Foorum_2001_01_

IImub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus

Nr. 1 (19) Reede 26. jaanuar 2001

KOD A N

K U Ü H

SKONNA

HÄÄ L E KAN D J A

Loodi Eesti Pagulasabi

Kolmas sektor koguneb ümarlauale Esimene Eesti mittetulundusühenduste ümarlaud kutsub kõiki kolmanda sektori esindajaid 3. veebruaril kell Il Tallinna Tehnikaülikooli arutlema Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni (E KAK) üle enne selle esitamist Riigikogule. Samas on avatud ka mittetulundusühenduste laat. Info ja registreerimine www.ngo.eevõi telefonidel 626 3372, 056 624 236.

(Foorum)

Avatud Eesti Fond jagas 30 miljonit Avatud Eesti Fond jagas Eesti suurima mittetulundussektori rahastajana mullu välja 30 miljonit krooni. Kõige enam toetas fond haridust ning laste ja noorte projekte, millele kulus kokku ligi kümme miljonit krooni. Peaaegu nelja miljoniga toetati meditsiini ja tervishoidu.

Aasta tähtsaima üritusena viidi läbi V Avatud Ühiskonna Foorum, kus tuntud ühiskonnategelased aruta id halduspoliitika ja kodanikuühiskonna seoste üle.

Sel aastal jätkub fondi tegevus põhiliselt kolmes valdkonnas: kaasaegse kodanikllühi konna ülesehitamine (toetab BaltiAmeerika partnerlusprogramm, eelarvega üle 6 miljoni krooni), Euroopa integratsioon (AEFi Euroopa programm, 2,5 miljonit) ning kontaktid Kesk- ja Ida-Euroopaga (programm «Ida-Ida», 1,5 miljonit).

(Foorum)

Inimarengu aruande väljaandmist jätkavad eestlased Jaanuaris suletud ÜRO arenguprogrammi (UNDP) tuntuimat projektiinimarengu aruannethakkab koostama ja välja andma Rahvusvaheliste ja Sotsiaal uuringute I nstituut.

UNDP

harukontori prog-

ramminõuniku Kristina Maueri sõnul on üks nende põhi Kristina partneMauer reid Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut huvitatud inimarengu aruande väljaandmise jätkamisest jubajärgmisel aastal. «Ka haridusministeeriumi ja era 'ektori esindajad hakkavad aruande tegemisel kaasa lööma,.> ütles Mauer.

Inimarengu aruanne on UNDP toenlse) ilmunud kuus aastat.

Läbi oma esindaja on UNDP koordineerinud ka kõigi ÜRO allorganisatsioonide tegevust Eestis.

Jaanuari lõpul esitatakse valitsusele ettepanek luua selleks tegevuseks uus sihtasutus ÜRO Maja.

Seitsme aasta jooksul on UNDP Eestis toetanud 36 projekti ~ahe miljoni dollariga oma vahendite t ja vahendanud ligi kuus miljonit dollarit doonorrükidelt ja organisatsioonidelto ( 'oornm

Metssiga, kellega Eesti Jahirneeste Seltsi nõunik Andres Lillemäe haruidasel OIesvõttelsilmitsi on sattunud, lubab Euroopa Liit küll jahtida, kuid huntide ja karude laskmist puudutavaid piiranguid tuleb lillemäe sõnul veel arutada.

ERAKOGU

·__ ~a e ohkem k~· kaks miljonit eurovaidlusteks KERTU

Ruus

foorum@netexpress.ee

Avatud Eesti Fond ja riigikantselei panid kokku kaks ja pool miljonit krooni, et korraldada projektikonkurss Euroopa Liitu (EL) puudutavas arutluses osaleda soovivateIe Eesti mittetulundusorganisatsioonidele.

Haridus- ja kultuuriprojektide kõrval on oodatud nii liitumist pooldavate kui vastustavate ühenduste taotlused. Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam loodab, et konkurss annab võimaluse kaasa rääkida seni kõrvale jäänud huvigruppide!. Üheks selliseks huvigrupiks on Eesti Jahimeeste Selts, kes kinnitab, et neid pole kaasatud ühessegi arutlusse Eli üle.

Karud ei tohi võimust võtta Seltsi jahinõuniku Andre Lillemäe sõnul tegelevad läbirääkimistega keskkonnamini teeriumi ja valitsuse ametnikud, kuid vähemalt nõuandva häälena võiks töögruppides olla esindatud ka jahimehed ise.

Lillemäe märkis, et tobedate normide ja kemplemise puhul kannatavad eelkõige süütud ulukid. «Küsimus on selle , et hoida tasakaalus ühelt poolt liha- ja rohusööjad ja teise t küljest inim- ja looduskeskkond,» ütles ta.

Lillemäe lisa , et keegi ei soovi bunte ja karusid viim eni maha tappa, kuid kui karud juba ühe mehe maha löövad ja kolm ratastooli naelutavad nagu hiljuti Soomes juhtus siis on asi tasakaalust välja .

Seega tuleb tõsiselt arutada normide mõistlikkust. Samas võib konkursist abi olla, et viia juba tehtud otsused tuhandete Eesti jahimeesteni.

Eestimaa Talupidajate Keskliit on liidualases debatis veidi kaugemale jõudnud - ühenduses looeli juhatuse otsusega just euroteemadel arutlev töögrupp, mille liikmed on osalenud ka valitsuse töögruppides.

«PõUumajandusministeerium on meie ettepanekuid ka arvestanud,» sõnas liidu juhatuse esimees Urmas Ardel. Lill<mete hulgas on korraldatud mitmeid piirkondlikke seminare ning antud välja euroteemalist infolehte.

Hellarni IOnnitusel annab konkurss võimaluse osaleda ühendustel, kes eni infopuudu e üle on kurtnud. «Nüüd võivad nad ise oma valdkonna uurida küsimusi, mis neile korda läl1evad,» ütles ta.

Euroopa Liidu info ekretariaadi (EUS) nõuniku Ene Paaveli sõnul teevad paljud riikJikud töögrupid praegu katusorganisatsioonidega koostööd.

Kui see puudub, ei aa tema väitel takistuseks niivõrd ametnike soovimatus inime i kaasata kui partneri puudumine.

Põllumeestel tär as huvi Praegu on arutlus Eli teemadel madalal tasemel. Hellarni hinnangul tuuak e siit ja sealt näitajaid, kuid neid, kes suudavad muutuste üle arutleda, on vähe. «Meil pole sellega tegeldud, sest see pole tundunud aktuaalsena,» märkis ta. «Nüüd on tähta.eg väga lähedal ja me peame sundima ennast mõtlema, et mitte musta atUfu kukkuda.»

