IImub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus
Nr. 6 (24) Reede 22. juuni 2001
KOD A N
K U Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D J A
Raamatupidamine vaevab kolmandat sektorit MIRKO OJAKIVI mirko.ojakivi@postimees.ee
Keeruline rahaaruandlus on pinnuks silmas paljudele mittetulundusühinguteIe ning peale fondide ja teiste annetajate soovivad hulgaliselt pabereid näha ka maksuamet ning riigija omavalitsusasutused. «Kardan, et suuremate mittetulundusühingute puhul on võimatu ilma raamatupidajata hakkama saada, sest aruandlushulk ületab tavalise inimese võimed paberite täitmisel,» oletas mitmetele mittetulundusühingutele raamatupidamist pakkuv Madis tiivaküla. Maksuameti peadirektori asetäitja kt Kaja Tamme kinnitusel jagub kohusetunnet vaid vähestel ühinguteL «Eelmisel aastal esitas aastaaruande vaid komandik mittetulundusühingutest. Esimesel korral trahvi ei tee, aga hiljem võime karistada kuni 10 000 krooniga,» sõnas Tamm. Maksuameti andmeil on Eestis praegu ~ ~7e aru dekohustuslikku mittetulundusühingut. Ebatäpsete andmete esitamise korral annab maksuamet üldjuhul võimaluse aastaaruannet parandada. Tamme sõmil on paaril korral olnud kõige karrnimaks sammuks mittetulundusühingu väljaarvamine vastavast registrist. Põhjuseks on olnud seadusrikkumised palkade maksmise osas ja keelatud tehingute sooritamine. ((Esmapilgul tundub, et suhteliselt lihtne on täita kõiki neid pabereid, kuid suurte summade puhul kaob järg käest ning raske on raamatupidamist tagantjärele teha,»> ütles Liivaküla. Tavalise aastaaruande koostamine maksab ligi 1000 krooni, kuid suuremate klientidega arveldades on vastutus suurem ja summad küünivad 10 000 kroonini. Eesti Mittetulundu ühingute ja Sihtasutuste Liidu jullataja Kristina Mänd nõustub llivakillaga ja arvab, et jätku uutliku kolmanda sektori arengu eelduseks on hea raamatupidaja, kes ei asu tööle detsembris, vaid töötab aasta ringi. «Kuigi mittetulundusühingute aruandlus on võrreldav tavalise tulumaksudekJarat-
e( Mullu esitas aastaaruande vaid kolmandik mittetulundusühingu-
test» KajaTamm maksuameti peadirektori asetäitja kt, mittetulundusühingute deklareerimisaktiivsusest siooni täitmisega, on tarvis pidevalt jälgida raha voogu ja täita pabereid,» leidis Mänd. Praegu takistab uute mittetulundusühingute loomist väikestele mittetulundusühingutele üle jõu käivesitamisele kuuluvate paberite hulk.
Aruandeid soovivad kõik Mittetulundusühingutel tuleb maksuametile esitada kord aastas majandusaasta aruanne, kuid lisaks soovivad amandeid ka ettevõtteregister, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja teised rahastajad. Kri tina Männi õnul soovivad lisaks riigile aruandeid ka kõik asutused, kes raha on andnud. «Detailsemaid aruandeid soovivad ministeeriumid, kes tihti tahavad peensustesse laskuvaid ülevaateid, mis on mittetulundusühingutele kur-
navad ja muutuvad mõttetuks, kui teada, et tegelikult ei oska ministeeriumid nendega midagi peale hakata,» ütles KristinaMänd. Erinevalt ministeeriumidest teavad fondid ja eraannetajad paremini, milliseid aruandeid mittetulundusühinguteIt küsida. Tavaliselt lepitakse juba projekti alguses kokku aruande vormid ja mida konkreetselt rahastaja soovib teada.
7.-9. juunini toimus Rootsis Gävles 7. Euroopa sotsiaalmajanduse konverents, kus Eestist esinesid ettekannetega ka külaliikumise Kodukant juhataja Kaja Kaur ja Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Heliarn. Rootsi maapiirkondade arengut ja ettevõtlust arendava külaliikumise «Kogu Rootsi peab elama» juhi Staffan Bondi hinnanguloli konverentsi peamine tulemus selles, et see tõstis sotsiaalmajanduse teema üles Euroopa
KERTU Ruus foorum@netexpress.ee
Ee ti Mittetulundu ühendu ste Ümarlaua esindaja Mal1 Hellam andis esmaspäeval Eestit külastanud Euroopa Komisjoni presidendile Romano Prodile üle pöördumise. mis kinnitab Eesti kodanikeühenduste valmisolekut rääkida kaa a poliitilises debatis, anda rahvale teavet laienemi e kohta ja suhelda partneritega nii liidust kui kandidaatriikidest. amuti rõhutab 26 uure organisatsiooni allkirjastatud dokument, et Romano Prodi külaskäik aitab kaasa kodanike Euroopa idee paremale mõistmisele. Prodi rääkis, et kui mittetulundusorganisatsioonid on komisjonile väga olulised, tuleb meeles pidada, et riigiorganid on demokraatlikult valitud, kuid organisatsioonidel puudub rahva esindamiseks otsene mandaat. Seepärast jääb lõplik vastutus langetatud ot uste eest rahvaesindajaile, märkis Prodi. Dokumendile aHa kirjutanud Järvamaa Ettevõtjate Seltsi liige Silva Anspal märkis, et pöördumisega teadvustatakse kolmanda ektari aktüvsust nii iseendale, Eesti riigile ja üldsusele kui Euroopale. «(Samuti kutsume nii aktiviseeruma ka neid kodanikke, ke sektoris täna veel jõudu ei näe,» lisas Anspal.
Lihtsamalt pole mõtet Keerulise aruandluse vältimiseks soovitab mittetulundusühingu Tehnokratt asutaja Peeter Marvet hoiduda rahalistest tehingutest. Tema asutas ühingu vastavanimelise domeeni registreerimiseks. «Sellisel juhul pole tarvis ka keerulist aruandlust,» ütles Marvet, kelle sõnul on Tehnokratt tänaseni ilma paberimajanduseta suurepäraselt hakkama saanud. Kõik küsitletud mittetulundusühingud leidsid, et kindlasti saaks aruandesüsteem Eestis lihtsamaks minna, kuid maksuameti peadirektori asetäitja kt Kaja Tamme arvates pole lihtsustamisel mõtet. Nendel mittetulundusühingutel, kes kehtivat maksuseadust liiga keeruliseks peavad või kust läbi käivad summad on liiga suured, soovitas Tamm raamatupidaja palgata.
