KODAN I KU Ü HIS K O NNA HÄÄLEKANDJA 18. VEEBRUAR 2000 NR9 Eesti Ajalehtede Uit: Pämu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6461005, Faks: 6311 210 e-mail: foorum@netexpress.ee
Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - -- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - _., Tartlased hakkavad naabri järelt valvama Linnavalitsus kiitis sel nädalal heaks Tartu naabrus· valve projekti, mis tähendab, et kevadest hakkavad linna neljas piirkonnas elanikud ise endi ja ümbrus· konna turvalisust tagama. Linnavalitsuse ja siseministeeriumiga projekti ellu viima asuv mittetulundusühing Naabrusvalve seab eesmärgiks lisaks linlaste turvalisuse ja kodanikuaktiivsuse tõstmisele ka mujal maailmas levinud naabrusvalve Eestile sobiva metoodika väljaarendamise. "On lihtne tõde, et naabrit turvates turvame tegelikult iseennast," ütles naabrusvalve projekti juht Peeter Rehema (pildil), kes alustab märtsis meediakampaaniat valve tutvustamiseks ning aprillist hakkab koolitama tulevasi valvureid. Valvurid asuvad tööle vabatahtlikena, pidades korrapäraselt oma koduÜffibrusel silma peal ning teatades kahtlastest isikutest politseile. Katsepiirkonnad asuvad Tamme-, Räni- ja Hiinalinnas ning Tallinna maantee äärses turvakülas, lisaks. hakkab ülikooli ühiselamute lähedal ja Toomemäel korra järele vaatama Kaitseliidu akadeemiline malevkond. Aasta lõpul võrreldakse nende kohtade turvalisust varasemaga ja teiste sarnaste piirkondadega linnas. Tartu pilootprojekt läheb maksma miljon krooni aastas, mis on Rehema sõnul poole odavam kui sama tulemuse saavutamine politsei või turvalirmadega. Eile ja üleeile toimusid naabrusvalvet tutvustavad rahvakoosolekud ka Tallinnas Nõmmel. "Saime ülla· tavalt palju signaale, et tegelikult toimib naabrusvalve paljudel tänavatel juba praegu, ilma igasuguste üri· tusteta," tõdes linnaosa vanem Urmas Paet. Politseiameti korrakaitseosakonna ülemkomissari Udo Rehkalti sõnul tunnevad praegu naabrusvalve vastu huvi paljud, kuid organiseeritud valve käivita· miseni pole tema andmetel veel kusagil jõutud. "Sel· ge on see, et käivitajaks ei saa olla politsei ega kohalik omavalitsus, ikka inimesed ise peavad seda tegema," ütles Rehkalt. Urmo Kübar
MittetUlundusühingute roll ühiskonnas Mittetulundusaktivistid peavad ühingute tähtsaimaks ülesandeks huvigruppide arvamuse esindamist ja avali kkuse teavitamist. Huvigruppide arva· muste esiletooja, 63% avalikkuse teavitaja [gl Kultuuriväärtuste 42% hOidja ja kandja
!IIl
(DJ Demokraatlike väär· tuste hOidja ja kandja
g
Utli5konna 518-
. billsuse tagaja
42% 32%
AItab edendada
[I!lJ riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuseid jg] Infovahetuse edendaja, sidepidaja Pingete maandaja, f) lõhe vähendaja võimu ja rahva vahel
31% 22%
g
jQJ Töökohtade pakkuja
20% 16%
Poliitika mÕjutaja
(gl valimistevahelisel perioodil Novembris Eesti MTÜ·de foorumll ES Turu-uuringute AS-i korraldatud küsltlusele vastas 156 Inimest
3%
66% Eesti elanikest kuulub mittetulundusühendustesse, selgus Turu-uuringute AS·i läbi viidud küsitlusest. Ligi kolmandik ühenduste liikmetest kuulub korteri·, suvila- või tarbijaühistutesse, popu· laarsuselt järgmised on isetegevuskollektiivid (12%), hobi· ja vaba aja klubid, ametiühingud (mõlemad 11 %), ning spordi- ja kehakultuuriseltsid (10%). Uuringu järgi kuuluvad ühendustesse peamiselt linnai· nimesed, kuid tegelik osavõtt nende tegevusest on suurem maal ja väikelinnades.
