Foorum_2000_veebr_

KODAN I KU Ü HIS K O NNA HÄÄLEKANDJA 18. VEEBRUAR 2000 NR9 Eesti Ajalehtede Uit: Pämu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6461005, Faks: 6311 210 e-mail: foorum@netexpress.ee

Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - -- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - _., Tartlased hakkavad naabri järelt valvama Linnavalitsus kiitis sel nädalal heaks Tartu naabrus· valve projekti, mis tähendab, et kevadest hakkavad linna neljas piirkonnas elanikud ise endi ja ümbrus· konna turvalisust tagama.

Linnavalitsuse ja siseministeeriumiga projekti ellu viima asuv mittetulundusühing Naabrusvalve seab eesmärgiks lisaks linlaste turvalisuse ja kodanikuaktiivsuse tõstmisele ka mujal maailmas levinud naabrusvalve Eestile sobiva metoodika väljaarendamise.

"On lihtne tõde, et naabrit turvates turvame tegelikult iseennast," ütles naabrusvalve projekti juht Peeter Rehema (pildil), kes alustab märtsis meediakampaaniat valve tutvustamiseks ning aprillist hakkab koolitama tulevasi valvureid.

Valvurid asuvad tööle vabatahtlikena, pidades korrapäraselt oma koduÜffibrusel silma peal ning teatades kahtlastest isikutest politseile.

Katsepiirkonnad asuvad Tamme-, Räni- ja Hiinalinnas ning Tallinna maantee äärses turvakülas, lisaks. hakkab ülikooli ühiselamute lähedal ja Toomemäel korra järele vaatama Kaitseliidu akadeemiline malevkond. Aasta lõpul võrreldakse nende kohtade turvalisust varasemaga ja teiste sarnaste piirkondadega linnas.

Tartu pilootprojekt läheb maksma miljon krooni aastas, mis on Rehema sõnul poole odavam kui sama tulemuse saavutamine politsei või turvalirmadega.

Eile ja üleeile toimusid naabrusvalvet tutvustavad rahvakoosolekud ka Tallinnas Nõmmel. "Saime ülla· tavalt palju signaale, et tegelikult toimib naabrusvalve paljudel tänavatel juba praegu, ilma igasuguste üri· tusteta," tõdes linnaosa vanem Urmas Paet.

Politseiameti korrakaitseosakonna ülemkomissari Udo Rehkalti sõnul tunnevad praegu naabrusvalve vastu huvi paljud, kuid organiseeritud valve käivita· miseni pole tema andmetel veel kusagil jõutud. "Sel· ge on see, et käivitajaks ei saa olla politsei ega kohalik omavalitsus, ikka inimesed ise peavad seda tegema," ütles Rehkalt.

Urmo Kübar

MittetUlundusühingute roll ühiskonnas Mittetulundusaktivistid peavad ühingute tähtsaimaks ülesandeks huvigruppide arvamuse esindamist ja avali kkuse teavitamist.

Huvigruppide arva· muste esiletooja, 63% avalikkuse teavitaja [gl Kultuuriväärtuste 42% hOidja ja kandja

!IIl

(DJ Demokraatlike väär· tuste hOidja ja kandja

g

Utli5konna 518-

. billsuse tagaja

42% 32%

AItab edendada

[I!lJ riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuseid jg] Infovahetuse edendaja, sidepidaja Pingete maandaja, f) lõhe vähendaja võimu ja rahva vahel

31% 22%

g

jQJ Töökohtade pakkuja

20% 16%

Poliitika mÕjutaja

(gl valimistevahelisel perioodil Novembris Eesti MTÜ·de foorumll ES Turu-uuringute AS-i korraldatud küsltlusele vastas 156 Inimest

3%

66% Eesti elanikest kuulub mittetulundusühendustesse, selgus Turu-uuringute AS·i läbi viidud küsitlusest. Ligi kolmandik ühenduste liikmetest kuulub korteri·, suvila- või tarbijaühistutesse, popu· laarsuselt järgmised on isetegevuskollektiivid (12%), hobi· ja vaba aja klubid, ametiühingud (mõlemad 11 %), ning spordi- ja kehakultuuriseltsid (10%). Uuringu järgi kuuluvad ühendustesse peamiselt linnai· nimesed, kuid tegelik osavõtt nende tegevusest on suurem maal ja väikelinnades.

Jaanuaris loodi Eesti väikesaarte noorte ühendus, mis hakkab korraldama saarenoorte ühisüritusi ja lahendama sotsiaalseid probleeme. J uhatuse liikme Ly Kahro kinnitusel soovib praegu kümmet 1623-aastast noort liitev ühendus kaasata tegevusse kogu saarte elanikkonna, kellest paljud pahatihti liigselt alkoholi tarbivad. Noored plaanivad peagi kohtuda Saartekoguga, sidemed luuakse ka omavalitsustega, suvelloodetakse korraldada Vormsi päevad.

Ühendustel, kes soovivad võtta tööle USA Rahukorpuse vabatahtliku, palutakse saata l. märtsiks avaldus aadressil: Lori Ann Wittrock, USA Rahukorpus, Rävala pst 8B-204, 10143, Tallinn. Viimane vabatahtlike grupp, kelle seas on ka mittetulundusorganisatsioonide haldamise nõustajaid, on valmis tööle asuma augustis. Info telefonil 6 604 654.

Kuidas olla edukas USA ülikooli astumisel, õpetab USA Comelli ülikooli programmikoordinaator Hilda Moleski järgmisel teisipäeval kell 16-18 Põhja· Ameerika ülikoolide teabekeskuse kutsel Tallinna Tehnikaülikoolis, Ehitajate tee 5, auditoorium Vl-229.

Kõigile huvilistele avatud loengul selgitab ta, kuidas täita edukat taotlusvormi Ameerika ülikooli astumisel ja kuidas võistelda USA stipendiumikonkursil.

Aasta vabatahtlik tunneb heameelt eistele head tehes 24-aastane noormees veenab tänavalapsi narkootikumidest hoiduma AetSüvarl

aet.syvari@ekspress.ee Aasta parim vabatahtlik Rudolf Linnaste (24) võttis reedel Tallinna raekoja saalis oma diplomi, autasu ja lilled vastu, ütles aitäh ja läks vaikselt tagasi oma kohale tagumises reas. "Olin üllatunud. Naljakas oli ka," sõnab Rudolf. "Eks ta sihuke ilus asi ole," arvab ta oma tiit· list.

Kuid inimesed, kelle heaks Rudolf on vabatahtlikuna töötanud, ei üllatunud tema parimaks nimetamisest kuuldes põrmugi. "Huvi ja sihikindlus, mida ta va· batahtlikuna üles näitab, on tõepoolest auhinda vääriv," märgib Eesti vabatahtlike keskuse juhataja Merle Helbe. Ka Eesti Punase Risti noorsootööjuht Indrek Ditmann peab Rudolfi tiitlit õigustatuks. "Ta on inimene, kes päris kindlasti ei ole omakasupüüdlik.

Kelle jaoks on loomulik, et ta midagi teiste heaks ära teeb."

Rudolf väärib parima tütlit seda enam, et noori mehi on vabatahtliku töö peal vähe. "Kuigi ta teeb tööd ilma suurema jututa, paistab ta silma," sõnab ennetustöö keskuse Tootsi Tuba nõustaja Estelle Laane. "Nuor mees, kes tahab sellisel alal midagi ära teha ~ see on mi· dagi erakords:pt!"

Rudolf on üks sel kevadel loodud vabatahtlike keskuse 143 vabatahtlikust. "Kummaline, et nii noorel inimesel on nii terved ja kogenud vaated elule," ütleb Merle Helbe Rudolfist rääkides.

"Et juba 24·aastaselt osata hinnata tegevust, mille väärtus on pidev ja muutumatu - selle märkamiseks peab olema väga tugev."

Sihikindlus viib lapsed tänavalt Rudolf hakkas vabatahtliku tööd hindama viis aastat ta· gasi, kui ta ennast Punases Ristis vabatahtlikuna kirja pani ja kohe ka aktiivselt kaasa lööma hakkas: aitas üritusi korraldada, koordi· neeris narkovastast kam· paaniat Tallinna koolides, käis Kopli lastekodus laste· ga alkoholismist ja narkO0tikumidest rääkimas, ja tegi veel kümneid muid asju.

Tema koordineerida oli ka Tootsi Toa ja Punase Risti ühine tänavatöö projekt.

"Koos teiste vabatahtlikega patrullisime tänaval, otsisi· me neid väikeseid lapsi, kes kesklinnas ringi jõlguvad.

Nii usaldusväärselt tuli nendega suhelda, et nad vähe· malt tuleksid ja vaataksid, mida seal Tootsi Toas teha saab - muidu jäävad nad tänavale, kerjavad ja hakka· vad liimi nuusutama," selgitab Rudolf. Üksjagu lapsi tuligi noortega kaasa ja on siiani Toot· si Toa igapäevased külalised. Eks selles ole oma osa ka Rudolfil. "Ta on nii sihi-

MlnE·EESTLASTE INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS ootab 28. veebruarini Estica IntegratSIOOniprOjekte, miS laiendavad mitteeestlaste teadmisi Eestist, eesti ajaloostja kultuurist, eestlaste elulaadiSt. Info: 6 599 021, www.meis.anet.ee.melS@anet.ee.

BUDAPESTI AVATUD ÜHISKONNA INSnTUUT kuulutab välja stipendiumikonkursi bakalaureuse-, magtstn- ja doktorikraadi taotlejatele. et toetada nende sotsiaal· ja humanitaarteaduste ning kaunite kunstide õpingUid Kesk-ja Ida-Euroopa. SRÜ ning Mongoolia ülikoolides 2000/01 õppeaastal. Õpingute ja elamiskulude osaliseks katml' seks mõeldud 1000·5000 dollarIIisteie stlpendiumldele saab kandideerIda 14. aprillini. Info: 6 203 543. Eha Teder, educentr@edu.ttu.ee.

PÕHJAMAADE JA ÜRO ARENGUPROGRAMMI PROJEKT kuulutab valja konkursi noorte koostöö prOjektidele. mis pakuvad koostöövõimalust erinevast rahvusest Eesti noortele. Konkursrtööde esitamise tahtaeg on 26. märts. Info: 6599033, nordlcum@anet.ee EESTI KULTUURKAPilAU seekordne taotluste esitamise tähtaeg on 21. veebruar.

