19B
Eesti Päevaleht, reede, 29. september 2000
Kodanikuühiskonna häälekandja, ilmub Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toel kord kuus
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee
1 KÜSIMUS Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja
Peate avakõne Budapestis Ungari Kodanikuühiskonna Arengutondi konverentsil kolmanda sektorijätkusuutlikkusest Kesk- ja Ida-Euroopas. Millele juhite 22 riigist saabunud 200 osavõ1ja tähelepanu? Ühendused peavad oma tegevuses professionaalsemaks muutuma. Siin on mitmeid väljakutseid - ühenduste juhtide haridus, teiste sissetulekuallikate leidmine välisabi kadudes, meediaga suhtlemine. Usun, et eestlastelan küllaltki küps arusaam sellest, et Idaja Kesk-Euroopa mittetulundussektorijaoks on kätte jõudnud murdepunkt. Kogu piirkonna kodanikuühendused peavad hakkama mõtlema ühiskOlmale laiemalt ning selgitama suhted riigi- ja ärisektoriga. On rõõmustav, et eestlastel on nii palju teistele öelda: lisaks minule peab EMSL-i juhataja Kristina Mänd ettekande piirkondlike mittetulundusorganisatsioonide info- ja toetuskeskuste kogemusest ning Humanitaarinstituudi rektor Mikko Lagerspetz kõneleb kolmanda sektori teaduslikust uurimisest. Kertu Ruus
Omavalitsused loovutavad teenused .. Neliteist valla- ja linnavalitsust üle Eesti annavad järgmisel aastal ühe seni enda osutatud teenuse üle mittetulundusorganisatsioonile, saades selleks toetust Balti-Ameerika Partnerl usprogrammilt (BAPP). Väike-Maarja vald Lääne-Virumaal kavatseb mittetulundusühendusele üle anda rahvaspordi korraldamise. Valla kultuurinõunik Ilve Tobreluts ütles, et mõte selleks tekkis neil pärast seda, kui kohalik rahvaspordiklubi korrastas lähedal asuva Ebavere mäe suusarajad ja hakkas seal suusaspordipäevi korraldama. "See näitas, et tegutsemisjulgust neiljätkub, samas kui vallale käib niisuguste asjade korraldamine üle jõu," ütles Tobr TU , '<e loodab tepn""p l.;Jeandmisest spl'\rdielu el vnemist vallas, sest ühendusel on kergem haarata huvilisi ja toetajaid. Sangaste vald Valgamaal plaanib uuest aastast kodanikeühendustele üle anda heakorra eest hoolitsemise vallas, mida need vallavanema Rein Oru hinnangul suudaksid pakkuda omavalitsusest kiireminija odavamalt. "See oleks kasulik kõigile: väheneks koormus valla rahakotile, paraneb teenuse kvaliteet ning väheneb ka tööhõiveprobleem," ütles Org. Teise ideena pakkus vald BAPP-i projektikonkursile õpilastranspordi korraldamise üleandmise. Kuigi seekord see valituks ei osutunud, kavatseb vald ka selle idee ellu viia. Konkursil 37 kandidaadi seast välja valitud omavalitsused peavad nüüd korraldama teenust osutama hakkava ühenduse leidmiseks avaliku konkursi. Järgmisel aastal rahastab BAPP mittetulundusühingu osutatavat teenust kuni poole ulatuses selle maksumusest. Urmo Kübar
Üleantavad teenused • Heakord - Sangaste vald • Hooldekodu - Võru linn, lIIuka vald • Koduhooldus - Kärdla linn, Paldiski linn, Järva-Jaani vald,
Häädemeeste vald • • • • •
Noorsootöö - Räpina linn, Rakvere linn Päevakeskus - Kiviõli linn, Helme vald Rahvamaja - Avinurme vald Rahvasport - Väike-Maarja vald Supiköök - Sillamäe linn
