Ilmub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus
Nr. 7 (25) Reede 27. juuli 2001
KOD A N
K U Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D
J
A
••
Uhistu raha aitab karpInajast kodu rajada EDA POST eda .post@postimees.ee
Rohkem kui kolmandik Eesti mittetulundusühingutest on korteriühistud, mis moodustatud selleks, et elanike rahakott haldusfirma käest enda kätte saada. Tallinnas Sõpruse 214 asuv maja otsustas haldusfirma teenustest loobuda eelmise aasta kevadel. «Maksime neile kogu aeg, aga polnud küll märgata, et majas midagi muutuks,» põhjendas valikut korteriühistu esinaine ja tegevdirektor Ilme Trepp, kelle valitsuse alla käib nüüd 162 korterit umbes 500 elanikuga. Saame firmadega võrreldes väga hästi hakkama, rääkis Trepp, ja tõi näiteks, et tema enda koostatud hoolduspakett - haldamine, raamatupidamine, tehnosüsteemide hooldus, majahoidmine ja avariiteenus tuli ruutmeetri kohta vaid 8 senti kallim kui kinnisvara hooldava suurettevõtte MinuVara pakkumine. «Kui saame mittetulundusühinguna tegutsevas korteriühistus ise odavamalt hakkama, paneme üJe jääva raha remondifondi või suuname teistmoodi majaelanike hüvanguks,» selgitas Trepp haldusfirma pakkumisest loobumist. «Firma jätab kasumi endale, ega nad ju ilma tööta.» Samuti pakub Sõpruse 214 korteriühistu tööd oma maja elanikele - palgal on neil korteriühistu tegevdirektor, raamatupidaja, majahoidja ja hooldusmees. Korterlühistu on endale sisse seadnud ruumid esimesel korrusel veesõlme juures, kus talvel käivad lapsed mängimas ja joonistamas, rääkis Trepp, ja lisas, et loodab, et see saab maja seltsielu keskuseks, kus saavad ka näiteks pensionärid teed joomas ja juttu puhumas käia.
Firma eeliseks kogemus Eesti Korteriühistute Liidu (EKüL) juhatuse esimees Andres JaadJa õnas, et maja elu jaguneb kaheks - maja korrashoid ja lükmete omavaheline suhtlemine - ning korteriühistu peaks korraldama neid mõlemaid. laadla sõnul on korteriühistuid, kes organiseerivad peale arvete maksmise ja remonttööde näiteks oma maja lastele suvelaagreid, teevad pensionäridele jõuluks pisikesi kingitusi ja panevad maja ette jõulukuuse ning heiskavad iga korteriomaniku sünnipäeval maja juures rügilipu. «Korterlühistu annab majale elu, mida ükski haldusfirma ei suuda pakkuda,» ütles Jaadla. Ta soovitas, et maja haldamise teenuse võib tellida ka sellega tegelevalt firmalt, kui see on mugavam või odavam, kuld rõhutas, et selle otsuse peaks tegema ikkagi korteriühistu, mitte et korteriomanikud lihtalt maksavad firmale, palju see küsib, teisi võimalusi kaalumata. Turvafirmale ESS kuuluv MinuVara valitseb suurt osa TaJJi na kinnisvara haldus- ja ..
.I
«Korteriühistu annab majale elu,
mida ükski haldusfirma ei suuda pakkuda.»
