19B
Eesti Päevaleht, reede, 29. september 2000
Kodanikuühiskonna häälekandja, ilmub Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toel kord kuus
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee
1 KÜSIMUS Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja
Peate avakõne Budapestis Ungari Kodanikuühiskonna Arengutondi konverentsil kolmanda sektorijätkusuutlikkusest Kesk- ja Ida-Euroopas. Millele juhite 22 riigist saabunud 200 osavõ1ja tähelepanu? Ühendused peavad oma tegevuses professionaalsemaks muutuma. Siin on mitmeid väljakutseid - ühenduste juhtide haridus, teiste sissetulekuallikate leidmine välisabi kadudes, meediaga suhtlemine. Usun, et eestlastelan küllaltki küps arusaam sellest, et Idaja Kesk-Euroopa mittetulundussektorijaoks on kätte jõudnud murdepunkt. Kogu piirkonna kodanikuühendused peavad hakkama mõtlema ühiskOlmale laiemalt ning selgitama suhted riigi- ja ärisektoriga. On rõõmustav, et eestlastel on nii palju teistele öelda: lisaks minule peab EMSL-i juhataja Kristina Mänd ettekande piirkondlike mittetulundusorganisatsioonide info- ja toetuskeskuste kogemusest ning Humanitaarinstituudi rektor Mikko Lagerspetz kõneleb kolmanda sektori teaduslikust uurimisest. Kertu Ruus
Omavalitsused loovutavad teenused .. Neliteist valla- ja linnavalitsust üle Eesti annavad järgmisel aastal ühe seni enda osutatud teenuse üle mittetulundusorganisatsioonile, saades selleks toetust Balti-Ameerika Partnerl usprogrammilt (BAPP). Väike-Maarja vald Lääne-Virumaal kavatseb mittetulundusühendusele üle anda rahvaspordi korraldamise. Valla kultuurinõunik Ilve Tobreluts ütles, et mõte selleks tekkis neil pärast seda, kui kohalik rahvaspordiklubi korrastas lähedal asuva Ebavere mäe suusarajad ja hakkas seal suusaspordipäevi korraldama. "See näitas, et tegutsemisjulgust neiljätkub, samas kui vallale käib niisuguste asjade korraldamine üle jõu," ütles Tobr TU , '<e loodab tepn""p l.;Jeandmisest spl'\rdielu el vnemist vallas, sest ühendusel on kergem haarata huvilisi ja toetajaid. Sangaste vald Valgamaal plaanib uuest aastast kodanikeühendustele üle anda heakorra eest hoolitsemise vallas, mida need vallavanema Rein Oru hinnangul suudaksid pakkuda omavalitsusest kiireminija odavamalt. "See oleks kasulik kõigile: väheneks koormus valla rahakotile, paraneb teenuse kvaliteet ning väheneb ka tööhõiveprobleem," ütles Org. Teise ideena pakkus vald BAPP-i projektikonkursile õpilastranspordi korraldamise üleandmise. Kuigi seekord see valituks ei osutunud, kavatseb vald ka selle idee ellu viia. Konkursil 37 kandidaadi seast välja valitud omavalitsused peavad nüüd korraldama teenust osutama hakkava ühenduse leidmiseks avaliku konkursi. Järgmisel aastal rahastab BAPP mittetulundusühingu osutatavat teenust kuni poole ulatuses selle maksumusest. Urmo Kübar
Üleantavad teenused • Heakord - Sangaste vald • Hooldekodu - Võru linn, lIIuka vald • Koduhooldus - Kärdla linn, Paldiski linn, Järva-Jaani vald,
Häädemeeste vald • • • • •
Noorsootöö - Räpina linn, Rakvere linn Päevakeskus - Kiviõli linn, Helme vald Rahvamaja - Avinurme vald Rahvasport - Väike-Maarja vald Supiköök - Sillamäe linn
Suurkogu hiidlaste huvide kaitseks II> Eelmisellaupäeval asutasid hüdlased Käina vallas Hiiumaa suurkogu, mis on Eestis esimene rahvaalgatuse korras kokku tulnud ja kohalike huve kaitsma mõeldud esinduskogu. Vabatahtliku ühendusena kõigile hiidlastele mõeldud suurkogu asutamislepingule kirjutas alla 42 kokkutulnut, nende seas ka riigikogu liige Kalev Kotkas ja Hiiu maavanem Hannes Maasel. Suurkogu püüab vältida politiseerumistja seista vaid hüdlaste, mitte mõne huvigrupi või partei huvide eest. Eesmärkideks on tasakaalustada Hiiumaa ja keskkonna areng ning võimaldada tagasiside rahvalt poliitikutele, samuti riigi- ja erastruktuuridele. Järgmine Hiiumaa suurkogu koosolek toimub 11. novembril Männamaa rahvamajas. Teemaks on siis haldusreform Hiiumaal, milles sliUrkogu plaanib sõnastada oma nägemuse lähtuvalt hiidlase kui saareelaniku vajadustest. Mare Ellen, ajaleht Hiiumaa
Veel Hiiumaa suurkogust "Hiidlased loovad esimest Eesti kohalikku parlamenti" EPL Foorum 21. juuli 2000
U US liit sõ mis riigiga koostöökokkulep e Kolmanda sektori organisatsioonid kuulsid lepingust alles pärast sõlmimist Riik tel/ib vastloodud liidult ligi 200000 krooni maksva uuringu Ker1u Ruus foorum@netexpress.ee .. Eelmisel nädalal kirjutasid siserninisteerium ja Eesti Kodanikuühenduste Liitude Esinduskogu (EKLE) alla koostöölepingule, mille järgi hakkab juunis loodud EKLE esindama kogu mittetulundussektorit suhetes riigiga. Koostöökokkulepe näeb ette, et EKLE ja ministeerium töötavad koos välja, avalikustavad ja rakendavad ühendustele riigilt antavate toetuste eraldamise kon'aja sununad. Samuti kohustub ministeerium EKLE-Ie tutvustama valitsuse esitatavaid seaduseelnõusid, mis puudutavad kodanikeühendusi. EKLE kohustub kokkuleppe järgi koondama eri valdkondade kodanikeühenduste arvamusi ja ettepanekuid Eesti vabatahtliku ühissektori arengu küsimustes.