11

kindel, et omal märkamatul moel suudab ta inimesi lii· kurna panna," ütleb Helbe.

Kopli lastekodus käis Ru· dolfkoos ühe teise vabatahtliku noormehega terve sügise ja kevade igal nädalal kaks tundi. Rääkisid lastega tähtsatest eluprobleemidest, mängisid ja joonistasid.

See kõlab siiski palju lihtsamalt, kui see tegelikult oli.

Pärast esimest lastekodus veedetud tundi kodu poole minnes mõtles Rudolf: ma ei saa sellega hakkama. KoI· manda tunni järel hakkasid lapsed avanema. "Põhiline on kontakt saada. Nad alguses kardavad ja võõrasta· vad. Aga laps on ikka laps; arvan, et ma lõpuks suutsin neile midagi ikka pakkuda," ütleb Rudolf, kes õppis sellest kogemusest ka ise silmi lahti hoidma. "Kuulasin, mida nad oma elulugudest rääkisid ja mõtlesin: kuidas võib selline asi võimalik olla!"

Viie minutiga tegi mitme inimese t öö Rudolf on tüüpiline teoinimene. Indrek Ditmann mäletab tema abi ühel aastatagusel Eesti Punase Risti kong· ressil. "Nagu kongressidel ikka, oli nimekirjadega mingi jama juhtunud ja valitses suur segapudru: sada ini· mest ootas ja närvitses. Ru· dolf tus an'uti taha p;m ' nimekirjad naks·naks paika ja tegi viie minutiga üksinda ära mitme inimese tege· mata töö. Juba selle eest üksi võiks talle aumärgi anda!" sõnab Ditmann.

Iseõppija on Rudolf nii oma igapäevatöös firma Black Crew veebidisainerina kui ka vabatahtlikuna.

Tegelikult on ta Pedagoogikaülikoolis paar aastat informaatikat ja matemaatikat õppinud, aga et kõikvõimalike sotsiaalsfääri kuuluvate valikainete kõrval tuli vahel õiendada ka mõni matemaatikaeksam, jättis ta kooli pooleli. Hiljem proovis ta korra sotsiaaltöö erialale sis· se saada, aga ei läinud õnneks. Indrek Ditmann usub, et tegelikult ei ole RudolfIl vaja midagi juurde õppida: "Ta on inimene, kes oskab kõiki asju teha."

Kuid mitte kõik ei taha

"

oma oskusi tasuta jagada ja see eristab Rudolfit. "Hea on, kui saab kedagi aidata, midagi ära teha. Kui näed, et sa saad kellelegi head teha. Imeli· kult öeldud, aga head teha on hea," ütleb ta. Võib-olla just sellesama sisemise ra· hulnlutlmde pärast jääbki ta vabatahtlikuks. "See on selline asi, mida jäädki tegema, kui oled kord alustanud."

Millised on olnud selle töö ülevaimad hetked? "Võib-olla oli see siis reedel?" küsib värskelt parimaks pärjatu vastu. Ja mõtleb vaid ühe hetke, enne kui meelt muudab.

Kui Aidem Pot lastekodulastele Kalevi staadionil heategevuskontserdi korraldas, oli Rudolf koos teiste vabatahtlikega varavalgest kohal: aitas väljaku lumest puhtaks loopida, teid liiva· tada, lastele kinke ja plakateid jagada. "Kui elevillapsed õhtul kella viie ajal ära hakkasid minema, siis ma tundsin, et olen väsinud. Ja see oli selline hea väsimus: tunne, et päevoli täie ette läinud."

Nädal tagasi eelmise aasta parimaks vabatahtliku töö tegijaks pärjatUd Rudolf Linnaste , ei pea oma vabatahtliku-karjääri tipphetkeks auhinda, vaid rahulolutunnet ~ • lastekodulastele mõeldud kontserdi korraldamisest.

PRIIT SIMSON.

Mittetulundajad valisid endi hulgast mullused parimad • Eelmisel nädalal valis Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) 9-liikmeline nõukogu aasta parimad sponsorid, mittetulundusorganisatsioonid ja vabatahtliku.

Konkursil kandideeris 28 mittetulundusühendust. 13 sihtasutust, 15 ettevõtjast sponsorit ning 11 eraisikust annetajat. Otsustamisel oodati kandidaatidelt uudsust, avatust, koostööd, sotsiaal-

set kõlapinda ja avarat sihtgruppi.

Kandidaate võis esitada igaüks: küsitlusankeedid jagati laiali novembris mitte· tulundusorganisatsioonide konverentsil, konkurss kuu-

lutati maha ka raadios ja lehtedes.

Teiste seas esitasid oma kandidaadid ka näiteks Tartu ja Hiiumaa maavalitsus, riigikantselei ja Euroopa Liidu Infosekretariaat.

EMSL ja Avatud Eesti ' Fond valivad parimaid mittetulundajaid neljandat kor;.. da, et teadvustada ja elavdada kodanikualgatuslikku tegevust ja tugevdada heatege-' vust Eestis.

Kertu Ruus'

PARI M SIHTASUTUS: Eesti Rahvuskultuuri Fond. Kultuuri järjepideva toetamise eest läbi aastate, mille oluliseks osaks on ettevõtjate kaasamine allfondide kaudu kultUUri Ja kodanikualgatuse toe· tamlsse.

PARIM ETTEVÕTJAST SPONSOR: AS Pere Leib. Pikaajalise toetuse eest puuetega Inimeste uhendustele ja spordiorganisatsioonidele, miS suuremalt jaolt on tahendanud oma toodete kinkimist. kUid ka rahaliSI toetUSI.

PARIM ERAISIKUST ANNETAJA: Neeme Järvi. Enam kUi miljonikroonise toetuse eest Eesti Muusikaakadeemiale. millega andiS eeskUjU kÕIgile missioonitundega varakatele Inimestele.

PARIM VABATAHTLIK: Rudolf Unnaste. Kolmeaastase en· • tuslasthku vabatahtliku töö eest mItmes organisatsioonis ja seitsme noore toomise eest vabatahtliku tegevuse juurde.

Parimad 1999 PARIM MmETULUNDUSÜHING: Noorteklubi Händlkäpp. Suure üle· eestilise töö eest selle nimel, et puudega inimesed muutuksld iseseisvaks. eelmise aasta olulise saavutusena käivitati Tartus Isikliku abistaja teenus.

"' .

Norra lapsed õpivad koolitunnis ajalehti lugema AM Süvarl, Kartu Ruus

STIPENDIUMID

,u

Oslo, Norra Kui Eestis on ülemaailmse ajalehtede liidu projektiga "Ajaleht koolitunnis" seotud vaid üksikud huvilised, siis maailma suurima ajalehtede lugemusega Norras loodi ajalehtede, koolide ja kon· sultantide võrgustik, kes õpetavad pedagooge ja lapsi tundides ajalehte kasutama.

Ajalehe koolitunnis kasutamisega loodavad õpetajad tõsta laste huvi sotsiaalküsi· muste vastu,lugemistasetja teadmisi ühiskonnas toimuvast. "Ei ole õige öelda. et lapsed ei loe lehti, sest neid huvitavad muud asjad rohkem," ütles projekti pea-

,

koordinaator Jan Vincens Steen Foorumile. "Ajalehed tuleb neile lihtsalt lähemale tuua, tuttavamaks ja käepärasemaks muuta."

Aina enam televisiooni, interneti ja teiste kanalitega kOnkureerides loodavad ajalehed nõnda endale noori lugejaid võita.

"Kardame väga oma tuleviku pärast, sest lugemus vähebeb kõikjal," möönis 47 OOO-tiraaiise maakonnalehe Faedrelannsven· nen toimetaja Terje Eriksen.

25 aastat projektiga tegelenud Norra Ajalehtede Liidu loodud võrgustikku kuulub peakoordinaator, seitse maa/>0.

kondlikku koordinaatorit ja sadu kontaktisikuid nii ajalehtedes kui ka koolides.

Koordinaatorid ja kontaktisikud peavad loenguidja vahendavad õppematerjale, mis aitavad õpetajatel tunnis ajalehega töötada. Toimetused annavad koolidele aastas paarinäo dalase perioodi jooksul tasuta lehti.

"Lapsed armastavad tööd ajalehtedega," kinnitab Sigurd Saethre (pildil), Oslo piirkonna koordinaator ja lektor. Õpe toimub eri tasemetel, lisaks korraldatakse õpilastele ajaleheteemalisi mänge

ja võistlusi. Eelmisel aastal kogus suurt populaarsust projekti koordinaatorite ja ajalehtede ühisprojekt, kus lapsed lugesid mitme nädala jooksul järjekindlalt ajalehte ja vastasid koordinaatorite koostatud küsimustele.

"Kui võitja klassi pilt ilmub ajalehes, on see suur rõõm nii lastele kui ka nen· de vanematele. See on vaid üks variant. kuidas noori in· nustada." märkis Saethre.

Ka Norra ülikoolid õpetavad professionaalseid meediakoolitajaid. Oslo õpetaja· te seminari seitsmele mee· diakoolitaja õppekohale kandideeris eelmisel aastal viis· sada inimest. mis oli suurlin konkurss riigis.

Eesti Ajalehtede Liit ühines projektiga kaks aastat tagasi, lisaks koolitusseminaridele on välja antud kolm õppelehte Ajaleheleht koos ülesandekogudega.

"Siiani on need langenud viljakale pinnale: vastuvõtt koolides on olnud Väga soe ja see näitab, et tabasime 0otusi," sõnas liidu tegevdirektor Tarmu Tammerk.

Ka Eesti koolides ja aja· lehtedes on kümmekond kontaktisikut. kes jõudumööda ajalehte lasteni viivad. Tammerki sõnul peab jätkama tööd mi õpetajate kui ka ajalehtedega. et luua üleriigilist võrgustikku.

"Kindlasti tuleb jätkata õpetajakoolitust, et igas koolis

oleks vähemalt üks selle .... programmi juhendaja. Ka :. kõigis ajalehtedes peaks oleo • ma inimene, kelle poole koo-. lid saavad pöörduda. et . hõlbustada omavahelist suhtlemist," ütles ta.

Praegu on projektiga seotud konsultante 16 Eesti aja.~ lehes. .. Ajalehtede Liit sai valitv susvälise organisatsioonina ' hakata täitma lünka. mis oli koolide õppekavasse jää~1 nud.·· nentis Tammerk.

