Ilmub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus
Nr. 7 (25) Reede 27. juuli 2001
KOD A N
K U Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D
J
A
••
Uhistu raha aitab karpInajast kodu rajada EDA POST eda .post@postimees.ee
Rohkem kui kolmandik Eesti mittetulundusühingutest on korteriühistud, mis moodustatud selleks, et elanike rahakott haldusfirma käest enda kätte saada. Tallinnas Sõpruse 214 asuv maja otsustas haldusfirma teenustest loobuda eelmise aasta kevadel. «Maksime neile kogu aeg, aga polnud küll märgata, et majas midagi muutuks,» põhjendas valikut korteriühistu esinaine ja tegevdirektor Ilme Trepp, kelle valitsuse alla käib nüüd 162 korterit umbes 500 elanikuga. Saame firmadega võrreldes väga hästi hakkama, rääkis Trepp, ja tõi näiteks, et tema enda koostatud hoolduspakett - haldamine, raamatupidamine, tehnosüsteemide hooldus, majahoidmine ja avariiteenus tuli ruutmeetri kohta vaid 8 senti kallim kui kinnisvara hooldava suurettevõtte MinuVara pakkumine. «Kui saame mittetulundusühinguna tegutsevas korteriühistus ise odavamalt hakkama, paneme üJe jääva raha remondifondi või suuname teistmoodi majaelanike hüvanguks,» selgitas Trepp haldusfirma pakkumisest loobumist. «Firma jätab kasumi endale, ega nad ju ilma tööta.» Samuti pakub Sõpruse 214 korteriühistu tööd oma maja elanikele - palgal on neil korteriühistu tegevdirektor, raamatupidaja, majahoidja ja hooldusmees. Korterlühistu on endale sisse seadnud ruumid esimesel korrusel veesõlme juures, kus talvel käivad lapsed mängimas ja joonistamas, rääkis Trepp, ja lisas, et loodab, et see saab maja seltsielu keskuseks, kus saavad ka näiteks pensionärid teed joomas ja juttu puhumas käia.
Firma eeliseks kogemus Eesti Korteriühistute Liidu (EKüL) juhatuse esimees Andres JaadJa õnas, et maja elu jaguneb kaheks - maja korrashoid ja lükmete omavaheline suhtlemine - ning korteriühistu peaks korraldama neid mõlemaid. laadla sõnul on korteriühistuid, kes organiseerivad peale arvete maksmise ja remonttööde näiteks oma maja lastele suvelaagreid, teevad pensionäridele jõuluks pisikesi kingitusi ja panevad maja ette jõulukuuse ning heiskavad iga korteriomaniku sünnipäeval maja juures rügilipu. «Korterlühistu annab majale elu, mida ükski haldusfirma ei suuda pakkuda,» ütles Jaadla. Ta soovitas, et maja haldamise teenuse võib tellida ka sellega tegelevalt firmalt, kui see on mugavam või odavam, kuld rõhutas, et selle otsuse peaks tegema ikkagi korteriühistu, mitte et korteriomanikud lihtalt maksavad firmale, palju see küsib, teisi võimalusi kaalumata. Turvafirmale ESS kuuluv MinuVara valitseb suurt osa TaJJi na kinnisvara haldus- ja ..
.I
«Korteriühistu annab majale elu,
mida ükski haldusfirma ei suuda pakkuda.»
Andres laadla Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees, korteriühistu eelistest haldusfirma ees hooldusturust. Selle juhatuse lüge Jens Haug ütles, et MinuVara eeliseks on see, et firma on pühendunud ainult sellele valdkonnale, on kauaaegse töökogemusega ning kuna nad on suur ettevõte, saavad nad hankida majade haldamiseks soodsamaid pakkumisi. Selleks, et korteriühistud edukamalt hakkama saaks, korraldab EKüL oma liikmetele koolitusi, nõupidamisi, aitab leida soodsamaid toodete ja teenuste pakkujaid, annab välja käsiraamatuid ja annab juriidilist nõu nii eesti kui vene keeles. «Esimehed arvavad tihti, et nad on hästi targad, n-ö samoumnõje, eriti Lasnamäel,» rääkis Jaadla. «Tegelikult on nad aga üldjuhul tavalised inimesed, kes ei tea erialaseid asju.» EKÜLi bürood on praegu üheksas maakonnas, kuid igas maakonnas on olemas vähemalt üks EKÜLi esindaja. Bürood korraldavad ka liikmete omavahelist suhtlemist ja nõupidamisi kohalike võimukandjatega. Tallinna Sõpruse 214 korterlühistu esinaise Ilme Trepi sõnul on ühistu ainus võimalus võtta midagi ette monopoolsete finnade vastu, kes võivad kommunaalteenuste hindasid oma suva järgi tõsta.
Poolsada korterit tasub ära Tallinnas Uue Maailma tänaval elav Jürgen Rooste oli paar aastat tagasi asutatud korteriühistu aseesimeheks, kuni selgus, et see ei hakka toimima. Et ühistu korralikult tööle hakkaks, peaks juhatusele ja raamatupidajale palka maksma, aga see pole võimalik, sest majas on Liiga vähe kortereid, rääkis Rooste. Praegu saab maja, kus Rooste elab, hakkama endise majavalitsuse haldamise all, kuid Rooste sõnul oleks ühistut tegelikult väga vaja, sest see hõlbustaks oluliselt asjaajamist, eriti probleemsete korterite omanikega. Jaadia nentis, et korteriühistu tasub end tavaliselt ära tõepoolest alles siis, kui majas on umbes 40-50 korterit. Paremaks majandamiseks võib aga korteriühistu asutada ka mitme majapeale. Eelkõige väiksemaid majasid silmas pidades lubab selle kuu alguses jõustunud korteriomandiseadus maja haldamiseks asutada ka ühisuse või sõlmida ühise tegutsemise lepingu. Korteriomanikud peavad valiku langetama hiljemalt järgmise aasta lõpuks. Ühisuses tegutsevad korteriomanikud ühiselt selleks jutüdili t i iRut n'lOodusramata,
Tallinna Sõpruse 214 korteriühistu esinaine Ilme Trepp rõõmustab, et pärast maa kinnistamist saavad majaelanikud endale peale oma poe ka oma mänguväljaku. Esimesele korrusele loodab ta rajada korteriühistu ruumid. kus pensionärid saaksid käia teed joomas. LIIS TREIMANN .....................................................................................................................................
