Foorum_2001_10_

IImub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus

Nr. 10(28) Reede 26. oktoober 2001

KOD A N

K U Ü H

S K 0

N N A

HÄÄ L E KAN D J A

Eestlased annavad teistele riikidele abi üle seitsme miljoni krooni aastas ERLE RUDI

erle.rudi@postimees.ee

Eesti maksumaksja rahakotist läheb aastas välisriikidele arengu- ja humanitaarabiks keskmiselt viis krooni inimese kohta.

Soomlaste rohkem kui 1000 krooni kõrval kodaniku kohta tundub summa küll väike, kuid arenenud lääneriigid tunnustavad Eestit kui doonorriiki sellele vaatamata arvestatava partnerina.

Eesti Pagulasabi projektijuht Riina Kuusikkäib koolides õpilastele selgitamas, milline olukord valitseb maailma kriisikolletes ning kuidas lääneriigid abistavad pagulasi. Pea iga kord seisab ta silmitsi hämmeldunud nägudega. Kuidas puudutab mind olukord Balkanil?

Miks ma peaksin aitama Afganistani põgenikke?

Kas Eesti-taoline väike riik, kes ise saab veel Euroopa Liidust välisabi, peab üldse kulutama aastas seitse miljonit krooni arengu- ja hmnanitaarabiks? «Selgitan, et Euroopa kultuuri ja õigustraditsioonide kandjana oleme võtnud rahvusvaheliste lepingutega kohustuse toetada maailma sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist stabillsust,» rääkis Kuusik.

«Tuletan neile meelde, et pärast Teist maailmasõda olid ka eestlased ise pagulased, kes vajasid lääneriikide abi,» lisas ta.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) tunnustab Eestit doononiigina aastaraamatus juba mitmendat aastat. Alates 1998. aastast on riigieelarvest eraldatud arengu- ja humanitaarprojektideks miljoneid kroone. Neli aastat tagasi oli projektide eelarve üle viie miljoni krooni.

Viimased kolm aastat eraldati selleks seitse miljonit krooni ning välisministeeriumi esialgsel hinnangul jääb summa sama suureks ka järgmisel aastal.

Abi kui poliitiline kokkulepe ~(See, keda ja kui suure summa ulatuses toetataIese, sõltub eelkõige poliitilisest kokkuleppe t,» sõnas välisministeeriumi välismajancluspolütika osakonna direktor Tõnis Nirk. Arenguabi andmine on ühelt poolt inimlikkuse avaldus.

Teisalt peavad arenenud riigid abi andmisel silmas ka enda julgeolekut ja majanduslikku arengut. Euroopa Liidu arenguabist suur osa on suunatud Kariibi mere maadesse, Aafrikasse ja Aasiasse. Eesti abistajad seevastu pööravad rohkem tähelepanu Ukrainale, Valgevenele, Gruusiale ja Venemaale - riikidele, kellel on õppida eelkõige Eesti kogemustest.

Olulise osa arenguabist moodustavadki konsultatsioonid, koolituse d ja Ee ti majanduse reformimise kogemuste vahendamine. «Näiteks Ukraina puhul on meie huvi seotud eelkõige sealse majandu keskkonna stabiliseerumi ega, mis aitaks Eesti ettevõtetel leida uusi ek portturge,» selgitas

Nirk. Samal kaalutlusel otsisid eestlased kontakte ka Venemaa piirialadega.

Uute turgude arendamise huvist on Eestiga liitunud Ukraina ja Lõuna-Kaukaasia programmidesse ka mitmed lääneriigid, nende hulgas näiteks Suurbritannia. Nirgi ütlusel puuduvad lääneriikidel endil kogemused nende piirkondadega koostöö tegemiseks, mistõttu eestlaste abi hinnatakse kõrgelt.

Konverentsi peaettekande peab Kumi Naidoo, kes on võidelnud Lõuna-Aafrikas apartheidi vastu ning juhatab maailma suurimat vabatahtlikku võrgustikku Civicus.

Afganistan ootab abi Lisaks mitmetest jätkuvatest projektidest koosnevale arenguabile tuleb Eestil anda aeg-ajalt ka kriisiabi riikidele, kes on sattunud raskustesse ootamatult, näiteks katastroofi või puhkenud sõja tõttu. Reeglina saadavad rahvusvahelised organisatsioonid sel puhul laiali abipalve riikidele raha või muu abi lähetamiseks. Otsuse, kui suure summa ulatuses toetust saadetakse, langetavad rahvasaadikud.

Käesoleva aasta jaanuaris eraldas Eesti näiteks Indiale ligi pool miljonit krooni maavärina tagajärgede likvideerimiseks.

Augustis said pool miljonit krooni üleujutuste tagajärjel kannatanud poolakad. Möödunud aasta suurimaks rahaeralduseks kujunes detsembris Eesti Punase Risti kaudu Gruusiasse saadetud poolteist miljonit krooni, mis oli mõeldud suvise põua järel tekkinud näljahäda leevendamiseks riigis. ÜRO juurde kuuluva kriisiabi koordineeriva UNHCR (ÜRO Põgenike Ülemkomissar) Eesti esindaja Anu Potisepp üt1es, et edastas väJisministeeriumile palve leida raha ka Afganistani põgenike toetamiseks.

Välisministeeriumi pressitalituse andmeteian ministeerium teinud otsuse abi andmise kohta, kuid ene suuruse kinnitab valitsus ilmselt järgmisel nädalal Endistest idabloki maadest on UNHCRi fondi saatnud Afganistani kriisi leevendami eks ainsana raha Tsehhi Vabariik rohkem kui 100 000 dollari ulatuses (ligi kaks miljonit krooni).

«Eesti poolt allakirjutatud rahvusvahelised lepingud otseselt ei kohusta aitama, kuid pagulaste abistamine ka väikese summaga annaks Eestile lääneriikide silmis plusspunkte,» kinnitas Potisepp_ Möödunud aastal tegi välisministeerium e imese sammu koostöös UNHCiga, kui andis üle poole miljoni krooni humanitaarabi Jugoslaavia põgenikele.

