Foorum_2002_09_

IImub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus

Nr. 9 (38) Reede 4. oktoober 2002

KOD A N

SKONNA

K E Ü H

HÄÄ L E KAN D J A

Seppiku avaldus so yas Eesti ühendusi KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Siseministeeriumi arvamus, et kolmandat sektorit lahutab maffiast vaid tilluke samm, ajas keema Eesti kolmanda sektori organisatsioonid eesotsas Eesti Mittetulundusühenduste Omarlaua ja Avatud Eesti Fondiga.

Suvel lõpul sai justiitsministri kohustes siseminister Ain Seppik valitsuselt ülesande teha Riigikogu kultuurikomisjonile teatavaks vaJitsuse seisukoht Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) kohta: valitsus toetab eelnõu põhimõtteliselt. Selle juurde palus valitsus lisada ka märkused.

Seppiku allkirjaga teele läinud teate esimene lause annabki teada, et valitsus on eelnõu poolt. Kuid kirja ülejäänud sisu on selle lakoonilise sissejuhatusega sügavas vastuolus.

«Kontseptsiooni olemasoleval kujul heakskiitmine võib endaga kaasa tuua mitmeid julgeolekuriske, andes laiemad tegutsemisvabaduse võimalused laiapõhjalistele kuritegelikele struktuuridele (skinhead'id, Barka ovi grupeenng, maffia jne),» seisab augustis Riigikogu kuJtuurikomisjonile läkitatud kirjas.

Minister ei usu riiki Vastuolude süvendamise takistamiseks peavad kirja autorid «otstarbekaks initsiatiivi üleminekut riiklikele struktuuridele» ja näevad vajadust «(Eesti Mittelulundusühenduste Ürnarlaua rahastajatest sõltumatute teadlaste poolse arvamuse saamiseks».

Just need laused tekitasid hämmingut Eesti juhtivates kolmanda sektori organisatsioonides. Dokumendi kolmanda sektori poolt Riigikogule üle andnud Eesti Mittetuh.mdusühenduste Ümarlaua (EMÜ) esinduskogu esimees Agu Laius peab absurdseks süüdistusi, et üks kontseptsioon võib anda kuritegelikele grupeeringutele laiemad tegutsemisvabadused. «Kui minister seda arvab, ei usu ta riiki ega põhiseadust,) väidab Laius.

Esinduskogulasi häiris ka süüdistus «EMü rahastajatesD> sõltuvate teadlaste aadressil.

Vabatahtlikult We Eesti koos käivad inimesed ei leia, et nad oleksid sõltuvad Balti-Ameerika Partnerlusprogrammist (BAPP), sest too maksab kinni nende sõidu töökohtumistele.

Avatud Eesti Fondi kiri <Nalitsuse seisukoht on häbiväärne ja tõmbab teadlastele vee peale,» sõnab teksti koostamisel osalenud mõõdukas Lüa Hänni. Tõsi, näiteks dokumendi koostamisel nõu andnud humanitaarinstituudi professor Mikko Lagerspetz kuulub BAPPi nõuandvasse kogusse.

Kuid Lagerspetzi on ühe vähese kodanikeühiskonda uurinud teadlasena Eestis palunud oma uuringute autoriks ka näiteks Riigikogu kantselei.

Kirjale reageeris avalikult ka Avatud Eesti Fond, mis on

Parteid luba a Kuidas erakonnad kavatsevad kodanikeOhendusi rohkem kohalikku poliitikasse kaasata:

kümne tegevusaasta jooksul muu hulgas pannud käima Eesti esimese internetiühenduse, loonud kaasaegse kunsti keskuse ja andnud välja kümneid köiteid filosoofiaklassikat.

«Avatud Eesti Fond leiab, et minister on oma alusetute süüdistuste ja faktimoonutustega seadnud kahtluse alla nü kodanikeühiskonna maine kui ka valitsuses heaks kiidetud Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni vastuvõtmise Riigikogus,» seisab vastukirjas.

Rask ei näe probleemi Fondi juhataja Mall Hellarni nimel välja saadetud pressiteates viidatakse sellele, et minister kasutab kolmanda sektori väärtegusid rõhutavates näidetes inetut viisi ainult vihjata, nimesid nimetamata: (ühe valla juhtkond püüdis tervet hulka mereäärset maad sihtasutuse kaudu minema viia». lustiitsministeerium eelistab kirja kommenteerides tagasihoidlikuks jääda. Kuigi kiri saadeti sise- ja justiitsministeeriumi poolt ühiselt viimase blank.etil, pärinevad kõik teravamad kommentaarid siseministeeriumist. Nii kinnitab kirja e-mail'idest lõike kopeerides kokku kirjutanud justiitsministeeriumi aval'ku õiguse osakonna Il õunik Virgo Saarmets.

Justiitsminister Märt Rask, kes ise oli sel ajal puhkusel, kui Seppik tema kohustes esines, ei saa aru, miks seda kirja oo tõsiselt võtta. Igaühel on õigus omi ettepanekuid teha, usub Rask ja lisab, et dokumendile annab lõpliku hinnangu parlament.

Tegelikult lubab EKAKi eelnõu toetada ka siseminister Seppik. Kuid süüdistustest, et kolmanda sektori kaudu võib oma tegevust seadustada maffia, ta ei loobu. «Kolmanda sektori sildi aU ei pruugi tegutseda vaid heategevuslike kavatsustega organisatsioonid,» sõnab Seppik. «Me peame asja kõiki külgi arutama.»

• Res Publiea: nõukodade loomine kohalike omavalitsuste juurde, ühenduste kaasamine avalik-õiguslikku ringhäälingusse • Keskerakond: kultuuriseitside toetamine, kuritegevuse, narkomaania ja alkoholismi ennetamisega tegelevate ühenduste riiklik rahastamine, kor- . teriühistute aitamine • Rahvaliit: noorte, pensionäride jt organisatsioonide toetamine, nõuandvate kogude loomine volikogude juurde • Reformierakond: ruumide tasuta rendile andmine, teenuste tellimine • Isamaaliit filantroopia toetamine, mittetulundussektori tugikeskuste toetamine, ühenduste kaasamine komisjonidesse • Mõõdukad: mittetulundusühenduste inkubaatorid suuremates keskustes, teenuste tellimine, riikliku toetuse suurendamine, ühenduste kaasamine komisjonidesse Aflikas: Foorum roS1DTS!

NJSTIi:ER.R!M Ttio _.s1l7. ___ ~ ..

