Foorum_2001_09_

Ilmub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus

Nr. 9 (27) Reede 28. september 2001

KOD A N

K U Ü H

SKONNA

HÄÄ L E KAN D J A

Rügikogu arutab oktoobrikuus kodanikuühiskonna põhidokumenti REIN JÜRIADO foorum@netexpress.ee

Kalle Jürgenson Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, hasartmängumaksuseaduse eelnõu üle peetavate vaidluste jätkumise kohta Riigikogus

Ehkki riigi ja kolmanda sektori suhete alusdokument «Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon» (EKAK) jõuab Riigikogu ette ilmselt oktoobri lõpus, võib selle vastuvõtmine pidurduda kodanikuorganisatsioonide erimeelsuste tõttu.

Põhiseaduskomisjon arutab kontseptsiooni oktoobris, ütles komisjoni esimees Liia Hänni.

Enne Riigikogu suurde saali jõudmist arutavad dokumenti ka kõik fraktsioonid, kultuurija sotsiaalkomisjon ning arvatavasti kolm komisjoni ühiselt.

Mitu aastat koostamisel olnud EKAK jõudis parlamenti juba viis kuud tagasi. Kuid pärast seda, kui Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua (EMÜ) esinduskogu liikmed and id aprillis teksti Riigikogu juhatu ele üle, pöördus mitu mittetulundusühendust Riigikogu poole, aates parlamendile EKAK alternailivse variandi.

EMÜ esinduskogu esimehe Agu Laiuse sõnuloli kevadel EKAK teksti vastu Eesti Kodanikuühenduste Liitude Esinduskogu (EKLE) , mis paistis kevadelolevat tõsiseltvõetav ühendus, kuid on nüüdseks veennud vastupidises.

EKLE koduleheküljel kirjas oleval mobiiltelefoninumbril vastanud mees keeldus end Foorumile tutvustamast ega andnud mingisuguseid kommentaare.

Kevadtüli vaibunud?

Kultuurikomisjon soovitas kevadellükata arutelu sügisesse, et mittetulundusühendused omavahelised erimeelsused selgeks räägiksid, vahendas komisjoni nõunik Anna Maikallo. «Kindlasti pole hea, kui parlament arutab kontseptsiooni, millel pole kõigi seda puudutavate ühenduste toetust,» lausus ka Lüa Hänni.

Hänni ei osanud öelda, mil määral on kolmanda sektori katusorganisatsioonide ja nendega seotud isikute vahelised vastuolud imbunud parlamenti. Dokumendi vastuvõtmise suhtes oli Hänni lootusrikas.

«Minu optimism põhineb sellel, et kodanikuühiskonna areng on praegu Eesti võibolla kõige tähtsam küsimus rahva ja võimu võõranduroise taustal,» selgitas Hänni. «Soovin väga, et Eestis ei toimuks pollitilist polariseerumist nii olulises küsimuses.»

Agu Laius lausus, et on rääkinud peaaegu kõigi Eesti poliitiliste jõudude esindajatega.

«EKAK põhimõtteid on toetanud kõikide Riigikogus esindatud erakondade fraktsioonide paljud liikmed,» märkis Laius, lisades, et vastaseid võib olla vüs-kuus.

Samas ilmneb EKAKd arutanud kultuurikomisjoni kevadise nõupidamise protokollist,

"Võtan ümarlaua korraldamiseoma pühaks kohuseks.)}

Ministeerium surus eelnõu valitsuses läbi Teisipäeval kiitis valitsus heaks kultuuriministeeriumi algatatud ja rahandusministeeriumi koostatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu. Ühendused, kes arvustavad endiselt seda, et kogu hasartmängumaksu t prognoositud lisaraha läheb kunstimuuseumi ehitamiseks, mõistavad hukka ka otsuse vastuvõtmise nende eest salaja.

Laste, noorte, vanurite ja puuetega inime te ga tegelevad organisatsioonid ning mitmed poliitikud väidavad, et uus seadus ei tohiks vähemaIr kogu prognoositud iisaraha ehk ligi 80 miljonit anda kunstimuu sewni ehitamiseks, vaid peaks jätma sellest vähemalt osa ka ühendustele projektidek sotsiaal eIt niigi raskes olukorra olevate gruppidega.

Eesti Lastekait elüdu juhataja Alar Tamm kinnitas, et sellest rahast ei tohiks rahastada kunstimuuseumi.

Saadikud otsustavad Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Liia Hanni peab kodanikuühiskonna arengut rahva ja võimu võõrandumise taustal kõige otsustavamaks kOsimuseks ning on kodanikuühiskonna kontseptsiooni parlamendis vastuvõtmise suhtes optimistlik. PEETER LANGOVITS et mitmed parlamendiliikmed soovitavad teksti veel kohendada.

Ka sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vllosius (Reformierakond) märkis, et EKAK on dokument, millest tuleb alJes dokument teha, ehkki Reformierakonna meelest on kolmanda sektori rolli suurendamine teretulnud.

VHosius nimetas kahte valdkonda, mille puhul tuleb kolmanda sektori ja riigi suhted väga selgelt kirja panna: rahastamine ja teenused, mille osurami e võib riik või omavalitsus delegeerida mittetulundussektorile.

Dokument vajab viimistlust Keskerakonna fraktsiooni liikme Küllo Arjakase ütlusel on kontseptsiooniga palju tööd tehtud ning ta ei näinud seal otseselt muutmist vajavaid punkte. <~Kontseptsioon võib jääda dek.laratiivseks, küsimus on pigem rakendusaktides, mis pärast tuleb vastu võtta,» rääkis Arjakas.

Kadri Jäätma Isamaaliidust kinnitas, et ehkki Isamaaliit pole päris vilinast tekstiversioolli arutanud, on eelmised saanud fraktsiooni toetuse. Ta hoidus siiski enne nüanssides seisukohta võtmast, kui toimub EKAKd menetlevate komisjonide ühisistung.

Liia Hänni kinnitusel on Mõõdukad seisukohal, et kontseptsiooni tuleb parlamendis menetleda: «Väga olu-

line on teadvustada kodanikuühiskonna probleeme ning sätestada selgelt ja ühemõtteliselt näiteks rahastamise mehhanismid,» sõnas ta.

EKAK korrastab riigi suhteid «Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni» (EKAK) sissejuhatuses öeldakse, et see «on riiklik dokument, mis kirjeldab avaliku võimu ja mittetulundussektori teineteist täiendavaid rolle, koostoimimise põhimõtteid, mõlemapoolse tähelepanu alla jäävaid valdkondi ning nende reguleerimise mehhanisme avaliku poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning kodanikuühiskonna ülesehitamise!».

