Ilmub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus
Nr. 5 (34) Reede 31. mai 2002
KOD A N
K U Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D J A
Tartu- ja Jõgevrunaa töötukoolituse pilootprojekt startis edukalt MARTIN PAU
martin.pau@postimees.ee
MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus (JMI<) käivitas Tartu- ja Jõgevamaal edukalt töötukoolituse pilootprojekti - algselt prognoositud 10-15 protsendi tööotsijate asemelleidis töö neljandik koolitusel osalenud töötutest. Projektijuht Terje Kõlametsa sõnul tugines enne koolituse alustamist tehtud prognoos Saksamaal korraldatud analoogsete kursuste kogemusele. Loodetud kümmekonna inimese asemel sai aga 76st koolitusel osalenu t tööd 19. Lisaks ellele on paljud koolituse läbinud teatanud soovist minna edasi õppima. «Tulemus poLe ainult see, kui inimene saab otseselt kursuse tulemusel tööd,» märkis Kõlamets. «Näiteks Elva töötukoolitusel osalenud 16 inimesest on töökoha leidnud küll ainult kaks, kuid seitse tahab minna edasi õppima.» Individuaalne lähenemine 1993. aastal ühenduse Noored Mõõdukad ning Mõõdukate erakonna asutatud Johannes Mihkelsoni Keskusel sündis töötukoolituse idee üLemöödunud aastal. Läinud aasta oktoobris jõudis JMK viie tööklubi loomiseni: kolm Tartus, üks Elvas ja üks Mustvees. Tööotsijad, keda tööklubidesse haarata, leidis JMK tööhõiveameti ning ametiühingute kaudu. Näiteks lõid kõrgharidusega töötute grupis kaasa Tartu ülikooli raamatukogust koondatud inimesed. Terje KõLametsa sõnutsi oli tööklubide projekti peaidee jõuda kursuse lõpuosas individuaalse lähenemiseni. See tähendab, et pärast I20-tunnist üldist kohanemiskoolitust (internetikasutus, seadused jm) ning 30 tundi tööklubi ehk kogemuste vahetamist grupis koo tati igale kursuselosalejale isiklik tööotsimiskava, lähtudes töötu haridusest, varasemast töökogemusest ning muudest eeldustest. Klubi pakkus igale tööotsijale võimalust kasutada tasuta internetti ning telefoni, leppimaks kokku intervjuusid potentsiaalsete tööandjatega. Töötud tahtsid juurat Paide kutsekeskkoolis sekretäriks õppinud Reelika Kork (21), sattus tööklubisse pärast läinud aasta detsembris töötules jäämist. Varem oli Kork olnud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi ning ühe bürootarvetega kaupleva finna sekretär. Rõngust pärit Kork kinnitas, et jäi Mihkelsoni keskuse koolitusprojektiga tUdjoontes rahule, kuid soovinuks pakutust vähem arvutiõpet, mida oli saanud püsavalt sekretäriametis, ning rohkem infot tööõiguse kohta. «Tööõigu t ei jäänud napik ük I1e inu a ate ',» ärki
Lühidalt Kutse ühenduste suvekooli Eesti Mittetululldu ühingute ja Sihtasutust Liit (EMSL) kutsub kõiki ühendu i osal ma neljandas suvekoolis «Kodanikuühiskond ja kogukond», mis toimub 28.-30. juunini Laula 'maa konverentsikeskuse . Suvekool uurib, mi on kogukond ja eile arendamine, kuidas kogukonda organi ccrida, kuidas toimub kogukonnas suhtlemine ja re sur side jagamine. Samuti arutataks " kuidas tagada kogukonna turvalisus ja kuidas kohalik omavalitsus ja ettevõtja saavad anda oma panuse kogukonna arendamisse. Teiste seas on kut utud e inema 'lartu Ülikooli professor Rein Taagepera, Kodukundi preSident Kaja Kaur, Kohalik' Valimiste Erakonna looja Mihkel Tiks. Harju maavanem Orm Valtson ja siseminister Ain Seppik. lnfot osalemise ja kava koh ta ning registreerimislehe leiab int rnetist aadressil www.ngo.ee. li ainfo tel 6263309. (EMSL)
Eesti maailmarändurid Kiltsi lossis Kiltsi mõisakool ja A. J. von Krusensterni nimeline ühing korraldavad täna aJgusega kell 10 Kiltsi lossis konverent i «EestiInaalastest ja eestlaste t ümbermaailmasõitjad». Samas avatakse fotonäitus «Lennukiga ümber palli». ttekannelega esinevad Kiltsi ja Rakvere õpilased ning ka Lennuki meeskonna liige Tiit Pruuli. Hiljem toimub jalutuskäik Kiltsi pargis. Poolctcisekilomeetrhele loodu 'õpperajale jääb mitu vaatamisväärsust, nagu «õnneallikas», iidne
tamm, koprad, haruldased puu- ja taimeliigid. (Foorum)
Johannes Mihkelsoni Keskuse projektijuht Terje Kõlamets (seisab), naitab sekretariharidusega Reelika Korgile 120-tunnise kohanemiskoolituse kaigus, kuidas leida internetiavarustest tööotsijale tarvilikku teavet. OVE MAIDLA
JMK aitab tõõd leida • 2001. oktoobris jõudis JMK viie tööklubi loomiseni: kolm Tartus, üks Elvas ja üks Mustvees. Kursus koosneb: • 120-tunnisest üldisest kohanemiskoolitusest (internetikasutus, seadused jm) • 30 tunnist tööklubist ehk kogemuste vahetamisest grupis • isiklikust tööotsimiskavast, lähtudes töötu haridusest, varasemast töökogemusest ning muudest eeldustest. • Klubi pakkus igale tööotsijale võimalust kasutada tasuta internetti ning telefoni, leppimaks kokku intervjuusid potentsiaalsete tööandjatega. • Tänavuses pilootprojektis Tartu- ja Jõgevamaalleidis 76st koolitusel osalenust töö 19. allikas: JMK
Kork. «Paljud kursuselosalejad imestasid tööõiguse seminaride käigus, et ohhoo - seadus ütleb nii, aga tööandja tegi minuganaa.» Reelika Korgi hinnangul oli tööklubis osalemise tähtsaim tulemus tööotsijate optimismi kasv. Nad aid juurde enesekindlust ning tunnetasid võistlusmomenti, kui mõni inimene juba kursuse kestmise ajal töökoha leidis. «Oli positiivne kuulda, et keegi on jälle tööd saanud,» tõdes Kork. «See pani küsima. mis on süs minul seni puudu jäänud, ning sundis tegutsema.» Reelika Kork sõidab nüüd aastaks Kopenhaageni seo kuhu ta ai lap ehoidjakoha. Taa-
nis olles tahab ta parandada kursustel ka oma inglise keele oskust, mis on jäänud seni üldhariduskooli tasemele.
