Foorum_2001_04_

Ilmub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus

Nr. 4 (22) Reede 27. aprill 2001

KOD A N

KUÜHISKONNA

HÄÄ L E KAN D J A

Korvamatu kapital

--l,(

_R_ik_a_s_t_e_f_ir_m_a_d_e_a_n_n_e_t_a_m_i_sv_õ_i_m_a_l_u_se_d_k_ah_a_n_e_S_id_ _ _

«Kui sotsiaalsed investeeringud kord juba ära on jaanud, on seda võimatu korvata.»

Enne ettevõtte tulumaksu kaotamist võisid firmad puhaskasumist annetada kuni 10%.

Vastavalt kehtivale maksusüsteemile võib iga tegutsev firma annetada tulumaksuvabalt kolmanda sektori ühingule 3-5% oma töötajate sotsiaalmaksu summast. Kui ettevõte maksab sotsiaalmaksu aastas miljoni krooni eest, siis annetada saab sellest maksuvabalt kuni 50 000 kr.

Rein Ruutsoo, Tartu Ülikooli iildpolitoloogia õppetooli profe sor, sotsiaalsetest investeeringu-

test tänapäeva Eestis

Enne 1.01.2000 oleks Hansa ank saanud eelmise aasta kasuminäitajate õh'al maksuvabalt annetada

Hansapank

saab annetada praegu kehtiva süsteemi järgi (summa kahanes 17 korda) Hansapanga puhaskasum 2000. aastaloli 1,28 mld kr, makstud töötajate sotsiaalmaks oli 151,8 min kr

KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

AS SAKU ÕLLETEHAS 2000. aastal puhaskasum 23,4 min kr Makstud sotsiaalmaks 15,3 min kr

0,4

mn

saab annetada praegu kehtiva süsteemi järgi (summa kahanes 9.5 korda)

2,3 min kr

AS EESTI GAAS 2000. aasta puhaskasum 74 min kr Makstud sotsiaalmaks 7,8 min kr

,8

Rahandusministeeriumi maksude osakonna juhataja Le mmi Oro sõnul on igal ettevõttel õigus annetada 3%, kuid kui ettevõte pole ära kasutanud esinduskulusid, siis on õigus ka esinduskulude (2%) ulatuses annetada.

saab annetada praegu kehtiva süsteemi järgi (summa kahanes 2,9 korda)

Allikas: rahandusministeerium, firmade koduleheküljed, foto: Änpäev

Ettevõtte tulumaksu kaotamine pärsib maksuvaba annetamist Ettevõtjad sooviksid küll heategevusele annetada, kuid kellegi käest pole nõu küsida MIRKa OJAKIVI mirko.ojakivi@postimees.ee

Ettevõtte tulumaksu kaotamise järel reformitud annetussüsteem on väga heategevusvaenulik. kinni tavad paljud firmajuhid.

Kasumiprotsendi asemel kasutusele võetud paIgasüsteem vähendab mitu korda ettevõtjate maksuvaba annetuspiiri.

Kui enne 2000. aasta jaanuari sai Baltimaade üks suurimaid ettevõtteid Hansapank maksuvabalt annetada 128 miljonit krooni, siis praegu kehtivate seaduste kohaselt saab pank heategevusse malesuvabalt paisata umbes 7 miljonit krooni.

Hansapanga avalike suhete juhi Ando Noormetsa sõnul pani selline seadusemuudatus paljud suurettevõtted ebamugavasse olukorda, kuid hoolimata sponsorluse kallinemisest ei plaani Hansapank annetamist lõpetada.

Võimalus rohkematele

{{Annetussüsteemi muutmisel oli tegemist poliitilise otsusega, sest riik pidi arvestama oma võimalustega ning kuna kasumit ei saanud enam maksuvabalt annetatava raha aluseks võtta, tuli leida uus alus ja selleks oli palk,» ütles rahandusministeeriumi maksu osakonna juhataja Lemmi Oro. Tema hinnangul on hetkel toimiv süsteem võrteldes eel-

Ühiskond tõrjub sotsiaalseid probleeme

«Onnetuseks ei suutnud ka Tartu linna valitsus midagi mõistlikku lausuda.»

Aune Past, kommunikatsioonispetsial~t, olukorrast, kus ei suudetud otsustada, kes kõige enam toetust vajab

misega soodsam. «Möödunud aastal maksis kasumimaksu 40000 ettevõttest vaid paarsada, järelikult oleks maksuvabalt annetamise võimalusi palju vähem,» arvas Oro. Riigi tekitatud keeruline olukord, kus ettevõtjad ühelt poolt soovilesid annetada, kuid teiselt poolt ei tahaks maksta sponsorluse pealt, võib tekitada situatsiooni, kus ettevõtja proovib annetada maksuvabalt suurema summa eest, kui seadus ette näeb.

Salaannetamine

Erailiikooli EBS prorektori Endel Laanevee sõnul on nende koolis mitmeid tudengeid, kes õpivad sponsorraha eest.

Lisaks vüele õpilasele. kes studeerivad kooli kulul, on EBSis ka õpilasi, kelle kulud katavad erafumad.

Heade koostöösuhete säilitamise nimel pole EBSi prorektor nõus toetavate firmade nimesid välja ütlema.

«Kahjuks ei saa toetajaid avalikustada. kuna Eesti maksusüsteem on vildakas ja ei soosi sponsorlust. Igaks juhuks pole mõtet neid firmasid nimepidi mainida, est

neil võib juhuslikult tekkida probleeme maksuametiga,» ütles Laanevee, kes pakub lahenduseks tõsta maksuvabalt annetatava protsendi suurust.

Lemmi Oro hinnangul aga ei võtaks ükski ettevõte endale riski, et asub annetama maksudest kõrvale hoides. {{Ma ei usu, et keegi jagaks oma raha salaja,» sõnas üro.

Lisaks vaenulikule maksusüsteenlile näeb prorektor Laanevee suurt probleemi seaduseelnõus, mille kohaselt soovib riik kaotada soodustused bensüni, reiside ja ka koolituskulude andmisel kompensatsioonina ettevõtte poolt maksuvabalt. ({Meil õpib päris palju tudengeid, kelle tööandja või tuttav ettevöte maksab kinni koolituskulud, kuid kahjuks klrjutati möödunud nädala Äripäevas, et selline toetamine on plaanis ära keelata,» tundis prorektor Laanevee kahetsust.

Raha jagav Ohing

Eesti heategevusmaailmas valitseb hetkelolukord, et inimesed ühelt poolt ei tea, kust Ja kellelt ralla või toetust küsi-

da, teisalt aga ei oska ettevõtjad abi pakkuda, kartes, et äkki on kuskil ka hädalisemaid vajajaid või tõsisemaid projekte.