Muu hulgas näevad EKAK koostajad dokumendi eesmärkidena kodanike vastutustunde arendamist oma pere, riigi ja kodukoha ees, vabatahtliku tegevuse ausse tõstmist ning ühise arusaama loomist mittetulundusühenduste rollist.

Eesti Mittetulundusühenduste ÜmarIaua (EMÜ) esinduskogu esimees Agu Laius üt1es, et EKAK vastuvõtmisel hakkavad riik ja kolmas sektor tihedamat koo tööd tegema. c<See aitab ära hoida seadusandlikku praaki, sest mittetulundusühendustes osalejad tunnevad paljusid valdkondi paremini kui ametnikud,» selgitas Laius. «Sel juhul ei pea seadusi enam pidevalt parandama, nagu Eestis on kombeks saanud.»

E

u

1999 suvi - poliitikud, riigiametnikud ja mittetulundussektori esindajad hakkasid üheskoos ette valmistama «Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni» (EKAK).

1999 detsember - sõlmiti maailmas ainulaadne erakondade ja kolmanda sektori katusorganisatsioonide koostöömemorandum.

2000 esimene pool - koostati EKAK esimene eelnõu, kuid see ei jäi ootustele alla.

2000 suvi - ühisprojekti juhid panid ootamatult ameti maha, oktoobri algul valiti projekti koordinaatoriks Daimar Liiv.

2000 sügis - koostati EKAK uus tekst, mis ilmus oktoobri lõpus ka Foorumis. Üle Eesti toimusid ümarlauad. võis esitada kontseptsiooni teksti parandamise ettepanekuid.

2001 kevad - kodanikeühendused ei jõudnud mitmes EKAK punktis kokkuleppele: näiteks tekitas vaidlusi, et teksti järgi esindab kogu kolmandat sektorit Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud (EMÜ) ning et kolmas sektor koosneb ainult mittetulundusühendustest. Ehkki üksmeel jäi saavutamata, esitas EMÜ teksti aprillis Riigikogule.

2001 mai - Riigikogu komisjonid hoidusid EKAK üle otsustamast, lootes, et sügiseks on kolmanda sektori ühenduste ja nendega seotud isikute vahelised pinged vaibunud.

2001 sügis - EKAKd arutavad Riigikogu fraktsioonid, põhiseadus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjon. Kõige varem oktoobris võtab parlament kontseptsiooni arutada. EKAK erinevatest versioon idest on rahvaesindajate lauale praeguseks kogunenud mitme sentimeetri paksune paberipakk, märgib mitu Riigikogu liiget.

Allikad: Daimar Liivi ettekanne, Foorum

Ta lisas, et kui parlament EKAK oma otsusena vormistab, peab järgnema ühine analüüs' milliseid seadusi tuleb muuta, et EKAK põhimõtteid ka tegelikult järgitaks.

Laius tõi näiteks, et ilmselt tuleb vastu võtta kodanikeühenduste sihtkapitali seadus, samuti muuta maksuseadusi, tehes soodustusi kolmanda sektori ühendustele. (cSuurt se-

gadust ei teki, pigem aitab see riiki ja mittetulundusühendusi koos edasi töötada,» arvas EMÜ esinduskogu esimees.

Riigikogu liikme Liia Hänni hinnangul võidakse luua uus institutsioon, mi korraldak kodanikeühenduste rahastamist. Seni on riigi ja kolmanda sektori suhted tema sõnul toiminud pigem tavaõiguse alusel.

Eelnõu üks koostaja, rahandusministeeriumi juriidilise osakonna peaspetsialist Monika Senkel tõdes, et otsuse rahastada hasartmängumaksust kunstimuusewni võttis valit us kevadel vastu ning nü see ka jäi.

Lisaks on uues eelnõus ette nähtud. et ha artmängumak u nõukogusse hakkab kuuluma kümme rUgikoguJast. Ühenduste nägemust kaasata kolmanda sektori esindajaid pole arvestatud.

Kuid teise põhilise etteheitena toovad ühendused ära e 1nõu vaikset vastuvõtmist. Eelnõu ettevalmi tajad ei võtnud kellegagi ühendust, eelnõu ei pandud ka tavalisel kombel rahandusministeeriumi kodaleheküljel .

Arutelud jätkuvad Kooskõlastusringil ei olnud eelnõuga nõus siseministeerium, haridusministeerium ega regionaalministeerium.

Suuremalt jaolt ettepanekuid arvestati. Kuid si eministeeriumi kommentaari, et summad võivad olla halvasti jaotatud, ei võetud arvesse põhjendus ga, et eelarvega seotud seaduseelnõudega tuleb kiirustada Kunstimuu eumi ehitamist peoks katku ajal nimetav Rügikogu rahanduskomisjoni e imees Kalle Jürgenson ütles, et seaduseelnõu jõuab parlamenti ilmselt novembris ning siis tuleb korraldada ümarlaud ja pooleli jäänud arutelu lõpuni viia. ~Nõ­ tan selle oma pühaks kohuseks,» kinnita Jürgenson, kelle õnul on vaieldavad nii summad kui nende jagami e kord.

2

28. september 2001

Tugevam teeb seadused?

Hasartmängumaksu tõstmine peaks toetama kunstimuuseumi asemel lapsi ja vanureid üüd saab kiita Eesti kolmandat sektorit, kirjutas juunikuu Foorum, hinnates kodanikuorganisatsioonide üht et vastasseisu hasartmängumaksuseaduse eelnõule, mis tahtis anda maksu tõstmisest laekuva raha kunstimuuseumi ehitamiseks.

Sel nädalal selgus, et kultuuri- ja rahandusministeerium selliseid õnnitlusi ei luba. Kevadel kõrvale pandud eelnõu läheb parlamenti hoolimata sellest, et kokkulepet ei saavutatud ühendustega ega nõustunud seda kooskõlastama ka tei 'cd ministeeIiumid.

Kultuuriminister hakkas otsima võimalusi kunstimuuseunli hoone ehitamiseks. Ning leidis rahaallikaks-minnes vastuollu koalitsiooni omavahelise kokkuleppega, et suuri ehitisi rahastatakse riigieelarvest - hasartmängumaksu, kust seni on läinud raha laste, noorte, vanurite ja puuetega inimestega tegelevatele organisatsioonidele.