Plaan minna Virumaale JMK töötukoolituse pilootprojekt maksis veidi üle poole miljoni krooni. Poole rahast andsidJMK-le Tartu-, Jõgeva- ja Põlvamaa tööhõiveamet. Teine pool tuli Suurbritannia ja Hollandi saatkonnast, Saksamaa Friedrich Eberti Fondist ning sotsiaalministeeriumi hasartmängtunaksu nõukogust. Terje Kõlametsa sõnutsi plaanib JMK lükata sügisel tööklubid käima ka Ida-Virumaal ning kui leidub raha, jätkata töötukoolitust ka Tartumaal.
Tööotsij a tilgutab meepotti pisut tõrva MARTIN PAU
martin.pau@postimees.ee
Tartu ülikooli ajakirjandu osakonna lõpetanud Priit Jõgi (44), kes osales ühe Tartu õpperühma töös, kinnitas, et jäi koolitusega tervikuna rahule. Jõgi on olnud alalise töökohata alates 1997. aasta detsembrist, viimati oli ta Tartus ratsaspordibaasi talUmees. Jõgi ei söandanud eIlIlUStada, kui ladusalt tal edaspidi töö leidmine kulgeb, kuid leidis, et Mihkelsoni keskus andis talle juurde palju häid ideid, kuidas end tööandjaile paremini pakkuda. «Väga hea oli ee, et kogu õpe käi mängu kaudu,» leidis Jõgi. «Mängides kinnistub kõik paremini kui ainult rääkides, et näiteks tööintervjuule minnes käituge niimoodi või naamoodi.» Samas on Prüt Jõgi! just seo es tööintervjuuga põhju t tiIgutada tööklubide pilootprojekti meepotti paar [õrvapiiska. Tööintervjuu läbimängimi eks gan'd koolitajad daa-
mid kursuselo alejad võimalikult ebameeldivasse olukorda, näidates sellega kätte tööotsijate kõige nõrgemad kohad. Jõgi hinnangul olid koolitajad aga nii kohmakadi et aja id mitu intervjuumängu osalejat valama tõelisi pisaraid. «Selline psühhoanalüüs nõuab tugevat eeI- ja järelkompensatsiooni, aga sellele polnud daamid mõelnud,» arvustas Jõgi. «Töötute puhul võib ju eeldada, et nad on igasuguse krütika suhtes võrdlemisi vastuvõtlikud. See tähendab, et nõrkade kohtade kättenäitamisele oleks pidanud eelnema nii eel- kui ka järelselgitus, mik seda tehakse.» Samas kiirustab Jõgi li ama, et tööklubi projektiga tervikuna jäi ta väga rahule ega kahetse mingil juhul selle osalemist. Jõgi tunni tas, ( k.ursus ületas tema ootusi märkimisväärselt. «Ma ei uskunud, et meie koolitajad asja nü tõsi elt võta ad,)~ nenti Jõgi. «Oli elgelt näha ja tunda, et nad taha ad m .d Qnetada.»
looduse Fond toetab koolasaame Valitsus toetas 225 000 krooniga Eestimaa Looduse fondi (ELF) koolasaarnide aitami e projekti. ELF korraldab seminari ja E sti-külaskäigu koolasaamidele, kes hakkavad kodukohas rajama kahte ökoloogia- ja kultuurikeskust. Saamidele antak e ka urvuti- ja vid ovarustust ning sidevahendeid. Praegu viibib Eesti delegatsioon Venemaal, el kohtuda seal etc akt i 'tide ja kohalik omavalitsustega. ELF loodab proj ktiga tõsta Vene Föd rat ioonis Koola pool aarel elavate aamide ene Neadvu t ning teavitada rahvusvahelist üld u~ t väikerahva olemasolu t ning muredest. il luline on aamide organisatsiooni tugevdamine ja neil õpetamine. kuidas nad Urmo aksid ise Lehtveer organiseeruda, regul ma ja raha hanki ma hakata.'1 märkis Urmo Lehtveer ELFist. Vene Föderatsiooni põlisrahva tel on õigu nõuda enda käsutu e riigi maid. Koola aamid võiksid olla ühed esim ed, ke kü ivad riigilt t gasi adu tuhandeid hektareid, et seal põhjapõrnl ka vatada ja loodusläheda eit elad- (foorum
2
31. mai 2002
Peaminister räägib asjast
\JAA~A
\C..m\
T
Repliik
Õ·
alus ma su ma sta