Andres laadla Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees, korteriühistu eelistest haldusfirma ees hooldusturust. Selle juhatuse lüge Jens Haug ütles, et MinuVara eeliseks on see, et firma on pühendunud ainult sellele valdkonnale, on kauaaegse töökogemusega ning kuna nad on suur ettevõte, saavad nad hankida majade haldamiseks soodsamaid pakkumisi. Selleks, et korteriühistud edukamalt hakkama saaks, korraldab EKüL oma liikmetele koolitusi, nõupidamisi, aitab leida soodsamaid toodete ja teenuste pakkujaid, annab välja käsiraamatuid ja annab juriidilist nõu nii eesti kui vene keeles. «Esimehed arvavad tihti, et nad on hästi targad, n-ö samoumnõje, eriti Lasnamäel,» rääkis Jaadla. «Tegelikult on nad aga üldjuhul tavalised inimesed, kes ei tea erialaseid asju.» EKÜLi bürood on praegu üheksas maakonnas, kuid igas maakonnas on olemas vähemalt üks EKÜLi esindaja. Bürood korraldavad ka liikmete omavahelist suhtlemist ja nõupidamisi kohalike võimukandjatega. Tallinna Sõpruse 214 korterlühistu esinaise Ilme Trepi sõnul on ühistu ainus võimalus võtta midagi ette monopoolsete finnade vastu, kes võivad kommunaalteenuste hindasid oma suva järgi tõsta.
Poolsada korterit tasub ära Tallinnas Uue Maailma tänaval elav Jürgen Rooste oli paar aastat tagasi asutatud korteriühistu aseesimeheks, kuni selgus, et see ei hakka toimima. Et ühistu korralikult tööle hakkaks, peaks juhatusele ja raamatupidajale palka maksma, aga see pole võimalik, sest majas on Liiga vähe kortereid, rääkis Rooste. Praegu saab maja, kus Rooste elab, hakkama endise majavalitsuse haldamise all, kuid Rooste sõnul oleks ühistut tegelikult väga vaja, sest see hõlbustaks oluliselt asjaajamist, eriti probleemsete korterite omanikega. Jaadia nentis, et korteriühistu tasub end tavaliselt ära tõepoolest alles siis, kui majas on umbes 40-50 korterit. Paremaks majandamiseks võib aga korteriühistu asutada ka mitme majapeale. Eelkõige väiksemaid majasid silmas pidades lubab selle kuu alguses jõustunud korteriomandiseadus maja haldamiseks asutada ka ühisuse või sõlmida ühise tegutsemise lepingu. Korteriomanikud peavad valiku langetama hiljemalt järgmise aasta lõpuks. Ühisuses tegutsevad korteriomanikud ühiselt selleks jutüdili t i iRut n'lOodusramata,
Tallinna Sõpruse 214 korteriühistu esinaine Ilme Trepp rõõmustab, et pärast maa kinnistamist saavad majaelanikud endale peale oma poe ka oma mänguväljaku. Esimesele korrusele loodab ta rajada korteriühistu ruumid. kus pensionärid saaksid käia teed joomas. LIIS TREIMANN .....................................................................................................................................
Kort r·ü
u
utamin 1. Tuleb moodustada korteriomanikest algatusrühm, kes kutsub kokku korteriühistu asutamiskoosoleku. 2. Asutamiskoosolekul võetakse vastu otsus korteriühistu moodustamise kohta. Selle poolt peab olema suurem osa korteriomanikest, kellele kuulub üle poole ehitisest ja maatükist. Seejärel võetakse vastu korteriühistu põhikiri, koostatakse asutajaliikmete nimekiri, valitakse korteriühistu juhatus või juhataja ja revisjonikomisjon või revident.
3. Võetakse hooneregistrist asutamiskoosoleku protokolli alusel
hooneregistri teatis elamus asuvate korterite, erastamata eluruumide ning mitteeluruumide kuuluvuse kohta. 4. Notari juures kirjutavad juhatuse liikmed alla äriregistri juures
asuvale mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatavale avaldusele. Enne avalduse esitamist tuleb veel tasuda riigilõiv 300 krooni. KorteriQhistu registrisse kandmiseks tuleb esitada jargmised dokumendid: notariaalselt tõestatud juhatuse liikmete allkirjadega avaldus, asutamiskoosoleku protokoll, asutaja liikmete nimekiri, asutamiskoosolekul vastu võetud korteriühistu põhikiri, hooneregistri tõend, kviitung riigilõivu tasumise kohta, juhatuse liikmete andmed ja kontaktandmed.