Kort r·ü
u
utamin 1. Tuleb moodustada korteriomanikest algatusrühm, kes kutsub kokku korteriühistu asutamiskoosoleku. 2. Asutamiskoosolekul võetakse vastu otsus korteriühistu moodustamise kohta. Selle poolt peab olema suurem osa korteriomanikest, kellele kuulub üle poole ehitisest ja maatükist. Seejärel võetakse vastu korteriühistu põhikiri, koostatakse asutajaliikmete nimekiri, valitakse korteriühistu juhatus või juhataja ja revisjonikomisjon või revident.
3. Võetakse hooneregistrist asutamiskoosoleku protokolli alusel
hooneregistri teatis elamus asuvate korterite, erastamata eluruumide ning mitteeluruumide kuuluvuse kohta. 4. Notari juures kirjutavad juhatuse liikmed alla äriregistri juures
asuvale mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatavale avaldusele. Enne avalduse esitamist tuleb veel tasuda riigilõiv 300 krooni. KorteriQhistu registrisse kandmiseks tuleb esitada jargmised dokumendid: notariaalselt tõestatud juhatuse liikmete allkirjadega avaldus, asutamiskoosoleku protokoll, asutaja liikmete nimekiri, asutamiskoosolekul vastu võetud korteriühistu põhikiri, hooneregistri tõend, kviitung riigilõivu tasumise kohta, juhatuse liikmete andmed ja kontaktandmed.
5. Korteriühistu liikmeteks saavad kõik korteriomanikud majas ja ühistu otsuseid tuleb täita ka neil, kes seda ei asutanud. seletas Jaadla erinevust korteriühistust. Maja haldamiseks valib ühisus majavalia.eja, kellel on Jaadla hinnangul väga suur võim, mida on korteriomanikel raskem kontrollida kui ühistu juhatuse tegemisi. Eraldi tõi JaadIa välja, et ühisus on põhimõtteliselt igavene, sest seadus ei luba korteriomanikel selle tegevust lõpetada. Ühise tegutsemise leping on praegu veel seadusega reguJeerimata ja selle kohta kehtib E SV t iViiikoodekS
«Vaidlusi tekib majas alati, aga tsiviilkoodeks jätab nende lahendamisel palju lahtisi otsi,» rääkis laadla. Uus võlaõigusseadus peaks asja paika panema, kuid pole teada, millal Riigikogu selle vastu võtab. Iga korteriomanik peaks ise mõtlema, millist valitsemisvormi ta tahab, sõnas laadla, ja hoiatas, et mingil juhul ei tohiks alla kirjutada paberitele, mille sisust aru ei saada, sest hiljem võib olla võimatu eda muua.
KorteriOOistu esimehi tuleb kontrollida Peamine korteriühistute e imeeste poolt toime pandav kuritegu on riisumine, mis kriminaalkoodeksi järgi tähendab, et isik, kellele on usaldatud rahaliste vahendite käsutamine, kuritarvitab oma ametiseisundit. Praegu on Tallinna liImakohtus menetlusel juhtum, kus ühe Tallinnas Mustamäe teel asuva ligi saja korteriga maja korteriühistu esimeest süüdistatak e 93 690 krooni riisumises. See naine koostas süüdistuse kohaselt võlt itud kviitungeid ja e itas need raamatupidamisele. Kuna korteriühistu tegi samal ajal remonti, oli enamik fiktiivseid arveid esitatud ehitusmaterjalide kohta. Teiseks esita ta i iklikuks tarbeks ostetud kaupade tsekke, nagu laualambid, pinalid või tualettpaber, öeldes, et need lähevad ühistu tarbeks.
Vaevaline aruandlus Selliste juhtumite vältimiseks tuleks ühistu moodustamist ja juhatuse ning revisjonikomisjoni valimist tõ iselt võtta. Kui seadusega ei tohi revidendiks või audiitoriks olla .juhataja ja raamatupidaja ise, siis tark pole ka sugulasi üksteist kontrollima panna. Korteriühj tute eadu es on kirjas, et majandusaasta lõpul tuleb liikmetele esitada
aastaamanne ja bilans ning järgmise aasta majandu tegevuse kava. Kuid Tallinna abiprokurör Maria Sutt kinnitas, et seaduses nõutavat majandu aruannete esitamist ei praktiseerita. Kui ühi tu liikmel tekib kahtlusi, on otstarbekas pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, mi võib teostada pistclist kontrolli tchingute ülc, dokumcmc ja seletust küsida.
Palju tühje tülisid Kui ajad korrast ära, on ee enamasti ühistu raamatupidamise 't näha. Seepärast on vahelejäänutellevinud väide, et dokumendid näiteks eelmi el päeval ära varastati. Iga elanik võib ka ise politseile avalduse teha, kuid Maria Sutt märkis, et enamik politsei se jõudvatest avaldu test pole _iiski tõsi eltvõetavad. ~~Palju on i iklikke konflikte ja näg lemist tühi te summade pära t,» onas Suu. ~(Et kriminaalmenetIu t alustada, peab avaldu e ikka piisavalt andmeid olema.» Juhatu e mahavõtmise õigus on üldkoo al kul. elle peab juhatu kokku kutsuma juhul, kui eda nõuab kirjali kult ja põhjust näidates vähe malt iimnendik ühistu liikmetest, (FOQDUU)
2
27. juuli 2001
Monopol ühistuid ei koori K
ui mittetulundussektori katusorganisatsioonid püüavad suhete riigiametnike ja poliitikutega oma liikmeid esindada, siis ärihaid äratavad neis enamasti veelIiiga palju aukartust, et neile nõudmisi esitada. Selleks pole põhjust, teab Eesti Korteriühistute Liit, mis Eesti suurima mittetulundusühinglma peab oma liikmete eest eisma just suurettevõtetega kõneldes. Korteriühistute !jit usub, et firmad peavad neile vastu tulema, sest ühendus suurendab omakorda nende klientuuri. «Meie oleme monopoolsete ettevõtete tasuta müügivõrk,) sõnab esimees Andres Jaadla. Ta leiab, et monopoolses seisundis olevad ettevõtted peaksid juba aru saama, et organiseeritud teenuse ostjal on oma huvid. Ainult kindel suhtumine oma panusesse on viinud Korteriühistute Liidu mitmesse ettevõtetega koos teenuste hindade ja kvaliteedi üle arutlevasse töögruppi. Tallinna Veega kohtudes võtsid korteriühistute esimehed kaa a kraanist lastud Coca-Cola värvi vett ja eIgitaid, et ellise asja eest ei kavatse nemad nõutud summat maksta. e'ti Gaasiga koos käivad nõupidamised selle üle, kes võik gaasitrasside ee t hoolt kanda. Praegu ei tee eda keegi ja ettevaatlikud korteriomanikud eelistavad elektripliiti, kuigi gaasi! vaaritamine neile odavam ja gaa ipakkujale tulusam. Kindla tulemuse andi Eesti Energia nõusturnine liidu ettepanekuga kehtestada korteriühistutele ehk hulgi ostjatel:> madalam hinnapakett. Selle eest muretsevad teenust ostvad ühistud i e ka nende majaelanike eest, kel maksmisega raskusi. Mõlemapoolse kasu kõrval on ühistutegevus alati kontroll võimsate ettevõtete üle, kes teadmatut klienti petrna kipuvad. {jidus liigub info petisfirmade ja soodsamate võimaluste kohta. Katsetel määrusi kehtestada ja eadusi muuta hoitakse silma peal. 700 ühistut ja nende kaudu kümneid tuhandeid inimesi e indava organisatsiooni jutt mõjub ministrile või turul kanda kinnitanud ettevõttele rohkclllkui kõrgete maksudega rahulolematu närvilise üksiküritaja vihapurseo