Lahenduseks võiks olla sponsortaotlusi koguva ja neid firmadele vahendava mitte tulundusühingu loomine.

Mujal maailmas on sellist nõustamist juba aastaid edukalt pakutud. See on loonud soodsa pinnase, kus ettevõtjad on ise huvitatud heategevusse raha annetamisest. Samal ajal pakub riik sellistele heategevusraha vahendajatele ja nende abi kasutavatele firmadele mitmesuguseid maksusoodustu i.

Raha ei osata jagada ({Meil oli 90ndate keskel raha, mida jagada, ja soovijad, kellele anda, kuid kahjuks ei suutnud me ise otsustada, keda toetada, ja pöördusime Tartu linna poole. Onnetuseks ei suutnud ka Tartu linnavalitus midagi mõistlikku lausuda,» kirjeldas oma kunagist negatiivset kogemust sponsorraha jaotamisel kommunikatsioonispetsiali t Aune Past.

Viie aastaga on Pasti sõnul tekkinud palju uusi fonde ja nõustajaid, kelle abiga on praegu palju reaalsem, et abi jõuab vajajani.

Hansapanga avalike suhete juhi Ando Noormetsa meelest oleks tervitatav niisuguse mi ttetul undusühingu loomine' kes aitaks koostöö ettevõtjatega välja selgitada head jq oetu t väärivad projektid. I

Avatud Eesti Fondi kuuendal avatud ühiskonna foorumiI ({Sotsiaalsed in vesteeringud: miks ja kuidas?» tekitasid kõige elavamat arutelu Rein Ruutsoo mõtteavaldused kahest Eestist, mis sarnanes põhiideeit sotsiaalteadlaste kollektiivse pöördumisega.

Ruutsoo kinnitas oma ettekandes, et üleminekuühiskond, millelt nõutakse kiiret jõukuse kasvu, tõrjub sotsiaalseid prob~ leeme. Et ühiskond sotsiaalse võõrandumise kriisist välja tuua, oleks tarvis rüklikku kokkulepet. {(Kui sotsiaalsed investeeringud kord juba ära on jäänud. on seda võimatu korvata,») märkis Ruutsoo.

MaksusOsteem kriitikatules

Kommunikatsioonikonsultant Aune Past kinnitas oma kõnes, et talle on Euroopa Liidu imagouuringuid tehes selgeks saanud. et rill< raiskab asjatult raha propagandale ja manipulatsioonile ega räägi rahvaga lihtsas keeles.

Teise teravama teemana kerkis üles riiklik maksusüsteem, mis pärsib sotsiaalseid investeeringuid isegi ettevõtete sees, kui viimane soovib oma töötajate heaks midagi teha.

Sellele juhtis tähelepanu KTK OveraIli juhatuse esimees Andres Haamer, kes rääkis teda tabanud pettumusest, kui ta kuulis just kehtestatud reeglist, et töötajate firma kulul spordisaali saatmine tähendab ettevõttele lisamaksu. {(See ahnus ei tee kedagi rikkamaks,) veenis Haamer.

Haamer sõnas, et ettevõtja maksab iga kuu sot iaalmak u, kusjuures tema firma töötajad

kasutavad arstiteenu t vähe ning ka kõrgepalgaliste pension ei erine madalapalgaliste omast kuigivõrd.

Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Peep Pruks kinnitas, et Eesti ühiskonna sotsiaalsest kapitalist on viimane aeg rääkida ning seega oli foorumi teemaküps.

«Erinevalt finantskapitalist, kus meil oli möödunud kümne aasta jooksul võimalik võtta läänest laenu - ja Un oli Eesti üliedukas - puudub meil sama võimalus sotsiaalse kapitali osas,) märkis Pruks. Ärimeheä teadmatuses

Ligi 150 foorumikülalise seas olid ainult üksikud ärimehed. Baltic Computer Systemsi nõukogu e imee Ants Hd sõnas, et ärimeeste vähene osaIus kurvastas. kuid selle põhjuseks või olla vähene teavitamine.

Paljud kõned, eelkõige vä liskülaliste ettekanded, polnud ka häälestatud kõige tundlikumatele probleemidele, millel sotsiaalsetest investeeringutest kõneldes rääkida võiks.

Näiteks välisminister Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes peamiselt ühistegevuse. laulupidude ja seltsingute rollile Eesti ajaloos. peatumata seega ainsaIgi päevaküsimusel.

Ants Sild ütles, et ttekanded oleksid võinud minna konkreetsemale ta andile. «Valisesinejate puhuloleks meid rohkem edasi aidanud konkreetsed näited,» tõde Sild.

Ta lisas, et sotsiaal ete investeeringute vajadust teadvu tavad nii ettevõtjad kui mittetulundussektor, kuid praegu ei leita kokkupuutepunkti ning ei osata mõelda õigete programmide peale.

EKAK anti Riigikogule K ERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Esmaspäeval andsid Ee ti mittetulundusühenduste ümarlaual valitud e induskogu liikmed Jaan Tõnissoni Instituudi direktor Agu Laius, Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hetlam ja ürvuna Kasvanute Lüdu esinaine Tiina Koidu ligi kaks aastat koo tamisel olnud Ee ti kodanikeühi konna arengu kont eptsiooni (EKAK) üle Riigikogu juhatusele.

Selle võtsid vastu Riigikogu esimees Tooma Savi ja asee imees Peeter Kreitzberg.

Agu Laius ütles EKAKd üle andes, et Eesti mittetulundussektor on valmis võtma suuremat vastutust 0 alusdemokraatia arendami e ee t. «Soovime dokumendi kiiret menetlemi t,>sõr s~u '.

Toomas Savi kinnitas, et kontseptsioon pakub huvi mitmele parlamendikomi jonile ning leiab ilm eIt Riigikogus käsitlemist riiklikult tähtsa küsiInusena.

Savi lisas, et kontsept iooni! võiks olla tähtis osa inimeste riigist võõrandumi e vähendamisel ning et selline kokkulepe viib esti po tsot ialistlike riikide eas e ikoha] . Üleandmi el osalenud Tiina Koidu avaldas Foorumile samuti lootu t, et dokument lähendab Riigikogu. valitsu t ja rahvast. «Võitlust s tle nimel tuI k kindla ti jätkata.» märlds ta.

Kommenteeride ruVd1l1U t, et EKAK võiks jääda vaid deklaratiivseks paberiks, sõnas Koidu, et seda Il gatiiv et ja la nlsetut suhtumist paks teadIjkulr uutg+J:tQ·IQ...lf~~

2

27. aprill 2001

llvesekehv investeering Sl;NN

Riigi esindajad hoiduvad selgetest seisukohtadest, eelistades sisutühje fraase elmisel reedel toimunud avatud ühiskonna fo oru mil {<Sotsiaalsed investeeringud: miks ja kuidas?» pidas avakõne välisminister Toomas Hendrik Ilves.

