IImub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus
Nr. 6 (35) Reede 6. juuli 2002
KOD A N
K U Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D J A
Mittetulundusühendused võlgnevad maksuametile kokku 15 mil- onit krooni KERTU Ruus foorum@netexpress.ee
Mittetulunduslikud organisatsioonid võlgnevad maksuametile koos intressidega kokku üle 15 miljoni krooni, samas kui näiteks füüsilisest isikust ettevõtjate võlg on kümme korda suurem. Veidi rohkem kui pooled mittetulunduslikud organisatsioonid esitavad maksuametile kohustuslikke igakuiseid deklarat-. sioone oma väljamaksete kohta ning ligi kolmandik. majandusaasta aruandeid. Ligi 6% maksuvõlast kuulub sihtasutustele ja ülejäänud mittetulundusühingutele. Kui jagada mittetulunduslike ühenduste maksuvõlg, 15,3 miljonit krooni, kõikide organisatsioonide arvuga, tuleb võ laks ligi 900 krooni ühenduse kohta. Maksuameti otseste maksude talituse juhataja kt Dmitri Jegorovi sõnul pole see väga suur summa, kui võrrelda seda näiteks füüsilisest isikust ettevõtjatega, kelle puhul tuleb ligi 3000 krooni inimese kohta. Maksuvõlast moodustab lõviosa ehk koos intressidega 7,4 miljonit sotsiaalmaksuvõlg. See tekib nii, et ühendused küll deklareerivad sotsiaalmaksu, kuid ei kanna seda maksuametile üle või pole neil raha, et ettekirjutusi täita. Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretäri Kalle Kägi sõnul on see tingitud sellest, et paljudel ühingute] on sealt kõige lihtsam raha näpistada - palk makstakse välja, aga sotsiaalmaksu tasumisega venitatakse. «Väike võlg on kerge tekkima,» märkis Kägi. Just sotsiaalmaksu maksmata jätmisest tekkis 866 OOO-kroonine võlg suurimale võlgnikule, Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituudile, millel on sadakond töötajat. Sotsiaalmaks jäi maksmata seetõttu, et instituut kulutas hiigelsummad ligi saja korraliku arvuti ostmiseks ja raamatukogu renoveerimiseks ning raamatute soetamiseks. «Ilma nendeta ei saanud enam töötada,» rääki institundi rektor Hanon Barabaner. Ajakirjanikule meelsasti seletusi andnud rektor kinnitas, et instituut on koostanud tagasimaksegraafiku ja tasub võlad hiljemalt septembriks. Lisaks sotsiaalmaksule on ühendustel tulumaksuvõlga kokku 3,5 miljonit, maksmata ettevõtte tulumaksu 1,6 miljonit ja maamaksu 1,4 miljonit. Kui võlga ei suudeta kohe tasuda' hakkavad kiiresti tiksuma kopsakad intressid: 0,06% päevas ehk ligi 22% aastas. Teine probleem on ühenduste aruandlus. Kõik mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad saatma igal aastal maksuametile majandusaasta aruande ja igal kuul väljamakseteIt kinni peetud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispen ioni ja töötuskindlustuse maksete deklarat iooni.
Suurimad maksuvõlglased Nimi Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituudi MTÜ Eesti Lätlaste Selts Eesti Jalgpalli Liit Loksa tervisekeskus Fortuuna MTÜ Eesti Korteriühistute Liit MTÜ Ühendus Koolitusabi Eetika MTÜ Eesti Tööandjate Keskliit Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituut Kuressaare Haigla SA Pärnu Ooperi ja Balleti SA Humanitaarinstituudi SA
Maksuvõlg 865774 839858 612060 540316 535086 498070 425042 260822 260110 239958 189731 150340 139018
Hommikune hambapesu Igakuise deklaratsiooni peavad maksuametile läkitama needki organisatsioonid, mis väljamakseid ei tee. Kaja Tamm tunnistas, et mõnes mõttes on see koormav ühendustele, mis peavad igal kuul saatma nullidega blanketi. Samas kinnitas Tamm, et on igati kasulik, et ühendustel tuleb maksuametiga igakuist sidet pidada. «See on nagu hommikune hambapesu - jmiidilise staatusega kaasnevad teatud kohustused,» märkis Tamm, kelle hinnangul on ühingutelt nõutava aruandIuse tegemine kättevõtmise asi. Dmitri Jegorovi hinnangul ei võta aastaaruande tegemine tavaliselt aega üle päeva ning igakuuliste deklaratsioonide tegemine võtab ehk pool tundi. «Ja kui internetis igasse lahtrisse nullid kirjutada, läheb kõige rohkem viis minutit,» kinnitas Jegorov.
Nullide tegemine lihtne Kalle Kägi sõnul aavad nulIide kirjutamisega kõik hakkama, kuid majandusaruande koostamiseks peaks siiski kasutama raamatupidajat ning see kuJutus tuleks ka eelarvesse planeerida. Raamatupidajalt tellitud teenus maksab olenevalt dokumentide arvust paarist tuhandest paarikümne tuhande kroonini aastas. «Iga ühing peaks mõtlema, kas hilisemad probleemid ei lähe mitte kallimaks maksma,» viitas Tamm. Kägi möörus siiski, et väiksele ühendusele on ka paar tuhat krooni sum summa. Palgalised raamatupidajad on vaid üksikute] organisatsioonidel Eestis, sest odavam on osta teenust sisse, paljud saavad tuttavate]t ka tasuta abi. Ühe palgalise töötajaga 100dusturismi arendamisega tegelevVapramäe-Vitipalu-Vellavere sihtasutus ostab igakuiselt raamatupidamisteenust. «See on asi, mida tuleb teha,» kinnitas sihtasutuse projektijuht Triinu Pertels. Eelnevaganõu tu kakolmi-
Eelmisel nädalavahetusel, kogunenud Eesti Mittemlundusühingute ja Sihtasutu te Liidu suvekoolis tekkis elav, mõttevahetus kolmanda sektori rolli üle. llarju maavanem Orm Valtson märkis ettekandes, et kodanikuühenduste peamiseks ülesandeks on isustada inimeste vaba aega. Temaga ei nõustunud ühenduste esindajad, tei te seas arutelu juhatanud MTÜ Caritas juht Lagle Parek, kes kinnitas, et ühendused tegelevad oluliste sotsiaalsete probleemidega. Vait 'onile oponeeris ka MTÜ Kolgaküla Seltsi juhatuse esimees Mihkel Tiks, kes ei soovinud näha suurt eristust poliitili e ja mittetulundusliku tegevuse vahel. (Foorum)
leedu võttis vastu 2% seaduse Leedu parlament võttis suure häälteenamusega vastu uu tulumaksu eaduse, mHle kohaselt Leedu maksumaksja võib suunata 2% oma eni riigile mak tavast tulumaksust avalikk huvisid teenivatele organisat ioonidcle. «See oli suurvõitlus,)) kinnitas Leedu Mittctulundusühendu<;te Keskuse direktor Vaidotas ligius, kelle sõnul arutelu sel teemal algas kolm aa tat tagasLl1gius märkis, et Leedu organisatsioonidel tuli läbirääkimi te käigus loobuda tulumaksu oodustusest erai ikust annetajatele. '1 a lisa siiski, et aadu tu' taastatakse loodetavasti peagi. (foorum)
Trahv kuni 50000 krooni
