Foorum_2002_01_

Ilmub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi tael kord kuus

Nr. 1 (30) Reede 25. jaanuar 2002

KOD A N

K U ü H

s

K 0

N N A

HÄÄLEKAN D J A

Ühendused peavad sammu pidama üha keenilisema seadusandlusega KERTU

Ruus

foorum@netexpress.ee t~

••••••••••

0 ••••••••••••••••••••••••••• 0 •••••• ··0 •••••••••••••

Mittetulundussektori organisatsioonid peavad ennast paljude uute nõuete täitmiseks järjest keerustuva seadusandlusega kurssi viirnaI samal ajal kui väikesed maksusoodustused annetustele võivad nende tege-

Andres Siplane

vust pärssid .

Foorumi auhinna võitis Andres Siplane

Suureks muutuseks kogu Eesti mittetulundussektorit puudutavas seadusandluses on ilmselt juulist jõustuv lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus.

See hakkab palju täpsemalt sätestama kõiki lepingulisi ja lepinguväliseid suhteid ja nõuab sektorilt suuremat oskust korralikult töö-, üüri-, laenu- jm lepinguid vormistada, kinnitas Süda-Eesti mittetulundu ühenduste tugikeskuse koordinaator Eha Pehk.

Lepinguväliste suhete alla läheb näiteks see, kui kohalik mittetulundusorgaJlisatsioon ka ut' b paaril õhtul nädala ~ li . el kokkuleppd küla kooli maja hoonet. ui majas peak näiteks tekkima tulekahju, oleks ühing maja kasutajana vastutav.

Annetajad kirja Kokku muudab seadus üle 120 õigusakti ja hakkab reguleerima paljut enne juhuse hooleks jäetut.

Oktoo brikuise tulumaks useaduse muudatusega kehtestati tulumaksusoodustusega ühingutele ja sihtasutustele ka nõue esitada igal aastal 1. märtsiks maksuametile ülevaade oma annetustest. Nüüd tuleb esmakordselt kõik annetuste andjad nimeliselt kirja panna.

Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretäri Kalle Kägi sõnul peaks uus määrus pigem annetamist soodustama kui ühinguid ahistama, sest heategevak otstarbeks sajakroonise andnud inimesel pole vaja enam maksuametile annetuse tõestami ega vaeva näha. Oksikisikuna võib igaüks annetada tulumaksuvabalt kuni 5% oma aasta tulumaksuga maksustatavast tulust.

Nädala eest Äripäevas ilmunud artikkel, mis rääkis ligi 35protsendilisest maksu st annetu te pealt avaliku sektori toetamisel, tegi murelikuks ka osa mittetulundusühendusi.

Uus kord ühendusi siiski ei puuduta. Juba kaks aastat võib firma anda maksuvabalt annetusteks 3% (esinduskulude mittekasutamiseI5%) sot iaalmakuga maksu tatavate t väljamaksete t.

Erisoodustusmaks kiusab Küll aga peavad mõned organisatsoonid seda korda võrreldes eehnisega, kui ettevõtted veel tulumaksu maksid ja võisid maksuvabalt annetada kuni 10% oma tulumak uga maksu tata a t tulu t, < nnettL i pär si aks.

EELK Diakooniake ku juhataja Mart Salumäe kinnitab selget annetu te vähenemist

PEETER LANGOVITS

Annetustest elavale SOS Lastekülale tuleb suurem osa toetusest Austriast, Eesti osa moodustab eelarvest vaid paar protsenti. eriti väiksemate ettevõtete poolt. Kui 1999. aa tal sai Viljandi Pauluse kogudus sponsoritelt 60 000, siis 2000. aastal vaid 2000 krooni.

Eelmisel aastal kogunes Eesti andjatelt 25 000 krooni, kuid vaid kahelt uureit ettevõtjalt, samas kui väiksemad annetajad on toetamisest loobunud.

Samuti teeb koguduste elu keeruliseks erisoodustuste pealt nõutav tulwnaks: näiteks võib erisoodustust tähendada pastoraatide elamine - kuigi need on tihti hiiglasliku pinnaga, kuid kehvad e tingimustega elua emed.

SOS lastekala probleemideta «Mõni pastoraat on sisuliselt sundelamispind, kus vihma sajab tuppa ja seinad on pragu!ised,» sõna alumäe. «Selle pealt erisoodustuse tulumaksu maksta on ju üle mõistuse.»

«Annetusi reguleerivad maksud on väga vaenulikud,» tõdes Salumäe, kelle hinnangul võiks maksuvabade annetuste piiriks olla vähemalt 10% sotsiaalmaksuga maksustatava t tulust praegu e 3% asemel.

SOS Lasteküla tegevdirektori Sven Kreegi sõnul pole nende saadud annetussummades maksuvabastu, e sidumine palgafondiga küll suurt vahet tekitanud. ,<Summad pole liht alt nii suured,» m rki Kr e". ama sõnas ta, et ka Ee ti oi' ar nenud riikide ka Ib I j urutada ü teerni, kus mak u 00dustus d ajendak id rohkem annetama.

Annetustest elavale SOS Lastekülale tuleb uurem osa toetusest Austrias Innsbruckis asuvast peakorterist. Eesti andjatelt kogunes eeltni el aa.,tal rahaliste ja mitterahaliste annetustena kokku umbes 300 000 krooni, eelarvest paar protsenti.

Kuid Äripäeva kirjeldatud uus ligi 35-protsendiline annetuste pealt riigile tasutav maks, mis puudutab avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid - muu hulgas ka rahvusraamatukogu, ra11vusooperit ja ülikoole - tegi mureHkuks Eesti Rahvuskultuuri Fondi.

Näiteks ülikoolidele mõeldud Erica ja Ernst Ke a Fondist stipendiumidele makstud 171 000 kroonist läheks uue korra järgi mgi taskusse ligi 60 000 krooni. «Ei tahaks riigile seda 35% peale maksta,>~ kinnita ERKFi finantsdirektor linda Piik.

Uuest aa tast võib töökaitse inspektsioon kontrollida ka eda, kas mittetulundu organisat ioonidel on tehtud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses nõutud töötajate riskianalüüs.

Nii peab iga tööandja tööke kkonda kirjpldama - ka pisikese ühingu juhataja, kus ük 'kaks põhikohaga töötajat aMlti taga i tuvad, peab kirja panema, ka ruwn on korralikult valgu tatud ja arvutid õiges asendis.

Praegu ei allna kaks kolmandikku ühendu te t maksuametile i egi aa mantannet näirek kü i üh st tugike kue t nõu maksuam ti t märgukirja aanud ühing, keloli aa taaruanne 1996. aa tast e i amata Ja males lamet soovi nüiid kõiki aruandeid tagantjärel .

· · . ·. · · . · · · . ·········oo·· ·t . ···d·············tO···. ···················Ii·..··t ··············· Korrektne aastaaruanne on igaJe mittetulundusühinguje visiitkaardiks suhtlemisel nii maksuameti, fondide kui teiste asutustega.

• Sihtasutus esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile ja kohalikule maksuametile. Mittetulundusühing esitab aruande ainult kohalikule maksuametile.

• Majandusaasta aruande koostamisel tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest ja Eesti Raamatupidamise Toimkonna otsustest.

• Majandusaasta aruanne esitatakse kohalikule maksuametile kuue kuu jooksul pärast majandusaasta (enamasti kalendriaasta) lõppu ehk 2001. aasta kalendriaasta kohta hiljemalt 30. juunil 2002. Alustav ühendus võib lubada ka pikemat või lühemat perioodi kui 12 kuud, kuid mitte pikemat kui 18 kuud.

• Mittetulundusühingu majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest, eessõnast ja allk!r!adest, tegev~s­ aruandest, raamatupidamise eest vastutava ISiku deklaratsloonist. Sihtasutustellisandub audiitori järeldusotsus.

• Majandusaasta aruandes kajastatakse mittetulundusühingu või sihtasutuse vara ja kohustused ning majandustegevuse tulem (kasum/kahjum) aruande aastal ja eelneval perioodil. Aruande koostamisel selgunud, kuid aruande perioodi raamatupidamises kajastamata aruandeaasta tulud ja kohustused võetakse aruande aasta lõpetamisel arvele õiendi alusel.

• Sihtfinantseerimise arvestamisel ja kajastamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna metoodilisest juhendist «Valitsuselt saadud sihtfinantseerimine». Sihtfinantseerimise kajastamisel kasumiaruandes tuleb jälgida, et real «muud tulud» näidatakse see osa sihtfinantseerimisest, mis oli vastavalt projektile kasutatud aruandeaa~al. Jä.~~ne\tal per.iood.iI ~~s~~a­ miseks ettenähtud sihtfinantseenng naldatakse bilanSIS luhlaJaliste kohustustena. Järgnevatesse perioodidesse jäav sihtfinantseerimise osa näidatakse bilansis pikaajaliste kohustustena.

• Kasumiaruannet koostades võib mittetulundusühingul voi sihtasutusel tekkida tulu. Tulu tekkimine on lubatud ja naitab maJandustegevuse pOSitiivset tulemust.

Allikas: HelgI Kapp, tnfo@valp.w (fO. ee

Kodanikuühi konna ajaleht Fourum andis välja ajakirjandusauhinna parimale 2001. aastal Foorumis Hnn nud mittetulundu sektori e indaja kirjutatud arvamusloole. Zürii tunnL ta. parim ak!: Andres Siplase loo «Ratsionaalsu e lõpp», mi arvustas riigieelarveli te konkm's id korraldami vii i.

Uudseid ja julgeid, amas konkr etseid lahendu i pakkun art' kel to i e ktu. al n e ile 'I allinna turvali u - ja in tegratsio Iliameti kandaall t<Uktal.

Loo autor töötab Riigikogu kant elei nOlInikuna, kuid on tegev mitm mittetulundusühenduses, tej le ea on ta ka Pärnumaa Kasuperede Ühing\. tegevjuht.

Parima valikul hinnati küsimusepüstituse olulisust ja uudsust ning argumenteeritust ja head kirjutamiso kust.

«Kolmanda ektori tegevu -t aitaks edendada sellised kirjutised aktivi tide uje t, ku jutustatal< oma väikestest tegude t, mis on a etatud üleriiklikku konte.k ti,), ütle zürii liige Tarmu Tamm rk. (Foorunl)

EMSLootab parimate kandidaate Eesti Mittetulundusühingute ja ihta utu te Lüt (EM L) kuulutas välja 2001. aasta parima mittetulundlIsühingu, ihta utuse, sponsorfirma, er annetaja vabatahtliku ja mi iooniinime e konkur i, mille märk õna s on el aastal «lIU ndu likku 30. jaanuarini saab konkurile esitada organisat ioone ja üksikisikuid, ke on oma tegevu es rakendanud uu i ideid ja andnud panuse ühiskonnaelu edendami ele.

EM Jj l gevdirektor Kristina Mänd iitl ,et konkurss aitab üld, e teada saada, milliseid uuendu likke projekte õib Ee ti t I ida, ning ka neid ii vääriti eIttumm tad' .

Pohjen atud ettepanekuid (e itaja andmed, kandidaadi andm d, kuni 15-r aIine põhjendu oma valikul ) ootab EM L ka pa ti, f • i õi mei i teel.

Li ainformat ioon: Katrin K la, tel 626 3309; e-mail: info ngo.ee. www.ngo.ee I).

2

25. jaanuar 2002

Heategevus kättesaadavaks Võimalust maksuvabalt annetada peab suurendama nglismaa tegi asja ära. Kahe aasta eest otsustas sealne parlament, et kõik heategevuslikele ja üldkasulikele organisatsioonidele tehtud annetused, mis ületavad 6350 krooni, on maksuvabad.

Eesti käitub täpselt vastupidi. Seadusn1uudatused näitavad, et ühiskonnale vajalike ettevõtmiste toetamine on erasektori1e aasta-aastalt komplitseeritunlaks tehtud.

Samal ajal kui ettevõtjaid püütakse kaasa tõmmata ühiskonna ees seisvate üleriikIike ja kohalike probleemide lahendamisse ja sotsiaalses e partnerlus8e. on finnade poo1 et annetamist puudutavad seadused täna tagurlikumad kui seitse-kahek a aa tat tagasi. Sõnad lähevad tegudest lahku ning seadusandjate poliitilised meetmed räägivad deklaratsioonidest erinevat keelt.

Miks võib ettevõtja annetada maksuvabalt kuni viis protsenti sotsiaalmaksuga maksustatavatest väljamaksetest? Miks ei võiks see protsent olla 10? Nüüd kehtib uus tulumaksuseaduse muudatus, mis nõuab sponsoritelt uure osa avaliku sektori toetamisellisamaksu ligi 35% annetussummast.

Inglismaa varianti meil rakendada ei saa, selgitavad eadusandjad. Liiga palju oleks siin maksupettusi. Kui puuduksid igasugused piirangud, leiduks meil varsti mittetu}undusühinguid, millede omanikering langeks kokku Eesti suurimat kasumit saavate firmade omanikega, hoiatab Riigikogu rahanduskomisjoni liige Olev Raju. Ka avaliku sektori toetamise maksustamist põhjendatakse pettu ekahtlustustega.