"Nüüd töötab ka haridusministeerium selles suunas, et_ lülitada meediaõpetust õppe· , kavasse."

•

ORU

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311210, e -mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 18. veebruar 2000

Aeg ületada hirm äritegevuse ees

K

ui mullusügisesel mittetulundusühenduste konverentsil küsiti osalejatelt, kust peaks Eesti kolmas sektor tegutsemiseks raha leidma, olid vastanud üsna ühel meelel: kolmest kaks leidis, et see peab tulema võrdselt riigilt ja ärisektorilt.

Milline oleks ühenduste valmidus ise oma eesmärkide saavutamiseks raha teenima hakata, küsitlusest ei selgunud. Vastuse annab elu. Ehkki puudub ülevaade, kust ja kui palju siinne kolmas sektor raha saab, viib varakambrit otsivate ühenduste tee esmalt ministeeriumide või ärimeeste, eriti aga välisfondide jutule.

On ammu räägitud, et Eesti ühendused ehitavad oma tegevuse liialt välisabile. See nõrgendab sektorit -liiga paljud organisatsioonid toetuvad ühekordsetele projektidele, mille lõppedes puudub kindlus järgmise päeva suhtes. Et projekti ümber koondatud töökohad, sidemed ja kogemus ei kaoks, tuleb ühendustel mõelda erinevatele rahastamisallikatele, mil· lest ühena võiks üha tõsisemalt kaaluda äritegevust.

Paljusid marketingist kaugel olnud Muutuma ühendus i halvab hirm, kui nad peaks ühen- mõtlevad äriprojekti käikulükkami" duste äri pelgav sele. Loomulikult nõuab see ühenmõttemaailm. dustelt professionaalsuse kasvu , sest äri, isegi pisikese näitusmüügi käimapanemine nõuab strateegia Välja töötamist ja sellest kinnipidamist. Neid oskusi pole paljudel.

Teisalt hakkavad sel moel kogutud kogemused h iljem ära tasuma. Peale selle, et näitusmüügi korraldamine toob mõne kopika sisse, aitab see hiljem nii stipendiumitaotluse kirjutamisel kui ka ühenduses töö jaotamisel.

Kuid veelolulisem muutus peaks aset leidma ühenduste mõttemaailmas. "Aga me oleme erilised," kostab väiteid. "Äri ja meie üllas tegevus ei sobi kokku!" Kuid raha on vaja sellekski tegevuseks. Liiati tähendab äri alustamine uusi majandussuhteid, töökohti ja konkurentsi. Kui ühing otsustab müügiks välja anda kogumiku maakonna ajaloost, leiavad paljud projekti juures tegevust. Rääkimata tegijate heast tundest, et saadakse ise hakkama.

Kurdame, et eestlased ei tee vabatahtlikku tööd - kes ajapuudusest, kes kehva iseloomu tõttu. Kuid keda ei rõõmustaks teadmine, et kroon sokolaadi eest makstud hinnast läheb haiglale röntgeniaparaadi või orbudele mänguasjade ostmiseks.

Olge julgemad kuulutama: me paneme tulu oma tegevusse.

Näiteks pimedate tehtud käsitööd ostes toetate pimedate integreerimist ühiskonda, muuhulgas neile tööd andes. Lisaks ilusale punutud korvile saate teadmise, et teie ost aitab kedagi, kuid keegi ei teeni sellelt kasumit.

Professionaalseid oskusi ühendusele maine kujundamiseks nõuab seegi. Taliinna Lastehaigla suutis oma aastalõpu heategevuskontserdist kujundada traditsioonilise tippesinejatega ürituse, millelosalemine ja haigete laste toetamine on kujune· nud prestiiziküsimuseks. Nõnda peaksid teisedki mõtlema: kus on meie niM? Selle juures võiks jääb äritegevus siiski vaid üheks rahaaliikaks. Ükski mittetulundusühingu aetud äri pole nii edukas, et ühendust päris kukil kanda. Fondide pakkumised on arukas ikka üles leida, nagu ka osaleda riigi rahade jaotamisel. Niisamuti jäägu äritegevus teadlikult põhitegevuse toetajaks.

Tootsi õunte pealt ennustamine Alati, kui mul palutakse üha rohkem ühendusteit kommenteerida Eesti mitte· teenuseid ostma. Valdavalt tulundussektori rahas taon toetus suunatud kultuumist, olen kimbatuses. Kogu rio, haridus-, sotsiaalhoolesee tegevus tundub mulle kande- ja spordivaldkonnas Tootsi õunte pealt ennustategutsevatele organisatsioomisena, sest statistika ning nidele. Kahjuks pole aga riiülevaade mittetulundusor· Kadri Kopli gi ja kohalike omavalitsusganisatsioonide raha·allika· Eesti Mittetute toetuste taotlemise protte päritolu ja suuruse kohta lundusühingute seduurid ja raha jaotamise ja Sihtasutuste ning kasutamise kontrolli on nii puudulikud. Üldistades võiks mittetu- Liidu põhimõtted põhjalikult läbi lundusorganisatsioonide ra- tegevdirektor mõeldud ega avalikustatud. hastamisallikad jagada siisSee tekitab pettumust ning ki tinglikult neljaks. teineteise vääritimõistmist nii ametEsiteks on 1992. aastast olnud mit· nikes kui ka mittetulundussektori tetulunduslike organisatsioonide te- esindajates. gevuse toetamisel märkimisväärne Eesti suurematel firmadel on tävälisfinantseerijate osakaal. Kuid naseks rahastamise prioriteedid vältänaseks on kätte jõudnud aeg, mil ja kujunenud - kes toetab lastekosuuremad välisrahastajad on Eestist dulapsi, kes haigeid lapsi, kes on meie tormilisele edukale arengule võtnud endale südameasjaks kulviidates lahkunud. tuuri, hariduse või spordi edendaTegevust jätkavad Balti-Ameerika mise.

Partnerlusprogramm ja Hollandi Kahjuks ei ole heategevus siiski Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühen- saanud normiks, tavaliseks hea tahdus. Euroopa Liidu PHARE Demok- te avalduseks, mis aitab tulemusliraatia ja Lien programmid on läbi kult avalikus elus osaleda ning tegemas uuenduskuuri ja selle aas- probleeme lahendada. Samuti ei ta juunis peaks välja kuulutatama mõisteta siiamaani, et iga annetatud neid asendav ACCESS programm, kroon võib firma positiivse maine mille prioriteedid on hetkel veel näol tagasi tuua kümneid teisi, vaid ebaselged ning vajavad osapoolte viidatakse pigem annetamist mitte vahel kokku leppimist. soosivale maksustamissüsteemile.

Pikisilmi oodatakse Euroopa LiiPositiivse suunana võib esile tuua du fondide avanemist, kuid veel on viimase aasta jooksul üha enam ja raske öelda, mida need konkreetselt enam suurenenud eraisikute toeendaga kaasa toovad ja milliste tust, ulatudes 1O-15-kroonistest hea sununadega on tegu. tahte avaldustest miljoniliste anneSeetõttu muutub üha suuremaks tusteni. Vahest on ümber saamas esvõimalike kohalike rahaallika te - mavajaduste rahuldamise ajastu, riigi, kohalike omavalitsuste ja andes ruumi sotsiaalsele vastutuseäriühingute ning organisatsioonide le? enda põhikirjalise majandustegevuSenisest enam peaksid organisatse - tähtsus. sioonid enda finantseerimisel raRiik on aastaid toetanud organi- kendama põhikirjalist majandusliksatsioone lä bi riigieelarve, hasart- ku tegevust, olgu selleks kirjastamimängurnaksust sihtotstarbeliste lae- ne, koolitus, ürituste korraldamine, kumistest eraldatavate toetuste ja teenuste osutamine või mingi muu ministeeriumide alaprogranunide. tegevus. See eeldab ühendustelt looKohalikud omavalitsused rahas- mulikult senisest tõhusamat tööd tavad organisatsioonide kohaliku iseendaga, oma professionaalsuse elu arendamisele suunatud projek· tõstmist, tegevuse sihipärasemat te, annavad n eile soodusrendiga planeerimist ning mõtestamist. See ruume kasutada ning on hakanud on suur väljakutse.

Ise teenimises peitub ühenduste suurim kasutamata kullasoon Kust ja kuidas peaksid Eesti mittetulundusühendused tegutsemiseks ra ha saama, arutlevad sotsiaalministeeriumi sotsiaalarengu osakonna juhataja Aive Sarjas, AS-i Eesti Mobiiltelefon juhatuse esimees Peep Aaviksoo j a Eesti külade ja väikelinnade liikumise KOdukantjuhatuse aseesimees Helmut Hallemaa.

UrmoKübar

nantseerimist ei saa vaadelda ainult turumajanduse alustel, tegijate töö ja aeg tuleb ka siia hulka arvata.

Lisaks peame arvestama, et inimene, kes teenust kolmandalt sektorilt ostaks, pole meil nii rikas nagu mujal.

Nõnda ei peakski raha sektori arendamiseks minema ühendustele, vaid tarbijatele, et neil ol~ks võhnalik teenust osta.

urmo@epl.ee

Kust ootavad Eesti ühendused ra· ha?

Sarjas: Võib-olla seepärast, et töötan ministeeriumis, jääb mulle mulje, et Väga paljud ootavad, et see tuleks riigilt.

Hallemaa: Mina ei nõustuks, et nüüd tervikuna raha riigilt oodatakse, kuigi ma muidugi ei julge kogu sektori nimel kõnelda. Isegi terve meie organisatsiooni nimel ei julge, kuid me oleme mõelnud neljale allikale. Üks on kindlasti omafinantseerimine, liikmemaksud ja teenuste osutamine. Seda tehakse veel vähe ja see on käinud kaootiliselt nagu kogu sektori areng.

Teine allikas võiks olla stabiilne programmfinantseerimine. Kolmandaks kindlasti riigi toetus ja neljandaks projektfinantseerimine, mida täna ongi kõige rohkem.

Aaviksoo: Mujal maailmas see ju nii toimibki: veidi annab riik, veidi linn, siis lisanduvad inimeste oma vahendid ja kui on ikka mõistlik idee, tuleb ka ärisektor kaasa. Aidatakse neid, kes end ise aitavad. Täna on ühendustel juures rohkem hädaabi vajavate organisatsioonide maine ja seda teenimatult. Täiesti selgelt on siin väga palju asjalikke organisatsioone. Aga nagu ärimehed loodavad eelkõige enda peale, nii peaksid ka MTÜ-d mõtlema eelkõige sellele, mida nad ise ära teha saavad ja kas nende idee tundub ka teistele sümpaatne, et tuldaks asjaga kaasa.