Ilmus kogumik ühenduste konverentsist
Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituudi ligi miljonikroonine maksuvõlg tekkis rektori Hanon Barabaneri sõnul peamiselt sellest, et instituut kulutas 700 000 krooni raamatukogu remondiks ja teist sama palju kallihinnaliste erialaste teoste ostmiseks. EGERT KAMENIK
Maksusoodustusi saab 1217 ühendust • Valitsuse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kuulub 1217 organisatsiooni. • Maksuamet on valitsu ele teinud ettepaneku, et nimekirjast arvataks välja 17 ühendust, kolme aasta jooksul on kokku välja arvatud 45 ühendust. 9. juulil teeb valitsus otsuse ka 65 nimekirja pääseda oovija suhtes. imekirja muudetaks jälle
Parlamendis jätkuvad Eesti kodanikuDhiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) arutelud. juhtivaks komisjoniks on kultuurikomisjon. Kultuurikomisjoni liikme Andres Taimla sõnul taoti b komi jan kontseptsiooni kui riiklikult tähtsa küsimus arutamist otsuseeelnõuna. ((See on kõige kõrgem tase,\) märkis '[aimla. Pärast e ime t lugemi t eptembris kutsutakse kokku ümarlaud ja seejärel otsustatak e, kas dokumendi on vaja teha parandusi. (Foorum)
28.-30. juunini Laulasmaal
kute sündimise üle arvet pidav Tallinna Kolmikute Pereklubi juhatuse esinaine Ines Jakobson, kes viib igal kuul maksuametisse nullidega blanketi ja koostab aastaaruande sõbrannade abiga. «See on juba kord elu ebameeldivam pool, kui millegagi tegeleda tahad,» märkis ta. Samas lisas ta, et riik võiks aruandIuse korda lihtsustada. Kõige nõudlikum on maksuamet nende ühenduste suhtes, mis kuuluvad valitsuse tulumaksusoodustusega ühingute ja sihtasutuste nimekirja. Et nimekirja saada, tuleb esitada muu hulgas tegevusülevaade ja aruanne selle kohta, kes võiksid olla tulevikus organisatsiooni rahastajad. Maksuametil on õigus eksinuid trahvida. Seadus lubab kuni 50 000 krooniga trahvida ühingut, mis ei esita igakuiseid deklaratsioone või ei pea kinni tulumaksu. Maksimumkaristusi maksuamet reeglina ei kasuta - pigem võetakse ühendust ja hoiatatakse, alles seejärel võib tulla trahv. Enamik ajab oma asjad juba maksuameti nime kuulmise peale korda. Kalle Kägi hinnangul on suurimaks probleemiks inimesed, kes maksukohustuste t või deklaratsioonide esitamise nõudest midagi ei tea, sest nemad ei lähe ka kusagilt nõu küsima. Kägi sõnul võiks riik. jagada ühingutele registreerimisel voldikuid, kus põhilised kohustused kirjas. Maksuametist saab lisainformatsiooni telefonil 6 267 590 ja internetist aadressil www.ma.ee. soovitavon pöörduda kohaliku maksuameti poole.
EKAK jätkab parlamendis
EMSLi suvekool arutles ühenduste rolli üle
Seisuga 31.05.2002 Maksuvõlg koosneb põhimaksu võ/astja intressist. Allikas: maksuamet
Igakuiseid aruandeid esitab praegu ligi 55% ühendustest, majandusaasta aruandeid ligi kolmandik. «Aruannete esitamise osas pilt väga ilus pole,» kinnitas maksuameti peadirektori asetäitja kt Kaja Tamm.
Lühidalt
1. jaanuarist, soovijad peavad
esitama avalduse kaks kuud varem, 1. novembriks. • Nimekirjast arvatakse ühing välja peamiselt seepärast, et ühingu tegevus ei vasta põhikirjale, on maksuvõlad, deklaratsioonid ja aruanded e itamata, põhitegevus on muutunud enevõtluseks. • Avaldu ed vaatab läbi ja nimekirja olijaid kontrollib
maksuamet, maksuameti ettepanekud esitatakse rahandusministeeriumile, mis eda tab n ed valitsusele kinnitamiseks. Mak uamet vaatab, et ühingu tegevus oleks avalikes huvides ja kättesaadav võimalikult paljudele, heategevuslik eesmärk peab olema selge ja põhjendatud, tööjõukulud mõi tlikud ja vara ei tohi minna ühingu lõpetamisel liikmete vahel jagami ele.
Allikas: maksuameT
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (:M L) alldis välja eelmise aast. novembris Tallinnas toimunud ühendustc konver nt i «Nägemusest muutu tenil, kogumiku, ku on kokkuvõtted konv rentsi ettekannetesl ja arvamusavaldustest. Teiste sea leiab eaJt kokkuvõtted Douglas Rutzeni, Kumi aidaD, Mikko LageL petzi, linnar Viigi ja iina Randma e inemiste t. Raamatut saab tasuta EMSList, MTÜde tugike 'kustes üle Eesti ning Avanld Eesti Fondist. (Foorum)
loodi koolimuusika fond Kolmapäeval. 26. juunil a utasid haridusministeerium, Ee ti Muusikaakadeemia, EeSli Ml1l1sikaõpetajat Liit, Ee ti Raadio, kirja, tu Koolibri ja Tallinna Pedagoogikaülikool Riho Pätsi Koolimuusika Fondi. Fond annab igal aastal kuni viis sripendiumit viima e kolm aa, ta jook ul silma pai tnud muusikaõpetajale, instnlmendiop Lajale. heliloojale. mUlIsikap dagoogika uurijale ja koolimuusika edendajal (roorum)
RUM
2
5. juuli 2002
Läbipaistvus tagab arengu Maksuvõlga saab avastada vaid neil, kel on tulud ja kulud ausalt deklareeritud oorum usub, et mittetulundustiku sektori areng Eestis sõltub suuresti sellest, kui seaduskuulekas ja läbipaistev on organisatsioonide tegevus. Just seepärast avaldas tänane Foorum mittetulundussektori suurimate maksuvõlglaste nimekirja ja maksuameti andmed, et mittetulunduslike organisatsioonide maksuvõlg ulatub koos intressidega üle 15 miljoni krooni. Hoolimata võlast võib neid andmeid tõlgendada omamoodi ka positiivsena. Äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjatega võrreldes on mittetulundussektor tunduvalt väiksem maksuvõlglane. Ka maksuameti otseste maksude talitu e juhataja kt Dmitri Jegorovväidab, et summa pole suur, kui jagada see kõikide organisatsioonide peale. Oluliseks näitajaks on seegi, kuidas maksuvõlglased suhtlevad ajakirjandusega. Mittetulundussektori suurim võlgnik, Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut, kel maksuametile tasumata veidi alla miljoni, selgitas meelsasti võla tekkimise põhjusi ja tagasimaksmise plaane. Algul helistas Foorum Sillamäe kontorisse, kus sekretär andis raamatupidaja telefoninumbri. Väidetavalt raamatupidaja telefonilt aga vastas üks naisterahvas, et tegemist on korteriga ja tema pole asjast kuulnudlei. Foorumil tekkis kohe kahtlus, et käiku läks tavaline taktika suunata ajakirjanik ühe ülemuse juurest teise juurde, talle kunagi selgitusi andmata. Kuid Tallinna kontori ulatati telefonitoru instituudi rektorile, kes rääkis nii võlgnevuse tekkimise põhjustest kui tagasimaksegraafikust.