\ \

,\

I

eaduseandja peabIG üritama välistada juba eos võimalikke sulitempe, kuid kuni pole ette näidata ka või ühtainsatki konkreetset maksupettust seoses mittetulundusühingutete annetamisega, peaks olema väga ettevaatlik lihtsalt niisama igaks juhuk annetamissüstee mi piirmnisega. as ei ole siiski ajal, mil sotsiaal fääri, haridust ja kultuuri kurnah krooniline rahapuudus ning riigil ei jätku vahendeid ühe ega teise vajaliku idee elluviimiseks või põletava kü imu e lahendami eks, enesehävituslik läInmatada ettevõtjate püüdlusi ja huvi toetada kohalikku kogudust, küla eItsi, teadusuuringute keskust või infoühiskonda edendavat fondi?

Vaata Maailma sihtasutuse juht Alar Ehandi kirjeldab telve ponsorlustegevuse piiramist pettusekal1Jikust ettevaatusest kui peavalu ravimi t giljotiiniga.

Natuke arvaks edamoodi justkui ka seadu andjad ise.

Olev Raju 'rmitab, et rahanduskomisjon ja rahandusmini teeriuTTI on samuti leidnud, et 5 protsendiline piirang on liiga range ning asetab erinevad ettevõtted väga ebavõrdses e eisu. Seadused võiks tõesti igale annetajatele sõbralikumaks rnuuta.

S

Repliik

Lang loob süsteemi arna eit Tallinna linnale ei aa vist kunagi valmis linna valit emise kee n, mi kõiki rahuldaks. Et enamik linn üsteemi mädapaiseid puhastatakse nend lõhkcmise järjekorras, on ebameeldiv, kuid ilmselt ka paratamatu.

I inna raha jagamise täielik suvali us ilmne mõn rl kuud taga i eoses turvali llS- ja migrat iooniametiga. Tollal tunni tasid nii linnaisad kui ka kodanikuühenduste e 'indajad, et jah, tõepoole, t, rahajagamise sü tcemi pole.

Aarne Seppel atuke rohkem kui kuu aega ametis Postimees olnud abilinnapea Rein Lang räägib väga amkah, kuidas peaks kogu linna ulatuse olema selge ja läbinähtav, k s, kui palju, kellelt ja milleks raha aab. Ning iga jagatud krooni puhul peab olema teada. kes vastutab selle andmise eest ning k kontrollib, et ee kroon tõ ti ka sihipäraselt kasutati.

OI n kindel. el mingi üsteem märtsi alguseks ka luuakse. Ja oleks parem nii linnavalit us le kui ka kolmandale sektorile. et Ull rahajagami kord ätestc k, konkr etsell, kuidas toetust taolleda, kes ot ustab ja ke va tutab.

Kõige vähem vajavad allinna mittetulundusühingud seda, t poole aa ta pärast nenditak praegu loodava rahasramissüst emi kohta: tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati. Langilon uurepäran võimalus tõestada. et ta suudab lisaks ilu atcle õnadele kolmanda sektori toetarni e kohra seda ka reaal eit «tugevdada ja tekitada», nagu ta ise oma sü teemi loomist nimetab.

S

Kirjutage foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede Liit, parnu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6311210, tel 6 461005, e·post foorumOnetexpress.ee Toim tajad: Kertu uus, Aame Seppel

,

,'

\

\ \

\

1

\

\' ,I \ \

I /

I

f

SE GA JA .

Kohnanda sektori rahastamist peab täiustama ittetulundusühingutel ja sihta uttlstel on ühiskonnas uur roll. Nii suur roll, et kõiki neid asutusi ja organisatsioone, ke on oma põhieesmärgik seadnud mitte omanike rikastamise, vaid ühiskonnaliikmete teenindamise mitmetes valdkondades (eelkõige sotsiaalsfääris)' on hakatud nimetama kolmandaks sektoriks (era- ja riikliku sektori kõrval).

On selge. et selline oluline sektor vajab oma tegevuseks raha. Allikaid on põhimõtteliselt kolm: riigi toetused, erasektori annetused ja nn omatulud, oma tegevusest tulenev sissetulek.

Eesti riik on aastate vältel ajanud madalate mak ude poliitikat. Ärgem vaielgern siinkohal selle poliitika õigsu e, tema plusside ja miinuste üle.

Konstateerigem vaid. et kuna riigieelarve maht on ellise poliitika juure väike, jääb ka riigipoolne kolmanda ektori toetamine tagasihoidlikuks.

Omatuludel ma peatuda ei tahaks - kolmas sektor on väga lai mõiste ja seetõttu on omatulude saamise võimalued eri ühingutel väga erinevad. Peatuksin veidi pikemalt erasektori osal kolmanda sektori rahastamisel.

M

estil puudub selline pikaajaline ja kõikehõlmav hea traditsioon, kus erasektor peab iseenesest mõistetavaks ja auasjaks kolmanda sektori toetamist. Samal ajaian oluline, et riik toetak sellise suhtumise teket Ee ti . Seda saab teha kahel tee] - aktiivse selgitustööga ja materiaalse stimuleeri-

E

misega.

Ee ti praeguses varakapitaIistliku staadiumis on väga keeruline midagi olulist muuta ainult jutuga. Järelikult on oluline tagada erasektori materiaalne huvitatus

Olev Raju Riigikogu

rahanduskomisjoni liige, Keskera-

kond

juhtivate ja suurimat kasumit saavate firmade nimedega.

Kuna praegu kehtivas maksuseaduses puudub kasumi mõiste, siis on piirangute alusek praegu töötasufond.

Kõikvõimalikud annetused (kaasa arvatud ametiühingule tehtud, toimetulekuks osutatud materiaalne abi, spordivõistluste auhinnad jne) kokku ei tohi olla suuremad kui 5% antud perioodil tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete summast.

kolmanda sektori toetamisest.

Kõigepealt on kolmas sektor sisuliselt vabastatud tulumaksust. Kogu nn omatulu, mida nad teenivad, jääb neile maksuvabalt. Ainult hk lihtsamalt öeldes siis, kui ühingu likvideerimi~?ningaid . juriidilisi sel tekib laialijaotamisele rninuansse mItte arvestanev «ülejääk», maksustatakse des -, sel perioodil välja see tulumaksuga. makstud töötasust. Selline Kolmanda sektori enda piirang ei ole kõige õnnestuomatulude mak uvabaks tenum. Kõigepealt on 5% töögemisest on olulisem, et eratasust üldiselt võttes märksa sektori tehtavad annetused rangem piirang kui varem oleksid maksuvakehtinud kasumiJ bad. Kuni viimase baseeruv piirang. tulumak u eadu e Eesti praeguTeiseks on suure muutmiseni töötasu osakaal ses varakapivõis maksumaksja eri ettevõtetes vätalistiikus oma tuludest (enga erinev. mi tõtstaadiumis on ne tulumaksusumtu ka see piirang väga keerulima leidmi t) maha on eri ettevõtete arvata kolmandale ne midagi olu- suhtes tegelikult sektorile tehtud väga erinev. list muuta annetused, mille Riigikogu raainult jutuga. kogusumma ei handuskomisjon Järelikult on ületanud aastas ja rahandusminisoluline tagada teerium on seda 10% tema tulude t. erasektori ma- probleemi arutaPraegu kehtiteriaalne huvi- nud ja tulevikus vas tulumaksuseavõib seaduse selle tatus kolmanduse on samuti osas oodata da sektori toe- sätte ette nähtud makmuudatusi. tamisest. susoodustused Füüsiline isik neile, kes toetavad võib maksuvabalt kolmandat sektorit. toetada kolmandat Ka praegu kehtivad siin piisektorit 5 protsendiga netorangud. Põhjus on väga lihttulust. ne -liiga palju on meil makKõik need soodustused supettusi (ja muid ulitemon loomulikult olulised kolpe). manda sektori toetamiseks.

Seetõttu on loogiline, et Kuid nagu näitab praktika. on kui puuduk id igasugused see ebapiisav. Seetõttu kuupiirangud, oleks meil varsti lub kolmanda sektori rahasolemas mittetulundusühintarni e täiustamine kiiret laguid, mille nimed (või omahendust vajavate probleeminike ring) langeks kokku Eesti de hulka.

E

Kui palju soodusta vad Eestis seadused annetamist? (cMida vähem töötajaid, seda väiksem võimalus annetada.))

Mall Hellam Avatud Eesti Fondi juhataja

a ei tea ühtegi teist riiki, kus annetuste tulumaksuvaba miinimum oleks seotud töötajate arvuga.

Mida vähem töötajaid, seda väiksem võimalus anne tadaometi võib mõnel internetifiJmal olla väike meeskond, aga suured sissetulekud.

Ka üksikisikute annetamist on piiratud. lnimesed saavad tulumaksu tagasi näiteks koolituse, pensionikindlu tuse, eluasemelaenu pealt. Aga aasta jooksul võid saada tagasi ainult 50 000 krooni.

Kui need protsenelid niiviisi tagasi tiIkudes selle summa kokku teevad, süs ei saa enam kasutada oma võimalust viis protsenti tulust maksuvabalt annetada.

M

((Praktikas tõmmati kõri veelgi rohkem kinni ••)

Alar Ehandi projekti Vaata Maailma juht

melik on see, et kui seni on räägitud, et meil on sponsorIus niigi raskendatud ja seda peaks rohkem soodustama, siis praktikas tõmmati kõri veelgi rohkem kinni. 1... / Riik on teinud endale seadusemuudatusega karuteene, sest lootes teenida paarkümmend miljonit krooni aastas ekstra tulumaksu, jõuti tulemuseni, et maks selles ulatuses ei laeku, sest erasektor piirab kingituste ja ennetuste tegemist ning lisaks maksu mittelaekumisele peavad riik ja omavalitsused leidma täiendavat raha toetuseta jäänud vald-

I

kondadele. (Äripäev. 17. jaanuar 2002)

.... . ............... . .. .

... . ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3

RUM

25. jaanuar 2002 .. .

.. .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... . .. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . .

.. .

..... .

........... . .. . .

...... ... . .

. . . . .. . . . . . . . . . . . . .

. . .. ...... .

.. . .

. . . . . . .. . . . . . . .

o O •••••••• 0 ..... .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . oO . . . . . . . .. . .. .

. . . . . . . . . . . . . . . . ... . . . .

. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . .

. . . . . .. . . . . . . . . .

. . . ... . ..... . . ...... . . .

Üürnikud ja majaomanikud nõuavad linnalt kortereid KERTU

Ruus

fo oru m@netexpress.ee

Agu Laius on EMO esinduskogu esimees.

ARH I IV

Ümarlaud tegutseb hoogsalt AGU LAIUS agu@jtLee

Teine Eesti Mittetulundusühenduste ÜmarIaua (EMÜ) suurkogu tuleb kokku 7. aprillil Tartus Vanemuise kontserdisaalis. Selleks on EMÜ esinduskogu ette valmistanud statuudi ja otsustanud, et arutamisele tulevad kahe peamise teemana kodanikuühiskonna ja -ühenduste elujõulisus Eestis ning kodanikuühenduste eetikakoodeks.

Valitsus vajas partnerit

Ümarlaud on alaliselt toimiv mittetu.1undusühenduste foorum, mis suhtlemiseks ja ühisseisukohtade kujundamiseks kasutab erinevaid töövorme ja omavahelise suhtlemise kanaleid, moodustab end esindava kogu, töörühmi ja koalitsioone.

EMÜ idee sündis Eesti mittetulundusühenduste vajadusest konsolideeruda sektori arengut puudutavates valdkondades seisukoha kujundarniseks. See oli omakorda vajalik, et Riigikogu! ja valitsuseloleks dialoogi- ja koostöö partner kolmanda sektori strateegilistes küsimustes.

Kord aastas toimub Eesti Mittetulundusühenduste Ü marJaua aastakoosolek. Seal räägitakse hetke olulisematel teemadel kolmanda ' sektori tegevuses ning püstitatakse ülesanded eelolevaks aastaks. Üleriigilisele koosolekule eelnevad pfukondlikud ümarlauad kõigis Eesti regioonides. EMÜ aastakoosoleku (suurkogu) läbiviimise põhimõte on lihtne kõik on kutsutud ja varakult informeeritud arutamisele tulevatest küsimustest, kõigil on võimalus osaleda piirkondlikult aastakoasoleku ettevalmistamisel.

3. veebruaril 2001. aastal toimunud esimese EMÜ koosoleku algusek oh kohal 458 inime t, neist 290 eri mittetulundusühenduste volitatud esindajad.

Esinduskogu töötab pidevalt

Valiti 17+ ID-liikmeline Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu, mille ülesandeks oli kokkulepitud suunas edasi töötamine ning ümarlauast tõelise pidevalt toimiva ühenduste foorumi kujundamine. Seda on esinduskogu ka kohusetundlikult teinud.

Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon on menetlemisel Riigikogus, toimuvad läbirääkimised ühenduste riikliku rahastamise korrastamiseks, käivitunud on mittetulundusühingute info- ja diskussiooniHst (org.kodanikeyhiskond@lists.ut.ee), töötab EMÜ kodulehekülg aadressil www.emy.ee. kus saadaval kogu EMÜ tegevusega seotud info. Edeneb analoogiliste ümarlaudade teke piirkondades, on käivitunud dialoog mitme riigiasutusega.

Pinnapeaise loogika järgi peaksid Eesti Öigusjärgsete Omanike Liit ja Eesti Oürnike Liit olema vihavaenlased. Tegelikult püüavad nad koos viia lõpuni tänaseks kümme aastat kestnud omandireformi, mis nende hinnangul vajaks riiklikku suunamist.

Praegu on ebakindlas seisus tagastatud majades elavad üürnikud ning samal ajal ei saa omanikud ennast omanikena tunda. «Eesti riik pole kümme aastat tahtnud seda küsimust lahendada,» kinnitas Eesti Üürnike Liidu esinaine Helle Kalda.

Tallinna linnavolikogu otsu st eraldada uues eelarves munitsipaalelan1ufondi su urendamiseks 145 miljonit krooni, peab Helle Kalda omanike ja üürnike llitude suureks võiduks. Linnavalitsuse sõnul peaks selle summa eraldamine olema esimene samm suure elamuehitusprojekti elluviimiseks, mille tulemusena valmiks Tallinnas 5000 uut korterit.

Nii omanike kui üürnike organisatsioonid on tekkinud tänu omandireformile - ja mõlemad usuvad, et see viidi läbi lohakalt, ebaõiglaselt ja venitades. «Reforme tuleb te ha ta akaalustatult,» märkis oma maja tagasi saanud Eesti Öigusjärgsete Omanike Liidu juhatuse liige Tiit Ulas, kelle arvates oleks üürnikele pidanud andma eelisõiguse ettevõtete ja maa erastamise!.

Õiglus tuleb jalule seada

Üürnike Hidud soovivad ka, et tagastatud majades elavatele üürnikele makstaks kompensatsiooni vastavalt nende korteri turuhinnale, milleks Kalda sõnul võiks kuluda ligi miljard krooni. «Ülekohus tuleb rahaliselt hüvitada,» kinnitas ta. Seda peaks tegema Kalda hinnangul tagasiulatuvalt - nii et kompensatsiooni saaksid ka kõik need, kes juba ise on kuidagi oma probleemid lahendanud.

See välistaks ka ebaõigluse, millele viitas 7. jaanuari Äripäev, kirjutades, et «taas karistatakse enda eest hoolitsemist, praegusel juhul iseseisvalt

.. .

,

••• "" • " '

. ... .

""

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . .

. . . . . . . . . .. . . . . . . . .

Lühidalt BAPP toetab sõitu konverentsidele Balti-Ameerika PartnerIusprogramm (HAPP) kuulutab välja konkursi mittctulundusühi.ngute ja sihtasutuste esindajatele, kes soovivad toetu to avõ tuks erial st ( konverentsidest ja seminaridest ning lühiajali test koolitusprogrammidest.

Stipendium on mõeldud nii reisimiseks Eestis kui ka sõitmiseks välisriikidesse käesoleva aasta jooksul. BAPPi toetuse ülempiir on 20000 krooni.

Konkur i eesmärgi ' 011 tõsta mittetulundusorganisatsiou nide suutlikkust org<misatsiooni juhtimis ja demokraatlikus otsustusprotsessis osalemis' alal, õimaldada sidemete ja kontaktide loomist ja vorgustikus osalemist.

Taotluste esitamise tähtajad on Il. veebmar ja 13. mai 2002.

Li ainfo: Natalja Loonurme, tel 631 3791. e-mail natalja a ocf.org.ee

BAPP toetab rohujuurealgatust Balti-Ameerika PartnerIusprogramm hakkab jagama kuni 10000-krooni eid minitoetu i ja kuni 2000-kroonis id milaotDetusi kohaliku elu ed ndajatele. Taotlusi kuni 2000-kroonistele summadele võetakse vastu jooksvalt kuni J. novembrini , taotluste esitamise tähtajad ku ni 10 000 kroonile on Il. v ebruar, 13. mai ja 16. september. odanikualgatuse toetusprogrammi eesmärk on toetada kodanikualgatuse ja rohu juure ta 'andi mittetulundus ühenduste arengut ning ärgitada inimesi leidma lahendusi kohalikele probleemidele.

Konkursile oodatakse t,lOllu si nii mittclulundusüh 'ndu 'leit, seltsingutelt kui ka sõltumatutelt gruppideit, ke soovi vad teadvustada kohalikul tasandil olulist teemat, loovad neile lahendusi kohalikke elanikke kaasates või on suunatud mittetulundusliku tegevuse ja kodanikualgatuse edendamisele rohujuure tasandil.

Lisainfo ja ametlikud a alduSl' vormid: Katrin Enno, tel 631 3791, e-mail katrin@ocf.org.ce, www.bapp.ee

Korterit ootavad tuhanded

Liitude põhiliseks ühiseks nõudmiseks ongi Tallinna ja teiste suuremate linnade munitsipaalelamufondi suurendamine. Munitsipaalelamufond, mis Põhjamaades ulatub viiendikuni linna korteritest, on Tallinnas ligi viie protsendiline.

Eraldatud 145 miljoni eest saaks ehitada umbes 200 kahetoalist korterit, Tallinnas aga on üürikorteri taotlejaid ligikaudu 5000, nende seas näiteks lastekodust tulnud, vanurid' põle.J;lgus kodu kaotanud.

Tagastatud majades elab Eestis hinnanguliseIt ligi 22 500 peret, neist enam kui pooled Tallinnas.

Tallinna elamumajandusameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg märkis, et Tallinna elamufond peaks olema suurem, kuid munitsipaalelamufondi suurendamiseks raha eraIdamine on poliitiline otsus.

~

ELF pakub tasuta õigusabi

Riik tegi Tallinnas Mustamäel Akadeemia tee 42 elanikest sundQQrnikud, lubamata neiloma elamispinda erastada. NOOd on Tallinn palganud viie ühiselamu elanikke aitama advokaadibürood, kes kaaluvad võimalust esitada riigile 70 miljoni krooni suurune kahjunõue erastamisvõimaluseta jätmise eest.

EGERT KAMENIK

oma elamistingimuste parandami tH. Veel soovivad omanike ja üürnike liidud võimalust saada pikaajalisi sooduslaene. Üks probleem jääb siiski üürnike ja omanike vahele see on üüri piirmäär, mis 1995. aastast oli Tallinnas 8 krooni ruutmeetrilt ja tõusis nüüd 15 kroonile ning millele lisati vahepeal üürnikele ka maamaks ja kindlustus. Üürnike ühendustele on üür tasu teenuse eest, mida omanik pAab ka osutama. Kui tasu tõuseb, paranegu teenus.

Helle Kalda tõmbab paralleeli leivategijaga, kes küsib aganaleiva eest ni&uleiva hinna, et kunagi tulevikus seda tootma hakata.

«Erimeelsus jääb erimeelsuseks,» ütles Kalda, kellele ei meeldi omanikud, kes kehvade elamistingimustega puumajas käsi laiutavad, et remont ei tule rahast välja.

Tiit ilias kinnitas aga just, et näruse üüri piirmääraga ei

saa niikuinii riigimakse ja üldkulusid kandevomanik maja korras hoida, rääkimata elamuseadusega ette nähtud 10protsendilisest omanikutulust. Ühendused päästsid reformi

Majandusministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Rain Veetõusmc märkis, et elamumajanduse arengukava kirjutamises osalesid kõik suurernad elamumajanduses tegutsevad ühendused - peale Eesti Üürnike Liidu ja Eesti Oigusjärgsete Omanike Liidu ka Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Tarbijakaitse Liit ning Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit.

Ehk on just sellepärast elamumajanduse arengukava se sisse kirjutatud, et riik saab probleemi lahendamisele palju kaasa aidata, abi tadcs imtsiatiivikaid kodanikuühendusi ning arvestades neid võrdväärse partnerina seaduseelnõude ettevalmistamisel.

Tiit Ulas omanike liidust

kinnitas, et kodanikuühendused on omandireformi palju tagant tõuganud. «Kui meid poleks olnud, poleks niigi kaugele jõutud ja reform oleks aa taid tagasi umbunud,» märkis ta.

Kui hiljuti Mustamäe linnaosa vanemaks aanud Helle Kalda näeb, et riigi ta 'andH peaks suurenema ka rahaline toetus munitsipaalelamufondi loomi eks, siis Riigikogu majanduskomisjoni esimees Andres Upstok nii ei arva. Tema hinnangul on undüürnikud Tallinna probleem ja lahenduse peab leidma eelkõige Tallinna linnavõim.

Lip tok lisa " et tal on hea meel, et ühenduste kaudu on kaasatud häid petsialiste, kuid viimased ei tohiks olla väga poliitilised. «Muidu võib jääda mulje, et üürnike eest võitlemie loo lmgi all üritatakse poliitilist profiiti lõigata,), märki rahanduskomisjoni esimee.

«Alati on võimalik kaitsta oma huve läbi poliitikute.»

Ee timaa Looduse Fond (ELF) hakka möödunud nädalast andma mittetulundusühingutele ja üksikisikutele tasuta keskkonnaalast õigusabi.

ELFi juri t Revo Linna märki ,et t nuse ee märk on an da inimestele ja organisatsioo nidele õigusabi kc kkollnakait se ja äästva arengu küsimustes, mis kätkevad endas avalikku huvi.

Muu hulga kuuluvad siia arendusprojektid, nagu uute tööstushoollotc ja clmnurajuonide rajamine. mis on seadus tega va -tuolus ja võivad ohustada keskkonnakait e huve.

Samuti hakkab (: LF jälgima seadu cmuudatu 'i ning tcavi tama neist keskkonnaorgani at ioone. Baltim ade ainu laadne õigu abiteenus ulatub telefoni või e-ldrja teel nõuan nete jagamisest kuni kohtu e~indami

cru.

Li ainfo: 07428443, mail revo@elfond.ee, www.elfond.e

Noored saavad interneti teelnõu 8. novembril käivitus 13-20aastastele ee ti ja v ne noortele mõeldud Eesti psühholoogiaüliõpilaste ühenduse internetipõhine nõusramisprojekt «( La hendus.net.,. Anonüümselt in (em tileheküljele kirjutavaid t ismelisi nõustavad T, rm Üli kooli ja Tallinna P dagoogikaülikooli psühholoogia - ja sotsiaaltöötudengid.

Projekti koduleheküljel saab tutvuda ka teünlletist tööprob leemide lahendu tega, lugeda psühholoogiaalaseid populaarteaduslikke artikleid ning . aada infot p ühholoogiacriala õpp imi võimaluste kohta. Lisainfo: http://lahendus.net

RlJM

25. jaanuar 2002

........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................, ........................................................................................

Edasi viivad raha ja võim olmas sektor ei saa avalikkuse tähelepanu võitmisel kunagi kandideerida ühiskonda vedavate avaliku ja ere sektoriga. Kuigi kolmandal sektoril on teatud valdkondades omamoodi revolutsiooniline roll, jäälõhkuja osa, siis tegelikkuses sõltuvad sektori areng ja positsioon ikkagi valitsuse ja ärimaailma olukorrast ning tahtest.

Põhjus on praktiline: edasiviivak jõuks igas eluvaldkonna on raha ja võim. Kuid mittetulundussektoris puudub materiaalse domineerimise ja võimu rakendamise võimalus.

Kolmas sektor võib tegeleda ka materiaal ete väärtuste loomisega, enamasti aga jäävad talle iiski toetust vajavad valdkonnad. Heategevus annab enam kui saab.

Pealegi pakub kolmas sektor tavaliselt huvi kitsale huvigrupi! või valdkonnale ning on fanaatikute ja vabatahtlike pänLSmaa.

Liiati tegeleb see sageli probleemidega, millest laiem ühiskond annastab jaanalinnu ündroomi põdedes eemale hoida. Piltlikult on seega kolma ektor alatiseks opo itjoonis - kui nii võib muidugi partnerlu e kohta väljenduda.

Selle mõttes võib mõni organi at5ioon. näiteks karskusühing, mõnes valdkonnas pidevalt urvet avaldada, kuid heategeval ja mittetulunduslikul eesmärgil tegutsemine eeldab ikkagi pon orJust ja toetust - seda nii materiaalselt kui moraalselt.

Selle «koti rauad» avanevad aga valitsuse ja ärimeeste poolt.

Paljus määravad teiste seklOrite suhtumise ühiskonna illdine olukord ja valuküsimused - we u , kuritegevus, puuded, pereprobleemid, alkoholism, narkomaania. Ühiskonna karjuvad vajadused on tegelikult suurim surve, mis paneb demokraatlikuJt valitud valitsu sektori «põlvili) ja toimima.