Projekte oodatakse märtsini • Konkurss kuulutatakse avalikult välja 29. jaanuaril • Projektitaotlusi oodatakse 1. märtsiks Avatud Eesti Fondi aadressil Estonia pst 3/5, Tallinn • Juhendid ja lisainfo Kristi Kattailt telefonil 631 3791, kristi@oef.org.ee.

• Võitjad kuulutatakse välja märtsi lõpul

Ardel väitis. et kui põllumeestele tundus euroteema kolme aasta eest väga kaugena, siis nüüd on meie valitsuse poolt vastu võetud seadused pannud nad selle va tu huvi tundma. Teravalt puudutas näiteks kodus loomade tapmi e keelanud veterinaarmäärus ja piima kvaliteeti puudutavad määrused.

Rahva EList teavitamise nõrku t tunnistas nädala eest Riigikogus siiski ka peaminister Mart Laar, kes märkis, et see temaatika on rahvast kaugeks

jäänud. Põhjustena tõi Laar ära nii kehva teavitustöö, sotsiaalsed probleemid kui eestlaste loomupära e skep ise, Konkurssi korraldav Avatud Eesti Fond eraldas 830 000 krooni, riigikantselei lisatud ülejäänud 1,9 miljonit oli eurodebatiks ette nähtud riigieelarve. Nimetatud ummade t poole saavad haridu -, kultuuri- ja teised mittetulundusühendused, Euroopa Liiduga ühinemist pooldavad ja vastustavad organisatsioonid saavad kumbki veerandi.

80 organisatsiooni 26 rügis

nõuavad euroreferendumit TEAM, Euroopa Liidu suhtes kriitiliste organisatsioonide võrgustik, andis 8. jaanuaril Rootsi välisministrite Anna Lindhile palvekirja, milles nad soovivad nüüdsest referendumit iga uue Euroopa Liidu lepingu kohta, alatesNizza lepingust. Dokumendile on alla kirjutanud ligi 80 mittetui und usorganisatsiooni ja poliitilist parteid 26st Euroopa riigist.

Allakirjutanud peavad ka oJurse~ ,et andiqaatr·igid

paneksid liitumise rahvahääletusele. Praeguse t 15 liikmest viis rahvahääletuse läbi vaid viis - Austria. Taani, Soome, Rootsi ja Iirimaa. Suurbritannia korraldas referendumi väljaastumise kohta, Nona rahvas on ühinemisel e kaks korda ei öelnud.

Peaminister Laar on kinnitanud, et Eestis tuleb Euroopa Liitu a twnise referendum ja selle ndemus on valitsuse jaoks otsustav.

Fq

)

Jaanuaris loodi uus mittetulundusühing Eesti Pagulasabi, mis annab õigusabi varjupaigataotlejatele ja pagulastelc ning koolitu t peamiselt õpetajatele. Ühingu liikmed on aidanud varjupaigataotlejaid taotlu 'te esitamisel kodakondsu - ja migrat iooniametiss ning kaevanud üle kümne äraliileva otsu e edasi Tallinna halduskohtusse. Eesti Pagulasabi koordinaatori Lehte Rootsi sõnul soovivad nad aidata eraldada põhjendalud taotlused põhjendamatutest.

Oluline on ka inimlik toetus - näiteks jõulude ajal kon'aldasid veel registreerimata iUüngu liikmed pagulaste \'arjupaiga Ida-Virumaal IllukaI Eesti jõulukombeid tutvu. tava jõulupeo.

Uus ühing loodab muuta tolerant emaks kogu ühi konna mõtteviisi pagulaste suhte', levitada inimõiguste ja pagulasküsimustega seonduvat teavet ja organiseerida koolitust huvitatutele.

Root märkis, et eestlased võiksid probleemile mõ 'Ida juba ellepärast, et 1940ndatel, kui ligi ada tubat eestlast oli sunnitud kodumaalt lahkuma, sai enamik väli 'riikide uut elu alu tada tänu pagulasstaatusele.

Ee ti Pagulasabi toetah ÜRO Pagula te Olemkomissari Amet ja Soome Pagulasabi, kuid ühing loodab tulevikus aada riiklikku toetust ja annetusi Eesti t. Eesti Pagulasabi asub Tallinnas Endla 3, tel 6307 383. (Foorum)

TPÜ õpetas edukalt ühenduste juhtim.ist Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) kõrvaleriala «Juhtimine mittetulundu ektoris) oli projekti algataja Oll L pa õnul esimesel semestril väga edukas, sest 23 lisaeriala õppinud üliõpilast ja mitt tulundu sektori töötajat jäi kur usega rahul. «Mul läks kur u e võtjatele jagatud küsi tlusl hti lugede kohe tuju heak ,~~ sõnab Lepp. «(Hinnangud olid positiiv- Olle lepp sed, aga mitte lau positiiv d, seal oli ettepanekuid ka selle kohta, mida veel teha annaks.» Väga po itiivseks hindasid üliõpila ed seda, et õppejõud jagasid lisaks teooriale ka praktilii kogemu 'i.

Kõrgeil hinnati 'edagi, et grupis õpivad koos nii üliõpilased kui ka juba organisatsioonide tegevad aktivistid. Puudu t tunti lepingu- ja tööõigu'c üvendatud õppimisest.

TPÜ on praegu ainu koht Eesti • mi annab lisaerialana akadeemili i teadmisi mitt tulundu sektorist ja eile julltimi(q

UJll

2

26. jaanuar 2001

Eesti keel ja eurokeel

..

)'

•.• EI ~/iJAGi ~tlt..;;riJ(tt

Riik vajab inimesi, kes suudaksid arusaadavalt lahti seletada eurokantselilti

l1if'lo Ei HlJVir;1 ..

K

apitali vaba liikumise puhul ei ole me saanud harmoneerida piiriüleste krediidiülekannete valdkonda. Tarbija- ja tervisekaitse peatükis on hannoneerimata tarbijakaitse acquis ning teenuste vaba liikumi e peatükis agenditeenuste õiguslikud alused.»

Nii kõneles Toomas Hendrik Ilves nädala eest Rügikogus selle kohta, et seaduste puudumine takistab kõnelusi uroopa Liiduga (EL). Välisminister, kes täpselt samas kõnes toonita ka, et avalikku ega suhtlemine euroteemadel on äärmiselt oluline, ei küsinud ilmselt endalt, kui paljud Eesti elanikud tema keerulisest jutust pooltki mõistavad.