Jaanuaris loodi Eesti väikesaarte noorte ühendus, mis hakkab korraldama saarenoorte ühisüritusi ja lahendama sotsiaalseid probleeme. J uhatuse liikme Ly Kahro kinnitusel soovib praegu kümmet 1623-aastast noort liitev ühendus kaasata tegevusse kogu saarte elanikkonna, kellest paljud pahatihti liigselt alkoholi tarbivad. Noored plaanivad peagi kohtuda Saartekoguga, sidemed luuakse ka omavalitsustega, suvelloodetakse korraldada Vormsi päevad.
Ühendustel, kes soovivad võtta tööle USA Rahukorpuse vabatahtliku, palutakse saata l. märtsiks avaldus aadressil: Lori Ann Wittrock, USA Rahukorpus, Rävala pst 8B-204, 10143, Tallinn. Viimane vabatahtlike grupp, kelle seas on ka mittetulundusorganisatsioonide haldamise nõustajaid, on valmis tööle asuma augustis. Info telefonil 6 604 654.
Kuidas olla edukas USA ülikooli astumisel, õpetab USA Comelli ülikooli programmikoordinaator Hilda Moleski järgmisel teisipäeval kell 16-18 Põhja· Ameerika ülikoolide teabekeskuse kutsel Tallinna Tehnikaülikoolis, Ehitajate tee 5, auditoorium Vl-229. Kõigile huvilistele avatud loengul selgitab ta, kuidas täita edukat taotlusvormi Ameerika ülikooli astumisel ja kuidas võistelda USA stipendiumikonkursil.
Aasta vabatahtlik tunneb heameelt eistele head tehes 24-aastane noormees veenab tänavalapsi narkootikumidest hoiduma AetSüvarl
aet.syvari@ekspress.ee Aasta parim vabatahtlik Rudolf Linnaste (24) võttis reedel Tallinna raekoja saalis oma diplomi, autasu ja lilled vastu, ütles aitäh ja läks vaikselt tagasi oma kohale tagumises reas. "Olin üllatunud. Naljakas oli ka," sõnab Rudolf. "Eks ta sihuke ilus asi ole," arvab ta oma tiit· list. Kuid inimesed, kelle heaks Rudolf on vabatahtlikuna töötanud, ei üllatunud tema parimaks nimetamisest kuuldes põrmugi. "Huvi ja sihikindlus, mida ta va· batahtlikuna üles näitab, on tõepoolest auhinda vääriv," märgib Eesti vabatahtlike keskuse juhataja Merle Helbe. Ka Eesti Punase Risti noorsootööjuht Indrek Ditmann peab Rudolfi tiitlit õigustatuks. "Ta on inimene, kes päris kindlasti ei ole omakasupüüdlik. Kelle jaoks on loomulik, et ta midagi teiste heaks ära teeb." Rudolf väärib parima tütlit seda enam, et noori mehi on vabatahtliku töö peal vähe. "Kuigi ta teeb tööd ilma suurema jututa, paistab ta silma," sõnab ennetustöö keskuse Tootsi Tuba nõustaja Estelle Laane. "Nuor mees, kes tahab sellisel alal midagi ära teha ~ see on mi· dagi erakords:pt!" Rudolf on üks sel kevadel loodud vabatahtlike keskuse 143 vabatahtlikust. "Kummaline, et nii noorel inimesel on nii terved ja kogenud vaated elule," ütleb Merle Helbe Rudolfist rääkides. "Et juba 24·aastaselt osata hinnata tegevust, mille väärtus on pidev ja muutumatu - selle märkamiseks peab olema väga tugev."