Praegu on Eesti avalikule ektorile mõju avaldanud Euroopa Liidu tahe. Samas ei saa kolmas sektor lihtsalt i tuda ja oodata paremaid päevi. vaid peab ka ise urvet avaldama. Seega on kolmanda sektori arengu küsimuseks ka oma

K

Veiko Männik kodu «Laeva

ülesannete selge teadvustamine avalikule ja erasektorile, et need «koti rauad>, avaneksid. Üheks võimaluseks on omada esindajaid valitud nõukogudes. kohalike omavalitsuste volikogudes ja Rügikogus - see on kuuldav hääl. Selles küsimuses ei saa olla tagasihoidlikku kompromissi - ka kolmas sektor peab osalema poliitikas (ka opositsioon osaleb poliitikas!).

Kuid ka ajakirjandusse jõudmine on kolmandale sektorile suur jõud. Selles valdkonnas läbilöömine sõltub suuresti organisatsiooni mainest (eriti kohalikus ma taabis), karismaatilisest liidrist ja isiklikest suhetest või osavast lobitööst.

Tavaliselt jõuab kolmanda sektori tegevus üleriigilisse meediasse vaid olukirjelduse või mingi sündmuse kajastusena.

Vahel õltub kajastus ka vaLitsussektori tellimusest, näiteks heategevuse esitIu või tänavalaste abistamine mõnel jõulupeal. Selli el juhul on aga tüüpiline, et meeldivam ad faktid ('ündmus ise) summutavad halvemad (tegeliku d vajadused) ja tõde jääb publikule idülliliseks arusaamaks: asi on korras! Teistpidi: meedias võetakse probleemid üles skandaali ajal ja välja paistab. et kõik on halvasti. ageli olenevad avalikkusküsimu ed mõnest karismaatilisest liidrist, kes on võtnud teiste sektoritega suhtlemisel «hääle>, rolli. Näiteks Avo Üprus vangla te ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teemadel.

Selliseid liidreid peaks olema igas valdkonnas, siis on ka väga lihtne nendesamade liidrite ühiseks rindeks. ühiseks hääleks konsolideerumine.

Praegu pole Eesti kolmanda sektori parimad päevad. Olukord on madalseisus.

S

Riiklikult on põhjuseks ehk on ka välistoetuse osakaal kolvalitsusprobleemid. maailmamandale sektorile aina vähenekriisid ja majanduslangus, mis nud või muutunud toimetuleomamoodi kõik mõjutavad ka kUI mittearvestatavaks. suhtlemist kolmanda sektoriga.

Samas on selle osakaal ikSamas paneb üllatama avaliku kagi (vähemalt meie organisatsektori jäik «murdusiooni jaoks) suurem mine» kriisist väljukui kodumaalt eraMulle on välis- sektorist tulev, mis miseks strateegia rahastaja öelleidmisel või sektori ei ole normaalne nähtus. ettepanekutega arnud: «Aeg on Lahendus on seevestamisel. mis on Eestil ise toijuures vaid üks: Eesti riigi arengu seisukome tulla, on erasektori enese tuhalt äärmiselt lühivaesemaid gevus ja osaliselt ka nägelik ja tagurlik paiku, mis «ärkamine» kolmankäitumine.

On fakt, et kolda sektori küsimusnüüd toetust mandast sektorist tes. Ka erasektoriIt vajavad .•> üritatakse mööda nõuab see mõistmist, et sotsiaalne kapital vaadata, justkui see luuakse ühiselt. Muu maailma ei toodakski sotsiaalset kapitali, näidetest on selgelt näha: eramis omakorda loob reaalset kapitali. On fakt, et sektori organisektori rikastudes rikastub ka kolmas sektor. satsioonidele suunatud riiklikke eraldisi aasta-aastalt vähendatakse, mis mõneti õigustatuna üsimus on aga tõesti partnerluses. Partnerluse küon tingitud eelarveprobleemidest, kuid teisalt - pöördvõrdelisimustes sektorite vahel selt - kahandab omakorda ühison Eestis veel asjad paigast ära konnamuutuste võimalusi ehk ja pole kujunenud selgeid seisukohti. Kolmas sektor peab häält sotsiaalset arengut. tegema ja oma funktsioone või Olukord muutub, kui valittaotlusi avalikkusele tutvustama susasutuste seisukohad muutuvad, ja seda arusaamises, et ning õigusi kaitsma. Kuid on selge, et küsimus on delikaatne. ka kolmas sektor on toimiv partner ühiskonna kujundamiÜhelt poolt - kuna mitte tu lundussektoris on palju kitsaid sel ja sel on suur roll ühiskondlike väärtuste loomisel. Riigil valdkondi. huvigruppe ja tegevusvõimalusi. siis ühte suurde on raha. küsimus on. millesse seda investeeritakse. «kampa» organisatsioone ilma Ärimaailma partnerlus sukomplikatsioonideta suruda ei hetes kolmanda sektoriga kassaa. vab teisiti kui valitsussektoril, Samas aga on vajalik sektokuna erasektor ei saagi ilmutarisse kuulujate omavaheline da karmis olelusvõitluses valitsuhtlemine ja nende üldiste hususele omast «ohvrimeelsust». vide kaitsmine ühiselt. koos seaÄri on äri. Seetõttu on koldusloomes osalemine. mistõttu mandale ektoriIe ukse avaja ikteatud konverentsid ja nõukokagi avalik sektor. Äriringkonna gud on vajalikud. Seda eelkõige teiste sektoritega partneriks saatoetus, ehk ka partnerius (kus alati ei pea olema ühendu ed mise vajadusel, sest ühte orgakerjuse rollis), kasvab koos eranisatsiooni ei võta suunanäitajana või survegrupina vähemalt sektori rikastumisega, majanvalitsussektor küll tõsiselt (erandusliku olukorra paranemisega.

Kui hetkeolukorda võib nimetadiks võib olla mõne väikese omavalitsuse tasand). da sellest seisukohast madalseisuks, süs seda seetõttu, et Eesti Konsolideerumjseks peab aga kõigepealt tekkima sponiseseisvumisega voolas riiki ja ka kolmandasse sektorisse palju taanne huvi sektori organisatväliskapitali, mis paratamatult sioonidel enestel, mis seni on veel ilmselt arengujärgus. Tekümne aasta järel pidi lõppema.

Mulle on välisrahastaja öelgemist on arvatavalt ka iseseisnud: «Aeg on Eestil ise toime vumise algusaastatest pärit tulla, on vaesemaid paiku, mis inertse suhtumisega «saame ise nüüd toetust vajavad.» Seetõttu - üksi - hakkama)}.

K

Loodus vajab advokaati emokraatlikus ühi konnas peaks olema igal inim sel ja huvigrupil õigu ja reaaIn võimaIu otsu mmi I kaa a rääkida. TeieIt poolt on elge, et alati ja kõigil ei 01 s 'da võimaIu t, või kui on. iis mõni teine arvamu - mis ei pruugi olla õig m ja parem. aga on mõjuvõim amkipub pahatihti võitjaks jääma.

Demo 'aatlikul ühiskonnal on vaja tasakaalu tajat.

On erinevaid eluvaldkondi, ku eelkirjeldatud situatsioon võih e ineda agedamini kui mujal. Üks nendest on keskkonnakaitse ja ellega seonduv.

Kahjuks näeme tihti olukorda, ku ühel pool eisab inimene või kogukond, kelle kodukanti tahetakse ehitada keskkonnaohtlikku tehast. ent kellel pole mingil põhjusel võimalik adckvaat eIt reageerida - ja teisel pool äriühing, kellel on piisavalt raha, et oma plaanid ellu vüa ja tehas ehitada.

Kodaniku va ta kaalukausil võib seista ka riik või kohalik omavalit us, ke ei oovi või ei lIuda oma eaduslikke kohustu i täita.

Ja loodu el pole endal võimalik ka vata, kui talle liiga te-

D

hakseo Ameerika ühendriikide uure keskkonnaõigu abi osutava organisatsiooni EarthJ usti- . ce'i lipukiri on < Kuna loodus vajab head advokaati» (Because the earth 1leeds agood lawye,~.

Revo Keskkonnakait e puhul võiLinno vad üh ks ta akaalustajaks olla ja enamasti ongi valitsusvälised Eestimaa organisatsioonid. TasakaalusLooduse taval ee märgij on mujal maailFondi jurist mas ja nüüd ka Eestis iseseisva teenusena eluõiguse aanud maal. Pikad traditsioonid on tasuta keskkonnaõigusabi osuAmeerika Ühendriikides 1971. tamine. aastal asutatud organi atsiooEe timaa Looduse Fondile niI EarthJustice (www.earth(ELF) teadaolevalt on ELF Baljustice. org). timaades esimesena käivitanud Möödunud sajandi üheksatasuta keskkonnaõigusabi andkümnendatel aastatel kerkisid mi e projekti. sellise teenuse osutajad esile ka mitmes Ida-Euroopa riigis. htlasi soovitakse projekEarthJustice võitis mööduti abil tõ ta keskkonnanud aa tal huvitava kohtuvaidorgani atsioonide juriiluse Mississippi jõekalda märgdilist suutlikkust. Samas aidaalade kaitses. Nimelt tuleb Mistakse keskkonnaorganisatsioosis ippi osariigis vastavalt seanideIt tulevaid seadusandluse dusele kõik hasartmänguasumõjutarni e ettepanekuid vastu ed rajada ujuwahenditele. tuvõetavasse juriidilisse vormi 1998. aastal said tegevusloa panna.

Mississippi jõe siiani puutumaTänapäeva ühiskonna vatus e 05 a kolm kasiinat. Sajadust tasuta keskkonnaõilW ma mõjutab ekspertide hinabi järele tõestavad analooginangul üks kasiino keskkonda list teenust osutavad elujõulisama palju kui väike linn. sed organi atsioonid välis-

·· U

Avalikkus - kolm riigiasutust. üks osariigi asutus ja hulk kodanikke - palus, et tegevuslubade väljastaja nõuaks kasiino omanikeIt põhjalikku keskkonnamõju hindamise läbiviimist.

Tegevuslubasid väljastav asutus keeldus, EarthJustice'i esindusel kaevati nad kohtusse ja saavutati hinnaline võit. Tõsi küll, erinevatel põhjustel ei jõudnudki kasiinod kohtuotsuse täitmiseni ja lõpetasid oma tegevuse. estis oleks kogukondadele või keskkonnaorganisatsioonidele kulunud marjaks ära juriidiline nõu keskkonnaõiguse valdkonnas Ubja põlevkivikarjääri juhtumi puhul või ka tuntud Undva sadama kaasuse korral.

Suur osa ELFiga tihedalt seotud inimestest, kelleks on toetajaliikmed (viimastel aastatel kokku 150-350). ELFi üritustel osalejad (ligi 500), «Metsavahh> (www.metsavaht.ee) kampaanias osalejad (ligi 200), on ankeetidel ja vestlustes soovinud. et ELF aitas aktüvsemalt inimestel võidelda keskkonnarikkumiste vastu.

E

Kõva sõna Teine sagedane süüdistus Eesti kooli kodanikukasvatuse programmide aadressil on kartus liiga truualamlike kodanike vormimise ees.

Anu Toots. politoloog, Euroopa Nõukogu projekti «Haridus demokraatliku kodakondsuse nimel) koordinaator (PM, 19.01.2002) Eesti mittetulundusorganisatsioonid on õppinud rahataotlusi kirjutama, raha kulutamisega saavad nad ka hakkama. Aruannete kirjutamise oskus on ka täitsa olemas. Minu arvates on käes aeg hakata saadud rahaga ka mingeid kontrollitavaid tulemusi saavutama.

Andres Siplane, aateühingute aktivist, Foorum, 30.11.2001

Intervjuu

Sotsiaalministeerlum on aruteluvalmis Sotsiaalministeeriwni õigusosakonna juhataja kt Peeter Milvere, miks ravikindlustuse seaduse eelnõu koostajad ei vastanud Eesti Õiguskeskuse ettepanekutele?

Ravikindlustuse seaduse eelnõu läbis laiapõhjalise kooskõlastusringi ja oma arvamuse said välja öelda nii patsientide, arstide kui ka haiglate esindajad.

Eelnõu autorid tutvusid kõigi tehtud ettepanekutega ning arutasid need ka töögrupis läbi.

Peeter Milvere Kõiki huvigruppideIt tulnud ettepanekuid arutati. Oli asjalikke ettepa- sotsiaalministeeriumi nekuid, kohati sõltuvalt ettepaneku õigusosakonna ju haesitajast, oli vastandlikke ettepane- taja kt kuid, mistõttu kõigi arvestamine on võimatu.

Ravikindlustuse seaduse eelnõu väljatöötamine on olnud kümnete inimeste töö. Nii ministeerium kui ka haigekassa on oma igapäevases töös pidevas kontaktis ravikindlustatute, ar tide, haiglate, apteekide, ravimitootjate ja tööandjatega. Koos vaadatakse läbi tulevikustsenaariume. kuid on selge, et saja protsendiliseIt pole võimalik kõigi huvisid rahuldada.