See oli küüniline arvestus. Kunstimuuseumi hoone ehitamiseks on vaja raha leida, sest ka Riigikogu on võtnud vastu otsuse see püsti panna. Kuid olukorras, kus riigis on madalaimad sotsiaaltoetused Kesk- ja Ida-Euroopas ning iga kolmas AIDSi Ennetuskeskusesse tulev pealinna koolilaps osutub HN-positüvseks, peab hasartmängumaksu tõusu suunama mittetulundusühendustele, kes selliste t muredest mÕjutatud inimestega töötavad.

N

uve algul tulistel eelnõu arutlustelosalenud ühendused ja poliitikud mäletavad, kuidas kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa ümarlaua lõpul püsti tõusis ja ise järgmise arutelu lubas kokku kutsuda. Kui eelnõu nüüd enne parlamenti saatmist kahel valitsuskabineti istungil arutlusele tuli, ei jagatud seda esimesel korral isegi ministritele. Teisipäevasel istungil ei olnud seda päevakorras ja võeti sinna teistele ministeeriumidele ootamatult täiendava punktina.

Rääkimata sellest, et eelnõu oleks lippunud teiste eelnõude kombel rahandu ministeeriumi koduleheküljel, kust ka kevadel ÜInarlaua kokku kutsunud ühenduse d oleksid võinud selle leida.

Miks tehti asi ära nii vaikselt ja kiiresti? Kuigi rahandusministeerium väidab, et neil pole eelnõuga muud huvi kui põhjendada selle majanduslikku adekvaatsustmaksu pole viis aastat tõstetud, kuid olukord on muutunud -, küsivad eelnõu vastased, mis ühendab Kallast ja Kivi. Ja vastavad: Reformierakonna valimislubadused.

Valitsuse istungilläbi surutud poliitiliselotsusel hasartmängumaksu tõusust laekuv summa kunstimuuseumi hoone ehitamiseks anda ei tohiks olla tulevikku. lahingud jätkuvad Riigikogu ees.

S

eplhk

Ühe suure ihaIus iseministeeriumil on kodanikeühendustega kummaline suhe. Ühest külje t peab ta neid justkui haldama. See tähendab eelkõige valitsuse antud ülesannet välja selgitada, mis põhimõtetel ntini teeriumid nendele raha jagavad. ellele peab järgnema rahastamispõhimõtete koostamine, mis võiks valitsus määmsena kõigile kehtida.

1 eise t külje t ei ole kodanikeühendused kerge ti hallataveitskond. Siin Kertu Ruus valitseb arvamuste paljusus ja kirevus.

Pluralism, mis sotsiaalteadlaste arvates Foorum hoiabki riigi ' elus demokraatiat.

Eriti lootu tandev pole ellele demokraatiale siseminister Tarmo Looduse hiljutine avaldus elle kohta, et riigivõimul on vaja «üht kindlat partnerit», kellega asju arutada.

Tekki id kahtiu ed ministri motüvides - poliitikud teavad, et katusorgani 'atsjoone on kergem kodustada. Ühistel aruteludeI minnakse peagi ministriga ina peale, siis koos suvilasse, seejärel ühes välismaale konverentsile. Järk-järgult kaotab katu organisat ioon sidemed lükmetega ja hoiab vee peal ennast.

Kuidas a seejärel ikka toitvat kätt hammu tad.

VõiboUa uudavad sisemini teerium ja teised riigi truktuurid iiski luua üsteemi, kus riik küll toetab kodanikuaigalust, kuid ei kammit e eda.

Praegu lubab mini teerium, et kaasab kodanikeühenduste rahastarni e põhimõtete väljatöötamis e kõikide ministeeriumide suurimad partnerid kolmandast sektorist. Lubab sedagi, et nimekiri on avatud neile, kes juhtumisi nende suurte partnerite hulka ei kuulu. See on parem praegu meelde jätta, et hiljem vajaduse korrallubajale meelde tuletada.

,

Loome kodanikuühiskonna nägemuse e peame kujundama Eestis tõelise kodanikuühiskonna, kus igal kogukonna liikmeloleks võimalus riiki üles ehitada ja ühendused täidaksid teatud kindlaid ülesandeid ühise eesmärgi saavutamise nimel. Me peame saavutama ühiskondliku kokkuleppe.

Tekib küsimus, milline tee selleks valida.

Valida on tegelikult vähese vahel.

1. Uberaalanarhia variant riiki pole vaja, anname kõik teenused konkursiga üle äriorganisalsioonidele ja vabatahtlikele ühendustele. Riik taandub ainult maksukogujaks ja sõjaväe ülaJpidajaks. Näiline sunniaparaat asendatakse vaba konkursiga.

2. Rük on vaenlane ehk terroriaparaat, mille vastu tuleb võidelda.

3. Avatud ja detsentraliseeritud riik, mis baseerub koostööl ühiskonna kõigi tasandite vahel. Erakonnad on kodaniku-

M

S

Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede Liit, Pärnu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6 311 210, tel 6 461005, e-post foorumOnetexpress.ee Toimetajad: Kertu Ruus, Urmas Klaas

/

Tarmo Loodus

ühiskonna juhtivosa, mille kaudu kujundatakse ühiskonna saatust.

Kodanikeühendused teevad valdkonniti koostööd ja vastutavad piiratud vahendite ratsionaalse kasutamise eest.

Riigiasutustele jääks tugev koorclineeriv, reguleeriv ja korraldav funktsioon. Koos kodanikeühenduste esindus organisatsioonidega jagatakse vastutust kavandamisel ja elluviimisel.

Probleemid - oht kalduda bürokraatlikkusse, asjaajamisrohke, raskesti koordineeritav jne.

Meie valik eespool toodud võimalustest on ilmselt kolmas - avatud ja detsentraliseeritud riik.

Eestis üldlevinud arusaamade järgi on kodanikuühiskonnas kõigil vaba võimalus kokku tulla, arutada, moodustada oma ja avalike huvide kaitseks seadusega lubatud ühendusi. Ja kui kodanikeühendused on veel valdkonniti ning piirkonniti moodustanud tugevad ühendused, süs nendega saab juba vastutust ja tegevust jagada. Nad ise saavad hoida silma peal sellel, mis nende valdkonnas toimub, llitude tasandiga suudab riik suhelda ning ka info saab paremini liilcuda. / ... / emokraatliku riigi kriteeriumide kohaselt peavad meil olema vabad valimised ja poliitiline osalus, toimiv seadusandlus, läbipaistev valitsemine koos kodanike osalusega otsuste tegemise protsessis, esindatuse

D

ja vastutusega ning kodanikuühiskond.