F
uhteliselt väike maksuvõlg ei näita siisid veel sektori puhtust. Maksuvõlg tekib vaid neil, kes on oma sissetulekud ja väljaminekud ausalt deklareerinud. Ent maksuametil on alust kahtlustada ka maksupettusi. äiteks oovis valitsuse tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja lülituda üks kolme liikmesorganisatsiooni koondav ühendus. Uue organisatsiooni juht, põhitöökohata isik, oli juhatuse esimees ka kõigis kolmes liikrnesorganisatsioonis. Ükski kolmest polnud kunagi aruandeid esitanud, väites, et neil pole tegevust. Samas aga vahetasid kõik nad nime, üks neist viie aasta jooksul viis korda. Sellised juhtumid näitavad Foorumi meelest, et mittetulundussektor peab terade sõkaldest eraldamiseks ise veelgi suuremat läbipaistvust taotlema. Suhteliselt väike maksuvõlg on elementaarne samm selle poole, mida taotleb Eesti kodanikuühenduste eetikakoodeks: vastutus, aruandluskohustus ning läbipaistvus. Seepärast on rõõmustav, et juulis jõustus uus maksukorralduse seadus, mille alusel järgmisel aastal muutuvad kõik tulumaksusoodustuse saajate nimekirjas olevate ühenduste tegevust ja sissetulekuid puudutavad andmed avalikuks ja pannakse üles ka internetti.
S
Repliik
Kodan· u hääle hind esti ei ole demokraatlik riik, kuigi põhiseadus seda esimeses paragrahvis väidab. Rahva osa kõrgeima võimu kandjana sei neb üksnes võimaIu käia endale kolme -nelja aasta tagant valimas uu i bojaare, ke valituk ande tegutsevad täisvalitu e ja nullva tutu ega rahva e s (paragrahv 62). Kodanikul ei õnne tu teo tada Eesti demokraatiat ka erakondade kaudu, Mihkel Tiks mille j erceglid põli tavad Siimude, Edgarite ja Martide võimu igaveseks. MTU Kolgaküla Seltsi Nii on võim Eestis koondunud käpu- juhatuse esimees täie elukutseliste kätte (koaIitsiooninõukogu pluss veel paar tegelast võimuladvikust). Tegelik võimukandjate ring on praegu isegi kitsam kui omaaegne kompartei poliitbüroo. Ainult et Vene ajal tulid nii raha kui kä ulauad Moskvast, nüüd tuleb raha oma rahva taskust, kä ulauad aga erakondade suurrahastajate käest. Kodaniku häälel on oma hind - sellega ostetakse võim rugi ja kohaliku rahakoti üle. Pooled meie seast ei soovi oma häält mõttetult kinkida ega lähe valima. Kuid see üksnes suurendab parteimonopolide jõhkrat käitumist. Mida teha? Ka siis kodanikul ei jää jälle üle muud, kui nagu Vene ajalgi parteisse astuda, et seda eestpoolt õõnestama hakata? Teine tee on grupi teadlike seltsimeeste ehk valimisliidu avalik kahepoolne leping oma saadikuga. Valijad kohustuvad hääletama saadiku poolt. vümane kohustub oma valijate huve kaitsma. Tükike võimu hääle eest - ee on lepingu hind. Nii sünniks demokraatia esimene võrse Ee tis.
E
Kirjutage Foorumile a dressii: Eesti Ajalehtede liit,. P~rnu mnt 67a, Tallinn, 101 34, faks 6 311 210, tel 6461 005, e-post foorum netexpress.ee i ta : rtu rne Seppe
Eraldi maksusüsteemi ei tule
Arvamus
«Vastava arutelu käigus tuleb rääkida ka maksusüsteemist.»
Kolmas sektor peaks raha saama konkreetsete ülesannete täitmiseks ohtudes mittetulunduslike organisatsioonide esindajatega, hakkab ikka ja jälle peale jutt rahast. Alatoonid on erinevad, aga sellest hoolimata taandub see alati samadele märksõnadele: kolmanda sektori (ala)rahastami-ne ja probleemid maksusüsteemis. MittetulundusUke organisatsioonide esindajad on välja pakkunud lausa eraldi maksusüsteemi oma organisatsioonidele ja pannud kirja nägemuse oma rahakraanist Kodanikuühiskonna Sihtkapitali näol. Eestis 01i möödunud kümnendi algul populaarne öelda, et mida vähem riiki, seda parem. Täna seda mõtet pisut peljatakse, sest pahatahtliku lähenemise korral võiks see loosung tähendada hoolimatust. Tegelikult tähendab mõte «vähem riiki», et riik ei pea kõike ise tegema, vaid usaldama osa ülesandeid koostööpartneritele. Teiste kÕIVal on just siin kolmandal sektoril suur, et mitte öelda kõige suurem roll. Eesti võimukandjad, nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil- ükskõik kui kriitilised nende uhte ka olla ei soovita - on kümnendi jooksul erakätesse usaldanud mõõtmatuI hulgal illesandeid. Nende ülesannete täitmiseks eraldatava maksumaksja raha usaldamine teiste seas ka mittetulundussektori kätte oo uur usaldus, mida enamik usaldatuid ka auga kanda on suutnud.