Pikk maa lääne tasemeni Tõnis Nirgi sõnutsi soovitab ÜRO demokraatlikel riikidel suunata arengu- ja humanitaarabi programmidesse umbes 0,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Sellises mahus suudavad abi anda aga vaid vähe ed riigid. Eesrindlikumate maade hulka kuuluvad näiteks Taani, kes eraldas kaks aastat tagasi üle ühe protsendi SKPst, samuti Norra (0,9 protsenti

Ühenduste konverents pakub põnevat debatti KRISTINA MÄND

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit

Humanitaarkriisi ohvriks langenud afgaani tüdruk. ÜRO on teinud Afganistani abistamiseks taotluse ka Eesti välisministeeriumile.

REUTERS KPst), Holland ja Rootsi (kumbki 0,7 prot end SKP t).

Eesti jääb välisabi osakaal umbes 0,01 protsendi piirile sisemajanduse kogutoodangust.

«Tähtis pole iiski ee, kui palju me anname, vaid see, et me liigume demokraatlike riikidlga ühes suunas,)} sõna Riina Kuusik. Mitmetel arengu- ja humanitaarabi alast koostööd puudutavatel seminaddel osalenud Kuusik kinnitas, et lääneriigid võtavad Eestit doonorriigina kui võrdset partnerit.

Endiste idabloki maade hulgas on Eesti ainuke uus doonorriik, kus välisministeeriumis on moodustatud arenguabiga tegelemiseks eraldi osakond.

«Humanitaarabi andmine ei saa Eestis lähiajal ilmselt veel laiade masside probleemiks, kuid riigi arenedes teadvustub kodanike tasandil aina enam see, et me elame globaalses ühiskonnas, kus teiste aitamine on ka inimese enda heaolu küsimu ,) ütle Kuu ik.

.

...................................................................................................................................

nt d umalnll:a

i

1999. aastal 6,9 miljonit krooni, 1885700 kr sealhulgas rahutagamismissioon Kosovos Humanitaarabi Kosovo sõjapõgenikele Makedoonias 964800 kr 610000 kr Rahutagamismissioon Bosnias ja Hertsegoviinas Punase Risti vahendusel humanitaarabi TSetSeenia sõjapõgenikele 600000 kr 357000 kr Piirivalvemissioon Albaanias 2000. aastal 5,9 miljonit krooni Punase Risti vahendusel humanitaarabi Gruusiale näljahäda leevendamiseks Piirivalvemissioon Albaanias Humanitaarabi Jugoslaavia põgenikele Annetus ÜRO Põlisrahvaste Fondi Annetus ÜRO lastefondi 2001. aastal umbes 7 miljonit krooni Humanitaarabi Indiale maavärina tagajärgede leevendamiseks Humanitaarabi Poolale üleujutuse tagajärgede leevendamiseks WTO-teemaline seminar Ukrainas (UBE Ukrainas WTO seminar UsbekiS1anis

'500000 kr 820000 kr 600000 kr 600 000 kr 600000 kr

1400 000 kr

500000 kr 123900 kr 113745 kr 81000 kr

allikas: välisministeerium

Sektorid ühiskonnas - üheskoos või omaette? elli e pealkirja oleme andnud 5.-6. novembrini Talllimas Sakala Keskuses toimuva teise Eesti mittetulundusühenduste konverentsi «Nägemusest muutusteni)} ühele põn vamale osale. Teisipäeva, 6. novembri hommikul kell 9 saab kuulata, mida arvavad, räägivad ja vaidlevad meie ühiskonna tulevikunägemusest siseminister Tarmo Loodus, Eesti Mittetulundusühenduste ÜmarIaua esinduskogu esimees Agu Laius ja Eesti Suurettevõtjate As otsiatsioolli tegevdirektor Jaak Saarniit. Ohje hoiab BNSi siseuudiste peatoimetaja Ainm Ruussaar.

Selle väljakutsuva debati korraldab Eesti Mitt tulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit (EMSL) u kUlTIuses, et kui me tõesti tahame muutusi, millest kõik kasu saaksid, peame enne tegutsemi t kokku leppima väärtustes, ootustes ja käitumises. Moesõna «koostöö» ei tähenda tagantjärele informeerimist.

Lisaks on konverentsil ettekanded peaminister MaI1 Laarilt ja Kumi Naidool , mehelt, kes võidelnud Lõuna-Aafrika apartheidi va tu ning juhatab maailma suurimat vabatahtlikku võrgustikku elvieus. Avaettekande teeb Eesti Teaduste Akadeemia a epr ident Peeter Tulviste ja mittetulundusühenduste arenguvõimest Kesk- ja Ida-Euroopas kõneleb rahvu vahelise mittendundusliku seadusandluse keskuse asepre ident Douglas Rutzen.

EMSL, mille liikmeteks on 125 avalikes huvides tegutsevat organisatsiooni, sai oktoobri ID-aa taseks. EMSL asutati 1991. aastal 26 Ee ti erafondi poolt Eesti Fondide Keskusena.

Kümne aasta jooksul on ühendus pakkunud muu hulgas kooitu t ja infokesku e teenust, võimaldanud mittetulundusorgani al, ioonidel osaleda ea du loomes ning asutanud üheksa kohalikku tugike kust.

Li < informatsioon konverent i kohta: telefonil 6 263 309 www.ngo.ee/konverent .

RUM

2

26. oktoober 2001

Abiks seegi Abisaajast doonorriigiks tõusmine tõstab Eesti rahvusvahelist kaalu as minna Soome või Taani teed, küsib 16. oktoobri Postimehes Hannes Rumm, viidates küsitlusele, mille järgi taanlastest saadaks oma riigi sõdurid terrorismi vastu sõtta 80%, Soomes aga vaid 8% küsitletUtest. Rumm leiab õigusega, et kui Eesti eesmärk on saada NATOsse, siis peaksime järgima pigem taanlaste käitumisrnalli - ning suurriikide kõrval meie väike panus konflikti lahendamisel aab meie rahvaarvu ja rahalisi võimalusi arvestades austusväärseks.