aitavad end i e, neid aitab ka jumal - ee tummajandu e põhimõte valit eh ka ~ csti. ellise loo ungi kõrval tundub libera,lsele mõttevii ile aru aalllaw heategevu ena töömklllbide loomine. Tegelikult aga ei ole Johannes Mihkel oni Kesku(JMK) korraldatud töötllkoolituse pr j kt elu h idikute aitamine, vaid täotllle nda aitarni e võimalu e pakkumin . egerni t ei ole loomulikult suurte Aarne Seppel arvudega: aprillis oli Eesti rohkem kui Postimees 53 000 töötut, 1K projekti abil on eni tööd leidnlld 19 inime t. ama ei tohiks alahinnala projekti, mis andis riigile vähemalt paarkümmend maksumaksjat. Ning potent iaal eIt veel enamgi - se t paljud kursu el osalenud oovivad da i õppida. ian, et piirkondlikud tööhõiveametid võik id jätkata J lK ja tei t gi an~loog ete projektide toetamist, seda enam, t a ntud juhul kattis poolemilionilise teelarve t ligi poole väli maalt tulnud raha. Pragmaatilis It Whened s tähendab iga töötu riigile saamata mak ning töötut i tohik vaadata abi vajava elu heidiun, , va id inime na, k tuleb tööle rakendada , et ta saaks riigil mak u maksma hakata. Kirjut Foorum I aadressil: E sti Ajalehtede Liit, parnu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6 311 210, tel 6 461005, e ·post foorumOnetexpress.ee Toimetajad: Kertu Ruus, Aarne Seppel
t'OLt
~.f\'E: LA. ~
änases Foorumis saadab peaminister Süm KalLas kolmanda sektori organisatsioonidele selge sõnumi: tegelgu oma identiteediga, raha kogugu headelt annetajateit ja kui neil midagi olulist öelda on, tulgu aga - valitsus kuulab nad ära. Reformierakondlane Kallas on parempoolsete vaadetega. pooldades arusaama, et asju reguleerib turg. Riik on tema sõnul võtnud vastu head ja selged seadused ning on sellega oma osa kolmanda sektori toetamiel etendanud. Riigi rahaline toetus valitsusvälistele organisat ioonidele tohib Kallase sõnutsi olla ainult era ko rraline, muidu kaotab kolmas sektor oma õltumatuse nii g pole enam ee alternatiivne hääl ühiskonna , milleks ta ellu on kutsutud. Kallas ei jaga seisukohta, et riik peab toetama kolmanda ektori arengut iseene est seepärast, et see on oluline dernokraatlikule ühiskonnale. a räägib ettevõtjate organisatsioonide t ja erakondadest, kuid ei mõista, et on olemas vähem võimsaid ja vähem rikkaid organi atsoone, kelle hääl on sH k.i oluline demokraatlikus riigis toimjmi eks. ama on Kallase1 selge arusaam kolmandast sektori t kui ainuvõimaliku t võimu ta akaalustajast. Ta märgib, et ei riik ega ärisektor tohi olla monopoliseisus, vaid et neile peab veelIi anduma kolmanda sektori alternatiivne sõltumatu arvamus. Samuti saatis Kallas kolm konkreetset sõnumit. mida võiks vaadata ühendu tele positiivsena.
E
::Et
"uS
't:O L.f'1Af'.>OAS1'
Siim Kallase sõnum kolmanda sektori rollist ühiskonnas on meeldivalt konkreetne
simene on KaUa e väide, et riik võiks mõelda kolmanda sektori koolituskeskuste toetamisele. Kindla ti usub oravapartei liider Kallas, et riik ei tohi ekkuda äriühingute tegevu se rohkem kui hädapäraselt vajalik, sest turg paneb asjad ise paika. Ometi on riik järjepannu toetuskeskusi luues ettevõtlu t toetanud. Nüüd võik sama teha ka kolmanda ktoriga - luua koolituskeskused või inkubaatorid, kus kolmas sektor saaks munast kooruda ja isesei vaks muutuda. Ka Kalla tunnistab ju, et sektori võim peaks olema tasakaalus riigi ja ärivõimuga. Teine konkreetne sõnum Kallaseit puudutab võimaIu t, et tulevikus saaks iga inimene määrata protsendi oma tulumakSlist riigi ka sa a cmel mõnele ühendusele. Kallas viitab, et seda ettepanekut võiks arutada. Kolmandaks näeb Kulla ühendustes tugevaid partn reid at iaalt 'enuste pakkumisel. e potent iaalon p 'unlinistri hinnangul veel välja arendamata. On ii ki h 'a, et Siim Kallas on konkreetne mees. Mis 01 poliiti ~ ule lihtsanl kui rääkida laulupidudest, ärkami aja t ja demokraatia t? Et Kallas eda ei tee, võiks tekit da tunnu tust ka neis, kellele tema avaldu te sisu vastukarva käib. Vähemalt temne, HIida peaminister arvab.
t
OI'-' ~LLcS c;..
__
t--Jl Rv ~
ÖE.\qD tt..\ <":) \ ~1~,-
?