Euroopa Liidu Infosekretariaadi juhataja Mare Haabi sõnul peaksid euroteemalist arutelu juhtima poliitikud, ajakirjanikud ja mittetulundusühenduste aktivistid. Kuid kuni kõik nad kasutavad vaid siseringile arusaadavat kõnepruuki, pole avaliku arutelu tekkimiseks lootust.

Poliitikute armastus üleva retoorika vastu ei üllata kedagi. Isegi kahe europrojektide raha jagava asutuse nimed - Euroopa Liidu Infosekretariaat ja Euroopa Komisjoni Delegatsioon Eestis - peletavad oma peenutseva kohmakusega eemale. ((

otamatum on ehk see, et ka euroteemadel rääkivad ajakirjanikud on selgeks õppinud ametliku keele ja unustanud oma lugeja-kuulaja.

Hiljuti analüüsis Eesti Ajalehtede Liidu lektor ligi viiekümne keskkooli emakeele ja kodanikuõpetuse õpetajaga üht arvamuskirjutist, mis puudutas Eli Nizza tippkohtumist. Enamik õpetajaid vaikis jahmunult, kui neilt loo põhiideed küsiti, paar tükki julges tõdeda, et see on kõik üks keeruline soga, millest aru saamine käib neile We jõu.

Lugege eilsetki Postimeest: meie toiduained lähevad kallimaks mingi «interventsioonimehhanismi» pärast.

Ja ta apisi on ka paljud mittetulundusühenduste katusorganisat ioonid hakanud muutuma eurokeele kõnelejatek . Mitte alati ei tähenda see, et nende maakohtades asuvate liikmete aru aamine on tõusnud. lihtsalt Tallinnas asuvate katu te juhid tulevad Brüsselist konverentsilt ning räägivad acquis communautaire'ist ja Euroopa integratsjoonist. Ütlevad: «Meie ühendused ikka ei saa üldse asjast aru.)) Muidugi - selleks nad oma liidrid a ja uurima lähetavadkL elge see, et Eli asutustega tuleb rääkida nende juriidilises keele ja esti riik vajab selle valdajaid. Kuid samamoodi vajab riik neid, kes suudaksid õiguslikud terminid ja poliitilise retoorika rahvale ära tõlkida. Ajakirjanikud ja ühenduste liidrid võiksid seda rolli täita.

Sest kui üks teema on juba segaseks aetud, on hiljem raskem selle vastu laia huvi tekitada. Antud juhul siis Eesti väli poliitika kõige olulisemate küsimuste vastu. Sest Ee ti inimarengu aruande väiteian meie võimalik ühinemine Liga vähemalt sama kaaluga valik kui kümnenditagune taasiseseisvumine.

,

....,..

odan· kui koer olemad - nii inimene kui koeron väga sotsiaal ed olevused.

Heaks koeraks ei õpita vaid ka ftekoolis ja h aks kodanikuks saamis ks ei püsa kodanikuõpetuse tundides heade hinnete kogumisest.

Kooliprogrammi eesmärk on sellisena sõnastatult ilu ja õige: tunda inimja kodanikuõigusi ning järgida Ee ti seadusi. Aga kodanikuõpetuse saamine ei pane j eenesest Eesti seadusi tundma ja I täitma. Hinne näitab mingi hulga tead _ Aarne Seppe mi te taset, kuid ei kajasta indivüdi hin- PostImees nangut ühiskonnale, kus ta elab.

Koera karva Jööb läikima korralik toit ja puhas kuut. Alandav peks muudab koera pelglikuks. Ka heaks kodanikuks aamist mõjutab kogu ümbritsev keskkond. Näiteks lapsevanemat I ei maksa tühja klähvida ja kui hammustada, ii vaid asja ee t. rodanikuühiskonnaliige ei ole valmistoode, et tempel peale ja ringlusseo iin kehtib pideva arengu põhimõte.

Koertekooli eeskujulikult läbi teinud koerast ei saa truud õpra, kui ta hiljem kelti panna. Kodanikuõpetuses hinde ((5» aan 1 t ei aa mõistlikku kodanikku, kui ta hiljem riiki vara tama õpetada Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede Liit. P3rnu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6 311 210, tel 6 461 005, e-post foorumOnetexpress.ee TOimetajad: Kertu Ruus, Aarne Sepp I

~

O

Repliik:

,..

-'

...;.iii

..JOÄ-

....,.-

.-

................

..,..

-

...r

Poliitika tuleb rehabiliteerida H

iljuti Tartust Tallinna sõites võtsin peale ühe külmunud hääletaja. Ta osutus hambaarstiks õppivaks tudengiks, kes nagu paljud teisedki teatas minu küsimusele poliitika kohta, et ee teda ei huvita.

Jutuajami e käigus tuli välja, et bussipiletite hind, tudengite toimetulek, haiglate arv ja arstide palgad pakkusid talle küll huvi, kuid see ei ole ju ometi poliitika ... Säärane oskamatus üldistes isiklikes ja erialastes muredes poliitikat näha kummitab kogu Eesti ühiskonda.

Ülikooli professorid eksitavad Selles pole aga midagi imelikku, sest ühiskonna toimimise seletus piirneb tavaliselt koolitundidega. Samas meenutab isegi Tartu Ülikooli ja Tallinna PedagoogikaülikooIl õppejõudude poolt sotsiaalteaduste üliõpilastele pakutav kõverpeeglit.

Võibolla kõige kurioossem oli TÜ politoloogiaosakonna õppejõu Rein Toomla avaldus valimisstuudios enne viimaseid Riigikogu valimisi, kus ta tead. jamehena muheledes kinnitas, et tema küll valima ei lähe!

Või kuidas hinnata rahvus-

Ivar Tallo Riigikogu liige (Mõõdukad)

vaheliste suhete professori Kaido Jaansoni avaldust Maalehes, kus ta teatas, et poliitikasse lähevad vaimsete hälvete ga inimesed.

Jüri Mõi ja Meelis Lao ning keskerakondlik Keskturu erastamine on garneering, mis kinnitab poliitika kõlbmatust.

Mullu ilmus Postimehes TPÜ politoloogia õppejõu Anu Tootsi kirjutis kartelliparteidest, mis valas ühiskonna küündirnatu e lausa teoreetilisse vormi.

Artiklit iseloomustab kõige paremini järeldus Eesti kohta: «Sellises poliitikakeskkonnas saavad hästi hakkama kompromissivalmis parteid. Need, kes eelistavad pigem püstipäi kaotada kui milleski järele anda, muutuvad isoleeritud opositsiooniks.» (PM 06.11.2000 ~<Kaos ja kartellid»)

Kompromisside halvustamine politoloogia õppejõu poolt näitab kahetsusväärset lapsepõlves õpitud ühe ja ainsa õiguse teoreerni jätkuvat elujõudu. Teadusliku kommunismi järgi oli tõesti üks partei tõe ja õigu e kandja.