Taloli palutud kõnelda sellest, kuidas ettevõtjate investeerimine inimeste heaolusse riigis elu edendaks.

Edvistava olekuga minister astus kõnepulti ja ... rääkis eelmise sajandi ärkamisajast, puudutamata ainsatki tänapäeva Eesti ees seisvat küsimust.

Tuntud poliitikategelased käituvad kõnesid pidades tihti nagu rokistaarid, kes Helsingis esinedes «Tere, tockholm!» hüüavad. Nad on palutud esinema sellepärast, et nad on Riigikogu liikmed või ministrid, ja just täpselt sellest vaatenurgast näevad seda ka nemad.

Nii tulevad nad ettevalmistamata, vaevalt teemaga kursis, teiste esinemise ajal saalist mobiilikõnede peale välja joostes.

Kuid eekord eksis ülejäänud paneeli juttu vadistanud ja poole pealt lahkunud välisminister Ilves eriti halval ajal. Just praegu on ühiskonna sotsiaalne kriis ja võimust võõrandumine jõudnud niikaugele, et see on igaühele äkki plahvatusliku selgusega tajutav.

Selle taustal ei saa poliitikud endale enam sellist hoolinlatust lubada. Sest see lugupidamatus mõjub nagu avaldus paljude samalaadsete avalduste reast, mille võiks kokku võtta lausega «valitsus pole midagi valesti teinud».

Kõik jäävad kohtadele. Keegi ei vastuta. llve est oleks lõbusa Thomas Hobbesi tsiteerimise asemel a jalik olnud võtta ette praegused avaliku arvamuse uuringud, mis näitavad inimeste sügavat võõrandumist üksteisest ja rügist. entimise asemel, et sinimustvalge andis Eestile EÜS või et kultuuriseltsidel oli esimese laulupeo korraldamisel tähti roll, oleks võinud küsida, millist osa võiksid kodanikeorganisatsioonid ja ettevõtjad etendada praegu sotiaalse ebavõrdsuse vähendamisel ja osalusdemokraatia suurendanIi el.

Mida tuleks eelkõige maksusoodustuste kaudu teha riigil? Rõhutatult apoliitiHne Ilves ei maininud isegi muidu tema kõnepruugis väga levinud sõnaühendit «Euroopa Liit».

Kurb on seegi, et paari erandiga ei astunud esinejatest ka keegi teine üles mõtteavaldustega, mis oleksid puudutanud teemaasetuse valusamaid pooli. Samal ajal koguti saalis allkirju Postimehes ilmunud sotsiaalteadlaste ühispöördumisele Eesti avalikkuse poole, mis kõneles lõhestunud, rikaste ja vaeste Eestist.

«Meil on enne jagama hakatud, kui rikkaks on saadud, ja mindud on väikse Peetri koti kallale,» ütles politoloogiaprofessor Rein Ruutsoo oma kõnes, mis pea ain ana olukorra tõsidust näitas. «(See võib olla vale, aga see on valdavavalik arvamus.» Teemaga tutvurnisse oleks pidanud hoolikamalt investeerima niisiis see, kel endal kapitali vähe.

i Vt\D

E

Repliik

Riigile andmine kõ· ge suurem rõõm ttevõtja, kes heast tahtest parandab äit ks lastekodu katust, on sunnitud koo heategevusega täitma tuhandete kroonidega ka rügieelarve põrsa "to Tekkib küsimu , kas eelkõige reformierakondlastest maksuseaduse muutjad üldse on midagi kuulnud hala tus- ja missioonitundest.

Enne eadusemuudatust olid edukal ettevõttel ka umi jagamiseks suhteliselt vabad käed. Nüüd aga tuleb ühi konna Mirko 0)-akivi aitamisek mak ta töötajatele rohkem palka, est annetuste maksuvaba määr reporter on sõltuvuses töötajatele makstavast palgast.

Eestisse uunatud väli programmide raha liigub paratamatult eda i karmimatesse piirkondadesse, kus demokraatia on vaid ilus raamatuist loetud sõna.

Kuna riigil rah. napib, sH õltub mittetulundussektori elujärg peamiselt e ti ettevõtjate heldusest. Riik aga nõuab väljapre ijalikuJt vähegi suuremalt annetuseIt neljandiku ühiskatlasse ja ülejäänu lubab abivajajale anda.

Usaks maine tõstmi ele on annetamise juures väga oluline ka lihtsalt a ndmise rõõm. Kas ka riigile andmi e rõõm?

Kirjutag Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede Liit. Pärnu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6 311210. tel 6 461005. e-post foorumOnetexpress.ee Toimetajad: Kertu Ruus, Aarne Seppel

/

· Rahvalikud ühendused võtavad võimu ilme aastakümne jooksul harjutati meid põhimõttega «üks erakond on meie ajastu mõistus, au ja südametunnistus». Taasiseseisvumise ajal olnud kõige raskem omandada kodanikeühiskonna põhimõtet.

Nüüd tuleb sellega alustada.

Sellepärast ongi Riigikogu juhatu ele üle antud ühistööna valminud Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon

M

(EKAK).

3. veebruaril Tallinnas kokku tulnud rahvalike ühenduste ümarlaud nimetas ühenduste arvuks juba 14 000.

Kuid ainult kord aastas koos käivast ümarlauast või isegi tema sagedamini kohtuvast esinduskogust ei püsa kõigega tege~ lemiseks. Kindlasti on vaja ühenduste esindusi iga inimese kodule lähemal, et igaüks saaks osaleda oma kodukandi arengus.

Jällegi ei ole vaja midagi uut välja mõelda, sest sellised keskused nagu Abja-Paluoja, Antsla, Elva, Kallaste, Lihula, Mustvee, Põltsamaa, Orissaare ja teised on olemas ja neis tekkivad .ümarlauad, esinduskogud, suurkogud, või kuidas seal tek~ kivat esindust ka ei nimetata, ei välista keskustena jälle Amblat,

Aarne Maripuu Hiiumaa Suurkogu toimkonna liige

Järva-Jaanit, Karksi-Nuiat, Mõisaküla või Mustlat esinduste tekkimisel.

Aasta tagasi tekkinud Hiiumaa Sumkogu ei ole veel kordagi kokku tulnud maakonna keskuses, vaid just seal, kus järsud muutused majanduses on rahvast kõige rohkem räsinud.

Suurkogu töös osaleb 150-200 inimest. Kuid arutatav ei tarvitse kõiki ühtmoodi huvitada ning koosolekutel ei osale ühed ja samad inimesed. Koos käib 40-60 inimest korraga.

Suurkogu liige ollakse neljaviietunnisel koosolekul osalemise ajal, osaleda aga võivad kõik soovijad ühegi puranguta.

