IImub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus
Nr. 6 (24) Reede 22. juuni 2001
KOD A N
K U Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D J A
Raamatupidamine vaevab kolmandat sektorit MIRKO OJAKIVI mirko.ojakivi@postimees.ee
Keeruline rahaaruandlus on pinnuks silmas paljudele mittetulundusühinguteIe ning peale fondide ja teiste annetajate soovivad hulgaliselt pabereid näha ka maksuamet ning riigija omavalitsusasutused. «Kardan, et suuremate mittetulundusühingute puhul on võimatu ilma raamatupidajata hakkama saada, sest aruandlushulk ületab tavalise inimese võimed paberite täitmisel,» oletas mitmetele mittetulundusühingutele raamatupidamist pakkuv Madis tiivaküla. Maksuameti peadirektori asetäitja kt Kaja Tamme kinnitusel jagub kohusetunnet vaid vähestel ühinguteL «Eelmisel aastal esitas aastaaruande vaid komandik mittetulundusühingutest. Esimesel korral trahvi ei tee, aga hiljem võime karistada kuni 10 000 krooniga,» sõnas Tamm. Maksuameti andmeil on Eestis praegu ~ ~7e aru dekohustuslikku mittetulundusühingut. Ebatäpsete andmete esitamise korral annab maksuamet üldjuhul võimaluse aastaaruannet parandada. Tamme sõmil on paaril korral olnud kõige karrnimaks sammuks mittetulundusühingu väljaarvamine vastavast registrist. Põhjuseks on olnud seadusrikkumised palkade maksmise osas ja keelatud tehingute sooritamine. ((Esmapilgul tundub, et suhteliselt lihtne on täita kõiki neid pabereid, kuid suurte summade puhul kaob järg käest ning raske on raamatupidamist tagantjärele teha,»> ütles Liivaküla. Tavalise aastaaruande koostamine maksab ligi 1000 krooni, kuid suuremate klientidega arveldades on vastutus suurem ja summad küünivad 10 000 kroonini. Eesti Mittetulundu ühingute ja Sihtasutuste Liidu jullataja Kristina Mänd nõustub llivakillaga ja arvab, et jätku uutliku kolmanda sektori arengu eelduseks on hea raamatupidaja, kes ei asu tööle detsembris, vaid töötab aasta ringi. «Kuigi mittetulundusühingute aruandlus on võrreldav tavalise tulumaksudekJarat-
e( Mullu esitas aastaaruande vaid kolmandik mittetulundusühingu-
test» KajaTamm maksuameti peadirektori asetäitja kt, mittetulundusühingute deklareerimisaktiivsusest siooni täitmisega, on tarvis pidevalt jälgida raha voogu ja täita pabereid,» leidis Mänd. Praegu takistab uute mittetulundusühingute loomist väikestele mittetulundusühingutele üle jõu käivesitamisele kuuluvate paberite hulk.
Aruandeid soovivad kõik Mittetulundusühingutel tuleb maksuametile esitada kord aastas majandusaasta aruanne, kuid lisaks soovivad amandeid ka ettevõtteregister, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja teised rahastajad. Kri tina Männi õnul soovivad lisaks riigile aruandeid ka kõik asutused, kes raha on andnud. «Detailsemaid aruandeid soovivad ministeeriumid, kes tihti tahavad peensustesse laskuvaid ülevaateid, mis on mittetulundusühingutele kur-
navad ja muutuvad mõttetuks, kui teada, et tegelikult ei oska ministeeriumid nendega midagi peale hakata,» ütles KristinaMänd. Erinevalt ministeeriumidest teavad fondid ja eraannetajad paremini, milliseid aruandeid mittetulundusühinguteIt küsida. Tavaliselt lepitakse juba projekti alguses kokku aruande vormid ja mida konkreetselt rahastaja soovib teada.