Siseminister Tarmo Loodus (tagaplaanil) ja EKLE juhataja Taivo-Ahti Adamson kirjutasid eelmisel neljapäeval Viljandimaal Vidriku talus alla koostöökokkuleppele, millest paljud mittetulundusorganisatsioonid kuulsid alles tagantjärgi. FOTO: vIIa AITSAMlMAALEHT
SAMAL TEEMAL EMSL JÄETI KÕRVALE. Kolm
kuud tagasi loodud EKLE asutasid kuus katusorganisatsiooni, kes kokku koondavad eri hinnangute14000-6000 Eesti ligi 13 000 mittetulundusühendusest, mis muudab EKLE siinseks suurimaks lüduks. Siiski on organisatsioonist väljajäänud suuri katusorganisatsioone, teiste seas üle 120 ühenduse liitev Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Uit (EMSL), liikumine Kodukant ja Eesti Spordi Keskliit. EMSL-i nõukogu esimees Mall Hellam ütles, et EMSL sai uue liidu loomise kohta e-malli ning otsustas seda arutada järgmisel koosolekul. Enne koosolekut kuulsid nõukogu liikmed aga juba koostööorgani loomisest. Hellami sõnul ignoreeriti EMSL-i sellegagi, et ka hiljem keeLduti andmast neile informatsiooni, mistõttu nad küsisid isegi EKLE põrukirja lõpuks äriregistrist. Ka sõlmitud koostööleppest luges EMSL- nagu paljud teisedki ühendused - alles siseministeeriumi pressiteatest. Ei EKLE-sse ega ka EMSL-isse kuuluva Jaan Tõnissoni Instituudi direktori Agu Laiuse sõnuian küll tervitatav ministeeriumi soovastuda kodaniku ühendustega lepingulistesse suhetesse, kuid asi on käinud liiga vaikselt ja kiiresti, teistega läbi arutamata. EMSL-i nõukogu liikme Aare Kasemetsa sõnul on nende mittekaasamisegajäetud kasutamata oluline ressurss organisatsiooni näol, millel on üle Eesti tegutsev info- ja koolituskeskus ning
Arengukava põhiseaduskomisjonile Esialgse plaani kohaselt oktoobris riigikogu ette jõudma pidanud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) hakkab ülejärgmisel nädalal arutama riigikogu põhiseadu.skomisjon, sest suvel poliitikutele hindamiseks antud tekst pole aruteluks riigikogus ja vastuvõtmiseks küps. Septembris tööle asunud EKAK-i projekti uus koordinaator Daimar Liivarutab praegu koos poliitikute ja minetulundussektori asjatundjatega kontseptsiooni uut varianti. "Praegune tekst pole riikliku dokumendi kohta läbitöötatud," ütles Liiv. Tema sõnuIan EKAK-ist puudu kontseptsiooni tähtsad sisulised osad: fÜgi ja kolmanda sek-
tori vastastikuse tunnustamise, esindamise ja partnerluse küsimused, ressursside ja rakendamise osa. Usaks on vaja läbi töötada vahepeal ühendusteIt ja poliitikutelt tulnud ettepanekud ka uuendatud varianti nendega arutada. Kui aprillis arutas toonast EKAK-i varianti riigikogu kultuurikomisjon, siis nüüd jätkab kava arutamist põhiseaduskomisjon, kelle valdkonda kuuluvad riikluse, demokraatia ja kodanikuõiguste küsimused. Nõustajanajätkavad tööd kontseptsiooni kallal ka kultuuri- ja sotsiaalkomisjoRid. Põhiseaduskomisjoni juhi Lüa Hänni sõnul kavatsetakse ülejärgmisel teisipäeval kornisjonis
tutvuda, kui kaugele kava koostajad on senijõudnud ning mida võiks edasi teha. Kuigi tekst anti suvel tutvUmiseks kõikidele fraktsioonidele, pole need seda Hänni hinnangul teinud piisavalt intensiivselt, et tulemusteni jõuda. Hänni ei soovinud prognoosida, millal arutelu fÜgikOgu ette jõuab, kuid tõenäoliselt ei juhtu see sel aastal. "Kui põhimõttelistes küsimustes on vaidlusi, tuleb need lõpuni lahti rääkida, mitte toore ja vastuolulise tekstiga parlamendi ette minna," ütles ta. "Tähtaeg pole siin eesmärk omaette."
kohalike nõustamiskeskuste võrgustik, mis Ela.E-I puuduvad.
ütles ta. Edasiste koostööplaanide kohta EKLE-ga ei osanud EMSL-i esindajad öelda. Kuigi tänaseks on EMSL ka ametlikult liituma kutsutud, ei saa juhataja Kristina Mänd enda sõnulotsustada koostöö üle organisatsiooniga, mille kohta talle on keeldutud informatsiooni andmast vaatamata korduvatele palvetele. Mänd soovib saata järelepärimise siseministrile ja pearninistriIe, miks sõlmitakse koostööleping ühe organisatsiooniga ega toetata EMSL-i, kui viimane on aastaid sarnaste eesmärkide nimel töötanud ning korraldanud ühe tähtsaima projektina ka Ko-
danikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni. EKLE-I on siseministeeriumiga sõlmitud ka esimene koostööprojekt. Ministeerium tellib koostööorganilr 193 000 kroonise projekti "Kodanikuühenduste potentsiaal ja arusaam kohalike avalike teenuste osutamisest regiooniti", mille ülesandeks on uurida kodanikuühenduste valmisolekut teenuste osutamiseks Siseministeeriumi asekantsler Deiw Rahumägi kinnitas, et ministeeriumil on õigus alla 200 000 projektide teostajad ise valida ning rligihanke konkurssi selleks korraldama ei pea.
II>
ESIMENE LEPING SÕLMITUD.