E
.pliik
Raha tuleb kisa peale ui Postimehe toimetaja mulle helistas ja küsis, ega ma repliiki ei tahak kirjutada, kuul in ta hääles muret. 0 muidugi, lehe ilmumi eru oli ju jäänud vaid päev. Lahke ja vastutuleliku inimesena jäin nõusse - ja mõttesse. Aga mõte tuli. Palu in toimetajal hetkegj' mõtlemata öelda mõni E ti mittetulundusühing. Tema pilk suundus hetkeks kaugusse, aga ta ütles siiski: « äiteks Carita .» Olnuks ka imelik, kui Marek Laane la polek mIdagi öelnud. E itasin sama küsimuse veidi varem Postimees endale - ja minu pilk jäi palju kauemaks igavikku kaema. Siis kü i in endalt mõnd rahvusvahelist MTOd. Ja neid tuli nagu riburada pidi: Greenpeace ja Arstid ilma Piirideta ja Ajakirjanikud Ilma Piirideta ja veel ja veel. Ja sii tuli mõte, mik neid viimaseid nii hästi teatakse, Eesti o ni aga mitte. Ikka eepärast, et ne d üleilmsed tegijad on end nähtavak muutnud aktiivse tegevu ega, aktsioonidega, mis võivad meeldida või mitte, aga mida nähakse. S t mis on õieti MTÜ mõte? Nii või teisiti keerleb 'uurem o aa ju raha ümber, ja kui äriühingu iht on raha enda liikmete tasku suunata, sii MI 0 suunab raha pigem mingi idee ellujõudmiseks, olgu selleks sii puhas keskkond, väikelastekodu, sot ia( lmajal noorte kun tnike näitus. Aga raha suundub elliseks otstarbeks, nimetame eda heategevuseks - pillamiseks, võiks öelda ihne kapitalist -, ikka süs, kui on teada vajadus. Vaj, du t saab teada iis, kui keegi häält teeb. Ja tuntud ning enda tegevuse ageli ka edukad on just need, kes teevad kõva häält. Mõned lisavad häälele ka teod. Greenpeaee'i laevajas Lõunamere tuumakatsetusi tegevad prantslased nii näIvi, et nad eHe i egi vallutasid. Kus on meie roheliste laevuke, mis Sillamäe järve juure patruliik või Peterburi-lähedaste sadamate ehitust kaema õidaks või ButiIlge tenninali ümber seikIek ? Mõned t od on küll ehk liiga räiged. «Mittetulundusühingud», e el uvel Göteborgi ja Genovas on märat ~nud, pole minu mait . eda küll ei tahaks, et Ee ti Euroopa Liitu saades Tallinna või '1 artu vanalinn liht alt segi pekstaks. Tahan hoopis, et tuleviku ei peaks pikalt mõtlema, kui mul palutak e nimetada mõni Ee ti mittetulundu ühing. Kõvema hääle korral jääks nad m elde ka rahakotiraudade hoidjatele. K'rjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede liit. Pärnu mnt 67a, Tallinn, 10134. faks 6 31 1 210. t 16461 005. e-post foorum netexpress.ee Toim tajad: Kertu Ruus, Aarne Seppel
SihtkapitalIööks korra majja
Arvamus ((Ega keegi selles nõukogus sellisel moel ja sellise koosseisuga väga kinni ei ole.})
Kodanikeühiskonna Sihtkapitali eeskujuks võiks olla Kultuurkapital ittetulundussektori riiklik rahastamispoliitika on seni olnud hägune ning selged prioriteedid on puudunud. Eesti poliitikud, iikliku tatistika tegijad ja 80tsiaalteadlased pole mittetulundussektori arengule piisavat tähelepanu pööranud. Kuid olukord muutub ja üha enam räägitakse mittetulundussektori olulisusest demokraatia arengus ning majandusliku heaolu kõrval sotsiaalse rahulolu saavutamisel. Seetõttu on päevakorrale tõusmas küsimus riikliku poliitika väljakujundamise t koostööks mittetutundu sektoriga. Helgemad poliitikud ja mittetulundustegelased on välja pakkunud, et ühe esimese sammuna riikliku poliitika väljatöötamisel tuleks luua senise hasartmängumaksunõukogu asemel suurepäraselt toimiva Kultuurkapitali eeskujul kolmanda sektori arengut toetav Kodanikeühiskonna Sihtkapital. Poliitikutel tekiks ülevaade mittetulundussektoris toimuvast, sellest, mis raha ja millise . tulemusega kuhu läheb, ning võimalus sektori arengut teadlikult toetada. Mittetulundussektor saaks omakorda kindluse, et tema eksisteerimise ja arenernise minimaalsed vajadused saavad rahuldatud ja tal on võimalus teda otse eit mõjutavas poliitikas kaasa rääkida.
M
R
aha sihtkapitali tuleks seni hasartmängumaksust haartmängumaksunõukogule jagamiseks laekuvast rahast Just eHe nõukogu tegevue sisuline reguleerimatus ja iit tulenev institutsiooniline nõrkus ning demokraatlikule riigikorraldusele lubamatu ülemäärane suva otsuste langetamiseI on peamiseks põhjuseks, miks on vaja olukorda muuta. Seda on tõdenud nii Riigikogu liikmed, valitsus kui ka mittetulundus ektori esindajad. Iärelikult tuleb seUe asemel luua usaldusväärne ja kõigile arusaadav mehhanism. Kultuurkapital on siinkohal heaks kodurnaiseks eeskujuks. Oluline on siinjuures veel, et
Daimar Liiv Poliitikauuringute keskuse PRAXIS projektijuht
satsioonid saaksid ise kindlalt rahajagamise põhimõtete väljatöötajate ja raba jagajate hulka. See vähendaks riigiametnike võimalusi omavoliks ja korrupt'iooniks ning tooks juurde väga hea ekspertiisi. Väga oluline on ka, et sihtkapitali juhtkonda saaksid hea mainega inimesed, kes asja tõesti jagavad, mitte ei ole lihtsalt poliitiliselt ustavad käsutäitjad. Poliitilise esindatuse ja tasakaalu tagamiseks on nii opositsiooni - kui koalitsioonipoliitikutele nõukogus ette nähtud omad kohad.
