Ilmub Balti-Ameeri ka Partneri usprogrammi toel kord kuus --------_._---------
Nr. 3 (32) Reede 22 . märts 2002
KOD A N
K U Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D J A ---------,
Lühidalt - ... --..-
Ungarlased toetavad maksurahast enim haridust
~-_
Ungari kodanikud võivad määrata 1% enda makstud maksudest endale sobivale mittetulundusühingule. Keskmiselt saab üks ühendus niiviisi kuni 15 000 krooni. Mõned aastad tagasi sai nn 1% annetusest tulu ligi 8000 mittetulundusühendust.
Ungari
Eesti Ligi 16 000 - üks ühendus ligi 90 elaniku kohta. Üksikisik saab anda Maksusüsteem maksuvabalt 5% oma sissetulekust. Firmad saavad anda maksuvabalt 3-5% palgafondist. Välisdoonorid lahkuvad. Raha Suur osa sissetulekutest tuleb kohalikelt omavalitsusteit ja ka liikmemaksudest. Koostöö valitsusega Puuduvad vastavad osakonnad ja inimesed riigi poolel. Toimuvad kohalikud ümarlauad.
Üldiseloomustus
Siseminister Ain Seppik
Koguneb ühenduste II ülllarlaud Teine Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud (EMÜ) koguneb 7. aprillil kell 10 Tartus Vanemuise kontserdisaalis, kõik Eesti mittetulundusorganisatsioonid on oodatud osalema ja andma oma hääle ettevalmistamiselolevate kolmanda sektori arengut puudutavate dokumentide kohta. EMÜ suurkogul Tartus tehakse ülevaade EMÜ esimesest tegevusaastast ja selle esinduskogu tööst ning arutletakse kolmanda sektori hetkeolukorra üle, muuhulgas räägitakse rahastamissüsteemi korrastamisest. Suurkogule oodatakse esinema siseminister Ain Seppikut ja Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni aseesimeest Aadu Luukast. Hääletusele tuleb kolm dokumenti. Kõigepealt EMÜ statuut: kuigi EMü pole ametlikult registreeritud ühendus, vajab see siiski kindlaksmääratud töökorda. Teiseks tuleb arutlusele ka tänases Foorumi ilmunud Eesti ühenduste eetikakoodeks, mis EM 0 esimehe Agu Laiuse sõnul suurendab ühenduste usaldusväärsust. Kolmanda dokumendina on esinduskogu koostanud ülevaate kodanikuühiskonna elujõulisusest Eestis. Siin on määratud peamised valdkonnad, mille arengust sõltub ühenduste ja seega kogu riigi edasiminek. Esinduskogu loodab, et see dokument saab ümarlauale tööplaani koostamise aluseks. Suurkogu valib ka uue esinduskogu. Kuna EMÜ töö toimub kuues kojas - mittetulundusühingute, sihtasutuste, seltsingute, katusorganisatsioonide, vähemuste organisatsioonide ning noorte ja lastega tegelevate organisatsioonide kojas -, lähtub sellest ülesehitusest ka esinduskogu koosseis. Siin on viis põhiliiget ja kaks asendusliiget suurimast, mittetulundusühingute kojast, igast teisest kuulub esinduskogusse kolm liiget ja kaks asendusliiget. Suurkogul saab igast mittetulundusorganisatsioonist hää1etada üks volitatud esindaja. Osalejate volitusi otseselt ei kontrollita, kuid kõik peavad allkirjaga kinnitama, et neil on õigus ühendust esindada. Lisainformatsioon: Anneli Uus, Jaan Tõnissoni Instituut, tel 626 3150, anneli@jti.ee (Foorum)
Imidi
Suhteliselt nõrk
50 000 - üks ühendus ligi 200 elaniku kohta. Igaüks võib anda 1% tulumaksust + kuni 6000 krooni aastas maksuvabalt. Firmad saavad anda maksuvabalt 20% maksueelsest kasumist. Välisdoonorid lahkuvad. Suhteliselt palju on iseteenitud tulu, kuid paljud sõltuvad ühest allikast. Parlamendi juures tegutseb Kodanikuühenduste Komisjon, peaministri juures kodanikeühenduste suhete büroo, ministeeriumides on kontaktisikud. 1% seadus paneb ühendused oma maine nimel tööle.
Sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamine
Toetuse saajate organisatsiooniline
Hädaliste aitamine
Isiklikud huvid või seotus Toetus kindlale organisatsioonile Toetus lastele
Väärtuste edendamine, solidaarsuse väljendamine
.
0% 5
10
15
20
25
30
Kultuur, uu~ingud,
45,9%
35
40
45
so
Kokku moodustab 1% seadusest tulnud sissetulek vähem kui 1% mittetulundussektori tuludest ja 3,5% keskvalitsuseit saadavast toetusest Tervishoid Keskmine summa on 15000 krooni, kuid üksikud organisatsioonid on saanud nii ka miljoneid kroone. Allikad: Foorum; Agnes VaJda ja Eva Koti uunng 1% seadusest. 2000 Ott lIammo
Ungari kodanik võib määrata protsendi tulumaksust ühingule KERTU
Ruus
foorum@netexpress.ee
Ungari mittetulundussektorit peetakse Kesk- ja IdaEuroopas üheks arenenumaks, enim äratab imetlust kodanike võimalus ise otsustada, kuhu suunata Oks protsent oma tulumaksust. Ungaris võib iga maksumaksja määrata 1% oma tulumaksust - summast, mis niikuinü muidu riigimaksudeks läheks mõnele mittetulundusorganisatsioonile. Viiendat aastat kehtiv süsteem on teinud pea kõik ungarlased teadlikuks oma võimalusest sel viisil annetada ning ligi kolmandik maksumaksjaid sedakakasutab. Veel 1% tulumaksust võib soovija annetada ka kirikule või riiklikule programmile. Kuigi «l % seadusest» koguneb vaid alla protsendi Ungari mittetulundussektori sissetulekutest, tõi see juba 1997. aastal, kui seadus vastu võeti, sektorile üle 120 miljoni krooni. Ka üksikutel ühendustel on see lubanud korraga miljoneid koguda.