Siseminister Tarmo Loodus ütles, et koostöökokkulepe sõlmiti EKLE-ga, sestviimane tuli oma koostööd pakkuma. "Pole olemas tõemonopoli, kuid nad esindavad organisatsioone, mida paistab olevat palju," sõnas ta. "Kui see pole legitiimne liit, tõuseb ju alt üles kohe kõva kisa." Loodus lisas, et ministeerium pole võimeline suhtlema üksikute organisatsioonidega ning vajab partneriks kuni kolme katust. "Uks ei ole ju teistele kinni,"
ning
Kertu Ruus, Urmo Kübar
foorum
208
Eesti Päevaleht, reede, 29. september 2000
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee
JUHTKIRI
Riigitruud valvekoerad? Valvekoera kujundis peitub kahemõttelisus: peaaegu iga terava ninaga haukujat saab vorstijupiga sõbralikumaks muuta. Nii on ka riigi ja kodanikuühenduste suhetes kätte jõudmas kahemõtteline aeg. Mõne kuu eest loodud Eesti Kodanikuühenduste Liitude Esinduskogu (EKLE) sõlmis eelmisel nädalal siseministeeriumiga koostöökokkulepe ja on juba saanud viiendiku miljonist projektile, et välja selgitada ühenduste valmisolek teenuste ülevõtmiseks. Kas see on suurepärane raam edukaks koostegutsemiseks või kasulik võimalus mõlemale poolele kaitsta kitsamaid huve kui koostööleping seda eeldab? Kuigi EKLE esindab kuut katusorganisatsiooni, ei ole ta siiski saanud volitust esindada kogu mittetulundussektorit. Mittetulundusorganisatsioonide seas pole toimunud arutelu, kes neid peaks esindama - riik on endale partneri valinud. Ometi on kokkuleppes kirjas, et EKLE kohustub koondama kodanikuühenduste arvamusi. Nii annab avalikkuse teadmata sõlmitud leping noorele organisatsioonile volitused, mis tal tegelikult demokraatlikus korras puuduvad. Seejuures on volitused märkimisväärsed: leping näeb ette, et pooled töötavad muuhulgas välja ühendustele jagatava toetuse eraldamise kriteeriumid ja summad. Kummalisena mõjub leppe punkt, et pooled peavad oluliseks siseministeeriumi maine kujundamist kodanike silmis. Või see, et kuue katusorganisatsiooni allkirjastatud leppest teatava pressiteate pealkiri kõlab "Siseministeerium läheneb inimesele". .., Leping annab Kogu jutt võib EKLE-Ie volitused, tunduda väiklamis tal demokraatlikult sena nüüd, kus riik on õla alla puuduvad. pannud ja hk tõesti rahvale lähemale tulnud. On ju hea, kui kodanikeühendused soovivad riigiga koos töötada ning saavad riigieelarvest oma missiooni elluviimiseks raha. Kuid seejuures tuleb silmas pidada, et see läheks oma eesmärkide täitmisele, mitte investeeringuks poliitikute valimiskampaaniasse. Sest meie kolmas sektor sõltub välisabi kõrval aina enam riigi rahast - ning kellegi leiva söömise ja käe hammustamise kohta on liiga palju tabavaid vanasõnu. Teiselt poolt sõltuvad poliitikud valijatest ja aina enam ka Euroopa Liidu ettekirjutustest, kus rõhutatakse kodanike kaasamist. Nii võib kodanikuühiskonna arengjääda oma asja ajamisel teisejärguliseks. Et neid - võibolla alusetuid - kahtlusi hajutada, tuleb osapooltel anda selge vastus küsimusele, miks sõlmiti kokkuleppe nii äkki, nii vaikselt ja ühe organisatsiooniga, kes ei esinda Eesti mittetulundussektorit.
IDEE
Vaikijate esindamisest Tavaarusaama kohaselt peab iga huvigrupp oma soovide eest ise seisma. Vastasel korral ei ole need huvid ilmselt nii põletavad. Kuid nõnda on see vaid traditsiooniliste huvigruppide puhul. On olemas gruppe, kel endil on oma seisukohtade väljendamisega raskusi: ajateenijad, toimetulekutoetuse saajad, kurjategijad, narkomaanid, prostituudid ja teised. Jah, see loetelu kipub asotsiaalseks või kriminaalseks kujunema, kuid õiglases ühiskonnas peab saama end väljendada nii geenius kui ka ktujategija. Eraldi küsimus on, kuidas kohelda gruppe, kel puuduvad igasugused huvid. Nende õiglane kohtlemine on veel keerukam, kuivõrd juba nende leidmine on raske. Üheks võimaluseks on nende aktiveerimine. Seda tehes laieneb diskussioonipannerite arv ühiskonnas ja seega ka valitsuse tegevuse legitiimsus. See on aga mure igasuguse toetusega üldse - kuidagi ei saa välistada, et toetuse saaja ei muutu sõltlaseks. Teisalt peab kodanilmle jääma õigus mitte osaleda. Samas tähendab nende mitteosalejate (seisukohta mitteomavate inimeste) arvu. kasv riigi kaugenemisr rahvast. Kuidas siis mitte kahjustada endid mitteesindavate inimeste huve ja kuidas kohelda huve mitteornavaid inimesi? Andres Siplane, TPU sotsiaaltöö magistrand
/ /
-'-?
/
/
/--.
,-
~'t,
"'"" /'
/'
Kodanikeühiskonnast kõnelejad räägivad eri keelt ~ Kodanikeühiskonna temaatika Eestis on kogunud kandepinda avalikuks diskussiooniks juba kümnekonna aasta vältel. Algselt ebamääraste, alles sisu otsivate mõistete juurest ollakse tänaseks jõutud juba täpsustunud terminite omavaheliste seoste märkamiseni ja kujundamiseni igapäevases elus. Ometi on tänagi põhjust rääkida nii kodanikualgatusest kui ka -ühiskonnast peamiselt kõikvõimalike puuduste kontekstis: raha, teadmiste, kodanikuteadvuse, oskuste jne. Meie täpsustunud terminid ei ole veel tegelikkuses tööle hakanud. Peamine kõigist kodanikeühiskonnaga seonduvatest puudustest on ilmselt see, et siiani puudub kontseptsioon, mida võiks pidada nii üldiselt arusaadavaks kui ka aktsepteeritavaks ning mille töökindlust oleks uurimustega võimalik testida. Kõrvuti terminoloogia väljatöötamisega on viimase kümnendijooksul püütud kaardistada ning mõista ka Eesti kodanikeühiskonna tegelikku maastikku. Seniseid uurimusi pole olnud just palju ning need on keskendunud peamiselt arvulistele näitajatele. Näiteks ei teata ikka veel, missugune on fonnaalse ja tegeliku kodanikuaktiivsuse omavaheli-
ERLE RIKMANN, Eesti Humanitaarinstituudi ühiskonnateooria õppetooli juhataja
ne suhe, kui palju kodanikuaIgatusHkust tegevusest on loonud endale väljundi seaduslikuI alusel fikseeritud organisatsiooni näol ning millises ulatuses tuleks kodanikualgatuseks lugeda ka informaalsete ühenduste tegevust. Samuti ei kaasne ametliku registreerimisega alati tegutsemine. Esimeseks tõsiseks katseks teooriat ja tegelikkust kokku viia ehk luua teadlikult nn. Eesti mudelit võib pidada kevadel kokku kutsutud töörühma tegevust Eesti kodanikeühiskonna kontseptsiooni (EKAK) väljatöötamisel. Tõsiseks lubab seda katset nimetada diskussiooni laiahaardelisus, see, et omavahel said kokku erinevaid valdkondi ning kogemusi esindavad huvigrupid.