Valikuid on kutsutud ja seatud tegema poliitikud. Olen kindel, et ravikindlustuse seaduse eelnõu on läbinud ja läbib palju tõsiseid debatte nii sotsiaalkomisjonis kui ka Rügikogu saalis.

Sel teel valmiv seadus peaks tagama parima võimaliku kindlustuse olemasolevate rahaliste võimaluste ulatuses.

Miks oli eelnõu mõju hindamine oü puudulik?

Ma ei julgeks väita, et eelnõu mõjude hindamine oli puudulik. Ravikindlustuseelarve eeldatav rahaline maht sundis eelnõu autoreid tegema teatud valikuid.

See, et eelnõu raamis teatud valikud tuli teha. oli paratamatu. Kahjuks ei ole solidaarsuspõhimõttel töötava kindlustuse kaudu võimalik katta kõikvõimalikke ravi, ravimite ja hüvitistega seotud kulutusi ning tuleb otsustada nü kellegi kasuks kui ka vastupidi.

Ravikindlustuse seaduse eelnõuga seoses on olnud palju kuulda, et ministeeriwni esindajad ei tulnud korduvalt asja rahvale selgitama. Kus olete seda selgitamas käinud?

Ravikindlustuse seadust on tutvustatud kõikjal, kus selleks soovi on avaldatud, näiteks Ametiühingute Keskllidus, Harjumaa naiste ümarlaual, erinevate erakondade naiskogudes. lisaks on haigekassa omal initsiatiivil läbi viinud infopäeva Nõmmel, Pirital. Narva ja Jõhvis.

Ravikindlustuse seaduse eelnõu puudutab kõiki inimesi: me ise, meie lapsed või vanemad oleme haiged, ostame apteegist ravimeid ja soovime erinevaid hüvitisi. Siiski ei ole võimalik kõigl Eesti elanikega läbi rääkida. Iga inimese vajadused on erinevad ja sellest tulenevalt ka ootused ravikindlu tuse osas.

Ei ole reaalne ravikindlustuseelarve rahalisest mahust lähtudes rahuldada kõikide vajadusi.

Kuidas on huvigruppide kaasamine sotsiaalministeeriumis korraldatud? Millised on reeglid, süsteem? Ühtse id ja kehtestatud huvigruppide kaasamise aluseid ministeeriumil pole) see on paljuski seotud konkreetse eelnõuga sätestatava kaudu.

Samas on selge. et seadusi peavad täiuna inimesed, oo et eelnõude ettevalmistamiseian praktiliselt võimatu mööda minna huvigruppide arvamusest.

Palun tooge häid näiteid, kus sotsiaalministeerium on avalikkust kaasanud seaduseelnõude ettevalmistamisse.

Tooksin positiivse näitena patsiendiseaduse ettevalmistamise. Seaduse eelnõu ettevalmistamiselosalesid tervishoiutöötajad. patsiendid, teadlased Tartu Ülikoolist, sotsiaalministeeriumi ametnikud.

Eelnõu on läbinud laiapõhjaJise kooskõlastamise ning peaks autorite arvates tagama patsiendi ja tema õiguste kaitse tervishoius.

• • 44 • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Intervjuu Oll teh tud vastukajaks Eesti Öiguskeskuse koordinaatori Ülo Siivelti artiklile «Kuidas teha paremaid seadusii>, mis ilmus Foorumis 30. novembril 2001.

5

25. jaanuar 2002

Lang: Tallinnas polnud rahajagamisel mingit URMAS SEAVER urmas.seaver@postimees.ee

Kuigi Tallinna raputas moödunud aastal ametnike tagandamiseni viinud skandaal rahajagamisest mittetulundusühingutele, peab Tallinna abilinnapea Rein Lang õigeks rahaeralduste kasvamist kolmandale sektorile ja soovib selleks täpsustada rahajagamise korda ja selle eest vastutamist.

Tallinna endise abilinnapea Leivi Seri alluvuses töötanud turvalisus- ja integratsiooniamet jagas mullu mittetulundusühinguteie üle 10 miljoni krooni, millest 4,37 miljoni eraldamine oli volikogu revisjonikomisjoni hinnangul mittesihipärane ning ligi 3,3 miljonit krooni said toetust need projektid, mille läbiviijateks olid Eestimaa Ühendatud Rahvapartei liikmed või nendega lähedalt seotud isikud.

a

komisjon, sns kes ikkagi vastutab rahaeralduse ee t. Kui asi läheb lörri, siis ametijuht ju ka nagu ei vastuta, sest tema võib veeretada selle volikogu komisjonipeale.

Raha kultuuri- ja spordiÜIitusteks eraldavad ka linnaosad, seejuures on nad oma tegevuses suhteliselt vabad. See on jälle üks koht, mille üle võiks täiesti tõsiselt vaielda. Et mis see süs on - linn kehtestab ametite kaudu rahajagamiseks väga täpse korra, aga linnaosade puhul teeb igaüks omamoodi.

Mina taotlen igal juhul ka seda, et linnaosad jaotavad raha samuti ühtse korra järgi. Olgu see eraldus süs kas või 5000 krooni. Ei saa olla nii, et süsteeme on viis-kuus.

Võibolla peaks ka linnaosade rahaeraldamised volikogu komisjonist kuidagi läbi laskma, et see käiks enam avalikkuse silme eest läbi?

Kõige parem on öelda, et loome komisjoni ja sellega on probleem lahendatud. Kuid Kuidas see teie hinnangul lõppastmes peab keegi ikkagi võimalikuks sai? selle raba eest isiklikult vastutama.

Seri ja PantSenko (Tallinna Ametijuht või linnaosa vaturvalisus- ja integratsiooninem on ju see, kes sellele rahaameti endine juhataja Galina eraldusele ikkagi alla kirjutab.

Pantsenko - toim) asi oli tegeliTema sõlmib lepingu ja selle lekult küüniline poliitiline kokkupingu täitmist peab ka tema lepe, mille kaudu maksti mingitele tüüpidele raha, et nad hääjärgima. Temale laieneb ka linnavalitsuse sisekontroll ja voliletaksid soodsas suunas. Samukogu revisjonikomisjoni kontti sai see võimalikuks tänu selle, roll. See tähendab, et keegi et seal ei olnud raha jagamiseks tegelikult mitte mingisugust. peab lõppastmes ikkagi kandma isiklikku vastutust. süsteemi.

Ja see ei saa olla mingi kolMingi kordjustkui oli Pantlegiaalne organ - et teeme kosenko poolt kinnitatud, kuimisjoni otsuse, mille eest keegi das mittetulundusühingutete tegelikult lõpuks ei va tuta. See raha jagada? ei ole õige a i.

Oluline on ka see, et inforEi olnud mingit korda. Seal matsiooni taotlejate kohta peab oli niimoodi, et ametil oli minsaama andmebaasist. Näiteks, gisugune rahahunnik ja siis oli kui sa deklareerid, et taotled neil kolm komisjoni - integrat100 000 krooni kultuuriürituse siooni' kuritegevuse ennetamiläbiviimiseks, siis pead ühtlasi se ning aidsi ja narkomaania ka ära näitama, kas oled taotleennetamise komisjon. Igasse nud sellesama projekti rahas takomisjoni võis anda projekte, mist ka teistest allikatest. Näiaga nende komisjonide otsused teks Kultuurkapitalist, kus ju saolid ametijuht Pantsenkole muti eraldatakse maksumaksja soovitusliku iseloomuga. raha. Need asjad peavad olema Lõppastmes otsustas ikkagi kontrollitavad.

Pantsenko, kes pidi järelikult ka Me üritame riigi tasandil teselle asja eest vastutama. Kusha just Kultuurkapitaliga koosjuures oli ka selliseid rahaeraltööd, et säärane info liiguks. disi, kus üldse mingit komisjoni soovitust taga polnudki. Seda Muidu taotle d igast kohast 100 000 krooni ja eelarve on ka nimetatakse eesti keeles korra100 000 krooni ning lõpuks lageduseks. saad raha kaks korda.

Teine asi oli veel see, et seal ei olnud välja kujunenud mingiKas tänavu hakatakse raha sugust süsteemi, mille järgi projagama alles pärast seda, kui jektide tuJemustikkust hinnata. koostamiselolev uus kord on Otsus tehti ära, et eraldada mittetulundusühinguJe raha ja valmis ja vastu võetud ning rahaeraldised hakkavad selle iis maksti kohe välja. Seejärel järgi käima? jäädi ootama, et raha saaja kirjutaks tagantjärele aruande juVolikogu on eelarve vastu võtnud ja selle raha taotlemine, ba saadud rahasumma peale, mis spordiametil ja kultuuriet kuidas ta seda kasutas. See on minu arvates lausa koomiliväärtuste ametil selleks ette on nähtud, käib ikka vana korra ne. järgi edasi. Aga seda raha, mis Et detaiine rahakasutamise seisab turvalisus- ja integratkava oleks pidanud juba eelsiooniameti vastaval real, nüüd nevalt raha taotledes valmis kohe kasutama ei hakata. olema?

Turvalisus- ja integratsiooLoomulikult. Esiteks peab niametit 1. märtsiks enam ei ole ja selleks ajaks peaks selle korra taotlejalolema esitada detailne ühtlustama. Aluseks on ikkagi projekt. Nii nagu näiteks käib programmis «Et mõte saaks praegu toetuste taotlemine kulteoks» kasutatav süsteem, mida tuuri- ja haridusprojektidele me pisut kohandame. programmi «Et mõte saaks teoks» raames.

Kuidas hindate, kas teie alluKultuuriväärtuste ameti vuses olevatel ametiteian mitjuures on asjatundjate komistetulundusühingutele taotlejon, kes hindab projekte. Üle miseks ette nähtud raha liiga 100000 krooni küündivad eralvähe või põhjendamatult paldised lähevad seejuures veel ju (turvalisuse projektideks 15 edasi volikogu vastavale komismiljonit krooni, spordi- ja jonile hindamiseks. noorsooütitusteks 3,7 miljonit Linn töötab praegu välja krooni, kultuuriprojektidele ühtset rahajagamise korda ja 14 miljonit krooni)? mul on siin üks küsimus, et kui Loomulikult saab öelda, et lõppastmes otsustab volikogu

Lang usub, et kui kolmandat sektorit jalule ei aidata, ei tule kodanikuühendustest midagi valja.

TOOMAS HUIK

seda raha on äärmiselt vähe.

Aga meie vaesuse juures seda nii väga vähe ka pole, midagi ju teha saab. Spordil võiks küll tõepoolest olla rohkem raha.

Kuidas arvate, kas mittetutundusühingutele jagatavad rahasummad tulevikus pigem kasvavad?

Need peavad kasvama, sest see on ainus tsiviliseeritud tee, kuida raha kolmanda sektori korraldatavatesse üritustesse anda. Kui prooviksime samad üritused panna kuidagi otse eelarve se, siis algaks kaos.

Mitte keegi ei suuda pool aastat ette näha, et ta tahab maleturniiri korraldada. See võib olla linnale väga oluline üritu ja seda võiks rahaliselt igal juhul toetada. Äkki ei peaks mittetulundusühingutele üldse raha eraldama, pärast on ju palju muret ja vaeva selle raha kasutamise kontrollimisega?

See on see probleem kolmanda sektoriga, mis on Eestis äärmiselt I õrk. Ja kui kolmandat ektorit jalule ei aita, siis mingist kodanikuühiskonnast ka midagi välja ei tule. See on kindel.

On olemas avalikke funktsioone, mida võib ja tegelikult peabki kolmandale ektorile andma. See on koht, kus aarne kolmandat sektorit tugevdada ja tekitada. Niimoodi seda kogu maailmas toetatakse ja tekitatak e.

Galina Pan&nko

ARHIIV

Leivi ~er

PEETER LANGOVITS

Skandaalne rahajagamine viis ametist kaks linnajuhti URMAS SEAVER urmas.seaver@postimees

Mullu oktoobris avalikkuse terava kriitika alla sattunud kümne miljoni krooni jagamine integratsiooni, kuritegevuse ennetamise ning aidsi ja narkomaania ennetamise projektidele vii lõpuks ametist rahajagami t ohjanud abilinnapea Leivi Seri ja temale allunud ametijuhi Galina Pantsenk:o.

Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon tuva tas kuu aega pärast skandaali lahvatamist, et Pantsenko juhitud turvalisu - ja integratsiooniamet andis jagatud rahast üle nelja miljoni krooni valdkon-

da mittekuuluvatele projektidele. eejuures umb kolmandik kõigist rahaeraldustest ehk ligi 3,3 miljonit krooni aid toetust need projektid, mille läbiviijateks olid Eestimaa Ühendatud Rahvapartei liikmed või nendega lähedalt seotud i ikud ning nendest eraldustest oli 2,2 miljonit krooni selliseid toetusi, mis amet andis kasutada mittesihipäraselt.

Leivi Seri pani toonase võimuliidu leppe kohaselt ametisse just Eestimaa Ühendatud Rahvapartei.

Novembri algu e OlSU tas pealinna toonane linnavalitsus vabastada Pantsenko arne· tist, pannes talle süüks ek i-

musi eelarverahade jaotami el ning jämedaid vigu 'uneti juhtimisel.