Kellele ja millal aru anda • Mittetulundusühingute aruandlus lähtub raamatupidamise seadusest, mittetulundusühingute seadusest, sihtasutuste seadusest, tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksu seadusest ja käibemaksu seadusest. • Maksuametile või äriregistrile tuleb esitada: raamatupidamise aastaaruanne, ettevõtte tuludeklaratsioon, igakuised maksudeklaratsioonid, igakuised käibemaksuaruanded (käibemaksukohuslastele). • Raamatupidamiskohuslane on kohustatud allkirjastatud majandusaasta aruande esitama oma majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alatiseks säilitamiseks. Mittetulundusühingule ja sihtasutusele näeb seadus ette teatud erisused, mis tulenevad raamatupidamise seadusest. • Ettevõtte tuludeklaratsioon. Ettevõte on kohustatud esitama oma asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodi tuludeklaratsiooni koos raamatupidamise aastaaruandega maksustamisperioodile järgneva 6 kuu jooksul. See nõue kehtib ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. • Maksudeklaratsioon. Väljamaksetelt kinni peetud ja erisoodustusteit arvutatud tulumaksu ning väljamaksetelt ja erisoodustusteit arvutatud sotsiaalmaksu kohta.
Lühidalt
al""""
Liidu tähtsates inssioonis toodi ära vatitutsioonides. jadus toetada rohEestile oli olulikem kandidaatriikisimaks Euroopa tiide sotsiaalmajandu laienemist puudusega tegelejaid. dutav paneel. PaDtsiaa1majan neeli juhtinud Ühisdus un inimkeskne tegeJiste Liitude majandus, mis kesEuroopa komitee kendub kasumi teenimise kõrval ka kopresident Anne Dahaliku arengu toetavid ütles oma sisse- Mall Hellam misele ja töökohtajuhatavas kõnes, et laienemine peab olema de loomisele, näiteks on nii asutatud ettevõtteid, kus töötaEuroopa ülesehitustöö esmavad puuetega inimesed. Väideseks eesmärgiks ning et loodetavasti ei soovi lüt oma idapiiri tavalt töötab sotsiaalmajansulgeda. dusettevõtetes 7% Euroopa Konverentsi lõppdekJaratmaksulisest tööjõust.
........
....,.~
__ •
~
...
~,
...
~."
Loodusfond arvustab metsanduse arengukava
Allikad: mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus
ELis kasvab sotsiaalmajanduse tähtsus KERTU Ruus foorum@netexpres5.ee
Ühendused koostasid pöördumise Prodile
Kolmapäeval tähistas Eesti Kloostri Aidas maailma esimest pagulaste päeva. kuhu Sierra Leonest sõja eest põgenenud Peter Fondeh võttis kaasa oma maali «Tere tulemast koju). Maali maapaost taa' koju Aafrikas e jõudnud naistest tegi varjupaika taotlev Fondeh Eestis, kus ta on elanud varsti juba kaks aastat. Fondeh kinnita , et tal on praegu siin ilma rahalise abita elades väga raske toime tulla ning üritus andis natuke julgustust. Eestis tähistasid maailma pagulaste päeva Eesti Pagulasabi, Eesti ÜRO Assotsiatsioon ja ÜRO Pagulasorgani atsioon Eestis. [nimõiguste ja paguluse teemalise loenguga e ine Iraanis tagaki usatu d bahai kogu du e esindaja Maheid Fatio, kes on olnud aktüvne inimõiguste ja eriti naiste õiguste eest võitleja juba aastakümneid. Ohtul tähistati päeva Kloostri Aida , kus e inesid eri rahvaste muusikat mängivad ansamblid. Alates 12. juunist on Kloo tri Aidas üleval ka ÜRO pagulasorganisatsiooni Eestis 50. aastapäevale pühendatud plakatinäitus (~Paljajalu maailma: 50 aastat pagulasabi». Pagulaste arv maailmas aina kasvab. hetkel on neid kokku umbes 12 miljonit. Eestis on praegu 51 varjupaigataotlejat, kellest neljale on antud pagulase staatus. (Foorum)
Eestimaa Looduse Fond (ELF) taandas end metsanduse arengukava väljatöötamises osalerni est, est on vastu selle kinnitamisele. Fond soovib protses i uuesti alustamist: e smärkid määratlemist, eelarve koostamist. koordinaaloritc konkur si, olemasoleva dokumendi ekspertiisi ja projekti nõukogu moodustamist, kuhu kuuluksid ka k 'skkonnaorgani atsioonid > esindajad. Fondi metsaspetsialisti Hainer Kuuba sõnul pe. ks enne arengukava kinnitamist kõigepealt analüüsima seda, mis praegu metsas toimub, ning eejärel võrdlema tulemu i riigi nägemu' ga metsandu, st. (Foorruu)
Atsalama küla tähistab 760. aastapäeva At alama küla selts korraldab jaanilaupäeval küla 760. aastapäeva puhul kokkutuleku Alsalam3 rahvamaja juures. Kokkutulekule oodatakse kõiki praegu ·i ja endisi elanikke ning nende lap i ja lapselapsi. Kavas on kontsert, kõnekoo olek, mälestusteenishIS ning näitus. Aastapäeva puhul ilmub ka külaleht, mi tutvustab nii At alama aavutusi kui ka tulevikuideid, nagu turismi-külastuskeku ,spordiväljak, vabaõhulava. (Foorum)
2
22. juuni 2001
Noblesse oblige Rahaküsija peab oskama ka aru anda ittetulundusorganisatsioonid, mi nõuavad endale ühiskonna korraldamisel järjest tähtsamat rolli ja priskemat eelarvet, peavad veel õpeta,ma kahele kolmandikule enda seast vähemalt kord aastas maksuametile raamatupidamisaruannet saatma. Maksuametile see suuremat korda ei lähe, et pisikeste külaseItside telefoniarve ja jõulupeoL piparkookide müügist kogutud summa nendeni ei jõua. Sellest vastu tulekust seadusrikkumisest möödavaatamisel ei maksa siiski üleliia laisaks muutuda. Oskust oma tegevuse kohta ülevaadet pidada ja sellest aru anda vajab sektor ise. Seda võik nimetada harjutllseks iseseisvaks eluks. Kahe aastaga on kolmas sektor arenenud Eestis ühiskondlikuks jõuks. Seda näeb nende kasvavast rollist näiteks sotsiaalsete probleemide lahendamisel, poliitika osalemisel, integratsiooniküsimustega tegelemisel. Võib võrrelda poliitikute praeguseid igapäevaseid avaldusi organiseenlnud kodanike kaasamisest kahe aasta tagustega, kui kolmanda sektori kohta küsides pidi alustama sõnadega «see, mis pole ei riik ega äri», Kahe aasta eest poleks kõiki seadusloome ligi laskevTOMi portaal veel valitsusel pähe tulnud. liiati tõuseb järjest teenuseid osutavate ühingute osakaal, mis võtavad rügi palvel selleks neile antud raha eest oma hoole alla kohaliku vanadekodu või spordiplatsi.