sihtkapital ei jagaks ainult tavalisi projektitoetusi nagu enamik teisi rahastajaid. See jääks ikkagi vastava valdkonna ministeeriumide ülesandeks. Sihtkapital oleks eelkõige uute ideede ja lähenemiste ning mittetulundussektori ja kodaniisaks on tehtud ettepanekeühiskonna tugistruktuuride kus täiendava aususe gatoetaja. Nii antaks sellest ühenrantiina ette nähtud nõudustele tegevustoetust ning toetataks mitmeaastaseid sektori kogu liikmete pidev järk-järgujätkusuutlikkuse arendamisele line roteerumine. Samal ajal jääksid kõik teised suunatud programme (näiteks koolitus, teadusuuringud, orga- Eesti ja välismaa rahaallikad nisatsioonide tehnilise baasi praegusel kujul alles. Ministeeriumid jagavad raha edasi, kohaväljaarendamine) . Sektori jätkusuutlikkuse ta- likud omavalitsused samuti. Segamiseks võiks igal aastal minna ni rugisiseselt kultuuri alal tegutsevatele mittetulundusühen10-20% sihticapitali eelarvest. Üks oluline valdkond, mida dustele kõige stabiilsemaks ja suuremaks allikaks olselle raha eest tunud Kultuurkapital 1eks täna tugevdajääks amuti alles ja da, on demokraatVäga oluline likult lood ud kakataks endiselt ühte on ka, et sihtvaldkonda. tusorganisatsiookapitali juhtKindlasti leiab nide tegevu . Kakonda saaksid valdkonna korrastatusorganisatsioohea mainega miseks välja pakutav nid peaksid saama idee ka vastutöötavõimaluse täita inimesed. kes jaid nii praegu kontvähemalt oma asja tõesti rollimatult «kraan i klassikalisi ülesanjagavad, mitjuures olijate» kui deid - infovahetus te ei ole lihtsealt eelistingimusel ja poliitilise sõnusalt poliitiliraha saanute hulgas. mi edastamine, Üheks asjatundkoolitus ja liikmeselt ustavad matute või pahatahtte tehniline toetakäsutäitjad. like idee oponentide mine ning kolpoolt tõstatavaks manda sektori uurimine. probleemiks võib esimesel hetTegevustoetuse taotlemisel kelolla praegu hasartmänguja saamisel määrab iga organi- maksunõukogu jagatavast ra5atsioon ise enda konkreetsed hast kohalikele omavalitsustele vajadused, olgu selleks jurüdili- minevosa. se nõuande või aparatuuri ostNüüd oleks need ummad ikka selgelt kolmandale ektorimine. Küllalt suur osa täna aina le mõeldud, aga teatud projektivähenevast välisabist on ka de puhul võib ju alati tingimupraegu sellele läinud ja tühja seks seada, et neid tuleb teha koha tekkimine mõjuks sektori koos omavalitsustega. Nii et midagi tundmatut ja tegevusele halvavalt. Oluline muudatus oleks hirmuäratavat meid ees ei oota! seegi, et mittetulundusorgani- Teeme äral
L
Kalle Jürgenson Riigikogu rahanduskomisjoni esimees õhimõtteliselt ma ei välistaks sellise sihtkapitali Joomist. Seoses uue hasartmängumaksuseaduse eelnõuga olen osalenud kahel ümarlaual, kus on arutatud hasartmängumaksunõukogu küsimust. Nagu ma aru sain, ega keegi hasartmängumaksunõukogus sellisel moel ja sellise koosseisuga väga kinni ei ole. Seni on mingil määral kolmanda sektoriga tegelenud siseministeerium, kui see nüüd aga rahandusministeeriumi alla läheks, süs tuleks neil kindlasti juurde teatud spet iifLlisi ülesandeid.
P
ccOleks kurjast panna rahandusminister või mõni muu minister päevaks istuma.))
Küllo Arjakas hasartmä ng uma ksunõukogu liige asartmängumaksunõukogu reorganiseerimiseks on viimastel aastatel olnud mitmeid ideid. Antud idee on üks ringluses olevaist ideedest, teatava uue rõhuga lihtsalt. Sest varasematel aastatel ja praegugi läheb hasartmängurnaksust väga suur o a kolmandale sektorile. Idee tuua rahandusminister elle ette ei ole eriti hea, est vümastel aastatel on nõukogu se toodud juba kantslereid ning see tase läl1eb järjest kõrgemaks. Kui toimub rahajagamine ning läbi tuleb vaadata 420-450 projekti, kestab nõukogu enda tööpäev harilikult 8-9 tundi. Oleks täiesti kurjast panna rahandu 'minister või mõni muu minister terveks päevaks sinna istuma.