Koosolekute paras vaheaeg on üks kuni kaks kuud, kusjuures vaheaegadel on töötoimkonnal tegevust rohkesti - aruteludest tulenevad otsused, seisukohad, pöördumised, suhtlemine isikute ja asutustega, eelseisva kavandamine.

Eitada Hiiumaa Suurkogu ei ole enam võimalik - sedavõrd suur on osavõtjate arv ja oluline koosolekutel arutatav.

Meie peamine saavutus on maakonna säilitamine - meie ettepanekul otsu tas vabariigi valitsus, et Hiiu säilib maakonnana.

Oleme võrrelnud Ahvenamaa ja Ojamaa halduskorraldust. Ojamaa allakäigu põhjal võib väita, et kui Hiiumaa valib valdade kaotamise, läheb meiegasarnuti. raegu on Hiiumaal neli valda, aga kokku kaksteist valjatunnustega piirkonda. Tekkimas on Kassari vald.

Palju oleme rääkinud ka elu võimalilekusest Hiiumaal üldse tööhõivest, keskkonnakaitsest, ühendusest mandriga, haridusest.

Presidendiks pürgiv Peeter Tulviste, kes ka meie koosolekulosalenud, on öelnud, et näeb Hiiumaa Suurkogus võimalust saare probleemide heatasemeliseks avalikuks aruteluks. Tema öeldu kätkeb väga olulist mõtet - rahvalike ühendu ste üritustel jäävad peale elutarkus, haritus, teadmised ja kogemused.

Hiiumaa Suurkogu algata-

P

jad teatasid kohe erakondlikust sõltumatusest ehk mõtteviiside erinevuse tunnistamisest, pealegi on Hüumaal olemas ka erakondade ümarlaud. Kahe esinduse erinevus on selge - erakondadele on omased kinnis mõtted, mis vajavad rakendamist ja katsetamist, seega võivad osutuda nii ka ulikeks kui ka kahjulikeks.

Rahvalikule esindusele on aga omased teadmised ja kogemused, mis on juba leidnud rakendamist, seega juba katsetatud.

RahvaLikele kogudele on EKAK riikliku dokumendina tähtis sellepärast, et see räägib avaliku ja rahvaliku võimu koostööst ja ühenduste rahastamisest. Seni võis iga riigiasutuse töötaja vaadata, et see on mingi ebaoluline seltskond, kellega arvestama ei pea. Nüüd peab suhtumine muutuma.

Lühend EKAK ise ei tähenda midagi muud kui kodanikeühiskonna põhimõtteid .. Aga meil ei taheta öelda «heinategw>, vaid {<koresööda varumise organiseerimise kindlustamise tagamine seoses loomade ületalve pidamisega». Kui me tahame, et rahvas selle olulise dokumendi omaks võtaks, on vaja see eesti keelde tõlkida.

Vastukaja

Loed lehte ja ei usu oma silmi Kulno Pajula Mustvee linnavolikogu esimees

mõtlesin 30. märts.i Foorumist Raimu Hansoni artiklit «Mustvee arengukava tekitab konflikte» lugedes. Artikli juhtlauses ollakse solvunud, et Mustvee arengukavas on öeldud, et Mustvee1 puudub turismiteenus.

Ei näe selleks põhjust, kuna seda tõesti pole. Suvel saab motellis öö ära magada ja sööklas süüa. On ee siis turismiteenus?

«Mustvee linnavalitsus ja linnapea ei tea, millega ühing tegeleb,}) ahastab Keskküla. Mõtisklen - peale mulluse ladusa

N

Ü

laadakorralduse (laat oli tõesti hästi korraldatud) ja suveniiride müügi ei tea minagi, piinlik tunnistada, millega ühing tegeleb.

Telefon pihku ja helistan volikogu liikmetele - «laat», «laat», «ei tea», «vist öömaja pakub».

Targemaks ei tuhkagi. Helistan tuttavatele - «laat», «laah, <<Ameerika ülikoolist saadud dollarid jagasid omavahel ära». Ikka sama tark. «Ökoturismiühingu pabereist võib lugeda ... ») Huvitav oleks lugeda, mis seal kirjas on, sest volikogu liikmeid ei ole alates 1999. aastast teavitatud ühestki Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi rahastatud koo~

litusest, rääkimata osavõtukutsest. Võibolla võtab nendest osa salastatud liikmeskond.

Meeri trump: sadam. Selle ütlusega tahetakse solvata kõiki Mustvee linna elanikke, sest see ei ole linnapea trump, see on kõigi mustveelaste trump. Unnapeale on pandud kohustus ülesanne eDu viia.

Sadam annab meile võimaluse saada investeeringuid, elavdada majandust, luua töökohti, arendada turismi. Et võiks öelda: Mustvees pakutak. e turi miteenust. Aga see vajab investeeringuid. Arusaamatuks jääb turismiühingu hoiak: sadamaehitus ainult üle meie laiba. Tahaks na-

gu turismiga tegelda, aga peaasi, et sadamat ei hakataks ehitama (Mustvee Ökoturismiühing ei ole sadamaala detailplaneeringuga rahul,» nenditakse artiklis. No kuidas saabki olla, kui arutelu toimus 14. augustil 2000 ning ajalehes väljakuulutatud üritusest võttis osa väga vähe huvilisi. uvipuuduse1 ei osalenud seal ka ökoturismiühing.

Sooviks Mustvee Ökoturismiühingule jõudu, häid ideid ja tahet oma tegevusest ka avalikkust teavitada, kuid mitte sellises vormis nagu Foorumis. Ja voldikute vohimise kõrvalt võiks sadamale teisest vaatenurgast mõtlema hakata.

27. aprill 2001

Kodanikud tulgu kommenteerima «Meie oleme süsteemi Oles ehitanud ja valmis pakkuma õigusloomealast koolitust ja abi, kuid inimeste eest kommenteerima hakata me ei saa.»

010 Siivelt, avaliku sektori ja kolmanda sektori õigusioomealase koostöö arendamise projekti koordinaator, kutsudes kõiki kommenteerima

Heategevusjuht: rikkad pangu Ees ·s raha kokku KERTU

Ruus

foorum@express.ee

Kodanikud saavad osaleda seadusloomes AARNE SEPPEl

aarne.seppel@postimees.ee

Kodanikeühendused saavad Eesti Öiguskeskuse internetipõhise foorumi vahendusel senisest mõjuvamalt kaasa rääkida avalikkuse huve teenivate seaduseelnõude ettevalmistamisel.

22. märtsil avatud õiguskeskuse interneti kodulehekülg www.lc.ee/seadusIoome pakub praegu kommenteerimiseks ravikindlustuse seaduse eelnõu ja avaliku teenistuse seaduse eelnõu, kuid peagi on lisandumas teisigi eelnõusid.