Tänaseks on EKAK-i töörühma algatuse toetamiseks ja jätkamiseks käivitunud Riigikogu Kantselei tellimusel ka ulatuslik kvalitatiiVIle uurimus Eesti kodanikeühiskonna edendamise strateegiatest. Selle teostamine toimub erinevaid Eesti kõrgkoole esindavate ühiskonnauurijate rühma, Mikko Lagerspetzi, Rein Ruutsoo ja allakirjutanu eestvedamisel. Uurimuse üks peamisi eesmärke on erapooletu teabe kogumine eri tasanditel ja valdkondades ilmsiks tulevatest probleemidest seoses kodanikualgatuse organiseerumisega. Senised esialgsed tulemused näitavad, et uurimusprobleemi niisugune püstitamine on igati õigustatud. Kodanikeühiskonna edendamise võimaluste nägemine eeldab orienteerumist sageli lausa vastuoluliste probleemipüstituste, ootuste ja tulevikunägemuste osas, mis iseloomustavad neid erinevatel tasandite1 tegutsejaid. Näiteks kasutatakse probleemide esialgsel sõnastamisel sageli sarnaseid märksõnu, kuid edasise intervjuu käigus selgub, et nendega märgistatakse vägagi varieeruvaid nähtusi. Nii võib ühe levinud märksõnana kasutatav "kommunikatsiooniprobleem" tähendada raha või sidevahendite vähesust,
puudujääke seadusandluses või suhete regulatsioonis eri tasandite vahel, ebameeldivaid isikutevahelisi suhteid, väheseid teadmisi või oskusi, ametnike ebapiisavat motiveeritust probleemide lahendamiseks jne. Tõeline kommunikatsiooniprobleem peitubki aga selles üksteisest mööda rääkimises ning diskussiooni puudumises eri tasandite vahel. Kuna nimetatud uurimus on pooleli alles materjali kogumise faasis, siis konkreetsete tulemusteni jõudmiseks kulub veel aega. Hetkel saab nentida vaid seda, et kodanikualgatusliku tahte elluviimist takistavate kitsaskohtade nägemine intervjueeritavate poolt varieerub märkimisväärselt sõltuvalt rollist, positsioonistja tasandist, mida nad esindavad. Nende tõekspidamiste, ootuste valgustarnisega loodame aidata kaasa töökindla kodanikeiihllikonna kontseptsiooni loomisele ja kodanikeühiskonna toimimise edendamisele Eestis. Uurimistulemused avaldatakse peale nende lõplikku analüüsi tõenäoliselt pärast aastavahetust. Loe ka Mikko Lagerspetz, Rein Ruutsoo, ENe Rlkmann "Olelemlsest osalemiseni? Eesti kodanikualgatuse hetkeseis ja arenguvõimalused" Akadeemia 2000. 2: 3: 269-98
utoopilised ideed ei aita narkomaane Aleksander Laanemann Narva rehabilitatsioonikeskuse konsultant ~
Rehabilitatsioonikeskus "Sind eijäeta üksi" töötab Narvasjuba kaks ja pool aastat ning on mõeldud narkomaanide ja alkohoolikute abistamiseks. Keskustjuhib Tatjana Magerova kuupalgaga 3000 krooni. Keskuses töötavad psühholoog (palk 1500 krooni), raamatupidaja (1700 krooni), medõde (1500 krooni) ja tehniline töötaja (1400 krooni) . Grupijuhid ja ko~ultandid töötavad tasuta. Meie aastaeelarve on 250 000 krooni ja seda pole viimase kolme aasta jooksul tõsterud. Väga
raske on toime tulla, näiteks kallinevate kommunaalmaksete tõttu. Me vajaksime 380 000 kI:ooni, kuid Narva linn seda raha ei anna. Raha ei olevat. Ometi leitakse raha utoopilisteks programmideks. Teisipäeval toimus Narvas nõupidanline linna narkoprobleemide üle. Suureks üllatuseks oli linna narkokomisjoni esimehe Valentina Karneneva teade, et Narva tahetakse ehitada narkokeskus 1,6 miljoni krooni eest. Ent kui maja põleb, nagu praegu Narvas, on hilja koostada plaane, kuidas seda tulekahju korral kaitsta. Tuleb asuda kiiresti kustutama! Linna eelarvest on ette nähtud 400 000 krooni narkokeskuse
programmi ettevalmistamiseks. Milles see ettevalmistamine seisneb? Uuritakse, kui palju on Narvas narkomaane, narkomaania levikuteid ja muud sellist? Võin anda tasuta infonnatsiooni: Narvas on haigla andmetel arvel 450 narkomaani, narkomaanide üldhulk seega on kolm kuni neli tuhat. Esmaabi saamiseks on pöördunud haigla poole 183 narkomaarti. Nende arvude saamiseks pole vaja sadu tuhandeid kulutada. Narkomaane vähemaks sellest ei jää. Selliste keskuste efekt on nulL Lugupeerud esimees, lõpetage meie raha raiskamine utoopilistele projektidele! Rehabilitat.,ioonikeskus töötab, leicike need
380 000 krooni meie normaalseks tööks. Väga kummalise mulje jättis ka Liana Slavgorodskaja esinemine sotsiaalametist, kes laulis kiidulaule oma ametkonna kohta: öömaja olevat likvideerinud hulkuriuse, lastevarjupaik kodutud lapsed. Rajatav keskus likvideerivat narkomaania Narvas. Selline probleemi valjamine riigiamemikule ei sobi. Luguperud linnaametnikud: töötage üks päev tasuta j ndke raha rehabilitatsioonikesh.Llsele. Me ostame süstlaid, preservarlive ning kõigi narkomaanide eest ütlen teile suur aitäh! Sellega aitate otseselt.