H
3
27. juuli 2001
Aktiivsus aitab eakat
Lühidalt Ühenduste mõju poliitikas jääb kesiseks Juulis valmi' ülemaailmse
Tegus pensionär tunneb end vajalikuna ning on vajalik ühiskonnale KERTU Ruus foorum@netexpress.ee
Eesti ligi 300 000 pensionärist on ühiskondlikult aktiivsed vaevalt kümnendik, kuigi uuringute kohaselt sooviksid endale mingit tegevust leida hoopis enamad. Paljud neist on õppinud, et teistele kasulik olemine annab kodusest kontide valutamisest rohkem. Nõmme linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond on andnud ühe telefoniga toakese vabatahtlike tugiisikute käsutusse, kes on võtnud illesandeks leida linnaosast pensionäre, kes aitaksid abi vajavaid vanakesi. Praegu on juunist tegutsevatel tugiisikutel Milvi RaamatuI, Evi Felieia Valdrel ja EnaMall Aakil nii abistajaid kui abivajajaid kirjas umbes kümme. Abivajajaid oodatakse lihtsamate tööde tegemiseks, nagu poeskäimine, puude lõhkumine ja pesupesemise korraldamine. Milvi Raamatul on hooldada kuus inimest, teiste hulgas ka tema haige ema, kes ei näe ega jkuule enam. Üks vanem abielupaar sai palju abi ja tuge, kui mees ja naine üksteise järel raskete operatsioonidega haiglasse sattusid. Praeguseks piisab, kui Raamat neile ühe südant rahustava telefonikõne võtab. Idee matemaatika järeltööst
Vabatahtlikuna peab Raamat hakkama saama enda ja ema vähem kui 1500 krooni suuruse pensioniga, millest üks tuhat maksudeks kulub. Vabatahtlik töö võib aga toeks olla abistajale endale. Ena -Mall Aak hooldas kümme aastat oma vanemaid. Pärast täielikku hooldust vajanud 93aastase isa surma ei osanud ta enam tegevuseta olla. «Kui lapsed on juba suured, kuid oled veel täiesti töövõimeline, on hea kellelegi vajalik olla,» ütles Aak, kes püüab aidata kõiki oma eakaid naabreid nelja korteriga ahjuküttega majas. End Nõmme abilisteks kutsuvad vabatahtlikud töötasid enne tugiisikutena Kadriorus
Poska tänaval asuvas vanurite eneseabi- ja nõustamiskeskuses, kus avahoolduse tugiisikute rühm kolmandat aastat tegutseb. Poolsada abilist käib peamiselt hooldekodus ja haiglas. Sarnaselt Raamatuga tuli värske ideega välja Salme Kartau, kes on töötanud neli aastat õpetajana ja hiljem olnud ametis teadusliku töötajana. Idee sai Kartau ühe matemaatikas järeleksamile jäänud poisi kurtmist kuuldes, et õpetaja kedagi järele aitama hakata ei kavatse. Kartau andis siis Nõmme koolide õppealajuhatajatele küsitluslehed täita, et uurida, kui palju lapsi koolis maha jääb. Tulemused lubasid palju tööd ning vähemalt Nõmme põhikooli õppealajuhataja avaldas heameelt, et keegi appi asub. Praeguseks on ametis olevad 16 õpetajat-pensionäri ja nende kolleegid aidanud kolme aasta jooksul järjele ligi sada last nii Nõmmeit, Lasnamäelt kui kesklinna eliitkoolidest. Peamiselt põhikooli õpilased, aga ka mõned keskkooli-
Eviani li
ealised ja täiskasvanud invaliidid vajavad kõige enam abi matemaatikas, keemias ning füüsikas, suur puudus on inglise keele õpetajatest.
kodanikuorganisatsiooni CIVICUS algatatud kodanikuühi konna uuringu Ec. li osa, kus ligi :300 kli itl 'tud kodanikcühcndustc esindajat hindasid kõrgelt ühendusi kui demokraatlike väärtuste kandjaid, kuid väikeseks nende mõju teistele ühiskonnasektoritele. Vastanud pida -id nõrgaks uhtIemt t liigiametnike. poliitikut jn ärimeestega ning vähe ek ühcnduste esindajate kaasamist ot ustami se ja meediasse. Ühen<.tusi reguleeriv seadusandlik raamistik hinnati rahuldavaks. Positiivsena hinnati rahaslamisallikatc mitmekesisust-väga vähe ed ühcndused on õhuvad v'lid ühe -t rahastajast, enamik on toetajaid kolm või enam. Projektijuht Aire Tnmllnal märkis, et kogupiit kujunes oodatust paremaks. <Arvame, et ee kaja tab üldist positiivset meeleolu ja uuri ootusi,), sõnas ta. CrVleUSe ülemaailmset uuringut e itJetabe augu tis Vancouvcris organisat iooni , aastakonverent il. Pilootfaasis osal 13 riiki, nend seas Ida-Euroopa t Ukraina. Rumeenia, Ilorvaatia ja Slovakkia. (Foorum)
Liit üritab pensionäre kaitsta Öpetajaid võiks Kartau sõnul üldse rohkem olla, kuid 30kroonine tunnitasu ei innusta kuigi paljusid terve semestri jooksul nädalas vähemalt kahte 60-minutilist tundi andma, mida tuleb iga lapse vajadustest lähtuvalt ka ette valmistada. Eesti Pensionäride Liit on pensionäride olukorra paIandamiseks pidevalt avaldustega valitsuse ja Riigikogu poole pöördunud. Kuid keskmine pension moodustab keskmisest brutopalgast seni vaevalt 30%. «See tähendab, et 300 000 pensionisaaja toimetulek on järgmisel aastal tagasihoidlikult öeldes vägagi küsitav,» märkis liidu esimees Harri Kärtner. Et oma õigusi paremini kaitsta, soovivad pensionärid lääneriikide eeskujul, kellega neil tihedad sidemed loodud, luua omavalitsuste juurae seeniornõukogud.
.Eesti asemel
Eesti Pensionäride Liit on võtnud nõuks algatada riiklik programm «Kõnni terveks», mis propageeriks kõikidele vanusegruppidele vähemalt igapäevast pooletunnist jalutuskäiku. Seda toetab ka Kohtla-Järvel elav Arvo Lekk, sealse Spordihuvi klubi juhatuse liige. Mäeinsenerina kaevanduses töötanud mees, kel nooruses tervis käest kippus, nüüd arstiabi peaaegu ei vaja. Lekk oli üks kümnest eestlasest, kes sel aastal tervisespordi olümpiamängudel Austrias Seefeldis 42-kilomeetrise olümpiamaratoni läbi tegi. Kokku oli Eestist üritusel 344 inimesega 28 riigi seas suurim delegatsioon. «Kuigi pärast siit ja sealt valutas, andis see tohutult palju eneseusku ja teadmise, et suudad omal jõul seista,» hindab Le kk, kes valmistus suurürituseks ülepäeviti jalgrattaga poolsada kilomeetrit
tiirutades või mõni kilollleeter joostes, halva ilmaga kuuekorruselise maja trepikojas üles-alla tuisates. Hollandis on uuringute järgi hoitud sarnase terviseprogrammiga riigieelarvest kokku 2,3 miljardit Saksa marka ehk Eesti riigieelarve suurune summa. Liikuvad vanurid vajavad palju vähem arstiabi ja ravimeid. «See on investeering ja see tuleb riigile selgeks teha,» sõnab Hollandi Protestantlike Pensionäride Liidu direktor Jaap van der Spek. Kuid Leki ja teiste eestlaste sõitu terviseolümpiale ei soovinud toetada ei lcultuuriministeerium ega Kohtla-Järve linnavalitsus, kes leidsid, et inimeste hobisid pole mõtet subsideerida. {(Sellesse suhtuti kui eralõbusse,» viitab Lekk. Viimaks tuli sponsoriks Evian, nn et delegatsiooni ees lehvis firma lipp, kuid puudus sinimustvalge. (Foorum)
Haapsalu lapsed korrastavad linna Juulis ja augustis korraldab ühing «nb" J IaapsaIus töölaagri 60-1e peamiselt 10-13-aastasele lap ele, kes saavad neljas vahetuses mõne krooni eest tunnis linna korL tada. Kõik kümme päeva neli tundi tööt nud lap cd sõidavad vahetuse lõpul ühepäevascle
bussiekskursiooniil.
