades jääb ühenduste hääl riigiasutuste kõrval nõrgaks. Siiski on ta kindel, et mida varem kolmas sektor eelnõu väljatöötamisse kaasatakse. seda parem. "Kui ikka algsuund on metsa poole, ei saa pärast enam kurssi õigeks," ütleb ta. Urmo Kübar
nud, kuulen taas, et sellisel puhul mingu ma ikka registrisse. Aga kui oleks mõni muu põhjus? "Noa ... " - seda kuulen päeva jooksul veel ei-tea-mitu-korda. "Kui erakonna liikmeks astute ja soovirajaid otsite, siis ehk ... " Kergem oleks paavst paganausku pöörata kui siit abi loota. RAHVALIIT. Rahvaliidu sekretä-
rineiu sattub mu küsimusest hämmingusse ja paar sekundit kostab telefonitarust vaid nõutut mõminat. Siis küsib:
see üle kontrollitakse, pole ju mõtet niimoodi... " Ja siis tuleb pOSitiivne programm: helistagu ma novembri lõpus ja küsigu peasekretäri. Siis tema oskab öelda. Vähemalt veidi vaheldust.
"Aga kes teie olete?" TutvuStan ennast: et nimi selline ja tunnen lihtsalt poliitika vastu huvi. Neiu teisel pool kogub end tasahaaval. "Praegu on selline olukord, et teeme oma liikmete hulgas inventuuri ja momendil on kõik nimekiljad maakondades laiali ja praegu nagü ei ole võimalik... " venitab ta. Nüüd on minu kord härnrnelduda. Kas erakonnal süs praegu ei olegi ülevaadet oma liikmetest? "Ei noa ..." otsitakse teisel pool taas sõnu, "on aga ... Enne kui
erakonna referendiga algab traditsioonilise registri-teemaga. "Mitte oma liikmetele ja mitte volitatud isikutele me oma nimekirju lihtsalt ei väljasta," deklameerib noormees esmalt - ja lisab siis, et tegelikult ei saa ka erakonna liikmed nimekirjades vabalt tuhnida. Miks? "Meie käsutuses olevas nimekirjas on ka sellised inimesed, kes ei soovi, et nende seotus Keskerakonnaga avalikult teada oleks." Võtan abiks ülla jutu, et valijana peaksin ju teadma ... "Aga vaadake - minule ei ütle teie nimi midagi," seletab referent - "äkki olete hoopis mõne teise partei liige ja tahate teada saada, kes meil ühes või teises piirkonnas tegutsevad?" Ja ma kuulen, kuidas paljud inimesed on sunnitud varjama kuulumist Keskerakonda, et neil töö juures probleeme el tekiks. "Paljud on erakonnast väljagi astunud , elama töökoht säilitada," pihib referent." äete nüüd, et ma ei saa tausta teadmata teile nimekirja vabalt kätte anda, et lugege kodus!" MÕÕDUKAD. Mõõdukatele he-
listan kaks korda. Esimesel korral palub sekretär veerand tundi mõtlemisaega, sest "ega me seda kuhugi saada küll: see on päris mahukas ja minu arvutist see igal juhul välja ei lähe, ma olen paar korda proovinud." Teisel korral kuulan ära re-
gistrijutu ja küsimuse "milleks teil seda vaja on?" ning saan esmakordselt ka loa tulla nimekirjaga tutvuma erakonna büroosse. Otsustan siiski jätkata. Räägin, et Mõõdukad tahavad tulumaksusummadki Internetti panna, miks siis nende liikmete nimesid ei võiks sama kergesti teada saada. "Mis võimalusi te siis veel soovite?" Räägin e-mailist. "Jah, miks mitte," ohatakse teisel pool. Võite saata? olen isegi üllatunud. "Ütleme, et põhimõtteliselt on see võimalik." Büroos pannakse mu meiliaadress kirja, lubatakse kiri päeva jooksul teele panna .... ning ma ootan seda siiani. ÜHENDATUD
RAHVAPARTEI.
Ühendatud Rahvaparteis õnnestub taas sekretärijahmatada "Kõik liikmed!?" hüüatab ta ehmunult. Siis teatab kähku: "Selliseid andmeid ei ole võimalik vaadata." Hetk sosinal venekeelset konsulteerimist ning kuulan ära veel ühe registrireklaami. Kas teil endal siis oma liikmete nimekilja ei ole? "Ei ole!" Hetk pausi ja täiendus: "On, aga teistel inimestel ei ole võimalik seda vaadata." Miks? Toakaaslasele esimtakse taas sosinal küsimus: no mis ma ütlen? Mõttepaus kestab vähemalt kürrune sekundit. Siis tuleb nõudlik: "Kes te olete?" Ütlen oma nime ja lisan: "põhimõtteliselt tavaline kodanik." "Noo... Kui tavaline kodaniksüs on teiejaoks register. Vsjoo. Kõik." Ja telefonist kostub kinnist tooni.
foorum
20 B
Eesti Päevaleht,
~"~~~. .==ma====~============~~"-===-=~~T~O~im~et~a~ja~K=ert=U~R=U=US=,=t~e~I~6~4~6~1~O~O~5=,=e=-m==a~il~ro~o=ru=m~@~ne~t~e~xp~r~es~s~.e~e~==================~~
reede, 27. oktoober 2000
JUHTKIRI
Salajased rahvaesindajad "Ei, sellist asja meil küll pole võimalik anda!" mõmisevad erakondade sekretärid hämmelduses, kui valija neilt partei liikmete nimekirja palub. Seevastu mitterulundusühendustelt eelmise aasta finantsantannet ja tänavust eelarvet paludes saadab enamik mater j alid lahkelt teele või palub vaadata koduleheküljele. Kui praegu saab kodanik avalikku infot - näiteks partei liikmete nimekirja - registrist, siis peagi vasm võetavavaliku teabe seadus kohustab teabe valdajat küsijale ise infot andma. Foorumi eksperiment selgitas, et see erinevus polegi vaid formaalsus: kui ühendused oma avalikustamisele kuuluvate andmetega ei tseremoonitse, siis parteid keelduvad küsijat aitamastja saadavad ta registrisse. See kõneleb ühenduste suuremast läbipaistvusestja kõrgemast kultuurist. Tänases Foorumis kirjutab rahandusministeeriumi nõunik, et kui riigiasutused on pideva avalikkuse tähelepanu all, siis ühendustesse võib pugeda nahaalseid parasiite, kelle tegevust on väga raske kontrollida. Õige on see, et ühendusi on tuhat korda rohkem kui erakondi ja neid kõiki on keeruline luubi alla seada. Võib ka päris kindelolla, et paljudel ühendustel rahaasjad Iogisevad ja nad pole kõikidest kehtivatest raamatupidamisreeglitest kuulnudki. Pealegi on üks asi finantsaruannet küsida ja teine seda mõttekalt lugeda, dokumenti põhikir:iaga võrreldes ja töötajate kulutusi uurides. Nii ei näita kümne ühenduse läbi helistamine sõbralikest vasmstest lill- Parteide tõrksus hoolimata miträägib avalikustamise te tulunduslike madalast kultuurist organisatsioonide veatust, kuigi organisatsioonis, mis annab PÕhjllst peaks olema rõõmustamiläbipaistvuse eeskujuks. seks. Seevastu parteide tõrksus räägib juba ohtlikult madalamast avalikustamiskultuurist organisatsioonides, mis peaksid olema läbipaistvuse eeskujud. Poliitiline karjäär tähendab ju rahva esindamist ja inimesed, kelle nimede saatmisest praegu erakond kee1dub põhjendusel "nii mugavaks me ka asja ei lase minna" võivad olla tulevased parlamendisaadikud või ministrid. Veelgi enam - valimistel ei hääleta me Eestis inimeste, vaid erakondade pooIlja valUa antud hääl võib vabalt minna hoopis teisele erakonna liikmele. Seega: oovides teada, kes lisaks vapiinimestele erakonna moodustavad, ei nuhi valija mitte partei siseasjade, vaid püüab ennast tulevateks valimisteks harida, nagu osalusdemokraatias kohane. Kurb, et lause "andmed on avalikud" ei tähenda, et nende kättesaamine kodarrikule lihtne oleks. Kurvem aga, et kodanikke esindavad parteid seda oma võimete kohaselt veelgi raskendavad.