Tänases pluralistlikus ühiskonnas sünnib tõde ja tekib õigus läbi kompromisside, mille formaalseks kandjaks riigi tasandil on koalitsioonilepingud.

Demokraatia vajab vaidlusi Üksinda ja püstipill marssimine esindab sallivuse puudumist. Kõigiian õigus oma arvamusele, kuid üldhuvi aluseks saab arvamus alles siis, kui seda jagavad võimalikult paljud.

Demokraatliku ühiskonna poliitika on vaidlustes selgunud tõde. Iga inimene, kes tunneb ümbritseva vastu huvi ja püüab seda mõjutada, tegeleb juba polütikaga.

Säärane tegevus ei pea tingimata võtma erakonnapoliitilist vormi. Ka näiteks mittetulundusühingu töö, kui see on suunatud iseolemisest väljapoole, kannab poliitilist sõnumit. Me

ainult ei teadvus ta seda poliitikana, sest poliitikast ja poliitikutest on tehtud eesti rahva häda ja õnnetuse esindajad.

Eesti jätkusuutIiku arengu tagamiseks on vaja lisaks üldise jõukuse kasvule kiiret edasi mi nekut ühiskonnaalastes teadmistes. Kodanikuõpetuse parandamise kõrval on vaja kiireid muudatusi juba täna.

Kõige sobivam selleks on kolmanda sektori arengu toetamine, sest just oma huvidest erihuvide tekkimine ja nende alusel üldhuvi formuleerimises kaasarääkimine ongi tänapäeva osalusdemokraatia kirjeldus. Eesti riik on nii väike, et hüva nõu ühiskonna reguleerimisel tuleb kasutada kõigil tasanditel.

Juba praegu on avaliku teabe seadusega loodud kõik võimalused kolmandale sektorile vajalikule teabele juurdepääsuks. Edasist ei tee meie eest keegi. Ka poliitikat teevad «teised» ainult niikaua, kui ((meie» sel1est kui mustast ja määrdunust kõrvale hoiame.

Mina käin valimas, läksin poliitikasse ja osalen otsuste langetamises. Mida teed sina?

Koostöö annab julgeolekutagatise ANGELIKA REHEMA

Piiriülese Koostöö Keskuse projektijuht

iks te Venemaaga koostööd teete? On see võimalik? Neid küsimusi kuulevad Püriülese Koostöö Keskuse töötajad tihti. Kuid koostööd tuleb Venemaaga teha.

Esiteks saab meie piirialade ühine tegevus eriti tähtsaks Euroopa Liidu ittalaienemisel.

Piiriäärne asukoht võiks olla plu sik (kaubavahetu, transiit), kui võita ääremaastumine, inve teeringtue puudus ja ebas~aduslik piirikauhandus.

Tei eks on Eesti ja Venemaa koostöö oluline kodanikuühiskonna arengu pära t. Räägime nii palju 'eHe t, et Venemaal pole veel küllalt demokraatiat. Ehkki meie kolmas sektor on läänemaailmaga võrreldes veel nõr-

M

guke, jääb Pihkva oblasti mittetulundussektor meist nü arvult kui elujõult maha: seal on registreeritud ligi 500 mittetulundusühendust Eesti 13 000 kõrval.

Aga just arenenud kolmas sektor saab kaasa aidata demokraatia arengule Venemaal.

Uues julgeolekunägemuses pole konfliktide allikaks niivõrd otsene sõjalise sekkumise oht, kui lahendamata majandus-, sotsiaalja ke kkonnaküsimu ed.

Muidugi teevad Venemaaga suhtlemise raskemaks bürokraatlik ja aeglane asjaajamine.

Kuid ei maksa arvata, et koostöö Itaalia või Rootsiga on täiesti muretu. Igal partnerriigil on oma eripära, erinevu ed asjaajami es või tähtaegadest kinnipidami el.

Riigipiiri võib ületada. Barjääriks saab hoopis nähtamatu

kultuuriline ja vaimne piir, mille me ise ehitame hoiakute, arvamuste, meedia kaudu.

Venemaa on saanud siin ajakirjanduse abil vaesuses vaevleva, ohtliku ja ebasõbraliku riigi imidzi. Läti on tavakujutluses küll tublim, kuid Eestist jääb maha. Kuna saame endiste Nõukogude Liidu riikide kohta vaid ühekülgset, negatiivset infot ning isiklikke kontakte on vähe, süveneb kujutlus, et neis maades positiivset ei toimugi.

Koostööprojektid, millest võtavad osa naaberriikide või -regioonide inimesed, aitavad neid piire ületada. Sel aa tal toimub juba kuuendat korda rahvusvaheline laste loomingu võistlus «Vetevald läbi laste silmade».

Kolme riigi parimad joonistajad, keskkonnaalaste .uuri-

mustööde ja esseede kirjutajad kohtuvad suvel laagris, kordamööda Eestis, Venemaal ja Lätis. Eelmise aasta Läti-laagrist jäi meelde Eesti laste üllatus: SÜll on nii tore, Läti on ilus, vene ja läti lapsed on nagu meie, neile meeldib sama muusika.

12-15-aastased eestlased olid pigem valmis leidma erinevusi kui ühisjooni, nende vaim oli piirid juba püstitanud ja nad olid üllatunud, et barjääre tegelikult polegi.

Piiriülese Koostöö Keskusel on selliseid ettevõtmisi teisigi: näiteks kolme riigi koole ühendav säästva arengu koostöö või Tartu Ülikooli ja Pihkva Vabaülikooli piirialade sotsioloogilised uuringud.

Koostöö Venemaaga ei ole meie julgeolekule barjääriks, vaid suuremaks garantUks.

.+

3

26. jaanuar 2001

«Uurimus on vahend, mis aitab kodanikuorganisatsioonidel konkreetseid samme teha.»

Finn Heinrich .(IVICUSe projektijuht. ülemaailmse uuringu kohta

Ülemaailmne uuring hindab Eesti ühiskonda KERTU Ruus foorum@netexpress,ee

Tuleval aastal ka Eestis läbi viidav ülemaailmse kodanikeühenduse CIVICUS uuring mõõdab kodanikuühiskonna tervist tosinas maailma riigis.

Projekti Eesti-poolse koordinaatori Aire Trummali sõnul on CMCUSE Indeks esimene kõikehõlmav Eesti kodanikuühiskonda puudutav uuring.