Kohtla-Järve spordiklubi liige Arvo Lekk hoiab end vormis jalgrattasõidu, jooksmise ja vihmase ilma korral treppidest Qles-alla jooksmisega.
Kodanikeühiskonna Sihtkapital soovib seadustuda KERTU Ruus foorum@netexpress.ee
Eile esitas Eesti Mittetulundussektori ü marlaua esinduskogu riiklikus portaalis Täna Otsustan Mina (TOM) idee luua Kodanikeühiskonna SihtkapitaJ, mis jagaks raha mittetulundussektOlile ja tegutseks sarnaselt Kultuurkapitaliga omaette seaduse alusel. Esinduskogu loodab, et idee saab portaalis häälteenamuse ning see läheb seaduseelnõuna menetlemisele. Seadusettepanek näeb ette uue sihtkapitali, Kodanikeühiskonna Sihtkapitali loomist, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik. Rahakattena näevad koostajad ette praegu hasartmängumaksuseaduse alusel hasaItmängumaksunõukogule laekuvaid summasid, mida on selleks aastaks prognoositud ligi 160 miljonit. Ministeeriumide mitte tulundusühendustele mõeldud toetuste ja programmide asendamist uus sihtkapital ei taotle. «Üks ei välista teist, ministeeriumidel peab jääma õigus oma
eelarve üle otsustada,» kinnitas esinduskogu esimees Agu Laius. Uuel sihtkapitalil oleks erinevaid alakapitale nii valdkondade kui sihtgruppide toetuseks ning nõukogu võimuses oleks neid luua ja likvideerida. Teiste seas näeb ettepanek ette ka sektori jätkusuutlikkuse alakapitali. mis annaks ühen· dustele üldist tegevustoetust, nagu toetus ruumide rendiks, arvutite ostmiseks ja rahvusvahelistes võrgustikes osalemiseks. Samuti võib kapital määrata ühendused, mis viivad ellu kapitali poolt algatatud pikaajalisi 3-lO-aastasi programme. «See korrastab absoluutselt rahajagamise poIntikat ning annab ühendustele kindlustunde,» ütles Laius. Sihtkapitali tööd juhiks üheksaliikmeline roteeruv nõukogu, kuhu kuuluks poliitikute kõrval neli ühenduste esindajat, esimeheks oleks rahandusminister. Alakapitalidel oleksid oma nõukogud. Uue institutsiooniga kaoks ära senine hasartmängumak-
o ~Mul on usku, et sellest võib sündida seadus. Rahastamise korrastamine on praegu Eesti mittetulundussektori kõige põletavam probleem.»
Agu Laius, Eesti Mittetulundussektori Omarlaua esinduskogu esimees, Kodanikeüliiskollna Silztkapitali idee saatmisest riiklikusse osalusdemokraatiaponaali
sunõukogu. Laiuse sõnul puudub hasartrnängumaksunõukogul praegu seadusega määratud toimimisviis, on vaid hasartmängumaksuseadus, mis sätestab, kuidas nõukogule raha tekib. «Kuid keegi ei tea öelda, mille alusel seda jagatakse,» sõnas Laius. Uus kapital looks tema sõnul mehhanismi, kus riigi raha jagamine oleks riigi kontrolli all, aga samas läbipaistev. Esinduskogu kutsub kõiki huvili i üles selleks ette nähtud kahe nädala jook. ul ideed kommenteerima ja seejärel hääletama. TOMi võib lugeda igaüks, kuid ideede saatmiseks, kom-
menteerimiseks, hääletami eks ja allkirjastamiseks on vaja registreeru da. Kommenteerimiseks on aega kaks nädalat, idee autoril seejärel idee toimetamiseks kolm ja avalikkusel hääletamiseks samuti kolm päeva. Kui idee saab häälteenamuse, läheb see peaministri kätte ja ii viimase resolutsiooniga vastavasse ametkonda menetlemisete. Ministeeriumid on kohustatud vastama idee esitajale ühe kuu jooksul. Kui ettepaneku alusel ei hakata uut eadust või seaduseparandust ette valmistama, peab ministeerium oma otsust põhjendama.
eIle nädala alguse eisuga on juuli käima läinud TOMis välja käidud 139 ideed, millest tagasi lükatud 26. «Üldjuhul jõuavad hääletami elc kõik ideed." sõnas valitsu e infonõunik Tex Vertmann. Riigiaparaadis Oll menetlemisel 38 ideed, millest 26 on saanud peaministri resolutsiooni ja läinud ministeeriumidesse arutusele. Portaalil on regi treeritud kasutajaid üle 1400 ja lehekülgi külastatud avamise t alates umbes 300 000 korda. Agu Laiuse sõnul on TOM esinduskogule kõige kiirem võimalus oma idee üle anda ja riigistruktuurid tegutsema panna.
«Muian usku, et scHest võib sündida seadus,,> märki ta. Ta lisas, et rahastarni e korrastamine on praegu Eesti mittetulundussektori kõige põletavam probleem. mis on olnud pikemat aega nii ühenduste kui riigistruktuuride päevakorras. TOM asub aadressil www.riik.ee/tom.
Laagrit toetavad Baap alu linnavalit us, Uimastiprevenlsiooni Sihtasutus ja Lääne maakonna alaealiste asjade komisjon. Samuti ootab "nh» igal teisipäeval ja neljapäeval kõiki linna lap i Haapsalu Lastekeskuses e puhkclaagrisse, ku nad saavad osa võHa temaatilistest päevadest nagu matka- või teatripäev. 26. augustil toimub keskuses suvelõpupidu. Ühingu «nb» juhatuse liige Elina Kivinukk ütles, et tung on eriti töölaagris e väga suur. Sügisel soovib «llb~\ avada ka noorte päevakeskll e, mis pakuks noortele tegevust päeval pärast kooli. (Foorum) Ühingute andmed jõuavad internetti Internetis on aadressil www.eer.ec kättesaadavad kõikide registri e kantud mittetulundusühingute ja
ihtasutustc üldandmednimi, asukoht, regi tnnumber, asutamise aeg. Põhjalikuma info saamick " nagu liikmete ja asutajate nimekirjad ja põhikirjad tuleb pöörduda Tallinnas, Tanus, Pärnus ja Rakveres kohtute juures tegutsevates- .. e regi trio akondadesse. Toiming 011 tasuta, maksavad koopiad. Justiitsministe riumi registrike kuse juhataja Sirje Rogova ütles, et ka kõik nimekirjad ja põhikirjad peaks • tulevikus internetti jõudma. ( ·oorum) -
-
-
Täpsustus Eelmises Foorumis oli liikJi-
ku osalu d mokraatia portaali Täna tsu -tan Mina ehk 'I OMi hirmuks kirjutatud 10000 krooni. Tegelik hind oli kümme korda rohkem ehk 100000 krooni. (Foorum)
4
27. juuli 2001
Inimesed poleveel
aru saanud, et kõigil on võimalus heaolu parandami-
seks midagi ette võtta.»