K
a tulevikus näen kolmanda sektori rahastamise teena raha eraIdamist konkreetsete ülesannete täitmiseks. Ilus oleks ju öelda, et riik hakkab kolmandale sektorile raha andma, et see üldse eksisteeriks. Kuid tegelikult mõtlevad need poliitikud, kes räägivad kolmandast sektorist kui asjast iseeneses. mis vajab lisaraha, lihtsalt mõne aja pärast toimuatele valim'stele, et sealoa
K
Meelis
Atonen Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Reformierakond
eluea jooksul suutnud kolmandat sektorit puudutavad seadused lõplikult välja töötada. Pigem on tegu pidevalt areneva protsessiga, mida võiks võrrelda Talfuma lõppematu ehitusega. Ent areng on olnud kiire ja kõige paremini ilmestab seda fakt, et riik on mõne aastaga leidnud endale täiendavad partnerid, kellega asju arutada, kelle kogemusi arvestada ning kellele usaldada ärisektori kõrval ülesandeid koos rahastamisega.
ilusa jutuga edu saavutada. Igaks juhuks võiks nende sõnu ja varasemaid tegusid võrrelda. Vahest võiks kolmandat sektorit kui sellist toetada teatud arenguetapis, et aidata alju etteheiteid on tehtud mittetulunduslikel organisattänasele hasartmängusioonidel jalgu alla saada, kuid maksu jagamise süsteesiis ilmselt vaid koostöös kohamile. Kirgi tekitas maksutõulike omavalitsustega. sust lisanduva raha suunamine Omavalitsused peaksid kultuuriehitistele. Ideaalset raolema kolmanda sektori orgahajagamise süsteemi polegi nisatsioonide põhilised partolemas, sest kus on võitjaid, nerid, sest asju lahendatakse seal on ka kaõtajaid. ikka kohapeal ning ka raha Kindlasti langeks oponentipeaks sedakaudu liikuma. de kriitika alla ka mittetulunEhkki on tehtud dusiike organis at ka vigu ja neid hilsioonide esindajate jem parandatud, Poliitikud, kes poolt välja pakutav julgen arvata, et uue sihtkapitali räägivad kolmaksuseadustes on idee. mandast sekkolmanda sektori Siiski, ükski süstorist kui asettepanekud alati teem pole igavene ja jast iseeneses, seetõttu võib muuolnud teretulnud ning nendega on mis vajab lisa- tustest alati rääkida, üldjuhul ka arvestaeriti kui muutuste raha, mõtletud. vajalikkus tõepoovad lihtsalt Arvestamata on lest laialdase toetuse mõne aja jäetud kõige suureleiab. pärast toimuma nõudmisega: Rahajagarnisest sooviga, et mittetuvatele valimis- rääkides kipub häiriluoduslikele orgama 0 a kolmanda tele, et seal nisatsioonidele loosektori soovend üleoma ilusa daks oma maksujäänud elualadele jutuga edu süsteem. Usun, et vastandada. Justkui saavutada. vümase nõudjad oleks tõelised kodasaavad isegi aru nikud vaid selles ülesande võimatusektoris, aga mujal sest. tegutseksid mingid politikaaMe kõik peame maksma nid ja kasuahned ärimehed. makse, ehkki see ei meeldi ilmUnustatakse, et tegelikult selt kellelegi. Samuti on Eesti neid piire ei eksisteeri, sest maksusüsteemi alati iselooväikeses riigis on aktiivsed inimustanud selle lihtsus. Eraldi mesed tihti tegusad kõigil rinmaksusüsteemi mittetulunnetel. duslikele organisatsioonidele ei Eesmärgid on meil kõigil ju tule. ühised: võimalikult soodsalt ja Kindlasti ei saa väita. et Eesti targalt ühiskonna ees seisvaid Vabariik oleks oma lühikese probleeme lahendada.
P
I
Agu Laius Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu esimees Ulla kogu mittetulundusvaldkonna rahastamine vajab korrastamist, tuleb vastava arutelu käigus rääkida ka maksusüsteemist. Meelis Atoneni järsk eitav suhtumine 1% üksikisiku tulumaksu eraldamisse kodanikuühendustele näitab kahjuks vaid tema huvi puudumist dialoogi jätkamiseks. Ometi jõuavad riigid üksteise järel just selle vajaduse tunnetamiseni.
K
«(Eestis tuleks vastu võtta 1% seadus.»
Angelika Rehema Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht ahaks kõige põhimõtteüsemad asjad paika saada. Esiteks peaks praeguse hasartmängumaksunõukogu asemel tegutsema Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mis oleks läbipaistev ja laia otsustajate ringiga. Teiseks tuleks ka Eestis vastu võtta 1% seadus, millega iga kodanik saaks anda protsendi tulumaksust kodanikuühendustele. Süs ei peaks kopikate üle vinguma ja selle kaudu paneks ka kolmanda sektori palju paremini tööle. Riik ei pea andma üheodustele tegevustoetust paljalt sellepärast, et nad on ennast Joonud, küll aga peaks toetama neid, kes on ennast juba tõestanud. Samuti peaks riik toetama sektori tugisüsteemi.
T
3
5. juuli 2002
Tartu noortekeskustes tehakse moeetendusi ja oma ajalehte KERTU
Ruus
fooru m@netexpress.ee
Männiku Lastepäevakeskuse juhataja Anna Lilleberg hoolitseb suvi läbi 21 lapse eest. EGERT KAMENIK
Männiku lastekeskus • • IseseISVUS edukalt KERTU
Ruus
foorum@netexpress.ee
Männiku lastepäevakeskus hoolitseb 21 raskest perest lapse eest, kellel ta ka kolm korda päevas kõhud täis söödab. Suve veedavad eesti ja vene lapsed koos ekskursioonidel, endaloodud laulu- ja teatristuudios Pinoeehio ning Jüri Kuuskemaa, Valli Lember-Bogatkina ja Heinz Valgu käe all kunstiõpetust saades. «Meil pole oma lapsi suveks kuhugi saata,» selgitab üks ühingu asutajaid Andrus Einmann terve suve kestva laagri mõtet. Tundmatuseni on keskuses muutunud üks liikumispuudega vene tütarlaps, kes tuli keskusesse umbes aasta tagasi. Vanaema kasvatada jäänud endisest liikumatust ja osavõtmatust tüdrukust on saanud elav sehkendaja. Mõnele teisele lapsele on jälle suureks toeks, et keskuse eestvedaja Anna Lilleberg paneb talle sponsoritelt saadud toitu koju kaasa.
Keskuse edu algas tülist Keskuse minevik on lugu sellest, kuidas ennastsalgava töö kõrval tuleb mittetulundusühingus ka rahaasjade kohta aru pärida. N eli aastat tagasi kirjutas Molodjoz Estonii, et kahel naisel- Jutal ja Annal- on unistus lastepäevakeskusest. Anna pidi tegelema lastega ja Juta leidma toetusraha. Kuid peagi tekkisid naiste vahellahkhelid. Juta ei teinud keskuses sisulist tööd ega andnud raha liikumise kohta mingit ülevaadet. Kuna suhted olid mitme organisatsiooni ja rahastaja ühisprojektina tegutsevas keskuses väga teravaks muutunud ja selgust nõudis ka Nõmme linnaosa valitsus, otsustas Anna koos keskuse toetajatega luua omaette mittetulundusühingu. Männiku lastepäevakeskus registreeriti jaanuaris.