Kas selline mõtlemine on praegu ühenduste hulgas levinud?

Aaviksoo: Seda peaks palju rohkem olema. Praegu on harva päevi, kui laualt ei käiks läbi palvekiri raha eraldada. Kuid meie asi on siiski raha teenida, mitte laiali jagada.

Täiesti selgelt eristuvad need ideed, kus ei ole tegu vaid mingi kitsa grupi huviga, vaid kogukonna huviga ja ma arvan, et äriühingud peavad sellistele ideedele kaasa aitama, et parandada keskkonda ja ärikIiimat.

Sarjas: Väga oluline on muuta "andke raha"-suhtumine partnerlussuhteks. Meile tulevatest avaldustest on osa tõesti positiivsed, kus on väga väikese raha eest tehtud väga ilusaid asju. Aga on ka palju selliseid, kus näib, et õhtul on tekkinud idee ja hommikul tullakse raha küsima: kaks lehte avaldust, eelarve ühel real, tulemustest pole aimugi. Kindlasti meeldiks meile rahastada ühendusi, kes hakkaksid pakkuma sotsiaalteenuseid, mida praegu pakub riik või kohalik omavalitsus.

Selliseid on veel väga vähe.

Hallemaa: Nagu riik räägib, et ta pole veel väga professionaalne, või ärisektor, et ta alles areneb, niisamuti eeldab ka kolmas sektor, mis on arvuliselt ju kõige suurem, kompetentsust ja professionaalsust. Ja kui seda ise teha, läheb see väga aeglaselt ja valusalt. Riik peaks seda samamoodi toetama, nagu ärisektorit, mille jaoks on loodud ettevõtluse tugikeskused. Nüüd on käivitunud MTÜ nõustamiskeskuste võrk, kuid selle tegi sisuliselt kolmas sektor ise.

Sarjas: Kindlasti peab riik investeerima kolmanda sektori arendamisse, et koolitada välja juhid, kes hakkaksid organisatsioone vedama. Siis on ka kindlus olemas, et leidub neid võrdväärseid partnereid, kellele teenu-

AIVESARJAS sotsiaalministeeriumi sotsiaalarengu osakonna juhataja

HELMUT HALLEMAA Külade ja väikelinnade liikumine Kodukant

seid üle anda. Ja kui seda Eestis eijuhtu, on küll Väga halvasti.

Enamus raha Eesti ühendustele tuleb väljapoolt, kas riigilt või äridelt.

Millised on üldse ühenduse võimalused ise teenida?

Hallemaa: Seadusandlus seda küll ei takista. Oluline võimalus on koolituste korraldamine, mida riik rahastaks kui teenust. Millele Eestis kindlasti mõelda tasuks, on veeloma sümboolika müük. See eeldab muidugi selle väärtustamist ja propageerimist. Näiteks Soomes müüvad end hästi roheline liikumine ja loodus kaitsjate liit. Loodushoiu sümboolikat kasutatakse mappidel, särkidel, märkmiku-

teL Kodukandile on üks oluline tegevussuund veel kohaliku arengu kavandamisele eelnevate uuringute läbiviimine, mida tuleb rahastada kas riiklikult, omavalitsuste poolt või projektide kaudu.

Aaviksoo: Näib, et riigi käest ollakse harjutud küsima ja saama. Ärisektorilt ollakse harjutud küsima ja saama. Kuid tegelik ressurss peitub ikkagi isefmantseerimises. Täiesti selgelt. Ma arvan, et mittetulunduse-mõiste pole siin kõige õnnestunum, see nagu vii-

Milliseid eeliseid annaks, kui ühendus ise raha teeniks, selmet seda teistelt küsida?

Hallemaa: Plussiks on kindlasti see, et mida ise teenitakse, seda osatakse paremini hinnata ja lugeda. Aga see käib ka projektitoetuste ja sponsorluse läbi saadud raha kohta.

Põhimõtteliselt õpetaks omafinantseerimine tegutsemist ja juhtimist, ja miks mitte, see võiks saada hüppelauaks ärisektorisse_ Miinuseks võib olla see, et raha, mida onju alati vähe, ajab inimesi tülli.

Aaviksoo: Omateenitud vahenditesse suhtutakse heaperemehelikult, selle kohta on Milton Friedman hulga kauneid lauseid öelnud. Ma pean Väga oluliseks seda tunnet, mis tekib siis, kui näed, et tegeled asjaga, mis end ära tasub. Ning kui omafmantseerimine olemas, tuleb toetus ka mujalt kergemini.

PEEP AAVIKSOO AS-i Eesti Mobiiltelefon juhatuse esimees

tabki sellele, et keegi peab raha andma.

Sest kuidas saab kulutada, kui tulusid ei ole?

Sarjas: Hiljuti käisin ühel puuetega inimeste kunstinäitusel, kus olid tõesti väga ilusad, südamega tehtud pildid.

Oleksin hea meelega ühe endale koju ostnud, kuid neid ei olnud müügi!. Ja kui korraldajalt küsisin, vastas ta, et ah, sellega on nii palju tegemist. Tegelikult on see viitsimise küsimus, kindlasti oleks saanud seda korraldada nii, et asjaosalistel olnuks võimalus veidi teenida.

Ka s enda "müü mine " on ü henduse jaoks keeruli ne ja t ülikas?

Aaviksoo: Võib-olla tuleb neil nii palju palvekirju teha raha taotlemiseks. et käed-jalad on sellega tööd täis?

Sellega olen ma küll päri, et koolitust tuleb rohkem teha liidritele, et õpetada neid häid ideid müüma. positiivset imidZit looma .. . Tegelikult ju asjad sageli toimivad , aga neid ei osata näidata.

Hallemaa: Aga ega ärisektor ju ka ei oska veel nii hästi müüa nagu mujal maailmas. Eesti arenevas ühiSKonnas tuleb kolmandat sektorit vaadata veel veidi pehmemalt. On paratamatu, et teised sektorid lähevad ees. Ka omafi-

Kuidas innustada ühendusi rahataotluste kirjutamise asemelomati· na ntseerimisele mõtlema?

Sarjas: Üks asi on kindlasti see, et riik peab põhjalikult läbi mõtlema, kuidas ta toetusi jagab.

Aaviksoo: Eelkõige mõjuvad positiivseid näited - tuleb üks, siis juba teine, kohnas ... Neid tuleb esile tõsta. Ent suur asi on seegi, kui tulud-kulud tasakaalu viid, saad selleks, kes saab hakkama.

Ühendused võivad endale edukalt raha teenida • Rahvusvahelised uurijad leiavad, et Ida- ja Kesk-Euroopa kodanikuühendused peavad leidma võimalusi enda rahastamiseks ka majandustegevusega, sest praegune sõltuvus stipendiumidest seab ohtu nende jätkumise.

"Mittetulundusorganisatsioonid vajavad erinevaid rahastamisallikaid, et vähendada riske ja tööd jätkata," kirjutavad teadurid Lee Davis ja Nicole Etchart mittetulundussektori õigusajakirja Seal viimases numbris. Nende sõnul tuleb julgustada ja aidata ühendusi, kes püüavad saada tulu omaenda majandustegevusest.

Ka Tartu ülikooli avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika osakonnajuhataja Tiina Randma tõdes, et kuigi näiteks klubide tegevuseks pole sissetulekut vajagi, peaksid Ida-Euroopa ühendused alternatii vsetele rahastamisallika tele mõeldes võtma eeskujuks just Ungari, kus oma majandustegevusest saadud tulu katab ligi 60% kolmanda sektori kuludest. "See on oluline sissetulekuallikas, mida Eestis liiga vähe kasutatud," ütles ta.

Et aidata ühendustel äritegevuse abil majanduslikult iseseisvamaks muutuda, algas Tsehhis, Ungaris. Slovakkias ja Sloveenias kolme aasta eest projekt eesmärgiga vahendada efektiivseid tu-

rustrateegiaid, õpetada ühendustele professionaalset äritegemist ja luua kapitalifond. Kohnanda sektori kommertsialiseerimine siiski sihiks pole: kavas on luua ka turul tegutsevate mittetulundusühenduste eetikakood.

Projekti alguses neljas riigis läbi viidud uurimus näitas, et paljud ühendused on ka suutnud end edukalt rahastada. Tsehhi keskkOlmakaitsega tegelevorganisatsioon Chaloupky kogub kolmveerand omp' eelarvest koolidele ja peredele keskkonnaalaseid õppeprogramme ja väljaandeid müües. Et korraldada alternatiivseid kultuuriüritusi, milleks riik raha ei anna. üürib Sloveenia KUD Keskus näitusepinda, müüb pileteid. raamatuid. T-särke ja laserplaate ning saab nii poole oma aastasest sissetulekust. Tsehhi Laste Fond saab 15° ° oma aasta eelarvest reisifirmadele oma bussi välja üürides.

Mõned ühendused vahendavad välismaiste firmade toodangut . näiteks puuetega inimestele vajalikke seadmeid, teenitakse ka turismiga. samas maapiirkondades töökohti luues.

Lisaks äritegevusest saadud tulule loetakse ühenduste iseteenitud tulude hulka ka liikmemaksud. Kertu Ruus

Kust tuleb raha Kuigi sageli arvatakse, et USA mittetulundussektor saab enamuse rahast eraisikute ja firmade annetustest, on ühes maailma tuge va ima kolmanda sektoriga riigis tegelikult omateenitud raha osat ä htsus palju s uurem kui Lääne-Euroopa riikides.

SUURBRITANNIA

40% 1 2% PRANTSUSMAA

60%

68%

Erasektori D annetused

JAAPAN

60%

UNGARI

57%

Riigi raha

OmateeniD tud raha

SAKSAMAA

28% 4%

•

23%

39%

1%

20% ITAAUA

53%

43%

52%

29%

19% Allikas: OECD. RIIgikogu kantselei

11

UUDISED

Ametnikud õpivad ühinguid kaasama Urmo Kübar urmo@epl.ee

Ministeeriumide ametnike jaoks muutub küll üha ta· valisemaks oma valdkonna mittetulundusühendustega konsulteerimine, kuid nen· de kaasamine otsuste tegemisse jääb praegu siiski juhuslikuks ning sõltub sageli ühenduse enda aktiivsusest.