(/
I ~ /
.. Kuidas teile meeldiks, kui teile tehtaks ettepanek rääkida homsest alates ainult jaapani keeles? Tõenäoliselt vaataksite sellest ettepanekust mööda või halvimaljuhul ütleksite paar krõbedat sõna. Kui te aga kuuleks, et homsest võimaldatakse teile tasuta jaapani keele õpetaja ning varsti võite Jaapanis mõnusa töö ja korralikud elamistingimused saada, oleks teie reaktsioon märksa lahkem. Integratsiooni puhul võiks vaadata samast põhimõtet huvi. Igal Eesti elanikuI peaks olema materiaa]seltjCl moraalselt kasulik teiste rahvustega suhelda. Selle tarbeks peaks liik toetama altpoolt tulevat integratsiooni. Kui näiteks eestlasest ärimees saaks muulase töölevõtmise korral maksusoodusrusi, oleks segakollektiive märksa rohcm. See aga tahendaks esimest sammu teineteisemõistmise poole. Samal moel võiks aidata ka venek elset ettevõtete ja organisatsioonide juhte. Lisaks võiksid seUistes firmades toimuda riigi raha eest keele'lased konsultatsioonid, kus inimesed võiksid põhjalikumalt elgeks appidajust nende töös vajaliku oskussõna ara. Integratsiooni el saa peale suruda, vaid selle mootoriks peab olema inimeste endi huvi koos tegutsemise vasru. Rodion Denissov, MTÜ Noorte Valik Juhatuse eSimees
( \
/
~
'"
\
"
'"
Tuntuga tuntust kogumas ~ Järgnevon
mõeldud neile, kel on kavas kutsuda oma heategevusüritusele i nimesi, kelle nime runtakse ühel või teisel põhjusel rohkem kui teie oma. Ühesõnaga kuulsusi. See on väga hea mõte - nad on atrakTiivsed ning sõna otseses mõttes meelitavad ligi njj tavakodanikke kui ka teile nii vajalikke ajakirjanikke-fotograafe. Nad toovad teile kasu nii ürituse ajal kui ka perspektiivis - hiljem saab viidata tehtule ja rääkida, kes kõik osalesid. Kui olete otsustanud, millised tuntud inimesed teie ürituse eripärale kõige enam vastavad (soovitavalt koostage nimekiri, sest mitmed keelduvad kohe), valmistuge järgnevaks. Kuulsuste aeg on piiratud ning teisi, samale mõttele tulnud teiesuguseid pole samuti vähe. Seega varuge aega ja kännarust. Mõelge am pakkumine korrali kult läbi - mida kuulsused pea vad tegema? Kas üritusel Lihtsalt osalema. korra lavale minema või terve õhtu esinema? Sest sellest sõltub suuresti järgnev punkt: kuulsuste motiveerimine. Eestis on paraku lood nii, et kuulsuste sissetulekud siin ja mujal maailmas võrdlusi ei kan-
MERLE HELBE, Eesti Vabatahtlike Keskuse
koordirraator nata, seega ei maksa eeldada, et kuulsus võrdub rikkusega. Seega mõelge läbi, kas Kesk-Eesti metsatuka kaitsmisaktsiooni järel pakutav saunja laud ahvatlevad teie tähti piisavalt, et kohale ilmuda. Võimaluste leidmiseks mõelge läbi, mida ise pakute: ehk leiab sealt midagi meelitavat. Tuusi!< kohalikku kämpingussevõi ... ? Või hoopis raha. Jah, jurt on küll heategevusest, kuid arvestades teiesuguste heategevuse pakkujate saba ukse taga ja elu, mis tahab elamist, pole raha pakkumises midagi imelikku. Tegelikult on nõnda, et kuulsused ning nendega kaasnev tähe-
lepanu võivad teile osava tegutsemise korral tulla nii mõnelegi tänu just kuulsustele teie tegevusest teadlikuks saanud rahastajale säravad silmad ja helde käe. Niisiis, mõningasest rahaloovutamisest seks otstarbeks võib kasu olla teie tulevikule. Lisaks, kui tegu mõne eliti heatahtliku üritusega, jääb teil sellisel juhul alati võimalus apelleerida nende südametunnistusele ja ka hilisem teadmine, et näe kus, võttis raha vastu. Või vasrupid i. Kuid nüüd: kuulsustega kaasnevad ka ohud. Kõige konkreetsemaks ja teie jaoks valusaimaks ohuks on, kui teid mõne imidzi kujundamise projektijuures lihtsalt ära kasutatakse. Ja pange tähele - kui mõnigi rida selles kirjatiJkis on teile siiamaani uudiseks olnud, siis uskuge, seda pole mitte raske teha. Reegelon, et kasu peab olema võrdne - kuulsustele järjekordne võimalu~ maine kinnituseks või lihtsalt võimalus head teha, teile tähelepanu üritusele, eesmärkidele ja nii edasi. Paraku pole möödarääkimised, reeglina ikka teie kahjuks, ses valdkonnas haruldased. Näiteid Eesti Vabatahtlike Keskuse kogemustest: üks blond härra.\,
kes lehvitas kord ühe telemaja aknast lahkuvatele laevadele, oli lihtsalt nü kõva mees, et lõi terve vabatahtlike ühenduse oma suvila ümbruse korda seadmiseks (ühest ajakirjast). Üks teine pikk-ilus-blond piiga oli jälle nii hea, et osales lastekodude mänguväljakute korrastusaktsioonidel ning rügas tööd teha nii mis kole (ühest ajalehest). Kahju ainult, et ükski tööd teinud vabatahtlikest teda seal ei näinud, kuigi nende sõnul oleks paar kasulikke töökäsi marjaks ära kulunud. Seesugustest artiklitest pole teil mõtet otsida ei oma ühingu õigesti kirjutatud nime ega midagi muud. Pole ka ime: need on kirjutatud hoopis teistel eesmärkidel ja teiste jaoks. Tavaliselt on seesugune käitumine siiski erandlik ning tundub, et seda saavad endale lubada vaid kas väga tugevad, kelle jaoks ohvrite rusikavehkimine mingisugust ohru ei kujuta, või siis perspektüvirundemd, kellel puudub häbitunne tõepoolest tööd teinud inimeste ees, kes muuseas loevad, kuulavad, teevad järeldusi ja kujundavad suhtumist.