_ __ '·l'ftll

Erakonnad lubasid ühenduste e toetus

Vlbcilai VaIkSIIIC RisIItoIlll ailllline ~etllRRIDOIIII30OE bhtl

KERTU Ruus forum@netexpress.ee

20. septembril korraldas Eesti

l~

j A111~

$;

.•

5'( ~

t-illJmIIIIm ~..

Siseminister Ain Seppik~ allkirjaga paber ühest küljest nõustub põhimõtteliselt Eesti kodanikeOh,is-

konna arengu kontseptsiooniga, kuid samas leiab, et Ohendused võivad olla seotud maffiaga.

Seppik kordas süüdistusi RiigOkogu infotun Väljavõtteid Riigikogu infotunni stenogrammist 25. septembril, kus rahvasaadikud pärisid siseminister Ain Seppikult, millised on tema seisukohad kodanikeühendustega seotud küsimustes.

Lüa Hänni, Mõõdukad: Teata-

vasti on kolm Riigikogu komisjoni andnud Riigikogu menetlusse Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni, et seda arutada kui riiklikult tähtsat küsimust.

Valitsus on selle dokumendi kohta esitanud oma seisukoha ja see on üks kõige kummalisem kiri, mis siia Riigikokku on jõudnud. Ühelt poolt nagu toetatakse seda kontseptsiooni, kuid kõik, mis edasi järgneb. teeb selle dokumendi üsnagi maatasa.

Koguni on viidatud, et kodanikeühiskonna käsitlemine selHsel moel võib kaasa tuua julgeo lekuriske, kuri tegelike struktuuride tegevuse tõhus-

tarnist, nagu on skinheadid, Barkasovi grupeering, maffia jne.

Mina ei ole küll leidnud ühtegi teie rninisteeriwni dokumenti, kus maffiat oleks nimetatud kodanikeühenduseks. Vahest te seletate, kas see on teie isiklik käsitlus või me siiski peaksime edasi otsima ja mõne dokumendi leidma?

Ain Seppik, Keskerakond: Va-

litsusel on õigus omada oma seisukohti kõikides asjades ja kaasa arvatud selle dokumendi suhtes. Nii et me ei pea kõike heaks kiitma tingimusteta. See on ju arutelul Riigikogus.

Me kahtlemata kavatseme oma seisukoha välja öelda.

J... / Üks on see, et me põhimõtteliselt toetame sellise kontseptsiooni heakskiitmist ja vastuvõtmist Riigikogus.

Kuid meil on mõningaid mär-

kontseptsiooniga selgeid kohustusi.

Teine on julgeolekuriskid.

Ja mis puutub maffiasse, siis soovitaksin lugeda selle kohta ÜRO arenguprogrammi, kus on viidatud sellele, et kolmanda sektori kaudu ehk ka mittetuJundus- ja muude ühingute kaudu võivad sellised struktuurid imbuda legaalsesse tegevusse. Need on seal loetletud täpselt kõrvuti, seda võib sealt lugeda.

Seetõttu me juhti ime loomulikult tähelepanu nendele riskidele, see on minu kui siseministri kohus seda ka täna korrata. Kui me vaatame Eesti tegelikkust, siis ma meenutan, et hiljuti ühe valla juhtkond püüdi tervet hulka mereäärset maad sihtasutuse kaudu minema viia. Need riskid on olemas ja me peame neid koostöövorme arutama.

1... /

kusi.

Esimene märkus / .. ./ puudutab eelarvelisi küsimusi, kuna riigile pannakse selle

Uia Hänni: / .. .1 Täna hommikul ma püüdsin teada saada, kes siseministeeriumist tege-

•

S

leb kodanikuühiskonna arenguproblcemidega.

Mul ei õnnestunud seda isikut välja selgitada. Vast te siis ütlete, mis ja kes teie ministeeriumis võiks nende kü imustega tegeleda ja olla ee tuumik, kelle alusel riik loob oma komisjoni, et kontseptsioon läbi töötada?

Ain Seppik: Ma ei arva, et riik peaks siin võtma erilist initsiatiivi, kuigi ma võin teile lugeda vähemalt kl us kohustust, mis selle kontseptsiooniga riigile pannakse.

Ehk riigile tahetakse anda initsiaatori rolli, kuid meie ei tahaks seda muidugi võtta.

1.. ./ praegu ongi riigis põhiprobleem see, et määratlemata on tegelikult, milline valitusasutus sellega täpselt tegelemapeaks.

Ma usun, et selle kontsept iooni raames õnnestub ka ehk see küsimus selgelt lahendada koos riigieelarveliste vahenditega selleks tegevuseks.

Mittetulundusühenduste Ümarlaua esindu kogu allinnas rahvu raamatukogus kohalikel valimistel kandideerivate erakondade avaliku kuulamise, et saada ülevaade suhtumisest kodan ikeühendustesse.

Avaliku kuulamise kutse võtsid vastu Res Publica, Reformierakonna, Keskerakonna, Rahvaliidu, Mõõdukate ja Isamaaliidu esindajad, teised kohalikel valimistelosalevad erakonnad kutsele ei vastanud.

Kõikide erakondade esindajad kinnitasid, et peavad vajalikuks Eesti kodanikeühi 'konna arengu kontseptsiooni (EKAK) kiiret arutamist Riigikogus.

Ainsana kriti eris eelnou Keskerakonna esindaja Peep Põdder, kes kinnitas, et dokument peaks laien ama kolmanda sektori käsitlu t.

Erakonnad tutvustasid oma programmide neid punkte, ku on lubatud toetust kodanikeühiskonna arenguks. Üldiselt pidasid erakonnad raha vähesuse asemel suuremaks probleemiks reeglite puudumis raha eraldamisel.

Kõik erakonnad pida id ka enda sõnul vajalikuks toetada kohalikke ühenduste tugike kusi, kus ühendused saavad vajalikku teavet ja koolitust. Ümarlaua esinduskogu aseesimees Kristina Mänd kinnitas, et mittetuJundu ühendused said erakondade e indaja teIt vastused oma küsimustele, mis puudutasid erakondade suhtumist ühendustesse. ( amas oleks soo inud kuulda rohkem ühenduste kaasamisest seadu loomesse. Toetus ei tähenda ainult raha,~) kinnitas Kri tina Mänd.