Nõmme linnaosa usaldab Uute eestvedajate käes sai keskus kiiresti jalad alla. Ruumide eest tasub rendi ja kulud nüüd sponsorina erafirma, mis on üks seitsmest uue ühingu asutajast. Vahepeal kõhelnud Nõmme linnaosa valitsus maksab taas igale lapsele' päevas 15 krooni söögiraha, mis teeb kuus üle 4000 krooni. Suvelaagrite korraldamist toetasid Hollandi saatkond ja Tallinna spordi- ja noorsooamet.
Tartus asuva noortekeskuse Koht keldriruumides ragiseb igivana Entel-Tenteli lastelaulude plaat. Kamp noori lappab lisa otsides õhinal kastitäies päevinäinud vinOülplaatides. Paar päeva tagasi andis üks hea inimene keskusele grammofoni ja plaadikogu, mis muidu oleks prahikonteinerisse rännanud. Nüüd on jälle natuke aega lõbu laialt keskuse truul klientuurii - umbes 25-1 12-17-aastasel, kes on endale võtnud nimeks Young People In Command ja kes moodustavad noortekeskuse aktiivi.
Ole-eestiline moesõu Aktiivi kõige tegusam liige, 16-aastane keskkooliõpilane Virko Peebo käib keskuses hea seltskonna pärast. «Eriti hea on see, et siin saab ise midagi teha,» kinnitab Virka, kelle sõnul mujal tinn as ei tee noorte jaoks isegi teised midagi. Noortele annab keskuses sõnaõigust see, et kuigi Koht on Tartu noortele avatud, tuleb liikmekssoovijatel kirjutada avaldus, mispeale tema kandidatuur pannakse hääletusele. Pahatahtlikud «vanad olijad» küll pole ja välja pole kedagi hääletatud. Aktiivi korraldatud oli ka paari nädala eest toimunud üle-eestiline moesõu SuperOolI, millel esitles oma kollektsioone 13 noortegruppi. Noortekeskuse juhatuse esinaine, eelmisel sügisel keskusesse ülikooli kõrvalt vabatahtlikuna tööle tulnud lti Aavik usub, et mõne aasta pärast võiks noortetuumik ise keskuse juhtimise üle võtta. Praegusel juhatusel - kes on hoolealustest mõni aasta vanemad - poleks selle vastu midagi. Näiteks juhatuse lüge Alo Raieste lõpetaks hea meelega Tartu Ülikooli kasvatusteaduste eriala, kuid sellel aastal ei jäänud selleks keskuse kõrvalt aega.
Unistus televiisorist Kui noored aitavad aina enam keskuse ürituste ja pidude korraldamisel, siis keskuse eestvedajate mureks jääb suures osas sponsorite leidmine. Näiteks keskuse keIdris asuvad ruumid said korda nii, et Iti võttis telefoni ja hakkas firmadelt värve küsima.
Sai roosat, punast, sinist ja beezi. Olukorras «tee tort kätteantud materjalides!»> toodi kunstiinstituudist tuttav disainer. Kui too oli toonid ruumidesse paigutanud, värvisid kesku e poisid seinad ära. (<Paar päeva helistad,» ei pea Jti sponsorite otsimist noorteüritusteks kontimurdvaks ülesandeks. Näiteks moesõu SuperOoll jaoks leidis Iti kalleid kingitusi ilusalongidelt ja kosmeetikafirmadelt. Praegu unistab keskus televiisorist ja uutest arvutitest. Virko Peebo tunneb kõige rohkem puudust külmkapist ja pliidist. Kui oleks külmkapp, võiks seal seista sponsorite pakutud piim. Kui oleks piim, saaks jälle sponsoriteit võtta vastu kakaod. Paha ei teeks seegi, kui mõni remonti tegevasutus oma vana mööbli keskuse le tooks, sest praegused lauadtoolid on otsast lagunema hakanud. «Selle laua näiteks tõin vanaema juurest,» viitab keskuses vabatahtlikuna töötav, Taltu LennukolledZis helikopteripiloodiks õppiv Karel PoIt natuke värisevate jalgadega madalale lauale.
KERTU
Ruus
Eelmise aasta novembris loodud Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus koondab kümmet noortekeskust ning soovib leida uusi liikmeid. Eestvedaja Tiiu Rahuoja sõnul on ühenduse peamiseks eesmärgiks leida üles Eestis juba leiduvad ja aina juurde tekkivad noortekeskused ja nende vahel koostöösidemed luua. Ühendus soovib organiseerida liikmetele koolitust ning aidata ka neid, kes alles hakkavad oma keskust looma. Samuti loodab ühendus teha rahvusvahelist koostööd ning öelda sõna sekka avatud noor-
tekeskuste riikliku programmi koostamisel. Rahuaja kinnitusel on avatud noortekeskused väga kiiresti arenev valdkond - kui paari aasta eest oli neid üksikuid, siis nüüd leiab keskusi Eestist ligi poolsada. Näiteks on väga tervitatavad pisikesed keskused maakohtades, mis tähtsad kas või sellepärast, et noored ei peaks tundide kaupa bussipeatustes külmetama. «Avatud noortekeskused on veel täitmata auk: noor ei pea kogu aeg ainult õppima, vaid peab ka sotsiaalselt suht1ema ja selleks on vaja kohta,» sõnab Tiiu Rahuaja, kelle meelest just keskuses areneb noore loovus.
rahvuskomitee koduleheküljel www.uniccf.ce on kõigil avatud abi materjal lapsevanematele. kelle laps Wheb sügisel csimc sc kla!:isi. Abimaterjali koost s UNICEFi vabatahtlik .liina Viies. Liina Viies märkis, et ta sooviks. et csimesest kooliaastast kasvaksid välja õiged õpiharjumused ja teadmishimu. «Loodan. et suutsin anda nii mõnedki va tused kooliminekuga . Olud kli imu 'dc.» kinnitas ta. (Foorum) Kolmapäeval, 12. juunil toimus Ee ti Rahvu raamatukogus e imenc vaim 'C tervi 'poliitika foorum, mis on kõigile avatud diskussioon vaimse tervise küsimuste üle. Osales 21 inimest, nende ea ar tid. riigiametnikud, vaimse tClvise probleeme käsitlevad organisatsioonid ja teenuste tarbijad ise. Programmi koordinaator Piret Kokk kinnitas, et kõige olulisemateks probleemideks peeti vaimsete häiretega inimeste häbimärgistamist ning nende tööhõive- jt eluasemeküsimu i. Lisainfo: Piret Kokk. 6566429. (Foorum)
Loksal avati noortekeskus Reedel. 21. juunil avati Loksa Avatud Noortekeskus. mis ootab Loksa linna ja vaJla umbes 1500 noort kasutama keskuse intemeti- ja turismiinfopunkti ning puhke- ja vestlustuba. kus saab kasutada ka piljardilauda. Avatud noortekeskus on 7-26-aastastele noortele mõeldud vaba tegutsemise ja koo olemise koht. Loksal loodab keskus lisaks noorte arendamisele ka integreerida kahe k I ,kogukonna noori. (Foorum)
Peipsi keskus võõrustas vene lapsi MARGIT SÄRE Peipsi Koostöö Keskus
Tartu noortekeskuste päev Tähe noortekeskuses. Esiplaanil OVE MAIDLA noortekeskuse Koht võistkonna liige Helar Heerik. Mõned liIma noortekeskused on avatud iga päev kõigile Hnnanoortele, teistes saab osa võtta ringidest või tegeldakse nendes eraldi ka probleemsete lastega. Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuse peaspet iaHst Kristel Tannik märgib, et avatud noortekeskued on linnale olulised, sest
noortel on koht, kuhu tänavalt minna. «Riik vajab organiseeritud noori,» kinnitab Tannile. lti Aavik usub, et noortekeskuse võlu on selles, et see on natuke teistmoodi kui kool ja kodu - ühest küljest on keskus vabameelsem. kuid teiselt poolt tuleb siin noortel ise endil silm peal hoida ja ke ku korras pidada.
