Ilmub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus
Nr. 5 (34) Reede 31. mai 2002
KOD A N
K U Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D J A
Tartu- ja Jõgevrunaa töötukoolituse pilootprojekt startis edukalt MARTIN PAU
martin.pau@postimees.ee
MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus (JMI<) käivitas Tartu- ja Jõgevamaal edukalt töötukoolituse pilootprojekti - algselt prognoositud 10-15 protsendi tööotsijate asemelleidis töö neljandik koolitusel osalenud töötutest. Projektijuht Terje Kõlametsa sõnul tugines enne koolituse alustamist tehtud prognoos Saksamaal korraldatud analoogsete kursuste kogemusele. Loodetud kümmekonna inimese asemel sai aga 76st koolitusel osalenu t tööd 19. Lisaks ellele on paljud koolituse läbinud teatanud soovist minna edasi õppima. «Tulemus poLe ainult see, kui inimene saab otseselt kursuse tulemusel tööd,» märkis Kõlamets. «Näiteks Elva töötukoolitusel osalenud 16 inimesest on töökoha leidnud küll ainult kaks, kuid seitse tahab minna edasi õppima.» Individuaalne lähenemine 1993. aastal ühenduse Noored Mõõdukad ning Mõõdukate erakonna asutatud Johannes Mihkelsoni Keskusel sündis töötukoolituse idee üLemöödunud aastal. Läinud aasta oktoobris jõudis JMK viie tööklubi loomiseni: kolm Tartus, üks Elvas ja üks Mustvees. Tööotsijad, keda tööklubidesse haarata, leidis JMK tööhõiveameti ning ametiühingute kaudu. Näiteks lõid kõrgharidusega töötute grupis kaasa Tartu ülikooli raamatukogust koondatud inimesed. Terje KõLametsa sõnutsi oli tööklubide projekti peaidee jõuda kursuse lõpuosas individuaalse lähenemiseni. See tähendab, et pärast I20-tunnist üldist kohanemiskoolitust (internetikasutus, seadused jm) ning 30 tundi tööklubi ehk kogemuste vahetamist grupis koo tati igale kursuselosalejale isiklik tööotsimiskava, lähtudes töötu haridusest, varasemast töökogemusest ning muudest eeldustest. Klubi pakkus igale tööotsijale võimalust kasutada tasuta internetti ning telefoni, leppimaks kokku intervjuusid potentsiaalsete tööandjatega. Töötud tahtsid juurat Paide kutsekeskkoolis sekretäriks õppinud Reelika Kork (21), sattus tööklubisse pärast läinud aasta detsembris töötules jäämist. Varem oli Kork olnud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi ning ühe bürootarvetega kaupleva finna sekretär. Rõngust pärit Kork kinnitas, et jäi Mihkelsoni keskuse koolitusprojektiga tUdjoontes rahule, kuid soovinuks pakutust vähem arvutiõpet, mida oli saanud püsavalt sekretäriametis, ning rohkem infot tööõiguse kohta. «Tööõigu t ei jäänud napik ük I1e inu a ate ',» ärki
Lühidalt Kutse ühenduste suvekooli Eesti Mittetululldu ühingute ja Sihtasutust Liit (EMSL) kutsub kõiki ühendu i osal ma neljandas suvekoolis «Kodanikuühiskond ja kogukond», mis toimub 28.-30. juunini Laula 'maa konverentsikeskuse . Suvekool uurib, mi on kogukond ja eile arendamine, kuidas kogukonda organi ccrida, kuidas toimub kogukonnas suhtlemine ja re sur side jagamine. Samuti arutataks " kuidas tagada kogukonna turvalisus ja kuidas kohalik omavalitsus ja ettevõtja saavad anda oma panuse kogukonna arendamisse. Teiste seas on kut utud e inema 'lartu Ülikooli professor Rein Taagepera, Kodukundi preSident Kaja Kaur, Kohalik' Valimiste Erakonna looja Mihkel Tiks. Harju maavanem Orm Valtson ja siseminister Ain Seppik. lnfot osalemise ja kava koh ta ning registreerimislehe leiab int rnetist aadressil www.ngo.ee. li ainfo tel 6263309. (EMSL)
Eesti maailmarändurid Kiltsi lossis Kiltsi mõisakool ja A. J. von Krusensterni nimeline ühing korraldavad täna aJgusega kell 10 Kiltsi lossis konverent i «EestiInaalastest ja eestlaste t ümbermaailmasõitjad». Samas avatakse fotonäitus «Lennukiga ümber palli». ttekannelega esinevad Kiltsi ja Rakvere õpilased ning ka Lennuki meeskonna liige Tiit Pruuli. Hiljem toimub jalutuskäik Kiltsi pargis. Poolctcisekilomeetrhele loodu 'õpperajale jääb mitu vaatamisväärsust, nagu «õnneallikas», iidne
tamm, koprad, haruldased puu- ja taimeliigid. (Foorum)
Johannes Mihkelsoni Keskuse projektijuht Terje Kõlamets (seisab), naitab sekretariharidusega Reelika Korgile 120-tunnise kohanemiskoolituse kaigus, kuidas leida internetiavarustest tööotsijale tarvilikku teavet. OVE MAIDLA
JMK aitab tõõd leida • 2001. oktoobris jõudis JMK viie tööklubi loomiseni: kolm Tartus, üks Elvas ja üks Mustvees. Kursus koosneb: • 120-tunnisest üldisest kohanemiskoolitusest (internetikasutus, seadused jm) • 30 tunnist tööklubist ehk kogemuste vahetamisest grupis • isiklikust tööotsimiskavast, lähtudes töötu haridusest, varasemast töökogemusest ning muudest eeldustest. • Klubi pakkus igale tööotsijale võimalust kasutada tasuta internetti ning telefoni, leppimaks kokku intervjuusid potentsiaalsete tööandjatega. • Tänavuses pilootprojektis Tartu- ja Jõgevamaalleidis 76st koolitusel osalenust töö 19. allikas: JMK
Kork. «Paljud kursuselosalejad imestasid tööõiguse seminaride käigus, et ohhoo - seadus ütleb nii, aga tööandja tegi minuganaa.» Reelika Korgi hinnangul oli tööklubis osalemise tähtsaim tulemus tööotsijate optimismi kasv. Nad aid juurde enesekindlust ning tunnetasid võistlusmomenti, kui mõni inimene juba kursuse kestmise ajal töökoha leidis. «Oli positiivne kuulda, et keegi on jälle tööd saanud,» tõdes Kork. «See pani küsima. mis on süs minul seni puudu jäänud, ning sundis tegutsema.» Reelika Kork sõidab nüüd aastaks Kopenhaageni seo kuhu ta ai lap ehoidjakoha. Taa-
nis olles tahab ta parandada kursustel ka oma inglise keele oskust, mis on jäänud seni üldhariduskooli tasemele.