Maine muutub oluliseks Seadus on muutnud riiklike toetuste jagamist tunduvalt demokraatlikumaks. Esitek on see pikendanud riikliku toetuse saajate nimekirja: kui 1996. aastal sai riigieelarvest raha ligi 7000 organisatsiooni, süs järgmisel aastal uue seaduse tulles li andus neile veel teist ama-
palju ühendusi, mis said toetust vaid 1% seaduse kaudu. Lisaks hindavad seaduse mõju põhjalikult uurinud Ungari teadlased Agnes Vajda ja Eva Kuti kõrgelt seaduse ergutavat mõju inimeste kodanikutundele. Teadmine, et ühe tulumaksuprot endi üle võib ise otsustada, lisab vastutust ja paneb ühingute tegevuse vastu huvi tundma. Ühingud ise peavad tähelepanu saavutarni eks rohkem vaeva nägema, sest see mõjutab otseselt nende sissetulekuid. Enamik inimesi toetab neile isiklikult või tuttavatesugulaste kaudu tuntud ühingut, aga ligi 40% määrab oma maksuprotsendi ühendusele, mida ta teab vaid maine järgi. Ungari 1% seadust - milleks algatus ei tulnud mitte ühendusteIt, vaid Vabade Demokraatide valimi programmist imetleb kogu maailm. Selle võttis eelmisel aastal vastu Slovakkia' seda kaaluvad mitmed riigid, teiste seas Leedu. Ungari peaministri juures tegutseb kodanikuühenduste suhete osakond, mis on omakorda pannud aluse kohalike tugikeskuste võrgustikule. Ungari parlamendis on Kodanikuühenduste Komisjon ning kõikide ministeeriumide juures on ühenduste tarvis kontaktisikud. Ometi pole ühenduste suhted nende organitega väga lähedased. mille põhjuseks on nõrk koostöö kolmanda sektori enda sees. «Ungaris pole ühendu te esindusorganisatsiooni ja seetõtru ka kesk et mehha-
n-ismi valitsusega suhtlemiseks,» kinnitab Demokraatlike Öiguste Arengu Fondi tegevdirektor Peter Nizak. Nizak tunnistab, et ei näinud pikka aega esindusorganisatsiooniks vajadust, kuid arvab nüüd teisiti.
Samad probleemid N agu Eestis, nii tuleks ka Ungaris arutada ennekõike kodanikuühenduste rahastamisega seotud küsimusi. Seda just sellepärast. et välisdoonorite lahkudes näevad ka U ngari organisatsioonid vaeva, et ennast ära elatada.
Et Ungari sektor jätkusuutlikuks muutuks, peab riik õla alla panema ühelt poolt rahaga, teiselt poolt aga saavad seadusandjad luua soodsa keskkonna elleks, et ühingud saaksid ise mujalt raha teenida. Riigieelarvest raha jagamine pole Peter Nizaki kinnitu el praegu Ungaris ei läbipaistev ega efektiivne. «Tarvis oleks uut süsteemi, mis paneks paika kindlad reeglid, kuida valitsu e raha jagatakse,» meenutab Nizaki kommentaar täpselt Eestiski päevakorras olevaid küsimusi.
Kas Eestis võiks samuti kehtestada 1% seaduse? Lagle Parek, Caritase juhataja: Asi oleks väärt ajamist, sest ühingutel tekiks võimalus tegutseda huvitavamalt ja raamivabamalt.
ke lahendusi aavutada vaid juhul, kui suudame võimulolijatele selgitada, et lahendu ed on kasulikud. Agu Laius, Jaan Tõni
Aare Kasemets, Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfo osakonna juhataja: 1% seadus on hea idee ja võimalusi seda ideed teoks teha on mitmeid - näiteks kui mittetulundusühingud jõuavad kokkuleppele erakondadega ja viimased lülitavad selle idee oma järgmiste valimiste programmidesse. Angellka Rehema, Peip i Koostöö keskuse projektijuht: Loomulikult tahaksin ise määrata 1% tulumaksu saatust. Aga Eestis on võimalik kolmandale sektori sõbralik-
.............
-
'"
Tallinn koostas toetamise korra Tallinna linnavalitsus esitas 13. märtsil volikogule arutamiseks eelnõu, mi sätesta linnaeelarvest mittetulundu tegevuseks eraldatavate toetuste korra. Abilinnapea Rein tangi sõnul tagaks uus kord rruUetulundu tegevuseks eraldatavate toetuste läbipai tvuse ning range järelevalve toerusraha sihipärase ka utamise üle. Toetuse taatlemise aluseks on vormikohane taotlus, mis esitatakse linnakantseleile, ametile või linnaosavalitsusele. Eelnõuga tutvunud Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fondi nõukogu liige Ülle Lepp kinnita, et algatus on positiivne, kuid eelnõu vajab täpsustamist. (Foorum)
Eelnõu suurendab annetamise võimalusi
.. Potentsiaalsete toetusesaajate probleemid aruandiuse ja moraaliga läbipaistvuse probleemid, protseduurilised raskused ja 1% seaduse rakendamise kallidus Eesmärkidega mittenõustumine, soovimatus võtta üle valitsuse ülesandeid
...
oni Instituudi direktor: Igal juhul mõjuks 1% tulumaksu määramise võimalus väga positiivselt kolmanda sektori arengule, kuid ühtlasi ka avalikku e arusaarni ele selle rollist ühiskonnas.
Kristina Mänd, EMSLi tegevdirektor: Ungarlaste 1% seadus on kodanikuusalduse näitaja. See eadu toob uure hulga raha mittetulundu sektorile, kuid mis veelgi tähtsam - ta kaasab ühendu te arengusse kohaliku kogukonna ja loob eraannenl te traditsiooni.
