Foorum_2001_04_

Page 1

Ilmub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus

Nr. 4 (22) Reede 27. aprill 2001

KOD A N

KUÜHISKONNA

HÄÄ L E KAN D J A

Korvamatu kapital

--l,(

_R_ik_a_s_t_e_f_ir_m_a_d_e_a_n_n_e_t_a_m_i_sv_õ_i_m_a_l_u_se_d_k_ah_a_n_e_S_id_ _ _

«Kui sotsiaalsed investeeringud kord juba ära on jaanud, on seda võimatu korvata.»

Enne ettevõtte tulumaksu kaotamist võisid firmad puhaskasumist annetada kuni 10%. Vastavalt kehtivale maksusüsteemile võib iga tegutsev firma annetada tulumaksuvabalt kolmanda sektori ühingule 3-5% oma töötajate sotsiaalmaksu summast. Kui ettevõte maksab sotsiaalmaksu aastas miljoni krooni eest, siis annetada saab sellest maksuvabalt kuni 50 000 kr.

Rein Ruutsoo, Tartu Ülikooli iildpolitoloogia õppetooli profe sor, sotsiaalsetest investeeringu-

test tänapäeva Eestis

Enne 1.01.2000 oleks Hansa ank saanud eelmise aasta kasuminäitajate õh'al maksuvabalt annetada

Hansapank

saab annetada praegu kehtiva süsteemi järgi (summa kahanes 17 korda) Hansapanga puhaskasum 2000. aastaloli 1,28 mld kr, makstud töötajate sotsiaalmaks oli 151,8 min kr

KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

AS SAKU ÕLLETEHAS 2000. aastal puhaskasum 23,4 min kr Makstud sotsiaalmaks 15,3 min kr

0,4

mn

saab annetada praegu kehtiva süsteemi järgi (summa kahanes 9.5 korda)

2,3 min kr

AS EESTI GAAS 2000. aasta puhaskasum 74 min kr Makstud sotsiaalmaks 7,8 min kr

,8

Rahandusministeeriumi maksude osakonna juhataja Le mmi Oro sõnul on igal ettevõttel õigus annetada 3%, kuid kui ettevõte pole ära kasutanud esinduskulusid, siis on õigus ka esinduskulude (2%) ulatuses annetada.

saab annetada praegu kehtiva süsteemi järgi (summa kahanes 2,9 korda)

Allikas: rahandusministeerium, firmade koduleheküljed, foto: Änpäev

Ettevõtte tulumaksu kaotamine pärsib maksuvaba annetamist Ettevõtjad sooviksid küll heategevusele annetada, kuid kellegi käest pole nõu küsida MIRKa OJAKIVI mirko.ojakivi@postimees.ee

Ettevõtte tulumaksu kaotamise järel reformitud annetussüsteem on väga heategevusvaenulik. kinni tavad paljud firmajuhid. Kasumiprotsendi asemel kasutusele võetud paIgasüsteem vähendab mitu korda ettevõtjate maksuvaba annetuspiiri. Kui enne 2000. aasta jaanuari sai Baltimaade üks suurimaid ettevõtteid Hansapank maksuvabalt annetada 128 miljonit krooni, siis praegu kehtivate seaduste kohaselt saab pank heategevusse malesuvabalt paisata umbes 7 miljonit krooni. Hansapanga avalike suhete juhi Ando Noormetsa sõnul pani selline seadusemuudatus paljud suurettevõtted ebamugavasse olukorda, kuid hoolimata sponsorluse kallinemisest ei plaani Hansapank annetamist lõpetada. Võimalus rohkematele

{{Annetussüsteemi muutmisel oli tegemist poliitilise otsusega, sest riik pidi arvestama oma võimalustega ning kuna kasumit ei saanud enam maksuvabalt annetatava raha aluseks võtta, tuli leida uus alus ja selleks oli palk,» ütles rahandusministeeriumi maksu osakonna juhataja Lemmi Oro. Tema hinnangul on hetkel toimiv süsteem võrteldes eel-

Ühiskond tõrjub sotsiaalseid probleeme

«Onnetuseks ei suutnud ka Tartu linna valitsus midagi mõistlikku lausuda.» Aune Past, kommunikatsioonispetsial~t, olukorrast, kus ei suudetud otsustada, kes kõige enam toetust vajab

misega soodsam. «Möödunud aastal maksis kasumimaksu 40000 ettevõttest vaid paarsada, järelikult oleks maksuvabalt annetamise võimalusi palju vähem,» arvas Oro. Riigi tekitatud keeruline olukord, kus ettevõtjad ühelt poolt soovilesid annetada, kuid teiselt poolt ei tahaks maksta sponsorluse pealt, võib tekitada situatsiooni, kus ettevõtja proovib annetada maksuvabalt suurema summa eest, kui seadus ette näeb. Salaannetamine