7.-9. juunini toimus Rootsis Gävles 7. Euroopa sotsiaalmajanduse konverents, kus Eestist esinesid ettekannetega ka külaliikumise Kodukant juhataja Kaja Kaur ja Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Heliarn. Rootsi maapiirkondade arengut ja ettevõtlust arendava külaliikumise «Kogu Rootsi peab elama» juhi Staffan Bondi hinnanguloli konverentsi peamine tulemus selles, et see tõstis sotsiaalmajanduse teema üles Euroopa
KERTU Ruus foorum@netexpress.ee
Ee ti Mittetulundu ühendu ste Ümarlaua esindaja Mal1 Hellam andis esmaspäeval Eestit külastanud Euroopa Komisjoni presidendile Romano Prodile üle pöördumise. mis kinnitab Eesti kodanikeühenduste valmisolekut rääkida kaa a poliitilises debatis, anda rahvale teavet laienemi e kohta ja suhelda partneritega nii liidust kui kandidaatriikidest. amuti rõhutab 26 uure organisatsiooni allkirjastatud dokument, et Romano Prodi külaskäik aitab kaasa kodanike Euroopa idee paremale mõistmisele. Prodi rääkis, et kui mittetulundusorganisatsioonid on komisjonile väga olulised, tuleb meeles pidada, et riigiorganid on demokraatlikult valitud, kuid organisatsioonidel puudub rahva esindamiseks otsene mandaat. Seepärast jääb lõplik vastutus langetatud ot uste eest rahvaesindajaile, märkis Prodi. Dokumendile aHa kirjutanud Järvamaa Ettevõtjate Seltsi liige Silva Anspal märkis, et pöördumisega teadvustatakse kolmanda ektari aktüvsust nii iseendale, Eesti riigile ja üldsusele kui Euroopale. «(Samuti kutsume nii aktiviseeruma ka neid kodanikke, ke sektoris täna veel jõudu ei näe,» lisas Anspal.
Lihtsamalt pole mõtet Keerulise aruandluse vältimiseks soovitab mittetulundusühingu Tehnokratt asutaja Peeter Marvet hoiduda rahalistest tehingutest. Tema asutas ühingu vastavanimelise domeeni registreerimiseks. «Sellisel juhul pole tarvis ka keerulist aruandlust,» ütles Marvet, kelle sõnul on Tehnokratt tänaseni ilma paberimajanduseta suurepäraselt hakkama saanud. Kõik küsitletud mittetulundusühingud leidsid, et kindlasti saaks aruandesüsteem Eestis lihtsamaks minna, kuid maksuameti peadirektori asetäitja kt Kaja Tamme arvates pole lihtsustamisel mõtet. Nendel mittetulundusühingutel, kes kehtivat maksuseadust liiga keeruliseks peavad või kust läbi käivad summad on liiga suured, soovitas Tamm raamatupidaja palgata.
Kellele ja millal aru anda • Mittetulundusühingute aruandlus lähtub raamatupidamise seadusest, mittetulundusühingute seadusest, sihtasutuste seadusest, tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksu seadusest ja käibemaksu seadusest. • Maksuametile või äriregistrile tuleb esitada: raamatupidamise aastaaruanne, ettevõtte tuludeklaratsioon, igakuised maksudeklaratsioonid, igakuised käibemaksuaruanded (käibemaksukohuslastele). • Raamatupidamiskohuslane on kohustatud allkirjastatud majandusaasta aruande esitama oma majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alatiseks säilitamiseks. Mittetulundusühingule ja sihtasutusele näeb seadus ette teatud erisused, mis tulenevad raamatupidamise seadusest. • Ettevõtte tuludeklaratsioon. Ettevõte on kohustatud esitama oma asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodi tuludeklaratsiooni koos raamatupidamise aastaaruandega maksustamisperioodile järgneva 6 kuu jooksul. See nõue kehtib ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. • Maksudeklaratsioon. Väljamaksetelt kinni peetud ja erisoodustusteit arvutatud tulumaksu ning väljamaksetelt ja erisoodustusteit arvutatud sotsiaalmaksu kohta.