Riigikogu rahandu komisjon e itas kolmapäeval parlamendi menetIusse tulumaksu seaduse muudatused. Uue korrajärgi võib toetuse maksmise aluseks võtta ettevõtte kasumi. Kuni kümne protsendi ulatuses viimase majandusaa ta kasumist makstud toetus on eelnõu kohaselt mak uvaba. Seaduse muudatuse mõte on võimaldada ettevõtjatel spondeerida kolmandat sektorit, arvestades mitte üksnc palgafondi suurust, vaid ka kasumi mahtu. Seni oli ettevõtetel võimaIu kolmandale ektorile maksuvabalt annetusi teha kolme protsendi ulatuses sotsiaalmaksuga maksu tatud summa t. Riigikogu rahandu komi joni esimees Meeli Atonen kinnitas, et see annaks võimalu:;e tuua to tajate hulka senise, t enam edukaid ettevõtteid, ke teenivad suuri kasumeid, kuid ei näe praegu kolmanda sektori toetamiseks motivat iooni. (foorum)
Õiguskeskus avab kolmanda sektori kodulehe Tartu asuv Eesti iguskcskus esitleb täna uut kolmandale sektorile suunatud kodulch ki.ilge, kust võib leida kodanikuUhendu tc ürituste kalendri, kus kõik soovij. d üle EeSli saavad oma ttevõtmi i reklaamida. Kodulehele lUlcb ka avalik uudi te foorum ning viited ektorit huvitaval' materjalile, näiteks oovib Oiguske kus tutvustada värskeid, ktorit puudutavaid uuringuid. (Foontm)
AEF avab arutluse globaliseerumise üle Avatud Eesti Fond (AEP) korraldab 19. aprillilOlümpia konverentsikeskuses VII Avatud Ühi -
konna Foorumi, mille
teemaks on globali eCnImi väljakutsed. Foonuni
peaesinejaks on maailmakuulsa ja ka eesti keelde Susan tõlgitud teo- George se «Lugano raport" autor li an George. Kolm aa tat taga i ilmunud raamat räägib kapitali mi säilitarni e võimalikku est. I'oommiga tähi ·tab AEF ka 12. ünnipäeva. (Fo rum)
RUM
2
22. märts 2002
Ideid ühisrindele Eesti kolmas sektor peaks valimiste lähenedes erakondadele ühiselt survet avaldama änane FOOrunl, mis asetab Eesti mittetulundussektori teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide taustCJ}e, lubab Eestil oma arengu üle rõõmustada. See areng tuleb ära kasutada valimiste lähenedes, kui on võimalik valimisprogrammide kujunerni es kaasa rääkida. Eesti kodanikuühendusi puudutavad seadused tagavad ühendustele vabaduse, millisest ei saa ligilähedaseltki rääkida Ukrainas või Valgevenes, kus korravalvurid kodanikuühiskonna teemalisest konverentsist osavõtjaid riigivastases tegevuses kahtlustatavana kinni nabivad. Kuid esti kolmandal ektoril on eeliseid ka arenenud ja paljukiidetud lJngari ees. Ungaris on valitsus ja parlament loonud organeid, mis peavad tõhustama riigi koostööd mi ttetulundussektoriga. Kuid sektoril pole sellest palju abi, sest konkureerivad ühendu d pole uutuud ühi t huvide nimel kooneluda. Demokraatlikult valitud ja kogu ektorit liitva esindusorgani puudumine takistab ühendusi seaduste ja rahastamispoliitika kujundamisel kaasa rääkimast. Eesti ön sektori koondunud jõud olemas. See näitab elmast loodetavasti aprillis koguneval Eesti Mittetulundu ühendu te Ümarlaual, mi on avatud kõikidele ühendustele ja millest on laialt teadlikkogu Eesti mittetulundussektori aktiiv Hiiumaalt Narvani. Tartus kogunevale ümarlauale on lubanud tulla kodanikuühiskonna arendamisest rääkima siseminister Ain Seppik. Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni aseesimees Aadu Luukas tutvustab seal ettevõtjate soovi sõlmida ühiskondlik kokkulepe, mille koostami se peab kaasama ka kolmanda sektori. See näitab, et Eesti ühendused ei tegutse omaette ka ühiskonda laielna1t vaadates'Kuid Eesti kolmanda sektori koondunud jõud tuleb ära kasutada nüüd, kus lähenevad valimised. Nad peaksid avaldama tugevamat survet, et hääli koguda soovivad erakonnad neile sõbralikke muutusi oma valimisprogrammidesse lülitaksid.
T
e ti 16000 nuttetulundusorganisatsiooni, nende liikmeskonnad ja toetajad on oluline valijate grupp. äiteks võiks erakondadele pakkuda välja idee, et nagu Ungaris, nii võiks ka Eestis kõik maksumaksjad saada võilnaIuse määrata üks protsent oma tulumaksust mõnele avalikes huvides tegutsevale mittetulundusorganisatsioonile. Ka Ungaris tuli algatus selleks 1997. aastal vastu võetud seadusele parteide valimisprogrammidest. See annaks ühendustele sissetulekuallika, inimestele võimaluse ühiskonna arengus kaasa rääkimiseks ja enda kodanikuna tundmiseks ning paneks organisatsioonid mõtlema oma tegevuse tutvustamisele. Valimiste eel peavad parteid avalikkusele oma programmi tutvustama. Just nüüd on õige aeg teha ettepanekuid eIle kohta, mis riigis muutmist vajab.
Repliik
ao atud lahing ekerakonna ja Reformierakonna koalitsioon võtti hasartmängumaksu seaduse vasUI täpselt selliena, nagu da pakkus välja kolmikliit. Maksumäärade tõsrmi est laekuv summa ei lähe mine heat gevu projektidele, vaid kun. limuuseumi ehitamiseks, mittetulunduslike organi atsioonide projcktidclc jagavad oma äranägemise järgi raha poliitikud. Ee li IJasanmängude Korraldajate Kertu Ruus Liidu hoiatus, et makse laekub kavandaut r vähem ja nii kahaneb ka lastele, Foorum puuetega inimestele ja pensionäridele suunatud projektide toetu umma, jäeti põhjalikuma tähelepanuta. üüd, kus lahing läbi, võib öelda, et Riigikogus on üksikuid poliitikud, kel1el on tegelikku poliitilist soovi korrastada minetulundu ektori rahastamist ja anda otsustusõigust ka ühenduste e indajatele. Nemad võtsid osa mittetulundussektori algatu el peetud hasartmängumaksuseaduse eelnõu ümarlaudadest ja püüd id üheuduste ettepanekuid kolleegidele põhjendada. amal ajaJ aga leidub terve rida nende ametivendi, kes kautavad al lUti loosungit (( 'olmandat sektorit tuleb toetada», kuid ke arma tavdd pigem poliitili t retoorikat kui kodanikuühi konda. ellised on paljud koalit ioonipoliitikud, kes nüüd opositsiooni olles vastasparteisid kodanikuühiskonna-vaenulikkuse pärast hurjutavad. Ja sellised on nende kaksikliidu ametivennad, ke võtsid vastu ha artmängumaksuseaduse.