M
uid see tähendab ka, et edaspidi ei püsa enam, kui tantsijad tantsivad ja lastekaitseliidud aitavad lapsi. Kui suureneb ühingu aktiivsus ja eelarve, suureneb ka vajadus raamatupidamise järele. Kui riik delegeerib ühingutele kohustused selleks ette nähtud riigieelarve reaga, peab maksuamet täpselt teadma, kuhu kroonid kulu id. Sest nagu riigieelarve pole poliitikute ja riigiametnike raha, ei kuulu see ka kolmanda sektori organisatsiooni juhtidele. Liiati korrastaks täienevaruandlus ka sünset rnittetulundussektori andmebaasi. Ameerika Ühendriikides paneb nlaksuamet kõik ühingute tuludeklaratsioonid internetti. Oleks aeg, et meilgi võiks avalikke dokumente avalikust koha t leida. Eelarvete ja rahastajate võrdLernine looks küllap siinsest mittetulundussektorist analüüsimist vääriva pildi. Meil pole ju nende andmete avaldamiselometi luidagi karta? Mida täp emalt ühingud oma tegevusest aru annavad, seda hambutumaks jäävad need, kellel praegu tahtmist neid võrrelda rottidega riiklikus viljasalves. Jutust, et kõik lügiasutused ühinguid informatsiooni pommides kiusavad, mõjuks küpsemana, kui põhilised andmed raha liikumise kohta küsija tarvis käepärast oleksid. Riigiaparaadi teeb suureks ja kalliks paljuski just aruandlus. Mittetulundusühing saab hakkama raamatupidajale aasta mõne tuhande krooni maksmisega, ise vahepealoma kuludel silma peal hoide ja bussipileteid ning dokumente kausta kogudes. Kuid mitte enam vähemaga.
/ ( I
I
,.
/
K
epliik
Suvepuhkus olmas sektor on võitnud esimese lahingu hasartmängumaksust laekuva raha pärast. Saavutatud pohimõtteliste kokkulepete kõrval laiendada raha jagamise üle otsustajate rin i ning äHitada sihtgrupiline jagamine on veelgi olulisem vähemalt suvcperioodiks kogu eelnõu menetlemise p atamine. R s ursside poolest riigiameteist mitmeid kordi väiksem mittetulundu - Aarne Seppel ektor suuti oma tahte maksma panna eel õige tänu koostööle ning Eesti Las- Postimees tekait elüdu initsiatiivikusele. Toimunu on paraku järjekordseks näiteks sellest, et riigiametites lahendatakse probleeme pahatihti tiilis «eesmärk pühendab abinõw,. Jesuiitlik maailmavaade unustab lihtsa tõsiasja, et suvaüne raha jagamise muutus kutsub alati esile vastureaktsiooni, kui keegi tunneb, et tegemist on ebaõiglusega. Muidugi tegeletak e ministeeriumes eelnõuga edasi, aga enam pole vaja karta kiirmar il võidukäiku, mida tõenäoliselt loot id kunstimuuseumile raha otsijad. Seaduse muutmise vajadu t on deklareerinud ka mittetulundusühingud, kes on oma ettepanekud ka juba teinud. niigisektor võib lubada uvepuhkust ja hõredamaid töönädalaid, kuid seda innukamalt tuleb tagatrepitööd teha kodanikuühiskonna edendajail. Siseministeeriurn valmistavat praegu ette olmanda sektori rahastami e korrastamise põhimõtteid. Et sügis või talvebameeldivat või ootamatut üllatust ei tooks, peab valmival dokumendil juba praegu silma peal hoidma.
/ItIttI
Oigusjärglased kolmanda sektori osana manike ja üümike liite on meedias kujutatud vaenutseva kassi-koerana. Kuigi omandireformi tasakaalustamata rakendamine on pingeid tekitanud, on üürnikudomanikud püüdnud algusest peale olukorda parandada. Seepärast meenutab olukord pigem tööandjate-võtjate suhteid, kes ei leia kunagi päris ühist keelt, kuid kelle eriarvamused ei saa lõppeda ka ühe poole täieliku võiduga. Tüliküsimuste lahendamine peitub elamumajanduse vümises euroopalikule tasemele, mis on Eesti suuremates linnades omanike-üürnike kõige pakilisemaks eesmärgiks. Praegu peab omaniku majast lahkuda sooviv üürnik maksma uue üürikorteri saarniseks piirangulisest üürist mitmeid kordi suuremat turuüüri. Näiteks Talünnas on piiranguline üür 15 krooni ruutmeetri kohta. See tähendab, et tagastatud maja üürrUkule maksab 50ruutmeetrine kahetoaline korter 750 krooni kuus.
O
K
Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede Liit. P rnu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6 311210, tel 6 461005, e·postfoorumOnetexpress.ee Toim tajad: Kertu Ruus, Aarne Seppel
Tiit Ulas Eesti Öigusjärgsete Omanike Liidu juhatuse liige Kui ta aga omaniku majast lahkub ja linnal talle munitsipaalelamufondist korterit vastu anda pole - nagu on 99% juhtudest -, peab ta eluaseme leidma omal käel vabal turul, kus sama suure korteri üür on nüüd vähemalt 2500 krooni kuus. Et üür ei erineks nii drastiliselt oLenevalt sellest, kes üürib, ja vabaturu] ei saaks enam nii palju küsida, peab rajama juurde munitsipaalkortereid. See on ka omanike huvides, sest paljud soovivad saada omas majas korteri või paar vabaks oma pere jaoks, mis praegu on praktiliselt võimatu. Munitsipaalelamufondi loomine nõuab aga raha ja siit kulgebki senine rindejoon kolman-
da sektori ja riigi ning omavalitsuste vahel. Vaja on riiklikke eraldisi. Lätis on need olnud näiteks kuni 1,7% SKPst, meil aga ligi neli korda väiksemad. Asi on seega prioriteetide erinevas mõistmises. Põhjamaades moodustavad munitsipaalkorterid kuni veerandi kõigist korteritest, Tallinnas taas ligi neli korda vähem. Omanikud ning üürnikud on jõudnud seisukohale, et munitsipaalelamufondi saaks asuda looma esialgu umbes 100 miljoni krooniga aastas, mis oleks ainult ligikaudu 0,3% liigieelarvest. a jõukohane 50 miljonit krooni aastas võimaldaks mängu tuua ligi 150 munitsipaalkorterit. Aasta -aastalt seda arvu kasvatades paraneks olukord sujuvalt. Munitsipaalelamufondi rajamine ei tähenda ilmtingimata kardetud uusehitust - kortereid võib ka osta ja korrastada. Luksuskortereid pole vaja. Ehkld ei taotleta kaugeltki võimatut, on
K
väitluste kasutegur sel teemal seni väike olnud. Juba aastaid eksisteerinud üümike-omanike koostatud kava elamumajanduse krüsist väljatoomiseks suuremates linnades on mitmel korral esitatud valitsustele ja suuremat le mavalitsustele, seda on isegi arutatud, kuid siiski põhipunktides hüljatud. Ka arengukavasid koostavates valitsuskomisjonides on omanike ja üürnike esindajad osalenud vähese eduga. Lisaks munitsipaalelamufondile oleks abiks ka soodsate laenude võimaldamine üürnikele eluaseme soetamiseks ning tagastatud majade omanikele majade korrastamiseks. Samuti tuleks vabanevate korterite kasutamisel sisse seada range kord. Kahtlemata ei muutuks olukord kirjeldatud abinõude rakendamisel kohe. Kuid alustada suski tuleks. Sest huvitatud pole ainult üürnikud-omanikud, vaid ka näiteks noored pered ja mitte eriti jõukad paljulapselised pered. Probleem on palju üldisem, kui anratakse.