Lühidalt
al""""
Liidu tähtsates inssioonis toodi ära vatitutsioonides. jadus toetada rohEestile oli olulikem kandidaatriikisimaks Euroopa tiide sotsiaalmajandu laienemist puudusega tegelejaid. dutav paneel. PaDtsiaa1majan neeli juhtinud Ühisdus un inimkeskne tegeJiste Liitude majandus, mis kesEuroopa komitee kendub kasumi teenimise kõrval ka kopresident Anne Dahaliku arengu toetavid ütles oma sisse- Mall Hellam misele ja töökohtajuhatavas kõnes, et laienemine peab olema de loomisele, näiteks on nii asutatud ettevõtteid, kus töötaEuroopa ülesehitustöö esmavad puuetega inimesed. Väideseks eesmärgiks ning et loodetavasti ei soovi lüt oma idapiiri tavalt töötab sotsiaalmajansulgeda. dusettevõtetes 7% Euroopa Konverentsi lõppdekJaratmaksulisest tööjõust.
........
....,.~
__ •
~
...
~,
...
~."
Loodusfond arvustab metsanduse arengukava
Allikad: mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus
ELis kasvab sotsiaalmajanduse tähtsus KERTU Ruus foorum@netexpres5.ee
Ühendused koostasid pöördumise Prodile
Kolmapäeval tähistas Eesti Kloostri Aidas maailma esimest pagulaste päeva. kuhu Sierra Leonest sõja eest põgenenud Peter Fondeh võttis kaasa oma maali «Tere tulemast koju). Maali maapaost taa' koju Aafrikas e jõudnud naistest tegi varjupaika taotlev Fondeh Eestis, kus ta on elanud varsti juba kaks aastat. Fondeh kinnita , et tal on praegu siin ilma rahalise abita elades väga raske toime tulla ning üritus andis natuke julgustust. Eestis tähistasid maailma pagulaste päeva Eesti Pagulasabi, Eesti ÜRO Assotsiatsioon ja ÜRO Pagulasorgani atsioon Eestis. [nimõiguste ja paguluse teemalise loenguga e ine Iraanis tagaki usatu d bahai kogu du e esindaja Maheid Fatio, kes on olnud aktüvne inimõiguste ja eriti naiste õiguste eest võitleja juba aastakümneid. Ohtul tähistati päeva Kloostri Aida , kus e inesid eri rahvaste muusikat mängivad ansamblid. Alates 12. juunist on Kloo tri Aidas üleval ka ÜRO pagulasorganisatsiooni Eestis 50. aastapäevale pühendatud plakatinäitus (~Paljajalu maailma: 50 aastat pagulasabi». Pagulaste arv maailmas aina kasvab. hetkel on neid kokku umbes 12 miljonit. Eestis on praegu 51 varjupaigataotlejat, kellest neljale on antud pagulase staatus. (Foorum)
Eestimaa Looduse Fond (ELF) taandas end metsanduse arengukava väljatöötamises osalerni est, est on vastu selle kinnitamisele. Fond soovib protses i uuesti alustamist: e smärkid määratlemist, eelarve koostamist. koordinaaloritc konkur si, olemasoleva dokumendi ekspertiisi ja projekti nõukogu moodustamist, kuhu kuuluksid ka k 'skkonnaorgani atsioonid > esindajad. Fondi metsaspetsialisti Hainer Kuuba sõnul pe. ks enne arengukava kinnitamist kõigepealt analüüsima seda, mis praegu metsas toimub, ning eejärel võrdlema tulemu i riigi nägemu' ga metsandu, st. (Foorruu)
Atsalama küla tähistab 760. aastapäeva At alama küla selts korraldab jaanilaupäeval küla 760. aastapäeva puhul kokkutuleku Alsalam3 rahvamaja juures. Kokkutulekule oodatakse kõiki praegu ·i ja endisi elanikke ning nende lap i ja lapselapsi. Kavas on kontsert, kõnekoo olek, mälestusteenishIS ning näitus. Aastapäeva puhul ilmub ka külaleht, mi tutvustab nii At alama aavutusi kui ka tulevikuideid, nagu turismi-külastuskeku ,spordiväljak, vabaõhulava. (Foorum)