Avaliku sektori jakolmanda sektori õigusloomealase koostöö arendamise projekti koordinaatori Ülo Siivelti sõnul on seaduseelnõude kommenteerirniseks ja ettepanekute tegemiseks loodud internetipõhise foorumi peaeesmärk aidata kolmandal sektoril läbi suruda ettepanekuid nendes eelnõudes, mis puudutavad eelkõige neid endid.

KW1a aga paljud seadused mõjutavad laiemalt kogu kodanikkonda, mitte ainult mittetulundusühinguid, siis on foorwniI kommenteeIimiseks avatud ka avalikkusele huvipakkuvaid seaduseelnõusid.

Käivitub teine etapp Siivelt rääkis, et ei oota nad inimestelt ja organisatsioonideIt juriidilist teksti, vaid vabas vormis ettepanekuid ja kommentaare, mille põhjal koostab õiguskeskus vastava eelnõuga tegeleva ministeeriumi jaoks raporti.

Siivelti sõnul sai foorumi avamisega tllidetud avaliku ja kolmanda sektori vahelise õigusloomealase koostööprojekti esimene etapp - süsteemi ülesehitamine. Teise etapi

peaülesanne on foorumi tutvustamine ja propageeIimine. <<Inimestel tuleb aidata üle saada seadusi puudutavast usaldustõrkest,» ütles Siivelt. «Paljud ei suuda lihtsalt uskuda, et ministeerium nende arvamust ka kuulda võiks võtta.}) Siivelti hinnangul on seda seisukohta võimalik murda aktiivselt kommenteerides ja ettepanekuid tehes.

Sõltub ministeeriumist

«Meie oleme süsteemi üles ehitanud ja valmis pakkuma õigusloomealast koolitust ja abi, kuid inimeste eest kommenteerima hakata me ei saa,» vihjas Siivelt kodanikeühenduste praegusele suhteliselt madalale aktiivsusele.

Positiivse näitena tõi ta meresõiduohutuse seaduse eelnõu, millele esitatud mittetulundusühenduste parandusi ministeerium arvestas. Ühena järgmistest peakski avalikkuse ette toodama seesama eelnõu, nüüd aga juba täiendatud kujul.

Siivelti sõnul ei ole täpseid reegleid, millal eelnõu kommenteerimiseks välja pannakse. «Väga palju sõltub ministeeriumist, mis staadiumis eelnõu on nad valmis kommenteerimiseks andma,» ütles Süvelt.

Esmapilgul keerulisena tunduva internetilehekülje kasutamise hõlbustamiseks korraldab õiguskeskusõppepäevi.

Oppepäevade raames plaanib õiguskeskus läbi sõita kogu Eesti. Siivelt rääkis, et nad loodavad mai jooksulläbi käia Rakvere, Paide, Rapla, Haapsalu ja Võru. Kokkuleppimisel on praegu Pärnu, Kuressaare ja Viljandi. Seni on üritused toimunud Tartus ja Valgas. Lisainfo www.lc.ee.

Koristustalgud Räpina järve ääres

Ärimeeste raha mittetulundusühinguteie jagava Charities Aid Foundationi (CAF) tegevdirektor Michael Brophy usub, et riigi huvides on teha mittetulundusühendusteie annetavatele firmadele maksusoodustusi.

Arusaadav, mis ühendusi selle juures võlub. Aga miks ärimehed seda teevad?

CAF on ise registreeritud heategevusliku organisatsioonina.

Seetähendab,etmeilelaienevad ärimeestele teenuseid pakkudes samuti maksusoodustused. Me oleme endale riigilt mitmed eriõigused välja kaubelnud.

Näiteks arve, mille nad meie panga juures avavad, on maksudest vabastatud. See on kaunis keeruline süsteem.

Üldiselt pole mõtet rahandusministeeriumit enne avalikult rünnata, kui me pole neile nelja silma all oma arvamusest teada andnud. Seadsime sisse ÜlDarlaua, mis käib koos kinniste uste taga. Teisalttuleb muidugi ka avalikkust teavitada.

Miks peaks rük annetajatele maksusoodustusi tegema?

Me räägime rikkuse (ümber) jagamisest. Kuid kas Eesti ühiskonnas pole küsimuseks, kuidas rikkust luua?

Rikkuse loomine on eduka ühiskonna sine qua non. See on valitsuse põhiline mure ja kui raha pole, on väga raske rääkida jagamissüsteemidest. Aga küsida tuleb, kuhu soovitakse välja jõuda.

Kas Eestis võiks midagi CAFisarnast teha?

Tartu Vabatahtlike Keskus koristas eelmisel reedel Rapina paisjärve kallast ning istutas sinna puid. Üritusest võtsid osa Rapina OhisgOmnaasiumi ja aianduskooli õpilased ning vabatahtlikud Tartust ja Narvast. Pärast koristustalguid toimus teatevõistJus ning peeti pidu. (Foorum) PEETER UNT

Prahas koguneb 7.-11. oktoobrini 10. korruptsioom ~ vastane konverents. T ehhi Transparency lnternationali korraldatud konverentsil arutatakse korruptsiooni vastu võitlemise võimalusi, analüü itakse cri riikide juhtumeid ning püütakse paika panna üJemaailms id prioriteete.

Paralleelselt toimub e imest korda üliõpilaste foomm 50 üliõpila ele kogu maailmast. Kandideerida soovijad peavad saatma 15. maiks lühikese ettepaneku ettekande kohta. valitud koo tavad ettekanded ning parimad esitavad eile. Lisainformatsioon www.10iaee. org. (Foorum)

Haapsalus avati puuetega inimeste värkstuba

Kui soojad on teie suhted rügitegelastega?

Selline tavaline vastus oleks, et ühendused teevad riigi töö väiksema raha eest ära. Välle keerulisem on seletada seda, et on tarvis iseseisvat sektorit, kus inimesed oma huvides tegutsevad.

AnItlustes selle üle, kuidas see sektor täpselt välja näeb, räägitakse palju erinevatest võimalustest. Näiteks USAs määravad rohkem üksikisikud, Põhjamaades riik. Usun, et Briti peaministli kolmas tee oleks õige ka Eestile.

Ka meie olime kunagi palju kehvemas olukorras - veel I982. aastal tohtis firma maksuvabalt annetada vaid 3000 naela aastas ning siis pidi lubama toetust seitse aastat jätkata. Piirangud kadusid järk-järgult.

Prahas koguneb korruptsioonikonverents

Charities Aid Foundationi tegevdirektor Michael Brophy leiab, et alustuseks võiksid Baltimaade mittetulundusühingud raha kokku panna ja oma rahafondi teha.

EGERT KAMENIK

.

...........................................................................................................................................

e

'Ii!~alE!Vra I

• Sündinud 1937. Liitus 16-aastasena Kuningliku . Laevastikuga, kus tema eriaiaks said lennukikandjatelt õhku tõusvad lennukid. Läks erru kõrgema ohvitserina 1966.