Raha tüssajatele piraajadele
IDEE
Huvi integreeruda
#
I
Daniel Vaarik Rahandusministeeriumi nõunik
.. Ameerika kunstniku Bud Grace'i loodud koomiksis tegutseb Piraaja klubi, mille ainsaks eesmärgiks on kelmuste väljamõtlemine pisikeste rahasUIIlmade väljapetmiseks kõigilt lihtsameelsetelt. Näiteks asutasid klubi liikmed Leskede ja Orbude Ühingu, mis tegeleb peale leskede ja orbude paljaksvarastamise ka heategevusüritusele tulnud külaliste autodeIt ilukHpide sissevehkimisega. Viimaste aastate jooksul on Piraaja klubi eestlaste seas nii populaarseks muutunud, et seda koomiksit avaldavad kõik üle-eestilised p~evalehed. Me näime armastavat kangelasi, kes ei pea paljuks parajat tüssamist. Meenutage lemmiktegelasi raamatulest "12 tooli", "Svejk" või "Jah, härra minister". INIMESEST SAAB PIRAAJA.
Kuid nõrgema närvikava või väiksema haridustasemega rahvuskaaslastele võib kokkupuude sedalaadi kirjandusega saatuslikuks saada. Tüssarnisest saab elustiil ning mängust eesmärk omaette. Ühesõnaga, inimesest saab piraaja. Foorumis on sel teemal mõtet rääkida seepärast, et kui erasektor on läbinud majanduslanguse puhastustule ning avalik sektor on aastate jooksulolnud meedia pideva tähelepanu all, on kolmandast sektorist saanud eri sorti piraajade viimane ohutu pelgupaik, kuhu uuriv pilk eksib harva. Rahandusminister Siim Kallas saatis kesksuvel Eesti valitsusväUstele organisatsioonidele kilja, milles palus esitada ettepanekuid rligi raha otstarbekama kasutamise kohta. Vasruseks saabu ministeeriumisse mitu läkitust, milles üks või teine ühendus teatas, et nigi raha otstarbekamaks kasutamiseks tuleks ta1-
le rohkem raha eraldada. Nende seas oli kahjuks ka selliseid, mille tegevust riik rahastab pea täielikult. See paneb mõtlema, et seni pole Eesti ühiskonnas tõusnud küsimust - mis kasu on valitsusvälisest organisatsioonist, mis eijulge riiki kritiseerida, sest kardab oma rahaallikate kadumist ning mis pühendab hil111uS kogu tegevuse maksumaksja raha juurdeküsimisele. LÄBIPAISTVUSE KOLMAS LAINE. Samas kirjutasid mitu ühen-
dust ka kriitiliselt headest ja huvitavatest kokkuhoiuvõimalusest riigülparaadis. Just nemad esinesid tegelikult oma liikmete nimel märksa paremini, nähes vaeva, et neid kuulda võetaks ning tegid riigile selgeks, et nendega peab a etama. Euroliidu nõuded, maailmatavad ja vajadus parmerorganisatsioouide järele on tekitanud Eestisse formaalseid ühendusi,
mis tegelikult ei osale avaliku sfääri kujundamises, kuigi peaksid. Neid ümbritsevate tundlike teemade tõttu on kriitika nende pihta olnud pahatihti välistatud. Meedia huvi kolmanda sektori raha kasutamise vastu on olnud leige - ehk ka sellepärast, et päris Leskede ja Orbude Ühingut pole Eestis seni avastarud. Tõsi, väheseks jääb vihjetest valitsuse käest raha saava organisatsiooni kohta, kelle töötajate põhitegevuseks olevat endale hea äraelamise kindlu.)tamine ning ringireisimine. Seda pole nii lihtne tõestada. Valitsussektor muutub vaevaIlselt, kuid siiski pidevalt läbipaistvamaks, erasektor allub älimaailma reeglitele ning läbipaistvus on sealgi üha enam normiks. Loodetavasti on käes ka aeg rääkida ausalt kolmanda ektori ning eriti maksumaksja rahaga seotud kolmanda sektori tegevusest.
foorum
Eesti Päevaleht, reede, 27. oktoober 2000
21 B
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461 005, e-mail foorum@netexpress.ee
e
o o -oo I I
0..
CD
I. Sissejuhatus Eesti KodanikeühiskonnaArengu Kontseptsioon (edaspidi EKAK) on riiklik dokument, mis kajastab riigivõimu ja mittetulundussektori (kodanike ja nende ühenduste) erinevaid, kuid teineteist täiendavaid rolle kodanikeühiskonna ülesehitamisel, koostoimimise põhimõtteid, vastastikuse tähelepanu alla jäävaid valdkondi ning nende reguleerimise mehhanisme avaliku poliitika kujundamisel ja elluviimisel. EKAK väljendab riigivõimu ja kodanikeühiskonna vastastikust pühendumist, et koostöös muuta paremaks ühiskonda ja toetada ning arendada mittetulundussektorit ning suurendada Eestis olevat sotsiaa set kapitali. EKAKi üldiseks eesmärgiks on väljendada riigi ja kodanikeühiskonna (mittetulundussektori) ühist arusaama koostööst sotsiaalsete partneritena, et ehitada üles kodanike aktiivselosalusel põhinev rahumeelne, õiglane, jõukas ning kõiki kodanikke vastavalt nende huvidele ja võimetele ühiskondlikku ellu kaasav ühiskond.
e
Kodanikeühiskonna arengu toetamiseks seab EKAK järgmised spetSiifilised eesmärgid: • aidata kaasa kodanikuõiguste ja -kohustuste tundmisele ja parandamisele, • edendada ja kinnistada kodanikuinitsiatiivi ja osalusdemokraatiat. • arendada ja toetada avaliku ja mittetulundussektori koostööd, • luua ühine arusaam mittetulundussektori organisatsIoonide rollist ja tähtsusest riigis, • luua alused toimiva mittetulundussektori tugisüsteem~ tekkimiseks, selle toetamiseks ja arengu klndlustaml seks, • soodustada mittetulundusorganisatsioonide arengut Eestis ja aidata kaasa nende tegevusele rahvusvahelisel areenil, • toetada vabatahtlikku initsiatiivI ja ideed, et vabatahtlik tegevus on kodanikuksolemise oluline osa, • toetada kodanikuinitsiatiivI ja mittetLlundusorganisatsioonide kaasamist riiklike poliitikate väljatöötamise ja elluviimise nrng analüuslprotsessi, ·Iuua mehhanismid ja aidata kaasa teadmiste levikule ja hea praktika tundmisele ametiasutuste koostöös kodanike ja mittetulundusorganisatsioonidega, ·Iuua mehhanismid, mis tagaksid mittetulundussektori osalemise ja huvide kaitse teda puudutavate poliitiliste otsuste ettevalmistamisel ja poliitikate väljatöötamisel, • luua mehhanismid kodanike, kodanikegruppide ja mittetulundusorganisatsioonide, kes nende iseloomust ja vähemuse positsioonist tulenevalt on esindamata või tunnustamata, spetsiifiliste huvide ja vajaduste tunnustamiseks ning arvestamiseks.
