Ilmub Balti-Ameeri ka Partneri usprogrammi toel kord kuus --------_._---------
Nr. 3 (32) Reede 22 . märts 2002
KOD A N
K U Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D J A ---------,
Lühidalt - ... --..-
Ungarlased toetavad maksurahast enim haridust
~-_
Ungari kodanikud võivad määrata 1% enda makstud maksudest endale sobivale mittetulundusühingule. Keskmiselt saab üks ühendus niiviisi kuni 15 000 krooni. Mõned aastad tagasi sai nn 1% annetusest tulu ligi 8000 mittetulundusühendust.
Ungari
Eesti Ligi 16 000 - üks ühendus ligi 90 elaniku kohta. Üksikisik saab anda Maksusüsteem maksuvabalt 5% oma sissetulekust. Firmad saavad anda maksuvabalt 3-5% palgafondist. Välisdoonorid lahkuvad. Raha Suur osa sissetulekutest tuleb kohalikelt omavalitsusteit ja ka liikmemaksudest. Koostöö valitsusega Puuduvad vastavad osakonnad ja inimesed riigi poolel. Toimuvad kohalikud ümarlauad.
Üldiseloomustus
Siseminister Ain Seppik
Koguneb ühenduste II ülllarlaud Teine Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud (EMÜ) koguneb 7. aprillil kell 10 Tartus Vanemuise kontserdisaalis, kõik Eesti mittetulundusorganisatsioonid on oodatud osalema ja andma oma hääle ettevalmistamiselolevate kolmanda sektori arengut puudutavate dokumentide kohta. EMÜ suurkogul Tartus tehakse ülevaade EMÜ esimesest tegevusaastast ja selle esinduskogu tööst ning arutletakse kolmanda sektori hetkeolukorra üle, muuhulgas räägitakse rahastamissüsteemi korrastamisest. Suurkogule oodatakse esinema siseminister Ain Seppikut ja Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni aseesimeest Aadu Luukast. Hääletusele tuleb kolm dokumenti. Kõigepealt EMÜ statuut: kuigi EMü pole ametlikult registreeritud ühendus, vajab see siiski kindlaksmääratud töökorda. Teiseks tuleb arutlusele ka tänases Foorumi ilmunud Eesti ühenduste eetikakoodeks, mis EM 0 esimehe Agu Laiuse sõnul suurendab ühenduste usaldusväärsust. Kolmanda dokumendina on esinduskogu koostanud ülevaate kodanikuühiskonna elujõulisusest Eestis. Siin on määratud peamised valdkonnad, mille arengust sõltub ühenduste ja seega kogu riigi edasiminek. Esinduskogu loodab, et see dokument saab ümarlauale tööplaani koostamise aluseks. Suurkogu valib ka uue esinduskogu. Kuna EMÜ töö toimub kuues kojas - mittetulundusühingute, sihtasutuste, seltsingute, katusorganisatsioonide, vähemuste organisatsioonide ning noorte ja lastega tegelevate organisatsioonide kojas -, lähtub sellest ülesehitusest ka esinduskogu koosseis. Siin on viis põhiliiget ja kaks asendusliiget suurimast, mittetulundusühingute kojast, igast teisest kuulub esinduskogusse kolm liiget ja kaks asendusliiget. Suurkogul saab igast mittetulundusorganisatsioonist hää1etada üks volitatud esindaja. Osalejate volitusi otseselt ei kontrollita, kuid kõik peavad allkirjaga kinnitama, et neil on õigus ühendust esindada. Lisainformatsioon: Anneli Uus, Jaan Tõnissoni Instituut, tel 626 3150, anneli@jti.ee (Foorum)
Imidi
Suhteliselt nõrk
50 000 - üks ühendus ligi 200 elaniku kohta. Igaüks võib anda 1% tulumaksust + kuni 6000 krooni aastas maksuvabalt. Firmad saavad anda maksuvabalt 20% maksueelsest kasumist. Välisdoonorid lahkuvad. Suhteliselt palju on iseteenitud tulu, kuid paljud sõltuvad ühest allikast. Parlamendi juures tegutseb Kodanikuühenduste Komisjon, peaministri juures kodanikeühenduste suhete büroo, ministeeriumides on kontaktisikud. 1% seadus paneb ühendused oma maine nimel tööle.
Sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamine
Toetuse saajate organisatsiooniline
Hädaliste aitamine
Isiklikud huvid või seotus Toetus kindlale organisatsioonile Toetus lastele
Väärtuste edendamine, solidaarsuse väljendamine
.
