Ilmub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi tael kord kuus
Nr. 1 (30) Reede 25. jaanuar 2002
KOD A N
K U ü H
s
K 0
N N A
HÄÄLEKAN D J A
Ühendused peavad sammu pidama üha keenilisema seadusandlusega KERTU
Ruus
foorum@netexpress.ee t~
••••••••••
0 ••••••••••••••••••••••••••• 0 •••••• ··0 •••••••••••••
Mittetulundussektori organisatsioonid peavad ennast paljude uute nõuete täitmiseks järjest keerustuva seadusandlusega kurssi viirnaI samal ajal kui väikesed maksusoodustused annetustele võivad nende tege-
Andres Siplane
vust pärssid .
Foorumi auhinna võitis Andres Siplane
Suureks muutuseks kogu Eesti mittetulundussektorit puudutavas seadusandluses on ilmselt juulist jõustuv lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus. See hakkab palju täpsemalt sätestama kõiki lepingulisi ja lepinguväliseid suhteid ja nõuab sektorilt suuremat oskust korralikult töö-, üüri-, laenu- jm lepinguid vormistada, kinnitas Süda-Eesti mittetulundu ühenduste tugikeskuse koordinaator Eha Pehk. Lepinguväliste suhete alla läheb näiteks see, kui kohalik mittetulundusorgaJlisatsioon ka ut' b paaril õhtul nädala ~ li . el kokkuleppd küla kooli maja hoonet. ui majas peak näiteks tekkima tulekahju, oleks ühing maja kasutajana vastutav.
Annetajad kirja Kokku muudab seadus üle 120 õigusakti ja hakkab reguleerima paljut enne juhuse hooleks jäetut. Oktoo brikuise tulumaks useaduse muudatusega kehtestati tulumaksusoodustusega ühingutele ja sihtasutustele ka nõue esitada igal aastal 1. märtsiks maksuametile ülevaade oma annetustest. Nüüd tuleb esmakordselt kõik annetuste andjad nimeliselt kirja panna. Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretäri Kalle Kägi sõnul peaks uus määrus pigem annetamist soodustama kui ühinguid ahistama, sest heategevak otstarbeks sajakroonise andnud inimesel pole vaja enam maksuametile annetuse tõestami ega vaeva näha. Oksikisikuna võib igaüks annetada tulumaksuvabalt kuni 5% oma aasta tulumaksuga maksustatavast tulust. Nädala eest Äripäevas ilmunud artikkel, mis rääkis ligi 35protsendilisest maksu st annetu te pealt avaliku sektori toetamisel, tegi murelikuks ka osa mittetulundusühendusi. Uus kord ühendusi siiski ei puuduta. Juba kaks aastat võib firma anda maksuvabalt annetusteks 3% (esinduskulude mittekasutamiseI5%) sot iaalmakuga maksu tatavate t väljamaksete t.
Erisoodustusmaks kiusab Küll aga peavad mõned organisatsoonid seda korda võrreldes eehnisega, kui ettevõtted veel tulumaksu maksid ja võisid maksuvabalt annetada kuni 10% oma tulumak uga maksu tata a t tulu t, < nnettL i pär si aks. EELK Diakooniake ku juhataja Mart Salumäe kinnitab selget annetu te vähenemist
PEETER LANGOVITS
Annetustest elavale SOS Lastekülale tuleb suurem osa toetusest Austriast, Eesti osa moodustab eelarvest vaid paar protsenti. eriti väiksemate ettevõtete poolt. Kui 1999. aa tal sai Viljandi Pauluse kogudus sponsoritelt 60 000, siis 2000. aastal vaid 2000 krooni. Eelmisel aastal kogunes Eesti andjatelt 25 000 krooni, kuid vaid kahelt uureit ettevõtjalt, samas kui väiksemad annetajad on toetamisest loobunud. Samuti teeb koguduste elu keeruliseks erisoodustuste pealt nõutav tulwnaks: näiteks võib erisoodustust tähendada pastoraatide elamine - kuigi need on tihti hiiglasliku pinnaga, kuid kehvad e tingimustega elua emed.
SOS lastekala probleemideta «Mõni pastoraat on sisuliselt sundelamispind, kus vihma sajab tuppa ja seinad on pragu!ised,» sõna alumäe. «Selle pealt erisoodustuse tulumaksu maksta on ju üle mõistuse.» «Annetusi reguleerivad maksud on väga vaenulikud,» tõdes Salumäe, kelle hinnangul võiks maksuvabade annetuste piiriks olla vähemalt 10% sotsiaalmaksuga maksustatava t tulust praegu e 3% asemel. SOS Lasteküla tegevdirektori Sven Kreegi sõnul pole nende saadud annetussummades maksuvabastu, e sidumine palgafondiga küll suurt vahet tekitanud. ,<Summad pole liht alt nii suured,» m rki Kr e". ama sõnas ta, et ka Ee ti oi' ar nenud riikide ka Ib I j urutada ü teerni, kus mak u 00dustus d ajendak id rohkem annetama.