co CO e
Loetletud eesmärkide saavutamiseks loob EKAK raamistiku väärtustest, põhimõtetest ja vastastikustest kohustustest, mis määravad kindlaks riigivõimu ja kolmanda sektori suhted. EKAK loob aluse partnerlusele, mis põhineb riigi ja kodanikeühiskonna (mittetulundussektori) vastastikusel tunnustamisel, usaldusel ja austusel ning mis avab laialdased võimalused kodanike ja nende ühenduste senisest aktiivsemaks osalemiseks avaliku poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Saanud heakskiidu erinevatelt poliitilisteit jõududeit, aitab EKAK sõltumata hetkel võimulolevatest poliitilistest jõududest tagada riigi ja mittetulundussektori stabiilset vastastikust koostööd ja arengut. Riikliku poliitika kujundamisel töötab Vabariigi Valitsus lähtudes käesolevast kontseptsioonist (põhialustestj koostöös mittetulundusorganisatsioonide eSindajatega
oo I e I
o .:y. :J
(J)
CD L-
e
o .:y. oo
.c
::J
CD ~ -
e
Liia Hänni Riigikogu põhiseaduskomisjoni eSimees
• Praegu seisavad poliitikas aktiivselt enda eest näiteks ettevõtjate ühendused ja ametiühingud, aga paljud ühendused, eriti sotsiaalküsimustega tegelejad, ei taju enda võimalusi kaasa rääkida. Näiteks arvukad naisorganisatsioonid, kellel on suur potentsiaal nö. pehmete probleemide lahendamisel. EKAK-i enevalmistamine lubab olukorda hinnata ja küsida, kuidas riik saab kaasa aidata. Kuivõrd riigikogu on tegelikult valmis aitama, saab öelda pärast dokumendi arutamist parlamendis, kuidjuba eSialgne kokkulepe on märk sellest, et poliitilistel iõududel on arusaam kodanikeühiskonna tähendusest olemas. Vaidlusi ei tasu kana. Riigikogu ei tee ainult seadusi, vaid arutab ka ühiskonnajaoks olulisi teemasid, mis pole veel seadused. Et dokumendiga käib töö, on märk sellestki, et Eesti kodanikeühiskond on ennast maksma panemas. Erakondadel tuleb arvestada sellega, et h ad seadu'ed peaksid 01 ma kodanikeühiskonna flItrist läbi kainud. Kontseptsioon pj ')aa ulatuda konkreetsete otsustem nagu kes peaks haldam' Tallinna kesldiIma vanadel'udu. Kuid tähtis OI leppida ko <ku üldises põhimõttes et kolmas sektor !'aasatal'seo Dokumell tuleb nii pohimõtteline, selle alusel saab haka ( 1'0 1 a-e tseid o useid tege ma. Ük põh hs' ) tl~e d 0 1 ri :rl t etu~ uhendustelc. I'uleb ~elgeks r~' akida toetuse kanalid ja kui riik k,l utab mUkstlmaksja vahendeid, kontrollitakse seda alati. Kuid ma ei arva, et selle kaudu hakkaks riik uldiselt kodanikeuhiskonna korraidusse ekkuma. Pole päris nii, et ke maksab, tellib muusika.
välja kodanikeühiskonna arengu toetamiseks täpsemad iga-aastased tegevuskavad koos tegevuste ajakava, finantseerimisallikate ja vastutajate äranäitamisega. Nende tegevuskavade täitmise kohta koostatakse iga-aastaselt ühine aruanne ja esitatakse see Riigikogule.
II. Riigi ja kodanikeühiskonna koostöö aluspõhimõtted Riik ja kodanikusektor teevad käesoleva kontseptsiooni alusel koostööd, lähtudes järgmistest põhimõtetest: a) Kodanikuaktiivsus on demokraatliku ühiskonna oluline koostisosa. Demokraatlik valitsus toetab seda mitte ainult sood sa õigusliku keskkonna loomisega kodanikuaktiivsuse väljendamiseks. vaid tema igapäevasele tegevusele peab olema omane ka elanikkonna aktiivne teavitamine ja inimeste ning mittetulundusorganisatsioonide kaasamine oluliste otsuste kavandamisse ja elluviimisse. b) Iseseisev ja mitmekesine mittetulundussektor on tänapäeval vältimatuks eelduseks ühiskonna heaolule. Kodanikuühendused on demokraatliku ühiskonna töövah.endid erinevate väärtuste ja huvide esindamiseks ja üheks peamiseks kanaliks, mille kaudu inimestel on võimalik kavandatavate otsuste kohta teavet saada ja oma aIVamust avaldada. Avalikus arutelus tekkinud ettepanekute arvestamine poliitiliste otsuste Iangetajate poolt annab riigi tegevusele kodanike silmis legitiimsuse. el Avaliku poliitika kUjundamisel ja elluviimisel ning avalike teenuste osutamisel on riigvõimul (valitsusel) erinevad, kuid teineteist täiendavad rollid. dj Partnerlusest ja mõtestatud koostööst riigi ja mittetulundusorganisatsioonide vahel ühiste eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete lahendamiseks tekib täiendav väärtus iJhiskonnale. el Riigiorganid (valitsusasutused) ja mittetulundusorganisatsIoonid vastutavad oma tegevuse eest ennevate uhiskondlike koosluste ees ja erinevates vormides, kuid tegutsemisel avalikes huvides on mõlemale iseloomulik vajadus nende tegevuse aususe. objektiivsuse, aruandiuse la avatuse järele, f) Mlttetudndussektorrl on seadusi järgides õigus arendada poliitiliSI ja mUid kampaaniaid oma eesmärkide saavutamiseks g) Rahaliste vahendite eraidamine riigivõimu (Valitsuse) poolt (rahastamine) mittetulundussektori tegevuseks võib olla ja on kahe sektori omavahel iste suhete tähtis koostisosa, Omavaheliste rahaliste suhete edukas ja mõlemaid pooli rahuldav korraldamine eeldab poolte arusaamist partneri eripärast ja selle tunnustamist. h) Kõigile kodanikele võrdsete võimaluste loomine ühiskonnaelus osalemiseks on sõltumata nende rassist. vanusest, tervislikust seisukorrast. soost, seksuaalsest orientatsioonist Ja usulistest veendumustest koostöö üks tähtsamaid põhimõtteid.
III. Eesmärkide saavutamise teed EKAK määrab oma eesmärkide saavutamiseks kindlaks tunnustamise, esindamise, partnerluse. poliitika väljatöötamise. resursside ja aruandiuse, EKAKi rakendamise ja järelevalvega seotud põhilised riigivõimu ja mittetulundussektori kohustused ja õigused.