Ser e itas lahkumi avalduse pärast survet oma erakonnakaaslastelt novembri keskel. PantS nko ja Ser pol kumbki seniajani tunnistanud oma üüd vääras rahajagamises. Pant enko on ähvardanud linna vallandamisotsu e kohtu se kaevata ning Ser kaalus pärast solvumi t oma erakonnakaa. last peale novembri parteist välja astuda.

Tallinna majandu politsei algata novembri ameti rahajagamise suht 'kriminaalasja, kuid riigiprokuratuur andi selle 19. novembril kaitsepo lit ei menetIu.

RUM

&

25. jaanuar 2002

Laurits pakub saare lastele turvatunnet MONIKA PUUTSA monikapuutsa@hot.ee

«Kui suudame kas vöi mõnele inimesele tõelise sõbra leida, loeme seda oma kordaminekuks,» sõnavad Anu Rahu ja Kelli Teede.

TOOMAS HUIK

Vabataht. . . . . . . ~ud otsivad sõpru ega inimestele ANNELI AASMÄE anneh.aa~mae@postimees.ee

Veebruari algul käivitub Eestis ainulaadne projekt, mis aitab psüühikahäiretega inimestel sõpru leida ning neil seelabi igapäevaeluga paremini toime tulla.

Ettevõtmine kannab nimetust «Sõbraks psüühikahäirega inime ele», mi kajastab täpselt ka projekti sisu - viieteistkümnest vabatahtliku t aavad psüühikahäiretcga inimeste sõbrad.

Vabatahtlik ja tema uus sõber võivad üheskoo teha kõike, mis mõlemale m eldib minna kinno või näitusele, juua kohvikus ta si teed või veeta õhtu tantsupõrandal.

Eelkõig peaks vabatahtlik täitma uhtlu partneri rolli.

Ju t uhtlerni vacgus on p üühikahäiretega inimestele suureks probleemiks, kinnitab Ok projekti autorei t, Tallinna

o

tasandil pakutavatest teenusPedagoogikaülikooli sotsiaaltöö test abivajajate tegelike nõuderiala tudeng Anu Rahu. Ta kümiste rahuldamiseks ei piisa. siUes ühe seminaritöö raames Praeguseks on tosin vabaTallinna psühhiaatriahaigIa patsiente, ning iga kolmas neist tahtlikku abistajat juba olemas, ülejäänud loodetakse leida jaaväitis, et tal pole kedagi, kellele nuari lõpuks. Seetõttu ootavad oma muredest rääkida aaks.

Rahu ja Teede telefonikõnesid Kuna Rahu ja tema kaaskõigilt neilt, kellel jagub mõi tautor KeHi Teede töötavad Pelvust ning soovi psüühikahäireguranna tugikodus Tallinnas, ga inimestele toeks olla. saab enamik vabatahtlikke enSeni on õbraks tahtnud dale sõbra just sellesama tugihakata valdavalt sotsiaaltöökodu asukate hulgast, kelle tudengid, ent on ka teistel eridiagnoosiks on peamiselt skialadel õppijaid, samuti neid, sofreenia. See krooniline ja pikel haridus juba omandatud. kaajaline haigus moodustab Oodatud ongi võimalikult p üühikahäiretc t valdava osa erineva tausta, vanuse ja huvining statistika järgi õnnestub dega inimesed, sest ka psüühiterveneda vaid igal neljandal kahäiretega inimesed on mithaigestuIlul. mesuguste huvidega. Peaasi, et Idee mitteprofessionaalide kaasamiseks pärineb teistest väbatahtlikul oleks tahtmist 01riikidest, kus vabatahtlike abil . la toeks, et tal jätkuks inimlikkust ja mõi tvu t, teeb Rahu lüon õnnestunud mitmeid psüühikese kokkuvõtte. hikahäiretega inimesi puuduVeebruaris algab vabatahttavaid probleeme lahendada ja likele mõeldud koolitusprogtegevusplaane ellu viia. ramm, mis vältab poolteist Eestis selline toetu seni kuud ning sisaldab loenguid puudus, kuigi pelgaJt riiklikul

psüühikahäiretest, suhtlemisja kuulamisoskusest, haigete tOimetulekuprobleemidest ning muust kõnealuse teemaga seonduvast.

Edasine tegevu on juba sõbraks saanute endi otsustada. Meie tingimus on, et kohtutakse vähemalt kord kuus ning et vabatahtlikud osalevad ka jätkukoolitusel, täiendab Rahu.

Projekti kasuteguri ja kordamineku üle aitab otsustada tagasiside - nii vabatahtlike kirjutatud aruanded kui psüühikalläiretega inimestele esitatud küsimustikud.

Koolituse läbinud ja kuue kuu jooksuloma sõprust pakkunud vabatah l!ikke ootavad vastavad tunnistused. Rahu ja Teede peavad õnnestumiseks juba seda, kui neil õnnestub kas või mõnelegi inime ele tõeline sõber leida.

Huviliste kõned on oodatud telefonidel 6 618 111 ja 056 158 735, töötab ka meiliaadress obra. teenus@mail.ee

plaanib väikesaarele ar omaanide taastuskeskust 0

Reedel, 4. jaanuaril kogunes allinna raekotta noorteühing Omo , et tutvustada uut projekti ({Lootu e aar)) , mille raame oovib ühing asutada üheI väike aarele narkomaanide rehabilitat ioonike ku e. Üritust vedasid balliriiete noored. ke kand id projekti tUTvustuse tle nii e ti kui vene keele .

Möödunud aasta lõpu võttis 2 eesti ja vene rahvu e t noort 0 a Omase kolmekuulie t töökodade proj leti t. 0 avõtjad kuula id loenguid narkootikumidest, aid kooliaine te järeleaitami tunde I ing aita id ka remontida Omose maja Tallinna Juurdeveo tänaas, mida klubi noored ise juba mõnda aega üle ehitavad.

Kooskäivate noorte eas oli nii neid, k· olid narkootikume tarvitanud, kui ka neid, kes polnud neid kunagi proovinud. ühingu juhatuse liikme Valeria Jakobsoni kinnituseloli ettevõtmisel suur mõju, sest nendest osavõtjatest, kes olid enne narkootikume tarbinud, ei teinud seda kolme kuu jooksul ja on llest siiani hoidunud 70%.

Jakobson ei soovinud arve täpsustada, et mitte elgelt eristada, kui paljud osalenutest olid olnud keelatud ainete küüsis.

Praegu käib OMOSe klubis iga päev kuni paarkümmend peamiselt 13-18-aa 'tast noort nii ee ti kui vene rahvusest, et pärast kooH koos õppida ja aega veeta.

Laste varjupaika Kuressaare kesklinnas on lihtne leida.

Ukse kõrvale seinale kinnitatud silti kirjaga «Kuressaare linna laste varjupaik Laurits» kaunistab kollane, otsekui lapsekäega maalitud päike.

Kuressaare Laurentiuse koguduse hoovil asuv ning koguduse järgi nime saanud laste varjupaik on olnud abivajajatele avatud ligi kuu.

Kuigi asutuse nimi ütleb, et tegu on linnalaste varjupaigaga, on Laurits mõeldud siiski kogu maakonna kodututele ning perevägivalla all kannatavatele lastele ja nende vanematele. Turvakodu pakub oma hoolealustele süüa, ööbimis- ja pesemisvõimalust ning kriisiolukorras ka rehabiliteerivat abi.

Kuressaare linnavalitsus toetab Lauritsat kuus 15 000 krooniga.

«Teoreetiliselt peaksime sellest elama, praktiliselt aga pole kellelgi turvakodu eelarvest veel täpset ettekujutust'» ütleb Lauritsa juhataja Aare Luup.

Lauritsa personali moodustavad viis spetsiaalse väljaõppe saanud inimest - perenaine ja kasvatajad. Ka Aare Luup ise täidab peale juhataja kohustuste ka kasvataja rolli.

Lihtne ja mugav

Aare Luup on lõpetanud Tallinnas Pedagoogilise Seminari ning omandab sotsiaaltöö erialal kõrgharidust.

Ta on hoolitsenud koolipraktika ajal nii väikelaste, invaliidide kui ka vanurite eest.

Lauritsa külalist ootavad ees heledad ja soojades toonides ruumid. «Ehitaja on tublisti vaeva näinud,» hindab Aare Luup.

Varjupaigas jätkub kohti seitsmele, vajaduse korral kaheksale lapsele. Abivajajate tarvis on heledast puidust lihtsa nägusa mööbliga sisustatud kolm tuba.

Väikeses puhkenurgas seisab madal laud, selle ümher mugavad toolid. «Televiiorit veel ei ole, aga loodame üsna pea saada,») ütleb Luup.

«Hulk asju on veel puudu,» tõdeb juhataja, kelle sõnul on varjupaika palju aidanud sponsorid ja annetajad välismaalt. Hiljuti annetati Lauritsale suur hulk lasteraamatuid.

Elektripliidiga köögi nurgas varjupaiga asukad siiski

ise süüa tegema ei pea - toit tuuakse Lawitsasse linna päevakeskusest. Küll aga jääb laste hooleks nõude pesemine.

Samuti oma toa ja üldkasutalavate ruumide koristamine.

Korrale allumisega senistel asukatel probleemi pole olnud, kinnitab Luup. «Vahel harva on juhtunud, et ei mõisteta, mis on öörahu või miks peab öösel magama,» möönabta.

Seni vaid kaks külalist

Seni on LauritsaI olnud vaid kaks klienti - 16-aastane noormees ja l3-aastane tütarlaps. Ühe lapse suunas varjupaika kriminaalhooldus, teise lastekaitsetöötaja. «Noormees ei saa kodus elada, sest ta ema viibib lahtise kopsutuberkuloosi tõttu haiglaravil,» räägib Luup. Tema sõnul on poiss ka seadusega pahuksisse sattunud ning päris iseseisvalt oma eluga toime ei tule. Tüdruku vanematel aga esineb aeg-ajalt joomahooge.

Loomisel on eesti-, inglis-, saksa- ja soomekeelne veebilehekülg, mille leiab aadressil www.jux.ee/laurits. Küsimuste, probleemide ja ettepanekutega saab Lauritsasse pöörduda ööpäev ringi telefonil (045) 33 205.

Kogudus peab varjupaika hästi ja odavalt hinna, sest kogudus lisab ka oma heategevusliku paVarjupaiga teenuse nuse. ostmiseks kuulutas Samuti remonKuressaare linnavatis kogudus varjulitsus eelmisel suvel paiga ruumid oma välja konkursi, Lauraha eest. rentiuse koguduse «Nendest kuluettepanekut peeti dest linn pääses,» kolme kandidaadi viitas Kirss. seas parimaks nii si- Argo Kim Argo Kirss peab sult kui hinnalt. . väga heaks võimaPraegu maksab linn varluseks seda, et linn ei paku jupaiga käigushoidmiseks iga kõiki sotsiaalteenuseid oma kuu 15000 krooni ning sellele asutuste kaudu, vaid ostab lisaks 36 krooni päevaraha iga seda näiteks mittetulundusparajasti varjupaigas viibiva ühingutelt. lapse pealt. Leping on sõlmiSamas peab siis linnal tud viieks aastaks. olema ka võimalus täpselt raKuressaare abilinnapea ha kasutamist kontrollida. sotsiaal- ja tervishoiu alal ArVarjupaigale on loodud seitsgo Kirss märgib, et linn saab mellikmeline hoolekogu, kus tegelikult teenuse alla omaon ka linna esindajad.

KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Raekojas ei tutvustanud noored ainult narkoennetusprojekti, vaid VAMBOLA SALUPUU tantsisid ka valssi.

Lauritsa juhataja Aare Luup peab varjupaiga töö juhtimist vastutusrikkaks ülesandeks.

IRINA MÄGI

25. jaanuar 2002

Kihistumise murrab kodanike võim PEETER ERNITS peeter.ernits@postimees.ee

Paljud nimekad sotsiaalteadlased, kes vastasid Luubi küsimusele, kuidas murda välja nn kahestumise nõiaringist, rõhutavad kodanikuühiskonna tugevdamise tähtsust.

Politoloog Ivi Proosi hinnangul on kahestumise nõiaringist väljamurdmisel esmatähtis kodanikuühiskonna tugevdamine. «Riik võiks rõhutatult enam usaldada mittetulundussektorit ja väljendada seda mõtestatud finantseerimispoliitikaga. » Katrin Kivimaa juhib tähelepanu sellele, et osalu demokraatia tugevnemine nõrgendab korporatiivsust riigi juhtimisaparaadis. Samas tajub Kivimaa Eesti avalikus meelsuse endassesulgumist ja demokraatlike väärtuste kahtluse alla panemist. See on aga Kivimaa sõnul ajaloos tihti kriisiolukorra lahenduseks.