Plaan minna Virumaale JMK töötukoolituse pilootprojekt maksis veidi üle poole miljoni krooni. Poole rahast andsidJMK-le Tartu-, Jõgeva- ja Põlvamaa tööhõiveamet. Teine pool tuli Suurbritannia ja Hollandi saatkonnast, Saksamaa Friedrich Eberti Fondist ning sotsiaalministeeriumi hasartmängtunaksu nõukogust. Terje Kõlametsa sõnutsi plaanib JMK lükata sügisel tööklubid käima ka Ida-Virumaal ning kui leidub raha, jätkata töötukoolitust ka Tartumaal.
Tööotsij a tilgutab meepotti pisut tõrva MARTIN PAU
martin.pau@postimees.ee
Tartu ülikooli ajakirjandu osakonna lõpetanud Priit Jõgi (44), kes osales ühe Tartu õpperühma töös, kinnitas, et jäi koolitusega tervikuna rahule. Jõgi on olnud alalise töökohata alates 1997. aasta detsembrist, viimati oli ta Tartus ratsaspordibaasi talUmees. Jõgi ei söandanud eIlIlUStada, kui ladusalt tal edaspidi töö leidmine kulgeb, kuid leidis, et Mihkelsoni keskus andis talle juurde palju häid ideid, kuidas end tööandjaile paremini pakkuda. «Väga hea oli ee, et kogu õpe käi mängu kaudu,» leidis Jõgi. «Mängides kinnistub kõik paremini kui ainult rääkides, et näiteks tööintervjuule minnes käituge niimoodi või naamoodi.» Samas on Prüt Jõgi! just seo es tööintervjuuga põhju t tiIgutada tööklubide pilootprojekti meepotti paar [õrvapiiska. Tööintervjuu läbimängimi eks gan'd koolitajad daa-
mid kursuselo alejad võimalikult ebameeldivasse olukorda, näidates sellega kätte tööotsijate kõige nõrgemad kohad. Jõgi hinnangul olid koolitajad aga nii kohmakadi et aja id mitu intervjuumängu osalejat valama tõelisi pisaraid. «Selline psühhoanalüüs nõuab tugevat eeI- ja järelkompensatsiooni, aga sellele polnud daamid mõelnud,» arvustas Jõgi. «Töötute puhul võib ju eeldada, et nad on igasuguse krütika suhtes võrdlemisi vastuvõtlikud. See tähendab, et nõrkade kohtade kättenäitamisele oleks pidanud eelnema nii eel- kui ka järelselgitus, mik seda tehakse.» Samas kiirustab Jõgi li ama, et tööklubi projektiga tervikuna jäi ta väga rahule ega kahetse mingil juhul selle osalemist. Jõgi tunni tas, ( k.ursus ületas tema ootusi märkimisväärselt. «Ma ei uskunud, et meie koolitajad asja nü tõsi elt võta ad,)~ nenti Jõgi. «Oli elgelt näha ja tunda, et nad taha ad m .d Qnetada.»
looduse Fond toetab koolasaame Valitsus toetas 225 000 krooniga Eestimaa Looduse fondi (ELF) koolasaarnide aitami e projekti. ELF korraldab seminari ja E sti-külaskäigu koolasaamidele, kes hakkavad kodukohas rajama kahte ökoloogia- ja kultuurikeskust. Saamidele antak e ka urvuti- ja vid ovarustust ning sidevahendeid. Praegu viibib Eesti delegatsioon Venemaal, el kohtuda seal etc akt i 'tide ja kohalik omavalitsustega. ELF loodab proj ktiga tõsta Vene Föd rat ioonis Koola pool aarel elavate aamide ene Neadvu t ning teavitada rahvusvahelist üld u~ t väikerahva olemasolu t ning muredest. il luline on aamide organisatsiooni tugevdamine ja neil õpetamine. kuidas nad Urmo aksid ise Lehtveer organiseeruda, regul ma ja raha hanki ma hakata.'1 märkis Urmo Lehtveer ELFist. Vene Föderatsiooni põlisrahva tel on õigu nõuda enda käsutu e riigi maid. Koola aamid võiksid olla ühed esim ed, ke kü ivad riigilt t gasi adu tuhandeid hektareid, et seal põhjapõrnl ka vatada ja loodusläheda eit elad- (foorum