Seejuures on rõõmustav, et Eesti panus maailma muutmisel ei pürdu enam aastaid ainult sõjalise koostööga NATOga - sarnaselt eelmiste aastate summadega läheb ka tänavu riigieelruvest arenguabiks seitse miljonit krooni. See annab tunnistust, et Ee ti on mõistnud, et meist ida poole jäävate demokraatiaidude toetamine on otse eIt meie huvides. Esiteks turvalisema idapiiri arenguks, teisalt selleks, et väärtuslik abi idablokile annab meile ka lääneriikide seas arvestatava staatuse.

Eestit puudutab otseselt see, mis jõud ja meeleolud valitsevad Venemaal, Ukraina ja Valgevenes, riikides, mis kuuluvad meie abi tatavate maade etteotsa. Majanduslik stabiilsus, hea kodanikuharidus ja hästikorraldatud tervishoid on aluseks sealsele poliitilisele stabiilsusele. Eesti võib mitte ainult raha, vaid eelkõige just konsultatsioonidega toetada sealseid demokraatlikke jõude.

K

iin on mõistlik ära kasutada ka kodan~uorganisat­ siaonide kogemused ja lisaressursid. Uks George Sorose rahastatudAvatud Eesti Fondi programmide t hakkab muu hulgas õpetama endistele sotsialismimaadele e-valitsuse käikulaskmist, ekspordib meie avaliku teabe seaduse mudelit ja peagi parlamenti arutlusele jõudvat kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni. Tartus asuv Peipsi Koostöö Keskus on aastaid töötanud koos Vene poolele jääva Peipsi-äärse Pihkvaga, Albaania ja Makedooniaga, peamiselt j ust piiriveekogude eest hooHtsernise küsinlustes. Kuid kõikides nendes projektides osalevad ka riigi esindajad.

Läänes Oll alati käinud teravad vaidlused selle üle, kuidas ja kui palju peab Venemaale raha saatma. Üldiselt nähak e Venemaa ja endiste Nõukogude Liidu riikide üle ehitanli e vajadust, samas jääb endi eIt võimatuks kontrollida seda, kuidas välisraha selles riigis liigub.

Osa selle dzungli demokrati erimise tööst jäetakse hea meelega eestlaste teha. Nemad tunnevad paremini süsteemi ja räägivad vene keelt. Meie võime aga jälle näidata' et lää vajab Ineid oma kella üles keerama, nagu Lennart Meri ütles kord Javier Solanale, tollasele NATO pea ekretärile.

S

pliik

I- eategevuse irooniad iljuti märkis üks õber, et Osama bin Laden on islamimaailma George Soros. Septembrikuine terrorirünnak Amecrikale näita, et e, kust tuI vad ja kuhu lähevad heategevu organisatsioonide annetused, on k emkas kü imus.

Kaks ülemaailmset i lami organisatsiooni - Muwa aq ja Merey International - kuulevad süüdistusi, et nende toetajate seas on ka Osama bin Ladeni IähikondR eid. Kui Briti leht Guardian ühenduste Kertu UUS tau. ta uuri , elgus, et vastust on või ma- Foorum t l tc' da. äiteks Muwafaq sai 1992. aa tal peakorteri maksuparadiisina tuntud Jer ey aarel. Hiljem muuti fond peakorteri asupaika ning avas harusid riikides, kus samal ajal tekki id i lamiäärmuslikud liikumised.

Süüdi tu te alla on sattunud ka Harvardi ülikool, mis on saaBud bin Ladeni perekonnalt miljoneid. rohalik linnavolikogu hääletas ü meel cIt eile poolt, et ülikool annaks viis miljonit dollarit Maailmakaubandu keskuse kata trooti ohvrirele. amas pole kindel, kubu lähevad kata trooti ohvritele mõeldud toetu summad, mis eelmi el nädalal küündisid miljareti dollarini. Kuigi pangaarved on avanud enamjaolt hea reputatiooniga organi atsioonid, peab heategevusmaailm doonorrabad üle verist võitlu t ning miljonite teekonda jälgida on keeruline.

Rääkimata ellest, et 61 miljonilt ameeriklaseit kogutud miljard on enam kui kümme korda suurem umma t, millega ÜRO Pagula t Ülemkomi ri Amet peab aa ta jooksul hoolitsema 22 miljoni põgeniku eest, kelle t afgaanid moodustasid ka enne Il. eptembrit uurima osa. Islamimaailm vajaks Sorost, kes kutsuks neid püha õja a 'emel oma riike demokraatlikuks ehitama.

H

Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede liit,. P3mu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6 311210. tel 6461 005, e-post foorumOnetexpress.ee Toim jad: Kertu Ruus, Urmas KJa s

Meedia ületähtsustab noortekaklusi ]\. T oortekambad on sõ-

<<J.. '-I

jas», «Noortekambad vihkavad üksteist väsimatu raevuga» - selliste pealkirjadega kajastab osa meediast Tallinna noorte omavahelisi arveteklaarimisi. Kas tõesti on tegemi t rahvusest tingitud erimeelsu tega?

Ei usu kohe mitte, et nOOftevahelised kakIused olemata jääksid, kui Kosel ja Lasnamäel vaid ühest rahvusest inimesed elaksid. Noored on alati omavahel maid jaganud ja «sõdu» pidanud. Ikka keegi kuskil X külas/ !ilmas/ maalleiab, et mõni Yküla/linnaJmaa noor on keretäie ära teeninud, põhjuse leiab alati. Eriti kurvak teeb asjaolu, et sellele teismeliste kuulsllsjanule meedia nü palju tähelepanu pööras, justkui midagi head meil ümberringi ei juhtukslei.

Ka tõesti on Tallinnast Chicago saanud? Et millestki heast, kas või erinevast rahvusest noorte omavahelisest koostööst vähe räägitakse, süs jääbki mulje, et Eestis noored midagi asjalikku ei tee. Kisuvad vaid riidu ja kaklevad.