RIIGIVÕIM (VÕIMUORGANID) a) Tunnustamine ja esindamine • tunnustab ja toetab mittetulundussektont tema mitmekesisuses ja peab vajalikuks toetada tema tegevust. Riigivõim tunnustab, sõltumata omavahelistest rahalistest suhetest, mittetulundussektori iseseisvust, tema õigust kommenteerida ja vaidlustada valitsuse poliitikat ning õigust ise määratleda oma eesmärke ja juhtida oma tegevust - määrab kindlaks suhtlemiskanalid mittetulundussektoriga, mis on selged ja ligipääsetavad ning annab neist avalikkusele ja huvitatud pooltele teada -loob tingimused, mis võimaldavad kohastel juhtudel mittetulundussektoril nimetada oma esindajad avalikesse kogudesse, organitesse ja komisjonidesse ning tunnustab nimetatud esindajate volitusi sõltumata oma poliitilistest eelistustest • tunnistab katusorganisatsioonide rolli oma liikmete esindamisel, kuid ei välista sellega üksikute organisatsioonide õigust enda huve Ise eSindada • tunnustab Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlauda kui oluliseimat kogu sektorit esindavat ühendust ja arvestab selle seisukohtadega mittetulundussektori esindusküsimuste lahendamisel
b) Partnerius • teeb koostööd mittetulundussektoriga, lähtudes avatuse, usalduse ja teise poole pIIride tunnustamise pÕhimõtetest • tunnistab, et loov koostöö peab olema paindlik ja loob tingimused palndllkuks ja innovatiivseks koostööks • toetab ja levitab teadlikult head koostöopraktikat ja häid koostöötavasid ning koostööl põhinevaid otsuselangetamise meetodeid oma struktuurides .. korraldab koostocd, arvestades efektiivse dialoogi Ja tõhusa ajakasutuse nõudeid • annab kooSloopartnerile efektIIvseks koostÖÖks vaJalikku informatSiooni ja maaratleb vajadusel selgelt ära oma arusaamise eile konfidentsiaalsusest ning tagab kohastei juhtudel teise poole antud informatSiooni konfident siaal:;use o tutvustab J3 propageerib kõigis asjassepuutuvales võimuasutustes EVIAKI ja selles slsalOlNald ning selle 1luvilm:se käigus vällatbötatavald koostööpõhimõtteid ia häid tavasid . • tutvustab Ja toetab oma käsutuses olevate rnasslmeodiavah:mdite abil mittetulundusselctorit ja I<oostööd sellega e) Poliitikate äljat ö mine • hindab ;:;,a en~evate poliitillata ja õlgusal<tid~ ':ä:jatöötamise l;algu", nende Inõju m ttetUiundusseklorrle ja ~;on "ul eerib ema es ncaJ':! eaa • eaegselt ;'lg 'ättes el e iisavait ega omaeisukohtade 'a v stu~e k IJund mser<s • tootab m etu undussekton eSindajaid aktIIvse t kaasates valja selged v dkondlkud koostööpohtikad suuremates koostoova!okondades • arvestab mitte ulundussektont mÕJutavate pohltlkate kUjundamisel eraldI nende mOju vahemusgruppidele ja kaasab neid tead lk t õgusloomesse Ja pOlIItikate aruteludesse • tootab valJa koostoös mitte I..undussekton eSlndajate-
ga Hea koostööpraktika koodeksi poliitikate Väljatöötamise, elluviimise ja hindamise korraldamiseks ja mittetulundussektori kaasamiseks õigusloomesse d) Ressurssid • tunnistab vajadust toetada mittetulundussektori tegevust ja selle toimimise tugisüsteemi ja eraldab selleks avalikest vahenditest (eelarvetest) vajalikud rahalised ja mitterahalised vahendid ja töötab välja ning avalikustab vastavad (rahastamis)poliitikad • töötab välja kodanikeühiskonda toetava maksupoliitika. mis muuhulgas tõstaks ärisektori investeerimishuvi mittetulundussektorisse ja soodustaks efektiivsuse ja rahvuskultuuri toetamise põhimõtetest lähtuvalt mittetulundussektori sihtotstarbelist majandustegevust • tunnistab ja toetab eraldi mittetulundussektori katusorganisatsioonide ja esinduskogude, vähemusi ja naiste huve esindavate ühenduste tegevust ja mittetulundussektori infrastruktuuri (eelkõige füüsilised tegevuskohad, infosüsteemid. koolitus. osalemine rahvusvahelises koostöös ja sektorit käsitlevad teadusuuringud) arengut • tunnistab mittetulundussektOri käes oleva ärihselt tundliku informatsiooni konfidentsiaalsust • töötab koostöös mittetulundussektori esindajatega välja Hea rahastamistavade ja praktika koodeksi, mis hõlmaks mitte ainult avalike vahendite eraldamise. vaid ka nende kasutamise kontrolli ja aruandlusega seotud kÜSimused e) Rakendamine ja järelevalve • kohustub rakendama paindlikke ja tegelikkusele vastavaid meetmeid EKAKi ellUViimiseks • Vabariigi Valitsus koostab koostöös Eesti Mittetulundussektori Ümarlaua esindajatega Iga-aastased EKAKi ellUVIImise rIIklikud tegevuskavad ja koostab aruanded Riigikogule nende täitmisest • loob koos mittetulundussektoriga raamistiku. et Jälgida ja hinnata pidevalt EKAKi elluviimist ja mittetulundussektori seisundit ning arengut • loob kÕigiS olulistes ja seostatavates riigivõImuasutustes spetSiaalsed uksused VÕI määrab ametiiSikud. kes vastutavad mittetulundussektonga koostoo korraldamise, hindamise ja arendamise eest . • tähtsustab kodanikuõiguste ja -kohustuste tundmist. loob kõigile vanusegruppidele sobilikud kodanikuõpetuse koolituskavad ja koolitusvormid ning viib sisse kohustusliku kodanikuõpetuse nigieksami keskkoolis • muudab mittetulundussektori tegevusaluste ja -põhimõtete tundmise ametnike kvalifikatsiooninõuete lahutamatuks koostisosaks MITTETULUNDUSSEKTOR a) Tunnustamine ja esindamine • tunnistab riigivõimu avalikku vastutust ja tema tegevuse õiguslikke ja muid laialdaselt tunnustatud piiranguid • tunnistab ja teeb temast oleneva, et avalik võim saaks avalikkuse ees vastutada sektorile eraldatud vahendite kasutamise eest • tunnistab riigi ja kohaliku omavalitsuse võimuorganite õigust määrata tegevusprioriteete ja neid ellu Viia, kuni selline tegevus ei satu selgelt vastuollu demokraatliku ühiskonnakorralduse aluspõhimõtetegaja demokraatlikult võimu teostamise heade tavadega • tunnistab. et mitte ükski kogu eraldivõetuna ei saa esindada terve sektori huve suhetes riigivõimuga. Juhul, kui eksisteerivad laialdaselt tunnustatud juhtivad esinduskogud.lähtuvad need oma esindusfunktsiooni täitmisel suhetes riigivõimuga järgmistest põhimõtetest: • esindavad oma liikmeskondade huve ja selgitavad ka riJgivõimule, kuidas nad konsulteerivad nendega ja on vastutavad nende ees • aitavad kaasa infrastruktuuri arendamisele, mis võimaldaks ka uksikutel huvigruppidel välja arendada ja riigivõimuni tuua oma alVamuse • annavad oma arvamuse riigivõimule põhjendatult ja kokkulepitud ajakavast kinni pidades • toetavad kooslõod mittetulundussektori ennevate osade vahel
Mall Hellam EKAK-i nõuandva kogu liige ~ Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu algatatud ja ÜRO Arenguprogrammi toetatud Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni kirjutamine ning ühenduste ja erakondade vahelise koostöörnemorandurrll allakirjutamine on tähelepanuväärne. Esiteks oleme lülitunud protsessi, mis Euroopa Liidu tasandil hakkab samuti ilmet võtma. Nimelt ilmus mullu töövariant dokumendist "Euroopa Komisjon ja valitsusvälised organisatsioonid: tugevama partnerluse loomine." Samuti rõhutas komisjoni president Romana Prodi aprillis Saksamaal peetud kõnes, et uus Euroopa nõuab uut, demokraatlikumat tööjaOlust ning tihedamaid suhteid Euroopa Liidu institutsioonide, valitsuste, ja kodanikeühenduste vahel. Arvata võib, et ka valmiv liidu uus juhtimis- ja valitsemiskava pöörab kodanikeühendustele senisest tunduvalt UUTemat tähelepanu. Ei saa nimetamata jatta ka majandus- ja sotsiaalkomitee selle aasta rapOltit, kus Eesti heade saavutuste kÕNaIjuhitakse korduvalt tähelepanu vajadusele arendada Eesti ameti asutuste jaja sotsiaalmajanduslike osapoolte vahelist dialoogi. EKAK-i loomiseloleme võmud malli samalaadsetest ettevõtmistest Suurbritannias' nimetada võib samalaadseid koostöökokkuleppeid Kanadas, Gaanas ja Liibanonis. Kuid kohti, kust õppida, polegi tegelikult nii palju. Seetõttu tuleb paljuski lähtuda enda kogemustest ning kohalikest vajadustest.
se osaiuse taoliste kogude tegevuses • osaleb aktiivselt EKAKi rakendamisel ja koostab omapoolse osa iga·aastasest aruandlusest Riigikogule
LÕPPSätted EKAKi elluviimine ei ole lühiajaline ja uhekorraga teostatav projekt. EKAK on suunatud uute ühiskonnale kasulike suhete ja kultuuri sisseviimisele riigielu korraldamisse ja nõuab elluviimiseks nii võimuorganite kui ka mittetulundussektori pikaajalist ja partnerluse I põhinevat koostööd.