• Charities Aid Foundatoni tegevjuht 1982. aastast. Euroopa Kodanike Ühenduse (ECAS) esimees.

• Olnud ka Euroopa Fondide Keskuse ja ülemaailmse kodanikeühenduste liidu ClVICUS esimees.

• Charities Aid Foundation on 1924. aastalloodud heategevusorgani. satsioon, mis jagab aastas heategevuseks 300 miljonit eurot ning mille varade väärtus on 1,5 miljardit eurot.

• CAFiI on kolm investeerimisfondi ja laenufond ning harukontorid kümnes riigis, sealhulgas Venemaal ja Bulgaarias.

Suurem osa eraannetustest tuleb kõikjal üksikisikuteit, mitte firmadelt.

Nii hakkavad osanikud teenima ja võivad liikuda edasi investeeringute juurde.

CAFil on kolm investeerimisagentuuri. Nii tuleb liikuda edasi aina keerukamate süsteemide poole ja lõpuks on mittetulundusühingutel kõik samamoodi üles ehitatud nagu ärisektoril. Ning maksusoodustustega saab siin väga palju reguleerida.

Määravaks saab see, kui palju siin rikkaid leidub. Praegu neist väikses Eestis ilmselt ei püsa.

Miks ei või ühendused samaKuid võibolla oleks asi mõeldav, h ästi praegu panka laenama kui kaasataks kõik Balti riigid. minna?

Alustada võiks mittetulundusühendusi teenindava rahaPangad ei tunne seda temaafondi tegemisega. tikat. See vajab erinevaid kriteePraegu on mittetulundussekriume. Meie spetsialiseerume ja torile mõeldud raha siin ju kõikoleme seeläbi nagu pankade jallaiali, aga see oleks otstarbevõistlejad. kas ühte kohta koondada, sest Kuid samal ajal peaks pank süs saaks selle panna suuremaid käituma mittetulundussektorit intresse teeruma. toetades pangana, selle aseme] et See tähendaks aga ka, et anda mõned kasutatud arvutid. peaks võtma kokku grupi rikSee tähendab - raha pannakkaid, kes oma raha Hidaksid. se raha tegema, ja samas on teadEesti mittetulundussektor, mis mine, et seda kasutatakse hästi. praegu projektist projektini Kuidas mõjutab siinset heateelab ja vahepeal uue välisabi gevust see, et Eesti linnad on saabumiseni talveund magab, Skandinaaviale ja mujale mavajab toetust just kohalikelt ri• ha müüdud? kastelt.

See sõltub seaduste t.

Ameerika firmad on pidanud näiteks oma sotsiaalseid kulutusi tegema USAs ka siis. kui nad tegutsevad mujal.

Exxon on kuulus näide, mis sai poole kasumist mujal. aga tegi 90% oma sotsiaalkulutustestUSAs. Sellest tekkis suur vaidlus, eriti siis, kui ExxoniI tekkisid väljaspool Ameerikat probleemid looduskait ega.

Mis paneks firmad kulutama seal, kus nad kasumit teenivad?

Tarbijad on hakanud oma käitumi ega neid mõjutama. Ettevõtted kaotavad turuosa, kui nende vastutustundetust käitumisest teada saadakse. Sellele aitab palju kaasa internet.

On igapidi, ka majanduslikult mõttekas teha sotsiaalseid kulutusi piirkonnas, ku toimub tootmine. Nii peavad ka Rootsi firmad oma Eesti turu peale mõtlema.

Kuid nü nagu äri peab muutuma sotsiaalselt vastutustundlikl.lmaks, nii peavad ka mõned mittetulundusühendused hakkama käituma vastavalt ärimaailma reeglitele.

Haap alus avas Läänemaa Puuetega Inimeste Koda 3. aprillil värkstoa, mis annab igapäevast tööd viiele puude ga inimesele.

Eesti esimeses omataolise värkstoas valmistavad töötajad külastajale silme all Läänemaa traditsioonide järgi rahvuslikke käsitööe 'cmeid, näiteks koovad kanga telgedel saanivaipu.

Värkstoa perenaise Reet Siimeri sõnul on tuba muutunud ka pi'ut kultuuri- ja tunnismikeskuscks ning suhtumine selle töötajatesse on olnud väga toetav. Töötajaile endile on see tema sõnul andnud uue elukvaliteedi.

Enne seda õpetas koda toimetulekut ning andis koolitust 21 kohalikule puudega inimesele. (Foorum)

Tallinnas loodi haridusuurijate keskus Eesti 1[midusfoomm kutsus 6.-7. apriUini Tallinnas kokku rahvusvahelise konverentsi, kus analüüsiti Balti riikide haridusrefonne ning loodi Balti-Põhjamaade Haridusuuringute Foorum.

Kaheksast riigist 0 avõtja-

tega kohtumise korraldaja, Tallilma Pedagoogikaülikooli professor Viive Ruus (pildil) märkis, et praegu ei vaadelda Eesti hariduses~tOl­ muvat üldse rallVusvahelisel taustal. «See on oluline, et saaksime oma otsuste õigu e kindlam ad olla,» sõnas Ruus.

KohtumiseJ viibis ka OECD esindaja, üks Eesti haridust puudutava DE raporti autor Aims McGuinness. Peagi i1muv raport toob Eesti õnnestumiste kõrval välja mitmed nõrgad kohad, nagu kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse olukord. (Foorum)

Viive Ruus PEETER lANGOVITS

elmi 'es Foorumis oli uudi es ((Koostöökoda pi dab EKAKi» ekslikult kõneldud Keskerakonna fraktsioo ni juhatajast Tooma Vare!dst, kuid mõeldud ollAndre Varikut Ee timaa Hahvaliidust. Foorum vabandab mõlema ees. (Foorum)

...

27. aprill 2001

Lühidalt '~idalas

peeti omakultuuri päeva

.

Laupäeval, 21. aprillil peeti Ridala valla omakultuuri päeva, mi tutvllsta maal pakutavaid teenuseid ja tooteid, enama ti lambavilIast ;'2. puidu t käsitöid. Neljal külal, Kiideval, Hae kal, Puisel ja Asukülal, oli oma eksponaadituba.

Kaheteistkümnele omakultuuri edendajale andis vallavalitsus Sädeinimese auhinna, preemiad panid välja kohalikud firmad.

Ridala vallavalit u algata poolteist aastat tagasi liikumise «Külast külla», mis on aidanud kutsuda ellu kuus küla eltsi. Ridala vaII, maaelu osakonna juhataja Maire Vllba kinnita, et seltsid on r hikese ajaga palju muutnud, se t inime ed on hakanud ühi eit tegutsema. (~Näiteks Kiidevas, ku nüüd on kalurimuu eum, räägiti pärast kaluriküla päeva, et eal polnud 30 aastat ühisüritust toimunud,» õnasVilbas.