17. oktoobri Eesti Päevalehes tunnistasid noored, et kogu jama keerleb ümber olematu kellegi. Probleem on tegelikult selles, et igavon, oleks vaid midagi mõistlikku teha. Loomulikult on noortel tarvis end proovile panna, olla sõprade silmis kõva kutt ja tegija, samas tahak-

II li Keller

sid nad teha midagi, mis jääks, oleks püsiv, tõstaks eneseusaldust ja millest poleks piinlik rääkida. On küll olemas terve rida vaba aja veetmise võimalusi.

N eed aga nõuavad peamiselt raha. Kuidas saaks oma vaba aega arukalt sisustada need noored, kel rahaga kitsas käes?

Kas neil ei olegi võimalust?

On, kuid puudub info, millised võimalused meil üldse noortele on. Tutvustan siinkohaJ ühte.

Tallinna kesklinnas, ühe Kaupmehe tänaval asuva keldri ruumides on noored täiskasvanute juhendamisel sisse seadnud klubi, kus pärast koolitunde lõbusalt aega veetmas käiakse. Ray klubi koo nes alguses vaid vene keelt kõnelevaist noorukeist, eestlastest ei tahetud midagi kuulda, veel vähem mingeid ühisürimsi teha.

Kui aga paar eestlast n-ö katsejänestena klubisse sulandusid ja üks neist kuu aja pärast noorukitele reisi muinasjuttu (niivõrd vapustas Lõuna-Eesti

kaunis loodus siiani vaid linnakive näinud noori), nagu noorukid seda ise nimetasid, korraldas, jäid ka kõige suuremad «rahvavaenlased» vait, tunnistades, et rahvus, nahavärv ja emakeel ei ole mingi näitaja.

Kui inimesed tahavad uheIda. siis nad seda ka teevad, kõik oleneb suhtumisest, mis peaks olema eelarvamustevaba.

Ammu teada tõde on: niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi, mis omakorda tekitavad tülisid. Nii on ka Ray klubis. Ikka keegi leiab, et talle on liiga tehtud. Või siis tüüpiline «miks mina pean tegema», «miks tema ei või teha».

Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi ... Kõiki probleeme saab lahendada rahulikult, arutluse, vaidluse, rollimängu käigus nii see Ray klubis käibki. Kõik saavad sõna, avaldavad arvamust. Öhtuti, vahetult enne kojurninekut arutatakse läbi päeva sündmused, tehakse plaanid järgmiseks päevaks. enine kõige pikem projekt oli kolmkeelne ajaleht Sa Tõ You, noorte oma leht, kus kiJjutati noortest ja noortele. Kolmes keeles avaldati lehte seetõttu, et lugejateks ei olnud ainult eestikeelne kontingent ning seda saadeti ka välismaale koolidesse. Kahjuks 0 utus trükkimine kulukaks, seega saab nüüd klubi tegemistest lu-

S

geda internetis. Tänu sellele projektile mõistis nii mõnigi koolikohustust eirav nooruk koolis käimise ja õppimise vajalikkust, sest nende enda tehtud intervjuud erinevate ametnikega muutsid noorukite arvamust. Kui siiani tundus ametnik üks kohutav koll, kes nOOltele üldse ei mõtle, siis pärast intervjuud ei varjatud üllatust - nad on ju tavalised inimesed, nagu meie ise!

Ray klubis käivad noored koos iga päev, tavaliselt on kohal paar-kolmkümmend 11-21aastast noort. Pärast koolipäeva tullakse siia, et koos õppida, üksteist selle juures aidata, kunstiga tegelda (juhendajaks üks kunstikooli tudeng), malet mängida või kas või llÜsama 10biseda. Kõige huvitavam on, et noored ei valda sugugi vabalt ei eesti ega vene keelt. Sageli suheldakse «rei keeles» - see tähendab, et·üks lause võib sisaldada nü eesti-, vene- kui ingliskeelseid sõnu.

Eelnev jun oli mõeldud selleks, et te pööraksite tähelepanu noorte positiivsele koostööle ja selle kajastamisele meedias. Uskuge, see on märksa olulisem, kui poisikeste keevavereline kemplemine pikkadel igavatel sügisõhtutel. Ning sel on rohkem positiivseid tulemusi kui nädalatepikkusel tagantjärele targutamisel ja süüdlaste väljaselgitamisega vaeva nägemisel.

r . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kodanikuühiskonna liidrid nõuavad sõja kõrval humanitaarabinõusid George Soros ärimees ja filantroop õda terrorismiga on vajalik. Kuid terroristide laagrite pommitamisest ja põgenikele lennukitelt toidupakkide allaheitmisest ei piisa. Tuleb koostada konstruktiivne tegevuskava globaalse süsteemi õiglusetuse suhtes. Ebaõigluse suhtes, mis aitab näitaks Osama bin Ladeni! poolehoidjaid võita. Tuleb leida paremad viisid rahvusvahelise abi rahastamiseks ja pakkumiseks, tasakaalustamaks globaliseerurnise ebaõigiuse mõnd tahku. Rahastamise osas teen ettepaneku, et Rahvusvaheline Valuutafond

S

annaks välja eriõiguste reservi ühikud CSpecial Drawing Rights - SDR) ning rikkad riigid tasuksid oma määratud osa.

Ruud Lubbers ÜRO

pagulaste ülemkomissar

alitsused peavad leidma viisi varjupaigataotlusi kiiremini ja õiglasemalt läbi vaadata ning poliitikud ja inimesed peavad vältima kõikide asüülitaotlejate stereotüpiseerimist «võltsijate» ja «petistena», et mitte öelda «kurjategijatena».

Juba praegu kohtavad pagulased ja varjupaigataotlejad mitmes riigis suurt usaldama-

V

tust ja vaenulikkust, ja praeguses kliimas on nad eriti haavatavad. Me peame nägema läbi polütikud, kes väidavad järgivat avalikku huvi, kuid tegelikult kasutavad lihtsalt rassiinstinkte ära. Ksenofoobia vastu võitlemine peab olema esmane prioriteet.

Susan George ATTACi Prantsusmaa organisat-

siooni asepresident, raamatu «Lugano raport» autor e peame, maksku mis maksab, vältima «tsivilisatsioonide kokkupõrget» il la Samuel Huntington.