'-"'L
. --
Kui valitsus ja turg ei saa hakkama iimastel aastatel on üleminekuriikides kasvanud huvi kolmanda sektori kui töökohtade looja va tu. Turu nähtamatu käsi pole nü kõikvõimas, et uudaks majandada mitmeid hüvesid nagu puhas õhk. või tUlvaline eluke kkond. Vaatamata oma mitmekesisusele - organisatsioonide seas on näiteks sotsiaalhoolekande pakkujaid, kutseorganisatsioone ja inimõigustega tegelevaid liite - ühendab nende tegevust mitu sarna t tunnusjoont, mis annab alust rääkida kolmandast sektori t kui ühtsest majandus ektorist. Lääneriikides on kolmas sektor arvestatav tööandja. 1990. aastate teisel poolel andis kolmas sektor Hollandis 13 % tööhõivest, Iirimaal l2%, Belgias 11% ning USAs 8%. Eelmise aastakümnendi ke kel Tsehhis, Ungaris, Rumeenias ja Slovakkias läbi viidud uuring kinnitas, et praktilieit nullist alustanud kolmanda ektori mahuks võib nende rii kide majanduses hinnata juba 1.6 miljardit dollarit ehk 1,5% KPst. Kokku oli eal hõivatud üle 170000 inimese ehk 1,1% mittepõllumajandu tiku t hõive t ning 2,6% avaliku t hõi-
V
Arvo
Kuddo Maailmapanga majandusteadlane
ve t, sealhulgas 6% Tsehhi Vabariigis. Siinkohal tuleks veellisada, et neis neljas riigis töötas oma vaba t ajast kolmanda sektori heaks üle veerandi elanikkonnast, mis lisab arvestuslikult veel üle 100 000 töötaja. Miks on nimetatud sektor nii elujõuline eelkõige paljude lääneriikides? Esimesena tuleks nimetada ajaloolisi tegureid. Teatavasti ennetasid paljud kodanikuühiskonna in titutsioonid vastavate riiklike struktuuride teket ja nii ongi paljudes riikides jäänud püsima vabatahtlikud tuletõrjeorganisatioonid, haridusüksused või kutseühingud. Vaatamata Adam Smithi poolt täheldatud turu nähtamatu käe kõikvõimsu ele ei uuda tururegulatsioon siiski piisavalt efektiiveIt majandada mitmeid
kollektiivselt tarbitavaid hüvesid, olgu see sH puhas õhk või turvaline elukeskkond. Riik võib küll kehtestada täiendavaid makse ja el moel sundida kodanikke katma täiendavaid kulusid, kuid paljudel juhtudel saab just kolmas sektor vastava tööga palju odavarnaIt ja efektiivsemalt hakkama. uru kõrval ei tule ka valitsus paljudel juhtudel kollektiivselt tarbitavate hüvede pakkumise ja vajaduste rahuldami ega toime. Näiteks on demokraatlikes ühiskondades paljudes valdkondade vaUt use tegevuseks vajalik enamuse toetus. kuid mittetulWlduslikud ja väiksemate rühmade tegevusele toetuvad organisatsioonid saavad selles osa kiiresti ja ennetavalt sekkuda. Pealegi ei ole kolmas sektor nüvõrd koormatud mitmesuguste bürokraatlike tõkete ja piirangutega. Lisaks soodustab kolmas ektor ka mitmekesisust avalike teenuste pakkujana ning süvendab solidaarsustunnet ühiskonna. Nii näiteks on ka Eestis juba tekkinud mitmejd sõJtumatuid
T
ja mittetulunduslikke ajutruste, kes annavad välja arvestatavaid uuringuid ühiskonna valupunktidest. Üleminekuriikide on suurem osa kolmanda sektori hõivest seotud kultuuri ja vaba aja veetmisega ning keskkonna hoidmisega. Viimasel aastakümnel on tekkinud ka palju mitmesuguseid huviala- ja kut~ seliitusid ning osalus nende töös on isegi suurem kui paljudes lääneriikides. Haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne mängivad kolmanda sektori tegevuses Eesti veel suhteliselt väikest rolli. Samas on just nendes valdkondades kolmandal sektoril tänu oma pandlikkusele ning riiklike ressur ide kÕIVal täiendavate vallendite ja võimalu te kaasamisele suur potentsiaal mitmete avalike hüvede pakkujana. Paraku domineerib eriti üleminekuriikides veel veendumus, et just riik on nimetatud teenuste ainuõige pakkuja. Lisak stereotüüpsete veendumuste muutmisele on vajalik ka vastavate institut ioonide väljaarendamine, olgu see siis seadusandluse täiustamine või kolmandas sektoris tegutsevate juhtide väljaõpe.
Protsent tulumaksust kodanikuühendustele Agu Laius Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esimees
rakonnad on unustanud konservatiivsed põhimõtted ja aIustanud energilist vähempakkumi t üksikisiku tulumak u osas. Kun," erakonnad on valmi maksupoliitikat ümber vaatama, iis on nüüd õige hetk teha ettepanek, et igal üksikisiku t maksumaksjal oleks õigus suunata 1% oma tulumaksust mõnele kodanikuühendusele. Selleks esitaks maksumaksja lihtalt deklarat iooni täitmise ajal korraIdu e maksuametile. Ungari töötab täp eIt niisugune korraldus väga hä ti ja inime-
sed kasutavad neile antud võimalu t innukalt. Loomulikult tuleb arvesse võtta, et oma maksu ei saa suunata igale suvalisele kodanikuühendusele. vaid riigi poolt kindlaks määratud valdkondades ja avalikes huvides tegutsevatele ühingutele ja sihta utu tele. Viima ed on riik juba valitsuse tuJumaksusoodustusega ühenduste nimekirjas kindlaks määranud. Mis me võidame, kui kodanikel tekib võimalus ise otsustada, mis maksurahaga teha? Esiteks kasvab kindlasti kodanikutunne ja teadmine, et me kõik osaleme ühiskonna probleemide lahendamisel Kodanikuühendustele tulumaksu t
laekuv raha annab ametnikele ja poliitikutele märku, milliseid probleeme kodanikud riigis olulisemateks peavad.
K
ui kodanikud saavad ise otsustada 1% tulumaksu kasutamise üle, tõstab see kindla ti ka kodanike huvi nende ühenduste vastu, kellele nad oma raha suunavad. Kriitikud on kohe hakanud rääkima võimalikust korruptsioonist. kuid pole uutnud millegagi selle tekkimise võimalust tõestada. Kuidas saab ilmneda korruptsioon, kui kodanikuühendus saab raha male umaksjalt tema tahte aluselläbi maksuameti? Viimastel aa latel on palju
räägitud vajadusest lahendada kodanikuühenduste baasrahastarni e probleem. See tähendab soovi, et avalikes huvides töötavatel ühendusteloleks teatud kindlustunne, et nad suudavad katta oma püsikulud. Kui suur summa läheks ühendustele? Tänavu prognoositakse 26% maksumäära juures tulumaksu laekumist 7,9 miljardit krooni. Kui kodanikud saaksid otsustada 1% üle, teeks see ligikaudu 300 miljonit. Kuid kindlasti on neid, kes ei pea vajalikuks tulumaksust kodanikuühendu i toetada ja kelle maks laekub edaspidigi riigikassa e. Ühendused võiksid arve tada ilmselt kuni 150 miljoni krooniga.