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) solvus paar nädalat tagasi, kui luges lehest, et valitsus arutab kõrghariduse rahastamise mudeleid, sest koostöökok· kuleppe järgi lubas ministeerium tudengeid puudu· tavates küsimustes ka EÜL-i arvamust küsida.

Siis saatis liit ettepanekud ministeeriumile omal initsiatiivil. Hiljem pole ametnikud nende arvamust küsida unustanud.

Nõnda võib enamik ministeeriume nimetada terve rea ühendusi, kes on haaratud seaduseelnõusid välja töötama või kellega eelnõud enne valitsusele esitamist vähemalt kooskõ· lastatakse.

Fond, Roheline Liikumine ja Ornitoloogide Ühing, kes on end varmad meelde tuletama, kui neid eirama kiputakse. " eile peab pöörama tähelepanu, sest nad on kõige kompetentsem seltskond üldse oma arvamust avaldama."

Tagatud sõnaõigus

Koostöös ühendustega valmistab ministeerium ette ka konventsiooni rakenda· mist, mis annab igaühele õiguse saada keskkonda puudutavat infot ja olla kaasatud otsuste tegemisseo "Siis on olemas ka õiguslik alus. et enam kunagi ei saa kolmandat sek· torit eirata," ütles Tingas.

Ministeeriumid tõdevad siiski, et ühenduste kaasamine on esialgu ebaühtlane. Haridusministri nõunik Heli Aru märkis. et ha· riduselus domineerib praegu õpetajate hääl, kuid roh· kem peaks kostma ka lastevanemate ja -psühholoogide oma. "Tulemus on see, et praegu on õpilaste koormus liiga suur." ütles Aru. Positiivse kõrval näeb varem Eesti Mittetulun· dusühingute ja Sihtasutus· Pädevad partnerid te Liitu juhtinud Aru ka Kaidi Tingas keskkonna- kolmanda sektori kaasamiministeeriumist ütles, et se varjukülgi. Nii puudub looduskaitsjate ühenduste paljudelorganisatsioonidel kaasamine otsustamisse lai kandepind ja ühenduse on nende jaoks saanud ene- arvamuse asemel kiputakse töörühmades esindama sesbnõistetavaks.

"Oleme minevikus saa· enda oma, märgib ta.

Peaministri nõunik konud valusaid kogemusi, kui neid pole mõne otsuse danikualgatuse küsimustegemisse korrektselt kaa- tes Linnar Viik tõdes, et satud," ütles ta. "Töö võib riigiasutused peavad siiski seepärast kesta kauem, aga looma rohkem suhtluskakui otsused on tehtud kon· naleid ja kaasama ühendu· sensuse alusel, on see igal si kasvõi kvoodi alusel. juhul parem, kui võtta "Pole võimalik, et mõnes need vastu kiiresti ja vaik- olulises küsimuses ühendustel seisukoht puuduks, selt."

Tingase sõnul on minis- neil tuleb vaid võimaldada teeriumi aktiivsemad part· seda välja öelda." nerid Eestimaa Looduse

Iseseisva Elu Keskuse jututoa algataja Jaak Vösa usub, et suhtlemisvõimaluse nimel on puudega PRIITSIMSaN inimesed valmis paljust loobuma.

Puudega inimesed said internetis jututoa Veebruari alguses avas Eesti Iseseisva Elu Keskus puuetega inimestele kogemuste vahetamiseks ja üksteise toetamiseks internetis jututoa, kus lisaks kirjutanlisele saab suhelda ka rääkides.

"Siiani olid jututoad kõik sellised, et pidi teksti arvutisse toksima," rääkis jututoa käivitajaid Jaak Võsa. "Aga mõni ei näe või ei saa toksida Nüüd saab ta ikka sõna sekka ütelda."

Võsa usub, et puudega inimestel tuleb omavahel kogemusi jagada ning teisi omasuguseid aidata. Vane· mad peakSid julgustama nooremaid kodust välja astuma ning neile selgeks te· gema, et kõik sõltub iseen· dast, mitte teistest.

Praegu on jututuba alles katsetuses ning vestelda saab igal paariskuupäeval kell 21.30-22.30.

Võsa sõnul oli jututoa esimesel õhtul tema külaliseks üks inimene, kuid ju· ba teisel õhtul kaks.

Võrus elav Koit Kodaras rääkis. et tema on juba

kolm korda õhtuti jututoas vestlemas käinud. "Huvitav on, saab inimesega ves· telda ning vastus tuleb koo he. mitte tüki aja pärast," rääkis ta. "Esialgu on jutu· tuba heaks ajaviiteks. aga ma usun. et ta kujuneb kasulikuks, saab teistega mõtteid vahetada."

Samas ei usu Võsa, et jututuba kiiresti väga suure hulga kasutaja id suudaks koguda. Siiski arvab ta, et puuetega inimesed hangi· vad endale koju üha paremaid arvuteid ning on valmis selle nimel paljust loobuma. sest suhtlemisvõimalus on nende jaoks Väga tähtis. .. Aga isiklik kontakt on ka vajalik. mina arvutit üle ei tähtustaks," hoiatas ta jututoast liigsesse vaimustusse sattumise eest.

"Kui sa ei ole inimestega suhelnud ja satud ükskord kodust välja. siis tunned ennast kindlasti ebamugavalt. ei saa sõna suust."

Henrik Roonemaa

TOimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005. faks 6 311 210, e·mail foorum@ netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 18. veebrua r 2000

eerika neiu koges • vabatahtlike su at õnne Rahukorpuslase loodud noorte huvikeskuses õpetatakse võõrkeeli ja graffitit Kertu Ruus Paldiski

Paldiski andis USA Rahukorpuse vabatahtlikule Amy Neugebauerile (26) missiooniks panna tööle noorte huvikeskus. Poolteist aastat ja Paldiski noored, keda Amyalgul vaid oma sõprade välimuse abil remonditöödele meelitada suutis, ei oska enam elu keskuseta ettegi kujutada.

Algusest peale sattus Amy teiste Eesti rahukorpuslaste· ga võrreldes erilisse olukorda. Kui teised nõustavad enamasti suuremate linnade firmasid, siis Amyt ootas vaid mõni aasta varem nõukogude sõduritest mal1a jäetud troostitu linn.

Lootuse tunne troostitus linnas Rahukorpuse noortele korraldatud kolmekuulise tree· ningu ajal Tartu eluga harjunud Amy helistas algul teistele grupikaaslastele: äk· ki ma peaksin loobuma?

Kuid taloli õnne: vabatahtlike suuremaid pettumu· si abistatava juurde jõudes on mõistmine, et ta ei saagi õieti millegagi aidata. Nii ei kadesta nüüd mitte Amy oma pealinna kontorites töötava id grupikaaslasi, vaid vastupidi. Amyl on olnud võimalus üht kogukonda muuta. "Paldiskis on inimesed muutustele avatud," hindab ta. "Siin on mingi lootuse tunne, pioneerivaim."

Igal õhtupoolikul käib noortekeskuses nelja külas· tustunni jooksul paarkümmend last, rekordarvuna seisab raamatupidamiskaustikus isegi 88. Keskuses saab igaüks lugeda, mängida, joonistada ja muud huvitavat välja mõelda. Just on Amy juurest lahkunud 17-aastane vene noormees, kes võtnud nõuks tõsiselt inglise keelt õppida ja sellega ka algul aa· sinud kaaslaste austuse võit· nud.

Mängimise kõrvalt püüab Amy suunata lapsi ka vastutust võtma ja teisi juhtima: keskuses õpetabki 16-aasta· ne noormees graffitit ja 14aastane tüdruk prantsuse keelt.

Veel mullu märtsikuus oli ses paigas maalitud seintega hubase toa asemel prahti ja mööblivrakke täis kõle ruum. Kuidagi tuli remont teha. "Rääkisin linnanoortele, et palun, palun, palun tulge," meenutab Amy. Kuulu· tustele, mis kutsusid noortekeskust remontima, vastust ei tulnud. Nii palus ta appi kümmekond noort. kellele oli inglise keelt ja korvpalli õpetanud. Kuid nendegi ind polnud just liigne. Jutt põranda ülesvõtmisest pani tüdrukuid nina kirtsutama: mis naiste töö see on!? Ja ühel päeval polnud remonditöödel enam kedagi.

Märtsist oktoobrini rassisid sadakond noort Paldiski noortekeskuse ruumi remontida. Kui algul kirtsutasid kohalikud piigad nina võimaluse peale laest vana värvi maha kratsida, siis Rahukorpuse vabatahtlike innustuse I ja eeskujul haarasid nad peagi pahtlilabidate järgi ja ronisid lae alla.

2 xERAKOGU

kas remondikooli läbi tei· nud. Washingtoni ülikoolis jaapani keelt ja rahvusvahelisi suhteid õppinud neiul polnud isegi mingit noorsootöötaja ettevalmistust.

Paldiski Huvikeskuse direk· tor Maris Raudam ütleb. t hindab Amy panust secta enam, et Paldiski noortekeskuses ei käi vaid luma tubli· mad võsukesed. "Ülikoolis õpitust ei saa otseselt miskit kasutada," kinnitab Amy, kelleloli kõige rohkem kasu erineva· tes kultuurides elamisest.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas neiu poolteist aastat Jaapani elektrifirmas ja seejärel samapalju Türgis sukeldumiskompaniis. Et ärirnaailm hoolimata toredast tööst eneseteostust ei pakkunud, tuli neiu Eestisse M'l'Ü-nõustajana.

"Minu kirg on mittetulundusmaailm," kinnitab ta.

Seda kirge ta rakendaski remonti alustades. Noor· sootöötaja hariduseta neiut aitas ka lasteaiakasvatajatest vanemate kogemus.

"Küllap mu armastus laste vastu on bioloogiline," nendib ta.

See "bioloogiline kontakt" lihtsustab ka suhtlemist olukorras, kus emakeeled erinevad. Amy mõistab ja kõneleb eesti keelt - ·'PallI· dis-kiii huuu-vi-kessskuuus." ütleb ta võluvalt telefoni - kuid siiski veidi eba· kindlalt. Pealegi räägivad paljud lapsed vene keelt, mi· da Amy on vaid pisut õppinud. "Suhtlen lastega silmade abil." sõnab ta.