Eesti Päevaleht, reede, 29. september 2000
foorum
21 B
Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee
Protestid majandushiiglaste vastu tähistavad uue aktivismi sündi .. Globaliseerumisvastaste protestidega liitunud rohkem kui 300 ühendust .. Protestijatel puudub üksmeel eesmärkide ja nende saavutamiseks lubatud vahendite osas Lukasz Kolinski, Kertu Ruus foorum@netexpress.ee
.. "See on võitlus võrdse õigluse eest kogu maailmas," teatas üks protesteerija tuhandetest, kes teisipäeval Prahas keppide, kivide ja bensiinipornmidega varustatult piirasid sisse konverentsikeskuse, kus kohtusid Maailmapangaja Rahvusvahelise Valuutafondi (RVF) aastakoosoleku delegaadid. Lärmakad meeleavaldajad loopisid pudelite, kivide ja pommidega poIitseid ja delegaate, korravalvurid üritasid neid tagasi hoida veekahurite, pisargaasi ja koene abil ning võtsid isegi kivid appi. Kokkupõrgetes sai viga ligi sada inimest, nende seas Venemaa ja Jaapani delegaadid. Paljud said pihta munakividega, ühes bensünipommi plahvatuses süttis mitu politseinikku põlema. Turvaametnikud väitsid, et meeleavaldajatel õnnestus konverentsikeskus täiesti maailmast ära lõigata ning kõik ligipääsuteed autodele blokeerida. Vihased inimesed sundisid lõpuks kividega põgenema isegi ootavad kiirabiautod. Mõned protestigrupid lõhkusid lihtsalt poodide ja hotellide aknaid, õhtul rünnati
Itaalias loodud ühendus Va Basta! oli Prahas suurim meeleavaldajate grupp, mis tõi kohale ligi tuhat protestijat mitmest riigist. Va Basta! vägivalda taunivad liikmed olid end siiski rünnakute eest kaitsnud polsterdatUd paberülikondade ja gaasimaskidega. FOTO:AFP ,
firmade ahnuse sümbolitena nähtud McDonald'sit, Kentucky Fried Chiekenit ning saksa kaubamaja C&A. Siiski leidus palju ka selliseid gruppe, kes vaid vägivallatult marssisid, kandes loosungeid oma nõudmistega RVF-ile ja Maailmapangale. üks peaorganiseerijatest, katusorgarusatsiooni INPEG koordinaator Chelsea Mosen kinnitas, et on ürituses pettunud. "Lootsime vägivallatut protesti RVF-i ja Maailmapanga põhiküsimustes, kuid selle asemel on põhitähelepanu
nüüd Praha tänavatel," ütles ta. Prahas toimuvon näide eelmisel aastal Seattle'is sündinud uut laadi aktivismist, mida on nimetatud vastuliikumiseks globaliseerumisele. Meeleavaldajate lipukirjaks on võitlus kolmanda maailma vaesuse vastu. Kui Maailmapank ja RVF loodi 56 aastat tagasi vaestele riikidele arengufondide ja krediitide andmiseks ning nende majanduse ümberkorraldamise aitamiseks, siis nüüd on hiiglaslikud majandusorganisatsioonid muutunud kriitikute meelest ebanormaal-
selt funktsioneerivateks rikaste riikide ja firmade käepikenduseks. Protestijad nõuavad nende kaotamist vähemalt sellisel kujul ning kolmanda maailma võlgade kustutamist. Mitmeid analüütikuid hämmastab, kui paljud erinevad organisatsioonid ja liikumised on selles võitluses koondunud, peamiselt Interneti vahenduseloma tööd korraldades. Prahas esindasid protestijad enam kui kolmesadat gruppi. Samas on protestijate pilt väga kirev. See tuli selgelt ilmsiks,
Kodanikuü iskond ÜRO lävepakul Anneli Rõigas foorum@netexpress.ee
.. 'We, the Peoples... "ehk "Meie, rahvad ... " - nende sõnadega algab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri. 55 aasta eest kirja pandud ÜRO harta algusread on seatud rõhutama organisatsiooni põhieesmärki: esindada ja kaitsta kogu maakera rahvastikku, rassist, soost, vanusest, rahvuslikust või riiklikust lahterdamisest sõltumata. ROHUJUURETASAND PÄÄSEB LÖÖGILE VALlTUL T. Tegelikkus
on muidugi teine: ka rohujuuretasand võib teha ÜRO-s häält, pääseb aga paratamatult esile valitult. Uudistemeedia kaudu jututoa-ÜRO kõrval vormuv pilt tegude-ÜRO-st tutvustab end tandrina, kus kaaluka sõnumi suudavad kuu1davaks teha vaid suurriigid, nende tillemare! kaaslastel on võimalus end samuti asjalistena tunda koondudes või end vähemalt mõttes suuremate satelliitgruppi kloorudes. Üksikisiku või huvigrupi hääl on ses Paabelis veelgi väetim, kuigi Uritajaid jätkub. Sealhulgas ka Eestist rung .mitte vaid aastakümnete tagusest sovetiajast,
millele viitas millenniumifoommil oma sõnavõru algul Eesti peaminister, kes meenutas gmpi Eesti vabadusvõitlejate kurvalt lõppenud pöördumist ÜRO-sse. Seni viimase ÜRO peasekretärile Kofi Annanile Eestist adresseeritud kirja, mille peasekretäri kantselei ÜRO esindusse Eestisse vastuse saatmiseks läkitas, saatis New Yorki üks Pärnus elav venelane, kes palus oma väga liigutavas, käsitsi kirjutatud venekeelses pöördumises ÜRO abi "sõja ja genotsiidi lõpetamiseks TsetSeeruas" ... ÜRO-S ON SADADEL HUVIGRUPPIDEL SATELLIIDISTAATUS.