Vilbase sõnul on vald püüdnud eItse toetada ruumidega, mida ta tasuta rendile annab. ccHaeska selts sai suure tühja kauplusehoone, kus nad koos käivad ja kursu eid teevad,» viitas Vilbas.

Jargrni el aastal oovib vallavalitsus innustada külasid heakorrastama. (Foorum)

Avatud Eesti Fond jagas Koosmeele auhindu

1

Nädal tagasi. 19. aprillil andi Avatud Eesti Fond linnateatri kammersaalis üle 2001. aasta Koosmeele auhinnad.

Auhinna said Natalja 1alviSLC inimest väärtustavate ja väljapeetud aadete tegemi~b eest venekeelses televii oru, elli Kalikava ihikindla tegevuse ee t aid i problemaatika teadvustamiel ja haigu e piiramisel ning Mihkel Mutt (pildil) ühiskondlikke protses e ja Eesti tulevikku käsitlevate teemade meisterliku ja intrigeeriva käsitlemise ee t. Auhinnaga kaasneb 20 000 krooni ja graafiline leht.

Fond lõi Koosmeele auhinna 1997. aastal neile, kes on kaa a aidanud Ee tis elavate rahva te ja otsiaal ete gmppide ükstei emõi tmiele ning ühi e tuleviku Ee ti ehitami ele. Tänaseks on antud välja kaksteist auhinda. (Foorum)

Mihkel Mutt

OVE MAIDLA

eliit ku ub konverentsile 4. mail peetakse Tallinnas

kcskkonnruninistceriumi hoones kiiInnes paekonverents, mil1e teema on keskkOlmahoidIik paeka. utu ..

Sellele eelnevad 3. mail Vaalemma.. ja Padisel mõttelaIgud.

Ugi kümme aa tat tegutcnud 41 lü melise 'e ri Paeliidu põhiee märk on pa > kui E ti rahvu kivi taasväärtu tamine. Li ainfo ja r ouand d t lefonil 634 5906, <1 Uit <-hdt.e •(floorum

Ba kiir anna tuli Peterburist Pe ·psi ümbruse ~lu edendama V

((Siin pole mingit tegemist pahatahtlikkusega.»

Lõuna-Uuralites sündinud Gulnara Roll soovitab eluga toimetulekuks õpinguid RAIMU HANSON raimu.hanson@postimees.ee

Peipsi ümbruse elanike elu Peterburist edendama tulnud ba~kiirlanna Gulnara Roll (36) rõhutab õppimise

vajalikkust ja jätkab ka ise õpinguid.

Mittetulundusühingu Peipsi Koostöö Kesku juhatuse esinaine, kelle eesnimi tähendab pärsia keeles granaatõunaõit, asus mullu septembris õppima Tartu Ülikooli eurokolledZis. Ta soovib saavutada magistrikraadi.

Oppimise tarvidust põhjendab Gulnara muutustega elus.

«Uskumatu, kui kiiresti kõik muutub. See tähendab aga seda. et inimesteIgi tuleb ennast muuta. Peaksime olema paindlikud, et toime tulla ka näiteks viie ja kümne aasta pärast,» soovitab ta eneseharimist teistelegi.

Ee ti minekut Euroopa Lütu peab emandust õppiv tartlanna iseenesestmõistetavaks. Kas see juhtub enne, kui ta saab Eesti kodanikuks, ei oska keegi arvata.

Sundinud Ufas Lõuna-Uuralitest parema] pool paikneva Baskortostani pealinnas Ufas 1987. aastal ülikooli majandusgeograafina lõpetanud ning Peterburi ülikoolis teaduskandidaaeti kraadi aastal 1991 kaitsnud tõmmu kaunitar leidis, et senisest haridusest ei piisa.

Ta] õnnestus 1992. aastal pääseda Ungarisse, et õppida kaks kuud Kesk-Euroopa ülikoolis ja viibida sama programmi raames täiendusel USAs Browni ülikooli keskkonnauuringute keskuses.

Välismaal viibimine andis lisaks enesetäiendusele võimaluse kohtuda tulevase abikaasaga, aga ka idee rajada mittetulundusühing Peipsi Järve Projekt, millest nüüdseks on kasvanud rahvusvaheline Peipsi Koostöö Keskus.

Kaheksa aastat tagaSi Eestisse elama asunud ja tartlasest teadlase, praeguse ettevõtja Margus Rolliga abiellunud Gulnara lSkuzina eesti keel on tema enda hinnangul ideaalist kaugel. Seevastu kolleegid kiidavad, et ta on suuteline eesti keeles isegi kirjutama.

1993. aastal sündi Marguse ja Gulnara Rolli peresse tütar.

«Eesti keelt hakkasin õppima lapse kõrvalt. Palju aitas ämma, abikaasa tädi ja lastega suhtlemine,>~ ütles seitsmeaastase Liiaema.

«Mõned grammatikavead siiski lip avad sisse. Juba mitu aastat loen Postimeest, sellest on kindlasti kasu olnud. Nüüd pööran tähelepanu häälduse parandamisele. Minu praegune õpetaja Tiiu Puik aitab ka Vanemuise näitlejatel kõnet selgemaks muuta,» rääki Gulnara. Ühtlasi ütles baskiirlanna, et kirjutab rohkem inglise keeles, sest Peipsi Koostöö Keskuse põhiline raha tuleb rahvusvaheli test fondide t.

«Kahjuks ei ole Eesti riik ja kohalikud ärimehed veel võimeli ed kolmandat sektorit piiavalt toetama, ehkki valmisolek selleks on juba olemas.

Ee ti mittetulundusühingute tegevust toetavad tänuväärselt tihti välisriigid ja rahvusvahelised fondid,» tunnistas ta. ah svaheline tegevus ei

Childerik Schaapveld «Demokraatia programmi» ekspert, projekti venimise põhjustest

Baskortostan Gulnara Roll on sUndinud

Eurokomisjoni delegatsioon ei anna infot

laskortostani pealinnas Ufas.

1

KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

A1lika5; ENE kaardid

Eesti ühendustele mõeldud Euroopa Liidu abiprogramme koordineeriv Euroopa Komisjoni Delegatsioon on kaotanud usalduse paljude mittetulundusorganisatsioonide silmis, sest sealt on ka hilinemiste puhul võimatu programme puudutavat teavet saada.

Sel aastal on käigus kolm otseselt ühendustele mõeldud programmi: inimõigusi puudutav ~~Demokraatia programm» (l10 000 eurot), kodanikuühiskonna arengule mõeldud ACCESS (850 000 eurot) ja Euroopa Liidu tutvustamiseks mõeldud «Väikeprojektide programm» (150000 eurot).