«Seni on meil vaid kaootilised arusaamad toimuvast,» hindas TrummaI. CIVICUSe projektijuhi Finn Heinrichi sõnul pole Indeks tavaline uuring eelkõige seetõttu, et see loob esimesena sideme teadustöö ja tegutsemise vahele.

Heinrichi hinnangul teeb uuring võimalikuks kõikide osapoolte - valitsuse, erasektori, ametiühingute, usuühingute jne - koondumise, et need võiksid ennast hinnata ja tulemuste üle arutada ning nende põhjal tegevusplaani koostada.

Igale riigile sobiv küsimus Tegevusplaan võiks määratleda vajaliku lobitöö maksu- ja seadusandliku keskkonna tarvis ja ühisrinde paremäärmuslike ühenduste vastu. «(Seni pole suurtest uurimisprojektidest kolmanda sektori praktikutele kuigi palju kasu olnud,» väitis Heinrich. «Meie uurimus on ainult vahend, mis aitab kodanikuühiskonna organisatsioonidel konkreetseid samme teha.»

Uuring vaatleb igas riigis nelja kodanikuühiskonna dimensiooni: struktuur (mis sinna kuulub), ruum (ühiskondlik taust, seadusandlus), kodaniku-' ühiskonna väärtused ja mõju.

Andmete kogumisel annab CMCUS esmalt grupile asjasse puutuvatele inimestele (ühenduste aktivistid, riigiametnikud, teadurid, ajakirjanikud) hulga küsimusi, mille seast viimased teevad oma riigile sobiva valiku.

«Näiteks küsimus maksukeskkonna arendamisest pole kohane Pakistanis, kus vaid kümnendik rahvast makse maksab,1> selgitas Heinrich. Süs saadetakse laiemale ringile posti teel küsitlused. Teiseks kogutakse ja analüüsitakse läbi materjalid - teadusartiklid, ajakirjandus, poliitikute kõned.

Võimalus võrdluseks Finn Heinrichi sõnul annab uuring Eestile hea võimaluse ennast teistega võrrelda.

Praegu ongi põhiline valim 12 pilootfaasis osalevast riigist Ida-Euroopast -lisaks Eestile on esindatud Valgevene, Ukraina' Rumeenia, Horvaatia ja St Peterburgi ala Venemaal. lisaks osalevad Lõuna-Aafrika, Uruguay, Kanada, Brasiilia, Uus-Meremaa ja Pakistan.

Tulemused kantakse ette augustis CMCU e aastakonverentsil Vancouveris.

Kui pilootfaas osutub edukaks, loodab CMCUS kahe aasta jooksulläbi viia uuringu poolesajas riigis.

Hea kodanik oskab ennas kaitsta KAAREL KAAS kaa rel.kaas@postimees.ee

«Aga missugune on ikkagi hea kodanik?» nõudis Hermo Kuusk ning lennutas oma heledast puidust õpetajalaua tagant küsiva pilgu klassiruumi, veerandsaja Turba gümnaasiumi üheksanda klassi õpilase poole.

Mõõdukas, aus, heatahtlik, heasüdamlik, sadas poiste ja tüdrukutega enam-vähem võrdselt täidetud klassiruumis vastuseid nagu oavarrest. <<Arutelu tekitamine ongi minu töö et õpilastest saaksid mõtlevad inimesed, mitte hall mass,» pani Kuusk paika oma rolli Harju: maa alevikugümnaasiumi kodanikuõpetuse õpetajana.

Aega selle rolli täitmiseks on Tallinna Pedagoogikaülikoolis sotsioloogia tudeerimise kõrvalt tänavu sügisest koolmeistriametit pidama hakanud noormehe hinnangul õppekavasse kirjutatud Liiga napilt - üheksandikele kõigest tund nädalas.

Valitsust ja peaministrit, seadusi ja seaduslikkuse valVlireid, presidenti ja parlamenti ehk kõike ühe sõnaga kokku võttes - riiki kirjeldavaid peatükke - on aga neisse vähestesse tundidesse tema hinnangul pisut palju sattunud.

Kodanikuks saab õppida «Võib-olla oleks pidanud kõiki neid küsimusi vaatama rohkem vaba kodaniku seisukohast,» hindas Kuusk 1996. aastal peaministri toolil istunud Tiit Vähi allkirja saanud riiklikku õppekava. «Rohkem loomingulisust peaks olema.»

Et heaks kodanikuks olemist on klassiruumis siiski võimalik õpetada, selles on juba enne Teist maailmasõda Eesti passi saanud kirjanik Jaan Kross kindeL «Miks ei peaks see võimalik olema, kui inglise keelt näiteks on võimalik õpetada? Kahtlemata saab.»

Asjakohast õpetust tuleks tema hinnangul jagada võimalikult vabalt ja endastmõistetavalt. «Kuid mitte ilmtingimata väga lihtsüstatult,» lausus ta.

«Näiteks tuleks juhtida tähelepanu sellele, millest me tegelikult ilma jääme, kui meilt ühel hetkel kodanikuühiskonna põhiväärtused ära võtta.»

1930. lõpus rääkisid toonased koolmeistrid Tallinnas Kevade tänaval Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilasele Jaan Krossile kodanikuõpetuse tunnis asjadest, «mis ei olnud ju eriti huvitavad».

Institutsioonid ja õiguskorra funktsioonid, seadusandlus ja kohtupidamine, loetleb ta rohkem kui pool sajandit hiljem. «Oli ka niisugune pmunide kaantega kodanikuõpetuse õpik - sealt saime süs peatükke tutvumiseks ja õppimiseks.»

Praegused Turba gümnaasiumi õpilased saavad Kuuse käest peatükke tutvumiseks õigusemõistmise sümbolitega ehitud raamatust, mille sisukorra teemalaendist võib leida ka kõik Krossi poolt meenutatud märksõnad. Öpik nii eesti kui vene keeles 1997. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli politoloogiaõppejõu Anu Tootsi ning staafika pedagoogi Leili Möldre sulest ilmunud «Kodanikuõpetuse» esikaant ehtiva sinimustvalge ning kaalud võib leida ka aasta hiljem «Grazdanovedenije» nime all trükist tulnud õpiku venekeelselt variandilt.