5. Korteriühistu liikmeteks saavad kõik korteriomanikud majas ja ühistu otsuseid tuleb täita ka neil, kes seda ei asutanud. seletas Jaadla erinevust korteriühistust. Maja haldamiseks valib ühisus majavalia.eja, kellel on Jaadla hinnangul väga suur võim, mida on korteriomanikel raskem kontrollida kui ühistu juhatuse tegemisi. Eraldi tõi JaadIa välja, et ühisus on põhimõtteliselt igavene, sest seadus ei luba korteriomanikel selle tegevust lõpetada. Ühise tegutsemise leping on praegu veel seadusega reguJeerimata ja selle kohta kehtib E SV t iViiikoodekS
«Vaidlusi tekib majas alati, aga tsiviilkoodeks jätab nende lahendamisel palju lahtisi otsi,» rääkis laadla. Uus võlaõigusseadus peaks asja paika panema, kuid pole teada, millal Riigikogu selle vastu võtab. Iga korteriomanik peaks ise mõtlema, millist valitsemisvormi ta tahab, sõnas laadla, ja hoiatas, et mingil juhul ei tohiks alla kirjutada paberitele, mille sisust aru ei saada, sest hiljem võib olla võimatu eda muua.
KorteriOOistu esimehi tuleb kontrollida Peamine korteriühistute e imeeste poolt toime pandav kuritegu on riisumine, mis kriminaalkoodeksi järgi tähendab, et isik, kellele on usaldatud rahaliste vahendite käsutamine, kuritarvitab oma ametiseisundit. Praegu on Tallinna liImakohtus menetlusel juhtum, kus ühe Tallinnas Mustamäe teel asuva ligi saja korteriga maja korteriühistu esimeest süüdistatak e 93 690 krooni riisumises. See naine koostas süüdistuse kohaselt võlt itud kviitungeid ja e itas need raamatupidamisele. Kuna korteriühistu tegi samal ajal remonti, oli enamik fiktiivseid arveid esitatud ehitusmaterjalide kohta. Teiseks esita ta i iklikuks tarbeks ostetud kaupade tsekke, nagu laualambid, pinalid või tualettpaber, öeldes, et need lähevad ühistu tarbeks.
Vaevaline aruandlus Selliste juhtumite vältimiseks tuleks ühistu moodustamist ja juhatuse ning revisjonikomisjoni valimist tõ iselt võtta. Kui seadusega ei tohi revidendiks või audiitoriks olla .juhataja ja raamatupidaja ise, siis tark pole ka sugulasi üksteist kontrollima panna. Korteriühj tute eadu es on kirjas, et majandusaasta lõpul tuleb liikmetele esitada
aastaamanne ja bilans ning järgmise aasta majandu tegevuse kava. Kuid Tallinna abiprokurör Maria Sutt kinnitas, et seaduses nõutavat majandu aruannete esitamist ei praktiseerita. Kui ühi tu liikmel tekib kahtlusi, on otstarbekas pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, mi võib teostada pistclist kontrolli tchingute ülc, dokumcmc ja seletust küsida.
Palju tühje tülisid Kui ajad korrast ära, on ee enamasti ühistu raamatupidamise 't näha. Seepärast on vahelejäänutellevinud väide, et dokumendid näiteks eelmi el päeval ära varastati. Iga elanik võib ka ise politseile avalduse teha, kuid Maria Sutt märkis, et enamik politsei se jõudvatest avaldu test pole _iiski tõsi eltvõetavad. ~~Palju on i iklikke konflikte ja näg lemist tühi te summade pära t,» onas Suu. ~(Et kriminaalmenetIu t alustada, peab avaldu e ikka piisavalt andmeid olema.» Juhatu e mahavõtmise õigus on üldkoo al kul. elle peab juhatu kokku kutsuma juhul, kui eda nõuab kirjali kult ja põhjust näidates vähe malt iimnendik ühistu liikmetest, (FOQDUU)