0% 5
10
15
20
25
30
Kultuur, uu~ingud,
45,9%
35
40
45
so
Kokku moodustab 1% seadusest tulnud sissetulek vähem kui 1% mittetulundussektori tuludest ja 3,5% keskvalitsuseit saadavast toetusest Tervishoid Keskmine summa on 15000 krooni, kuid üksikud organisatsioonid on saanud nii ka miljoneid kroone. Allikad: Foorum; Agnes VaJda ja Eva Koti uunng 1% seadusest. 2000 Ott lIammo
Ungari kodanik võib määrata protsendi tulumaksust ühingule KERTU
Ruus
foorum@netexpress.ee
Ungari mittetulundussektorit peetakse Kesk- ja IdaEuroopas üheks arenenumaks, enim äratab imetlust kodanike võimalus ise otsustada, kuhu suunata Oks protsent oma tulumaksust. Ungaris võib iga maksumaksja määrata 1% oma tulumaksust - summast, mis niikuinü muidu riigimaksudeks läheks mõnele mittetulundusorganisatsioonile. Viiendat aastat kehtiv süsteem on teinud pea kõik ungarlased teadlikuks oma võimalusest sel viisil annetada ning ligi kolmandik maksumaksjaid sedakakasutab. Veel 1% tulumaksust võib soovija annetada ka kirikule või riiklikule programmile. Kuigi «l % seadusest» koguneb vaid alla protsendi Ungari mittetulundussektori sissetulekutest, tõi see juba 1997. aastal, kui seadus vastu võeti, sektorile üle 120 miljoni krooni. Ka üksikutel ühendustel on see lubanud korraga miljoneid koguda.
Maine muutub oluliseks Seadus on muutnud riiklike toetuste jagamist tunduvalt demokraatlikumaks. Esitek on see pikendanud riikliku toetuse saajate nimekirja: kui 1996. aastal sai riigieelarvest raha ligi 7000 organisatsiooni, süs järgmisel aastal uue seaduse tulles li andus neile veel teist ama-
palju ühendusi, mis said toetust vaid 1% seaduse kaudu. Lisaks hindavad seaduse mõju põhjalikult uurinud Ungari teadlased Agnes Vajda ja Eva Kuti kõrgelt seaduse ergutavat mõju inimeste kodanikutundele. Teadmine, et ühe tulumaksuprot endi üle võib ise otsustada, lisab vastutust ja paneb ühingute tegevuse vastu huvi tundma. Ühingud ise peavad tähelepanu saavutarni eks rohkem vaeva nägema, sest see mõjutab otseselt nende sissetulekuid. Enamik inimesi toetab neile isiklikult või tuttavatesugulaste kaudu tuntud ühingut, aga ligi 40% määrab oma maksuprotsendi ühendusele, mida ta teab vaid maine järgi. Ungari 1% seadust - milleks algatus ei tulnud mitte ühendusteIt, vaid Vabade Demokraatide valimi programmist imetleb kogu maailm. Selle võttis eelmisel aastal vastu Slovakkia' seda kaaluvad mitmed riigid, teiste seas Leedu. Ungari peaministri juures tegutseb kodanikuühenduste suhete osakond, mis on omakorda pannud aluse kohalike tugikeskuste võrgustikule. Ungari parlamendis on Kodanikuühenduste Komisjon ning kõikide ministeeriumide juures on ühenduste tarvis kontaktisikud. Ometi pole ühenduste suhted nende organitega väga lähedased. mille põhjuseks on nõrk koostöö kolmanda sektori enda sees. «Ungaris pole ühendu te esindusorganisatsiooni ja seetõtru ka kesk et mehha-
n-ismi valitsusega suhtlemiseks,» kinnitab Demokraatlike Öiguste Arengu Fondi tegevdirektor Peter Nizak. Nizak tunnistab, et ei näinud pikka aega esindusorganisatsiooniks vajadust, kuid arvab nüüd teisiti.
Samad probleemid N agu Eestis, nii tuleks ka Ungaris arutada ennekõike kodanikuühenduste rahastamisega seotud küsimusi. Seda just sellepärast. et välisdoonorite lahkudes näevad ka U ngari organisatsioonid vaeva, et ennast ära elatada.
Et Ungari sektor jätkusuutlikuks muutuks, peab riik õla alla panema ühelt poolt rahaga, teiselt poolt aga saavad seadusandjad luua soodsa keskkonna elleks, et ühingud saaksid ise mujalt raha teenida. Riigieelarvest raha jagamine pole Peter Nizaki kinnitu el praegu Ungaris ei läbipaistev ega efektiivne. «Tarvis oleks uut süsteemi, mis paneks paika kindlad reeglid, kuida valitsu e raha jagatakse,» meenutab Nizaki kommentaar täpselt Eestiski päevakorras olevaid küsimusi.