Kas mittetulundusihinguid võib võrrelda rottidega viliasalves? Toomas Trapido
Agu Laius
Eestimaa Looduse Fondi direktor
Eesti Mittetulundusühenduste Esinduskogu esimees
deoni võrdlus rottidest viljasaJves ei ole kuigi õnnestunud. Ühelt poolt pole kodanikeühendused veel nii targaks saanud, et neid rottidega võrrelda, ning teisalt ei ole riigieelarve mitte viljasalv, vaid vaese mehe ninaesine. Asja võib käsitleda ka teistpidi. Nü on näiteks Eestimaa looduse Fond oma 10 tegevusaasta jooksul riiki toonud üle 10 miljoni krooni ning sellega vähendanud jooksevkonto puudujääki, maksnud riigieelarvesse vähemalt kaks miljonit krooni, andnud tööd keskmiselt kümnele inimesele aastas. ELFi makstud maksudest on mõned sendid kasutatud ka Ideoni hüvanguks. Niisiis soovin ma Ideonile kannatlikku meelt mõistmaks mõistetamatut ehk seda, kuidas nime poolest mittewlundusühingutest üldjuhul riigile ka rahali eIt rohkem kasu tuleb kui keskmisest äriettevõttest.
I
uidugi on paljudele Riigikogu liikmetele mugavam, kui kolmanda sektori tegevust, mida nad alaväärseks peavad, toetaks endiselt välisabifondid ja lahendaks seekaudu Eesti pingelisi sotsiaalprobleeme, edendaks rahvakultuuri ja täiskasvanuharidust. Demokraatlikus maailmas hinnatakse kolmandat sektorit kui demokraatia garantiid, mida mõned Riigikogu liikmed ilmselt üleliigseks peavad. Eesti kodanikukühiskonna arengukontsept iooni (EKAK) eesmärk on korrastada ja sätestada suhted kolmanda sektori ja riigi institutsioonide vahel, saavutada, et kolmanda ektori esindajad osaleksid neid puudutavates otsustusprotsessides. EKAK taotleb samuti, et kodanikeühenduste jaoks toimivad riigisisesed rahastamis-
M
mehhanismid oleksid demokraatlikud, avalikud ja läbipaistvad. EKAK ei saa taotleda ega taotle rahastamise korraldamise osas ühepoolseid otsuseid. Omakasupüüdlik huvigrupitamine toimib just praegu kolmanda sektori sildi all, kus ametnikest koosnevad komisjonid otsustavad kabinetivaikuses kodanikeühenduste tegevuse ja projektide rahastamise üle. Tihti on nü, et raha eraldatakse ametnikest endist moodustatud ühendusele või ühendusele' kus projekti realiseerib ka mõni tuntud poliitik või ametnik. Seda olukorda soovitakse säilitada. Väga ilmekas näide on siin uue hasartmängumaksu seadu e eelnõuga seonduv, kus kultuuri- ja rahandusminister lihtsalt otsustasid, et oma lubaduste katteks parim viis raha leida on võtta see kolmanda sektori organisatsioonide arve]t. EKAKi toimimise korral olnuks sellise seaduseelnõu koostamine võimatu.
Daniel Vaarik rahandusministeeriumi nõuniku kt äris rottidega viljasalves ei tahaks mittetulundusühinguid küll võrrelda ning kahtlemata on nende hulgas ka selliseid ühinguid, kelle raamatupidamine võiks eeskujuks olla ka riigiasutustele. Silma on hakanud, et paari aastaga on paljudes riigiasutustes raha kasutamine ja jagamine muutunud palju selgemaks ja jälgitavamaks. Samas on kolmas sektor jäänud avalikkuse tähelepanu alt välja. Usun, et nende hulgas on selliseid, kelle rahaasjad on väga korrast ära, aga ka väga hästi toimivaid ühendusi. Rõhutada tuleks ka, et kogu sektori rahastamine on korrastamatu ja läbipaistmatu. Siin oleks vaja veel palju ära teha.
P
Vaata ka Argo Ideoni repliiki ((Rotid viljasalves». Foorum, 1. juuni 2001
3
22. juuni 2001
.............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
Hasartmängumaksu seaduseelnõu puhkusel AARNE SEPPEL
aarne.seppel@postimees.ee
Teine hasartmängumaksuseaduse eelnõu arutanud ümarlaud tegi ettepaneku laiendada kodanikeühenduste esindajatega praegu raha jagavat nõukogu ning säilitada valdkonniti jagamise asemel sihtgruppide toetamine. Eesti LastekaitseHidu juhataja Alar Tamm kommenteeris toimunud ümarlauda sõnadega: «Mõistus võitis.» Mittetulundussektori võitudena tõi ta välja just raha jagava nõukogu säilitamise ja laiendamise ning sihtgrupi mõiste säilitamise. Nõukogu peaks ümarlaua ettepaneku kohaselt tegelema ka pikemaajalise planeerimisega. Nõukogu peaks korrigeerirna ja kinnitama oma eelarve vahetult pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. H asartmängumaks ust laekuva tulu jaotamisel soovi-
tas ümarlaud lähtuda noortele, vanuritele ja puuetega inimestele suunatud programmidest. Ümarlaud avaldas toetust plaanile vaadelda kogu hasartmängumaksust laekuvat raha ühtse summana. Seni jagati lotomängudest saadavat raha eraldi. Summade niisugune liitmine on sisse kirjutatud ka praegusesse eelnõusse, mis Tamme kinnitusel on hetkel peatatud. «Kultuuriministeeriumi ettepanekul toimub sügise paiku veel kolmaski ümarlaud, kus nad tutvustavad hasartmängumaksust laekuvate summade täpset analüüsi,» ütles Tamm. Seniks aga on eelnõu menetlemine päevakorrast maas. Ümarlaual osalejad rõhutasid eraldi, et ei ole kunstimuuseumi ehitamise vastu, kuid peavad vajalikuks säilitada sihtgruppidele suunatud toetuste andmise võimalused.