Esikaanega alanud üks-

od

Sajandi tähtsamate filosoo -

· ut r u

liIiste tööde tõlke arja ((Avatud bcsti Haamat» hakkab sellest aastast toelama Kultuurkapital. Kultuurkapitali teabejuhi Ainiki Välja taga 'õnul on 2001. aastak esitatud taotlus nelja raamaru väljaandmiseks. «Kaks taotlust onjuba ka rahul datucl,» ütles Väljataga. (roortlm)

Põhikooli lõpetaja

• teab inimeste kooselu vorme ja seadusi • tunneb Eesti poliitilist ja administratiivset korraldust • tunneb inimõigusi ja on valmis kandma kodanikuvastutust • teab ühiskonna ressursside piiratust • oskab hinnata oma võimeid ja võimalusi ühiskonnas • suudab seaduslike vahenditega kaitsta oma õigusi

«Riskilaps» sai raha J< anuari jagas Tallinna linnavalitsus partnerlusprogrammi «Riskilap:s') osapooltele välja 800 000 krooni 2001. aasta tegevusprojektide rahastamiseks.

Raha said erinevad mittetulundusühendused, sealhulgas Tootsi Tuba, Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühing ja Tallinna poIitseiprefektuur. Programmi koordinaatori Erki Korpi sõnul kulutavad raha saajad eile päevakeskuste koordineerimisele, tänavatööle, varjupaigateenusel ja nõustamistegevusele.

1 allinna linnavalitsuse partneriu programmi «Ri kilaps» eesmärgiks on kodu, perekonna ja turvalise kasvuk kkonna kaotanud laste ja noorte abistamine ning riski- ja tänavalaste probleemide lahendamine ja ennetarnineo (Foorum)

GOmnaasiumi lõpetaja

• teab olulisi rahvusvahelisi organisatsioone, riikidevahelise poliitilise, majandusliku ja kultuurilise suhtlemise põhimõtteid • teab olulist majanduspoliitika ajaloost ja majandussüsteemidest • tunneb demokraatia reegleid, inim~ ja kodanikuõigusi ja järgib Eesti seadusi • tunneb sotsiaalpoliitilisi süsteeme • oskab tõhusalt oma huve ja õigusi kaitsta • saab hakkama turumajanduslikus ühiskonnas

Ilmus uurimus haldusreformist

allikas: Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava

Aasta alguses esitJ ti uuringuid elukvaliteedi mõõtmise, kohaliku omavalitsuse infotehnoloogiIise arenduskava ja kodanikuühenduste potentsiaali kohta avalike teenuste osutami' I. «Infotehnoloogia vaUa . on olukord päri hea. elukvalit eti saab kindl sti paremaks muuta, aga kodanikuühi konna pooleian veel palju tööd teha,» võttis siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu asekantsler Deiw Rahumägi kokku uuringute tulemu cd. (Foorum)

üheste sarnasuste rodu lõpeb raamatu teise, tagumise kaane sulgemisega. Vahepeale jäävad rahvariietest kui identiteedi osast jutustavate venekeelsete pildiallkirjadega fotod Muhu seelikutes näitsikutest ning tekstilõigud sellest, kuidas stagnatsiooniaastall Eestisse tuIvanud venekeelse te migrantide vood ähvardasid rahvust huku ja väljasuremisega.

Riik on kõigile Aastaid rahvussuhete uurimisega tegelenud rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi teadlase Klara Halliku arvates võivad niisugused kirjaread lugejates, nendesamade migrantide järeltulijais vaid segadust tekitada.

«Nende kodanikuks kasvamise protsess on tasakaalust väljas, sest koolis räägitu ja isikUk taust on totaalses vastuolus,») nentis ta. «Aga ma ei väida' et koolis räägitakse valesti.»

Kodanikuks olemisest tuleks venekeelsetele noortele rääkida nende kogemusi arvesse võttes, varjamata seejuures siiski ühtegi ajaloofakti, arvab Hallik. Nendesamade lihtsate faktide esitamine koos kõigi ajaloosündmustes osalenute kunagiste ja praeguste hinnangutega oleks tema hinnangul üks võimalik lähenemisviis, mis aitaks vältida venekeelsete noorte sirgumist venemeelseteks täiskasvanuteks.

«Riik peab ütlema, et ta teenib kõiki tema pinnal elavaid inimesi - see on dialoogireZiim,» rõhutas Hallik. «Kas vastastikune usaldus on või mitte - see loobki riikliku identiteedi.»

Kui lisaks enesemääratlemisoskusele peaks Halliku hinnangull'oolist kaasa saama ka oskuse oma õigusi ellesama riigi eest kaitsta, siis kolmandat sektorit koondava Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Lüdu nõukogu juhtiv Mall Hellam õpetaks noori enda ja teiste eest üheskoos eisma.

«Koos tegemise kunst,» võttis palgatööna Avatud Eesti Fondi juhataja ametit pidav Hellam kokku kodanikuõpetuse ideaaltulemuse.

Kultuurkapital jätkab tõlkesarja üllitamist

Postiseaduse eelnõu arutati avalikult Po ti. adu' eelnõus välj, pakutud üleriikliku teenu ' C rahastamise skeem ei ole praktikas rakendatav ning ei taga võrdseid tingimusi postiteenuse osutamis ks kõikjal üle Eesti, leiti 9. jaanuaril Tallinna rahvu raamatukogus kOlTaIdatud postheadus ala el 'cminnril. (Foorum)

Teabepäev Turba gOmnaasiumi kodanikuõptuse õpetaja Hermo Kuusk leiab, et üks tund nädalas on liiga vähe.

EGERT KAMENIK

Õpilased teevad Eestist Capri KAAREl KAAS kaarel,kaas@postimees.ee

Kuidas panna turismiäri pöörlema sellise hooga, et Eesti murraks puhkajate mekana maailma teadvusesse võrdselt Itaalia väikesaare Capriga, on vaid üks näide kodanikuõpetuse praktikatundides põhikooli õpilaste ees seisvatest küsimustest.

Pealkilja «(Eestist saagu Capri võistleja!» kandva praktikumiülesande alt vaatab üheksanda klassi õppurile vastu soovitus kirjutada kõigepealt äriplaan näiteks turismifinna rajamiseks.

Mida erilist on pakkuda ühel turismitlrmal selle plaani valmiskribijate kodukohas ning miks peaksid inimesed oma dollarid või kroonid just nimelt meile tooma, arutavad üheksandikud läbi nelja-

kuni kuueliikmelistes töögruppides.

Teel helesinise mereveega randade ning muinasjutuliste koobaste poolest ilmakuulsa Capri turismimenuni tuleb «(Kodanikuõpetuse» autorite soovitusel välja nuputada veel vastused küsimustele, kust saada tulevasele turismifirmale algkapital, millise hinna ja sisustusega tööruumid oleksid paslikud, kui palju inimesi kui suure palga eest hakkab nendes ruumides tööd rügama, mismoodi konkurentidele ninanipsu mängida jne.