Kas Eestis võiks samuti kehtestada 1% seaduse? Lagle Parek, Caritase juhataja: Asi oleks väärt ajamist, sest ühingutel tekiks võimalus tegutseda huvitavamalt ja raamivabamalt.
ke lahendusi aavutada vaid juhul, kui suudame võimulolijatele selgitada, et lahendu ed on kasulikud. Agu Laius, Jaan Tõni
Aare Kasemets, Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfo osakonna juhataja: 1% seadus on hea idee ja võimalusi seda ideed teoks teha on mitmeid - näiteks kui mittetulundusühingud jõuavad kokkuleppele erakondadega ja viimased lülitavad selle idee oma järgmiste valimiste programmidesse. Angellka Rehema, Peip i Koostöö keskuse projektijuht: Loomulikult tahaksin ise määrata 1% tulumaksu saatust. Aga Eestis on võimalik kolmandale sektori sõbralik-
.............
-
'"
Tallinn koostas toetamise korra Tallinna linnavalitsus esitas 13. märtsil volikogule arutamiseks eelnõu, mi sätesta linnaeelarvest mittetulundu tegevuseks eraldatavate toetuste korra. Abilinnapea Rein tangi sõnul tagaks uus kord rruUetulundu tegevuseks eraldatavate toetuste läbipai tvuse ning range järelevalve toerusraha sihipärase ka utamise üle. Toetuse taatlemise aluseks on vormikohane taotlus, mis esitatakse linnakantseleile, ametile või linnaosavalitsusele. Eelnõuga tutvunud Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fondi nõukogu liige Ülle Lepp kinnita, et algatus on positiivne, kuid eelnõu vajab täpsustamist. (Foorum)
Eelnõu suurendab annetamise võimalusi
.. Potentsiaalsete toetusesaajate probleemid aruandiuse ja moraaliga läbipaistvuse probleemid, protseduurilised raskused ja 1% seaduse rakendamise kallidus Eesmärkidega mittenõustumine, soovimatus võtta üle valitsuse ülesandeid
...
oni Instituudi direktor: Igal juhul mõjuks 1% tulumaksu määramise võimalus väga positiivselt kolmanda sektori arengule, kuid ühtlasi ka avalikku e arusaarni ele selle rollist ühiskonnas.
Kristina Mänd, EMSLi tegevdirektor: Ungarlaste 1% seadus on kodanikuusalduse näitaja. See eadu toob uure hulga raha mittetulundu sektorile, kuid mis veelgi tähtsam - ta kaasab ühendu te arengusse kohaliku kogukonna ja loob eraannenl te traditsiooni.
Riigikogu rahandu komisjon e itas kolmapäeval parlamendi menetIusse tulumaksu seaduse muudatused. Uue korrajärgi võib toetuse maksmise aluseks võtta ettevõtte kasumi. Kuni kümne protsendi ulatuses viimase majandusaa ta kasumist makstud toetus on eelnõu kohaselt mak uvaba. Seaduse muudatuse mõte on võimaldada ettevõtjatel spondeerida kolmandat sektorit, arvestades mitte üksnc palgafondi suurust, vaid ka kasumi mahtu. Seni oli ettevõtetel võimaIu kolmandale ektorile maksuvabalt annetusi teha kolme protsendi ulatuses sotsiaalmaksuga maksu tatud summa t. Riigikogu rahandu komi joni esimees Meeli Atonen kinnitas, et see annaks võimalu:;e tuua to tajate hulka senise, t enam edukaid ettevõtteid, ke teenivad suuri kasumeid, kuid ei näe praegu kolmanda sektori toetamiseks motivat iooni. (foorum)
Õiguskeskus avab kolmanda sektori kodulehe Tartu asuv Eesti iguskcskus esitleb täna uut kolmandale sektorile suunatud kodulch ki.ilge, kust võib leida kodanikuUhendu tc ürituste kalendri, kus kõik soovij. d üle EeSli saavad oma ttevõtmi i reklaamida. Kodulehele lUlcb ka avalik uudi te foorum ning viited ektorit huvitaval' materjalile, näiteks oovib Oiguske kus tutvustada värskeid, ktorit puudutavaid uuringuid. (Foontm)
AEF avab arutluse globaliseerumise üle Avatud Eesti Fond (AEP) korraldab 19. aprillilOlümpia konverentsikeskuses VII Avatud Ühi -
konna Foorumi, mille
teemaks on globali eCnImi väljakutsed. Foonuni
peaesinejaks on maailmakuulsa ja ka eesti keelde Susan tõlgitud teo- George se «Lugano raport" autor li an George. Kolm aa tat taga i ilmunud raamat räägib kapitali mi säilitarni e võimalikku est. I'oommiga tähi ·tab AEF ka 12. ünnipäeva. (Fo rum)