2

4. oktoober 2002

S· senrinistri rünnak

MTü

Kolmanda sektori süüdistamine seotuses maffiaga on lubamatu üldistus uve lõpul sai Riigikogu kultuurikomisjon kirja, mis teeb teatavaks valitsuse otsuse Eesti kodanikeühis-' konna arengu kontseptsiooni (EKAK) kohta. Kuigi valit u otsustas eelnõu põhimõtteliselt toetada, on märkuste lisatud hinnang karm: kolmas sektor peidab endas «julgeolekuriske», oleks parem, kui «initsiatiiv läheks üle riiklikele truktuuridele), ning et EKAK toob riigile kulutusi, mida on «väga raske või võimatu» täita. Kirjale kirjutas alla ju tiitsministri kohuste siseminister Ain Seppik Kirja saatmise ajal puhkuselolnud justiit minister Märt Rask oovitab kirja ja selle all seisvat ministri allkirja mine eriti südamesse võtta, sest ee on niikuinii üks arvamus teiste eas. ii seda a ja siiski võtta ei saa, sest see on kõrgeimal tasemel riigivõimu hinnang Eesti kolmandale sekrorile üliolulise eelnõu kohta.

Ja ju t ellepära t on oluline rääkida sellest, miks see kiri nlmal on. E iteks heidab ee maffiale ja riskidele viidate varju tervele kolmandale sektorile kui in titut ioonile.

Kodanikeühendu tes töötavad inimesed pole kunagi väitnud. et esti kolmandas sektoris ei püüa keegi omakasu ning et siin ei toimu kahtlasi tehinguid. Kuid ainult põhjusel, et neid toimub, ei aa kahtlustada ja rünnata kogu kolmandat sektorit. See oleks sama kui öelda, et polit einike peksuskandaalide tõttu peaks tõsiselt kaaluma vajadu t poli t ei järele või maksupettuste tõttu äriühingutes pärssima kõikide äriühingute tegevust.

Igal juhul peaks minister tegema konkreetseid etteheiteid konkreetsetele organisatsioonidele. Lahmiv (riskidele» vUtanline ja teate-ju-küll-stiilis kõne solvab kolmanda sektori juhtivaid organisatsioone, mis ei tegele lnitte rahapesu ja omakohtu, vaid näiteks looduskaitse ja Euroopa Liiduga.

J("DVlAD SUU)ATAVAD

S

iiati on valitsuse dokumendis mitmed väited kaheldavad. Näiteks ei ole Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud keeldunud ministrile oma liikmete nimekirja avaldainast, nagu kiri väidab. Selle esindajad on kogu aeg kinnitanud, et ametlikult registreerimata, kuid kõigile avatud ümarlaual pole liikmeid, vaid ainult osalejad.

Aga EKAK, mis allakirjutanule nii tõsist muret valmist~ b - ja eIle koo tami e 0 alenud koLmanda ektoIi ee tvedajad - peavad just oluliseks organisat ioonide läbipai tvat rahastamist ja ausat käitumist. Seega tulistab siseminister oma kaasvõitlejate poole.

EKAKi suhte on vaenulikkust üles näidanud kaks organit. E~iteks siseministeerium, millele on tehtud ülesandeks tegeleda Eestis kollnanda sektori arendamisega. Ja teiseks siseministri partei Keskerakond, mis lubab OIl1a valimisplatvormis ühendusi senisest enam otsustamisse kaasata. Kõik teised Eesti erakonnad on kinnitanud oma toetust eelnõu arutamisele parlamendis selle praegusel kujul. Poorum loodab, et see arutelu algab varsti ning et ka vastuväited aavad veenvamad põhjenduscd.

L

eplii

e a ond loobib pärleid arernpoolne I amaaliit on viimastel kuudel vähemalt sõnades ohtli eit ühendustesõbralikumak muutunud. amn ei saa öelda aga Hefonnierakonna kohta. Mõõdukad ja Keskerakond peaksid mõlemad tsentriparteid olema, suhtumine kodanikeüheneJu te se erineb neil aga 180 kraadi. allinna toimunud kolmanda ektori ja poliitikute avalikul kuularni el pai - A gelika li Ke kerakonna esindaja Peep Põdder silma ahastamapaneva ignorantsusega.

Rehema Ma ei lea. kas see oli õnnctu juhus või Tartu- ja Jõgevamaa leadlik suhtumi eväljendus, el Kcskera- ühingute tugikeskus kond aati üritusele inimese, kes ei ori nt nl ei temaatila ega tenninoJoogia , rääkimata lliste t pärlit t nagu «ühendu tel i ole rahapuudust, on id de puudu » või «ega väiksemat s kohtades kuskil Tallinna t väljapool pole tegijaidkl» jne.

Minul, ke ma juhin Tartu-ja Jõgevamaa Mittetulundusühingute Tugike kust. on vaJu taolisi sõnu kuulda. Tean kõig ot eema t Clllikast, kui palju häid ideid ja ta uta tehtud tegu id on arvukate küla It ide. maanai te selt ide, erinevate lastekaisteühendu te ja teiste arvel. 1 ing väide. nagu tegUl eksid taali ed üh ndu d oma liikm te huvides. on ju lausa häbiväärne.

On meie kõigi huvide et Ee ti la teloleks süüa ja riiet selga panna ning küllap on igaühel tore kauge ääremaa kiigeplatsil jalgu puhata, i egi kui 0 ideevaeste maakate pü ti pandud.

Mittetulundusühingute e kuuluvatel valimisõgusega kodanik I tuleb tõ i eit järele mõelda, kelle number paari nädala pära t valimi sedelile kirjutada. t

Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede liit. P3rnu mnt 67a, Tallinn,

10134, f ks 6 311 210, tel 6 461 005, e-post foorum netexpress.ee Toimeta ad: K rtu Ruus. Aame Seppel

HTU

"T~

• PU"8.A3A~" ...

J,.e'A .. lCas CN seoTUD

POHHi&A-.

Siseministeerium se gitab maffiasüüdistusi ugusti algul läkitas ju tiitsministri kohustes sisemini ter Ain Seppik Riigikogu kultuurikomisjonile kirja kriitiliste märku tega Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni kohta.

Kirja enim küsimusi tekitanud lõike (kalelkirjas) kommenteerib siseministeeriumi mittetulundusühenduste spetsialist, kohaliku omavalitsuse osakonna pea petsiaJi t Kadri Kopli (KK).

A

Kontseptsiooni olemasolevaZ kujul 11 ea ks kii tm ine võib endaga kaasa tuua mitmeid julgeolekuriske, andes laiemad tegevusvabaduse võimalused laiapõhjalistele kuritegelikele struktuurmeie (skinheadid, parkasovi grupeering (mõeldud 011 Barkasovi grupeeringut- toim), maffia jne).

KK: Vastavalt valitsuse esitatud märkusele annab eel-nõus üldiselt mittetulundusühingule kui juriidili ele vormile eelis eisundi andmine laiemad tegutsemisvabadu e võimaIu ed laiapõhjalistele kuritegelikele struktuuridele, kit a tele huvigruppidele. kelleIan ligipääs suurtele rahadele jne.