Et ta Paldiskis elada saab, sai Amyaru esimest korda kevadisel Pakri poolsaarel kõndides. Nüüd on tal juba poolteist aastat kodu ühes paneelmaja korteris. "Vaba aja" juurde kuuluvad

külaskäigud ja kolmapäevane "Ally McBeali" õhtu. Tallinnas käies jookseb ta iga kord tänaval sülle mõnele grupikaaslasele.

Kuid ka Paldiskisse tagasi jõudes ei küsi ta enam, mis linn see selline on. Ei meeldi talle seegi, kui teised seda küsivad. oskamata linnas näha seda. mis seal on. Tõsi, ta ei pane pahaks sõpru, kes märgivad, et vähemalt ühe korraliku X-Filesi osa võiks endise sõjaväelinna vaata· misväärsuste keskel vändata küll.

ja balletti vaatama. Karjääri tipuks jäi aeroobikatrenn. Et lapsed kangesti palusid, an· dis Amy neile tunde pool aastat iga nädal. "Ise vaata· sin peeglist, kuidas mul käed üles-alla käi&id ja mõtlesin: pole võimalik!" Igaks jt4Juks keelas Amy sissepääsu kõigi' le, kes elus enne aeroobika· tunnis käinud.

Muidugi on Amy'l olnud lihtsam, sest rahukorpuslasena on tal palju kontakte: sõbra sõbra sõber aitab alati. "Mina kui tädi Paldiskist poleks elus suutnud nii palju ressursse koondada," Eneseületamine sõnab Maris Raudam. See aeroobikatunnis tähendab raha, kuid ka seo Lisaks keskusega tegelemi- da, et remonditalgud suutsid sele nõustab Amy teisi i.ihen- kokku meelitada nii palju dusi, nagu Paldiski disai- inimesi eri riikidest. Paldisnistuudio, alIDab koolis ingo kilasi teiste rahvastega koklise keele tunde, mängib las- ku viinud on Amy teisHigi: tega korvpalli ja käib uju- peagi sõidab kaksteist linna mas. Kui aega on, läheb nen- noort Bordeaux'sse seminadega Tallinnasse loomaaeda rile, kus nad õpivad ühiste-

gevuses vastutust võtma.

Kui Amy aastavahetuseks koju Washingtoni osariigis asuvasse Seattle'isse sõitis, mõistis ta Paldiski sõprade· ga hüvasti jättes äkki, et ta pole siin igavesti. Juba sügisel on ta tagasi kodulinnas ja töötab ilmselt sealsete im· migrantidega.

Kuid see tähendab uut kohanemist neiule, keloli tõsiseid raskusi perele ja sõpradele pilte näidates talle juba endastmõistetava Paldiski elu edasiandmisel. Nagu ka Eestis veedetud kahe aasta jooksul õpitu rakendamist, sest Amy sõnul on ta saanud uusi teadmisi rohkem kui ehk arengumaale appi tõtates ette kujutas. "Kõik rahukorpuslased, keda mina tunnen, on hoopis rohkem ise õppinud kui andnud," väidab Amy. Tema ise hakkas Paldiskis uskuma, et areng kogukonnas on võimalik.

Ameerika poiste meelitavad lihased Siis kasutas Amy rahukorpuslase vaistu ja veenis mõned oma ilusamad grupi· vennad appi tulema. Pool tundi pärast nende saabumist oli kohal paarkümmend kohalikku preilit: kas me saame ka kuidagi kasulikud olla? Keskuse fotoalbumist paevitunud särgita noormeeste pilte vaadates võib ai· mata, miks laevärvi mahakraapimine järsku tüdrukutele nii ahvatlev tundus.

Paldiskis lõid käed külge veel paljud vabatahtlikud: vanad radiaatorid võtsid seintelt maha kaks seal viibinud rahuvalvesõdurit. kellele Amy inglise keelt õpe· tas, abiks käisid teisedki rahukorpuslased ning aina enam ka Paldiski noored.

Kokku sada 8-20·aastast noort ja kaheksasada töö· tundi.

"Iga päevaga, sedamööda, kuidas asi ilmet võttis, läksid lapsed õnnelikumaks," kinnitab Amy. Ka tööind kasvas aina. Kui keskus oktoobris serpentiinide ja lauludega avati, püüdis mõnigi seinalnäpuga järge vedades oma panust leida.

Pole muidugi mõtet arvata, nagu oleks Amy Ameeri-

14·aastane Karmen oli üks neist, kes puuris, saagis ja hööveldas valmis noortetoa mööbli, milleks Tallinna Ehituskoolis õpiti.

Grafitiga kaetud seintega noortetoas viivad üheksane Dana ja kümnene Sasa juhendaja 2 x KERTU RUUS Amy paha tuju sekunditega.

Paldiski huvikeskuses käib iga viies linnalaps

Rahukorpus saadab vabatahtlikud maailma otsa • USA Rahukorpuse vabatahtlikuks soovija peab olema vähemalt IB-aastane Ameerika kodanik. Taotleja võib küll esitada oma soo· vid, kus ja kellena ta määra· tud 27 kuuks tööle tahaks asuda, kuid tihti saadetakse ta hoopis teise riiki või maailmaosasse. Elamistingimused sõltuvad paigast: näiteks Aafrika maapiirkonda saadetul tuleb tihti elada õleonnis elektri ja kraani· kausita.

Sellegipoolest on tööpostidele suur konkurents: rahuldatakse neli taotlust kümnest. Enamik rahukorpuslasi on ülikooli lõpeta· nud, paljudelt nõutakse li saks magistrikraadi või pikka töökogemust. Elamine sihtriigis makstakse kinni.

Vabatahtlikud võivad tööst igal hetkel loobuda, kuid

tähtajani töötanud saavad kodumaal kohanemisajaks ligi 80 000 Eesti krooni suurusesumma.

USA Rahukorpuse asutas president John F. Kennedy 1961. aastal sõltumatu mitte· tulundusorganisatsioonina. kuid ühendus saab tänaseni valitsuselt toetust. Täna töötavad vabatahtlikud 93 Aaf· rika, Aasia, Kesk- ja LõunaAmeerika ning Kesk-ja Ida· Euroopa riigis.

Eestis alustas rahukorpus 1992. aastal. Algul tulid siia väikeettevõtete nõustajad ja inglise keele õpetajad, 1996. aastast ka esimesed mittetu· lundusorganisatsioonide nõustajad.

"Kuigi ametlikult on see ära jagatud. tegelevad ka ettevõtete konsultandid väga palju mittetulundusorgani· satsioonidega." kinnitab

Paldiski noortekeskus tähendab Rahukorpuse vabatahtlikule Amy'le uusi kogemusi, nagu aeroobikatrenn vöi süntesaatori katsumine.

ettevõtjate ja ühenduste nõustamise programmi juht Lori Ann Wittrock. Tema hinnangul on enamik vabatahtlikke ühendustega väga hea kontakti leidnud, kuid kahjuks tuleb ette. et mõned organisatsioonid näeksid neid nõustama ja arendama saadetud rahukorpuslasi meeleldi kaks aastat vaid ra· ha korjamisega tegelemas.

Tänaseks on Eestis teeninud ligi 150 vabatahtlikku, nende seas kümmekond ühenduste nõustajat. Sel suvel saabuvad viimased Rahukorpuse vabatahtlikud, seejärel lõpetab organisatsioon siin oma tegevuse. "Ei sobi. et arengumaid abistama mõeldud vabatahtlikud töötavad Euroopa Liiduga ühinevas riigis," sõnab Wittrock.

Kertu Ruus

,

• Viie aasta eest, kui Paldis· ki huvikeskus tööd alustas. läks tantsuõpetajal tunnist poolIaste korrale kutsumiseks. Peoõhtul oli 150 lapsest kaineid kümmekond.

"Seda taaruvat massi ja kuueaastaseid plärutõmbajaid vaadates mõistsin, et midagi tuleb kähku ette võtta," meenutab huvikeskuse direktor Maris Raudam. Selgus, et kohalikud lapsed praktiliselt elasid tä· naval.

Keskus laskis käiku kr iminaalpreventsiooni projekti. Kolm aastat järjest on politsei. kool ja linnavalitsuse sotsiaalosakond kokku pannud 35-lapselise grupi, kelle· ga koos käies räägitakse aasta jooksul pereprobleemi· dest. narkootikumidest.

AIDS· ist ja muust.

"Lastel on vajadus täis-

kasvanute seltskonna järele," kinnitab Maris. "Tä is· kasvanu roll on last motiveerida. Ja pole tõsi, et huvi· tava esineja AIDSi-teemalisele loengule ei leia noori kuulajaid. " Nüüdseks käib huvikeskuse ringides kokku ligi kakssada last ja mitukümmend täiskasvanut.

Paldiski Huvikeskust ja noorte keskust on toetanud haridusministeerium, Eu· roopa Komisjon. Avatud Eesti Fond. Noorte keskus avati huvikeskuse juures eelmise aasta oktoobris. sellele fondideit toetuse leidmiseks loodi Paldiski Noorte Fond. mis saanud raha oma· korda Hollandi saatkonnalt.

Paldiski ligi 4200 elanikust on eestlasi veerand. umbes kolmandikul elanikest on Eesti kodakondsus.

,

\

KOH Tuntuim IT-auhind ootab eestlaste taotlusi Mullu Eesti Tiigrituuri üheks võitjaks kuulutanud maailma suurimale infotehnoloogiaprojektide auhinnale Stockholm Challenge Award ootavad Stockholmi linn ja Euroopa Komisjon seekordseid taotlusi 19. märtsini.

"Eestlastel tuleks kindlasti tänavugi võistelda," veenab projekti infojuht Ulla Skiden.

Osalema oodatakse projekte kogu maailma infotehnoloogia pioneeridelt, olgu need riiklikud, ärilised, akadeemilised või mittetulunduslikud. Hinnatakse pigem projekti sotsiaalset kaalukust kui tehnoloogia enda arendamist. Projektid peavad ka juba olema töös või vähemalt kolm kuud katseliselt käigus.

Võistluskategooriaid on seitse: tervis ja elukvaliteet, uus majandus, haridus, avalikud teenused ja demokraatia, kultuur ja meelelahutus, keskkond ning võrdne juurdepääs. Võitjad valib suvel 28-liikmeline rahvusvaheline iürii, kuhu kuulub ka Tiigrituuri projekti autor Linnar Viik (Pildil).

Eelmisel aastal valiti Tiigrituur 18 võitja hulka 458 projekti seast. "Sellises konkurentsis võitjaks tulla on suur asi," möönab Ulla Skiden.

