Ilmub Balti-Ameerika PartnerIusprogrammi toel kord - -kuus - - - - _...
_-_...__
_
.... ........._......................
Nr. 2 (31) Reede 22. veebruar 2002
_._... _...- ._._...-
KOD A N
K U Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D J A (Ühistud on demokraatia kooliks, mis on eriti oluline ELi kandidaatriikides.»
Romano Prodi Euroopa Komisjoni president, mittetulundussektori arengust
Korteriühistute Liitkohtus Prodiga Euroopa ühistegelike organisatsioonide konverentsil «Euroopa Liidu poliitika ühistegelikele ettevõtetele» osales ka Eesti Korteriühistute Liit, mida esindas liidu juhatuse liige Marit Otsing. 13 veebruaril 2002 Brüsselis toimunud konverentsi eesmärgiks oli anda hinnang Euroopa Komisjoni töödokumendile «Ühistud Euroopa ettevõtlussektoris», mis kinnitatakse tänavu juunis. Konverentsi peaesinejaks oli Euroopa Komisjoni president Romana Prodi. kes rõhutas oma ettekandes ühistute rolli tähtsust turumajandues ning ühistegevussektori arendamise vajalikkust Eli kandidaatriikides. «Ühistud on demokraatia kooliks, mis on eriti oluline ELi kandidaatriikides,» kinnitas Prodi. Konverentsil tutvustati põhjalikult ka lda- ja KeskEuroopa riikide ühistute hetkeolukorda ning tõsteti korduvalt e 'ile Eesti Kortcriühisrute Liidu arengut positiivse ning järgimist vääriva eeskujuna. (Foorum)
Filantroopia eksperdid Sharon Norrish ja Simon Hebditch usuvad, et kõige enam takistab kolmandale sektorile annetamist ühingute endi vähene pragmaatilisus.
Eesti ühendused istuvad idealismi lõksus KERTU Ruus foorum@netexpress.ee
Kui Eesti mittetulundusOhendused peavad vähese annetamise põhjuseks vaenulikku maksusüsteemi, siis äriühingud mainivad hoopis ühenduste vähest turunduspõhimõtete tundmist, kinnitavad filantroopia eksperdid Sharon Norrish ja Simon Hebditch. Mitme Eesti ärimehega kohtunud Inglismaa ühe suurema ja rikkama heategevusliku organisatsiooni Charities Aid Foundation üks juhte Sharon Norrish kinnitab, et Eesti firmadele on põhiküsimuseks see, kuidas ühingud neilt raha küsivad. Oma eesmärgile pühendunud ühendustele paistab rahaküsimine räpase ülesandena ning nad leiavad, et nende missiooni peaks toetama missiooni enda pärast. Kuid selline suhtumine takistab neil ettevõtetelt annetuste saamist. Fondi poliitikadirektor Simon Hebditch märgib, et oma missioonile pühendunud mittetulunduslikud organisatsioonid unustavad, et äriettevõtetega suheldes peavad nad valima teise nurga, sest ettevõte võib soovida ka midagi rohkemat kui lihtsalt raha anda.
Ettevõte tahab head nime «Ühingud peaksid muutuma idealistidest pragmaatikuteks,» kinnitab Hebditeh. «Praegu langevad nad mõtlemise lõksu, et mõlema poole motivatsioon peab olema moraalne.» Ka KPMS & Partnerid koosuItant Margus Mets on palju
kokku puutunud ühendustega, kes leiavad, et neil on üllas eesmärk ja küsivad siis raha sellelt, kellel seda võiks olla. Kuid Mets kinnitab, et kui rikas üksikisik võib endale huupi altruistlikku annetamist lubada, siis ettevõtted ei anna raha tingimusteta. Kuna enamik ettevõtteid võtab annetustele minevad summad turunduseelarvest, soovib firma vastutasuks enamasti meedia tähelepanu. Kusjuures ettevõte ootab, et projekti avaliku tutvustamisega tegeleb ühing ise. «Turundusteenust suudavad pakkuda vähesed,» märgib Mets, tuues heaks näiteks Eesti Rahvuskultuuri Fondi.
Kolmas sektor ots
tag ·se
«Kolmas sektor peab nüüd ise määratlema, kui palju ta soovib osaleda.»
Aadu LuukaSI Eesti Suurenellõrjare Assotsiat-
siooni aseesimees, ühiskondliku kokkuleppe koostamisest peaks kiiremas korras tagasi pöörduma enne seda kehtinud süsteemi juurde, kui firma tohtis maksuvabalt annetada 10% oma aastakasumist. Ka Riigikogu rahanduskomi joni liige Olev Raju kinnitas jaanuari Foorumis, et praegune palgafondiga seotud piirang pole kõige õnnestunum ning on üldiselt märksa ran-
gem kui varem kehtinud kasunill põhinev piirang. Simon Hebditch lisab, et kaugemas perspektiivis peaks riik maksusüsteemi üle vaatama mittetulundustegevuse toetamise vaatenurgast. Inglismaal muudeti kaks aastat tagasi annetused päris maksuvabaks. «Valitsus ot ustas, et lõpetab ühingutega
kemplemise, mida saab ja mida ei saa lubada, ning leidis, et parem siis juba anda kõik,» üt1eb Hebditch. Nüüd sõltub mittetulundu liku organisatsiooni edukus oskusest leida toetust. «See paneb sektori proovile,» märgib Hebditch. «Valitsus saab öelda, et ärge tulge enam kaeblemaminge ja otsige raha.» Ka Inglismaal kardeti, et uus süsteem soodustab makupettusi. Kuid ekspertide sõnul on see just vastupidiselt mõjunud. Esiteks on tekkinud usaJduse õhkkond, amas on ühenduste eelarved ja finantstegevus palju läbipaistvamad, sest segase tegevuse korraJ ei õnnestuks neil toetust leida.