Kuigi too kiri jäi suurema tähelepanuta, on tegelikult just inimõigused üks valdkondi, kus ÜRO kodanikuühiskonna häält valitsusväliste ühenduste (NGO) abil tavakorrast ehk rohkem kuulanud ja arvestanud on. Muuhulgas on NGO-de rolli eriti väärtustanud ÜRO inimõiguste ülemvolinik Mary Robinson, õigusrundelisemaid ÜRO tippametnikke, kes pärast tippkohtumise lõppu esitas taas uue masendava raporti olukorrast Tsetseenias. Robinsoni büroos on tänavu NGO-de sildi all
inimõiguste komisjoru ette jutule pääsenud mõnigi kodanikeühendus, kelle osalemise vastu nende asukohamaa ülemvalitsus on teravalt protestinud. Suurem osa ÜRO ja NGO-de kokkupuutepunktidest hõlmabki inimõigusi, aga ka sotsiaalsfääri. Vähemal või suuremal määral on ÜRO-s kanda kinrutanud laste- ja naiste õiguste, keskkonnakaitse, rassilise võrdsuse, maamiinide keelustamise ja paljude-paljude muude huvide/õiguste eest seisvad kodanikuühendused. Ametliku satelliidistaatuse ÜRO infoteenistuse vastava üksuse juures on neist saanud 1641. Suhete edendamine valitsusväliste orgarusatsioonidega lasub peamiselt ÜRO peakorteri infoteenistusel DPI-l ning majandus- ja sotsiaalnõukogul ECOSOC. ORGANISATSIOONI JA INIMESE LÄHENDAMISE OTSINGUD. Mil-
lenniumi suurfoorumiks valmistudes toimus ÜROs rida üritusi, mille koond teema võiks kokku võtta sõnadega: "Organisatsiooni ja inimese lähendamise mõtte otsinguil". Augusti lõpul korraldati New Yorgis ÜRO ja NGO-de
traditsiooniline aastakonverents 1800 delegaadiga. Kevadel arutati aga ÜRO ning rohujuuretasandi suhete lähendamist millenniumifoorumil, kus osales 1350 valitsusvälise organisatsiooru esindajat kogu maailmast. Kevadise foorumi asejuht Teeheste Ahderom pääses ainsana äsjasel tippkohtumisel ka ÜRO peasekretäri ja riigijuhtide kõrval kõnepulti. Kiites NGO-de viimaseid saavutusi rahvusvahelise kriminaalkohtu tegevuse turgutamisel ja maamiinide karopaania edendamisel, kutsus ta auväärset kogu üles parandama esimese sammuna ÜRO ja kodanikuühenduste lähendamisel viimaste ligipääsu ÜRO kinniste le kohtumistele. On ehk omamoodi kõnekas, et milleruriumi tippkohtumise lõppdokumendis maandus viide NGO-de rollile tähtsuselt viimaste hulka. ÜRO ja kodanikeühenduste koostööst
I,
www.un.org/partnerslcivil_society/ home.htm ~ www.un.org/Morelnfo/ngolinkl dplngo.htm www.un.org/esaJcoordinationl ngol
kui RVF tegi hiljuti ettepaneku pidada ühendustega läbirääkimisi. Seepeale ei suutnud protesteerijad omavahel kokku leppida, kas nad peaksid ettepaneku vastu võtma või mitte. Globaliseerumine teeb murelikuks paljud, kuid konkreetsete eesmärkide ning lubatud vahendite üle käib vaidlus. Nii on o1nud protestidel ka paradoksaalne efekt. Valitsused ja rahvusvahelised institutsioonid on mõistnud, et targem on kriitikuid kuulda võtta ning on asunud läbi rääkima, kuid mitte tä-
navakaklejatega, vaid just austusväärsemate ja vähemradikaalsete gIobaliseerumisvastaste ühendustega nagu Maailma Loodusfond, Oxfam või Jubilee
2000. Seeläbi on ka majandusorgarusatsioonide poliitikat muudetud. Maailmapank mõtleb aina tõsisemalt sellele, et loobuda suurest osast võlgade tagasinõudmisest. Selle aasta lõpul kuulutatakse välja 20 rügist koosnev nimekiri, kelle võlgade tagasinõudmisest loobuda.
LÜHIDAL T Noored ja naised said eurokoolitust .. Jaanuarist septembrini andis mittetulundusühing Kodanikukoolitus EuroopaUidu delegatsiooni toetusel euroliidu alast koolitust kuuesajale gümnaasiumiõpilasele ning ligi kolmesajale naisele kogu Eestist. Projektijuht Külli Vollmer ütles, et peab kõige suuremaks õnnestumiseks koolitusest osa võtnud noorte kinnitust, et neil tekkis huvi eurotemaatika ja poliitika vastu üldse. "Meil on eurodebatt suhteliselt kesine ja seru on vähesed inimesed vaevunud poolt- ja vastuargumentidele tõsiselt mõtlema," sõnas Volimer. Foorum
Vabatahtlikud pesid hooldekodu aknad .. Eelmisel nädalal pesi kümmekond Piiriülese Koostöö Keskuse vabatahtlikku puhtaks Tartu vanurite hooldekodu aknad. Tartu Ülikoolis sotsiaaltööd õppiva Janika Toome sõnulotsustati aknapesu ette võtta seepärast, et hooldekodus on vähe personali. "Kui personal ei pea aknaid pesema, jääb neil rohkem aega vanainimestega suhtlemiseks, millest viimased väga puudust tunnevad," ütles ta. Foorum
Nõmme lastekodu lapsed said pillikomplekti .. 14. septembril korraldas Eesti Vabatahtlike Keskus Nõmme lastekodus heategevuspikniku, kus korraldati kontsen ja loterü. Kogutud raha jäi Nõmme lastekodule väljaku korrastamiseks. Noortebändid annetasid Nõmme lastekodunoortele muusikahuvilistele kaks kitarrija trummikomplekti,jalgpalliklubi FC Flora kinkis mitmele Tallinna lastekodule ja psühhiaatriahaigIa lasteosakonnalejalgpalli. Foorum
Ühendused pidasid teise suvekooli .. 15.-16. septembrini pidas Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste liit Käsmus suvekooli, mille teemaks oli "Kodanikeühiskond ja kolmas sektor". Suvekooli olulisemaks osaks olid teisel päeval peetud ettekanded ja diskussioonid, kus arutleti, kuidas parandada koostööd avaliku ja ärisektoriga ning kas Eesti kodanikeühendused on piisavalt professionaalsed ja enesekriitilised. Teist aastat peetud suvekoolis osales 123 inimest S4 organisatsioonist. Foorum
foorum
228 Toimetaja
Kertu Ruus,
tel 6 461 005, e-mail
Eesti Päevaleht,
reede,
29.