Lühidalt
Siseministeeriumi igakuine vestlusring ühendustele Se du', InOud arutalufoorum» Arute. T
olevad ••In ud R
tn
I> EÕK (SE_ lutetU: 6). R h ndusmir iiI $tlldus t 1r'l6\,1
I> eÖK (Se .rut IIJ' 4): T el j
du
tiuM' Has 11m ngum k u
o
id mini t erium. M r .~iduohulu.
o
1 ~U
udV
o du
.... rut lu: 1) Sotsi Imlniat rium. R Fooromld
o
I AtUeIUt OItVtd eeIn6Ud
E1 MIne
Eesti Õiguskeskuse seaduseelnõude foorumuH osalevad enamasti juristid ja mittetulundusühingud.
Sosteemt Täna Otsustan Mina e. TOM eesmärk on rahva osaiuse suurendamine rIIgi (otsustusprotses Ides. Esitada saab Ideid, suuniseid la mtltteld ning kommenteerida nII teiste poolt esltatut kui ka mlnlstierlumlte v ljatöötatud seadusesiniSusid nende loomise 1aasls. KasulaJaskannas toetust leidnud Ideed lähevad peaministri resolutsiooniga vastavasse emetkond täitmisele. Avalikkuse' on võimalus pidevalt j I Id Ideega toimuvalideede saatmiseks, kommenteerimiseks, hääletamiseks ja alikirJastamiseks on vajalik eelnev r r r In . Ideid Ja kommentaare lugeda saab igaüks. La d I
Rahvusküsimus pole eraldi probleem KERTU
d
d ltd
Ruus
H .,.
d
p
foorum@netexpress.ee
Eestis kümne aastaga ligi viis miljonit dollarit jagava BaltiAmeerika Partnerlusprogrammi (BAPP) nõukogu liige. New Yorgi Carnegie Corporaioni rahvusvahelises rahu ja julgeoleku programmis osalev Stephen del Rosso usub, et USA arenguabi peab minema Eesti kodanikuühiskonna kui terviku arendamiseks.
Te veetsite suure osa reisist Narvas ja arutasite rahvusküsimuste ille. Kui palju vajab Eesti USAlt nende lahendamiseks abi? Enam ei keskendu USA abi ainuüksi rahvusküsimustele. See pole kellegi huvides. Peab vaatama kogu kodanikuühiskonna arengut, laskma käiku üldised programmid, millest näiteks narvakad saavad osa võtta koos teistega. Ometi läks selle seisukoha võtmiseks kaua aega. 90ndate alguses esimese välismaalaste seaduse, keeleseaduse ja Max van der Stoeli ringkäikude ajaloli olukord teine. Läänes kardeti, et see, mis juhtus Balkanil ja endises Jugoslaavias, kordub siin. Kuulsin nüüdki Narvas kõiksugu lugusid - ja ega ei saa kellegi sisetunnetust küsimärgi alla seada. Lätis kohtasin IB-aastast venelannat, kes
ERAKOGU
tundis, et keeleeksami nõue oli talle solvav. Ometi oli ta just eksami teinud ja ootas hirmuga tulemusi, sest tahtis väga Läti kodanikuks saada. Ütleme, et kui ma oleksin eesti keelega raskustes olev Narva pensionär, võiksin ennast Eestis teisejärgulise inimesena tunda küll. Samamoodi võib ennast tunda ka Lõuna-Eesti eestlasest pensionär. Jah, kui oleksin jälle eestlane, kelle vanaisa küüditati, mõtleksin teisiti. Mõistan keeleseadust, sest saan aru miljonilise rahva hirmust, et tema keel kaob. Eestis on väga unikaalne demograafiline olukord. Just sellepärast ei saa me aidata, kui pühendume rahvusküsimustele, need muust isoleerides. Lõpuks lahendab probleemi põlvkondade vahetumine ja Eesti Vabariigi üldine edasiminek. Kui rügis on hea elada, on inimesed rahul. Kui majanduslik olukord halveneb, tekivad pinged. Paljud mitte-eestlased ootavad Euroopa Liiduit, et tõus tõstab kõiki paate. Euroopa Liiduga ühinemine võib oHa vastuseks ka eestlaste identiteediküsimusele. Sest kui neil tekib lisaks ka euroopa identiteet, pole nad enam eesti identiteedi pärast oü mures. Ma olen väga mitme identiteedi poolt.
Käivitus ühenduste arutluslist Eesti mittetulundusühenduste esinduskogu eestvedamisel käivitu ' hiljuti mittetulundusühenduste infoja diskussioonilist aadres il org.kodanikeyhiskond@ lists.ut.ee. Listi liikmeks saab registreeruda, 'aates sooviavaldu e aadressil agu@jti.ee. Hetkel on Hstil liikmeid umbes 150. (Foorum)
Eesti Korteriiihistute Liit maailma 12 parima seas
Valitsus kutsub internetis Ise seaduseelnõu tegema
JUlmis e itJeti NewYorgi ÜRO Peaassamblee elamumajandu e konverentsil raamatut 12st viimase viie aasta jooksul maailmas enim arenenud korteIiühisrute III umisest. kuhu jõudis ainsa Ida-Euroopa näitena ka Eesti Koncriühismte Liit. Eesti korteriühi tuliikumine on maailmas unikaalne, kuna mitte üheski teises riigis ei kuulu ühisnlte se nii suur protsent elanikkonnast ehk 30%. Ühistute tähtsus kasvab Eesti ilmselt veelgi, sest kokku elab kortcrelamutes ligi 70% elanikkonnast ning kehtivate seaduste järgi tuleb kõikjal moodustada _
AARNE SEPPEL
Stephen del Rosso
Siseministeerium korraldab iga kuu kolmandal neljapäeval kella 14-16 kodanikcühendustele ve t1usringi ametnikuga, kus ül endu tel on võimalus esitada arva: musi ja cttepanekuid oma tegevust puudutavates küsiIllustes. Ministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna peaspetsialisti Kadri Kopli sõnul saab läbivaks teemaks kodanikeühenduste ja riigi koostöö, näiteks kodanike kaasamine, ühenduste rahastamine ja teenuste pakkumine. Samuti soovib os' kond käsitleda ühenduste ja kohali ke omavalit"u te hteid. Soovijatel palutakse OS'\.lemisest kindlasti vähemalt päevette teatada telefonil 6125118 (kuni augustini 6 125 11]) või eiliaadressil kadri@si emin.gov.ee. (Foorum)
Seaduseelnõu loomisega saab aadressil www.riik.eeltom jõudu katsuda 25. juunist.