Kui kolm esimest komponenti on enam-vähem arusaadavad ja rakendunud, siis kodanikuühiskonnast on Eestis, nagu ma ennist ütlesin, peaaegu igaüheloma arusaam.

Et sellist olukorda muuta, on vaja muudatusi järgnevates probleemides.

Kodanikuühiskonda kaitsva ja arendava legaalkeskkonna kindlustamises, kodanikualgatuslike organisatsioonide institutsionaalse ja finantssuutlikkuse tagamises, vaba informatsiooni levikus, tugevas demokraatlikus polütilises kultuuris ja kodanike osaluse suurendamises poliitilistes protsessides ning avalike institutsioonide järelevalves.

(Väljavõte kõnest «Kodanike kaasamine demokraatliku riigi kujundamiseb>, terviktekstiga saab tutvuda aadressil www.emy.ee)

Kas nõustute siseministri nägemusega kodanikuiihiskonnast? . Sulev Valdmaa Jaan Tõnissoni Instituudi kodanikuhariduse keskuse juhataja

K

ui kodanikuühiskonnaalane diskussioon riigis toimub ning sellest võtab o amini ter, on see väga positiivne näitaja.

Peamine, mis minu arvates aga ministri kõnest puudujäägina välja paistab, on see, et sisuHseh on kodanikuühiskonna olemu iiski tabamata jäänud.

Pea kõik selles kõnes on kantud niisuguse t vaimust, et kodanikeühendused peaksid olema riigivõimust sõltuvad - kuni selleni välja, et rm: võimaldab ühele seltsile ruumid.

Aga mis süs saab, kui seltsi tegevu ei meeldi mõnele ametnikule? Tarmo Loodus ütles: «Peame üle saama erinevate huvigruppide erimeelsustest ... l> Ei pea, erimeelsused ongi need, mida tuleb tervitada selleks, et neist õppida - kas või uusi ideid ja lahendusi saada! Demokraatlik ühiskond on vaadete paljususe ühiskond ning erimeelsus

ei tähenda konfrontatsiooni. Ilma erimeelsusteta ühiskond on totalitaarne ning kitsabaasiline.

Eesti riigi puuduseks suhtumises kodanikeühendustesse on olnud just vaatamine otsekui väiksemaJe vennale. Riigi ja kodanikualgatuslike struktuuride töist dialoogi praktiliselt ei ole, ülim on ühenduste inimeste pelk ärakuulamine. Loodus räägib isegi ju naabrivalvest.

Eestis on see potentsiaal seni kasutamata.

Oluline kodanikuühiskonna OSi5, survegrupid ja lobitöö, on meil praktiliselt olematu.

Riik peaks võrdväärselt oma bürokraatlike osistega nägema ühendustes toetamist vajavat struktuuri, mis tagab demokraatia toimimise.

Jarno Laur Katrin Saksa nõunik

inister toob oma kõnes hulga ajaloolisi tagasipõikeid aega, mida praeguse ühiskonnaga enam võrrelda ei saa. Olulisena peab

M

siiski märkima riigi funktsioonide üleandmist kolmandale sektorile, mis paljudel juhtudel on tunduvalt inimsõbralikum ja «tarbijalähedasem» kui riik või omavalitsus ja efektiivsem kui erasektor. See peaks ka olema tee, kuidas riik saab tugevdada kodanikuühiskonda.

Mikko Lagerspetz sotsiaalteadlane

eadupoolest on siseministeeriumis kavandamisel mitletulundusühendustele riigitoetuste andmise mudel.

Seetõttu on eriti huvitav tutvuda esimese sealtpoolt esitatud programmilise sõnavõtuga.

Kõnes esitatud ühiskonnaideaalis on kodanikuühiskonna juhtivaks osaks poliitilised erakonnad ning riigil on kodanikeühenduste korraldamisel «tugev koordineeriv, reguleeriv ja korraldav funktsioon». Siin häirib riigi- ja poliitikakesksus ning arusaam mittetulund ussekto ri hierarhilise ülesehituse vajadusest. Kuigi Loodus nimetab mu-

T

delit avatuks ja detsentraliseerituks, mõjub see vastupidiselt.

Erinevalt siseministrist tahaksin toonitada vajadust luua hulgaliselt mitmesuguseid kanaleid riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahelisele koostööle. Nende läbi saaks ka riigivalitsemine kasu lõigata sellest mitmesusest, elulähedusest ja laiahaardelisusest, milles tegelikult seisneb mittetulundussektori jõud.

Kodanike osalus seisneb Looduse sõnul inimeste võimaluses teha vabatahtlikku ja kogukondlikku tööd, mis «rahuldab erinevate inimeste erinevaid vajadusi». Arvan, et inimeste osalust tuleb näha palju laiemalt - kaasarääkimisena neid puudutavate otsuste ettevalmistamise], vastuvõtmisel ja elluvümisel. Siseministeeriumi oluline tulevikuülesanne olekski läbi mõelda ja katsetada praktilisi meetmeid, millega saaks parandada kodanike ja nende ühenduste võimalusi otsesele osalusele ühiskonna, rügi ja omavalitsuste kujundamisel.

3

28. september 2001

eeTe olete eluliselt tähtsad Eestile. te olete eluliselt tähtsad Euroopale.»