Erailiikooli EBS prorektori Endel Laanevee sõnul on nende koolis mitmeid tudengeid, kes õpivad sponsorraha eest. Lisaks vüele õpilasele. kes studeerivad kooli kulul, on EBSis ka õpilasi, kelle kulud katavad erafumad. Heade koostöösuhete säilitamise nimel pole EBSi prorektor nõus toetavate firmade nimesid välja ütlema. «Kahjuks ei saa toetajaid avalikustada. kuna Eesti maksusüsteem on vildakas ja ei soosi sponsorlust. Igaks juhuks pole mõtet neid firmasid nimepidi mainida, est

neil võib juhuslikult tekkida probleeme maksuametiga,» ütles Laanevee, kes pakub lahenduseks tõsta maksuvabalt annetatava protsendi suurust. Lemmi Oro hinnangul aga ei võtaks ükski ettevõte endale riski, et asub annetama maksudest kõrvale hoides. {{Ma ei usu, et keegi jagaks oma raha salaja,» sõnas üro. Lisaks vaenulikule maksusüsteenlile näeb prorektor Laanevee suurt probleemi seaduseelnõus, mille kohaselt soovib riik kaotada soodustused bensüni, reiside ja ka koolituskulude andmisel kompensatsioonina ettevõtte poolt maksuvabalt. ({Meil õpib päris palju tudengeid, kelle tööandja või tuttav ettevöte maksab kinni koolituskulud, kuid kahjuks klrjutati möödunud nädala Äripäevas, et selline toetamine on plaanis ära keelata,» tundis prorektor Laanevee kahetsust. Raha jagav Ohing

Eesti heategevusmaailmas valitseb hetkelolukord, et inimesed ühelt poolt ei tea, kust Ja kellelt ralla või toetust küsi-

da, teisalt aga ei oska ettevõtjad abi pakkuda, kartes, et äkki on kuskil ka hädalisemaid vajajaid või tõsisemaid projekte. Lahenduseks võiks olla sponsortaotlusi koguva ja neid firmadele vahendava mitte tulundusühingu loomine. Mujal maailmas on sellist nõustamist juba aastaid edukalt pakutud. See on loonud soodsa pinnase, kus ettevõtjad on ise huvitatud heategevusse raha annetamisest. Samal ajal pakub riik sellistele heategevusraha vahendajatele ja nende abi kasutavatele firmadele mitmesuguseid maksusoodustu i. Raha ei osata jagada ({Meil oli 90ndate keskel raha, mida jagada, ja soovijad, kellele anda, kuid kahjuks ei suutnud me ise otsustada, keda toetada, ja pöördusime Tartu linna poole. Onnetuseks ei suutnud ka Tartu linnavalitus midagi mõistlikku lausuda,» kirjeldas oma kunagist negatiivset kogemust sponsorraha jaotamisel kommunikatsioonispetsiali t Aune Past. Viie aastaga on Pasti sõnul tekkinud palju uusi fonde ja nõustajaid, kelle abiga on praegu palju reaalsem, et abi jõuab vajajani. Hansapanga avalike suhete juhi Ando Noormetsa meelest oleks tervitatav niisuguse mi ttetul undusühingu loomine' kes aitaks koostöö ettevõtjatega välja selgitada head jq oetu t väärivad projektid. I

Avatud Eesti Fondi kuuendal avatud ühiskonna foorumiI ({Sotsiaalsed in vesteeringud: miks ja kuidas?» tekitasid kõige elavamat arutelu Rein Ruutsoo mõtteavaldused kahest Eestist, mis sarnanes põhiideeit sotsiaalteadlaste kollektiivse pöördumisega. Ruutsoo kinnitas oma ettekandes, et üleminekuühiskond, millelt nõutakse kiiret jõukuse kasvu, tõrjub sotsiaalseid prob~ leeme. Et ühiskond sotsiaalse võõrandumise kriisist välja tuua, oleks tarvis rüklikku kokkulepet. {(Kui sotsiaalsed investeeringud kord juba ära on jäänud. on seda võimatu korvata,») märkis Ruutsoo. MaksusOsteem kriitikatules