K
Kirjutage Foorumile a dressii: Eesti Ajalehtede liit, parnu mnt 61a, Tallinn,
10134. faks 6 311 210, tel 6 461 005, e-post foorum netexpress.ee Toimetajad: Kertu Ruus, Aarne Seppel
Maailm räägib Eestist allult head ärtsi alguses Kiievis Ameerika Rahvusvahelise Abi Agentuuri (USAID) Ida- ja Kesk-Euroopa büroode direktoritele ja konsultantidele Eesti edu t rääkides tuli küsimusi rahena. Peamiselt: kuidas on Eestis asjad nii hästi õnnestunud ja kuidas on meie ühendused nii tugevad ja suutlikud? Kõigepealt õiguskeskkond me võime kiruda oma seadusi, olla rahulolematud poliitikute ja ametnike käitumisega seaduste tegemisel, naerda õigusaktides leiduvate veidruste üle, kuid meil on siiski Kesk- ja IdaEuroopa parimaid mittetulundusühingute seadusi (tehtud Rahvusvahelise Mittetulundusõiguse Keskuse abiga), sihtasutuste seadus ning seltsingute tegevust hõlmav lepingute ja lepinguväliste suhete seadus. Eestis on ühendusi Hhtne registreerida, lihtne nende tegevust lõpetada, riik ei tohi sekkuda ühenduse tegevusse ega seda omavoliliselt lõpetada. Seadus on võimaldanud ka selle, et Eesti kolmas sektor on VÕITeIde teiste pürkonna riikidega olnud skandaalidevaba. Viimastel aastatel tekkinud küsimused on pigem avalikust ektori t tulevate summade reguleerimata jätmise tulemus.
M
Kristina Mänd Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja
kui halva seadusandluse probleem. Võrdluseks: möödunud aastal Valgevenes toimunud ühenduste seminarilt viis miilits kõik osalejad ülekuulamisele, sest julgeolekuteenistus oli veendunud, et tegeletakse millegi võimuvastasega. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK) on maailmakuulus. Selle kirjutamise kolmanda sektori poolt algatatud, koos poliitikutega toimunud ning kogu riigis kõigile avatud protsess pole eeskujuks ainult idanaabritele. Eesti kogemusi soovivad teiste seas kuulda Soome, Jaapan, Kanada, Suurbritannia. Viimasel kahel on säärased kokkulepped riigi tasandil olema , kuid EKAKi protsessi tulemusena sündinud avatud foorumilaadne Eesti Mittetulundusühenduste Ümadaud, julgus sekkuda otsuste tegemisse ning kogu riiki katva te kohalike
ümarlaudade toimumise süsteem on ka neile midagi ainulaadset ja uuenduslikku.
riikides võrreldav poliitilise enesetapuga. Nad imetlevad Eestit ja meie riigi süsteemi, mis aukudele vaatamata siiski võimaldab osalust. sa Kesk- ja Ida-Euroopa Üle-eestiline mittetulunriike on meie eeskujul alustanud samalaadsete dusühenduste tugikeskuste kokkulepetega (Horvaatia, Leevõrgustik on ainulaadne maaildu), kuid alustajaks on olnud mas. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit on sõlavalik sektor ning ühenduste minud lepingud üheksa orgakaasamine piirdunud valitud nisatsiooniga, kes oma piirkongrupiga. Idapoolsemad riigid nas nõustamis-, infovahetus-, oleksid õnnelikud, kui saaksid koolitus- ja arendusteenust paviie aasta pärast millegi sellisekuvad. Balti-Ameega alustada. rika PartnerlusEnamikus riikiSuurem osa progranrrmi toetusel des puudub strukriike elab enon loodud kogu riiki tuur ülerligilise osaIuse pakkumiseks, diselt vaimus r . kattev, kohalikest oludest lähtuv ning pole selliseid ühenjustkui olekvõrdse kvaliteediga dusi, kes suudavad sid ametnikud võrgustile oma võrgustike kauja poliitikud Vahest ainult du infot levitada ja keegi r kelle Ungari saab end koguda. Veelgi suumeiega võrrelda. rem osa elab endipoole tuleb Venemaal on kesselt vaimus, justkui kummardada kused olemas ja ka oleksid ametnikud ning kelle ottoimivad, kuid neid ja poliitikud keegi, suseid vasturahastavad ja halkelle poole tuleb vaidlemata ja davad kaks eri orgakummardada ning nisatsiooni. Lisaks kelle otsuseid vastuanalüüsimata ei võimalda Venevaidlemata ja anatäita. maa suurus tagada lüüsimata täita: võrdset kvaliteeti. «Sest see on ju polüEnamikus riikides puudub süstiline otsus, ja meie ei saa sinna teem aga täiesti ning Eesti komidagi teha.» gemu est soovivad õppida riiKodanikujulgus ja -kuraas gid Gruusiast Soomeni. on minu kolleegidele paljudes
O
Kultuuriseltsid vajavad rüklikku toetust estis on registreeritud kultuuriseltse palju, kuid vähe neid, mis ennast tuntuks teinud. Kultuuriseitsidel pole just paremad päevad nad tuleks aidata jalule riigi ja ametnike toetusega. HEestlased oskavad trügida ka pooltühjas rongis,» on öelnud politoloog Rein Taagepera. Ametnikud vaatavad Eesti kultuuriseltsidest mööda, mis väljendub juba sel1es. et kultuu riga tegelevatel institutsioonidel puudub ülevaade Eestis tegutsevatest kuJtuuriseltsidest. Kui omavalitsuste ja maavalitsuste kultuuriametnikud tõrjuvad demokraatlikuIt valirud eIt ide Hidreid kui konkurent • siis ununeb riigitüüri juure olijaH toimiv partner ühiskonna kujunemisel Euroo-
E
Arvo
Lekk seltsi ViruFoto juht
passe mineku ja omavahelise nägelemise tuhinas. Seltsid pole konkurendid, vaid partnerid. Kõik mahuvad ühte paati, kui ametnikud on valmi koostööks. Põlvamaal tegut evad elujõulised seltsid, kes korraldavad maakondlikke ja üle-eestili i üritusi. Seal ed amemikud ei pea paljuks seltside enevõtmistes kaasa lüüa. Rahvakultuur pole äri, mis ise ennast ära tasub. Selts saab
toetu eta hakkama neil harvadel juhtudel, kui hobile lisandub äri - näiteks Põltsamaa kunstiselts, kellel on oma kunstikauplus. Tegelikult peaks «kuJtuurihullus» aitama hoopis vahetevahel (turuhullusest» välja astuda. Suurem osa rilldikust toetusest ning üha vähenevast välistoetajate rahast läheb Tallinna ja Tartu ühendustele ning katusorganisatsioonidele, väidab eesti seltside rahastamist uurinud Mikko Lagerspetz. See käib ennekõike eesti kultuuriseItside kohta, sest vähemusrahvuste seltsid saavad kultuuriministeeriumilt kopsakat toetust.