Lühidalt

~~~~_. , ~ --_.,j

Siseminister kutsub mittetulundusühendusi looma üht katust Siseminister Tanno L odus kinnitas 5. septembril si eministeeriumi korraldatud konverentsil, et riik soovib endale läbirääkimisLCks ühte partne· rit. «Me oovime. et kodanikuühiskonnal oleks üks ja usaldusväämc esindaja, kellega asju ajada,» kinnitas Tarmo Loodus eminari . i e juhatades.

Hiljuti läbi viidud kodanikuühiskonna uuringus vastas kü ületud umbes 300 ühendusest ligi 81 % jaatavalt küsimusele, kas kolmas ektor peaks moodustama ühiskonnas üht'e terviku. teiste samas valdkonnas tegut evate organisatsioonidega kokkuleppele jõudmist pidas vajalikuks 89°0.

John Kjaer Eesti Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juht, mittetulundusorganisatsioonidele, kes said toetust ligi 13 miljonit krooni.

Ühendused said 13 miljonit

euroraha Eelmisel neljapäeval andis Eesti Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juht John Kjaer Tallinnas Mustpeade Majas üle lepingud 31 mittetulundusorganisatsioonile, kes said kokku projektitoetust ligi 13 miljonit krooni.

Suurim delegatsiooni kaudu Eesti ühendustele saabunud toetus läks sotsiaal- ja keskkonnasfääris tegutsejatele.

John Kjaer märkis lepingute üleandmisel peetud kõnes, et mittetulundusühenduste arendamine on Euroopa Lüdu prioriteet nii liikrnes- kui kandidaatriikides.

«Te olete eluliselt tähtsad Eestile, te olete eluliselt tähtsad Euroopale,» kinnitas Kjaer lepingute sõlmimiseni jõudnud organisatsioonide esindajatele.

Raha piisavalt Delegatsiooni poliitika- ja majandusosakonna juhataja Michal Krejza märkis suvel Foorumile, et Eestis poleks suuremate summade eraldamisel mittetulundussektorile mõtet, sest siis ei suudaks viimane enam piisavalt häid projekte pakkuda.

Nüüd sõnas Krejza, et tema tookordne seisukoht sai seekordseid taotlusi vaadates ainult kinnitust. «Kõrgekvaliteedilisi projekte oli vaid veidi rohkem kui meil eelarves raha,» kinnitas ta.

Programmi korraldustööd teinud Avatud Eesti Fondi projektijuhi Kristi Kattai hinnangul võis tugevaks nimetada pooli laekunud projekte, kuid finantseerimist leidis vaid neljandik.

«Nü oli veel sama palju neid, kes oleksid võinud toetust saada,» viitas Kattai. Kokku küsiti raha viis korda rohkem, kui programmil oli, algset eelarvet ei kärbitud vaid kolmel võitnud projekti!.

Vigadeta vähesed Kattai lisas, et 124st laekunud projektist oli õigesti vormistatuid vaid paarkümmend.

Umbes pooled võiduprojektid saabusid väljastpoolt Tallinna, paljud neist väikestest maakohtadest. Ühena vähestest üle poole miljoni krooni toetust saanud Eesti Diabeediliit korraldab eraldatud rahaga muuseas oma 17 liikmes organisatsiooni abiga igas maakonnas ning Tallinnas ja Tartus suhkruhaigust tutvustavad õppepäevad, kus soovijad saavad kuulda loenguid ning mõõta veresuhkrut.

«Et meie projekt rahastamist leidis, tähendab meile suurt tööd terve aasta jooksul,» sõnas liidu tegevdirektor Ulvi Tammer. Ta märkis, et ligi 40% diabeedijuhtumitest jääb avastamata. Kui inimene ei tea aga oma haigusest, saaQ temast ühel päeval invalüd, näiteks pimedaks jäämisel on läänes põhjustest esikohal just diabeet.

Riigikogulased soovivad huvigruppe kaasata

Juunis oma saavutusi Euroopa Komisjoni esimehele Romana Prodile demonstreerinud Eesti e-valitsus on valmistanud pettumuse kodanikele. kes veendusid neile rahvaesindajatega suhtlemiseks mõeldud portaali TOM mõttetuses.

PEETER LANGOVITS

TOMis pettunud sihtkapitali idee autorid pöörduvad Rügikokku RAIMU HANSON

ra im u. hanson@postimees.ee

Kodanikeühiskonna sihtkapitali idee esitajad pettusid riiklikus internetiportaalis TOM (Täna Otsustan Mina. http://tom.riik.eeJ) ning püüavad esitada oma ettepaneku seaduseks Riigikogu liikmete kaudu.

otse

Esimesel hääletamisel TOMi portaalis tabas kodanikeühiskonna sihtkapitali ideed pahatahtlik rünnak, kuu hiljem teisel korral ei saanud paljud pooldajad omahäält anda tehnilise vea tõttu.

Esimese hääletamise lõpuks 17. augusti õhtul oli idee saanud 89 poolt- ja 131 vastuhäält. Tänaseks on TOMi juhtijad kiIlIlitanud, et vastuhääled oli tehniline rünnak idee läbikukutamiseks.

«Selle käigus registreeris TOM lühikese aja jooksul palju kasutajakomosid, mille taga ei olnud reaalseid, erinevaid inimesi,» nendib portaali tegevust juhtiv valitsuse infonõunik Tex Vertmann. Vertmann räägib, et pärast pahatahtliku rünnaku paljastamist suurendati kontrolli TOMi registreerimisel, tehniliselt modifitseeriti ideede hääletamise etapp.

Vigane andmebaas Enne uut, Il. septembril alanud hääletust said kõik eelmisel korral oma hääle andnud inimesed portaalilt e-kirja, milles TOM kutsus üles uuesti hääletama.

14. septembril selgus, et ka nüüd leidis kodanikeühiskonna sihtkapitali idee rohkem vastu- (71) ja vähem poolthääli (54). Seega oli idee eaduseks saamise võimalus TOMi vahendusel taas luhtunud.

Idee hääletamiseks esitanud Eesti Mittetulundusühenduste ÜmarIaua (EMÜ) esinduskogu esimees Agu Laius kinnitab, et ka seekord ei toiminud TOM korrektselt.

Mõnelgi teist korda kodanikeühiskonna sihtkapitali ideed hääletama kutsutud isikulosutuks võimatuks portaali sisse pääsemine.

Valitsuse infonõunik Vertmann tunnistab, et kaks kolmandikku ajast oli TOMi pääsemine tõesti raskendatud, sellest tulenevalt samuti registreerumine ja hääletamine. ~<See oli tingitud andmebaasi veast,» märgib ta.