Janek Keskküla Mustvee Ökoturismi Ühingu juhatuse esimees, mustveelaste kodanikuaktiivsusest
Mustvee elanikud vaevlevad infopuuduses Mustvee Ökoturismi Ühing korraldas enam kui saja kohaliku elaniku seas küsitluse nende põhimuredest ja vajadustest. Vastuste põhjal elgus, et kõige suuremaks probleemiks on inimestele tööpuudus (42%) ning kõige suurem vajadus on elanikel info järele. 88% mainis vajadust infokeskuse, 83% infolehe järele, teenustest vajati enim Internetti (56%). Küsitlus näitab ka elanike passiivsust - ise oleks nõus näiteks heakorratöödel osalema või noorte ja puuetega inimestega tegelema vaid paar protsenti va tanutest, linna- või vallavollkogu liikmeks astuks vaid üks vastanu. Ökoturismiühingusse oleks nõus kuuluma kolmandik küsitletutest. Ühingu juhatuse esimees Janek Keskküla ütles, et inimesed pole veel aru aanud, et kõigil on võrdne võimalus oma heaolu pa randamisek midagi ette võtta. Praegu näitavad ühingu kogemused. et inimesed ei nIle ka tasuta koolitustele. (Foorum)
15 firmat toetab IT-kolledzi õppureid Eesti Infolehnoloogia Kolledzis alustab 31 tudengit sügisel uut õppeaastat firmade stipendiaatidena. Nende eest ta utakse õppemaks, mis tänavu on 28 000 krooni aastas. Eesti [nfotehnoloogia Sihta utuse arendusjuhi Kristjan Rebase sõnul on see esimene kord, kus nii hiljuti loodud üsna väike e kooli õppimiseks on juba 15 firmat oma stipendiumifondid loonud. Sellel aastal on organiat ioonid eraldanud 23 stipendiumi esmakursuslastele. Eelmisel aastaJ eraldatud 26 tipendiumist pikenes teisele kursusele kaheksa. Rebane kinnitas, et firmad soovivad toetada nende abil õppima asunuid kooli lõpetamiseni, kuid paljudel tudengiteloli raskusi nõuete täitmisega. Stipendiu i jätkumiseks nõutakse li aks ainepunktidele, et hinded moodustaksid õppeaasta lõpuks 80% maksimllllist. Tänavu eks e itas 49 tudengikandidaati 162 taotlust 21 tipendiumile, eega umbes seitse taotlust ühele stipendiumile. Võitnud valib välja Eesti Infotehnoloogia Sihta utu e neljaliikmeline komisjon, kuhu kuulub ka üks rahastaja esindaja. Suurimaks toetajaks on "ümne stipendiumiga Hansapank. (Poot ml
Vabatahtlikud loovad sotsiaalset kapitali KERTU Ruus foorum@netexpress.ee
ÜRO vabatahtlike juht Sharon Capeling-Alakija kinnitab, et ÜROs on vabatahtlikud teistest vabamad oma arvamust avaldama, kuid siiski peavad säilitama ÜRO töötajale kohustusliku neutraalsuse. Kes määrab ÜRO vabatahtlike töö eesmärgid? Peamiselt mwdugi ÜRO ja valitsused, aga püüame vastata paljude organisatsioonide kutsele. Räägitakse, et kohalikke elanikke, arenguabi saajaid tuleb vaadata kui koostööpartnereid ja kaasjuhte. Kuid see poJütiliselt korrektne retoorika ei lähe tihti tegudega kokku. Just vabatahtlikud loovad olulise sideme kohalike elanike ning riikide ja iilejäänud ÜRO üksuste vahele. Mille poolest vabatahtlikud palgalistest töötajatest paremadon? Esimene lisaväärtus on nende pühendumus. sügavarusaamine ja huvi maa vastu, kus nad töötavad. Näiteks Indias elab 80% ÜRO vabatahtlikest pealinnast Delhist väljapool, vaestes ja kehva infrastruktuuriga maapiirkondades. Just seepärast saavad nad palju paremini kohalikest vajadustest aru. Kuidas sa pealinnas istudes mõikad, mis riigis toimub? Samas võivad nad ÜRO töötajarena organisatsiooni uksest sisse astuda ja otsustajate tähelepanu nõuda. Ja nad ei karda öelda, mis nad mõtlevad. Kuigi - ka nemad peavad säilitama ÜRO töötajatena neutraalsuse. Inimesed peavad vabatahtHkkust tihti amatöörluseks. kuid see on tõest väga kaugel. Tegelikult nõutakse vabatahtlikelt tihti magistrikraadi ja kümneaastast töökagemust. Tihti pole üRO projektijuhtidelgi samasuguseid teadmisi ja kogemusi, näiteks Guatemalas töötavad vabatahtlikena väga tugevad inimÕigustes spetsialiseerunud juristid ja kohtunikud. Kui palju nendega arvestatakse? Tihti vägagi palju. Näiteks IdaTimoris teevad kohalikud, sõjavägi, rahuvalvajadja valitsus väga head koostööd. üRO töötajatest on Ida-Timori vabatahtlikud koguni pooled. Kui Indoneesia väed lahkusid, jätsid nad maha suured augud inimressurs ides - puudus oli arstidest, õpetajatest. Selle augu täitmisel oli vabatahtlike1 oluline roll. Eesti puhul võiks rääkida Eurovisioonist. Sajad inimesed on avaldanud soovi vabatahtlikult ürituse organiseerimisele kaasa aidata. Juhuslikult ma vaatasin seda võistlust ja muloli Eesti võidu üle hea meel, aga nüüd tuleb mul kohe sellele paralleel meelde. Ida-Timori pordi- ja noorsoo minister palus mul leida jalgpallitreeneri, kes asuks looma kohalikku rahvusmeeskonda. Jaanuaris vabatahtlikuna Ida-Timorisse läinud brasilllane Ricardo Picheto ei ehitanud iiles ainult rahvusmeeskonda, vaid tegi jalgpallist rahvusliku vaba aja veetmise viisi. Mais toimusid traditsioonilised mängud Austraalia osariikide, mõnede Vaikse ookeani saarte ja paari Aasia riigi vahel. Ida-Timori jalgpallimeeskond läks sinna täielikult valmis tuupi saama. Kuid võiti kUldmedali. Mäletan, kuida
ORO vabatahtlike juht Sharon Capeling-Alaldja vaidab, et vabatahtlikena teevad tööd nii mehed kui naised. Eelarvamus, et mehed teevad harvemini vabatahlikuna tööd, tuleb aga sellest, et mehed armastavad nimetada end projektijuhtideks ja nõustajateks. PEETER LANGOVITS
Sh ro
e
lin -
• Sündinud 6. mail 1944 Saskatchewanis, Kanadas. • ÜRO vabatahtlike üldkoordinaator 1998. aastast. Enne seda töötanud erinevates ÜRO programmides (Arenguprogramm, Naiste Are ng ufond). • Alustas vabatahtlikuna Kanada ülikooli vabatahtlike teenistuse heaks töötades Kariibi mere saartel ja Tansaanias. • Saskatchewani Ülikooli audoktor. meeskonna noor kapten treener Ricardo kõrval poodiumil rahvushümni kuulas. Just sellised momendid on rahvuse ülesehitamises määravad. Rahvuslikkus, natsionaJism võib väga jubedaks muutuda, aga see võib olla ka inimeste ühendajaks. Minu meelest oli Ida -Timori ministrist väga taibukas jalgapallitreenerit tahta. Ja kui ma sellest brasii1lastcle rääkisin, tundsid ka nemad rahvuslikku uhkust.