Sihikindlus viib lapsed tänavalt Rudolf hakkas vabatahtliku tööd hindama viis aastat ta· gasi, kui ta ennast Punases Ristis vabatahtlikuna kirja pani ja kohe ka aktiivselt kaasa lööma hakkas: aitas üritusi korraldada, koordi· neeris narkovastast kam· paaniat Tallinna koolides, käis Kopli lastekodus laste· ga alkoholismist ja narkO0tikumidest rääkimas, ja tegi veel kümneid muid asju. Tema koordineerida oli ka Tootsi Toa ja Punase Risti ühine tänavatöö projekt. "Koos teiste vabatahtlikega patrullisime tänaval, otsisi· me neid väikeseid lapsi, kes kesklinnas ringi jõlguvad. Nii usaldusväärselt tuli nendega suhelda, et nad vähe· malt tuleksid ja vaataksid, mida seal Tootsi Toas teha saab - muidu jäävad nad tänavale, kerjavad ja hakka· vad liimi nuusutama," selgitab Rudolf. Üksjagu lapsi tuligi noortega kaasa ja on siiani Toot· si Toa igapäevased külalised. Eks selles ole oma osa ka Rudolfil. "Ta on nii sihi-
MlnE·EESTLASTE INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS ootab 28. veebruarini Estica IntegratSIOOniprOjekte, miS laiendavad mitteeestlaste teadmisi Eestist, eesti ajaloostja kultuurist, eestlaste elulaadiSt. Info: 6 599 021, www.meis.anet.ee.melS@anet.ee. BUDAPESTI AVATUD ÜHISKONNA INSnTUUT kuulutab välja stipendiumikonkursi bakalaureuse-, magtstn- ja doktorikraadi taotlejatele. et toetada nende sotsiaal· ja humanitaarteaduste ning kaunite kunstide õpingUid Kesk-ja Ida-Euroopa. SRÜ ning Mongoolia ülikoolides 2000/01 õppeaastal. Õpingute ja elamiskulude osaliseks katml' seks mõeldud 1000·5000 dollarIIisteie stlpendiumldele saab kandideerIda 14. aprillini. Info: 6 203 543. Eha Teder, educentr@edu.ttu.ee. PÕHJAMAADE JA ÜRO ARENGUPROGRAMMI PROJEKT kuulutab valja konkursi noorte koostöö prOjektidele. mis pakuvad koostöövõimalust erinevast rahvusest Eesti noortele. Konkursrtööde esitamise tahtaeg on 26. märts. Info: 6599033, nordlcum@anet.ee EESTI KULTUURKAPilAU seekordne taotluste esitamise tähtaeg on 21. veebruar.
11
kindel, et omal märkamatul moel suudab ta inimesi lii· kurna panna," ütleb Helbe. Kopli lastekodus käis Ru· dolfkoos ühe teise vabatahtliku noormehega terve sügise ja kevade igal nädalal kaks tundi. Rääkisid lastega tähtsatest eluprobleemidest, mängisid ja joonistasid. See kõlab siiski palju lihtsamalt, kui see tegelikult oli. Pärast esimest lastekodus veedetud tundi kodu poole minnes mõtles Rudolf: ma ei saa sellega hakkama. KoI· manda tunni järel hakkasid lapsed avanema. "Põhiline on kontakt saada. Nad alguses kardavad ja võõrasta· vad. Aga laps on ikka laps; arvan, et ma lõpuks suutsin neile midagi ikka pakkuda," ütleb Rudolf, kes õppis sellest kogemusest ka ise silmi lahti hoidma. "Kuulasin, mida nad oma elulugudest rääkisid ja mõtlesin: kuidas võib selline asi võimalik olla!"