See on stsenaarium, mida bin

M

Laden ja tema fasistlikest fundamentalistidest kaaskond kõige enam ihkab, uskudes, et ameeriklaste valimatu tegevus araabia tsiviilelanike vastu ärgitab radikaalsusele miljonid moslemid ja viib täieulatusliku püha SÕjani vihatud lääne vastu.

Me vajame nüüd uut, ümbermõtestatud ja ülemaailmset Keynes'i strateegiat, mitte ainult Ameerika Ühendrükides ja Euroopas, vaid kõikjal maailmas. Me vajame suuri kriiside leevendamisele suunatud süste globaalsesse majandusse. Need peavad olema seotud keskkonna uuendamisega, vaesuse kaotamisega ja demokraatliku valitsemisega.

VM

26. oktoober 2001

(<<Seesamm aitab suurendada ligipääsu kõrgharidusele.»

3

Uuenenud Jugoslaavia sündis kodanikuühenduste juhtimisel

Lühidalt Jätkub vaidlus hasartmängumaksu kasutamise üle Eelmisel kolmapäevaltoimus Hiigikogu rahanduskomi. joni esimehe Kalle Jürgensoni ec~tvüttel nõupidamine uue hasartmängumaksu seaduse eelnõu üle.

Kolmanda sektori esindajad ei toetanud endiselt seaduseelnõu esitatud kujul, eriti uure summa andmi ·t Kun 'tihoone ehitamiseks. Rahanduskomisjon lubas ettepanekuid kaaluda ning eelnõu enne parlamenti minekut kindlasti ühenduste esindajatega koo kõlastada.

Inimesed tõi Kostunica poolt hääletama ühinenud opositsiooni suur kampaania Mati Heidmets TPÜ rektor, nägemispuuetega inimeste stipendiumi kohta

TPÜootab vaegnägij atest tudengeid KERTU

Ruus

foorum@netexpress.ee

Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) rektor Mati Heidmets ja Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fondi (ENIP) nõukogu esimees Erik Loide kirjutasid eelmisel esmaspäeval alla lepingule, millega ülikool asutab kolm stipendiumi nägemispuudega inimestele TPÜs õppimiseks.

Stipendiumiga kaetakse tudengi õppemaks tema valitud erialal.

Kandideerida saavad ENIFi soovitusega nägemispuudega inimesed, valiku teeb TPÜ ja ENIFi ühine vastuvõtukomisjon. Lepingu sõlmijad lubavad koos töötada välja uute tudengite õppevormid ja -kavad nende erivajadusi arvesse võttes.

«See samm aitab suurendada ligipääsu kõrgharidusele,» kinnitas TPÜ rektor Mati Heidmets. Ta lisas, et leppel võiks olla laiem tähendus kui lihtsalt kena test kolme inimese suhtes, see võiks saata väikese märguande sponsoritele ja teistele ülikoolidele.

ENlFi nõukogu esimees Erik Loide märkis, et see on TPÜ poolt väga julge ja uuenduslik samm ning nüüd peab vaid lootma, et jätkub neid, kes tahavad seda võimalust ära kasutada.

Ühiskondliku kokkuleppe alusdokument viimistIusel KERTU

Ruus

fooru m@netexpress.ee

Täna hommikul kella kümneks on kõikidel Riigikogu fraktsioonidel ja kodanikuühendustel palutud saata oma ettepanekud Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) teksti kohta Riigikogu põhiseaduskornisjonile.

Ettepanekuid arutab redaktsioonitoimkond, mis viimistleb teksti enne selle arutelu algatamist riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogus. Toimkonda kuuluvad kaks esindajat igast dokumendiga tegelenud komisjonist - põhiseadus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjonist - ning kaks inimest Eesti Mittetulundussektori ÜmarIauast. Toimkond esitab viimistletud teksti komisjonidele 5. novembriks.

Teisipäeval, 9. oktoobril toimus Toompeal avalik EKAKi arutelu, millest võtsid osa nii Riigikogu komisjonid, teksti koostajad, eksperdid kui mittetulundusühendused.

EKAK on ühiskondlik kokkulepe riigivõimu ja kodanikualgatuse koostöö süvendamiseks ühiste eesmärkide saavutamisel.

Eestis on hinnanguliseit 16000 kodanikeühendust (neist pooled korteriühistud), milles 28 OO inimest töötavad täistööajaga.

EKAKiga saab tutvuda aadressil http:! fwww.emy.ee/ ekak.html.

KERTU

Ruus, Belgrad

fooru m@netexpress.ee

Juba aasta on Jugoslaavia vaba president Slobodan Milosevicist kes ootab ko-

hut rahvusvahelises sõjatribunalis Haagis.

5. oktoobril tähistas maa aasta möödumist revolutsioonist, kui ligi pool miljonit inimest Belgradi tänavatele kogunes, parlamendihoone vallutas ja võimule tuli demokraatlik opositsioon. Kuid vabaduse võlgneb riik suuresti tänu kodanikuühendustele, kes seisid poliitilise opositsiooni esirinnas.

Milosevici reziimi algus polnud ei Stalini ega Breznevi valitsusaeg. 1980. aastate lõpus said Jugoslaavia elanikud vabalt reisida ning ostsid poest lääne kaupu.

Riigikogulased kohtusid pensionäride esindajatega Esma päeval. 15. oktoobril kohtusid Riigikogu sotsiaalkomi. joni, kultuurikomisjoni ja rahanduskomisjoni liikmed Toompeal pensionäride organisatsioonide esindajatega ja sotsiaalministeeriumi vanuripoliitika komisjoni liikmetega.

Kohtumi 'e eesmärgiks oli pensionäride probleemide äraku ulamine.

Arutati, kuidas parandada eakatele vajaliku info kättesaadavust; mida kujutab endast elukestev õpe ja milla teha eakate tõrjutuse vähendamiseks.