Konkursid
jagavad miljoneid euroraha
Inglismaa pani proovile Mets selgitab, et kui ettevõte on valmis kasumit jagama, otsib ta ühingut, kelleloleks eelkõige temaga ühine sihtgrupp. Metsa sõnul tuleb ühingutel seega täpselt mõelda, milliste konkreetsete ettevõtete eesmärgiga võiksid nende vajadused kõige enam haakuda ja mida neil vastutasuks pakkudaon. Olulised on ka ettevõttele vastuvõetavorganisatsiooni mudel ja korralik tegevusplaan, samuti korras aruandlus. Selliste partnerite leidmisega jäävad ettevõtted hätta. Ka Margus Mets teeb järelduse, et Eesti maksusüsteemi ülim vaenulikkus on müüt, mille taha mõlemal poolel on hea pugeda. Siiski ei tohi maksuküsimusi alahinnata. Praegu võib ettevõte annetada 3-5% väljamakstud töötasust ehk annetamine on seotud palgafondiga ning HeQditehi ja Norrishi hinnangul
Suurettevõtjad algatavad rahvusliku kokkuleppe Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu külalistena Eestit külastanud suure Inglise heategevusorganisatsiooni Charities Aid Poundationi (CAF) eksperdid Sharon Norrish ja Simon Hebditch tõid ühe külastuse põhijäreldusena välja, et annetamist pidurdab Eestis kokkuleppe puudumine kolme sektori va heI ja arusaamine üksteise rollidest. ühiskondliku Algatus kokkuleppe sõlmimiseks on tulnud Eesti Suurettevõtjare Assotsiatsioonilt, mis loodab esimese variandi paberile saada enne aasta lõppu. Assotsiatsiooni aseesimehe Aadu Lblukase hinnangul peaks kokkulepe koosnema
neljast osast. Esimene osa oleks deklaratiivne osa, mis paneb paika üldised ühised eesmärgid. Teises oleksid kirjas postulaadid, millest osapooled lähtuvad - näiteks milliseks kujuneb maksukoormus. Kolmas, eeldatavasti kõige raskemini koostatav osa sõnastab riigieelarve prioriteedid neljaks-viieks aastaks. Siin oleks muu hulgas määratletud olulisimad investeerimisvaldkonnad. Neljas osa oleks sotsiaalpartnerite vaheline leping, mis määratleks olukorra tööturul, töövõtjate ja tööandjatega seotud küsimused. Luukase spnul oleks ühi kondUku lepingu koostami el
kõige olulisem sõna poliitilistel jõududel, kuid ka kolmas sektor peaks olema kaasatud. SotsiaalpartnerlusIepingus oleksid osapoolteks tööandjad-töövõtjad. (~KoLmas ektor peab nüüd ise ennast määrat1ema' kui palju ta oovib ühiskondliku kokkuleppe väljatöötamises osaleda,» kinnitas Luukas. Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua (EMÜ) esinduskogu on aprilli alguses toimuvaks kõigile Eesti ühendustele avatud suurkoguks sõnastanud põhilised eesmärgid, mi on olulised kodanikuühiskonna arenguks Eestis. Dokumendi leiab EM 0 koduleheküljelt aad;r ssil www.emy.ee. (Foorum)
I
Sotsiaalministe rium, rahandusministeerium ja Euroopa Komi joni d Iegutsioon E tis kuulutasid välja Phare ACCESS 2000 projektikonkursi mittetulundu ühendustele kogumahus 13,4 miljonit krooni. Programmi sihiks on toetada mittetulundusiihinguid keskkonnakaitse ja sotsiaalse arengu valdkondade , kus ühise Euroopa seadustiku sisuline kohaldamine sõltub paljus valitsusvälistest organisatsioonidest. Sot iaalse arengu valdkonnas oodatakse eelkõige projekte, mis toetavad ühiskondliku dialoogi teket, nagu era- ja mittetulundussektori koostöö kohalike omavalit ustega, töötute toomine töötunde. Konkursil võivad osaleda kõik vabatahtlik Id mittetulundusorgani atsioorud ning sihtasutused, mi ' ei allu at e elt keskvalitsusele. Toetust saab makroprojektidele, mille toetu summad on 780 000 kuni 3,5 miljonit. Samuti saab toetu t rahvusvahelistes koostöövõrgustike 0 alerpisele kuni tJ~ OnOJaooni. (Foorum)