«Vea avastasime siis, kui enne sihtkapitali idee hääletusele panemist andmebaasi puhastasime ja korrastasime. Vea parandamine aga võttis aega.

Kahjuks sattus osaliselt selle aja sisse ka sihtkapitali idee hääletamine.»

Pahatahtlikkuse 'ari Agu Laius jõuab portaali anonüümsust, pahatahtliku vastutegutsemise võimalust, raskendatud sissepääsu ja kunagi antud parooli mittetunnistamist silmas pidades järeldusele: «Olen veendunud TOMi mõttetuses.»

Tex Vertmannile saadetud meilis väljendub Laius veelgi ägedamalt: ~(TOM teillihtsalt ei tööta ja see on demokraatia mängimine, mida on harrastama hakanud valitsus. See on arvutimängude riiklikult finantseeritud variant.»

Vertmann märgib Foorumile Laiuse arvamusavaldust kommenteerides, et on hea, et TOM on leidnud nii emot ionaalse vastuvõtu. «See näitab, et TOMi teatakse, tema funktsjoonidest saadakse aru ja kasutatakse neid.»

Ta möönab, et süsteem ei ole täiuslik. «Kuid me oleme seisukohal, et TOMi arendamisega tasub tegeleda. Seda nii sisuIi est-tehnilisest poolest kui ka kodanike ja riigiametnike paremast ja suuremast kaasamisest TOMi,» märgib Vertrnann.

Portaali TOM tegevuses pettunud Laius näeb seadusloome elektroonilistes abilistes süski samuti tulevikuvõimalusi.

Ta soovitab TOMi tegijatel eeskuju võtta tänavu märtsis avatud sihtasutuse Eesti Oiguskeskus samalaadsest portaalist aadressil www.lc.ee/seadusloome.

Foonuni eesmärk on muuta seadusloome protsess tavakodanikule läbipaistvamaks ja arusaadavamaks ning aidata samas seaduste tegijaid asjalike kommentaaride ja ettepanekutega.

Oiguskeskuse infoosakonna juhataja Ülo Süvelt ütles, et seadusloomefoorum kasvas välja juristide meililistist ja selles võib nagu TOMiski jääda anonüümseks. «Ei ole tähtis, kes ütleb, tähtis on, mida ta üt1eb,» põhjendas Süvelt.

TOMi puhul pidas ta veidraks hääletamissüsteemi. «Kui keegi esitab idee, mille puhul hääletab ainult kaks inimest ja mõlemad annavad poolthääle, pääseb seegi ettepanek edasi,» esitas ta näite.

Töö seadusega jätkub EMÜ esinduskogu jätkab tööd TOMis esitatud ideega luua kodanikeühiskonna sihtkapital, mis jagaks raha mittetulundussektorile ja tegutseks nagu Kultuurkapitalomaette seaduse alusel. Nüüd asutak e läbi rääkima Riigikogu fraktsjoonidega ning vajadusel üksikute liikmetega, et nende kaudu idee menetlusse anda.

Sõltuvalt riigistruktuuride edasistest reageeringutest või reageerimata jätmi test võib EMÜ esinduskogu kaaluda ka ulatuslikumate kampaaniate korraldamist. Idee võib saada seaduseks Laiuse hinnangul kahe kuu jooksul.

«Kui kõik sujub, siis on võimalik, et ideest saab seadu nii ruttu. Seda saaks arvestada nii riigieelarve koostamisel kui ka ha artmängumaksust laekuva raha uutel alustel jaotamiseks juba järgmisel aastal,» avaldab Laius lootust.

Samas möönab ta võimalust, et riiklikest institutsiooni-

dest hakkab tulema mittemidagiütlevaid vastuseid, millega õnnestub seaduse ettevalmistamise ja vastuvõtmisega venitada veel hea mitu kuud.

«Hämmastab, et seni pole siseministeeriumist keegi meiega vaevunud kontakteemma, kuigi on ideega kursis,» märgib esinduskogu esimees.

Uue sihtkapitaliga kaoks ära senine hasartmängumaksu nõukogu, mis toimib ilma omaette seaduseta. «Ma ei oska ette kujutada kedagi teist peale asjast isiklikult huvitatute, kes arvavad, et 80 miljoni eraldamine projektitoetusteks peaks toimuma kuidagi teisiti kui seaduse alusel,» räägib Agu Laius. «Praegu aga toimib onupojapoliitika ja telefoniõigus, olemasolevaid seadusi tõlgendab rahandusministeeriumi ametnik oma suva järgi.»

Kas TOMiI

on mõtet?

Ligi 2500 regi treeritud kasutaja ja kolmveerand miljoni külastusega TOM on loodud eesmärgiga llurendada internetti kasutavate inimeste osalust riiklike asjade otsustamisel. Kui siin välja käidud idee saab häälteenamuse, läheb see peamini tri kätte ja siis mõnda ametkonda menetlemisele. Kui ettepaneku alusel ei hakata uut seadust või seaduseparandust ette valmistama, peab ministeerium oma otsust põhjendama.

Vastuse sai kaJanar Siniväli, kes esitas TOMis häälteenamuse kogunud ajateenistust puudutava idee. elleks oli aga Siniväli sõnul kaitsemini teeriumi kiri, mille iga autori poolt argumenteeritud idee vastuväiteks toodud lõigud praegusest seadu est ning mi ' soovitab seadusemuudatuste väljapakkumiseks pöörduda Rügikogusse.

«Mis mõtet sellel TOMil veel on, kui niikuinii tuJeb Riigikogusse pöörduda?» küsis Siniväli 6. eptembril rüklikku portaali aadetud idees, retoorili e pealkirjaga «Kas TOMil on mõtet?».

Riigikogu liikmed ja riigikantselei töötajad hindasid septembri lõpul esitletavas küsitluses ka võimalusi täita kaks aastat tagasi sõlmitud mittetulundusühenduste ja Riigikogu fraktsioonide koostöömemorandtmlit.

Nii saadikud kui kantselei töötajad pidasid parimaks võimaluseks kutsuda huvi gruppe sagedamini parlamendikomisjonide koosolekutelc. Viimast pidas ollii ek ligi kaks kolmandikku vastajatest. Tööd valijatega hindasid väga tähtsaks pooled. Koos mittetulundusühenduste eSindustega Riigikogu juurde infopunkti rajami t pidas oluliseks kolmandik kantselei ametnikest ja viiendik Riigikogu liikmetest.

Väiksed maksusoodustused pärsivad sektori arengut Eelmisel neljapä val hindas üheksaliikmeline ekspertgrupp Eesti kodanikuühiskonna elujõuli ust Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Abi AgenUluri (USAID) kodanikuühiskonna indeksi tarvis.

Arutlejad leidsid, et eelmise aastaga võrreldes on üldise edasimineku taustal halvenenud seaduskeskkond. sest püratud on nii firmade kui eraisikute võimalust mak UV3balt annetada.