P
eale ühekordsete projektitoeruste vajavad seltsid raha, millega tasuda side-, posti- ja lähetuskuIud, maksta
ruumide üür, osta materjale. ilma toetuseta jäävadki seltsid kiratsema. Kui omavalitsused veel eraldavad ralla, siis maakondlike seltsidega ei taha vaesed maavalitsused üldse tegeleda. Katusorganisatsioonid pakuvad koolitust. Aga seltsid pole ebakompetentsed, vaid vaesed. On vaja selgust ja kindlust riigi toetuse kohta. Riigikogus arutuselolev Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon ei anna kumbagi. Ei saa nõustuda projekti koordinaatori Daimar Liiviga, kes usub, et kui õnnestub luua kodanikuühiskonna sihtkapital, peaks see toetama eelkõige iihenduste tugistruktuure ja katusorganisatsioone. Nii võime jõuda olukorrani, kus pole enam ühendusi, kellele tuge ja katust pakkuda.
~~:..~~.~..~~~~ .............................................................................................................................................................................. ~~ .....................................................................................................................................................................................~ Themis annab teada
Olulisemad kolmandat sektorit puudutavad seaduseelnõud esti Oiguskeskuse seadusloomefoorum Themis tutvustab lihtkodanikku ja kolmandat sektorit kõige enam puudutavaid seaduseelnõusid. Kõik soovijad saavad arutusel olevatesse seaduseelnõudesse Themise vahendusel ettepanekuid teha ja nii seaduste loomises osaleda. • Kõige enam on avalikkuse tähelepanu pälvinud ravikindlustuse seaduse eelnõu, mille probleemide ring on äär- Ülo Siivelt miselt mitmetahuline ja mis puudutab iga potentsiaal et patsienti. Sea- Eesti Õiguskeskuse dusega muudetakse ravikindlustuse- koordinaator ga kaetud isikute hulka ja püütakse ravikindlustuse raha ratsionaalselt kasutada. Kolmanda sektoriga arvestamisest annab hea ülevaate eelnõu seletuskirja lisa «Valitsusväliste organisatsioonide muudatus ettepanekute ja märkuste tabel». Riigikogu sotsiaalkomisjon on alustanud muudatusettepanekute läbivaatamist ja hääletamist. • Arutuseian õigusteenuse seaduse eelnõu, millega tahetakse reguleerida nii õigusabi kui ka õigusteenuse turgu. Oigusteel1use seaduse eelnõu on läbinud Riigikogus esimese lugemise. Jaanuaris korraldas Eesti Öiguskeskus eelnõuga seotud huvigruppide esindajatele ümarlaua, kus tehtud muudatusettepanekud saatsime Riigikogu õiguskomisjonile, ja ootame huviga tulemusi . • Kolmanda sektori rahastamise seisukohalt on oluline uus hasartmängumaksu seadus, mille Riigikogu võttis 13. märtsil vastu ja mis peaks jõustwna aprillist. Hasartmängumaksust laekuva rahaga toetatakse suurt osa Eesti ühendustest, mis tegelevad spordi, vanurite, laste ja puudega inimestega. Peamiseks muudatuseks kehtiva seadusega võrreldes on hasartmängumaksumäärade tõstmine. See pole iseenesest taunimisvääme, kuid maksu tõstmisega laekuv raha ei lähe mitte ühenduste projektidele, vaid kultuuriehitiste, peamiselt uue kunstimuuseumi hoone ehitamise rahastamiseks. Kolmandalt sektorilt laekunud rahastamistaotlused vaatab läbi siseministeeriumi juurde moodustatav toetuste andmise komisjon. Toetuste otsustamiseks luuakse nõukogu, millesse hakkab kuuluma kuus Riigikogu liiget, üks haridusministeeriumi, üks kultuuriministeeriumi ja üks sotsiaalministeeriumi esindaja. Mittetulundusühenduste esindajate ettepanekud, et ka kolmas sektor tuleks otsustajate ringi kaasata, jäeti kõrvale.
E
Kõigi eelnõudega seotud informatsiooni leiab internetis aadressilt www.lc.ee/themis
Väike-Maarja andis spordi kOITaldanrlse ühingule KERTU
Ruus
foorum@netexpress.ee
Väike-Maarja vallas korraldab kogu rahvasporditegevust Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi, mis hoolitseb Ebavere suusa- ja jooksuradade eest ja korraldab 5000 elanikuga vallas spordivõistlusi Il spordialal. Võistlused peetakse males, kabes, koroonas, lauatennises' sulgpallis, korvpallis, võrkpallis, suusatamises, ujumises, sporditeemalises mälumängus ja köieveos. Ühing korraldab pordipäevi Ebavere suusa-, jooksu- ja rattaradadel, viib läbi traditsioonilisi spordivõistlusi Pandivere rattarallit ja Lurichi kevadjooksu, osaleb üleriigiliste naisekandmisvõistluste, motokrossi ja mootorsaanivõistluste läbiviimises. Vähemalt kaks korda aastas toimuvad kohalikud perespordipäevad. Samuti hoolitseb spordiklubi selle eest, et valla võistkonnad oleksid esindatud maakondlikel ja üleriigilisteJ võistlustel. Uudse üritusena käivitas rahvaspordiklubi Ebavere radadel «Harjuta terviseks!» sarja. 2001. aastal oli radade kasutajaid 622, seega peaaegu iga seitsmes vallaelanik, selle aasta esimesel kuul aga kogunes juba 300 radade külastajat. «Rahvas on palju aktiivsemaks muutunud,» tõdes spordiklubi juhatuse esimees Ants Rikberg, kes sai lepinguga valla spordijuhi tiitli.
«Rahvas on palju aktiivsemaks muutunud.»