Eesti noortekeskuste katus otsib liikmeid foorum@netexpress.ee
UNICEF ilmutas materjali lapsevanemale OR lastefondi UNI EF Eesti
Vaimse tervise foorum
Kambaga sõõgitegemine Noortekeskusele Koht sarnaselt tegutseb Tartus teinegi avatud noortekeskus, Tähe keskus. Siin saavad enamasti 7-17 -aastased noored arvutit kasutada, lauamänge mängida, siin on olemas ka muusikakeskus, televiisor ja videomakk. Keskus sai just Tartu linna poole miljoni krooni eest remonditud maja teise korruse. Sinna tuleb nõustamiskabinet ja ajaleheruum, kus keskus saab anda välja noortelehte Ämblik. Ka pliit ja külmkapp on siin olemas ja kambakesi söögi tegemine ongi üks keskuse võlusid umbes 40 noorele, kes siin päevas koos käivad. Ka seda keskust hoiavad töös suuresti üliõpilastest vabatahtlikud: Tartu Ülikoolis sotsiaaltööd õppiv Kairi Sepp jookseb pärast varahommikust keskuse tutvustamist eksamile Euroopa Uidu institutsioonidest. Tartu linnavalitsuselt saavad mõlemad keskused aastas umbes 100 000 krooni toetust, mis katab nende ülalpidamiskulud. Kui kokku on Tartus noorteprojektidele eraldatud veidi üle miljonilerooni, siis linna kaheksa noortekeskuse toetuseks läheb sellest ligi pool, ülejäänud jääb teistele noorteüritustele ja suvelaagritele.
Lühidalt
Kui ringides öeldakse lapsele, millal tuleb tlööt välja võtta või millal ristpistes patja õmmelda, siis keskustes teevad noored plaanid ise. «Või millisele emale meeldib, kui kuus plikat tuleb tema kööki pannkooki tegema? Keskuses on see võimalik,» sõnab Rahuoja. Rahuoja sõnul tegelevad keskused otseselt kriminaalpreventsiooniga, kuid paljud ei saa keskuste põhimõttest veel aru. (i.i\rvatakse, et niikuinü on see mingi joomine ja ttiibupanemine,» kurjustab Rahuoja. Tegelikult kehtib nii Tähe noortekeskuses kui kesku es Koht meelemürkidele karm keeld. Rahuaja juhib Tähe keskust juba aasta tasuta ning üt-
leb, et linnavalitsu võiks tasuda Iisak kommunaalkuludele ka töötajate palgad. Tartu linnavalitsu e kultuurio akonna noorsooteenistuse peaspetsialist Kristel Tannik sõnab aga, et linn ei saa ühtki kolmanda sektori asutust päri ülal pidada ega ühingu juhile palka maksta. Enamiku linna noortekeskuste kommunaalkulud Tartu linnavalüsu katab ning toetust saavad ka projektid. Lisainformatsioon: Eesti Avatud Noortekesku te Ühendus: Tiiu Rahuoja, te] (07) 361 699 või 051 55 221, eank@hot.ee Tartu Linnavalitsus: Kristel Tannik. (07) 361 364 või 053408873
26.-30. juunini viibisid 44 Räpina' Värska ja Pet eri e sti ning vene õppekeelega koolide õpilast ja õpetajat Peip i ääres Remnikul suvelaagris. Laager oH osa Peipsi Koostöö Ke. kuse aasta algul käima läinud Ee tiV ne piiriregiooni koolide koostööprojektist. Suvelaagris pandi üles näitus kodulookonkursi võidutööde t, korraldati ekskursioonid Kurcmäe kloostJis e, Peip i-äärsete s küladesse ning Tartusse. Kuna laagri ec.märgiksoli koolidevah liste sõpruskontaktide tihendamine. toimus osalejatele mitmeid grupitöid ja spordivõistlusi. koos hitati liivaskulptuure. . agris räägiti nii e sti, vene kui ka inglise keele. alvel välja kuulutatud kodulooteemalisest uurimi tööde konkursist võtti . 0 a 30 Räpina ühisgümnaasiumi ja Värska gümnaasiumi õpil<lSl ning ligi 40 Petseri la t. Värska kandi lap cd uuri id peami eIt SenImaa ajalugu ja kultuuri, muuhulgas käisid lapsed ctu mem mede mälestusi kogumas. Lisaks uurimistöödele e itati konkursile ka kaks Setumaa ajalugu ja kultuurilugu kä. idevat videofilmi ning muud loomingut. Peipsi Koostöö Keskus on Eesti-Vene piiriregioonis töötanud 1993. aastast ja on selgunud, et vaatamata lahendamata majandu likele ja poliitilistele probleemidele riikide vahel on piirialadel elavatel inimeSle) suur huvi vanu kontakte taaselu t, da ja uusi suhteid luua.
4
5. juuli 2002
Mittetulundussektori ABC
--
Mittetulundussektor vajab «ühist keelt»
E
esti - nagu ka maailmas - on viimaste aastate jooksul peetud tuli_ eid vaidlusi mittetulundussektori tegevust kajastavate mõistete üle. Erinevad inimesed on oma isiklikule kogemusele ja teadmistele tuginedes välja pakkunud mitmesuguseid mõisteseletu ija käsitlusi. Paraku ei ole peaaegu keegi püüdnud välja pakkuda vastava valdkonna mõistete süsteemset käsitIu t. • Enamasti on takistuseks saanud Daimar Liiv selge metodoloogilise aluse puudumi- Praxise analüütik ne ja tuginemine erinevatest riikidest ja oludest välja kujunenud mõi tetele. Mõistete korrastamist on aga vaja, sest ennast üha enam _teadvustav mittetulundussektor vajab «ühist keelt» suhtlemieks omavahel, avaliku võimu ja ärisektoriga. Proovingi järgnevalt avalikkuse ette aruteluks tuua ühe võimaliku käsitluse mittetulundussektoriga seotud mõistetest. Esiteks kasutan seletamisel sõnade tavatähendusest ja grammatikast tulenevat loogikat. Teiseks kasutan meie enda ajaloolist kogemust. Kolmanda lähtepunktina võtan aluseks meil kehtiva õigusterminoloogia, mille eiramine tekitaks asjatut segadust. Seletused mõistetele püüan üles ehitada üldiselt üksikule. Ja lõpuks - kuna mõisted on alati kokkuleppe küsimus, püüan anda neid edasi pigem soovituslike kui ainuvõimalikena.