3
31. mai 2002
Themis annab teada
r
~~~_.........-~-----~_.
Niinepanekut ja -muutmist korraldab isikunimeseadus esnime muutmise põhimõtteid ei ole süani reguleeritud üheski seaduses. Samuti puudub isikunimedega seonduv ühtne seadus. Nii on seni perekonnanime muutmist reguleerinud Eesti Vaballigi rugivanema 1934. aasta dekreediga kehtestatud perekonnanimede korraldamise seaduse sätted. Mai algul valmis siseministeeriuÜlo Siivelt mis isikunimeseaduse eelnõu, millega esitatakse uus terviklik isikunime reguEesti Õiguskeskuse 1atsioon. Kuna inimese nimi käib temaga kaasas sünnist hauani, siis peaks koordinaator tulevane seadus pakkuma uurt huvi eeskätt last ootavatele emadele-isadele, abiellu astuvatele inimestele, aga ka kõigile teistele, kellel on nimedega seoses mingeid probleeme ette tulnud. Isikunimeseaduse eelnõuga sätestatakse, mis on isikunimi ja kuidas seda moodustatakse, kui palju võib olla ees- ja perekonnanimesid ning millistele grammatilistele või muudele reeglitele peavad need vastama, milliseks võib kujuneda nimi abielu sõlmimisel ja miliistel tingimustel saab isik oma nime vahetada.
E
astavalt eelnõule ei tohiks eesnimi koosneda rohkemast kui kolmest lahku kirjutatud nimest või kahest sidekrüpsuga seotud nimest. Eesnimeks ei tohiks ilma mõjuva põhjuseta anda tavatut eesnime, mis on keerukas või Eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või hääldusega. Lapsele ei tohi eelnõu järgi panna soole mittevastavat nime või üldtuntud isikunimena kasutatavatnime. Nimeks ei tohi panna üldtuntud autori nime või teenistusnime (näiteks Lydia Koidula, Lennart Meri. Peeter Suur). Piiratud on ka perekonnanime ja eesnime pikkus, mis ei tohiks ületada 30 tähekohta. Need olid vaid mõned näited eelnõu sätetest. Seadusloomefoorum Themi ootab lugejate arvamusi ja kommentaare isikunimeseaduse eeJnõule kuni 7. juunini. mil saabunud ettepanekud edastatakse siseministeerlumile.
V
Eesti Öiguskeskuse seadusioomefootum Themis ruwustab liJukodanikku ja kolmandat sektorit kõige enam puudutavaid eaduseelnõusid. Kõik soovijad saavad arutuselolevatesse seaduseelnõudesse Themise vahendusel ettepanekuid tehaja nii seaduste loomises osaleda. Kõigi eelnõudega seotud informatsiooni leiab internetis aadressilt www.lc.ee/themis
Rahvusvaheline veeproov
SÜIn Kallas: kaalukad mõt ed
haaratakse Eestis lennult KERTU Ruus tooru m@netexpress.ee
Peaminister Siim Kallase hinnangul ei peaks riik kolmandat sektorit otseselt rahastama, sest siis kaoks selle sõltumatus. Samas on ta veendunud, et head ideed ei jää Eestis ripakile. Millist roUi näete ühiskonnas kolmandal sektoril? Mittetulundussektoril peaks olema teisi võime tasakaalustav roll. Kolmanda sektori organisatsioonidel polegi vaja majanduses tugevasti kaasa lüüa. Nende ülesanne on alternatiivsete seisukohtade kujundamine, mis erineksid riiklikest ja erasektori seisukohtadest. Oluline on see, et riik pole monopol ja ärisektor ka mitte, vaid on veel mingi kolmas alternatiiv. Erasektor on orienteeritud kasumile. riigisektor muule huvile, kuid siia saavad koonduda inimesed. kelle vaated ei sobi nende kahega. Eestis jääb kolmanda sektori roll praegu riigisektorile ja erasektorile selgelt alla, kuid nad peaksid olema väga selgelt tasakaalus. Kui tasakaal on oluline, kuidas siis kolmandat sektorit tugevdada? Aeg teeb oma töö. Kolmas sektor peab ise tekkima. Rahandusministeeriumis konsulteerisime väga palju ettevõtjate ühendustega. näiteks Kaubandus-Tööstuskojaga, liisinguühingutega, transiidiühingutega. Teine ühendus, kelle tegevust ma esile tõstaksin, on Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKP) , mille rahandusnõustajate gruppi ma olen algusest peale kuulunud, ligi kümme aastat. Nemad on tõeliselt alternatiivsed: neil on oma ettekujutus ja nad ütlevad selle välja, teevad alternatiivset pollitlkat. Kultuurkapital annab oma preemiaid, nemad omasid - vahel samadele inimestele, vahel erinevatele. Miks kolmas sektor juba ei teki iseenesest? Pole ressursse, sageli pole ka kontseptsiooni, ideid. Esimene asi pole raha, esimene asi on idee. Kui on selge idee ja selged vedajad, sii on asjal laiem kandepind. Vägisi ei tasakaalusta mi kit. Mida riik peab kolmanda sektori arendamiseks tegema? Riik peab looma kolmanda sektori arenguks tingimused. Ja meil on need loodud - registreerimine on lihtne, tulumakusoodustused on olema . Põhireeglid on paigas. Paljud tahavad, et riik aitaks mittetulundusühendusi üleval pidada. Kuid riigi otsetoetus saab olla vaid erakorraline, konkreetsetele üritustele. Vastasel juhul asja mõte kaob. Alternatüv kaob, sektor pole enam vaba. Kui riik tagab kolmanda ektori ülalpidamise, on see riiklik poliitika.