Samas kaasneb sellega ka ühiskonnas toimuvate protses ide väljumine Eesti riigi kontrolli alt.

Et vastuolusid mitte süvendada, peame otstarbekaks initsiatiivi üleminekut riiklikele struktuuridele. millele eelneks In inisteeri umidevahelise komisjoni moodustamine antud küsimuse riiklikllk läbitöötamiseks, EMO (Eesti AtIittetllllllldusühendllste VmarLaud - toim) rahastajatest sõltumatute teadlaste poolse arvamuse saamist nimetatud ee/nõuga kaaSllellatest õiguslikest, finants- ja julgeoleku riskidest ja selle sobivllse hindamiseks Eesti riigi arengukal'ade ja erinepate valdkondade arengl/kavadega.

KK: Ülerügilised kontseptsioonid' selleks et nad suudaksid täita üleriigilise kontseptsiooni rolli, peaksid esindama laiemate huvigruppide ühishuvi ja sellega eose välistama kitsaste huvigruppide tahte läbisummise.

Antud juhul aga mittetulundussektori nimel võetud kohustuste eest vastutaja puudub, sest eelnõusse sisse kirjutatud mitteformaalne ümarlaud, kes on finants eeritud ühe erafondi poolt, võtab endale mittetulundussektori nimel kohustusi, omamata vastutust.

Siseministeerlum tegi oma kirjas ettepaneku moodustada ministeeriumitevaheline komisjon, kuhu tuleks kaasata ka valdkondade esindusorganisatsioonid, et siis välja töötada ühishuvidel põhinev ning ülesandeid ja vastutusmäära määratlev toimiv kontseptsioon.

EMÜ finantseerimine käib meie teada Jaan Tõnissoni [nstituudi kaudu, kelle tegevdirektor on MÜ eestseisuse eesotsas. Rahastajaks on Balti-Ameerika Partnerlusprogramm, keda esindab Eestis Avatud Eesti Fond (AEF).

Teadlased. kes seni on EKAKiga tegelenud, on kas AEFi praegused või eelnenud nõukogu liikmed või allstruktuuride töötajad, seega ei saa neid pidada sõltumatuks sama fondi finantseeritud eelnõu tegijatena.

Kuigi ühtne juriidiline käsitlus Euroopa Liidus vastava temaatika osas puudub, tuleb siiski tunnistada, et antud dokwnendi põhimõtted erinevad fllgevalt antud temaatika käsitlemisest Euroopa Komisjoni dokumentides.

KK: Erinevus algab juba põhimõistetes. Eelnõu seletuskirja sissejuhatuses on viidatud rahvusvahelisele praktikale, mille alusel ei käsitleta kodanikeühendustena ametiühinguid. usuorganisatsioone, töövõtjate ja tööandjate

esindusühendusi (sotsiaalseid partnereid), äriühingute esindusorganisatsioone ja poliitilisi erakondi.

Samas aga näitab Euroopa Komisjoni dokument HKüdanikeühiskonna konsultatsioon ja osalu - Euroopa valitsemise valge dokument)~, millele on viidanud eelnõu seletuskirja autorid, et kodanikeühiskonna organisatsioonidena tuleb käsitleda tööturu tegijaid (ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid ehk nn sotsiaalsed partnerid); organisatsioone, kes esindavad sotsiaalseid ja majandustegijaid, kes ei ole otseselt sotsiaalsed partnerid; kasumit mitte taotlevaid liikmesorganisatsioone; kogukonnaorganisatsioone ja usuorganisatsioone.

Kontseptsiooni praegusel kujul vastuvõtmine tekitaks riigile paLju probleeme ja kohustusi, mida on kas väga raske või võimatu täita.

KK: Kui seletuskirja võib tõlgendada nii, et kui me selle vastu võtame ja ei rakenda, siis kulutusi ei tule, milleks seda siis vastu võtta? Vastavalt eelnõule on aga toodud kohustused, mida riik peaks täitma vastava eelnõu vastuvõtmisel. Eelnõuga pannakse valitsusele rida kohustusi, mis kõik nõuavad rahalist katet riigieelarvest.

Näiteks: töötada igal aastal välja täpsem tegevuskava kodanikeühiskonna arengu toetamiseks; luua tingimused, mis võimaldavad mittetulundusühendustel nimetada oma esindajad avalikesse kogudesse. organitesse ja komisjonidesse; toetada mittetultmdussektori tegevust ja selle toimimise tugisüsteemi, eraldada selleks avalikest eelarvetest vajalikud rahalised ja mitte rahalised vahendid (näiteks ainuüksi EMSL ja EMü küsisid selleks riigieelarvest 2003. aastaks kokku 4 miljonit) ning töötada välja ja avalikustada vastavad (rahastamis)pollitikad.

Kommentaar

J

({On üsna haiglane näha EMÜ esinduskogu liikmete vabatahtlikus töös rippumist rahastajast.»

Agu Laius EMÜ esinduskogu esimees

Lapsikud hirmud Lapsikud on Kadri Kopli hirmud EMÜ tegevuse rahastamise osas. Selle kaudu avaldab ta fÜgiametnikuna ksenofoobilisi kartusi ja usaldamatust kodanike suhtes. Ta peab neid mittelojaalseteks, müstiliste välisriikide ja -rahastajate teenistuses olevateks, kelle ainsaks eemärgiks paistab olevat Eesti riikluse õÕnestamine.

On üsna haiglane näha EMÜ esinduskogu liikmete vabatahtlikus töös rippumist rahastajast. Pealegi ei ole rahastajad (ÜRO Arenguprogramm ja Balti-Ameerika PartnerIusprogramm) teinud ühtegi ettekirjutust tulemuse osas. Neile mõlemale on meeldinud idee, mis on vägagi kodumaine.

Euroopa Liit, mis peab oluliseks kodanikealgatusele suurema osakaalu andmist, analüüsib praegu kohalikke algatusi: EKAK ja EMÜ on pälvinud vaid tunnustavaid hinnanguid.

Kui jutt läheb rahale, ütleb Kopli nagu Lutsu Tõnissan, et endalgi pole, mistõttu ei raatsi ka kodanikeühendustele anda. Ta ei aktsepteeri välisrahastajate toetust kodanikealgatusele, kuid samas ei pea vajalikuks ka riigi poolt raha eraldamist.

EKAKiga tutvumisel selgub, et kodanikeühiskonna kujundamisel saab palju tööd teha ilma riigieelarveliste kuludeta.