Viie minutiga tegi mitme inimese t öö Rudolf on tüüpiline teoinimene. Indrek Ditmann mäletab tema abi ühel aastatagusel Eesti Punase Risti kong· ressil. "Nagu kongressidel ikka, oli nimekirjadega mingi jama juhtunud ja valitses suur segapudru: sada ini· mest ootas ja närvitses. Ru· dolf tus an'uti taha p;m ' nimekirjad naks·naks paika ja tegi viie minutiga üksinda ära mitme inimese tege· mata töö. Juba selle eest üksi võiks talle aumärgi anda!" sõnab Ditmann. Iseõppija on Rudolf nii oma igapäevatöös firma Black Crew veebidisainerina kui ka vabatahtlikuna. Tegelikult on ta Pedagoogikaülikoolis paar aastat informaatikat ja matemaatikat õppinud, aga et kõikvõimalike sotsiaalsfääri kuuluvate valikainete kõrval tuli vahel õiendada ka mõni matemaatikaeksam, jättis ta kooli pooleli. Hiljem proovis ta korra sotsiaaltöö erialale sis· se saada, aga ei läinud õnneks. Indrek Ditmann usub, et tegelikult ei ole RudolfIl vaja midagi juurde õppida: "Ta on inimene, kes oskab kõiki asju teha." Kuid mitte kõik ei taha
"
oma oskusi tasuta jagada ja see eristab Rudolfit. "Hea on, kui saab kedagi aidata, midagi ära teha. Kui näed, et sa saad kellelegi head teha. Imeli· kult öeldud, aga head teha on hea," ütleb ta. Võib-olla just sellesama sisemise ra· hulnlutlmde pärast jääbki ta vabatahtlikuks. "See on selline asi, mida jäädki tegema, kui oled kord alustanud." Millised on olnud selle töö ülevaimad hetked? "Võib-olla oli see siis reedel?" küsib värskelt parimaks pärjatu vastu. Ja mõtleb vaid ühe hetke, enne kui meelt muudab. Kui Aidem Pot lastekodulastele Kalevi staadionil heategevuskontserdi korraldas, oli Rudolf koos teiste vabatahtlikega varavalgest kohal: aitas väljaku lumest puhtaks loopida, teid liiva· tada, lastele kinke ja plakateid jagada. "Kui elevillapsed õhtul kella viie ajal ära hakkasid minema, siis ma tundsin, et olen väsinud. Ja see oli selline hea väsimus: tunne, et päevoli täie ette läinud."
Nädal tagasi eelmise aasta parimaks vabatahtliku töö tegijaks pärjatUd Rudolf Linnaste , ei pea oma vabatahtliku-karjääri tipphetkeks auhinda, vaid rahulolutunnet ~ • lastekodulastele mõeldud kontserdi korraldamisest. PRIIT SIMSON.
Mittetulundajad valisid endi hulgast mullused parimad • Eelmisel nädalal valis Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) 9-liikmeline nõukogu aasta parimad sponsorid, mittetulundusorganisatsioonid ja vabatahtliku.
Konkursil kandideeris 28 mittetulundusühendust. 13 sihtasutust, 15 ettevõtjast sponsorit ning 11 eraisikust annetajat. Otsustamisel oodati kandidaatidelt uudsust, avatust, koostööd, sotsiaal-
set kõlapinda ja avarat sihtgruppi. Kandidaate võis esitada igaüks: küsitlusankeedid jagati laiali novembris mitte· tulundusorganisatsioonide konverentsil, konkurss kuu-
lutati maha ka raadios ja lehtedes. Teiste seas esitasid oma kandidaadid ka näiteks Tartu ja Hiiumaa maavalitsus, riigikantselei ja Euroopa Liidu Infosekretariaat.
EMSL ja Avatud Eesti ' Fond valivad parimaid mittetulundajaid neljandat kor;.. da, et teadvustada ja elavdada kodanikualgatuslikku tegevust ja tugevdada heatege-' vust Eestis. Kertu Ruus'
PARI M SIHTASUTUS: Eesti Rahvuskultuuri Fond. Kultuuri järjepideva toetamise eest läbi aastate, mille oluliseks osaks on ettevõtjate kaasamine allfondide kaudu kultUUri Ja kodanikualgatuse toe· tamlsse.
PARIM ETTEVÕTJAST SPONSOR: AS Pere Leib. Pikaajalise toetuse eest puuetega Inimeste uhendustele ja spordiorganisatsioonidele, miS suuremalt jaolt on tahendanud oma toodete kinkimist. kUid ka rahaliSI toetUSI.
PARIM ERAISIKUST ANNETAJA: Neeme Järvi. Enam kUi miljonikroonise toetuse eest Eesti Muusikaakadeemiale. millega andiS eeskUjU kÕIgile missioonitundega varakatele Inimestele.
PARIM VABATAHTLIK: Rudolf Unnaste. Kolmeaastase en· • tuslasthku vabatahtliku töö eest mItmes organisatsioonis ja seitsme noore toomise eest vabatahtliku tegevuse juurde.
Parimad 1999 PARIM MmETULUNDUSÜHING: Noorteklubi Händlkäpp. Suure üle· eestilise töö eest selle nimel, et puudega inimesed muutuksld iseseisvaks. eelmise aasta olulise saavutusena käivitati Tartus Isikliku abistaja teenus.
"' .