Kui kõik eelnev tehtud, valib klass välja lühima ning sile'daima tee Caprini ehk parima äriplaani. Ning lõpetuseks: «Miks mitte kaaluda eIle (äriplaani - toim) eitami t kohalikule omavalit usele elluviimiseks?»)

j

Mittetulundusorganisatsioonide aastaaruanne ihtgrupp: organisat joonide juhid j raamatupidajad AegJa koht: 7. veebruar, kei-

la 13-16, Jaan Tõnissoni Ins· tituudi koolitusklass, Endla t 4, Tallinn Korraldaja; Eesti Minetulundusühingute ja Sihtasuru te Uit Hind EM Li liikmetele 200, teistele 500 krooni.

Vajalik regi treerida telefonil 6263309.

Tööõiguse probleeme ühingutele ja sihtasutustele Sihtgrupp: organisatsioonide juhid, projektijuhid Aeg ja koht: 21. veebruar, kella 12-16.30, Jaan Tõni 0 ni Instituudi koolitusklass.

Endla t 4, Tallinn Korraldaja: 'esLi Mittetulundusühingute ja Sihtasutll te Liit I lind EM 'Li liikmetele 200. teistele 500 krooni.

Vajalik rcgistreerida telefonil 2 3309.

26. jaanuar 2001

E-mk ohustab üha suureneva ebavõrdsusega KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Infotehnoloogia võiks olla suur demokratiseeriv jõud, kuid reaalsuses muudab ta maailma praegu mitmel viisil veelgi ebaõiglasemaks, suurendades Iõhet vaeste ja rikaste vahel.

Ohtlik on ka eestimaalaste pime usk, et tiigrihüpe, e-valimised ja hüppeliselt kasvav võrglikasutajate hulk teeb Eestist kõiki otsustama haarava arukate kodanike rügi.

Intem ti kasutajate arv tõuseb nii kiiresti, et seda praegusel hetkel fikseerida polegi võimalik - 1999. aasta maailma inimarengu aruanne prognoosis käesoleva aasta interneti kasutajate hulgaks 700 miljonit inimest.

Maailma kodanikuühendustele on internet andnud suure võimaluse ühelt poolt informatsioonile ligi pääseda ja teiselt poolt seda kiiresti levitada.

Moskva augustiputsi ajal 199]. aastalläksid käiku Venemaa tollal vähesed faksid ja arvutid, et levitada Boriss Jeltsini ei ukohti ing anda teavet olukorra t - riigipöörajad haarasid kontrolli televisiooni ja raadio üle, unustades telefonilüllid.

Internet levib vähestele Kuid kui arvuti- ja võrgukamajate arv võrdlevatesse protsen tidesse panna, kukub pilt infotehnoloogia ühtlasest levikust kokku. 1998. aastal elas tööstusrEkides 88% maailma interneti ka utajatest, kuigi maailma elanikkonna t moodu tas see 15%. Kokku arvataks maailmas interneti kasutajate sekka 2%. Ke need on? ~~Tüüpiline interneti kasutaja on mee , alia 35 aasta vana, kolledzihariduse ja kõrge sissetulekuga, linnaelanik ja inglise keele kõneleja - maailmas väga elitaarse vähemuse liige,» kirju tab 1999. aasta maailma inimarengu aruanne.

Mõned lõhestumise jooned: tavaline Lõuna-Aafrika võrgukasutaja teenib riigi ke kmisc~t seitse korda kõrgemat palka, arenenud Suurbritannias on kõrgharicius pooltel kasutajatel, Hiina on kasutajates naisi vaid 7%, 80% kodulehekülgi on ingliskeelsed, kuid seda keelt räägib maailmas alla kümnendiku.

Nii koondub rikkus edasi ning võrgustumine lisab veel ühe kihistumise laadi - tehnoloogilise kihjstumi~e. Tallinna T 'hnikaülikooli prof sor Tanel Tarmnet kinnitab, et juurdepää~u omajad muutuvad «veel võrdsemaks», ülejäänud aga vaestlvad aina enam.

Arvuti kosutab rikkaid Ka intellektuaalne kapital käitub samuti nagu eni majanduskapital - koondub? Veelgi enam - arvuti toodab rikku t s Iliste majandushiiglaste kätte. 1998. aastal konnolli kümme ala tippfirmat kompuutritu... rust 70%, tel kommunikatsioonitunlst aga 86%.

Ajakirjanik Kullo Kabonen hindab, et uurfirmad söövad ära ke kmi ed tegijad ja jätavad järele vaid ühemeheüritused, kel eluõigus s ni, kuni nendeni jõuab uur raha. «1 õenäosus Restist oma üritus maailmatasemele viia on kaduvväike,>, nendib Kabonen. <Paar meie geniaal et pois i neelab töÖ5tu lihtsalt alla.»

Mitte ainult kodanikuühenafd a iI ~lkQ P ra -

Olisuure suurendusega lugemisekraani abil saab vaegnAgija nii kirjutada kui ka lugeda.

Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fondi nõukogu esimees ja pimedate arvutiõpetaja Erik Laide (seisab) selgitab Vello Vartile spetsiaalselt 3)( PEETER LANGOVITS pimedate kirja braille lugemiseks mõeldud klaviatuu ri Brailcomm.

Võrdseim tehnoloogia «Infotehno loogia on maailma võrdseim tehnoloogia ses mõttes, et ta ei nõua kuulumist mingisse ühiskonnaklassi. Kuid sul peab olema korralik põhiharidus.»

Linnar Viik. valitsuse infotehnoloogia nõunik,

infotehnoloogia arenguvõimalustest kub, seda rohkem rahvas ise assioonid muutuvad globaalseks, ja omaks võtab,» märgib ta. pidades ühendust oma kaugete tütarettevõtetega ja koostades 1999. aasta maailma inimarengu aruanne toob Eesti riikinfobaase.