-Väike teejuht mittetulundussektori lllaaihna KODANIKEÜHISKOND - vaba, demokraatlik, rahumeelne, õiglane, jõukas, arenguvõimeline ning kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt ühiskonnaellu ja poliitikate väljatöötamise protses i kaasav ühiskond. Se definitsioon on ära toodud Ee li kodanikuühiskonna arengu kontsept ioonis (EKAK). Seosed - kõig laiem mõiste ..- eoscs mittetulundusliku tegevuega, mi iseloomustab teatud tunnustele (neid võib olla rohkem või vähem) vastavat ühiskonnakorraIdust. Sisult sarnane osalusdemokraatiaga. Kodanikeühiskonda ei tohi egi ajada minetulundu cktori või kolmanda sektüriga, sest ta on mnduvalt laiem mõiste. Alternatiivid - kodanikuühiskond. tsilliiliihiskond, osalusdemokmatia. Esimc el juhul on tegemi t lihtsalt vaidlusega mitmuse või ainsuse kasutamise suhtes. Ain us rõhutaks liigselt ühe kodaniku tähtsu t, jättes kõrvale paljude kodanike koo töö kui põhili e kodanikeühiskonna tunnuse. T: iviilühiskond oleks otsetõlge inglise keele t ja tekitaks segadust scoe mõistega tsi!'ilisatsioon Osalusdemokraatill keskenduks omakorda liigselt võimu teostamise protsessile. Probleemid-sõna kodmzikon Ee tis tavaka utu e liig 'eit 'otudkodakan susc ja eIle riigiõigu tiku -definit jooniga. Seda p 'hmendah ii . a jaolu. et õnal on ka elgclt tajutav lai' 1 tähendu • mida. iin püütak egi rõhutada. ERASEKTORLiIdmõiste, mi tuleneb avaliku võimtl ja erasfaäri lnhutamis t ning hõlmab endas kaht põhilist koostiso 'a: äri sektorit ja mittetulwldussektorit oma institutsionaal e kogumi. Seosed- hõlmab nii äri eklOrit kui mittetulundussektorit. Põhineb eraimtsiatiivil, mida rakendatakse riigivõimu poolt etteantud õiguslileus raami tikus. Arenenud jn avalikult IUnnu tatud raseletor on kaheldamatult kodanikeühiskonna 0 a. Alte atiivid - ehk pril1M! ektor, Il ad altematiivi polegi. Probleemid - üpris sageli kasutarak e eda mõi tet le teadlikult või teadmatu e t ainult '"ri ektori (-h dip .... [ t . mit tu
lundus ektori tegevust ja elle taga olevat kodanikualgatust (erainitsiatiivi). MITIETULUNDUSSEKTOR üldmõiste, mis kirjeldab isikute (füüsiliste ja juriidiliste) poolt mltteärilistel eesmärJddel asutatud formaalsete ja mitteformaalsete organisatsioonide kogumit ja selle tegevuse aluseks olevaid põhimõtteid. Põhiline rõhk on mõistes institutsioonide kajastamisel. Mõiste lähtub arusaamast, et ilhiskonnas on kolm selgesti eristatavat, kuid omavahel seotud sektorit: avalik, äri- ja mittetulundussektor. Seosed - tänase arusaama kohaselt on mittetulundussektor üks kodanikeühiskonna koostisosa. Mõistena ei ole ta võrdsustatav mittetulundusühendustega, sest lisaks organisatsioonitüüpidele hõlmab see ka nende tegevuspõhimõtteid ja eesmärke ning erinevusi võrreldes äri- ja avaliku sektoriga. Paljudel juhtudel on täpne piiri tõmbamine kolme sektori vahele raske, kuna koostöö puhul sektorid kattuvad. Alternatiivid - kolmas sektor, vabatalltiik sektor, valitsusväline sektor. Eelistatav ja tavakasutuses juurdunud alternatiivon kolmas sektor. elle kasutamisel jääb probleemiks meie tänapäevase cdctabeli- ja võitjakuJtuseke kse ühiskonnas kolmandaks jäänuleparatamatult külge haakuv tähtsusetusvõi õigemini kaotajamaik. Teised alternatiivid on kitsama, õnasõnalise tähendusega. Probleemld-k eIeli It tekitab sageli arusaamatusi sõna mittewlundlls. Seda on püülud aeg-ajalt eksitavalt kasutada isiklikku kasu mittetaotleva tegevu e tähenduses, mis eeldab, et tegemist on altruistllku ja täiesti vabatahtliku tegevusega. Onneks pole el käsitlusel enam kandepinda ja on üldiselt omaks võetud, et ka mittettllundu ektor võib teenuste eest tasu võtta ja töötajatele palka maksta.