Viik usub, et võit tuli enneolematuse eest. "Sellise mastaabiga infoühiskonna teadvustamise road-showd polnud keegi teinud," ütleb ta. "On igasugu konverentse ja seminare, kuid mitte seda, et tsirkus külla tuleks." Teise plussina hindab Viik tuuri koostööd erasektori ja kohalike inimestega.

Kuigi rahalisi auhindu pole, on Ulla Skideni kinnitusel Väga oluline ülemaailmse meedia tähelepanu, mis aitab projektidel nii end tutvustada kui ka rahatoetust leida.

"Ega Eurovisiooni võit ka kedagi miljonäriks tee, aga kindlasti on osalejatel ning kaasaelajatel maruhea tunne, kui hästi läheb," ütles Viik, kelle sõnul annab osalemine usku, et tegeldakse õige asjaga. "Tiigrituuri pöidlahoidjad kinnitasid, et see oli nende elu suurim adrenaliinipuhang, võrreldav jalgpalli MM-i fmaalis otsustava penalti tõrjunud väravavahi tunnetega. Kui meid võitjaks kuulutati, karjus keegi mul kõrva lukku."

Võitjaid autasustas Rootsi kuningas, mis nüüd on saanud traditsiooniks.

Lisainfot konkursi tingimustest saab internetileheküljelt www.challenge.stockholm.se. telefonilt +46 850 828 000 või e-maililtinfo@challenge.stockholm.se.

Kertu Ruus

1

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6 311 210, e-mail foorum @netexpress.ee

Rakvere teat ubiühendab t mbutajaistrahaotsijaed Rein Slkk Rakvere

Läinud kevadehakuööl tõttasid sajad virulased oma silmaga vaatama, kuis kottpükstes ja rebenenud pintsakus kohtunik loobib külma veega poolpaljast linnapead. Rakvere teatriklubi etendas kevade algushetkel, öösel kella nelja paiku Lutsu "Kevadet". Maja oli kuu varem lõhki müüdudja rahvas teadis, et teatriklubi etendusele sõites toetavad nad oma piletirahaga Rakvere kooliteatreid.

Teatriklubi asutaja, praeguse Tallinna abilinnapea Ants Leemetsa kehastatud õpetaja Lauri viiulihelid kuulutasid lõplikult barjääri murdumist kultuurivaenulikuks peetud võimu ja teatrimõtet edendava vaimu vahel. Lipsudest loobunud võimukandjad astusid lavale, et proovida end vaimu raskes rollis.

Varem oli Rakvere teatrielu läbi aastakümnete iseloomustanud võimu ja vaimu totaalne vastuolu. Teater süüdistas võimulolijaid hoolimatuses loomeinimeste ja teatrimaja vastu ning pilas võimukandjaid lavalt igal võimalusel. Võimu iga-aastaseks tegevuseks oli teatriballi pilanumbrite järel teatrijuhtide kohvilekutsumine ja noomimine. Järgnesid kultuuritegelaste joomahood, raevu süvenemine, uued pilakavad, vaibalkäimised.

Lester Brown, World Watch Institute'i president

?

World Watch Institute'i eesmärk • on loodust säästva globaalse ühiskonna loomine, milleks püüate avalikkust informeerida. Teie instituudi iga-aastast raportit maailma olukorrast, mis nüüd ilmus ka eesti keeles, nimetatakse looduskaitsjate piibliks. Kuidas hindate mittetulundusühingute rolli globaalprobleemide teadvustamisel ja lahendamisel?

Kogu looduskaitseliikumist juhib põhiliselt mittetulundusst'ktor. Mittetulunduslikud organisatsioonid aIUlavad tihtipeale infot, mida valitsused ei anna. Looduskaitse küsimustes pole mingit globaalset valitsustevahelist kokkulepet. Poliitilised struktuurid on bürokraatlikud ega reageeri piisavalt kiiresti.

Nii võttis küllaltki väike World Watch Institute endale info andja rolli.

Kuid uut infot saades muudame ka poliitikat. On oluline, et mittetulundussektor aitab inimestel tegutsemiseks organiseeruda. Usun, et tulevikus ühenduste roll globaalküsimuste üle arutamisel aina kasvab.

Kertu Ruus

Ühendused paluvad kustutada vaeste riikide võlad. Üha rohkem ühendus i maailmas paluvad kustutada vaesemate maade riigivõlad, juhtides tähelepanu, et paljudel riikidelläheb rohkem raha vanadele välis võlgadele kui haridusele, tervisele ja sotsiaalsektorile kokku, mis takistab omakorda riikide arengut. Jubilee 2000 kutsub üles kustutama kõik võlad G8 kohtumiseljuulis Jaapanis.

Chnstian Aid

Gates Ameerika suurim annetaja. Eelmise aasta suurimateks eraisikutest annetajateks olid Microsofti esimees Bill Gates ja tema naine Melinda, kes annetasid 16 miljardit dollarit Bill ja Melinda Gatesi Fondile, maailmale suurimale fondile. Netscape'i asutaja James Clark annetas 150 miljonit dollarit biomeedikalise uurimiskeskuse ehitamiseks Stanforsi Ülikooli, kuid tema annetus moodustas Gateside omast vaid 0,9%. Suuruselt neljanda summa üksikisikust annetaja, kes toetas 100 miljoni dollariga Cornelli Ülikooli lääne linnaku renoveerimist, eelistas üllatusena jääda anonüümseks. Suurannetajate seas on ärimeeste kõrval ka näiteks muusikuid ja teadlasi.

The Chronlcle of Philantropy

Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugejateit vastukajasid, kaastÕid ja teavet. Et muutuda areeniks, kus kodanikuühendused saaksid sõna, palume ühendustel endil oma plaamdest meile teada anda. Foorum loodab, et Inimesed Ise tahavad nähtavale tulla ja oma mõtteid ja arvamust teistele avaldada. see lalendaks ehk ka EesU tulevikusuundade üle otsustajate nn~. Igaühe haal on Foorumi Jaoks oluline.

Vastukajad, kaastööd ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uldu postiaadressil Tallinn, Pärnu maantee 67a (märksöna Foorum), telefonil 6 461 005, faksil 6 311210 Ja e-mailii foorum@netexpress.ee Foorum

•

I

Klubi suutis lõpetada aastakümneid kestnud vaenu kohaliku võimu ja vaimu vahel

küsimus

Heategevus jõuab internetti. Internetti on tekkimas kümneid kodulehekülgi, mida külastades saab annetada nälga kannatavate laste, haigete või vihmametsade toetuseks, selleks tegelikult ühtegi senti kulutamata, sest annetuse teevad külastaja eest lehekülje sponsorid.

Sellistest kodulehekülgedest tuntuima avas ameeriklane John Breen eelmise aasta juunis: aadressil www.thehungersite.com saab iga inimene teha päevas ühe annetuse, leevendamaks näljahäda arengumaades, millesse sureb keskmiselt üks inimene iga nelja sekundi tagant.

Iga külastuse eest maksavad külje sponsorid 80 riigis tegutsevale nälja vastu võitlevale organisatsioonile WFP pool USA senti. Argipäeviti külastab lehekülge ligi 400 000 inimest üle maailma, nii et tänaseks on Breen lehekülje haldamise andnud üle peasponsorile, greatergood.com'ile.

Kuid Breeni algatus on leidnud ohtraltjärgijaid. Nõnda saab näljavastast võitlust toetada ka internetiaadressil www.relievehunger.com; aadressidel www.eactivism.com ja www.thehumanitariansite.org saab annetada vabatahtlike organisatsioonide, aadressil www.saverainforest.net vihmametsade heaks jne. Siiski on soovitav lehekülg enne annetuse tegemist hoolikalt läbi vaadata, et täpselt teada, milleks raha läheb, sest mitte igal pool ei kasutata kogu sel moel teenitavat summat heategevuseks.

Foorum

Eesti Päevaleht, reede, 18. veebruar 2000

Ktlftuuttpölguri ülestuhnistus

Rakvere endine linnapea ja praegune riigikogu liige Toomas Varek kehastas teatriklubi lavastatud "Kevades" Kiirt ning lasi end linlaste lustiks külmas kevadehakuöös jäise veega üle kallata.

2 x lIAl.EV LILLEORG; VIRUMAA TEATNA

Aastaid Virumaa kultuurivaenulikemaks inimeseks peetud endine maavanem Ants Leemets sulges kriitikute suu teatriklubi asutamisega - ning hakkas siis ka ise teatrit armastama, etendades "Kevades" õpetaja Lauri.

Mõned aastad enne teatriklubi sündi hurjutasid kohalik meedia ja kultuuritegelased maavanem Ants Leernetsa. "Nii kultuurivaenulikku inimest pole Rakveres varem kohatud," räägiti. Ka Leemets tunnistab nüüd, et pigem oli ta teatrist suure kaarega mööda käinud kui sinna sisse astunud.

Pahameele põhjustas Leemetsa kirjutatud retsensioon, kus maavanem nimetas näitlejaid amatöörideks.

Ta soovitas kehtestada teatrimaksu, mida võiks tasuda teatripileti ostmisega. Etenduse vaatamist ei pidanud maavanem oluliseks.

Pika irisemise peale viskas mehe närv üle. Ta nentis: "Sõnades on kõik teatri poolt, aga tegudes?" Maavanem korraldas tuluõhtu teatri toetuseks ja müüs ise sinna pileteid 300 000 krooni eest. Piletimüüjana tuli tal paljudele selgitada Rakvere teatri toetamise vajalikkust.

Nii sai ta ka enese mõtted selgemaks. Teatriklubi asutamine oli siis sündinud mõtete tulemus.

"Praegu olen vist üsna hea teatrisõber," sõnab Leemets, kes käis viimati Linnateatris "Hamletit" vaatamas ja rõhutab Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäele, et provintsistu-

mise vältimiseks on kord aastas vaja ka Londonis tipplavastust vaatamas käia.

"Kutsutuid oli palju, tulijaid kolm," meenutab Leemets klubi asutamist. "Aga meid ühendas omapärane huumoritaju," lisab ta. 1996. aasta oktoobris klubi sündiski. Kooskäimisi hakati nimetama etendusteks, liikmeks võeti teatripileti ettenäitamisel, klubi juhti nimetatakse peanäitejuhiks.