Konverteeritavad hüved 1 Ü politoloogiaosakonna hiljutine juht Eiki Berg räägib poliitili e atmosfääri puhastamisest. «Uued näod Eesti poliitikas toovad kaasa kvalitatiivse muutuse. Kui poliitiline süsteem terveneb, siis on põhjust oodata ka terviklikumaid nägemusi Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengust ning «teise Eesti» hägustumisest,) rõhutab Berg.

Sotsjoloog Juhan Kivirähk kahtleb. kas meil üksnes poJiiHli el areenil tegut erni eks «uut inimest» õnnestub aretada. Sama on ta päri Rein Taagepera soovitusega iga päev natuke võimu enda kätte võtta.

«Ilma kodanikuteadvuse küp erni eta, kodanike omaalgatusliku tegevuseta oma huvide väljendarniseks ja kait mi eks pole loota, et riigivõim i e oma elu keerukamak teeb ja efektiivsemalt tegutsema hakkab,» tõdeb Kivirähk.

Sotsioloogiaprofessor Jüri Kruusvalli arvates peaks erinevatel inimestel ja gruppidel olema märksa suurem ot ustusvõimalus, märkides. et «ebavõrdsus ei avaldu mitte ainult rikkuse ebaühtlases jagunemises inimeste vahel, vaid ka tunnu tuse (prestiizi), võimu (sh otsustamisvõimalu 'e) ja informat iooni jaotuspõhimõtete ».

Mina mõtlen iseendale Kruu vall juhib tähelepanu ajaolule, et nimetatud hüved on omavahel teatud ulatuses konverteeritavad: «Inime ed ka utavad raha elleks, et «0 ta» võimalust ise otsu tada, et saada teavet ühiskonna toimuva kohta.))

Pro fe or Mikko Lagerspetzi sõnul peak märksa enam poliitilisi algatusi tulema mitte parteide juhtkondadest, vaid hoopis kodanikeorganisat ioonidest. «Avalikul võimul peaks olema senisest rohkem valmi olekut altpoolt tulevaid ettepanekuid ka arve se võtta,» märgib humanitaarinstituudi eksrektor.

P ühholoogiaprofe sor Voldemar Kolga sõnul kaob teine Ee ti siis. kui tegijate arv suureneb ning üha rohkem inimesi hakkab tundma. et just nendest sõltub riigi käekäik.

Lühidalt

Raha kulutamist ei jälgi keegi

Sillaehitaja 2001 auhinna sai Lastekaitse Liit

Siseministeeriumi uuringust selgub, et riigieelarveliseit rahastatud kodanikuühenduste hindamine praktiliselt puudub.

rahastamise tulemus saavutati osaliselt

projekt kestab

Jüri Kruusvall

Uuringust selgus: • Kodanikuuhendusi käsitletakse turumajanduslikus konkurentsis ühe voistieva juriidilise tegutsemise vormina - mittetulundusühingute ja sihtasutustena.

• Kehtiv seadusandlus ja halduspraktika el võimalda kodanikuühendusi seostada kodanikuaktiivsusega ning käsitleda ühiskonna osana.

• Kodanikuühenduste riigieelarveline rahastamine on projektipõhine väikeste summadega rahastamine.

• Puudub ühtne valitsustasandi reglement kodanikuühenduste rahastamiseks.

• Kodanikuühenduste tegevuse finantseerimisel pUUduvad riiklikke prioriteete (ministeeriumite ülesandeid) arvestavad eesmärgid.

Allikas: siseministeerium

IvoSokka

Kodanikualgatus saab rilgi raha segastel alustel KERTU Ruus foorum@netexpress,ee

Voldemar Kolga 2x TOOMAS HUIK

«Ühiskond vajab rohkem subjekte. Vahel tundub. et meil on ainult kaks subjekti poliitikud ja ärimehed, kes tunnevad oma huvisid ja on nende eest väljas; tei ed võimalikud subjektid, nagu töövõtjad. õpetajad, arstid, talumehed jt, on alles kujunemas huvigruppidek ,») kirjeldab Kolga. ama ei kujuta Kolga ette, et ta läheks õppejõuna koo tudengitega nõudma suuremat raha või uuremaid õigusi, nagu tehakse eda päris lääne.

«Juba eos kustub selline idee, kuna mina mõtlen eelkõige iseendale ega tunn uun huvi kolleegi toimetuleku vastu. Ja nii on üldiselt meie kõigiga - ühi vaim puudub. Riigi ülesanne on soodustada omaalgatuse teket. Ühistöö hävitab tei e Ee ti ja tekitab kirju, pluralistliku sajapäise Ee ti. Need sada postmodern et pead- ubjekti ei ole aga hirmsad. kuna on võimeli ed. ajama ühist asja, kui vaja. e t neil on ajud.

Pead ongi vaja koostööks erinevate subjektidega siin- ja sealpool sood,» selgitab Kolga.

Mõneti üllatu likult viitab Kolga läinud aa ta Il. septembri traagilistele sündmustele, märkide , et terrori mi juured peituvad nõrga kodanikuühiskonna ja demokraatia puudumise. «Teine Araabia, kui kasutada meie längi, on terrorismi ka vulava - kuigi süüakse kiirtoitu ja pangahooned helgivad päikese käes, on kapit( li m jäänud väliseks ega uutnud sile kutsuda sisuIi i muutu i ühiskonnas.» kirjeldab Kolga.

Siseministeeriumi uurimuse põhjal eraldati 1998.-2001. aastal sihtasutustele ja mittetulundusühingutele riigieelarvest 1,38 miljardit krooni. Kui mitte lugeda sj' hulka riiklikele sihtasutusteie läinud eraldisi, jääb summaks 0,34 miljardit krooni ehk vaid neljandik.

Riigikogu kantselei majandusja sotsiaalinfo osakonna poolt möödunud aastal koostatud ülevaate põhjal läheb 2002. aa ta riigieelarvest ühendustele 821 miljonit krooni. riiklikke sihtasutu i arvestamata aga kümme korda vähem ehk 83 miljonit.

Mõlemad uuringud põrkuvad kokkuvõtete tegemisel samale probleemile - ka käsitleda riiklikke ihtasunlsi kolmanda sektori organisat ioonidena.

Tulemust ei mõõdeta Riigikogu kantselei hinnangul võib riigieelarvest mitte tu lundusorganisatsioonidele minevad summad jagada viide ossa: rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud, haiglahoonetesse investeerimine ja ravikulude ta umine. riiklik ihtasutuste finantseerimine, sihtsuunitlu ega toetu ed ühendustelc ja riiklikud programmid. mille konkur sides o alevad ka ühendused.

Tekib küsimu, mida statistikas arvesse võtta ja mida mitte. Näiteks liikmemaksud lähevad välismaale, kõik raviasutused pole mittetulundusorganisatsioonid ning ka riiklike programmide täideviijate seas moodustavad nad ainult osa.

Nii ot ustas uuringu autor kaasata tatistilisse tervikusse üksnes riiklike programmide, iht uunitlusega toetu te ja ihta utuste kaudu jooksvad ummad.

Ka i eministe 'riumi uuringu läbiviijad tunni tavad oma ülevaate arvnäitajate kü itavust. ne d on kokku pandud mini teeriumi aadetud 0 ali. eit Jünkliku ü1' at põhj I. is mil i e i 111 oovib

kõigilt ministeeriumideit kogutud andmeid ja nende analüüsi kasutada kodanikuühenduste riikliku rahastamissüsteemi korrastamisel ja rahastamise põhimõtete väljatöötamisel.

Ministeeriumi uuringu kokhlvõttes eisab, et kodanikuühenduste riigieelarveline toetu tähendab projektipõhi t väike te summadega raha tami t, mi pole seotud riiklike eesmärkidega ning kus raha saanud organisatsioonide tegevuse tulemust ja efekti ei hinnata. i eministeerium näeb ohtu. et nii tekib aina juurde väikesi ühendusi, mis on keskendunud projektide kirjutamisele.

«Olemasoleva raha tamispraktikaga ei ole võimalik täita pikemaajalisi riiklikke eesmärke.») ütle si eministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna peaspetsialist Kadri Kopli.

«Ning on absurd rahastada mittetulundusühingut sellepärast, et see on mittetulundusühing. Kui omavalitsuses teeb paar inimest ühingu, et projekte kirjutada. siis ee on ju äritegevu ,» hindas Kopli.

Rahastamispõhimõtete koostamisek on siseministeerium moodustanud mini tecriumidevahelise töögrupi ja kodanikuühenduste esindajate t koo neva nõustava kogu. Mõlemad nõuandvad kogud tulevad kokku lähinädalate!.

Milliste riumidcvahelises töögrupi osalevad kõik peale väli mini teeriuIlli. peagi kadu a teede- ja sideministeeriumi ja regionaalmini tri büroo, li aks kuulub töögruppi riigikant elei.

Ministeeriumite nõustajad Kodanikuühenduste e indajatest koo neva se nõustava e kogu 'e sai iga mini ·teerium võimaluse nimetada ük või kaks palinerit oma haldusaIast. kes põhimõtet räljatöötami el 0 al da või . elline kogu koostamise põhimõte tekitas pahameelt näiteks ajaliikmeli 'es (nei t paljud omakorda katusorgani atoonid) Eesti Mittetulundusühingut ja ihta UlU te Liidu .

«Pean Jmeli uk. t lii töögrupi moodu tami t i 01 tea itatud M Li. ja me

Annavad nõu Mittetulundusorganisatsioonid, mis hakkavad siseministeeriumi nõustavas kogus töötama valja rahastamise põhimõtteid: • • • • • • • • • • • • • • • • •

Eesti Spordi Keskliit Rahvuslik Folkloorinõukogu Liikumine «Kodukant» Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Üürnike Liit Eesti Õigusjargsete Omanike Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Lastekaitse Liit Eestimaa Rahvuste Ühendus Eesti Reservohvitseride Kogu Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit Eesti Haridusfoorum Eesti Vabaharidusliit Eesti Kodanikuühenduste Liitude Esinduskogu Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Looduskaitse Selts Eesti Ornitoloogiaühing

saame sellest kuulda BN i vahendusel.») kirjuta ~MSLi tegevdirektor Kristina Mänd oma kirja ministeeriumil '.

Kadri Kopli kinnitas oorumile, et kõiki organisat ioone ei saa nõu tajaks kutsuda ning et kogu on praegugi liiga uur. Ta lisas. t kõik on sii ki oodatud oma ettepanekuid e itama ning mini Leerium on valmi eri gruppid ga kohtuma.

Eesmärgid paika Kopli lubas panna kõik materjalid ül s mini te riumi koduleheküljele ja Eesti Oigusk kuse eadu loomefoorumi 'e Themi ning avalikkust töögruppide toimuvast teavitada.

Miili el kujul rahastamispõhimõtted äte tatak e, at ust~ b ministeeriumidevaheline töögrupp. Kadri Kopli märki , et tõenäoli eit võik 'ee olla eraldi min i ·tri määrus, mi määratleks nii oo ndu te ralla lami e eesmärgid kui panek paika prot eduurir eglid. T ma õnul tuI k täpsustada ka r~ ha jagavat riiklike ihta utu te nõukogud vastutu'.

Kopli viitas ka, et pra gu >i vaata toetu te eraldajad üldse rahasaajaLe tegevu esi uli i tuleiIlU i. ainu kontroll projekti täideviimi e üle on raamatupidami lik, mi tähendab tihti vaid ekkid kontrollimi t.

Soome E 'sti Ühingule Liilja Soome-Fesli Kaubundusühing tunnu tasid 2001. aa tal SiIlaehitaja auhinna ja 20000 roonign h'sti Lastekaitse Liitu.

1992. aastast välja ntud illaehilnja auhind on mõeldud tunnu lu ena eraisikul või organisatsioonile, kc omalöö ja tcgevuscga on tugcvdanud [ sH ja oom -suhtcid ning kaasa aidanud nende lanik omavahelisel' suhtlemisele kultuuri. majandus ja ühiskonnaelu valdkonnas. La I kait e Liit on teinud aa taid koostööd oo me la t 'kaitseorganisatsioonidega.

Kogunes Eesti Haridusfoorum 2001 Möödunud aastal 7. . d tcmbrini toimu Viljandis . sti IIaridusfooruIl1200 I. mill ' I mak oli elukestva õppimi e toetamine. 'oorumil anltali muu hulga hnridm,poliitikat ja haridusõigust, kesk- ja vanema ali e tööjõu väärtustami t (täiendkooUtu ,ümberõp .. töõtut koolitaminel ja riikliku õppekava arendamist.

Ilaridusfoorum võttis vaslU lõppuokumendi lild ei 'ukohtad b' li haridu elu dendami ek ning ka eraldi tt paII kud haridu e õiguslikuks regul 'crimis 'ks.

Foorumi ett 'pan kutega jätkub töö nii he ridu mini t riumis kui järgmist Ultrkogun mist ett aImi tavate töögruppides. 1 änavu peak käivittnna ka maakondade haridusfoommite e ria.

*a

Netis algas arutelu euroliidu tuleviku üle

Euroopa Noored Eesti büroo koolitused • Hahvll 'vahelill opp' iiillä- _. navanoonega ja/või riskigI1lppide e kuulu atc noort ga töötavatele p tsinlistill 'I .