Kopli selgitustest nähtub, et kui avalik võim soovib mingeid protsesse pidurdada ja neile vastu töötada, võetakse selle nimel kasutusele kogu demagoogiaarsenal, häbenemata seejuures ennast lolliks teha.

4. oktoober 2002 ~~ 3 ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................ ...................................

Soolistvõrdsusttagav seadus on Eestile vaja1ik KERTU

Ruus

foorum@netexpress.ee

Euroopa tuleviku konvendi asepresident Jean-Luc Dehaene leiab, et ühendused peaksid ise arvamust avaldama, mitte ootama, kuni neilt küsima tullakse.

LIIS TREIMANN

Dehaene: ELiI pole av~usetoetattde~u KERTU

Ruus

foorum@netexpress.ee

Septembris Eestit killastanud Euroopa tuleviku konvendi asepresident, endine Belgia peaminister Jean-Luc Dehaene kinnitas Foorumile, et üldrahvaliku arutlus e mootoriks Euroopa Liidu (EL) tuleviku küsimustes peavad Eestis olema meie esindajad konvendis.

Kuidas kaasab Euroopa tuleviku konvent kodanikeühendusi oma töösse?

Konvendile on antud mandaat organiseerida dialoogi kodanikeühiskonna organisatsioonidega. Kui me arutame riikide tuleviku üle, on väga oluline, et tehtud otsuseid toetaksid ka kodanikeühendused. Sellepärast korraldab konvent regulaarseh kuuJamisi ja küsib tagasisidet Euroopa tasandil tegut evatelt organisatsioonideIt. Kui suur on tegelikult ühenduste mõju konvendi otsustele?

See on alati suur väljakut5e. Euroopa tulevik pole laiemale avalikkusele lihtne teema. Arutlusi tuleb kogu aeg tagant lükata, samal ajal teades, et sellest pole kunagi küllalt.

Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide probleemiks on see, et neil pole mitte alati sidemeid kohalike organisatsioonidega, eriti kandidaatrükides. Ka neid on haaranud Euroopa Liidu tehnokraatia. Olen neile öelnud, et nad peavad läbi rääkima kohalike organisatsioonide ja erinevate inimestega.

Aga on ju selge, et kodanikega läbirääkimise foorum pole üks kindel koht, vaid suur ruum. Ning ka konvendi sees toimub ju atomiseerumine.

Samas on konvent esimene nii suure osalusega üleeuroopaline kogu. Oleme konvendi liikmetele kogu aeg peale käinud, et nad peavad oma riikides dialoogi kehutama. Eesti esindajad konvendis peavad olema siinsed dialoogi mootorid.

Kõik konvendi töös osalevad riigid peavad ka ametlikult aru andma, kui palju nad on seda teinud. Eks nendest aruannetest on näha, kes on tõesti tööd teinud ja kes on ainult paberil dialoogist rääkinud. Mõlemat tuleb ette.

Kas siin on ka mingi vahe kandidaat-ja llikmesrükide vahel~

Selle põhjal, kui aktiivselt inimesi kaasatakse EU tulevikudebatti, kandidaat- ja liikmesriikide vahel mingit vahet teha ei saa. Ja kogu konvendi töö üks väga positiivseid tulemusi on see, et siin pole suurt

Jean-Luc Dehaene Konvendi asepresident • Sündinud 7. augustil 1940 • Oli 1992-1999 Belgia peaminister, enne seda Belgia asepeaminister, sotsiaal-, reformi- ning kommunikatsiooniminister • On Vilvoorde linnapea, kuulub mitmetesse nõuandvatesse kogudesse (teiste seas Euroopa Komisjoni esimehe Romano Prodi nõuandjate sekka) ja äriühingute nõukogudesse

vahet, sest kandidaatriigid võtavad konvendi tööst osa kui võrdsed.

Nagu ütles Poola välisminister - Eli tuleviku üle arut1edes ei istu ta ju konvendis kui kandidaatriik, vaid liige.

Võibolla on konvent kandidaatriikidele tähtsamgi, et tõsta inimeste teadlikkust Euroopa tuleviku küsimustes.

Kui valmis on kodanikeühendused ise konvendile nõuandma~

Eks organisatsioonidele tuleb ka öelda, et nad ei ootaks, et konvent neid organiseeriks, vaid avaldaksid ise arvamust. Aga eks rahvusparlamentide liikmed ütlevad ka, et arutelu käib nende peade kohal, ilma et keegi nendega asju arutaks.

Mina ütlen - see on teie endi töö küsimusi esitada ja arvamust avaldada. Ja ärge ainult rääkige, vaid pange oma ettepanekud kirja. Siis me kasutame neid.

Kas teile meeldib kodanikeühendustega suhelda?

See võtab palju aega, aga see on samas demokraatlik viis. ELii pole tulevikku, kui seda ei toeta avalik arvamus.

Ja siin on kodanikeühenduste roll põhjapaneva tähtsusega.

Kodanikeühenduste poolt on tugev surve, et võetaks vastu Euroopa põhiseadus ja põhiõiguste harta. Enamikus küsimustes on tegelikult lai konsensus nii konvendi sees kui ka konvendist väljaspool.

Keegi pole ju Euroopa vastu.

Kuid praegu oleme seisukohtade kuulamise juures.

Ma pole nü kindel, et see konsensus püsib, kui hakkab tekstide kirjutamine.

Nü et te usute, et dialoog ELi ja kodanike vahel tõepoolest töötab?

Ma loodan küll. Kõik, kes tahavad arvamust avaldada, saavad seda teha. Me ei saa muidugi kedagi sundida. Aga siiski on konvent selles mõttes haruldane, et eelnevalt on Eli struktuuris olnud kinnised diplomaatilised organid.

Konvent on avatud poliitiline protsess.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus tuleb kiiremas korras vastu võtta. leiavad eksperdid, kes Avatud Eesti Fondi palvel võrdlesid Eesti seadusi Euroopa Liidu (EL) direktiividega, et uurida soolist võrdõiguslikkust tagavaid õigusnorme.

Mitmed uued seadused on Eestis mehi ja naisi võrdsustanud, kinnitavad võrdleva raport j koostanud Marika Linntam, Carita Rammus ja Milvi Jänes.

Näiteks uus puhkuseseadus kehtestab isaduspuhkuse mehele, kel on nüüd õigus saada 14 päeva puhkust naise raseduse või sünnituse ajal või kaks kuud pärast sünnitust.