Suurkonverents ootab osavõtjaid Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste liit ootab SA). novembrini Tallinnas Sakala ke kuses toimuval ühcnduste konverentsil ja messil osaleda soovijaid registreeruma hiljemalt 23. oktoobriks. Hegistreerumisvormi leiab intemetiaadressilt www.ngo.ec/konverents, täidetud vorm palutakse saata faksile 6 979200 või meiliaadrc sH MTUkonve· rent '@frens.ec Konverentsist ja me lelahutusprogrammist osavotmise tasu on 23. oktoobrini 250 krooni, alates 23. oktooblist 350 ja kohüpcal4S0 krooni. Ühendusi oodatakse hltvus tama ennast messil. samuti on võimalik kandideerida tutvustama oma edukat tcgevust mõnes konverentsi töögrupis.

Lisainfonnatsioon: 6 263 309 www.ngo.ee/konverents.

Asutati meditsiini-IT ümarlaud 23. augustil a utati Türi-Allikul mittetulundusühing Ee ti

Medit 'iiniintotchnoloogia Omarlaud, mille e märgiks on koostöös kõigi ajast hu itatutega välja töötada ning ka sutu ele võtta kommunikutsioonistandard, mis lubaks elektroon eit vah -tada infot nii E stis kui rahvusvaheliselt. ee annaks ar tidele kiirema ja täiclikuma info palsiendi kohta, amuti vähendaks elektrooniline infovahetus meditsiiniasutustc vahel kordusuuringuid.

4

Eestlasi oodatakse Cambridge'i Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus kuulutab välja konkur i Avatud Ühiskonna Instituudi (Budape l) ja Briti väli mini teerlumi stipendiurnide)e Cambridge'i ülikooli alates 2002. aasta oktoobrist.

Stipendiumid on mõeldud väljapai tvatele noorteadlastele vanuses 20-35 aastat, ke soovivad jätkata õpinguid humanitaar- ja otsiaalteadu tes.

Samuti on avatud konkurss John ja Marie L1V:allardi rahvu v heli ele stipendiumite väljapai tvarele üliõpilastele kogu maailmas, kes soovivad õppida bakalaureuseõppes ühe aasta Arkansase ülikoolis.

Lisainformatsioon nende ja teiste tipendiurnide kohta: 6203543, teder@edu.ttu.ee. www.Utl.ee/eae

Concordia an i 95

stipendiumi Concordia ülikool andis alanud õppeaastal välja 95 stipendiumi üle kahe miljoni krooni väärtuses. Suure 0 a stipendiaatidest moodustavad kuldmedaliga kooli lõpetanud, est kõik keskkooli kuldmedalistid võivad nüüd astuda Concordia ülikooli õppemak ma. tipendiumi jätkumiseks tuleb neil endi 'eIt väga hästi õppida. Sel aa tal võeti vastu 18 kuldmedali ti (nei t neli Ukrainast, kaks I 'edust ja üks Lätist}.

Erin 'va uurusega ' ipendiume on võinud taotI 'da kõik ülikooli astunue\. roetlise 'aami e põhikriteeriumiks on hea õppeeduku ,samuti on vaja t 'atav hulk tunde nädalas ooli heaks töötada.

Sel aastal anti välja ka stipendium ühele lastekodust tulnud opilas ,Ic, kelle valis välja l ('sti Lastdand.

Ühendustetegevus puudutab laia elanikkonda Septembris esitlelud Ee ti kodanikuühi konna uuringu .. Civicuse indeks,> väiti 6] % 296 t kli itletud kodanikeühendusest, et nende tegevus puudutab palju enamaid kui vaid liikmeskonda.

Katusorganisatsiooni kuulub enam kui pool küsitletutest, sama paljud kinnitavad ka tilledaid kontakte tei te ühendustega, vaid 7 protsendil puuduvad kontaktid tei te ektori esindajatega täiesti.

Kolmandik peab tulemusliku uhtlemist riigi esindajatega, neljandik hindab seda tulutuks. Era ktoriga on kontaktid pooltel.

71 % vastanutest väitis, et kõik või peaaegu kõik nende liikmed võtavad ühenduse tegevuse t aktiivselt osa. liikmeid on pooltel kuni 3D, neljandiku! enam kui ada.

Kõig täht amatek rahaalli at' on liikm mak.<;ud, riigi ja Eesti fondide to tus.

I-nam kui pooltel puuduvad palgalised töötajad.

Mõjutamist poliiliIi te gruppid poolt on enda. õnul tundnud % kü itletute t, kaks kolmandikku sceva tu urvet pol märganud.

Kü itIu oli 0 a ülemaailmse kodanikeühenduse Civicu kolmeteistkümnes riigi , teiste eas Valgevenes, Ukrainas ja Pald tani läbi viidud uurimisprogrammist. See pidi algselt mõõtma vastajate hinnangut kodanikuühiskonna tervisele üld e, kuid uurija Mikko Larger petzi hinnangul ei andnud metoodika u aldusväär et alu t Eesti eri tami eks näiteks Ukrainast või Kanada t ning eepärast lisa Eesti löögrupp võimalikul t palju faktikli imusi.

Uurija Aire 1 rummali hinnangu] Oll uuringut mõttekam läbi viia elliste maad , kus kodanikllühi konna uuringutega pole tegeldud. Täiteks Ukraina töögrupp nägi töö tähendust just uurimisvaldkonna tutvu tami s.

28. september 2001

Rütmid tähtsaks värvitud seinte vahel Hindehirm on ainulaadse Maria-kooli lastele võõras, kallistused seevastu igapäevane asi ANNELI AASMAE anneli.aasmae@postimees.ee

Suured käed on pisematega labisegi. Öpetajad ja õpilased, kõik ühes ringis. Seinaäärsellaual sarab üksik küünal ja lillasse rüütatud naine sõrmitseb lüürast tasaseid helisid. Maria-kooli onjõudnudjä~ekordne

hommik.

Selles Tallinna majarägastiku keskele kiilutud tillukeses koolis on neli klassituba, viis õpetajat ja üheksateist õpilast. Seal räägitak e palju muinasjune ja riputatakse puuokstele õhupallidest laternaid. See on ainuke erivajadustega lastele mõeldud erakool Eestis.

Kümme aa tat Tartu Forseliuse gümnaasiumis algklasse utsitanud õpetaja Inga Juuse], tolsamal lillavärvilisel lüüramängijal, läheb Maria-koolis e imene sügis. üks vastse töökoha ja tavakooli erinevustest sai talle selgeks juba esimest korda uusi hoolealuseid silmate .

HSiinsed lapsed on nii emotionaalsed, astuvad ligi ja kallistavad,}) sõnab luuse. «tavakoolis sellist siimst ei kohta.»