Kolmest on korralikult käivitunud vaid viimane. mis mõeldud Euroopa Liidu propageerimiseks.

ott Rammo

ole tema jutu järgi sugugi nii roosiline kui esmapilgul tundub. (,Erinevad töökogemused ja ootused, arusaamise ja usalduse nappus partnerite vahel ning muud tegurid võivad koostööd oluliselt takistada.»

Miljonid raja tagant Kuigi Gulnara silmis ei saa kõike rahaga mõõta, märkis ta siiski, et tema tegevuse tulemusel on laekunud välismaalt Eesti elu arendamiseks raha aastaaastalt üha enam: 1995-1996 tuli 600 000 krooni, 1997 1 500 000, 1998 - 1 600 000, 1999 - 5 000 000 ja mullu 5 500 000 krooni.

«Oleme suutnud luua hea meeskonna, see kajastub arvudes. Raha on põhiliselt läinud erinevatele koolitustele, keskkonna- ja sotsioloogiliste uuringute läbiviimiseks, kirjastamiseks, keelelaagrite ja laste loomingu konkursi korraldamiseks,» selgitas Gulnara Teda rõõmustab, et tänavu kinnitati kaks väga mahukat keskkonnaprojekti.

Maailma Keskkonnafond hakkab rahastama Peipsi järve valgala veemajandusprogrammi väljatöötamist ja osaliselt ka rakendamist. Ettevõtmine algab kavakohaselt sügisel, kestab kolm aastat ja toob sisse miljon USA dollarit.

Veebruaris algas keskkonnapoliitika ja -uuringute kolm aastat villtav projekt «MANTRA East», mis toob Eestisse ligi kümme miljonit krooni. Selle eest tuleb teha erinevaid töid alates vee kvaliteedi määramisest ja lõpetades keskkonnateadlikkuse kujundami ega.

Rõõmuhetked Seoses viimati nimetatud suurettevõtmisega teeb Peipsi Koostöö Keskus koostööd kümne erineva institutsiooniga kuuest riigi t. Eestis on parmeriteks Tartu Ülikool, Eesti Põllumajandusillikool ja Tallinna Tehnikaülikool.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsleri Harry Liivi sõnul on Gulnara Roll korraldanud protsesse, mis on vajalikud kohalikule elule, kuid samas kogu Eestile.

«Meie koostöö ei ole koormav kummalegi poolele,» märkis asekantsler tunnustavalt.

Gulnara tunneb rõõmu, kui Peipsi-äärse rahvaga vesteldes ilmneb, et juba Pihkvas e arenenud Peipsi Koo töö'K kuse

Tumm delegatsioon

«Kahjuks ei ole Eesti riik ja kohalikud ärimehed veel võimelised kolmandat sektorit piisavalt toetama,» selgitas Gulnara Rolf, miks suurem osa rahast tuleb vAljapoolt Eestit.

AIN PROTSIN

tegevus on tulnud neile kasuks.

Eraelus naudib ta nädalalõppe, mil kogu pere - tema mehe pojad esimesest abielust sealhulgas - saab minna sportima.

«Armastan squash'i mängida, ujuda ja jooksmas käia. Töö edeneb paremini, kui saan kõike seda koos kallite inimestega teha,» tunnistas ta naeratades.

Kui granaatõunaõielt nime saanud tartlanna sõidaks praegu ema ja isa juurde Baskortostani, ei näeks ta granaatõunapuid õitsemas. «Seal neid vist ei kasvagi,» selgitas Gulnara.

Seetõttu ootab ta pikisilmi Maarjamaa kirsside õidepuhkemist.

Peipsi naised valInistusid Rootsis ettevõtluseks RAIMU HANSON raimu.hanson@postimees.ee

Aprilli alguses naasis Rootsist veerandsada Peipsi lähedal elavat naisettevõtjat, kes käisid sealseteit naisettevõtjatelt kogemusi omandamas.

Peipsi Koostöö Keskuse projektijuhi Angellka Rehema teatel külasta id meie nais et tevõtjad Rootsi väikekohvikuid, majutusasutusi ja tutvusid teiste turismiteenustega.

Oppereis oli 18 kuud kestud harlvq tegevuse ük osi.

Phare programmi LIEN rahastatud ja Peipsi Koostöö Keskuse korraJdatud koolitus tegi siinsetele naistele selgeks ettevõtluse alused, raamatupidamise, suhtlemise ja enesekehtestamise, projektide kirjutamise ja suhtekorralduse.

Rehema andmeil varmistas end mitu naist ettevõtjaks juba koolituse aegu ning mitmel on plaanis oma ettevõte registreerida lähemal ajal.

Koolltuses osale poolsada naist tosinast erinevast Peipsiäärse vallast ja-linnast.' , r

«Demokraatia» jaACCESS ei jäänud küll otseselt hiljaks, kuid ühendused ootasid nende käivitumist ammu. Seepärast tekitas ka meelehärmi, et delegatsioon päringutele ei vastanud.

Komisjon ei andnud selgitusi, kui see hiljuti «Demokraatia programmi» tulemustega teatamisega neli kuud hilines.

Tartumaa mittetulundusorganisatsioonide info- ja nõustamiskeskuse juhataja Madis Saluveer on üks neist, kes peab vastama küsimustele liidu abiprogrammide kohta.

«Suurim kaotus on usalduse kaotus, et on olemas rahaallikas, mille jagamise reeglid on kindlad ja otsustamine läbipaistev,» märkis Saluveer.

MTÜ Eesti Haridusfoorum juhataja VLive Jüriso kinnitas, et temas tekitas suuremat meelepaha just suhtumine, et kes maksab, tellib muusika.

Olisalajane burokraatia «Demokraatia programmis)} Brüsseli-poolse eksperdina osalenud Chllderik Schaapveldi kinnitusel tehti kõik reeglite kohaselt ning see võttiski aega. ({Läbipaistvus on nii delegatsiooni huvi kui poliitika, ja seda on delegatsioon ka üritanud olla,}) sõnas ta John Kjaeri artiklile viidates (Äripäev, 6. aprill).

«Siin pole mingit tegemist pahatahtlikkusega, kui keegi leiab, et põhjustest ei piisa.»

Schaapveld tunnista, et Elis takerdub palju bürokraatiasse.

Eesti delegatsioon ei vastanud ligi kahe nädala jooksul Foorumi korduvatele arupärimistele programmi venimise kohta ega andnud ka üldist infot delegatsiooni kaudu liikuva Eli toetu e kohta ühendu tele.

Euroopa Lüdu seaduste alusel tegutsev delegatsioon väljastab konkurssidest väga vähe teavet. Näiteks on salastatud ekspertide nimed, arv ja valikukriteeriumid. Schaapveldi sõnul peetakse praegu Brüsselis nõu, kas ekspertide nimesid ei peaks tagantjärele avalikustama. ' -t