Karmirtuv diktatuur Rahvustest ja religioonidest kokku klopsitud riik hakkas lagunema ning õige varsti leidis pürkond ennast kõikide sõjas kõigi vastu. Mida rohkem Milosevic pinda jalge alt kaotas, seda karmimaks muutus Jugoslaavias kord.

Kuid kodanikuorganisatsioonide arengule andsid karmid olud irooniliselt suurepärase väetise. Valitsuses ja riigi kontrollitavas ajakirjanduses töötamine oli vaevaline, erksamad ajud kolisid just mittetulundussektoris e.

Seal oli hoopis mugavam.

«See oli ainus sektor, mida valitsus ei sanktsioneerinud ja mis suhtles avalikult välismaailmaga,» märgib N atasa Vuckovic, Demokraatia Keskuse, ühe aktiivselt muutustes osalenud ühingu eestvedaja.

Harjumaal koguneb Maapäev Laupäeval, 17. novembril koguneb Kemu rahvamajas Harjumaa! külade ja väikelinnade liikumise Kodukant Harjumaa IV Maapäev, kus arutatakse organisatsiOOni tegevuskava llarjumaa külade ja väikelinnade vaatenurgast. Põhitee· madeks on elukorraldus kodukandis, kohalik tööhõive ja ühine turismiarendamine maakonnas.

Samal päeval toimub Kernus llarjumaa mittetulundusühendu. te esimene ümarlaud. ku piirkonna mittctulundusühingud, sihtasutuscd. katusorganisatsioonid ja seltsingud käsitlevad kolmanda sektori rolli, võimalusi ja takistusi nii kohalikul kui riiklikul tasandil.

Ainuke vaba sektor Siia tilkusid needki, kes pettusid poliitilise opositsiooni killukestes. «Opositsiooni kritiseerimine oli sama popp nagu valitsuse mahategemine,» kinnitab PeterWiebler, kogu protsessis kaasa rääkinud Ameerika ühenduse Freedom House Budapesti kontori direktor.

Selle kogunenud potentsiaali suureks hetkeks sai aa"ta tagasi toimunud Jugoslaavia valimistele eelnenud kampaania' mis kutsus inimesi hääletama, ja kus osales üle 150 organisatsiooni enam kui 50 eraldi kampaaniaga Võib tunduda kummaline, et oli vaja inimesi hääletama ajada riigis. miJIe diktaatorlik juht oli viinud sõdade ni ja pommitamiseni NATO vägede poolt. Kuid avaliku arvamuste uuringute kohaselt ei uskunud enamik, et valimised võiksid rahumeelse pöörde tuua.

Vastasrinne ühines Ühendused mõistsid parteidest kergemini, et ainus võimalus midagi saavutada on Ulua kokku seni killustatud poliitiline opositsoon, vaba ajakirjandus,kodanikuühendusedja välisdoonorid ning välja käia ühine opositsioonikandidaat Vojislav Kostunica.

Ka said sõltumatud organisatsioonid vaba maailma pingutuste vahendajaks, sest just nende kaudu jõudis maale välisabi. Pärast pommitamist 1999. aasta talvel, kui riik oli suures energiakriisis, toetasid Euroopa Liit ja Norra valitsus mitut linna kütusega. Sõltuma-

Eurodelegatsioon ootab projektitaotlusi

Paarsada meeleavaldajat tähistas Jugoslaavia revolutsiooni aastapäeva parlamendihoone ees. tuks partneriks, kes pidas sidet linnade ja toetajate vahel, sai peamiselt majandusekspertidest koosnev, seni ühiskonnas tohutut mõju omav organisatsioon Gl7Plus.

Eelmisel aastal andis ainuüksi USA Rahvusvahelise Abi Agentuur Jugoslaaviale 24 miljonit dollarit, rääkimata lõpututest teistest rahastajatest.

Kõik soovivad au Siiski ei hinda Peter Wiebler välisorganisatsioonide rolli We. «Igaüks tahab Washingtonis võtta endale au 5. oktoobri sündmuste eest. Kuid nende roll on väiksem kui reklaamitud,» sõnab Wiebler. Ka aegadel, kui lääne abi saamine oli raskendatud. toimus Natasa Vuckovici kinnitusel organisatsioonides pidevettevalmistus polütilisteks ja majanduslikeks refonnideks. Näiteks arutati juba 1990. aastate kestel, milline võiks olla Jugoslaavia erastamise või pensionireformi mudel.

«Me pidime ju midagi tegema, me ei saanud kogu aeg tänavatel marssida,» sõnab Vuckovic.

Nüüd on Milosevic läinud ja demokraatlik opositsioon võimul. Kuid majandus on varemeis, reformid veninud ning föderaaI- ja vabariiklike valitsuste suhted ebasõbralikud.

Milosevici lahkumine ei la-

AP

Jugoslaavia Jugoslaavia tähistas 5. oktoobril revolutsiooni aastapäeva.

Etniline koosseis: serblased 63% albaanlased 17% montenegrolased 5% teised 16%

RUMEENIA

Usuline koosseis: õigeusklikud 65% moslemid 19% teised 16%

Euroopa Komisjoni Delegatsioon E 'slis ootab 22. novembrini taotlusi enam kui 2-miljonilisele väikeprojektide programmile, millega ant. kse toetust projektidele, mis aitavad kaasa Euroopa Liidu alasele teavitustegevu ele Eestis.

Taotlejateks võivad olla mittelulunllusühingud, sihta5utuscd ja haridus- või poliitilied organisatsioonid, aga ka ot iaal-, majandus- või kultuurivaldkonnas tegutsevad institutsioonid ja lihil gud.

Programmi kogueelarve on 2,3 miljonit krooni. Toetuse minimaalne umma on ligi 47 000 ja maksimaalne 780 000 krooni, ka sfinants 'rimine kuni 90%. Usainfonnatsioon: htlp:/ /www.euroopaliit.

Inimesed peaksid sekkuma keskkonnaprobleemidesse

hendanud Kosovo ja Montenegro iseseisvuse küsimust.

Hiljutine G17 uuring näitab, et vaid kümnendik inimestest elab paremini kui aasta taga i.