Palgaseadus on üldiselt õiglane, sotsiaalkindlustus laieneb võrdselt kõigile. Meeste ja naiste erinev pensioniiga ühtlustub umbes kümne aasta pärast.

Töökohtades rasedatele eritingimuste loomine tööandjate poolt on Eesti seadustega hästi tagatud ja Eli direktüvidega kooskõlas.

Marika Unntam ldnnitab, et eelmisel nädalal Riigikogus teise lugemise läbinud soolise võrdõiguslikkuse seadus lahendaks paljud probleemid ning viiks Eesti seadused ELi direktüvidega kooskõlla.

Esiteks tooks see Eesti seadustesse üldse esmakordselt kaudse diskrimineerimise ja ahistamise mõisted. Eelnõu kohaselt läheks ka tõendamise kohustus sellele, kelle vastu kaebus on esitatud. Samuti näeb eelnõu ette eraldi komisjoni loomist, mis lahendaks ju t soolise võrdõiguslikkusega seonduvaid vaidlusi ning ka jälgiks, et mehi ja naisi võrdselt koheldakse.

Avatud Eesti Fondi tellimisel valminud raport on osa võrdlusest, mida viisid läbi Sorose asutatud fondid kaheksas Eli kandidaatriigis, et hinnata riikide valmisolekut liitumiseks.

-

Lühidalt Tartu poliitikud andsid ühendustele lubadusi Neljapäeval, 26. septembril kohtusid Tartu kolmanda cktori organisatsioonid seitsme linnavolikogusse kandideeriva erakonnaja valimisliidu esindajatega. Üritu 'e ühe korraldaja An geJika Rehema hinnangulolid kõi ge selgernad ja konkreetsemad Mõõdukate esindaja Ivar Tallo seisuk had. Tallo kinnitas, et kodanikeühendused on sõltumatud partnerid, kelle t gevust tuleb toetada.

Res Publiea esindaja Bcrk Vaher ütles, et Res Publica toetab Ungari üsteemi kolmanda seletori organisatsioonide rahastamiseks, kus 1% üksiki iku mak ustatavast tulust läheks riigikassa a emel maksumaksja poolt valitud kodanikeühendusele.

Refonnierakonna e indaja Margus Hansoni sõnulläheb praegu Tanu eelarve t kolmanda sektori organisatsioonidele koos linna osalusega sihtasutustega 5%. (Foorum)

Londonis loodi BritiEesti Assotsiatsioon Eesti saalkonnas Londoni avati septembris Briti -Eesti Assotsiatsioon (BES1), mis kavatseb Suurbritannias aktiivselt Eestit tutvustada. BEST hakkab andma välja ajakirja ning korraldama vestlusringe ja kultuuriüritusi.

Eestlasi ühendavad seltsid on uurbritannias tegur enud juba aastakümneid, kuid BEST on esimene Eestist huvitatud britte koondav organisatsioon.

BESTi auprcsident on Suurbri tannia leiboristliku partei esimees Charles Clarke, kelleIan Eestiga perekondJikud idemed. (Foorum)

Kaebajad peavad välja tulema Kuid kõikidest direktiividest, mis EL soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks vastu on võtnud, vastab Eesti seadusandlus siiski vaid mõnele.

Kõige murettekitavamaks näitajaks on see, et Eestis pole seni olnud ühtegi soolise diskrifIlineerimisega seotud kohtuasja. Ka õiguskantsleri ette pole jõudnud ühtegi sellist kaebust.

Raporti autorid peavad üheks põhjuseks Eesti elanike vähestteadlikkustsoolisestdiskrimineerimisest ja oma õigustest. «Asja parandavad lõpuks ikka pretsedendid, mitte õigusnormid,» kinnitab Marika Linntam. «On vaja, et inimesed, keda on diskrimineeritud, tuleksid oma kaebustega välja.»

Teise põhjusena märgivad autorid seda, et praegu peab inimene kohtus ise tõendama, et teda on diskrimin eritud.

Kuid näiteks töötajal, kes kaebab oma tööandja peale, on seda väga raske teha, pigem ei soovita töökoha kaotamisega riskida.

«Töötaja on nõrgem pool ja tööandja hoiab kõiki kaarte.

Seepärast peakski tööandjallasuma kohustus tõendada, et ta pole seadust rikkunud, mitte vastupidi,» sõnab Linntarn.

Seadus lahendaks mured

.....

Välisministeerium küsib

ühendusteit nõu Väli mini teeriwn uuendab Eesti arengukoostöö põhimõtteid ning palub elleks oktoobri lõpukskolmanda sektori ettepanekuid. Arengukoostöö hõlmab nii arengu- kui humanitaarabi andmist teistele riikidele.

Eesti on arengukoostööga süstemaatiliselt tegelenud alates 1998. aastast, mil! ks on igal aastal riigieelarve ette nähtud kindel summa. Et arutada kolmanda sektori ühi eid eisukohti välisministeeriumile, korraldab Eesti PaguJa abi 25. oktoobril ümarIaua.

Ettepanekuid ootab ja infot annab Hiina Kuusik, rkuusik@ online.ee, tel 056983050.

(Foorum)

Valmib heade näidete kogumik MittetuJundusühendu te Omarlaua esinduskogu annab välja kodanikeühenduste kogumiku «Parimad eesti lood», mis tutvu 'tab veerand ada head näidet kodanikeühen duste tegevus st.

Kõiki Eesti organisatsioone oodatakse 31. oktoobrini esitama kogumikku kuni kah J leheküljel näide heast tegevusest kohalikul või piirkondliku! tasandil, mis keskendub mingile protsessile, tegevusele või kampaanialc.

Osaliseks võivad olla ka miUt organisatsiooni ning omavalitsus ja äriühingud. Näiteid oodatakse meHiaadressil martin@ngo.ee. (Foorum) Eesti

Kui Eesti võtab vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse, peab soolises diskrimineerimises sOOdistatud tööandja ise tõendama, et tema pole oma alluvat diskrimineerinud.

EGERT KAMENIK

• Eesti seadustes puuduvad olulised mõisted nagu «otsene diskrimineerimine», «ahistamine», «meeste ja naiste võrdne kohtlemine».

• Puudub spetsiaalne komisjon, mis arutaks soolise võrdõiguslikkuse küsimusi. Kohtusse oleks kaasusega raske minna, kohtunike ettevalmistus on kehv.

• Tõendamiskoormus lasub kaebajal, kuid töötajal on väga raske tõendeid koguda, et tööandja on teda diskrimineerinud.

• Palgaseadus keelab soolisel alusel madalama töötasu maksmise sama töö eest, kuid kusagil pole kirjas, et soolisel alusel ei tohi diskrimineerida töökoha taotlejat. Seepärast on ohus võrdne juurdepääs tööle. .