ingud) kui ka nende võrgustikke. Seosed - moodustavad mittetulundussektori institutsionaalse selgroo. Neid on erinevas suuruses ja organiseerituse astmes. Alternatiivid - mittetulunduslikud organisatsioonid, kodanikeühendused. kasumitaotluseta organisatsioonid, vabatahtlikud organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioon id, heategevusorganisatsioonid. Esimest kolme võib pidada parimateks alternatiivideks. Kasumitaotluseta organisatsioon on üks enim pakutud a1tematiividest, kuid keel elis-loogiliselt pole see parim. Nimeltvõivad ka mittetulundusühendused kasumit saada, kuid erinevalt äriühendustest ei tohi nad seda liikmetele jagada. Probleemid - tulenevalt mõiste väga laiast ulatusest käivad siia alla ka erakonnad. usuühingud, ametiühingud (mille tegevust reguleerivad ajalooliselt välja kujunenud eriseadused) ja riigi ning kohaliku omavalitsuse poolt moodu tatud või nende 0 alusega mittetulundusühendused. Mõnikord teJdtab selline käsitlus teatud suhetes (näiteks eelarvest eraldatud summad) segadust ja näitab riigi panust mittetulundussektori arengusse suuremana, kui see tegelikult on. KODANIKEÜHENDUS - kodanike poolt mittetulunduslikel eesmärkidel asutatud organisatsioon. . EKAKis kasutatud sünonüürruna mitteIl tlund usühendusele. Seo ed- kodanikeühendus kitsama tähendu e on üks mittetuI undusühenduste liik ja eristub juriidiIiste isikute või avaliku võimu osalusega mittetulundusühendustest. Kodanikeühendused võivad olla nii juriidiii ed isikud kui ka tegutseda mitteformaalseIt (seltsi nguna). Altemattivid - tsiviilüllendused. Probleemid - suhteliselt kahemõtteline ja ebatäpne sõnasõnalise tõlgenduse puhul. Esiteks on siin probleem õnaga kodarzikriigiõigu. likus mõttes, tei eks on ebaselge eesmärk - sisuli eIt on ka paljud äriühingud kodanikeühendused. MITIETULUNDUSLIK (ÜHENDUSTE) KATIJSORGANISATSIOON - juriidiliseks isikuks olev juriidilistest isikutest koosneva liikmeskonnaga ja nende ühiste illdhuvide edendamiseks moodustatud mittetulundusühing. Tavaliselt on moodustamise eesmärgiks esindada liikmete huve ta emeI, kus need ise seda efektiivselt teha ei suuda. Lisaks täidavad katusorganisatsioonid ka info kogurqi e'a vah ndami e funktsioone run d uuringuidjaan -
lüüsivad liikmete tegevuskeskkonda. Seosed - kuulub mittetulundusühendu te hulka ja on õiguslikus plaanis mittetulundusühing. Samas võivad moodustamises osaleda lisaks mittetulundusühendustele ka äriühendused (Kaubandus-Tööstuskoda, EVEA). Alternattivid - esindusorgani-
satsioon, mittetulundusühingute liitvõi assotsiatsioon. Esimene keskendub ehk liigselt esindusfunktsioonile. Probleemid - enamasti pole probleeme mõiste sisuga, välja arvatud juhtumiteI. kui liikmeteks lubatakse ka füüsilisi isikuid. Sellisel juhul hägustub piir lihtsa liikmesorganisatsiooni ja katusorganisatsiooni vahel. Praktikas on katusorganisatsioonide tegevuses probleeme eelkõige sellega, et juhtkonna tegevus vastaks liikmete huvidele. MfITETULUNDUSÜHENDUSTE VÕRGUSTIK- enamasti käsitletakse võrgustikuna mittefonnaliseeritud ühendusi, mille puhul pole jurüdilise isiku staatust taotletud. Heaks näiteks on ümarlauad (Eesti Mittetulundusühenduste Omarlaud (EMÜ)) ja koostöökogud või lihtsalt e-listid. Võrgustil< võib olla ka formali eeritud ja omada põhikirjalaadset dokumenti (EMÜ). Eestis on olulisemaid võrgustikke Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ühenduste tugilceskuste võrgustiJc. Seosed - enamasti on mittetulundusUkud võrgustikud ajutise iseloomuga, kuid nad võivad hõlmata ka äri- ja avaliku sektori tegelasi ja organisatsioone. Alternatiivid - head altematiivid hetkel puuduvad. ProbJeemld - võrgustikku käsit1etakse laiemalt ka koostöövormina ja sellisena on ta üldmõisteks igasugusele struktuurile. Niisuguses käsitluses hõlmab võrgustiku mõi re ka kindla struktuurig gani atstoone. Ta akasu ill) ga on
väike vastuolu, kuna tavaliselt mõistetakse võrgustikuna lõtva mitteformaliseeritud koostööd tegevaid ühendusi. MITIETULUNDUSÜHING - mittetulundusIikel eesmärkidel 100dud liikmelisusel põhinev õiguslikult registreeritud organisatsioon. Eestis saavad liikmeks olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Seosed - on üks mittetulundusliku tegevuse vormidest sihtasutuste ja seltsingute kõrval, moodustavad suure osa mittetulundussektorist. Võivad olla asutatud nii avalikes huvides kui ka ainult liikmete huvides. Eestis registreeritakse mittetulundusühinguna ka juriidiliste isikute (näiteks mittetulund usühingute ja sihtasutuste või äriühingute) liidud. Alternatiivid - välja on pakutud kasumitaotluseta organisatsioonid või ühendused, samuti vabatalltliklld ühendusedja tulutaotluseta ühendused. Kõik altematiivid on juba mainitud keeleliste puudustega ega lisa ülelmõistele midagi olulist. Probleemid - põhiliselt on kahte sorti probleeme. Esiteks erinevate tegevussihtidega organisatsioonide asetamine ühe mõiste alla ja selle võrdsustamine igasuguste mittetulundusühendustega (ka seltsingute ja sihtasutustega). Hea oleks pÜIduda siisJd registreeritud organisatsioonidega. Teine probleem on seotud rnittetulundusühingute võrdsustamisega avalikes huvides tegutsevate mittetulundllsühendustega. SIHTASUTUS - teine klassikaline mittetulundussektoris tegutsev organisat ioonitüüp. Erinevalt mittetulundusühingust ei põhine liikmelisusel, vaid on moodustatud vara haldamiseks ja/või kasutamiseks asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel. Vara võib olemas olla, kuid seda võidakse ka alles koguma hakata (KivisilJa taastami e fond Tartus). Sihtasutu te kaudu toimub tihtipeale ka
mittetulundussektori teiste organisatsioonide töö rahastamine (Avatud Eesti Fond, Eesti Rahvuskultuuri Fond). Seosed - osa mittetulundusühendustest. Neid ei tohiks segi ajada liikmelisusel põhinevate organisatsioonidega (minetulundusühingud ja seltsingud). avalikõiguslike fondidega (Kultuurkapital, Hüvitusfond) ja ärilistel eesmärkidelloodud fondidega (investeerimisfondid, kindlustusfondid). Alternatiivid - fond, Sihtkapital. Fondon küll enim kasutatud mõiste ja pole iseenesest halb, kuid jätab võimaluse ajada sihtasutused segi ärisektoris tegutsevate fondidega. Probleemid - tavakeeles ja sihtasutuste nimedes kasutatakse sageli lisaks sõnale sihtasutus sõna fondvõi kapital (Arno Tali SihtkapitaI). SELTSING - mitteregistreeritud ja juriidiliseks isikuks mitteolev kodanike koostöövorm (organisatsioon). Enamikus riikides moodustavad just seltsingud lõviosa kõigist mittetulundusühendustest, kuna nende moodustamine on lihtne ja bürokraatiavaba ning ka tegevust ei piira enamasti bürokraatia. Seosed - osa mittetulundusühendustest. Võivad tegutseda nii avalikes kui liikmete huvides. Võrgustikest eristab neid enamasti väike liikmete aIV ja liikmeskonna suhteline püsivus. Alternatiivid - selts, klubi, koda, ringjne. Kõik alternatiivid on kasutusel ka mittetulundusühingute nimedes, mistõttu on neil raske vahet teha. Mõnikord on peetud heaks altcrnatiiviks mitteformaalsed Wzelldusedvõi registreerimata ühendused. Probleemid - mõiste on veel selgelt juurdumata ja õiguslik regulatsioon alles kehtestatud. Probleemiks on seegi, et paljudel juhtudel ei teadvustata selles vormis tegutsemist üldse (lauJukoorid, näitemängutrupid).