Suurkogu hiidlaste huvide kaitseks II> Eelmisellaupäeval asutasid hüdlased Käina vallas Hiiumaa suurkogu, mis on Eestis esimene rahvaalgatuse korras kokku tulnud ja kohalike huve kaitsma mõeldud esinduskogu. Vabatahtliku ühendusena kõigile hiidlastele mõeldud suurkogu asutamislepingule kirjutas alla 42 kokkutulnut, nende seas ka riigikogu liige Kalev Kotkas ja Hiiu maavanem Hannes Maasel. Suurkogu püüab vältida politiseerumistja seista vaid hüdlaste, mitte mõne huvigrupi või partei huvide eest. Eesmärkideks on tasakaalustada Hiiumaa ja keskkonna areng ning võimaldada tagasiside rahvalt poliitikutele, samuti riigi- ja erastruktuuridele. Järgmine Hiiumaa suurkogu koosolek toimub 11. novembril Männamaa rahvamajas. Teemaks on siis haldusreform Hiiumaal, milles sliUrkogu plaanib sõnastada oma nägemuse lähtuvalt hiidlase kui saareelaniku vajadustest. Mare Ellen, ajaleht Hiiumaa
Veel Hiiumaa suurkogust "Hiidlased loovad esimest Eesti kohalikku parlamenti" EPL Foorum 21. juuli 2000
U US liit sõ mis riigiga koostöökokkulep e Kolmanda sektori organisatsioonid kuulsid lepingust alles pärast sõlmimist Riik tel/ib vastloodud liidult ligi 200000 krooni maksva uuringu Ker1u Ruus foorum@netexpress.ee .. Eelmisel nädalal kirjutasid siserninisteerium ja Eesti Kodanikuühenduste Liitude Esinduskogu (EKLE) alla koostöölepingule, mille järgi hakkab juunis loodud EKLE esindama kogu mittetulundussektorit suhetes riigiga. Koostöökokkulepe näeb ette, et EKLE ja ministeerium töötavad koos välja, avalikustavad ja rakendavad ühendustele riigilt antavate toetuste eraldamise kon'aja sununad. Samuti kohustub ministeerium EKLE-Ie tutvustama valitsuse esitatavaid seaduseelnõusid, mis puudutavad kodanikeühendusi. EKLE kohustub kokkuleppe järgi koondama eri valdkondade kodanikeühenduste arvamusi ja ettepanekuid Eesti vabatahtliku ühissektori arengu küsimustes.
Siseminister Tarmo Loodus (tagaplaanil) ja EKLE juhataja Taivo-Ahti Adamson kirjutasid eelmisel neljapäeval Viljandimaal Vidriku talus alla koostöökokkuleppele, millest paljud mittetulundusorganisatsioonid kuulsid alles tagantjärgi. FOTO: vIIa AITSAMlMAALEHT
SAMAL TEEMAL EMSL JÄETI KÕRVALE. Kolm
kuud tagasi loodud EKLE asutasid kuus katusorganisatsiooni, kes kokku koondavad eri hinnangute14000-6000 Eesti ligi 13 000 mittetulundusühendusest, mis muudab EKLE siinseks suurimaks lüduks. Siiski on organisatsioonist väljajäänud suuri katusorganisatsioone, teiste seas üle 120 ühenduse liitev Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Uit (EMSL), liikumine Kodukant ja Eesti Spordi Keskliit. EMSL-i nõukogu esimees Mall Hellam ütles, et EMSL sai uue liidu loomise kohta e-malli ning otsustas seda arutada järgmisel koosolekul. Enne koosolekut kuulsid nõukogu liikmed aga juba koostööorgani loomisest. Hellami sõnul ignoreeriti EMSL-i sellegagi, et ka hiljem keeLduti andmast neile informatsiooni, mistõttu nad küsisid isegi EKLE põrukirja lõpuks äriregistrist. Ka sõlmitud koostööleppest luges EMSL- nagu paljud teisedki ühendused - alles siseministeeriumi pressiteatest. Ei EKLE-sse ega ka EMSL-isse kuuluva Jaan Tõnissoni Instituudi direktori Agu Laiuse sõnuian küll tervitatav ministeeriumi soovastuda kodaniku ühendustega lepingulistesse suhetesse, kuid asi on käinud liiga vaikselt ja kiiresti, teistega läbi arutamata. EMSL-i nõukogu liikme Aare Kasemetsa sõnul on nende mittekaasamisegajäetud kasutamata oluline ressurss organisatsiooni näol, millel on üle Eesti tegutsev info- ja koolituskeskus ning