Ants Rikberg, Väike-Maarja
spordiklubi juhatuse esimees, inimesle suurenenud spordihuvist
Rahva huvile aitas suuresti kaasa see, et Väike-Maarja valla ja spordiklubi ühist tegevust toetas eelmi el aa tal Balti-Ameerika Partnerlusprogramm 400 000 krooniga, millest poolläks investeeringuteks. Triigi spordihoones sisustati selle rahaga uus jõusaal kuue tänapäevase jõuseadmega, mis tegi spordihoone rahva seas palju populaarsemaks. Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhataja lIve Tobreluts märkis, et spordielu korraldamine on saanud vallas laiema kandepinna, sest võistlusi ei vii enam läbi vallavalitsuse ametnik, vaid kohtunikkond on spordiklubi liikmete seast ja kaasalööjaid rohkem. TobreIutsu sõnul on ka vallaeelarvel nüüd väiksem koormus, sest lisaks valla rahale kasutab ühing ka enda vahendeid. Ants Rikberg kinnitas' et igal juhul saab vald sama raha eest nüüd tunduvalt enam. Selleks aastaks eraldas vald ühingule tegevuseks 116 500 krooni.
Tartu Kristliku Kodu juhataja Anne Schotter (vasakul) loodab, et laste õmblusringis õpivad päevakeskuse ja lastekodu tOdrukud juhenOVE MAIDLA daja Merli Tähnase käe all nii hästi riideid valmistama, et leiavad hiljem õmblejatena tööd.
Tartu linn usaldas aste eest hoo -tsemise ühingute e KERTU
Ruus
foorum@netexpress.ee
«Oi, mulle paluks üks lilleriiuli » «Mulle ka - ma toon joonise!» Tartu Kristliku Kodu puutöökojas kogunevad Tartu lastekodude juhatajad Anne Schotteri ümber. Lilleriiuleid võib Kristliku Kodu juhataja Anne Schotter kolleegidele rahulikult lubada. Sest töökojas koos käivad Tartu poisid - enamasti rasketest peredest pärit ja hoolitsuseta jäetud lapsed - nikerdavad siin ka mööblit ja kitarre. Tartu Kristlik Kodu oli koos Caritase ja Tartu Kristliku Noortekoduga üks kolmest mittetulundusühingust, millega Tartu linnavalitsus sõlmis veebruaris kolmeaastased lepingud. ühingud hoolitsevad oma päevakeskustes selle eest, et kõikidel Tartu linna vähekindlustatud perede kooliealistel lasteloleks koht, kus pärast kooli süüa, dusi all käia ja õpetaja käe all koolitükke teha. Linn aga annab ühingutele raha. See on näide aina enam levinud praktikast, kus seadusega kohalikule omavalitsusele ülesandeks tehtud teenust ei paku omavalitsuse asutus, vaid see on delegeeritud mittetulundu ühingule. Pikad lepingud Kolmeaastane leping ongi kõige mõistlikum, kinnitab Balti -Ameerika Partnerlusprogrammi projektijuht Raul Altnurme, kes on aidanud omavalitsusteI ühingutega lepinguid sõlmida. Pikemaks ajaks sõlmitud leping võib hakata parandusi nõudma. lühem lepe aga tekitab ebakindlust ühingu töötajates ja nende hoolealustes. Just selle kaalut1usega läksid ka tartlased kolmeaastastele lepetele üle. Kuigi pikemad lepingud on Eestis uudsed. ei tähenda mittetulundusühingutega lepingu sõlmimine Tartu linna sotsiaal-
hoolekande osakonna ametnikele ise mingit uut ftlosoofiat. Tartu linnavalitsus on seda teinud juba 90ndate keskpaigast. «Me ei sõlminud lepinguid sellepärast, et oleksime tahtnud moodsad olla, vaid sellepärast, et meil olid tegijad olemas,» sõnab Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja asetäitja Tiina Kruuse. Sotsiaalabi osakonna juhataja Merle Linna hindab ka mittetulundussektori paindlikkust: kui linn ei näe enam vajadust teenust osta, võib ta selle lõpetada. Linnavalitsus sõlmiks lepingu veel ühe la tepäevake kusega, kui tugev tegija leiduks. Praegu hoolitsevad neli päevakeskust - Kristlikui Kodul on keskusi kaks - ka Annelinna laste eest. Linnavalitsus saaks lubada vaid laste ülalpidamise tasu, uue maja ülesehitamiseks ja sisustamiseks raha ei jätkuks. Varemeist lastekodu Ühinguteit teenuse ostmise juures saabki omavalitsustele oluliseks see, et ühingutel on mumid tihti juba olemas. Kust need tulevad? Anne Schotter läks 1989. aa tal linnavalitsu e juurde ettepanekuga avada varjupaik noor oovanglast vabanenutele. Linnavalitsus andis talle larnmutami cle minevate majade nimekirja. Schotter valis ühe õnnetus seisus puumaja välja. Suure osa remondirahast hankis ta Soomest ja sotsiaalministeeriumilt. Soomest saadeti ka kasutatud riideid, mille müügist saadud raha läks maja püstipanemiseks. Tapeete aitasid panna esimesed kasvandikud, sisustust toodi kodust ja tuttavateIt. Nüüd on pilkupüüdev roosa hoone päevakeskuseks ja üheksale lapsele lastekoduks. Lepingute Jargl saavad ühingud iga päevake kuses käiva lapse eest hoolitsemiseks 700 krooni kuus. Tartu Kristliku Kodu kahes päevakeskuses mak ab linn 32 lapse hoolduskulud, kuigi tegelikult käib siin kümmekond last rohkem.
pol
IOOlm «Ühing ei ole mingi eelmise sajandi alguses asutatud linnaasutus, mida peab tingimata Oleval pidama. Kui teenust pole vaja, võib lepingu alati ära lõpetada.» Merle Linno, Tartu linna sotsiaalabi osakon-
najuhataja, teenllste ostmisest mittetuhmdllsülzendustelt
Ühingud võivad seda raha oma äranägemise järgi kasutada, tingimusel, et laste eest on hoolt kantud kokkulepitud mahus. Näiteks kui laste söök tuleb sponsoritett, jääb rohkem ralla üle palkadeks. Ringid teevad eriliseks
Tegelikkuses tähendab see muidugi tihti pisikeste toetuste kumavat kombineerimist. Mõnel päevalläheb juhataja Anne Schotter koju ja sukeldub ennast muust maailmast ära Lõigates projektide kirjutamiss . Majas elavate lastega tegeleb kasvataja Sille ViikInäe, ke räägib maja ühek a kasvandikuga nende probleemidest ja vaatab, et nad koolis eda. i jõuak id. Projektitoetu i tu1 b taotleda eelkõige maja huviringidele
- puutöökajal , õmblusringile ja arvutiringile. Just need huviringid teevad Tartu Kristliku Kodu erilisek , se t annavad lastele ametioskused. Maja 12-aastasel kasvandikul Triinul hakkavad koolis õmblemistunnid järgmisel aastal. kuid tema on juba al mu õmblusmasina ja riidelappide mõõtmi ega tuttav. «Siis on käSitöös viied kindlad,» märgib tüdruk rõõmsalt Ta tõuseb oma piima upi tagant püsti ja näitab õbrru na õmblustööd - t ksa te alt laia kohendatud sääri. Ka pulltöökoda on hinna enne tundi hakkab m ja ümbrusse loom rikkal( kogun ma väikeseid kriimc poi se. 'iin käib li aks maja ja päcvakc 'kll~ se pois\ le ka linnalapsi.