Kuid miks on maailma võrliku tiigrihüppe programmi ära gukasutajate 2% saanud nii sarhea näitena sellest, kuidas riiknaseks selle paari protsendiga, 1ikul eestvõttel ühiskonda võrdkellele kuulub majandus1ik riksustada. Tsiteeritud on ka prekus? sident Lennart Meri mõtet, et internet on väikesele riigile Valit use infotehnoloogia nõuniku Linnar Vügi kinnitusel maailma katus. ei püra ligipääsu flÜvõrd vaesus Agenda 21 andmetel on kui teadmi te puudumine. praegu Eesti avalikus sektoris «Infotehnoloogia on maailma arvutitega varustatud umbes võrdseim tehnoloogia ses mõt80% seda nõudvatest ametikohtadest ja ligipääs internetile tes' et ta ei nõua kuulumist mingisse ühiskonnaklassi,» . on llgi pooltel. märgib Vük. (~Kuid sul peab oleEttekujutus Eestist kui kõiki ma korralik põhiharidus.)) kaasavast e-riigist on siiski enKuid haridus teatavasti sõlneaegne. Näiteks e-valimi te tub sissetulekust. Kui maailma projekt võib sotsiaalset ebaõigsündis kuue miljardes inimene, lust süvendada, hindab profesmaalisid ot ioloogid tõenäoorTammet. Kuigi Riigikogu vasusele toetudes tema portree: limistel ei viitsi valdavosa tema ta elab perekonnas, kus päevasõnul niikuinii hääletamiseks ne sissetulek on pereliikme arvutit kasutada, võib see siiski kohta alla dollari, tal pole juurluua ohtliku pretsedendi. depääsu puhtaJe veele, ta rääInfo kaob internetti gib üht keelt, ei lahku kunagi kodukohast ja sureb enne 40«Kasu aavad need, kel on lihtne ligipääs võrgule,» veenab aastaseks saamist.

Tammet. «Vanurid ja vaesemad Eesti uuringud kirjeldavad on kohe ära lõigatud.» uhkusega, et kolmandik Eesti Põhjust on karta sedagi, et elanikke on pidevad internetikasutajad. Tegelikult on «pideva info leiduB küll internetis, kuid kaob tuttavatest, endiselt kättekasutaja» tingimus, et oled viimaste kuude jooksul meili vaasaadavamatest kanalite st. Eesti mittetulundusühendustele danucl. See aga ei näita veel arvuti teadlikku kasutamist. nähvavad riigiametnikud tihti: miks te ei lugenud määruse eelTallinna Tehnikaülikooli haridu tehnoloogia keskuse junõu internetis? hataja Man Laanpere õnul <Nahel tunned huvi, et kas oleme siiski sinnapoole teel, oleks olnud võimalik mingis est rahvale antakse põhioskuanItelus osaleda, siis ametnik sed. (Mida enam kasulikke, ütleb, et jaa, meie koduleheküljel oli see informatsioon üleval. olulisi. huvitavaid ja mugavaid r e . i fo I'l n 10 a Kui a ti pall d täPSll taäa", t

millal ja kui kaua, vastab ta, et umbes kolm päeva,» kirjeldab üks Eesti minetulundussektori esindaja info kättesaadavust hiljutises uuringus.

Virumaa mittetulundusorganisatsioonide tugikeskuse koordinaator Vaike Salveste märgib, et enamik maainimesi ei tea näiteks, et ühendustele raha jagav hasartmängumaksunõukogu konkursside tulemused on üleval ainult võrgus.

«Pidin tänavu mitmele organisatsioonile teatama, et kuulge, te olete ju raha saanud!» räägib Salveste. Ühendusi vaadates on suur internetiseeritus üldse illusioon. Eestis tegutsevad üheksa

kohalikku mittetulundusorganisatsioonide tugikeskust kasutavad iga päevarvuteid. Kuid sidet peavad nad arvuti abil eelkõige Tallinnaga.

Hoopis teine pilt avaneb pisikesi ühendusi vaadates: Kagu-Eesti piirkonnas on e-post ligi 5 protsendil, Virumaal 6 protsendil, N arvas on vaid tosinal ühingul oma arvuti.

Salveste tegi läinud aasta lõpus Virumaal küsimustiku, kus päris parima info edastamise võimaluse kohta - vastused olid telefon või post. «Aga kes seda Tallinnas kuulda tah ab?» küsib Salveste, kes on jõudnud samale järeldusele: uut tüüp i elanikkonna kihistumine on jubaalarlUd. Kas see võib m uutu da? Kas kodanikuühendused suudavad Olematu meilikultuur võita suurilrmasid nende end a mängus?

Tartu piirkonna keskuse juTanel Tammet usub, et vähataja Madis Saluveeri sõnul h emalt Eestis on teoreetiline vaatavad paljud e-posti korra nädalas ning keskustel pole ku- . võimalus luua infoteh noloogilinagi kindlust, kes saadetud infone ühiskond, mille arengusse ga on tutvunud. «Meilikultuuri on kaasatud p õhimõtteliselt kogu rahvas. pole ollagi,» märgib Saluveer.

Arvuti pakub vaegnägijatele uusi võimalusi maailmaga suhtlemiseks Kolme aasta eest asutatud Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond (ENIF) on andnud põhiteadmised arvutist ligi poolesajale inimesele kogu Eestist. Koolitaja Erik Loide kinnitusel on paljudele õppinutele oluline see, et nad saavad nüüd internetist kätte neid puudutava sotsiaalinfo.

Tööd pole Loide sõnul Eestis ükski pime tänu ru;vutitundidele siiski veel leidnud, sest arvuti tundmine on ka pimedate puhul vaid lisaoskus.

«Töö saamiseks peab ta olema konkurentidest mäekõrguseIt üle,» märgib Loide.

Kuid USA arvutifirma On Island Communications arvutikonsultant Peter Mikochik, ke tegeleb muu hulg ka pi-

medate arvutiprogrammidega, tunneb paljusid pimedaid programmeerijaid, webmaster'eid ja hääleinsenere.

USAs töötavad paljud vaegnägijad ka väiksemat arvutioskust nõudvatel kohtadel - masinakirjutajatena, telefonimüügiagentidena või info!ünides.

Mikochik tunnistab, et tööandjate veenmine on raskeim probleem, sest pimedate kohta on seni käibel tobedad valearusaamad, näiteks et nad ei suuda kontoris ringi liikuda.

Arvuti avab nägemispuudega inimestele teisigi võima1usi - lisaks tavalistele suhtlemist tõhustavatete asjadele pagtl e-pos või muu ika kuu-

lamine on võimalik teh a tekstidest hraille-kirjas koopiaid või panna skannerile raamat, mida masin neile ette loeb, töötada andmetöötlusprogran1midega, käia pangas, börsil või lugeda värsket ajalehte.

Riist- ja tarkvara, mille abil pime infole ligi pääseb, on siiski kaunis kallis. Ekraanilugemisaparatuur koos kõnesüntesaatoriga - mis tähendab, et tekst loetakse kasutajale ette - maksab 25 000 krooni. Braiile-kirja ap aratuur, millega pime saab teksti braille-kirjas lugeda, aga üle 200 000 krooni.

ENIF on saanud arvutid sponsorabina, abiprogrammidAvatudEesti Fondilt ja Arla lnsti dilt S omest.