Piia Tilgand Räpina OhisgOmnaasiumist ja Vilma Siikanen Soome Lahti IOtseumist märgistavad järjekordset veeproovi pudelit Soomes Lahti lähedal Vesijärvi!. Lisaks veeproovidele vaatasid nemad ja veelligi 60 õpilast ka hauduvaid luiki. Suurte järvede äarsete koolide õpilasvahetuse projekti raames oli lapsi kokku tulnud Venemaalt Soomest, Rootsist ja Eestist. Mullu toimus samalaadne laager Eestis Räpinas. Järgmisel aastal peaks laager korraldatama Rootsis. Projekti Eesti-poolne koordinaator on Peipsi Koostöö Keskus. (Foorum) PEETER UNT
Aga kas riik võiks toetada kolmanda sektori koolituskeskusi? Koolituskeskuste toetamine võiks olla mõistlik. Ja kui riik ei pea kolmandat sektorit ülal pidama, kas ta võiks osta sektoriit teenuseid?
Peaminister Siim Kallase sõnul on riigi ülesandeks luua tingimused kolmanda sektori arenguks ning seda on ka tehtud, edasine on juba kodanike endi teha. OVE MAIDLA
Sotsiaalhoolekandepartnere id leida võib olla väga mõistlik. ee pole ülalpidamine, vaid funktsioonide jagamine. Näiteks kiriku diakooniake kusedselles on suur persp ktiiv. Aga ellisel juhul ma tahak kõigepealt saada garantii, et ee pole erasektor teises vormis, mi soovib hakata riigi raha eest tegutsema. Kas see alternatiivne hääl, millest räägime, jõuab praegu valitsuseni? Kui on hääl, siis see ka kostab. Erakonnad on ju ka mittetulundusühingud ja kui neil on konkreetne sõnum, jõuab see alati avalikkuseni. Probleem tekib siis, kui pole midagi öelda. Sõnum peab kandma originaalset laengut. Mina julgen väita, et kaalukad mõtted haaratalese Eestis lennult Kas selleks dialoogiks ei peaks riik siiski looma mingi uuekanali? Sisuli eIt need ümarlauad ju toimuvad - näiteks meil rahandu ministeeriumis konsulteeriti alati huvigruppidega. Huvigruppide kokkukutsumine on alati ka \.liik. a 'õid OlSUS-
tada, nagu õigeks pead, aga oled vähemalt konsulteerinud. Dialoog on toimunud ja ma pean seda väga vajalikuk . Näiteks Eesti Maksumak jate Liit oli kauni tige partner, aga ellega olid nad väge rahul, et loodi mingi kohtumiste reziim. Markantsemaid näit id kolmanda sektoriga kon ulteerimise t oli hasartmängumaksuseadus, kus neid ümarlaudu tehti mim - aga see oli koht. kus avaldus kolmanda ektori inetumpool. Võitlus ei käinud mitte põhimõtete, vaid rahakopika üle. Kolmanda sektori tegelaste käitumise t paisti almus ja omc kasupüüdlikkus. Mida rük peaks iiski veel tegema? Riik ei pea tegema rohk m kui tingimuste loomine. elge piir tuleb tõmmata tingimu "te loomise ja toetami'e vahele. Ja ma ei oska öelda, et praegu oleks midagi teha. Meil on asi ü na hea. Iga kolmanda sktori ühing peaks hoopis teg lerna oma identiteediga. Kui mittetulundusühing on kokku tulnud, peab ta olema oma sm~irkide täitmisel edukas.
Kust raha peab tulema?
Ikka headeit annetajat It, huvilistelt. Ka Ee ti võik Ungari e kujul kehtida kord, kus iga maksumak ja aab annetada prOf endi oma tulum su t mõnele organi at joonile? Selle üle võih mõelda. Lihtalt küsimus on selle , kust e 1% puudu jääb. Reformierakond on oovinud tulumaksu 200/0-ni alandada. Kui teie juurde tuleks kolmanda sektori e indu eile ettepanekuga, kas võtaksite nadjutule? Selle üle võib mõelda. Las punnitavad. Kuidas olete ise mitt tulundu tegevu es osalenud? Olen Eesti Jalgratturite I ii du president, ERKFi olen rahandusnõustajate kogu ja Neeme JäI i fondi nõukogu liige. Kampaaniat t olen ikk. kõigi t osa õtnud näiteks laste toelami ek lilli 0 tnud. Just toeta in Oo toj ski mäle tu amba rajami L ( ICIl ralmslanud tõtteloo ja limamaa arjade raam( tu te ilmumist
31. mai 2002
ued europrojektid .. hendustele Euroopa Liit kuulutas Euroopa demokraatia ja inimõigu te algatuse raame välja konkursid. et toetada projekte. mis võitlevad surmanuhtluse kaotamise ning rahvusvahelise õiguskorra kaitsmise eest ning karisramatuse. rassismi. põli rahvaste diskrimineerimi e ja piinamise vastu. Projektitaotluste esitamise tähtajaks on 29. juuli 2002. Programmi dokumendid asuvad aadressil: www.europa.eu.int. Toetusi saavad taotleda Euroopa valitsu välised organisatsioonid ja kõrgemad õppeI utused, toetussummad jäävad vahemikku 300 000 kuni 1.5 miljonit eurot (4.7 kuni 23 miljonit krooni). Samuti kuulutas Euroopa Liit välja täiendava toetuse. mida organisatsioonid aavad taotleda Euroopa Liidu laienemist tutvu tavate ettevõtmiste jaoks. Projektidele võib taotleda toetust 15 000 kuni 50 000 eurot (234 000 kuni 780 000 krooni). täh (aeg on 1. juuli 2002. _ otlu vormid ning lisainfo on saadaval internetis aadressil www.europa.eu.int. Lisainfo: Anu Roomere ja Pille Vaher Euroopa Komisjoni delegat joonist. tel (0) 626 4400. anu.roomere@cec.eu.int. pille.vaher@ce .eujnt. (Foorum)