~
Eestis aitavad rahvusmeeskonna mängud muu hulgas ka venekeelsel elanikkonnal oma rligi üle rõõmu tunda. Tansaanias, kus ma 1970ndatel töötasin, oli 114 erinevat etnilist gruppi. Opetasin ühes internaatkoolis inglise keelt ja ajalugu ning hakkasin poiste pealekäimisel ka korvpallitreeneriks. Nägin nii õpetaja kui treenerina, kuidas ühine kool eri rahvusest lapsi koondas - nad vihkasid koos õpetajaid. hoidsid oma koolile pöialt, mängisid palli. Meeskonnas oli poisse kõige erinevamatest rahvustest. Tansaania majanduspolütikat võib kritiseerida, aga sotsiaalpolütika oli kümnesse, sest see kaotas barjäärid ja müüdid. Etniline konflikt pole Tansaanias kunagi päevakorral olnud. Spordis ja muusikas on meie laulu, meie meeskonna tunne väga oluline, eriti kui seda toetab teadmine, et BBC kaamerad on kohal. Teluliline tennin selle nimetamiseks on sotsiaalse kapitali erutamine. Selline rahvuslik ärkamine on riigile tohutu majanduslik ja sotsiaalne allikas, aga selleks peab riik vabatahtlikke tunnustama ja aitama. Mismoodi? Vabatahtlik töö on tasuv, aga mitte tasuta. Truvis on juhendami t, koolitust, motiveerimist.
Riik võiks näiteks toetada sünset vabatahtlike keskust. Eestis, kus on head teadmised infotehnoloogiast, võiks teadvustada vabatahtlikku tööd internetis. Vabatahtliku töö toetamiseks on ka vaja uuringuid - et midagi väita ja nõuda, on talVis fakte. Näiteks Inglismaal on loodud suurepärased mehhanismid vabatahtlikkuse mõõtmiseks ning tehtud uuringute alusel saab väita, et vabatahtlik töö moodustab rügi RKPst veerandi. ÜRO vabatahtlike aastaga loodame ka valit usi rohkem teemale mõtlema panna. Kõik need näited Eestist - vabatahtlikud parlamendiliikmete abilised, abi internetis, Eurovisioonil - oleksid maailmale huvitavad kuulda. Ja kui Eesti valitsus mõistab, et teie suursaadik NewYorgis kutsutakse üRO assambleele selle t kõnelema, mõistavad nad selle tähtsust.
ÜRO vabatahtlik Pabame lao Mahamat (esiplaanil) organiseerib Uaadis rämpsu koristamist. JEAN·BAPTlSTE AVRIL I ÜRO
Aasta 2001 - vabatahtlike aasta Ettepaneku tänavune aasta vabatahtlike aastaks kuulutada tegi ÜROs Jaapan, kus pärast 1995. aasta Kobei maavärinat nägi Jaapani valitsus paljude inimeste valmisolekut hädalisi aidata nii rüete, tekkide kui ka kõikvõimalikul muul viisil. Praegu on vabatahtlike aasta organiseerimise komiteed 120 riigis. Vabatahtlikkuse mõiste on mingil kujul olemas väga erinevates keeltes ja kultuurides. Lihtsa vastastikuse abi juurest jõutakse ühiskonna aitamiseni. Näiteks põllumajanduslikus Kanadas tehti kõike koos, sest kui põllumajandus kukkus kokku, hävis kõik. MahapõLenud kirik laoti koos üles. Samas pole ka Aafrikas rahva-
haiglat. mis poleks iiles ehitatud osaliselt inimeste vaba aega kasutades. Pahatihti aga ei leita vabatahtlikkuse eri vorme üles sõnavaraliste erinevuste tõttu. Näiteks on müüt see, et naised teevad rohkem vabatahtlikku tööd. Mehed lihtsalt ei kutsu ennast vabatahtlikeks, vaid kohtunikeks, vanemateks, nõuandjateks. Eriline koostegutsemise tahe haarab inimesi just uue aja lävel, nagu näiteks Ida-Timoris. Sellel hetkel võib tugev juht rahvast tõeliselt mobiliseerida. Kahju, et need hetked lähevad tihti kaduma, sest valitsus ja rahvusvaheline üldsus ei näe seda võimalust. ÜRO vqbatahtlikud tegutevad kõikide ÜRO valdkon-
dades - aidsihaigete abistamine, rahuvalve, valimiste jälgimine, vabatahtlik töö interneti kaudu. Enamik vabatahtlikke on akadeemilise kraadi ja pika töökogemusega, kuid näiteks paljud aidsi põdejate aitajad on ise nakatunud tavalised inimesed. Kokku teenib hetkel ÜRO vabatahtlikena rohkem kui 3000 inimest enam kui 150 maalt. Aasta jooksul teeb vabatahtIikku tööd kokku umbes 5000 inimest. Kõige rohkem vabatahtlikke töötab Aafrikas, riikidest aga endises Jugoslaavias, kokku ligi 140 riigis. Kaks kolmandikku ÜRO vabatahtlikest on ise arengumaades~ pärit, ~estlasi vabatahtlike s~as pole. (Foorum)