september 2000
foorum@netexpress.ee
Taluniku korraldatud kontserdid panevad kuulajaid armuma ~
Henrik Roonemaa
henrik@epl.ee ~
Kolmandat aastat korraldatavad tasuta kontserdid meelitavad kuulama tuhandeid Maal on rohkem võimalusi tegutseda kui linnas, leiab hakkaja mees
See on tegelikult lugu kuueteistkümnest tehisjärvest. Esimene on ilmselt pärit mõisaajast. Teise tekkimise jaoks vajaliku paisu lükkas ligi 20 aastat tagasi kokku kolhoosi buldooserijuht Uusi järvi on Tammel järgmipudeli viina eest. se aasta augustiks sellepärast vaKolmas on väga pisike. Ülejäänuid ei ole veelolemas, ja, et kuhugi ära mahutada ERaga Otepää lähedal Lutike külas SO, orelikontsert ning kõlarid, Leigo talus müttav 59-aastane mis kogu ümberkaudse maastibioloog-geneetik-traktoristi ha- ku helidega täitma peaks. Seda ridusega Tõnu Tamm lubab hil- juba piletiraha eest. "Enam ei jaksa tasuta teha." jemalt järgmise aasta augustiks kolm-neli juurde ehitada ning Tamm on väsinud pidevast rahakauplemisest. Eelmisel aastaljäi õige pea ülejäänud ka. Ei, Tamm ei ole Ülemiste va- ta ise 40 000 krooniga miinusesnake ega taha aastaks 2010 ter- se ja järgmise aasta kontsertide vet Otepääd veega üle ujutada. eelarve on pool miljonit krooni. Juba kolmandat aastat korral- "Küsisin KultuurkapitaliIt ja hadab ta oma talus rahvale tasuta sarrmängumaksu nõukoguIt, kontserte ning eestlasi on alati aga ei midagi." puhkuse ajal vee äärde kiskuAga kuulsad Leigo talu kontnud. Eelmise aasta augustis tä- serdid tulevad järgmisel suvel histasid ümberkaudsed ummis- igal juhul, sest uued järved on jutunud kruusateed rohkem kui ba peaaegu valmis. Tamm ootab seitsme tuhande Rein Rannapi, nüüd vaid sügisesi vihmu ning Siiri Sisaskija Jääboileri kuulaja talvise lume sulamise vett, et praegu tühjana haigutavad ausaabumist. Järvel ujusid sajad küünlad, gud ilusti vett täis valguks. Tamm ei ole mingi väljaõppimetsa all põlesid lõkked ning teiselpool järve toetasid hobused nud järvemeister, vaid teeb seda päikeseloojangu taustaloma hobikorras. "Sünsel maastikul on kaelad vastakuti ning vehkis id see ainult tõkestamise vaev," tõrjub ta kahtlused suuga vee õmalt sabadega. Sel ööl armusid Leigo talus kandmisest. "Teed a;nult ojale tõenäoliselt mitmed inimesed. tammi ette ning ta valgub ise Mõni aeg hiljem istus tema ta- ilusti küngaste vahele ja ongi lu rõdul president Lennart Me- järv valmis." Kunagi, kui ta esimest järve teri koos Soome Panga presidendiga. Tallinna lauluväljakul möl- gi, kaebas kohalik looduskaitslas samal ajal Tina Tumer, kuid ja Tallinnasse ülemustele ära, et 2500 inimest hoolis rohkem Lei- üks hull kujundab oma käe järgi go talus esinenud Vanemuise loodust ümber. Sõitsidki tähtsad looduskaitssümfoonikutest.
jad Latvija bussiga Tamme õuele, rorusid välja ja küsisid, et mis sün toimub. Siis aga vaatas üks neist ümberringi ning õhkas, et küll siin on ilus. Enne äraminekut näitas veel käega, et näe, sinna saad veel ühe järve teha. Järvedesse paneb Tamm elama vähid ja võibolla karpkalad. Lähemal ajal paneb püsti astelpaju istanduse, on kaalunud jaanalindude ja põhjapõtrade kasvatamist ja kui naabrimehe nõusse saab, ehitab maandumisraja väikelennukitele, et rikkad ärimehed võimalikult kerge vaevaga tema turismitallu saaksid. "Kurat, maal on palju rohkem teha kui linnas, ainult trammijuhina ei saa maal töötada," räägib Tamm ja seletab geneetikuna samas ära Eesti põllumajanduse madalseisu põhjuse. Nimelt, küsimus peitub so[diaretuses. Parimad ja pealehakkajamad viidi pool sajandit tagasi Siberisse, mõned targemad oskasid ise läände putkata. Järelejäänutest läksid võimekamad linna tööle ning maale jäid kõige nõrgemad. Sordiaretuse elementaarne tõde on see, et nõrgemad visatakse välja ning kasutatakse tugevamaid ja ilusamaid. Maal on aga mitmendat põlve omavahel just need nõrgemad. Ülejäänud kümmekond järve on ju vaja ka valmis ehitada.