Koolitus «Tõrjutu t jõu lamiseni - erivaj. du 1t ga noort kaasarni t toetavad lööme ,todid» toimub 7.-1·~. maini 'I allinna . 'I öökeclcks inglise k -I. • Rahvu vaheline proj ktijuhtimise koolitus <Bi'I ri 1ulti) noor ootöötajatel toimub Prant li maal märt ikull . rl öö _ keelek ingli e kecl.

• Rahvusvah 'linc kontaktseminar «Mitmepoo!set noorsoovahetuste korr. Idamine partneritega Kagu-Euroopa riikid Sl!l noorsootöötaj. tele toimub, low 'nias 8.-14. mitrl ini. 'öokcclek ingli ke r>L Lisainfo 11llp:/leuroopa.lloored.e '. loeng f Aastaaruanne ja maksustamine»

25. jaanuar 2002

Kohalikud fondid tõu uteel Aastal 2000. tegutses maailmas 844 kohalikku fondi.

Valdavenamus neist asub Põhja-Ameerikas, kuid viimastel aastatel on nende arv kiiresti kasvanud Euroopas.

Kohalikud fondid maailmas Fondide kasv Euroopas Kesk- ja

132

Aasia

Ida-Euroopa 3% 3%

Turvakodu Rudolf sisendab hoolealustele kodutunnet ERIKA PRAVE, PEETER LillEVÄLI foorum@netexpress.ee

2000 Ivo Sokka

2001 Allikas: GPI

o a1ikud fondid eenivad kodukohta ANGELJKA REHEMA angelika .rehema@ctc.ee

Viimase paari aastakümne jooksul on nii Ameerikas kui ka Euroopas populaarsust kogunud kogukonnaehk kohaliku arengu fondid. mida inglise keeles tähistatakse sõnadega

community foundation.

Kui möödunud aastaloli kogu uroopa Joodud üle 200 kogukonna mantroopia organiatsiooni, ii Eesti on esimeed kaks fondi alles loomisel.

Kohaliku arengu fond regut eb teatud maa-alal. näit s ühes maakonnas. Annetu d kogutakse põhiliselt ko halikelt inim telt ja ettevõtetelt ning kogutud arm tu i kautatale e amuti kohalike pr bleemide lahendamiseks.

Ju t ee ajaolu teebki kohalikust fondi t liikumapaneva jõu. Euroopa kogemus näitab, et alla 50 000 inime ega kogukond ei ole küllalt elujõuline kohaliku arengu fon . arendami ks. l'ondid aitavad mobiliseerida uusi ressursse, kaasata kodanikke, uua uu i partnerIu uhtcid kohalike ärimeeste, kohalike omavalit uste ja kade nikeühenduste vahel. äeme ju iga päev, et rahastamine tradit ioonili t t allikate t nagu e ti riik - aina väheneb.

Fondid on poliitikavälised ega allu ühelegi t i ele organisatsioonile või valitsusele. at u eid tecb fondis vabatahtlike t koosnev nõukogu, uhu kuuluv d doonorid ja kohalikud lugupeetud inimesed. at 11 ed on avalikud ja kõigil kätte aadavad.

Raha teenigu raha Kogutud annetus d pannakse pü ikapitalina rulu teenima. Raha peab teenima raha, mida aaks heategevuseks kasutada. [nve teeringute t aadud tulu jagatakse stipendiumidena vastavalt varem määratI tud kohalikele priorit etidel ja annetajate oovid I .

Kui muidu jagavad ondid tiJ endium mingi kitsa vald konna toetami eks, olgu ee ii ke kkond või rervi hoid, ii kohaliku arengu fond uu ddb ja t hab näha valdkondad vaheH i ) eid, e t ee märk on k 1 aliku elu arendamine teIVikuna.

Vastavalt doonori soovile läh b tema ann tu ka~ api ali ka tama või suunatakse ohe da 1 mingit lu a ldonda to tama. Fondi ÜI an n on raha hallata Ja t gada, et raha läheb õig t le inime t le ja in t itut ioonidelc ko -

gukonnale oluliste asjade tegemiseks.

Samas on oluline kummutada mulje. et ainult väga rikkad saavad fondile annetada.

Mida laiem on annetajate ring, seda enam hakkavad kohalikud inimesed hoolirna oma kodukoha käekäigust ning tunnetavad end ühtse kogukonnana.

Kogukonna filantroopia pole tegelikult uus kontseptioon. Samalaadsed fondid ek isteerisid juba keskaja Itaalias, SakSamaal, Portugalis ja teistes riikides. Need võiks vi t viia üldnimetaja «kogukonna laegas» alla, kus hoiti kogutud annetusi.

Itaalia linnriikides oli ko gukonna tunne eriti tugev ja ee viis e ime te haiglate tek· kimi eni, mi olid täiesti heategevusllkud asutused. Loomulikult kaasne tolleaegse kogukonnaorganisatsiooniga tugev religioo ne komponent.

Mõjuvõimsad hiiglased Esimene Ühendriikide ko· gukonnafond, 1914. aastal loodud Clevelandi Fond on täna mõjuvõimas institutsioon, mille vara ületab 18 miljardit Eesti krooni. Kokku on USAs 600 kohaliku arengu fondi, mille varad ulatuvad kokku 540 miljardi Eesti kroonini. Kanada Vancouveri kogukonnafond on Kanada suutim fond üld e.

Euroopas hakkasid kohaliku arengu fondid tekkima 1970ndate lõpu Suurbritannias, kus 25 aastaga on neid loodud juba 65.

Kuid plahvatuslik areng kohaliku arengu fondide asutamisel. eriti Ida-Euroopa on toimunud I 990ndate keskpaiga. t. Praegu on näiteks Venemaal 15, Bulgaarias 13 ja Poola 12 kohaliku arengu fondi.

Eestis pole eni asutatud veel ühtki, kuid Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toetusel luuakse tänavu esimeed fondid Viljandi- ja Järvamaal. Projektis osalevad Peipsi Koostöö Keskus, Viljandi ettevõtluske kus ja Järvamaa ettevõtluske ku . eid ei pruugi ii ki hakata nimetama kogukonnafondidek või isegi kohaliku arengu fondidek . Tänapäeva ingliskeel e maailmas kutsub mõiste communityeile mõtteid ühL est tegutse mit, olidaar u est, vasta tiku test suhete t kodukohas.

Ee ti keele a otsieerub õna kogukond» aga millegi arhaili ega.

Ot tõlge ingli e ke le t on tundunud obimatu mujalgi kui Eestis, eetõttu on Poola kohalikud fondjd, Sak amaal ja Itaalia I'nnafondid ning Bulgaarias hoopiski klubid.

Vajadus oma voodihaige isa meeldivasse hooldekodusse paigutada innustas kohtlajärvelast Vello Sternhofi rajama Rudolfi turvakodu, mida haldab samanimeline mittetulundusühing.

52-aa tane Vello Sternhof tõdes, et tema perekonnal oli väga raske töölkäimise kõrvalt haige isa eest hoolitseda. «Selleks ei jätkunud aega ega teadmisi,» tunnistas Sternhof.

Selleks, et teistel 'amasuguses olukorras olevatel inimestel kergem oleks, viis mees ellu paljudele hullumeelsena tundunud unistuse.

Sternhoft isale ei antud nii palju päevi, et turvakodu valmimine ära näha. Küll kannab Kohtla-Järvel asuv hooldusasutus tema nime.

Sternhof käis enne tulVakOdu rajamist Kohtla-Järve linnavalitsu es uurimas. kas linn oleks selli est asutusest huvitatud, liiatigi ei olnud rohkem kui 25 000 elanikuga linnaosas ühtegi hooldekodu. Ja sai linnavõimudeIt jaatava vastuse ja uulise lubadu e: «Tee maja valmis ja meie ostame sult teenust.»

Nii jätti Stemhof, kes seni oli äris tegutsenud, poepidamie teisejärguli eks ja asus endisest kaubandusvalitsuse hoonest turvakodu ehitama. Elektrikuharidusega mee oli is proj ekteerijaks, ehituseksperdiks, varustajaks ja transporditööliseks. Poole öö ni müttas Sternhof turvakodus. «Et teha nii nagu oma kodu. Kui meeldib endale, meeldib ka hoolealustele.»

Kui küsida Sternhofilt, miks otsustas ta mittetulundusühingu, mitte mingi äriühingu kauks, va tab mees, et sellise töö pealt ei saa kasu lõigata. «Pigem on see sisemine vajadus inimesi aidata.»

Kui turvakodu Rudolf oli paar aastat tagasi valmis e imesi elanikke vastu võtma, keeldus Kohtla-Järve linn Rudolfllt teenust ostmast, ehkki inimesed, kes hooldekodu teenu t oleks vajanud, oota id järjekorras. Pole raha, põhjendas linn oma keeldumist.

Tallinna filiaal Nii hakati turvakodu rekJaamima üle Eesti. Ja paljud Tallinna inimesed leidsid siin endaJe kodu. Sternhof nimetas tulVakodu naljatamisi Tallinna hooldekodude filiaaliks.

Rudolfi juhataja, endine pangatöötaja Irina Gorbenkova, kelle tuttavad ei jõua hildagi ära imestada, miks vahetas naine hästitasuva töö pangas väetite kantseldamise vastu, tõdes, et TalJinna sotsiaaltöötajad on turvakodu kõige rohkem nii jõu kui nõuga toetanud. Samuti on käidud teistest Eesti erihooldekodude t snitti võtmas.

Tallinlastele on väike ja hubane hooldusasutus vastuvõetav ka hinna poolest. Kuu turvakodu maksab 3500 krooni.

Sternhofi sõnuloli temal soov luua selline kodu, kus oleks nii endal kui hoolealustel hea. Ja seepära t kasutavad nii Gorbenkova kui Stemhof hooldu a lItu e t rääkide kõige agedamini sõna «kodu».

Praegu on Rudolfkoduk ligi neljakümnele vaim e puudega inime ele vanuse 21 kuni

Hoolealune Mihhail võib hommikust õhtuni elektroonikat putitada. Endise õppejõuna on mehel selleks ka palju teadmisi.

2 x PEETER LllLEVAu I PÖHJARANNIK

«Tegelikult on meie

elukorraldus paljuski

ärajaotatud nagu peres.»

Irina Gorbenkova Rudolfi juhataja, töökorraldusest hooldekodus 94 aa tat. Peale TaJlinna inimeste on siin vümasel ajal kodu leidnud ka kümmekond kohtlajärvelast.

Et enamik Rudolfi hoolealuseid, välja arvatud Sternhofi ema, on vaimse puudega, vajavad nad erihooldust. Gorbenkova sõnuian turvakodu 12liikmeline personal läbinud küll mitmesuguseid koolitusi, kuid kõige täpsem oleks turvakodu töötajaid oma töö entusiastideks nimetada.

Hoolealused nagu peres Turvakodu keskealine elanik Merike. kes alles hiljuti sarnast majast leitud suure armastuse Jevgeniga ühte tuppa kolis, tunnistas, et imetleb hooldekodu personali.

«Ega see ole siin mingi tavaline hooldekodu, siin on ju kõik kiiksuga. Vaat kui õidab jälle mõnel katus ära, katsu süs hakkama aada, aga hooldajad on nii kannatlikud, et lausa ime.))

Merike ja Jevgeni. kes turvakodu ka mängupulmad maha

Kunstitundides õpitakse nii varve tundma kui joonistama. Nikolai ja Aleksandra maalivad lilli ka talvel.

pidasid, tunnistasid, et kahekesi on seal ikkagi parem olla.

«On, kellele toetuda. Lisaks elupaigale olen sün majas leidnud endale ka lähedase inimese,» ütles 35-aastane Jevgeni.

Turvakodu pakub hooleaJustele võimalust tegeleda käsitöö ja kunstiga. Hoolealu te maalitud piltide näitus on kirev ja lapsemeelne ning pildid sarnanevad paljuski väikelaste joonisrustega.

Käsitööringis meisterdatud nahkkaunistustega tööd ehivad raamaturiiuleid. Turvakodu raamatud on annetusena saadud.

Kolm korda nädalas töötab hoolealustega psühholoog. ' es tahab oma füüsist treenida, võib veloergomeetrU kohapeaJ kilomeetreid kihutada.

«Tegelikult on meie elulcorraldus paljuski ära jaotatud na· gu peres: osa hoolealuseid aitab sööklas lauda katta, teised armastavad maja ümber kas riisuda või lund lükata,» selgitas Gorbenkova. Tema sõnul kavatseb turvakodu hoolealustele jõukohasemat tegevustleida.

Hoolealuse Mihhaili käe t on läbi käinud rikkis televii 0reid ja raadioid. Tehnikataibuga mees puhub neile kõigile elu sisse.

Turvakodu kasutuseta ruumidesse kavandatakse puudega inime te päevakeskust.

Hoone keldris valmib saun ja pesuköök.

«Ega see maja veel valmis ole, pidevalt on vaja midagi kõpitseda,\> tõdes Sternhof.