Vilj dimaale plaanitakse utfondi ädala eest, 23. mail kogunesid Viljandi maavalitsuse ligi 60 kohalikku mittetulundusühingute e indajat. omavalit ustöötajat, ärimee t ning maakonna arengust huvitatud inim st, t amtada, kas Viljandimaa vajab kohaliku arengu fondi. fond peaks koguma kohalikke annetusi ja kasutaas' adut kohalikuk arenguks, suurem osa tööst teh{ak fondi vabatahtlikult. Kohtumi 1leiti. et fondi oleks küll tarvis, kuid kahtlu t avaldati selles 'a, kas Viljanclimaal leiduks piisavalt andile annetajaid. ,(Kõige ettevaatlikume I posit- A rk iooni} olid nge r a Rehema ärimehed, ke I id id, et Viljandimaal pol kohalikku rahakotti,), õnas ük projekti ee tvedajaid. Angelika Rehema. a lisas, et ärimehed ei näe v 'el vajadu t raha koguva ja jagava fondi järele, vaid usuvad. et suudavad ka ise annetuste a dmise üle ot u tada. Li ak Viljandimaal uurita e fondi loomise vajadu t ka Järvamaal, kus toimub 6. juunil arnane kohtumine. E imene kogukonnafond loodi 1914. aastal U As, Ida-Euroopas 1994. e a tal Slovakkia . Täna eks tegur eb endi tes sotsialisIl iriikide juba kümneid kohaliku arengu fonde. Lisainfo: Angelika Rehema, (07) 2l 001, angelika@ctc.e ( 0 rum) 1
Lühidalt Eesti noorteühendused lõid katuse Pühapäeval, 19. mail asutasid kakskümmend neli Eesti noorteühendust oma esindusorganisatsiooni, mis soovib esindada liikmete huve avalikkuse ja riigi ees ning soodustada koostööd noorteühenduste vahel. Samuti püüab katusorganisatsioon esindada Eesti omaalgatuslikku noorsootööd rahvusvahelisel tasandil. Seni on Eesti olnud üks vähestest Euroopa riikidest, kus puudub demokraatlik noorteühenduste esindusorganisatsioon. Eesti noorteühenduste katusorganisatsiootli asutajateks on paljud suurimad noorteühendused, teiste seas skaudid ja gaidid, poliitilised noorteorganisatsioonid, üliõpilasorganisatsioonid. Lisainfo: Elina Kivinukk, 051 33 607 (Foorum)
Hasartmängumaksu jagavad poliitikud ja amet nikud
Vabatahtlik Kristi Kehman on oma sõbraga kohtunud kolm korda ning jõudnud isegi loomaaeda. NOüd plaanivad nad kinoskäiku.
Vabatoo ud pakuvad sõprust psüühikOOäiretega inimestele ANNELI AASMÄE anneli.aasmae@postimees.ee
Kui 25-aastane tudeng Annely Lepamaa otsustas osaleda projektis <Sõbraks psüühikahäirega inimese-
le», sattus ta senikogetust sootuks erinevasse maailma. «Näen elu nüüd hoopis teise pilguga,» tunnis~ tabta ise. Veebruaris käivitunud projekti ee märgiks oli leida kolmekümnele psüühikahäirega inimesele vabatahtlikke sõpru, et ühe koos midagi põnevat ette. võtta või lihtsalt juttu ajada. Ettevõtmi e autorite, Tallinna Pelguranna Tugikodus töötavate Anu Rahu ja KeHi Teede kinnitu el on just uhtlemisvaegu ' p üühikahäiretega inimeste suurimaid probleeme. «Sellised haigused panevad inimesele justkui mingi märgi külge, mille tõttu osa varasemast tutvusringkannast vaikelt ära kaob,» selgitab Rahu. «Ja mõnikord tunneb inimene end nii madala ning tühisena, et ei taha ise sõpradele koormaksolla.»
Sõbraga loomaaias Neljakümnest vabatahtlikust valiti välja paarkümmend, peamiselt tudengid, ke läbi id poolteist kuud vältava koolituse. Siis võis kontaktiloomine oma tulevase õbraga - kellest enamik kannatavad ski ofreenia all- pihta hakata. Rahu kinnitab, et on tulemu ega ülimalt rahul: «Kui meie e ialgne nõue oli, et vabatahtlik leiaks õbrale aega ük k~ korda kpus) sii tublirpad
neist on juba neli korda kokku saanud.» 2l-aastane vabatahtlik Kristi Kehman on oma sõbra, eakaaslase t noormehega jõudnud käia loomaaias ning paar korda kino . «Kui ma ei teaks, ei saaks arugi, et tal mingi psüühikahilire on,» tõdeb sot iaaltööd tudeeriv Kehman. «Paljud inimesed kardavad, et p üühikahäirega inimesed tulevad kallale ja peavad neid ekslikult vaimselt alaarenenuik . Minu sõber on küll väga tark ja lõbus.»