aarne.seppel@postimees.ee
Kui palju otsustab BAPPi nõukogu selle üle, kuhu Eesti kodanikuühiskonna arendamiseks määratud 5 miljonit dollarit peab minema? New Yorgis teeme üldised strateegilised otsused, et raha peab minema kohaliku kodanikualgatuse ja mittetulundusorganisatsioonide ja valitsuse suhete tugevdamiseks. Kohalikud valivad, kuidas seda teha. BAPP mõistis, et kodanikualgatusega on vaja edasi töötada ka nüüd, kus ühendused on loodud, kuid välisabi väheneb. Nad peavad õppima veel enam valitsuse tööd ühtaegu täiendama ja kontrollima.
;
____~ ...~~_-_ ",..J
Kolm kuud pärast Eesti Öiguskeskuse internetiküljel avatud võimalust seaduseelnõusid kommenteerida avab valitsus sarnase portaali, kus lisaks arvamuse avaldamisele võib kodanikul õnnestuda ka seaduseelnõu algatamine. Valitsus kavatseb 25. juunil avada osalusdemokraatiaportaali «Täna otsustan mina» ehk TOM. Portaali eesmärgiks on valitsuse infonõuniku Külli Koidu sõnul tuua seadusIoome inimesele lähemale ning anda võimalus ise sõna sekka ütelda. «Sama asi on tegelikult ka siiani toiminud,» lisas Koit. «Kui meili teel saadetud ettepanek on küllalt mõistlik, suunatakse see probleemiga tegelevas e ministeeriumisse.» TOMi abil peaks igaühel Koidu sõnul olema siiski kergem jälgida, mis tema ettepanekutest on saanud.
Meisterda eelnõu Osa TOMist keskendub kodanike endi erinevatele ettepanekutele, millest võivad välja kasvada eelnõud, mida kuskil rügisüsteemis teadaolevalt arutatud pole. Näiteks jalgrataste registreerimise idee käidi esimest korda välja «Kahvli» saates. Ettepaneku kirjutamisele järgneb umbes kahenädalane kommenteerimisaeg, mille jooksul inimene saab oma seisukohti selgitada ja kaitsta. «Kui autor on oma ideed täiendanudjatorrnetanud,pannakse see portaalis hääletusele,» selgitas Koit. Hääletusvõimalust pole kõigil kodulehekülje külastajail, vaid ainult registreeritud kasutajail. Võimalus, et kodaniku idee
seaduseks muutuks. kasvab tunduvalt, kui see kogub hääletusel lihthäälteenamuseo See tähendab, et poolthääletajaid peab olema rohkem kui vastalisi. Positiivse tulemuse korral saadab peaminister oma resolutsiooniga ettepaneku vastavasse rninisteeriumisse, kes peab asja menetlema «Loomulikult võib 51% häälteenamusega läbi minna mis iganes,» viitas Koit võimalusele, et peaministri lauale jõuab ka absurdseid ettepanekuid. «Aga ka tagasilükkamise korral peab vastav ministeerium oma tegutsemisajendeid avalikult selgitama» Kui kodaniku idee ministeeriumis heakskiidu saab, jõuab see seaduseelnõuna valitsuskabineti istungile, kust see pärast heakskiitmist Riigikokku saadetakse. Siis sõltub juba parlamen· dist, kas ta selle ka vastu võtab.
Kaks võimalust Teine osa TOMist hakkab olema ministeeriumide eelnõude päralt. «Kui eelnõu ette valmistanud ministeerium saadab selle kooskõlastllsringile teistesse ministeeriumjdesse, tuleb see kohe üles ka TOMis,» lubas Koit. «Korjame eelnõu kommentaarid kokku ja edastame need ministeeriumile, mis on eelnõu ette valmistanud.» TOMi seaduseelnõude osa sarnaneb mõnevõrra Eesti õiguskeskuse internetiküljega, mis riputab samuti eelnõusid üles ning laseb rahval neid kommenteerida. Kui aga õiguskeskus on orienteeritud rohkem juristidele ja kodanikeühendustele, siis valitsuse TOM pigem tavalisele intemetikasutajale. Oiguskeskuse avaliku sektori ja kolmanda sektori õigu loomealase koostöö arendamise projekti koordinaator Ülo SUvelt märkis siiski, et vaid õigu keskuse koduleheküljel on ette nähtud
ka diskussioonikoht. «Esialgu ei jäta TOM küll mingit erilist muljet - meie süsteem on tunduvalt põhjalikum, kui nüüd ainult kolmas sektor kaasa tuleks,» kommenteeris Süvelt, avaldades lootust, et projekt muutub aktiivsemaks, kui inime ed ügiscl aiamaadeIt ja maakodudest jälle linna tulevad. Oiguskeskuse nüüdseks kolm kuud töötanud seaduseelnõude kommenteerimise projekti suurimaks probleemiks ongi Siivelti hinnangul mõistJike kommentaatorite passüvsus, mis tõenäolise1t hakkab segama ka valitsuse TOMi. Inimesed küll registreerivad end kasutajaks ja aeg-ajalt ka loevad, kuid kommenteerimiseks võiettepanekutetegerrtiseksjääb julgu est puudu. «Palju aitab ee, kui lisarne arutlusel oleva eelnõu juurde konkreetse küsimustiku. Siis tulevad ka vastused ja arvamused. See on omamoodi uue õigusloomekuItuuri tekitamine,» märki Süvelt, kes proovis sellist lähenemisvii i edukalt praegu kõneainet pakkuva hasartmängumaksu seaduse eelnõu puhul.