Pühad reliikviad "Leidsime oma teatraalsele ellusuhtumisele rakenduse," meenutab praegune maa vanem Marko Pomerants. Ta lisab, et iga klubilane peab aastas vähemasti tuhat krooni klubi ja teatri heaks välja panema. Üheks rahapaigutuseks on iga-aastane 5OO-kroonine Rakvere bensiinitankla kaart teatrikriitikule, et see saaks Rakverre etendustele sõita. Esimesena sai preemia Ülo Tonts, kes kord tunnistas, et pole Rakverre jõudnudki. Üheks klubi reliikviaks on Signe kivi, see tähendab kivi nimega Signe, mis osaleb igal koosolemisel. "Siiski ei kompenseeri Signe kivi ehtsat Signe Kivi," kirjutas klubi kultuuriministrile teda külla kutsudes.

"Rakvere teatri hea käekäiguga ei tohi ära harjuda, meie tembud ehk juhivad sellelegi tähelepanu, et kohalike ärimeeste roll kultuuri toetamisel on veel napp," arvab praegwle ,peanäitejuht Olev Rohumäe. Ta juhtis kunagi riigi suurimat lihatööstust. Ja valis Rakvere oma töökohaks teatri tõttu. Rohumäe nendib, et paraku kaovad teatrisõbralikud ettevõtjad, kui armastust oleks vaja kinnitada rahakotiraudu avades.

Eeskuju ei anta aga üksnes teatris käies ja raha andes. Teatri paari aasta taguse suvelavastuse "Dracula" etenduste ajaloli klubi üheks esimeseks seltskonnaks, kes sammus Vallimäele vabatahtlikult doonoriverd andma. See oli mõjusam kui ametlikke üleskutseid avaldades.

"Võimu - vaimu vastuseis on klubiga murtud ja mulle

meeldis klubi põhimõte olla vabaks kultuuri ümarlauaks," leiab riigikogulasest ekslinnapea Toomas Varek, kelle sõnul on Rakverel kaks sümbolit - Vallimägi ja teater. Vareki arvates suudavad klubi vormis, pulliga pooleks tehtud ülesastumised teatrile ja linnale enam imidiit tuua kui ametlikud seisukohavõtud.

"Samas on meil võimalus paljudes kohtades teatri heaks lobby teha," lisab Varek. Pea kõigis klubi etenduste protokollides on kirjas liikmete lobby-kohustused ministeeriumis, riigikogus, valitsuses.

"Ma ei kahelnud hetkegi, kui mulle Kiire rolli pakuti," meenutab Varek oma ülesastet legendaarse kangelasena. "Selles pole rollide kahestumist, kui päeval talaaris õigust mõistan ja õhtul Tootsi mängin, " leiab kohtunik Tiit Kullerkupp.

"Niikaua oli nalja nabani, kuni tuli tekst pähe õppida ja aru saada, mida teater tegelikult tähendab," leiab Tõnissoni mänginud Rohumäe.

J

Unnapäid pressitakse Viimasena liitus teatriklubiga Rakvere praegune linnapea Matti Jõe. Tema meeriks valimise ajal korraldas klubi linnavolikogu akna all piketi, nõudes, et valitaks vaid inimene, kes kordki elus Rakvere teatris käinud.

"Kuigi linnapeale pole pressingut teatriklubi liik- I meks astumiseks avaldatud, võib hakata tõesti tunduma, et klubisse tulemata pole võimalik Rakveres linnapea olla," leiab Varek.

Leemets leiab, et see kõik on tühiasi võrreldes vajadusega ehitada valmis korralik , Rakvere kultuurikompleks, I alates teatrist ja lõpetades Vallimäega. "Meie Vallimägi on Savonlinna omast palju etem, " leiab Rohumäe tuhandeid võimalusi nähes.

Iseseisvuspäevaga samal ajal tähistataval Rakvere teatri 60. sünnipäeval astuvad teatri klubilased taas lavale, seekord auhindu jagama. Ees aga ootab "Nukitsamehe" lavastamine.

Rakvere teatriklubi Klubisse kuuluvad üks maavanem, üks linnapea, üks abilinnapea, üks teat- , ridirektor, üks kohtunik, üks riigikogu liige, üks maksuameti direktor ja viiS ettevõtjat. Klubil on omad reliikviad: ahjuroop teatrikolde segamiseks, adrapeitlid kultuuripõllu kündmiseks, Signe kivi ehk kiVI nimega Signe, ooperi kä- 1 siraamat, kaktus, videofilm "Kevade"lavastamisestja 12 kevadist hetke ning Pantalone nähtamatu Juuksenooi Ugala etendusest" Armastus kolme apelsini vastu".

TÄHTSAMAD ETTEVÕTMISED: • "Kevade" lavastamine, tuluga toetati kOOliteatreid; • Kollektiivne vereandmine "Dracula " etendusel; • Parima Rakvere teatn kriitiku premeenmine 500-kroonise bensiinikaardiga; • Rakvere teatri tootajate premeerimine; • Jakob Uiva kui Rakvere teatri asutaja sünnipäeva tähistamine, Ulvade etIuskonkursi parimate premeenmine; • Iga-aastane rahakogumine teatri aastavahetussaluudi tarbeks; • Plketeerimine nõudega valida linnapeaks teatns käinud Inimene; • Raha kogumine teatripiletite arvutimüügi kassasüsteemi loomiseks; • Rakvere teatn sihtasutuse asutamine; • Kavas - "Nukitsamehe" lavastamine.

Salapärased langevarjurid hämarast õhtutaevast Tarmu Tammerk Eesti Ajalehtede Uldu tegevdirektor Kes tegi? See küsimus huvitab siis, kui midagi on viltu läinud, ja siis. kui keegi on millegi huvitavaga hakkama saanud Vahel on tunne. et tegijad on salastatud, maksjatest raäkimata.

Eelmise aasta lõpul kutsus Ajalehtede Liit Eestisse grupi Moskva ajakirjanikke.

Avatud Ee~ti Fondi (AEF) toetatud külaskäik oli huvitav selle poolest, et pikka aega pole sellis id Eesti ja Venemaa njakirjanike kokkusaami i olnud. Põnevoli jälgida, mis Moskva juhtivate ajalehtede ajakirjanikke üldse huvitas, kuidas nad 'iin-

set informatsiooni vastu võtsid, kuidas endisi nõukogude territooriume näevad.

AEFi Ida-Ida programmi väärtus ongi selles, et võimaldab taastada infovahetust endiste sotsialismibloki riikidega Oma 46 liikmeslehe informeerimise pärast Ajalehtede Liit muret ei tunne. Nemad said toimunud külaskäigust teada liikmeskirja või meie kodulehekülje kaudu. Paljud osalesid Moskva ja Eesti ajakirjanike ühisel ümarlauaarutelul. Ent hiljem selgus, et moskvalaste visiit pakkus huvi ka teistele organisatsioonidele, kes samalaadsete sidemetega tegelevad. Nemad said külaskäigust teada tükk aga hiljem ja juhuslikult, ning mitte ajakirjandusekaudu.

Meediaga seotud organisatsioonina ei saa Ajalehte-

de Liit üldiselt kurta, et ta oma sõnumi edastamisega hätta jääb. Ajakirjandusest kaugemal seisvad grupid on aga tihti avalikkusest ära lõigatud. Kui nende ettevõtmisi vahel ka kajastatakse, siis enamasti jääb korraldava organisatsiooni nimi kaadri taha.

Meedias on liiga laialt levinud kartus mainida korraldajaid. ja eriti muidugi neid, kes kogu selle lõbu kinni maksavad. See pelgus pärineb aegadest. mil avalikkussuhete firmad taas iseseisvunud Eestis oma pealetungi alustasid, Varjatud reklaami vohamine ja PRtekstide ilmumine uudislehekülgedel muutus tollal nii suureks probleemiks, et A valiku Sõna Nõukogu tegi sellekohase pöõrdumise. Tänagi pole joon reklaami ja toimetuse materjali vahel

alati seal, kus ta peaks olema - võtkem või läilad reisilood.

Ent mittetulundusühingu ja äriettevõtte vahele tuleb tõmmata joon. Kui kaubanduskeskus teeb oma odava Väljamüügi tutvustamiseks vabaõhukontserdi, on tegu reklaamiga. Kui aga looduskaitsjate ühendus kutsub kokku koosoleku, et keskkonnapoliitikat arvustada, ei tee meedia pattu, kui korraldajat nimepidi mainib.

Mittetulundusühing on eriti sõltuv mitteformaalsetest sidemetest, erinevalt riigiasutusest või kindla turupositsiooniga äriettevõttest, mis juba asub mingis kindlas koordinaatteljestikus.

Partnerorganisatsioonide otsingul ei piisa teadmisest, et see ühing võiks põhimõtteliselt selle või teise teemaga tegelda. Oluline on ka teada,

kuidas nad mingi asjaga hakkama saavad.

Näiteks võib mõni end uhkelt telefoniraamatus kuulutav liit või selts olla vaid dekoratsioon, mille väärtuslikem osa on paljutõotav nimi, aga mille ettevõtmised on tühjad ja puhtformaalsed. Üks kindel viis niisuguse libaorganisatsiooni tõelist palet tundma õppida oleks ajakirjanduse vahendusel, mis räägib selle fantoomi tegemistest. Praegune praktika lõikab selle infohankimise võimaluse ära.

Tegusa mittetulundusühingute võrgustiku tekkimiseks on vaja teada, kes millega ja kuidas toime tuleb. Peale võrgustikuloomise on avalikkuse silma alla sattumine mittetulundusühingule ka eluliselt vajalik.

Raske on leida rahalisi toetajaid, kui keegi sinu organi-

satsioonist kuulnudki pole.

Võib küsida: kas poleks siis õigem ajalehe reklaami osakonda jalutada, enese tutvustamise eest arve maksta ning seejärel uusi sponsoreid registreerima hakata?

Oleks küll õigem, kui tegemist oleks kasumit taotleva äriettevõtte, mitte aga mittetulundusühinguga.

Kolm ajaleherida VOl kümme sekundit eetriaega sellest, kes tegi ja korraldas, võib anda väärtuslikke.sidemeid, mida ei asenda seltside infolehed, ühingute koduleheküljed ega ka mittetulundusorganisatsioonidele pühendatud Foorum. Praegune kolmanda sektori meediakajastus jätab vahel mulje, et midagi justkui toimub, kuid seda korraldavad ja selle eest maksavad langevarjuga alla heidetud tundmatud.

I