Otepää lähedal tillukeste järvede ääres elavTõnu Tamm plaanib järgmisel aastaloma tasuta kontsertide korraldamiseks asutada mittetulundusühingu, sest üksinda tegemiseks hakkavad kontserdid liiga suureks kasvama. FOTO: ALDO LUUD
LÜHIDAL T Ameeriklane aitab Võrumaa mittetulundusühinguid ~ Alates septembrist töötab
Kagu-Eesti Mittetulundusühingute Wokeskuses ameerika rahukorpuslane Branda Paz-Soldan, kelle ülesandeks on toetada kohalikke mittetulundusühendusi projektide kirjutamisel. Kui on soovi, aitab ta ka tegevusstrateegiaid välja töötadaja muidugi abistab inglise keelega, sõnas ühenduse Kodukant Võrumaa juhataja Anneli Luisk. Neljal päeval nädalas aitab ameeriklane abivajajaid mittetulundusühenduse infokeskuse juures, ühel päeval Lasva käsitööseltsis. Foorum
Järvamaal hariti ühendusi euroliidu teemadel ~ Esmaspäevast kolmapäevani jagati Järvamaa ettevõtluskeskus lahtiste uste päevadel kohalikele mittetulundusorganisatsioonidele selgitusi Euroopa demokraatiaja inimõiguste alase programmi rahataotluste kohta. Viimasel päevalleidis keskuses aset eurofoorum, kus oli võimalik kuulata Euroopa Komisjoni Delegatsiooni Eesti majandus- ja poliitikaosakonna juhataja Michel Krejza loengut Eesti ja Euroopa Liidu suhetest. Foorum
Phare rahad aitavad meistriks areneda ~
Euroopa Uidu abiprogramm PI!ARE eBe rahastas Viljandi, Voru .ia Valga maakonna
koostööprojekti AITÜMA - Aitarne Ise Tegijatel Üheskoos Meistriks Areneda. AITÜMA projekt on mõeldud maal tegutsevatele väikekäsitöölistele, et see aitaks kaasa nendevahelise koostöövõrgustiku ja turustussüsteemi väljatöötamisele ning rakendamisele. Foorum
Täiskasvanud õppija nädal Lasval ~
B. oktoobril kutsub Lasva käsitööseItsi Maarahvaõpistu kõiki elukestvast õppest huvitatuid Täiskasvanud õppija nädala avaüritusele Võrumaale Lasvale. 13. oktoobrini töötab Maarahvaõpistu majas kolm arutelurühma, kus räägitakse vaba hariduskoolituse tulevikust, maainimese õppimisvõimalustest ja vabaharid usliku koolituse ülesannetest maal. Foorum
Maanaised peavad keskkonnapäeva ~ 14. oktoobril tähistatakse Viljandimaal Lilli rahvamajas rahvusvahelist maanaiste päeva teemal "Keskkond ja meie". Üritusele on oodatud seltside ning naisorganisatsioonide esindajad, et üheskoos kõnelda keskkonnakaitsest ja osaleda rühmatöödes. Eelregistreerimine Il. oktoobrini telefonil 04333769 või 043 33 297. Ülemaailmse maanaiste päeva korraldamise idee pärineb 1995. aastast, mil ÜRO N naiste konverentsil otsustati nõnda teadvustada maanaiste rolli kohalikus arengus. Foorum
Hollandlased ei häbene anda raha katuste parandamiseks Kertu Ruus
foorum@netexpress.ee ~ Üle saja Eesti mittetulundusorganisatsiooni toetanud Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühenduse koordinaator Octave Regout käib probleemidega tutvumiseks ise väikestes maakohtades ja kurvas seisus hooldeasutustes inimestega rääkimas.
Mis on teie ühenduse eelistused Eestis toetuste jagamisel? Lapsed, puuetega inimesed, vanurid ja kodutud. Kuid meie peamine filosoofia on mitte tulla siia ütlema, mida Eestil vaja on. Tuli lihtsalt välja, et enamik abipalveid oli lastega seotud. Ligi 70% meie toetusrahast läheb remonttöödele. Jälle seepärast, et siin on vajadus suurim. Olen ühe väga vana Hollandi fondi nõukogus, mille põhimõte on alati olnud: toeta seal, kus teised seda ei tee. Soros ei rahastaks iialgi uut katust. Samuti läheb meie raha peamiselt Ida- ja Lõuna-Eestisse. Ka seda ütlesid meile nõuandjad kohe, et Tallinna pole mõtet raha suunata.
Millest te taotlejate juures puudust näete? Juhtimiskogemustest. On palju hea tahtega inimesi, kes ei tea,
kuidas projekte kirjutada, asju tähtsuse jäljekorda panna, eelarvet koostada. Neid on õpetatud ootama ning nad pole hrujunud, et tuleb keegI välismaalt ja ütleb: palun, tehke oma ettepanekud. Ja muidugi on ka puudus inimestest, kes oleksid valmis vastutust võtma.
Samas näiteks vaimse puudega inimesed on nõnda sündinud ning neilt ei saa küsida, kas nad ennast 50% ulatuses ise majandavad. Siin on meile tähtsam teenuse kvaliteet. Me ei otsi edu, vaid sidet inimestega, kes vajavad kõige enam abi.
Paljud välisabist sõltuvad Eesti ühendused on äkki toetaja kaotanud, kuid ise nad veel hakkama ei saa. Kas usute, et Eesti võiks olla varsti valmis ise oma abivajajaid toetama?
Kuidas te oma toetusesaajad välja vallte? Käime alati kohapeal ja räägime kohalike inimestega. Kui sa tahad midagi leida, pead minema küsima ja kuulama. Seekord käisime Maardus 13IB-aastaste poiste eeluurimisvanglas. See on masendav koht. Noored on seal kuid enne kohtuotsust, kuni kaheksakesi ühes 16-ruutmeetrises toas. Nad saavad välja vaid üheks tunniks ööpäevas. Ja nad pole ju veel süüdi mõistetudki! Narva-Jõesuus külastasime psühhiaatriahaigete hooldekodu, mis tegutseb illegaalselt sellepärast, et ainus ametlik asutus abivajajatele on Sillamäel ja sinna mahub alla kolmandiku abivajajatest.
Kuid kuidas te kindlaks teete, kas see projekt ka teie toetuseta hiljem elada suudab? Küsime alati projekti detailset kiIjeldust - eelarvet, aga ka tulevikunägemu t. Tahame teada,
Octave Regout.
FOTO PRIITSIMSaN
keda taotlejad näevad tulevikus rahastajatena ja püüame saada mingi tagatise, näiteks kilja. Oleme ettevaatlikud ka investeeringutega - palume enne tööle hakataja siis maksame arved. Enamik meie projekte on osaliseIt isemajandavad. Nad kas kasutavad vabatahtlikke või valmistavad midagi müügiks või saavad teistest allikatest raha. Näiteks Tartu laste ja noorte keskus Öökull on nüüd leidnud toetust nii Avatud Eesti FondiIt, Tartu linnavalitsuselt, kirikult kui harid usministeeriumilt. Meie maksime kinni remondi.
Kui vaadata, kui hästi Eestil praegu läheb, olen ma kindel, et 15 aasta pärast kindlasti. Kuigi praeguse riigi edu hinnaks paistab olevat pool elanikkonnast lapsed, pensionärid, puudega inimesed - usun, et kokkuvõttes on valitud tee õige. Mõnda teist oleks raske soovitada. Praegune olukord on kaheksa aasta tagusega siiski võrreldamatu. Kõige rohkem hämmastabki mind muutus. Kõige hullemas seisus on suured vaimsete puuetega inimeste hooldeasutused kuid kui palju paremad on nad nüüd kui mõne aasta eest. Tegelikult on paljud välis rahasrajad käitunud Ida- ja KeskEuroopas väga vastutustundetuI moel. Nad võivad ju äkki süa tek'ida, kuid nad ei tohiks mingil juhul äkki kaduda.