••
Uhendused osutavad enim sotsiaalteenuseid Tartu on teinud lepinguid teistegi mittetulundusühingutega. Händikäpp pakub isikliku abistaja teenust puudega inimestele. Tartu Laste Tugikeskus nõu tab väärkoheldud lapsi, Tartumaa Kurtide Ühing müüb viipekeele teenust. Raul Altnurme nimetab kaht tüüpi teenuste ostmist mittetulundusühingute1t. ühel juhul ostab omavalitsus teenus!, mida ta niikuinii peaks osutama, kuid mida ühing pakub odavamalt. Teisel juhul pole omavalitsu el otsest kohustu t t 'enu t 0 utada, kuid ta ostab seda kolmandalt ektorilt. et
koos probleemide lahendamisega ka sektorit toetada. Sedasi leiavad suuremates linnades rallastamist mitmed täiendavad sot iaalteenused, nagu aid i ja narkomaallia ennetamise projektid. Tartu Ülikooli üliõpilase Berit Aaviksoo kak aastat tagasi läbi viidud uurimu e t selgus, et kohaliku ornavalituse celarvete t läheb eraõiguslikeit isikutelt t en uste ostmiseks umbes 15-23% ning kolmanda cktori osa; oodatak e 'iin tõusu. Enamik teenuseid ostetak e siiski firmadelt, mittetulundus ektoriga omavalitsuste suhted alles kujunevad. (Foorum)
22. märts 2002
Kodanikuiihenduste eetikakoodeks odanikuühendused väärtustavad ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutsevad nendest väärtustest lähtudes. Nende koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamise!. Kodanikuühenduste 'kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna loomisse. Oma igapäevases tegevuses lähtuvad kodanikuühendused Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja teistest : usaktidest. Eetikakoodeks sätestab kodanikuühenduste väärika tegutsemise reeglid, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.
Kodanikuühenduste eetilise tegevuse põhimõtted Demokraatlik juhtimine ja toimimine 1. Kodanikuühendusel on selge ja arusaadav missioon. Kodaniku-
ühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid. 2. Kodanikuühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Kodanikuühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse. 3. Kodanikuühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise. hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele. 4. Kodanikuühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna ja kodanikuksolemise alustalaks ja väärtustab seda. S. Kodanikuühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi ja avalikku tunnustust. 6. Kodanikuühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajateit, austab nende huve ja kasutab saadud vahendeid sihipäraselt kooskõlas toetajate ja annetajate soovidega ning ühenduse taotletud eesmärkidega. anikujulgus ja kodanikuaktsioonid 7. Kodanikuühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses sotsiaalse
ebaõigluse vastu. 8. Seadustes ja teistes õigusaktides ebapädevuse ja sotsiaalse õigluse printsiipide eiramise ilmnemisel teeb kodanikuühendus tööd nende muutmiseks. 9. Kodanikuühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks. Vahendite ja vara heaperemehelik ja saastiik kasutamine
AIESEC kasvatab juhte nii erakui ka kolmandale sektorile AGE SIEMANN
age@ut.ee
Tudengiorganisatsioonist AlESEe sirgub ühiskonda väärtustavaid noori, kellest paljud on otsustanud asuda tõole kolmanda sektori organisatsioonidesse. Tänavu Kärus toimunud AIESECi aastakonverentsil genereerisid noored ideid kahele mi ttetulundusorganisatsioonile, Maarja Killa sihtasutusele ja ühingule Eesti Naabrivalve. Maarja Küla sihtasutus soovib ehitada küla vaimse puudega inimestele, kus nad saaksid tegutseda ja areneda. AlESECi esitatud ideede hulgas oli palju selliseid, mida noored olid va1mis ise ellu viima: abistama koolitustega, tutvustama tudengitele Maarja küla, koostama äriplaani. Samuti otsustas AlESEC korraldada talgud, et istutada puudega inimeste küla aeda puid-põõsaid. Triinu Gröön, AIESECi asepresident inimressursside alal, märgib, et Maarja külas saaks kohe käed killge lüüa ning midagi ära teha. Grööni sõnul kaas ab AlESEC üritustesse ühinguid ja kohalikke elanikke just selle mõttega, et kohalikus kontekstis on AIESECi tegevusel palju rohkem kandepinda.
20. Kodanikuühendus peab kinni nii kirjalikest kui suulistest kokkulepetest ja lepingutest. 21 . Kodanikuühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust ja kuuluvust.
Abiks naabrivalvele Ühingule Eesti Naabrivalve, mis kaasab inimesi turvali e kodu ja naabruskonna loomisesse, pakuti välja ideed aasta naabrivalve piirkonna leidmiseks, piirkonnasiseseks autasustamiseks, meedias esinemiseks, koostööks erasektori ettevõtetega ning sümboolika -lippude ja kleep ude - loomiseks. AIESECi kogemustega koolitajad hakkavad juhtima Naabrivalve üritusi ja treeninguid. Ajurünnakut juhtinud Tarmo Vaik Naabrivalvest märkis, et edaspidi kaasab Eesti Naabrivalve Ühing oma töösse tunduvalt rohkem vabatahtlikke ja siin on kindlasti tähtis osa täita ka AlESECil. Suurem osa AIESECi vilistlasi on ametis erasektoris, kuid on ka neid, kes on leidnud oma ideedele väljundi just kolmandas sektoris. Vilistlane Margus Tapupere on töötanud Avatud Eesti Fondis ja juhtinud selle partnerorgani atsiooni SA Omanäolise Kooli Arendu keskus. Praegu tegeleb ta vabakutselise, eelkõige ühendustele ja noorteorganisatsioonidele keskendunud koolitajana. «Olen ka erasektoris töötanud, kuid tõmbas ikkagi rohkem ühingute poole, sest need võimaldavad seada laiemaid ja ühiskonnale olulisemaid eesmärke kui pelgalt kasumi teenimine,» lisab ta.