Ajude vool valitsusse Ka mittetulundussektor alles kohaneb olukorraga. Uue aja tulles voolas see kiiresti ajudest tühjaks, sest endised tei 'itimõtJejad said ministriteks.

Peaagu kõik tollased G1711idrid on nüüd valitsuses - grupi endine eestvedaja Mladjan Dinkic

on Jugoslaavia keskpanga juht, Miroljub Labus asepeaminister. Ühenduste ee ei ab moraalne valik: kas me peame valitsust toetama või oponendiks jääma. Natasa Vuckovic on nagu Eesti Marju Lauristin - ühtaegu parlamendi poliitiline nõustaja, mittetulundussektori iseseisvust kuulutav aktivi t ja õigustuma omanik. ((Me alustame täieliku1t hävitatud riigi ülesehitamist,» põhjendab Vuckovic. «Kuid see on protsess, mida ei aa tagasi keerata .••

Eelmi e nädala algu s Tartus toimunud seminaril töötasid Eesti, Läti, Venemaa, Mak doonia ja Albaania keskkonnaorganisatsioonide. ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste . 'indajad välja tcgevuskava inimeste aktiiv emaks kaasamiseks keslekonnaproblcemide teadvu tamissc ja lahcndamisse.

Välja töötati soovi tu cd kohalik" inimeste ja huvigmppi de kaasamiseks veemc janduskavade ettevalmistarni s .

Avalikkuse kaasami e veemajanduskavade ettevalmistami se äte tavad ralwusvallclised konventsioonid, nend kavade vastuvõtmine on aga üks Euroopa Liiduga liitumi e eeltingimusi.

-

4

26. oktoober 2001

________.. . . a lastekodu äratab vana mõisa uuele elule Mittetulundusühingu Kiikla mõisa rajatav lastekodu annab kodu enam kui kolmekümnele lapsele ning toob valda seitsekümmend töökohta KERTU

Ruus

foorum@netexpress.ee

Kui maailmas on soroptimistid rajanud Bangladeshi silmakliinikuid ja varustatud Senegali külasid puhta joogiveega, siis kolme Eesti klubi, millest kaks Tallinnas ja üks Tartus, ühisettevõtmine viimastele oma suurejoonelisuselt alla ei jää.

Ehitusinsener, ka meetik, lastear t, turu-uurija, sekretär - ja nii eda i. e t oroptimistide põhimõtteks on, et ühes klubis ei tohi olla rohkem kui kaks ühe eJuaJa esindajat.

Rahvll vaheIi eIt suurima nai i ühendavas organisatsiooni õpitakse just erinevuste t.

I<Erialasest küsimusest, mis tundub mulle elevandina, saab teiste elukutsete esindajatega vesteldes sääsk,» sõnab Tallinna Soroptimi tide Klubi liige, Tallinna Inglise Kolledii emakeele ja kirjanduse õpetaja Virve Maasik.

10-miljoniline unistus Kujutlege järgmist pilti.

KiikJa mõis Ida-Virumaal Mäetaguse vallas on koduks 32 lastekodulapsele ja turvakodu kümnele emale-lapsele. Taastatud on kaunis ajalooline mõis, ku Arveliu kirjutas esimese eestikeelse juturaamatu. Ühes neljast korrastatud kõrvalhoonest asub konverentsikeskus, hoone ümber on sepikoda, viljapuuaed, mesilastarud. kasvuhooned. Lastekodule kuuluvas miniloomakasvatu e õpivad lapsed loomi hoidma.

Kiikla mõisahoone kasvandikud saavad täi kasvallute kõrval ise loomade ja kasvuhoonete eest hoolit eda. Lapsed õpivad kangast kuduma ja mööblit värvima, vanadest asjadest uusi meisterdama. Kui praegu saab iga lastekodulaps täjska vanuks saade oma kodu rajami eks 5000 krooni. sii uus Maria-nimeline lastekodu annaks neile kaasa hoopis rohk tn varandust, se l nooremad vuntsiksid rõõmuga näiteks vana mööblit üles, teades, et nendegi jaoks kord sama tehakse. eile pildi tõeks saamine võtab ] 0 miljunit krooni, kõige lootusrikkamate arvutuste järgi kak, aastat ja tänamatuI hulgal eestvedajate higi ja närve. Kuid üritu t võimatuk kuulutada cnamei aa.

Mootorratturid talgutel Plaani taha on kogunenud aukartustäratav hulk liitlasi.

Tallinna Vanalinna oroptimistide lubi liig ja Sinisuka kirjasm e direktor Marie Edala oli ük neist, kes moodustas aasta taga i ju t eHe missiooniga mittetulundusühingu Avatud Värav, mille Liikmeks a tub peagi ka Mäetaguse vald.

Mõisahoone osteti vallalt 75 000 krooniga ära, tehtud on ligi pool miljonit maksev ümber hitusprojekt. Neljal uvisel hoogtöölaupäeval sai endisest kolhoo i kontori t jälle mõi a nägu hoone. Meenutades hoone mõne kuu tagu t väljanägemist, võib julgelt arvata: laupäevakud ei tähendanud, et mõned aktiiv ed nai ed endal nabad paiga t ras i id, aamaks einast paari palki lahti.

Juba avaüritu oli võima - tulid kohalikud eesotsas vallavanema ja koolHastega, ühingu Emma vabatahtlikud, Hotaraeti klubi liikmed, Jõhvi polit ei, oorte Kommertskoda ja tagati puk kümme oome HarI y

Kiikla mõis Mittetulundusühing Avatud Värav taastab Ida-Virumaal. Mäetaguse vallas koos teiste heategevuslike ühenduste ja kohalike elanikega Kiikla mõisa, et rajada sinna lastekodu.

Davidsonil sõitva klubi Mustat Haukkaat liiget, kes mootorratturielust väljaspool enamasti tippärimehed. Enamik seltskonnast tuli ka kolmel järgmisel korral ja kümnete inimeste üheksast viieni töö, mis katkestati pooletunniseks supi ja moosisaia pausiks, andis tulemusi. Nüüd on maha kistud nõmedad nõukogudeaegsed ripplaed, maja kolhoosikontoriteks jagavad seinad ja välja veetud hiigelhunnikud sodi.