Annetustest elavale SOS Lastekülale tuleb uurem osa toetusest Austrias Innsbruckis asuvast peakorterist. Eesti andjatelt kogunes eeltni el aa.,tal rahaliste ja mitterahaliste annetustena kokku umbes 300 000 krooni, eelarvest paar protsenti. Kuid Äripäeva kirjeldatud uus ligi 35-protsendiline annetuste pealt riigile tasutav maks, mis puudutab avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid - muu hulgas ka rahvusraamatukogu, ra11vusooperit ja ülikoole - tegi mureHkuks Eesti Rahvuskultuuri Fondi. Näiteks ülikoolidele mõeldud Erica ja Ernst Ke a Fondist stipendiumidele makstud 171 000 kroonist läheks uue korra järgi mgi taskusse ligi 60 000 krooni. «Ei tahaks riigile seda 35% peale maksta,>~ kinnita ERKFi finantsdirektor linda Piik. Uuest aa tast võib töökaitse inspektsioon kontrollida ka eda, kas mittetulundu organisat ioonidel on tehtud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses nõutud töötajate riskianalüüs. Nii peab iga tööandja tööke kkonda kirjpldama - ka pisikese ühingu juhataja, kus ük 'kaks põhikohaga töötajat aMlti taga i tuvad, peab kirja panema, ka ruwn on korralikult valgu tatud ja arvutid õiges asendis. Praegu ei allna kaks kolmandikku ühendu te t maksuametile i egi aa mantannet näirek kü i üh st tugike kue t nõu maksuam ti t märgukirja aanud ühing, keloli aa taaruanne 1996. aa tast e i amata Ja males lamet soovi nüiid kõiki aruandeid tagantjärel .
· · . ·. · · . · · · . ·········oo·· ·t . ···d·············tO···. ···················Ii·..··t ··············· Korrektne aastaaruanne on igaJe mittetulundusühinguje visiitkaardiks suhtlemisel nii maksuameti, fondide kui teiste asutustega. • Sihtasutus esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile ja kohalikule maksuametile. Mittetulundusühing esitab aruande ainult kohalikule maksuametile. • Majandusaasta aruande koostamisel tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest ja Eesti Raamatupidamise Toimkonna otsustest. • Majandusaasta aruanne esitatakse kohalikule maksuametile kuue kuu jooksul pärast majandusaasta (enamasti kalendriaasta) lõppu ehk 2001. aasta kalendriaasta kohta hiljemalt 30. juunil 2002. Alustav ühendus võib lubada ka pikemat või lühemat perioodi kui 12 kuud, kuid mitte pikemat kui 18 kuud. • Mittetulundusühingu majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest, eessõnast ja allk!r!adest, tegev~s aruandest, raamatupidamise eest vastutava ISiku deklaratsloonist. Sihtasutustellisandub audiitori järeldusotsus. • Majandusaasta aruandes kajastatakse mittetulundusühingu või sihtasutuse vara ja kohustused ning majandustegevuse tulem (kasum/kahjum) aruande aastal ja eelneval perioodil. Aruande koostamisel selgunud, kuid aruande perioodi raamatupidamises kajastamata aruandeaasta tulud ja kohustused võetakse aruande aasta lõpetamisel arvele õiendi alusel. • Sihtfinantseerimise arvestamisel ja kajastamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna metoodilisest juhendist «Valitsuselt saadud sihtfinantseerimine». Sihtfinantseerimise kajastamisel kasumiaruandes tuleb jälgida, et real «muud tulud» näidatakse see osa sihtfinantseerimisest, mis oli vastavalt projektile kasutatud aruandeaa~al. Jä.~~ne\tal per.iood.iI ~~s~~a miseks ettenähtud sihtfinantseenng naldatakse bilanSIS luhlaJaliste kohustustena. Järgnevatesse perioodidesse jäav sihtfinantseerimise osa näidatakse bilansis pikaajaliste kohustustena. • Kasumiaruannet koostades võib mittetulundusühingul voi sihtasutusel tekkida tulu. Tulu tekkimine on lubatud ja naitab maJandustegevuse pOSitiivset tulemust. Allikas: HelgI Kapp, tnfo@valp.w (fO. ee
Kodanikuühi konna ajaleht Fourum andis välja ajakirjandusauhinna parimale 2001. aastal Foorumis Hnn nud mittetulundu sektori e indaja kirjutatud arvamusloole. Zürii tunnL ta. parim ak!: Andres Siplase loo «Ratsionaalsu e lõpp», mi arvustas riigieelarveli te konkm's id korraldami vii i. Uudseid ja julgeid, amas konkr etseid lahendu i pakkun art' kel to i e ktu. al n e ile 'I allinna turvali u - ja in tegratsio Iliameti kandaall t<Uktal. Loo autor töötab Riigikogu kant elei nOlInikuna, kuid on tegev mitm mittetulundusühenduses, tej le ea on ta ka Pärnumaa Kasuperede Ühing\. tegevjuht. Parima valikul hinnati küsimusepüstituse olulisust ja uudsust ning argumenteeritust ja head kirjutamiso kust. «Kolmanda ektori tegevu -t aitaks edendada sellised kirjutised aktivi tide uje t, ku jutustatal< oma väikestest tegude t, mis on a etatud üleriiklikku konte.k ti,), ütle zürii liige Tarmu Tamm rk. (Foorunl)
EMSLootab parimate kandidaate Eesti Mittetulundusühingute ja ihta utu te Lüt (EM L) kuulutas välja 2001. aasta parima mittetulundlIsühingu, ihta utuse, sponsorfirma, er annetaja vabatahtliku ja mi iooniinime e konkur i, mille märk õna s on el aastal «lIU ndu likku 30. jaanuarini saab konkurile esitada organisat ioone ja üksikisikuid, ke on oma tegevu es rakendanud uu i ideid ja andnud panuse ühiskonnaelu edendami ele. EM Jj l gevdirektor Kristina Mänd iitl ,et konkurss aitab üld, e teada saada, milliseid uuendu likke projekte õib Ee ti t I ida, ning ka neid ii vääriti eIttumm tad' . Pohjen atud ettepanekuid (e itaja andmed, kandidaadi andm d, kuni 15-r aIine põhjendu oma valikul ) ootab EM L ka pa ti, f • i õi mei i teel. Li ainformat ioon: Katrin K la, tel 626 3309; e-mail: info ngo.ee. www.ngo.ee I).