Kommunikatsioonikonsultant Aune Past kinnitas oma kõnes, et talle on Euroopa Liidu imagouuringuid tehes selgeks saanud. et rill< raiskab asjatult raha propagandale ja manipulatsioonile ega räägi rahvaga lihtsas keeles. Teise teravama teemana kerkis üles riiklik maksusüsteem, mis pärsib sotsiaalseid investeeringuid isegi ettevõtete sees, kui viimane soovib oma töötajate heaks midagi teha. Sellele juhtis tähelepanu KTK OveraIli juhatuse esimees Andres Haamer, kes rääkis teda tabanud pettumusest, kui ta kuulis just kehtestatud reeglist, et töötajate firma kulul spordisaali saatmine tähendab ettevõttele lisamaksu. {(See ahnus ei tee kedagi rikkamaks,) veenis Haamer. Haamer sõnas, et ettevõtja maksab iga kuu sot iaalmak u, kusjuures tema firma töötajad

kasutavad arstiteenu t vähe ning ka kõrgepalgaliste pension ei erine madalapalgaliste omast kuigivõrd. Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Peep Pruks kinnitas, et Eesti ühiskonna sotsiaalsest kapitalist on viimane aeg rääkida ning seega oli foorumi teemaküps. «Erinevalt finantskapitalist, kus meil oli möödunud kümne aasta jooksul võimalik võtta läänest laenu - ja Un oli Eesti üliedukas - puudub meil sama võimalus sotsiaalse kapitali osas,) märkis Pruks. Ärimeheä teadmatuses

Ligi 150 foorumikülalise seas olid ainult üksikud ärimehed. Baltic Computer Systemsi nõukogu e imee Ants Hd sõnas, et ärimeeste vähene osaIus kurvastas. kuid selle põhjuseks või olla vähene teavitamine. Paljud kõned, eelkõige vä liskülaliste ettekanded, polnud ka häälestatud kõige tundlikumatele probleemidele, millel sotsiaalsetest investeeringutest kõneldes rääkida võiks. Näiteks välisminister Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes peamiselt ühistegevuse. laulupidude ja seltsingute rollile Eesti ajaloos. peatumata seega ainsaIgi päevaküsimusel. Ants Sild ütles, et ttekanded oleksid võinud minna konkreetsemale ta andile. «Valisesinejate puhuloleks meid rohkem edasi aidanud konkreetsed näited,» tõde Sild. Ta lisas, et sotsiaal ete investeeringute vajadust teadvu tavad nii ettevõtjad kui mittetulundussektor, kuid praegu ei leita kokkupuutepunkti ning ei osata mõelda õigete programmide peale.

EKAK anti Riigikogule K ERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Esmaspäeval andsid Ee ti mittetulundusühenduste ümarlaual valitud e induskogu liikmed Jaan Tõnissoni Instituudi direktor Agu Laius, Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hetlam ja ürvuna Kasvanute Lüdu esinaine Tiina Koidu ligi kaks aastat koo tamisel olnud Ee ti kodanikeühi konna arengu kont eptsiooni (EKAK) üle Riigikogu juhatusele. Selle võtsid vastu Riigikogu esimees Tooma Savi ja asee imees Peeter Kreitzberg. Agu Laius ütles EKAKd üle andes, et Eesti mittetulundussektor on valmis võtma suuremat vastutust 0 alusdemokraatia arendami e ee t. «Soovime dokumendi kiiret menetlemi t,>sõr s~u '.

Toomas Savi kinnitas, et kontseptsioon pakub huvi mitmele parlamendikomi jonile ning leiab ilm eIt Riigikogus käsitlemist riiklikult tähtsa küsiInusena. Savi lisas, et kontsept iooni! võiks olla tähtis osa inimeste riigist võõrandumi e vähendamisel ning et selline kokkulepe viib esti po tsot ialistlike riikide eas e ikoha] . Üleandmi el osalenud Tiina Koidu avaldas Foorumile samuti lootu t, et dokument lähendab Riigikogu. valitsu t ja rahvast. «Võitlust s tle nimel tuI k kindla ti jätkata.» märlds ta. Kommenteeride ruVd1l1U t, et EKAK võiks jääda vaid deklaratiivseks paberiks, sõnas Koidu, et seda Il gatiiv et ja la nlsetut suhtumist paks teadIjkulr uutg+J:tQ·IQ...lf~~


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.