Arengukava põhiseaduskomisjonile Esialgse plaani kohaselt oktoobris riigikogu ette jõudma pidanud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) hakkab ülejärgmisel nädalal arutama riigikogu põhiseadu.skomisjon, sest suvel poliitikutele hindamiseks antud tekst pole aruteluks riigikogus ja vastuvõtmiseks küps. Septembris tööle asunud EKAK-i projekti uus koordinaator Daimar Liivarutab praegu koos poliitikute ja minetulundussektori asjatundjatega kontseptsiooni uut varianti. "Praegune tekst pole riikliku dokumendi kohta läbitöötatud," ütles Liiv. Tema sõnuIan EKAK-ist puudu kontseptsiooni tähtsad sisulised osad: fÜgi ja kolmanda sek-
tori vastastikuse tunnustamise, esindamise ja partnerluse küsimused, ressursside ja rakendamise osa. Usaks on vaja läbi töötada vahepeal ühendusteIt ja poliitikutelt tulnud ettepanekud ka uuendatud varianti nendega arutada. Kui aprillis arutas toonast EKAK-i varianti riigikogu kultuurikomisjon, siis nüüd jätkab kava arutamist põhiseaduskomisjon, kelle valdkonda kuuluvad riikluse, demokraatia ja kodanikuõiguste küsimused. Nõustajanajätkavad tööd kontseptsiooni kallal ka kultuuri- ja sotsiaalkomisjoRid. Põhiseaduskomisjoni juhi Lüa Hänni sõnul kavatsetakse ülejärgmisel teisipäeval kornisjonis
tutvuda, kui kaugele kava koostajad on senijõudnud ning mida võiks edasi teha. Kuigi tekst anti suvel tutvUmiseks kõikidele fraktsioonidele, pole need seda Hänni hinnangul teinud piisavalt intensiivselt, et tulemusteni jõuda. Hänni ei soovinud prognoosida, millal arutelu fÜgikOgu ette jõuab, kuid tõenäoliselt ei juhtu see sel aastal. "Kui põhimõttelistes küsimustes on vaidlusi, tuleb need lõpuni lahti rääkida, mitte toore ja vastuolulise tekstiga parlamendi ette minna," ütles ta. "Tähtaeg pole siin eesmärk omaette."
kohalike nõustamiskeskuste võrgustik, mis Ela.E-I puuduvad.
ütles ta. Edasiste koostööplaanide kohta EKLE-ga ei osanud EMSL-i esindajad öelda. Kuigi tänaseks on EMSL ka ametlikult liituma kutsutud, ei saa juhataja Kristina Mänd enda sõnulotsustada koostöö üle organisatsiooniga, mille kohta talle on keeldutud informatsiooni andmast vaatamata korduvatele palvetele. Mänd soovib saata järelepärimise siseministrile ja pearninistriIe, miks sõlmitakse koostööleping ühe organisatsiooniga ega toetata EMSL-i, kui viimane on aastaid sarnaste eesmärkide nimel töötanud ning korraldanud ühe tähtsaima projektina ka Ko-
danikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni. EKLE-I on siseministeeriumiga sõlmitud ka esimene koostööprojekt. Ministeerium tellib koostööorganilr 193 000 kroonise projekti "Kodanikuühenduste potentsiaal ja arusaam kohalike avalike teenuste osutamisest regiooniti", mille ülesandeks on uurida kodanikuühenduste valmisolekut teenuste osutamiseks Siseministeeriumi asekantsler Deiw Rahumägi kinnitas, et ministeeriumil on õigus alla 200 000 projektide teostajad ise valida ning rligihanke konkurssi selleks korraldama ei pea.
II>
ESIMENE LEPING SÕLMITUD.
Siseminister Tarmo Loodus ütles, et koostöökokkulepe sõlmiti EKLE-ga, sestviimane tuli oma koostööd pakkuma. "Pole olemas tõemonopoli, kuid nad esindavad organisatsioone, mida paistab olevat palju," sõnas ta. "Kui see pole legitiimne liit, tõuseb ju alt üles kohe kõva kisa." Loodus lisas, et ministeerium pole võimeline suhtlema üksikute organisatsioonidega ning vajab partneriks kuni kolme katust. "Uks ei ole ju teistele kinni,"
ning
Kertu Ruus, Urmo Kübar