EKAKi elluviimise lühiajaliste prioriteetide hulka kuuluvad: • Vabariigi Valitsuse ja mittetulundllssektori esindajatest EKAKi rakendamise komisjoni loomine ja EKAKi rakendamise tegevuskavade ettevalmistamise. rakendamise ja täitmIse hindamise susleemi käivitamine, • Eesti mittetulundussekton ulatuse ja suutilkkuse ja voimuorganitega koostöövõimaluste. koostöövõimekuse ning jatkusuutlikkuseks vajalike tingimuste kaardistamine ja saadud tulemuste laialdaselt kättesaadavaks tegemine nII mittetulundussektorile kui poliitikate valjatöötamise ja b) Partnerius rakendamisega tegelevatele vöimuorganltele. • toetab ja tutvustab koostööd avaliku sektoriga, kui nen- • valdkondiike ja piir(maa)kondlikp. koostööpOliitikate välde liikmete, teenuste kasutajate ja avalikkuse hUVI seda jatoötamine ja vastavate mõlemapoolse! osavõtul põhlnõuab nevate ümarlaudade ellukutsumine. - tagab võimalikult laia huviliste ringi kaasatõmbamise • mittetulundussektoriga koostöö arendamise eest vaskoostöösse võimuorganitega , tutavate ametiiSikute määramine ja nendele vajaliku koo• kindlustab, et ta esindajad on piisavalt ettevalmistatud lituse andmine koostööks ning nendevaheliseks kogeja omavad piisavat toetust koostööks võimuorganitega muste vahetamiseks vajalike teabekanalite loomine, • austab vastavas olukorras võimuorganite poolt talle an- • avalike teenuste mittetulundussektorile üleandmise tud informatsiooni konfidentSiaalsust pohimõtete ja teenuste standardite väljatöötamine Ja õiguslik tagamine, e) Poliitikate väljatöötamine • mittetulundussektori esindajate aktiivne kaasamine • tagab poliitikate väljatöötamiseks vajalike le ma käsutukõigi tasandite eelarvete ja arengukavade ettevalmistases olevate andmete õigeaegse ja täieliku esitamise misse, võimuorganiteie • mIttetulundussektori juhtide koolitussusteemi rajamine • tagab pÕhistatud poliitikate väljatöötamiseks vajalike ja ja vastavate erialade õpetamise sisseviimine kõrgkootemalt palutud arvamuste laialdase kogumise li(de) õppekavadesse, mittetulundussektOr1st ja ~aadud aMlmuste täieliku ja • maakondlike mittetulundussektori tegevust kajastavate moonutamata esitamise võimuorganitele Iwkkulepitud Ja analuüsivate Infolehtede väljaandmise alustamine. tähtaegadel ja vormis • massimeedias nikliku teilimusena mittetulundussekton • tutvustab ja selgitab mittetulundusorganisatsioonidele tegevust tutvustavate I egulaarsete saadete ja programvõimuorganite poolt käesoleva kontseptsiOOni mide käivitamine. põhimõtteid Järgides väljatöötatud poliitikaid ja aitab neid • mittetulundussektori katusorganisatSioonide tegevuse ellu Viia ning vajadusel esitab ettepanekuid nende muu!toetam~se süsteemi käivitamine. miseks ja täiendamiseks
dj Re sursid • kohu ub kasutama talle ma datud aval"k e Vahendeid ratSionaalselt, efektiivselt innovatilv eita he pe emeheIIkult Itatud eesmarkloe s:;av rtamlseks • tun li b oskusllkl. uhtimise tahtsust Ja leVI ab ning tutvustab :"Jda aktllvs':!l sektorisisese t • loob I 0 )stöos VÕ'nluo,gan:tegE; ja rakendab monrtoorHlgu 11In jaml e ja arudndluso ~Ü L mid avaLke vahenctite kasUlamise ule kontrolli tc..'Oslamlse S • tu 'ustab Ja JUUrutab klari sis'3Sel ees Itldlil(ke arvepIdamise 13 aru<.rldlllSe üsteeme ja head raamatup,damistava • öötab 'oostöös 'õimuo-ganite esindaja ga 'älja mitte UlUidusse \torila 'Ieantavat - 'ali lS e kval teedistandard d eos am s tu emus kuse dam se krlteenum el la tOitja v st use poh 11 ted n 19 ärg b neid aval ke teenuste as e) Rakendamine • kohustub tutvustama ja propageenma EKAKI ja se les sisalduvaid hea koostoo pon mõtteid IT'lttetulundussektori sees • mäarab demokraatlikke protseduunreegleid l'~rg des oma eSindajad koostoõkogudesse ja tagab nende aktr v-
EKAKi Iluviimise pikemajaliste prioriteetide hulka kuuiUliad: .. kodanlkunarlduse Ja aktIIvsuse taseme oluline tõus ja osalusdemokraatia tugevnemine. II partnerlusel pÕhineva I oostbokul ,uuri juurutamine avaliku a tnlttetulundussekton vahei,a laialdase koostöövorgustiku ekitE mine kõigil tasemetel. • mittetulundussektori tugisüsteemi väljaarendamine Ja se on 8.tkusuutlikkuse tagamine. ~ mittetulundussektOri tegevuse palM IkJ rahastamise usteernI ja vastavate poliltika.e väljaarendamine ja ra-<endalTlin::, .1 ~oostoopralct !<a Ja laada I oastõotavade tutvu ta Illna a levltam.lle. oostanud Da ma .bv,
UN DP, Vabanrgl a ItSUse ja EMSlI projekti UEestl mlttetu undusuhenduste jatkusuuthkkuse tugevdamine koordlnaato r Teksti aluseks on EKAKi eelmIne (29 05.2000) ver SlOOl1, 05.10.2000 toimunud projekti Nõustava Kogu. RiigiKogu Põhlseaduskomisjonis (10.10.2000) Ja EKAKI eelnoud tutvustavatel pIIrkondiikel mlttetulundustihendLste koosolekutellaekunud ettepanekud Ja arvamused Te st seisuga 24. oktoober 2000
foorum
228
Eesti Päevaleht, reede, 27. oktoober 2000
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress .ee
Väiketalud võidusse elu eest maal Liikumine Kodukant loob ühingut maaelu elavdamiseks ja väiketalude esindamiseks Majanduslikult ebaefektiivsem väiketootmine vähendab töötust ning hoiab alles külaelu Mirko Ojakivi, Urmo Kübar foorum@netexpress.ee ~
Pilti, mida Valgamaa talunik Sulev Trahv kodukohas ringi sõites näeb, võib klljeldada enamik maarmmesi. Võrreldes 1990. aastaga, mil Trahvühena esimeste seas Eestis talu pidama hakkas, on ümbruskonda tekkinud võsastunud karjamaid, umbrohtu kasvanud põlde ning maju, mis enamuse aastast tühjana seisavad. Tuttav lugu - väiketalude pidamine ei tasu maal ära ning nende omanikud otsivad tööd linnas. Tänu poolesaja lehma pidamisele oma sõnulots otsaga kokku rulev Trahv viib lisaks valla lapsi oma väikebussiga kooli ja hoiab talvel ümbruskonna teed lumest puhtad ega pea seetõttu mujalt teenistust otsi-
Küüniniidu talus pooltsada lehma pidav Sulev Trahv nimetab end Euroopa mõistes väiketalunikuks. "Meil siin Karula vallas ei olegi suurtootjaid, sest kellelgi pole nii palju raha investeerida kui vaja," ütleb ta. Siiski tunneb ta näiteks meiereiga suheldes, kuidas suurtootjaid väikestele eelistatakse. FOTO: MIRKOOJAKIVI
ma. Siiski on ta kindel, et väiketalunike probleemid ruleb kiiresti lahendada, et elu maal jätkuks. "Riik teab, et maal on lood halvad, aga ei plaani mingeid muutusi," ütleb ta. "Kui aga kümne aasta pärast ärgatakse, pole enam neid, kelle jaoks muutusi teha." Trahv ei ole oma arvamuses
üksi. Kolmandat aastat tegutsev külade ja väikelinnade liikumine Kodukant on nüüd koos kolme riigi partneritega loomas mittetulundusühingut, mis hakkab tegelema maaelu elavdamisega. Muu hulgas soovib ühendus ka Eesti otsustajatele selgeks teha, et kuigi väiketootmine võib olla majanduslikult ebaefektiiv-
sem, on see oluline töötus e vähendajana ning külaelu alleshoidmiseks. VÄIKETALUD SOOAKSE VÄLJA.