• Erasektoris puudub ametite klassifikatsioon, mille alusel palka määrata. Naiste palgad on meeste palkadest umbes veerandi võrra madalamad.

Allikas: AEFi raport

Siseministeerium üllitas raamatu kodanikest eptembris andi iseministeerium välja eelkõige kohalikele omavaUtsustele mõeldud tIÜkise «(Kodanikud kui koostöö parmerid», mille koostas siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna peaspetsialist Kadri Kopli.

Kogumik õpetab nü Eesti kui Soome kogemuse põhjal kodanike kaasamist kohalikku poliitikasse. lisainfo: Kadri Kopli, tel (0) 6125111. ( oorum)

-

4

4. oktoober 2002

ask: « olmas sektor» on terminina võõras KERTU

Ruus

fooru m@netexpress.ee

Justiitsminister Mart Rask peab Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni arutamist Riigikogus ,oluliseks. sest see annab võimaluse mitmed tähtsad kodanikealgatusega seotud mõisted selgeks rääkida.

Mida arvate Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioonist (EKAK)?

See on kõva samm edasi, et see Riigikogus arutlusele tuleb.

Samuti on hea, et parteid tutvustavad oma platvorme kodanikeühiskonna aspektist. See on kõigile teada, et riik on kodanike jaoks, mitte vastupidi.

Ometi unustatakse see pahatihti ära, kirjutades normatiivakte, mis annavad ametnikele suure võimu.

Pean arutelu EKAKi üle tähtsamaks kui dokumenti ennast. Justiitsministri pilgu läbi vaadates on see dokument piiavalt hea, et seda paremaks teha.

Hiljuti andis siseminister justüt ministri kohust es ühes kirja Rügikogu kultuurikomisjonile sellele dokumendile hävitava hinnangu?

Minu meelest tekkis selle kirja ümber liiga teravarutelu.

Komseptsioon on ju saanud valitsuselt põhimõttelise heakskiidu, nii et mina ei näe siin mingit katastroofi. Teatud otsad tulebki lahti jätta. et parlamendis diskussioon tekiks. Kui dokument läheb parlamenti lihvitult, diskussiooni ei teki.

Kõige tähtsam on ikka see, et Riigikogu tasandil arutelu toimuks, ja selles pole keegi kunagi kahelnud. Just arutelus räägitakse mõisted ja terminid selgeks, näiteks mis on «kodanikeülIi kond» ja «kmjanib. iin on näiteks oluline, et kodaniku mõistet ka utades ei mõelda kodakondsusega isikut, vaid kodanikku laiemalt.

Kas pa larnent on EKAKi arutamiseks valrnis7 Parlament on kõigeks valmis. Nii ei aa üldse küsida, kas parlament on mingite tähtsate küsimuste annamiseks valmis.

Siis tuleks pigem küsida, kas Eesti rallYas un valmis.

I üva - kas Eesti rahvas on . lleks val is? Paari aasta ees ei teadnud inime ed kolandast sektorist midagi.

Küsimus on terminis! Termin \<kolmas sektor.. oli võõras.

S llepärast ongi terminite üle arutamine nii oluline.

Mida te peate EKAKi põhisõnumiks, mllllseid väärtusi see teie meelest kannab~ Pean dokumendi enda suurimaks väärtuseks seda. et siin on uudetud kompleksselt haarata üht probleemide ringi, mis peaks esli elanikke ühendama, ja valmistatud ette dokument, et rahvaesindajad saaksid eda probleemide ringi arutada.

Väärtu test on EKAKis tähtsal kohal kodanikuinitsiatiiv. Ilma kodanikuinitsiatiivita ei saa midagi.

Inimene peab näiteks tundma oma nepikojanaabrit või suutma määratleda omaenda erinevaid eluperiuude.

Ei aa nii, et näiteks üliõpilane mõtleb ainult tudengite sot iaaltoetu t le, kuid mitte ellele, et ta peaks ka valima

minema. Ühiskonnalt võtmine ja ühiskonnale andmine käivad üheaegselt.

Väärtused on ka aated, altruism, andmiserõõm. Andmine peaks olema kolmandas sektoris tegutsejale palju kõrgem väärtus kui see, et ta saab ühte struktuuriüksusesse tööle.

PÖHJAMAADE MINISTRITE NÕUKOGU võtab 15. ok-

toobrini vastu projektitaotlusi programmile «Kohalike omavalitsuste areng», millele oodatakse taotlusi teiste seas ka mittetulundusühinguteit.

Lisainfo: Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo, Tallinnas Lai 29, tel (0) 627 3100, Tartus Raekoja plats 8, tel (07) 423 625, http://www.nmr.ee AVATUD EEST[ FOND ootab

ühendusteIt ja gruppidelt projektitaotlusi, et osaleda avatud ühiskonna toetusfondide koostööprogrammis IDA-IDA. Toetatakse rahvusvahelisi projekte, mis otsivad praktilisi lahendusi ühiskonna aktuaalsetele probleemidele.

Eelistatud teemad: tugev ja mitmekesine kodanikeühiskond, marginaalsed ühiskonnagrupid, rahvussuhted, sotsiaalsed muutused, seadusloome ja pOlHtika[e mõjutamine. Lisainfo ja taotlusvormid: www.oef.org.ee/progra rnmid/ida-ida.php, tel (0) 6313792

Just struktuuri elushoidmine on ühenduste suurimaks mureks.

Strukruuri ei tohi finantseerida tööhõiveprojektina, kuid samas on selle rahastamine möödapääsmatu. Iga projekti eelarvesse peab arves tama üldkulud projekti majandamiseks, sest ühtki projekti pole võimalik realiseerida minimaalse bürokraatjata.

Ja ükski asi ei seisa aastaid entusiasmist püsti. Inimene peab ju millestki elama, kui me ei taha, et ta vargile läheks. Ega mittetulundussektorit ei hoia üleval 300 Eesti miljonäri, vaid sel on ikka hoopis laiem kandepind.

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE

SUURSAATKOND TALUNNAS annab Eesti mittetulun-

dusühingutele väikestipendiume. Programm PõhjaEuroopa Initsiatiiv toetab demokraatia arengut edendavaid projekte.

Prioriteedid: demokraatlike institutsioonide Joomine, tugeva iseseisva meedia roetamine, kodanikeühiskonna ja kodanikuõpetuse edendamine, lugupidamise suurendamine õigussüsteemi vastu, inimõiguste edendamine, naiste polütiliste õiguste edendamine, inimkaubanduse vastane tegevus ja turumajandusreformide toetamine.