Norra lapsed õpivad koolitunnis ajalehti lugema AM Süvarl, Kartu Ruus
STIPENDIUMID
,u
Oslo, Norra Kui Eestis on ülemaailmse ajalehtede liidu projektiga "Ajaleht koolitunnis" seotud vaid üksikud huvilised, siis maailma suurima ajalehtede lugemusega Norras loodi ajalehtede, koolide ja kon· sultantide võrgustik, kes õpetavad pedagooge ja lapsi tundides ajalehte kasutama. Ajalehe koolitunnis kasutamisega loodavad õpetajad tõsta laste huvi sotsiaalküsi· muste vastu,lugemistasetja teadmisi ühiskonnas toimuvast. "Ei ole õige öelda. et lapsed ei loe lehti, sest neid huvitavad muud asjad rohkem," ütles projekti pea-
,
koordinaator Jan Vincens Steen Foorumile. "Ajalehed tuleb neile lihtsalt lähemale tuua, tuttavamaks ja käepärasemaks muuta." Aina enam televisiooni, interneti ja teiste kanalitega kOnkureerides loodavad ajalehed nõnda endale noori lugejaid võita. "Kardame väga oma tuleviku pärast, sest lugemus vähebeb kõikjal," möönis 47 OOO-tiraaiise maakonnalehe Faedrelannsven· nen toimetaja Terje Eriksen. 25 aastat projektiga tegelenud Norra Ajalehtede Liidu loodud võrgustikku kuulub peakoordinaator, seitse maa/>0.
kondlikku koordinaatorit ja sadu kontaktisikuid nii ajalehtedes kui ka koolides. Koordinaatorid ja kontaktisikud peavad loenguidja vahendavad õppematerjale, mis aitavad õpetajatel tunnis ajalehega töötada. Toimetused annavad koolidele aastas paarinäo dalase perioodi jooksul tasuta lehti. "Lapsed armastavad tööd ajalehtedega," kinnitab Sigurd Saethre (pildil), Oslo piirkonna koordinaator ja lektor. Õpe toimub eri tasemetel, lisaks korraldatakse õpilastele ajaleheteemalisi mänge
ja võistlusi. Eelmisel aastal kogus suurt populaarsust projekti koordinaatorite ja ajalehtede ühisprojekt, kus lapsed lugesid mitme nädala jooksul järjekindlalt ajalehte ja vastasid koordinaatorite koostatud küsimustele. "Kui võitja klassi pilt ilmub ajalehes, on see suur rõõm nii lastele kui ka nen· de vanematele. See on vaid üks variant. kuidas noori in· nustada." märkis Saethre. Ka Norra ülikoolid õpetavad professionaalseid meediakoolitajaid. Oslo õpetaja· te seminari seitsmele mee· diakoolitaja õppekohale kandideeris eelmisel aastal viis· sada inimest. mis oli suurlin konkurss riigis.
Eesti Ajalehtede Liit ühines projektiga kaks aastat tagasi, lisaks koolitusseminaridele on välja antud kolm õppelehte Ajaleheleht koos ülesandekogudega. "Siiani on need langenud viljakale pinnale: vastuvõtt koolides on olnud Väga soe ja see näitab, et tabasime 0otusi," sõnas liidu tegevdirektor Tarmu Tammerk. Ka Eesti koolides ja aja· lehtedes on kümmekond kontaktisikut. kes jõudumööda ajalehte lasteni viivad. Tammerki sõnul peab jätkama tööd mi õpetajate kui ka ajalehtedega. et luua üleriigilist võrgustikku. "Kindlasti tuleb jätkata õpetajakoolitust, et igas koolis
oleks vähemalt üks selle .... programmi juhendaja. Ka :. kõigis ajalehtedes peaks oleo • ma inimene, kelle poole koo-. lid saavad pöörduda. et . hõlbustada omavahelist suhtlemist," ütles ta. Praegu on projektiga seotud konsultante 16 Eesti aja.~ lehes. .. Ajalehtede Liit sai valitv susvälise organisatsioonina ' hakata täitma lünka. mis oli koolide õppekavasse jää~1 nud.·· nentis Tammerk. "Nüüd töötab ka haridusministeerium selles suunas, et_ lülitada meediaõpetust õppe· , kavasse."
•