«Opetaja, ma anna tan sind,,) on Inga luuse Mariakoolis töötatud nädalate jook'ul kuulnud õpilastelt mitut puhku. Varem ei kordagi.

Rütmid ja rutiinid «Meie koolis ei tohi last tutistada, lüüa ega tema kaHal naakuda,l> lisab juhataja Maie Poomanno «Kallistada võib ja 2x LIIS TREIMANN Maalimine on Maria-koolis tähtsal kohal. Esimese klassi Aadul on käsil õuna joonistamine. seda peabki tegema. Ka sõna «armastama» kasutame teadHkult. On ju ühiskond meie fun«See areng nõudis pikka teja mtiinid. Ja need on ravipedaber nii agre süvne ja kliima nii raapilist tööd, pingete mahavõtgoogikas ülimalt tähtsad, suisa hall - kui meie ise neid heade mist' traumade läbitöötamist,» möödapää matud. sõnade kaudu kaunimaks paotab Poomann eripedagoogi«Tuttavad asjad annavad muuta ei püüaks, oleks elu ikka ka tagauksi. «Kõik meie lapsed ei lapsele kindlustunde ja JÕU,)} vägakurb.» loe kiill soravalt, aga tänu indiselgitab Maie Poomann. «Ka Waldorf-pedagoogika põhikäepigistus on väga tähtis. Terviduaalsele tööle ja pingevabamõtetele rajatud Maria-koolis dusele julgevad nad katsetada.» vitades saab õpetaja aru, et ühe õpivad lapsed, kel tavakoolis Sõna «pingevabadus» lipja sama lapse käsi on igal homraske toime tulla, Neillastel on mikul erinev - kord väsinud, sab korduvalt ka Inga Juuse erinevad probleemid - kõnesuust. Sellepärast ongi sÜDsed kord kartlik. Ja see on õpetajale ra ku te t käitumi häireteni, õpilased nii emotsionaalsed, väärtuslik informatsioon.)

Downi sündroomist autismini.

Tere-mtiiniJe järgnevad hetneil pole omavahelist konkuMõne lapse intellektitase on saked täis laulu, käteplakse või pilrentsi ega hirmu hindamise ma mis 4-aastasel, mõni seelimängu. Siis õppeained. nü ees, usub ta. vastu on eakaaslaste enamikust harjumuspäraseit lühikesed Unistus politseinikuks saada intelligemsem, em ei sobi suurkoolitunnid kui neljanädalastesde kollektiivi. se tsüklitesse jaotatud süvitsiHindeid ei panda MariaJa elliste erivajadustega koolis sellepärast, et siis oleks minekud. Vahepeal täisteralastele ühtsed, tavakooli järgi tegu väljastpoolt määratud surküpsis ja kruusi jagu taimeteed, rihitud normid ei sobi. Kõigil vega. Aga õpetajad tahaksid, et mille jaoks käidi kevadel ühesMaria-kooli üheksateistkümnel . koos nurmenukke ning sügisel motivatsioon tuleks lapse seest, lapsel on individuaalne õppeet tal tekiks huvi - kui miski hupiparmünti ja angervaksa korkava ning õpetajal piisavalt vitab, süs see ka edeneb. Sestap jama. aega igaühele eraldi tähelepapole ühelgi õpilasel kirjutamise Kõik läbimõeldult tervislik. n pöörata.

Kooliruumide seintest alates. tarbeks joonelist vihku - joon on Hindeid ei panda, koduseid Nii on kõige nooremate klasvaid väline abivahend täherea ülesandeid antakse vähe ning sirgeks tõmbamisel, oma sisesituba värvitud roo ak - see koolipäeva üle ehitus harjutoon on pehme ja haaraks sismist jõudu treenides tuleks laps muspärasest õppe- ja vahetunseastujal justlcui ümbert kinni. ka sirgelt kirjutamisega toime. dide vaheldumisest sootuks eriVanuselt järgmiste, julgemate Selliste väikeste asjade peal nev. Alates varahommikutest, ja arenenumate liitklass võib meie kool seisabki, nendib kui kogu koolirahvas pilli- ja juba kollaseIt särada. SuurimaMaie Poomann. Soojendab pihlauluviiside saatel roosaseinate õpituba on sootuks tumekude vahel auravat kruusi, hooli se saali ühisringiles koondub. dam ning akende ees rippuvad lealuste korjatud nurmenukrohelised kangad lisavad ruukudest valminud teed triikl täis.

Tähtsad roosad seinad mile jõudu ja sollidsust.

Ja tõmbub siis paar varjundit «Tere hommikust, armas Meie õhkkond peab lapsi murelikumales, kuna jutuks tuKaspar,») üdeb Inga luuse seejäõppimisel aitama, vastasel juleb Maria-koolist väljalennanurel, juba oma klassitahvii ees. hul ei jõuaks nad endis peitute tulevik. Ja see on kõike muud Vaatab sagrispäisele poisile otvaid intellektuaalseid võimeid kui lihtne - põhikooli lõpetanud se kesk silmaiinst ning pigistab välja tuua, toonitab Maie Pooerivajadustega lastel justkui po«Tere hommikust, armas Kaspar,» Otleb õpetaja Inga Juuse homkahe pihuga väljasirutatud kätt. mann. Ja räägib loo paari aasta lekski kohta. mikust hommikusse.

«Tere hommikust, armas eest kooli tulnud lO-aastasest Tõsi, üks Poomanni õpilaslapsest, kes poleks pidanud üalõpetaja Inga,» kõlab nom nina test tudeerib kutsekoolis ehitagi lugema, kirjutama ega arvualt tõsine vastus. mist ja teine pürib kokaks. Paar des ühtäkki elavaks. «Tahan des, nagu televiisor näitab.

«Tere hommikust, armas tama hakkama - toonaseid noort on kolinud Pahkla tugikoigasuguseid asju müüa, sest Lumivalgekese võõrasema ma Maria,) jätkavad luuse sõnad ja dusse. Aga mõnel, teab koolijudiagnoose uskudes. selle eest saab raha. Või hakkan koolinäidendis juba mängisin.» õrmed igahommikust terviAga Maria-koolis kulus vaid hataja, on ütlemata raske oma politseinikuks, et pätte püüda.»)

Tema sõnu saatev sädelev tu rituaali, küünal põranda] aasta ning tumeda tulevikuga kohta leida.

Kaspan klassi õe unistus on naeratus varjutaks ka kõige hinlaps õppis lugema ja arvutama, valgust veiklemas.

«Mina tahan müüjaks saaveelgi ilusam: «Tahan saada filnatuma telekangelanna. Ja siis Päeva t päeva korduvate) tuleb praegu toime koguni seoda,» muutub muidu nü tõsine minäitlejaks ja mängida amatuhiseb ta klassituppa. Tuttavad tavadel on oma nimi - tütmid ud kirjaga.

Kaspar oma un lmate t rääkiugustes õõramaistes eriaalirüunid ja rutiinid ootavad.