Pressibüroole tööd juurde TOMil hakkab silma peal hoidma ja inimestega sulltlema valitsuse pressibüroo, mis Külli Koidu sõnul üritab hakkama saada olemasolevate töötajatega. «Aga palju sõltub ka Eesti inimeest - kui omaks TOM võetakse, kui paljud hakkavad kommenteerima,» selgitas Koit. Ta lisas, et spetsiaalset reklaanlikampaaniat kavas ei ole, küll aga tehakse koostööd näiteks Delfi porraaliga. Koidu sõnu] läks portaali valmimine maksma 100 OO krooni. Tehnilise lahendu e teeb IT-Meedia ning kujundu e Markus Kasemaa, kes on teinud ka peaministri ja riigi pealehe kujunduse.
ühistud.
Eesti on ka ainuke endine Nõukogude Liidu riik, kus viie aasta jooksul on välja arenenud tugev korterilihistuIiikumine. Konverentsi] otsustati ka asutada Tallinna Balti korterilihistute koolituske kus. (Foorum)
Põlva Naisliit julgustas konverentsiga naisi Põlva Naisliidu 9. juunil korraldatud konverentsil «Naine tö"tund» räägitinaiste kehvemast po itsioonist Ee ti tööturul. Naiste palk on me ste umast kuni kolmandiku võrra väiksem, tööturule aami e ja eal püsimisega peavad nad rohkem vaeva nägema, p" rast lapsepuhkuselolemist on nende kvaliflkat ioon langenud. Naisliidu liikme Raili Kallavusc sõnulleiti konverentsil, et naised peaksid ennast rohkem usaldama ning mitte leppima mõttega, et nemad peavadki koik kodutööd tegema, samuti endale vajadusel mee te ee kujul suuremat palka küsima. Konverents tutvu tas ka ju (naistele mõeldud projekte, mis aitavad eelkõige laenu ja koolitust andes n . ettevõtJu ega alu tada. Ligi 80 osavõtja eas oli maanaisi, ettevõtjaid, n i liitude liikmeid kogu Eestist, osale 'id ka 'oomla cd, lätlased ja leedulased. (Fo rum)
VM
22. juuni 2001
Maapäev tutvustas 'ohalikke toidutootjaid KERTU Ruus foorum@netexpress.ee
t! ti külade ja väikelinnade liikumise Kodukant 14.-16. juunini Raplamaal Kehtnas kogunenud IV Maapäev tutvustas külades kohaliku tervisiikli toidu tootjaid ja ke kendu töökohtade loomisele maapiirkondades. o avõtjad sõitsid kahekasse Eesti kül1a, mis on ettevõtluse ja töökohtade loomisega silma pai tnud. Näiteks sotsioloogiaprofe sar, külavanemak valitud 010 Voog.d on pannud Lohu külas liaks taluhoonete taastamisele püsti sepikoja ja puutöökoja. Ome toidu toodab näiteks Pahkla puudega inimeste küla, kes teevad müügiks ka küünlaid ja juustu. «See on kokkuvõttes odavam kui hooldekodud,» ütles Kodukandi tegevjuht Eha Paas. Külade kohalikust toidutoodangust, nagu ravimteed ja äilitusaineteta pUmatoo-"rl, sai ülevaate ka laupäevasel messil, kus traditsiooniliste käsitöötegijate kõrval tutvustas paarkümmend talu ja ettevõtet just toiduaineid. Keerulisimaks probleemiks on kohalikule tootjale turustamine. Ülo Vooglaid õnas, et tema talu töökojas aavad mehed puidutöö tegem isega hästi hakkama, kuid jäävad hätta müümisega. ~,Kui neile turustamise t" 'I su est räägid, ütlevad, et pole mingid ärikad,» viitas Vooglaid. Ta lisas, et tema sepikoja endine sepp teeb praegu oomlastele naelu, aades ise raha t viiendiku, ülejäänu läheb vahendajale. Puutöökojas peami eIt mööblit meisterdavad Rein Tomson ja Heiki Mölder nõu tu id, et neil on keeruline kliente leida, kuigi mööblit võiksid nad teha rohkemgi. ~(Nii pole elu hõisata ja teinekord kipub sissetuleku asemel jääma vaid töörõõm,)' õna Tomson. Mes il oma säilitusaineteta kohupiimakreeme ja jogurteid tutvustanud toidutehnoloog Andra Praats märkis, et nende väikeettevõte suudab oota päevas 200 liitrit jogurtit ja 300 kilo kahupiirna, kuid nii palju pole neid kellelegi müüa, eriti uvel. Võrumaa Kodukandi ee tvedaja Anneli Luisk märki , et maal ettevõtlu talu taaa pole siiski nii raske, selleks on vaja liht at koolitu t h tardikapitali.
Kohalike tootjate suurim mure on kauba müümine.
OMaSe noored lIIi Keller, Sergei Korovin ja Ruta Kukk loodavad oma ühingu maja remondiks raha saada ning kõik remonditööd ise ära teha.
2 X PEETER LANGOVITS
Eestlased peaksid venelasi motiveerima KERTU Ruus foorum@netexpress.ee
Milleks vajatakse selliseid eesti ja vene noori ühendavaid ühinguid nagu OMOS? Sergei Korovin (I8), automaatiku-elektriku eriala õpilane: On vaja kohta, kus noored saavad omavahel eesti ja vene keele suhelda. Teeme koos remonti, koristame aeda. Ruta Kukk (22), sotsiaaltöö üliõpilane: Kooskäimiskohad aitavad slumme lagundada Eesti linnaosades on ju samuti kohad, kus liiguvad kindlad ringkonnad. Just slumrnid tekitavad kuritegevust, töötust, sealt saavad kõik probleemid alguse. Getter Jaanus (15)' õpilane: Kaht rahvust tuleb lepitada. Annika Raud (l8), mobillifirma töötaja: Et eestlane ja venelane saaks tänaval käest kinni käia ja keegi ei mõtleks neist imelikult. Töö juure ütles mulle üks venelanna, et tema ei hakkaks eesti poisiga käima. Aga nüüd juba vaatab ühte. Millised on eestlaste ja venelaste levinud hirmud üksteise suhtes? Sergei: Venelane kardab, et jääb tööta. Et kui ta läheb tööd otsima ja ei oska eesti keelt, saadab tööandja ta minema. Valerla Jakobson, juhendaja: Meie ühingus käivad kaks kooli lõpetanud vene poissi, ke~ da ei võeta tööle. Aga keel polegi kriteerium, est ük neist 0 kab ee ti keelt. Ruta: Jah, kõige suurem probleem on venelastele töö saamine. Öeldakse, et venelane ei sobi töökollektiivi, aga mis see tegelik hirm sii on? Illi KeUer (25), sotsiaaltöö üliõpilane ja ka vataja: Paljud põhjendavad, et ukse taga on järjekord ee tlasi. Töötasin neli aastat õmblusfinnas, mis võttis ühe t hetkest meelega venelasi tööle, et keegi ei saaks diskrimineerimist ette heita. Kolmveerand töötajaist olid venelased. Ja kord küsis direktor minult: «Miks teie, ee ti tüdrukud, siia tulete? See töö kõlbab ju ainult venelastele!» Getter: See on, kui ee tlased on endale kord pähe võtnud, et ei taha venelastega tegemist teha. Tundsin ka üht venelast, kes teisi lapsi terroriseeris ja neilt r' a
.