Raäkimine aitab mõista Ka Annely Lepamaa peab oma õpra jutukaks ja suhtlemisaltiks. «Ta on täiesti ettearvamatu ja erineb kõigist mu ülejäänud sõpradest. Ütles, et oma probleemidest kõva häälega rääkimine aitab tal endast paremini aru saada. Aga mina ise olen sallivamaks muutunud. Kui näen tänaval või bussis kedagi omaette rääkimas või enna t kõigutamas, ei pea ma teda kohe asotsiaaliks, ta võib ju liht alt haige olla. Ja kui ülejäänud bus itäis inimesi temast eemale hoiab, julgen ma rahulikult tema kõrval edasi istuda.») Kehman usub, et peale ühiskonna tolerantsemaks muutumise peaks mõtlema ka psüühikahäiretega inimeste töövõimaluste peale. Tema sõber, kes on enamjaolt suuteline ise ei valt toime tulema, tahaks kindlat töökohta küll. Paraku pole seda kusagilt võtta. Euroopa Lüdu poolt rahastatud projekti lõpptärminiks on 30. september, ent ee ei väli ta vabatahtlike ja nende õprade edasist läbikäimi t. Suhtleme niikaua, kuni mõlemal huvi on, kinnitab Lepamaa.
Tui b Y b n d
Y- õrl
tu est
«Eelkõige tuleb vabaneda hirmust pSOOhikahäiretega inimeste ees. Ka Inglismaal pole patsientide kaasamine kuigi levinud.» Paul eutler, Hamlet Trusti projektijuht, psiWhikahäiretega inimeste kaasamise kohta neid endid puudutavate otsuste tegemisse
VaiInse tervise probleellle arutavad patsiendid ise K ERTU
Ruus
foorum@netexpress.ee
Ee ti Patsientide Esindusühing kutsub juunis kokku uuelaadse vaimse tervise foorumi, kus kõik vaimse tervise küsimustega kokku puutuvad inimesed saavad koos otsustada, milline peaks olema Eesti rügi poliitika selles valdkonnas. Foorumi teeb omalaadseks eelkõige see, et umbes kolmandik osalejate t peaksid olema inimesed, kes ise vaimse tervisega hädas. Nemad on kõikide nendele mõeldud teenuste tarbijad ja oskavad olukorda tihti kõige paremini hinnata. Foorumi ettevalmistamiseks kut uti Tallinnas eelmisel nädalal kokku mitmepäevane arutelu, kus küsimusega seotud inimesed - hooldustöötajad, riigiametnikud, ühingud ja patsiendid - pidasid nõu, mis võiksid olla foorumi põhiküsimused. Foorumil ei keskendutud üldse terviseküsimustele, peami te muredena toodi
välja töö leidmine. elamispind ja haridus. Inimestel pole võimalus sporti teha, bussipiletid on väga kallid. Üks Pelguranna tugikodu patsient avaldas lootust, et foorum suudab viia kokku tööotsijad nagu tema, ja firmad, kes sooviksid näiteks puutööd tellida. Psüühikahäiretega inimeste seas on ka väga kõrgelt haritud inimesi. Vaimse tervise foorumi tööd toetab rahaliselt kahe aasta jooksulInglismaa Hamlet Trust. Eestis loengut pidanud Hamlet Trusti projektijuht Paul Cutler veenab, et eelkõige tuleb vabaneda hirmust psüühikahäiretega inimeste ees. Ta kinn itab, et ka Inglismaal pole patsientide kaasamine kuigi levinud. Tihti kutsub näiteks linnavalitsus töögrupis osalema ühe patsiendi, kes peab esmaspäeva hommikul kella üheksaks teisest linnast kohale sõitma, kuid hiljem öeldakse, et kõik huvigrupid olid kaasatud. Lisainfo: Piret Kokk, tel 6566429, piret@epey.ee
Aprilli lõpul võeti Riigikogus vastu otsus hasartmängurnaksust toetuste määramise nõukogu moodustamise kohta. Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast eraldatakse 37,4% spordi-, teadus-, haridus-, kultuuri-, laste-, noorte-. pere-, meditsiini-. hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektide toetarni eks. Taotlused vaatab läbi ja otsuse teeb üheksaliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Jaak Aab. Hannes Danilov. Kadri Jäätma, Mart Meri, Peep Ratas, Paul-Eerik Rummo, Mart Siimann, Siim Suldes ja Andres Taimla. (Foorum)
Ühing tegi Haapsalu noortele loodusmängu Laupäeval. LI. mail toimus Haapsalu linnas noortele mee kondJik loodusmäng «Pane tähele!», miUe korraldas Haapsalu vabatahtlik noorsootööühing «nb». Viis võistkonda pidid läbima kontrollpunkte, ku vastati loodusteemalistele küsimustele, lisaks pidid osalejad Baap alu linna algkoolist ja Haapsalu vene gümnaasiumi t leidma marsruudiit peidetud lipukesed ülesannetega. Meeskondadel pidi olema teadmisi nii loodusest kui 100dusega seotud kõnekäändudest, võita aitasid meeskonnatöö ning teistega arvestamine. (Foorum)
Tartus kohtusid noortekeskuste esindajad Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus korraldas 24.-25. maini Tartus haridusministeeriumis Eesti noortekeskuste esindajate kohtumise, kus osales 32 keskust. Kohtumine andi e imest korda võimaluse saada ülevaade Eesti erinevate noortekeskuste tegevusest. Kohtumisel arutati avatud noortekeskuste rüklikku programmi ning avatud noortekeskuste töötajate täiendkoolituse vajadusi. Lisainfo: Tiiu Rahuoja, 07361 699 (Foorum)
Seppik kohtus ühendustega Neljapäeval, 2. mail kohtus siseminister Ain Seppik Eesti Mittetu tundus ühendu ste Omarlaua esinduskogu liikmete Kristina Männi, Jana Krirnpeo 010 Süvelti ja Agu Laiusega. Peamiselt arutati ühenduste koostööd riigi ja valitsusega. Esinduskogu liikmed palusid, et riik hakkaks toetama mittetulundusühenduste piirkondlike tugikeskuste võrgustikku. Mini ter avaldas lootust, et tugikesku ed saavad rügilt rahalist tuge. Kahtumi el arutati ka võimalust liita riigi internetiportaal TOM Eesti Oiguskeskusc seadusloome portaalig hemis. (Foorum)