Ligi aasta väldanud rahvusvahelises projektis analüüsis Kodukandi liikumine koos prantslaste, hispaanlaste ja inglastega kohaliku väiketootmise erinevusi
neljas riigis. Kõigis neis riikides käinud Valgamaa Karula vallavanemAnts Järvmäe sõnul märkas ta, et kuigi suurtootrnine on majanduslikult õigustatum, pöörduvad paljud Euroopa riigid tasapisi tagasi väiketootmise juurde. Nõnda võiks ka Eesti õppida teiste kogemusest ja unustada ainult suurtootmise
SAMAL TEEMAL
Lääne väiketalud väljasuremisohus ~ Euroopa ja Ameerika põllumajanduses on väiketootjaid justkui katk tabanud. Poolas hinnatakse, et Euroopa Liitu astumisel kaoks riigis ligi kaks miljonit talu umbes 90 protsenti praegustest. Rootsis oodatakse, et ruleva kümne aasta jooksul kaovad pooled talud. USAs on praegu talunikke vähem kui vange. See ei tähenda põllumajanduse tähtsuse vähenemist. Vastupidi - maailm peab toitma iga aastaga 80 miljonit suud rohkem. Toodangut annavad nüüd lihtsalt üksikud suurtootjad, samas kui väikesed pankrotistuvad. On levinud arusaam, et see on suur samm edasi: inimeste kujutluses on pilt moodsast hiiglaslikust kompleksist, kus üliefektiivsed masinad on asendanud aeg lased taluinimesed. Kuid see efektiivsus on müüt. Suured [annid ei tooda niivõrd madalamate kuludega, kui müüvad madalamate hindadega. Talunikud, kes enne hoolitsesid ise
kõige eest, müüvad nüüd oma piima või loomad ülesostjatele ja pakendajatele. Tasapisi kaob pealtnäha moodsatel talunikel kontroll oma tegevuse üle, sestjust ostjad dikteerivad hinna. Oht on suurem kui pelgalt fakt, et leiva hinnast moodustab nisu maksumus vaid kümnendiku. Ainult väiketalunikud tunnevad maad, mida nad kasutavad, olles oma tegevuses osa looduslikust keskkonnast. Andides võib üks väike talu kasvatada 40 eri kartulisorti, samal ajal kui USA-s müüdud kartulist moodustab 99 protsenti vaid neli sorti. Lisaks suuremale valikule kumab eri viljade kasvatamine maad palju vähem. Kui mitmekesised väiketalud kasutavad sõnniku väetiseks, siis suurtes loomafarmides jäägid kogunevad üks aastas viit miljonit siga kasvatav Utah'i farm toodab iga päev sama palju jääke kui Los Angeles, samal ajal kui suured viljakasvatajaid hiiglaslikke maalappe
keemiaga mürgitavad. Probleemile tuleb reageerida. üks viis on enesetapud - USA talunike surma põhjuseks on nüüd viis korda tihedamini suitsiid kui tööõnnetus. Kuid aina enam on talunikud hakanud ka majandushiiglaste vastu koonduma. "Kui huvilisi saab rohkem, liiguvad talunikud ja tarbijad teineteisele tasapisi lähemale," hindab ameerika uurija Mark Ritchie. See tähendab, et enam ei pea tarbija maksma mõne üksiku ülesostja taskusse (olgugi neil pakkuda tuhandeid kaubamärke), vaid võib otse taluniku käest osta. Seda enam, et nisu või porgandid 'ilma värvilise pakkepaberita pole teab mis kallid. Worldwatch Institute'i loaga
aj~kirjast
World Watch
Loe lisaks
---------._--------
http://www.worldwa_tc_h_.o_rg:c.-_ _ _ _ _ _ _ _ ___
hulluse, ütleb ta. Järvmäe sõnul tekivad Eesti maaelu suurimad probleemid, külade tühjenemine ja suurenev tööpuudus sageli sellest, et riik eelistab toetada suurtootmist. Sulev Trahv on temaga nõus. "Riigil oleks efektiivsuse asemel olulisem hoolitseda, et metsatukadja põllud oleksid korras ning inimesed ei peaks elatist saama sotsiaalabist, vaid teeniksid seda ise oma tööga," ütleb Trahv. "Eestis peaks eelistama paikkonna korrashoidu ja talupidamist, mitte linnastumist." Oma talu Euroopa mõistes veel väiketootmiseks pidav Trahvi sõnul on Eestis suur vahe, kas olla suur- või väiketootja. Näiteks on Ühinenud Meiereid talle võlgu kolme kuu piimaraha. "Just sellises olukorras olekski riigi abi vaja, sest suurtootjad suudavad ise meiereile selgeks teha, et raha on kiiresti tarvis, aga väiketootja eest ei seisa keegija tema saab oma tasu viimasena," lausub Trahv. Suurtootjatega võrdselt konkureerima pole väiketalunikud suutelised ka erinevatest fondidest toetuse taotlemisel: enamasti napib neil selleks teavet ja oskusi. "Nad on lihtsad ja ausad inimesed," ütleb Järvmäe, kelle sõnul vajab ka projektide kirjutamine kogemusi ja kavalust. PRANTSLASTE KOGEMUS. Kodukandi tegevjuht Eha Paas peab ilmekaks näiteks väiketootmise vajalikkuse mõistmisest Prantsusmaad, kus 40 aastat toetati vaid suurtootrnist. "Kahjuks mõistsid prantslased väiketootmise sotsiaalset tähtsust liiga hilja ja nende külad tühjenesid ning alles nüüd on seal am saadud, et tegemist oli rumala poliitikaga ja pöördutakse tagasi väiketootmise toetamisele," ütleb
ta.
Prantslased ongi hetkel Euroopas ühed tundlikumad väike· ja suurtootmise vahetegijad. "Kui eelnevalt toetati suurte farmide ja karjade tekkimist, siin nüüd võitleb riik nende vastu ja toetab säästliku väiketootmist," sõnab prantsuse ühingu Säästliku Põllumajanduse Koostöövõrk juht Samuel Ferret. Tema sõnul on riik taibanud, et lisaks tööpuuduse vähendamisele on julgeolekuliselt tähtis, et kõik külad oleksid täidetud ja rahvas elaks maal.