Stipendiumide maksimaaIseks suuruseks on 24 000 dollarit (386000 krooni). Oktoobri lõpuks saabunud projektid vaadatakse kiiremini läbi. Lisainfo ja taotlusvormid: www.usemb.ee. tel (0) 6688177. aveimer@pd.state.gov

NH et te siiski pooldate ühendustele riikliku tegevustoetuse andmist?

Avalikul võimuIan voli jagada maksumaksjate raha ja võim peab aru saama, et teatud asjad pole tükiga mõõdetavad.

Samas peavad raha jagamisel loomulikult olema täpsed eraldamise alused ja järelevalve.

Ja oluline on, et toetus pole üritus omaette, vaid riik kaastinantseerib häid mõtteid. Näiteks justiitsministeerium toetab naabrivalvet kui kuritegevust ennetavat hooba. Samal ajal saavad naabrivalveühingud mujalt annetusi.

Milliseid probleeme tooksite välja meie mittetulundusühendusi puudutavas sead sandluses?

Me oleme need seadused just teinud, nii et põhimõtteli-

SUITASunnJSEESTIRAHVUSKULTUURI FOND võtab 15. oktoobrini vastu taotlusi

2003. aasta stipendiwnideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks. Taotlusi võetakse vastu tööpäeviti kella 10.0016.00 Tallinnas Weizenbergi 20a-13 (lII korrus). Lisainfo ja taotlusvormid: www.rkf.ee. tel (0) 6013428

Praegu arvavad küll paljud poliitikud ja ametnikud, et kolmandas sektoris tegutseb väga palju kahtlasi tüüpe., Ega struktuur ei kaitse kuritarvituste eest, kuid mittetulundussektor peaks suutma üldised tegutsemise põhimõtted paika panna. Ei maksa arvata, et poliitilised jõud hakkavad sekkuma: kolmas sektor peab olema ise niivõrd tugev, et ei võta mitteväärilisi enda hulka.

Sellest hoidumiseks peavad olema muidugi teatud mehhanismid - riik ei pea finantseerima struktuuri, vaid projekti.

Mida arvate mõttest viia Eestis sisse kord, Irus maksumaksjad saaksid anda 1% oma tuJumaksuga maksustatavast summast riigikassa asemel mõnele organisatsioonile?

Põhimõtteliselt on kõik võimalik, see sõltub poliitilisest seisukohast. Näiteks on Eesti otsustanud, et NATOga liitumiel on meie kaitsekulutused 2% sisemajanduse koguproduktist.

On ka teisi lubadusi.

Probleem on selles, et kõiki lubadusi tuleb ka täita ja kui neid liiga palju anda, võib raha otsa saada ja kõigil on õigus. Nii et peab meeles pidama, et iga otsus mõjutab kõiki eelnevaid.

Mõte ise on huvitav. Sün taga on terve rida sotsiaalseid aspekte. Kõigepealt tuleb väärtu tada annetamine ja heategevus. See teema vajab ühiskonnas läbirääkimist.

Oiguslik regulatsioon peab muidugi annetamist võimaldama. Ise olen arvestanud, et annetan umbes 20 000 krooni aasras.

Projektid

EUROOPANOORED EESTI

Justiitsminister Mart Raski hinnangul on kodanikeühiskonna kontseptsioonist kui dokumendist olulisem, et parlamendis kAivitub arutelu mittetulundusselctori rollist ühiskonnas.

LIIS TREIMANN

selt on seadusandlu korralik. esti riigis õiguslikke takistusi kodanikuinitsiatiivi vallandumiseks pole. Kui praktilisi kitsa kohti ette tuleb, on neid võimalik parandada. Pigem võiks küsida, kuidas inimesi aktiivsemaks muuta. Seadustega seda teha ei õnnestu, selle taha ainult poetakse.

ku huvi polegi võimalik väga selgelt õiguslikult määratleda.

On selge. et kolmandat sektorit pole mõtet luua kellegi erahuvide teostamiseks.

Kas meil on praegu piisavalt konkreetselt määratletud avalik huvi, mille alusel mittetulunduslikud organisatsioonid tulumaksusoodustust saavad?

Selline portaa! aitab kindlasti seadusloomele kaasa.

Seadusloome seisneb ju selles, et elust tõusnud probleemidele tuleb anda juriidiline kvalifikatsioon.

Oleme ka ministeeriumis

Ei ole ja ei saagi olla. Avalik-

Kuidas hindate Eesti Öiguskeskuse seadusloomeportaali, kus iga inimene saab seaduste tegemises kaasa rääkida1!

viinud seadusloome suhteliselt laiale pinnale, püüdes õigusakte huvigruppidega kooskõlla viia.

Kui koostasime näiteks võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse ja perekonnaseaduse eelnõusid, konsuJteerisime lesbiliidu, geiliidu ning teiste registreeritud organisatsoonidega.

Püüame anda võimaluse kaasa rääkida kõigile, kel on selleks huvi, kuigi see muidugi ei tähenda, et nende sõna peab peale jääma.

Kõigi ärakuulamine on suur saavutus.

BÜROOvõtab 1. novembrini vastu rahvusvaheliste noorsoovahetuste ja noorsooaJgatuste projektitaotJusi. Noorsoovahetused: korraJdajateks 15-25-aastased noored, käsit1evad 6-21 päeva jooksul koos teiste Euroopa riikide noortega aktuaalseid kooliväliseid teemasid.

Noor ooalgatused: eesmärgiks 15-25-aastaste noorte o alus kooliväliste probleemide lahendamisel, projekti kestus 3-12 kuud, idee pakkunud noored kaasavad suure hulga teisi noori või laiema üldsuse.

Eelistatud teemad: noorte toimetu)ek, inimõigused ja noorte tööhõive.

Parimad projektid saavad toetust kuni 100%, noorsooalgatustele antav maksimurnsumma on 156 500 Eesti krooni. Lisainfo ja taotlusvannid: http://euroopa.noored.ee, tel (0) 6979217 ja (0) 6979221 EESTI DIPLOMAATIDE KOOLJAAVAruD EESTI

FOND kuulutavad väJja konkursi Eesti mittetulundusühingute esindajatele osalemiseks Euroopa Liidu finantseerirnisprogramme, toetusstruktuure ning poliitikaid kä itlevas koolitusprojekhs ((Eesti mittetulundusühingud ja Euroopa Liit». Avaldusi oodatakse Il. oktoobrini. lisainfo: Vlrww.edk.edu.ee, tel (0) 631 7951