Vabatahtlike brigaad istutas ka õunapuuaeda uusi ploomi-, õuna- ja kirsipuid ning kõpites vanu.

17. sajandist pärit Kiikla mõis võiks olla lastekoduks, mille Ole kasvandikud uhkust tunneksid.

4x

ARVI KRIISiM AALEHT

Töökohad kümnetele

Kuid küllap oli sel kollektiivsel töörühmamisel muugi väärtus kui need 400 000 kroonl, mis lammutustööd tellides maksma oleksid läinud. Nü nägid vallavalitsus ja kohalikud inimesed - kes ju samuti käed külge lõid - et Tallinnast ei tuldud Ida-Virumaale mitte ainult sorava jutuga. Alguses oli kõrvalhooneid viljakuivatuseks kasutanud kohalikel väike kartus, et nemad nüüd kus eda ja teist kihutatakse. «Aga kui meil kohalikega mõistmist ei oleks I mis siis meie laste t aak?» märgib eestvedaja Marie Edala.

Eks nägi ka vald, et kolm aa tat tühjalt seisnud 17. sajandi muinsuskairseobjekt kurvalt lagunes. Kuid kõige suuremad lootused on vallal eotud töökohtade loomisega, mida võik tulevikus, kui kõik plaanid ellu' viidud, lekkida kuni 70. Kõigepealt paarkümmend kasvatajat, lisaks konverentsikeskuse töötajad, loomapidajad, laagrikorraldajad.

Kui lastekodu poolsada elanikku jääks küla toita, annak see omakorda tööd ligi kümnele talule paigas, kus põllumajandu e kokkukukkumine jättis maha tühjad sigalad ja Iehmalaudad ning suurimaks tööandjaks on lisaks vallale veel vaid ük kaevandus. Mäetaguse vallavanem Veljo Kingsepp on lootusrikas. «Need 70 töökohta võivad lõpuks tekkida küll. ja juba tegevus ise teeb inimestel meele rõõmsamaks,» kinnitab ta.

Ajaloo kalleim ekskursioon lG miljonit krooni on üheka korda amapalju kui juba kogutud. Kuid Marie Edala lohutab ennast sellega, et ostumüügilepingu sõlmimise ajal polnud neil taskus pennigi. üüd aga on sõna Eesti mõisala tckodu t pööritatud ka väl-

Mõisa pööningul tuli maha lammutada veidrad nõukogude ajal ehitatud kuurid.

Soome mootorratturite klubi Mustat Haukkaat tuli kohale väärtuslikel Harley Davidsonidel.

Kõigile neljale hoogtöölaupäevale tulid vabatahtlikult abiks ka kohalikud lapsed.

jaspool Eestit, kus raha ikka peaks leiduma.

Tallinna Soroptimistide Klubi tegi näiteks kaheksale rikkal e välismaa kIu bikaaslasele küllap ajaloo kalleirna, ühele huviLisele 10 000 krooni maksma läinud Põhja-Eesti ekskursiooni. 35 000 krooni andis ehituse tarbeks menukirjaniku John Grey (teate küll - naised on VeenuseIt ja mehed Marsilt) kirjastaja Linda Michaels.

Oma missiooni eesti kirjandue ajaloolise mälestusmärgi taa tamises on näinud ka Tallinna Raamatutrükikoda, kes ürituse oma ristilapseks võtnud. Oma taskuraha, kumbki 5000 krooni, andsid lastekodule kaks väikest Soome adopteeritud lastekodu kasvandikku. (Suur summa koo nebki

tõdedes, et Eesti valitsus pole neile toetust andnud. Pigem võib rahalist abi loota Mäetaguse vallalt.

Kui Kiikla natuke edasi liigub, saab siingi ära kasutada soroptimistide põhimõtet erinevate elukutsete ühendamisest. Kes pole hea laelammutaja, võib näidata ennast mõne aja pärast suurepärase sisekujundajana.

väikestest summadest,» sõnab Marie Edala.

Järgmist süsti ongi oodata Soomest. Seal on komme, et koolilap ed teevad sügisel ühe päeva mõnes ettevõttes või kodus tööd - ja annavad sellega teenitud 100 marka mõnele heale üritusele. Kuigi kokku on abistatavaid paikasid palju Keeniast Kosovoni - on üks korraldaja, rahvusvahelise liidu Päästke Lapsed Soome ühing palunud seekord lastel aidata Vene Karjala kõrval just Maria lastekodu rajamist Kiildas.

Päästke Lapsed projektijuht Paula Keskioja ootab vähemalt veerandit miljonit Eesti krooni. Üle maailma projektitaotlusi laiali saatnud Avatud Värav on tundnud piinlikku t vaid võõrsil levatel 0 soritele

Seda me ei jäta Kokku on maailmas üle 3000 soroptimistide ühingu 112 riigis.

Eestis asutati esimene klubi 1931. aastal, vahepeal katkenud tegevus taastati üheksa aastat tagasi. Enne Kiilelat õnnestus hästi samuti lastekodulapsi toetav sokikampaania: kui kaks Tallinna klubi kutsusid vana-

memmesid üles Valga lastekodu kasvandikele sokke kuduma, saabus oma tuhat soki- ja käpikupaari ning lisaks mütse, salle ja kampsuneid ligi kolmesajalt kudujalt. Ka poleks seitsmeaastane eestlanna saanud hiljuti noorema vanusegrupi esikohta ülemaailmselt laste joonistuste võistluselt «Laps ja vägivald», kui soroptimistid poleks eelnevalt korraldanud võistlust Eestis, kust valis paari tuhande seast välja ligi 60 tööd. Miks mitte tegelda nüüd Kiikla lastekoduga, kuni asi valmis? «Seda me pooleli ei jäta,» lubab Tallinna Soroptimistide Klubi liige, kunstnik Vaike Pääsuke. Oma kümnendat aastapäeva tähistavad Eesti soroptimistid järgmisel aastal balliga Kiikla mõisa tuleva lastekodu toetuseks.