TEATER • KINO • MUUSIKA • NÄITUS • KLUBI TEATER ~
Estonia
ESTONIA PST 4, TALLINN
Don Giovanni. W. A Mozarti ooper. DIrigent J . Alperten. 27. ja 29. oktoobril kl19 Nukitsamees. O. Ehala lastemuusikal Dirigent E. liisvald. 28. oktoobril kl12 Carmen. G. Bizet' ooper. Dirigent P. M gl. 28. oktoobril kl19 Glselle. A Adami ballett. Dingent N.-I. Reintamm. 29. oktoobnl kl12
~
Estonia Talveaed
Haljal aasal, J, Benezl revuu-operett. ESinevad G. Otsa nim Tallinna MUUSIkakooli oopenklassl õpilased 29. oktoobril kl15 Kassad avatud Iga päev 12-19. p evase etenduse korral tund enne etendust, tel 626 02 15. Tellimused E-R 10-16 tel 626 02 60, faks 626 02 46, epost. eve@opera.ee. Info: Info@opera.ee ~
Eesti Draamateater
PÄRNU MNT 5. TAWNN
Kalmistuklubi. I. Menehelll komöödia Lavastaja I. Eensalu 27. oktoobril kl19 Valentine'i sirelililla kleit. F. SagaOl salongikomöödIa Lavastaja I. Eensalu. 27. ja 28. oktoobnl kl19 väIkses saalis läbmäng Ra mus, Pontus ja Lontu. Autor A. Undgren. Lavastaja A Prosa 28. oktoobril kl12 läbimäng. 29. oktoobril kl12 esietendus
Kalmistuklubi. I. Mencheiii komöödia. Lavastaja I. Eensalu. 28. oktoobril kl 19 Viimast korda Zorbas. Muusikal N. Kazantzakise romaani järgi. Lavastaja I. Eensalu. 29. oktoobril kl 18 Pihlakavein. J . Kesserllngi komöödia. Lavastaja R. Baskin. 29. oktoobril kl18 väIkses saalis Kassa avatud 9 19 Info Ja piletite tellimIne tel 644 33 78
TASUB VAADATA
Eriline "Glavigo" eLAVIGO Linnateatris täna k 18 Peaosas: Marko Matvere (PIldil)
~ Linnateater
~
Linnateatri "elavigot" saab teatrisõpradele soovitadajuba selle pärast, et Linnar Priimägi sarjas lavastuse maapõhja. Tavaliseltjätab lugu~etud autoriteet Priimägi keskpärase pooldi. letantliku eesti teatri tähelepanuta, nii t s Hes. e lahmsse "Clavigo" ei käi. Tegu on millegi erilisega, seepärast tuI bki see ara näha. Andres Laasik
LAI 23, TALLINN
Buratino. A . Tolstol E. Nuganeni lastenäldend . lavastaja E. NOganen. 27. oktoobril kl12 kontrolletendus Ja 28. oktoobnl kl17 esietendus Salme kultuurikeskuses Clavigo. J. W. Goethe näidend. Lavastaja A. Moses. 27. oktoobril kl 18 Taevalaval Sild. J . Tätte näidend. Lavastaja J Rohumaa. 27. oktoobnl kl 18 vrukses saalis Onu Teodor, kass ja koer. E. Uspenskllastenä,dend Lava aja P. Tammearu 28. oktoobril kl11 väiks s saaliS vIImast korda Kassa avatud E-R 9 - 18 ja L 10- 18, tel 6650800
ImprOVIsatSioon muusika ja vaheajaga. 27. Ja 28. oktoobril kl 19 väikses saalis Kassa avatud T -P 11-19, tel 660 50 51 Info ja tellimine E-R 11-15, tel 660 45 OO ja 66050 51
~
~
Vanalinnastuudio
SAl<ALA3. TALLINN
Miks mitte hommikusöögile jääda? G. Stone'l - R. Cooney komöödia. Lavastaja I. Eensalu. 27. oktoobnl kl19 Neli teist sügisest hetke.
Eesti Riiklik Nukuteater
LAI 1. TALLINN
Onu Remuse lood. J Ch. Hamse lasteraamatu ainetel. Lavastaja H. Laas. 28. oktoobnl kl12 Haldjaöö. Rännak treppidel. Hilli
Ranna lasten idend. Lavastaja E. Spriit. 28. oktoobnl kl 15 ovaalsaali trepIhallis Roosa muinasjutt. H. Männi mUInasjutt Lavastajad M. Peado ja H. Laas 29. oktoobril kl12 väikses saalIS Kohtuasi number null Autor· lavastaja E. Hermakula. 29. oktoobril kl 15 Kassa avatud T-R 10-17.30, L-P 11-14 Ja tund enne õhtust etendust. Tel 64 1
16 17, e-post: nuku@teleport.ee ~TheatnJm VENE 14. TALUN N
Mina. Sina. Tema. Meie. Teie. Nemad. A. TSehhovi noveliide põhjal. Lavastaja A. Luup . 27. ja 28. oktoobnl kl19 Info ja broneerimine 10-17, tel 64468 89 või tund enne etendust kohapeal. Info www.colleduc.ee/theatrum ~
Von Krahli teater
RATASKAEVU 10, TAWNN
28nda klubi. Korraline koosolek. Tegijad: Peeter Jalakas. Juhan Ulfsak. Erki Laur, Enar Tarmo, Uina Vahtrlk, TiIna Tauraite ja kulalised. 28. oktoobnl kl19 Info tel 6269091, 6269094. Piletite tellimIne Ja eelmüük tel 626 90 90
~VATTeater Sibulad ja äokolaad. Autor A. Kivinihk. lavastaJaA. TOikka. 29 . oktoobnl kl13 Tallinna Llnnateatns Info ja etenduste kohapeale tellimine ER 10-15, tel 645 09 59 Ja 630 72 72, epost: vat@Vatteater.ee. Piletid selle nädala etendusele mu gil Tallinna Unnateatri kassas. tel 665 08 OO ~
Salong Teater
KAARLI PST 9. TALLINN
Tuhkatriinu, Tallinna lasteteater Trumm. 28. oktoobnl kl13 Too ja armastus. A. H. Tammsaare romaanI ·Tõde ja õigus· esimese osa põhjal Lavastaja D. Ahmet 28.
oktoobril kl19 Kuldkalake. T alhnna lasteteater T rumm 29 oktoobril kl13 Kolm õde. A. TSehhovi draama. Lavastaja D. Ahrnet. 29. oktoobril kl19 Info tel 645 38 75 ~
Vene Draamateater
VABADUSIiVAwAK 5, TALUNN
Idioot. F. DostOjevski ainetel, Lavastaja J . Jerjomln. 27, oktoobnl kl 18 Lavallsed segadused. M. Fraynl komöödia. Lavastaja A. Issakov. 28. oktoobnl kl 18 Kassa avatud E-R 12-19.l-P 11 - 18, tel 641 8246, 644 37 16, 644 84 62, e post: grdt@hot.ee ~Vanemuine VANEMUISE 6, TARTU
Rose Marie. R. Frimli - H. Stothartl operett. 27. oktoobnl kl19 Tom Jones. H . Fieldingi - O. Toominga eleegiline komöödia. 28. oktoobnl kl19 Kassa avatud E-L 10-19, P tund enne etendust. Tel (07) 43 40 59 ~
Vanemuise väike maja
VANEMUISE 45. TARTU
Charlotte koob v6r1lu. C Whrte'i - M KasterpalU las enäidend 27 oktoobnl kl12 Ohtlik lähedus. P Marberi näidend. 28. oktoobnl kl19 Hlileröövel. A. Ayckboume I lastenäidend. 29. oktoobnl kl12