Si'
attu' siia
ühingusse ja nägin, et kõik venelased polegi pahatahtlikud. Annika: Korralikumad kui paljud eest1ased. Mida teha eestlaste ajaloolise kogemusega? Ruta: Minu meelest pole liigne meenutamine õigustatud - milleks olla vanas liiga kinni? Kui peres on vanemad mõistnud' et sellist eraldumist pole tarvis, siis võiks samas vaimus ka lapsi kasvatada. Annika: Vanemad inimesed, kes räägivad lastele, et venelased tegid nü- ja niimoodi, võivad ka head takistada. Illi: Väga palju süüdistatakse venelasi selles, mis nõukogude võim inimestele kurja tegi. Aga vaatame seda teise kandi pealt. Minu ajalooõpetaja rääkis, et nende kodukülast ei küüditatud ühtegi inimest. Kõik olid metsas, sest eelmisel õhtul oli ametnik nimekirjaga külas käidud ja kõiki hoiatatud. Samal ajal kehtis minu kodukülas ütlus, et eestlase maiusroog on teine eestlane. Läksid pooled. Kuid seda kõike tegid teised eestlased, ja seda oli hea teha nõukogude lipu, venelaste nime all. Sergei: See ajalooline probleem jääbki, seda ei lahenda. Vaja on lihtsalt palju omavahel suhelda, koo tegutseda ja midagi uut ehitada. Pealegi ütlevad meie ajalooõpetajad, et uu d õpikud valetavad. OO: Mina hakkasin küll teistele noortele ajalugu eletama, sest nad ei tunne seda. Näiteks kuulsin venelastelt, et koolide eestikeelseks muutmine on karjuv ülekohus, venelased pole meid kunagi sundinud. Siis ma tõin näite Oskar Lutu mälestustest, et eesti lap ed ei tohtinud ka vahetunnis omavahel emakeeIt rääkida. Või üt1es üks vene tüdruk ühingus, et Eesti on olnud kogu aeg Venemaa osa. Tuli välja, et ta on seda nii kodus kui koolis kuulnud. Mida ootavad eestlased venelastelt ja vastupidi? Getter: Eestlased ootavad, et venelased õpiksid eesti keelt. Ruta: Samas pole õpetajaid püsavalt ette valmistatud. llli: Koolis tuleks rääkida vähemalt 7. klassist. et eriala saamiseks peab oskama riigikeelt. ud vaja a:n a e ge··
võimalusi omavahel suhelda. Öppisin eestlastega rääkima Lõuna -Eestis sanatooriumis, jalgrattakoolis oli ka ee tlasi rohkem kui venelasi. Aga kuidas saab keelt õppida minu 55-aastane isa, kes töötab tehases, ümberringi venelased? See ei aita, kui rääkida, et sa pead keele ära õppima ja kui sa seda ei tee, võtame su töö ära. Inimesed kardavad ja mida vanem, seda raskem tal on. Huta: Aga kuidas su isa ikka võiks eesti keele ära õppida? Sergei: See on hea küsimus. Aga vanadel inimestel polegi vaja seda nii hästi osata. Noortele tuleb rõhku panna. Kui tahan slin elada, pean keelt õppima püsavalt selleks, et suhelda. Ruta: Eestlased ütlevad, et venelased peavad neile vastu tulema, ja venelased, et eestlased peavad nad vastu võtma. Riik omakorda tahab endale demokraatia sildi k:ü1ge panna. Valeria: Mina ei saa aru, miks me peame teenima eestlaste heakskiidu? Nõutakse, et venelased peavad, peavad, peavad. Aga eestlased? Getter: Miks me peaksimegi? Venela ed tulid Eestimaale. IlU: Kui 1ähen Ameerikasse, siis tean, et pean sulanduma, sealsed traditsioonid ja keele omandama. Sama loomulik on aga, et nemad mind aitavad. Valerla: Aga kuida motiveerida eestlasi rohkem pakkuma? Ruta: Kui seda teaks, olekski integratsioon toimunud.
Lisaks Rutale, Sergeile ja lllile peavad maja peaaegu et enda omaks kaks koera - must Beeta ja valge Alfa.
OMOSe noored remondivad ise maja Kolm aastat tegutsenud murelaste ja probleemsete noorukite toetajate ühing OMOS üritab aidata noori, kellel kodus, koolis või mujal probleeme tekkinud. Ühingu juhatuse liikme Valeria Jakobsoni kinnitusel on need iiski inimesed, kel ka endal huvi ennast aidata. Tema hinnangul on nende juures käinud kokku rohkem kui kakssada noort. Lisaks nõuannetele ja tegevusele saavad noored järeleaitamistunde eelkõige vene, eesti ja inglise keeles, aga ka muudes ainetes. Jakobson kinnitab, et paar tõelist muret .. hinlSq ig ää te
tud kodutuse ja narkootikumide käest. Noortega tegeleb vabatahtlikult paarkümmend täiskasvan ut. Algusest peale on ühingu üks mõte olnud panna kahest rahvusest noori koos tegutsema. Algul ei ihanud vene noored eestlasi eriti oma kampa, kuid nüüd on käijatest ligi veerand eestlased. «Kui üritame lahendada sotsiaalse võõrandumise probleemi, siis rahvuslik võõrandumine on osa sellest,» sõnab Jakobson. Mõne nädala pärast soovib ühing lasta käiku eesti-, vene- ja ingliskeelse interne'gortaaL eni on välj tud
•
kaks kolmekeelset ajalehte Sa-Tõ-You, millega võideti kaks aastat tagasi ka Integratsiooni Sihtasutuse aastapreemia. Ühingul on Tallinnas oma maja, kuid vee ja elektrita puithoone nõuab põhjalikku remonti. Noored usuvad, et kui remondikuludeks palutud raha saadakse, teevad nad ise maja korda. Paljud on senigi majas ja aias nädalaid rassinud ning mitu ruutmeetrit prahti on ruumikalt krundilt juba kadunud. Tegevusraha taotleb ühing teiste ühingute kombel erinevatest fondidest. maja üüriga tp tall I'nn 0 rum)