Sallivus ja hoolivus
Ühing pole supikõõk
22. Kodanikuühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust. ") . Kodanikuühendus oma seisukohtade kaitsmisel ning teiste ühenduste seisukohtade arvustamisel ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid. 24. Kodanikuühendus seisab nii ühiste kui üksteise huvide eest, austab EKAKis väljendatud ühiseid põhimõtteid ja eesmärke ning järgib neid oma tegevuses.
Estel Aare on olnud seotud kolmanda sektoriga 1995. aastast. Juba esimene töökoht, projektijuhtiInine ühingus IdaVirumaa Arendus, pakku väljakutset ja iseseisvust. Praegu töötab vahepeal mitmes suures ühenduses leiba teeninud Aare Mainori Koolide Põhja-Eesti Keskuse direktorina. Samal ajal on ta koos treenerist kolleegiga asutanud MTÜ Clarus, mille eesmärk on toetada Eesti mittetulundusühingu id info ja oskusteabega projektide väljatöötamiseks.
10. Kodanikuühendus kasutab oma eesmärkide saavutamiseks loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega. ~odanikuühendus nii taotleja kui toetajana lähtub headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning väldib topeltrahastamist. Vastutus ja aruandmiskohustus 12. Kodanikuühendus annab aru ja vastutab eesmärkide saavuta-
mise ning selleks kasutatud viiside ja vahendite eest oma asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ning avalikkuse ees. 13. Kodanikuühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast. 14. Kodanikuühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt üks kord aastas. Avatus ja labipaistvus
, . Informatsioon kodanikuühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav, tegevus peab olema jälgitav. 16. Kodanikuühendus suhtleb kõigiga avatult ja otsekoheselt, ei tegutse anonüümselt. 17. Kodanikuühendus on avatud uutele ja erinevatele ideedele ja seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks. Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
18. Kodanikuühendus on oma eesmärgiseadetes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ja hoidub sattumast erakondade, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma iseseisvuse, soltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime. Kodanikuühendus ja seal tegutsevad isikud toimivad ühenduse eesmärki ja parimaid huve silmas pidades, määravad oma sisemised annetuste ja toetuste vastuvõtmise reeglid ning hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks. Sõnapidamine ja ideede autoriuse tunnustamine
POrgimine
15. Oma tegevuses, eesmärkides, taotlustes ja käitumises pürgib/püüdleb kodanikuühendus täiuslikkuse poole, järgides kodanikuühenduste eetikakoodeksis sätestatud reegleid ja kehtestades enda jaoks veel kõrgemaid nõudmisi. Tuleb arutlusele Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua suurkogul 7. aprillil 2002. aastal Tartus
Noorteorganisatsiooni AIESEC vilistlane Alar Ehandi läks interneti kasutamist edendavasse sihtasutusse Vaata Maailma tööle seepärast, et teda paelus selle Qhiskondlik eesmärk. EGERT KAMENIK
«Püsima olen jäänud mittetulundussektorisse seepärast, et teen südamelähedast tööd. Teiseks saan end kiiremini teostada, sest püranguid stressi ja konkurentsi näol on vähem. Inimesed on avatud ja loovad. Kolmandaks saan ühiskonnale kasulik olla,)) põhjendab Aare. Aare lükkab ümber arusaama, et mittetulundusühing on eelkõige supiköök. «Kolmas sektor on noorele tööandjana väga sobiv, sest siin on võimalik kiiresti areneda ning heade töötulemu te korral isegi erasektoriga võrreldes paremat palka saada,» märgib Aare. Alar Ehandi juhib Eestis interneti kasutamist toetavat Vaata Maailma sihtasutust selle loomisest 2001. aastal. «Töötasin Hansapanga Grupis, ning kuuldes projektist ja selle ühiskondlikust eesmärgist, sattusin kohe vaimustusse, et äriettevõte sellise üldsusele suunatud projekti ette võtab,» selgitab Ehandi Vaata Maailma projekti juhiks kandideerimist. Ta kinnitab, et AIESECi noortel on mitmekiligne maaiI-
Mis on AIESEC? AIESEC Estonia asutati 1989. aastal, organisatsioonil on komiteed ' Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli juures ning initsiatiivgrupp Tartu Ülikooli Narva kolledzi juures. Eestis on AIESECil ligi 90 liiget ning kümneid aktiivseid vilistlasi. Liikmeteks on peamiselt majandus- ja äriüliõpilased. AIESECi varasemad kogemused Ohiskondliku tegevuse vallas:
• 1998. ja 1999. aastal Narva-Jõesuus korraldatud aastakonverentsid, kus pühendati palju aega Ida-Virumaa integratsiooniprobleemide lahenduste üle arutlemisele. • «Aastakonverents 2001» Paldiskis, kus arutati töögruppides Paldiski linna probleeme ning genereeriti ideid linna arendamiseks. • «Välispraktikantide ettevalmistusseminaril 2001» istutasid noored koos Saare vallavalitsusega kohaliku metsandusprojekti raames ühiselt puid. Puude istutamisele eelnes keskkonnaprobleeme käsitlev loeng, mille peateemadeks olid säästev areng, keskkonnateadlikkus ning ökoturism. • AIESEC on peamiselt Tallinnas läbi viinud ka erasektori ühiskondlikku vastutust puudutavaid seminare. allikas: AIESEC
matunnetus, seoste nägemise ja järelduste tegemise võime ning praktilised kogemused juhtimise, müügi ja rahvusvahelise suhtluse vallas. 4<Selline inimene on väärtuslik täiendus igale organisatsioonile, kuid vahest on need omadused kõige olulisemad
kolmanda sektori jaoks,» viitab Ehandi. «Tänu oma tööle AIESECis on mul kujunenud väärtushinnangud, mida ka erasektoris töötamiselolen väärtustanud. Hindan projekte, mille abil püütakse tagada mitte konkreetse firma, vaid laiemalt kogu ühiskonna heaolu.»